NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 41/2007,

21. detsembri 2006.

millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (1), eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse nõukogu 6. mai 1996. aasta määrust (EÜ) nr 847/1996 (millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel) (2), eriti selle artiklit 2,

võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 423/2004, millega kehtestatakse meetmed tursavarude taastamiseks, (3) eriti selle artikleid 6 ja 8,

võttes arvesse nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 811/2004 (millega kehtestatakse meetmed põhjapoolse merluusi varude taastamiseks) (4), eriti selle artiklit 5,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2166/2005 (millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks) (5), eriti selle artikleid 5 ja 6,

võttes arvesse nõukogu 23. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 388/2006 (millega kehtestatakse Biskaia lahe merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava) (6), eriti selle artiklit 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega nähakse ette teatavate kalavarude ja kalavarurühmadega seotud püügivõimalused 2007. aastaks ning lisatingimused, mille kohaselt neid püügivõimalusi tohib kasutada.

Lisaks määratakse kindlaks teatavad püügikoormuse piirangud ja nendega seotud tingimused 2008. aasta jaanuariks ning teatavate Antarktika kalavarude osas määratakse püügivõimalused ja eritingimused kindlaks IE lisas nimetatud ajavahemikeks.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat määrust

2.   Erandina lõikest 1 ei kohaldata käesolevat määrust kalapüügi suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute otstarbel asjaomase liikmesriigi loal ja järelevalve all ning millest on eelnevalt teavitatud komisjoni ja liikmesriiki, kelle vetes uuringud toimuvad.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse lisaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 3 sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:

Artikkel 4

Kalastusvööndid

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi kalastusvööndite määratlusi:

II PEATÜKK

ÜHENDUSE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED JA NENDEGA SEOTUD TINGIMUSED

Artikkel 5

Püügilimiidid ja nende jaotamine

1.   Ühenduse laevade püügilimiidid ühenduse vetes ja teatavates vetes, mis ei kuulu ühendusele, kõnealuste limiitide jaotus liikmesriikide vahel ning määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 2 kohased lisatingimused on esitatud I lisas.

2.   Ühenduse laevadel on lubatud kalastada I lisas sätestatud kvoodi alusel vastavalt artiklites 10, 17 ja 18 sätestatud tingimustele vetes, mis kuuluvad Fääri saarte, Gröönimaa, Islandi ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla ning Jan Mayeni ümbruse kalastusvööndisse.

3.   Komisjon kehtestab lõplikud tobiapüügi limiidid ICESi vööndites IIIa ja IV ning ICESi vööndi IIa EÜ vetes IID lisa punktis 8 sätestatud korras.

4.   Komisjon kehtestab ühenduse kasutuses olevaks moivapüügi limiidiks vööndis V ja ICESi vööndi XIV Gröönimaa vetes 7,7 % moiva TACist niipea, kui TAC on kindlaks määratud.

5.   Komisjon võib määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 kehtestatud korras läbi vaadata tursiku püügilimiidi ICESi vööndis IIIa ja ICESi vööndite IIa ja IV EÜ vetes, kilu püügilimiidi ICESi vööndite IIa ja IV EÜ vetes ja anšoovise püügilimiidi ICESi vööndis VIII, pidades silmas 2007. aasta esimesel poolel kogutud teaduslikke andmeid.

6.   Ühenduse laevadel on kõigis ühenduse vetes ja väljaspool ühendust asuvates vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

7.   Ühenduse laevadel on keelatud püüda atlandi karekala (Hoplostethus atlanticus) ICESi vööndite V, VI ja VII nendes osades, mis jäävad NEAFCi reguleerimispiirkonda.

8.   Ühenduse laevadel on keelatud 1. jaanuarist 2007 – 30. juunini 2007 püüda meriahvenat (Sebastes mentella) ICESi vööndite I ja II nendes osades, mis jäävad NEAFCi reguleerimispiirkonda, välja arvatud vältimatu kaaspüük. Keeldu kohaldatakse samuti 1. juulist 2007 kuni 31. detsembrini 2007, kui NEAFC seda soovitab. Sellisel juhul avaldab komisjon teatise NEAFCi soovituse kohta Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Artikkel 6

Jaotamist käsitlevad erisätted

1.   I lisas sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et see ei piira:

2.   Erandina määrusest (EÜ) nr 847/96 kohaldatakse kvootide kinnipidamiseks ja nende ülekandmiseks 2008. aastasse kõnealuse määruse artikli 4 lõiget 2 kõigi kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki (analüütiline TAC).

Artikkel 7

Püügikoormuse piirangud ja nendega seotud tingimused kalavarude majandamisel

1.   Alates 1. veebruarist 2007 kuni 31. jaanuarini 2008 kohaldatakse püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi järgmiselt:

2.   Ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 31. jaanuarini 2007 kohaldatakse lõikes 1 nimetatud varude suhtes jätkuvalt määruse (EÜ) nr 51/2006 IIA, IIB, IIC ja IID lisas sätestatud püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi.

3.   Laevadel, kes kasutavad IIA lisa punktis 4.1 ning IIB ja IIC lisa punktis 3 nimetatud rühma püügivahendeid ja kalastavad IIA lisa punktis 2 ning IIB ja IIC lisa punktis 1 nimetatud piirkondades, peab olema püügiluba, mis on antud välja kooskõlas määruse (EÜ) nr 1627/94 artikliga 7, nagu nimetatud lisades on ette nähtud.

4.   Komisjon kehtestab lõpliku tobiapüügi püügikoormuse 2007. aastaks ICESi vööndites IIIa ja IV ning ICESi vööndi IIa EÜ vetes IID lisa punktides 3–6 sätestatud korras.

5.   Liikmesriigid tagavad, et 2007. aastal ei ületa süvamerepüügi luba omavate laevade püügikoormuse tasemed (mõõdetuna sadamast äraoldud kilovatt-püügipäevades) 75 % keskmisest aastasest püügikoormusest, mida asjaomase liikmesriigi laevad kasutasid 2003. aastal kalastusretkedel, mille jaoks neil oli süvamerepüügi luba ja mille jooksul püüti määruse (EÜ) nr 2347/2007 I ja II lisas loetletud süvamereliike. Käesolevat lõiget kohaldatakse ainult nende kalastusretkede suhtes, kus püüti üle 100 kg süvamereliike, välja arvatud põhja-atlandi hõbekala.

Artikkel 8

Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

1.   Kalavarusid, mille suhtes on kehtestatud püügipiirangud, võib pardal hoida või laevalt lossida ainult juhul, kui:

2.   Erandina lõikest 1 võib järgmistesse liikidesse kuuluvat kala pardal hoida ja lossida ka siis, kui liikmesriigil ei ole kvooti või kui kvoot või püügiosa on ammendatud:

3.   Määruse (EÜ) nr 1434/98 artikli 2 lõiget 1 ei kohaldata ICESi vööndites IIIa, IV ja VIId ning vööndi IIa EÜ vetes püütud heeringa suhtes.

4.   Kõik lossimised, välja arvatud lõike 2 kohane püük, arvestatakse kvoodist või, kui ühenduse osa ei ole kvootidena liikmesriikide vahel ära jaotatud, ühenduse osast maha.

5.   Kui liikmesriigi heeringapüügi limiidid ICESi vööndites IIIa, IV ja VIId ning vööndi IIa EÜ vetes on ammendatud, ei tohi asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvad ühenduses registreeritud laevad, kes tegutsevad püügipiirkonnas, mille suhtes kehtivad asjaomased püügipiirangud, lossida sortimata ja heeringat sisaldavaid saake.

6.   Kaaspüügi määr ja realiseerimine määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 850/98 artiklitega 4 ja 11 ettenähtud korras.

Artikkel 9

Sortimata lossimised ICESi vööndites IIIa, IV ja VIId ning ICESi vööndi IIa EÜ vetes

1.   Liikmesriigid tagavad, et kasutatakse nõuetekohast proovivõtusüsteemi, mis võimaldab tulemuslikult kontrollida ICESi vööndites IIIa, IV ja VIId ning ICESi vööndi IIa EÜ vetes püütud, sortimata lossitud saagi koguseid liikide kaupa.

2.   ICES vööndites IIIa, IV ja VIId ning ICESi vööndi IIa EÜ vetes püütud, sortimata kalasaaki võib lossida ainult sadamates või lossimiskohtades, kus on kasutusel lõikes 1 osutatud proovivõtusüsteem.

Artikkel 10

Juurdepääsupiirangud

Ühenduse laevad ei tohi kalastada Skagerrakis 12 meremiili ulatuses Norra lähtejoontest. Taani ja Rootsi lipu all sõitvatel laevadel on siiski lubatud kalastada kuni nelja meremiili kaugusel Norra lähtejoontest.

Artikkel 11

Tehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed

Ühenduse laevade suhtes kohaldatavad tehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed on sätestatud III lisas.

III PEATÜKK

KOLMANDA RIIGI KALALAEVADE PÜÜGILIMIIDID JA NENDEGA SEOTUD TINGIMUSED

Artikkel 12

Tehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed

Kolmanda riigi laevade suhtes kohaldatavad tehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed on sätestatud III lisas.

Artikkel 13

Luba

1.   Venezuela või Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel ning Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud kalastada ühenduse vetes I lisas sätestatud püügilimiitide alusel ning artiklitega 14–16 ja artiklitega 19–25 ettenähtud tingimustel.

2.   Kolmandate riikide kalalaevadel on kõigis ühenduse vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

Artikkel 14

Geograafilised piirangud

1.   Norra lipu all sõitvatel või Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud kalastada ainult 200 meremiili laiuse vööndi nendes osades, mis asuvad vähemalt 12 meremiili kaugusel liikmesriikide lähtejoontest ICES vööndis IV, Kattegatis ja Atlandi ookeanis põhja pool 43o00′N, välja arvatud määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 18 nimetatud piirkonnas.

2.   Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel on lubatud Skagerrakis kalastada vähemalt nelja meremiili kaugusel mere pool Taani ja Rootsi lähtejoontest.

3.   Venezuela lipu all sõitvatel kalalaevadel on lubatud kalastada ainult 200 meremiili laiuse vööndi nendes osades, mis asuvad vähemalt 12 meremiili kaugusel mere pool Prantsuse Guajaana departemangu lähtejoontest.

Artikkel 15

Läbisõit ühenduse vetest

Ühenduse vetest läbisõitvad kolmanda riigi kalalaevad peavad stoovima oma võrgud järgmisel viisil, et need ei oleks kasutamisvalmis:

Artikkel 16

Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Kalaliike, millele on kehtestatud püügilimiidid, ei tohi pardal hoida ega lossida, välja arvatud juhul, kui saagi on püüdnud sellise liikmesriigi laevad, kellel on kvoot ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud.

IV PEATÜKK

ÜHENDUSE LAEVADE KALALAEVATUNNISTUSTE SÜSTEEM

Artikkel 17

Kalalaevatunnistused ja nendega seotud tingimused

1.   Olenemata määrusega (EÜ) nr 1627/94 sätestatud kalalaevatunnistuste ja kalapüügilubade üldeeskirjadest tohivad ühenduse laevad kolmanda riigi vetes kalastada asjaomase kolmanda riigi asutuste poolt väljaantud kalalaevatunnistuse alusel.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata siiski järgmiste ühenduse laevade suhtes, kes kalastavad Põhjamerel Norrale kuuluvates vetes:

3.   Kalalaevatunnistuste maksimaalne arv ja muud nendega seotud tingimused määratakse kindlaks IV lisa I osas. Kalalaevatunnistuse taotluses märgitakse kalapüügiliigid ning nende ühenduse laevade nimi ja tunnused, kellele kalalaevatunnistust taotletakse, ning liikmesriikide asutused saadavad taotlused komisjonile. Komisjon esitab taotlused asjaomaste kolmandate riikide asutustele.

4.   Kui liikmesriik kannab teisele liikmesriigile üle IV lisa I osas nimetatud kalastuspiirkonna kvoodi (vahetusleping), tuleb üle kanda ka asjaomased kalalaevatunnistused ja teatada sellest komisjonile. IV lisa I osas sätestatud kalalaevatunnistuste üldarvu kalastuspiirkonna kohta ei tohi siiski ületada.

5.   Ühenduse laevad peavad järgima kaitse- ja kontrollimeetmeid ning kõiki muid asjaomases püügipiirkonnas kehtivaid tingimusi.

Artikkel 18

Fääri saared

Ühenduse laevad, kellel on kalalaevatunnistus ühe kalaliigi sihtpüügiks Fääri saarte vetes, võivad teise kalaliigi sihtpüügiga tegelda ainult juhul, kui nad teatavad muudatusest ette Fääri saarte ametiasutustele.

V PEATÜKK

KOLMANDA RIIGI KALALAEVADE KALALAEVATUNNISTUSTE SÜSTEEM

Artikkel 19

Kohustus omada kalalaevatunnistust ja püügiluba

1.   Olenemata määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 28b on Norra lipu all sõitvad laevad kogumahutavusega kuni 200 GT vabastatud kalalaevatunnistuse ja püügiloa kohustusest.

2.   Kalalaevatunnistus ja püügiluba peavad olema laeva pardal. Fääri saartel või Norras registreeritud kalalaevad on kõnealusest kohustusest vabastatud.

3.   Kolmanda riigi kalalaevad, kellel on püügiõigus 31. detsembril 2006, võivad püüki jätkata alates 1. jaanuarist 2007 kuni ajani, mil püügiõigusega kalalaevade nimekiri on komisjonile esitatud ning komisjon on selle heaks kiitnud.

Artikkel 20

Kalalaevatunnistuse ja püügiloa taotlemine

Kolmanda riigi asutuse poolt komisjonile esitatud kalalaevatunnistuse- ja püügiloataotlusega koos tuleb esitada järgmised andmed:

Artikkel 21

Kalalaevatunnistuste arv

Kalalaevatunnistuste arv ja nendega seotud tingimused määratakse kindlaks IV lisa II osas.

Artikkel 22

Tühistamine ja kehtetuks tunnistamine

1.   Kalalaevatunnistused ja püügiload võib tühistada uute kalalaevatunnistuste ja püügilubade väljaandmiseks. Tühistamine jõustub komisjoni poolt uute kalalaevatunnistuste ja püügilubade väljaandmise kuupäevale eelneval päeval. Uued kalalaevatunnistused ja püügiload jõustuvad nende väljaandmise kuupäeval.

2.   Kalalaevatunnistused ja püügiload tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks enne nende kehtivusaja lõppu, kui kõnealuse kalavaru jaoks I lisas sätestatud kvoot on ammendatud.

3.   Kalalaevatunnistused ja püügiload tunnistatakse kehtetuks juhul, kui ei täideta käesoleva määrusega ettenähtud kohustusi.

Artikkel 23

Asjakohaste eeskirjade täitmata jätmine

1.   Kolmanda riigi kalalaevadele, kes ei ole täitnud käesolevas määruses sätestatud kohustusi, ei anta kalalaevatunnistust ega püügiluba kuni 12 kuu jooksul.

2.   Komisjon esitab asjaomase kolmanda riigi asutustele nende kolmanda riigi kalalaevade nimed ja tunnused, kellele asjakohaste eeskirjade rikkumise tõttu ei anta luba kalastada ühenduse kalastusvööndis järgneva kuu või kuude jooksul.

Artikkel 24

Kalalaevatunnistuse omaniku kohustused

1.   Kolmanda riigi kalalaevad täidavad kalastusvööndis kalastades kaitse- ja kontrollimeetmeid ning kõiki muid selles vööndis ühenduse laevade kalastustegevust reguleerivaid sätteid, esmajoones määrusi (EMÜ) nr 1381/87, (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94, (EÜ) nr 850/98 ja (EÜ) nr 1434/98 ja nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil (34).

2.   Lõikes 1 nimetatud kolmanda riigi kalalaevad peavad püügipäevikut, kuhu kantakse V lisa I osas ettenähtud teave.

3.   Kolmanda riigi kalalaevad, välja arvatud ICESi vööndis IIIa kalastavad Norra lipu all sõitvad laevad, edastavad komisjonile VI lisas sätestatud teabe kõnealuses lisas ettenähtud eeskirjade kohaselt.

Artikkel 25

Prantsuse Guajaana departemangu käsitlevad erisätted

1.   Kalalaevatunnistuste andmine kalapüügiks Prantsuse Guajaana departemangu vetes on seotud asjaomase kolmanda riigi laeva omaniku kohustusega lubada komisjoni taotluse korral laeva pardale vaatleja.

2.   Prantsuse Guajaana departemangu vetes kalastavad kolmanda riigi kalalaevad peavad pidama V lisa II osas esitatud näidisele vastavat püügipäevikut. Komisjoni taotluse korral saadetakse andmed püügi kohta Prantsusmaa asutuste kaudu komisjonile.

VI PEATÜKK

VAHEMERES KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

Artikkel 26

Püügikeelu kehtestamine peibutuspüügivahenditega väikest kuldmakrelli püüdvatele kaluritele

1.   Väikese kuldmakrelli (Coryphaena hippurus), eriti selle noorkalade kaitseks keelatakse peibutuspüügivahenditega püük 1. jaanuarist 2007 kuni 14. augustini 2007 Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguvööndi kõigis geograafilistes piirkondades.

2.   Erandina lõikest 1 võib liikmesriik, kui ta suudab tõendada, et halva ilma tõttu ei saanud tema lipu all sõitvad kalalaevad kasutada oma tavalisi kalastuspäevi, kanda oma peibutuspüügivahenditega kalastavate kalalaevade jaoks kaotsiläinud päevad üle ajavahemikku kuni järgmise aasta 31. jaanuarini. Liikmesriigid, kes soovivad sellist ülekandmist kasutada, esitavad enne 1. jaanuari 2008 komisjonile taotluse, et saada teatav arv lisapäevi, millal kalalaeval on lubatud püüda väikest kuldmakrelli peibutuspüügivahenditega keeluperioodil 1. jaanuarist 2008 kuni 31. jaanuarini 2008. Kõnealusele taotlusele lisatakse järgmine teave:

Komisjon edastab liikmesriikidelt saadud teabe GFCMi täitevsekretariaadile.

3.   Liikmesriigid saadavad komisjonile enne 1. novembrit 2007 ettekande lõikes 1 viidatud meetmete rakendamise kohta.

Artikkel 27

Kalapüügipiirangutega piirkondade kehtestamine süvamere tundlike elupaikade kaitseks

1.   Veetavate tragide ja põhjatraalnootadega kalapüük on keelatud järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud aladel:

2.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed süvamere tundlike elupaikade kaitseks lõikes 1 viidatud piirkondades ja tagavad eelkõige, et kõnealused piirkonnad oleksid kaitstud muu tegevuse kui kalapüügi eest, mis ohustaks nende konkreetsete elupaikade iseloomulike joonte säilitamist.

VII PEATÜKK

NAFO REGULEERIMISPIIRKONNAS KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

1. JAGU

Ühenduse osalus

Artikkel 28

Laevade loetelu

1.   Ainult need ühenduse kalalaevad, mille kogumahutavus (GT) on üle 50 ning millel on nende lipuliikmesriigi väljaantud püügiluba ja mis kuuluvad NAFO laevaregistrisse, võivad loas ettenähtud tingimustel püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida NAFO reguleerimispiirkonnast pärit kalavarusid.

2.   Iga liikmesriik edastab komisjonile elektroonilisel kujul vähemalt 15 päeva enne uue laeva sisenemist NAFO reguleerimispiirkonda kõik muudatused loetelus, mis käsitleb tema lipu all sõitvaid ühenduses registreeritud laevu, kellel on luba kalastada NAFO reguleerimispiirkonnas. Komisjon edastab teabe viivitamata NAFO sekretariaadile.

3.   Lõikes 2 märgitud teave sisaldab järgmist:

4.   Ajutiselt liikmesriigi lipu all sõitvate laevade (laevapereta prahitud laevade) kohta tuleb lisaks edastada järgmine teave:

2. JAGU

Tehnilised meetmed

Artikkel 29

Võrgusilma suurus

1.   VII lisas nimetatud põhjaliikide, välja arvatud lõikes 3 viidatud Sebastes mentella sihtpüügil, on keelatud kasutada traalnootasid, mille mõnes osas on võrgusilma suurus alla 130 mm. Lühiuimkalmaari (Illex illecebrosus) spetsialiseeritud püügil võib võrgusilm olla minimaalselt 60 mm. Railaste (Rajidae) spetsialiseeritud püügil tohib võrgusilma suurus olla minimaalselt 280 mm noodapäras ja 220 mm traali muudes osades.

2.   Harilikke süvameregarneele (Pandalus borealis) püüdvad laevad peavad kasutama võrke, mille väikseim silmasuurus on 40 mm.

3.   Merepõhjalähedase liigi nokk-meriahvena (Sebastes mentella) püügil alapiirkonnas 2 ja rajoonides 1F ja 3K kasutatakse võrke võrgusilma minimaalsuurusega 100 mm.

Artikkel 30

Võrgutarindid

1.   Keelatud on kasutada vahendeid ja meetodeid, mida ei ole käesolevas artiklis kirjeldatud ja mis ummistavad võrgusilmi või vähendavad nende suurust.

2.   Kahjustuste vähendamiseks või vältimiseks võib noodapära alla kinnitada purjeriiet, võrku või muud materjali.

3.   Noodapära ülaossa võib kinnitada vahendeid tingimusel, et need ei ummista noodapära võrgusilmi. Päraülakaitsete kasutamine peab piirduma VIII lisas nimetatud kaitsetega.

4.   Harilikke süvameregarneele (Pandalus borealis) püüdvad laevad peavad kasutama sorteerimisvõresid või -reste, mille trellide maksimaalne vahe on 22 mm. Rajoonis 3L süvamere garneele püüdvad laevad peavad olema varustatud vähemalt 72 cm pikkuste kettidega, nagu kirjeldatud IX lisas.

Artikkel 31

Pardale jäetud kaaspüügisaak

1.   Kalalaevad seavad oma kaaspüügi ülempiiriks 2 500 kg või 10 %, olenevalt sellest, kumb on suurem, iga IC lisas loetletud kalaliigi puhul, mille jaoks kõnealuses püügirajoonis ei ole ühendusele eraldatud kvooti.

2.   Juhtudel, mil on kehtestatud püügikeeld või kvoot “muud kalaliigid” on täielikult ära kasutatud, ei tohi kaaspüük ületada 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

3.   Lõigetes 1 ja 2 viidatud protsendimäärad arvutatakse massiprotsendina pardal oleva kogusaagi iga liigi jaoks. Süvameregarneelisaaki ei võeta põhjakalade kaaspüügi määra arvutamisel arvesse.

Artikkel 32

Kaaspüük igas üksikus loomuses

1.   Kui ühes loomuses ületab kaaspüük protsendimäärasid, mis on esitatud artikli 31 lõigetes 1 ja 2, siirdub laev viivitamata vähemalt kümne meremiili kaugusele selle loomuse võtmise koha igast punktist ja kogu järgmise loomuse võtmise ajal jääma vähemalt kümne meremiili kaugusele eelmise loomuse võtmise igast punktist. Kui pärast uude kohta siirdumist on järgmises loomuses kaaspüük lubatust suurem, lahkub laev püügirajoonist ega tohi tagasi pöörduda enne 60 tunni möödumist.

2.   Kui kõigi kvoodiga hõlmatud põhjakalaliikide kaaspüügi saak süvameregarneelipüügi ühes loomuses ületab 5 massiprotsenti rajoonis 3M või 2,5 massiprotsenti rajoonis 3L, siirdub laev vähemalt kümne meremiili kaugusele selle loomuse võtmise koha igast punktist ja kogu järgmise loomuse võtmise ajal jääma vähemalt kümne meremiili kaugusele eelmise loomuse võtmise igast punktist. Kui pärast uude kohta siirdumist on järgmises loomuses kaaspüük lubatust suurem, peab laev lahkuma püügirajoonist ega tohi tagasi pöörduda enne 60 tunni möödumist.

3.   Loomuses lubatud kaaspüügi protsendimäärad arvutatakse massiprotsendina kõnealuse loomuse kogumassist iga seal esineva liigi jaoks.

Artikkel 33

Sihtpüük ja kaaspüük

1.   Ühenduse laevade kaptenid ei tohi tegelda nende liikide sihtpüügiga, mille suhtes kehtivad kaaspüügi piirarvud. Kalaliigi püük loetakse sihtpüügiks, kui asjaomane liik moodustab massiprotsentides suurima osa ühe loomusega saadud saagist.

2.   Kui kalalaev tegeleb rai sihtpüügiga, kasutades kõnealuse püügi jaoks eeskirjades ettenähtud võrgusilmaga võrke, siis esimest loomust, millest suurema osa (massiprotsentides loomuse kogumassist) moodustavad liigid, mille puhul on ette nähtud kaaspüügi piirarv, loetakse juhuslikult püütuks. Sellisel juhul siirdub kalalaev viivitamatult uuele kohale vastavalt artikli 32 lõigetele 1 ja 2.

3.   Pärast vähemalt 60-tunnilist eemalviibimist püügirajoonist vastavalt artikli 32 lõigete 1 ja 2 sätetele viib ühenduse kalalaeva kapten läbi proovitraalimise kestusega mitte üle kolme tunni. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ei käsitleta sellist püüki sihtpüügina, kui sellise proovitraalimise loomusest moodustavad suurema osa (massiprotsentides loomuse kogumassist) liigid, mille puhul on ette nähtud kaaspüügi piirarv. Sellisel juhul siirdub kalalaev viivitamatult uuele kohale vastavalt artikli 32 lõigetele 1 ja 2.

Artikkel 34

Kalade alammõõt

1.   NAFO reguleerimispiirkonnast püütud kalu, mille suurus ei vasta X lisas esitatud nõuetele, ei tohi töödelda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müüa, välja panna ega müügiks pakkuda, vaid need tuleb kohe merre tagasi lasta.

2.   Kui püütud kalade kogus, mis ei vasta X lisas esitatud suuruse nõuetele, ületab 10 % kogu püütud kalakogusest, siirdub laev enne kalapüügi jätkamist eelmisest loomusekohast vähemalt 5 meremiili kaugusele. Töödeldud kala, mille suhtes kohaldatakse alammõõtu ja mis on X lisas ettenähtud pikkusest väiksem, loetakse pärinevaks alamõõdulisest kalast.

3. JAGU

Kalapüügipiirangutega piirkondade kehtestamine süvamere tundlike elupaikade (veealused mäed) kaitseks

Artikkel 35

Kalapüük põhjalähedaste kalaliikide püügiks ette nähtud vahenditega

Kalapüük põhjalähedaste kalaliikide püügiks ettenähtud vahenditega on keelatud järgmistes piirkondades:

4. JAGU

kontrollimeetmed

Artikkel 36

Toodete märgistamine ja eraldi ladustamine

1.   Töödeldud kala, mis on püütud NAFO reguleerimispiirkonnas, märgistatakse nii, et on võimalik eristada kõiki kala- ja tooteliike vastavalt nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 104/2000 (kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta) (36) artiklile 1 ja süvameregarneeli puhul teha kindlaks püügikuupäeva. Samuti tuleb märkida, et saak on püütud NAFO reguleerimispiirkonnast.

2.   Püügirajoonides 3L ja 3M püütud süvameregarneelide ning kogu alapiirkonnas 2 ja rajoonides 3KLMNO püütud süvalesta puhul märgitakse saagi pärinemine neist vöönditest.

3.   Võttes arvesse laeva kapteni õigustatud ohutuskaalutlusi ja vastutust navigatsiooni eest, kohaldatakse järgmist:

Artikkel 37

Püügi- ja toodangupäevikud ning lastiplaan

1.   Lisaks sellele, et ühenduse kalalaevade kaptenid peavad tegutsema kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklitega 6, 8, 11, ja 12, peavad nad kandma püügipäevikusse käesoleva määruse XI lisas loetletud andmed.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile enne iga kuu 15. kuupäeva elektroonilisel kujul XII lisas nimetatud liikide eelmise kuu jooksul lossitud kogused ja määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklite 11 ja 12 alusel saadud teabe.

3.   Ühenduse laeva kapten peab IC lisas loetletud liikide saagi kohta:

4.   Lõikes 3 osutatud tootmispäevikut ja lastiplaani ajakohastatakse iga päev eelmise päeva kohta, mis algab kell 00.00 (UTC) ja lõpeb kell 24.00 (UTC), ning hoitakse pardal, kuni laev on tühjaks laaditud.

5.   Ühenduse kalalaeva kapten osutab vajalikku abi tootmispäevikus esitatud koguste ja pardal säilitatava töödeldud toodangu kontrollimise võimaldamiseks.

6.   Liikmesriigid tõendavad iga kahe aasta tagant kõikide artikli 28 lõike 1 kohase kalapüügiloaga ühenduse laevade mahutavusplaanide täpsust. Kapten tagab, et kõnealuse tõendi koopia on laeva pardal, et seda saaks nõudmise korral inspektorile esitada.

Artikkel 38

Võrkude pardal hoidmine

1.   Ühe või mitme VII lisas loetletud kalaliigi sihtpüügi ajal ei tohi ühenduse laevade pardal olla võrke, mille võrgusilma suurus on artiklis 29 sätestatust väiksem.

2.   Ühenduse laevad, kes ühel ja samal püügireisil püüavad ka muudes piirkondades peale NAFO piirkonna, võivad siiski hoida pardal võrke, mille võrgusilma suurus on artiklis 29 sätestatust väiksem, kui need on kindlalt soritud (kokku seotud) ja stoovitud (pakitud) ning neid ei ole võimalik kohe kasutada. Sellisel juhul:

Artikkel 39

Ümberlaadimine

1.   Ühenduse laevad tegelevad ümberlaadimisega NAFO reguleerimispiirkonnas ainult juhul, kui nad on saanud selleks loa oma pädevalt asutuselt.

2.   Ühenduse laevad ei laadi kala ümber kolmanda riigi laevalt või laevale, keda on nähtud kalastamas NAFO reguleerimispiirkonnas või kelle NAFO reguleerimispiirkonnas kalastamise kohta on muid tõendeid.

3.   Ühenduse laevad teatavad oma pädevale asutusele igast NAFO reguleerimispiirkonnas toimunud ümberlaadimisest. Mahalaadivad laevad saadavad teate vähemalt kakskümmend neli tundi enne ümberlaadimist ja pealelaadivad laevad hiljemalt üks tund pärast ümberlaadimist.

4.   Lõikes 3 nimetatud teade sisaldab ümberlaadimise aega, geograafilisi koordinaate, maha- või pealelaaditava kala ligikaudset massi kilogrammides liikide kaupa ning ümberlaadimises osalevate laevade kutsungsignaale.

5.   Pealelaadiv laev teatab lisaks nii kogu pardal oleva ja kogu lossitava saagi massi kui ka lossimissadama nime ja kavandatud lossimisaja vähemalt 24 tundi enne iga lossimist.

6.   Liikmesriigid edastavad lõigetes 3 ja 5 osutatud teated viivitamata komisjonile, kes omakorda edastab need viivitamata NAFO sekretariaadile.

Artikkel 40

Ühenduse laevade prahtimine

1.   Liikmesriigid võivad nõustuda nende lipu all sõitva ja NAFO reguleerimispiirkonnas kalapüügiõigust omava laeva prahtimisega, et võimaldada tal osaliselt või täielikult kasutada teisele NAFO lepinguosalisele eraldatud kvooti ja/või püügipäevi. Prahtida ei lubata siiski laevu, mille NAFO või muu piirkondlik kalandusorganisatsioon on tunnistanud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud laevadeks.

2.   Prahilepingu sõlmimise päeval saadab lipuliikmesriik komisjonile ning komisjon omakorda edastab NAFO peasekretärile järgmise teabe:

3.   Prahilepingu lõppemisel teatab lipuliikmesriik sellest komisjonile, kes edastab teabe viivitamata NAFO peasekretärile.

4.   Lipuliikmesriik võtab meetmed selle tagamiseks, et:

5.   Liikmesriigid esitavad komisjonile muudest riiklikest püügiandmetest eraldi kõik lõike 4 punktis d nimetatud saagi ja kaaspüügi andmed. Komisjon edastab kõnealused andmed viivitamata NAFO peasekretärile.

Artikkel 41

Püügikoormuse seire

1.   Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada oma laevade püügikoormuse vastavus selle liikmesriigi kasutada olevatele kalapüügivõimalustele NAFO reguleerimispiirkonnas.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile NAFO reguleerimispiirkonna liike püüdvate laevade püügikavad hiljemalt 31. jaanuaril 2007 ja edaspidi vähemalt 30 päeva enne kõnealuse püügi algust. Püügikavas tuleb muu hulgas esitada kõnealuses püügipiirkonnas kalastavate laevade andmed ning nendele laevadele NAFO reguleerimispiirkonnas ette nähtud püügipäevade arv.

3.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma laevade kavandatavast tegevusest muudes piirkondades.

4.   Püügikavas peab kajastuma rakendatav kogupüügikoormus, mis vastab teate esitanud liikmesriigi kasutada olevatele kalapüügivõimalustele NAFO reguleerimispiirkonnas.

5.   Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 15. jaanuaril 2008 oma püügikavade rakendamise aruanded. Kõnealused aruanded sisaldavad NAFO reguleerimispiirkonnas tegelikult kalastanud laevade arvu, iga laeva väljapüüki ja iga laeva püügipäevade koguarvu kõnealuses piirkonnas. Rajoonides 3M ja 3L süvameregarneele püüdnud laevade puhul tuleb aru anda kummagi rajooni kohta eraldi.

5. JAGU

Hariliku süvameregarneeli suhtes kohaldatavad eritingimused

Artikkel 42

Süvameregarneeli püük

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile iga päev hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) kogused, mis liikmesriigi lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud laevad on püüdnud NAFO reguleerimispiirkonna rajoonis 3L. Püük toimub sügavamal kui 200 meetrit ning sellega tegeleb korraga üks laev iga liikmesriigi kohta.

2.   Rajoonis 3L süvameregarneele püüdva laeva kapten või tema esindaja annab pädevale asutusele liikmesriigis, kelle sadamat ta soovib kasutada, vähemalt 24 tundi enne eeldatavat sadamasse jõudmise aega järgmise teabe:

6. JAGU

Meriahvena suhtes kohaldatavad eritingimused

Artikkel 43

Meriahvena püük

1.   NAFO reguleerimispiirkonna alapiirkonnas 2 ning rajoonides IF, 3K ja 3M meriahvenat püüdva ühenduse laeva kapten teatab igal teisel esmaspäeval selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle lipu all laev sõidab või kelle territooriumil laev on registreeritud, eelmisel pühapäeval kell 24.00 lõppenud kahe nädala jooksul kõnealustes vööndites püütud meriahvena kogused.

Kui kogusaak moodustab 50 % TACist, esitatakse teade iga nädala esmaspäeval.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile igal teisel teisipäeval enne kella 12.00 meriahvena kogused, mis liikmesriigi lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud laevad on püüdnud eelmisel pühapäeval kell 24.00 lõppenud kahe nädala jooksul NAFO reguleerimispiirkonna alapiirkonnas 2 ning rajoonides IF, 3K ja 3M.

Kui kogusaak moodustab 50 % TACist, esitatakse teade igal nädalal.

7. JAGU

Täitemeetmed

Artikkel 44

Rikkumiste menetemine

1.   Liikmesriigi pädev asutus, keda on teavitatud kõnealuse riigi kalalaeva rikkumisest, uurib seda rikkumist viivitamata ja põhjalikult, et saada vajalikud tõendid, milleks vajaduse korral võidakse asjaomane laev füüsiliselt läbi otsida.

2.   Kui NAFO võetud meetmetest ei peeta kinni, võtab liikmesriigi pädev asutus viivitamata juriidilised ja haldusmeetmed vastavalt oma riigi õigusaktidele isikute suhtes, kes vastutavad tema lipu all sõitva laeva eest.

3.   Lipuliikmesriigi pädev asutus tagab, et lõike 2 alusel algatatud menetlus viiks kõnealuse riigi seadustes ettenähtud tõhusate meetmeteni, mis vastavad rikkumise raskusele, tagavad eeskirjade täitmise, võtavad rikkumise eest vastutajalt võimaluse kasutada rikkumise majanduslikke tagajärgi ja on tõhusaks hoiatuseks tulevaste rikkumiste eest.

Artikkel 45

Rikkumiste kohta esitatud inspektorite aruannete käsitlemine

1.   NAFO inspektorite koostatud inspektsiooni- ja järelevalvearuanded sisaldavad kaalukaid tõendeid iga liikmesriigi kohtu- ja haldusmenetluse jaoks. Asjaolude tuvastamisel käsitletakse neid aruandeid samadel alustel kui liikmesriikide inspekteerimis- või järelevalvearuandeid.

2.   Liikmesriigid teevad koostööd, et hõlbustada kohtu- või muu menetluse läbiviimist inspektori esitatud ettekande alusel sellise kava kohaselt, millest lähtutakse tõendite hindamisel riigi oma kohtu- või muus süsteemis.

Artikkel 46

Tõhustatud järelmeetmed teatavate tõsiste rikkumiste puhul

1.   Lisaks nõukogu 9. juuni 1988. aasta määruse (EMÜ) nr 1956/88 (millega võetakse vastu Loode-Atlandi kalastusorganisatsiooni poolt vastuvõetud rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava rakendussätted) (37), eriti sellele lisatud kava lõigete 9 ja 10 sätetele võtab lipuliikmesriik käesoleva osa alusel meetmed, kui tema lipu all sõitev laev on toime pannud ühe järgmistest tõsistest rikkumistest:

2.   Lipuliikmesriik tagab, et pärast lõikes 3 viidatud inspekteerimist lõpetab asjaomane kalalaev igasuguse püügitegevuse ja algatatakse tõsise rikkumise uurimine.

3.   Kui reguleerimispiirkonnas ei ole kalalaeva lipuliikmesriigi määratud inspektorit või muud isikut, kes teostaks lõike 1 kohast uurimist, nõuab liikmesriik kalalaevalt, et see suunduks viivitamatult sadamasse, kus saab alustada uurimist.

4.   Lõike 1 punktis b nimetatud saagi ebaõige registreerimisega seotud tõsise rikkumise uurimise teostamisel tagab lipuliikmesriik, et kogu pardal oleva kalasaagi füüsiline kontrollimine ja loendamine toimub tema alluvuses olevas sadamas. Kui teise lepinguosalise inspektor soovib osaleda sellises inspekteerimises, võib see toimuda tema juuresolekul, kui sellega on nõus lipuliikmesriik.

5.   Kui lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt nõutakse, et kalalaev suunduks sadamasse, võib teise lepinguosalise inspektor tulla laeva pardale või jääda sinna kuni sadamasse jõudmiseni, kui kontrollitud laeva liikmesriigi pädev asutus ei nõua inspektori lahkumist laevalt.

Artikkel 47

Rakendusmeetmed

1.   Iga kalalaeva suhtes võtab rakendusmeetmed lipuliikmesriik, kus see on asutatud, vastavalt oma seadustele, kui tema lipu all sõitev laev on pannud toime artiklis 46 osutatud tõsise rikkumise.

2.   Lõikes 1 nimetatud meetmed olenevad eelkõige toimepandud rikkumise raskusest ja liikmesriigi õiguse asjaomastest sätetest ning võivad olla järgmised:

3.   Asjaomase kalalaeva lipuliikmesriik teavitab komisjoni viivitamatult käesoleva artikli kohaselt võetud sobivatest meetmetest. Selle teatise alusel teavitab komisjon kõnealustest meetmetest NAFO sekretariaati.

Artikkel 48

Aruanne rikkumiste kohta

1.   Artiklis 46 viidatud tõsise rikkumise korral esitab asjaomane liikmesriik komisjonile võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme kuu jooksul pärast rikkumisteatise saamist ettekande uurimise käigust, sealhulgas kõigist seoses kõnealuse rikkumisega võetud või soovitatud meetmetest, ja pärast uurimise lõpuleviimist ettekande uurimise tulemustest.

2.   Komisjon koostab liikmesriikide aruannete põhjal ühenduse aruande. Komisjon saadab NAFO sekretariaadile nelja kuu jooksul pärast rikkumisteatise saamist ühenduse ettekande uurimise käigust ja võimalikult kiiresti pärast uurimise lõpuleviimist ettekande uurimise tulemustest.

VIII PEATÜKK

ERISÄTTED NEAFCI REGULEERIMISPIIRKONNAS KOLMANDATE RIIKIDE KALALAEVADE PÜÜTUD JA KÜLMUTATUD KALA LOSSIMISE JA ÜMBERLAADIMISE KOHTA

Artikkel 49

Sadamariigi kontroll

Piiramata nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 ja nõukogu 6. mai 1994. aasta määruse (EÜ) nr 1093/94 (millega kehtestatakse tingimused, mille alusel kolmandate riikide kalalaevad võivad otse ühenduse sadamates lossida ja saaki turustada) (38) sätteid, kehtivad käesolevas peatükis esitatud menetlused alates 1. maist 2007 NEAFCi reguleerimispiirkonnas kolmanda riigi kalalaevade püütud ja külmutatud kala lossimise ja ümberlaadimise kohta liikmesriikide sadamates, nagu see on sätestatud nõukogu 13. juuli 1981. aasta otsusele 81/608/EMÜ (Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooni sõlmimise kohta) (39) lisatud konventsiooni artiklis 1.

Artikkel 50

Määratud sadamad

Lossimine ja ümberlaadimine on lubatud üksnes määratud sadamates.

Liikmesriigid määravad koha, mida kasutatakse artiklis 49 viidatud kala lossimiseks, või kalda (määratud sadama) lähedal asuva koha, kus on lubatud artiklis 49 viidatud kala lossida ja ümber laadida. Olenemata artiklis 49 esitatud rakendamise kuupäevast, saadavad liikmesriigid komisjonile 15. jaanuariks 2007 selliste sadamate loetelu. Kõigist edasistest muudatustest kõnealuses loetelus teatatakse komisjonile vähemalt 15 päeva enne muudatuse jõustumist.

Komisjon avaldab määratud sadamate nimekirja ja selles tehtud muudatused Euroopa Liidu Teataja C-seerias ja paneb selle üles oma veebilehele.

Artikkel 51

Eelteade enne sadamasse sisenemist

1.   Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 28e lõikest 1 teavitab iga kalalaeva, mille pardal on artiklis 49 osutatud kala, kapten vähemalt kolm päeva enne kavandatud saabumisaega selle sadama pädevat asutust, kuhu ta kavatseb saabuda, oma kavatsusest siseneda sadamasse kala lossimiseks või ümberlaadimiseks.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 viidatud teatisele lisatakse XV lisa I osas esitatud vorm, mille A osa peab olema korralikult täidetud järgmiselt:

3.   Sadamaliikmesriik edastab koopia lõikes 2 osutatud vormist viivitamatult kõnealuse kalalaeva lipuliikmesriigile ja, kui kalalaev on kalasaaki ümber laadinud, nende laevade lipuliikmesriigile (lipuliikmesriikidele), millelt saak ümber laaditi.

Artikkel 52

Luba lossimiseks või ümberlaadimiseks

1.   Sadamariik võib lubada lossimist või ümberlaadimist vaid siis, kui selle kalalaeva lipuriik, kes kavatseb lossida või ümber laadida, või, kui kalalaev on väljaspool sadamat kalasaaki ümber laadinud, nende laevade lipuriik (-riigid), millelt saak ümber laaditi, on tõendanud järgmist, saates korralikult täidetuna tagasi talle (neile) artikli 51 lõike 3 kohaselt edastatud vormi B osa:

Lossimine või ümberlaadimine võib alata alles pärast loa saamist sadamariigi pädevalt asutuselt.

2.   Erandina lõikest 1 võib sadama liikmesriik anda loa kalasaagi või selle osa lossimiseks lõikes 1 viidatud kinnituse puudumisel, kuid sellisel juhul hoitakse kõnealust kala pädeva asutuse kontrolli all laos. Kala vabastatakse müümiseks, ülevõtmiseks või äravedamiseks alles siis, kui on saadud lõikes 1 viidatud kinnitus. Kui kinnitust ei ole saadud 14 päeva jooksul pärast lossimist, võib sadama liikmessriik kala konfiskeerida ja kõrvaldada oma eeskirjade kohaselt.

3.   Sadama liikmesriik teatab oma otsusest lossimise või ümberlaadimise lubamise kohta viivitamatult komisjonile ja NEAFCi sekretärile, saates neile koopia XV lisa I osas ettenähtud vormist, olles korralikult täitnud osa C, kui lossitud või ümberlaaditud kala oli püütud NEAFCi reguleerimispiirkonnas.

Artikkel 53

Kontrollimised

1.   Liikmesriigid kontrollivad oma sadamates igal aastal vähemalt 15 % artiklis 49 viidatud kolmandate riikide kalalaevade lossimistest ja ümberlaadimistest.

2.   Kontrollimine hõlmab kogu maha- või ümberlaadimise jälgimist ja lossimise eelteatises viidatud iga liigi koguste ning lossitud või ümberlaaditud iga liigi koguste võrdlemist.

3.   Inspektorid teevad kõik, et kalalaeva asjatult kinni ei peetaks, ja tagavad, et kontrollimine tekitaks kalalaevale võimalikult vähe tüli ja et oleks välditud kala kvaliteedi halvenemine.

Artikkel 54

Inspekteerimisaruanded

1.   Iga inspekteerimine dokumenteeritakse XV lisa II osas esitatud inspekteerimisaruande täitmisega.

2.   Igast inspekteerimisaruandest saadetakse viivitamatult koopia kontrollitud kalalaeva lipuriigile ja, kui kalalaev on kalasaaki ümber laadinud, nende laevade lipuriigile (-riikidele), millelt saak ümber laaditi, ning komisjonile ja NEAFCi sekretärile, kui lossitud või ümberlaaditud kala oli püütud NEAFCi reguleerimispiirkonnas.

3.   Iga inspektsiooniaruande originaal või sertifitseeritud koopia saadetakse nõudmise korral inspekteeritud kalalaeva lipuriigile.

IX PEATÜKK

CCAMLRI PIIRKONNAS KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

1. JAGU

piirangud ja laevade kohta nõutavad andmed

Artikkel 55

Keelud ja püügipiirangud

1.   XIII lisas nimetatud liikide sihtpüük on kõnealuses lisas nimetatud vööndites ja ajavahemikel keelatud.

2.   Uutes ja teadusuuringutega seotud püügipiirkondades kohaldatakse XIV lisas sätestatud püügi- ja kaaspüügipiiranguid kõnealuses lisas nimetatud alapiirkondades.

Artikkel 56

CCAMLRi piirkonna püügiloaga laevade kohta nõutavad andmed

1.   Alates 1. augustist 2007 edastavad liikmesriigid komisjonile lisaks teabele, mis tuleb esitada püügiloaga laevade kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 lõike 2 nõuetele, kõnealuste laevade kohta järgmised andmed:

2.   Alates 1. augustist 2007 edastavad liikmesriigid komisjonile laevade kohta, kellel on püügiluba CCAMLRi piirkonnas, võimaluse korral järgmise teabe:

Artikkel 57

Ettekanne kalalaeva nägemisest

1.   Kui kalalaevatunnistust omava kalalaeva kapten näeb kalalaeva CCAMLRi piirkonnas, siis registreerib ta võimalikult palju andmeid sellise nähtud laeva kohta:

2.   Kapten saadab lõikes 1 viidatud teavet sisaldava ettekande võimalikult kiiresti oma lipuriigile. Lipuriik saadab CCAMLRi sekretariaadile iga sellise ettekande, kui nähtud laev tegeles CCAMLRi nõuete kohaselt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.

2. JAGU

Uurimuslik kalapüük

Artikkel 58

Osalemine uurimuslikus kalapüügis

1.   Hispaania lipu all sõitvad ja Hispaanias registreeritud kalalaevad, mille kohta on CCAMLRile esitatud teatis vastavalt määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklile 7, võivad osaleda Dissostichus spp. õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2, rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ning rajoonides 58.4.3a ja 58.4.3b väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi.

2.   Rajoonides 58.4.3a ja 58.4.3b tohib korraga kalastada ainult üks kalalaev liikmesriigi kohta.

3.   Alapiirkondade 88.1 ja 88.2 ning rajoonide 58.4.1 ja 58.4.2 kogupüügi- ja kaaspüügipiirangud ning nende jaotus iga alapiirkonna või rajooni väikeste uurimisalade (SSRU) vahel määratakse kindlaks XIV lisas. Kalastamine mis tahes väikeses uurimisalas lõpetatakse niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud püügilimiidini, ning uurimisala suletakse kalastamiseks ülejäänud kalastushooajal.

4.   Kalapüük toimub võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada teavet, mis on vajalik kalastamisvõimaluste kindlaksmääramiseks, ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga tihedat koondumist. Rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2 on keelatud püük 550 m sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 59

Aruandlussüsteemid

Artiklis 58 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevate laevade jaoks kehtivad järgmised saagi ja püügikoormuse aruannete süsteemid:

Artikkel 60

Erinõuded

1.   Artiklis 58 nimetatud uurimuslik kalapüük toimub vastavalt nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 600/2004, millega kehtestatakse teatavad tehnilised meetmed kalastustegevuse suhtes Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooniga hõlmatud piirkonnas (40), artiklile 8, pidades silmas meetmeid, mida võetakse vähendamaks merelindude tahtmatut surmamist õngejadaga püügi ajal. Lisaks nendele meetmetele:

2.   Laevade suhtes, kes osalevad uurimuslikus kalapüügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2, kohaldatakse järgmisi lisanõudeid:

Artikkel 61

Loomuse mõiste

1.   Käesolevas jaos tähendab üks loomus ühe või mitme õngejada vettelaskmist ühes paigas. Loomuse täpne geograafiline asukoht määratakse õngejada või õngejadade keskpunkti abil ning seda kasutatakse saagi- ja püügikoormusaruandluses.

2.   Loomus on teaduslik järgmistel tingimustel:

Artikkel 62

Teadusuuringute kavad

Artiklis 58 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevad laevad rakendavad teadusuuringute kavasid kõikides väikestes uurimisala (SSRU), milleks on jaotatud FAO alapiirkond 88.1 ja 88.2 ning rajoonid 58.4.1 ja 58.4.2. Teadusuuringute kava rakendatakse järgmiselt:

Artikkel 63

Andmekogumiskavad

1.   Artiklis 58 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevad laevad rakendavad andmekogumiskavasid kõikides väikestes uurimisalades, milleks on jaotatud FAO alapiirkond 88.1 ja 88.2 ning rajoonid 58.4.1 ja 58.4.2. Andmekogumiskava hõlmab järgmisi andmeid:

2.   Kõik lõikes 1 nimetatud andmed kogutakse iga teadusloomuse kohta; eelkõige tuleb kuni 100 kalast koosneva teadusloomuse kõik kalad mõõta ning saata vähemalt 30 kalast koosnev proov bioloogilisteks uuringuteks. Kui püütud kalu on üle 100, kasutatakse juhuslikkuse alusel valitud osaproovi meetodit.

Artikkel 64

Märgistamiskava

1.   Artiklis 58 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalev laev rakendab märgistamiskava järgmiselt:

2.   Märgistatud ja vabadusse lastud patagoonia kihvkala ei arvestata püügilimiitide täitmiseks.

Artikkel 65

Teadusvaatlejad ja inspektorid

1.   Iga artiklis 58 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osaleva laeva pardal on kogu püügiperioodi jooksul vähemalt kaks teadusvaatlejat, kellest üks on määratud CCAMLRi rahvusvahelise teadusvaatluste kava kohaselt.

2.   Iga liikmesriik, toimides oma kohaldatavate seaduste ja eeskirjade, sealhulgas oma kohtutes tõendite hindamist käsitlevate eeskirjade kohaselt, käsitleb käesoleva kava raames uuringud tellinud CCAMLRi liikme kalandusinspektorite ettekandeid samuti kui oma inspektorite ettekandeid ja lepinguosaline ning kõnealune tellinud CCAMLRi liige teevad koostööd, et hõlbustada kohtu- või muu menetluse läbiviimist inspektori esitatud ettekande alusel.

Artikkel 66

Tavalise hiilgevähi püügis osalemise kavatsuse teatised

Iga liikmesriik, kes kavatseb püüda tavalist hiilgevähki CCAMLRi piirkonnas, teatab CCAMLRi sekretariaadile oma kavatsusest vähemalt neli kuud enne komisjoni aastakoosolekut, vahetult enne püügihooaega, mil ta kavatseb seda püüda.

Artikkel 67

Nakkevõrkudega süvamerepüügi ajutine keelustamine

1.   Nakkevõrkude kasutamine CCAMLRi piirkonnas muuks kui teaduslikuks otstarbeks on keelatud kuni teaduskomitee on uurinud selle püügivahendi võimalikku mõju ja teinud selle kohta ettekande ning komisjon on teaduskomitee soovituste põhjal andnud nõusoleku, et sellist meetodit tohib kasutada CCAMLRi piirkonnas.

2.   Nakkevõrkude kasutamisest teaduslikuks uurimistööks sügavamal kui 100 meetrit teatatakse eelnevalt teaduskomiteele ja komisjon kinnitab selle enne, kui sellise uurimistööga tohib alustada.

3.   Iga kalalaev, kes soovib läbida CCAMLRi piirkonda, vedades oma pardal nakkevõrke, teatab oma kavatsusest eelnevalt CCAMLRi sekretariaadile, teatades ka kuupäevad, mil ta kavatseb läbida CCAMLRi piirkonda. Iga nakkevõrkudega kalalaeva viibimine CCAMLRi piirkonnas, millest ei ole eelnevalt teatatud, rikub neid sätteid.

Artikkel 68

Põhjatraalide ajutised kasutamispiirangud CCAMLRi avamerepiirkonnas püügihooaegadel 2006/2007 ja 2007/2008

1.   Põhjatraalide kasutamine CCAMLRi avamerepiirkonnas piiratakse aladega, milles komisjon on jõustanud kaitsemeetmed põhjatraalimise jaoks.

2.   Kõnealust piiravat meedet ei kohaldata põhjatraalimise kasutamisele teaduslikuks uurimistööks CCAMLRi piirkonnas.

X PEATÜKK

SEAFO KONVENTSIOONI PIIRKONNAS KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

1. OSA

Loa andmine laevadele

Artikkel 69

Loa andmine laevadele

1.   Liikmesriigid teatavad, võimaluse korral elektrooniliselt, komisjonile 1. juuniks 2007 oma selliste laevade nimekirja, kellele kalapüügiloa väljaandmisega on antud luba püüda kala SEAFO konventsiooni piirkonnas.

2.   Lõikes 1 viidatud nimekirja kantud laevade omanikud peavad olema ühenduse kodanikud või juriidilised isikud.

3.   Kalalaevadel lubatakse tegutseda SEAFO konventsiooni piirkonnas, kui need suudavad täita SEAFO konventsiooniga kehtestatud nõudeid ja kohustusi ja konventsiooni kaitse- ja majandamismeetmeid.

4.   Kalastusluba ei anta kalalaevadele, kes on teostanud ebaseaduslikku, teatamata, reguleerimata kalapüüki, välja arvatud juhul, kui uued omanikud esitavad piisava dokumenteeritud tõendusmaterjali, et eelmised omanikud ja operaatorid ei oma nendes mingisugust õiguslikku, kasusaamisega seotud või rahalist osalust või kontrolli nende üle, või et kogu asjakohase teabe põhjal nende laevad ei osale ebaseaduslikus, teatamata, reguleerimata kalapüügis ega ole sellega seotud.

5.   Lõikes 1 nimetatud loetelu sisaldab järgmist teavet:

6.   Pärast püügiloaga laevade esialgse nimekirja koostamist teatavad liikmesriigid komisjonile viivitamatult iga laeva nimekirja lisamisest, nimekirjast väljajätmisest või mis tahes muudatusest nimekirjas iga kord, kui need aset leiavad.

Artikkel 70

Püügiloaga laevade kohustused

1.   Laevad järgivad kõiki asjakohaseid SEAFO kaitse- ja majandamismeetmeid.

2.   Püügiloaga laevad hoiavad pardal kehtivaid tõendeid laeva registreerimise kohta ja kehtivat luba püüda või ümber laadida kala.

Artikkel 71

Püügiloata laevad

1.   Liikmesriigid võtavad meetmed, et keelata laevadel, kes ei ole kantud püügiloaga laevade SEAFO nimekirja, püüda, hoida pardal, ümber laadida ja lossida SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile kõik andmed, mille kohaselt on põhjust kahtlustada, et püügiloaga laevade SEAFO nimekirja kandmata laevad tegelevad SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluva kala püügi või ümberlaadimisega SEAFO konventsiooni piirkonnas.

3.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et püügiloaga laevade SEAFO nimekirja kantud laevade omanikud ei tegele ega ole seotud kalapüügiga SEAFO konventsiooni piirkonnas, mida teostavad laevad, kes ei ole kantud püügiloaga laevade SEAFO nimekirja.

2. JAGU

ümberlaadimine

Artikkel 72

Merel toimuva ümberlaadimise keelamine

Iga liikmesriik keelab tema lipu all sõitvatel kalalaevadel laadida SEAFO konventsiooni piirkonnas merel ümber SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala.

Artikkel 73

Sadamas toimuv ümberlaadimine

1.   Ühenduse laevad, kes püüavad SEAFO konventsiooni piirkonnas SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala, laadivad kala ümber ainult SEAFO lepinguosalise sadamas, kui neil on selle lepinguosalise eelnev luba, kelle sadamas toimub ümberlaadimine. Ühenduse kalalaevadel on lubatud kala ümber laadida ainult juhul, kui nad on saanud selleks eelneva loa oma lipuliikmesriigi ja sadamariigi pädevalt asutuselt.

2.   Iga liikmesriik tagab, et tema püügiloaga kalalaevad saavad eelneva loa sadamas ümberlaadimiseks. Liikmesriik tagab ka, et ümberlaadimised sobivad kokku iga laeva teatatud püügikogusega, ja nõuab ümberlaadimisest ettekandmist.

3.   Ühenduse kalalaeva kapten, kes laadib teisele laevale, edaspidi vastuvõttev laev, ümber mis tahes koguse SEAFO konventsiooni piirkonnas SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala, teatab ümberlaadimise ajal vastuvõtva laeva lipuliikmesriigile asjakohased kalaliigid ja kogused, ümberlaadimise kuupäeva ja püügikohad ning esitab oma lipuliikmesriigile SEAFO ümberlaadimise deklaratsiooni vastavalt XVI lisa I osas esitatud vormile.

4.   Ühenduse kalalaeva kapten teatab vähemalt 24 tundi enne ümberlaadimist SEAFO lepinguosalisele, kelle sadamas ümberlaadimine toimub, järgmised andmed:

5.   Hiljemalt 24 tundi enne ümberlaadimise algust ja ümberlaadimise lõpul, kui ümberlaadimine toimub SEAFO lepinguosalise sadamas, teatab ühenduse lipu all sõitva vastuvõtva laeva kapten sadamariigi pädevale asutusele tema laeva pardal olevate SEAFO konventsiooniga hõlmatud kalaliikide kogused ja esitab 24 tunni jooksul kõnealusele pädevale asutusele SEAFO ümberlaadimise deklaratsiooni.

6.   Ühenduse lipu all sõitva vastuvõtva laeva kapten esitab 48 tundi enne lossimist SEAFO ümberlaadimise deklaratsiooni selle riigi pädevale asutusele, kus asub sadam, milles toimub lossimine.

7.   Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed saadud teabe õigsuse kontrollimiseks ja teeb koostööd lipuriigiga selle tagamiseks, et lossitud kogused on kooskõlas iga laeva teatatud püügikogustega.

8.   Iga liikmesriik, kelle laevadel on lubatud püüda SEAFO konventsiooni piirkonnas SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala, teatab 1. juuniks 2007 komisjonile kõik üksikasjad tema lipu all sõitvate laevade kalasaagi ümberlaadimise kohta.

3. JAGU

Kaitsemeetmed haavatavate süvamereelupaikade ja ökosüsteemide juhtimiseks

Artikkel 74

Suletud piirkonnad

Ühenduse kalalaevadel on keelatud SEAFO konventsiooniga hõlmatud kalaliikide püük järgmistes piirkondades:

Artikkel 75

Varasem kalapüük

Liikmesriigid esitavad komisjonile 1. juuniks 2007 SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidega seoses järgmises vormis teabe oma varasema kalapüügi kohta aastatel 2004, 2005 ja 2006 artiklis 74 nimetatud piirkondades:

4. JAGU

Meetmed merelindude tahtmatu surmamise vähendamiseks

Artikkel 76

Teave merelindude häirimise kohta

Liikmesriigid koguvad andmeid merelindude häirimise, sealhulgas nende tahtmatu surmamise kohta nende kalalaevade poolt, kes püüavad SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala, ja edastavad kõik sellekohased andmed komisjonile 1. juuniks 2007.

Artikkel 77

Leevendavad meetmed

1.   Kõik ühenduse kalalaevad, kes püüavad kala lõuna pool 30 lõunalaiuskraadi, on varustatud linnutõrjevahenditega (tori mastidega):

2.   Õngejadad lastakse vette üksnes öösel (s.o kahe nautilise hämariku vahelisel pimedal ajal (41). Öisel õngepüügil kasutatakse üksnes nii vähe laevatulesid, kui on vajalik ohutuse tagamiseks.

3.   Sisikondade heitmine vette on keelatud püügivahendite vettelaskmise ajal. Tuleb vältida sisikondade heitmist vette ajal, mil püügivahendid on vees. Sisikondade vetteheitmine peab võimaluse korral toimuma laeva teisel poolel, mitte seal, kust püügivahendid on vette lastud. Laevade või püügipiirkondade puhul, mille puhul ei ole nõuet jätta kogu sisikond pardale, on vaja rakendada süsteem, millega sisikonnast ja kalapeadest eemaldatakse enne nende vetteheitmist kõik konksud. Enne vettelaskmist tuleb võrgud puhastada, et eemaldada kõik, mis võiks merelinde kohale meelitada.

4.   Ühenduse kalalaevad rakendavad võrkude vettelaskmisel ja võrkudega püügil korda, millega ajavahemik, mil lõtvade võrgusilmadega võrk on veepinnal, on viidud miinimumini. Võrkude hooldustööd tehakse võimaluse korral nii, et võrk ei oleks vees.

5.   Ühenduse kalalaevu kutsutakse üles kasutama sellise kujuga püügivahendeid, mille puhul lindudel oleks vähem tõenäoline puutuda kokku püügivahendi nende jaoks kõige ohtlikuma osaga. Selleks võib suurendada võrgu raskusi või vähendada ujuvust, nii et võrk vajuks kiiremini vette, või panna eredavärviline plagu vm asi nende võrguosade kohale, kus võrgusilmad on lindude jaoks kõige ohtlikuma suurusega.

6.   Ühenduse kalalaevadele, mille pardal ei ole võimalusi kalasaagi töötlemiseks või sisikondade hoidmiseks, või millel ei ole võimalust heita sisikonnad vette laeva teisel küljel, kust ei ole vette lastud püügivahendeid, ei anta luba püüda kala SEAFO konventsiooni piirkonnas.

7.   Tehakse kõik vajalik, et püügivahenditesse elusana kinnijäänud linnud vabastataks elusana ja et võimaluse korral eemaldataks konksud ilma asjaomase linnu elu ohtu seadmata.

5. JAGU

kontroll

Artikkel 78

Kalalaeva liikumisest ja püükidest teatamine

1.   Kalalaevad ja uurimislaevad, kel on luba püüda kala SEAFO konventsiooni piirkonnas ja kes seda teevad, saadavad laevaseiresüsteemi või muu sobiva vahendiga lipuliikmesriigi asutusele ja, kui lipuliikmesriik nõuab, SEAFO peasekretärile ettekanded konventsiooni piirkonda sisenemise, sellest väljumise ja püügi kohta.

2.   Ettekanne sisenemise kohta esitatakse mitte rohkem kui 12 tundi ja mitte vähem kui 6 tundi enne iga sisenemist SEAFO konventsiooni piirkonda, näidates sisenemise kuupäeva ja kellaaja, laeva geograafilise asukoha ja pardal oleva kala eluskaalu kogused (kg) liikide kaupa (FAO kolmetäheline kood).

3.   Iga kalendrikuu lõpul esitatakse ettekandes püügi kohta püütud kala eluskaalu kogused (kg) liikide kaupa (FAO kolmetäheline kood).

4.   Ettekanne väljumise kohta esitatakse mitte rohkem kui 12 tundi ja mitte vähem kui 6 tundi enne iga väljumist SEAFO konventsiooni piirkonnast. Selles esitatakse väljumise kuupäev ja kellaaeg, laeva geograafiline asukoht, püügipäevade arv ja SEAFO konventsiooni piirkonnas püütud kala eluskaalu kogused (kg) liikide kaupa (FAO kolmetäheline kood) kas alates kalapüügi algusest kõnealuses SEAFO konventsiooni piirkonnas või viimasest püügiettekandest.

Artikkel 79

Teaduslikud vaatlused ja andmete kogumine kalavarude suuruse hindamiseks

1.   Iga liikmesriik tagab, et iga tema kalalaeva, kes püüab SEAFO konventsiooni piirkonnas SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala, pardal oleksid kvalifitseeritud teadusvaatlejad.

2.   Iga liikmesriik nõuab, et andmed, mille vaatlejad on kogunud iga tema lipu all sõitva kalalaeva kohta, esitataks 30 päeva jooksul pärast SEAFO konventsiooni piirkonnast lahkumist. Teave esitatakse SEAFO teaduskomitee määratud vormis. Liikmesriigid saadavad andmekoopia võimalikult kiiresti komisjonile, võttes arvesse, et teabe esitamisel on vaja säilitada koondamata andmete konfidentsiaalsus. Liikmesriigid võivad saata andmekoopia ka SEAFO peasekretärile.

3.   Määratud vaatlejad koguvad ja kontrollivad käesolevas artiklis viidatud teabe 30. juuniks 2007, kuivõrd see on võimalik.

Artikkel 80

Kolmandate riikide laevade nägemine

1.   Liikmesriikide lipu all sõitvad laevad kannavad oma lipuliikmesriigile ette kalapüügist, mida SEAFO konventsiooni piirkonnas teostavad kalalaevad, kes sõidavad konventsiooniga mitte liitunud riigi lipu all. Selline teave hõlmab muu hulgas järgmist:

2.   Iga liikmesriik saadab lõikes 1 viidatud andmed võimalikult kiiresti komisjonile. Komisjon edastab need andmed teadmiseks SEAFO peasekretärile.

XI PEATÜKK

EBASEADUSLIK, TEATAMATA JA REGULEERIMATA KALAPÜÜK

Artikkel 81

Atlandi ookeani põhjaosa

Kalalaevadele, kes tegelevad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga Atlandi ookeani põhjaosas, kohaldatakse XVII lisas esitatud meetmeid.

XII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 82

Andmeedastus

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 15 lõike 1 ja artikli 18 lõike 1 kohaselt andmeid kalavarude lossitud koguste kohta, kasutatakse käesoleva määruse I lisas sätestatud kalavarude koode.

Artikkel 83

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1116/2006 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 84

Jõustumine

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Enne 1. jaanuari 2007 algavateks ajavahemikeks kindlaksmääratud CCAMLRi tsooni TACide suhtes kohaldatakse artiklit 55 alates TACide vastavate kohaldamisperioodide alguskuupäevadest.

(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2)  EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

(3)  ELT L 70, 9.3.2004, lk 8.

(4)  ELT L 150, 30.4.2004, lk 1. Parandatud versioon ELT L 185, 24.5.2004, lk 1.

(5)  ELT L 345, 28.12.2005, lk 5.

(6)  ELT L 65, 7.3.2006, lk 1.

(7)  EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1804/2005 (ELT L 290, 4.11.2005, lk 10).

(8)  EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 3259/94 (EÜT L 339, 29.12.1994, lk 11).

(9)  EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9.

(10)  EÜT L 365, 31.12.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 448/2005 (ELT L 74, 19.3.2005, lk 5).

(11)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 768/2005 (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

(12)  EÜT L 171, 6.7.1994, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 813/2004 (ELT L 150, 30.4.2004, lk 32).

(13)  EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7.

(14)  EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2166/2005 (ELT L 345, 28.12.2005, lk 5).

(15)  EÜT L 191, 7.7.1998, lk 10. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 349, 31.12.2005, lk 1).

(16)  EÜT L 137, 19.5.2001, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 831/2004 (ELT L 127, 29.4.2004, lk 33).

(17)  EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2269/2004 (ELT L 396, 31.12.2004, lk 1).

(18)  ELT L 289, 7.11.2003, lk 1.

(19)  ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.

(20)  ELT L 97, 1.4.2004, lk 16.

(21)  ELT L 384, 29.12.2006, lk 28.

(22)  ELT L 199, 21.7.2006, lk 8.

(23)  EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48.

(24)  EÜT L 226, 29.8.1980, lk 12.

(25)  EÜT L 29, 1.2.1985, lk 9.

(26)  ELT L 16, 20.1.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2006 (ELT L 345, 8.12.2006, lk 10).

(27)  EÜT L 270, 13.11.1995, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(28)  EÜT L 186, 28.7.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(29)  ELT L 224, 16.8.2006, lk 22.

(30)  ELT L 32, 4.2.2005, lk 1.

(31)  EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33.

(32)  EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39.

(33)  EÜT L 190, 4.7.1998, lk 34.

(34)  ELT L 349, 31.12.2005, lk 1.

(35)  ELT L 5, 9.1.2004, lk 25. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1799/2006 (ELT L 341, 7.12.2006, lk 26).

(36)  EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1759/2006 (ELT L 335, 1.12.2006, lk 3).

(37)  EÜT L 175, 6.07.1988, lk 1.

(38)  EÜT L 121, 12.5.1994, lk 3.

(39)  EÜT L 227, 12.8.1981, lk 22.

(40)  ELT L 97, 1.4.2004, lk 1.

(41)  Nautilise hämariku täpsed kellaajad on esitatud käsiraamatu Nautical Almanac tabelites iga laiuskraadi, kohaliku aja ja kuupäeva jaoks. Kõik kellaajad nii laevade kui ka vaatlejate tegevuse dokumenteerimisel esitatakse koos viitega Greenwichi ajale (GMT).