NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1967/2006,

21. detsember 2006,

mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (1) sätteid kohaldatakse Vahemere suhtes.

(2)

Nõukogu on otsusega 98/392/EÜ (2) sõlminud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni, milles on esitatud avamere elusressursside kaitse ja majandamise põhimõtted ja eeskirjad. Nimetatud konventsiooni eeskirjade kohaselt püüab ühendus koos teiste rannikuäärsete riikidega koordineerida vee-elusressursside majandamist ja kaitset.

(3)

Vastavalt otsusele 98/416/EÜ (3) on ühendus Vahemere üldise kalanduskomisjoni (edaspidi “GFCM”) lepingu osaline. GFCMi lepingus sätestatakse piirkondliku koostöö raamistik Vahemere elusressursside kaitseks ja majandamiseks, võttes selleks GFCMi lepinguga hõlmatud valdkonnas vastu soovitused, mis on lepinguosalistele siduvad.

(4)	Vahemere kalanduse bioloogilised, sotsiaalsed ja majanduslikud omadused nõuavad ühenduselt konkreetse majandamisraamistiku kehtestamist.

(5)	Ühendus on kohustunud vee-elusressursside ja mere ökosüsteemide kaitsmiseks ja säilitamiseks ning nende säästvaks kasutamiseks ette nähtud meetmete võtmisel kohaldama ettevaatusprintsiipi.

(6)	Käesolevas määruses sätestatud majandamissüsteem hõlmab tegevusi, mis on seotud Vahemere kalavarude püügiga, mida teostavad ühenduse laevad kas ühenduse vetes või rahvusvahelistes vetes, kolmandate riikide laevad liikmesriikide kalapüügivööndites või liidu kodanikud Vahemere avamerel.

(7)	Käesolevat määrust ei peaks siiski kohaldama teadusuuringuteks vajaliku tegevuse suhtes, et uuringuid mitte takistada.

(8)	Ülesannete asjakohase jagamisega ühenduse ja liikmesriikide vahel on vaja kehtestada tõhus majandamisraamistik.

(9)	Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiviga 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) (4) teatud liiki mereloomadele juba antud ja liikmesriikide suveräänsete merevete suhtes kohaldatavat ranget kaitset tuleks laiendada Vahemere avamere suhtes.

(10)

Vastavalt nõukogu 22. oktoobri 1999. aasta otsusele 1999/800/EÜ Vahemere erikaitsealasid ja bioloogilist mitmekesisust käsitleva protokolli sõlmimise ning kõnealuse protokolli lisade heakskiitmise kohta (Barcelona konventsioon) (5) nähakse lisaks Vahemere jaoks oluliste alade kaitsmist käsitlevatele sätetele ette ohustatud või eriti ohustatud liikide ning reguleeritud kasutusega liikide nimekirjade koostamine.

(11)

Uute teadusalaste nõuannete arvesse võtmiseks on vaja võtta vastu uued kalapüügi tehnilised meetmed, mis asendavad nõukogu 27. juuni 1994. aasta määruses (EÜ) nr 1626/94 (millega kehtestatakse Vahemere kalavarude kaitse teatavad tehnilised meetmed) (6) sätestatud meetmeid. Arvesse tuleks samuti võtta ühisele kalanduspoliitikale vastava Vahemere kalavarude kaitse ja säästva kasutamise tegevuskava põhielemente.

(12)	Seetõttu tuleks määrus (EÜ) nr 1626/94 kehtetuks tunnistada.

(13)	Vältida tuleks alamõõduliste isendite ülemäärast püüki. Seetõttu on vaja kaitsta teatavaid piirkondi, kuhu noorkalad kogunevad, võttes arvesse kohalikke bioloogilisi tingimusi.

(14)	Selliste püügivahendite kasutamine, mis merekeskkonda liigselt kahjustavad või põhjustavad teatud kalavarude ammendumise, tuleks keelata või kasutamist palju rangemalt reguleerida.

(15)

Et vältida noorkalade suremuse edasist kasvu ja märgatavalt vähendada surnud mereorganismide kalalaevadelt tagasiheitmist, on kohane ette näha suuremad võrgusilmad ja õngekonksud traalnootade, põhja kinnitatud võrkude ja õngejadade puhul, mida kasutatakse teatud mereorganismide liikide püüdmiseks, ning ruudukujuliste silmadega võrkude kohustuslik kasutamine.

(16)	Üleminekuaja võimaldamiseks on enne põhjatraalnootade võrgusilma suurendamist kohane kindlaks määrata mõned traalnootade taglastamise omadused, mis parandavad praegu kasutusel oleva suurusega võrgusilma selektiivsust.

(17)	Püügikoormuse majandamine peaks olema peamiseks säästvat kalandust soodustavaks vahendiks Vahemerel. Seetõttu on asjakohane kindlaks määrata peamist liiki passiivpüüniste üldmõõtmed, et piirata ühte püügikoormust mõjutavat tegurit.

(18)	Osa rannikuvööndist tuleks reserveerida selektiivsemaid püügivahendeid kasutavatele rannakaluritele, et kaitsta noorkalade elupaikasid ja tundlikke elupaikasid ning tugevdada Vahemere kalanduse sotsiaalset jätkusuutlikkust.

(19)

Asjakohane on kindlaks määrata teatud lossitavate mereorganismide alammõõdud, et parandada nende kasutamist ja kehtestada standardid, millele liikmesriigid võivad rajada oma rannakalapüügi majandamissüsteemi. Seetõttu peaks teatud püügivahendite selektiivsus võimalikult lähedalt vastama antud vahenditega püütud teatud liikide või liigirühmade jaoks kehtestatud lossimise alammõõtudele.

(20)	Selleks et mitte takistada kalavarude ning teiste mereorganismide asustamist või ümberasustamist, tuleks nende läbiviimiseks vajalike toimingute sooritamist lubada tingimusel, et need toimingud on kooskõlas asjaomaste liikide säästliku kasutamisega.

(21)	Kuna harrastuskalapüügil on Vahemere piirkonnas väga oluline osa, on vaja tagada see püük viisil, mis oluliselt ei sega kutselist kalapüüki, on kooskõlas vee-elusressursside säästliku kasutamisega ja vastavuses piirkondlike kalandusorganisatsioonide suhtes võetud ühenduse kohustustega.

(22)

Arvestades teatud geograafiliste alavöönditega piiratud Vahemere kalanduse mitmeid eriomadusi ja võttes arvesse tava kohaldada püügikoormuse majandamissüsteeme allpiirkondlikul tasemel, on kohane näha ette ühenduse ja riiklike majandamiskavade loomine, milles ühendatakse eelkõige püügikoormuse majandamine ja tehnilised erimeetmed.

(23)

Püügitegevuse tõhusa kontrolli tagamiseks oleks vaja võtta teatavad erimeetmed, mis täiendavad nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem) (7) sätestatud meetmeid või on neist rangemad. Eelkõige on vaja langetada praegust läve, milleks on 50 kg eluskaalu ekvivalenti, välja arvatud Vahemerest püütud siirdekalade ja väikeste pelaagiliste liikide puhul, mis tuleb püügipäevikusse kanda.

(24)

Kuna rohkem kui 75 % Vahemere mõõkkala püügist moodustab ühenduse püük, on asjakohane sätestada majandamismeetmed. Meetmete tõhususe tagamiseks peaks teatavate siirdekalade kaitseks võetud tehnilised meetmed pärinema pädevatelt piirkondlikelt kalandusorganisatsioonidelt. Sellest tulenevalt peaks komisjon vajaduse korral esitama GFCMile ja Rahvusvahelisele Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjonile (ICCAT) sobivad ettepanekud. Kui kindlaksmääratud aja jooksul kokkuleppele ei jõuta, ei takista see ELil vastu võtmast sel eesmärgil meetmeid kuni mitmepoolsele lõplikule kokkuleppele jõudmiseni.

(25)	Erisätted, mis käsitlevad kalapüüki Maltat ümbritsevates vetes, kehtestati nõukogu määrusega (EÜ) nr 813/2004 vastavalt ühinemisaktile ja eelkõige selle artiklile 21 ja III lisale. Nimetatud sätted on asjakohane säilitada.

(26)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (8).

(27)	Käesoleva määruse lisade muudatused tuleks samuti vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse:

a)

vee-elusressursside kaitse, majandamise ja kasutamise suhtes, kui sellised tegevused viiakse läbi: i) Vahemere vetes meridiaanist 5o36' läänepikkust ida poole (edaspidi “Vahemeri”), mis kuuluvad liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla; ii) ühenduse kalalaevade poolt Vahemere vetes väljaspool alapunktis i osutatud piirkonda; iii) liikmesriikide kodanike poolt Vahemere vetes väljaspool alapunktis i osutatud piirkonda, ilma et see piiraks lipuriigi esmavastutust; ning

b)	Vahemerest püütud kaladest valmistatud toodete turustamise suhtes.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata püügitegevuse suhtes, mis sooritatakse üksnes teaduslike uuringute eesmärgil ning asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide loal ja vastutusel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

veetavad püünised – mis tahes püügivahendid, välja arvatud veoõnged, mida veetakse kas kalalaeva mootori jõul või hiivatakse vintside abil, kui kalalaev on ankrus või liigub aeglaselt, sealhulgas eelkõige veetavad võrgud ja tragid; a) veetavad võrgud – traalnoodad, paadinoodad ja kaldanoodad; i) traalnoodad – laeva peamootori poolt edasi veetavad võrgud, mis koosnevad tagant noodapäraga suletud koonuse- või püramiidikujulisest kerest (traali kere) ja mille suue laieneb kas traalitiibadeks või on see paigaldatud jäigale raamile. Horisontaalne suue saavutatakse kas traallaudade või biimide või eri suuruse ja kujuga raamide abil. Selliseid võrke võib vedada kas mööda põhja (põhjatraalnoot) või vahemises kihis (pelaagiline traalnoot); ii) paadinoodad – haardnoodad ja veetavad noodad, mida käitatakse ja haalatakse köite ja vintside abil liikuvast või ankrus olevast paadist ja mida ei veeta laeva peamootori abil; need koosnevad kahest külgmisest tiivast ja lusikakujulisest või kotiga päratopist tagumises osas ja neid võib olenevalt sihtliikidest kasutada eri sügavustel merepinnast kuni põhjani; iii) kaldanoodad – haardnoodad ja veetavad noodad, mis lastakse laevast vette ja mida juhitakse rannalt; b) tragid – püügivahendid, mida veetakse edasi kas laeva peamootori abil (paaditragi) või hiivatakse ankurdatud laevalt motoriseeritud vintsiga (mehhaniseeritud tragi) kahepoolmeliste karploomade, meritigude või käsnade püüdmiseks ning mis koosnevad eri suuruse või kujuga jäigale raamile või ridvale paigaldatud võrk- või metallkotist, ning nende alumises osas võib olla kaabits, mis on kas ümar, terav või sakiline, ning need võivad olla varustatud või varustamata põiklattide ja sukelduslaudadega. Mõned tragid on varustatud hüdrauliliste seadmetega (hüdraulilised tragid). Tragi, mida tõmmatakse käsitsi madalas vees paadiga või paadita kahepoolmeliste karploomade, meritigude või käsnade püüdmiseks (käsitragi), ei käsitata käesolevas määruses veetava püügivahendina;

2)	kalapüügi kaitseala – geograafiliselt piiritletud mereala, kus on ajutiselt või alaliselt keelatud või piiratud kõik või teatud püügitegevused, et parandada vee-elusressursside kasutamist ja kaitset või mereökosüsteemide kaitset;

3)

põhja kinnitatud võrk – põhja kinnitatud nakkevõrk, abar või põhja kinnitatud kombineeritud võrk; a) abar – kinnitatud võrk, mis koosneb vähemalt kahest ühendatult ja samasuunaliselt ühe selise külge riputatud võrgust ja on mis tahes vahendite abil mere põhja kinnitatud või selliseks kinnitamiseks sobiv; b) põhja kinnitatud nakkevõrk – ühest võrgulinast koosnev võrk, mida hoitakse vees vertikaalasendis mere põhja kinnitatud või kinnitamiseks sobivate ujukite ja raskustega, mis hoiavad püügivahendit mere põhjas paigal või vees ujuvana; c) põhja kinnitatud kombineeritud võrk – põhja kinnitatud nakkevõrk koos abaraga, mis moodustavad alumise osa;

4)

haardnoot – võrk, mis ümbritseb kalad mõlemalt küljelt ja alt; see võib olla kokkuveotrossiga või ilma selleta; a) seinnoot – haardnoot, mille põhjaosa veetakse kokku kokkuveotrossiga, mis jookseb läbi alumise selise rõngaste jada, võimaldades võrku kokku tõmmata ja sulgeda. Seinnoota võib kasutada väikeste pelaagiliste liikide, suurte pelaagiliste liikide ja põhjalähedaste liikide püügiks;

5)

lõkspüünised – püügivahendid, mis on põhja kinnitatud või sinna asetatud ja millega püütakse mereloomi. Need on korvi-, poti-, tünni- või sumbakujulised ja enamasti koosnevad need erinevast materjalist (puit, vitspaju, metallridvad, traatriie jne) valmistatud jäigast või pooljäigast raamist, mis võib olla võrguga kaetud või katmata. Neil on üks või mitu siledate servadega pujust või avaust, mis laseb isenditel siseneda sisemisse kambrisse. Neid võib kasutada eraldi või gruppidena. Kui neid kasutatakse gruppidena, on juhtliinil mitmete lõkspüünistega harunöörid, mis on sõltuvalt sihtliikidest eri pikkuse ja püünisevahedega;

6)

õngejada – püügivahend, mis koosneb õngeliinist ja mitmete õngekonksudega harunööridest (lipsud), mis on sõltuvalt sihtliikidest eri pikkuse ja konksuvahedega. Seda võib merepinnale heita kas vertikaalselt või horisontaalselt. Õngejada võib olla kinnitatud ka põhja või põhja lähedale (põhja kinnitatud õngejadad) või triivida vahemises või pinnalähedases veekihis (triivõngejada);

7)

õngekonks – terava otsaga kõverdatud terastraadi tükk, tavaliselt kidaga. Õngekonksu ots võib olla kas sirge või pööratud ja kumer; konksu säär võib olla erineva pikkuse ja kujuga, selle ristlõige võib olla ümmargune (korrapärane) või lapik (sepistatud). Õngekonksu kogupikkust mõõdetakse kui konksu sääre maksimaalset kogupikkust selle õngekonksu silmast, mille kaudu ta tavaliselt õngeliini külge kinnitatakse, kuni kõveruse tipuni. Konksu laiust mõõdetakse kui suurimat horisontaalset kaugust konksu sääre välisosast kuni kida välisosani;

8)	harrastuskalapüük – püügitegevus, mille käigus vee-elusressursse kasutatakse sportlikul või vaba aja veetmise eesmärgil;

9)	peibutuspüügivahendid – merepinnal ujuvad vahendid, mis koondavad kas siirdekalade liikidesse kuuluvaid noorkalu või täiskasvanud isendeid;

10)	traalpüünis (St Andrew cross) – püünis, mis kasutab kääridega lõikamisega sarnanevat tegevust kahepoolmeliste karploomade Pinna nobilis ja punakoralli korjamiseks merepõhjalt;

11)	mererohuga kaetud ala – merepõhja ala, millele on iseloomulik seemnetaimede ülekaalukas esinemine, või kus selline kooslus on esinenud ja ala vajab taastamist. Mererohi on Posidonia oceanica, Cymodocea nodosa, Zoostera marina ja Zoostera nolti ühiseks nimetuseks;

12)

koralliline kooslus – merepõhja ala, millele on iseloomulik korallilise spetsiifilise bioloogilise koosluse esinemine, või kus selline kooslus on esinenud ja ala vajab taastamist. Koralliline kooslus on ühine nimetus väga keerukale biogeensele struktuurile, mis tekib olemasolevale kivisele aluspinnale lubjarikaste kihtide pideval ladestumisel; need kihid moodustuvad lubjaosakeste eraldumisel lubjarikastest korallilistest punavetikatest ja loomsetest organismidest (nt Porifera, Ascidians, Cnidaria, Bryozoa, Serpulidae, Annelida ja muud lubjarikkad organismid);

13)

lubivetikate (maerl’ i) kasvuala – merepõhja ala, millele on iseloomulik maerl’i spetsiifilise bioloogilise koosluse esinemine või kus selline kooslus on esinenud ja ala vajab taastamist. Maerl on ühine nimetus biogeensele struktuurile, mis tekib mitmetest korallilistest punavetikate (Corallinaceae) liikidest, millel on tugev kaltsiumskelett ja mis kasvavad lahtiselt, vabana, harunenuna, oksataoliste ja muhklike koralliliste vetikatena merepõhjas, moodustades kogumeid mudastel ja liivastel merepõhja aladel. Maerl’iga kaetud alad koosnevad tavaliselt ühest punavetika liigist või mitme punavetika liigi, eelkõige liikide Lithothamnion coralloides ja Phymatolithon calcareum kombinatsioonist;

14)	otsene taasasustamine – valitud liiki elusate veeloomade/mereorganismide vettelaskmine nende looduslikus elupaigas eesmärgiga kasutada veekeskkonna looduslikku viljakust, et suurendada isendite arvu kalanduse otstarbeks ja/või suurendada looduslikku varude täiendamist;

15)	ümberasustamine – protsess, mille käigus inimesed liike ettekavatsetult transpordivad ja väljakujunenud populatsiooniga piirkondades loodusesse lasevad ning millega jätkatakse geenitriivi selles piirkonnas;

16)	mitte-indigeensed liigid – liigid, mille ajalooliselt teadaolev looduslik levikuala asub väljaspool huvialust piirkonda;

17)	sissetoomine – protsess, mille käigus inimesed mitte-indigeensed liigid ettekavatsetult väljapoole nende liikide ajalooliselt teadaolevat looduslikku levikuala viivad ja seal loodusesse lasevad.

II PEATÜKK

KAITSEALUSED LIIGID JA ELUKOHAD

Artikkel 3

Kaitsealused liigid

1.   Direktiivi 92/43/EMÜ IV lisas nimetatud mereloomade tahtlik püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud, välja arvatud juhul, kui vastavalt direktiivi 92/43/EMÜ artiklile 16 on lubatud erand.

2.   Olenemata lõikest 1 on lubatud lõikes 1 nimetatud ja tahtmatult püütud mereloomade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine juhul, kui selline tegevus on vajalik üksikute isendite toibumise tagamiseks, ja tingimusel, et asjaomaseid pädevaid siseriiklikke ametiasutusi on eelnevalt nõuetekohaselt teavitatud.

Artikkel 4

Kaitsealused elupaigad

1.   Keelatud on traalnootade, tragide, sein-, paadi-, kalda- või teiste samalaadsete nootadega püük mererohu, eelkõige Posidonia oceanica või muude mereliste seemnetaimede kasvukohtades.

Erandina esimesest lõigust võib käesoleva määruse artiklis 18 või artiklis 19 sätestatud majandamiskavade raames anda loa kasutada seinnootasid, paadinootasid ja teisi samalaadseid nootasid, mille üldine kõrgus ja tööviis on kogu heitmise ja püügi jooksul selline, et kokkuveotross, loodiliin või sulgemistrossid ei puutu vastu mererohuga kaetud ala.

2.   Keelatud on püük traalnootade, tragide, kaldanootade või teiste samalaadsete nootadega korallide elupaigas ja maerl’i kasvukohas.

3.   Veetavate tragide ja traalnootade kasutamine sügavamal kui 1 000 m on keelatud.

4.   Lõike 1 lõigus 1 ja lõikes 2 sätestatud keeldu kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumise päevast kõikide Natura 2000 alade, erikaitsealade ja kõikide erirežiimiga Vahemere kaitsealade (SPAMI) suhtes, mis on määratud nimetatud elupaikade kaitseks direktiivi 92/43/EMÜ või otsuse 1999/800/EÜ kohaselt.

5.   Erandina lõike 1 lõigust 1 võib komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud menetlusega lubada laevadel, mille kogupikkus on kuni 12 meetrit ja mootori võimsus kuni 85 kW, kasutada püügil veetavaid põhjavõrke, mida tavaliselt kasutatakse Posidonia-“põhjadel”, eeldusel et:

i)	asjaomast püügitegevust reguleeritakse käesoleva määruse artiklis 19 sätestatud majandamiskavaga;

ii)	asjaomane püügitegevus mõjutab kuni 33 % majandamiskavaga hõlmatud Posidonia oceanica mererohuga kaetud alast;

iii)	asjaomane püügitegevus mõjutab kuni 10 % asjaomase liikmesriigi territoriaalvetes asuvatest mererohuga kaetud aladest.

Käesoleva lõike kohaselt:

a)	lubatud püügitegevus peab vastama artikli 8 lõike 1 punktis h, artikli 9 lõike 3 punktis 2 ja artiklis 23 sätestatud nõuetele;

b)	lubatud püügitegevust reguleeritakse nii, et III lisas mainitud liikide püük oleks minimaalne.

Siiski ei kohaldata artikli 9 lõike 3 punkti 1.

Kui käesoleva lõike kohaselt tegutsev kalalaev arvatakse riiklikest vahenditest rahastatava laevastiku koosseisust välja, tühistatakse selleks püügitegevuseks antud püügiluba ning uuesti kõnealust luba ei väljastata.

Asjaomased liikmesriigid kehtestavad seirekava ja annavad komisjonile aru käesoleva määruse jõustumisest iga kolme aasta järel veetavate põhjavõrkude tegevusest mõjutatud Posidonia oceanica mererohuga kaetud ala seisundi kohta. Esimene aruanne saadetakse komisjonile enne 31. juulit 2009.

6.   Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid tagamaks teaduslike andmete kogumine, et määratleda ja kaardistada käesoleva artikli kohaselt kaitstavaid elupaikasid.

III PEATÜKK

KALAPÜÜGI KAITSEALAD

Artikkel 5

Kalapüügi kaitsealade määramisest teavitamise kord

Liikmesriigid teavitavad komisjoni esimest korda enne 31. detsembrit 2007 kalapüügi kaitsealade määramisest ning nimetatud aladel rakendatavatest võimalikest majandamismeetmetest nii nende jurisdiktsiooni alla kuuluvates kui ka välja jäävates vetes, kus on vaja võtta erimeetmeid noorkalade elualade, kudemiskohtade või mereökosüsteemide kaitsmiseks kalapüügi kahjulike mõjude eest.

Artikkel 6

Ühenduse kalapüügi kaitsealad

1.   Käesoleva määruse artikli 5 kohaselt esitatud teabe ja muu teabe alusel, mis on oluline sama eesmärki silmas pidades, määrab nõukogu kahe aasta jooksul käesoleva määruse vastuvõtmisest kalapüügi kaitsealad, mis asuvad väljaspool liikmesriikide territoriaalmeresid, sealhulgas sellistel aladel keelatud või lubatud püügitegevuse liigid.

2.   Nõukogu võib seejärel uute asjakohaste teadusandmete põhjal määrata muud kalapüügi kaitsealad või muuta nende alade suhtes kehtestatud piirjooni ja majandamiseeskirju.

3.   Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikud meetmed tagamaks teadusandmete piisav kogumine, et teaduslikult määratleda ja kaardistada käesoleva artikli kohaselt kaitsmisele kuuluvad alad.

Artikkel 7

Riigisisesed kalapüügi kaitsealad

1.   Liikmesriigid määravad kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse vastuvõtmisest ja selle artiklis 5 esitatud teabe alusel ja käesoleva määruse jõustumise ajaks juba rajatud kalapüügi kaitsealadega seoses kindlaks oma territoriaalvetes kalapüügi kaitsealad, kus püügitegevuse võib keelata või seda piirata, et kaitsta ja majandada vee-elusressursse või säilitada või parandada mereökosüsteemide kaitsestaatust. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused määravad kindlaks sellistes kaitsealades lubatud püügivahendid ja samuti asjakohased tehnilised eeskirjad, mis ei tohi olla ühenduse õigusaktidest vähem ranged.

2.   Liikmesriigid võivad seejärel uute asjakohaste teadusandmete põhjal määrata muud kalapüügi kaitsealad või muuta lõike 1 alusel kehtestatud piirjooni ja majandamiseeskirju. Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikud meetmed tagamaks teadusandmete piisav kogumine, et teaduslikult määratleda ja kaardistada käesoleva artikli kohaselt kaitsmisele kuuluvad alad.

3.   Komisjoni teavitatakse lõigetes 1 ja 2 nimetatud meetmetest. Lõigete 1 ja 2 sätete kohaldamisel teavitavad liikmesriigid komisjoni erimeetmete võtmise nõude aluseks olevatest teaduslikest, tehnilistest ja juriidilistest põhjustest.

4.   Kui liikmesriigi territoriaalvetes kavandatud kaitseala võib mõjutada mõne teise liikmesriigi laevu, määratakse kaitseala alles pärast komisjoni, liikmesriigi ja asjaomase piirkondliku nõuandekomisjoniga konsulteerimist määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 8 lõigetes 3–6 sätestatud korras.

5.   Kui komisjon leiab, et vastavalt lõikele 3 teada antud kalanduse majandamismeetmed ei ole piisavad ressursside ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse tagamiseks, võib ta pärast liikmesriigiga konsulteerimist paluda liikmesriigil meedet muuta või teha ettepaneku, et nõukogu määrab kaitseala või võtab asjaomaste vete suhtes vastu kalanduse majandamismeetmed.

IV PEATÜKK

PÜÜGIVAHENDITEGA SEOTUD PIIRANGUD

Artikkel 8

Keelatud püügivahendid ja -tegevused

1.   Kalapüügiks ei tohi kasutada ega pardal hoida:

a)	mürgiseid, uimastavaid või söövitavaid aineid;

b)	elektrišokiseadmeid;

c)	lõhkematerjale;

d)	aineid, mis võivad segamisel plahvatada;

e)	veetavaid seadmeid punakorallide või muude korallide või korallisarnaste organismide korjamiseks;

f)	suruõhuhaamreid või muid löökriistu eelkõige rahnude vahel asuvate kahepoolmeliste karploomade kogumiseks;

g)	traalpüünised ja teisi samalaadseid püüniseid eelkõige punakorallide või muude korallide või korallisarnaste organismide korjamiseks;

h)	põhjatraalidel väiksema kui 40 mm võrgusilma suurusega võrgutükke.

2.   Põhja kinnitatud võrke ei tohi kasutada järgmiste liikide püüdmiseks: pikkuim-tuun (Thunnus alalunga), harilik tuun (Thunnus thynnus), mõõkkala (Xiphias gladius), merilatikas (Brama brama), hailaadsed (Hexanchus griseus; Cetorhinus maximus; Alopiidae; Carcharhinidae; Sphyrnidae; Isuridae ja Lamnidae).

Erandina võib pardal hoida või lossida esimeses lõigus nimetatud hailaadsete kuni kolme isendi juhuslikku kaaspüüki tingimusel, et tegemist ei ole ühenduse õiguse kohaste kaitsealuste liikidega.

3.   Keelatud on püüda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, säilitada, müüa, esitleda ja müügiks pakkuda harilikku datellkarpi (Lithophaga litophaga) ja sõmerjat oherdkarpi (Pholas dactylus).

4.   Harpuunpüsside kasutamine koos veealuste hingamisseadmetega või öösel päikeseloojangust päikesetõusuni on keelatud.

5.   Keelatud on püüda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, säilitada, müüa, esitleda ja müügiks pakkuda viljastatud emaseid languste (Palinuridae spp.) ja viljastatud emaseid homaare (Homarus gammarus). Viljastatud emased langustid ja viljastatud emased homaarid tuleb viivitamatult pärast juhuslikku püüdmist merre tagasi lasta või kasutada neid käesoleva määruse artikli 18 või 19 kohaselt sätestatud majandamiskavade raames otseseks taasasustamiseks või ümberasustamiseks.

Artikkel 9

Võrgusilma alammõõdud

1.   Veetava võrgu, haardnooda või nakkevõrgu kasutamine püügil ja pardal hoidmine on keelatud, kui väikseima silmaga võrgu osa silma suurus ei ole vastavuses käesoleva artikli lõigetes 3–6 sätestatuga.

2.   Võrgusilma suurus määratakse komisjoni määruses (EÜ) nr 129/2003 (9) sätestatud korras.

3.   Veetavate võrkude, välja arvatud lõikes 4 osutatud võrkude võrgusilma alammõõt:

1)	kuni 30. juunini 2008: 40 mm;

2)

1. juulist 2008 asendatakse punktis 1 osutatud võrk ruudukujuliste silmadega võrguga, mille noodapära silmasuurus on 40 mm, või laevaomaniku nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral 50 mm rombikujuliste silmadega võrguga. Eelmise lõiguga seoses lubatakse kalalaevadel kasutada ja hoida pardal nimetatud kahest tüübist üksnes ühte tüüpi võrku;

3)	komisjon esitab 30. juuniks 2012 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva lõike rakendamise kohta; komisjon teeb vajaduse korral nimetatud aruande ja liikmesriikidelt enne 31. detsembrit 2011 saadud teabe alusel ettepaneku kohandusteks.

4.   Sardiini- ja anšoovisepüügiks kasutatava traalnooda võrgusilma väikseimaks suuruseks on 20 mm, kui nimetatud liigid moodustavad pärast sortimist vähemalt 80 % saagi eluskaalust.

5.   Haardnootade võrgusilma alammõõt on 14 mm.

6.	a) Põhja kinnitatud nakkevõrkude võrgusilma suurus ei tohi olla väiksem kui 16 mm. b) Besuugopüügiks kasutatava põhja kinnitatud nakkevõrgu võrgusilma väikseim suurus on 100 mm, kui nimetatud liik moodustab vähemalt 20 % saagi eluskaalust.

7.   Liikmesriik võib lubada erandi lõigetes 3, 4 ja 5 kehtestatud sätetest paadi- ja kaldanootade puhul, mis on hõlmatud artiklis 19 osutatud majandamiskavaga, ja tingimusel, et asjaomane kalapüük on väga selektiivne, selle mõju merekeskkonnale ei ole märkimisväärne ja ei ole seotud artikli 4 lõike 5 sätetega.

8.   Liikmesriigid esitavad selliste erandite tegemiseks ajakohastatud teaduslikud ja tehnilised põhjendused.

Artikkel 10

Õngekonksu alammõõt

Õngejadasid kasutaval kalalaeval, mis lossib või hoiab pardal besuugot (Pagellus bogaraveo) koguses, mis on pärast sortimist rohkem kui 20 % saagi eluskaalust, on keelatud kasutada või hoida pardal õngejadasid, mille konksude üldpikkus on alla 3,95 cm ja laius alla 1,65 cm.

Artikkel 11

Traalnootade kinnitus ja taglastamine

1.   Võrgusilmi ei tohi ummistada või nende suurust muul viisil oluliselt vähendada üheski võrgu osas, välja arvatud komisjoni määruses (EMÜ) nr 3440/84 (10) lubatud või käesoleva määruse I lisa a osas nimetatud vahendeid kasutades.

2.   Traalnootade taglastus peab vastama käesoleva määruse I lisa b osas sätestatud tehnilisele kirjeldusele.

Artikkel 12

Püügivahendite mõõtmed

Keelatud on pardal hoida või merel kasutada püügivahendeid, mille mõõtmed ei vasta II lisas täpsustatud mõõtmetele.

Artikkel 13

Püügivahendite kasutamise väikseimad kaugused ja -sügavused

1.   Veetavate püügivahendite kasutamine on keelatud rannikust kuni 3 meremiili kaugusel või kuni 50 m kaugusel samasügavusjoonest, kui kõnealune sügavus saavutatakse rannikule lähemal.

Erandina esimesest punktist lubatakse kasutada tragisid kuni 3 meremiili kaugusel kaldast olenemata sügavusest, eeldusel et püütud karploomade arv on kuni 10 % saagi eluskaalust.

2.   Traalnootade kasutamine on keelatud kaldast kuni 1,5 meremiili kaugusel. Paaditragide ja hüdrauliliste tragide kasutamine on keelatud kaldast kuni 0,3 meremiili kaugusel.

3.   Seinnootade kasutamine on keelatud kaldast kuni 300 meetri kaugusel või kuni 50 meetri kaugusel samasügavusjoonest, kui kõnealune sügavus saavutatakse kaldale lähemal.

Seinnoota ei kasutata vetes, mille sügavus on kuni 70 % seinnooda enda üldkõrgusest vastavalt käesoleva määruse II lisas nimetatud mõõtmisele.

4.   Tragide kasutamine käsnade püügiks on keelatud kuni 50 m kaugusel samasügavusjoonest ja kuni 0,5 meremiili kaugusel rannikust.

5.   Komisjon lubab kooskõlas määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korraga liikmesriigi taotlusel teha erandi lõigetest 1, 2 ja 3, tingimusel et erandi tegemist õigustavad teatud geograafilised piirangud, nagu rannalavade piiratud arv liikmesriigi rannikul või nende traalitavate püügialade piiratud ulatus, kus püügi mõju merekeskkonnale ei ole märkimisväärne ja mis mõjutab piiratud arvul laevu, ning eeldusel, et kõnealust püüki ei saa teostada teiste vahenditega ning et selle suhtes kohaldatakse artiklis 18 ja artiklis 19 nimetatud majandamiskava. Liikmesriigid esitavad selliste erandite tegemiseks ajakohastatud teaduslikud ja tehnilised põhjendused.

6.   Erandina lõikest 2 võib traalnootasid ajutiselt kuni 31. detsembrini 2007 kasutada rannikule lähemal kui 1,5 meremiili juhul, kui sügavus on alla 50 meetri sügavusjoone.

7.   Erandina lõikest 3 võib seinnootasid ajutiselt kuni 31. detsembrini 2007 kasutada rannikule lähemal kui 300 meetrit või alla 50 meetri sügavusjoone, kuid mitte alla 30 meetri sügavusjoone. Seinnoota võib ajutiselt kuni 31. detsembrini 2007 kasutada vetes, mille sügavus on kuni 70 % seinnooda enda üldkõrgusest vastavalt käesoleva määruse II lisas nimetatud mõõtmisele.

8.   Erandina lõikest 2 võib nii paaditragisid kui hüdraulilisi tragisid ajutiselt kuni 31. detsembrini 2007 kasutada rannikule lähemal kui 0,3 meremiili.

9.   Lõikes 5 nimetatud erandit kohaldatakse üksnes liikmesriigis juba lubatud püügitegevuste suhtes ja nende laevade suhtes, mis on püügiregistris olnud kauem kui viis aastat; erandiga ei lubata kehtestatud püügikoormuse suurendamist tulevikus.

Püügiloaga laevade nimekiri ja nende omaduste loetelu edastatakse komisjonile enne 30. aprilli 2007; samas tuuakse võrdlused sama laevastiku omadustega seisuga 1. jaanuar 2000.

Lisaks sellele:

a)	lubatud püügitegevus peab vastama artiklis 4, artikli 8 lõike 1 punktis h, artikli 9 lõike 3 punktis 2 ja artiklis 23 sätestatud nõuetele;

b)	ei häiri see püügitegevus nende laevade tegevust, mis kasutavad muid püügivahendeid kui traalid, noodad või teised samalaadsed veetavad võrgud;

c)	reguleeritakse seda püügitegevust nii, et III lisas mainitud liikide, v.a kahepoolmeliste karploomade püük oleks minimaalne;

d)	ei kehti selleks püügitegevuseks antud luba peajalgsete suhtes.

Asjaomased liikmesriigid loovad seirekava ja annavad komisjonile aru iga kolme aasta järel alates käesoleva määruse jõustumisest. Esimene aruanne saadetakse komisjonile enne 31. juulit 2009. Neid aruandeid silmas pidades võib komisjon võtta meetmeid kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18 või artikli 19 lõikega 9.

10.   Erandeid lõigetest 1 ja 2 lubatakse sellise püügi puhul, millele kehtib käesoleva määruse artikli 4 lõike 5 alusel tehtav erand ning määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korras.

11.   Erandina lõikest 2 on traalnootade kasutamine kaldast 0,7 ja 1,5 meremiili vahelisel kaugusel lubatud järgmistel tingimustel:

—	meresügavus ei ole väiksem 50 meetri samasügavusjoonest,

—	teatud geograafilised piirangud, nagu rannalavade piiratud arv liikmesriigi rannikul või nende traalitavate püügialade piiratud ulatus,

—	püügi mõju merekeskkonnale ei ole märkimisväärne,

—	kui traalnootade kasutamine toimub kooskõlas lõike 9 kolmanda lõigu punktidega a ja b,

—	traalnootade kasutamisega ei kaasne liikmesriikide lubatud püügikoormuse suurenemist.

Liikmesriik teavitab komisjoni 30. septembriks 2007 kõnealuse erandi kohaldamise viisidest. Kõnealune teavitamine hõlmab laevade loetelu, mille suhtes erandite tegemine on lubatud, ning vööndite loetelu, määratledes geograafilised koordinaadid nii maal kui merel.

Asjaomased liikmesriigid teostavad nimetatud vööndites püügi järelevalvet ning tagavad teadushinnangu. Teadushinnangu tulemused edastatakse komisjonile käesoleva määruse jõustumisest iga kolme aasta järel. Esimene aruanne saadetakse komisjonile 31. juuliks 2009.

Kui komisjon liikmesriikide-poolse teise ja kolmanda lõigu kohase teavitamise või uue teadusliku nõuande põhjal leiab, et vajalikud tingimused erandi lubamiseks ei ole täidetud, võib ta pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist paluda liikmesriigil erandi tegemist muuta või teha ettepaneku, et nõukogu määraks varude ja keskkonna kaitseks asjakohased meetmed.

Artikkel 14

Ajutised erandid seoses võrgusilma alammõõdu ning püügivahendite kasutamise väikseimate kaugustega kaldast

1.   Kõiki artikli 9 lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud püügivahendeid, mille võrgusilma alammõõt on väiksem kui nimetatud lõigetes sätestatud ning mille kasutamine on lubatud vastavalt 1. jaanuaril 1994. aastal jõus olnud siseriiklike õigusaktidega, võib kasutada kuni 31. maini 2010 ka juhul, kui need ei vasta artikli 13 lõikes 9 sätestatud nõuetele.

2.   Kõiki artikli 13 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud püügivahendeid, mida kasutatakse kaldale lähemal, kui nimetatud lõigetes on sätestatud, ning mille kasutamine on lubatud vastavalt 1. jaanuaril 1994. aastal jõus olnud siseriiklike õigusaktidega, võib kasutada kuni 31. maini 2010 ka juhul, kui need ei vasta artikli 13 lõikes 9 sätestatud nõuetele.

3.   Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse, välja arvatud juhul, kui nõukogu ei otsusta komisjoni ettepanekul ja teaduslikke tõendeid arvesse võttes kvalifitseeritud häälteenamusega teisiti.

V PEATÜKK

MEREORGANISMIDE ALAMMÕÕDUD

Artikkel 15

Mereorganismide alammõõdud

1.   Mereorganisme, mis on väiksemad III lisas määratletud alammõõdust (edaspidi “alamõõdulised mereorganismid”), ei tohi püüda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, üle anda, säilitada, müüa, esitleda ega müügiks pakkuda.

2.   Mereorganismide suurust mõõdetakse vastavalt IV lisale. Kui on lubatud kasutada mitut mõõtmismeetodit, loetakse mereorganismid nõuetekohasele suurusele vastavaks, kui vähemalt üks mõõtmistulemustest on vastavast alammõõdust suurem või sellega võrdne.

3.   Lõiget 1 ei kohaldata inimtoiduks lossitud sardiinimaimude suhtes, kui need on püütud paadi- või kaldanootadega ja nende püük on lubatud artiklis 19 nimetatud majandamiskavas kehtestatud siseriiklike sätetega, tingimusel et asjaomased sardiinivarud on ohututes bioloogilistes piirides.

Artikkel 16

Otsene taasasustamine ja ümberasustamine

1.   Erandina artiklist 15 võib püüda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, üle anda, säilitada, müüa, esitleda ja müügiks pakkuda alamõõdulisi elus mereorganisme nende otsese taasasustamise või ümberasustamise eesmärgil selle liikmesriigi loal või volitusel, kus neid toiminguid tehakse.

2.   Liikmesriigid tagavad, et alamõõduliste mereorganismide püük lõikes 1 nimetatud otstarbel toimub kooskõlas asjaomaste liikide suhtes kohaldatavate ühenduse majandamismeetmetega.

3.   Lõikes 1 määratletud otstarbel püütud mereorganismid lastakse tagasi merre või neid kasutatakse ulatuslikult akvakultuuris. Kui sellised mereorganismid seejärel uuesti kinni püütakse, võib neid müüa, säilitada, esitleda või pakkuda müügiks tingimusel, et nad vastavad artiklis 15 määratletud nõuetele.

4.   Mitte-indigeensete liikide sissetoomine, ümberasustamine ja otsene taasasustamine on keelatud, välja arvatud juhul, kui seda tehakse nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ artikli 22 lõike b kohaselt.

VI PEATÜKK

MITTEKAUBANDUSLIK KALAPÜÜK

Artikkel 17

Harrastuskalapüük

1.   Harrastuskalapüügil on keelatud kasutada veetavaid võrke, haardnootasid, seinnootasid, paaditragisid, mehhaniseeritud tragisid, nakkevõrke, abaraid ja põhja kinnitatud kombineeritud võrke. Harrastuskalapüügil on samuti keelatud siirdekalade püüdmine õngejadadega.

2.   Liikmesriigid tagavad harrastuskalapüügi kooskõla käesoleva määruse eesmärkide ja eeskirjadega.

3.   Liikmesriigid tagavad, et harrastuskalapüügil püütud mereorganisme ei turustata. Erandina võib siiski lubada kalapüügivõistlustel püütud saagi turustamist tingimusel, et müügist saadud tulu kasutatakse heategevuseks.

4.   Liikmesriigid peavad võtma meetmeid harrastuskalapüügil püütud saagi registreerimiseks ja püügiandmete eraldi kogumise tagamiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 973/2001 (11) I lisas loetletud ja Vahemeres esinevate siirdekalade kohta.

5.   Liikmesriigid reguleerivad eelkõige veealust kalapüüki harpuunidega, et täita artikli 8 lõikes 4 sätestatud nõudeid.

6.   Liikmesriigid teatavad komisjonile vastavalt käesolevale artiklile vastu võetud meetmetest.

VII PEATÜKK

MAJANDAMISKAVAD

Artikkel 18

Majandamiskavad ühenduse tasandil

1.   Nõukogu võib võtta vastu Vahemere konkreetse kalapüügi majandamiskavad, eelkõige alade suhtes, mis jäävad tervenisti või osaliselt liikmesriikide territoriaalvetest väljapoole. Need kavad võivad eelkõige sisaldada:

a)	püügikoormuse majandamismeetmeid;

b)	konkreetseid tehnilisi meetmeid, sealhulgas vajaduse korral käesoleva määruse eeskirjadest tehtavaid ajutisi erandeid, kui sellised erandid on kalapüügiks vajalikud ja tingimusel, et majandamiskavaga on tagatud asjaomaste ressursside säästev kasutamine;

c)	laevaseiresüsteemide või teiste samalaadsete süsteemide kohustusliku kasutamise laiendamist 10–15 m kogupikkusega laevadele;

d)	ajutisi või alalisi piiranguid vööndite suhtes, mis on reserveeritud teatud püügivahenditele või majandamiskava raames kohustusi võtnud laevadele.

Majandamiskavades sätestatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1627/94 (12) kalapüügilubade väljastamise kord.

Olenemata määruse (EÜ) nr 1627/94 artikli 1 lõike 2 sätetest, võib laevadelt kogupikkusega alla 10 m nõuda püügiloa olemasolu.

2.   Liikmesriigid ja/või Vahemere piirkondlik nõuandekomisjon võivad esitada komisjonile ettepanekuid seoses majandamiskavade koostamisega. Komisjon vastab sellistele taotlustele kolme kuu jooksul alates nende kättesaamisest.

3.   Liikmesriigid ja komisjon tagavad majandamiskavade piisava teadusliku seire. Eelkõige vaadatakse igal aastal läbi lühikese elueaga liikide püügi teatud majandamismeetmed, et võtta arvesse võimalikke muudatusi varude uuenemises.

Artikkel 19

Majandamiskavad teatava kalapüügi jaoks territoriaalvetes

1.   Liikmesriigid võtavad 31. detsembriks 2007 vastu nende territoriaalvetes traalnootade, seinnootade, kaldanootade, haardnootade ja tragidega teostatava püügi majandamiskavad. Nende majandamiskavade suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 6 lõiget 2, lõiget 3 ja lõike 4 esimest lõiku.

2.   Liikmesriigid võivad seejärel uute asjakohaste teadusandmete alusel määrata kindlaks muud majandamiskavad.

3.   Liikmesriigid tagavad majandamiskavade piisava teadusliku seire. Eelkõige vaadatakse igal aastal läbi lühikese elueaga liikide püügi teatud majandamismeetmed, et võtta arvesse võimalikke muudatusi varude uuenemises.

4.   Majandamiskavad võivad sisaldada meetmeid, mis lähevad käesoleva määruse sätetest kaugemale, kui nende eesmärgiks on:

a)	suurendada püügivahendite selektiivsust;

b)	vähendada vette tagasilaskmist;

c)	piirata püügikoormust.

5.   Majandamiskavades sisalduvad meetmed peavad olema proportsionaalsed eesmärkide ja eeldatavate tähtaegadega ja olema seotud järgmiste teemadega:

a)	varu või varude kaitsestaatus;

b)	varu või varude bioloogilised omadused;

c)	asjaomaste varude püügi omadused;

d)	meetmete majanduslik mõju asjaomasele kalapüügile.

6.   Majandamiskavades sätestatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1627/94 kalapüügilubade väljastamise kord.

Olenemata määruse (EÜ) nr 1627/94 artikli 1 lõike 2 sätetest, võib laevadelt kogupikkusega alla 10 m nõuda püügiloa olemasolu.

7.   Lõikes 1 osutatud majandamiskavadest teatatakse 30. septembriks 2007 komisjonile, et komisjon saaks enne kava vastuvõtmist esitada omapoolsed märkused. Lõikes 2 osutatud majandamiskavadest teatatakse komisjonile kuus kuud enne eeldatavat jõustumiskuupäeva. Komisjon edastab need kavad teistele liikmesriikidele.

8.   Kui majandamiskava võib mõjutada teise liikmesriigi laevu, võetakse kava vastu alles pärast komisjoni, liikmesriigi ja asjaomase piirkondliku nõuandekomisjoniga konsulteerimist määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 8 lõigetes 3–6 sätestatud korras.

9.   Kui komisjon leiab lõikes 7 osutatud teatamise või uute teadusalaste nõuannete alusel, et kas lõike 1 või lõike 2 alusel vastu võetud majandamiskava ei ole piisav ressursside ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse tagamiseks, võib ta pärast liikmesriigiga konsulteerimist paluda liikmesriigil kava muuta või teha nõukogule ettepaneku ressursside ja keskkonna kaitse asjakohaste meetmete kohta.

VIII PEATÜKK

KONTROLLIMEETMED

Artikkel 20

Sihtliikide püük

1.   Artikli 9 lõigetes 4 ja 6, artiklis 10 ja artikli 13 lõikes 1 osutatud protsendimäärad arvutatakse suhtarvudena kõigi pardal olevate vee-elusorganismide eluskaalust pärast sortimist või lossimisel. Protsendimäära võib arvutada ühe või mitme valikproovi põhjal.

2.   Kalalaevade puhul, millest osa vee-elusorganisme on ümber laaditud, võetakse lõikes 1 osutatud protsendimäärade arvutamisel neid ümberlaaditud koguseid arvesse.

Artikkel 21

Ümberlaadimine

Ainult kalalaevade kaptenid, kes täidavad püügipäevikut vastavalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklile 6, võivad vee-elusorganisme ümber laadida teistele laevadele või võtta vastu selliseid organisme teistelt laevadelt.

Artikkel 22

Määratud sadamad

1.   Põhjatraalide, pelaagiliste traalide, seinnootade, triivõngejadade, paaditragide ja hüdrauliliste tragidega püütud saaki võib lossida ja esmakordselt turustada ainult liikmesriikide määratud sadamates.

2.   Liikmesriigid esitavad määratud sadamate nimekirja komisjonile 30. aprilliks 2007. Komisjon saadab need loetelud teistele liikmesriikidele.

Artikkel 23

Püügi seire

Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 6 lõike 2 teine lause asendatakse järgmisega:

Artikkel 24

GFCMi lepinguga hõlmatud piirkonnas püügiluba omavate laevade register

1.   Enne 1. juunit 2007 saadab iga liikmesriik komisjonile tavapärase andmeedastussüsteemi abil loetelu tema lipu all sõitvate ja tema territooriumil registreeritud üle 15meetrise üldpikkusega laevade kohta, millel liikmesriik lubab kalastada GFCMi tsoonis, väljastades talle selleks püügiloa.

2.   Lõikes 1 osutatud nimekiri sisaldab järgmist teavet:

a)	laeva ühenduse laevastikuregistri number ning pardatähised, nagu on määratletud komisjoni määruse (EÜ) nr 26/2004 (13) I lisas;

b)	püügiks ja/või ümberlaadimiseks lubatud ajavahemik;

c)	kasutatavad püügivahendid.

3.   Komisjon saadab enne 1. juulit 2007 loetelu GFCMi sekretariaadile, et kanda need laevad GFCMi registrisse, mis hõlmab üle 15 meetri pikkuseid laevu, millel on lubatud kalastada GFCMi lepingualal (edaspidi “GFCMi register”).

4.   Sama korda järgides teavitatakse lõikes 1 osutatud nimekirja tehtavatest muudatustest komisjoni, kes need edastab GFCMi täitevsekretariaadile vähemalt kümme tööpäeva enne, kui laev alustab GFCMi piirkonnas püügitegevust.

5.   Rohkem kui 15 m kogupikkusega ühenduse kalalaevad, mida ei lisata lõikes 1 osutatud nimekirja, ei tohi GFCMi piirkonnas püüda, hoida pardal, ümber laadida ega lossida ühtegi kala- ega karploomaliiki.

6.   Liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada järgmist:

a)	vaid laevadel, mis sõidavad nende lipu all ja on sisestatud lõikes 1 osutatud nimekirja ning hoiavad pardal liikmesriigi väljastatud püügiluba, on vastavalt loas toodud tingimustele luba tegeleda püügitegevusega GFCMi piirkonnas;

b)

ühtegi püügiluba ei anta välja laevadele, mis on GFCMi piirkonnas või mujal tegelenud seadusvastase, reguleerimata ja teatamata jäetud püügiga, välja arvatud juhul, kui uued omanikud esitavad piisavad dokumentaalsed tõendid, et eelmistel omanikel ja käitajatel ei ole nende laeva suhtes enam õiguslikku, tululist või rahalist huvi ega kontrolli ja et nende laevad ei osale ega ole seotud seadusvastase, reguleerimata ja teatamata jäetud püügiga;

c)

nende siseriiklikes õigusaktides keelatakse, niivõrd, kui see on võimalik, liikmesriigi lipu all sõitvate ja lõikes 1 osutatud nimekirja kantud laevade omanikel ja käitajatel osaleda GFCMi registrisse kandmata laevadega teostatavas püügitegevuses GDCMi lepingu piirkonnas või olla sellise püügiga seotud;

d)	nende siseriiklikes õigusaktides nõutakse, niivõrd, kui see on võimalik, et liikmesriigi lipu all sõitvate ja lõikes 1 osutatud nimekirja kantud laevade omanikud on lipuliikmesriigi kodanikud või juriidilised isikud;

e)	liikmesriigi laevad järgivad kõiki asjakohaseid GFCMi kaitse- ja majandamismeetmeid.

7.   Liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et keelata üle 15-meetrise üldpikkusega laevadel, mis ei ole kantud GFCMi registrisse, kala ja karpide püük GFCMi alal ja GFCMi alalt pärit kala ja karpide pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine.

8.   Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata teabe, mille alusel võib põhjendatult oletada, et üle 15meetrise üldpikkusega laevad, mis ei ole kantud GFCMi registrisse, püüavad või laadivad ümber kala ja karpe GFCMi alal.

IX PEATÜKK

MEETMED SIIRDEKALADE KOHTA

Artikkel 25

Mõõkkala püük

Nõukogu teeb Vahemere noorte mõõkkalade kaitseks mõeldud tehniliste meetmete kohta otsuse enne 31. detsembrit 2007.

X PEATÜKK

MEETMED MALTAT ÜMBRITSEVATE VETE KOHTA

Artikkel 26

25miiline majandusvöönd ümber Malta

1.   Ühenduse laevade juurdepääsu vetele ja ressurssidele kuni 25 meremiilini ulatuvas vööndis alates lähtejoontest ümber Malta saarte (edaspidi “majandusvöönd”) reguleeritakse järgmiselt:

a)	majandusvööndis võivad kala püüda üksnes alla 12 m kogupikkusega kalalaevad, mis ei kasuta veetavaid püügivahendeid;

b)	nimetatud laevade püügikoormus kokku üldise püügivõimsusena väljendatuna ei tohi ületada aastate 2000–2001 keskmist taset, mis vastab 1 950 laevale üldise mootori võimsusega 83 000 kW ja mahutavusega 4 035 GT.

2.   Erandina lõike 1 punktist a võivad majandusvööndi teatud piirkondades, mis on määratletud käesoleva määruse V lisa a osas, püügiga tegeleda kuni 24 m kogupikkusega traalerid järgmistel tingimustel:

a)	majandusvööndis püügiloa saanud traalerite üldine püügivõimsus ei tohi ületada 4 800 kW ülempiiri;

b)	mis tahes selliste traalerite püügivõimsus, mis võivad püügiga tegeleda madalamal kui 200 m sügavuses, ei tohi ületada 185 kW; 200 m samasügavusjoon tähistatakse katkendjoonega, mille koordinaadid on loetletud käesoleva määruse V lisa b osas;

c)

majandusvööndis püügiga tegelevatel traaleritel peab olema püügiluba vastavalt määruse (EÜ) nr 1627/94 (millega nähakse ette kalapüügilube käsitlevad üldsätted) artiklile 7 ja need peavad olema kantud nimekirja, milles on määruse (EÜ) nr 26/2004 I lisas toodud määratluse kohaselt esitatud nende pardatähis ja ühenduse laevastikuregistri number, mille asjaomased liikmesriigid esitavad igal aastal komisjonile;

d)	punktides a ja b sätestatud võimsuse piirväärtusi tuleb asjakohaste teadusasutuste antud nõuannete alusel korrapäraselt uuesti hinnata seoses võimsuste mõjuga kalavarude kaitsele.

3.   Kui lõike 2 punktis a osutatud üldine püügivõimsus ületab selliste 24 m või lühema kogupikkusega majandusvööndis võrdlusperioodil 2000–2001 (edaspidi “võrdluspüügivõimsus”) tegutsenud traalerite üldise püügivõimsuse, jagab komisjon luba taotlevate liikmesriikide huvisid arvesse võttes ülejäänud püügivõimsuse liikmesriikide vahel vastavalt artiklis 29 sätestatud korrale.

Võrdluspüügivõimsus vastab 3 600 kW-le.

4.   Püügiload lõikes 3 osutatud ülejäänud püügivõimsuse kasutamiseks väljastatakse ainult laevadele, mis on kantud ühenduse laevastikuregistrisse käesoleva artikli kohaldamise kuupäevaks.

5.   Kui lõike 2 punkti c kohaselt majandusvööndis püügiloa saanud traalerite üldine püügivõimsus ületab lõike 2 punktis a sätestatud ülempiiri seetõttu, et ülempiiri on pärast lõike 2 punktis d ette nähtud läbivaatamist langetatud, jagab komisjon püügivõimsuse liikmesriikide vahel järgmisel alusel:

a)	esimesena reastatakse ajavahemikul 2000–2001 vööndis püügiga tegelenud laevade vastav püügivõimsus kilovattides;

b)	teisena reastatakse muul ajal antud vööndis püügiga tegelenud kalalaevade vastav püügivõimsus kilovattides;

c)	teistele laevadele alles jäänud püügivõimsus jagatakse liikmesriikide vahel, võttes arvesse luba taotlenud liikmesriikide huvisid.

6.   Erandina lõike 1 punktist a lubatakse majandusvööndis püügiga tegeleda seinnootasid või õngejadasid kasutavatel laevadel ning artikli 27 kohaselt kuldmakrelli püüdvatel laevadel. Neile antakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1627/94 artiklile 7 püügiluba ja need kantakse nimekirja, milles on määruse (EÜ) nr 26/2004 I lisas toodud määratluse kohaselt esitatud nende pardatähis ja ühenduse laevastikuregistrinumber, mille iga liikmesriik esitab komisjonile. Püügikoormust kontrollitakse nii või teisiti, et kaitsta selle vööndi kalanduse jätkusuutlikkust.

7.   Sellise traaleri kapten, millele on lõike 2 kohaselt antud luba majandusvööndis püügiga tegeleda ja millel ei ole VMS-seiresüsteemi, annab igast majandusvööndi sisenemisest või sealt väljumisest teada vööndi ametiasutustele ja rannikuäärse riigi asutustele.

Artikkel 27

Kuldmakrelli püük

1.   Kuldmakrelli (Coryphaena spp.) püük peibutuspüügivahenditega on majandusvööndis keelatud igal aastal ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 5. augustini.

2.   Vööndis ei tohi kuldmakrelli püüda üle 130 laeva.

3.   Malta ametiasutused kehtestavad peibutuspüügivahendeid kasutavatele laevadele marsruudid ja jagavad need ühenduse kalalaevadele hiljemalt iga aasta 30. juuniks. Ühenduse kalalaevadel, mis ei sõida Malta lipu all, ei ole lubatud kasutada peibutuspüügivahendeid marsruudil, mis jääb rannikust 12 miili kaugusele ulatuvasse vööndisse.

Komisjon kehtestab artiklis 29 sätestatud korras peibutuspüügivahendite kasutamiseks ette nähtud marsruutide kehtestamisel ja jagamisel kohaldatavad kriteeriumid.

4.   Laevadele, millel on luba osaleda kuldmakrelli püügil, antakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1627/94 artiklile 7 püügiluba ja need kantakse nimekirja, milles on määruse (EÜ) nr 26/2004 I lisas toodud määratluse kohaselt esitatud nende pardatähis ja ühenduse laevastikuregistrinumber, mille asjaomane liikmesriik esitab komisjonile. Olenemata määruse (EÜ) nr 1627/94 artikli 1 lõike 2 sätetest, nõutakse laevadelt kogupikkusega alla 10 m püügiloa olemasolu.

XI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 28

Otsustamismenetlus

Kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti, teeb nõukogu otsuse asutamislepingu artiklis 37 ette nähtud korras.

Artikkel 29

Rakenduseeskirjad

Käesoleva määruse artiklite 26 ja 27 üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 30

Muudatused

Lisade muudatused võetakse vastu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 3 osutatud korras.

Artikkel 31

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1626/94 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 32

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

I LISA

Traalnootade kinnituse ja taglastuse tehnilised tingimused

Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	mitmekordsest niidist võrk – vähemalt kahest niidist koosnev võrk, mille niite on võimalik sõlmede vahel üksteisest eraldada niidi struktuuri kahjustamata;

b)	sõlmedeta võrk – võrk, mille ligikaudu võrdse pikkusega külgedega võrgusilmade nurgad moodustatakse võrgusilma kahe kõrvutise külje niitide põimimisel;

c)	ruudukujuliste silmadega võrk – võrgukonstruktsioon, mille võrgusilmade osa sirgjoonelisi ridasid on võrgu pikiteljega paralleelsed ja osa sellega risti;

d)	traali kere – traalnooda esimese otsa kokkutõmmatud osa;

e)	kael – kokkutõmbamata osa, mis on valmistatud ühest või mitmest võrgutükist ja asub traali kere ja noodapära vahel;

f)	noodapära – traalnooda kõige tagumine osa ühesuuruse võrgusilmaga võrgust, mis on kas silindri- või koonusekujuline ja mille ristlõige moodustab peaaegu sama suure või vastavalt väheneva raadiusega ringi;

g)	balloonitaoline noodapära – ühesuuruse võrgusilmaga ühest või enamast võrgutükist valmistatud noodapära, mille võrgusilmade arv suureneb püünise tagumise osa suunas ja põhjustab võrgu pikitelje suhtes ristsuunaliselt asetseva pikkuse ja noodapära ümbermõõdu suurenemise;

h)

tasku tüüpi noodapära – noodapära, mille vertikaalne kõrgus noodapära tagumise osa suunas väheneb ja mille ristlõiked moodustavad peaaegu sama suure või väheneva peateljega ellipsi. Noodapära kõige tagumine osa on moodustatud kas ühest kokku volditud võrgutükist või võrgu pikitelje suhtes põiki kokku õmmeldud tagumistest ülemisest ja alumisest võrgutükist;

i)

ristsuunaline pikipine – võrgu pikiteljega ristsuunaline välimine või sisemine köis, mis noodapära kõige tagumises osas jookseb kas pikuti mööda ülemise ja alumise võrgutüki ühenduskohta või pikuti mööda kõige tagumise võrgutüki kõverust. See võib olla kas külgmise pikipine pikendus või eraldi köis;

j)	traalnooda rombikujuliste silmadega võrgu ristlõike ümbermõõt-perimeetri arvutamiseks korrutatakse selles ristlõikes olevate võrgusilmade arv väljavenitatud võrgusilma suurusega;

k)	traalnooda ruudukujuliste silmadega võrgu ristlõike ümbermõõt-perimeetri arvutamiseks korrutatakse selles ristlõikes olevate võrgusilmade arv võrgusilma külje pikkusega.

A)   Traalnootade lubatud kinnitused

1.	Olenemata määruse (EMÜ) nr 3440/84 artiklist 8, võib tasku tüüpi noodapära tühjendamisel kasutada sulgemiseks kas võrgu pikitelje suhtes ristsuunaliselt või pikuti asetsevat mehhaanilise tõmblukuna toimivat seadet.

2.	Ristsuunaline tõmblukuna toimiv seade kinnitatakse noodapära tagumistest võrgusilmadest mitte kaugemale kui üks meeter.

B)   Taglastusnõuded

1.	Traalnootade puhul on balloonitaolised noodapärad keelatud. Ühegi noodapära mis tahes suunas mõõdetud ümbermõõdu võrgusilmade arv ei tohi eestpoolt tahapoole kasvada.

2.

Traali kere (kokkutõmmatud osa) kõige tagumise osa või kaela (kokkutõmbamata osa) ümbermõõt ei tohi olla väiksem kui noodapära sensu stricto esiosa ümbermõõt. Eelkõige ruudukujuliste silmadega noodapära puhul peab traali kere kõige tagumise osa ümbermõõt või kael olema kaks kuni neli korda suurem noodapära sensu stricto esiosa ümbermõõdust.

3.

Mis tahes veetavasse võrku võib asetada ruudukujuliste silmadega selektiivaknad, mis asetatakse kaela ette või mis tahes kohta kaela esi- ja noodapära tagumise osa vahel. See ei tohi olla mingil moel ummistatud sisemiste või väliste kinnitustega. Veetav võrk koosneb sõlmedeta võrgust või võrgust, mille sõlmed ei libise, ja asetakse võrku nii, et võrgusilmad on kogu püügi aja täielikult avatud. Ruudukujuliste silmadega selektiivakende edasiste tehniliste näitajate üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu käesoleva määruse artiklis 29 sätestatud korras.

4.	Samamoodi võib käesoleva määruse artiklis 29 osutatud korras lubada traalnootade selektiivsust parandavate muude kui b osa punktis 3 osutatud tehniliste seadmete kasutamist.

5.	Keelatud on pardal hoida või kasutada veetavaid võrke, mille pära koosneb osaliselt või tervikuna võrgumaterjalist, mille võrgusilmad ei ole ruudu- või rombikujulised, välja arvatud juhul, kui see on lubatud käesoleva määruse artiklis 29 osutatud korras.

6.	Lõikeid 4–5 ei kohaldata selliste paadinootade suhtes, mille võrgusilma suurus noodapäras on alla 10 mm.

7.

Muudatusena määruse (EMÜ) nr 3440/84 artikli 6 lõikest 4 ei tohi põhjatraalerite puhul kaitsekoti võrgusilma suurus olla väiksem kui 120 mm, kui noodapära võrgusilm on väiksem kui 60 mm. Seda sätet kohaldatakse ainult Vahemere suhtes ja sellega ei piirata ühenduse muude vete suhtes kohaldatavaid sätteid. Kui noodapära võrgusilma suurus on 60 mm või suurem, kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 3440/84 artikli 6 lõiget 4.

8.	Tasku tüüpi noodapäral ei ole rohkem kui üks tühjendamise suue.

9.	Ristsuunalise pikipine pikkus ei tohi olla alla 20 % noodapära ümbermõõdust.

10.	Kaitsekoti ümbermõõt, nagu see on määratletud määruse (EMÜ) nr 3440/84 artiklis 6, ei tohi põhjatraali noodapära ümbermõõdust olla üle 1,3 korra väiksem.

11.	Keelatud on pardal hoida või kasutada veetavaid võrke, mille pära koosneb osaliselt või tervikuna üle 3,0 mm paksusest üheniidilisest võrgumaterjalist.

12.	Keelatud on pardal hoida või kasutada veetavaid võrke, mille noodapära koosneb osaliselt või tervikuna mitmeniidilisest võrgumaterjalist.

13.	Põhjatraalnootade mis tahes osas on keelatud kasutada üle 6 mm jämedusega niidist võrgumaterjali.

II LISA

Püügivahendite omadustele esitatavad nõuded

Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	Võrkude pikkus määratakse ujukinööri pikkuse alusel. Põhja- ja triivvõrkude pikkuse võib määrata ka nende raskuse või massi alusel.

2)	Võrkude kõrgus määratakse ujukinööri suhtes täisnurga all olevate märgade venitatud võrgusilmade kõrguste summana (sõlmed kaasa arvatud).

1.   Tragid

Tragide suurim laius on 3 m, välja arvatud käsnloomade püügiks mõeldud tragid.

2.   Haardnoodad (seinnoodad ja ilma kokkuveotrossita noodad)

Võrgutükkide maksimumpikkus on 800 meetrit ja maksimumkõrgus 120 meetrit, välja arvatud tuunipüügiks mõeldud seinnootade puhul.

3.   Põhja kinnitatud võrgud

3.1.

Abarad ja põhja kinnitatud nakkevõrgud 1) Abarate suurim kõrgus on 4 m. 2) Põhja kinnitatud nakkevõrgu suurim kõrgus on 10 m. 3) Keelatud on pardal hoida või vette lasta rohkem kui 6 000 m abaraid või põhja kinnitatud nakkevõrke laeva kohta, võttes arvesse seda, et alates jaanuarist 2008 ei tohi ühe kaluri puhul selliste võrkude pikkus olla üle 4 000 m, millele võib liita 1 000 m teise kaluri ja veel 1 000 m kolmanda kaluri lisandumisel. Kuni 31. detsembrini 2007 ei tohi niisuguste võrkude pikkus ületada 5 000 meetrit ühe või kahe kaluri puhul ning 6 000 meetrit kolmanda kaluri lisandumisel. 4) Põhja kinnitatud nakkevõrgu monokiu või niidi läbimõõt ei tohi olla üle 0,5 mm. 5) Erandina lõikest 2 võib lühema kui 500 m pikkuse nakkevõrgu kõrgus olla kuni 30 m. Keelatud on pardal hoida või vette lasta üle 500 m nakkevõrku, kui selle suurim kõrgus on üle 10 m, nagu kehtestatud lõikes 2.

3.2.

Põhja kinnitatud kombineeritud võrgud (abarad ja nakkevõrgud) 1) Põhja kinnitatud kombineeritud võrkude suurim kõrgus on 10 m. 2) Ühe laeva kohta on keelatud pardal hoida või vette lasta üle 2 500 m kombineeritud võrku. 3) Nakkevõrkude monokiu või niidi läbimõõt ei tohi olla üle 0,5 mm. 4) Erandina lõikest 1 võib 500 m suurima pikkusega põhja kinnitatud kombineeritud võrkude suurim kõrgus olla 30 m. Keelatud on pardal hoida või vette lasta üle 500 m põhja kinnitatud kombineeritud võrku, kui selle suurim kõrgus on üle 10 m, nagu kehtestatud lõikes 1.

4.   Põhjaõngejada

1)	Keelatud on pardal hoida või vette lasta üle 1 000 õngekonksu iga pardal viibiva inimese kohta, arvestades üldist piirkogust 5 000 õngekonksu laeva kohta.

2)	Erandina lõikest 1 võib iga pikemaid kui kolmepäevaseid püügiretki tegeva laeva pardal hoida maksimaalselt 7 000 õngekonksu.

5.   Avamere-vähipüügi lõkspüünised

Keelatud on hoida pardal või vette lasta üle 250 lõkspüünise laeva kohta.

6.   Mail (ujuv õngejada)

Keelatud on pardal hoida või vette lasta rohkem kui:

1)	2 000 õngekonksu laeva kohta hariliku tuuni (Thunnus thynnus) püügil kohtades, kus see liik moodustab pärast sortimist vähemalt 70 % saagi eluskaalust;

2)	3 500 õngekonksu laeva kohta hariliku mõõkkala (Xyphias gladius) püügil kohtades, kus see liik moodustab pärast sortimist vähemalt 70 % saagi eluskaalust;

3)	5 000 õngekonksu laeva kohta hariliku pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püügil kohtades, kus see liik moodustab pärast sortimist vähemalt 70 % saagi eluskaalust;

4)	Erandina lõigetest 1, 2 ja 3 võib iga laeva, mis teeb pikemaid kui kahepäevaseid püügiretki, pardal hoida samal palju varukonkse.

7.   Traalnoodad

Ujukinööri, alumise selise suurimat ulatust ja traalnootade ümbermõõtu või perimeetrit piiravad tehnilised tingimused ning mitme taglasega traalnootade suurim võrkude arv võetakse vastu 2007. aasta oktoobris kooskõlas käesoleva määruse artiklis 30 sätestatud korraga.

III LISA

Mereorganismide alammõõdud

Teaduslik Nimi	Üldnimetus	Alammõõt
1. Kalad
Dicentrarchus labrax	kiviahvenad	25 cm
Diplodus annularis	peitelhammasahven	12 cm
Diplodus puntazzo	teravaninaline hammasahven	18 cm
Diplodus sargus	peitelhammasahven	23 cm
Diplodus vulgaris	kaelus-hammasahven	18 cm
Engraulis encrasicolus  (14)	euroopa anšoovis	9 cm
Epinephelus spp.	kivikohad	45 cm
Lithognathus mormyrus	merikogerlane	20 cm
Merluccius merluccius  (16)	euroopa merluus	20 cm
Mullus spp.	vahemere meripoisur	11 cm
Pagellus acarne	besuugo	17 cm
Pagellus bogaraveo	besuugo	33 cm
Pagellus erythrinus	punane besuugo	15 cm
Pagrus pagrus	harilik pagrus	18 cm
Polyprion americanus	ameerika vrakkahven	45 cm
Sardina pilchardus  (15)	sardiin	11 cm
Scomber spp.	jaapani makrell	18 cm
Solea vulgaris	harilik merikeel	20 cm
Sparus aurata	kuld-merikoger	20 cm
Trachurus spp.	stauriidid	15 cm
2. Koorikloomad
Homarus gammarus	euroopa homaar	300 mm TL 105 mm CL
Nephrops norvegicus	norra salehomaar	20 mm CL 70 mm TL
Palinuridae	langustlased	90 mm CL
Parapenaeus longirostris	viburhännak	20 mm CL
3. Kahepoolmelised karploomad
Pecten jacobeus	kammkarbid	10 cm
Venerupis spp.	kukk-karbid	25 mm
Venus spp.	veenuskarplased	25 mm
TL kogupikkus; CL seljakilbi pikkus;

IV LISA

Mereorganismide suuruse mõõtmine

1.	Kalu mõõdetakse nii, nagu näha joonisel 1, ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni.

2.	Norra salehomaari (Nephrops norvegicus) mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 2: — kas seljakilbi pikkuse järgi keskjoonega paralleelselt rostrumi tipust kuni seljakilbi kaugema serva keskpunktini või — kogupikkuse järgi rostrumi tipust kuni telsoni lõpuni, harjaseid arvestamata.

3.	Homaari (Homarus gammarus) suurust mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 3: — kas seljakilbi pikkuse järgi keskjoonega paralleelselt rostrumi tipust kuni seljakilbi kaugema serva keskpunktini või — kogupikkuse järgi rostrumi tipust kuni telsoni lõpuni, harjaseid arvestamata.

4.	Langustide (Palinuridae) suurust mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 4, ehk seljakilbi pikkuse järgi keskjoonega paralleelselt rostrumi tipust kuni seljakilbi kaugema serva keskpunktini.

5.	Kahepoolmelisi karploomi mõõdetakse nii, nagu näidatud joonisel 5, piki karbi pikimat osa.

Joonis 1

Joonis 2	Joonis 3
(Nephropos) Norra Salehomaar	(Homarus) Homaar
a) seljakilbi pikkus b) kogupikkus

Joonis 4

Joonis 5

V LISA

25miiline majandustsoon ümber Malta saarte

a)

Malta saarte ümber traalimiseks lubatud piirkonnad: geograafilised koordinaadid Vöönd A Vöönd H A1 – 36,0172oN, 14,1442oE H1 – 35,6739oN, 14,6742oE A2 – 36,0289oN, 14,1792oE H2 – 35,4656oN, 14,8459oE A3 – 35,9822oN, 14,2742oE H3 – 35,4272oN, 14,7609oE A4 – 35,8489oN, 14,3242oE H4 – 35,5106oN, 14,6325oE A5 – 35,8106oN, 14,2542oE H5 – 35,6406oN, 14,6025oE A6 – 35,9706oN, 14,2459oE   Vöönd B Vöönd I B1 – 35,7906oN, 14,4409oE I1 – 36,1489oN, 14,3909oE B2 – 35,8039oN, 14,4909oE I2 – 36,2523oN, 14,5092oE B3 – 35,7939oN, 14,4959oE I3 – 36,2373oN, 14,5259oE B4 – 35,7522oN, 14,4242oE I4 – 36,1372oN, 14,4225oE B5 – 35,7606oN, 14,4159oE   B6 – 35,7706oN, 14,4325oE   Vöönd C Vöönd J C1 – 35,8406oN, 14,6192oE J1 – 36,2189oN, 13,9108oE C2 – 35,8556oN, 14,6692oE J2 – 36,2689oN, 14,0708oE C3 – 35,8322oN, 14,6542oE J3 – 36,2472oN, 14,0708oE C4 – 35,8022oN, 14,5775oE J4 – 36,1972oN, 13,9225oE Vöönd D Vöönd K D1 – 36,0422oN, 14,3459oE K1 – 35,9739oN, 14,0242oE D2 – 36,0289oN, 14,4625oE K2 – 36,0022oN, 14,0408oE D3 – 35,9989oN, 14,4559oE K3 – 36,0656oN, 13,9692oE D4 – 36,0289oN, 14,3409oE K4 – 36,1356oN, 13,8575oE   K5 – 36,0456oN, 13,9242oE Vöönd E Vöönd L E1 – 35,9789oN, 14,7159oE L1 – 35,9856oN, 14,1075oE E2 – 36,0072oN, 14,8159oE L2 – 35,9956oN, 14,1158oE E3 – 35,9389oN, 14,7575oE L3 – 35,9572oN, 14,0325oE E4 – 35,8939oN, 14,6075oE L4 – 35,9622oN, 13,9408oE E5 – 35,9056oN, 14,5992oE   Vöönd F Vöönd M F1 – 36,1423oN, 14,6725oE M1 – 36,4856oN, 14,3292oE F2 – 36,1439oN, 14,7892oE M2 – 36,4639oN, 14,4342oE F3 – 36,0139oN, 14,7892oE M3 – 36,3606oN, 14,4875oE F4 – 36,0039oN, 14,6142oE M4 – 36,3423oN, 14,4242oE   M5 – 36,4156oN, 14,4208oE Vöönd G Vöönd N G1 – 36,0706oN, 14,9375oE N1 – 36,1155oN, 14,1217oE G2 – 35,9372oN, 15,0000oE N2 – 36,1079oN, 14,0779oE G3 – 35,7956oN, 14,9825oE N3 – 36,0717oN, 14,0264oE G4 – 35,7156oN, 14,8792oE N4 – 36,0458oN, 14,0376oE G5 – 35,8489oN, 14,6825oE N5 – 36,0516oN, 14,0896oE   N6 – 36,0989oN, 14,1355oE

b)

Mõningate marsruutide geograafilised koordinaadid piki 200 m samasügavusjoont 25miilises majandusvööndis ID Laiuskraad Pikkuskraad 1 36,3673oN 14,5540oE 2 36,3159oN 14,5567oE 3 36,2735oN 14,5379oE 4 36,2357oN 14,4785oE 5 36,1699oN 14,4316oE 6 36,1307oN 14,3534oE 7 36,1117oN 14,2127oE 8 36,1003oN 14,1658oE 9 36,0859oN 14,152oE 10 36,0547oN 14,143oE 11 35,9921oN 14,1584oE 12 35,9744oN 14,1815oE 13 35,9608oN 14,2235oE 14 35,9296oN 14,2164oE 15 35,8983oN 14,2328oE 16 35,867oN 14,4929oE 17 35,8358oN 14,2845oE 18 35,8191oN 14,2753oE 19 35,7863oN 14,3534oE 20 35,7542oN 14,4316oE 21 35,7355oN 14,4473oE 22 35,7225oN 14,5098oE 23 35,6951oN 14,5365oE 24 35,6325oN 14,536oE 25 35,57oN 14,5221oE 26 35,5348oN 14,588oE 27 35,5037oN 14,6192oE 28 35,5128oN 14,6349oE 29 35,57oN 14,6717oE 30 35,5975oN 14,647oE 31 35,5903oN 14,6036oE 32 35,6034oN 14,574oE 33 35,6532oN 14,5535oE 34 35,6726oN 14,5723oE 35 35,6668oN 14,5937oE 36 35,6618oN 14,6424oE 37 35,653oN 14,6661oE 38 35,57oN 14,6853oE 39 35,5294oN 14,713oE 40 35,5071oN 14,7443oE 41 35,4878oN 14,7834oE 42 35,4929oN 14,8247oE 43 35,4762oN 14,8246oE 44 36,2077oN 13,947oE 45 36,1954oN 13,96oE 46 36,1773oN 13,947oE 47 36,1848oN 13,9313oE 48 36,1954oN 13,925oE 49 35,4592oN 14,1815oE 50 35,4762oN 14,1895oE 51 35,4755oN 14,2127oE 52 35,4605oN 14,2199oE 53 35,4453oN 14,1971oE

VI LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 1626/94	Käesolev määrus
Artikli 1 lõige 1	Artikli 1 lõige 1
Artikli 1 lõike 2 esimene lõik	Artikkel 7, artikkel 17 ja artikkel 19
Artikli 1 lõike 2 teine lõik	Artikkel 3
Artikli 2 lõiked 1 ja 2	Artikkel 8
Artikli 2 lõige 3	Artikli 13 lõige 5, artiklid 17 ja 19
Artikli 3 lõike 1 esimene lõik	Artikli 13 lõike 1 esimene lõik ja lõige 5
Artikli 3 lõike 1 teine lõik	Artikli 13 lõige 5, artikli 14 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 19
Artikli 3 lõike 1 kolmas lõik (1a)	Artikkel 4, artikli 13 lõige 9, artikli 13 lõige 10 ning artikkel 19
Artikli 3 lõige 2	Artikli 13 lõike 1 teine lõik ja lõige 8 ning artikkel 19
Artikli 3 lõige 3	Artikkel 4, artikli 13 lõige 10 ja artikkel 19
Artikli 3 lõige 4	Artikli 13 lõiked 3 ja 7 ning artikkel 19
Artikkel 4	Artikkel 7
Artikkel 5	Artikkel 12 ja II lisa
Artikli 6 lõike 1 esimene lõik ja artikli 6 lõige 2	Artikli 9 lõiked 1 ja 2
Artikli 6 lõike 1 teine lõik	Artikli 9 lõige 7, artikli 14 lõiked 1 ja 3
Artikli 6 lõige 3	II lisa, mõisted
Artikkel 7	Artikkel 22
Artikli 8 lõiked 1 ja 3	Artikkel 15, III lisa ja IV lisa
Artikkel 8a	Artikkel 26
Artikkel 8b	Artikkel 27
Artikkel 9	Artikli 1 lõige 2
Artikkel 10a	Artikkel 29
Artikkel 11	Artikkel 32
I lisa	Artikkel 3 ja artikkel 4
II lisa	Artikkel 11, I ja II lisa
III lisa	Artikli 9 lõiked 3, 4 ja 5
IV lisa	III lisa
V lisa punkt b	V lisa