8.12.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 343/1

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1801/2006,

30. november 2006,

Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõikega 2 ja lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Ühendus ja Mauritaania Islamivabariik on pidanud läbirääkimisi ja parafeerinud kalandusalase partnerluslepingu, mis võimaldab ühenduse kaluritel püüda kala Mauritaania Islamivabariigi suveräänsete õiguste alla kuuluvates vetes, edaspidi “partnerlusleping”.

(2)	Nimetatud partnerluslepingu heakskiitmine on ühenduse huvides.

(3)	Tuleks määrata kindlaks kalapüügivõimaluste jagunemine liikmesriikide vahel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimine.

Partnerluslepingu tekst on lisatud käesolevale määrusele.

Artikkel 2

1.   Protokollis, millega määratakse kindlaks nimetatud partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (edaspidi “protokoll”), jagunevad kindlaksmääratud kalapüügivõimalused liikmesriikide vahel järgmiselt:

Kalapüügiliik	GT või maksimaalne kalalaevatunnistuste arv litsentseerimisperioodi kohta	Liikmesriik	GT, kalalaevatunnistuste arv või aastane püügi ülemmäär liikmesriigi kohta
1. liik: vähilaadsete (v.a langustid ja krabid) püüdmiseks ette nähtud kalalaevad	9 440 GT	Hispaania	7 183 GT
		Itaalia	1 371 GT
		Portugal	886 GT
2. liik: senegali merluusi traalerid ja põhjaõngejada kasutavad laevad	3 600 GT	Hispaania	3 600 GT
3. liik: põhjalähedaste kalade (v.a senegali merluus) püügiks ette nähtud laevad, mis kasutavad muid püügivahendeid kui traalnoot	2 324 GT	Hispaania	1 500 GT
		Ühendkuningriik	800 GT
		Malta	24 GT
4. liik: pelaagiliste traalnootadega külmutustraalerid põhjalähedaste kalade püügiks	750 GT	Kreeka	750 GT
5. liik: peajalgsed	18 600 GT 43 kalalaevatunnistust	Hispaania	339 kalalaevatunnistust
		Itaalia	4 kalalaevatunnistust
6. liik: langustid	300 GT	Portugal	300 GT
7. liik: tuunikülmutusseinerid	36 kalalaevatunnistust	Hispaania	15 kalalaevatunnistust
		Prantsusmaa	20 kalalaevatunnistust
		Malta	1 kalalaevatunnistus
8. liik: tuunipüügi ritvõngelaevad ja triivõngejadaga kalalaevad	31 kalalaevatunnistust	Hispaania	23 kalalaevatunnistust
		Prantsusmaa	5 kalalaevatunnistust
		Portugal	3 kalalaevatunnistust
9. liik: pelaagilisi traalnootasid kasutavad külmutustraalerid	22 kalalaevatunnistust, ülemmääraga 440 000 tonni	Madalmaad	190 000 tonni
		Leedu	120 500 tonni
		Läti	73 500 tonni
		Saksamaa	20 000 tonni
		Ühendkuningriik	10 000 tonni
		Portugal	6 000 tonni
		Prantsusmaa	10 000 tonni
		Poola	10 000 tonni
10. liik: krabipüük	300 GT	Hispaania	300 GT
11. liik: värske pelaagilise püügi laevad	aastane keskmine 15 000 GT kuus

2.   Vastavalt protokolli sätetele võib 11. liigi (värske pelaagilise püügi laevad) kasutamata püügivõimalusi kasutada 9. liigi (pelaagilisi traalnootasid kasutavad külmutustraalerid) puhul kuni 25 kalalaevatunnistuse ulatuses kuus.

3.   9. liigi puhul (pelaagilisi traalnootasid kasutavad külmutustraalerid), juhul kui kalalaevatunnistuste taotlused ületavad võrdlusperioodiks lubatud maksimaalse arvu, edastab komisjon eelistatult nende laevade taotlused, mis on asjaomasele kalalaevatunnistuste taotlusele eelnenud kümne kuu jooksul kalalaevatunnistusi kõige rohkem kasutanud.

4.   11. liigi puhul (värske pelaagilise püügi laevad) edastab komisjon kalalaevatunnistuste taotlused pärast aastase püügikava kättesaamist, kus on täpsustatud taotlused laevade kaupa (täpsustades iga tegevuskuu ja aasta kõigi kuude kohta ette nähtud GT arvu), mis tuleb esitada komisjonile hiljemalt püügikava kohaldamise aasta 1. märtsiks.

Kui keskmine aastane taotlus ületab 15 000 GT kuus, eraldatakse kalalaevatunnistused vastavalt esimeses lõigus esitatud taotluste ja püügikavade tabelile.

5.   Kalapüügivõimalusi majandatakse täies kooskõlas nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (2) artikliga 20.

Kui loetletud liikmesriikide kalalaevatunnistuste taotlused ei ammenda protokolliga määratud kalapüügivõimalusi, võib komisjon võtta arvesse mis tahes teise liikmesriigi kalalaevatunnistuste taotlusi.

Artikkel 3

Liikmesriigid, kelle laevad kalastavad partnerluslepingu alusel, teevad komisjonile teatavaks kõikide Mauritaania kalastusvööndis püütud kalaliikide kogused komisjoni 14. märtsi 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 500/2001 (millega sätestatakse ühenduse kalalaevade poolt kolmandate riikide vetes ja avamerel püütud saagi seiret käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (3) ette nähtud korras.

Artikkel 4

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isikud, kes on volitatud partnerluslepingule alla kirjutama, et see ühenduse jaoks alates hiljem kindlaks määratavast kuupäevast siduvaks muuta. (4)

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  Arvamus on esitatud 16. novembril 2006 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(3)  EÜT L 73, 15.3.2001, lk 8.

(4)  Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

---

8.12.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 343/4

---

Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vaheline

KALANDUSALANE PARTNERLUSLEPING

EUROOPA ÜHENDUS,

edaspidi “ühendus”,

ja

MAURITAANIA ISLAMIVABARIIK,

edaspidi “Mauritaania”,

edaspidi “lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE ühenduse ja Mauritaania vahelist tihedat koostööd, eriti Cotonou lepingu raames, millega kehtestatakse tihe koostöö ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Mauritaania vahel, samuti nende ühist soovi koostööd tõhustada,

MEENUTADES, et ühendus ja Mauritaania on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooniga ühinenud riigid ning Mauritaania on kõnealuse konventsiooni kohaselt kehtestanud oma rannikust kuni 200 meremiili kaugusele ulatuva majandusvööndi, milles ta kasutab oma suveräänseid õigusi kõnealuse vööndi varude uurimisel, kaitsmisel ja majandamisel,

OLLES OTSUSTANUD teha, eelkõige 1995. aasta FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis kehtestatud põhimõtete alusel, vastutustundliku kalapüügi edendamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere elusressursside pikaajaline kaitse ja jätkusuutlik kasutamine, eriti kogu kalandustegevust hõlmava kontrollikorra tugevdamise kaudu varude suurendamise ja kaitsmise meetmete tõhususe kindlustamiseks ning merekeskkonna kaitsmiseks,

OLLES VEENDUNUD, et teadus- ja tehnikaalane tihe koostöö kalandussektoris tingimustel, mis kindlustavad kalavarude kaitse ja ratsionaalse kasutamise, edendab vastavate majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamist kõnealuses sektoris,

OLLES VEENDUNUD, et koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, mis tagavad poliitiliste otsuste kooskõla ja jõupingutuste koostoime,

OLLES OTSUSTANUD toetada Mauritaania kalanduspoliitika raames partnerluse arengut, et leida selle poliitika tulemuslikuks elluviimiseks ning turuosaliste ja kodanikuühiskonna kaasamiseks kõige sobivamad vahendid,

SOOVIDES kehtestada tingimused, mis reguleerivad ühenduse laevade kalastustegevust Mauritaania kalastusvööndis ja ühenduse toetust vastutustundliku kalapüügi arendamisele nimetatud kalastusvööndis,

MÕISTES merekalapüügisektori ja sellega seotud ettevõtete rolli Mauritaania ja ühenduse eri piirkondade majanduslikus ja sotsiaalses arengus,

OLLES OTSUSTANUD mõlema lepinguosalise äriühinguid kaasavate investeeringute tegemise ja arendamise teel teha tihedamat majanduskoostööd kalanduse alal ja sellega seotud tegevusvaldkondades,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES.

Artikkel 1

Lepingu ese

Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja menetlused, millega reguleeritakse:

—	kalandussektoris tehtavat majanduslikku, rahanduslikku, teaduslikku ja tehnilist koostööd, mille eesmärk on Mauritaania kalastusvööndis vastutustundliku kalapüügi rakendamine, et tagada kalavarude kaitse ja säästev kasutamine ning Mauritaania kalandussektori arendamine,

—	ühenduse kalalaevade Mauritaania kalastusvööndisse pääsemise tingimusi,

—	Mauritaania kalastusvööndis toimuva kalapüügi kontrolli korraldust, mille eesmärk on tagada kehtestatud tingimuste täitmine, kalavarude kaitse ja majandamise meetmete tõhusus ning võitlus ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügi vastu,

—	äriühingute koostööd kalandussektoris ja sellega seotud tegevusvaldkondades tehtava vastastikust huvi pakkuva majandustegevuse arendamisel,

—	Mauritaania kalastusvööndis välja püütud koguste maha- ja ümberlaadimise tingimusi,

—	tingimusi meremeeste töölevõtmiseks käesoleva lepingu kohaselt Mauritaania kalastusvööndis tegutsevate ühenduse laevade pardale.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus, protokollis ning lisades kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	“Mauritaania kalastusvööndid” – veed, mis kuuluvad Mauritaania Islamivabariigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla. Käesolevas lepingus sätestatud ühenduse laevad kalastavad vaid tsoonides, kus kalastamine on Mauritaania õigusaktide kohaselt lubatud;

b)	“ministeerium” – Mauritaania kalandus- ja mereministeerium;

c)	“ühenduse ametiasutused” – Euroopa Komisjon;

d)	“ühenduse laev” – ühenduse liikmesriigi lipu all sõitev ja ühenduses registreeritud kalalaev;

e)	“ühiskomitee” – ühenduse ja Mauritaania esindajatest koosnev komitee, mille ülesandeid kirjeldatakse käesoleva lepingu artiklis 10;

f)	“järelevalveamet” – merekalapüügi järelevalve ja kontrolli delegatsioon (DSPCM);

g)	“delegatsioon” – Euroopa Komisjoni delegatsioon Mauritaanias;

h)	“meremehed” – kogu meeskonda kuuluv laevapersonal ametist sõltumata (ohvitserid, tehnikud, töödejuhatajad, madrused).

Artikkel 3

Käesoleva lepingu põhimõtted ja eesmärgid

1.   Lepinguosalised kohustuvad edendama Mauritaania kalastusvööndis vastutustundlikku kalapüüki neis kalastusvööndites kalastavate eri kalalaevastike võrdse kohtlemise põhimõtte alusel.

2.   Lepinguosalised kohustuvad järgima dialoogi ja eelneva konsulteerimise põhimõtteid, eriti ühelt poolt kalanduspoliitika ja teiselt poolt Mauritaania kalandusele mõju avaldada võivate ühenduse meetmete rakendamisel.

3.   Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas majandus- ja sotsiaalvaldkonna hea valitsemistava põhimõtetega.

4.   Lepinguosalised teevad koostööd ka käesoleva lepingu põhjal ellu viidud meetmete, programmide ja tegevuste eel-, vahe- ja järelhindamisel.

5.   Ühenduse laevadel töötavate Mauritaania meremeeste tööd reguleerib Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsioon, mida kohaldatakse asjaomaste lepingute ja üldiste töötamistingimuste suhtes. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

Artikkel 4

Teaduskoostöö

1.   Käesoleva lepingu kehtivusajal teevad ühendus ja Mauritaania kootööd Mauritaania kalastusvööndi varude seisundi jälgimiseks. Selleks luuakse ühine sõltumatu teaduskomitee, mis võiks lepinguosaliste kutsel olla avatud kolmandate riikide teadlastele. Vähemalt kord aastas koguneva ühise teaduskomitee toimimise tingimused määratakse vastastikusel kokkuleppel kindlaks enne käesoleva lepingu jõustumist.

2.   Ühise teaduskomitee töö tulemuste ja parimate kättesaadavate teaduslike soovituste alusel peavad lepinguosalised artiklis 10 nimetatud ühiskomitees nõu ning võtavad vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel meetmeid kalavarude säästva majandamise tagamiseks.

3.   Lepinguosalised kohustuvad pidama teineteisega nõu kas vahetult või asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, et korraldada elusressursside majandamist ja kaitset ning teha asjakohast teaduskoostööd.

Artikkel 5

Ühenduse laevade juurdepääs Mauritaania kalastusvööndis asuvatele kalapüügipiirkondadele

1.   Käesoleva lepinguga reguleeritav kalastustegevus toimub vastavalt Mauritaanias kehtivatele õigusaktidele. Ministeerium teatab ühendusele kõigist kõnealuste õigusaktide muudatustest. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, peavad ühenduse laevad neid õigusnormide muudatusi järgima pärast ühe kuu möödumist muudatusest teatamisest.

2.   Mauritaania kohustub andma ühenduse laevadele oma kalastusvööndis püügiloa kooskõlas käesoleva lepinguga ning selle protokolli ja lisadega.

3.   Mauritaania kannab hoolt protokolli kalapüügi kontrolli käsitlevate sätete tõhusa kohaldamise eest. Ühenduse laevad teevad kontrolli eest vastutavate Mauritaania pädevate asutustega koostööd.

4.   Ühendus kohustub võtma kõik asjakohased meetmed tagamaks, et tema laevad täidavad käesolevat lepingut ning Mauritaania jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes kalapüüki reguleerivaid õigusnorme vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonile.

Artikkel 6

Kalapüügi tingimused

1.   Ühenduse laevad võivad Mauritaania kalastusvööndis kalastada vaid juhul, kui neil on käesoleva lepingu kohaselt väljastatud kalalaevatunnistus. Ühenduse laevade kalastustegevus sõltub ühenduse pädevate asutuste taotlusel Mauritaania pädevate asutuste poolt välja antud kalalaevatunnistuse omamisest. Kalalaevatunnistuste väljaandmise ning tasude ja teadusvaatlejate kuludega seotud osamaksete maksmise kord ning muud ühenduse laevade Mauritaania vetes toimuva kalapüügi tingimused on sätestatud lisades.

2.   Kehtivas protokollis käsitlemata kalapüügiliikide ning katsepüügi jaoks võib ühenduse laevadele kalalaevatunnistusi anda ministeerium. Selliste kalalaevatunnistuste andmine sõltub siiski lepinguosaliste positiivsest arvamusest.

3.   Käesoleva lepingu protokolliga määratakse kindlaks kalapüügivõimalused, mis Mauritaania eraldab ühenduse laevadele Mauritaania kalastusvööndis, ning käesoleva lepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus.

4.   Lepinguosalised tagavad kõnealuse korra ja tingimuste nõuetekohase täitmise pädevate asutuste vahelise asjakohase halduskoostöö kaudu.

Artikkel 7

Rahaline toetus

1.   Ühendus annab Mauritaaniale rahalist toetust vastavalt protokollis ja lisades sätestatud tingimustele. Rahaline toetus koosneb kahest omavahel seotud osast:

a)	rahaline hüvitis seoses ühenduse laevade juurdepääsuga Mauritaania kalastusvööndile, piiramata ühenduse laevade kohustusi seoses kalalaevatunnistuste tasudega;

b)	ühenduse rahaline toetus vastutustundlikul kalapüügil ja kalavarude säästval kasutamisel põhineva riikliku kalanduspoliitika rakendamiseks Mauritaania vetes.

2.   Lõike 1 punktis b osutatud rahalise toetuse osa määratakse kindlaks lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ja kooskõlas protokolli sätetega, pidades silmas ühiselt määratud eesmärke, mida tahetakse Mauritaania kalanduspoliitika raames saavutada.

3.   Ühenduse antavat rahalist toetust makstakse igal aastal kooskõlas protokolliga ning vastavalt käesoleva lepingu ja selle protokolli sätetele toetuse summa võimaliku muutumise kohta seoses järgmiste asjaoludega:

a)	erakorralised asjaolud;

b)	ühenduse laevadele lubatud kalapüügivõimaluste vähendamine lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel asjaomaste varude majandamise huvides, kui seda peetakse parimate olemasolevate teadusnõuannete põhjal varude säilimise ja säästva kasutamise seisukohalt vajalikuks;

c)	ühenduse laevadele lubatud kalapüügivõimaluste suurendamine lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel, kui kalavarude olukord seda parimate olemasolevate teadusnõuannete põhjal võimaldab;

d)	käesoleva lepingu denonsseerimine vastavalt artiklile 14;

e)	käesoleva lepingu kohaldamise peatamine vastavalt artiklile 15 või protokollile.

Artikkel 8

Ettevõtjatevahelise koostöö edendamine

1.   Lepinguosalised soodustavad majandus-, teadus- ja tehnikakoostööd kalandussektoris ja sellega seotud sektorites. Nad peavad kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võetavate eri meetmete kooskõlastamiseks üksteisega nõu.

2.   Lepinguosalised soodustavad kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete töötlemise alast teabevahetust.

3.   Lepinguosalised püüavad luua soodsaid tingimusi lepinguosaliste ettevõtete vaheliste suhete edendamiseks tehnika-, majandus- ja kaubandusvaldkondades, toetades ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomist.

4.   Eriti soodustavad lepinguosalised Mauritaania ja ühenduse õigusnorme arvestades lepinguosalistele vastastikust huvi pakkuvate investeeringute edendamist.

Artikkel 9

Halduskoostöö

Lepinguosalised, soovides kindlustada kalavarude majandamise ja kaitsmise meetmete tõhusust:

—	arendavad halduskoostööd tagamaks, et nende laevad peavad vastastikku kinni käesoleva lepingu sätetest ning Mauritaania merekalapüüki käsitlevatest õigusnormidest,

—	teevad koostööd ebaseadusliku kalapüügi tõkestamiseks ning selle vastu võitlemiseks eelkõige teabevahetuse ning tiheda halduskoostöö kaudu.

Artikkel 10

Ühiskomitee

1.   Lepinguosalistest koosneva ühiskomitee ülesandeks on käesoleva lepingu kohaldamise kontrollimine. Ühiskomitee täidab ka järgmisi ülesandeid:

a)	jälgib lepingu täitmist, tõlgendamist ja kohaldamise toimimist ning vaidluste lahendamist;

b)	tagab järelevalve ja hindamise seoses partnerluslepingu panusega Mauritaania kalanduspoliitika elluviimisse;

c)	tegutseb vahendajana kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvates küsimustes;

d)	tegutseb käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste rahumeelse lahendamise foorumina;

e)	vajaduse korral vaatab läbi kalapüügivõimaluste taseme ja sellest tulenevalt rahalise toetuse suuruse;

f)	täidab mis tahes muid ülesandeid, mida lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel talle annavad, sealhulgas ebaseadusliku kalapüügi vastase võitluse ja halduskoostöö valdkonnas;

g)	määrab kindlaks käesoleva lepingu artiklis 9 sätestatud halduskoostöö praktilise korra;

h)	jälgib ja hindab käesoleva lepingu artiklis 8 osutatud ettevõtjatevahelist koostööd ja pakub vajaduse korral välja viise ja võimalusi selle edendamiseks.

2.   Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi ühenduses ja Mauritaanias ning kohtumise eesistujaks on kohtumist korraldav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise taotlusel peab komitee erikoosolekuid.

Artikkel 11

Reguleerimisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, selles asutamislepingus sätestatud tingimustel ning teiselt poolt Mauritaania territooriumi ja tema jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete suhtes.

Artikkel 12

Lepingu kestus

Käesolevat lepingut kohaldatakse kuue aasta jooksul alates selle jõustumiskuupäevast; seejärel võib seda pikendada samuti kuue aasta kaupa, kui lepingut ei denonsseerita kooskõlas artikliga 14.

Artikkel 13

Vaidluste lahendamine

Lepinguosalised peavad käesoleva lepingu tõlgendamist ja kohaldamist käsitlevate vaidluste korral omavahel nõu.

Artikkel 14

Lepingu denonsseerimine

1.   Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida tõsiste asjaolude korral, nagu asjaomaste varude vähenemine, ühenduse laevadele antud kalapüügivõimaluste väiksema kasutamise kindlakstegemine või suutmatus täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi ennetamisega.

2.   Kui leping denonsseeritakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud põhjustel, teatab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest leping denonsseerida vähemalt kuus kuud enne esialgse ajavahemiku või iga täiendava ajavahemiku möödumist. Kui leping denonsseeritakse mõnel muul põhjusel peale käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud põhjuste, on etteteatamise tähtaeg üheksa kuud.

3.   Eelmises lõikes osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone.

4.   Artiklis 7 osutatud rahalist toetust vähendatakse denonsseerimise aasta eest proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis.

Artikkel 15

Lepingu peatamine

1.   Käesoleva lepingu kohaldamise võib peatada kummagi lepinguosalise algatusel lepingu sätete kohaldamise suhtes esineva tõsise eriarvamuse korral. Lepingu peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline oma kavatsusest kirjalikult teatama vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva. Kõnealuse teatise saamisel alustavad lepinguosalised konsultatsioone eriarvamuste lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel.

2.   Artiklis 7 osutatud rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis vastavalt peatamise kestusele, kui protokolli artikli 7 lõikest 4 ei tulene teisiti.

Artikkel 16

Protokoll ja lisad

Protokoll, selle lisad ja liited on käesoleva lepingu lahutamatud osad.

Artikkel 17

Lõppsätted – keel ja jõustumine

Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris araabia, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, saksa, slovaki, sloveeni, soome, rootsi, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

---

PROTOKOLL,

millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1

Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

1.   Kaheks aastaks alates 1. augustist 2006 lepingu artiklite 5 ja 6 kohaselt antavad kalapüügivõimalused on sätestatud käesolevale protokollile lisatud tabelis. Need võimalused on osa III lisas esitatud üldisest püügikoormusest, mille Mauritaania ametiasutused on kindlaks määranud kättesaadavate teaduslike soovituste põhjal ja mida perioodiliselt ajakohastatakse.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4 ja 5 kohaselt.

3.   Vastavalt lepingu artiklile 6 võivad Euroopa Ühenduse liikmesriigi lipu all sõitvad laevad Mauritaania kalastusvööndis kala püüda vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli alusel ja selle lisades esitatud tingimustel väljastatud kalalaevatunnistus.

Artikkel 2

Rahaline toetus – makseviisid

1.   Lepingu artiklis 7 ette nähtud rahaline toetus on 86 miljonit eurot aastas. (1) Sellest summast eraldab Mauritaania artiklis 1 osutatud ajavahemikul 11 miljonit eurot aastas lepingu artikli 7 lõikes 1b sätestatud rahaliseks toetuseks riigi kalanduspoliitika elluviimiseks, sealhulgas 1 miljon eurot aastas Arguin’i panga rahvuspargi toetuseks.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4, 5, 6, 7, 9, 10 ja 13 kohaselt.

3.   Ühenduse rahaline toetus tasutakse esimesel aastal hiljemalt 31. detsembril 2006 ja järgmistel aastatel hiljemalt 1. augustil.

4.   Rahaline toetus kantakse Mauritaania Keskpangas avatud Mauritaania Islamivabariigi riigikassa (Trésor de la République islamique de Mauritanie) arvele, mille andmed ministeerium teatab.

5.   Käesoleva protokolli artikli 6 kohaselt otsustatakse selle toetuse ja Arguin’i panga rahvuspargi toetuse kasutamine Mauritaania finantsseaduse raames ja on seega Mauritaania ametiasutuste ainupädevuses.

Artikkel 3

Teaduskoostöö

1.   Lepinguosalised kohustuvad edendama Mauritaania kalastusvööndites vastutustundlikku kalapüüki säästva majandamise põhimõtte alusel.

2.   Käesoleva protokolli kehtivusajal teevad ühenduse ja Mauritaania ametiasutused koostööd teatavate küsimuste uurimiseks, mis hõlmavad Mauritaania kalastusvööndite varude seisundi arengut; selleks tuleb vastavalt lepingu artikli 4 lõikele 1 korraldada vähemalt kord aastas ühise teaduskomitee nõupidamine. Kummagi lepinguosalise taotlusel ja käesoleva lepingu raames väljendatud vajaduste korral võib kokku kutsuda teisi kõnealuse teaduskomitee nõupidamisi.

3.   Ühise teaduskomitee järelduste ja parimate kättesaadavate teaduslike soovituste alusel peavad lepinguosalised lepingu artiklis 10 osutatud ühiskomitees nõu ning võtavad vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel meetmeid kalavarude säästva majandamise tagamiseks.

4.   Ühise teaduskomitee volitused hõlmavad eelkõige järgmisi tegevusi:

a)	koostada iga-aastane teadusaruanne käesoleva lepingu esemeks oleva kalapüügi kohta;

b)	välja töötada iga-aastane programm, milles käsitletakse teaduslikke küsimusi kalavarude seisu ja ökosüsteemi arengu paremaks mõistmiseks, ja seda programmi ellu viia;

c)	uurida komitees ühehäälselt heaks kiidetud menetlust järgides käesoleva lepingu rakendamisel kerkivaid teaduslikke küsimusi;

d)	teha muu hulgas ja vajaduse korral katsepüüki, et määrata kindlaks kalapüügivõimalused ja kasutusvõimalused, mis tagavad kalavarude ja ökosüsteemi säilimise.

Artikkel 4

Kalapüügivõimaluste ülevaatamine

1.   Käesoleva protokolli artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel suurendada, tingimusel et lepingu artikli 4 lõikes 1 nimetatud ühise teaduskomitee järelduste kohaselt ei kahjustata sellega Mauritaania varude säästvat majandamist. Sellisel juhul suurendatakse artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis. Euroopa Ühenduse makstava rahalise toetuse kogusumma ei tohi siiski olla üle kahe korra suurem käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 osutatud summast ning see peab jääma proportsionaalseks kalapüügivõimaluste suurendamisega.

2.   Kui lepinguosalised lepivad kokku käesoleva protokolli artikli 3 lõikes 3 esitatud meetmete võtmises, vähendades artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis. Ühendus võib, ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 6 kohaldamist, peatada selle rahalise toetuse maksmise juhul, kui käesolevas protokollis sätestatud püügikoormust ei saa rakendada.

3.   Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel vaadata üle ka kalapüügivõimaluste jaotuse eri laevakategooriate vahel, tingimusel et järgitakse teaduskomitee soovitusi nende kalavarude majandamise kohta, mida ümberjaotamine võib mõjutada. Kui see on kalapüügivõimaluste ümberjaotamiseks vajalik, lepivad lepinguosalised kokku rahalise toetuse kohandamises.

4.   Lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud kalapüügivõimaluste muutmise üle otsustatakse lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel lepingu artiklis 10 sätestatud ühiskomitees.

Artikkel 5

Katsepüük

1.   Lepinguosalised võivad tegeleda Mauritaania kalastusvööndis katsepüügiga, võttes arvesse lepingu artiklis 4 osutatud teaduskomitee arvamust. Sel eesmärgil ja ühe lepinguosalise taotlusel konsulteerivad nad teineteisega ning määravad iga juhtumi puhul eraldi kindlaks uued varud, tingimused ja muud asjakohased näitajad.

2.   Katsepüügi lubasid antakse uurimise eesmärgil kuni kuueks kuuks ja kooskõlas lepingu artikli 6 lõikega 2. Lubade suhtes kehtib tasu maksmise kohustus.

3.   Kui lepinguosalised leiavad, et katsepüük on andnud positiivseid tulemusi, võib ökosüsteemide ja mere elusressursside säilitamist silmas pidades anda ühenduse laevadele uusi kalapüügivõimalusi vastavalt käesoleva protokolli artiklis 4 sätestatud kokkuleppekorrale kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni ning sõltuvalt lubatavast püügikoormusest. Selle tulemusena suureneb rahaline toetus vastavalt artikli 4 sätetele.

4.   Katsepüüki tehakse tihedas koostöös Mauritaania okeanograafia- ja kalandusuuringute instituudiga (instituut). Selleks võtab instituut vastu otsuse pardale võetavate teadlaste ja vaatlejate meeskonna koosseisu kohta, kelle kulud kannab laevaomanik. Katsepüügi tulemusena saadud andmeid kasutatakse instituudi aruandes, mis edastatakse ministeeriumile.

5.   Katsepüügi ajal välja püütud saak kuulub laevaomanikule. Keelatud on püüda liike, mille suurus on reguleerimata või mille püüdmine, pardal hoidmine ja turustamine ei ole Mauritaania õiguse kohaselt lubatud.

6.   Kui lepinguosalised ei ole vastastikusel kokkuleppel otsustanud teisiti, lossitakse kogu katsepüügiga tegelevate laevade saak Mauritaanias.

Artikkel 6

Partnerluslepingu panus Mauritaania kalanduspoliitika rakendamisse

1.   Lepingu artikli 7 lõikes 1b osutatud rahaline toetus on käesoleva protokolli artikli 2 lõike 1 kohaselt 11 miljonit eurot aastas. Kõnealune rahaline toetus aitab kaasa Mauritaania meremajanduse ja kalandussektori säästva arengu riikliku strateegia väljaarendamisele ja elluviimisele vastutustundliku ja säästva kalapüügi rakendamiseks Mauritaania vetes, eelkõige lõikes 3 ja IV lisas osutatud sekkumisvaldkondadele ja Arguin’i panga rahvuspargile.

2.   Lõikes 1 osutatud rahalise toetuse kasutamise eest vastutab Mauritaania ning see põhineb lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel kindlaks määratud eesmärkidel ja nende saavutamiseks kavandatud ühe- ja mitmeaastastel programmidel.

3.   Ilma et see piiraks lepinguosaliste poolt nende eesmärkide kindlaksmääramist ja kooskõlas Mauritaania meremajanduse ja kalandussektori säästva arengu riikliku strateegia praeguste prioriteetidega, ning et kindlustada sektori säästev ja vastutustundlik majandamine, on lepinguosalised otsustanud keskenduda järgmistele sekkumisvaldkondadele.

a)

Juhtimise parandamine kalanduse valdkonnas: — toetus väikesemahulise ja rannikupüügi oskuslikuks arendamiseks, eelkõige kalandussektori majandamiskavade koostamise, jälgimise ja hindamise kaudu, — programmid kalandusalaste teadmiste parandamiseks, — püügikoormuse korralduse toetamine, — kohaste laboratooriumide loomine Mauritaania okeanograafia- ja kalandusuuringute instituudi raames, nende varustuse ajakohastamine ning teabe- ja statistilise analüüsi süsteemide arendamine.

b)

Kalandussektori kiirem integreerimine Mauritaania riiklikku majandusse: — infrastruktuuride, eriti sadamainfrastruktuuride arendamine investeerimisprogrammide kaudu, näiteks Nouâdhibou sadama ja Nouakchott’i kalaturu taastamine väikesemahulise kalapüügi saagi lossimiseks, — rahaline toetus Mauritaania tööstusliku kalalaevastiku restruktureerimiseks, — väikesemahulise kalapüügi laevastiku moderniseerimise programmi loomine, et tagada hügieeni- ja turvanõuete täitmine, sealhulgas puust piroogide asendamine sobivamast materjalidest ning koos säilitusvahenditega piroogidega, — toetus- ja investeerimisprogrammide loomine merejärelevalve parandamiseks, näiteks ankurdamispontoonide ehitamine sadamatesse järelevalveasutuse ja Mauritaania okeanograafia- ja kalandusuuringute instituudi tarbeks ning järelevalvetehnikate ja -tehnoloogiatele (eelkõige VMS) kohandatud koolitusprogrammi loomine, — programmide ja algatuste rakendamine kalandustoodete müügi edendamise tagamiseks, eelkõige lossitud ja töödeldud toodete sanitaar- ja fütosanitaartingimuste parandamiseks ette nähtud meetmete abil.

c)

Sektori suutlikkuse tugevdamine ja juhtimise parandamine: — koolitus- ja toetusprogrammide loomine mereohutuse ja päästetööde parandamiseks, eelkõige väikesemahulise laevastiku puhul, — toetusprogrammide loomine sektori juhtimisega tegelevatele kalandus- ja mereministeeriumi tehnilistele talitustele, — tegevuskava loomine sektori juhtimisega tegelevate talituste tõhususe suurendamiseks, — kalalaevatunnistuste haldamise süsteemi ja laevaseiresüsteemi loomine ja tõhustamine.

Artikkel 7

Mauritaania kalanduspoliitika toetuse rakendamise tingimused

1.   Ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 6 lõike 3 sätete kohaldamist, lepivad ühendus ja Mauritaania lepingu artiklis 10 osutatud ühiskomitees IV lisas määratletud suuniste põhjal ja kohe pärast protokolli jõustumist kokku järgmises:

a)	ühe- ja mitmeaastased suunised, millest juhindutakse säästva ja vastutustundliku kalapüügi juurutamisele suunatud Mauritaania kalanduspoliitika prioriteetide, eelkõige käesoleva protokolli artikli 6 lõikes 3 sätestatud prioriteetide rakendamisel;

b)	ühe- ja mitmeaastased eesmärgid ning igal aastal saavutatud tulemuste hindamist võimaldavad kriteeriumid ja näitajad.

2.   Kõik muudatused neis suunistes, eesmärkides ning hindamiskriteeriumides ja -näitajates kiidavad lepinguosalised heaks ühiskomitees.

3.   Esimesel protokolli kohaldamise aastal teatab Mauritaania ühendusele käesoleva protokolli artikli 6 lõikes 1 sätestatud rahalise toetuse kasutamisest suuniste, eesmärkide ning hindamiskriteeriumide ja -näitajate heakskiitmise ajal ühiskomitees. Igal järgmisel aastal teavitab ministeerium Euroopa Ühendust toetuse kasutamisest enne eelmise aasta 30. septembrit.

4.   Mauritaania ministeerium edastab komisjoni delegatsioonile hiljemalt kolm kuud pärast aasta möödumist käesolevale protokollile allakirjutamise kuupäevast aastaaruande saadud tulemuste rakendamise ning kõigi esinenud raskuste kohta.

Komisjon jätab endale õiguse taotleda Mauritaania ametiasutustelt nimetatud tulemustega seotud lisateavet, et pidada lepingu artiklis 10 sätestatud ühiskomitee raames nõu Mauritaania ametiasutustega kavandatud eesmärkide saavutamist võimaldavate meetmete vastuvõtmiseks.

Artikkel 8

Ühenduse ettevõtjate majanduslik integratsioon Mauritaania kalandussektoriga

1.   Lepinguosalised kohustuvad edendama ühenduse ettevõtjate integreerimist kogu Mauritaania kalandusvaldkonda.

2.   Et arendada värske kala sektorit, vähendab Mauritaania nendelt ühenduse ettevõtjatelt, kes lossivad Mauritaania sadamates (eelkõige kohalikule tööstusele müümiseks, nende toodete väärtuse suurendamiseks Mauritaanias või Mauritaania kalastusvööndis püütud saagi vedamiseks mööda maismaateid) nõutavate tasude suurust vastavalt käesoleva protokolli lisa 1 sätetele ja asjakohastele Mauritaania õigusnormidele.

3.   Lepinguosalised otsustavad luua töörühma, mille ülesanne on teha kindaks ühenduse otseinvesteeringute takistused ja toetamise võimalused Mauritaania kalandusvaldkonnas ning selliste investeeringute suhtes kehtivate tingimuste pehmendamist võimaldavad meetmed.

Artikkel 9

Vaidlused – protokolli kohaldamise peatamine

1.   Käesoleva protokolli ja selle lisade sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate mis tahes erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu lepingu artiklis 10 sätestatud ühiskomitees, mis kutsutakse vajaduse korral kokku erakorraliselt.

2.   Protokolli kohaldamise võib ühe lepinguosalise algatusel peatada, kui lepinguosaliste erimeelsus on tõsine ja lõike 1 kohaselt ühiskomitees peetud nõupidamisel kokkulepet ei saavutatud.

3.   Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

4.   Erandina lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud peatamise menetlusest on ühendusel õigus protokolli kohaldamine viivitamata peatada, kui Mauritaania ei täida endale kalanduspoliitika rakendamise osas võetud kohustusi. Sellest peatamisest teatatakse viivitamata Mauritaania ametiasutustele.

5.   Peatamise korral jätkavad lepinguosalised konsultatsioone vaidluse lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel. Lahenduseni jõudmisel jätkatakse käesoleva protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis vastavalt ajavahemikule, mil käesoleva protokolli kohaldamine oli peatatud.

Artikkel 10

Protokolli kohaldamise peatamine maksete tasumata jätmise tõttu

Kui ühendus ei tasu käesoleva protokolli artikliga 2 ette nähtud makseid, võib käesoleva protokolli artikli 4 sätteid arvestades käesoleva protokolli kohaldamise peatada järgmistel tingimustel:

a)	ministeerium saadab Euroopa Komisjonile teate makse mittelaekumise kohta. Euroopa Komisjon viib läbi vajalikud kontrollimenetlused ja sooritab vajaduse korral makse hiljemalt 30 tööpäeva jooksul alates teate kättesaamise kuupäevast;

b)	kui Mauritaania pädevad asutused ei ole lõikes a sätestatud ajavahemiku jooksul makset või asjakohast selgitust makse puudumise kohta saanud, on neil õigus peatada protokolli kohaldamine. Sellest teavitavad nad viivitamata Euroopa Komisjoni;

c)	protokolli kohaldamine jätkub niipea, kui kõnealune makse on sooritatud.

Artikkel 11

Siseriiklike õigusnormide kohaldamine

Ilma et see piiraks lepingu sätete kohaldamist, kohaldatakse käesoleva protokolli ja selle lisa alusel kala püüdvate laevade tegevuse, eelkõige lossimise, ümberlaadimise, sadamateenuste kasutamise, varude hankimise ja muu suhtes Mauritaanias kehtivaid õigus- ja haldusnorme.

Artikkel 12

Kestus

Käesolevat protokolli ja selle lisasid kohaldatakse kahe aasta jooksul alates 1. augustist 2006; seejärel võib seda pikendada lepinguosaliste vaikival kokkuleppel kaks korda samuti kahe aasta kaupa, kui lepingut ei denonsseerita kooskõlas artikliga 13.

Artikkel 13

Denonsseerimine

1.   Protokolli denonsseerimise korral teatab huvitatud lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll denonsseerida vähemalt kuus kuud enne esialgse ajavahemiku või iga täiendava ajavahemiku möödumist.

2.   Eelmises lõikes osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev protokoll ja selle lisad jõustuvad lepingu jõustumiskuupäeval.

---

(1)  Sellele summale lisanduvad otse Mauritaaniale I lisa IV peatükis nimetatud kontole kantavad I lisa III peatükis toodud laevaomanike tasud, mille suurus on hinnanguliselt 22 miljonit eurot aastas.