bulgaariakeelne eriväljaanne: Peatükk 18 Köide 005 Lk 151 - 155
rumeeniakeelne eriväljaanne: Peatükk 18 Köide 005 Lk 151 - 155
English
Select your language
Official EU languages:
Access to European Union law
EUR-Lex
Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Need more search options? Use the
Advanced search
Document 32006E0419
Council Joint Action 2006/419/CFSP of 12 June 2006 in support of the implementation of the United Nations Security Council Resolution 1540 (2004) and in the framework of the implementation of the EU Strategy against the Proliferation of Weapons of Mass Destruction
Nõukogu ühismeede 2006/419/ÜVJP, 12. juuni 2006 , ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamise toetuseks ja massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames
Nõukogu ühismeede 2006/419/ÜVJP, 12. juuni 2006 , ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamise toetuseks ja massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames
ELT L 165, 17.6.2006, p. 30–34
(ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(BG, RO)
ELT L 294M, 25.10.2006, p. 223–227
(MT)
No longer in force, Date of end of validity: 12/06/2008
Language
HTML
PDF
Official Journal
|
17.6.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 165/30 |
NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2006/419/ÜVJP,
12. juuni 2006,
ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamise toetuseks ja massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia, mille III peatükis on loetelu massihävitusrelvade leviku tõkestamise meetmetest, mida on vaja võtta nii Euroopa Liidus kui kolmandates riikides. |
|
(2) |
EL viib kõnealust strateegiat aktiivselt ellu ja rakendab selle III peatükis loetletud meetmeid, eelkõige eraldades rahalisi vahendeid konkreetsete projektide toetamiseks, mida juhivad mitmepoolsed institutsioonid, pakkudes abivajavatele riikidele tehnilist abi ja ekspertnõu paljude massihävitusrelvade leviku tõkestamise meetmete osas, ning tugevdades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu rolli. |
|
(3) |
ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 28. aprillil 2004 ühehäälselt vastu resolutsiooni 1540, esimese rahvusvahelise vahendi, mis terviklikult ja igakülgselt käsitleb massihävitusrelvi, nende kandevahendeid ja massihävitusrelvadega seotud materjale. Selles kehtestatakse siduvad kohustused kõikidele riikidele, kelle eesmärgiks on ennetada ja tõkestada valitsusest sõltumatult tegutsevate isikute või organisatsioonide juurdepääsu taolistele relvadele ja relvadega seotud materjalidele. |
|
(4) |
ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1540 (2004) kutsuti riike andma kõnealuse resolutsiooniga rajatud julgeolekunõukogu komiteele (edaspidi “1540 komitee”) aru meetmetest, mida nad on võtnud või mida nad kavatsevad võtta resolutsiooni rakendamiseks. Seetõttu esitas eesistujariik 28. oktoobril 2004 ELi nimel Euroopa Liidu aruande ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamise kohta, samal ajal kui ELi liikmesriigid esitasid oma aruanded eraldi. |
|
(5) |
EL on teinud demarše kolmandatele riikidele, et õhutada neid esitama ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) kohaseid aruandeid. Riiklike aruannete koostamine nõuab neilt riikidelt märkimisväärseid jõupingutusi ja tehnilisi teadmisi. Sellepärast võib riiklike aruannete koostamise ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendusmeetmete vastuvõtmisega seotud tehniline abi ja kogemuste vahetus aidata otseselt kaasa resolutsioonis sätestatud aruandmiskohustuse paremale täitmisele ja selle tegelikule rakendamisele. |
|
(6) |
ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 27. aprillil 2006 ühehäälselt vastu resolutsiooni 1673 (2006), millega pikendati kaheks aastaks 1540 komitee volitusi ning milles otsustati, et komitee peaks tugevdama tööprogrammi, teavitustegevuse, abi ja koostöö kaudu oma jõupingutusi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) täieliku rakendamise nimel. Samuti kutsuti 1540 komiteed üles koos riikidega ning rahvusvaheliste, piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonidega välja selgitama vajalikud kogemused ja õppetunnid ning uurima, milliseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamist hõlbustavaid programme oleks võimalik kasutada. |
|
(7) |
1540 komitee aruandes soovitati laiendada ja süvendada piirkondlikku ja allpiirkondlikku teavitustegevust, eesmärgiga anda riikidele struktureeritult juhiseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1540 (2004) sätestatud kohustuste rakendamiseks, võttes arvesse, et 62 riigil on veel esitada esimene riiklik aruanne ning oma esimese riikliku aruande juba esitanud riikidest 55-l tuleb esitada 1540 komitee poolt nõutud lisateave ja selgitused. |
|
(8) |
1540 komitee aruandes teatati ka kokkuvõtvalt, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamist käsitlevate riiklike aruannete koostamiseks taotles abi 32 riiki, jättes arvestamata need riigid, kes aruannet ei esita. |
|
(9) |
Julgeolekunõukogu tegi ÜRO desarmeerimise osakonnale (ÜRO sekretariaat) 9. juunil 2004 ülesandeks osutada 1540 komiteele ja selle ekspertidele materiaalset ja logistilist abi. |
|
(10) |
Finants- ja haldusraamistiku lepingus, mis sõlmiti ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt ÜRO vahel, sätestatakse raamistik ÜRO ja Euroopa Ühenduse vahelise koostöö, sealhulgas programmidega seotud partnerluse tõhustamiseks. Seda lepingut tuleb rakendada käesolevas ühismeetmes täpsustatud toetuslepinguga. |
|
(11) |
Komisjoni ülesandeks on teostada ELi rahalise abi nõuetekohase kasutamise järelevalvet, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:
Artikkel 1
1. EL toetab ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamist kooskõlas massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegiaga, milles seatakse eesmärgiks tugevdada ÜRO Julgeolekunõukogu rolli ja täiustada selle ekspertteadmisi massihävitusrelvade levikuga seotud probleemidega tegelemisel.
2. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) toetavate ja ELi strateegia meetmetele vastavate projektide eesmärgiks on:
|
— |
tõsta teadlikkust ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1540 (2004) seotud nõuetest ja kõnealuse massihävitusrelvade leviku tõkestamise vahendi tähtsusest, |
|
— |
tõsta kolmes piirkonnas (Aasia ja Vaikse ookeani piirkond, Aafrika ning Ladina–Ameerika ja Kariibi mere piirkond) kolmandate riikide valitsusasutuste suutlikkust koostada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamist käsitlevaid riiklikke aruandeid. |
Projektide üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas.
Artikkel 2
1. Käesoleva ühismeetme rakendamise eest vastutab eesistujariik, keda abistab nõukogu peasekretär/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Komisjon on ühismeetme rakendamisse täiel määral kaasatud.
2. Komisjon teostab järelevalvet artiklis 3 osutatud rahalise abi nõuetekohase rakendamise üle.
3. Artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide tehniline rakendamine on tehtud ülesandeks ÜRO sekretariaadile (desarmeerimise osakonnale) (edaspidi “ÜRO sekretariaat (DDA)”). Viimane täidab oma ülesandeid eesistujariigi vastutusel ja nõukogu peasekretäri/kõrge esindaja kontrolli all. Selleks lepib peasekretär/kõrge esindaja ÜRO sekretariaadiga (DDA) kokku vajalikes korraldustes.
Artikkel 3
1. Lähtesumma artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide rakendamiseks on 195 000 eurot.
2. Lõikes 1 kindlaks määratud Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatavaid kulutusi hallatakse vastavalt eelarve suhtes kohaldatavatele ühenduse menetlustele ja eeskirjadele, tingimusel et eelrahastamise vahendid ei jää ühenduse omandisse.
3. Lõikes 1 osutatud eelarve rakendamiseks sõlmib komisjon ÜRO sekretariaadiga (DDA) toetuse lepingu kooskõlas organisatsiooni määruste ja eeskirjadega. Selles sätestatakse, et ÜRO sekretariaat (DDA) tagab ELi rahalise abi nähtavuse, mis vastab selle suurusele.
Artikkel 4
Eesistujariik, keda abistab nõukogu peasekretär/ÜVJP kõrge esindaja, annab nõukogule ÜRO sekretariaadi (DDA) koostatud regulaarsete aruannete põhjal aru käesoleva ühismeetme rakendamise kohta. Komisjon kaasatakse täiel määral ja ta edastab teavet artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide rakendamise finantsaspektide kohta.
Artikkel 5
Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Ühismeede kaotab kehtivuse 12. juunil 2008.
Artikkel 6
Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Luxembourg, 12. juuni 2006
Nõukogu nimel
eesistuja
U. PLASSNIK
LISA
ELI TOETUS ÜRO JULGEOLEKUNÕUKOGU RESOLUTSIOONI 1540 (2004) RAKENDAMISELE
1. Kirjeldus
ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 28. aprillil 2004 ühehäälselt vastu resolutsiooni 1540 (2004), esimese rahvusvahelise vahendi, mis terviklikult ja igakülgselt käsitleb massihävitusrelvi, nende kandevahendeid ja massihävitusrelvadega seotud materjale. Kõik ELi liikmesriigid avaldasid nimetatud massihävitusrelvade leviku tõkestamise vahendile tugevat toetust. Resolutsiooniga nähti ette julgeolekunõukogu komitee asutamine; komiteele tehti ülesandeks anda julgeolekunõukogule riiklike aruannete põhjal aru resolutsiooni rakendamisest. Riiklikud aruanded peaksid käsitlema meetmeid, mida riigid on võtnud või mida nad kavatsevad võtta resolutsiooni rakendamiseks.
EL on teinud demarše kolmandatele riikidele, et õhutada neid esitama ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) kohaseid riiklikke aruandeid. Nimetatud resolutsioonis võetakse arvesse asjaolu, et mõned riigid võivad resolutsiooni sätete rakendamisel vajada abi. Sellepärast võib riiklike aruannete koostamise ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendusmeetmete vastuvõtmisega seotud tehniline abi ja kogemuste vahetus aidata otseselt kaasa resolutsioonis sätestatud aruandmiskohustuse paremale täitmisele ja nimetatud resolutsiooni tegelikule rakendamisele.
ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 27. aprillil 2006 ühehäälselt vastu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1673 (2006), milles otsustati, et komitee peaks tugevdama teavitustegevuse, abi ja koostöö kaudu oma jõupingutusi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) täielikuks rakendamiseks. 1540 komitee otsustas oma 2006. aasta aprillikuu aruandes, et kuna 62 riiki, kes alles esitavad oma esimese riikliku aruande, ja 55 riiki, kes on selle küll esitanud, aga peavad andma täiendavat informatsiooni ja selgitusi, on koondunud kolme geograafilisse piirkonda (Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkond), ning et riiklikes aruannetes esinevad lüngad on seotud kindlate piirkondlike arengutega, tuleks seoses ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamisega riikidele antav abi koondada neisse piirkondadesse, mille puhul on kindlaks tehtud konkreetne vajadus abi järele.
2. Projektide kirjeldus
ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamist toetavate projektide eesmärgiks on tegeleda rakendamise kolme aspektiga – teadlikkuse tõstmine resolutsioonis sätestatud nõuetest ja kohustustest, kolme sihtpiirkonna (Aafrika, Ladina–Ameerika ja Kariibi mere ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna) suutlikkuse tõstmine ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamist käsitlevate riiklike aruannete koostamisel ning resolutsiooni rakendamiseks vajalike riiklike meetmete vastuvõtmisega seotud kogemuste jagamine.
Projektid peaksid arvestama julgeolekunõukogu komitee poolt vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1540 (2004) koostatud aruandes leiduvaid järeldusi ja soovitusi, pöörates eelkõige tähelepanu piirkondlikele vajadustele ja lünkadele resolutsiooni rakendamises ning vajadusel ka mõnede riikide poolt tehtud tehnilise abi taotlustele. ELi toetuse eeltingimuseks loetakse mõnes sihtpiirkonnas teavitustegevuse vastuvõtmisest huvitatuse ametliku deklaratsiooni esitamist julgeolekunõukogu komitees.
Aasia–Vaikse ookeani piirkonda hõlmav projekt
Projekt hõlmab peamiselt teavitustegevuse korraldamist seminarina, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1540 (2004) sätestatud kohustustest ning aidata suurendada sihtriikide suutlikkust seoses resolutsiooni rakendamisega. Seminari tulemusel võidakse tuvastada abivajadus, millega tegeletakse edaspidi tehnilise abi valdkonna ELi tulevaste algatuste kaudu. Abivajavates riikides tuleks keskenduda poliitika kujundamises osalejatele. Teavitustegevuse programm peaks kajastama piirkondlikku eripära ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamisel ja see peaks järgima ühismeetme üldisi eesmärke.
Hiina on julgeolekunõukogu komitees üles näidanud huvi olla veel 2006. aasta esimesel poolaastal võõrustajariigiks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamist, eriti aga ekspordikontrolli käsitlevale piirkondlikule seminarile.
Aafrikat hõlmav projekt
Projekt hõlmab peamiselt teavitustegevuse korraldamist seminarina, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1540 (2004) sätestatud kohustustest ning aidata suurendada sihtriikide suutlikkust seoses resolutsiooni rakendamisega. Seminari tulemusel võidakse tuvastada abivajadus, millega tegeletakse edaspidi tehnilise abi valdkonna ELi tulevase algatuse kaudu. Abivajavates riikides tuleks keskenduda poliitika kujundamises osalejatele. Teavitustegevuse programm peaks kajastama piirkondlikku eripära ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamisel ja see peaks järgima ühismeetme üldisi eesmärke.
Ghana suhtus positiivselt julgeolekunõukogu komitee ettepanekusse olla kõige varem 2006. aasta lõpus võõrustajariigiks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamist käsitlevale piirkondlikule seminarile.
Ladina–Ameerika ja Kariibi mere piirkonda hõlmav projekt
Projekt hõlmab peamiselt teavitustegevuse korraldamist seminarina, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1540 (2004) sätestatud kohustustest ning aidata suurendada sihtriikide suutlikkust seoses resolutsiooni rakendamisega. Seminari tulemusel võidakse tuvastada abivajadus, millega tegeletakse edaspidi tehnilise abi valdkonna ELi tulevase algatuse kaudu. Abivajavates riikides tuleks keskenduda poliitika kujundamises osalejatele. Teavitustegevuse programm peaks kajastama piirkondlikku eripära ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamisel ja see peaks järgima ühismeetme üldisi eesmärke.
Peruu on väljendanud valmisolekut korraldada 2006. aasta lõpus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamist käsitlev piirkondlik seminar.
Projekti tulemused:
|
— |
sihtriikide ja -piirkondade suurem teadlikkus oma ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 1540 (2004) tulenevatest kohustustest ja tehnilise abi saamise võimalustest, |
|
— |
sihtriikide ja -piirkondade asutuste suutlikkuse tõstmine ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamist käsitlevate aruannete koostamisel, |
|
— |
kokkuvõttev aruanne teavitustegevuse, sealhulgas seminaride menetlustoimingute kohta ning tehnilise abi vajaduse hindamise dokument. |
3. Kestus
Projektide eeldatav kogukestus on 24 kuud.
4. Abisaajad
Seminari alusel abisaajad on eelkõige need kolme sihtpiirkonna riigid, kes ei ole veel esitanud riiklikku aruannet ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamise kohta. Abi tuleks suunata ka neile riikidele, kes on juba oma resolutsioonist tuleneva aruandmiskohustuse täitnud, aga kes ei ole veel esitanud julgeolekunõukogu komitee poolt nõutud lisateavet või selgitusi.
Abisaajate lõpliku valiku teeb rakendusüksuse ettepanekute põhjal ja kooskõlas käesoleva ühismeetme artikli 2 lõikega 3 eesistujariik, keda abistab nõukogu peasekretär/kõrge esindaja oma massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonna eest vastutava isikliku esindaja kaudu.
Võrdselt kutsutakse osalema potentsiaalseid piirkondlikke ja piirkonnaväliseid tehnilise abi rahastajaid ning samuti asjaomaseid rahvusvahelisi, piirkondlikke ja allpiirkondlikke organisatsioone.
5. Rakendusüksus
ÜRO sekretariaadi (DDA) ülesandeks tehakse projektide tehniline rakendamine peasekretäri/kõrge esindaja poolse poliitilise kooskõlastamise raames, mida teostab tema massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonna eest vastutav isiklik esindaja. ÜRO sekretariaat (DDA) kirjutab nende riikidega, kes määratakse võõrustajariikideks, alla võõrustajariigi toetuse lepingule. Võõrustajariik osaleb projekti rakendamisel. ÜRO sekretariaat (DDA) viib võõrustajariigis käesoleva ühismeetme raames teostatavad mis tahes kaupade, tööde või teenuste hanked läbi vastavalt kohaldatavatele ÜRO eeskirjadele ja menetlustele, mis on üksikasjalikult sätestatud ÜRO sekretariaadiga (DDA) sõlmitud ELi toetuse lepingus.
6. ELi eeldatav rahaline toetus
Projekte kaasrahastavad EL ja teised rahastajad. ELi kulutused peaksid hõlmama sihtriikide osalust seminaridel, konverentsikulusid ja ekspertidega seotud kulusid. Asjaomaste piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide tehtud kulud tuleks samuti katta, kui need on otseselt seotud projektides osalemisega või projektide tegevuste korraldamisega. ÜRO sekretariaat (DDA) vastutab teiste rahastajate poolt projektide ülejäänud kulude katmiseks antava toetuse üldise koordineerimise eest. Mõned rahastajad võivad projekti rakendamisega seotud rahalist abi anda võõrustajariigile otse. ELi eeldatav rahaline toetus projektide rakendamiseks Aasia ja Vaikse ookeani, Aafrika ning Ladina–Ameerika ja Kariibi mere piirkonnas on 195 000 eurot. Toetuse ülekandmine projektide vahel on lubatud, kui seda õigustavad valitud piirkondadega seotud erinõuded.
Lisaks on ettenägematute kulude katteks arvestatud reserv 3 % abikõlblikest kuludest (kogusummas 3 395 eurot).
7. Projektide kulusid kattev lähtesumma
Projektide kogumaksumus on 195 000 eurot.