32002R1774

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1774/2002,

3. oktoober 2002,

milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 152 lõike 4 punkti b,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

olles nõu pidanud regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu [3] artiklis 251 sätestatud korras vastavalt lepituskomisjonis 12. septembril 2002 heakskiidetud ühistekstile

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu 27. novembri 1990. aasta direktiiviga 90/667/EMÜ, millega kehtestatakse veterinaareeskirjad loomsete jäätmete kõrvaldamise, ümbertöötamise ja turuleviimise kohta ning nakkusetekitajate vältimise kohta loomset päritolu või kalast valmistatud loomasöötades ning muudetakse direktiivi 90/425/EMÜ, [4] kehtestatakse põhimõte, et kõiki loomseid jäätmeid, olenemata nende päritolust, võib pärast asjakohast töötlust kasutada söödatooraine tootmiseks.

(2) Juhtiv teaduskomitee on pärast kõnealuse direktiivi vastuvõtmist vastu võtnud hulga arvamusi. Põhijäreldus on, et veterinaarkontrolli kohaselt ei tohiks toiduahelasse jõuda inimtoiduks kõlbmatuid loomseid kõrvalsaadusi.

(3) Neid teaduslikke arvamusi arvestades tuleks sõltuvalt kasutatavate loomsete kõrvalsaaduste laadist vahet teha rakendatavate meetmete vahel. Tuleks piirata teatud loomsete toorainete võimalikku kasutamist. Tuleks sätestada eeskirjad loomsete kõrvalsaaduste kasutamiseks muul otstarbel kui söödaks ning eeskirjad nende kõrvaldamiseks.

(4) Viimastel aastatel saadud kogemusi silmas pidades oleks asjakohane selgitada direktiivi 90/667/EMÜ ja ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide vahelist suhet. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada olemasolevate keskkonnaalaste õigusaktide kohaldamist või takistada uute keskkonnakaitse-eeskirjade väljatöötamist, eriti biolagunevate jäätmete osas. Sellega seoses on tehtud komisjonile kohustuseks valmistada 2004. aasta lõpuks ette direktiiv biojäätmete kohta, kaasa arvatud toidujäätmed, eesmärgiga kõnealuseid jäätmeid ohutult kasutada, taaskasutada, ringlusse võtta ja kõrvaldada ning vältida võimalikku saastamist.

(5) Komisjoni ja Euroopa Parlamendi korraldamisel 1. ja 2. juulil 1997 Brüsselis toimunud liha- ja kondijahu käsitleval rahvusvahelisel teaduskonverentsil algatati mõttevahetus liha- ja kondijahu tootmise ja söötmise üle. Konverents palus jätkuvat tagasisidet selle valdkonna edasise poliitika kohta. Vallandamaks võimalikult laiaulatuslikku avalikku arutelu ühenduse söödaalaste õigusaktide üle, esitas komisjon 1997. aasta novembris lõpliku nõuandva dokumendi liha- ja kondijahu kohta. Selle kohaselt on olemas üldtunnustatud vajadus direktiivi 90/667/EMÜ muutmiseks, et viia see vastavusse uute teaduslike andmetega.

(6) Euroopa Parlament kutsus oma 16. novembri 2000. aasta resolutsioonis BSE ja loomatoidu kohta [5] üles kuni käesoleva määruse jõustumiseni keelama loomsete valkude kasutamine söödas.

(7) Teadusuuringud näitavad, et loomaliikide toitmisel valkudega, mis on saadud sama loomaliigi kehadest või kehaosadest, on oht haiguste levikuks. Seetõttu tuleks niisugune tegevus ettevaatusabinõuna keelata. Tuleks vastu võtta rakenduseeskirjad, et tagada söödas kasutamiseks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste vajalik eraldamine kõigis töötlemis-, ladustamis- ja transpordietappides. Siiski peaks jääma reguleerimisala, et kehtestada sellest üldkeelust erandeid kalade ja karusloomade suhtes, kui see on teadusalaste nõuannetega põhjendatud.

(8) Haiguste levikul võivad nakkusekandjaks olla ka loomse päritoluga saadusi sisaldavad toidujäätmed. Kõik rahvusvahelistel liinidel sõitvates transpordivahendites tekkinud toidujäätmed tuleks ohutult kõrvaldada. Ühenduses tekkinud toidujäätmeid ei tohiks kasutada muude põllumajandusloomade kui karusloomade toitmisel.

(9) Alates 1996. aasta oktoobrist on komisjoni Veterinaar- ja Toiduamet teinud liikmesriikides mitmeid kontrollkäike, et hinnata peamiste riskitegurite esinemist ja nende haldamist ning järelevalveprotseduure BSE suhtes. Osa hinnangust hõlmab kaubanduslike jäätmete ümbertöötamissüsteemi ning ja muid loomsete jäätmete kõrvaldamise meetodeid. Pärast kõnealuseid kontrolle esitati üldised järeldused ja mitmed soovitused, pidades silmas eelkõige loomsete kõrvalsaaduste jälgitavust.

(10) Nakkusetekitajate ja/või jääkide levikuohu vältimiseks tuleks loomseid kõrvalsaadusi töödelda, ladustada ja hoida eraldi asjaomase liikmesriigi poolt selleks määratud heakskiidetud ja järelevalve all olevas rajatises või need sobival viisil kõrvaldada. Teatavatel asjaoludel, eriti kui seda õigustavad vahemaa, veoks kuluv aeg või läbilaskevõime probleemid, võib selleks määratud töötlemis-, põletus- või koospõletusrajatis asuda teises liikmesriigis.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2000. aasta direktiivi 2000/76/EÜ jäätmete põletamise kohta [6] ei kohaldata põletusrajatiste suhtes, kui töödeldavad jäätmed koosnevad üksnes loomakorjustest. Loomade ja inimeste tervise kaitseks on vaja kõnealustele põletusrajatistele kehtestada miinimumnõuded. Ühenduse nõuete kasutuselevõtmiseni võib liikmesriik võtta selliste rajatiste jaoks vastu keskkonnakaitsealased õigusaktid. Väikese võimsusega põletusrajatiste, näiteks põllumajandusettevõtetes ja lemmikloomade krematooriumides asuvate rajatiste suhtes kohaldatakse vähem rangeid nõudeid, et kajastada töödeldava materjali väiksemat riski ja vältida loomsete kõrvalsaaduste tarbetud vedamist.

(12) Töötlemisettevõtete kontrollimiseks tuleks kehtestada erieeskirjad, pidades silmas eelkõige üksikasjalikke eeskirju töötlemisviiside valideerimiseks ja ettevõtete enda poolt tehtavaks kontrolliks.

(13) Erandid loomsete kõrvalsaaduste kasutamise eeskirjadest võivad olla asjakohased, et toita loomi, kes ei ole ette nähtud inimtoiduks. Sellist kasutamist kontrollivad pädevad asutused.

(14) Erandid võivad olla ka asjakohased, et kontrollitud asjaoludel lubada loomseid kõrvalsaadusi kohapeal kõrvaldada. Komisjon peaks saama vajalikku teavet, mis võimaldaks tal olukorda jälgida ja kehtestada vajadusel rakenduseeskirjad.

(15) Tervishoiunõuete ühtse rakendamise tagamiseks tuleks liikmesriikides teha ühenduse kontrolle. Need kontrollid peaksid hõlmama ka auditeerimismenetlust.

(16) Ühenduse tervishoidu käsitlevatel õigusaktidel on teaduslik alus. Sel eesmärgil tuleks vajaduse korral konsulteerida komisjoni otsustega 97/404/EÜ [7] ja 97/579/EÜ [8] kehtestatud asjakohaste teaduskomiteedega. Eelkõige on edasine teaduslik nõustamine vajalik loomse päritoluga saaduste kasutamisel orgaanilistes väetistes ja mullaparandusainetes. Sellist nõuannet arvestavate ühenduse eeskirjade vastuvõtmiseni võivad liikmesriigid jätta jõusse või võtta vastu siseriiklikud eeskirjad, mis on käesolevas määruses ettenähtutest rangemad, tingimusel et kõnealused eeskirjad järgivad muid kohaldatavaid ühenduse õigusakte.

(17) Liikmesriikides on palju eri lähenemisviise rahalisele toetusele loomsete kõrvalsaaduste töötlemiseks, kogumiseks, hoiustamiseks ja kõrvaldamiseks. Selleks, et mitte mõjutada põllumajandussaaduste ja -toodete vahelisi konkurentsitingimusi, on vaja koostada analüüs ning võtta vajaduse korral tarvitusele abinõud ühenduse tasandil.

(18) Eespool nimetatut silmas pidades on ilmselt vaja loomsete kõrvalsaaduste suhtes kohaldatavad ühenduse eeskirjad põhjalikult läbi vaadata.

(19) Loomsed kõrvalsaadused, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks (eelkõige töödeldud loomne valk, sulatatud rasv, lemmikloomatoit, toornahad ja vill), kuuluvad asutamislepingu I lisa toodete hulka. Selliste toodete turustamine on osa põllumajandusega tegeleva elanikkonna jaoks oluline sissetulekuallikas. Selle sektori ratsionaalse arengu tagamiseks ja tootlikkuse suurendamiseks tuleks kõnealuste toodete loomatervishoiu- ja tervisekaitsenõuded sätestada ühenduse tasandil. Loomi ohustavate haiguste levimise märkimisväärset ohtu arvesse võttes tuleks teatavate loomsete kõrvalsaaduste turustamise suhtes kohaldada erinõudeid, eelkõige hea tervisliku seisundiga piirkondades.

(20) Selle tagamiseks, et kolmandatest riikidest imporditud tooted vastaksid hügieenistandardile, mis on vähemalt võrdne või samaväärne ühenduses kohaldatava hügieenistandardiga, tuleks kolmandate riikide ja nende ettevõtete jaoks kehtestada tunnustamise süsteem koos ühenduse kontrollimenetlusega, et tagada kõnealuse tunnustamise tingimuste järgimine. Kolmandatest riikidest imporditud lemmikloomatoidu ja lemmikloomatoidu tooraine suhtes võib kohaldada tingimusi, mis erinevad ühenduses toodetud kõnealuse materjali suhtes kohaldatavatest tingimustest, eriti seoses tagatistega, mida nõutakse ainete jääkide puhul, mis on keelatud vastavalt nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivile 96/22/EÜ, mis käsitleb teatavate hormonaalse või türostaatilise toimega ainete ja beeta-agonistide kasutamise keelamist loomakasvatuses ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 81/602/EMÜ, 88/146/EMÜ ja 88/299/EMÜ. [9] Sellise lemmikloomatoidu ja tooraine üksnes ettenähtud eesmärgil kasutamise tagamiseks on vaja sätestada asjakohased kontrollimeetmed selliste eranditega hõlmatud ainete impordiks.

(21) Loomsed kõrvalsaadused, mis läbivad ühenduse territooriumi transiidina, ning pärinedes seega ühendusest ja mis on ette nähtud ekspordiks, võivad kujutada ohtu loomade ja inimeste tervisele ühenduses. Seetõttu tuleb selliste vedude suhtes kohaldada teatavaid käesoleva määrusega sätestatud nõudeid.

(22) Loomse päritoluga saadustega kaasas olev dokument on parim viis kinnitada sihtkoha pädevale asutusele, et saadetis vastab käesoleva direktiivi sätetele. Teatavate importtoodete sihtkoha kontrollimiseks tuleks säilitada terviseohutuse sertifikaat.

(23) Eespool nimetatud eesmärkide saavutamist taotleb nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/118/EMÜ, milles sätestatakse selliste toodete ühendusesisest kaubandust ja ühendusse importimist reguleerivad loomatervishoiu- ja tervisekaitsenõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 89/662/EMÜ A lisa I peatükis sätestatud nõudeid ning nakkusetekitajate puhul direktiivis 90/425/EMÜ osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud nõudeid. [10]

(24) Nõukogu ja komisjon on võtnud vastu mitu otsust direktiivide 90/667/EMÜ ja 92/118/EMÜ rakendamiseks. Lisaks sellele on direktiivi 92/118/EMÜ oluliselt muudetud ja muudatusi tehakse ka edaspidi. Sellest tulenevalt reguleerib loomsete kõrvalsaaduste sektorit praegu suur hulk ühenduse õigusakte ning on vaja lihtsustamist.

(25) Selline lihtsustamine muudab läbipaistvamaks erieeskirjad, mis käsitlevad loomse päritoluga saadusi, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks. Spetsiifiliste tervishoidu käsitlevate õigusaktide lihtsustamine ei tohi kaasa tuua piirangute vähendamist. Seetõttu on inimeste ja loomade tervisekaitse tagamiseks tarvis säilitada ning tugevdada üksikasjalikke tervisekaitsealaseid eeskirju loomse päritoluga saaduste jaoks, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks.

(26) Asjaomaste toodete suhtes tuleks kohaldada veterinaarkontrolle, sealhulgas ühenduse ekspertide tehtava kontrolli eeskirju ning kaitsemeetmeid, mis on sätestatud nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiiviga 90/425/EMÜ ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes kohaldatava veterinaar- ja zootehnilise kontrolli kohta seoses siseturu väljakujundamisega. [11]

(27) Ühendusse imporditavaid tooteid tuleks tõhusalt kontrollida. Seda on võimalik saavutada, rakendades kontrolle, mis on sätestatud nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivis 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted. [12]

(28) Seetõttu tuleks tunnistada kehtetuks direktiiv 90/667/EMÜ, nõukogu 22. juuni 1995. aasta otsus 95/348/EÜ (milles sätestatakse veterinaar- ja loomatervishoiunõuded, mida kohaldatakse Ühendkuningriigis ja Iirimaal teatavate loomade söödana kohalikul tasandil turustamiseks ettenähtud teatavat liiki jäätmete käitlemise suhtes) [13] ja nõukogu 19. juuli 1999. aasta otsus 1999/534/EÜ (millega kehtestatakse kaitseks transmissiivse spongioosse entsefalopaatia vastu teatavate loomsete jäätmete ümbertöötamise suhtes kohaldatavad meetmed ning muudetakse komisjoni otsust 97/735/EÜ). [14]

(29) Teaduse ja tehnika arengu arvesse võtmiseks tuleks tagada komisjoni ja liikmesriikide tihe ja tõhus koostöö alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitees, mis on moodustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused. [15]

(30) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus. [16]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesoleva määrusega sätestatakse loomade ja inimeste tervishoiu eeskirjad:

a) loomsete kõrvalsaaduste kogumiseks, transpordiks, ladustamiseks, käitlemiseks, töötlemiseks ja kasutamiseks või kõrvaldamiseks, et välistada kõnealustest toodetest tekkivat ohtu loomade või inimeste tervisele;

b) loomsete kõrvalsaaduste ning nendest saadud, VII ja VIII lisas osutatud toodete turustamiseks ning teatavateks määratletud ekspordi ja transiidi erijuhtudeks.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:

a) töötlemata lemmikloomatoit, mis on pärit jaemüügikauplustest või müügipunktidest, kui lõikamine ja ladustamine sooritatakse üksnes tarbijale kohapeal müümise jaoks;

b) joogipiim või ternespiim, mis on kõrvaldatud või kasutatud päritolupõllumajandusettevõttes;

c) selliste metsloomade terved kehad või nende osad, kelle puhul on välistatud kahtlus inimestele kanduvatesse haigustesse nakatumises, välja arvatud kaubanduslikel eesmärkidel lossitud kala ja jahitrofeede valmistamiseks kasutatud metsloomade terved kehad või nende osad;

d) töötlemata lemmikloomatoit kohapeal kasutamiseks, mis kooskõlas siseriiklike õigusaktidega on saadud üksnes põllumajandusettevõtja ja tema perekonna poolt toiduks kasutatavatelt, päritolupõllumajandusettevõttes tapetud loomadelt;

e) toidujäätmed, kui need ei ole:

i) pärit rahvusvahelistel liinidel sõitvatest transpordivahenditest,

ii) ette nähtud loomatoiduks või

iii) ette nähtud biogaasi ettevõttes kasutamiseks või komposteerimiseks;

f) tõuaretuseks ettenähtud munarakud, embrüod ja sperma; ning

g) transiitveod meritsi või õhuteed pidi.

3. Käesolev määrus ei mõjuta veterinaaria-alaseid õigusakte, mille eesmärk on teatavate haiguste kõrvaldamine ja vältimine.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

loomsed kõrvalsaadused : loomade terved kehad või nende osad või artiklites 4, 5 ja 6 osutatud loomse päritoluga saadused, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks, sh munarakud, embrüod ja sperma;

1. kategooria materjal : artiklis 4 osutatud loomsed kõrvalsaadused;

2. kategooria materjal : artiklis 5 osutatud loomsed kõrvalsaadused;

3. kategooria materjal : artiklis 6 osutatud loomsed kõrvalsaadused;

loom : mistahes selgroogne või selgrootu loom (sh kalad, roomajad ja kahepaiksed);

põllumajandusloom : mistahes loom, keda inimesed peavad, nuumavad või aretavad ning kasutavad toiduainete (sh liha, piima ja munade), villa, karusnaha, sulgede, nahkade või mistahes muu loomse päritoluga saaduse tootmiseks;

metsloom : mistahes loom, keda inimesed ei pea;

lemmikloom : mistahes loom, kes kuulub liiki, mida inimene tavaliselt peab ja toidab muul otstarbel kui põllumajanduses kasutamiseks, kuid kelle saadusi ta tavaliselt ei tarvita;

pädev asutus : liikmesriigi keskasutus, mis on pädev tagama käesoleva määruse nõuete järgimist, või mõni muu asutus, millele see keskasutus on nimetatud pädevuse delegeerinud eelkõige sööda kontrollimiseks; see määratlus hõlmab vajaduse korral ka kolmanda riigi vastavat asutust;

turustamine : iga toiming, mille eesmärk on müüa käesoleva määrusega hõlmatud loomseid saadusi või neist saadud tooteid ühenduses asuvale kolmandale isikule või varustada sellist kolmandat isikut muul viisil tasu eest või tasuta või ladustada neid kolmanda isiku varustamiseks;

kaubandus : liikmesriikide vaheline kaubandus asutamislepingu artikli 23 lõikes 2 esitatud tähenduses;

transiit : liikumine läbi ühenduse territooriumi ühest mitteliikmesriigist teise;

tootja : mistahes isik, kelle tegevus loomseid kõrvalsaadusi tekitab;

TSEd : kõik transmissiivsed spongioossed entsefalopaatiad, v.a need, mis esinevad inimestel;

määratletud riskiteguriga materjal : Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) (1) [17]V lisas osutatud materjal.

2. Kohaldatakse ka I lisas sätestatud erimääratlusi.

Artikkel 3

Üldkohustused

1. Loomseid kõrvalsaadusi ja neist saadud tooteid kogutakse, transporditakse, ladustatakse, käideldakse, töödeldakse, kõrvaldatakse, turustatakse, eksporditakse, veetakse transiidina ja kasutatakse vastavalt käesolevale määrusele.

2. Liikmesriigid võivad siseriiklike õigusaktidega reguleerida VII ja VIII lisas nimetamata toodete importi ja turustamist kuni otsuse vastuvõtmiseni artikli 33 lõikes 2 osutatud korras. Liikmesriigid teatavad viivitamata komisjonile, kuidas nad käesolevat võimalust kasutavad.

3. Liikmesriigid tagavad kas eraldi või koos, et oleks olemas piisav kord ja et eksisteerib piisav infrastruktuur lõike 1 nõuete täitmiseks.

II PEATÜKK LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE LIIGITAMINE, KOGUMINE, TRANSPORT, KÕRVALDAMINE, TÖÖTLEMINE, KASUTAMINE JA VAHELADUSTAMINE

Artikkel 4

1. kategooria materjal

1. 1. kategooria materjal hõlmab järgmisi loomseid kõrvalsaadusi või kõnealuseid kõrvalsaadusi sisaldavaid mistahes materjale:

a) järgmiste loomade kõik kehaosad, sh toornahad:

i) TSE taudikahtlusega loomad vastavalt määrusele (EÜ) nr 999/2001 või loomad, kellel TSE esinemine on ametlikult kinnitatud,

ii) TSE likvideerimise käigus tapetud loomad,

iii) muud kui põllumajandusloomad ja metsloomad, sealhulgas eelkõige lemmikloomad, loomaaialoomad ja tsirkuseloomad,

iv) katseloomad nõukogu 24. novembri 1986. aasta direktiivi 86/609/EMÜ (katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitsega seotud liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta) [18] artiklis 2 määratletud tähenduses, ja

v) inimestele või loomadele nakkavate haiguste taudikahtlusega metsloomad;

b) i) määratletud riskiteguriga materjal ja

ii) määratletud riskiteguriga materjali sisaldavad surnud loomade terved kehad, kui määratletud riskiteguriga materjali ei ole jäätmete kõrvaldamise ajal eemaldatud;

c) tooted, mis on saadud loomadelt, kellele on antud direktiivi 96/22/EÜ alusel keelatud aineid, ning loomse päritoluga saadused, mis sisaldavad keskkonna saasteainete ja muude nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivi 96/23/EÜ (millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes saadustes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ) [19] I lisa B rühma 3. jaotises loetletud ainete jääke, kui selliste jääkide sisaldus ületab ühenduse õigusaktidega või, nende puudumisel, siseriiklike õigusaktidega sätestatud lubatud taseme;

d) igasugune loomne materjal, mis on kogutud heitvee töötlemisel, mis on pärit 1. kategooria töötlemisettevõtetest ja muudest rajatistest, milles hävitatakse määratletud riskiteguriga materjali, sh võrepraht, liivapüünisesete, rasva ja õli segu, setted ning nende ettevõtete torustikust eemaldatud materjal, välja arvatud juhul, kui kõnealune materjal ei sisalda määratletud riskiteguriga materjale või nende osi;

e) rahvusvahelistel liinidel sõitvatest transpordivahenditest pärit toidujäätmed; ning

f) 1. kategooria materjali segu 2. ja/või 3. kategooria materjali või nende mõlemaga, sealhulgas igasugune materjal, mis on ette nähtud töötlemiseks 1. kategooria töötlemisettevõttes.

2. 1. kategooria materjal kogutakse, transporditakse ja identifitseeritakse asjatu viivituseta vastavalt artiklile 7 ning, kui artiklites 23 ja 24 ei ole sätestatud teisiti, kõrvaldatakse järgmiselt:

a) hävitatakse kohe jäätmetena, põletades need vastavalt artiklile 12 heakskiidetud põletusrajatises;

b) töödeldakse vastavalt artiklile 13 heakskiidetud töötlemisettevõttes, kasutades mõnd töötlemisviisidest 1–5, või pädeva asutuse nõudel töötlemisviisi 1, millisel juhul tekkinud materjal püsimärgistatakse (kui see on tehniliselt võimalik, siis lõhnamärgistusega vastavalt VI lisa I peatükile) ning hävitatakse lõpuks jäätmetena, põletades või koospõletades need vastavalt artiklile 12 heakskiidetud põletus- või koospõletusrajatises;

c) välja arvatud lõike 1 lõigu a punktides i ja ii osutatud materjal, töödeldakse vastavalt artiklile 13 heakskiidetud töötlemisettevõttes, kasutades töötlemisviisi 1, millisel juhul tekkinud materjal püsimärgistatakse (kui see on tehniliselt võimalik, siis lõhnamärgistusega vastavalt VI lisa I peatükile) ning hävitatakse lõpuks jäätmetena, ladestades need heakskiidetud jäätmeladestuskohtadesse vastavalt nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivile 1999/31/EÜ jäätmeladestuskohtade kohta; [20]

d) lõike 1 punktis e osutatud toidujäätmed hävitatakse jäätmetena, ladustades need vastavalt direktiivile 1999/31/EÜ heakskiidetud jäätmeladestuskohtadesse; või

e) teaduse arengut silmas pidades hävitatakse pärast konsulteerimist vastava teaduskomiteega muude vahenditega, mis on heaks kiidetud artikli 33 lõikes 2 osutatud korras. Kõnealused vahendid võivad täiendada või asendada punktides a–d sätestatud vahendeid.

3. 1. kategooria materjali vahekäitlemine või -ladustamine võib toimuda üksnes vastavalt artiklile 10 heaks kiidetud 1. kategooria vaheettevõtetes.

4. 1. kategooria materjali ei impordita ega ekspordita teisiti kui vastavalt käesolevale määrusele või artikli 33 lõikes 2 osutatud korras sätestatud eeskirjadele. Siiski võib määratletud riskiteguriga materjali importida või eksportida üksnes vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 8 lõikele 1.

Artikkel 5

2. kategooria materjal

1. 2. kategooria materjal hõlmab järgmisi loomseid kõrvalsaadusi või kõnealuseid kõrvalsaadusi sisaldavaid mistahes materjale:

a) sõnnik ja seedetrakti sisu;

b) igasugune loomne materjal, mis on kogutud heitvee töötlemisel, mis on pärit artikli 4 lõike 1 punktiga d hõlmatud tapamajadest või 2. kategooria töötlemisettevõtetest, sh võrepraht, liivapüünisesete, rasva ja õli segu, setted ning nende ettevõtete torustikust eemaldatud materjal;

c) loomse päritoluga saadused, mis sisaldavad direktiivi 96/23/EÜ I lisa B rühma 1. ja 2. jaotises loetletud veterinaarravimite ja saasteainete jääke, kui selliste jääkide sisaldus ületab ühenduse õigusaktidega sätestatud lubatud taseme;

d) loomse päritoluga saadused (välja arvatud 1. kategooria materjal), mis on imporditud kolmandatest riikidest, kuid mille puhul ühenduse õigusaktidega ettenähtud kontrolli käigus leiti, et need ei vasta ühendusse importimise veterinaarnõuetele, välja arvatud juhul, kui need saadeti tagasi või kui nende import on lubatud ühenduse sätetes kehtestatud piirangutega;

e) loomad ja loomade osad, välja arvatud artiklis 4 osutatud, kes on surnud teisiti kui inimtoiduks tapetuna, sealhulgas loomad, kes on tapetud mõne episootilise haiguse likvideerimiseks;

f) 2. ja 3. kategooria materjali segud, sealhulgas igasugune materjal, mis on ette nähtud töötlemiseks 2. kategooria töötlemisettevõttes; ning

g) muud loomsed kõrvalsaadused kui 1. või 3. kategooria materjal.

2. 2. kategooria materjal kogutakse, transporditakse ja identifitseeritakse asjatu viivituseta vastavalt artiklile 7 ning, kui artiklites 23 ja 24 ei ole sätestatud teisiti, kõrvaldatakse järgmiselt:

a) hävitatakse kohe jäätmetena, põletades need vastavalt artiklile 12 heakskiidetud põletusrajatises;

b) töödeldakse vastavalt artiklile 13 heakskiidetud töötlemisettevõttes, kasutades mõnd töötlusviisidest 1–5, või pädeva asutuse nõudel töötlemisviisi 1, millisel juhul tekkinud materjal püsimärgistatakse (kui see on tehniliselt võimalik, siis lõhnamärgistusega vastavalt VI lisa I peatükile) ja:

i) hävitatakse jäätmetena, põletades või koospõletades need vastavalt artiklile 12 heakskiidetud põletus- või koospõletusrajatises või

ii) sulatatud rasvade puhul töödeldakse edasi rasva derivaatideks orgaanilistes väetistes või mullaparandusainetes kasutamiseks või muuks tehniliseks otstarbeks (v.a kosmeetika-, farmaatsia- ja meditsiinivahendites) vastavalt artiklile 14 heakskiidetud 2. kategooria õlikeemiaettevõtetes;

c) töödeldakse vastavalt artiklile 13 heakskiidetud töötlemisettevõttes, kasutades töötlemisviisi 1, millisel juhul tekkinud materjal püsimärgistatakse (kui see on tehniliselt võimalik, siis lõhnamärgistusega vastavalt VI lisa I peatükile) ja:

i) kui tulemuseks saadi valkaine, kasutatakse seda pärast konsultatsiooni vastava teaduskomiteega orgaanilise väetise või mullaparandusainena vastavalt nõuetele (kui neid on), mis on sätestatud artikli 33 lõikes 2 osutatud korras,

ii) kasutatakse vastavalt artiklile 15 heakskiidetud biogaasi või komposteerimisettevõttes või

iii) hävitatakse jäätmetena, ladustades need vastavalt direktiivile 1999/31/EÜ heakskiidetud jäätmeladustuskohtadesse;

d) kaladest saadud materjal sileeritakse või komposteeritakse vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud korras vastuvõetud eeskirjadele;

e) sõnnikut, seedetraktist eraldatud seedetrakti sisu, piima ja ternespiima, kui pädev asutus ei leia, et nendega kaasneb mõne tõsise edasikanduva haiguse levikuoht:

i) kasutatakse töötlemata toormaterjalina vastavalt artiklile 15 heakskiidetud biogaasi või komposteerimisettevõtetes või töödeldakse vastavalt artiklile 18 selleks otstarbeks heakskiidetud tehnilistes ettevõtetes,

ii) kasutatakse maa väetamisel vastavalt käesolevale määrusele või

iii) kasutatakse biogaasi ettevõttes või komposteeritakse vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud korras sätestatud eeskirjadele;

f) inimestele või loomadele nakkavate haiguste nakkuskahtluseta metsloomade terveid kehasid või nende osi kasutatakse jahitrofeede valmistamiseks vastavalt artiklile 18 selleks otstarbeks heakskiidetud tehnilistes ettevõtetes; või

g) hävitatakse muude vahenditega või kasutatakse muul viisil pärast konsulteerimist asjakohase teaduskomiteega vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud korras sätestatud eeskirjadele. Kõnealused vahendid võivad täiendada või asendada punktides a–f sätestatud vahendeid.

3. 2. kategooria materjali, välja arvatud sõnniku vahekäitlemine või -ladustamine võib toimuda üksnes vastavalt artiklile 10 heaks kiidetud 2. kategooria vaheettevõtetes.

4. 2. kategooria materjali ei turustata ega ekspordita teisiti kui vastavalt käesolevale määrusele või artikli 33 lõikes 2 osutatud korras sätestatud eeskirjadele.

Artikkel 6

3. kategooria materjal

1. 3. kategooria materjal hõlmab järgmisi loomseid kõrvalsaadusi või kõnealuseid kõrvalsaadusi sisaldavaid mistahes materjale:

a) tapetud loomade osad, mis vastavalt ühenduse õigusaktidele on inimtoiduks kõlblikud, kuid ei ole kaubanduslikel põhjustel inimtoiduks ette nähtud;

b) tapetud loomade osad, mis on inimtoiduks kõlbmatuna tagasi lükatud, kuid millel pole inimestele või loomadele nakkavate haiguste tunnuseid ja mis on saadud vastavalt ühenduse õigusaktidele inimtoiduks kõlblikest rümpadest;

c) toornahad, kabjad ja sarved, seaharjased ning suled, mis on pärit tapamajas tapetud loomadelt, kes on läbinud tapaeelse kontrolli ja kelle puhul on selle tulemusel leitud, et nad vastavad ühenduse õigusaktide kohaselt inimtoiduks tapmise tingimustele;

d) veri, mis on saadud muudelt tapamajas tapetud loomadelt kui mäletsejalistelt, kes on läbinud tapaeelse kontrolli ja kelle puhul on selle tulemusel leitud, et nad vastavad ühenduse õigusaktide kohaselt inimtoiduks tapmiseks;

e) loomsed kõrvalsaadused, mis on saadud inimtoiduks ettenähtud toodete tootmisel, sealhulgas kondid ja kõrned;

f) endine loomne toit või endine toit, mis sisaldab loomse päritoluga tooteid (v.a toidujäätmed), mis ei ole kaubanduslikel põhjustel, tootmisprobleemide, pakendi defektide või muude defektide tõttu enam inimtoiduks ette nähtud ning mis ei kujuta ohtu inimestele või loomadele;

g) selliste loomade toorpiim, kes ei ilmuta mingeid selle toote kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste kliinilisi tunnuseid;

h) kalajahu valmistamise eesmärgil avamerelt püütud kala või muud mereloomad, v.a mereimetajad;

i) kala värsked kõrvalsaadused, mis on saadud ettevõtetest, kus valmistatakse inimtoiduks ettenähtud kalatooteid;

j) karploomade karbid, haudejaamade kõrvalsaadused ja koorepragudega munade kõrvalsaadused, mis on pärit loomadelt, kes ei ilmuta mingeid selle toote kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste kliinilisi tunnuseid;

k) veri, toornahad, kabjad, suled, vill, sarved, karvad ja karusnahk, mis on pärit loomadelt, kes ei ilmuta mingeid selle toote kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste kliinilisi tunnuseid; ning

l) muud kui artikli 4 lõike 1 punktis e osutatud toidujäätmed.

2. 3. kategooria materjal kogutakse, transporditakse ja identifitseeritakse asjatu viivituseta vastavalt artiklile 7 ning, kui artiklites 23 ja 24 ei ole sätestatud teisiti, kõrvaldatakse järgmiselt:

a) hävitatakse kohe jäätmetena, põletades need vastavalt artiklile 12 heakskiidetud põletusrajatises;

b) töödeldakse vastavalt artiklile 13 heakskiidetud töötlemisettevõttes, kasutades mõnd töötlemisviisidest 1–5, millisel juhul tekkinud materjal püsimärgistatakse (kui see on tehniliselt võimalik, siis lõhnamärgistusega vastavalt VI lisa I peatükile) ning hävitatakse lõpuks jäätmetena, kas põletades või koospõletades need vastavalt artiklile 12 heakskiidetud põletus- või koospõletusrajatises või ladustades vastavalt direktiivile 1999/31/EÜ heakskiidetud jäätmeladustuspaika;

c) töödeldakse vastavalt artiklile 17 heakskiidetud töötlemisettevõttes;

d) töödeldakse vastavalt artiklile 18 heakskiidetud tehnilises ettevõttes;

e) kasutatakse toormaterjalina vastavalt artiklile 18 heakskiidetud lemmikloomatoitu tootvas ettevõttes;

f) kasutatakse vastavalt artiklile 15 heakskiidetud biogaasi või komposteerimisettevõttes;

g) lõike 1 punktis l osutatud toidujäätmed kasutatakse biogaasi ettevõttes või komposteeritakse vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud korras sätestatud eeskirjadele või, kuni kõnealuste eeskirjade vastuvõtmiseni, vastavalt siseriiklikele õigusaktidele;

h) kaladest saadud materjal sileeritakse või komposteeritakse vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud korras sätestatud eeskirjadele; või

i) hävitatakse muude vahenditega või kasutatakse muul viisil pärast konsultatsiooni asjakohase teaduskomiteega vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud korras sätestatud eeskirjadele. Kõnealused vahendid võivad täiendada või asendada punktides a–h sätestatud vahendeid.

3. 3. kategooria materjali vahekäitlemine või -ladustamine võib toimuda üksnes vastavalt artiklile 10 heaks kiidetud 3. kategooria vaheettevõttes.

Artikkel 7

Kogumine, transport ja ladustamine

1. Loomseid kõrvalsaadusi ja töödeldud tooteid, v.a 3. kategooria toidujäätmeid, kogutakse, tansporditakse ja määratletakse vastavalt II lisale.

2. Transpordi ajal on loomsetel kõrvalsaadustel ja töödeldud toodetel kaasas äridokument või, kui käesoleva määrusega nii nõutakse, terviseohutuse sertifikaat. Äridokumendid ja terviseohutuse sertifikaadid vastavad nõuetele ja need säilitatakse II lisas määratletud ajaks. Eelkõige sisaldavad need teavet materjali koguse ja kirjelduse kohta ning selle märgistamise kohta.

3. Liikmesriigid tagavad piisavad meetmed, et garanteerida 1. ja 2. kategooria materjali kogumine ja transport vastavalt II lisale.

4. Vastavalt jäätmeid käsitleva nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ [21] artiklile 4 võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada 3. kategooria jäätmete kogumine, transportimine ja kõrvaldamine nii, et see ei ohustaks inimeste tervist ega kahjustaks keskkonda.

5. Töödeldud tooteid ladustatakse üksnes vastavalt artiklile 11 heakskiidetud ladudes.

6. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada käesoleva artikli sätteid sõnniku suhtes, mida veetakse samas põllumajandusettevõttes asuva kahe koha vahel või samas liikmesriigis asuvate põllumajandusettevõtete ja kasutajate vahel.

Artikkel 8

Loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodete lähetamine teistesse liikmesriikidesse

1. Loomseid kõrvalsaadusi ja töödeldud tooteid lähetatakse teistesse liikmesriikidesse üksnes lõigetes 2–6 sätestatud tingimustel.

2. 1. ja 2. kategooria materjali, 1. või 2. kategooria materjalist saadud töödeldud toodete ning töödeldud loomse valgu sisseveoks peab olema sihtliikmesriigi luba. Liikmesriik võib loa andmisel teha tingimuseks töötlemisviisi 1 kasutamise.

3. Lõikes 2 osutatud loomsed kõrvalsaadused ja töödeldud tooted vastavad järgmistele nõuetele:

a) neil on kaasas äridokument või, kui käesoleva määrusega nii nõutakse, terviseohutuse sertifikaat;

b) need veetakse otse sihtettevõttesse, mis peab olema heaks kiidetud vastavalt käesolevale määrusele.

4. Kui liikmesriik lähetab teise liikmesriiki 1. kategooria materjali, 2. kategooria materjali, 1. või 2. kategooria materjalist saadud töödeldud tooteid ning töödeldud loomset valku, teavitab lähtepunkti pädev asutus sihtkoha pädevat asutust igast saadetisest ANIMO süsteemi kaudu või muul omavahel kokkulepitud viisil. Sõnum sisaldab II lisa I peatüki lõikes 2 määratletud teavet.

5. Kui sihtkoha pädevale asutusele on vastavalt lõikele 4 saadetisest teatatud, teavitab sihtkoha pädev asutus lähtepunkti pädevat asutust iga saadetise saabumisest ANIMO süsteemi kaudu või muul omavahel kokkulepitud viisil.

6. Sihtliikmesriigid tagavad korrapäraste kontrollidega, et nende territooriumil asuvad määratud töötlemisettevõtted kasutavad partiisid üksnes lubatud eesmärgil, ning peavad täielikku registrit, mille alusel saab tõendada käesoleva määruse järgimist.

Artikkel 9

Registrid

1. Mistahes isik, kes lähetab, transpordib või võtab vastu loomseid kõrvalsaadusi, peab partiide registrit. Registrid sisaldavad teavet ja need säilitatakse II lisas määratletud ajaks.

2. Käesolevat artiklit ei kohaldata sõnniku suhtes, mida veetakse sama põllumajandusettevõtte kahe koha vahel või samas liikmesriigis asuvate põllumajandusettevõtete ja kasutajate vahel.

III PEATÜKK VAHEETTEVÕTETE, LADUDE, PÕLETUS- JA KOOSPÕLETUSRAJATISTE, 1. JA 2. KATEGOORIA TÖÖTLEMISETTEVÕTETE, 2. JA 3. KATEGOORIA ÕLIKEEMIAETTEVÕTETE, BIOGAASI JA KOMPOSTEERIMISETTEVÕTETE TUNNUSTAMINE

Artikkel 10

Vaheettevõtete tunnustamine

1. 1., 2. ja 3. kategooria vaheettevõtteid peab tunnustama pädev asutus.

2. Tunnustuse saamiseks peavad 1. või 2. kategooria vaheettevõtted:

a) vastama III lisa I peatükis esitatud nõuetele;

b) käitlema ja ladustama 1. või 2. kategooria materjali vastavalt III lisa II peatüki B osale;

c) tegema artiklis 25 sätestatud ettevõtte enesekontrolle; ning

d) olema kontrollitud vastavalt artiklile 26 pädevate ametiasutuste poolt.

3. Tunnustuse saamiseks peavad 3. kategooria vaheettevõtted:

a) vastama III lisa I peatükis esitatud nõuetele;

b) käitlema ja ladustama 3. kategooria materjali vastavalt III lisa II peatüki A osale;

c) tegema artiklis 25 sätestatud ettevõtte enesekontrolle; ning

d) olema kontrollitud pädevate ametiasutuste poolt vastavalt artiklile 26.

Artikkel 11

Ladude tunnustamine

1. Ladusid peab tunnustama pädev asutus.

2. Tunnustuse saamiseks peavad laod:

a) vastama III lisa III peatükis esitatud nõuetele; ning

b) olema kontrollitud pädevate ametiasutuste poolt vastavalt artiklile 26.

Artikkel 12

Põletus- ja koospõletusrajatiste tunnustamine

1. Töödeldud tooted põletatakse ja koospõletatakse vastavalt direktiivi 2000/76/EÜ sätetele. Loomsed kõrvalsaadused põletatakse ja koospõletatakse vastavalt direktiivi 2000/76/EÜ sätetele või, kui kõnealust direktiivi ei kohaldata, vastavalt käesoleva määruse sätetele. Põletus- ja koospõletusrajatisi tunnustatakse kõnealuse direktiivi kohaselt või vastavalt lõigetele 2 või 3.

2. Loomsete kõrvalsaaduste hävitamiseks pädeva asutuse tunnustuse saamiseks peab suure võimsusega põletus- või koospõletusrajatis, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 2000/76/EÜ, vastama järgmistele tingimustele:

a) IV lisa I peatükis sätestatud üldtingimused;

b) IV lisa II peatükis sätestatud tegutsemistingimused;

c) IV lisa III peatükis sätestatud nõuded heitvee väljutamise kohta;

d) IV lisa IV peatükis sätestatud nõuded jääkide kohta;

e) IV lisa V peatükis sätestatud temperatuuri mõõtmise nõuded; ning

b) IV lisa VI peatükis sätestatud tingimused ebaharilike käitamistingimuste kohta.

3. Loomsete kõrvalsaaduste hävitamiseks pädeva asutuse tunnustuse saamiseks peab väikese võimsusega põletus- või koospõletusrajatis, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 2000/76/EÜ:

a) olema kasutuses üksnes surnud lemmikloomade ja/või 2. ja 3. kategooria materjali kõrvaldamiseks;

b) kui see asub põllumajandusettevõttes, siis olema kasutuses üksnes selle konkreetse põllumajandusettevõtte materjali kõrvaldamiseks;

c) vastama IV lisa I peatükis sätestatud üldtingimustele;

d) vastama IV lisa II peatükis sätestatud kohaldatavatele tegutsemistingimustele;

e) vastama IV lisa IV peatükis sätestatud nõuetele jääkide kohta;

f) vastama IV lisa V peatükis sätestatud kohaldatavatele temperatuuri mõõtmise nõuetele; ning

g) vastama IV lisa VI peatükis sätestatud ebaharilikele tegutsemistingimustele.

4. Luba peatatakse viivitamata, kui tingimusi, mille alusel tegevusluba välja anti, enam ei täideta.

5. Teaduse arengut silmas pidades võib lõigete 2 ja 3 nõudeid muuta pärast konsulteerimist vastava teaduskomiteega artikli 33 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 13

1. ja 2. kategooria töötlemisettevõtete tunnustamine

1. 1. ja 2. kategooria töötlemisettevõtteid peab tunnustama pädev asutus.

2. Tunnustuse saamiseks peavad 1. ja 2. kategooria töötlemisettevõtted:

a) vastama V lisa I peatükis esitatud nõuetele;

b) käitlema, töötlema ja ladustama 1. või 2. kategooria materjali vastavalt V lisa II peatükile ja VI lisa I peatükile;

c) olema pädeva asutuse poolt kinnitatud vastavalt V lisa V peatükile;

c) tegema artiklis 25 sätestatud ettevõtte enesekontrolle;

e) alluma pädevate ametiasutuste läbiviidavale kontrollile vastavalt artiklile 26; ning

f) tagama, et pärast ümbertöötlemist vastavad saadused VI lisa I peatüki nõuetele.

3. Luba peatatakse viivitamata, kui tingimusi, mille alusel tegevusluba välja anti, enam ei täideta.

Artikkel 14

2. ja 3. kategooria õlikeemiaettevõtete tunnustamine

1. Õlikeemiaettevõtted peab tunnustama pädev asutus.

2. Tunnustuse saamiseks peavad 2. kategooria õlikeemiaettevõtted:

a) töötlema 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvu vastavalt VI lisa III peatükis sätestatud standarditele;

b) sisse seadma ja rakendama seire- ja kontrollimeetodeid kriitilistes kontrollipunktides kasutatava protsessi alusel;

c) pidama punkti b kohaselt saadud teabe kohta registrit pädevale asutusele esitamiseks; ning

d) olema vastavalt artiklile 26 kontrollitud pädevate ametiasutuste poolt.

3. Tunnustuse saamiseks peavad 3. kategooria õlikeemiaettevõtted töötlema üksnes 3. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvu ning vastama lõikes 2 osutatud asjakohastele nõuetele.

4. Luba peatatakse viivitamata, kui tingimusi, mille alusel tegevusluba välja anti, enam ei täideta.

Artikkel 15

Biogaasi ja komposteerimisettevõtete tunnustamine

1. Biogaasi ja komposteerimisettevõtted peab tunnustama pädev asutus.

2. Tunnustuse saamiseks peavad biogaasi ja komposteerimisettevõtted:

a) vastama IV lisa II peatüki A osas esitatud nõuetele;

b) käitlema ja töötlema loomseid kõrvalsaadusi vastavalt VI lisa II peatüki B ja C osale;

c) olema vastavalt artiklile 26 kontrollitud pädevate ametiasutuste poolt;

d) sisse seadma ja rakendama seire- ja kontrollimeetodeid kriitilistes kontrollipunktides; ning

e) tagama, et lagundumissaadused ja kompost vastavad VI lisa II peatüki D osas sätestatud mikrobioloogilistele standarditele.

3. Luba peatatakse viivitamata, kui tingimusi, mille alusel tegevusluba välja anti, enam ei täideta.

IV PEATÜKK TÖÖDELDUD LOOMSETE VALKUDE JA MUUDE SÖÖDATOORAINETENA KASUTATAVATE TÖÖDELDUD TOODETE, LEMMIKLOOMATOIDU, KOERTE NÄRIMISKONTIDE JA TEHNILISTE TOODETE TURUSTAMINE JA KASUTAMINE NING NENDE TOODETEGA SEOTUD ETTEVÕTETE TUNNUSTAMINE

Artikkel 16

Loomatervishoiu üldsätted

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks et loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud VII ja VIII lisas osutatud tooteid ei lähetata ühestki põllumajandusettevõttest, mis asub piirkonnas, mille suhtes on kohaldatud piiranguid haiguse ilmnemise tõttu, millele on vastuvõtlikud liigid, kellest asjaomane toode on saadud, või ühestki põllumajandusettevõttest või piirkonnast, kus loomade vedamine või nendega kauplemine võib kujutada ohtu loomade tervishoiule liikmesriikides või liikmesriikide piirkondades, välja arvatud juhul, kui tooteid on käsitletud vastavalt käesolevale määrusele.

2. Lõikes 1 osutatud meetmetega tagatakse, et tooted on saadud loomadelt, kes:

a) on pärit põllumajandusettevõttest, piirkonnast või piirkonna osast, või akvakultuuritoodete puhul on pärit ettevõttest, piirkonnast või piirkonna osast, mille suhtes ei ole kohaldatud asjaomaste loomade ja toodete suhtes kohaldatavaid loomatervishoiuga seotud piiranguid, eelkõige piiranguid, mis on kehtestatud ühenduse õigusaktidega haiguste tõrjemeetmetena või seoses mõne tõsise edasikanduva haigusega, mis on loetletud nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiivis 92/119/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse üldised meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja erimeetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega; [22]

b) ei ole tapetud põllumajandusettevõttes, kus tapmise ajal oli loomi, kes olid nakatunud või kelle puhul kahtlustati nakatumist mõnda punktis a osutatud eeskirjadega hõlmatud haigusesse.

3. Tingimusel, et järgitakse lõike 2 punktis a osutatud tauditõrjemeetmeid, on lubatud turustada loomseid kõrvalsaadusi ja neist saadud VII ja VIII lisas osutatud saadusi, mis on pärit piirkonnast või piirkonna osast, kus kohaldatakse loomatervishoiuga seotud piiranguid, kuid mis ei ole nakatunud või nakkuskahtlusega, tingimusel et tooted:

a) on saadud, käideldud, transporditud ja ladustatud eraldi või erineval ajal toodetest, mis vastavad kõikidele loomatervishoiu nõuetele;

b) on läbinud asjaomase loomatervishoiu probleemi kõrvaldamiseks piisava töötluse vastavalt käesolevale määrusele selleks otstarbeks selle liikmesriigi poolt heakskiidetud ettevõttes, kus loomatervishoiu probleem ilmnes;

c) on nõuetekohaselt identifitseeritud;

d) vastavad VII ja VIII lisas sätestatud nõuetele või vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud korras sätestatud üksikasjalistele eeskirjadele.

Esimeses lõigus osutatud tingimustest erinevaid tingimusi võib konkreetses olukorras sätestada otsustega, mis on vastu võetud artikli 33 lõike 2 osutatud korras. Sellised otsused võtavad arvesse kõiki loomadega seotud meetmeid või nendega tehtavaid katseid ja asjaomaste liikide haiguste eriomadusi ning määratlevad meetmed, mis on vajalikud loomade tervise kaitse tagamiseks ühenduses.

Artikkel 17

3. kategooria töötlemisettevõtete tunnustamine

1. 3. kategooria töötlemisettevõtted peab tunnustama pädev asutus.

2. Tunnustuse saamiseks peavad 3. kategooria töötlemisettevõtted:

a) vastama V lisa I peatükis ja VII lisa I peatükis esitatud nõuetele;

b) käitlema, töötlema ja ladustama üksnes 3. kategooria materjali vastavalt V lisa II peatükile ja VII lisale;

c) olema pädeva asutuse poolt kinnitatud vastavalt V lisa V peatükile;

d) tegema artiklis 25 sätestatud ettevõtte enesekontrolle;

e) alluma pädevate ametiasutuste läbiviidavale kontrollile vastavalt artiklile 26; ning

f) tagama, et pärast töötlemist vastavad saadused VII lisa I peatüki nõuetele.

3. Luba peatatakse viivitamata, kui tingimusi, mille alusel tegevusluba välja anti, enam ei täideta.

Artikkel 18

Lemmikloomatoitu tootvate ettevõtete ja tehniliste ettevõtete tunnustamine

1. Lemmikloomatoitu tootvad ettevõtted ja tehnilised ettevõtted peab tunnustama pädev asutus.

2. Tunnustuse saamiseks peavad lemmikloomatoitu tootvad ettevõtted või tehnilised ettevõtted:

a) ettevõttes toodetavate toodete kohta VIII lisas sätestatud erinõuetest lähtudes kohustuma:

i) järgima käesolevas määruses sätestatud tootmise erinõudeid;

ii) sisse seadma ja rakendama seire- ja kontrollimeetodeid kriitilistes kontrollipunktides kasutatava protsessi alusel;

iii) olenevalt toodetest võtma proove analüüsideks pädeva asutuse tunnustatud laboris, et kontrollida vastavust käesoleva määrusega kehtestatud standarditele;

iv) pidama punktide ii ja iii kohaselt saadud teabe kohta registrit pädevale asutusele esitamiseks. Kontrollide ja analüüside tulemusi tuleb säilitada vähemalt kaks aastat;

v) teavitama pädevat asutust, kui punktis iii osutatud laboriuuringu tulemus või muu neile kättesaadav teave peaks näitama loomade või inimeste tervist kahjustava tõsise teguri olemasolu; ning

b) olema kontrollitud vastavalt artiklile 26 pädevate ametiasutuste poolt.

3. Luba peatatakse viivitamata, kui tingimusi, mille alusel tegevusluba välja anti, enam ei täideta.

Artikkel 19

Töödeldud loomsete valkude ja muude söödatoorainena kasutatavate töödeldud toodete turustamine ja eksport

Liikmesriigid tagavad, et töödeldud loomseid valke ja muid söödatoorainena kasutatavaid töödeldud tooteid turustatakse ja eksporditakse üksnes siis, kui need:

a) on valmistatud 3. kategooria töötlemisettevõtetes, mis on heaks kiidetud ja mille suhtes kohaldatakse järelevalvet vastavalt artiklile 17;

b) on valmistatud eranditult 3. kategooria materjalist, nagu on määratletud VII lisas;

c) on käideldud, töödeldud, ladustatud ja transporditud vastavalt VII lisale ning viisil, mis tagab vastavuse artiklile 22; ning

d) vastavad VII lisas sätestatud erinõuetele.

Artikkel 20

Lemmikloomatoidu, koerte närimiskontide ja tehniliste toodete turustamine ja eksport

1. Liikmesriigid tagavad, et lemmikloomatoitu, koerte närimiskonte, tehnilisi tooteid (v.a lõigetes 2 ja 3 osutatuid) ning VIII lisas osutatud loomseid kõrvalsaadusi turustatakse ja eksporditakse üksnes siis, kui need:

a) vastavad kas:

i) VIII lisas sätestatud erinõuetele, või

ii) VII lisa asjakohases peatükis sätestatud erinõuetele, kui toodet on võimalik kasutada nii tehnilise toote kui söödatoorainena ja kui VIII lisas ei ole selle toote jaoks erinõudeid sätestatud; ning

b) on pärit vastavalt artiklile 18 heakskiidetud ja kontrollitud ettevõtetest või, VIII lisas osutatud loomsete kõrvalsaaduste puhul, teistest ühenduse veterinaaria-alaste õigusaktide kohaselt heakskiidetud ettevõtetest.

2. Liikmesriigid tagavad, et töödeldud toodetest valmistatud orgaanilisi väetisi ja mullaparandusaineid, v.a neid, mis on valmistatud sõnnikust ja seedetrakti sisust, turustatakse või eksporditakse üksnes siis, kui need vastavad nõuetele (kui neid on), mis pärast konsulteerimist asjakohase teaduskomiteega on sätestatud artikli 33 lõikes 2 osutatud korras.

3. Liikmesriigid tagavad, et 2. kategooria materjalist toodetud rasva derivaate turustatakse või eksporditakse üksnes siis, kui need:

a) on valmistatud vastavalt artiklile 14 heakskiidetud 2. kategooria õlikeemiaettevõttes sulatatud rasvast, mis on saadud 2. kategooria materjali töötlemisel vastavalt artiklile 13 heakskiidetud 2. kategooria töötlemisettevõttes, kasutades mõnd töötlemisviisidest 1–5;

b) on käsitletud, töödeldud, ladustatud ja transporditud vastavalt VI lisale; ning

c) vastavad kõigile VIII lisas sätestatud erinõuetele.

Artikkel 21

Kaitsemeetmed

Käesoleva määruse VII ja VIII lisaga hõlmatud toodete suhtes kohaldatakse direktiivi 90/425/EMÜ artiklit 10.

Artikkel 22

Kasutuspiirangud

1. Keelatud on loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodete järgmised kasutusviisid:

a) loomaliikide toitmine töödeldud loomse valguga, mis on saadud sama liigi loomade kehadest või kehaosadest;

b) muude põllumajandusloomade kui karusloomade toitmine toidujäätmetega või söödatoorainega, mis sisaldab toidujäätmeid või on saadud toidujäätmetest; ning

c) orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete (v.a sõnnik) kasutamine karjamaal.

2. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad, sealhulgas eeskirjad kontrollimeetmete kohta, võetakse vastu artikli 33 lõikes 2 ettenähtud korras. Erandeid lõike 1 punktist a võib pärast asjaomase teaduskomiteega konsulteerimist kalade ja karusloomade puhul lubada samas korras.

V PEATÜKK ERANDID

Artikkel 23

Erandid loomsete kõrvalsaaduste kasutamisel

1. Liikmesriigid võivad pädeva asutuse järelevalve all lubada:

a) kasutada loomseid kõrvalsaadusi diagnostika, haridustegevuse ja teadusuuringute eesmärgil; ning

b) kasutada loomseid kõrvalsaadusi taksidermilisel eesmärgil vastavalt artiklile 18 selleks otstarbeks heakskiidetud tehnilistes ettevõtetes.

2. a) Liikmesriigid võivad lubada ka lõigus b määratletud loomsete kõrvalsaaduste kasutamist lõigus c määratletud loomade toitmiseks pädevate asutuste järelevalve all ja vastavalt IX lisas sätestatud eeskirjadele.

b) Punktis a osutatud loomsed kõrvalsaadused on:

i) 2. kategooria materjal, tingimusel et see on pärit loomadelt, kes ei ole tapetud ega surnud inimestele või loomadele nakkava haiguse või haiguskahtluse tõttu, ja

ii) 3. kategooria materjal, millele on osutatud artikli 6 lõike 1 punktides a–j ning artikli 22 kohaldamisel artikli 6 lõike 1 punktis l.

c) Punktis a osutatud loomad on:

i) loomaaialoomad,

ii) tsirkuseloomad,

iii) roomajad ja röövlinnud, v.a loomaaia- või tsirkuseloomad,

iv) karusloomad,

v) metsloomad, kelle liha pole ette nähtud inimtoiduks,

vi) tunnustatud koerakasvanduste või jahikoerte karjade koerad ning

vii) tõugud kalasöödaks.

d) Lisaks võivad liikmesriigid pärast konsulteerimist Euroopa Toiduohutusametiga lubada pädevate asutuste järelevalve all kasutada artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis ii osutatud 1. kategooria materjali ohustatud või kaitse all olevate raipetoiduliste lindude toitmiseks vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud korras sätestatud eeskirjadele.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile:

a) lõikes 2 osutatud erandite kasutamisest; ning

b) kehtestatud kontrollikorrast, et tagada asjaomaste loomsete kõrvalsaaduste kasutamine üksnes lubatud eesmärkidel.

4. Iga liikmesriik koostab oma territooriumil asuvate ning lõike 2 punkti c alapunktide iv, vi ja vii kohaselt heakskiidetud ja registreeritud kasutajate ja kogumiskeskuste loetelu. Igale kasutajale ja kogumiskeskusele antakse ametlik number kontrolli eesmärgil ning selleks, et oleks võimalik välja selgitada asjaomaste toodete päritolu.

Pädev asutus teeb järelevalvet eelmises lõigus osutatud kasutajate tööruumides ja kogumiskestustes ning tal peab olema kogu aeg vaba juurdepääs kõnealuste tööruumide kõikidesse osadesse, et tagada lõikes 2 osutatud nõuete täitmist.

Kui selliste kontrollide tulemusel ilmneb, et neid nõudeid pole täidetud, võtab pädev asutus asjakohased meetmed.

5. Kontrollimeetmete üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta artikli 33 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 24

Erandid loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamisel

1. Pädev asutus võib vajaduse korral otsustada, et:

a) surnud lemmikloomad tuleb kohe jäätmetena kõrvaldada, mattes need kohapeal;

b) järgmised kõrvalistest piirkondadest pärit loomsed kõrvalsaadused võib jäätmetena kõrvaldada, põletades või mattes need kohapeal:

i) artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis ii osutatud 1. kategooria materjal,

ii) 2. kategooria materjal ja

iii) 3. kategooria materjal; ning

c) loomsed kõrvalsaadused võib jäätmetena kõrvaldada, põletades või mattes need kohapeal rahvusvahelise episootiaameti A nimekirjas nimetatud haiguse puhangu korral, kui pädev asutus keeldub neid transportimast lähimasse põletusrajatisse või töötlemisettevõttesse haiguse levimise ohu pärast või sellepärast, et laiaulatuslik episootilise haiguse puhang põhjustab kõnealuste töötlemisettevõtete võimsuste ületamise.

2. Artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud 1. kategooria materjali puhul ei lubata mingeid erandeid.

3. Artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis ii osutatud 1. kategooria materjali põletada või matta vastavalt lõike 1 lõigule b või c üksnes siis, kui pädev asutus lubab ja kontrollib kasutatavat meetodit ning on kindlaks teinud, et sellega välistatakse TSEde edasikandumise oht.

4. Liikmesriigid teatavad komisjonile:

a) lõike 1 punktis b sätestatud võimaluste kasutamisest 1. ja 2. kategooria materjali osas; ning

b) piirkonnad, mille nad liigitavad kõrvalisteks piirkondadeks lõike 1 lõigu b kohaldamisel ning sellise liigitamise põhjused.

5. Pädev asutus võtab vajalikud meetmed:

a) tagamaks, et loomsete kõrvalsaaduste põletamine või matmine ei ohusta loomade või inimeste tervist; ning

b) välistamaks loomsete kõrvalsaaduste mahapanekut, vettejuhtimist või kontrollimatut kõrvaldamist.

6. Käesoleva artikli üksikasjaliku rakenduskorra võib sätestada artikli 33 lõikes 2 osutatud korras.

VI PEATÜKK KONTROLLID JA INSPEKTEERIMISED

Artikkel 25

Ettevõtete enesekontroll

1. Vahe- ja töötlemisettevõtete käitajad ja omanikud või nende esindajad võtavad kõik käesoleva määruse nõuete järgmiseks vajalikud meetmed. Nad kehtestavad, rakendavad ja hoiavad töös alalise korra, mis on kujunenud vastavalt ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollipunktide süsteemi põhimõtetele (HACCP). Eelkõige:

a) määravad nad kindlaks ja kontrollivad kriitilisi kontrollipunkte ettevõttes;

b) seavad nad sisse ja rakendavad seire- ja kontrollimeetodeid sellistes kriitilistes kontrollipunktides;

c) võtavad nad töötlemisettevõtetes tüüpilisi proove vastavuskontrollideks:

i) igast töödeldud partiist käesoleva määrusega toodete jaoks kehtestatud standarditega, ja

ii) ühenduse õigusaktidega sätestatud füüsikalis-keemiliste jääkide lubatud piirmääraga;

d) protokollivad nad punktides b ja c osutatud kontrollide ja testide tulemused ning säilitavad neid vähemalt kahe aasta jooksul esitamiseks pädevatele asutustele;

e) kehtestavad nad süsteemi, mis tagab võimaluse jälgida iga lähetatud partiid.

2. Kui vastavalt lõike 1 lõigule c võetud proovidega tehtud katsete tulemused ei vasta käesoleva määruse sätetele, peab töötlemisettevõtte käitaja:

a) teatama pädevale asutusele viivitamata kõik üksikasjad proovi laadi ja partii kohta, millest proov on võetud;

b) tegema kindlaks nõuete täitmata jätmise põhjused;

c) töötama ümber või kõrvaldama saastunud partii pädeva asutuse järelevalve all;

d) tagama, et saastumiskahtlusega või saastunud materjali ei viidaks ettevõttest välja enne ümbertöötamist pädeva asutuse järelevalve all ning enne sellest ametlikult uute proovide võtmist, et tagada vastavus käesolevas määruses sätestatud standarditega, välja arvatud juhul, kui selline materjal ei ole määratud kõrvaldamiseks;

e) suurendama proovivõtmiste ja toodangu kontrollimise sagedust;

f) uurima toodetud loomsete kõrvalsaaduste proovidega seotud andmeid; ning

g) viima ettevõttes läbi asjakohased saaste likvideerimise ja puhastamise toimingud.

3. Käesoleva artikli üksikasjaliku rakenduskorra, sealhulgas kontrollide sagedust käsitlevad eeskirjad ja mikrobioloogiliste analüüside standardmeetodid, võib sätestada artikli 33 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 26

Ametlikud kontrollid ja heakskiidetud ettevõtete loetelud

1. Pädev asutus teeb vastavalt käesolevale määrusele heakskiidetud ettevõtetes korrapäraste ajavahemike järel kontrolle ja inspekteerimisi. Töötlemisettevõtteid kontrollitakse ja inspekteeritakse vastavalt V lisa IV peatükile.

2. Inspekteerimiste ja järelevalve sagedus sõltub ettevõtte suurusest, toodangu tüübist, riskianalüüsist ning ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollipunktide süsteemi põhimõtete kohaselt esitatud tagatistest.

3. Kui pädeva asutuse tehtud kontrollimisel ilmneb, et üht või mitut käesoleva määruse nõuet ei ole täidetud, võtab pädev asutus asjakohased meetmed.

4. Iga liikmesriik koostab tema territooriumil asuvate ning käesoleva määruse kohaselt heakskiidetud ettevõtete loetelu. Liikmesriik määrab igale ettevõttele ametliku numbri, mis identifitseerib ettevõtet seoses tema tegevuste laadiga. Liikmesriigid saadavad loetelude ja nende ajakohastatud versioonide koopiad komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

5. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad, sealhulgas kontrollimiste sagedust käsitlevad eeskirjad ja mikrobioloogiliste analüüside standardmeetodid, võib sätestada artikli 33 lõikes 2 osutatud korras.

VII PEATÜKK ÜHENDUSE KONTROLLID

Artikkel 27

Ühenduse kontrollid liikmesriikides

1. Komisjoni eksperdid võivad koostöös liikmesriikide pädevate asutustega teha kohapealseid kontrolle, kui see on vajalik käesoleva määruse ühtseks kohaldamiseks. Liikmesriik, mille territooriumil kontrollimine toimub, tagab ekspertidele kogu vajaliku abi nende ülesande täitmiseks. Komisjon teavitab pädevaid asutusi kontrollide tulemustest.

2. Käesoleva määruse rakenduseeskirjad, eelkõige pädevate riigiasutustega koostööd reguleerivad eeskirjad, sätestatakse artikli 33 lõikes 2 osutatud korras.

VIII PEATÜKK TEATAVATE LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE JA NENDEST SAADUD TOODETE TRANSIITVEO JA IMPORDI SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED

Artikkel 28

Üldsätted

VII ja VIII lisas osutatud toodete kolmandatest riikidest importimise suhtes kohaldatavad sätted ei ole soodsamad või ebasoodsamad kui sätted, mida kohaldatakse nende toodete tootmise ja turustamise suhtes ühenduses.

Lemmikloomatoitu ja lemmikloomatoidu valmistamise toorainet, mis on saadud loomadelt, keda on ravitud teatavate ainetega, mis on keelatud vastavalt direktiivile 96/22/EÜ, lubatakse kolmandatest riikidest importida tingimusel, et kõnealune tooraine on püsivalt märgistatud ning import toimub artikli 33 lõikes 2 osutatud korras sätestatud eritingimustel.

Artikkel 29

Keelud ja ühenduse eeskirjade järgimine

1. Loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodete import ja transiit on keelatud, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva määruse kohaselt.

2. VII ja VIII lisas osutatud toodete import ühendusse ja transiit läbi ühenduse võib toimuda üksnes juhul, kui sellised tooted vastavad lõigetes 3–6 sätestatud nõuetele.

3. VII ja VIII lisas osutatud tooted, juhul kui nendes lisades ei ole sätestatud teisiti, on pärit kolmandast riigist või kolmandate riikide osadest, mis on kantud artikli 33 lõikes 2 osutatud korras koostatavasse ja ajakohastatavasse loetellu.

See loetelu võib olla ühendatud teiste loeteludega, mis on koostatud inimeste ja loomade tervise kaitseks.

Loetelu koostamisel võetakse eriti arvesse:

a) kolmanda riigi õigusakte;

b) pädeva asutuse ja selle inspekteerimistalituste töökorraldust kolmandas riigis, nende talituste võimkonda, nende suhtes kohaldatavat järelevalvet ning nende volitusi tõhusaks järelevalveks õigusaktide kohaldamise üle;

c) ühendusse importimiseks ettenähtud loomse päritoluga toodete tootmise, valmistamise, käitlemise, ladustamise ja lähetamise suhtes kohaldatavaid tegelikke tervishoiunõudeid;

d) kinnitusi, mille kolmas riik saab anda asjakohastele tervishoiunõuetele vastavuse kohta;

e) kolmandast riigist pärit toote turustamise kogemust ja läbiviidud impordikontrollide tulemusi;

f) kõigi ühenduse kontrollide tulemusi kolmandas riigis;

g) kolmanda riigi eluskarja, muude koduloomade ja ulukite tervislikku seisundit, võttes eriti arvesse eksootilisi loomahaigusi ja riigi üldise tervisliku seisundi kõiki aspekte, mis võiksid ohustada inimeste ja loomade tervist ühenduses;

h) korrapärasust ja kiirust, millega kolmas riik esitab teavet nakkuslike loomahaiguste esinemise kohta tema territooriumil, eriti rahvusvahelise episootiaameti nimekirjades A ja B nimetatud haiguste kohta või akvakultuuriloomade puhul rahvusvahelise episootiaameti akvakultuuri loomatervishoiu eeskirjas nimetatud teatamiskohustuslike taudide kohta;

i) kolmandas riigis kehtivaid määrusi nakkuslike loomahaiguste vältimise ja tõrje kohta ning nende rakendamist, sealhulgas teistest riikidest importimise eeskirju.

4. VII ja VIII lisas osutatud tooted, välja arvatud tehnilised tooted, peavad olema pärit ettevõtetest, mis on kantud artikli 33 lõikes 2 osutatud korras koostatud ühenduse loetellu kolmanda riigi pädevate asutuste poolt komisjonile esitatud teabe põhjal, mis kinnitab, et ettevõte vastab ühenduse nõuetele ja et see on kolmanda riigi kontrolliasutuse ametliku järelevalve all.

Kinnitatud loetelusid muudetakse järgmiselt:

a) komisjon teatab liikmesriikidele asjaomase kolmanda riigi poolt ettevõtete loetelusse kavandatavatest muudatustest viie tööpäeva jooksul pärast muudatusettepanekute saamist;

b) liikmesriikidel on pärast punktis a osutatud ettevõtete loetelu muudatusettepanekute kättesaamist aega seitse tööpäeva, et saata komisjonile kirjalikud märkused;

c) kui vähemalt üks liikmesriik teeb kirjalikke märkusi, teatab komisjon sellest liikmesriikidele viie tööpäeva jooksul ning lisab vastava punkti toiduahela ja loomatervishoiu komitee järgmise istungi päevakorda otsuse tegemiseks artikli 33 lõikes 2 osutatud korras;

d) kui komisjon ei saa punktis b osutatud tähtaja jooksul liikmesriikidelt märkusi, loevad liikmesriigid muudatusettepanekud vastuvõetuks. Komisjon teavitab viie tööpäeva jooksul liikmesriike ning viis tööpäeva pärast kõnealuse teabe kättesaamist liikmesriikide poolt on lubatud nendest ettevõtetest importi alustada.

5. VIII lisas osutatud tehnilised tooted peavad olema pärit kolmandate riikide pädevate asutuste poolt tunnustatud ja registreeritud ettevõtetest.

6. Kui VII ja VIII lisas pole sätestatud teisiti, peab nendes lisades osutatud toodete partiidega olema kaasas X lisas sätestatud näidisele vastav terviseohutuse sertifikaat, mis tõendab, et tooted vastavad nendes lisades osutatud tingimustele ja on pärit selliseid tingimusi järgivatest ettevõtetest.

7. Lõikes 4 sätestatud loetelu koostamiseni ja lõikes 6 osutatud näidissertifikaatide vastuvõtmiseni võib liikmesriik säilitada direktiiviga 97/78/EÜ ettenähtud kontrollid ja olemasolevate siseriiklike eeskirjadega ettenähtud sertifikaadid.

Artikkel 30

Samaväärsus

1. Artikli 33 lõikes 2 osutatud korras võib teha otsuse, et kolmanda riigi, kolmandate riikide rühma või kolmanda riigi piirkonna poolt VII ja VIII lisas osutatud ühe või mitme kategooria toodete tootmise, valmistamise, käitlemise, ladustamise ja transpordi suhtes kohaldatavad tervishoiumeetmed pakuvad ühenduses kohaldatavate meetmetega samaväärseid tagatisi, kui kolmas riik esitab selle kohta objektiivsed tõendid.

Otsuses sätestatakse sellest piirkonnast, riigist või riikide rühmast pärit loomsete kõrvalsaaduste importi ja/või transiiti reguleerivad tingimused.

2. Lõikes 1 osutatud tingimused hõlmavad:

a) tootega kaasas oleva terviseohutuse sertifikaadi laadi ja sisu;

b) tervishoiualaseid erinõudeid, mida kohaldatakse importimisel ühendusse ja/või transiidil läbi ühenduse; ning

c) vajadusel loetelude koostamise korda ning nende piirkondade või ettevõtete loetelude muutmise korda, millest impordi- ja transiiditoimingud on lubatud.

3. Käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad sätestatakse artikli 33 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 31

Ühenduse kontrollid ja auditid

1. Komisjoni eksperdid, vajaduse korral koos liikmesriigi ekspertidega, võivad teha kohapealseid kontrolle, et:

a) koostada kolmandate riikide või nende osade loetelu ning määrata kindlaks impordi ja/või transiidi tingimused;

b) veenduda vastavuses:

i) kolmandate riikide loetelusse lisamise tingimustega,

ii) impordi- ja/või transiiditingimustega,

iii) meetmete samaväärsuse tunnistamise tingimustega,

iv) ühenduse õigusaktide alusel kohaldatavate mistahes erakorraliste meetmetega.

Kõnealuste kontrollide eest vastutavad liikmesriikide eksperdid määrab komisjon.

2. Lõikes 1 osutatud kontrollid viiakse läbi ühenduse nimel, kes kannab sellega seoses tekkivad kulud.

3. Lõikes 1 osutatud kontrollide sageduse ja menetluskorra võib kindlaks määrata artikli 33 lõikes 2 osutatud korras.

4. Kui lõikes 1 osutatud kontrolli käigus avastatakse sanitaareeskirjade raske rikkumine, palub komisjon kolmandal riigil viivitamata võtta kasutusele meetmed või peatab tootepartiide importimise ja teatab sellest viivitamata teistele liikmesriikidele.

IX PEATÜKK LÕPPSÄTTED

Artikkel 32

Muudatused lisades ja üleminekumeetmed

1. Pärast konsultatsiooni vastava teaduskomiteega loomade või inimeste tervist mõjutada võivates küsimustes võib lisasid muuta või täiendada ning võtta artikli 33 lõikes 2 osutatud korras vastu asjaomased üleminekumeetmed.

2. Kui liikmesriikides on enne käesoleva määruse kohaldamist olemas asjakohane kontrollisüsteem, võetakse seoses artiklis 22 osutatud toidujäätmete söötmise keeluga vastavalt lõikele 1 vastu üleminekumeetmed, et lubada rangelt kontrollitud asjaoludel teatavat liiki toidujäätmete kasutamist loomatoiduna kõige rohkem nelja aasta jooksul alates 1. novembrist 2002. Need meetmed tagavad, et üleminekuajal puudub põhjendamatu oht loomade või inimeste tervisele.

Artikkel 33

Regulatiivkomitee menetlus

1. Komisjoni abistab alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee, edaspidi "komitee".

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse 15 päeva.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 34

Teaduskomiteedega konsulteerimine

Kõikides käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes, mis võivad mõjutada loomade või inimeste tervist, peetakse nõu asjaomaste teaduskomiteedega.

Artikkel 35

Siseriiklikud sätted

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

2. Eelkõige teatavad liikmesriigid komisjonile võetud meetmetest, et tagada käesoleva määruse täitmine ühe aasta jooksul pärast selle jõustumist. Saadud teabe põhjal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, vajaduse korral koos seadusandlike ettepanekutega.

3. Liikmesriigid võivad võtta vastu või jätta kehtima siseriiklikud eeskirjad, mis piiravad käesolevas määruses ettenähtust rangemalt orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete kasutamist, kuni ühendus on võtnud vastu eeskirjad nende kasutamiseks vastavalt artikli 20 lõikele 2. Liikmesriigid võivad võtta vastu või jätta kehtima siseriiklikud eeskirjad, mis käesolevas määruses ettenähtust rangemalt piiravad 2. kategooria materjalist saadud rasva derivaatide kasutamist, kuni ühendus on võtnud vastu eeskirjad nende kasutamiseks vastavalt artiklile 32.

Artikkel 36

Rahastamiskord

Komisjon koostab aruande loomsete kõrvalsaaduste töötlemise, kogumise, ladustamise ja kõrvaldamise rahastamiskorra kohta liikmesriikides koos asjakohaste ettepanekutega.

Artikkel 37

Kehtetukstunnistamine

Direktiiv 90/667/EMÜ ning otsused 95/348/EÜ ja 1999/534/EÜ tunnistatakse kehtetuks 6 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

Kõnealusest kuupäevast alates tõlgendatakse viiteid direktiivile 90/667/EMÜ viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 38

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolevat määrust hakatakse kohaldama kuus kuud pärast selle jõustumise kuupäeva. Siiski hakatakse artikli 12 lõiget 2 kohaldama direktiivi 2000/76/EÜ artiklis 20 sätestatud korras ning artikli 22 lõike 1 punkti b ja artiklit 32 alates 1. novembrist 2002.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 3. oktoober 2002

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

F. Hansen

[1] EÜT C 96 E, 27.3.2001, lk 40.

[2] EÜT C 193, 10.7.2001, lk 32.

[3] Euroopa Parlamendi 12. juuni 2001. aasta arvamus (EÜT C 53, 28.2.2002, lk 84), nõukogu 20. novembri 2001. aasta ühisseisukoht (EÜT C 45, 19.2.2002, lk 70) ja Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2002. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 24. septembri 2002. aasta otsus ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta otsus.

[4] EÜT L 363, 27.12.1990, lk 51. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[5] EÜT C 223, 8.8.2001, lk 281.

[6] EÜT L 332, 28.12.2000, lk 91.

[7] EÜT L 169, 27.6.1997, lk 85. Otsust on muudetud otsusega 2000/443/EÜ (EÜT L 179, 18.7.2000, lk 13).

[8] EÜT L 237, 28.8.1997, lk 18. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2000/443/EÜ.

[9] EÜT L 125, 23.5.1996, lk 3.

[10] EÜT L 62, 15.3.1993, lk 49. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2001/7/EÜ (EÜT L 2, 5.1.2001, lk 27).

[11] EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 92/118/EMÜ.

[12] EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9.

[13] EÜT L 202, 26.8.1995, lk 8.

[14] EÜT L 204, 4.8.1999, lk 37.

[15] EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

[16] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[17] EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1326/2001 (EÜT L 177, 30.6.2001, lk 60).

[18] EÜT L 358, 18.12.1986, lk 1.

[19] EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10.

[20] EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1.

[21] EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 96/350/EÜ (EÜT L 135, 6.6.1996, lk 32).

[22] EÜT L 62, 15.3.1993, lk 69. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

--------------------------------------------------

I LISA

ERIMÄÄRATLUSED

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. mesindustooted – mesi, mesilasvaha, mesilaspiim, taruvaik või mesinduses kasutatav õietolm;

2. partii – toodanguühik, mis on ühesuguseid tootmisparameetreid kasutades toodetud samas ettevõttes (või mitu sellist ühikut, kui need on koos ladustatud) ja mida saab tagasitootmiseks ja ümbertöötlemiseks või kõrvaldamiseks identifitseerida, kui analüüsid näitavad, et see on vajalik;

3. biogaasi ettevõte – ettevõte, milles toimub loomse päritoluga toodete bioloogiline lagunemine biogaasi tootmiseks ja kogumiseks anaeroobsetes tingimustes;

4. veretooted – verest või verefraktsioonidest saadud tooted, v.a verejahu; need sisaldavad kuivatatud/külmutatud/vedelas olekus vereplasmat, kuivatatud verd, kuivatatud/külmutatud/vedelas olekus punaliblesid või nende fraktsioone ja segusid;

5. veri – värske täisveri;

6. verejahu – verest kuumtöötlusega vastavalt VII lisa II peatükile saadud tooted, mis on ette nähtud loomatoiduks või orgaaniliseks väetiseks;

7. lemmikloomatoidu konservid – kuumtöödeldud lemmikloomatoit, mis on pakendatud hermeetiliselt suletud taarasse;

8. 1. või 2. kategooria vaheettevõte – ettevõte, milles käideldakse ja/või ajutiselt ladustatakse 1. või 2. kategooria materjali eesmärgiga see hiljem transportida lõppsihtkohta ja milles võivad toimuda teatavad esialgsed toimingud, nagu näiteks nahkade nülgimine ja tapajärgsete uuringute läbiviimine;

9. 1. kategooria töötlemisettevõte – ettevõte, milles töödeldakse 1. kategooria materjali enne selle lõplikku kõrvaldamist;

10. 2. kategooria õlikeemiaettevõte – ettevõte, mis töötleb 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvu vastavalt VI lisa III peatükis sätestatud tingimustele;

11. 2. kategooria töötlemisettevõte – ettevõte, milles töödeldakse 2. kategooria materjali enne selle lõpphoiustamist, edasist töötlemist või kasutamist;

12. 3. kategooria vaheettevõte – ettevõte, milles töötlemata 3. kategooria materjali sorteeritakse ja/või tükeldatakse ja/või jahutatakse ja/või sügavkülmutatakse plokkidena ja/või ladustatakse ajutiselt eesmärgiga transportida see hiljem lõppsihtkohta;

13. 3. kategooria õlikeemiaettevõte – ettevõte, mis töötleb 3. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvu;

14. 3. kategooria töötlemisettevõte – ettevõte, milles 3. kategooria materjali töödeldakse töödeldud loomseks valguks ja teisteks töödeldud toodeteks, mida saab kasutada söödatoorainena;

15. toidujäätmed – igasugused toidujäätmed, mis on pärit restoranidest, toitlustusettevõtetest ja köökidest, sealhulgas ühisköögid ja kodumajapidamiste köögid;

16. koospõletusrajatis – jäätmehoidla direktiivi 2000/76/EÜ artikli 3 lõikes 5 määratletud tähenduses;

17. koospõletamine – loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kõrvaldamine koospõletusrajatises;

18. kogumiskeskused – tööruumid, milles kogutakse ja töödeldakse teatavaid loomseid kõrvalsaadusi, mis on ette nähtud artikli 23 lõike 2 punktis c määratletud loomade toitmiseks;

19. komposteerimisettevõte – ettevõte, milles toimub loomse päritoluga toodete bioloogiline lagunemine aeroobsetes tingimustes;

20. lagundumissaadused – loomsete kõrvalsaaduste muundumise tulemusena biogaasi ettevõttes tekkinud jäägid;

21. seedetrakti sisu – imetajate ja silerinnaliste lindude seedetrakti sisaldus, seedetraktist eraldatud või eraldamata;

22. koerte närimiskondid – lemmikloomadele närimiseks ettenähtud parkimata tooted, mis on valmistatud kabiloomade toornahast või muust loomsest materjalist;

23. söödatooraine – loomse päritoluga söödatooraine direktiivis 96/25/EÜ [1] Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/25/EÜ, mis käsitleb söödatoorainete ringlust ning millega muudetakse direktiive 70/524/EMÜ, 74/63/EMÜ, 82/471/EMÜ ja 93/74/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 77/101/EMÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 35). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2001/46/EÜ (EÜT L 234, 1.9.2001, lk 55). määratletud tähenduses, sealhulgas töödeldud loomne valk, veretooted, sulatatud rasvad, kalaõli, rasva derivaadid, želatiin ja hüdrolüüsitud valgud, dikaltsiumfosfaat, piim, piimapõhised tooted ja ternespiim;

24. kalajahu – töödeldud loomne valk, mis on saadud mereloomadest, v.a mereimetajatest;

25. karusloomad – loomad, keda peetakse või kasvatatakse karusnaha tootmiseks ning keda ei kasutata inimtoiduks;

26. želatiin – naturaalne lahustuv valk, želeeriv või mitte, mis on saadud loomade (sealhulgas kalade ja kodulindude) kontidest, toornahkadest, soontest ja kõõlustest toodetud kollageeni osalisel hüdrolüüsil;

27. kõrned – valku sisaldavad rasvasulatusjäägid pärast rasva ja vee osalist eemaldamist;

28. hermeetiliselt suletud taara – taara, mille eesmärk on tagada kaitse mikroorganismide ligipääsemise eest;

29. toornahad – nahk koos nahaaluste kudedega;

30. suure võimsusega põletusrajatis – muu põletusrajatis kui väikese võimsusega põletusrajatis;

31. hüdrolüüsitud valgud – loomsete kõrvalsaaduste hüdrolüüsi teel saadud polüpeptiidid, peptiidid, aminoatsiidid ja nende segud;

32. põletusrajatis – jäätmehoidla direktiivi 2000/76/EMÜ artikli 3 lõikes 4 määratletud tähenduses;

33. põletamine – loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kõrvaldamine põletusrajatises;

34. laboratoorne reaktiiv – lõpptarbija jaoks kasutusvalmis pakendatud toode, mis sisaldab veretoodet ning on ette nähtud eraldi või teistega koos laboratoorseks kasutamiseks reaktiivina või reagentainena;

35. matmispaik – jäätmete kõrvaldamispaik direktiivis 1999/31/EÜ määratletud tähenduses;

36. väikese võimsusega põletusrajatis – põletusrajatis, mille läbilaskevõime on alla 50 kg loomseid kõrvalsaadusi tunnis;

37. sõnnik – kõik põllumajandusloomade väljaheited ja/või uriin, koos allapanuga või ilma, ja guaano;

38. orgaanilised väetised ja mullaparandusained – loomse päritoluga materjalid, mida kasutatakse taimede toitumistingimuste ning mulla füüsikaliste ja keemiliste omaduste ja bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks või parandamiseks; need võivad sisaldada sõnnikut, seedetrakti sisu, komposti ja lagundumissaadusi;

39. karjamaa – rohu või muude heintaimedega kaetud maa-ala, kus karjatatakse põllumajandusloomi;

40. lemmikloomatoidu ettevõte – ettevõte, milles toodetakse lemmikloomatoitu või koerte närimiskonte ning kus teatavaid loomseid kõrvalsaadusi kasutatakse kõnealuse lemmikloomatoidu või koerte närimiskontide tootmiseks;

41. lemmikloomatoit – lemmikloomade toit, mis sisaldab 3. kategooria materjali;

42. töödeldud loomne valk – täielikult 3. kategooria materjalist saadud loomsed valgud, mida on töödeldud käesoleva määruse kohaselt, et need oleksid kõlblikud koheseks kasutamiseks söödatoorainena või muuks kasutamiseks söötades, sealhulgas lemmikloomatoidus, või kasutamiseks orgaanilistes väetistes või mullaparandusainetes; ei sisalda veretooteid, piima, piimapõhiseid tooteid, ternespiima, želatiini, hüdrolüüsitud valke ja dikaltsiumfosfaati;

43. töödeldud lemmikloomatoit – lemmikloomatoit (v.a töötlemata lemmikloomatoit), mida on töödeldud vastavalt VIII lisa nõuetele;

44. töödeldud tooted – loomsed kõrvalsaadused, mis on läbinud ühe VII või VIII lisas nõutava töötlemisviisi või muu töötluse;

45. töötlemisviisid – V lisa III peatükis loetletud viisid;

46. töötlemisettevõte – loomseid kõrvalsaadusi töötlev ettevõte;

47. in vitro diagnoosiks kasutatav toode – lõpptarbija jaoks kasutusvalmis pakendatud toode, mis sisaldab veretoodet ja mida kasutatakse eraldi või kombineeritult reaktiivina, reagentainena, kalibraatorina, testpakendina või mõne muu süsteemina ja mis on ette nähtud kasutamiseks in vitro inimkehast või loomadest saadud proovide (v.a loovutatud vere ja kudede) uurimisel üksnes või peamiselt füsioloogilise ja tervisliku seisundi, haiguse või geneetilise hälbe diagnoosimiseks või reaktiivide ohutuse ja sobivuse kindlaksmääramiseks;

48. töötlemata lemmikloomatoit – lemmikloomatoit, mis ei ole läbinud mingit muud säilitamistöötlust kui jahutamine, külmutamine või kiirkülmutamine säilivuse tagamiseks;

49. kõrvalised piirkonnad – piirkonnad, kus loomapopulatsioon on nii väike ja millest jäätmekäitlusrajatised jäävad nii kaugele, et kogumine ja transport oleks kohapealse kõrvaldamisega võrreldes lubamatult kulukas;

50. sulatatud rasv – 2. või 3. kategooria materjali töötlemisel saadud rasv;

51. ladu – muu ettevõte kui direktiiviga 95/69/EÜ [1] Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta direktiiv 95/69/EÜ, millega nähakse ette teatavate loomatoidusektoris tegutsevate ettevõtete ja vahendajate heakskiitmise ja registreerimise tingimused ja kord ning muudetakse direktiive 70/524/EMÜ, 74/63/EMÜ, 79/373/EMÜ ja 82/471/EMÜ (EÜT L 332, 30.12.1995, lk 15). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 1999/29/EÜ (EÜT L 115, 4.5.1999, lk 32). hõlmatud ettevõtted ja vaheettevõtted, milles ajutiselt ladustatakse töödeldud tööteid enne nende lõppkasutust või kõrvaldamist;

52. parkimine – nahkade parkimine, kasutades taimseid parkaineid, kroomisoolasid või muid aineid, näiteks alumiiniumsoolad, rauasoolad, ränisoolad, aldehüüdid ja kinoonid või muud sünteetilised kõvendid;

53. tehniline ettevõte – ettevõte, milles loomseid kõrvalsaadusi kasutatakse tehniliste toodete tootmiseks;

54. tehnilised tooted – teatavatest loomsetest kõrvalsaadustest otse saadud tooted, mis on ette nähtud muuks otstarbeks kui inimeste või loomade toiduks, sealhulgas pargitud ja töödeldud nahad, jahitrofeed, töödeldud vill, karvad, harjased, suled ja sulgede osad, hobuslaste seerum, veretooted, farmaatsiatooted, meditsiiniseadmed, kosmeetikavahendid, kontidest valmistatud tooted, želatiin ja liim, orgaanilised väetised, mullaparandusained, sulatatud rasvad, rasva derivaadid, töödeldud sõnnik ning piim ja piimapõhised tooted;

55. töötlemata suled ja sulgede osad – suled ja sulgede osad, mida ei ole töödeldud aurujoaga või mõnel muul viisil, mis kindlustab, et haigusetekitajaid edasi ei kanta;

56. töötlemata vill – lambavill, mida pole vabrikus pestud ja mis pole saadud parkimise teel;

57. töötlemata karvad – mäletsejaliste karvad, mida pole vabrikus pestud ja mis pole saadud parkimise teel;

58. töötlemata harjased – seaharjased, mida pole vabrikus pestud ja mis pole saadud parkimise teel.

--------------------------------------------------

II LISA

HÜGIEENINÕUDED LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE JA TÖÖDELDUD TOODETE KOGUMISEKS JA TRANSPORDIKS

I PEATÜKK

Identifitseerimine

1. Tuleb võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada:

a) 1., 2. ja 3. kategooria materjalide identifitseerimine ning kogumise ja transpordi ajal eraldi ja identifitseeritavana hoidmine; ning

b) töödeldud toodete identifitseerimine ning transpordi ajal eraldi ja identifitseeritavana hoidmine.

2. Transpordi ajal peab veoki, konteineri, kasti või muu pakendimaterjali külge kinnitatud etiketile olema selgelt märgitud:

a) loomsete kõrvalsaaduste kategooria või, töödeldud toodete puhul, loomsete kõrvalsaaduste kategooria, millest need töödeldud tooted on saadud; ning

b) i) 3. kategooria materjali puhul sõnad "mitte inimtoiduks",

ii) 2. kategooria materjali (v.a sõnnik ja seedetrakti sisu) ning sellest saadud töödeldud toodete puhul sõnad "mitte loomatoiduks", või

iii) 1. kategooria materjali ning sellest saadud töödeldud toodete puhul sõnad "üksnes kõrvaldamiseks".

II PEATÜKK

Veokid ja konteinerid

1. Loomseid kõrvalsaadusi ja töödeldud tooteid tuleb koguda ja transportida uues suletud pakendis või kaetud lekkimiskindlates mahutites.

2. Veokid ja korduvkasutatavad mahutid ning kõik korduvkasutusega seadmed või abivahendid, mis puutuvad kokku loomsete kõrvalsaaduste või töödeldud toodetega:

a) tuleb pärast iga kasutamist puhastada, pesta ja identifitseerida;

b) peavad jääma puhtaks; ning

c) tuleb enne kasutamist puhastada ja kuivatada.

3. Korduvkasutusega mahutid peavad olema ettenähtud konkreetse toote vedamiseks, niivõrd kui see on vajalik ristsaastumise vältimiseks.

III PEATÜKK

Äridokumendid ja terviseohutuse sertifikaadid

1. Transpordi ajal peab loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodetega olema kaasas äridokument või, kui käesoleva määrusega nii nõutakse, terviseohutuse sertifikaat.

2. Äridokumentides tuleb määratleda:

a) kuupäev, millal materjal tööruumidest välja viidi;

b) materjali kirjeldus (sealhulgas I peatükis osutatud teave), looma liik, kes on määratud 3. kategooria materjaliks ja sellest saadud töödeldud toodeteks, mis on ette nähtud söödatooraineks, ning vajadusel kõrvamärgi number;

c) materjali kogus;

d) materjali päritolukoht;

e) vedaja nimi ja aadress;

f) vastuvõtja nimi ja aadress ja vajadusel loanumber; ning

g) vajadusel:

i) päritoluettevõtte loanumber ja

ii) töötlemisviis ja selle liik.

3. Äridokument tuleb koostada vähemalt kolmes eksemplaris (originaal ja kaks koopiat). Originaal peab partiiga lõppsihtkohani kaasas olema. Vastuvõtja peab selle säilitama. Tootja peab säilitama ühe koopia ja vedaja teise.

4. Äridokumendi näidise võib sätestada artikli 33 lõikes 2 osutatud korras.

5. Terviseohutuse sertifikaadid peab välja andma ja allkirjastama pädev asutus.

IV PEATÜKK

Registrid

Artiklis 9 osutatud registrid peavad sisaldama III peatüki lõikes 2 osutatud teavet. Need peavad sisaldama:

a) punktides b ja c osutatud teavet; ning

b) juhul, kui registrit peab loomseid kõrvalsaadusi lähetav isik, punktides a ja e ning (kui on teada) punktis f osutatud teavet; või

c) juhul, kui registrit peab loomseid kõrvalsaadusi transportiv isik, punktides a, d ja f osutatud teavet; või

d) juhul, kui registrit peab loomseid kõrvalsaadusi vastu võttev isik, vastuvõtmise kuupäeva ning punktides d ja e osutatud teavet.

V PEATÜKK

Dokumentide säilitamine

III peatükis osutatud äridokumente ja terviseohutuse sertifikaate ning IV peatükis osutatud registreid peab pädevale asutusele esitamiseks säilitama vähemalt kaks aastat.

VI PEATÜKK

Temperatuuritingimused

1. Loomseid kõrvalsaadusi peab vedama sobival temperatuuril, et vältida ohtu loomade ja inimeste tervisele.

2. Söödatooraineks või lemmikloomatoiduks ettenähtud töötlemata 3. kategooria materjali peab vedama jahutatuna või külmutatuna, kui seda ei töödelda 24 tunni jooksul pärast lähetamist.

3. Külmveoks kasutatavate autode konstruktsioon peab tagama nõutava temperatuuri hoidmise kogu veo jooksul.

VII PEATÜKK

Transiitveo erieeskirjad

Loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodete transiitvedu peab vastama I, II, III ja VI peatüki nõuetele.

VIII PEATÜKK

Kontrollimeetmed

Pädev asutus peab võtma vajalikud meetmed loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodete kogumise, transpordi, kasutamise ja kõrvaldamise kontrolliks, sealhulgas nõutavate registrite ja dokumentide kontrollimiseks ning, kui käesoleva määrusega nii nõutakse või kui pädev asutus peab vajalikuks, pitseerimiseks.

Kui pädev asutus nõuab loomsete kõrvalsaaduste või töödeldud toodete partii pitseerimist, peab ta teatama selle sihtkoha pädevale asutusele.

--------------------------------------------------

III LISA

VAHEETTEVÕTETE JA LADUDE HÜGIEENINÕUDED

I PEATÜKK

Nõuded vaheettevõtete tunnustamiseks

1. Tööruumid ja vahendid peavad vastama vähemalt järgmistele nõuetele:

a) tööruumid peavad olema asjakohaselt eraldatud avalikust maanteest ja teistest tööruumidest, näiteks tapamajadest; ettevõtete põhiplaan peab olema selline, et vastuvõtmisest kuni lähetamiseni oleks tagatud 1. ja 2. kategooria materjalide täielik eraldatus 3. kategooria materjalist;

b) ettevõttes peab olema kinnine ruum loomsete kõrvalsaaduste vastuvõtmiseks;

c) ettevõte peab olema ehitatud nii, et seda oleks hõlpus puhastada ja desinfitseerida; põrand peab olema ehitatud nii, et vedeliku äravool oleks lihtsustatud;

d) ettevõttes peavad tööliste jaoks olema nõuetekohased tualetid, riietusruum ja valamud;

e) ettevõttes peab olema asjakohane kord kaitseks kahjurite, nagu näiteks putukate, näriliste ja lindude eest;

f) ettevõttes peab olema hügieeninõuetele vastav heitvee äravoolu süsteem;

g) kui see on käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks vajalik, peavad ettevõttes olema piisava võimsusega nõuetekohaselt reguleeritava temperatuuriga ladustamisrajatised, mis hoiavad loomseid kõrvalsaadusi asjakohasel temperatuuril ja on kavandatud kõnealuste temperatuuride ülesmärkimiseks ja jälgimiseks.

2. Ettevõttes peavad olema asjakohased vahendid, et puhastada ja desinfitseerida konteinereid või mahuteid, milles loomsed kõrvalsaadused on saabunud, ning vedamiseks kasutatud transpordivahendeid, välja arvatud laevad. Veokite rataste desinfitseerimiseks peavad olema ette nähtud asjakohased vahendid.

II PEATÜKK

Üldised hügieeninõuded

A. 3. kategooria vaheettevõtted

1. Ettevõte ei tohi tegeleda muu tegevusega kui 3. kategooria materjali importimine, kogumine, sorteerimine, lõikamine, jahutamine, plokkidena külmutamine, ajutine ladustamine ja lähetamine.

2. 3. kategooria materjal tuleb sorteerida nii, et vältida igasugust riski loomahaiguste levikuks.

3. Kogu ladustamise ja sorteerimise ajal peab 3. kategooria materjali käitlema ja ladustama eraldi muudest kaupadest kui muu 3. kategooria materjal ning niisugusel viisil, et vältida igasugust riski nakkusetekitajate levikuks ning tagada vastavus artiklile 22.

4. 3. kategooria materjali tuleb ladustada nõuetekohaselt ning vajaduse korral jahutatuna või külmutatuna kuni lähetamiseni.

5. Pakendimaterjal tuleb põletada või kõrvaldada muul viisil vastavalt pädeva asutuse juhendile.

B. 1. või 2. kategooria vaheettevõtted

6. Ettevõte ei tohi tegeleda muu tegevusega kui 1. või 2. kategooria materjali kogumine, käitlemine, ajutine ladustamine ja lähetamine.

7. 1. või 2. kategooria materjal tuleb sorteerida nii, et vältida igasugust riski loomahaiguste levikuks.

8. Kogu ladustamise ja sorteerimise ajal peab 1. ja 2. kategooria materjali käitlema ja ladustama eraldi muudest kaupadest ning niisugusel viisil, et vältida igasugust riski nakkusetekitajate levikuks.

9. 1. või 2. kategooria materjali tuleb ladustada nõuetekohaselt, sealhulgas hoida kuni uuesti lähetamiseni sobival temperatuuril.

10. Pakendimaterjal tuleb põletada või kõrvaldada muul viisil vastavalt pädeva asutuse juhendile.

11. Heitvesi tuleb töödelda, et tagada niipalju, kui see on praktiliselt teostatav, et sellesse pole jäänud nakkusetekitajaid. Erinõuded 1. ja 2. kategooria vaheettevõtete heitvee töötlemiseks võib sätestada artikli 33 lõikes 2 osutatud korras.

III PEATÜKK

Nõuded ladude tunnustamiseks

Tööruumid ja vahendid peavad vastama vähemalt järgmistele nõuetele.

1. 3. kategooria materjalist saadud töödeldud toodete ladustamise ruumid ei tohi olla samas kohas 1. või 2. kategooria materjalist saadud töödeldud toodete ladustamise ruumidega, kui need ei asu täiesti omaette hoones.

2. Ettevõttes peab olema:

a) kinnine ruum toodete vastuvõtmiseks;

b) selline ruumide jaotus, et neid oleks hõlpus puhastada ja desinfitseerida; põrand ehitatud nii, et vedelike äravool oleks lihtsustatud;

c) tööliste jaoks nõuetekohased tualetid, riietusruumid ja valamud; ning

e) asjakohane kord kaitseks kahjurite, nagu näiteks putukate, näriliste ja lindude eest.

3. Ettevõttes peavad olema asjakohased vahendid, et puhastada ja desinfitseerida konteinereid või mahuteid, milles tooted on saabunud, ning vedamiseks kasutatud transpordivahendeid, välja arvatud laevad. Veokite rataste desinfitseerimiseks peavad olema ette nähtud asjakohased vahendid.

4. Tooteid tuleb kuni uuesti lähetamiseni ladustada nõuetekohaselt.

--------------------------------------------------

IV LISA

NÕUDED NENDE PÕLETUS- JA KOOSPÕLETUSRAJATISTE JAOKS, MILLE SUHTES EI KOHALDATA DIREKTIIVI 2000/76/EÜ

I PEATÜKK

Üldtingimused

1. Põletus- või koospõletusrajatised peavad olema projekteeritud, varustatud ja käitatud nii, et need vastaksid käesoleva määruse nõuetele.

2. Põletus- või koospõletusrajatise käitaja peab võtma loomsete kõrvalsaaduste vastuvõtmisel kõik vajalikud meetmed, et niivõrd, kui see on teostatav, vältida või piirata otsest ohtu inimeste või loomade tervisele.

II PEATÜKK

Käitamistingimused

3. Põletus- või koospõletusrajatised peavad olema kavandatud, varustatud, ehitatud ja käitatud nii, et tekkiv gaas kuumeneb juhitavalt ja ühtlaselt isegi ebasoodsaimates tingimustes kaheks sekundiks temperatuurini 850 °C, mõõdetuna põlemiskambri siseseina juures või mõnes muus pädeva asutuse heakskiidetud tüüpilises punktis.

4. Suure võimsusega põletusrajatise iga liin peab olema varustatud vähemalt ühe abipõletiga. See põleti peab automaatselt tööle hakkama, kui põlemisgaaside temperatuur langeb pärast viimast põlemisõhu etteannet alla 850 °C. Samuti kasutatakse seda rajatise käivitamisel ja seiskamisel, et tagada temperatuuri säilimine 850 °C juures kõnealuste toimingute vältel ja seni, kuni põlemiskambris on veel põlemata jäätmeid.

5. Suure võimsusega põletus- või koospõletusrajatises peab olema töötav automaatsüsteem, mis välistab loomsete kõrvalsaaduste etteandmise:

a) käivitamishetkest kuni temperatuuri 850 °C saavutamiseni; ning

b) juhul, kui temperatuur langeb alla 850 °C.

6. Loomsed kõrvalsaadused tuleks võimaluse korral vahetu käitlemiseta otse ahju suunata.

III PEATÜKK

Heitvee väljutamine

7. Põletus- või koospõletusrajatiste kohad ja asjakohased loomsete kõrvalsaaduste ladustamise kohad peavad olema kavandatud nii, et kooskõlas asjakohaste ühenduse õigusaktidega oleks välditud saasteainete lubamatu ja juhuslik sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Lisaks sellele tuleb luua võimalused põletusrajatise alalt äravoolava saastunud sademevee või leketest või tulekustutusest tuleneva saastunud vee ladustamiseks.

8. Ladustamisvõimalused peavad olema mahult piisavad, et sellest veest saaks võtta proove ja seda vajaduse korral enne väljutamist töödelda.

IV PEATÜKK

Jäägid

9. Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendavad "jäägid" mistahes vedelat või tahket materjali, mis on tekkinud põlemis- või koospõlemisprotsessi käigus, heitvee töötlemisel või muude põletus- või koospõletusrajatises läbiviidud protsesside käigus. Jääkide hulka kuuluvad ka koldetuhk ja räbu, lendtuhk ja katlatolm.

10. Põletus- või koospõletusrajatise käitamisel tekkivate jääkide kogust ja kahjulikkust tuleb vähendada võimalikult palju. Võimaluse korral tuleb jäägid võtta ringlusse vahetult rajatises või väljaspool seda vastavalt asjakohastele ühenduse õigusaktidele.

11. Kuivade tolmsete jääkide vedu ja vaheladustamine peab toimuma nii, et oleks välditud nende sattumine keskkonda (näiteks kinnistes mahutites).

V PEATÜKK

Temperatuuri mõõtmine

12. Tuleb kasutada võtteid, mis võimaldavad jälgida põletamise või koospõletamisega seotud näitajaid ja tingimusi. Suure võimsusega põletus- ja koospõletusrajatistes peavad olema kasutusel temperatuuri mõõtmise seadmed.

13. Pädeva asutuse antud tunnustuses või sellele lisatud tingimustes tuleb sätestada temperatuuri mõõtmise nõuded.

14. Automaatsete jälgimisseadmete paigaldamist ja toimimist tuleb kontrollida ning seadmeid tuleb testida kord aastas. Vähemalt kord iga kolme aasta tagant peab seadmeid taatlema, tehes võrdlusmeetodite abil üheaegseid mõõtmisi.

15. Temperatuuri mõõtmise tulemused tuleb registreerida ja esitada sobival viisil, et pädev asutus saaks tema enda kehtestatavas korras kindlaks teha, kas lubatud käitamistingimustest ja käesolevas määruses sätestatud heitmete piirväärtustest on kinni peetud.

VI PEATÜKK

Ebaharilikud käitamistingimused

16. Suure rikke või ebaharilike käitamistingimuste korral peab käitaja vähendama töömahtu või peatama töö niipea kui võimalik, kuni saab taastada normaalkäituse.

--------------------------------------------------

V LISA

ÜLDISED HÜGIEENINÕUDED 1., 2. JA 3. KATEGOORIA MATERJALIDE TÖÖTLEMISEL

I PEATÜKK

Üldnõuded 1., 2. ja 3. kategooria töötlemisettevõtete tunnustamiseks

1. Tööruumid ja vahendid peavad vastama järgmistele nõuetele:

a) loomsete kõrvalsaaduste töötlemise ruumid ei tohi olla samas paigas koos tapamajadega, kui need ei asu omaette hoones; kõrvalisi isikuid ja loomi ei tohi töötlemisettevõttesse lubada;

b) ettevõttes peavad olema teineteisest asjakohaselt eraldatud "puhas" ja "must" pool; "mustal poolel" peab olema loomsete kõrvalsaaduste vastuvõtuks ettenähtud kinnine ruum, mis on hõlpsasti puhastatav ja desinfitseeritav; põrand peab olema ehitatud nii, et vedelike äravool oleks lihtsustatud; töötlemisettevõttes peavad tööliste jaoks olema nõuetekohased tualetid, riietusruum ja valamud;

c) töötlemisettevõttel peab olema piisavalt tootmisvõimsust loomsete kõrvalsaaduste töötlemiseks kuuma vee ja auruga;

d) vajaduse korral peavad "mustal poolel" olema seadmed loomsete kõrvalsaaduste peenestamiseks ja peenestatud loomsete kõrvalsaaduste töötlemisseadmetesse saatmiseks;

e) kõiki seadeldisi, milles loomseid kõrvalsaadusi töödeldakse, tuleb käitada vastavalt II peatüki nõuetele. Kui on vajalik kuumutamine, peavad töötlemisettevõttes olema:

i) mõõteseadmed temperatuuri ning vajaduse korral ka rõhu jälgimiseks kriitilistes kohtades;

ii) salvestusseadmed nende mõõtetulemuste pidevaks registreerimiseks; ning

iii) asjakohane ohutussüsteem, et vältida ebapiisavat kuumutamist;

f) hoidmaks ära valmistoodangu teisest saastumist vastuvõetavatest loomsetest kõrvalsaadustest, peavad töötlemisettevõtte territooriumil olema üksteisest selgesti eraldatud piirkonnad vastuvõetava töödeldava materjali mahalaadimiseks, selle töötlemiseks ning töödeldud toodete ladustamiseks.

2. Töötlemisettevõttes peavad olema asjakohased vahendid, et puhastada ja desinfitseerida konteinereid või mahuteid, milles loomsed jäätmed on saabunud, ning vedamiseks kasutatud transpordivahendeid, välja arvatud laevad.

3. Peavad olema ette nähtud asjakohased vahendid veokite rataste desinfitseerimiseks, kui need sõidavad välja ettevõtte "mustalt poolelt".

4. Kõikides töötlemisettevõtetes peab olema pädeva asutuse nõuetele vastav heitvee äravoolu süsteem.

5. Töötlemisettevõttes peab olema kas oma labor või peab ta kasutama mõne muu labori teenuseid. Selles laboris peab olema varustus vajalike analüüside tegemiseks ja see peab olema tunnustatud pädevate asutuste poolt.

II PEATÜKK

Üldised hügieeninõuded

1. Loomsed kõrvalsaadused tuleb ümber töötada võimalikult kiiresti pärast ettevõttesse saabumist. Kuni töötlemiseni tuleb neid nõuetekohaselt ladustada.

2. Töötlemata materjali veoks kasutatud konteinerid, mahutid ja veokid tuleb puhastada selleks ettenähtud alal. See koht peab paiknema või olema rajatud nii, et töödeldud toodete saastumise oht oleks välditud.

3. "Mustal poolel" töötavad isikud ei tohi minna "puhtale poolele", vahetamata töörõivaid ja jalanõusid või viimaseid desinfitseerimata. Seadmeid ja tööriistu ei tohi viia "mustalt poolelt""puhtale", neid eelnevalt puhastamata ja desinfitseerimata. Tuleb kehtestada töötajate liikumise kord, et kontrollida töötajate liikumist ühest piirkonnast teise ning ette näha jalanõude ja rataste desinfitseerimisvannide nõuetekohane kasutamine.

4. "Musta poole" heitvesi tuleb töödelda tagamaks niivõrd, kui see on praktiliselt teostatav, et sellesse pole jäänud nakkusetekitajaid. Erinõuded töötlemisettevõtete heitvee töötlemiseks võib sätestada artikli 33 lõikes 2 osutatud korras.

5. Tuleb järjekindlalt läbi viia lindude, näriliste, putukate ja muude kahjurite tõrjet. Sel eesmärgil tuleb kasutada dokumenteeritud kahjuritõrjeprogrammi.

6. Tööruumide kõikide osade jaoks tuleb kehtestada ja dokumenteerida puhastamise kord. Puhastamiseks tuleb näha ette asjakohased seadmed ja puhastusvahendid.

7. Hügieenikontroll peab hõlmama keskkonna ja seadmete korralisi ülevaatusi. Inspekteerimiste ajakava ja tulemused tuleb dokumenteerida ja säilitada vähemalt kaks aastat.

8. Seadmeid ja varustust tuleb hoida heas seisukorras ning mõõteriistu korrapäraste ajavahemike järel kaliibrida.

9. Töödeldud tooteid tuleb töötlemisettevõttes käidelda ja ladustada viisil, mis välistab nende teisese saastumise.

III PEATÜKK

Töötlemisviisid

1. töötlemisviis

Peenestamine

1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 50 millimeetri, tuleb loomseid kõrvalsaadusi peenestada asjakohastes seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist on osakeste suurus alla 50 millimeetri. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 50 millimeetri suurusi osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk

2. Pärast peenestamist tuleb loomseid kõrvalsaadusi vähemalt 20 minutit pidevalt läbi kuumutada sisetemperatuuril üle 133 °C ja küllastatud auru tekitatud vähemalt 3baarise (absoluut)rõhu all; [1] kuumtöötlust võib kohaldada ainsa menetlusena või steriliseerimisetapile eelneva või järgneva menetlusena.

3. Ümbertöötamine võib toimuda partiide kaupa või pideva protsessina.

2. töötlemisviis

Peenestamine

1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 150 millimeetri, tuleb loomseid kõrvalsaadusi peenestada asjakohastes seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist on osakeste suurus alla 150 millimeetri. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 150 millimeetri suurusi osakesi, tuleb töötlemine peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk

2. Pärast peenestamist tuleb loomseid kõrvalsaadusi läbi kuumutada vähemalt 125 minutit sisetemperatuuril üle 100 °C, vähemalt 120 minutit sisetemperatuuril üle 110 °C ja vähemalt 50 minutit sisetemperatuuril üle 120 °C.

3. Töötlemine peab toimuma partiide kaupa.

4. Loomseid kõrvalsaadusi tuleb kuumutada nii, et samal ajal oleksid täidetud nõuded nii aja kui temperatuuri osas.

3. töötlemisviis

Peenestamine

1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 30 millimeetri, tuleb loomseid kõrvalsaadusi peenestada asjakohastes seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist on osakeste suurus alla 30 millimeetri. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 30 millimeetri suurusi osakesi, tuleb töötlemine peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk

2. Pärast peenestamist tuleb loomseid kõrvalsaadusi läbi kuumutada vähemalt 95 minutit sisetemperatuuril üle 100 °C, vähemalt 55 minutit sisetemperatuuril üle 110 °C ja vähemalt 13 minutit sisetemperatuuril üle 120 °C.

3. Ümbertöötamine võib toimuda partiide kaupa või pideva protsessina.

4. Loomseid kõrvalsaadusi võib kuumutada nii, et samaaegselt on täidetud nõuded nii aja kui temperatuuri osas.

4. töötlemisviis

Peenestamine

1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 30 millimeetri, tuleb loomseid kõrvalsaadusi peenestada asjakohastes seadmetes, nähes ette, et pärast peenestamist on osakeste suurus alla 30 millimeetri. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 30 millimeetri suurusi osakesi, tuleb töötlemine peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk

2. Pärast peenestamist tuleb loomsed kõrvalsaadused koos lisatud rasvaga panna surveanumasse ja läbi kuumutada vähemalt 16 minutit sisetemperatuuril üle 100 °C, vähemalt 13 minutit sisetemperatuuril üle 110 °C, vähemalt 8 minutit sisetemperatuuril üle 120 °C ja vähemalt 3 minutit sisetemperatuuril üle 130 °C.

3. Ümbertöötamine võib toimuda partiide kaupa või pideva protsessina.

4. Loomseid kõrvalsaadusi võib kuumutada nii, et samal ajal on täidetud nõuded nii aja kui temperatuuri osas.

5. töötlemisviis

Peenestamine

1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 20 millimeetri, tuleb loomseid kõrvalsaadusi peenestada asjakohastes seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist on osakeste suurus alla 20 millimeetri. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 20 millimeetri suurusi osakesi, tuleb töötlemine peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk

2. Pärast peenestamist tuleb loomseid kõrvalsaadusi kuumutada koaguleerumiseni ning siis pressida nii, et rasv ja vesi valkainest eemalduvad. Seejärel tuleb valkainet kuumutada vähemalt 120 minutit sisetemperatuuril üle 80 °C ja vähemalt 60 minutit sisetemperatuuril üle 100 °C.

3. Ümbertöötamine võib toimuda partiide kaupa või pideva protsessina.

4. Loomseid kõrvalsaadusi võib kuumutada nii, et samal ajal on täidetud nõuded nii aja kui temperatuuri osas.

6. töötlemisviis

(üksnes kalast saadud loomsete kõrvalsaaduste puhul)

Peenestamine

1. Loomsed kõrvalsaadused peenestatakse …. millimeetri suurusteks osakesteks. Seejärel tuleb need tuleb segada sipelghappega, et vähendada pH taset kuni … Segu tuleb enne järgnevat töötlust hoida … tundi.

2. Siis tuleb segu panna konverterisse ja kuumutada vähemalt … minutit sisetemperatuuril … °C. Toote töötlemise kulgu konverteris tuleb jälgida mehhaaniliste kontrollivahenditega, mis juhivad toote edasiliikumist nii, et see on kuumtöötluse lõpuks läbinud piisava aja ja temperatuuriga tsükli.

3. Pärast kuumtöötlust tuleb toode mehhaaniliste vahenditega eraldada vedelikuks, rasvaks ja kõrneteks. Töödeldud loomse valgu kontsentraadi saamiseks tuleb vedelfaas pumbata kahte soojusvahetisse, mis on auruga kuumutatavad ja vaakumkambritega varustatud, et niiskus veeauruna eemaldada. Enne ladustamist tuleb kõrned uuesti lisada valgukontsentraadile.

7. töötlemisviis

1. Töötlemisviis kiidetakse pädeva asutuse poolt heaks, kui sellele asutusele on kuu aja jooksul iga päev võetavate proovide alusel tõestatud, et lõpptoode vastab järgmistele mikrobioloogilistele standarditele:

a) vahetult pärast kuumtöötlust võetud materjali proovid:

1 g toodangus ei tohi esineda Clostridium perfringens’it

b) töötlemisettevõttes ladustamisel või laost väljaviimisel võetud materjali proovid:

salmonelloos: puudub 25 grammis; n = 5, c = 0, m = 0, M = 0

Enterobacteriaceae: n = 5, c = 2, m = 10, M = 300 1 grammis,

kus:

n = võetavate proovide arv,

m = bakterite arvu läviväärtus; tulemus on rahuldav, kui bakterite arv kõikides proovides ei ületa näitajat m;

M = bakterite arvu maksimumväärtus; tulemus on ebarahuldav, kui bakterite arv ühes või mitmes proovis on võrdne näitajaga M või sellest suurem; ning

c = proovide arv, milles bakterite arv võib jääda näitajate m ja M vahele, ja mille puhul valim on siiski rahuldav, kui valimi teiste ühikute bakterite arv on võrdne näitajaga m või sellest väiksem.

2. Üksikasjad kriitiliste kontrollipunktide kohta, mille alusel töötlemisettevõtted rahuldavalt vastavad mikrobioloogilistele standarditele, tuleb registreerida ja säilitada, et omanik, ettevõtja või tema esindaja ning pädev asutus saaks jälgida töötlemisettevõtte tööd. Registreeritav ja jälgitav teave peab sisaldama järgmist: osakese suurus, kriitiline temperatuur ning vastavalt vajadusele töötlemise absoluutne aeg, rõhk, tooraine etteandmise kiirus ja rasva tsirkuleerimise kiirus.

3. Kõnealune teave tuleb komisjoni nõudmisel teha talle kättesaadavaks.

IV PEATÜKK

Tootmise järelevalve

1. Pädev asutus peab kontrollima töötlemisettevõtteid, et tagada vastavus käesoleva määruse nõuetele. Eelkõige peab pädev asutus:

a) kontrollima:

i) tööruumide, seadmete ja personali üldisi hügieenitingimusi;

ii) vastavalt artiklile 25 ettevõtte poolt tehtud kontrollide efektiivsust, eelkõige kontrollides tulemusi ja võttes proove;

iii) toodete standardeid pärast töötlemist; analüüsid ja kontrollid tuleb teha vastavalt teaduslikult tunnustatud meetoditele (eelkõige vastavalt ühenduse õigusaktides sätestatuile, või kui neid ei ole, vastavalt tunnustatud rahvusvahelistele standarditele, või kui need puuduvad, vastavalt siseriiklikele standarditele); ning

iv) ladustamistingimusi;

b) võtma laborikatsete jaoks vajalikke proove; ning

c) tegema muid kontrolle, mida ta peab vajalikuks, et tagada käesoleva määruse järgimine.

2. Et võimaldada pädeval asutusel täita tema kohustusi lõike 1 alusel, peab tal olema kogu aeg vaba juurdepääs kõikidele töötlemisettevõtte osadele ning registritele, äridokumentidele ja terviseohutuse sertifikaatidele.

V PEATÜKK

Kinnitamismenetlused

1. Pädev asutus peab töötlemisettevõtte kinnitama vastavalt järgmistele menetlustele ja näitajatele:

a) menetluse kirjeldus (menetluse kulgemine diagrammi kujul);

b) kriitiliste kontrollipunktide kindlakstegemine, sealhulgas pidevate süsteemide puhul käideldava materjali maht ajaühikus;

c) vastavus käesolevas määruses sätestatud töötlemise erinõuetele; ning

d) järgmiste nõuete täitmine:

i) osakeste suurus partiide kaupa menetlemisel ja pideval menetlemisel – määratletakse hakkmasina või plaadi aukude suuruse põhjal, ja

ii) temperatuur, rõhk, töötlemisaeg ja käideldavate materjalide maht ajaühikus (üksnes pideva süsteemi puhul) nagu on sätestatud lõigetes 2 ja 3.

2. Partiide kaupa menetlemise puhul:

a) tuleb temperatuuri jälgida pidevalt termoelemendi abil ja see tuleb registreerida reaalajas;

b) rõhku tuleb jälgida pidevalt manomeetri abil; rõhk tuleb registreerida reaalajas;

c) töötlemisaeg tuleb esitada aja/temperatuuri ja aja/rõhu diagrammi kujul.

Termoelementi ja manomeetrit tuleb kaliibrida vähemalt kord aastas.

3. Pideva menetlemise puhul:

a) tuleb temperatuuri jälgida termoelemendi või temperatuuri infrapuna-mõõtepüstoli abil ja rõhku teatavates kohtades kasutatava manomeetri abil kogu menetluse jooksul nii, et temperatuur ja rõhk vastaksid nõutavatele tingimustele kogu pideva süsteemi või mõne selle osa jooksul; temperatuur ja rõhk tuleb registreerida reaalajas;

b) teave minimaalse läbimisaja kohta pideva süsteemi selles osas, mille puhul temperatuur ja rõhk vastavad nõutavatele tingimustele, tuleb esitada pädevale asutusele, kasutades lahustamatuid märgistusaineid (näiteks mangaandioksiid) või samaväärseid tagatisi pakkuvat meetodit. Oluline on ajaühikus käideldavate jäätmete mahu täpne mõõtmine ja kontrollimine ning mõõtmine peab toimuma kinnitamiskatse ajal suhtes sellise pidevalt jälgitava kriitilise kontrollipunktiga nagu:

i) etteandmise kiirus (kruvi pöörded minutis),

ii) elektrienergia (voolutugevus (A) teatava pinge juures), või

iii) aurustumise/kondenseerumise määr, või

iv) pumbalöökide arv ajaühiku kohta.

Kõiki mõõte- ja vaatlusseadmeid tuleb kaliibrida vähemalt kord aastas.

4. Pädev asutus peab kinnitamismenetlust kordama perioodiliselt või siis, kui ta peab seda vajalikuks, ning alati, kui menetlusse tehakse olulisi muudatusi (näiteks masinate või tooraine muutmine jne).

5. Katsemeetoditel põhineva kinnitamismenetluse võib sätestada artikli 33 lõikes 2 osutatud korras.

[1] “Küllastunud aur” tähendab seda, et steriliseerimiskambris kõrvaldatakse kogu õhk ja asendatakse auruga.

--------------------------------------------------

VI LISA

ERINÕUDED 1. JA 2. KATEGOORIA MATERJALIDE TÖÖTLEMISEKS NING BIOGAASI JA KOMPOSTEERIMISETTEVÕTETELE

I PEATÜKK Erinõuded 1. ja 2. kategooria materjalide töötlemiseks

Lisaks V lisas sätestatud üldnõuetele kohaldatakse järgmisi nõudeid.

A. Tööruumid

1. 1. ja 2. kategooria ettevõtete põhiplaan peab tagama 1. kategooria materjali täieliku eraldamise 2. kategooria materjalist alates toormaterjali vastuvõtmisest kuni nendest töödeldud toodete lähetamiseni.

2. Siiski võib pädev asutus lubada ajutiselt kasutada 2. kategooria töötlemisettevõtet 1. kategooria materjali töötlemiseks, kui laiaulatuslik episootilise haiguse puhang või muu erakorraline ja ettenägematu olukord viib 1. kategooria töötlemisettevõtte võimsuste ületamiseni.

Pädev asutus peab 2. kategooria töötlemisettevõtte vastavalt artiklile 13 uuesti heaks kiitma, enne kui see uuesti 2. kategooria materjali töötlema hakkab.

B. Töötlemisstandardid

3. Kriitilised kontrollipunktid, mis määravad kindlaks töötlemisel kohaldatava kuumutamise ulatuse, tuleb määrata kindlaks iga töötlemisviisi jaoks, nagu on määratletud V lisa III peatükis. Kriitilised kontrollipunktid võivad hõlmata:

a) tooraine osakese suurust;

b) kuumtöötlemisprotsessil saavutatud temperatuuri;

c) toormaterjali suhtes kohaldatavat rõhku; ning

d) kuumtöötlemisprotsessi kestust või etteandmiskiirust pideval protsessil.

Minimaalsed töötlemisstandardid tuleb iga kohaldatava kriitilise kontrollipunkti puhul täpsustada.

4. Registreid tuleb säilitada vähemalt kaks aastat, et näidata minimaalsete töötlemisväärtuste kohaldamist kõikides kriitilistes kontrollipunktides.

5. Töötlemistingimuste pidevaks jälgimiseks tuleb kasutada täpselt kaliibritud mõõtureid/salvestajaid. Mõõturite/salvestajate kaliibrimise kuupäev tuleb registreerida.

6. Materjali, mille suhtes ei pea kohaldama spetsiifilist kuumtöötlust (nt materjal, mis on enne selle algust kõrvale jäetud või lekkinud kuumutamisanumatest), tuleb uuesti kuumtöödelda või koguda ja taastöödelda.

7. Loomseid kõrvalsaadusi tuleb töödelda vastavalt järgmistele töötlemisstandarditele.

a) 1. töötlemisviisi tuleb kohaldada:

i) 2. kategooria materjali suhtes (välja arvatud sõnnik ja seedetrakti sisu), mis on ette nähtud kasutamiseks biogaasi või komposteerimisettevõtetes või orgaaniliste väetiste või mullaparandusainetena, ning

ii) jäätmeladustuskohtadesse ladustamiseks ettenähtud 1. ja 2. kategooria materjalide suhtes.

b) Mistahes töötlemisviisi 1–5 tuleb kohaldada:

i) 2. kategooria materjali suhtes, millest saadud valk on ette nähtud põletamiseks või koospõletamiseks,

ii) 2. kategooria materjali suhtes, millest saadud sulatatud rasv on ette nähtud saatmiseks 2. kategooria õlikeemiaettevõttesse, ja

iii) 1. ja 2. kategooria materjali suhtes, mis on ette nähtud põletamiseks või koospõletamiseks.

Siiski võib pädev asutus nõuda 1. töötlemisviisi kohaldamist 1. kategooria materjali suhtes, mis on ette nähtud põletamiseks või koospõletamiseks.

C. Töödeldud tooted

8. 1. või 2. kategooria materjalidest saadud töödeldud tooted, välja arvatud biogaasi tootmiseks või komposteerimisettevõtetesse saatmiseks ettenähtud vedelad tooted, tuleb pädeva asutuse poolt heakskiidetud süsteemi kasutades püsivalt märgistada, kasutades võimalusel lõhnamärgistust. Sellise märgistamise üksikasjaliku korra võib sätestada artikli 33 lõikes 2 osutatud korras.

9. Biogaasi või komposteerimisettevõtetesse saatmiseks ettenähtud töödeldud toodete proovid, mis on võetud vahetult pärast kuumutamist, peavad olema vabad kuumakindlate haigusttekitavate bakterite eostest (1 g toodetes ei tohi esineda Clostridium perfringens’it).

II PEATÜKK Erinõuded biogaasi ja komposteerimisettevõtete tunnustamiseks

A. Tööruumid

1. Biogaasi ettevõtetes peab olema:

a) pastöriseerimis-/hügieeniüksus, mida pole võimalik vältida, koos:

i) seadmetega temperatuuri jälgimiseks;

ii) salvestusseadmetega mõõtetulemuste pidevaks registreerimiseks; ning

iii) asjakohase ohutussüsteemiga, et vältida ebapiisavat kuumutamist; ning

b) asjakohased vahendid transpordivahendite ja konteinerite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks biogaasi ettevõttest lahkumisel.

Siiski ei ole pastöriseerimis/hügieeniüksus kohustuslik biogaasi ettevõtetes, mis käitlevad üksnes 1. töötlemisviisi läbinud loomseid kõrvalsaadusi.

2. Komposteerimisettevõtetes peab olema:

a) suletud komposteerimisreaktor, mida pole võimalik vältida, koos:

i) seadmetega temperatuuri jälgimiseks;

ii) salvestusseadmetega mõõtetulemuste pidevaks registreerimiseks; ning

iii) asjakohase ohutussüsteemiga, et vältida ebapiisavat kuumutamist; ning

b) asjakohased vahendid töötlemata loomseid kõrvalsaadusi vedavate transpordivahendite ja konteinerite puhastamiseks ning desinfitseerimiseks.

3. Igal biogaasi või komposteerimisettevõttel peab olema oma labor või peab ettevõte kasutama mõnda muud laborit. Selles laboris peab olema varustus vajalike analüüside tegemiseks ja see peab olema pädevate asutuste poolt heaks kiidetud.

B. Hügieeninõuded

4. Biogaasi või komposteerimisettevõttes võib töödelda üksnes järgmisi loomseid kõrvalsaadusi:

a) 2. kategooria materjal, kui kasutatakse 1. töötlemisviisi 2. kategooria ettevõttes;

b) sõnnik ja seedetrakti sisu; ning

c) 3. kategooria materjali.

5. Lõikes 4 osutatud loomsed kõrvalsaadused tuleb pärast ettevõttesse saabumist töödelda võimalikult kiiresti. Kuni töötlemiseni tuleb neid nõuetekohaselt ladustada.

6. Töötlemata materjali veoks kasutatud konteinerid, mahutid ja veokid tuleb puhastada selleks ettenähtud kohas. See koht peab paiknema või olema rajatud nii, et töödeldud toodete saastumise oht oleks välditud.

7. Tuleb järjekindlalt läbi viia lindude, näriliste, putukate ja muude kahjurite tõrjet. Selleks tuleb kasutada dokumenteeritud kahjuritõrjeprogrammi.

8. Tööruumide kõikide osade jaoks tuleb kehtestada ja dokumenteerida puhastamise kord. Puhastamiseks tuleb näha ette asjakohased seadmed ja puhastusvahendid.

9. Hügieenikontroll peab hõlmama keskkonna ja seadmete korralisi ülevaatusi. Ülevaatuste graafik ja tulemused tuleb dokumenteerida.

10. Seadmeid ja sisseseadet tuleb hoida heas seisukorras ning mõõteriistu korrapäraste ajavahemike järel kaliibrida.

11. Lagundumissaadusi tuleb ettevõttes käidelda ja ladustada nii, et teisene saastumine oleks välditud.

C. Töötlemisstandardid

12. 3. kategooria materjal, mida kasutatakse pastöriseerimis/hügieeniüksusega varustatud biogaasi ettevõttes toorainena, peab vastama järgmistele miinimumnõuetele:

a) osakeste maksimumsuurus enne ühikusse sisenemist: 12 mm;

b) kogu materjali miinimumtemperatuur ühikus: 70 °C; ning

c) minimaalne töötlemisaeg ilma katkestusteta: 60 minutit.

13. 3. kategooria materjal, mida kasutatakse toorainena komposteerimisettevõttes, peab vastama järgmistele miinimumnõuetele:

a) osakeste maksimumsuurus enne komposteerimisreaktorisse panekut: 12 mm;

b) kogu materjali miinimumtemperatuur reaktoris: 70 °C; ning

c) minimaalne töötlemisaeg reaktoris 70 °C (kogu materjal) juures: 60 minutit.

14. Siiski võib pädev asutus kuni eeskirjade vastuvõtmiseni vastavalt artikli 6 lõike 2 punktile g juhul, kui toidujäätmed on biogaasi või komposteerimisettevõttes ainus toorainena kasutatav loomne kõrvalsaadus, lubada kasutada muid tootmisstandardeid kui lõigetes 12 ja 13 sätestatud, tingimusel et need tagavad nakkusetekitajate hävitamisel samaväärse toime.

D. Lagundumissaadused ja kompost

15. Biogaasi või komposteerimisettevõttes ladustamisel või laost väljaviimisel lagundumissaadustest või kompostist võetud proovid peavad vastama järgmistele tingimustele:

salmonelloos: puudub 25 grammis; n = 5, c = 0, m = 0, M = 0

Enterobacteriaceae: n = 5, c = 2, m = 10, M = 300 1 grammis,

kus:

n = uuritavate proovide arv;

m = bakterite arvu läviväärtus; tulemus on rahuldav, kui bakterite arv kogu valimis ei ületa näitajat m;

M = bakterite arvu maksimumväärtus; tulemus on ebarahuldav, kui bakterite arv valimi ühes või mitmes ühikus on võrdne näitajaga M või sellest suurem; ning

c = nende valimite arv, milles bakterite arv võib jääda näitajate m ja M vahele, ja mille puhul valim on siiski rahuldav, kui teiste valimite bakterite arv on võrdne näitajaga m või sellest väiksem.

III PEATÜKK Töötlemisstandardid sulatatud rasva edasisel töötlemisel

Rasva derivaatide tootmiseks 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvadest võib kasutada järgmisi töötlemisviise:

1. ümberesterdamine või hüdrolüüs vähemalt 200 °C juures ja vastava asjakohase rõhu all 20 minuti jooksul (glütserool, rasvhapped ja estrid); või

2. seebistamine 12M NaOH-ga (glütserool ja seep):

a) partiidena 95 °C juures vähemalt kolme tunni jooksul; või

b) pideva protsessina 140 °C juures ja kahe baari all (2000 hPa) kaheksa minuti jooksul või samaväärsetel tingimustel, mis on sätestatud artikli 33 lõikes 2 osutatud korras.

--------------------------------------------------

VII LISA

SPETSIIFILISED HÜGIEENINÕUDED TÖÖDELDUD LOOMSE VALGU JA MUUDE SÖÖDATOORAINENA KASUTATAVATE TÖÖDELDUD TOODETE TÖÖTLEMISEL JA TURUSTAMISEL

I PEATÜKK Erinõuded 3. kategooria töötlemisettevõtete tunnustamiseks

Lisaks V lisas sätestatud üldnõuetele kohaldatakse järgmisi nõudeid.

A. Tööruumid

1. 3. kategooria materjali töötlemise ruumid ei tohi olla samas paigas 1. või 2. kategooria materjali töötlemise ruumidega, kui need ei asu täiesti omaette hoones.

2. Siiski võib pädev asutus ajutiselt lubada kasutada 3. kategooria töötlemisettevõtet 1. või 2. kategooria materjali töötlemiseks, kui laiaulatuslik episootilise haiguse puhang või muu erakorraline ja ettenägematu olukord viib 1. või 2. kategooria töötlemisettevõtte võimsuste ületamiseni.

Pädev asutus peab 3. kategooria töötlemisettevõtte vastavalt artiklile 17 uuesti heaks kiitma, enne kui see hakkab taas töötlema 3. kategooria materjali.

3. 3. kategooria töötlemisettevõttes peab olema:

a) seade võõrkehade, näiteks pakendimaterjali, metallitükikeste jne avastamiseks loomsetes kõrvalsaadustes; ning

b) nõuetekohaselt varustatud lukustatav ruum, mida kasutab üksnes järelevalvetalitus, kui töödeldavate toodete hulk nõuab korrapärast või pidevat pädeva asutuse juuresolekut.

B. Tooraine

4. Töödeldud loomsete valkude ja muu söödatooraine tootmiseks võib kasutada üksnes lõike 1 punktides a–j loetletud 3. kategooria materjale, mida on käideldud, ladustatud ja transporditud vastavalt artiklile 22.

5. Enne töötlemist tuleb loomseid kõrvalsaadusi võõrkehade suhtes kontrollida. Kui neid esineb, tuleb need viivitamata eemaldada.

C. Töötlemisstandardid

6. Kriitilised kontrollipunktid, mis määratlevad töötlemisel kohaldatava kuumutamise ulatuse, tuleb määrata kindlaks iga töötlemisviisi jaoks, nagu on määratletud V lisa III peatükis. Kriitilised kontrollipunktid peavad hõlmama vähemalt:

- tooraine osakese suurust,

- kuumtöötlemisprotsessil saavutatud temperatuuri,

- tooraine suhtes rakendatavat rõhku, kui seda rakendatakse, ning

- kuumtöötlemisprotsessi kestust või etteandmiskiirust pideval protsessil.

Iga rakendatava kriitilise kontrollipunkti jaoks tuleb määratleda minimaalsed töötlemisstandardid.

7. Registreid tuleb säilitada vähemalt kaks aastat, et näidata minimaalsete töötlemisväärtuste kohaldamist kõikides kriitilistes kontrollipunktides.

8. Töötlemistingimuste pidevaks jälgimiseks tuleb kasutada täpselt kaliibritud mõõtureid/salvestajaid. Mõõturite/salvestajate kaliibrimise kuupäevad tuleb registreerida ja andmeid säilitada vähemalt kaks aastat.

9. Materjal, mille suhtes ei kohaldatud spetsiifilist kuumtöötlemist (näiteks materjal, mis on enne töötluse algust kõrvale jäetud või kuumutamisanumatest lekkinud), tuleb uuesti kuumtöödelda või koguda ja taastöödelda.

D. Töödeldud tooted

10. Töötlemisettevõttes ladustamisel või laost väljaviimisel lõpptoodetest võetud proovid peavad vastama järgmistele tingimustele:

salmonelloos: puudub 25 grammis; n = 5, c = 0, m = 0, M = 0

Enterobacteriaceae: n = 5, c = 2, m = 10, M = 300 1 grammis,

kus:

n = võetavate proovide arv;

m = bakterite arvu läviväärtus; tulemus loetakse rahuldavaks, kui bakterite arv kõikides proovides ei ületa näitajat m;

M = bakterite arvu maksimumväärtus; tulemus loetakse ebarahuldavaks, kui bakterite arv ühes või mitmes proovis on võrdne näitajaga M või sellest suurem; ning

c = proovide arv, milles bakterite arv võib jääda näitajate m ja M vahele, ja mille puhul proovi loetakse siiski rahuldavaks, kui teiste proovide bakterite arv on võrdne näitajaga m või sellest väiksem.

II PEATÜKK Erinõuded töödeldud loomsele valgule

Lisaks I peatükis sätestatud üldnõuetele kohaldatakse järgmisi nõudeid.

A. Töötlemisstandardid

1. Imetajatelt saadud töödeldud loomne valk peab olema läbinud 1. töötlemisviisi.

2. Muudelt loomadelt kui imetajatelt saadud töödeldud loomne valk (v.a kalajahu) peab olema läbinud ühe töötlemisviisidest 1–5 või 7.

3. Kalajahu peab olema läbinud:

a) mis tahes töötlemisviisi; või

b) meetodi, mis tagab, et toode vastab I peatüki lõikes 10 sätestatud mikrobioloogilistele standarditele.

B. Ladustamine

4. Töödeldud loomne valk tuleb pakendada ja ladustada uutes või steriliseeritud pakendites või ladustada lahtiselt nõuetekohaselt konstrueeritud mahutites.

5. Tuleb võtta piisavad meetmed, et vähendada kondenseerumist mahutite, konveierite või tõstukite sees.

6. Konveierites, tõstukites ja mahutites peavad tooted olema kaitstud juhusliku saastumise eest.

7. Töödeldud loomse valgu käitlemise vahendid tuleb hoida puhtad ja kuivad ning samuti peavad olemas olema nõuetekohased kontrollipunktid, et vahendite puhtust oleks võimalik kontrollida. Kui tootmisnõuded seda eeldavad, tuleb kõiki ladustamisrajatisi korrapäraselt tühjendada ja puhastada.

8. Töödeldud loomset valku tuleb hoida kuivana. Ladustamispiirkonnas tuleb vältida lekkeid ja kondenseerumist.

C. Import

9. Liikmesriigid peavad lubama importida töödeldud loomset valku:

a) kui see on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad XI lisa II osas olevasse loetellu või, kalajahu puhul, XI lisa III osas olevasse loetellu;

b) kui see on pärit töötlemisettevõttest, mis kuulub artikli 29 lõikes 4 osutatud loetellu;

c) kui see on toodetud vastavalt käesolevale määrusele; ning

d) kui sellega on kaasas artikli 29 lõikes 6 ettenähtud terviseohutuse sertifikaat.

10. Enne kui partiid ühenduses vabasse ringlusse lubatakse, peab pädev asutus võtma piiripunktides imporditavast loomsest valgust proovid, et tagada vastavus I peatüki lõike 10 nõuetele. Pädev asutus peab:

a) võtma proove igast lahtiselt veetavast partiist; ning

b) võtma pistelisi proove päritolutootmisettevõttes pakendatud toodete partiidest.

11. Kui asjaomasest kolmandast riigist pärit lahtisest partiist võetud kuue järjestikuse proovi analüüsid on negatiivsed, võib pädev asutus selle kolmanda riigi järgmistest lahtistest partiidest võtta pistelisi proove. Kui üks neist pistelistest proovidest osutub positiivseks, peab proove võttev pädev asutus teavitama päritoluriigi pädevat asutust, et see saaks olukorra parandamiseks abinõud tarvitusele võtta. Päritoluriigi pädev asutus peab juhtima proove võtva pädeva asutuse tähelepanu neile abinõudele. Uute positiivsete tulemuste puhul samast allikast peab pädev asutus võtma proove igast samast allikast pärit olevast partiist, kuni kuus järjestikust analüüsi on taas negatiivsed.

12. Pädevad asutused peavad vähemalt kaks aastat säilitama proovivõtmiste tulemuste registreid, mida peetakse kõigi partiide kohta, millest proove on võetud.

13. Salmonelloosi suhtes positiivseks osutunud partiid tuleb:

a) menetleda direktiivi 97/78/EÜ [1] artikli 17 lõike 2 punktis a sätestatud korras; või

b) töödelda uuesti vastavalt käesolevale määrusele heakskiidetud töötlemisettevõttes või puhastada pädeva asutuse poolt lubatud töötlemisviisi kasutades. Lubatud töötlemisviiside loetelu võib kehtestada artikli 33 lõikes 2 osutatud korras. Partiid ei tohi vabastada enne, kui seda on töödeldud, pädeva asutuse poolt vastavalt I peatüki lõikele 10 salmonelloosi suhtes kontrollitud ning on saadud negatiivne tulemus.

III PEATÜKK Erinõuded veretoodetele

Lisaks I peatükis sätestatud üldnõuetele kohaldatakse järgmisi nõudeid.

A. Tooraine

1. Veretoodete tootmiseks võib kasutada üksnes artikli 6 lõike 1 punktide a ja b kohaselt saadud verd.

B. Töötlemisstandardid

2. Veretooted peavad läbima:

a) mis tahes töötlemisviisi 1–5 või 7; või

b) meetodi, mis tagab, et toode vastab I peatüki lõikes 10 sätestatud mikrobioloogilistele standarditele.

C. Import

3. Liikmesriigid peavad lubama importida veretooteid, kui:

a) need on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad XI lisa V osas olevasse loetellu;

b) need on pärit töötlemisettevõttest, mis kuulub artikli 29 lõikes 4 osutatud loetellu;

c) need on toodetud vastavalt käesolevale määrusele ning

d) nendega on kaasas artikli 29 lõikes 6 ettenähtud terviseohutuse sertifikaat.

IV PEATÜKK Erinõuded sulatatud rasvadele ja kalaõlile

Lisaks I peatükis sätestatud üldnõuetele kohaldatakse järgmisi nõudeid.

A. Töötlemisstandardid

1. Mäletsejalistelt saadud sulatatud rasvad tuleb puhastada nii, et allesjäävate lahustumatute lisaainete kogusisaldus ei moodusta üle 0,15 % massist.

B. Sulatatud rasvade import

2. Liikmesriigid peavad lubama importida sulatatud rasvasid, kui need:

a) on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad XI lisa IV osas olevasse loetellu;

b) on pärit töötlemisettevõttest, mis kuulub artikli 29 lõikes 4 osutatud loetellu;

c) on toodetud vastavalt käesolevale määrusele;

d) on kas:

i) täielikult või osaliselt saadud sigadelt pärit toorainest ja pärit riigist või riigi territooriumi osast, kus ei ole eelnenud 24 kuu jooksul esinenud suu- ja sõrataudi ning eelnenud 12 kuu jooksul sigade katku ja sigade aafrika katku,

ii) täielikult või osaliselt saadud kodulindudelt pärit toorainest ja pärit riigist või riigi territooriumi osast, kus ei ole eelnenud 6 kuu jooksul esinenud Newcastle’i haigust ja klassikalist lindude katku,

iii) täielikult või osaliselt saadud mäletsejalistelt pärit toorainest ja pärit riigist või riigi territooriumi osast, kus ei ole eelnenud 24 kuu jooksul esinenud suu- ja sõrataudi ning eelnenud 12 kuu jooksul veiste katku, või

iv) kui seal on esinenud eespool nimetatud asjakohase ajavahemiku jooksul ühe eespool nimetatud haiguse puhanguid, läbinud ühe järgmistest kuumtöötlemisprotsessidest:

- vähemalt 70 °C juures vähemalt 30 minutit, või

- vähemalt 90 °C juures vähemalt 15 minutit,

ja kriitiliste kontrollipunktide üksikasjad registreeritakse ja säilitatakse, et omanik, ettevõtja või nende esindaja ning vajaduse korral pädev asutus saaksid jälgida ettevõtte tööd. Teave peab sisaldama järgmist: osakese suurus, kriitiline temperatuur ning vastavalt vajadusele töötlemise absoluutne aeg, rõhk, tooraine etteandmise kiirus ja rasva tsirkuleerimise kiirus; ning

e) nendega on kaasas artikli 29 lõikes 6 ettenähtud terviseohutuse sertifikaat.

C. Kalaõli import

3. Liikmesriigid peavad lubama importida kalaõli, kui see:

a) on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad XI lisa III osas olevasse loetellu;

b) on pärit töötlemisettevõttest, mis kuulub artikli 29 lõikes 4 osutatud loetellu;

c) on toodetud vastavalt käesolevale määrusele; ning

d) sellega on kaasas artikli 29 lõikes 6 ettenähtud terviseohutuse sertifikaat.

D. Hügieeninõuded

4. Sulatatud rasva või kalaõli pakendamise korral tuleb see pakendada uutesse mahutitesse või puhastatud mahutitesse ning tuleb võtta kõik ettevaatusabinõud materjali teisese saastumise vältimiseks. Kui toode on ette nähtud lahtiselt transportimiseks, peavad torud, pumbad ja tsisternid ning mistahes muud mahutid või paakautod, mida kasutatakse toote transpordil tootmisettevõttest otse laevale või sadamatsisternidesse või otse ettevõtetesse, olema enne kasutamist kontrollitud ja puhtaks tunnistatud.

V PEATÜKK Erinõuded piimale, piimapõhistele toodetele ja ternespiimale

Lisaks I peatükis sätestatud põhinõuetele kohaldatakse järgmisi nõudeid.

A. Töötlemisstandardid

1. Toorpiima ja ternespiima tuleb toota tingimustes, mis pakuvad piisavaid tagatisi loomade tervishoiu osas. Niisugused tingimused võib kehtestada artikli 33 lõikes 2 osutatud korras.

2. Piima või töödeldud piimatooteid tuleb kuumtöödelda vähemalt 72 °C juures vähemalt 15 sekundit või kombineerides temperatuuri ja aega nii, et kuumutamisel oleks vähemalt samaväärne kuumtöötluse mõju ning see põhjustaks fosfataastesti negatiivse tulemuse ja millele järgneb:

a) piimapulbri või piimapõhise kuivtoote puhul kuivatusprotsess; või

b) hapustatud piimatoote puhul protsess, mille abil pH-väärtust vähendatakse ja hoitakse vähemalt ühe tunni jooksul alla 6.

3. Lisaks lõikes 2 sätestatud nõuetele peavad piimapulber või piimapõhised kuivtooted vastama järgmistele nõuetele:

a) pärast kuivatusprotsessi lõpetamist tuleb võtta kõik ettevaatusabinõud toodete saastumise vältimiseks; ning

b) lõpptoode tuleb:

i) pakkida uutesse mahutitesse või

ii) lahtiselt transportimise puhul transportida veokites või mahutites, mis on enne piima, piimapõhise toote või ternespiima pealelaadimist pädeva asutuse poolt heakskiidetud tootega desinfitseeritud.

B. Import

4. Liikmesriigid peavad lubama importida piima ja piimapõhiseid tooteid, kui:

a) need on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad XI lisa I osas olevasse loetellu;

b) otsuse 95/340/EÜ [1] Komisjoni 27. juuli 1995. aasta otsus 95/340/EÜ, millega koostatakse esialgne loetelu kolmandatest riikidest, kust liikmesriigid lubavad importida piima ja piimapõhiseid tooteid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 94/70/EÜ (EÜT L 200, 24.8.1995, lk 38). Otsust on viimati muudetud otsusega 96/584/EÜ (EÜT L 255, 9.10.1996, lk 20). lisa B veerus loetletud kolmandatest riikidest või kolmandate riikide osadest pärit piima ja piimapõhiste toodete puhul on need läbinud pastöriseerimise, mis on piisav negatiivse fosfataastesti tulemuse tagamiseks, ning nendega on kaasas X lisa 2. peatüki A osas sätestatud näidisele vastav terviseohutuse sertifikaat;

c) otsuse 95/340/EÜ lisa C veerus loetletud kolmandatest riikidest või kolmandate riikide osadest pärit piimapõhiste toodete puhul, mille pH on alla 6, on need läbinud pastöriseerimise, mis on piisav negatiivse fosfataastesti tagamiseks, ning nendega on kaasas X lisa 2. peatüki B osas sätestatud näidisele vastav terviseohutuse sertifikaat;

d) otsuse 95/340/EÜ lisa C veerus loetletud kolmandatest riikidest või kolmandate riikide osadest pärit piima ja piimapõhiste toodete puhul on need läbinud steriliseerimise või kahekordse kuumtöötluse, millest kummastki omaette piisab, et fosfataastesti tulemus oleks negatiivne, ning nendega on kaasas X lisa 2. peatüki C osas sätestatud näidisele vastav terviseohutuse sertifikaat; ning

e) need on pärit töötlemisettevõttest, mis kuulub artikli 29 lõikes 4 osutatud loetellu.

5. Piim ja piimapõhised tooted otsuse 95/340/EÜ lisa C veeru kolmandatest riikidest või kolmandate riikide osadest, kus on viimase 12 kuu jooksul olnud suu- ja sõrataudi puhang või kus viimase 12 kuu jooksul on loomi suu- ja sõrataudi vastu vaktsineeritud, peavad enne ühenduse territooriumile toomist läbima kas:

a) steriliseerimisprotsessi kuni Fc-väärtus on vähemalt 3 või

b) esialgse kuumtöötlemise, mille mõju on vähemalt samaväärne pastöriseerimisega temperatuuril vähemalt 72 °C vähemalt 15 sekundi jooksul ja mille järel toote fosfataastesti tulemus on negatiivne, ning:

i) teise kuumtöötlemise, mille mõju on vähemalt võrdväärne esimese kuumtöötlemise mõjuga ja mille järel fosfataastesti tulemus on negatiivne, ning piimapulbri või piimapõhise kuivtoote puhul kuivatusprotsessi või

ii) hapendamisprotsessi, mille jooksul pH-väärtust hoitakse vähemalt ühe tunni jooksul alla 6.

6. Kui tuvastatakse eksootilise haiguse sissetoomise oht või mistahes muu oht loomatervishoiule, võib loomade tervise kaitseks kehtestada lisatingimused artikli 33 lõikes 2 osutatud korras.

VI PEATÜKK Erinõuded želatiinile ja hüdrolüüsitud valgule

Lisaks I peatükis sätestatud üldnõuetele kohaldatakse järgmisi nõudeid.

A. Želatiini töötlemisstandardid

1. a) Želatiin tuleb töödelda protsessi käigus, mis tagab, et töötlemata 3. kategooria materjal läbib töötluse happe või leelisega, millele järgneb üks või rohkem loputusi. pH peab olema vastavalt kohandatud. Želatiin tuleb eraldada ühe või mitme järjestikuse kuumutamisega, millele järgneb puhastamine filtreerimise teel ja steriliseerimine.

b) Pärast lõigus a osutatud protsesside kohaldamist võib želatiin läbida kuivatusprotsessi ning vajaduse korral pulveriseerimis- või lamineerimisprotsessi.

c) Muude konservantide kui vääveldioksiidi ja vesinikperoksiidi kasutamine on keelatud.

2. Želatiini tuleb pakendada, ladustada ja transportida rahuldavates hügieenitingimustes. Eelkõige:

a) peab olema ette nähtud ruum pakkematerjali ladustamiseks;

b) tooted tuleb pakendada selleks ettenähtud ruumis või kohas;

ning

c) želatiini pakenditel peavad olema sõnad "loomatoiduks kõlblik želatiin".

B. Hüdrolüüsitud valgu töötlemisstandardid

3. Hüdrolüüsitud valk tuleb toota tootmisprotsessi käigus, mis hõlmab vajalikke meetmeid selleks, et 3. kategooria toormaterjal saastuks võimalikult vähe. Pärast 3. kategooria toormaterjali ettevalmistamist pikeldamise, lupjamise ja ohtra pesemise abil:

a) hoitakse materjali pH > 11 ja rohkem kui 80 °C juures üle 3 tunni ning kuumtöödeldakse temperatuuril vähemalt 140 °C ja vähemalt 3,6baarise rõhu juures 30 minutit;

b) hoitakse materjali pH 1–2, seejärel pH > 11 ja rohkem, seejärel kuumtöödeldakse temperatuuril vähemalt 140 °C ja vähemalt 3baarise rõhu juures 30 minutit; või

c) töödeldakse seda samaväärsel tootmisprotsessil, mis on heaks kiidetud artikli 33 lõikes 2 osutatud korras.

C. Import

4. Liikmesriigid peavad lubama importida želatiini ja hüdrolüüsitud valke, kui need:

a) on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad X lisa XI osas olevasse loetellu;

b) on pärit töötlemisettevõttest, mis kuulub artikli 29 lõikes 4 osutatud loetellu;

c) on toodetud vastavalt käesolevale määrusele; ning

d) nendega on kaasas artikli 29 lõikes 6 ettenähtud terviseohutuse sertifikaat.

VII PEATÜKK Erinõuded kaltsiumdivesinikfosfaadile

Lisaks I peatükis sätestatud üldnõuetele kohaldatakse järgmisi nõudeid.

A. Töötlemisstandardid

1. Kaltsiumdivesinikfosfaati tuleb toota protsessi käigus, mis:

a) tagab, et 3. kategooria materjali kondid purustatakse peeneks, rasvatustatakse kuuma veega ja töödeldakse lahjendatud soolhappega (mille miinimumkontsentratsioon on 4 % ja pH alla 1,5) vähemalt kahe päeva jooksul;

b) jätkub saadud fosforit sisaldava vedeliku lubjaga töötlemisega, mille tulemusena tekib kaltsiumdivesinikfosfaadi sade pH-ga 4–7; ning

c) lõpeb kõnealuse sademe õhkkuivatamisega 15 minuti jooksul, kui sisselasketemperatuur on 270–325 °C ning lõpptemperatuur 60 ja 65 °C vahel,

või samaväärse protsessi käigus, mis on heaks kiidetud artikli 33 lõikes 2 osutatud korras.

B. Import

2. Liikmesriigid peavad lubama importida kaltsiumdivesinikfosfaati, kui:

a) see on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad X lisa XI osas olevasse loetellu;

b) see on pärit töötlemisettevõttest, mis kuulub artikli 29 lõikes 4 osutatud loetellu;

c) see on toodetud vastavalt käesolevale määrusele; ning

d) sellega on kaasas artikli 29 lõikes 6 ettenähtud terviseohutuse sertifikaat.

[1] Nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted (EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9).

--------------------------------------------------

VIII LISA

NÕUDED LEMMIKLOOMATOIDU, KOERTE NÄRIMISKONTIDE JA TEHNILISTE TOODETE TURUSTAMISEKS

I PEATÜKK Nõuded lemmikloomatoitu tootvate ettevõtete ja tehniliste ettevõtete tunnustamiseks

Lemmikloomatoitu, koerte närimiskonte ja tehnilisi tooteid (v.a orgaanilised väetised, mullaparandusained ja 2. kategooria materjalidest saadud rasva derivaadid) tootvad ettevõtted peavad vastama järgmistele nõuetele:

1. neil peavad olema asjakohased vahendid sissetuleva materjali täiesti ohutuks ladustamiseks ja käsitsemiseks ning

2. neil peavad olema asjakohased vahendid toodete tootmisest järele jäänud kasutamata loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamiseks vastavalt käesolevale määrusele või peavad nad kõnealuse materjali vastavalt käesolevale määrusele saatma töötlemisettevõttesse või põletus- või koospõletusrajatisse.

II PEATÜKK Nõuded lemmikloomatoidule ja koerte närimiskontidele

A. Tooraine

1. Lemmikloomatoidu ja koerte närimiskontide tootmiseks tohib kasutada üksnes artikli 6 lõike 1 punktides a–j osutatud loomseid kõrvalsaadusi. Töötlemata lemmikloomatoitu võib siiski valmistada üksnes artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud loomsetest kõrvalsaadustest.

B. Töötlemisstandardid

2. Lemmikloomatoidu konserve tuleb piisavalt kuumtöödelda, nii et saavutatakse Fč-väärtus vähemalt 3.

3. Muud töödeldud lemmikloomatoitu kui konservid tuleb kuumtöödelda kogu aine ulatuses temperatuuril vähemalt 90 °C. Pärast töötlemist tuleb võtta kõik meetmed toote saastumise vältimise tagamiseks. Toode peab olema pakendatud kasutamata pakendisse.

4. Koerte närimiskonte tuleb valmistamise ajal piisavalt kuumtöödelda, et hävitada patogeensed mikroobid (sh salmonella). Pärast töötlemist tuleb võtta kõik meetmed toote saastumise vältimise tagamiseks. Toode tuleb pakendada kasutamata pakendisse.

5. Töötlemata lemmikloomatoit tuleb pakendada kasutamata pakendisse, mis väldib igasuguse lekke. Tuleb võtta tõhusaid meetmeid tagamaks, et toode ei puutuks kokku saastamisega kogu tootmisahela jooksul ja kuni müügikohani. Pakendile tuleb nähtavalt ja loetavalt märkida sõnad "üksnes lemmikloomatoiduks".

6. Tootmise ja/või ladustamise ajal (enne lähetamist) tuleb võtta pistelisi proove, et kontrollida vastavust järgmistele nõuetele:

salmonelloos: puudub 25 grammis; n = 5, c = 0, m = 0, M = 0,

kus:

n = võetavate proovide arv;

m = bakterite arvu läviväärtus; tulemus loetakse rahuldavaks, kui bakterite arv kõikides proovides ei ületa näitajat m;

M = bakterite arvu maksimumväärtus; tulemus loetakse ebarahuldavaks, kui bakterite arv ühes või mitmes proovis on võrdne näitajaga M või sellest suurem; ning

c = proovide arv, milles bakterite arv võib jääda näitajate m ja M vahele, ja mille puhul proov loetakse siiski rahuldavaks, kui teiste proovide bakterite arv on võrdne näitajaga m või sellest väiksem.

C. Import

7. Liikmesriigid peavad lubama importida lemmikloomatoitu ja koerte närimiskonte, kui:

a) need on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad XI lisa X osas olevasse loetellu;

b) need on pärit kolmanda riigi pädeva asutuse poolt heakskiidetud lemmikloomatoitu tootvatest ettevõtetest, mis vastavad käesoleva määrusega sätestatud eritingimustele;

c) need on toodetud vastavalt käesolevale määrusele;

d) nendega on kaasas:

i) lemmikloomatoidu konservide puhul sertifikaat, mis vastab X lisa 3. peatüki A osas sätestatud näidisele,

ii) muu lemmikloomatoidu kui konservide puhul sertifikaat, mis vastab X lisa 3. peatüki B osas sätestatud näidisele,

iii) koerte närimiskontide puhul sertifikaat, mis vastab X lisa 3. peatüki C osas sätestatud näidisele, või

iv) töötlemata lemmikloomatoidu puhul sertifikaat, mis vastab X lisa 3. peatüki D osas sätestatud näidisele.

III PEATÜKK Nõuded sõnnikule, töödeldud sõnnikule ja töödeldud sõnnikutoodetele

I. Töötlemata sõnnik

A. Kaubandus

1. a) a) Muude liikide kui kodulindude või hobuslaste töötlemata sõnnikuga kauplemine on keelatud, v.a juhtudel, kui sõnnik:

i) on pärit piirkonnast, mille suhtes ei ole rakendatud tõsistest nakkushaigustest tulenevaid piiranguid, ja

ii) on ette nähtud pädevate asutuste järelevalve all kasutamiseks niisuguse põllumajandusettevõtte maa-alal, mis asub mõlemal pool kahe liikmesriigi piiri.

b) Siiski võib pädev asutus anda eriloa vedada oma liikmesriigi territooriumile:

i) sõnnikut, mis on ette nähtud töötlemiseks pädevate asutuste poolt vastavalt käesolevale määrusele heakskiidetud tehnilistes ettevõtetes või biogaasi ja komposteerimisettevõtetes, et neist valmistada II jaos osutatud tooteid; pädev asutus peab selliste ettevõtete heakskiitmisel arvesse võtma sõnniku päritolu; või

ii) sõnnikut, mis on ette nähtud põllumajandusettevõtte maa-alal kasutamiseks. Kõnealune kaubandus võib toimuda üksnes päritoluliikmesriigi ja sihtliikmesriigi pädevate asutuste nõusolekul. Nõusoleku andmisel peavad pädevad asutused pöörama erilist tähelepanu sõnniku päritolule, selle sihtkohale ning loomade tervishoiu ja turvalisuse kaalutlustele.

Niisugustel juhtudel peab sõnnikuga kaasas olema terviseohutuse sertifikaat, mis vastab artikli 33 lõikes 2 osutatud korras sätestatud näidisele.

2. Töötlemata linnusõnnikuga võib kaubelda järgmistel tingimustel:

a) sõnnik peab olema pärit piirkonnast, mille suhtes ei ole rakendatud Newcastle’i haigusest või klassikalisest lindude katkust tulenevaid piiranguid;

b) lisaks sellele ei või Newcastle’i haiguse vastu vaktsineeritud linnukarjade töötlemata sõnnikut lähetada piirkonda, millel on vastavalt direktiivi 90/539/EMÜ [1] Nõukogu 15. oktoobri 1990. aasta direktiiv 90/539/EMÜ kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiu nõuete kohta (EÜT L 303, 31,10.1990, lk 6). Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2000/505/EÜ (EÜT L 201, 9.8.2000, lk 8). artikli 15 lõikele 2 staatus piirkonnana, kus Newcastle’i haiguse vastu ei vaktsineerita, ning

c) sõnnikuga peab kaasas olema terviseohutuse sertifikaat, mis vastab artikli 33 lõikes 2 osutatud korras sätestatud näidisele.

3. Hobuslaste töötlemata sõnnikuga kauplemise suhtes ei rakendata mingeid loomatervishoiu nõudeid.

B. Import

4. Liikmesriigid peavad lubama importida töötlemata sõnnikut, kui:

a) see on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad XI lisa IX osas olevasse loetellu;

b) see vastab asjaomase liigi puhul lõike 1 punkti a nõuetele;

c) sellega on kaasas artikli 29 lõikes 6 ettenähtud terviseohutuse sertifikaat.

II. Töödeldud sõnnik ja töödeldud sõnnikutooted

A. Turustamine

5. Töödeldud sõnniku ja töödeldud sõnnikutoodete turustamine toimub järgmistel tingimustel:

a) need peavad olema pärit vastavalt käesolevale määrusele pädeva asutus poolt heakskiidetud tehnilisest ettevõttest, biogaasi või komposteerimisettevõttest;

b) need peavad olema läbinud kuumtöötluse temperatuuril vähemalt 70 °C vähemalt 60 minuti jooksul või samaväärse töötluse vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud korras sätestatud eeskirjadele;

c) need peavad olema:

i) salmonelloosivabad (25 grammis töödeldud tootes ei tohi leiduda salmonellabaktereid),

ii) enterobakterivabad (tuginedes aeroobsete bakterite loendamisele: < 1000 cfu-d ühe grammi töödeldud toote kohta) ja

iii) töödeldud spoore moodustavate bakterite ja toksiliste ühendite vähendamiseks; ning

d) need peavad olema ladustatud nii, et pärast töötlemist oleks saastumine või teisene nakkus ja niiskumine võimatu. Seetõttu tuleb neid ladustada:

i) korralikult kinnitambitud ja isoleeritud silona või

ii) nõuetekohaselt suletud pakendites (kilekottides või "suurtes kottides").

B. Import

6. Liikmesriigid peavad lubama importida töödeldud sõnnikut ja töödeldud sõnnikutooteid, kui:

a) need on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad XI lisa IX osas olevasse loetellu;

b) need on pärit kolmanda riigi pädeva asutuse poolt heakskiidetud ettevõtetest, mis vastavad käesoleva määrusega sätestatud eritingimustele;

c) need vastavad lõike 5 nõuetele; ning

d) nendega on kaasas artikli 29 lõikes 6 ettenähtud terviseohutuse sertifikaat.

III. Guaano

7. "Guaano" turustamise suhtes ei rakendata mingeid loomatervishoiu nõudeid.

IV PEATÜKK Nõuded verele ja veretoodetele, mida kasutatakse tehnilisel otstarbel (sh farmaatsiatoodeteks), in vitro diagnoosideks ja laboratoorseteks aineteks (v.a hobuslaste seerum)

A. Turustamine

1. Käesoleva peatükiga hõlmatud veretoodete turustamise suhtes rakendatakse artiklis 20 sätestatud nõudeid.

B. Import

2. Veretoodete impordi suhtes rakendatakse XI peatükis sätestatud nõudeid.

3. Liikmesriigid peavad lubama importida veretooteid, kui:

a) need on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad XI lisa VI osas olevasse loetellu;

b) need on pärit kolmanda riigi pädeva asutuse poolt heakskiidetud ettevõtetest, mis vastavad käesoleva määrusega sätestatud eritingimustele; ning

c) nendega on kaasas artikli 29 lõikes 6 ettenähtud terviseohutuse sertifikaat; või

d) need on pärit kolmandast riigist, kus vähemalt 24 kuu jooksul ei ole esinenud suu- ja sõrataudi juhtumeid, 12 kuu jooksul haigustele vastuvõtlike liikide juures vesikulaarse stomatiidi, sigade vesikulaarhaiguse, veiste katku, väikemäletsejaliste katku, rifti oru palaviku, katarraalse palaviku, hobuste aafrika katku, sigade katku, sigade aafrika katku, Newcastle’i haiguse või lindude katku juhtumeid ning kus vähemalt 12 kuu jooksul ei ole loomi nende haiguste vastu vaktsineeritud. Terviseohutuse sertifikaat võib olla koostatud vastavalt loomaliikidele, kellelt veretooted on saadud; või

e) veistest saadud veretoodete puhul, need:

i) on pärit punkti d nõuetele vastava kolmanda riigi piirkonnast, millest on vastavalt ühenduse õigusaktidele lubatud importida veiseid, nende värsket liha või spermat. Veri, millest kõnealused tooted on valmistatud, peab olema saadud kolmanda riigi selle piirkonna veistelt ning peab olema kogutud:

- vastavalt ühenduse õigusaktidele heakskiidetud tapamajades,

või

- kolmanda riigi pädeva asutuse poolt heakskiidetud ja kontrollitud tapamajadest. Komisjonile ja liikmesriikidele tuleb teatada niisuguste tapamajade aadressid ja loanumbrid või peab olema neid võimalik sertifikaadi põhjal identifitseerida;

ii) on läbinud ühe järgmistest töötlemisviisidest, mis tagab punktis d osutatud veisehaiguste tekitajate puudumise:

- kuumtöötlus temperatuuril 65 °C vähemalt kolme tunni jooksul, millele järgneb tõhususe kontroll,

- kiiritamine 2,5 megaraadi juures või gammakiirtega, millele järgneb tõhususe kontroll,

- pH muutmine kuni pH-astmeni 5 kahe tunni jooksul, millele järgneb tõhususe kontroll,

- kuumtöötlus sisetemperatuuril vähemalt 90 °C, millele järgneb tõhususe kontroll, või

- mistahes muu töötlus, mis sätestatakse artikli 33 lõikes 2 osutatud korras; või

iii) vastavad X peatükis sätestatud nõuetele. Sellisel juhul ei tohi pakendit ladustamise ajal avada ning tehniline ettevõte peab läbi viima ühe alapunktis ii nimetatud töötlustest.

4. Erinõuded in vitro diagnoosiks kasutatavate toodete ja laboratoorsete reaktiivide impordi jaoks võib vajaduse korral sätestada artikli 33 lõikes 2 osutatud korras.

V PEATÜKK Nõuded hobuslaste seerumile

A. Tooraine

1. Seerum peab olema:

a) pärit hobuslastelt, kelle juures ei täheldata märke direktiivis 90/426/EMÜ [1] Nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiiv 90/426/EMÜ hobuslaste liikumist ja kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiu nõuete kohta (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 42). Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2001/298/EÜ (EÜT L 102, 12.4.2001, lk 63). osutatud tõsistest nakkushaigustest või muudest tõsistest nakkushaigustest, mille suhtes hobuslased on vastuvõtlikud; ning

b) saadud keskustes või asutustes, mille suhtes vastavalt nimetatud direktiivile piiranguid ei kohaldata.

B. Import

2. Liikmesriigid peavad lubama importida hobuslaste seerumit, kui:

a) see on saadud hobuslastelt, kes on sündinud ja keda on kasvatatud kolmandas riigis, millest on lubatud importida tapahobuseid;

b) see on saadud, töödeldud ja lähetatud vastavalt järgmistele tingimustele:

i) see on pärit riigist, kus järgmised haigused on teatamiskohustuslikud: hobuste aafrika katk, kargtaud, malleus, hobuste entsefalomüeliit (kõik liigid, sh hobuste venetsueela entsefalomüeliit), nakkav kehvveresus, vesikulaarne stomatiit, marutaud, siberi katk;

ii) see on saadud veterinaararsti järelevalve all hobuslastelt, kellel kogumise ajal ei esinenud nakkushaiguse kliinilisi tunnuseid;

iii) see on saadud hobuslastelt, kes on viibinud sünnist saadik kolmanda riigi territooriumil, või ühenduse õigusaktide kohase ametliku piirkondadeks jaotamise korral territooriumi osas, kus:

- viimase kahe aasta jooksul ei ole esinenud hobuste venetsueela entsefalomüeliiti,

- viimase kuue kuu jooksul ei ole esinenud kargtaudi ja

- viimase kuue kuu jooksul ei ole esinenud malleust;

iv) see on saadud hobuslastelt, kes ei ole kunagi viibinud põllumajandusettevõttes, mille suhtes on loomatervishoiuga seotud põhjustel rakendatud keelde või kus:

- hobuste entsefalomüeliidi puhul tapeti haigust põdenud loomad vähemalt kuus kuud enne kogumise kuupäeva,

- nakkava kehvveresuse puhul on tapetud kõik nakatunud loomad ja allesjäänud loomadel saadakse kahe kolmekuulise intervalliga sooritatud Cogginsi testiga negatiivsed tulemused,

- vesikulaarse stomatiidi puhul tühistati keeld vähemalt kuus kuud enne kogumist,

- marutaudi puhul registreeriti viimane juhtum vähemalt kuu aega enne kogumist,

- siberi katku puhul registreeriti viimane juhtum vähemalt 15 päeva enne kogumist või

- kõik põllumajandusettevõttes viibinud haigusele vastuvõtlikusse liiki kuulunud loomad on tapetud ja tööruumid on desinfitseeritud vähemalt 30 päeva enne kogumist (või siberi katku puhul vähemalt 15 päeva enne kogumist);

v) on võetud kõik ettevaatusabinõud, et vältida nakkusetekitajatega saastamist tootmise, käitlemise ja pakendamise jooksul;

vi) see on pakendatud pitseeritud läbilaskmatutesse mahutitesse, millele on selgelt märgitud kiri "hobuslaste seerum" ja mis kannab kogumisettevõtte registrinumbrit;

c) seerum on pärit kolmanda riigi pädeva asutuse poolt heakskiidetud ettevõtetest, mis vastavad käesoleva määrusega sätestatud eritingimustele; ning

d) seerumiga on kaasas X lisa 4. peatükis sätestatud näidisele vastav sertifikaat.

VI PEATÜKK Nõuded kabiloomade toornahkadele

A. Kohaldamisala

1. Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata:

a) kabiloomade toornahkade suhtes, mis vastavad nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi 64/433/EMÜ (ühendusesisest värske lihaga kauplemist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta) [1] EÜT 121, 29.7.1964, lk 2012. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 95/23/EÜ (EÜT L 243, 11.10.1995, lk 7). nõuetele;

b) kabiloomade toornahkade suhtes, mis on läbinud täieliku parkimisprotsessi;

c) wet-blue suhtes;

d) pikeldatud nahkadele; ning

e) painitud nahkadele (mida on töödeldud lubjaga märgsoolamisel vähemalt kaheksa tundi, kui pH on 12–13).

2. Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse lõikes 1 määratletud ulatuses värskete, jahutatud ja töödeldud toornahkade suhtes. Selle peatüki tähenduses tähendavad "töödeldud toornahad" toornahku, mida on:

a) kuivatatud;

b) kuiv- või märgsoolatud vähemalt 14 päeva enne lähetamist;

c) soolatud seitse päeva meresoolaga, millele on lisatud 2 % naatriumkarbonaati;

d) kuivatatud 42 päeva temperatuuril vähemalt 20 °C; või

e) töödeldud mõnel protsessil (v.a parkimine), mis on määratletud artikli 33 lõikes 2 osutatud korras.

B. Kaubandus

3. Värskete või jahutatud toornahkadega kauplemise suhtes kohaldatakse samasid tervishoiunõudeid, mida kohaldatakse värske liha suhtes vastavalt nõukogu 12. detsembri 1972. aasta direktiivile 72/461/EMÜ ühendusesisest värske lihaga kauplemist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta. [2] EÜT L 302, 31.12.1972, lk 24. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

4. Töödeldud toornahkadega lubatakse kaubelda tingimusel, et iga partiiga on kaasas II lisas sätestatud äridokument, millega tõendatakse, et:

a) toornahku on töödeldud vastavalt lõikele 2; ning

b) partii ei ole kokku puutunud muude loomsete saadustega või elusloomadega, mis kujutavad ohtu tõsiste nakkushaiguste levikuks.

C. Import

5. Liikmesriigid peavad lubama importida värskeid või jahutatud toornahkade, kui:

a) need on saadud artikli 6 lõike 1 punktis b või c osutatud loomadelt;

b) need on pärit kolmandast riigist või ühenduse õiguse kohase piirkondadeks jaotamise korral sellisest kolmanda riigi piirkonnast, millest lubatakse importida vastavate liikide värsket liha ja mis:

i) vähemalt 12 kuud enne lähetamist on olnud vabad järgmistest haigustest:

- sigade klassikaline katk,

- sigade aafrika katk,

- veiste katk ning

ii) kus vähemalt 24 kuu jooksul enne lähetamist ei ole esinenud suu- ja sõrataudi ning kus 12 kuu jooksul enne lähetamist ei ole loomi suu- ja sõrataudi vastu vaktsineeritud;

c) need on saadud:

i) loomadelt, kes on olnud päritoluriigi territooriumil vähemalt kolm kuud enne tapmist või, kui loom on noorem kui kolm kuud, sünnist saadik,

ii) sõraliste toornahkade puhul loomadelt, kes on pärit põllumajandusettevõtetest, kus ei ole viimase 30 päeva jooksul olnud suu- ja sõrataudi puhangut ning millest 10 kilomeetri raadiuses ei ole 30 päeva jooksul olnud suu- ja sõrataudi juhtu,

iii) sigade toornahkade puhul loomadelt, kes on pärit põllumajandusettevõtetest, kus ei ole viimase 30 päeva jooksul olnud sigade vesikulaarhaigust või viimase 40 päeva jooksul sigade aafrika katku ja millest 10 kilomeetri raadiuses ei ole 30 päeva jooksul neid haigusi esinenud, või

iv) loomadelt, kellele tehti tapamajas 24 tunni jooksul enne tapmist tapaeelne kontroll, mille käigus ei avastatud suu- ja sõrataudi, veiste katku, sigade katku, sigade aafrika katku ega sigade vesikulaarhaiguse nähte;

d) nende puhul on võetud kõik ettevaatusabinõud, et vältida nakkusetekitajatega saastamist; ning

e) nendega on kaasas X lisa 5. peatüki A osas sätestatud näidisele vastav sertifikaat.

6. Liikmesriigid peavad lubama importida kabiloomade töödeldud toornahku, kui:

a) need on saadud artikli 6 lõike 1 punktides b, c või k osutatud loomadelt;

b) nendega on kaasas X lisa 5. peatüki B osas sätestatud näidisele vastav sertifikaat;

c) need on saadud:

i) loomadelt, kes on pärit kolmanda riigi osast või kolmandast riigist, mille suhtes ühenduse õigusaktide kohaselt ei kohaldata piiranguid tõsise nakkushaiguse puhangu tõttu, mille suhtes asjaomaste liikide loomad on vastuvõtlikud, ning neid on töödeldud vastavalt lõikele 2, või

ii) loomadelt, kes on pärit kolmanda riigi muudest piirkondadest või teistest kolmandatest riikidest, ning neid on töödeldud vastavalt lõike 2 punkti c või d; või

iii) mäletsejalistelt ning neid on töödeldud vastavalt lõikele 2 ja hoitud eraldi 21 päeva jooksul või veetud 21 päeva jooksul; sel juhul asendatakse punktis b osutatud sertifikaat X lisa 5. peatüki C osas sätestatud näidisele vastava deklaratsiooniga, mis tõendab, et need nõuded on täidetud;

d) laevaga veetavate soolatud toornahkade puhul on nahad soolatud enne importi partiiga kaasas olevas sertifikaadis märgitud ajaks; ning

e) partii ei ole kokku puutunud muude loomsete toodetega või elusloomadega, mis kujutavad ohtu tõsiste nakkuslike haiguste levikuks.

7. Kabiloomade värskeid, jahutatud või töödeldud toornahku tuleb vedada lähteriigiks oleva kolmanda riigi pädeva asutuse poolt pitseeritud mahutites, veoautodes, vagunites või pallides.

VII PEATÜKK Nõuded jahitrofeedele

A. Tooraine

1. Ilma et see piiraks nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määruse (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) [1] EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega nr 1579/2001 (EÜT L 209, 2.8.2001, lk 14). kohaselt vastuvõetud meetmete kohaldamist, ei kohaldata mingeid loomatervishoiualaseid keelde või piiranguid jahitrofeede suhtes:

a) mis on saadud kabiloomadest ja lindudest ning mis on läbinud täieliku taksidermilise töötluse, mis tagab nende säilivuse ümbritseva õhu temperatuuril; ning

b) mis on saadud muudest liikidest kui kabiloomadest ja lindudest.

2. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 338/97 kohaselt vastuvõetud meetmete kohaldamist, kohaldatakse kabiloomade ja lindude jahitrofeede suhtes, mis ei ole läbinud lõike 1 punktis a nimetatud töötlust, järgmiseid tingimusi. Need peavad:

a) olema saadud loomadelt, kes on pärit piirkonnast, kus ei kohaldata piiranguid sellise tõsise nakkushaiguse tuvastamise tõttu, mille suhtes asjaomaste liikide loomad on vastuvõtlikud; või

b) vastama lõigetes 3 või 4 sätestatud tingimustele, kui need on saadud loomadelt, kes on pärit piirkonnast, kus kohaldatakse piiranguid tõsise nakkusliku haiguse tuvastamise tõttu, mille suhtes asjaomaste liikide loomad on vastuvõtlikud.

3. Jahitrofeed, mis koosnevad üksnes kontidest, sarvedest, kapjadest, sõrgadest, hirvesarvedest või hammastest, tuleb:

a) kasta piisavalt pikaks ajaks keevasse vette, et kõrvaldada mis tahes muud ained kui kondid, sarved, kabjad, sõrad, hirvesarved või hambad;

b) desinfitseerida pädeva asutuse poolt heakskiidetud ainega, eelkõige vesinikperoksiidiga, kui tegemist on kontidest koosnevate osadega;

c) võimaliku hilisema saastamise vältimiseks pakendada pärast töötlemist viivitamata läbipaistvatesse ja suletud üksikpakenditesse, puutumata kokku muude loomset päritolu toodetega, mis võiksid neid saastata; ning

d) dokument või sertifikaat, mis tõendab, et eespool nimetatud tingimused on täidetud.

4. Jahitrofeed, mis koosnevad üksnes toornahkadest, tuleb:

a) kas:

i) kuivatada või

ii) kuiv- või märgsoolata vähemalt 14 päeva enne lähetamist, või

iii) töödelda mõne menetluse abil (v.a parkimine), mis on määratletud artikli 33 lõikes 2 osutatud korras;

b) võimaliku hilisema saastamise vältimiseks pakkida pärast töötlemist viivitamata läbipaistvatesse ja suletud üksikpakenditesse, puutumata kokku muude loomset päritolu toodetega, mis võiksid neid saastata; ning

c) lisada dokument või sertifikaat, mis tõendab, et eespool nimetatud tingimused on täidetud.

B. Import

5. Liikmesriigid peavad lubama importida kolmandatest riikidest lindude ja kabiloomade töödeldud jahitrofeesid, milleks on üksnes kondid, sarved, sõrad, kabjad, hirvesarved, hambad või nahad, kui:

a) nendega on kaasas X lisa 6 peatüki A osas sätestatud näidisele vastav sertifikaat; ning

b) need vastavad lõigete 3 ja 4 nõuetele. Siiski ei pea kuiv- või märgsoolatud toornahad, mida veetakse laevaga, olema soolatud 14 päeva enne lähetamist, tingimusel et need on soolatud 14 päeva enne importimist.

6. Liikmesriigid peavad vastavalt lõike 7 nõuetele lubama importida kabiloomade ja lindude kõikidest anatoomilistest osadest koosnevaid täielikult töötlemata jahitrofeesid kolmandatest riikidest:

a) mis on kantud ühte komisjoni 16. veebruari 1994. aasta otsuses 94/86/EÜ (milles esitatakse esialgne kolmandate riikide loetelu, millest liikmesriigid lubavad importida jahiulukiliha) [1] EÜT L 44, 17.2.1994, lk 33. esitatud loetellu; ning

b) millest lubatakse importida vastavate liikide kõikide kategooriate värsket liha.

7. Liikmesriigid peavad lubama importida lõikes 6 osutatud jahitrofeesid, kui:

a) need on saadud loomadest, kes on pärit piirkonnast, kus ei kohaldata piiranguid sellise tõsise nakkushaiguse esinemise tõttu, mille suhtes asjaomased loomaliigid on vastuvõtlikud;

b) need on võimaliku hilisema saastamise vältimiseks pakendatud pärast töötlemist viivitamata läbipaistvatesse ja suletud üksikpakenditesse, puutumata kokku muude loomset päritolu toodetega, mis võiksid neid saastata; ning

c) nendega on kaasas X lisa 6. peatüki B osas sätestatud näidisele vastav sertifikaat.

VIII PEATÜKK Nõuded villale, karvadele, seaharjastele, sulgedele ja sulgede osadele

A. Tooraine

1. Töötlemata vill, töötlemata karvad, töötlemata seaharjased ning töötlemata suled ja sulgede osad peavad olema saadud artikli 6 lõike 1 punktis c või k osutatud loomadelt. Need peavad olema kindlalt pakendatud ja kuivad. Siiski on piirkondadest, kus sigade aafrika katk on endeemiline, lubatud seaharjaseid välja viia üksnes siis, kui need on:

a) läbi keedetud, värvitud või pleegitatud; või

b) läbinud mõne muu nakkusetekitajaid tapva töötluse, tingimusel et selle läbiviimise tõendamiseks esitatakse lähtekoha eest vastutava veterinaararsti sertifikaat. Vabrikus pesemist ei saa lugeda käesoleva sätte kohaldamisel töötlemisviisiks.

2. Lõike 1 sätteid ei kohaldata dekoratiivsulgede või sulgede suhtes, mis on:

a) reisijatega kaasas nende isiklikuks kasutamiseks; või

b) partiidena saatmiseks üksikisikutele mittetööstuslikel eesmärkidel.

B. Import

3. Liikmesriigid peavad lubama importida seaharjaseid kolmandatest riikidest või ühenduse õigusaktide kohase piirkondadeks jaotamise korral nende piirkondadest, kui:

a) seaharjased on saadud päritoluriigist pärit ning päritoluriigi tapamajas tapetud loomadelt; ning

b) i) kui eelneva 12 kuu jooksul ei ole sigade aafrika katku juhtumeid esinenud, on partiiga kaasas sertifikaat, mis vastab X lisa 7. peatüki A osas sätestatud näidisele; või

ii) kui eelneva 12 kuu jooksul on esinenud üks või enam sigade aafrika katku juhtumit, on partiiga kaasas sertifikaat, mis vastab X lisa 7. peatüki B osas sätestatud näidisele.

4. Liikmesriigid peavad lubama importida töötlemata villa, karvasid, sulgesid ja sulgede osasid, kui need:

a) on kindlalt pakitud ja kuivad; ning

b) on saadetud otse tehnilisse ettevõttesse või vaheettevõttesse niisugustel tingimustel, mis välistavad nakkusetekitajate leviku.

IX PEATÜKK Nõuded mesindustoodetele

A. Tooraine

1. Ainult mesinduses kasutamiseks ettenähtud mesindustooted:

a) ei tohi pärit olla piirkonnast, mille suhtes kohaldatakse keeldu seoses ameerika haudmemädaniku või akarioosi esinemisega, kui sihtkoha piirkond on akarioosi esinemise puhul saanud täiendavaid tagatisi vastavalt direktiivi 92/65/EMÜ [1] Nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiiv 92/65/EMÜ, milles sätestatakse selliste loomade, sperma, munarakkude ja embrüote ühendusesisest kauplemist ja ühendusse importimist reguleerivad loomatervishoiu nõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A lisa I punktis osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid (EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54). Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2001/298/EÜ (EÜT L 102, 12.4.2001, lk 63). artikli 14 lõikele 2; ning

b) peavad vastama direktiivi 92/65/EMÜ artikli 8 punktis a ettenähtud tingimustele.

Kõik erandid tuleb vajaduse korral kehtestada artikli 33 lõikes 2 osutatud korras.

B. Import

2. Liikmesriigid peavad lubama importida mesinduses kasutamiseks ettenähtud mesindustooteid, kui:

a) partiiga kaasas olev äridokument sisaldab järgmist teavet:

i) päritoluriik,

ii) tootmisettevõtte nimi,

iii) tootmisettevõtte registrinumber,

iv) kauba laad ja

v) märkus: "Ainult mesinduses kasutatavad mesindustooted, mis on pärit põllumajandusettevõttest, mille suhtes ei ole kohaldatud mesilaste haigustest tulenevaid piiranguid, ja mis on korjatud 3kilomeetrise raadiusega piirkonna keskelt, mille suhtes ei ole vähemalt 30 päeva jooksul kehtestatud ameerika haudmemädanikust (millest teatamine on kohustuslik) tulenevaid piiranguid." ning

b) registreeritud tootmisettevõtet kontrolliv pädev asutus on äridokumendi tembeldanud.

X PEATÜKK Nõuded muuks otstarbeks kui söödatoorainena, orgaaniliste väetistena või mullaparandusainetena kasutamiseks ettenähtud kontidele ja teatavatele kontidest valmistatud toodetele (v.a kondijahu), sarvedele ja teatavatele sarvedest valmistatud toodetele (v.a sarvejahu), kapjadele ja sõrgadele ning teatavatele kapjadest ja sõrgadest valmistatud toodetele (v.a kabja- ja sõrajahu)

1. Liikmesriik peab lubama importida konte ja teatavaid kontidest valmistatud tooteid (v.a kondijahu), sarvi ja teatavaid sarvedest valmistatud tooteid (v.a sarvejahu), kapju ja sõrgi ning teatavate kapjadest ja sõrgadest valmistatud tooteid (v.a kabja- ja sõrajahu) tehniliste toodete valmistamiseks, kui:

a) tooted on enne eksporti kuivatatud, kuid jahutamata või külmutamata;

b) tooted toimetatakse päritoluriigist ainult maad või merd pidi otse ühenduse piiripunkti ning neid ei laadita ümber üheski väljaspool ühendust asuvas sadamas või kohas;

c) pärast direktiivis 97/78/EÜ ettenähtud dokumentide kontrolli toimetatakse tooted otse tehnilisse ettevõttesse.

2. Iga partiiga on kaasas:

a) päritoluettevõtet kontrolliva pädeva asutuse poolt tembeldatud äridokument, mis sisaldab järgmist teavet:

i) päritoluriik,

ii) tootmisettevõtte nimi,

iii) toote laad (kuivatatud kondid/kuivatatud kontidest valmistatud tooted/kuivatatud sarved/kuivatatud sarvedest valmistatud tooted/kuivatatud kabjad ja sõrad/kuivatatud kapjadest ja sõrgadest valmistatud tooted) ja

iv) märkus, et:

- toode on saadud tapamajas tapetud tervetelt loomadelt või

- toodet on kuivatatud 42 päeva keskmisel temperatuuril vähemalt 20 °C või

- toodet on kuumutatud enne kuivatamist ühe tunni jooksul sisetemperatuuril vähemalt 80 °C või

- toodet on tuhastatud enne kuivatamist ühe tunni jooksul sisetemperatuuril vähemalt 80 °C või

- toode on läbinud enne kuivatamist hapendamisprotsessi, millega pH väärtust hoitakse vähemalt ühe tunni jooksul alla 6 ja

toodet ei kasutata ühelgi tootmisetapil söödana, söödatoorainena, orgaanilise väetisena või mullaparandusainena; ning

b) järgmine importija deklaratsioon, mis peab olema vähemalt ühes selle liikmesriigi ametlikus keeles, mille kaudu partii saabub esimest korda ühendusse, ja vähemalt ühes sihtliikmesriigi ametlikus keeles:

+++++ TIFF +++++

3. Ühenduse territooriumile saatmisel peavad tooted olema pitseeritud mahutites või veoautodes või lahtiselt laevas. Kui tooteid transporditakse mahutites, peavad mahutitele ning kõikidel juhtudel kaubaveo saatedokumentidele olema märgitud tehnilise ettevõtte nimi ja aadress.

4. Pärast direktiivis 97/78/EÜ ettenähtud piirikontrolli tuleb materjal vastavalt käesoleva määruse artikli 9 lõikes 4 sätestatud eeskirjadele vedada otse tehnilisse ettevõttesse.

5. Valmistamise ajal tuleb pidada registreid materjali koguse ja laadi kohta, et tagada materjali kasutamine selleks tegelikult ettenähtud eesmärgil.

XI PEATÜKK Loomsed kõrvalsaadused lemmikloomatoidu, farmaatsiatoodete ja muude tehniliste toodete valmistamiseks

Liikmesriigid peavad lubama importida lemmikloomatoidu, farmaatsiatoodete ja muude tehniliste toodete valmistamiseks ettenähtud loomseid kõrvalsaadusi, kui:

1. need on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad XI lisa VII osas olevasse loetellu;

2. need koosnevad üksnes artikli 6 lõike 1 lõigus a osutatud loomsetest kõrvalsaadustest;

3. need on päritoluettevõttes sügavkülmutatud;

4. nende puhul on võetud kõik ettevaatusabinõud, et vältida nakkusetekitajatega teisest saastamist;

5. need on pakitud kasutamata pakenditesse, mis väldivad igasuguse lekke;

6. nendega on kaasas X lisa 8. peatükis sätestatud näidisele vastav sertifikaat; ning

7. pärast direktiivis 97/78/EÜ ettenähtud piirikontrolli ning vastavalt käesoleva määruse artikli 9 lõikes 4 sätestatud eeskirjadele veetakse need kas:

a) otse lemmikloomatoitu valmistavasse ettevõttesse või tehnilisse ettevõttesse, mis on andnud tagatise, et loomseid kõrvalsaadusi kasutatakse üksnes lubatud eesmärgil ning ei jäeta töötlemata ettevõttesse; või

b) vaheettevõttesse.

XII PEATÜKK Õlikeemiaettevõtetes kasutamiseks ettenähtud sulatatud rasvad

Liikmesriigid peavad lubama importida sulatatud rasva, mis on ette nähtud töötlemiseks viisil, mis vastab vähemalt ühe VI lisa III peatükis kirjeldatud protsessi tingimustele, kui:

1. toode on toimetatud päritoluriigist ainult maad või merd pidi otse ühenduse piiripunkti;

2. tooted transporditakse pärast direktiivis 97/78/EÜ ettenähtud piirikontrolli ja vastavalt käesoleva määruse artikli 9 lõikes 4 sätestatud eeskirjadele õlikeemiaettevõttesse, kus neid töötlema hakatakse;

3. iga partiiga on kaasas importija koostatud deklaratsioon. See deklaratsioon peab kinnitama, et vastavalt käesolevale peatükile imporditud tooteid ei kasutata muuks otstarbeks kui edasiseks töötlemiseks viisil, mis vastab vähemalt ühe VI lisa III peatükis kirjeldatud protsessi standarditele. See deklaratsioon tuleb partii ühendusse sisenemisel esitada piiripunkti pädevale asutusele, kes kannab sellele oma märkused, ning seejärel peab see kuni õlikeemiaettevõtteni partiiga kaasas olema.

--------------------------------------------------

IX LISA

VASTAVALT ARTIKLI 23 LÕIKELE 2 TEATAVATE LOOMADE SÖÖTMISEKS ETTENÄHTUD TEATAVATE 2. JA 3. KATEGOORIA MATERJALIDE KASUTAMISE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD

1. Käesolevat lisa kohaldatakse üksnes artikli 23 lõike 2 punkti c alapunktide iv, vi ja vii kohaselt heakskiidetud ja registreeritud kasutajate ja kogumiskeskuste suhtes. Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab "asjakohane materjal" loomseid kõrvalsaadusi, mis on määratletud artikli 23 lõike 2 punktis b, ning neist saadud tooteid.

2. Asjakohane materjal tuleb kasutajatele või kogumiskeskustesse transportida vastavalt II lisale.

3. Kogumiskeskused peavad:

a) vastama vähemalt järgmistele V lisa nõuetele:

i) I peatüki lõike 1 punktide a–d ja f ning lõigete 2, 3 ja 4 nõuded; ja

ii) II peatüki lõigete 1, 2, 4, 5 ja 9 nõuded; ning

b) omama asjakohast sisseseadet kasutamata jäänud töötlemata asjakohase materjali hävitamiseks või saatma selle vastavalt käesolevale määrusele töötlemisettevõttesse või põletus- või koospõletusrajatisse.

Liikmesriigid võivad lubada kasutada 2. kategooria töötlemisettevõtet kogumiskeskusena.

4. Lisaks II lisa kohaselt nõutavale dokumentatsioonile tuleb asjakohase materjaliga seoses registreerida:

a) lõppkasutaja puhul: kasutatud kogus ja kasutamise kuupäev; ning

b) kogumiskeskuste puhul:

i) vastavalt lõikele 5 käideldud kogus;

ii) materjali ostnud iga lõppkasutaja nimi ja aadress;

iii) ettevõtted, millesse materjal on kasutamiseks viidud;

iv) lähetatud kogused; ning

v) b) materjali lähetamise kuupäev.

5. Muud asjakohast materjali kui kalarappeid tarnivate kogumiskeskuste käitajad peavad tagama, et:

a) see läbib ühe järgmistest töötlustest (kas kogumiskeskuses või pädeva asutuse poolt vastavalt ühenduse õigusaktidele heakskiidetud tapamajas):

i) denatureerimine pädeva asutuse poolt heakskiidetud värvaine lahusega; lahus peab olema nii tugev, et värvaine oleks töödeldud materjalil selgesti näha ja et kõikide materjalitükkide kogu pind oleks kaetud eespool nimetatud lahusega, kas kastes selleks materjali üleni lahusesse, pihustades materjalile lahust või kandes materjalile lahust muul viisil;

ii) steriliseerimine, s.o keetmine või rõhu all aurutamine, kuni kõik materjalitükid on läbi keedetud; või

iii) mis tahes muu pädeva asutuse poolt heakskiidetud töötlus; ning

b) see pakitakse pärast töötlemist ning varustatakse enne pakenditesse jagamist selgelt ja loetavalt kogumiskeskuse nime ja aadressiga ning märkusega "ei ole ette nähtud inimtoiduks".

--------------------------------------------------

X LISA

TERVISEOHUTUSE NÄIDISSERTIFIKAADID TEATAVATE LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE JA NENDEST SAADUD TOODETE IMPORDIKS KOLMANDATEST RIIKIDEST

1. PEATÜKK

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

2. PEATÜKK, A OSA

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

2. PEATÜKK, B osa

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

2. PEATÜKK, C osa

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

3. PEATÜKK, A osa

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

3. PEATÜKK, B osa

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

3. PEATÜKK, C osa

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

3. PEATÜKK, D osa

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

4. PEATÜKK

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

5. PEATÜKK, A osa

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

5. PEATÜKK, B osa

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

5. PEATÜKK, C osa

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

6. PEATÜKK, A osa

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

6. PEATÜKK, B osa

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

7. PEATÜKK, A osa

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

7. PEATÜKK, B osa

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

8. PEATÜKK

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

XI LISA

LOETELUD KOLMANDATE RIIKIDE KOHTA, MILLEST LIIKMESRIIGID VÕIVAD LUBADA IMPORTIDA LOOMSEID KÕRVALSAADUSI, MIS EI OLE ETTE NÄHTUD INIMTOIDUKS

Riigi kandmine ühte järgmistest loeteludest on vajalik, kuid mitte piisav tingimus asjaomaste toodete importimiseks kõnealusest riigist. Import peab vastama ka asjakohastele loomade ja inimeste tervishoiu nõuetele.

I OSA Loetelu kolmandate riikide kohta, millest liikmesriigid võivad lubada importida piima ja piimapõhiseid tooteid

Otsuse 95/340/EÜ lisa B või C veerus loetletud kolmandad riigid.

II OSA Loetelu kolmandate riikide kohta, millest liikmesriigid võivad lubada importida töödeldud loomseid valke (v.a kalajahu)

Otsuse 79/542/EMÜ lisa I osas loetletud kolmandad riigid.

III OSA Loetelu kolmandate riikide kohta, millest liikmesriigid võivad lubada importida kalajahu ja kalaõli

Otsuse 97/296/EÜ lisas loetletud kolmandad riigid.

IV OSA Loetelu kolmandate riikide kohta, millest liikmesriigid võivad lubada importida sulatatud rasvu (v.a kalaõli)

Otsuse 79/542/EMÜ lisa I osas loetletud kolmandad riigid.

V OSA Loetelu kolmandate riikide kohta, millest liikmesriigid võivad lubada importida veretooteid söödatooraineks

A. Kabiloomadest saadud veretooted

Otsuse 79/542/EMÜ lisa I osas loetletud kolmandad riigid või kolmandate riikide osad, millest lubatakse importida vastavate liikide kõikide kategooriate värsket liha.

B. Muudest liikidest saadud veretooted

Otsuse 79/542/EMÜ lisa I osas loetletud kolmandad riigid.

VI OSA Loetelu kolmandate riikide kohta, millest liikmesriigid võivad lubada importida veretooteid (v.a hobuslastest saadud veretooted) tehniliseks ja farmaatsiaalaseks kasutuseks

A. Kabiloomadest saadud veretooted

Otsuse 79/542/EMÜ lisa I osas loetletud kolmandad riigid või kolmandate riikide osad, millest lubatakse importida vastavate liikide kõikide kategooriate värsket liha.

B. Muudest liikidest saadud veretooted

Otsuse 79/542/EMÜ lisa I osas loetletud kolmandad riigid.

VII OSA Loetelu kolmandate riikide kohta, millest liikmesriigid võivad lubada importida toorainet lemmikloomatoidu ja tehniliste toodete valmistamiseks

A. Veistest, lammastest, kitsedest, sigadest ja hobuslastest saadud tooraine

Otsuse 79/542/EMÜ lisa I osas loetletud kolmandad riigid või kolmandate riikide osad, millest lubatakse importida vastavate liikide värsket liha.

B. Kodulindudest saadud tooraine

Kolmandad riigid, millest liikmesriigid lubavad importida värsket kodulinnuliha.

C. Muudest liikidest saadud tooraine

Otsuse 79/542/EMÜ lisa I osas loetletud kolmandad riigid.

VIII OSA Loetelu kolmandate riikide kohta, millest liikmesriigid võivad lubada importida töötlemata seaharjaseid

Otsuse 79/542/EMÜ lisa I osas loetletud kolmandad riigid.

IX OSA Loetelu kolmandate riikide kohta, millest liikmesriigid võivad lubada importida maaharimiseks ettenähtud sõnnikut

A. Töödeldud sõnnikutooted

Otsuse 79/542/EMÜ lisa I osas loetletud kolmandad riigid.

B. Hobuslaste töödeldud sõnnik

Otsuse 79/542/EMÜ lisa I osas elusate hobuslaste puhul loetletud kolmandad riigid.

C. Töötlemata linnusõnnik

Kolmandad riigid, millest liikmesriigid lubavad importida värsket kodulinnuliha.

X OSA Loetelu kolmandate riikide kohta, millest liikmesriigid võivad lubada importida lemmikloomatoitu ja koerte närimiskonte

Otsuse 79/542/EMÜ lisa I osas loetletud kolmandad riigid ning järgmised riigid:

(LK) Sri Lanka [1]

(JP) Jaapan [2]

(TW) Taiwan. [3]

XI OSA Loetelu kolmandate riikide kohta, millest liikmesriigid võivad lubada importida želatiini, hüdrolüüsitud valku ja kaltsiumdivesinikfosfaati

Otsuse 79/542/EMÜ lisa I osas loetletud kolmandad riigid ning järgmised riigid:

(KR) Korea Vabariik [4]

(MY) Malaisia [5]

(PK) Pakistan [6]

(TW) Taiwan. [7]

[1] Üksnes kabiloomade toornahkadest tehtud närimiskondid.

[2] Üksnes töödeldud lemmikloomatoit dekoratiivkaladele.

[3] Üksnes töödeldud lemmikloomatoit dekoratiivkaladele.

[4] Üksnes želatiin.

[5] Üksnes želatiin.

[6] Üksnes želatiin.

[7] Üksnes želatiin.

--------------------------------------------------