32001D0080

Nõukogu otsus,

22. jaanuar 2001,

Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta

(2001/80/ÜVJP)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1) Ühise välis- ja julgeolekupoliitika ja eelkõige Euroopa Liidu lepingu artiklis 17 sätestatud ühise Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika tugevdamise raamistikus jõudis Euroopa Ülemkogu Nice'is 7.–11 detsembril 2000 kokkuleppele Euroopa Liidu sõjalise staabi loomise kohta, määratledes selle missiooni ja funktsioonid.

(2) Täites Euroopa Ülemkogu suuniseid, peaks sõjaline staap alustama oma tööd,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Euroopa Liidu sõjalise staabi (ELST) moodustamiseks lähetatakse liikmesriikidest nõukogu peasekretariaati sõjaväelasi.

2. Sõjaline staap on nõukogu peasekretariaadi osa.

Artikkel 2

Sõjalise staabi missioon ja funktsioonid on määratletud Nice'is kogunenud Euroopa Ülemkogu heakskiidetud eesistujariigi aruandele lisatud V lisas, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 3

Kõik sõjalise staabi liikmed on Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud.

Artikkel 4

1. Sõjalise staabi liikmete suhtes kohaldatakse eeskirju, mis kehtestatakse nõukogu otsusega.

2. Kuni lõikes 1 osutatud otsuse jõustumiseni kehtib nõukogu 28. veebruari 2000. aasta otsus 2000/178/ÜVJP nõukogu peasekretariaadi käsutusse vaheperioodil lähetatavate riikide sõjalise valdkonna ekspertide suhtes kohaldatavate eeskirjade kohta. [1]

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates kuupäevast, mille on kindlaks määranud peasekretär/kõrge esindaja, olles konsulteerinud poliitika- ja julgeolekukomiteega ning ajutise sõjalise organi/sõjalise komiteega ja põhimõtteliselt enne 2001. aasta juuni lõppu.

Kuni käesoleva otsuse kohaldamiseni tegutseb sõjalise staabi ülemjuhataja, kes alustab tööd 1. märtsil 2001, [2] liikmesriikidest nõukogu sekretariaati lähetatud sõjaliste ekspertide [3] juhina.

Artikkel 6

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Brüssel, 22. jaanuar 2001

Nõukogu nimel

eesistuja

A. Lindh

[1] EÜT L 57, 2.3.2000, lk 1.

[2] Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta otsus.

[3] Nõukogu 14. veebruari 2000. aasta otsus 2000/145/ÜVJP vaheperioodil nõukogu peasekretariaati sõjalise valdkonna riikide ekspertide lähetamise kohta (EÜT L 49, 22.2.2000, lk 3).

--------------------------------------------------

LISA

EUROOPA LIIDU SÕJALISE STAABI (ELSS) STRUKTUUR

1. Sissejuhatus

Liikmesriigid otsustasid Helsingis moodustada nõukogu raames uued alalised poliitilised ja sõjalised organid, mis võimaldaksid Euroopa Liidul kanda vastutust seoses EL lepingus määratletud konfliktide vältimise ja kriiside ohjeldamise erinevate ülesannetega ehk Petersbergi ülesannetega. Nagu on sätestatud Helsingi aruandes, "annab nõukogu raames moodustatud ELSS sõjalist nõu ja toetab ühtset Euroopa sotsiaal- ja kaitsepoliitikat, viies sealhulgas läbi ELi juhitavaid kriisiohjeldamisoperatsioone".

Selleks on ELST-l järgmine pädevus:

2. Missioon

Sõjalise staabi ülesanded on "seoses Petersbergi ülesannetega varajane hoiatamine, olukorra hindamine ja strateegiline planeerimine, sealhulgas riikide ja riikidevaheliste vägede kaardistamine" ning Euroopa Liidu Sõjalise Komitee (ELSK) juhitavate poliitikate ja otsuste elluviimine.

3. Roll ja ülesanded

- Staap on EL sõjaliste oskuste allikas.

- Staap tagab ühenduse ühelt poolt ELSK ja teiselt poolt EL käsutuses olevate sõjaliste vahendite vahel ning annab ELSK juhiste kohaseid sõjalisi nõuandeid EL asutustele.

- Staap suudab tagada varajase hoiatamise. Staap planeerib, hindab ja teeb soovitusi seoses kriiside ohjeldamise kontseptsiooni ning sõjalise üldstrateegiaga ja viib ellu ELSK otsused ja suunised.

Staap toetab ELSK-d olukorra hindamise ja strateegilise planeerimise sõjaväeliste aspektide osas [1] seoses kõigi Petersbergi ülesannetega ning kõigi EL juhitavate operatsioonidega olenemata sellest, kas EL kasutab NATO vahendeid või mitte.

Staap aitab kaasa suutlikkuseesmärkide väljatöötamisele, hindamisele ja läbivaatamisele, võttes asjaomaste liikmesriikide puhul arvesse vajadust tagada kokkulepitud korras sidusus NATO kaitseplaneerimisprotsessi ning rahupartnerluse planeerimis- ja läbivaatamisprotsessiga.

Staabi ülesanneteks on kontrollida, hinnata ja teha soovitusi seoses liikmesriikide poolt EL käsutusse antud relvajõudude ja vahenditega nende koolituse, õppuste ja koostalitlusvõime osas.

4. Funktsioonid

- Staap täidab kolme tähtsamat operatiivülesannet: varajane hoiatamine, olukorra hindamine ja strateegiline planeerimine.

- Staap annab ELSK suuniste alusel sõjalisi nõuandeid EL asutustele ja eelkõige peasekretärile/kõrgele esindajale.

- Staap jälgib võimalikke kriise, kasutades kohaseid riikide ja riikidevahelisi luurestruktuure.

- Staap annab kriisivaatluskeskusele sõjalist teavet ja kasutab selle teavet.

- Staap viib ellu Petersbergi ülesannete strateegilise eelplaneerimise sõjalised aspektid.

- Staap määrab kindlaks ja koostab loendi Euroopa riikide ja riikidevahelistest relvajõududest NATOga koordineeritavate EL juhitavate operatsioonide tarvis.

- Staap aitab kaasa liikmesriikidelt EL käsutusse antud riikide ja riikidevaheliste relvajõudude väljaarendamisele ja ettevalmistamisele (sealhulgas koolitus ja õppused). Suhtlemisviisid NATOga on määratletud asjaomastes dokumentides.

- Staap organiseerib ja koordineerib menetlusi riikide ja riikidevaheliste staapidega, sealhulgas ELi käsutuses olevate NATO staapidega, tagades võimalikult suures osas vastavuse NATO menetlustele.

- Staap kavandab, planeerib ja viib läbi EL kriiside ohjeldamise menetluste sõjalised aspektid, sealhulgas EL/NATO menetluste õppused, ning annab neile hinnangu.

- Staap osaleb operatsioonide ja õppuste rahaliste kulutuste prognoosimises.

- Staap teeb koostööd riikidevaheliste relvajõudude riikide staapide ja riikidevaheliste staapidega.

- Staap loob püsivad sidemed NATOga vastavalt "EL/NATO püsikorrale" ja kohased sidemed kindlaksmääratud esindajatega ÜROs ja OSCEs nende organisatsioonide antava nõusoleku alusel.

a) Lisafunktsioonid kriiside ohjeldamise olukordades

- Staap esitab taotluse konkreetse teabe saamiseks luureorganisatsioonidelt ja muu asjaomase teabe saamiseks kõigilt olemasolevatelt allikatelt ja töötleb saadud teavet.

- Staap toetab ELSKd selle osalemisel poliitika- ja julgeolekukomitee eelplaneerimisjuhendi ja koostamisjuhiste koostamisel.

- Staap koostab ja paneb tähtsuse järjekorda sõjalised strateegilised valikuvõimalused, mis on ELSK poliitika- ka julgeolekukomiteele antavate sõjaliste nõuannete aluseks:

- määratledes esialgsed üldised valikuvõimalused;

- kasutades vajaduse korral välisallikate planeerimisabi nende neid valikuvõimaluste analüüsimiseks ja edasiarendamiseks,

- andes hinnangu sellele üksikasjalikumale tööle ja tellides mis tahes edasised tööd, mis võivad osutuda vajalikuks,

- esitades ELSK-le üldhinnangu, näidates ära vastavalt vajadusele prioriteedid ja soovitused.

- Staap võib samuti anda oma panuse sõjaliste valikuvõimaluste tsiviilaspektidesse.

- Staap määrab koos riikide planeerimisstaapide ja vajaduse korral NATOga kindlaks relvajõud, mis võiksid osaleda võimalikes EL juhitavates operatsioonides.

- Staap abistab operatiivülemat tehnilistes küsimustes sidepidamisel kolmandate riikidega, kes soovivad EL juhitavas operatsioonis sõjaliselt osaleda, ja vägede moodustamist käsitleva nõupidamise ettevalmistamisel.

- Staap jätkab kriisiolukordade jälgimist.

b) Lisafunktsioonid operatsioonide ajal

- ELSK suuniste alusel tegutsev ELSS jälgib pidevalt kõiki operatsioonide sõjalisi aspekte. Staap viib läbi strateegilise analüüsi koostöös määratud operatiivülemaga, et toetada ELSKd selle nõuandvas rollis poliitika- ja julgeolekukomiteele, kes vastutab strateegilise juhtimise eest.

- Pidades silmas poliitilist ja operatsiooni arengut, esitab ELSKle uued võimalused, mis on ELSK sõjaliste nõuannete aluseks poliitika- ja julgeolekukomiteele.

5. Organisatsioon

- Staap töötab ELSK sõjalisel juhtimisel, kellele ta oma tegevusest aru annab.

- ELSS on nõukogu sekretariaadi osakond, mis allub otse peasekretärile/kõrgele esindajale; staap koosneb liikmesriikidest lähetatud rahvusvahelise pädevusega töötajatest, kes töötavad nõukogu kehtestatava põhikirja alusel.

- ELSSi juhib ELSSi peadirektor, kolme tärni kõrgem ohvitser, ja töötab ELSK juhiste alusel.

- Saamaks hakkama kõigi Petersbergi ülesannetega olenemata sellest, kas ELil on võimalik kasutada NATO vahendeid või mitte, vastab ELSSi struktuur A lisale.

- Kriiside ohjeldamise olukordades või õppuste ajal võib ELSS moodustada kriisiüksusi, kasutades oma oskusi, inimjõudu ja infrastruktuuri. Lisaks sellele võiks staap vajaduse korral ajutise täiendusena kasutada välisinimjõudu, mida ELSK peab taotlema liikmesriikidelt.

6. Suhted kolmandate riikidega

- Suhted ELSS ja ELi mittekuuluvate NATO liikmete ja muude EL kandidaatriikide vahel määratletakse dokumendis EL suhete kohta kolmandate riikidega.

[1] Esialgsed määratlused:

- Strateegiline planeerimine: planeerimistegevused, millega alustatakse kohe pärast kriisi tekkimist ja mis lõpetatakse siis, kui EL poliitorganid on heaks kiitnud sõjalise strateegilise valikuvõimaluse või sõjaliste strateegiliste valikuvõimaluste kogumi. Strateegilise planeerimise protsess hõlmab olukorra sõjalist hindamist, poliitilise/sõjaväelise raamistiku määratlemist ja sõjaliste strateegiliste valikuvõimaluste väljatöötamist.

- Sõjaline strateegiline valikuvõimalus: võimalik sõjaline tegevus, mis on mõeldud poliitilises/sõjalises raamistikus määratletud poliitiliste/sõjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sõjalises strateegilises valikuvõimaluses kirjeldatakse üldjoontes sõjalist lahendust, vajalikke vahendeid ja raskusi ning soovitusi operatsiooni ülema ja operatsioonistaabi valikuks.

--------------------------------------------------

A LISA

ELSS STRUKTUURI ÜLEVAADE

+++++ TIFF +++++

LÜHENDID

A

ADMIN | Haldusüksus |

C

CEUMC | Euroopa Liidu Sõjalise Komitee esimees |

CIO | CIMIC ja teabeoperatsioonide üksus |

CIS | Side- ja teabevahetussüsteemide talitus |

CMC SPT | Euroopa Liidu Sõjalise Komitee esimehe abid |

CON | Kontseptsioonide üksus |

CRM/COP | Kriiside ohjeldamise/jooksvate operatsioonide üksus |

D

DDG/COS | Euroopa Liidu sõjalise staabi ülemjuhataja asetäitja ja staabiülem |

DGEUMS | Euroopa Liidu sõjalise staabi ülemjuhataja |

E

EUMC | Euroopa Liidu Sõjaline Komitee |

EUMS | Euroopa Liidu sõjaline staap |

EXE | Õppuste üksus |

EX OFFICE | Täitevbüroo |

F

FOR | Relvajõudude valmisoleku üksus |

I

INT | Luuretalitus |

INT POL | Luurepoliitika üksus |

ITS | Infotehnoloogia ja julgeolekuüksus |

L

LEGAL | Õigusnõunik |

LOG | Logistikaüksus |

LOG/RES | Logistika ja vahendite talitus |

O

OPS/EXE | Operatsioonide ja õppuste talitus |

P

PERS | Isiklikud abid |

POL | Poliitikaüksus |

POL/PLS | Poliitika ja planeerimise talitus |

POL/REQ | Poliitika ja vajaduste üksus |

PRD | Tootmisüksus |

R

REQ | Vajaduste üksus |

RES/SPT | Vahendite ja abiüksus |

--------------------------------------------------