32000R1347

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1347/2000,

29. mai 2000,

abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest seotud asjade kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 61 punkti c ja artikli 67 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Liikmesriigid on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendada liitu vabadusel, turvalisusel ning õigusel rajaneva alana, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Sellise ala loomiseks peab ühendus muu hulgas vastu võtma siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud meetmed õigusalaseks koostööks tsiviilasjades.

(2) Siseturu nõuetekohane toimimine eeldab tsiviilasjades tehtavate kohtuotsuste vaba liikumise arendamist ning lihtsustamist.

(3) See valdkond kuulub asutamislepingu artikli 65 reguleerimisalasse.

(4) Kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist käsitlevate siseriiklike eeskirjade erinevused raskendavad isikute vaba liikumist ning siseturu ladusat toimimist. Seega on põhjendatud normide kehtestamine abieluasjade ning vanemliku vastutusega seotud asjade kohtualluvuse eeskirjade ühtlustamiseks, et lihtsustada kohtuotsuste kiire ja automaatse tunnustamise ning täitmisega seotud formaalsusi.

(5) Liikmesriigid ei suuda käesoleva määruse eesmärke täielikult saavutada, need on asutamislepingu artiklis 5 ettenähtud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt paremini saavutatavad ühenduse tasandil. Käesolev määruse reguleerimisala piirdub nimetatud eesmärkide saavutamisega.

(6) Nõukogu koostas 28. mai 1998. aasta aktiga [4] abieluasjade kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist käsitleva konventsiooni ning soovitas liikmesriikidel see nende põhiseadusest tulenevate nõuete kohaselt vastu võtta. Tagada tuleks konventsiooniga seotud läbirääkimistel saavutatud tulemuste järjepidevus. Käesoleva määruse sisu on põhiosas üle võetud konventsioonist, kuid määrus sisaldab mitmeid konventsioonis puuduvaid uusi sätteid, et tagada kooskõla kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitleva kavandatava määruse mõningate sätetega.

(7) Abieluasjades ja vanemliku vastutusega seotud asjades tehtavate kohtuotsuste vaba liikumise tagamiseks ühenduse piires on vajalik ning kohane, et kohtualluvuse ning kohtuotsuste riikidevaheline tunnustamine abielulahutuste ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest seotud asjades kuuluksid kohustusliku ning vahetult kohaldatava ühenduse õigusakti reguleerimisalasse.

(8) Määrusega ettenähtud meetmed peaksid olema järjepidevad ja ühtsed, et võimaldada inimeste võimalikult ulatuslikku liikumist. Seetõttu tuleks määrust kohaldada ka selliste kolmandate riikide kodanike suhtes, kel on piisavalt tihedad sidemed liikmesriigi territooriumiga, järgides määruses ettenähtud kohtualluvuse kriteeriume.

(9) Määruse reguleerimisalasse peaksid kuuluma teatavate riikide abieluasjadega seotud tsiviilmenetlused ja kohtuvälised menetlused, kuid mitte puhtalt religioossed toimingud. Seetõttu tuleks sätestada, et viide "kohtud" hõlmab kõiki kohtu- ja muid asutusi, kelle pädevusse abieluasjad kuuluvad.

(10) Määrus peaks piirduma menetlustega, mis on seotud abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega. Abielulahutuse ja abielu kehtetuks tunnistamise otsuste tunnustamine hõlmab üksnes abielude lahutamist; kuigi need võivad olla asjaga seotud, ei puuduta käesolev määrus küsimusi, mis seonduvad abikaasade süü, abielu omandiõiguslike tagajärgede, ülalpidamiskohustuse või muude kaasnevate asjaoludega.

(11) Määrus hõlmab vanemlikku vastutust abikaasade ühiste laste eest juhtudel, mis on tihedalt seotud lahutuse või lahuselu menetlusevõi abielu kehtetuks tunnistamise menetlusega.

(12) Määruses tunnustatud kohtualluvuse põhimõtted rajanevad eeskirjal, et asjaomase poole ning kohtualluvust teostava liikmesriigi vahel peab olema tegelik side; teatavate põhimõtete kaasamise otsus lähtub asjaolust, et need on eri riikide õigussüsteemides olemas ning teised liikmesriigid tunnustavad neid.

(13) Seoses abikaasade ühiste laste kaitsega abielukriisi puhul tuleb ühe ohuna arvesse võtta võimalust, et üks abikaasadest viib lapse teise riiki. Seetõttu tuleb kaitsta laste põhihuve, eelkõige 25. oktoobri 1980. aasta rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslike küsimuste Haagi konventsiooni kohaselt. Sellest tulenevalt jääb juhtudel, kus lapse õigusliku aluseta äraviimise või tagasitoomata jätmise tõttu on tema peamine elukoht de facto muutunud, kohtualluvuse aluseks seadusekohane peamine elukoht.

(14) Käesolev määrus ei takista liikmesriigi kohtuid kiireloomulistel juhtudel võtmast ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid selles riigis paikneva vara või isikute suhtes.

(15) Mõiste "kohtuotsus" hõlmab üksnes kohtuotsuseid, mille tagajärjeks on abielulahutus, lahuselu tunnistamine või abielu kehtetuks tunnistamine. Liikmesriigis ametlikult koostatud või registreeritud dokumente, mis on täitmisele pööratavad, käsitletakse nimetatud kohtuotsustega võrdsetena.

(16) Liikmesriigis tehtud kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine rajaneb vastastikuse usalduse põhimõttel. Tunnustamata jätmine on põhjendatud üksnes vältimatutel juhtudel. Nimetatud menetlus peaks sisaldama sätteid, mis tagaksid avaliku korra järgimise riigis, kelle poole pöörduti, ning kaitse ja asjaosaliste õigused, sealhulgas asjaga seotud lapse õigused, ning väldiksid vastuoluliste kohtuotsuste tunnustamist.

(17) Riik, kelle poole pöörduti, ei tohiks hakata kontrollima päritoluriigi kohtualluvust ega faktide tuvastamist.

(18) Ei või nõuda menetluse alustamist ühe liikmesriigi perekonnaseisuaktide ajakohastamiseks teises liikmesriigis tehtud lõpliku kohtuotsuse põhjal.

(19) Põhjamaade 1931. aastal sõlmitud konventsiooni sätteid kohaldatakse käesoleva määrusega ettenähtud piires.

(20) Enne käesolevas määruses käsitletavate küsimuste kaasamist asutamislepingu reguleerimisalasse olid Hispaania, Itaalia ja Portugal sõlminud konkordaadid. Tarvis on tagada, et nimetatud riigid ei rikuks oma rahvusvahelisi kohustusi Püha Tooli ees.

(21) Kuni sel eesmärgil ei ole võetud ühenduse meetmeid, peaks liikmesriikidele jääma vabadus käesoleva määruse praktiliste rakendusmeetmete osas omavahel kokku leppida.

(22) Kohtute ja edasikaebustega seotud I–III lisa peaks asjaomase liikmesriigi esitatud muudatuste alusel muutma komisjon. IV ja V lisa muudatused tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused [5].

(23) Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist uurib komisjon selle rakendamist ning teeb vajaduse korral muutmisettepanekuid.

(24) Ühendkuningriik ja Iirimaa on Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt teatanud, et soovivad käesoleva määruse vastuvõtmisel ja rakendamisel osaleda.

(25) Taani on Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt teatanud, et ei osale käesoleva määruse vastuvõtmisel, ning seetõttu seda tema suhtes ei kohaldata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA

Artikkel 1

1. Käesolevat määrust kohaldatakse:

a) abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud tsiviilmenetluste suhtes;

b) tsiviilmenetluste suhtes, mis käsitlevad vanemlikku vastutust abikaasade ühiste laste eest punktis a nimetatud abieluõiguslike hagide korral.

2. Muid liikmesriigis ametlikult tunnustatud menetlusi käsitletakse samaväärsetena kohtumenetlustega. Mõiste "kohus" hõlmab kõiki ametiasutusi, kellele need asjad liikmesriikides alluvad.

3. Käesolevas määruses hõlmab mõiste "liikmesriigid" kõiki liikmesriike, välja arvatud Taani.

II PEATÜKK

KOHTUALLUVUS

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 2

Abielulahutus, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamine

1. Abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses:

a) kelle territooriumil:

- on abikaasade peamine elukoht,

- oli abikaasade viimane peamine elukoht, kui üks neist veel elab seal,

- on kostja peamine elukoht,

- on ühise taotluse puhul ühe abikaasa peamine elukoht,

- on hageja peamine elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist,

- on hageja peamine elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne taotluse esitamist ja ta on kõnealuse liikmesriigi kodanik või, Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul, tema alaline elukoht on seal;

b) kelle kodanikud mõlemad abikaasad on või, Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul, kus on mõlema abikaasa alaline elukoht.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel on alalisel elukohal sama tähendus, mis Ühendkuningriigi ja Iirimaa õigussüsteemides.

Artikkel 3

Vanemlik vastutus

1. Liikmesriigi kohtutele, kelle alluvuses on artikli 2 põhjal abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise taotlus, alluvad asjad, mis on seotud vanemliku vastutusega abikaasade ühise lapse eest, kui lapse peamine elukoht on kõnealuses liikmesriigis.

2. Kui lapse peamine elukoht ei ole lõikes 1 nimetatud liikmesriigis, on selline asi kõnealuse riigi kohtute alluvuses, kui lapse peamine elukoht on mõnes liikmesriigis ja

a) vähemalt ühel abikaasadest on lapse ees vanemlik vastutus

ning

b) mõlemad abikaasad on kohtualluvusega nõustunud ja see on lapse parimates huvides.

3. Lõigetega 1 ja 2 ettenähtud kohtualluvus lakkab niipea, kui:

a) abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus on jõustunud

või

b) punktis a nimetatud kuupäeval pooleliolevate vanemliku vastutusega seotud menetluste puhul jõustub nendes menetlustes tehtud otsus

või

c) punktides a ja b nimetatud menetlused on lõppenud mõnel muul põhjusel.

Artikkel 4

Lapserööv

Kohtud, kelle alluvuses on asjad artiklis 3 määratletud tähenduses, kasutavad oma pädevust kooskõlas 25. oktoobri 1980. aasta rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslike küsimuste Haagi konventsiooniga, eriti selle artiklitega 3 ja 16.

Artikkel 5

Vastuhagi

Vastuhagi on selle kohtu alluvuses, kus on pooleli menetlus artiklite 2—4 põhjal, kui vastuhagi kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse.

Artikkel 6

Lahuselu muutmine abielulahutuseks

Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, on see liikmesriigi kohus, kes on teinud lahuseluotsuse, pädev muutma seda otsust abielulahutuseks, kui kõnealuse liikmesriigi õigusaktid seda ette näevad.

Artikkel 7

Artiklite 2—6 kohane erandlik kohtualluvus

Abikaasat:

a) kelle peamine elukoht on liikmesriigi territooriumil

või

b) kes on liikmesriigi kodanik või, Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul, kelle alaline elukoht on ühes viimati nimetatud liikmesriikidest,

võib teises liikmesriigis kohtusse kaevata üksnes kooskõlas artiklitega 2—6.

Artikkel 8

Kohtualluvus muudel juhtudel

1. Kui liikmesriigi ükski kohus ei ole artiklite 2—6 kohaselt pädev, määratakse kohtualluvus igas liikmesriigis kindlaks selle riigi õigusaktide alusel.

2. Liikmesriigi kodanik, kelle peamine elukoht on teise liikmesriigi territooriumil, võib sellise kostja suhtes, kelle peamine elukoht ei ole liikmesriigis ja kes ei ole liikmesriigi kodanik või kelle alaline elukoht Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul ei ole ühes viimati nimetatud liikmesriikidest, tugineda oma peamise elukoha riigis kohaldatavatele kohtualluvuseeskirjadele samamoodi kui selle riigi kodanikud.

2. jagu

Kohtualluvuse ja arvesse võetavuse kontrollimine

Artikkel 9

Kohtualluvuse kontrollimine

Kui liikmesriigi kohtule esitatud hagi käsitleb asja, mis käesoleva määruse kohaselt ei ole tema alluvuses ning mis on selle määruse põhjal mõne teise liikmesriigi kohtu alluvuses, teatab ta omal algatusel, et asi ei allu sellele kohtule.

Artikkel 10

Arvessevõetavuse kontrollimine

1. Kui kostja, kelle peamine elukoht ei ole liikmesriigis, kus hagi esitati, ei ilmu kohtusse, peatab pädev kohus menetluse nii kauaks, kuni on tõestatud, et kostjal on olnud võimalus menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument kätte saada küllalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta, või on tõestatud, et selleks on võetud kõik vajalikud meetmed.

2. Lõike 1 asemel kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kätteandmist käsitleva nõukogu 29. mai 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1348/2000 [6] artiklit 19, kui menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument tuli nimetatud määruse kohaselt toimetada ühest liikmesriigist teise.

3. Kui nõukogu määruse (EÜ) nr 1348/2000 sätteid ei saa kohaldada, kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmist käsitleva 15. novembri 1965. aasta Haagi konventsiooni artiklit 15, kui menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument tuli nimetatud konventsiooni kohaselt toimetada välismaale.

3. jagu

Peatamine ja seotud menetlused

Artikkel 11

1. Kui eri liikmesriikide kohtutes algatavad menetlusi ühed ja samad pooled ühe ja sama alusega hagide põhjal, peatab kohus, kellele hagi on esitatud hiljem, menetluse omal algatusel seni, kuni on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellele hagi esitati esimesena.

2. Kui eri liikmesriikide kohtutes algatavad abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise menetlusi ühed ja samad pooled erineva alusega hagide põhjal, peatab kohus, kellele hagi on esitatud hiljem, menetluse omal algatusel seni, kuni on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellele hagi esitati esimesena.

3. Kui on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellele hagi esitati esimesena, loobub kohus, kellele hagi esitati hiljem, pädevusest esimese kohtu kasuks.

Sel juhul võib pool, kes esitas asjakohase hagi kohtule, kellele hagi esitati hiljem, esitada kõnealuse hagi kohtule, kellele hagi esitati esimesena.

4. Hagi loetakse käesoleva artikli tähenduses esitatuks:

a) kui kohtule on esitatud menetluste algatamist käsitlev või võrdväärne dokument tingimusel, et hageja ei ole seejärel jätnud astumata samme, et teavitada hagist kostjat,

või

b) kui dokument tuli enne kohtule esitamist kätte toimetada, siis hetkel, mil kätteandmiseks kohustatud asutus selle kätte sai, tingimusel, et hageja ei ole seejärel jätnud astumata samme, mis olid dokumendi kohtule esitamiseks ette nähtud.

4. jagu

Ajutised ja kaitsemeetmed

Artikkel 12

Edasilükkamatutel juhtudel ei takista määruse sätted liikmesriigi kohtuid võtmast selles riigis viibivate isikute ja seal asuva vara suhtes selliseid ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmed, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õigusaktidega, isegi kui määruse alusel on asja sisuliselt arutama pädev mõne teise liikmesriigi kohus.

III PEATÜKK

TUNNUSTAMINE JA TÄITMINE

Artikkel 13

Kohtuotsuse määratlus

1. Määruse kohaldamisel tähendab "kohtuotsus" liikmesriigi kohtu väljakuulutatud abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist, samuti kohtuotsust, mis on seotud abikaasade vanemliku vastutusega selliste abieluõiguslike menetluste korral, olenemata sellest, kas seda nimetatakse kohtuotsuseks, korralduseks või määruseks.

2. Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ka käesoleva määruse kohastest menetlustest tulenevate kulude suuruse kindlaksmääramise ja selliseid kulusid käsitlevate otsuste täideviimise suhtes.

3. Määruse rakendamisel tunnustatakse ühes liikmesriigis ametlikult koostatud ja registreeritud täitmisele pööratavaid dokumente, samuti kokkuleppeid, mis kohus on menetluse käigus heaks kiitnud ja mis on täitmisele pööratavad nende sõlmimise liikmesriigis, ja kuulutatakse need täitmisele pööratavaks samadel tingimustel lõikes 1 nimetatud kohtuotsustega.

1. jagu

Tunnustamine

Artikkel 14

Kohtuotsuse tunnustamine

1. Liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse teistes liikmesriikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata.

2. Eelkõige, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, ei nõuta erimenetluse järgimist liikmesriigi perekonnaseisuaktide ajakohastamise puhul, mille aluseks on abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitlev kohtuotsus, mis on tehtud teises liikmesriigis ja mida ei ole selle liikmesriigi õiguse kohaselt võimalik edasi kaevata.

3. Huvitatud pool võib käesoleva peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud korras taotleda kohtuotsuse tunnustamist või tunnustamata jätmist.

4. Kui kohtuotsuse tunnustamise küsimus tõstatatakse liikmesriigi kohtus arutatava asja käigus, võib kõnealune kohus selle küsimuse otsustada.

Artikkel 15

Tunnustamata jätmise põhjused

1. Abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitlevat kohtuotsust ei tunnustata:

a) kui selline tunnustamine on selgelt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus taotletakse tunnustamist;

b) kui see tehti tagaselja ja algatamist käsitlevat või võrdväärset dokumenti ei edastatud kostjale küllalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud end kaitsta, kui ei ole tõestatud, et kostja on kohtuotsuse selgesõnaliselt heaks kiitnud;

c) kui see on vastuolus kohtuotsusega, mis on tehtud nendesamade poolte vahelise menetluse käigus selles liikmesriigis, kus taotletakse tunnustamist;

või

d) kui see on vastuolus varasema kohtuotsusega, mis on tehtud teises liikmesriigis või mitteliikmesriigis nendesamade poolte kohta, tingimusel, et varasem kohtuotsus täidab tingimused, mis on vajalikud selle tunnustamiseks liikmesriigis, kus seda taotletakse.

2. Artiklis 13 nimetatud kohtuotsust, mis on seotud abikaasade vanemliku vastutusega abieluõiguslike menetluste korral, ei tunnustata:

a) kui selline tunnustamine on selgelt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus taotletakse tunnustamist, võttes arvesse lapse parimad huvid;

b) kui see tehti, välja arvatud kiireloomuline olukord, last ära kuulamata, rikkudes olulisi protsessiõiguspõhimõtteid selles liikmesriigis, kus taotletakse tunnustamist;

c) kui see tehti tagaselja ja algatamist käsitlevat või võrdväärset dokumenti ei edastatud kohale ilmumata jäänud isikule küllalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud end kaitsta, kui ei ole tõestatud, et selline isik on kohtuotsuse selgesõnaliselt heaks kiitnud;

d) iga isiku taotluse alusel, kes väidab, et kohtuotsus kahjustab tema vanemlikku vastutust, kui otsus on tehtud ilma seda isikut ära kuulamata;

e) kui see on vastuolus hilisema vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsusega, mis on tehtud liikmesriigis, kus taotletakse tunnustamist;

või

f) kui see on vastuolus hilisema vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsusega, mis on tehtud teises liikmesriigis või mitteliikmesriigis, kus on lapse peamine elukoht, tingimusel, et hilisem kohtuotsus täidab tingimused, mis on vajalikud selle tunnustamiseks liikmesriigis, kus seda taotletakse.

Artikkel 16

Kokkulepe kolmandate riikidega

Liikmesriigi kohus võib kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kokkuleppe alusel mitte tunnustada teises liikmesriigis tehtud kohtuotsust, kui artiklis 8 sätestatud juhtudel on otsus tehtud mingi muu kui artiklites 2—7 nimetatud kohtualluvuse alusel.

Artikkel 17

Otsuse teinud kohtu pädevuse kontrollimise keeld

Otsuse teinud liikmesriigi kohtu pädevus ei kuulu kontrollimisele. Artikli 15 lõike 1 punktis a ja lõike 2 punktis a nimetatud avalikule korrale vastavuse kontrollimist ei või kohaldada artiklites 2—8 sätestatud kohtualluvuseeskirjade suhtes.

Artikkel 18

Erinevused kohaldatavas õiguses

Abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitleva kohtuotsuse tunnustamisest ei või keelduda põhjusel, et selle liikmesriigi õigusaktid, kus taotletakse tunnustamist, ei luba abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist nendesamade tõsiasjade põhjal.

Artikkel 19

Kohtuotsuse sisu mittekontrollimine

Mitte mingil juhul ei või kohtuotsuse sisu kontrollida.

Artikkel 20

Menetluse peatamine

1. Selle liikmesriigi kohus, kus taotletakse teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamist, võib menetluse peatada, kui kohtuotsuse peale on esitatud tavaline kaebus.

2. Selle liikmesriigi kohus, kus taotletakse Iirimaal või Ühendkuningriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamist, võib menetluse peatada, kui kohtuotsuste täitmine on otsuse teinud liikmesriigis kaebuse tõttu peatatud.

2. jagu

Täitmine

Artikkel 21

Täitmisele pööratavad kohtuotsused

1. Poolte ühise lapse suhtes vanemlikku vastutust käsitlevat kohtuotsust, mis on tehtud liikmesriigis ja on selles liikmesriigis täitmisele pööratav ning kätte antud, täidetakse teises liikmesriigis siis, kui see on huvitatud poole taotlusel kuulutatud seal täitmisele pööratavaks.

2. Ühendkuningriigis täidetakse sellist kohtuotsust Inglismaal ja Walesis, Šotimaal või Põhja-Iirimaal siis, kui see on huvitatud poole taotlusel registreeritud täitmiseks Ühendkuningriigi vastavas osas.

Artikkel 22

Territoriaalne kohtualluvus

1. Täitmismääruse taotlus esitatakse I lisa loetelus nimetatud kohtule.

2. Kohaliku kohtu pädevus määratakse kindlaks selle isiku peamise elukoha järgi, kelle suhtes täitmist taotletakse, või selle lapse peamise elukoha järgi, kellega taotlus seondub.

Kui kumbki esimeses lõigus nimetatud kohtadest ei asu selles liikmesriigis, kus taotletakse kohtuotsuse täitmist, määratakse kohalike kohtute pädevus kindlaks täitmise koha järgi.

3. Artikli 14 lõikes 3 nimetatud menetluste suhtes määratakse kohalike kohtute pädevus kindlaks selle liikmesriigi siseriikliku õigusega, kus algatatakse tunnustamist või tunnustamata jätmist käsitlev menetlus.

Artikkel 23

Täitemenetlus

1. Taotluse esitamise menetlust reguleerib selle liikmesriigi õigus, kus taotletakse kohtuotsuse täitmist.

2. Taotleja peab esitama kättetoimetamisaadressi selle kohtu tööpiirkonnas, kellele taotlus esitatakse. Kui selle liikmesriigi õigus, kus taotletakse täitmist, sellise aadressi esitamist siiski ette ei näe, määrab taotleja endale esindaja kohtuprotsessis.

3. Taotlusele lisatakse artiklites 32 ja 33 nimetatud dokumendid.

Artikkel 24

Kohtu määrus

1. Kohus, kellele esitatakse taotlus, teeb oma määruse viivitamata. Isikul, kelle suhtes täitmist taotletakse, ei ole menetluste selles etapis õigust teha taotluse kohta mingeid esildisi.

2. Taotluse võib tagasi lükata vaid mõnel artiklites 15, 16 ja 17 nimetatud põhjustest.

3. Mitte mingil juhul ei või kontrollida kohtuotsuse sisu.

Artikkel 25

Määrusest teatamine

Asjaomane kohtuteenistuja teatab taotlejale taotluse kohta tehtud määrusest viivitamata selles liikmesriigis sätestatud korras, kus taotletakse kohtuotsuse täitmist.

Artikkel 26

Kaebus täitmismääruse peale

1. Taotletud täitmismääruse võib kumbki pool edasi kaevata.

2. Apellatsioonkaebus esitatakse II lisas nimetatud kohtule.

3. Apellatsioonkaebust menetletakse vaidlustatud kohtuasjade menetluskorra kohaselt.

4. Kui taotleja esitab apellatsioonkaebuse täitmismääruse suhtes, kutsutakse apellatsioonikohtusse pool, kelle suhtes täitmist taotletakse. Kui see isik kohtusse ei ilmu, kohaldatakse artikli 10 sätteid.

5. Apellatsioonkaebus täitmismääruse peale tuleb esitada ühe kuu jooksul alates selle teatavakstegemisest. Kui selle poole peamine elukoht, kelle suhtes täitmist taotletakse, on muus liikmesriigis kui selles, kus tehti kohtuotsuse täitmismäärus, on kaebuse esitamise tähtaeg kaks kuud alates kuupäevast, mil määrus edastati isikule või tema elukohta. Olenemata kaugusest ei või tähtaega pikendada.

Artikkel 27

Apellatsioonikohtud ja vaidlustamisvahendid

Apellatsioonkaebuse kohta tehtud otsuste võib vaidlustada üksnes III lisas osutatud korras.

Artikkel 28

Menetluse peatamine

1. Kohus, kellele kaebus artiklite 26 või 27 kohaselt esitatakse, võib menetluse peatada selle poole taotlusel, kelle suhtes täitmist taotletakse, kui kohtuotsuse teinud liikmesriigis on selle otsuse peale esitatud tavaline kaebus või sellise kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. Viimasel juhul võib kohus määrata tähtaja, mille jooksul apellatsioonkaebus tuleb esitada.

2. Kui kohtuotsus tehti Iirimaal või Ühendkuningriigis, käsitletakse iga vaidlustamisvahendit, mis on kasutusel otsuse teinud liikmesriigis, tavalise kaebusena lõikes 1 määratletud tähenduses.

Artikkel 29

Osaline täitmine

1. Kui kohtuotsus on tehtud mitme nõude kohta ja täitmist ei saa lubada kõikide nõuete osas, annab kohus loa ühe või mitme nõude täitmiseks.

2. Taotleja võib taotleda kohtuotsuse osalist täitmist.

Artikkel 30

Õigusabi

Taotlejal, kes on kohtuotsuse teinud liikmesriigis saanud täielikult või osaliselt tasuta õigusabi või kes on vabastatud kulude kandmisest, on artiklites 22—25 sätestatud menetlustes õigus saada sellist kõige soodsamat õigusabi või sellist kõige ulatuslikumat vabastust kuludest, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õigusaktidega, kus täitmist taotletakse.

Artikkel 31

Kautsjon või deposiit

Poolelt, kes taotleb ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmist teises liikmesriigis, ei nõuta kautsjonit või deposiiti järgmistel alustel:

a) tema peamine elukoht ei ole liikmesriigis, kus täitmist taotletakse, või

b) ta on kas välisriigi kodanik või, kui täitmist taotletakse Ühendkuningriigis või Iirimaal, tema alaline elukoht ei ole kummaski nendest liikmesriikidest.

3. jagu

Ühissätted

Artikkel 32

Dokumendid

1. Kohtuotsuse tunnustamist taotlev või vaidlustav või selle täitmismäärust taotlev pool esitab:

a) kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele;

ja

b) artiklis 33 nimetatud tõendi.

2. Kui kohtuotsus on tehtud tagaselja, esitab tunnustamist või täitmismäärust taotlev pool lisaks sellele:

a) menetluse algatamist käsitleva või võrdväärse dokumendi ilmumata jätnud poolele kättetoimetamist tõendava dokumendi originaali või tõestatud koopia

või

b) mis tahes dokumendi, mis osutab, et kostja on kohtuotsuse selgesõnaliselt heaks kiitnud.

Artikkel 33

Muud dokumendid

Pädev kohus või asutus selle liikmesriigis, kus kohtuotsus tehti, annab huvitatud poole nõudel välja tõendi, kasutades IV lisas (kohtuotsused abieluasjades) või V lisas (kohtuotsused vanemliku vastutuse kohta) esitatud tüüpvormi.

Artikkel 34

Dokumentide puudumine

1. Kui artikli 32 lõike 1 punktis b või lõikes 2 märgitud dokumente ei esitata, võib kohus määrata nende esitamise tähtaja, tunnustada võrdväärseid dokumente või, kui ta leiab, et tal on piisavalt teavet, nende esitamise nõudmisest loobuda.

2. Kui kohus seda nõuab, esitatakse dokumentide tõlge. Tõlke tõestab isik, kellel on selleks mõnes liikmesriigis vastav pädevus.

Artikkel 35

Legaliseerimine või muu sarnane formaalsus

Artiklites 32, 33 ja artikli 34 lõikes 2 nimetatud dokumentide või kohtuprotsessi esindajat määrava dokumendi suhtes ei nõuta legaliseerimist ega muu sarnase formaalsuse täitmist.

IV PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 36

Suhe muude juriidiliste dokumentidega

1. Vastavalt artiklite 38 ja 42 ning käesoleva artikli lõike 2 sätetele asendab käesolev määrus liikmesriikide puhul konventsioone, mis kehtivad käesoleva määruse jõustumise ajal ja on sõlmitud kahe või enama liikmesriigi vahel ning käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi.

2. a) Soome ja Rootsi võivad deklareerida, et 6. veebruaril 1931 Taani, Soome, Islandi, Norra ja Rootsi vahel sõlmitud konventsiooni, mis sisaldab abielu, lapsendamist ja eestkostet käsitlevaid rahvusvahelise eraõiguse sätteid, ja selle lõpp-protokolli kohaldatakse nendevahelistes suhetes kas täielikult või osaliselt käesoleva määruse eeskirjade asemel. Sellised deklaratsioonid lisatakse käesolevale määrusele ning avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas. Nimetatud liikmesriigid võivad need osaliselt või täielikult koostada ükskõik mis ajal [7].

b) Järgitakse põhimõtet, et liidu kodanikke ei diskrimineerita kodakondsuse alusel.

c) Punktis a nimetatud liikmesriikide vahel edaspidi sõlmitavates kokkulepetes, mis käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi, sisalduvad kohtualluvuseeskirjad peavad olema kooskõlas käesolevas määruses sätestatutega.

d) Kohtuotsuseid, mis on tehtud mõnes punktis a ettenähtud deklaratsiooni teinud Põhjamaa riigis käesoleva määruse II peatüki kohaselt pädevas kohtus, tunnustatakse ja täidetakse teistes liikmesriikides käesoleva määruse III peatükis sätestatud korras.

3. Liikmesriigid saadavad komisjonile:

a) koopia lõike 2 punktides a ja c nimetatud kokkulepetest ja nende rakendamist käsitlevatest ühtsetest õigusaktidest;

b) kõik nende kokkulepete või ühtsete õigusaktide denonsseerimised või muudatused.

Artikkel 37

Suhe teatavate mitmepoolsete konventsioonidega

Liikmesriikide vahelistes suhetes on käesolev määrus ülimuslik järgmiste konventsioonide suhtes, kuivõrd need käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi:

- alaealiste kaitse suhtes ametiasutuste volitusi ja kohaldatavat seadust käsitlev 5. oktoobri 1961. aasta Haagi konventsioon,

- abielude kehtivusega seotud otsuste tunnustamist käsitlev 8. septembri 1967. aasta Luxembourg'i konventsioon,

- abielulahutuste ja lahuselu tunnustamist käsitlev 1. juuni 1970. aasta Haagi konventsioon,

- laste eestkoste ja laste eestkoste taastamisega seotud otsuste tunnustamist ja täitmist käsitlev 20. mai 1980. aasta Euroopa konventsioon,

- vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitlev 19. oktoobri 1996. aasta Haagi konventsioon, tingimusel et asjaomase lapse peamine elukoht on liikmesriigis.

Artikkel 38

Kehtivuse ulatus

1. Artikli 36 lõikes 1 ja artiklis 37 nimetatud kokkulepped ja konventsioonid kehtivad edasi küsimustes, mille suhtes käesolevat määrust ei kohaldata.

2. Need kehtivad enne käesoleva määruse jõustumist tehtud kohtuotsuste ja ametlikult koostatud või registreeritud dokumentide suhtes.

Artikkel 39

Liikmesriikidevahelised kokkulepped

1. Kaks või enam liikmesriiki võivad sõlmida lepinguid või kokkuleppeid, et laiendada käesolevat määrust või selle kohaldamist hõlbustada.

Liikmesriigid saadavad komisjonile:

a) lepinguprojektide koopiad;

ja

b) kõik nende lepingute denonsseerimised või muudatused.

2. Lepingud või kokkulepped ei või mingil juhul kõrvale kalduda II ja III peatükist.

Artikkel 40

Lepingud Püha Tooliga

1. Määruse kohaldamine ei piira 7. mail 1940 Vatikanis Püha Tooli ja Portugali vahel sõlmitud rahvusvahelise lepingu (konkordaadi) kohaldamist.

2. Kõiki lõikes 1 nimetatud lepingu alusel tehtud otsuseid abielu kehtetuse kohta tunnustatakse liikmesriikides käesoleva määruse III peatükis sätestatud tingimustel.

3. Lõigete 1 ja 2 sätteid kohaldatakse ka järgmiste Püha Tooliga sõlmitud rahvusvaheliste lepingute (konkordaatide) suhtes:

a) 11. veebruaril 1929 Itaalia ja Püha Tooli vahel sõlmitud Concordato lateranense, mida on muudetud 18. veebruaril 1984 Roomas allakirjutatud kokkuleppe ja selle lisaprotokolliga;

b) Püha Tooli ja Hispaania 3. jaanuari 1979. aasta õigusküsimusi käsitlev kokkulepe.

4. Itaalia ja Hispaania võivad lõikes 2 sätestatud otsuste tunnustamise suhtes kohaldada sama menetlust ja kontrolle, mida kohaldatakse lõikes 3 nimetatud Püha Tooliga sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt kiriklike kohtute otsuste suhtes.

5. Liikmesriigid saadavad komisjonile:

a) koopia lõigetes 1 ja 3 nimetatud lepingutest;

b) kõik nende lepingute denonsseerimised või muudatused.

Artikkel 41

Kahe või enama õigussüsteemiga liikmesriigid

Sellises liikmesriigis, kus käesoleva määrusega reguleeritud küsimuste suhtes kohaldatakse erinevates territoriaalüksustes kahte või enamat õigussüsteemi või normistikku:

a) tähendab viide peamisele elukohale selles liikmesriigis viidet peamisele elukohale territoriaalüksuses;

b) tähendab viide kodakondsusele või, Ühendkuningriigi puhul, alalisele elukohale, viidet selle riigi õigusaktides kindlaksmääratud territoriaalüksusele;

c) tähendab viide liikmesriigi ametiasutusele, kellele on esitatud taotlus abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise kohta, viidet sellise taotluse saanud territoriaalüksuse ametiasutusele;

d) tähendab viide taotluse saanud liikmesriigi eeskirjadele viidet selle territoriaalüksuse eeskirjadele, kus taotletakse kohtualluvust, tunnustamist või täitmist.

V PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 42

1. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse üksnes pärast selle jõustumist algatatud kohtumenetluste, ametlikult koostatud või ametlike dokumentidena registreeritud dokumentide ja kohtu poolt menetluse käigus heakskiidetud kokkulepete suhtes.

2. Kohtuotsuseid, mis on tehtud pärast käesoleva määruse jõustumist enne kõnealust kuupäeva algatatud menetlustes, tunnustatakse ja täidetakse kooskõlas III peatüki sätetega, kui kohtualluvus põhineb eeskirjadel, mis on kooskõlas käesoleva määruse II peatükis või mõnes otsuse teinud liikmesriigi ja taotluse saanud liikmesriigi vahel menetluste algatamise ajal kehtinud konventsioonis sätestatutega.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 43

Läbivaatamine

Hiljemalt 1. märtsiks 2006 ning sellest alates iga viie aasta jooksul esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- ja sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse, eelkõige selle artiklite 36 ja 39 ning artikli 40 lõike 2 rakendamise kohta. Aruandele lisatakse vajaduse korral kohandamisettepanekud.

Artikkel 44

Kohtute nimekirja ja edasikaebemenetluste muudatused

1. Liikmesriigid teevad komisjonile teatavaks tekstid, millega muudetakse I–III lisas esitatud kohtute nimekirja ning edasikaebemenetlusi. Komisjon teeb asjaomastes lisades vastavad kohandused.

2. IV ja V lisas näidatud tüüpvormide ajakohastamise või tehniliste muudatuste kohta tehakse otsus artikli 45 lõikega 2 ettenähtud nõuandekorra kohaselt.

Artikkel 45

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.

3. Komitee võtab vastu oma kodukorra.

Artikkel 46

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub 1. märtsil 2001.

Käesolev määrus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt tervikuna siduv ning liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel, 29. mai 2000

Nõukogu nimel

eesistuja

A. Costa

[1] EÜT C 247, 31.8.1999, lk 1.

[2] 17. novembril 1999 esitatud arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT C 368, 20.12.1999, lk 23.

[4] EÜT C 221, 16.7.1998, lk 1. Samal päeval, mil konventsioon koostati, võttis nõukogu teatavaks konventsiooni selgitava raporti, mille on koostanud prof. Alegría Borrás. See selgitav raport on avaldatud eespool nimetatud EÜT lk 27.

[5] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[6] EÜT L 160, 30.6.2000, lk 37.

[7] Ükski nendest liikmesriikidest käesoleva määruse vastuvõtmise ajaks avaldust ei teinud.

--------------------------------------------------

I LISA

Artikliga 22 ettenähtud taotlused esitatakse järgmistele kohtutele:

- Belgias: tribunal de première instanceRechtbank van eerste aanlegerstinstanzliches Gericht,

- Saksamaal:

- Kammergericht' i piirkonnas (Berliin) Familiengericht Pankow/Weissensee,

- muudes Oberlandsgericht'ide piirkondades asjaomase Oberlandsgericht'i juures asuv Familiengericht,

- Kreekas: Μονομελές Πρωτοδικείο,

- Hispaanias: Juzgado de Primera Instancia,

- Prantsusmaal: tribunal de grande instance' i eesistuja,

- Iirimaal: High Court,

- Itaalias: Corte d'appello,

- Luksemburgis: Tribunal d'arrondissement'i eesistuja,

- Madalmaades: arrondissementsrechtbank'i eesistuja,

- Austrias: Bezirksgericht,

- Portugalis: Tribunal de Comarca või Tribunal de Família,

- Soomes: käräjäoikeustingsrätt,

- Rootsis: Svea hovrätt,

- Ühendkuningriigis:

a) Inglismaal ja Walesis: High Court of Justice;

b) Šotimaal: Court of Session;

c) Põhja-Iirimaal: High Court of Justice;

d) Gibraltaris: Supreme Court.

--------------------------------------------------

II LISA

Artikliga 26 ettenähtud apellatsioonkaebus esitatakse järgmistele kohtutele:

- Belgias:

a) täitmismäärust taotlev isik võib apellatsiooni esitada järgmistesse kohtutesse: cour d'appel või hof van beroep;

b) isik, kelle suhtes täitmist taotletakse, võib vaide esitada järgmistesse kohtutesse: tribunal de première instancerechtbank van eerste aanlegerstinstanzliches Gericht,

- Saksamaal: Oberlandsgericht,

- Kreekas: Εφετείο,

- Hispaanias: Audiencia Provincial,

- Prantsusmaal: Cour d'appel,

- Iirimaal: High Court,

- Itaalias: Corte d'appello,

- Luksemburgis: Cour d'appel,

- Madalmaades:

a) kui apellatsiooni esitab hageja või kostja, kes on kohtusse ilmunud: gerechtshof;

b) kui apellatsiooni esitab kostja, kellele on antud luba kohtusse mitte ilmuda: arrondissementsrechtbank,

- Austrias: Bezirksgericht,

- Portugalis: Tribunal da Relação,

- Soomes: hovioikeushovrätt,

- Rootsis: Svea hovrätt,

- Ühendkuningriigis:

a) Inglismaal ja Walesis: High Court of Justice;

b) Šotimaal: Court of Session;

c) Põhja-Iirimaal: High Court of Justice;

d) Gibraltaris: Court of Appeal.

--------------------------------------------------

III LISA

Artikliga 27 ettenähtud edasikaebused võib esitada üksnes järgmisel viisil:

- Belgias, Kreekas, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Luksemburgis ja Madalmaades kassatsioonkaebusega,

- Saksamaal Rechtsbeschwerde'ga,

- Iirimaal õigusküsimustega piirduva kaebusega Supreme Court'ile,

- Austrias Revisionsrekurs'iga,

- Portugalis recurso restrito à matéria de direito'ga,

- Soomes kaebusega kohtule korkein oikeushögsta domstolen,

- Rootsis kaebusega Högsta domstolen'ile,

- Ühendkuningriigis õigusküsimusega piirduva ühe edasikaebusega.

--------------------------------------------------

IV LISA

Artiklis 33 nimetatud tõend abieluasjade kohtuotsuste kohta

1. Päritoluriik …

2. Tõendi välja andnud kohus või asutus

2.1. Nimi …

2.2. Aadress …

2.3. Telefon/faks/e-post …

3. Abielu

3.1. Abikaasa

3.1.1. Täielik nimi …

3.1.2. Sünniriik ja -koht …

3.1.3. Sünniaeg …

3.2. Abikaasa

3.2.1. Täielik nimi …

3.2.2. Sünniriik ja -koht …

3.2.3. Sünniaeg …

3.3. Abielu sõlmimise riik, koht (võimaluse korral) ja kuupäev

3.3.1. Abielu sõlmimise riik…

3.3.2. Abielu sõlmimise koht (võimaluse korral) …

3.3.3. Abielu sõlmimise kuupäev …

4. Otsuse teinud kohus

4.1. Kohtu nimetus …

4.2. Kohtu asukoht …

5. Kohtuotsus

5.1. Kuupäev …

5.2. Viitenumber …

5.3. Kohtuotsuse liik

+++++ TIFF +++++

5.3.1. | Abielulahutus | |

+++++ TIFF +++++

5.3.2. | Abielu kehtetuks tunnistamine | |

+++++ TIFF +++++

5.3.3. | Lahuselu | |

5.4. Kas otsus tehti tagaselja?

+++++ TIFF +++++

5.4.1. | Ei | |

+++++ TIFF +++++

5.4.2. | Jah | |

6. Nende poolte nimed, kes on saanud tasuta õigusabi …

7. Kas kohtuotsus kuulub edasikaebamisele selle riigi seaduste kohaselt, kus otsus tehti?

+++++ TIFF +++++

7.1. | Ei | |

+++++ TIFF +++++

7.2. | Jah | |

8. Jõustumise kuupäev liikmesriigis, kus kohtuotsus tehti

8.1. Abielulahutus …

8.2. Lahuselu …

Koostatud (koht) …., (kuupäev) … | Allkiri ja/või tempel |

--------------------------------------------------

V LISA

Artiklis 33 nimetatud tõend vanemliku vastutuse kohtuotsuste kohta

1. Päritoluriik …

2. Tõendi välja andnud kohus või asutus

2.1. Nimi …

2.2. Aadress …

2.3. Telefon/faks/e-post …

3. Vanemad

3.1. Ema

3.1.1. Täielik nimi …

3.2.2. Sünniaeg ja -koht …

3.2. Isa

3.2.1. Täielik nimi …

3.2.2. Sünniaeg ja -koht …

4. Otsuse teinud kohus

4.1. Kohtu nimetus …

4.2. Kohtu asukoht …

5. Kohtuotsus

5.1. Kuupäev …

5.2. Viitenumber …

5.3. Kas otsus tehti tagaselja?

+++++ TIFF +++++

5.3.1. | Ei | |

+++++ TIFF +++++

5.3.2. | Jah | |

6. Lapsed, keda kohtuotsus puudutab [2]

6.1. Täielik nimi ja sünniaeg …

6.2. Täielik nimi ja sünniaeg …

6.3. Täielik nimi ja sünniaeg …

6.4. Täielik nimi ja sünniaeg …

7. Nende poolte nimed, kes on saanud tasuta õigusabi …

8. Kinnitus täitmisele pööratavuse ja kätteandmise kohta

8.1. Kas kohtuotsus on täitmisele pööratav selle riigi seaduste kohaselt, kus otsus tehti?

+++++ TIFF +++++

8.1.1. | Jah | |

+++++ TIFF +++++

8.1.2. | Ei | |

8.2. Kas kohtuotsus on kätte antud poolele, kelle vastu kohtuotsuse täitmist taotletakse?

+++++ TIFF +++++

8.2.1. | Jah | |

8.2.1.1. Poole täielik nimi …

8.2.1.2. Kätteandmise kuupäev …

+++++ TIFF +++++

8.2.2. | Ei | |

Koostatud (koht) …, (kuupäev) … | Allkiri ja/või tempel |

[2] Kui otsus puudutab rohkem kui nelja last, tuleb kasutada lisavormi.

--------------------------------------------------