EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31994R1681

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1681/94, 11. juuli 1994, eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade sissenõudmise kohta struktuuripoliitika rahastamisel ning infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas

EÜT L 178, 12.7.1994, p. 43–46 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (FI, SV, CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 15/01/2007; kehtetuks tunnistatud 32006R1828

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1994/1681/oj

31994R1681



Euroopa Liidu Teataja L 178 , 12/07/1994 Lk 0043 - 0046
Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 14 Köide 1 Lk 0205
Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 14 Köide 1 Lk 0205


Komisjoni määrus (EÜ) nr 1681/94,

11. juuli 1994,

eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade sissenõudmise kohta struktuuripoliitika rahastamisel ning infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 1988. aasta määrust (EMÜ) nr 4253/88, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega, [1] muudetud määrusega (EMÜ) nr 2082/93, [2] eriti selle artikli 23 lõike 1 neljandat lõiku,

olles konsulteerinud piirkondade arengu ja ümberkorraldamise nõuandekomiteega ning vastavalt asutamislepingu artiklile 124 asutatud komiteega

ning arvestades, et:

määruse (EMÜ) nr 4253/88 artiklis 23 määratletakse põhimõtted, mis reguleerivad eeskirjade eiramise vastast võitlust ühenduses ning kuritarvitamise või hooletuse tagajärjel kaotsiläinud summade sissenõudmist struktuurifondide valdkonnas;

nõukogu 30. märtsi 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 792/93, millega asutatakse ühtekuuluvuse rahastamisvahend, [3] (muudetud määrusega (EÜ) nr 566/94) [4], artikli 9 lõikega 3 nähakse ette, et määruse (EMÜ) nr 4253/88 artiklit 23 kohaldatakse mutatis mutandis; järelikult hõlmab see määrus ka ühtekuuluvuse rahastamisvahendit;

käesolevas määruses sätestatud reegleid tuleks kohaldada kõigi finantssekkumise vormide suhtes, mis on ette nähtud 19. detsembri 1988. aasta määrusega (EMÜ) nr 4254/88, millega nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondi suhtes [5] (muudetud määrusega (EMÜ) nr 2083/93) [6], 19. detsembri 1988. aasta määrusega (EMÜ) nr 4255/88, millega nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks Euroopa Sotsiaalfondi suhtes [7] (muudetud määrusega (EMÜ) nr 2084/93) [8], 19. detsembri 1988. aasta määrusega (EMÜ) nr 4256/88, millega nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks EAGGF arendusrahastu suhtes [9] (muudetud määrusega (EMÜ) nr 2085/93) [10], 20. juuli 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2080/93, millega nähakse ette sätted määruse (EMÜ) 2052/88 rakendamiseks Kalanduse Arendusrahastu suhtes, [11] ja määrusega (EMÜ) nr 792/93;

käesolev määrus reguleerib ainult teatavaid aspekte liikmesriikidele vastavalt määruse (EMÜ) nr 4253/88 artikli 23 lõike 1 esimesele ja teisele lõikele pandud kohustustest ning ei tohiks mõjutada muid kõnealusest artiklist tulenevaid kohustusi;

ühenduse paremaks informeerimiseks liikmesriikide poolt eeskirjade eiramise vastaseks võitluseks võetud meetmetest tuleks kindlaks määrata komisjonile esitatavad siseriiklikud sätted;

eeskirjade eiramise laadi ja rahandusliku mõju väljaselgitamiseks ning valesti makstud summade sissenõudmiseks tuleks ette näha, et komisjonile esitatakse igas kvartalis aruanne avastatud eiramiste kohta; lisaks neile aruannetele tuleb esitada ka informatsioon kohtu- või haldusmenetluste käigu kohta;

komisjoni tuleks süstemaatiliselt teavitada eeskirju eiranud isikute vastu algatatud kohtu- ja haldusmenetlustest; tuleks tagada ka süstemaatiline teavitamine liikmesriikide poolt ühenduse finantshuvide kaitseks võetud meetmetest;

tuleks kindlaks määrata kord, mida liikmesriigid ja komisjon järgivad siis, kui eeskirjade eiramise tagajärjel kaotsiläinud summasid ei ole võimalik sisse nõuda;

tuleks määrata alammäär, millest alates tuleb eeskirjade eiramisest automaatselt komisjonile teatada;

käesoleva määruse sätted ei tohiks mõjutada siseriiklikke eeskirju, mis käsitlevad kriminaalmenetlust ning liikmesriikide vastastikust õigusabi kriminaalasjades;

on soovitatav ette näha ühenduse võimalus osaleda kohtukulude ning otseselt kohtumenetlustest tulenevate kulude tasumisel;

eeskirjade eiramise vältimiseks tuleks konfidentsiaalsuse nõudeid tagades kindlustada liikmesriikide ja komisjoni vaheline koostöö;

lisaks sellele tuleks ette näha, et käesoleva määruse sätteid kohaldatakse ka juhul, kui struktuurifondide või struktuurilise eesmärgiga rahastamisvahendi kontekstis nõutavat makset ei ole tehtud eeskirjade eiramise tõttu;

käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas põllumajandusstruktuuride ja maapiirkondade arengu korralduskomitee ning alalise kalandusstruktuuride korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ilma et see piiraks määruse (EMÜ) nr 4253/88 artiklist 23 otseselt tulenevaid kohustusi, käsitleb käesolev määrus kõiki finantssekkumise vorme, mis on ette nähtud määrustega (EMÜ) nr 4254/88, (EMÜ) nr 4255/88, (EMÜ) nr 4256/88, (EMÜ) nr 792/92 ja (EMÜ) nr 2080/93.

Kui meedet rahastatakse mõlemast EAGGF rahastust, tuleb selle rahastamisega seotud eeskirjade eiramisest teatada vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 595/91 [12] sätetele. Neile tuleb viidata aruannetes, mis esitatakse vastavalt käesolevale määrusele.

Käesolev määrus ei mõjuta kriminaalmenetlust ning liikmesriikide poolt kriminaalasjades antavat vastastikust õigusabi käsitlevate eeskirjade kohaldamist liikmesriikides.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid esitavad kolme kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest komisjonile:

- määruse (EMÜ) nr 4253/88 artikli 23 lõikes 1 sätestatud meetmete rakendamist käsitlevad õigus- või haldusaktid,

- nende asutuste ja organite loetelu, kes vastutavad mainitud artikli lõikes 1 sätestatud meetmete rakendamise eest, ning peamised sätted, mis käsitlevad nende asutuste ja organite ülesandeid ja tegevust ning menetlusi, mida nad peavad rakendama.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata kõigist muudatustest, mis on tehtud lõike 1 kohaselt esitatud andmetesse.

3. Komisjon vaatab liikmesriikide teatised läbi ja teatab neile nimetatud teatiste põhjal tehtud järeldustest. Komisjon on liikmesriikidega ühenduses niivõrd, kui see on vajalik käesoleva artikli kohaldamiseks.

Artikkel 3

1. Kahe kuu jooksul pärast iga kvartali lõppu teatavad liikmesriigid komisjonile kõigist eeskirjade eiramistest, mille kohta on algatatud esialgne haldus- või kohtulik uurimine.

Sel eesmärgil esitavad nad võimalikult üksikasjalikult järgmised andmed:

- asjaomane(asjaomased) struktuurifond(id) või rahastamisvahend(id), eesmärk, ühenduse abi raamprogramm, kõnealuse sekkumisvormi ja meetme nimi,

- säte, mida on rikutud,

- kulutuste laad ja suurus; kui makset ei ole tehtud, summad, mida oleks valesti makstud, kui eeskirjade eiramist ei oleks avastatud, välja arvatud juhul, kui eksimus või hooletus avastatakse enne makse tegemist ja sellega ei kaasne haldus- või kohtulikku karistust,

- kogusumma ja selle jaotumine eri finantseerimisallikate vahel,

- periood või ajahetk, millal eeskirjade eiramine toime pandi,

- kuidas eeskirjade eiramine toime pandi,

- eeskirjade eiramise avastamisviis,

- riigiasutused või -organid, kes eeskirjade eiramise avastas,

- finantstagajärjed, maksete võimalik peatamine ja sissenõudmisvõimalused,

- eeskirjade eiramise võimalusele viitava esmakordse informatsiooni kuupäev ja allikas,

- eeskirjade eiramist käsitleva ametliku aruande koostamise kuupäev,

- vajaduse korral asjaga seotud liikmesriigid ja kolmandad riigid,

- asjaga seotud füüsiliste ja juriidiliste isikute andmed, välja arvatud juhul, kui need andmed ei ole võitluses eeskirjade eiramise vastu asjaomase eiramise laadi tõttu olulised.

2. Kui osa lõikes 1 nimetatud andmetest, eelkõige eeskirjade eiramisel kasutatud võtete ja selle avastamisviisiga seotud andmed, ei ole kättesaadavad, esitavad liikmesriigid puuduvad andmed komisjonile võimaluse korral koos eeskirjade eiramist käsitlevate kvartaliaruannetega.

3. Kui siseriiklike sätetega on ette nähtud konfidentsiaalsusnõue uurimise läbiviimisel, peab andmete esitamiseks olema pädeva kohtuorgani luba.

Artikkel 4

Iga liikmesriik teatab viivitamata komisjonile ja vajaduse korral ka teistele asjaomastele liikmesriikidele kõigist avastatud või arvatavatest eeskirjade eiramistest, mis võivad:

- avaldada kiiret mõju väljaspool nende territooriumi,

ja/või

- paljastada uue eeskirjade eiramise.

Artikkel 5

1. Kahe kuu jooksul pärast iga kvartali lõppu teatavad liikmesriigid komisjonile eelmistele artikli 3 alusel koostatud aruannetele viidates eelnevalt teatatud eeskirjade eiramiste tagajärjel algatatud menetlustest ja nendest tulenenud olulistest muutustest, sealhulgas:

- sissenõutud ja sissenõutavad summad,

- ajutised meetmed, mida liikmesriigid on võtnud selleks, et tagada valesti makstud summade sissenõudmine,

- kohtu- või haldusmenetlused, mis on algatatud valesti makstud summade sissenõudmiseks ja sanktsioonide rakendamiseks,

- sissenõudmismenetlusest loobumise põhjused; komisjoni tuleb võimaluse korral teavitada enne otsuse tegemist,

- kriminaalvastutusele võtmisest loobumine.

Liikmesriik teatab komisjonile haldus- ja kohtuotsustest või nende otsuste olulisematest, menetluste lõpetamisega seotud punktidest.

2. Kui liikmesriik leiab, et summa täielik sissenõudmine ei ole võimalik või tõenäoline, esitab ta komisjonile eriettekande sissenõudmata summa kohta ning põhjenduse, miks ühendus või liikmesriik peaks selle summa katma. See teave peab olema piisavalt üksikasjalik, et komisjon saaks pärast asjaomaste liikmesriikide asutustega konsulteerimist võimalikult kiiresti otsustada, kes kannab määruse (EMÜ) nr 4253/88 artikli 23 lõike 1 kolmandas taandes nimetatud finantskulud.

3. Lõikes 2 osutatud juhul võib komisjon liikmesriigilt nõuda sissenõudmismenetluse jätkamist.

Artikkel 6

Kui kontrollperioodil ei teatata ühestki eeskirjade eiramisest, teatavad liikmesriigid sellest komisjonile artikli 3 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.

Artikkel 7

Kui liikmesriigi pädevad asutused otsustavad komisjoni otsese taotluse korral algatada kohtumenetluse valesti makstud summade sissenõudmiseks või seda jätkata, võib komisjon võtta endale kohustuse hüvitada liikmesriigile dokumentaalsete tõendite esitamisel osaliselt või täielikult kohtukulud ning otseselt kohtumenetlusest tulenevad kulud, ja seda isegi juhul, kui menetlus ei anna tulemusi.

Artikkel 8

1. Komisjon on asjaomaste liikmesriikidega ühenduses, et täiendada informatsiooni artiklis 3 nimetatud eeskirjade eiramiste, artiklis 5 nimetatud menetluste ning eelkõige sissenõudmisvõimaluste kohta.

2. Lõikes 1 nimetatud ühenduse pidamisest olenemata teavitab komisjon liikmesriike, kui eeskirjade eiramise laadi põhjal võib oletada, et samasugune või sarnane eiramine võib toimuda ka teistes liikmesriikides.

3. Komisjon korraldab liikmesriikide esindajatele ühenduse tasandil teabekohtumisi, et vaadata ühiselt läbi vastavalt artiklitele 3, 4 ja 5 ning käesoleva artikli lõikele 1 saadud andmed, eelkõige selleks, et saada kogemusi seoses eeskirjade eiramise, ennetavate meetmete ja kohtumenetlustega.

4. Kui kehtivate õigusaktide jõustamisel ilmneb ühenduse huve kahjustavaid puudusi, annavad liikmesriigid ja komisjon liikmesriigi või komisjoni taotluse korral üksteisele nõu nende puuduste kõrvaldamiseks.

Artikkel 9

Pettuste ennetamise kooskõlastamisega tegeleva nõuandekomitee kaudu teatab komisjon korrapäraselt liikmesriikidele avastatud eeskirjaeiramistega seotud summade suurusest ning erinevatest eeskirjaeiramistest liikide ja arvude kaupa. Samal viisil teavitatakse määruse (EMÜ) nr 4253/88 artiklites 27, 28 ja 29 nimetatud komiteesid.

Artikkel 10

1. Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikke ettevaatusabinõusid, et tagada vahetatud teabe konfidentsiaalsus.

2. Käesolevas määruses nimetatud teavet ei tohi edastada muudele isikutele kui neile, kelle ametiülesanded liikmesriigis või ühenduse institutsioonides nõuavad juurdepääsu nimetatud teabele, välja arvatud kui teabe esitanud liikmesriigiga on teisiti kokku lepitud.

3. Füüsiliste või juriidiliste isikute nimesid võib teisele liikmesriigile või ühenduse institutsioonile avaldada ainult juhul, kui seda on vaja eeskirjade eiramise vältimiseks, menetluse algatamiseks või väidetava eeskirjade eiramise tõendamiseks.

4. Kogu käesoleva määruse alusel mis tahes vormis edastatud või saadud teavet käsitletakse ametisaladusena ja seda kaitstakse nagu muud samalaadset informatsiooni teabe vastu võtnud liikmesriigi siseriiklike õigusaktide ja vastavate ühenduse institutsioonide suhtes kehtivate sätetega.

Seda teavet ei tohi kasutada ka ühelgi muul kui käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel, välja arvatud juhul, kui teabe esitanud asutused on selleks andnud selgelt väljendatud nõusoleku, ning tingimusel, et selle liikmesriigi, kus teabe vastu võtnud asutus paikneb, kehtivad sätted ei keela sellist edastamist või kasutamist.

5. Lõiked 1-4 ei takista käesoleva määruse kohaselt saadud teabe kasutamist õiguslike meetmete või kohtumenetluste raames, mis on algatatud seoses ühenduse reeglite rikkumisega struktuurifondide ja struktuuriliste eesmärkidega rahastamisvahendite valdkonnas. Teabe esitanud pädevat asutust teavitatakse viivitamata sellisest kasutamisest.

6. Kui liikmesriik teatab komisjonile, et edasine uurimine tõestas, et füüsiline või juriidiline isik, kelle nimi on komisjonile käesoleva määruse kohaselt teatatud, ei ole seotud ühegi eeskirjade eiramisega, teatab komisjon sellest viivitamata kõigile, kellele ta on selle nime käesoleva määruse kohaselt teatanud. Sellist isikut ei peeta enam varasema teate alusel seotuks kõnesoleva eeskirjade eiramisega.

Artikkel 11

Kui on tegemist struktuurifondi või struktuuriliste eesmärkidega rahastamisvahendi ning liikmesriigi kaasrahastamisega, jagatakse sisse nõutud summad selle liikmesriigi ja ühenduse vahel vastavalt nende poolt juba tehtud kulutustele.

Artikkel 12

1. Kui eeskirjade eiramisega seoses ühenduse eelarvest kantav summa on alla 4000 eküü, ei esita liikmesriigid komisjonile artiklites 3 ja 5 nimetatud andmeid, välja arvatud juhul, kui viimane seda selgesõnaliselt nõuab.

2. Lõikes 1 nimetatud summa arvestatakse riigi vääringusse ümber, kasutades Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias avaldatud vahetuskursse, mis kehtivad selle aasta esimesel tööpäeval, millal teave eeskirjade eiramise kohta edastatakse.

Artikkel 13

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Ajavahemikku jõustumispäevast kuni käesoleva kvartali lõpuni peetakse kvartaliks artiklite 3 ja 5 tähenduses.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. juuli 1994

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Peter Schmidhuber

[1] EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1.

[2] EÜT L 193, 31.7.1993, lk 20.

[3] EÜT L 79, 1.4.1993, lk 74.

[4] EÜT L 72, 16.3.1994, lk 1.

[5] EÜT L 374, 31.12.1988, lk 15.

[6] EÜT L 193, 31.7.1993, lk 34.

[7] EÜT L 374, 31.12.1988, lk 21.

[8] EÜT L 193, 31.7.1993, lk 39.

[9] EÜT L 374, 31.12.1988, lk 25.

[10] EÜT L 193, 31.7.1993, lk 44.

[11] EÜT L 193, 31.7.1993, lk 1.

[12] EÜT L 67, 14.3.1991, lk 11.

--------------------------------------------------

Top