Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 02016R0794-20220628

Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/794, 11. mai 2016, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK

Access initial legal act
(

Legal status of the document In force

)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/794/2022-06-28

02016R0794 — ET — 28.06.2022 — 001.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/794,

11. mai 2016,

mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK

(ELT L 135 24.5.2016, lk 53)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/991, 8. juuni 2022,

  L 169

1

27.6.2022



▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/794,

11. mai 2016,

mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK



I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED, EUROPOLI EESMÄRGID JA ÜLESANDED

Artikkel 1

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti loomine

1.  
Luuakse Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol), et toetada õiguskaitseasutuste koostööd liidus.
2.  
Käesoleva määrusega loodud Europol asendab otsusega 2009/371/JSK loodud Europoli ja on selle õigusjärglane.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„liikmesriikide pädevad asutused“ – liikmesriikide politseiasutused ja muud õiguskaitseorganid, kes liikmesriigi õiguse kohaselt vastutavad kuritegude tõkestamise ja nende vastu võitlemise eest. Pädevad asutused on ka muud liikmesriikide avalik-õiguslikud asutused, mis liikmesriigi õiguse kohaselt vastutavad selliste kuritegude tõkestamise ja nende vastu võitlemise eest, mis jäävad Europoli pädevusalasse;

b)

„strateegiline analüüs“ – kõik meetodid ja tehnikad, mille abil kogutakse, säilitatakse, töödeldakse ja hinnatakse teavet, et toetada ja arendada kriminaalpoliitikat, mille abil parandatakse tõhusust ja tulemuslikkust kuritegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel;

c)

„operatiivanalüüs“ – kõik meetodid ja tehnikad, mille abil kogutakse, säilitatakse, töödeldakse ja hinnatakse teavet, et toetada kriminaaluurimisi;

d)

„liidu asutused“ – institutsioonid, asutused, missioonid, bürood ja ametid, mis on loodud ELi lepinguga ja ELi toimimise lepinguga või nende alusel;

e)

„rahvusvaheline organisatsioon“ – organisatsioon ja sellele alluvad asutused, mida reguleerib rahvusvaheline avalik õigus, või muu asutus, mis on loodud kahe või enama riigi vahelise lepinguga või selle alusel;

f)

„eraõiguslikud isikud“ – üksused ja organid, mis on loodud liikmesriigi või kolmanda riigi õiguse alusel, eelkõige äriühingud ja ettevõtted, ettevõtjate ühendused, mittetulundusorganisatsioonid ja teised juriidilised isikud, keda ei hõlma punkt e;

g)

„eraisikud“ – kõik füüsilised isikud;

▼M1 —————

▼B

l)

„vastuvõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus või muu organ, kellele isikuandmed avaldatakse, olenemata sellest, kas tegemist on kolmanda isikuga või mitte;

▼M1 —————

▼M1

p)

„halduslikku laadi isikuandmed“ – Europoli poolt töödeldavad isikuandmed, mis ei ole kasutatavad isikuandmed;

▼M1

q)

„uurimisandmed“ – andmed, mida liikmesriigil, nõukogu määrusega (EL) 2017/1939 ( 1 ) loodud Euroopa Prokuratuuril, Eurojustil või kolmandal riigil on õigus töödelda käimasoleva, ühe või mitme liikmesriigiga seotud kriminaaluurimise käigus kooskõlas kohaldatava liidu või riigisisese õiguse kohaste menetlusnõuete ja kaitsemeetmetega või mis on esitatud liikmesriigi, Euroopa Prokuratuuri, Eurojusti või kolmanda riigi poolt sellise käimasoleva kriminaaluurimise toetamiseks Europolile ja mis sisaldavad isikuandmeid, mis ei ole seotud II lisas loetletud andmesubjektide kategooriatega.

r)

„terroristlik sisu“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/784 ( 2 ) artikli 2 punktis 7 määratletud terroristlik sisu;

s)

„lapse seksuaalset väärkohtlemist kujutav veebimaterjal“ – veebimaterjal, mis on lasteporno Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/93/EL ( 3 ) artikli 2 punkti c tähenduses või pornograafiline etteaste kõnealuse direktiivi artikli 2 punkti e tähenduses;

t)

„veebisisuga seotud kriisiolukord“ – sellise veebisisu levitamine, mis tuleneb mõnest toimuvast või hiljuti toimunud tegelikust sündmusest, kus kujutatakse ohtu elule või kehalisele puutumatusele või kutsutakse üles põhjustama vahetut ohtu elule või kehalisele puutumatusele ja mille eesmärk on elanikkonda tõsiselt hirmutada ja sellel on elanikkonda tõsiselt hirmutav mõju ning on mõistlik alus kahtlustada seost terrorismi või vägivaldse äärmuslusega, ning kui prognoositakse, et nimetatud sisu võidakse arvukate internetipõhiste teenuste kaudu eksponentsiaalselt paljundada ja levitada;

u)

„isikuandmete edastamise liik“ – isikuandmete edastamistoimingud, mille puhul andmed on seotud ühe ja sama konkreetse olukorraga ning edastamine hõlmab samu isikuandmete ja andmesubjektide kategooriaid;

v)

„teadus- ja innovatsiooniprojektid“ – käesoleva määrusega hõlmatud küsimusi käsitlevad projektid algoritmide väljatöötamiseks, treenimiseks, testimiseks ja valideerimiseks, mille abil töötatakse välja konkreetseid vahendeid, ning muud konkreetsed teadus- ja innovatsiooniprojektid, mis on asjakohased Europoli eesmärkide saavutamiseks.

▼B

Artikkel 3

Eesmärgid

1.  
Europol toetab ja tugevdab liikmesriikide pädevate asutuste tegevust ning nende vastastikust koostööd kahte või enamat liikmesriiki puudutava raske kuritegevuse, terrorismi ja liidu poliitikavaldkondades hõlmatud ühist huvi kahjustavate kuriteoliikide, sealhulgas organiseeritud kuritegevuse tõkestamisel ja nende vastu võitlemisel; asjaomased kuriteoliigid on loetletud I lisas.
2.  

Lisaks lõikele 1 on Europoli eesmärk seotud kuritegude tõkestamine ja nende vastu võitlemine. Seotud kuritegudeks loetakse järgmisi kuritegusid:

a) 

kuriteod, mis on toime pandud, et soetada vahendeid Europoli pädevusalasse kuuluvate kuritegude toimepanemiseks;

b) 

kuriteod, mis on toime pandud, et hõlbustada Europoli pädevusalasse kuuluvate kuritegude toimepanemist või need kuriteod toime panna;

c) 

kuriteod, mis on toime pandud selleks, et tagada toimepanijate karistamatus Europoli pädevusalasse kuuluvate kuritegude eest.

Artikkel 4

Ülesanded

1.  

Europol täidab artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks järgmisi ülesandeid:

a) 

koguda teavet, sealhulgas kriminaalteavet, seda säilitada, töödelda, analüüsida ja vahetada;

b) 

teavitada liikmesriike artikli 7 lõike 2 kohaselt loodud või määratud riiklike üksuste abil viivitamata neid liikmesriike puudutavatest andmetest ja kuritegudevahelistest seostest;

c) 

kooskõlastada, korraldada ja viia ellu liikmesriikide pädevate asutuste tegevuse toetuseks ja tugevdamiseks uurimisi ja operatiivtegevust

i) 

koostöös liikmesriikide pädevate asutustega või

ii) 

ühiste uurimisrühmade raames kooskõlas artikliga 5 ning asjakohasel juhul koostöös Eurojustiga;

d) 

osaleda ühistes uurimisrühmades ning teha kooskõlas artikliga 5 ettepanekuid selliste rühmade moodustamiseks;

e) 

toetada liikmesriike andmete ja analüüsiga suurte rahvusvaheliste sündmuste korral;

f) 

koostada ohuhinnanguid, strateegilisi ja operatiivanalüüse ning üldolukorda käsitlevaid aruandeid;

g) 

arendada välja, levitada ja edendada eriteadmisi kuritegevuse ennetamise meetodite, uurimismenetluste ning tehniliste ja kohtuekspertiisimeetodite kohta ning nõustada liikmesriike;

h) 

toetada liikmesriikide piiriülest teabevahetust, operatsioone ja uurimisi ning ühiseid uurimisrühmi, sealhulgas operatiivse, tehnilise ja finantsabi andmise kaudu;

▼M1

ha) 

pakkudes haldus- ja rahalist toetust liikmesriikide eriüksustele, nagu nendele on osutatud nõukogu otsuses 2008/617/JSK ( 4 );

▼B

i) 

pakkuda erikoolitust ja aidata liikmesriike koolituse korraldamisel, sealhulgas rahalise toetuse andmise kaudu, tegutsedes oma eesmärkide raames vastavalt enda kasutuses olevatele inim- ja eelarveressurssidele ning koordineerides tegevust Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametiga (CEPOL);

▼M1

j) 

teha koostööd ELi toimimise lepingu V jaotise alusel loodud liidu asutuste, OLAFi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/881 ( 5 ) loodud Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametiga (ENISA), kasutades selleks eelkõige teabevahetust ja pakkudes analüütilist tuge nende vastavasse pädevusse kuuluvates valdkondades;

▼B

k) 

pakkuda teavet ja abi ELi lepingu alusel loodud ELi kriisiohjestruktuuridele ja -missioonidele, järgides seejuures artiklis 3 sätestatud Europoli eesmärke;

l) 

arendada välja Europoli eesmärkidega seotud teatavate kuriteoliikide vastu võitlemise liidu eriteadmiste keskused, eelkõige küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus;

▼M1

m) 

toetada liikmesriike meetmete võtmisel I lisas loetletud selliste kuritegude tõkestamiseks ja nendega võitlemiseks, millele aidatakse kaasa, mida propageeritakse või mis pannakse toime interneti teel, ja teha selleks muu hulgas järgmist:

i) 

liikmesriikide pädevate asutuste taotluse korral abistada neid kuritegeliku päritolu kahtlusega küberrünnetele reageerimisel;

ii) 

teha liikmesriikide pädevate asutustega koostööd seoses eemaldamiskorraldustega vastavalt määruse (EL) 2021/784 artiklile 14, ning

iii) 

teavitada veebisisust asjaomaseid internetipõhise teenuse osutajaid, et nad saaksid vabatahtlikkuse alusel kontrollida, kas kõnealune sisu vastab nende enda kasutustingimustele;

▼M1

r) 

toetada liikmesriike selliste isikute tuvastamisel, kelle kuritegelik tegevus vastab I lisas loetletud kuriteoliikidele ning kes kujutavad endast suurt ohtu julgeolekule;

s) 

hõlbustada ühiseid, koordineeritud ja prioriteetseid uurimisi seoses punktis r osutatud isikutega;

t) 

toetada liikmesriike kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt Europolile terrorismis või raskes kuritegevuses osalevate isikute kohta antud andmete töötlemisel ning teha ettepanekuid, mis käsitlevad kolmandate riikide kodanike kohta käivate teavitavate hoiatusteadete (edaspidi „teavitavad hoiatusteated“) võimalikku sisestamist liikmesriikide poolt Schengeni infosüsteemi (SIS) liidu huvides nende omal äranägemisel ning nimetatud andmete kontrolli ja analüüsi tulemuste põhjal vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1862 ( 6 );

u) 

toetada Europoli eesmärkide piires vajaduse korral eriteadmiste pakkumise ja analüüside esitamise kaudu määruse (EL) nr 1053/2013 kohase Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimise hindamis- ja järelevalvemehhanismi rakendamist;

v) 

seirata ennetavalt teadus- ja innovatsioonitegevust, mis on asjakohane Europoli eesmärkide saavutamiseks, ja toetada sellist tegevust, toetades liikmesriikide asjakohast tegevust ning viies ellu oma teadus- ja innovatsioonitegevust, sealhulgas projekte selliste algoritmide väljatöötamiseks, treenimiseks, testimiseks ja valideerimiseks, mille abil töötatakse välja konkreetseid vahendeid, mida kasutavad õiguskaitseasutused, ning levitada selle tegevuse tulemusi liikmesriikides vastavalt artiklile 67;

w) 

edendada liidu organite teadus- ja innovatsioonitegevuse vahelise koostoime loomist, mis on asjakohane Europoli eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas ELi sisejulgeoleku innovatsioonikeskuse kaudu ning tihedas koostöös liikmesriikidega;

x) 

toetada liikmesriikide taotlusel nende tegevust veebisisuga seotud kriisiolukordade lahendamisel, eelkõige andes eraõiguslikele isikutele asjaomase veebisisu kindlakstegemiseks vajalikku teavet;

y) 

toetada liikmesriikide meetmeid lapse seksuaalset väärkohtlemist kujutava veebimaterjali internetis levitamise vastases võitluses;

z) 

teha koostööd kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1153 ( 7 ) artikliga 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 ( 8 ) kohaselt loodud rahapesu andmebüroodega Europoli riikliku üksuse kaudu või, kui asjaomane liikmesriik seda lubab, rahapesu andmebüroode otsekontakti kaudu, eelkõige vahetades teavet ja esitades liikmesriikidele analüüse, et toetada piiriüleseid uurimisi, mis on seotud rahvusvaheliste kuritegelike organisatsioonide rahapesuga ja terrorismi rahastamisega;

Luuakse korrapärase aruandluse mehhanism, et liikmesriigid saaksid teavitada teisi liikmesriike ja Europoli 12 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul pärast seda, kui Europol on teinud ettepaneku esimese lõigu punktis t osutatud hoiatusteate võimaliku sisestamise kohta, andmete kontrolli ja analüüsi tulemustest ning sellest, kas hoiatusteade sisestati SISi.

Liikmesriigid teavitavad Europoli kõigist SISi sisestatud teavitavatest hoiatusteadetest ja kõigist päringutabamustest, mis selliste teavitavate hoiatusteadete kohta saadakse, ning võivad Europoli kaudu teavitada kolmandat riiki või rahvusvahelist organisatsiooni, kellelt sisestamiseni viinud andmed saadi, kõnealuse teavitava hoiatusteate kohta saadud päringutabamustest vastavalt määruses (EL) 2018/1862 sätestatud menetlusele;

▼B

2.  
Europol esitab strateegilisi analüüse ja ohuhinnanguid, et aidata nõukogul ja komisjonil seada strateegilisi ja operatiivseid prioriteete liidu võitluses kuritegevuse vastu. ►M1  Europol osaleb ka nende prioriteetide operatiivsel rakendamisel, eelkõige kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi raames (EMPACT), sealhulgas hõlbustades liikmesriikide juhitavat operatiiv- ja strateegilist tegevust ning pakkudes selleks haldus-, logistilist, rahalist ja operatiivtuge. ◄
3.  
Europol esitab strateegilisi analüüse ja ohuhinnanguid, et toetada liikmesriigi ja liidu tasandil operatiivtegevuseks kättesaadavate vahendite tõhusat ja tulemuslikku kasutamist ning operatiivtegevust. ►M1  Europol esitab ka tema valduses oleval kuritegelikke nähtusi ja suundumusi käsitleval teabel põhineva ohu hindamise analüüsi, et toetada komisjoni ja liikmesriike riskihindamiste tegemisel. ◄
4.  
Europol on euro võltsimise vastu võitlemise keskasutus kooskõlas nõukogu otsusega 2005/511/JSK ( 9 ). Samuti edendab Europol liikmesriikide pädevate asutuste või ühiste uurimisrühmade raames euro võltsimise vastu võitlemiseks võetud meetmete koordineerimist, asjakohasel juhul koostöös liidu asutuste ja kolmandate riikide asutustega.

▼M1

4a.  
Europol abistab liikmesriike ja komisjoni peamiste uurimisteemade kindlaksmääramisel.

Europol aitab komisjonil koostada ja rakendada liidu raamprogramme Europoli eesmärkide saavutamiseks asjakohase teadus- ja innovatsioonitegevuse jaoks.

Kui see on asjakohane, võib Europol levitada oma teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemusi osana oma panusest, et luua liidu asjaomaste organite teadus- ja innovatsioonitegevuse vahelist koostoimet vastavalt lõike 1 esimese lõigu punktile w.

Europol võtab kõik vajalikud meetmed, et vältida huvide konflikti. Europol ei saa rahalisi vahendeid programmist, mille puhul ta aitab komisjonil kindlaks määrata peamised uurimisteemad ning koostada ja rakendada kõnealust raamprogrammi.

Käesoleva määrusega hõlmatud küsimusi puudutava teadus- ja innovatsioonitegevuse kujundamisel ja kavandamisel võib Europol asjakohaselt juhul konsulteerida komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusega.

4b.  
Europol toetab liikmesriike seoses eeldatava mõjuga julgeolekule selliste konkreetsete Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 ( 10 ) alusel liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute juhtumite puhul taustauuringute tegemisel, mis on seotud ettevõtjatega, kes pakuvad tehnoloogialahendusi, sealhulgas tarkvara, mida Europol oma eesmärkidega hõlmatud kuritegude ennetamiseks ja uurimiseks kasutab.

▼M1

5.  
Europol ei kohalda oma ülesannete täitmisel sunnimeetmeid.

Europoli töötajad võivad liikmesriigi pädevate asutuste taotluse korral ja kooskõlas nende riigisisese õigusega pakkuda liikmesriigi pädevatele asutustele operatiivtuge uurimistoimingute läbiviimise ajal, eelkõige hõlbustades piiriülest teabevahetust, pakkudes kohtuekspertiisi alast ja tehnilist tuge ning olles kohal nimetatud toimingute läbiviimise ajal. Europoli töötajad ise ei vii läbi uurimistoiminguid.

▼M1

5a.  
Europol austab oma ülesannete täitmisel Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „põhiõiguste harta“) sätestatud põhiõigusi ja -vabadusi.

▼B



II PEATÜKK

KOOSTÖÖ LIIKMESRIIKIDE JA EUROPOLI VAHEL

Artikkel 5

Osalemine ühistes uurimisrühmades

1.  
Europoli töötajad võivad osaleda Europoli eesmärkide alla kuuluvate kuritegude uurimiseks moodustatud ühiste uurimisrühmade tegevuses. Ühise uurimisrühma loomise lepingus määratakse kindlaks Europoli töötajate uurimisrühmas osalemise tingimused ja esitatakse teave vastutusnormide kohta.
2.  
Europoli töötajad võivad osaleda kõigis ühise uurimisrühma tegevustes ja vahetada teavet uurimisrühma kõigi liikmetega vastavalt selle liikmesriigi õigusnormides sätestatud piirangutele, kus ühine uurimisrühm tegutseb.
3.  
Ühises uurimisrühmas osalevad Europoli töötajad võivad vastavalt käesolevale määrusele anda kõikidele rühma liikmetele kogu vajaliku teabe, mida Europol artikli 18 lõikes 2 sätestatud eesmärkidel töötleb. Europol teatab sellest samal ajal rühmas esindatud liikmesriikide ja teavet andnud liikmesriikide riiklikele üksustele.
4.  
Europol võib teavet, mille Europoli töötajad on saanud ühises uurimisrühmas osaledes, selle teabe andnud liikmesriigi nõusolekul ja vastutusel töödelda artikli 18 lõikes 2 sätestatud eesmärkidel ja vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele.
5.  
Kui Europolil on põhjust arvata, et ühise uurimisrühma moodustamine võib anda uurimisele lisaväärtust, võib ta teha asjaomastele liikmesriikidele ühise uurimisrühma moodustamise ettepaneku ja võtta meetmeid liikmesriikide aitamiseks uurimisrühma loomisel.

Artikkel 6

Europoli taotlus uurimise algatamiseks

1.  
Erijuhtudel, kui Europol leiab, et tema eesmärkidega seotud kuriteo osas tuleks algatada kriminaaluurimine, taotleb ta riiklike üksuste kaudu, et asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused algataksid ja viiksid läbi kriminaaluurimise või koordineeriksid seda.

▼M1

1a.  
Kui tegevdirektor on seisukohal, et tuleks algatada kriminaaluurimine konkreetse kuriteo suhtes, mis puudutab ainult ühte liikmesriiki, aga mõjutab liidu poliitikaga hõlmatud ühist huvi, võib ta teha oma riikliku üksuse kaudu ettepaneku, et asjaomase liikmesriigi pädevad asutused sellise kriminaaluurimise algataksid või läbi viiksid või seda koordineeriksid, ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist.

▼M1

2.  
Riiklikud üksused teavitavad Europoli viivitamata liikmesriigi pädevate asutuste otsusest seoses taotlustega, mis on esitatud lõike 1 alusel, või tegevdirektorit seoses ettepanekutega, mis on esitatud lõike 1a alusel.

▼B

3.  

Kui liikmesriigi pädevad asutused otsustavad jätta vastavalt lõikele 1 esitatud Europoli taotluse rahuldamata, teavitavad nad Europoli sellise otsuse põhjustest põhjendamatu viivituseta ja eelistatult ühe kuu jooksul pärast taotluse kättesaamist. Põhjuse võib jätta teatamata, kui teatamine

a) 

on vastuolus asjaomase liikmesriigi oluliste julgeolekuhuvidega või

b) 

ohustab käimasolevat uurimist või üksikisikute turvalisust.

▼M1

4.  
Europol teavitab Eurojusti ja vajaduse korral Euroopa Prokuratuuri viivitamata taotlustest, mis on esitatud lõike 1 alusel, ettepanekutest, mis on esitatud lõike 1a alusel, ning liikmesriigi pädeva asutuse otsustest vastavalt lõikele 2.

▼B

Artikkel 7

Europoli riiklikud üksused

1.  
Liikmesriigid ja Europol teevad oma käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmisel koostööd.
2.  
Iga liikmesriik loob või määrab riikliku üksuse, mis on Europoli ja kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste vaheline kontaktasutus. Iga liikmesriik nimetab ametisse riikliku üksuse juhi.
3.  
Iga liikmesriik tagab, et tema riiklik üksus on riigisisese õiguse alusel pädev täitma käesoleva määrusega riiklikele üksustele ette nähtud ülesandeid ning et eelkõige on tal juurdepääs riiklike õiguskaitseasutuste teabele ja muule asjakohasele teabele, mis on Europoliga koostöö tegemiseks vajalik.
4.  
Iga liikmesriik määrab kindlaks oma riikliku üksuse korralduse ja personali vastavalt oma riigisisesele õigusele.
5.  
Vastavalt lõikele 2 on riiklik üksus kontaktasutus Europoli ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Liikmesriigid võivad enda poolt kindlaks määratud tingimuste kohaselt lubada oma pädevate asutuste ja Europoli vahel otsekontaktide loomist, sealhulgas võidakse ette näha riikliku üksuse eelnev kaasamine. Riiklik üksus saab samal ajal Europolilt kogu teabe, mis on vahetatud Europoli ja pädevate asutuste vaheliste otsekontaktide kaudu, välja arvatud juhul, kui riiklik üksus annab teada, et tal ei ole tarvis sellist teavet saada.
6.  

Iga liikmesriik teeb riikliku üksuse või lõike 5 kohaldamisel pädeva asutuse kaudu eelkõige järgmist:

a) 

esitab Europolile tema eesmärkide täitmiseks vajalikku teavet, sealhulgas teavet liidu poolt prioriteetsetena käsitatavate kuriteoliikide tõkestamise ja nende vastu võitlemise kohta;

b) 

tagab Europoli ja kõigi asjakohaste pädevate asutuste vahelise tulemusliku teabevahetuse ja koostöö;

c) 

suurendab teadlikkust Europoli tegevusest;

d) 

tagab Europolile teabe edastamisel vastavuse riigisisesele õigusele kooskõlas artikli 38 lõike 5 punktiga a.

7.  

Ilma et see piiraks liikmesriikide korrakaitse ja sisejulgeoleku tagamisega seotud kohustuste täitmist, ei ole liikmesriigid ühelgi konkreetsel juhul kohustatud andma teavet vastavalt lõike 6 punktile a, kui see

a) 

on vastuolus asjaomase liikmesriigi oluliste julgeolekuhuvidega;

b) 

ohustab käimasolevat uurimist või üksikisiku turvalisust või

c) 

avalikustab riigi julgeolekuga seotud organisatsioone või konkreetset luuretegevust käsitleva teabe.

Liikmesriigid peavad aga esitama teabe niipea, kui esimese lõigu punkt a, b või c enam ei kohaldu.

▼M1

8.  
Iga liikmesriik tagab, et ta rahapesu andmebüroodel, oma volituste ja pädevuse piires ning kooskõlas riiklike menetluslike kaitsemeetmetega, on õigus vastata Europoli poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1153 artikli 12 kohaselt esitatud nõuetekohaselt põhjendatud taotlustele finantsteabe ja -analüüsi saamiseks, tehes seda eelkõige oma riikliku üksuse kaudu või, kui liikmesriik on seda lubanud, siis rahapesu andmebüroo ja Europoli vahelise otsekontakti kaudu.

▼B

9.  
Riiklike üksuste juhid kohtuvad korrapäraselt eelkõige selleks, et arutada ja lahendada probleeme, mis tekivad Europoliga tehtava operatiivkoostöö käigus.
10.  
Riiklike üksuste Europoliga suhtlemiseks tehtud kulud kannavad liikmesriigid ning Europolilt nende kandmist ei nõuta, välja arvatud ühendamiskulud.
11.  
Europol koostab igal aastal aruande iga liikmesriigi poolt lõike 6 punkti a kohaselt esitatud teabe kohta, võttes aluseks haldusnõukogu poolt määratletud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed hindamiskriteeriumid. Aastaaruanne edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Artikkel 8

Kontaktametnikud

1.  
Iga riiklik üksus määrab Europoli juurde lähetamiseks vähemalt ühe kontaktametniku. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kontaktametnike suhtes lähetava liikmesriigi õigust.
2.  
Kontaktametnikud moodustavad riigi kontaktbüroo Europolis ja nende riiklikud üksused teevad neile ülesandeks esindada Europolis oma üksuste huve kooskõlas lähetava liikmesriigi õigusega ning Europoli juhtimise suhtes kohaldatavate sätetega.
3.  
Kontaktametnikud aitavad kaasa Europoli ja oma liikmesriigi vahelisele teabevahetusele.
4.  
Kontaktametnikud aitavad kooskõlas oma riigisisese õigusega kaasa oma liikmesriigi ning teiste riikide kontaktametnike, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelisele teabevahetusele. Europoli infrastruktuuri võib kooskõlas riigisisese õigusega kasutada ka selliseks kahepoolseks teabevahetuseks, mis hõlmab Europoli eesmärkidega mitte seotud kuritegusid. Kogu selline teabevahetus on kooskõlas kohaldatava liidu ja riigisisese õigusega.
5.  
Haldusnõukogu määrab kindlaks kontaktametnike Europoliga seonduvad õigused ja kohustused. Kontaktametnikel on artikli 63 lõike 2 kohaselt oma ülesannete täitmiseks vajalikud privileegid ja immuniteedid.
6.  
Europol tagab, et kontaktametnikke teavitatakse täielikult ja kaasatakse kõikidesse Europoli tegevustesse niivõrd, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks.
7.  
Europol kannab Europoli hoones liikmesriikidele vajalike ruumide ja kontaktametnikele nende ülesannete täitmiseks vajaliku toe pakkumise kulud. Muud kontaktametnike lähetamisega seotud kulud, sealhulgas kontaktametnike töövahendite kulud, kannab lähetanud liikmesriik, kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei otsusta haldusnõukogu soovituse põhjal teisiti.



III PEATÜKK

EUROPOLI KORRALDUS

Artikkel 9

Europoli haldus- ja juhtimisstruktuur

Europoli juhtimis- ja haldusstruktuuri kuuluvad:

a) 

haldusnõukogu;

b) 

tegevdirektor;

c) 

asjakohasel juhul muu nõuandeorgan, mille haldusnõukogu loob vastavalt artikli 11 lõike 1 punktile s;



1. JAGU

Haldusnõukogu

Artikkel 10

Haldusnõukogu koosseis

1.  
Haldusnõukokku kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja. Igal esindajal on hääleõigus.
2.  
Haldusnõukogu liikmete ametisse nimetamisel võetakse arvesse nende teadmisi õiguskaitsealase koostöö valdkonnas.
3.  
Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige, kelle ametisse nimetamisel võetakse arvesse lõikes 2 sätestatud kriteeriumi. Asendusliige asendab täisliiget tema puudumisel.

Samuti võetakse haldusnõukogus arvesse võrdse soolise esindatuse põhimõtet.

4.  
Ilma et see piiraks liikmesriikide ja komisjoni õigust lõpetada täisliikmete ja asendusliikmete volitused, kestab nende ametiaeg neli aastat. Ametiaega võib pikendada.

Artikkel 11

Haldusnõukogu ülesanded

1.  

Haldusnõukogu:

▼M1

a) 

võtab igal aastal oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega ja kooskõlas käesoleva määruse artikliga 12 vastu ühtse programmdokumendi, millele on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/715 ( 11 ) artiklis 32.

▼B

b) 

võtab oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu Europoli aastaeelarve ja täidab muid Europoli eelarvega seotud ülesandeid kooskõlas X peatükiga;

c) 

võtab vastu Europoli tegevuse konsolideeritud aastaaruande ja edastab selle hiljemalt järgmise aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, liikmesriikide parlamentidele, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale. Tegevuse konsolideeritud aastaaruanne avalikustatakse;

d) 

võtab vastu Europoli suhtes kooskõlas artikliga 61 kohaldatavad finantsreeglid;

e) 

võtab vastu ametisisese kelmuse ja pettuste vastase strateegia, mis on proportsionaalne kelmuse- ja pettuseohuga ja võtab arvesse meetmete kulusid ja kasulikkust;

f) 

võtab vastu oma liikmete huvide konflikti ärahoidmise ja haldamise reeglid, sealhulgas nende huvide deklaratsiooni kohta;

g) 

kasutab kooskõlas lõikega 2 Europoli töötajate suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele personalieeskirjadega ning muude teenistujate teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele muude teenistujate teenistustingimustega („ametisse nimetava asutuse volitused“);

h) 

võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu asjakohased rakenduseeskirjad personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks;

i) 

võtab vastu tegevdirektori valimise menetluse sise-eeskirjad, sealhulgas eeskirjad valikukomisjoni koosseisu kohta, mis tagavad selle sõltumatuse ja erapooletuse;

j) 

esitab nõukogule kandidaatide nimekirja tegevdirektori ja tema asetäitjate ametikohale ning asjakohasel juhul teeb nõukogule ettepaneku pikendada nende ametiaega või kõrvaldada nad ametist vastavalt artiklitele 54 ja 55;

k) 

kehtestab tulemusnäitajad ja teostab järelevalvet tegevdirektori tegevuse, sealhulgas haldusnõukogu otsuste rakendamise üle;

l) 

nimetab ametisse andmekaitseametniku, kes on oma ülesannete täitmisel sõltumatu;

m) 

nimetab vastavalt personalieeskirjadele ja muude teenistujate teenistustingimustele ametisse peaarvepidaja, kes on oma ülesannete täitmisel sõltumatu;

n) 

loob asjakohasel juhul siseauditi suutlikkuse;

o) 

tagab piisavate järelmeetmete võtmise järeldustele ja soovitustele, mis tulenevad sise- või välisauditite aruannetest ja hindamistest ning OLAFi ja Euroopa Andmekaitseinspektori uurimistest;

p) 

määratleb kooskõlas artikli 7 lõikega 11 aastaaruande hindamiskriteeriumid;

q) 

võtab pärast Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimist vastu suunised, milles täpsustatakse üksikasjalikumalt Europoli poolt kooskõlas artikliga 18 toimuva teabe töötlemise kord;

r) 

teeb otsuse töö- ja halduskokkulepete sõlmimise kohta kooskõlas artikli 23 lõikega 4 ja artikli 25 lõikega 1;

s) 

teeb tegevdirektori ettepaneku alusel ning tegevus- ja finantsnõudeid arvesse võttes otsuse Europoli sisestruktuuri loomise kohta, sealhulgas artikli 4 lõike 1 punktis l osutatud liidu eriteadmiste keskuste kohta;

t) 

võtab vastu oma töökorra, sealhulgas sekretariaadi ülesandeid ja toimimist käsitlevad sätted;

u) 

võtab asjakohasel juhul vastu muud sise-eeskirjad;

▼M1

v) 

määrab ametisse artiklis 41c osutatud põhiõiguste ametniku;

w) 

täpsustab kriteeriumid, mille põhjal võib Europol teha ettepanekuid teavitavate hoiatusteadete võimaliku SISi sisestamise kohta.

▼B

2.  
Kui haldusnõukogu leiab, et see on Europoli ülesannete täitmiseks vajalik, võib ta soovitada nõukogul juhtida komisjoni tähelepanu vajadusele teha artikli 25 lõike 1 punktis a osutatud piisava kaitse otsus või esitada soovitus võtta vastu otsus, millega lubatakse alustada läbirääkimisi artikli 25 lõike 1 punktis b osutatud rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks.
3.  
Haldusnõukogu võtab vastavalt personalieeskirjade artiklile 110 vastu otsuse, mis põhineb kõnealuste personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 või muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetamise volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel võib sellise volituste delegeerimise peatada. Tegevdirektoril on õigus kõnealused volitused edasi delegeerida.

Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu tegevdirektorile delegeeritud ja tema poolt edasi delegeeritud ametisse nimetamise volitused oma otsusega ajutiselt peatada ning täita neid volitusi ise või delegeerida need mõnele oma liikmele või muule töötajale peale tegevdirektori.

Artikkel 12

Mitmeaastased programmid ja iga-aastased tööprogrammid

▼M1

1.  
Haldusnõukogu võtab tegevdirektori esitatud projekti põhjal iga aasta 30. novembriks vastu ühtse programmdokumendi, mis sisaldab Europoli mitmeaastast programmi ja iga-aastast tööprogrammi, võttes arvesse komisjoni arvamust ning olles mitmeaastase programmi osas konsulteerinud parlamentaarse ühiskontrolli töörühmaga.

Kui haldusnõukogu otsustab esimeses lõigus osutatud mõningaid komisjoni arvamuse aspekte terviklikult või osaliselt mitte arvesse võtta, siis peab Europol seda igakülgselt põhjendama.

Kui haldusnõukogu otsustab parlamentaarse ühiskontrolli töörühma poolt artikli 51 lõike 2 punkti c kohaselt tõstatatud aspekte terviklikult või osaliselt mitte arvesse võtta, siis peab Europol seda igakülgselt põhjendama.

Kui lõplik ühtne programmdokument on vastu võetud saadab haldusnõukogu selle nõukogule, komisjonile ja parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale.

▼B

2.  
►M1  Mitmeaastases programmis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemuslikkuse näitajad. Selles esitatakse ka vahendite eraldamise kava, sealhulgas mitmeaastane eelarve ja ametikohtade loetelu. Selles esitatakse strateegia, mida kasutatakse suhetes kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, ning Europoli kavandatav teadus- ja innovatsioonitegevus. ◄

Mitmeaastast programmi rakendatakse iga-aastaste tööprogrammide kaudu ning vajaduse korral ajakohastatakse seda vastavalt välis- ja sisehindamiste tulemustele. Kui see on asjakohane, kajastatakse selliste hindamiste tulemusi ka järgmise aasta tööprogrammis.

3.  
Iga-aastane tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi ja tulemusnäitajad. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust koos igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele. Iga-aastane tööprogramm on kooskõlas mitmeaastase programmiga. Iga-aastases tööprogrammis osutatakse selgelt võrreldes eelmise eelarveaastaga lisatud, muudetud ja tühistatud ülesannetele.
4.  
Kui Europolile antakse pärast iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmist mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu iga-aastast tööprogrammi.
5.  
Iga-aastase tööprogrammis oluliste muudatuste tegemiseks kasutatakse sama menetlust kui algse iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmisel. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis mittesisulisi muudatusi.

Artikkel 13

Haldusnõukogu esimees ja aseesimees

1.  
Haldusnõukogu valib esimehe ja aseesimehe neid kolme liikmesriiki esindavate haldusnõukogu liikmete seast, kes on ühiselt koostanud nõukogu 18 kuu programmi. Esimees ja aseesimees täidavad oma ametikohustusi 18 kuu jooksul vastavalt kõnealusele nõukogu programmile. Kui esimehe või aseesimehe liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal nende ametiaja jooksul, lõpeb nende ametiaeg automaatselt samal ajal.
2.  
Esimees ja aseesimees valitakse haldusnõukogu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.
3.  
Aseesimees asendab esimeest automaatselt juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma ülesandeid täita.

Artikkel 14

Haldusnõukogu koosolekud

1.  
Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.
2.  
Tegevdirektor osaleb haldusnõukogu aruteludel.
3.  
Haldusnõukogul on aastas vähemalt kaks korralist koosolekut. Lisaks toimub haldusnõukogu koosolek ka selle esimehe algatusel või komisjoni või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

▼M1

4.  
Haldusnõukogu võib hääleõiguseta vaatlejana oma koosolekule kutsuda kõiki isikuid, kelle arvamus võib olla arutatava küsimuse seisukohast asjakohane.

Igal aastal kutsutakse kaks parlamentaarse ühiskontrolli töörühma esindajat osalema haldusnõukogu kahel korralisel koosolekul hääleõiguseta vaatlejatena, et arutada järgmisi poliitilist huvi pakkuvaid küsimusi:

a) 

artikli 11 lõike 1 punktis c osutatud eelneva aasta konsolideeritud tegevusaruanne;

b) 

artiklis 12 osutatud ühtne programmdokument ja aastaeelarve;

c) 

parlamentaarse ühiskontrolli töörühma kirjalikud küsimused ja vastused;

d) 

välissuhted ja partnerlusküsimused.

Haldusnõukogu võib koos parlamentaarse ühiskontrolli töörühma esindajatega määrata kindlaks muud poliitilist huvi pakkuvad küsimused, mida esimeses lõigus osutatud koosolekutel arutada.

▼B

5.  
Haldusnõukogu liikmed ja asendusliikmed võivad vastavalt haldusnõukogu töökorrale kasutada nõustajate või ekspertide abi.
6.  
Sekretariaaditeenust osutab haldusnõukogule Europol.

Artikkel 15

Haldusnõukogu hääletamise kord

1.  
Ilma et see piiraks artikli 11 lõike 1 punktide a ja b, artikli 13 lõike 2, artikli 50 lõike 2, artikli 54 lõike 8 ning artikli 64 kohaldamist, võtab haldusnõukogu otsused vastu liikmete häälteenamusega.
2.  
Igal liikmel on üks hääl. Hääleõigusega liikme puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige.
3.  
Tegevdirektor ei osale hääletamisel.
4.  
Haldusnõukogu töökorraga kehtestatakse üksikasjalik hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel, ning vajaduse korral nõuded kvoorumile.



2. JAGU

Tegevdirektor

Artikkel 16

Tegevdirektori ülesanded

1.  
Europoli juhib tegevdirektor. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule.
2.  
Ilma et see piiraks komisjoni või haldusnõukogu volitusi, täidab tegevdirektor oma ülesandeid sõltumatult ning ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt.

▼M1

3.  
Nõukogu või parlamentaarse ühiskontrolli töörühm võivad paluda tegevdirektoril oma ülesannete täitmise kohta aru anda.

▼B

4.  
Tegevdirektor on Europoli seaduslik esindaja.
5.  

Tegevdirektor vastutab käesoleva määrusega Europolile pandud ülesannete täitmise eest, eelkõige järgmise eest:

a) 

juhib Europoli igapäevast tööd;

b) 

teeb haldusnõukogule ettepanekuid Europoli sisestruktuuride kehtestamiseks;

c) 

rakendab haldusnõukogu otsuseid;

▼M1

d) 

töötab välja artiklis 12 osutatud ühtse programmdokumendi kavandi ning esitab selle pärast komisjoni ja parlamentaarse ühiskontrolli töörühmaga konsulteerimist haldusnõukogule;

▼B

e) 

rakendab mitmeaastast programmi ja iga-aastaseid tööprogramme ning annab haldusnõukogule aru nende rakendamisest;

f) 

valmistab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 ette personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks vajalike rakenduseeskirjade eelnõu;

g) 

koostab Europoli tegevuse konsolideeritud aastaaruande kavandi ja esitab selle haldusnõukogule vastuvõtmiseks;

h) 

koostab sise- ja välisauditi aruannete ja hinnangute järelduste ning OLAFi ja Euroopa Andmekaitseinspektori juurdlusaruannete ja juurdluste põhjal esitatud soovituste põhjal tegevuskava ning annab kaks korda aastas komisjonile ja korrapäraselt haldusnõukogule aru tegevuskava täitmise kohta;

i) 

kaitseb liidu finantshuve, kohaldades meetmeid kelmuse, pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse ennetamiseks ning, ilma et see piiraks OLAFi juurdluspädevust, tehes tulemuslikke kontrolle, nõudes õigusnormide rikkumise avastamise korral tagasi valesti makstud summad ning kohaldades asjakohasel juhul tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi;

j) 

töötab välja Europoli ametisisese kelmuse ja pettuste vastase võitluse strateegia kavandi ja esitab selle haldusnõukogule vastuvõtmiseks;

k) 

töötab välja haldusnõukogu liikmete huvide konflikti ärahoidmise ja haldamise sise-eeskirjade kavandi ja esitab kõnealuse kavandi haldusnõukogule vastuvõtmiseks;

l) 

töötab välja Europoli suhtes kohaldatavate finantsreeglite eelnõu;

m) 

valmistab ette Europoli eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse kavandi ja täidab Europoli eelarvet;

n) 

abistab haldusnõukogu esimeest haldusnõukogu koosolekute ettevalmistamisel;

o) 

teavitab haldusnõukogu korrapäraselt liidu kuritegevusevastase võitluse strateegiliste ja operatiivsete prioriteetide rakendamisest;

▼M1

oa) 

teavitab haldusnõukogu eraõiguslike isikutega sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumitest;

▼B

p) 

täidab muid käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid.



IV PEATÜKK

TEABE TÖÖTLEMINE

Artikkel 17

Teabeallikad

1.  

Europol töötleb ainult teavet, mille talle on esitanud

a) 

liikmesriigid vastavalt riigisisesele õigusele ja artiklile 7;

b) 

liidu asutused, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid vastavalt V peatükile;

c) 

eraõiguslikud isikud ja eraisikud vastavalt V peatükile.

2.  
Europol võib otse saada ja töödelda teavet, sealhulgas isikuandmeid, mis on pärit avalikult kättesaadavatest allikatest, sealhulgas internetist ja avalikest andmebaasidest.
3.  
Niivõrd, kui Europolil on õigus liidu, rahvusvaheliste või liikmesriikide õigusaktide alusel saada elektrooniline juurdepääs liidu, rahvusvahelistele või liikmesriikide infosüsteemidele, võib Europol teha selliste vahendite abil andmetest, sealhulgas isikuandmetest, väljavõtteid ja neid töödelda, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks. Selliste liidu, rahvusvaheliste ja liikmesriikide õigusaktide kohaldatavad sätted reguleerivad Europoli juurdepääsu sellisele teabele ja selle kasutamist niivõrd, kui nendega nähakse ette rangemad juurdepääsu- ja kasutusreeglid kui käesolevas määruses. Juurdepääs sellistele infosüsteemidele antakse üksnes nõuetekohaselt volitatud Europoli töötajatele ja üksnes juhul, kui see on nende ülesannete täitmiseks vajalik ja proportsionaalne.

Artikkel 18

Teabe töötlemise eesmärgid

1.  
Niivõrd, kui see on vajalik artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks, võib Europol töödelda teavet, sealhulgas isikuandmeid.
2.  

Isikuandmeid võib töödelda ainult selleks, et

a) 

selgitada välja teabes esinevad seosed või muud olulised kokkupuuted andmete vahel, mis on seotud

i) 

isikutega, keda kahtlustatakse Europoli pädevusalasse kuuluva kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kes on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud;

ii) 

isikutega, kelle puhul on faktilisi tõendeid või piisav alus uskuda, et nad panevad toime Europoli pädevusalasse kuuluvaid kuritegusid;

b) 

teha strateegilist või temaatilist analüüsi;

c) 

teha operatiivanalüüse;

▼M1

d) 

hõlbustada teabevahetust liikmesriikide, Europoli, teiste liidu asutuste, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja eraõiguslike isikute vahel;

▼M1

e) 

teadus ja innovatsiooniprojektid;

f) 

toetada taotluse alusel liikmesriike üldsuse teavitamisel kahtlustatavatest või süüdimõistetud isikutest, keda otsitakse liikmesriigi kohtuotsuse alusel taga seoses Europoli eesmärkidega hõlmatud kuriteoga, ning üldsuse poolt kõnealuste isikute kohta liikmesriikidele ja Europolile teabe andmise lihtsustamisel.

▼B

3.  

Andmete töötlemine lõike 2 punktis c osutatud operatiivanalüüsi eesmärgil toimub operatiivanalüüsi projektide kaudu, mille puhul kehtivad järgmised andmekaitsetagatised:

a) 

iga operatiivanalüüsi projekti puhul määrab tegevdirektor kindlaks konkreetse eesmärgi, isikuandmete kategooriad ja andmesubjektide kategooriad, osalejad, andmete säilitamise kestuse ning andmetele juurdepääsetavuse, andmete edastamise ja kasutamise tingimused ning teavitab haldusnõukogu ja Euroopa Andmekaitseinspektorit;

b) 

isikuandmeid võib koguda ja töödelda üksnes konkreetse operatiivanalüüsi projekti eesmärgil. Kui ilmneb, et isikuandmed võivad olla asjakohased mõne teise operatiivanalüüsi projekti jaoks, on kõnealuste isikuandmete edasine töötlemine lubatud üksnes niivõrd, kui edasine töötlemine on vajalik ja proportsionaalne ning isikuandmed vastavad punkti a sätetele, mida kohaldatakse teise analüüsiprojekti suhtes;

c) 

ainult volitatud töötajad võivad pääseda juurde ja töödelda asjaomase projekti andmeid.

▼M1

3a.  
Kui see on vajalik Europoli teadus- ja innovatsiooniprojektide eesmärkide saavutamiseks, siis viiakse läbi isikuandmete töötlemine nimetatud eesmärgil üksnes Europoli teadus- ja innovatsiooniprojektide kaudu, millel on selgelt kindlaks määratud otstarve ja eesmärgid, ning kooskõlas artikliga 33a.

▼B

4.  
Lõigetes 2 ja 3 osutatud töötlemine toimub kooskõlas käesolevas määruses ette nähtud andmekaitsetagatistega. Europol dokumenteerib need töötlemistoimingud nõuetekohaselt. Dokumentatsioon tehakse töötlemistoimingute seaduslikkuse kinnitamise otstarbel taotluse alusel kättesaadavaks andmekaitseametnikule ja Euroopa Andmekaitseinspektorile.

▼M1

5.  
Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 4, artikli 18 lõike 2 punkti e, artikli 18a kohaldamist ja andmete töötlemist vastavalt artikli 26 lõikele 6c, kui Europoli taristut kasutatakse kahepoolseks isikuandmete vahetuseks ja Europolil puudub juurdepääs andmete sisule, on isikuandmete kategooriad ja selliste andmesubjektide kategooriad, millele vastavaid andmeid võib lõikes 2 osutatud eesmärkidel koguda ja töödelda, loetletud II lisas.

▼M1

5a.  
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 ( 12 ) artiklile 73 teeb Europol kohaldataval juhul ja võimaluste piires selget vahet isikuandmete vahel, mis on seotud II lisas loetletud andmesubjektide eri kategooriatega.

▼M1

6.  
Europol võib ajutiselt andmeid töödelda, et teha kindlaks, kas need andmed on tema ülesannete jaoks asjakohased, ning kui nad on, siis millise eesmärgi jaoks lõikes 2 osutatud eesmärkide hulgast. Selliste andmete töötlemise tähtaeg ei ole pikem kui kuus kuud nimetatud andmete kättesaamise hetkest.

▼M1

6a.  
Europol võib enne andmete töötlemist vastavalt käesoleva artikli lõikele 2, juhul kui see on rangelt vajalik üksnes sel eesmärgil, et teha kindlaks, kas isikuandmed on kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5, ajutiselt töödelda artikli 17 lõigete 1 ja 2 kohaselt talleantud isikuandmeid, sealhulgas võrreldes neid andmeid kõigi andmetega, mida Europol juba töötleb kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5.

Europol võib töödelda isikuandmeid esimese lõigu kohaselt kuni 18 kuuse ajavahemiku jooksul hetkest, mil Europol teeb kindlaks, et nimetatud andmed on hõlmatud tema eesmärkidega, või põhjendatud juhtudel, kui see on vajalik käesoleva artikli kohaldamiseks, pikema aja jooksul. Europol teavitab Euroopa Andmekaitseinspektorit mis tahes töötlemisaja pikendamisest. Andmete töötlemise maksimaalne ajavahemik vastavalt esimesele lõigule on kolm aastat. Sellised isikuandmed hoitakse muudest andmetest funktsionaalselt eraldi.

Kui Europol järeldab, et käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud isikuandmed ei ole kooskõlas lõikega 5, kustutab Europol nimetatud andmed ja teavitab sellest kõnealuste kustutatud andmete esitajat, kui see on asjakohane.

6b.  
Haldusnõukogu täpsustab tegevdirektori ettepanekul, pärast Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimist ja võttes asjakohaselt arvesse määruse (EL) 2018/1725 artiklis 71 osutatud põhimõtteid, üksikasjalikumalt tingimused, mis on seotud käesoleva artikli lõigetes 6 ja 6a osutatud andmetega töötlemisega, eelkõige seoses nimetatud andmete esitamise, neile juurdepääsu ja nende kasutamisega ning andmete säilitamise ja kustutamise tähtaegadega, mis ei või ületada käesoleva artikli lõigetes 6 ja 6a sätestatud tähtaegu.

▼B

7.  
Haldusnõukogu võtab pärast Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimist asjakohasel juhul vastu suunised, milles täpsustatakse üksikasjalikumalt teabe töötlemise kord lõikes 2 loetletud eesmärkidel vastavalt artikli 11 lõike 1 punktile q.

▼M1

Artikkel 18a

Kriminaaluurimist toetav isikuandmete töötlemine

1.  

Juhul kui see on vajalik Europoli eesmärkidega hõlmatud konkreetse käimasoleva kriminaaluurimise toetamiseks, võib Europol töödelda isikuandmeid, mis ei ole seotud II lisas loetletud andmesubjektide kategooriatega, kui:

a) 

liikmesriik, Euroopa Prokuratuur või Eurojust esitab Europolile artikli 17 lõike 1 punkti a või b kohaselt uurimisandmed ning taotleb Europolilt selle uurimise toetamist

i) 

operatiivanalüüsiga vastavalt artikli 18 lõike 2 punktile c või

ii) 

erandlikel ja asjakohaselt põhjendatud juhtudel võrdlemisega vastavalt artikli 18 lõike 2 punktile a;

b) 

Europoli hinnangul ei ole võimalik kõnealuse uurimise toetamiseks teostada artikli 18 lõike 2 punkti c kohast operatiivanalüüsi, või artikli 18 lõike 2 punkti a kohast võrdlemist, ilma et töödeldaks isikuandmeid, mis ei vasta artikli 18 lõikele 5.

Esimese lõigu punktis b osutatud hinnangu tulemused dokumenteeritakse ja saadetakse teavitamise eesmärgil Euroopa Andmekaitseinspektorile, kui Europol lõpetab esimeses lõigus osutatud uurimise toetamise.

2.  
Kui lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud liikmesriigil ei ole enam luba töödelda esimeses lõigus osutatud konkreetse käimasoleva kriminaaluurimisega seotud andmeid kooskõlas kohaldatava riigisisese õiguse kohaste menetlusnõuete ja kaitsemeetmetega, teavitab ta Europoli.

Kui Euroopa Prokuratuur või Eurojust esitab uurimisandmeid Europolile ning esimeses lõigus osutatud konkreetse käimasoleva kriminaaluurimisega seotud andmeid ei ole enam lubatud töödelda kooskõlas kohaldatava liidu ja riigisisese õiguse kohaste menetlusnõuete ja kaitsemeetmetega, teavitab ta Europoli.

3.  
Europol võib töödelda uurimisandmeid kooskõlas artikli 18 lõikega 2 seni, kuni ta toetab konkreetset käimasolevat kriminaaluurimist, mille kohta on esitanud käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti a kohaselt uurimisandmed, ning üksnes kõnealuse uurimise toetamise eesmärgil.
4.  
Europol võib säilitada esitatud uurimisandmeid kooskõlas lõike 1 esimese lõigu punktiga a ja oma kõnealuste andmete töötlemise tulemusi pärast lõikes 3 sätestatud töötlemisperioodi nimetatud uurimisandmete esitaja taotlusel üksnes selleks, et tagada kriminaalteabe kogumise protsessi õigsus, usaldusväärsus ja jälgitavus, ning ainult seni, kuni kestab kohtumenetlus, mis on seotud konkreetse kriminaaluurimisega, mille jaoks andmed esitati.

Lõike1 esimese lõigu punktis a osutatud uurimisandmete esitajad või nende nõusolekul liikmesriik, kus toimub asjaomane kriminaaluurimisega seotud kohtumenetlus, võivad taotleda, et Europol säilitaks uurimisandmeid ja oma operatiivanalüüsi tulemusi kõnealuste andmete kohta lõikes 3 sätestatud töötlemisperioodist kauem üksnes selleks, et tagada kriminaalteabe kogumise protsessi õigsus, usaldusväärsus ja jälgitavus, ning ainult seni, kuni kõnealuses muus liikmesriigis kestab asjaomane kriminaaluurimisega seotud kohtumenetlus.

5.  
Ilma et see piiraks isikuandmete töötlemist artikli 18 lõike 6a alusel, hoitakse II lisas loetletud andmesubjektide kategooriatele mittevastavad isikuandmed muudest andmetest funktsionaalselt eraldi ning neid võib töödelda üksnes juhul, kui see on vajalik ja proportsionaalne käesoleva artikli lõigete 3, 4 ja 6 kohaldamiseks.

Haldusnõukogu täpsustab tegevdirektori ettepanekul ning pärast Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimist isikuandmete esitamise ja töötlemise tingimused kooskõlas lõigetega 3 ja 4.

6.  
Käesoleva artikli lõikeid 1–4 kohaldatakse ka juhul, kui Europolile esitab isikuandmed kolmas riik, nagu on osutatud artikli 25 lõike 1 punktides a, b või c või artikli 25 lõikes 4a, ning kui selline kolmas riik esitab uurimisandmed Europolile operatiivanalüüsi tegemiseks, millega aidatakse kaasa Europoli toetatavale konkreetsele kriminaaluurimisele ühes või mitmes liikmesriigis, tingimusel et kolmas riik sai andmed kriminaaluurimise raames kooskõlas riigisisese kriminaalõiguse kohaste menetlusnõuete ja kaitsemeetmetega.

Kui kolmas riik esitab Europolile uurimisandmeid vastavalt esimesele lõigule, võib andmekaitseametnik asjakohasel juhul teavitada sellest Euroopa Andmekaitseinspektorit.

Europol kontrollib, kas esimeses lõigus osutatud isikuandmete hulk ei ole asjaomases liikmesriigis läbiviidava ja Europoli toetatava konkreetse kriminaaluurimise jaoks ilmselgelt ebaproportsionaalne. Kui Europol järeldab, et on tõendeid selle kohta, et kõnealused andmed on ilmselgelt ebaproportsionaalsed või need on kogutud ilmselgelt põhiõigusi rikkudes, ei töötle Europol neid andmeid ja kustutab need.

Europolil võib olla käesoleva lõike kohaselt töödeldud isikuandmetele juurdepääs üksnes juhul, kui see on vajalik konkreetse kriminaaluurimise toetamiseks, mille jaoks need esitati. Nimetatud isikuandmeid jagatakse ainult liidu piires.

▼B

Artikkel 19

Europoli poolt teabe töötlemise eesmärgi ja piirangute kindlaksmääramine

▼M1

1.  
Liidu asutus, kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon, kes esitab Europolile teabe, määrab kindlaks kõnealuse teabe töötlemise eesmärgi või eesmärgid, vastavalt artiklile 18.

Kui esimeses lõigus osutatud uurimisandmete esitaja ei ole seda lõiku järginud, töötleb Europol asjaomast teavet kokkuleppel selle esitajaga, et määrata kindlaks teabe asjakohasus ja edasise töötlemise eesmärk või eesmärgid.

Europol töötleb teavet muul eesmärgil kui see, milleks teave esitati, üksnes teabe esitaja loal.

Artikli 18 lõike 2 punktides a–d osutatud eesmärkidel esitatud teavet võib Europol töödelda ka artikli 18 lõike 2 punktis e osutatud eesmärgil kooskõlas artikliga 33a.

2.  
Liikmesriigid, liidu asutused, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad Europolile teabe esitamise ajal teatavaks teha kõik üldised või konkreetsed juurdepääsu- ja kasutamispiirangud, sealhulgas teabe edastamise, saatmise, kustutamise ja hävitamise suhtes kohaldatavad piirangud. Kui selliste piirangute kehtestamise vajadus selgub pärast teabe esitamist, teavitavad nad sellest Europoli. Europol peab sellistest piirangutest kinni.

▼B

3.  
Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib Europol piirata liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide juurdepääsu avalikult kättesaadavatest allikatest pärit teabele ja selle teabe kasutamist.

Artikkel 20

Liikmesriikide ja Europoli töötajate juurdepääs Europolis säilitatavale teabele

1.  
Liikmesriikidel on vastavalt riigisisesele õigusele ja artikli 7 lõikele 5 juurdepääs kogu artikli 18 lõike 2 punktides a ja b sätestatud eesmärgil esitatud teabele ning võimalus teha selle kohta päringuid. See ei piira liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide õigust piirata selliste andmete kasutamist ja neile juurdepääsu vastavalt artikli 19 lõikele 2.
2.  
Liikmesriikidel on vastavalt riigisisesele õigusele ja artikli 7 lõikele 5 kaudne, päringutabamustel või nende puudumisel põhinev juurdepääs artikli 18 lõike 2 punktis c sätestatud eesmärgil esitatud teabele. See ei piira teabe esitanud liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt artikli 19 lõike 2 kohaselt seatud piiranguid.

Päringutabamuse korral algatab Europol menetluse päringutabamusega seotud teabe jagamiseks kooskõlas Europolile teabe esitaja otsusega.

▼M1

2a.  
Ilma et see piiraks artikli 19 lõikes 2 kohaselt teatavaks tehtud piirangute kohaldamist ning kooskõlas artikli 18 lõikes 7 osutatud suunistes kindlaksmääratud menetlustega, võivad liikmesriigid artikli 18 lõikes 3 osutatud operatiivanalüüsi projektide raames ning käesolevas määruses sätestatud isikuandmete töötlemise normide ja kaitsemeetmete kohaselt kindlaks määrata teabe, mille Europol teeb konkreetsete käimasolevate uurimiste puhul ühise operatiivanalüüsi eesmärgil otse kättesaadavaks teistele valitud liikmesriikidele.

▼M1

3.  

Kooskõlas riigisisese õigusega on liikmesriikidel juurdepääs lõigetes 1, 2 ja 2a osutatud teabele ja nad saavad seda töödelda üksnes järgmist liiki kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks:

▼B

a) 

Europoli pädevusalasse kuuluvad kuriteoliigid ja

b) 

muud rasked kuriteoliigid, nagu on sätestatud nõukogu raamotsuses 2002/584/JSK ( 13 ).

4.  
Tegevdirektori poolt nõuetekohaselt volitatud Europoli töötajatel on juurdepääsuõigus Europolis töödeldavale teabele niivõrd, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks, ilma et see piiraks artikli 67 kohaldamist.

▼M1

Artikkel 20a

Suhted Euroopa Prokuratuuriga

1.  
Europol loob ja säilitab Euroopa Prokuratuuriga tihedad suhted. Europol ja Euroopa Prokuratuur tegutsevad nende suhete raames oma vastavate pädevuste piires. Selleks kehtestavad nad töökorra, milles määratakse kindlaks koostöö üksikasjad.
2.  
Euroopa Prokuratuuri taotluse korral kooskõlas määruse (EL) 2017/1939 artikliga 102 toetab Europol Euroopa Prokuratuuri uurimisi ning teeb temaga koostööd, esitades teavet ja pakkudes analüütilist tuge kuni hetkeni, mil Euroopa Prokuratuur otsustab, kas esitada süüdistus või lõpetada kriminaalasi muul viisil.
3.  
Et anda Euroopa Prokuratuurile käesoleva artikli lõike 2 kohaselt teavet, võtab Europol kõik asjakohased meetmed, et võimaldada Euroopa Prokuratuurile kaudne juurdepääs, mis põhineb päringutabamuse või selle puudumise süsteemil, Euroopa Prokuratuuri pädevusalasse mittekuuluvate süütegudega seotud andmetele, mis on esitatud artikli 18 lõike 2 punktides a, b ja c sätestatud eesmärkidel. Selline päringutabamuse või selle puudumise süsteem teavitab Europoli üksnes päringutabamuse korral, ilma et see piiraks artikli 19 lõikes 1 osutatud teabe esitajate artikli 19 lõike 2 kohaselt teatavaks tehtud piiranguid.

Päringutabamuse korral algatab Europol menetluse, millega päringutabamuse andnud teavet võib jagada kooskõlas artikli 19 lõikes 1 osutatud teabe esitaja otsusega ja üksnes sellises ulatuses, milles päringutabamuse andnud andmed on asjakohased seoses käesoleva artikli lõike 2 kohaselt esitatud taotlusega.

4.  
Europol teatab Euroopa Prokuratuurile põhjendamatu viivituseta igast kuritegelikust tegevusest, mille suhtes Euroopa Prokuratuur saaks teostada oma pädevust kooskõlas määruse (EL) 2017/1939 artikliga 22 ning artikli 25 lõigetega 2 ja 3 ning ilma et see piiraks nimetatud teabe esitaja poolt artikli 19 lõike 2 kohaselt teatavaks tehtud piiranguid.

Kui Europol teavitab esimese lõigu kohaselt Euroopa Prokuratuuri, teavitab ta viivitamata asjaomaseid liikmesriike.

Kui Europolile on teabe kuritegeliku tegevuse kohta, mille suhtes Euroopa Prokuratuur saaks teostada oma pädevust, esitanud liikmesriik, kes on teinud teatavaks käesoleva määruse artikli 19 lõike 2 kohaselt piirangud selle teabe kasutamisele, siis teavitab Europol Euroopa Prokuratuuri nimetatud piirangute olemasolust ning saadab juhtumi asjaomasele liikmesriigile. Asjaomane liikmesriik suhtleb otse Euroopa Prokuratuuriga, et järgida määruse (EL) 2017/1939 artikli 24 lõikeid 1 ja 4.

▼B

Artikkel 21

Eurojusti ja OLAFi juurdepääs Europolis säilitatavale teabele

1.  
Europol võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada Eurojustile ja OLAFile nende vastavate volituste piires kaudne, päringutabamusel või selle puudumisel põhinev juurdepääs artikli 18 lõike 2 punktides a, b ja c sätestatud eesmärgil esitatud teabele, ilma et see piiraks kõnealuse teabe esitanud liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt artikli 19 lõike 2 kohaselt seatud piiranguid.

Päringutabamuse korral algatab Europol menetluse päringutabamusega seotud teabe jagamiseks kookõlas Europolile teabe esitaja otsusega ja üksnes selles ulatuses, milles päringutabamuse moodustanud andmed on vajalikud Eurojusti või OLAFi ülesannete täitmiseks.

2.  
Europol ja Eurojust võivad kehtestada omavahel töökorra, millega tagatakse nende vastavate volituste piires vastastikusel viisil juurdepääs kogu teabele, mis on esitatud artikli 18 lõike 2 punktis a täpsustatud eesmärgil, ning võimalus teha kogu sellist teavet hõlmavaid päringuid, ilma et see piiraks liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide õigust seada piiranguid sellistele andmetele juurdepääsul ja nende kasutamisel, kooskõlas käesoleva määrusega ette nähtud andmekaitsealaste tagatistega.
3.  
Lõigete 1 ja 2 kohaselt toimuvaid teabepäringuid teostatakse ainult selle kindlakstegemiseks, kas Eurojustile või OLAFile kättesaadav teave vastab Europolis töödeldavale teabele.
4.  
Europol lubab lõigete 1 ja 2 kohaseid teabepäringuid üksnes pärast seda, kui ta on saanud Eurojustilt teavet selle kohta, millistel liikmesriikide liikmetel, asetäitjatel, assistentidel ja Eurojusti töötajatel on luba selliseid päringuid teha, ning OLAFilt teavet selle kohta, millistel OLAFi töötajatel on luba selliseid päringuid teha.
5.  
Kui Europoli konkreetse uurimisega seotud teabetöötlemistoimingute käigus teeb Europol või mõni liikmesriik kindlaks koordineerimise, koostöö või toetuse vajaduse vastavalt Eurojusti või OLAFi volitustele, teavitab Europol neid sellest ning algatab menetluse teabe jagamiseks kooskõlas teabe edastanud liikmesriigi otsusega. Sellisel juhul konsulteerivad Eurojust või OLAF Europoliga.
6.  
Eurojust, sealhulgas kolleegium, liikmesriikide liikmed, asetäitjad, assistendid ja Eurojusti töötajad, ning OLAF peavad kinni kõikidest üldistest või konkreetsetest juurdepääsu- ja kasutamispiirangutest, mille liikmesriigid, liidu asutused, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid on kooskõlas artikli 19 lõikega 2 teatavaks teinud.
7.  
Europol, Eurojust ja OLAF teavitavad üksteist, kui pärast vastastikku andmetega tutvumist vastavalt lõikele 2 või lõike 1 kohase päringutabamuse tulemusel ilmneb, et andmed ei pruugi olla õiged või võivad olla vastuolus muude andmetega.

▼M1

8.  
Kui Europol teeb konkreetse kriminaaluurimise või konkreetse projektiga seotud teabetöötlustoimingute käigus kindlaks liidu finantshuve kahjustava võimaliku ebaseadusliku tegevusega seotud teabe, edastab Europol selle teabe viivituseta OLAFile, ilma et see piiraks artikli 19 lõike 2 kohaselt teabe esitanud liikmesriigi poolt teatavaks tehtud piiranguid.

Kui Europol edastab teabe esimese lõigu kohaselt OLAFile, teavitab ta viivitamata asjaomaseid liikmesriike.

▼B

Artikkel 22

Liikmesriikide teavitamise kohustus

1.  
Europol peab vastavalt artikli 4 lõike 1 punktile b viivitamata teavitama liikmesriiki seda liikmesriiki puudutavast teabest. Kui kõnealuse teabe suhtes kehtib vastavalt artikli 19 lõikele 2 selle jagamist välistav juurdepääsupiirang, peab Europol juurdepääsupiirangu kehtestanud teabe esitajaga nõu ja taotleb tema nõusolekut teabe jagamiseks.

Sellisel juhul ei jagata teavet ilma teabe esitaja sõnaselge nõusolekuta.

2.  
Olenemata juurdepääsupiirangutest, teavitab Europol liikmesriiki seda liikmesriiki puudutavast teabest juhul, kui see on tingimata vajalik, et vältida otsest ohtu inimeste elule.

Sellisel juhul teavitab Europol samal ajal teabe esitajat kõnealuse teabe jagamisest ja põhjendab oma olukorraanalüüsi.



V PEATÜKK

SUHTED PARTNERITEGA



1. JAGU

Üldsätted

Artikkel 23

Üldsätted

1.  
Kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks, võib Europol luua ja säilitada koostöösuhteid liidu asutustega kooskõlas kõnealuste asutuste, kolmandate riikide asutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja eraõiguslike isikute eesmärkidega.
2.  
Võttes arvesse artikli 19 lõike 2 kohaselt kehtestatud piiranguid ja piiramata artiklit 67, võib Europol otse vahetada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud üksustega igasugust teavet, välja arvatud isikuandmeid, niivõrd kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks.
3.  
Tegevdirektor teavitab haldusnõukogu kõigist korrapärastest koostöösuhetest, mida Europol kavatseb luua ja säilitada vastavalt lõigetele 1 ja 2, ning selliste suhete loomisjärgsest arendamisest.
4.  
Lõigete 1 ja 2 kohaldamise eesmärgil võib Europol kehtestada töökorraldusi lõikes 1 osutatud üksustega. Selliste töökorraldustega ei võimaldata isikuandmete vahetamist ning need ei ole liidu või selle liikmesriikide jaoks siduvad.
5.  
Kui see on vajalik tema õiguspäraste ülesannete täitmiseks ja sellega proportsionaalne, võib Europol lõikes 1 osutatud üksustelt saada isikuandmeid ja töödelda neid kooskõlas käesoleva peatüki sätetega.
6.  
Ilma et see piiraks artikli 30 lõike 5 kohaldamist, ja kooskõlas käesoleva määrusega, edastab Europol isikuandmeid liidu asutustele, kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele vaid juhul, kui seda on vaja Europoli eesmärkidega seotud kuritegude tõkestamiseks ja kui saaja võtab endale kohustuse, et andmeid töödeldakse ainult sel eesmärgil, milleks need edastati. Kui edastatavad andmed on esitanud liikmesriik, taotleb Europol selle liikmesriigi nõusolekut, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik on andnud sellisele edastamisele oma eelneva nõusoleku kas üldiselt või eritingimustel. Sellise nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta.

▼M1

7.  
Liikmesriigid, liidu asutused, kolmandad riigid, rahvusvahelised organisatsioonid või eraõiguslikud isikud ei tohi Europoli valduses olevaid isikuandmeid edasi saata ilma Europoli sõnaselge eelneva loata.

▼B

8.  
Europol tagab vastavalt käesolevale määrusele isikuandmete kõikide edastamiste ja edastamise põhjuste üksikasjaliku dokumenteerimise.
9.  
Teavet, mis on saadud ilmselgelt inimõigusi rikkudes, ei töödelda.



2. JAGU

▼M1

Isikuandmete saatmine, edastamine ja vahetamine

Artikkel 24

Isikuandmete saatmine liidu organitele

1.  
Europol saadab isikuandmed liidu organile, kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 71 lõikega 2, võttes arvesse käesolevast määrusest tulenevaid piiranguid ja ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 67 kohaldamist, siis, kui nimetatud andmed on vajalikud ja proportsionaalsed vastuvõtva liidu organi ülesannete õiguspäraseks täitmiseks.
2.  
Kui mõni teine liidu organ on esitanud isikuandmete saatmise taotluse, kontrollib Europol selle teise liidu organi pädevust. Kui Europol ei saa kinnitada, et isikuandmete saatmine on vajalik vastavalt lõikele 1, küsib Europol taotluse esitanud liidu organilt lisateavet.

Taotluse esitanud liidu organ tagab, et isikuandmete saatmise vajalikkust saab kontrollida.

3.  
Vastuvõttev liidu organ töötleb lõigetes 1 ja 2 osutatud isikuandmeid üksnes sel eesmärgil, milleks need saadeti.

▼B

Artikkel 25

Isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele

▼M1

1.  

Võttes arvesse artikli 19 lõikest 2 või 3 kohaselt teatavaks tehtud piiranguid ning piiramata artikli 67 kohaldamist, võib Europol edastada isikuandmeid kolmanda riigi pädevatele asutustele või rahvusvahelisele organisatsioonile, kui selline edastamine on vajalik Europoli ülesannete täitmiseks, võttes aluseks ühe järgmistest:

a) 

komisjoni otsus, mis on vastu võetud kooskõlas direktiivi (EL) 2016/680 artikliga 36, mille kohaselt kolmas riik või territoorium või asjaomase kolmanda riigi üks või mitu kindlaksmääratud sektorit või asjaomane rahvusvaheline organisatsioon tagab piisava kaitsetaseme (edaspidi „piisava kaitse otsus“);

▼B

b) 

liidu ja asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel ELi toimimise lepingu artikli 218 alusel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega nähakse ette piisavad turvameetmed üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste tagamiseks;

c) 

Europoli ja asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel enne 1. maid 2017 kooskõlas otsuse 2009/371/JSK artikliga 23 sõlmitud koostööleping, mis võimaldab isikuandmeid vahetada.

Europol võib sõlmida halduskokkuleppe selliste lepingute või piisava kaitse otsuste rakendamiseks.

2.  
Tegevdirektor teavitab haldusnõukogu isikuandmete vahetamisest, mis toimub piisava kaitse otsuste alusel lõike 1 punkti a kohaselt.

▼M1 —————

▼B

4.  
14. juuniks 2021 hindab komisjon lõike 1 punktis c osutatud koostöölepingute sätteid, eelkõige andmekaitse sätteid. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu hindamise tulemustest ja võib asjakohasel juhul esitada nõukogule soovituse otsuse kohta, millega lubatakse alustada läbirääkimisi lõike 1 punktis b osutatud rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks.

▼M1

4a.  

Kui piisava kaitse otsust ei ole tehtud, siis võib haldusnõukogu lubada Europolil edastada isikuandmeid kolmanda riigi pädevale asutusele või rahvusvahelisele organisatsioonile, tingimusel et:

a) 

õiguslikult siduvas instrumendis on ette nähtud asjakohased kaitsemeetmed isikuandmete kaitseks või

b) 

Europol on hinnanud kõiki isikuandmete edastamisega seotud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et asjakohased kaitsemeetmed isikuandmete kaitseks on olemas.

▼B

5.  

►M1  Erandina lõikest 1 võib tegevdirektor nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel anda igal üksikjuhul eraldi loa kolmanda riigi pädevale asutusele või rahvusvahelisele organisatsioonile isikuandmete edastamiseks või isikuandmete edastamise liigi rakendamiseks, kui edastamine või edastamise liik on: ◄

a) 

vajalik andmesubjekti või muu isiku eluliste huvide kaitsmiseks;

▼M1

b) 

vajalik andmesubjekti õigustatud huvide kaitsmiseks;

▼B

c) 

hädavajalik liikmesriigi või kolmanda riigi avalikku julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu ennetamiseks;

d) 

vajalik konkreetsete kuritegude tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks või kuritegude eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuste täitmisele pööramiseks või

e) 

erijuhtudel vajalik konkreetsete kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise või kuritegude eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramisega seotud õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks.

Isikuandmeid ei edastata, kui tegevdirektor leiab, et asjaomase andmesubjekti põhiõigused ja -vabadused kaaluvad üles punktides d ja e osutatud avaliku huvi andmete edastamiseks.

Käesoleva lõike kohaseid erandeid ei tohi kohaldada süstemaatilistele, suuremahulistele ega struktuursetele edastamistele.

6.  
Erandina lõikest 1 võib haldusnõukogu kokkuleppel Euroopa Andmekaitseinspektoriga anda loa andmete edastamiseks kooskõlas lõike 5 punktidega a–e, võttes arvesse piisavate turvameetmete olemasolu üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste tagamiseks, ajavahemiku jooksul, mis ei ületa ühte aastat ja mis on pikendatav. Selline luba peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja dokumenteeritud.
7.  
Tegevdirektor teavitab võimalikult kiiresti haldusnõukogu ja Euroopa Andmekaitseinspektorit juhtumitest, mille puhul kohaldati lõiget 5.

▼M1

8.  
Europol teavitab Euroopa Andmekaitseinspektorit lõike 4a punkti b kohastest edastamise liikidest. Kui edastamine on tehtud lõike 4a või 5 kohaselt, siis selline edastamine dokumenteeritakse ning dokumendid tehakse taotluse alusel kättesaadavaks Euroopa Andmekaitseinspektorile. Dokumentatsioon peab sisaldama edastamise kuupäeva ja kellaaega ning teavet käesolevas artiklis osutatud pädeva asutuse, edastamise põhjenduse ja edastatud isikuandmete kohta.

▼B

Artikkel 26

Isikuandmete vahetamine eraõiguslike isikutega

1.  

Kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks, võib Europol töödelda eraõiguslikelt isikutelt saadud isikuandmeid tingimusel, et andmed on saadud

a) 

riikliku üksuse kaudu kooskõlas liikmesriigi õigusega;

b) 

sellise kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni kontaktpunkti kaudu, kellega Europol on enne 1. maid 2017 sõlminud isikuandmete vahetamist võimaldava koostöölepingu kooskõlas otsuse 2009/371/JSK artikliga 23, või

▼M1

c) 

määruse artikli 25 lõike 1 punktides a, b või c või artikli 25 lõikes 4a osutatud kolmanda riigi asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni kaudu.

2.  
Kui Europol saab isikuandmeid otse eraõiguslikelt isikutelt, võib ta töödelda neid isikuandmeid kooskõlas artikliga 18, et teha kindlaks asjaomased riiklikud üksused, nagu on osutatud käesoleva artikli lõike 1 punktis a. Europol edastab nimetatud isikuandmed ja nende vajaliku töötlemise kõik asjakohased tulemused jurisdiktsiooni kindlakstegemiseks viivitamata asjaomastele riiklikele üksustele. Europol võib jurisdiktsiooni kindlakstegemiseks edastada isikuandmed ja nimetatud andmete vajaliku töötlemise kõik asjakohased tulemused kooskõlas artikliga 25 asjaomastele kontaktpunktidele ja asutustele, nagu on osutatud käesoleva artikli lõike 1 punktides b ja c. Kui Europol ei saa asjaomaseid riiklikke üksusi kindlaks teha või on asjaomased isikuandmed juba kõikidele kindlakstehtud asjaomastele riiklikele üksustele edastanud ja kui täiendavaid asjaomaseid riiklikke üksusi ei ole võimalik kindlaks teha, kustutab ta need andmed, välja arvatud juhul, kui asjaomane riiklik üksus, kontaktpunkt või asutus esitab kooskõlas artikli 19 lõikega 1 isikuandmed Europolile uuesti nelja kuu jooksul pärast andmete saatmist või edastamist.

Kriteeriumid selle kohta, kas asjaomase eraõigusliku isiku asukoha liikmesriigi riiklikku üksust käsitatakse asjaomase riikliku üksusena, sätestatakse artikli 18 lõikes 7 osutatud suunistes.

▼M1

2a.  
Europoli koostöös eraõiguslike isikutega ei dubleerita liikmesriikide rahapesu andmebüroode tegevust ega sekkuta sellesse; samuti ei puuduta selline koostöö teavet, mis tuleb direktiivi (EL) 2015/849 kohaselt rahapesu andmebüroodele esitada.

▼B

3  
Selleks et töödelda käesoleva artikli lõike 5 punkti c kohaselt edastatud isikuandmeid, võib Europol artikli 4 lõike 1 punktis m sätestatud ülesande täitmiseks saada selliseid andmeid otse eraõiguslikult isikult, kes kinnitab, et tal on nende andmete edastamiseks seaduslik õigus vastavalt kohaldatavale õigusele.

▼M1

4.  
Kui Europol saab isikuandmeid kolmandas riigis asuvalt eraõiguslikult isikult, võib Europol edastada need andmed ning nimetatud andmete analüüsi ja kontrollimise tulemused üksnes liikmesriigile või asjaomasele kolmandale riigile, nagu on osutatud artikli 25 lõike 1 punktides a, b või c või artikli 25 lõikes 4a.

Ilma et see piiraks käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamist võib Europol edastada käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud tulemused asjaomasele kolmandale riigile artikli 25 lõigete 5 või 6 kohaselt.

5.  

Europol ei saada ega edasta isikuandmeid eraõiguslikele isikutele, välja arvatud järgmistel juhtudel ning kui selline saatmine või edastamine on rangelt vajalik ja proportsionaalne, otsustades igal üksikjuhul eraldi kas

a) 

saatmine või edastamine on väljaspool kahtlust andmesubjekti huvides;

b) 

saatmine või edastamine on rangelt vajalik Europoli eesmärkidega hõlmatud kuriteo, sealhulgas terrorikuriteo peatse toimepaneku tõkestamiseks;

c) 

üldsusele kättesaadavate isikuandmete saatmine või edastamine on rangelt vajalik artikli 4 lõike 1 punktis m osutatud ülesande täitmiseks ja on täidetud järgmised tingimused:

i) 

saatmine või edastamine puudutab konkreetset üksikjuhtumit;

ii) 

ükski asjaomase andmesubjekti põhiõigus ja -vabadus ei kaalu üles avalikku huvi, mis teeb nimetatud isikuandmete saatmise või edastamise asjaomase juhtumi puhul vajalikuks, või

d) 

saatmine või edastamine on rangelt vajalik selleks, et Europol saaks kõnealust eraõiguslikku isikut teavitada, et saadud teabest ei piisa, et Europolil oleks võimalik asjaomased riiklikud üksused kindlaks teha, ja on täidetud järgmised tingimused:

i) 

saatmine või edastamine järgneb isikuandmete saamisele otse eraõiguslikult isikult kooskõlas lõikega 2;

ii) 

puuduv teave, millele Europol võib oma teates viidata, on selgelt seotud kõnealuse eraõigusliku isiku poolt varem jagatud teabega;

iii) 

puuduv teave, millele Europol võib oma teates viidata, piirdub rangelt sellega, mis on Europolile vajalik asjaomaste riiklike üksuste kindlakstegemiseks.

Käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud saatmise või edastamise suhtes kohaldatakse mis tahes artikli 19 lõike 2 või 3 kohaselt teatavaks tehtud piiranguid ning selline saatmine või edastamine ei tohi piirata artikli 67 kohaldamist.

6.  

Pidades silmas käesoleva artikli lõike 5 punkte a, b ja d, kui asjaomane eraõiguslik isik ei ole asu liidus või artikli 25 lõike 1 punktides a, b või c osutatud või artikli 25 lõikes 4a osutatud kolmandas riigis, siis annab tegevdirektor edastamiseks loa üksnes juhul, kui edastamine on

a) 

vajalik asjaomase andmesubjekti või muu isiku eluliste huvide kaitsmiseks;

b) 

vajalik asjaomase andmesubjekti õigustatud huvide kaitsmiseks;

c) 

hädavajalik liikmesriigi või kolmanda riigi avalikku julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu ennetamiseks;

d) 

vajalik Europoli eesmärkidega hõlmatud konkreetse kuriteo tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks või selle eest vastutusele võtmiseks või

e) 

erijuhtudel vajalik Europoli eesmärkidega hõlmatud konkreetse kuriteo tõkestamise, uurimise, avastamise või selle eest vastutusele võtmisega seotud õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks.

Isikuandmeid ei edastata, kui tegevdirektor otsustab, et asjaomase andmesubjekti põhiõigused ja -vabadused kaaluvad üles käesoleva lõike esimese lõigu punktides d ja e osutatud avaliku huvi, mis teeb vajalikuks andmete edastamise.

▼M1

6a.  
Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 5 punktide a, c ja d ning muude liidu õigusaktide kohaldamist, ei tohi lõigete 5 ja 6 kohane isikuandmete saatmine või edastamine olla süstemaatiline, ulatuslik ega struktuurne.
6b.  
Europol võib taotleda liikmesriikidelt nende riiklike üksuste kaudu, et nad hangiksid kooskõlas nende riigisisese õigusega nende territooriumil asuvatel või seal esindajat omavatelt eraõiguslikelt isikutelt isikuandmeid, eesmärgiga jagada nimetatud andmeid Europoliga. Sellised taotlused peavad olema põhjendatud ja võimalikult täpsed. Sellised isikuandmed peavad olema võimalikult vähesel määral tundlikud ja piirduma rangelt ainult sellega, mis on Europoli jaoks vajalik ja proportsionaalne asjaomaste riiklike üksuste kindlakstegemiseks.

Olenemata sellest, milline on liikmesriikide jurisdiktsioon konkreetse kuriteo suhtes, tagavad liikmesriigid, et nende pädevad asutused saavad esimeses lõigus osutatud taotlusi kooskõlas oma riigisisese õigusega menetleda, et anda Europolile vajalikku teavet, et teha kindlaks asjaomased riiklikud üksused.

6c.  
Europoli taristut võib kasutada liikmesriikide pädevate asutuste ja eraõiguslike isikute vaheliseks teabevahetuseks kooskõlas asjaomase riigisisese õigusega. Kõnealune teabevahetus või käsitleda ka kuritegusid, mis ei ole hõlmatud Europoli eesmärkidega.

Kui liikmesriigid kasutavad Europoli taristut isikuandmete vahetamiseks Europoli eesmärkidega hõlmatud kuritegude puhul, võivad nad anda Europolile juurdepääsu sellistele andmetele.

Kui liikmesriigid kasutavad Europoli taristut isikuandmete vahetamiseks kuritegude puhul, mis ei ole hõlmatud Europoli eesmärkidega, ei ole Europolil nimetatud andmetele juurdepääsu ning teda käsitatakse volitatud töötlejana määruse (EL) 2018/1725 artikli 87 kohaselt.

Europol hindab julgeolekuriske, mida põhjustab tema taristu kasutamise lubamine eraõiguslikele isikutele, ja rakendab vajaduse korral asjakohaseid ennetus- ja leevendusmeetmeid.

▼B

7.  
Europol tagab kõikide isikuandmete edastamiste ja selliste edastamiste põhjuste üksikasjaliku dokumenteerimise kooskõlas käesoleva määrusega ning teavitab sellest taotluse korral Euroopa Andmekaitseinspektorit vastavalt artiklile 40.
8.  
Kui saadud või edastatavad isikuandmed mõjutavad liikmesriigi huve, teavitab Europol viivitamata asjaomase liikmesriigi riiklikku üksust.

▼M1 —————

▼M1

11.  
Europol valmistab haldusnõukogule ette aastaaruande artiklite 26, 26a ja 26b kohaselt eraõiguslike isikutega vahetatud isikuandmete kohta, lähtudes haldusnõukogu kehtestatud kvantitatiivsetest ja kvalitatiivsetest hindamiskriteeriumidest.

Aastaaruanne sisaldab konkreetseid näiteid, millest nähtub, miks vastavalt käesoleva artikli lõikele 6b olid Europoli taotlused vajalikud oma eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks.

Aastaaruandes võetakse arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust ning näited muudetakse isikuandmete osas anonüümseks.

Aastaaruanne edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Artikkel 26a

Isikuandmete vahetamine eraõiguslike isikutega veebisisuga seotud kriisiolukorras

1.  
Veebisisuga seotud kriisiolukorras võib Europol saada isikuandmeid otse eraõiguslikelt isikutelt ja töödelda neid isikuandmeid kooskõlas artikliga 18.
2.  
Kui Europol saab isikuandmeid kolmandas riigis asuvalt eraõiguslikult isikult, võib Europol edastada need andmed ning analüüsi ja kontrollimise tulemused nimetatud andmete kohta üksnes liikmesriigile või asjaomasele kolmandale riigile, nagu on osutatud artikli 25 lõike 1 punktides a, b või c või artikli 25 lõikes 4a.

Europol võib edastada oma analüüsi ja kontrollimise tulemused käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmete kohta asjaomasele kolmandale riigile artikli 25 lõike 5 või lõike 6 kohaselt.

3.  
Europol võib isikuandmeid saata või edastada eraõiguslikele isikutele igal üksikjuhul eraldi, võttes arvesse artikli 19 lõike 2 või 3 kohaselt teatavaks tehtud piiranguid ja ilma et see piiraks artikli 67 kohaldamist, kui selliste andmete saatmine või edastamine on rangelt vajalik veebisisuga seotud kriisiolukorra lahendamiseks, ning asjaomase andmesubjekti põhiõigused ja -vabadused ei kaalu konkreetse juhtumi puhul üles avalikku huvi, mis teeb nimetatud andmete saatmise või edastamise vajalikuks.
4.  
Kui asjaomane eraõiguslik isik ei ole asu liidus või artikli 25 lõike 1 punktides a, b või c või artikli 25 lõikes 4a osutatud kolmandas riigis, on edastamiseks nõutud tegevdirektori luba.
5.  
Europol abistab liikmesriikide pädevaid asutusi, vahetab nendega teavet ja teeb nendega koostööd isikuandmete saatmisel või edastamisel eraõiguslikele isikutele vastavalt lõigetele 3 või 4, eelkõige selleks, et vältida topelttööd, parandada koordineerimist ja vältida sekkumist erinevates liikmesriikides toimuvatesse uurimistesse.
6.  
Europol võib taotleda liikmesriikidelt nende riiklike üksuste kaudu, et nad hangiksid kooskõlas riigisisese õigusega nende territooriumil asuvatelt või seal esindajat omavatelt eraõiguslikelt isikutelt isikuandmeid, eesmärgiga jagada kõnealuseid andmeid Europoliga. Selline taotlus peab olema põhjendatud ja võimalikult täpne. Sellised isikuandmed peavad olema võimalikult vähesel määral tundlikud ja piirduma rangelt ainult sellega, mis on vajalik ja proportsionaal, et võimaldada Europolil toetada liikmesriike veebisisuga seotud kriisiolukordadega tegelemisel.

Olenemata sellest, milline on liikmesriikide jurisdiktsioon seoses sellise sisu levitamisega, millega seoses Europol taotleb isikuandmeid, tagavad liikmesriigid, et nende pädevad asutused saavad esimeses lõigus osutatud taotlusi kooskõlas oma riigisisese õigusega menetleda, et anda Europolile tema eesmärkide saavutamiseks vajalikku teavet.

7.  
Europol tagab kõikidel juhtudel isikuandmete edastamise ja sellise edastamise põhjuste üksikasjaliku dokumenteerimise kooskõlas käesoleva määrusega. Euroopa Andmekaitseinspektori taotluse korral teeb Europol selle dokumentatsiooni Euroopa Andmekaitseinspektorile kättesaadavaks vastavalt artiklile 39a.
8.  
Kui saadud või edastatavad isikuandmed mõjutavad liikmesriigi huve, teavitab Europol viivitamata asjaomase liikmesriigi riiklikku üksust.

Artikkel 26b

Isikuandmete vahetamine eraõiguslike isikutega lapse seksuaalset väärkohtlemist kujutava veebimaterjali internetis levitamise käsitlemiseks

1.  
Europol võib saada isikuandmeid otse eraõiguslikelt isikutelt ja töödelda neid isikuandmeid kooskõlas artikliga 18, et käsitleda lapse seksuaalset väärkohtlemist kujutava veebimaterjali internetis levitamist, nagu on osutatud artikli 4 lõike 1 punktis y.
2.  
Kui Europol saab isikuandmeid kolmandas riigis asuvalt eraõiguslikult isikult, edastab Europol nimetatud andmed ning analüüsi ja kontrollimise tulemused nimetatud andmete kohta üksnes liikmesriigile või asjaomasele kolmandale riigile, nagu on osutatud artikli 25 lõike 1 punktides a, b või c või artikli 25 lõikes 4a.

Europol võib edastada oma analüüsi ja kontrollimise tulemused käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud andmete kohta asjaomasele kolmandale riigile artikli 25 lõike 5 või 6 kohaselt.

3.  
Europol võib isikuandmeid saata või edastada eraõiguslikele isikutele igal üksikjuhul eraldi, võttes arvesse artikli 19 lõikest 2 või 3 kohaselt teatavaks tehtud piiranguid ja ilma et see piiraks artikli 67 kohaldamist, kui selliste andmete saatmine või edastamine on rangelt vajalik lapse seksuaalset väärkohtlemist kujutava veebimaterjali internetis levitamise käsitlemiseks, nagu on osutatud artikli 4 lõike 1 punktis y, ning kui asjaomase andmesubjekti põhiõigused ega -vabadused ei kaalu konkreetse juhtumi puhul üles avalikku huvi, mis teeb nimetatud isikuandmete saatmise või edastamise vajalikuks.
4.  
Kui asjaomane eraõiguslik isik ei asu liidus või kolmandas riigis, nagu on osutatud artikli 25 lõike 1 punktides a, b või c või artikli 25 lõikes 4a, on edastamiseks nõutav tegevdirektori luba.
5.  
Europol abistab liikmesriikide pädevaid asutusi, vahetab nendega teavet ja teeb nendega koostööd isikuandmete saatmisel või edastamisel eraõiguslikele isikutele vastavalt lõikele 3 või 4, eelkõige selleks, et vältida topelttööd, parandada koordineerimist ja vältida sekkumist erinevates liikmesriikides toimuvatesse uurimistesse.
6.  
Europol võib taotleda liikmesriikidelt nende riiklike üksuste kaudu, et nad hangiksid vastavalt oma riigisisesele õigusele nende territooriumil asuvatelt või seal esindajat omavatelt eraõiguslikelt isikutelt isikuandmeid, eesmärgiga jagada neid andmeid Europoliga. Selline taotlus peab olema põhjendatud ja võimalikult täpne. Sellised isikuandmed peavad olema võimalikult vähesel määral tundlikud ja piirduma rangelt ainult sellega, mis on Europoli jaoks vajalik ja proportsionaalne, et käsitleda lapse seksuaalset väärkohtlemist kujutava veebimaterjali internetis levitamist, nagu on osutatud artikli 4 lõike 1 punktis y.

Olenemata sellest, milline on liikmesriikide jurisdiktsioon seoses sellise sisu levitamisega, millega seoses Europol taotleb isikuandmeid, tagavad liikmesriigid, et liikmesriikide pädevad asutused saavad esimeses lõigus viidatus taotlusi menetleda kooskõlas nende riigisisese õigusega, et anda Europolile tema eesmärkide saavutamiseks vajalikku teavet.

7.  
Europol tagab kõikidel juhtudel isikuandmete edastamise ja sellise edastamise põhjuste üksikasjaliku dokumenteerimise kooskõlas käesoleva määrusega. Euroopa Andmekaitseinspektori taotluse korral teeb Europol selle dokumentatsiooni Euroopa Andmekaitseinspektorile kättesaadavaks vastavalt artiklile 39a.
8.  
Kui saadud või edastatavad isikuandmed mõjutavad liikmesriigi huve, teavitab Europol viivitamata asjaomase liikmesriigi riiklikku üksust.

▼B

Artikkel 27

Eraisikutelt saadud teave

▼M1

1.  
Kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks, võib Europol saada ja töödelda eraisikutelt saadud teavet.

Europol võib töödelda eraisikutelt saadud isikuandmeid, ainult siis kui andmed on saadud

a) 

riikliku üksuse kaudu kooskõlas riigisisese õigusega;

b) 

kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni kontaktpunkti kaudu artikli 25 lõike 1 punktis c kohaselt või

c) 

artikli 25 lõike 1 punktis a või b või artikli 25 lõikes 4a osutatud kolmanda riigi asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni kaudu.

2.  
Kui Europol saab teavet, sealhulgas isikuandmeid mujal kui artikli 25 lõike 1 punktides a või b või artikli 25 lõikes 4a osutatud kolmandas riigis asuvalt eraisikult, võib Europol kõnealuse teabe edastada üksnes liikmesriigile või sellisele kolmandale riigile.

▼B

3.  
Kui saadud isikuandmed mõjutavad liikmesriigi huve, teavitab Europol viivitamata asjaomase liikmesriigi riiklikku üksust.
4.  
Europol ei võta isikuandmete saamiseks ühendust eraisikutega.
5.  
Ilma et see piiraks artikleid 36 ja 37, ei või Europol isikuandmeid eraisikutele edastada.



VI PEATÜKK

▼M1

ANDMEKAITSE

▼M1

Artikkel 27a

Isikuandmete töötlemine Europolis

1.  
Ilma et see piiraks käesoleva määruse kohaldamist, kohaldatakse Europoli poolt isikuandmete töötlemise suhtes määruse (EL) 2018/1725 artiklit 3 ja IX peatükki.

Halduslikku laadi isikuandmete Europolis töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2018/1725, välja arvatud selle IX peatükki.

2.  
Käesolevas määruses tähendavad isikuandmed kasutatavaid isikuandmeid, nagu need on määratletud määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punktis 2, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.
3.  
Haldusnõukogu võtab vastu reeglid, millega määratakse kindlaks halduslikku laadi isikuandmete säilitamise tähtajad.

▼M1 —————

▼B

Artikkel 29

Teabe usaldusväärsuse ja õigsuse hindamine

1.  

Teabe esitanud liikmesriik annab liikmesriigist pärit teabeallika usaldusväärsusele võimaluse piires hinnangu, kasutades järgmisi allika hindamise koode:

A: allika autentsuse, usaldusväärsuse ja pädevuse suhtes pole kahtlust või teave pärineb allikast, mis on alati olnud usaldusväärne;
B: teave pärineb allikast, mis on enamasti olnud usaldusväärne;
C: teave pärineb allikast, mis enamasti ei ole olnud usaldusväärne;
X: allika usaldusväärsust ei ole võimalik hinnata.
2.  

Võimaluse piires hinnatakse liikmesriigist pärit teabe õigsust, kasutades järgmisi teabe hindamise koode:

1: teave, mille õigsuses ei ole kahtlust;
2: teave, milles selle allikas on isiklikult kindel, kuid milles seda edastav ametnik ei ole isiklikult kindel;
3: teave, milles selle allikas ei ole isiklikult kindel, kuid mida kinnitab muu, varem jäädvustatud teave;
4: teave, milles selle allikas ei ole isiklikult kindel ja mida ei ole võimalik kinnitada.
3.  
Kui Europol jõuab juba tema valduses oleva teabe põhjal järeldusele, et lõikes 1 või 2 esitatud hinnangut on vaja muuta, teavitab ta sellest asjaomast liikmesriiki ja püüab hinnangu muutmises kokku leppida. Europol ei muuda hinnangut ilma kokkuleppeta.
4.  
Kui Europol saab liikmesriigilt teavet, millele ei ole antud hinnangut lõike 1 või 2 kohaselt, püüab ta hinnata allika usaldusväärsust ja teabe õigsust juba tema valduses oleva teabe põhjal. Konkreetseid andmeid ja teavet tuleb hinnata kokkuleppel teabe esitanud liikmesriigiga. Liikmesriik ja Europol võivad samuti üldjoontes kokku leppida konkreetsete andmeliikide ja konkreetsete allikate hindamise üldtingimustes. Kui konkreetse juhtumi suhtes ei ole jõutud kokkuleppele või kui kokkulepe üldtingimuste kohta puudub, määrab Europol teabele või andmetele lõigetes 1 ja 2 osutatud koodid X ja 4.
5.  
Käesolevat artiklit kohaldatakse mutatis mutandis juhul, kui Europol saab andmeid või teavet liidu asutuselt, kolmandalt riigilt, rahvusvaheliselt organisatsioonilt või eraõiguslikult isikult.
6.  
Europol kasutab avalikult kättesaadavatest allikatest pärit teabe hindamiseks lõigetes 1 ja 2 sätestatud koode.
7.  
Kui teave saadakse Europoli poolt oma ülesannete täitmisel tehtud analüüsi tulemusel, hindab Europol sellist teavet kooskõlas käesoleva artikliga ja kokkuleppel analüüsis osalevate liikmesriikidega.

Artikkel 30

Isikuandmete eriliikide ja eri kategooria andmesubjektide isikuandmete töötlemine

1.  
Kuriteoohvrite, tunnistajate või teiste teo kohta teavet anda võivate isikute või alla 18-aastaste isikute isikuandmete töötlemine on lubatud, kui see on rangelt vajalik ja proportsionaalne Europoli eesmärkidega seotud kuritegude tõkestamiseks või nende vastu võitlemiseks.
2.  
►M1  Rassilist või etnilist päritolu, poliitilisi vaateid, usulisi või filosoofilisi veendumusi või ametiühingusse kuulumist kajastavate isikuandmete ning geeniandmete ja biomeetriliste andmete töötlemine füüsilise isiku kordumatu tuvastamise eesmärgil või füüsilise isiku tervist, seksuaalelu või seksuaalset sättumust käsitlevate andmete töötlemine on lubatud üksnes juhul, kui see on rangelt proportsionaalne ja vajalik artikli 33a kohaste teadus- ja innovatsiooniprojektide jaoks ja kui see toimub operatiiveesmärkidel, mis vastavad Europoli eesmärkidele, ja üksnes selliste kuritegude ennetamiseks või nende vastu võitlemiseks, mis on hõlmatud Europoli eesmärkidega. Sellise töötlemise suhtes kohaldatakse ka käesolevas määruses sätestatud asjakohaseid andmesubjekti õiguste ja vabadustega seotud kaitsemeetmeid ning töötlemine on lubatud üksnes juhul, kui need andmed täiendavad muid Europoli töödeldavaid isikuandmeid, välja arvatud biomeetrilised andmed, mida töödeldakse füüsilise isiku kordumatu tuvastamise eesmärgil. ◄ On keelatud valida teatavat isikute rühma ainuüksi eespool nimetatud isikuandmete põhjal.

▼M1

2a.  
Andmekaitseametnikku teavitatakse põhjendamatu viivituseta käesoleva artikli kohasest isikuandmete töötlemisest.

▼M1

3.  
Ainult Europolil on otsene juurdepääs lõigetes 1 ja 2 osutatud isikuandmetele. Europoli tegevdirektor annab piiratud arvule Europoli töötajatele loa selliseks juurdepääsuks, kui see on vajalik nende tööülesannete täitmiseks.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, kui see on vajalik isikuandmetele otsese juurdepääsu andmiseks liikmesriikide pädevate asutuste ja ELi toimimise lepingu V jaotise alusel asutatud liidu ametite töötajatele käesoleva määruse artikli 20 lõikes 1 ja 2a ette nähtud juhtudel või teadus- ja innovatsiooniprojektide puhul, kooskõlas käesoleva määruse artikli 33a lõike 2 punktiga d, annab tegevdirektor nõuetekohaselt loa selliseks juurdepääsuks piiratud arvule sellistele töötajatele.

▼M1 —————

▼M1

5.  
Lõigetes 1 ja 2 osutatud isikuandmeid ei saadeta liikmesriikidele või liidu asutustele ega edastata kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, välja arvatud juhul, kui selline saatmine või edastamine on üksikjuhtudel liidu õiguse kohaselt nõutav või rangelt vajalik ja proportsionaalne Europoli eesmärkidega hõlmatud kuritegude puhul ning vastavalt V peatükile.

▼B

6.  
Europol esitab igal aastal Euroopa Andmekaitseinspektorile statistilise ülevaate kõikidest lõikes 2 osutatud isikuandmetest, mida ta on töödelnud.

Artikkel 31

Isikuandmete säilitamise ja kustutamise tähtajad

1.  
Europol säilitab enda töödeldud isikuandmeid ainult nii kaua, kui see on andmete töötlemise eesmärgi seisukohast vajalik ja proportsionaalne.
2.  
Europol vaatab isikuandmete edasise säilitamise vajaduse läbi igal juhul hiljemalt kolme aasta jooksul pärast andmete esmase töötlemise algust. Kui Europol oma ülesannete täitmiseks vajab isikuandmete edasist säilitamist, võib ta otsustada, et säilitab isikuandmeid järgmise läbivaatamiseni, mis toimub pärast järgmist kolmeaastast ajavahemikku. Edasist säilitamist põhjendatakse ja see dokumenteeritakse. Kui isikuandmete edasise säilitamise otsust ei tehta, kustutakse need andmed kolme aasta möödumisel automaatselt.
3.  
Kui artikli 30 lõigetes 1 ja 2 osutatud isikuandmeid säilitatakse kauem kui viis aastat, teavitatakse sellest Euroopa Andmekaitseinspektorit.
4.  
Kui liikmesriik, liidu asutus, kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon on isikuandmete edastamise ajal vastavalt artikli 19 lõikele 2 teatanud piirangutest seoses isikuandmete varasema kustutamise või hävitamisega, kustutab Europol isikuandmed kooskõlas selliste piirangutega. Kui andmete esitaja valduses olevast teabest ulatuslikuma teabe põhjal järeldatakse, et andmete edasine säilitamine on Europoli ülesannete täitmiseks vajalik, taotleb Europol andmete esitajalt luba andmeid edasi säilitada ning põhjendab sellist taotlust.
5.  
Kui liikmesriik, liidu asutus, kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon kustutab oma andmebaasist Europolile edastatud isikuandmed, teatab ta sellest Europolile. Europol kustutab asjaomased andmed, välja arvatud juhul, kui andmete esitaja valduses olevast teabest ulatuslikuma teabe põhjal järeldatakse, et andmete edasine säilitamine on Europoli ülesannete täitmiseks vajalik. Europol teavitab andmete esitajat kõnealuste andmete edasisest säilitamisest ja põhjendab seda.
6.  

Isikuandmeid ei kustutata, kui

a) 

see kahjustaks kaitset vajava andmesubjekti huve. Sellistel juhtudel kasutatakse andmeid üksnes andmesubjekti sõnaselgel ja kirjalikul nõusolekul;

b) 

andmesubjekt seab kahtluse alla nende õigsuse. Sellisel juhul säilitatakse andmeid ajavahemiku jooksul, mis võimaldab liikmesriikidel või, kui see on asjakohane, Europolil kontrollida andmete õigsust;

c) 

neid tuleb säilitada tõendamise eesmärgil või õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks, või

d) 

andmesubjekt on vastu nende kustutamisele ning nõuab selle asemel nende kasutamise piiramist.

▼M1

Artikkel 32

Töötlemise turvalisus

Europol, kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 91, ja liikmesriigid, kooskõlas direktiivi (EL) 2016/680 artikliga 29, kehtestavad mehhanismid turvameetmete võtmiseks kogu infosüsteemi piires.

▼M1 —————

▼M1

Artikkel 33a

Isikuandmete töötlemine teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil

1.  

Europol võib töödelda isikuandmeid teadus- ja innovatsiooniprojektide eesmärgil, kui nimetatud isikuandmete töötlemine:

a) 

on asjaomase projekti eesmärkide saavutamiseks rangelt vajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud;

b) 

isikuandmete eriliikide puhul on see rangelt vajalik ja kohaldatakse asjakohased kaitsemeetmed, mis võivad hõlmata pseudonüümimist.

Europoli teadus- ja innovatsiooniprojektide raames toimuva isikuandmete töötlemise puhul juhindutakse läbipaistvuse, selgitatavuse, õigluse ja aruandekohustuse põhimõtetest.

2.  

Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, isikuandmete töötlemiseks Europoli teadus- ja innovatsiooniprojektide raames, kohaldatakse järgmisi kaitsemeetmeid:

a) 

iga teadus- ja innovatsiooniprojekti jaoks on nõutud tegevdirektori eelnev luba, mille ta annab andmekaitseametniku ja põhiõiguste ametnikuga konsulteerides ning mille aluseks on:

i) 

projekti erieesmärkide kirjeldus ja selgitus, kuidas projekt aitab Europolil või liikmesriigi pädevatel asutustel täita oma ülesandeid;

ii) 

kavandatava töötlemistoimingu kirjeldus, milles esitatakse töötlemise eesmärgid, ulatus ja kestus ning isikuandmete töötlemise vajalikkus ja proportsionaalsus, näiteks uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste uurimiseks ja katsetamiseks ning projektitulemuste täpsuse tagamiseks;

iii) 

töödeldavate isikuandmete kategooriate kirjeldus;

iv) 

hinnang selle kohta, kuidas järgitakse määruse (EL) 2018/1725 artiklis 71 sätestatud andmekaitsepõhimõtteid, säilitamise tähtaega ja isikuandmetele juurdepääsu tingimusi; ning

v) 

andmekaitsealane mõjuhinnang, mis hõlmab andmesubjektide õigusi ja vabadusi ohustavaid riske, algoritmide treenimiseks kasutatavate isikuandmete ja töötlemistulemuste kallutatuse riski ning nende riskide vähendamiseks ja põhiõiguste rikkumise vältimiseks kavandatud meetmeid;

b) 

enne projekti käivitamist teavitatakse Euroopa Andmekaitseinspektorit;

c) 

haldusnõukoguga konsulteeritakse või teda teavitatakse enne projekti käivitamist vastavalt artikli 18 lõikes 7 osutatud suunistele;

d) 

kõik projekti raames töödeldavad isikuandmed

i) 

kopeeritakse ajutiselt Europoli eraldiseisvasse, isoleeritud ja kaitstud andmetöötluskeskkonda üksnes kõnealuse projekti elluviimise eesmärgil;

ii) 

neile on juurdepääs üksnes Europoli spetsiaalselt volitatud töötajatele vastavalt käesoleva määruse artikli 30 lõikele 3 ning tehniliste turvameetmete kohaldamisel liikmesriikide pädevatele asutustele ja ELi toimimise lepingu V jaotise alusel asutatud liidu asutuste spetsiaalselt volitatud töötajatele;

iii) 

neid ei tohi saata ega edastada;

iv) 

ei tohi kaasa tuua andmesubjekte mõjutavaid meetmeid või otsuseid nende töötlemise tõttu;

v) 

peavad olema kustutatud, kui projekt on lõpule viidud või isikuandmete säilitamise tähtaeg on vastavalt artiklile 31 möödunud;

e) 

projekti raames toimunud isikuandmete töötlemise logisid säilitatakse kuni kaks aastat pärast projekti lõpetamist üksnes andmete töötlemise tulemuse täpsuse kontrollimiseks ja ainult seni, kuni see on selleks vajalik.

3.  
Haldusnõukogu kehtestab siduvas dokumendis teadus- ja innovatsiooniprojektide üldise kohaldamisala. Vajaduse korral sellist dokumenti ajakohastatakse ja tehakse kättesaadavaks Euroopa Andmekaitseinspektorile tema järelevalve teostamise eesmärgil.
4.  
Europol säilitab dokumendi, mis sisaldab algoritmide treenimise, testimise ja valideerimise protsessi ja põhjenduste üksikasjaliku kirjelduse, et tagada protsessi ja algoritmide läbipaistvus, sealhulgas nende vastavus käesolevas artiklis sätestatud kaitsemeetmetele, ning võimaldada kontrollida selliste algoritmide kasutamisel põhinevate tulemuste täpsust. Taotluse korral teeb Europol nimetatud dokumendi kättesaadavaks huvitatud isikutele, sealhulgas liikmesriikidele ja parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale.
5.  
Kui teadus- ja innovatsiooniprojekti jaoks töödeldavad isikuandmed on esitanud liikmesriik, liidu asutus, kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon, taotleb Europol kõnealuselt andmete esitajalt nõusolekut vastavalt artikli 19 lõikele 2, välja arvatud juhul, kui andmete esitaja on andnud selliseks töötlemiseks eelneva loa teadusuuringute ja innovatsiooniprojektide eesmärgil, kas üld- või eritingimustel.

Europol ei töötle andmeid teadusuuringute ja innovatsiooniprojektide eesmärgil ilma andmete esitaja nõusolekuta. Sellise nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta.

▼B

Artikkel 34

Asjaomaste asutuste teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest

▼M1

1.  
Ilma et see piiraks määruse (EL) 2018/1725 artikli 92 kohaldamist, teavitab Europol isikuandmetega seotud rikkumise korral põhjendamatu viivituseta kõnealusest rikkumisest asjaomase liikmesriigi pädevaid asutusi vastavalt käesoleva määruse artikli 7 lõikele 5 ning asjaomast andmete esitajat, välja arvatud juhul, kui on ebatõenäoline, et isikuandmetega seotud rikkumine ohustab füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi.

▼B

2.  

Lõikes 1 osutatud teates tuleb vähemalt

a) 

kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise laadi ning nimetada võimaluse ja vajaduse korral asjaomaste andmesubjektide kategooriad ja arv ning asjaomaste kirjete liigid ja arv;

b) 

kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikke tagajärgi;

c) 

kirjeldada Europoli kavandatud või võetud meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise osas ja

d) 

soovitada asjakohasel juhul meetmeid, mis võimaldavad leevendada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikku negatiivset mõju.

▼M1 —————

▼B

Artikkel 35

Andmesubjekti teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest

▼M1 —————

▼M1

3.  
Ilma et see piiraks määruse (EL) 2018/1725 artikli 93 kohaldamist, kui Europolil ei ole asjaomase andmesubjekti kontaktandmeid, palub ta, et andmete esitaja teavitaks andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest ja teavitaks Europoli tehtud otsusest. Andmeid esitav liikmesriik teavitab asjaomast andmesubjekti isikuandmete rikkumisest vastavalt oma riigisisesele õigusele.

▼M1 —————

▼B

Artikkel 36

Andmesubjekti õigus tutvuda andmetega

▼M1 —————

▼M1

3.  
Andmesubjekt, kes soovib kasutada määruse (EL) 2018/1725 artiklis 80 osutatud õigust tutvuda oma isikuandmetega, võib esitada asjakohase taotluse enda valitud liikmesriigis selleks määratud ametiasutusele või Europolile. Kui taotlus tehakse nimetatud ametiasutusele, edastab ta taotluse põhjendamatu viivituseta ja ühe kuu jooksul pärast selle kättesaamist Europolile.

▼B

4.  
Europol kinnitab lõike 3 kohase taotluse kättesaamist. Europol vastab taotlusele põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kolme kuu jooksul alates selle kättesaamisest.
5.  
Europol konsulteerib tehtava otsuse osas liikmesriikide pädevate asutustega kooskõlas artikli 7 lõikes 5 sätestatud tingimustega ning asjaomaste andmete esitajaga. Isikuandmetele juurdepääsu andmise otsuse vastuvõtmise eeltingimus on tihe koostöö Europoli ja andmete esitaja vahel, kes on otseselt seotud andmesubjekti juurdepääsuga sellistele andmetele. Kui liikmesriik või andmete esitaja ei nõustu Europoli kavandatud vastusega, teavitab ta Europoli oma vastuseisu põhjustest vastavalt käesoleva artikli lõikele 6. Europol võtab kõiki selliseid vastuväiteid täiel määral arvesse. Seejärel teavitab Europol oma otsusest asjaomaseid pädevaid asutusi vastavalt artikli 7 lõikes 5 sätestatud tingimustele ja andmete esitajat.

▼M1 —————

▼B

Artikkel 37

Õigus isikuandmeid parandada, kustutada ja piirata

▼M1

1.  
Andmesubjekt, kes soovib kasutada määruse (EL) 2018/1725 artiklis 82 osutatud õigust lasta parandada oma isikuandmeid, need kustutada või nende töötlemist piirata, võib esitada asjakohase taotluse enda valitud liikmesriigis selleks määratud asutuse kaudu, või Europolile. Kui taotlus tehakse kõnealusele ametiasutusele, edastab ta taotluse põhjendamatu viivituseta ja ühe kuu jooksul pärast selle kättesaamist Europolile.

▼M1 —————

▼M1

3.  
Ilma et see piiraks määruse (EL) 2018/1725 artikli 82 lõike 3 kohaldamist, Europol pigem piirab isikuandmete töötlemist, mitte ei kustuta neid, kui on põhjendatult alust arvata, et andmete kustutamine võib mõjutada andmesubjekti õigustatud huve.

Töötlemispiiranguga andmeid töödeldakse üksnes andmesubjekti õiguste kaitsmise eesmärgil, kui see on vajalik andmesubjekti või teise isiku eluliste huvide kaitsmiseks, või määruse (EL) 2018/1725 artikli 82 lõikes 3 sätestatud eesmärkidel.

4.  
Kui lõigetes 1 ja 3 osutatud Europoli valduses olevad isikuandmed on talle esitanud kolmandad riigid, rahvusvahelised organisatsioonid või liidu asutused või kui need andmed on talle otse esitanud eraõiguslikud isikud, kui Europol on andmed saanud avalikult kättesaadavatest allikatest või Europoli enda analüüside tulemusel, siis parandab või kustutab Europol sellised andmed või piirab nende töötlemist ning teavitab asjakohasel juhul andmete esitajaid.
5.  
Kui lõigetes 1 ja 3 osutatud Europoli valduses olevad isikuandmed on talle esitanud liikmesriik, parandab või kustutab sellised andmed või piirab nende töötlemist asjaomane liikmesriik koostöös Europoliga, toimides oma vastava pädevuse piires.

▼B

6.  
Kui väärad isikuandmed on edastatud teiste asjakohaste vahendite abil või kui vead liikmesriikide esitatud andmetes on tingitud vigasest edastamisest või kui edastamisega rikuti käesolevat määrust või kui andmed ei ole õiged seetõttu, et Europol on need sisestanud, vastu võtnud või neid säilitanud valesti või käesolevat määrust rikkudes, parandab või kustutab Europol andmed koostöös asjaomaste andmete esitajatega.
7.  
Lõigetes 4, 5 ja 6 osutatud juhtudel teavitatakse viivitamata kõiki selliste andmete saajaid. Andmed saanud isikud parandavad, kustutavad või piiravad need andmed oma süsteemides vastavalt andmed saanud isikutele kohaldatavatele reeglitele.

▼M1 —————

▼B

Artikkel 38

Andmekaitsega seotud vastutus

▼M1

1.  
Europol töötleb isikuandmeid viisil, mis võimaldab teha kindlaks nende allika vastavalt artiklile 17.
2.  

Määruse (EL) 2018/1725 artikli 71 lõike 1 punktis d osutatud isikuandmete õigsuse eest vastutab:

▼B

a) 

liikmesriik või liidu asutus, kes isikuandmed Europolile edastas;

b) 

Europol seoses nende isikuandmete kvaliteediga, mille edastasid kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid või mille on otse talle edastanud eraõiguslikud isikud, samuti nende isikuandmete kvaliteedi eest, mille Europol on saanud avalikult kättesaadavatest allikatest või Europoli enda analüüside tulemusel või mida Europol säilitab vastavalt artikli 31 lõikele 5.

3.  
Kui Europolile saab teatavaks, et artikli 17 lõike 1 punktide a ja b kohaselt edastatud isikuandmed on faktiliselt ebaõiged või neid on ebaseaduslikult säilitatud, teavitab ta sellest kõnealuste andmete edastajat.

▼M1

4.  
Europol vastutab määruse (EL) 2018/1725 järgimise eest seoses halduslikku laadi isikuandmetega ning käesoleva määruse ning määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 ja IX peatüki järgimise eest seoses isikuandmetega.

▼B

5.  

Edastamise õiguspärasuse eest vastutab

a) 

andmed edastanud liikmesriik, kui tegemist on liikmesriikide poolt Europolile edastatud isikuandmetega;

b) 

Europol, kui tegemist on tema poolt liikmesriikidele, kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele edastatud isikuandmetega.

6.  
Europoli ja liidu asutuste vahelise andmeedastuse puhul vastutab edastamise õiguspärasuse eest Europol.

Ilma et see piiraks esimest lõiku, vastutavad juhul, kui Europol edastab andmeid andmete saaja taotlusel, edastamise õiguspärasuse eest nii Europol kui ka andmete saaja.

7.  
Europol vastutab kõikide enda teostatavate andmetöötlustoimingute eest, välja arvatud Europoli infrastruktuuri kasutamise teel toimuva andmete kahepoolse vahetamise eest liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, millele juurdepääs Europolil puudub. Selline andmevahetus toimub asjaomaste üksuste vastutusel ja nende suhtes kohaldatava õiguse kohaselt. ►M1  Sellise andmevahetuse turvalisus tagatakse kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 91. ◄

▼M1

Artikkel 39

Eelnev konsulteerimine

1.  
Ilma et see piiraks määruse (EL) 2018/1725 artikli 90 kohaldamist, eelnevat konsulteerimist Euroopa Andmekaitseinspektoriga ei kohaldata konkreetsete üksikute operatiivtegevuste suhtes, mis ei hõlma uut liiki töötlemist, millega kaasneks suur risk andmesubjektide õigustele ja vabadustele.
2.  
Europol võib algatada töötlemistoiminguid, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2018/1725 artikli 90 lõike 1 kohast eelnevat konsulteerimist Euroopa Andmekaitseinspektoriga, välja arvatud juhul, kui Euroopa Andmekaitseinspektor on andnud nimetatud määruse artikli 90 lõike 4 kohaselt kirjalikult nõu kõnealuses sättes kehtestatud tähtaegade jooksul, mis algavad esmase konsulteerimistaotluse kättesaamise kuupäeval ja mida ei peatata.
3.  
Kui käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kavandatavad töötlemistoimingud on Europoli ülesannete täitmiseks väga olulised ning on eriti kiireloomulised ja vajalikud, et ennetada Europoli eesmärkidega hõlmatud vastava kuriteo vahetut ohtu ja selle vastu võidelda ning kaitsta andmesubjekti või muu isiku elulisi huve, võib Europol erandkorras algatada isikuandmete töötlemise pärast määruse (EL) 2018/1725 artikli 90 lõike 1 kohase Euroopa Andmekaitseinspektoriga eelneva konsulteerimise algust, ja enne nimetatud määruse artikli 90 lõikes 4 sätestatud tähtaja möödumist. Nimetatud juhul teavitab Europol Euroopa Andmekaitseinspektorit enne toimingute alustamist.

Määruse (EL) 2018/1725 artikli 90 lõike 4 kohast Euroopa Andmekaitseinspektori kirjalikku nõu võetakse arvesse tagasiulatuvalt ning töötlemise viisi kohandatakse vastavalt.

Andmekaitseametnik kaasatakse selliste töötlemistoimingute kiireloomulisuse ja vajalikkuse hindamisse enne, kui möödub määruse (EL) 2018/1725 artikli 90 lõike 4 kohane tähtaeg, ning ta teostab järelevalvet töötlemise üle.

4.  
Euroopa Andmekaitseinspektor peab registrit kõikide talle lõike 1 kohaselt teatavaks tehtud toimingute kohta. Register ei ole üldsusele kättesaadav.

▼M1

Artikkel 39a

Töötlemistoimingute kategooriate dokumenteerimine

1.  

Europol dokumenteerib kõik tema vastutusel toimuvate töötlemistoimingute kategooriad. See dokumentatsioon sisaldab järgmist teavet:

a) 

Europoli kontaktandmed ning andmekaitseametniku nimi ja kontaktandmed;

b) 

töötlemise eesmärgid;

c) 

andmesubjektide kategooriate ja isikuandmete kategooriate kirjeldus;

d) 

nende vastuvõtjate kategooriad, kellele isikuandmeid on avalikustatud või avalikustatakse, sealhulgas kolmandate riikide vastuvõtjad või rahvusvahelised organisatsioonid;

e) 

asjakohasel juhul teave isikuandmete edastamise kohta kolmandale riigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või eraõiguslikule isikule, sealhulgas vastuvõtja tuvastamiseks;

f) 

võimaluse korral eri andmekategooriate kustutamiseks ette nähtud tähtajad;

g) 

võimaluse korral määruse (EL) 2018/1725 artiklis 91 osutatud tehniliste ja korralduslike turvameetmete üldine kirjeldus;

h) 

asjakohasel juhul profiilianalüüsi kasutamine.

2.  
Lõikes 1 osutatud dokumentatsioon on kirjalik, sealhulgas elektroonilisel kujul.
3.  
Europol teeb lõikes 1 osutatud dokumentatsiooni taotluse alusel kättesaadavaks Euroopa Andmekaitseinspektorile.

▼M1

Artikkel 40

Logimine

1.  
Kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 88 peab Europol oma töötlemistoimingute logisid. Logide muutmine ei ole võimalik.
2.  
Ilma et see piiraks määruse (EL) 2018/1725 artikli 88 kohaldamist, kui see on riiklikule üksusele vajalik andmekaitsenormide järgimisega seotud konkreetse uurimise jaoks, esitatakse lõikes 1 osutatud logid nimetatud riiklikule üksusele.

Artikkel 41

Andmekaitseametniku määramine

1.  
Haldusnõukogu nimetab Europoli töötajate seast ametisse andmekaitseametniku, kes määratakse ametisse ainult sellel eesmärgil.
2.  
Andmekaitseametniku valimisel lähtutakse tema ametialasest pädevusest ning eelkõige tema eriteadmistest andmekaitsealase õiguse ja asjaomaste tavade valdkonnas ning suutlikkusest täita käesoleva määruse artiklis 41b ja määruses (EL) 2018/1725 osutatud ülesandeid.
3.  
Andmekaitseametniku valimine ei tohi kaasa tuua huvide konflikti isiku andmekaitseametnikuna tegutsemise ning tema teiste võimalike ametikohustuste vahel, eelkõige seoses käesoleva määruse kohaldamisega.
4.  
Haldusnõukogu ei vabasta andmekaitseametnikku ametist ega karista teda seoses tema ülesannete täitmisega.
5.  
Europol avaldab andmekaitseametniku kontaktandmed ja edastab need Euroopa Andmekaitseinspektorile.

▼M1

Artikkel 41a

Andmekaitseametniku ametiseisund

1.  
Europol tagab andmekaitseametniku nõuetekohase ja õigeaegse kaasamise kõikidesse isikuandmete kaitsega seotud küsimustesse.
2.  
Europol toetab andmekaitseametnikku artiklis 41b osutatud ülesannete täitmisel, andes talle nende ülesannete täitmiseks ja oma eriteadmiste säilitamiseks vajalikud vahendid ja töötajad ning juurdepääsu isikuandmetele ja isikuandmete töötlemise toimingutele.

Selleks, et toetada andmekaitseametnikku oma tööülesannete täitmisel, võidakse Europoli töötajate seast määrata abiandmekaitseametnik.

3.  
Europol tagab, et andmekaitseametnik tegutseb sõltumatult ega saa oma ülesannete täitmiseks juhiseid.

Andmekaitseametnik annab aru otse haldusnõukogule.

4.  
Andmesubjektid võivad pöörduda andmekaitseametniku poole kõigis küsimustes, mis on seotud nende isikuandmete töötlemisega ning nende käesolevast määrusest ja määrusest (EL) 2018/1725 tulenevate õiguste kasutamisega.

Keegi ei tohi kannatada seepärast, et ta juhtis andmekaitseametniku tähelepanu käesoleva määruse või määruse (EL) 2018/1725 sätete väidetavale rikkumisele.

5.  
Haldusnõukogu võtab vastu andmekaitseametnikku käsitlevad rakendusnormid. Kõnealused rakendusnormid käsitlevad eelkõige andmekaitseametniku valimise menetlust ja tema ametist vabastamist, tema ülesandeid, kohustusi ja volitusi ning tema sõltumatuse tagatisi.
6.  
Andmekaitseametniku ja tema töötajate suhtes kehtib konfidentsiaalsuskohustus vastavalt artikli 67 lõikele 1.
7.  
Andmekaitseametnik nimetatakse ametisse neljaks aastaks ja ta võidakse ametisse tagasi nimetada.
8.  
Haldusnõukogu vabastab andmekaitseametniku ametist, kui andmekaitseametnik ei vasta enam oma ametikohustuste täitmiseks vajalikele tingimustele, tehes seda üksnes Euroopa Andmekaitseinspektori nõusolekul.
9.  
Haldusnõukogu registreerib andmekaitseametniku ja abiandmekaitseametniku Euroopa Andmekaitseinspektori juures.
10.  
Andmekaitseametniku suhtes kohaldatavaid sätteid kohaldatakse abiandmekaitseametniku suhtes mutatis mutandis.

Artikkel 41b

Andmekaitseametniku ülesanded

1.  

Andmekaitseametnikul on isikuandmete töötlemisel eelkõige järgmised ülesanded:

a) 

tagada sõltumatul viisil, et Europol järgiks käesoleva määruse ja määruse (EL) 2018/1725 andmekaitsesätteid ning Europoli sise-eeskirjade asjakohaseid andmekaitsesätteid, sealhulgas käesoleva määruse, määruse (EL) 2018/1725, muude liidu või liikmesriikide andmekaitsenormide ja Europoli isikuandmete kaitse põhimõtete järgimise seire seoses vastutusvaldkondade jaotamise, isikuandmete töötlemise toimingutes osalevate töötajate teadlikkuse suurendamise ja koolitamisega ning seonduvate auditite tegemist;

b) 

teavitada ja nõustada Europoli ning isikuandmeid töötlevaid töötajaid nende kohustustest, mis tulenevad käesolevast määrusest, määrusest (EL) 2018/1725 ja muudest liidu või liikmesriikide andmekaitsenormidest;

c) 

anda taotluse korral nõu andmekaitsealase mõju hindamise kohta vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artiklile 89 ning seirata selle andmekaitsealase mõju hinnangu tulemuslikkust;

d) 

pidada isikuandmetega seotud rikkumiste registrit ja anda taotluse korral nõu isikuandmetega seotud rikkumisest teatamise või selle kohta teabe edastamise vajaduse küsimuses vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artiklitele 92 ja 93;

e) 

tagada isikuandmete saatmise, edastamise ja vastuvõtmise dokumenteerimine kooskõlas käesoleva määrusega;

f) 

tagada, et andmesubjekte teavitatakse nende taotluse korral nende õigustest, mis tulenevad käesolevast määrusest ja määrusest (EL) 2018/1725;

g) 

teha koostööd Europoli töötajatega, kes vastutavad andmetöötlusmenetluste ja -koolituse ning andmetöötlusalase nõustamise eest;

h) 

vastata Euroopa Andmekaitseinspektori taotlustele; teha oma pädevuse piires koostööd ja konsulteerida Euroopa Andmekaitseinspektoriga viimase taotlusel või omal algatusel;

i) 

teha õiguskaitse valdkonna andmekaitseküsimustes koostööd liikmesriikide pädevate asutustega, eelkõige liikmesriikide pädevate asutuste andmekaitseametnike ja riiklike järelevalveasutustega;

j) 

tegutseda töötlemisküsimustes Euroopa Andmekaitseinspektori kontaktpunktina, sealhulgas määruse (EL) 2018/1725 artiklites 40 ja 90 osutatud eelneva konsulteerimise puhul, ning kui see on asjakohane, anda oma pädevuse piires nõu ka muudes küsimustes;

k) 

koostada aastaaruanne ning edastada see haldusnõukogule ja Euroopa Andmekaitseinspektorile;

l) 

tagada, et töötlemistoimingud ei kahjustaks andmesubjektide õigusi ja vabadusi.

2.  
Andmekaitseametnik võib anda haldusnõukogule soovitusi andmekaitse praktiliseks parandamiseks ja nõu andmekaitsenormide kohaldamisega seotud küsimustes.

Andmekaitseametnik võib ka omal algatusel või haldusnõukogu või üksikisiku taotlusel uurida talle teatavaks saanud küsimusi ja juhtumeid, mis on otseselt seotud tema ülesannetega, ning anda uurimise tulemustest aru uurimist taotlenud isikule või haldusnõukogule.

3.  
Seoses halduslikku laadi isikuandmetega täidab andmekaitseametnik määrusega (EL) 2018/1725 ette nähtud ülesandeid.
4.  
Andmekaitseametnikul ja andmekaitseametnikku tema ülesannete täitmisel abistavatel Europoli töötajatel on oma ülesannete täitmisel juurdepääs kõikidele Europolis töödeldavatele andmetele ja kõigile Europoli ruumidele.
5.  
Kui andmekaitseametnik leiab, et käesoleva määruse või määruse (EL) 2018/1725 sätteid, mis käsitlevad halduslikku laadi isikuandmete töötlemist, või käesoleva määruse sätteid või määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 ja IX peatüki sätteid, mis käsitlevad isikuandmete töötlemist, ei ole järgitud, teavitab ta sellest tegevdirektorit ja palub tal mittevastavuse kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kõrvaldada.

Kui tegevdirektor ei vii töötlemist kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul normidega vastavusse, teavitab andmekaitseametnik sellest haldusnõukogu. Haldusnõukogu vastab sellele andmekaitseametnikuga kokku lepitud tähtaja jooksul. Kui haldusnõukogu ei kõrvalda mittevastavust ettenähtud ajavahemiku jooksul, esitab andmekaitseametnik juhtumi Euroopa Andmekaitseinspektorile.

Artikkel 41c

Põhiõiguste ametnik

1.  
Haldusnõukogu määrab tegevdirektori ettepanekul põhiõiguste ametniku. Põhiõiguste ametnik võib olla Europoli olemasolev töötaja, kes on saanud põhiõigusi reguleeriva õiguse ja tava alase eriväljaõppe.
2.  

Põhiõiguste ametniku ülesanded on järgmised:

a) 

nõustada Europoli tema tegevuses, kui ta peab seda vajalikuks või kui temalt seda palutakse, ilma seejuures Europoli tegevust takistamata või selles viivitusi põhjustamata;

b) 

seirata põhiõiguste järgimist Europoli poolt;

c) 

esitada mittesiduvaid arvamusi töökorralduse kohta;

d) 

teavitada tegevdirektorit põhiõiguste võimalikest rikkumistest Europoli tegevuses;

e) 

edendada Europoli ülesannete täitmisel ja Europoli tegevuses põhiõiguste austamist;

f) 

muud käesolevas määruses sätestatud ülesanded.

3.  
Europol tagab, et põhiõiguste ametnik ei saa oma ülesannete täitmiseks juhiseid.
4.  
Põhiõiguste ametnik annab aru otse tegevdirektorile ja koostab aastaaruandeid oma tegevuse kohta, sealhulgas selle kohta, mil määral on Europoli tegevuses järgitud põhiõigusi. Nimetatud aruanded tehakse haldusnõukogule kättesaadavaks.

Artikkel 41d

Põhiõigustealane koolitus

Kõik isikuandmete töötlemist hõlmavaid operatiivülesandeid täitvad Europoli töötajad saavad kohustusliku koolituse põhiõiguste ja -vabaduste kaitse kohta, sealhulgas seoses isikuandmete töötlemisega. Kõnealune koolitus töötatakse välja koostöös nõukogu määrusega (EÜ) nr 168/2007 ( 14 ) loodud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)2015/2219 ( 15 ) loodud Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametiga (CEPOL).

▼B

Artikkel 42

Riikliku järelevalveasutuse järelevalve

▼M1

1.  
Direktiivi (EL) 2016/680 artiklis 41 osutatud riiklikul järelevalveasutustel on oma järelevalveülesannete täitmiseks riikliku üksuse või kontaktametniku ruumides juurdepääs andmetele, mille nende liikmesriik on asjakohase riigisisese korra kohaselt Europolile esitanud, ning samuti käesoleva määruse artiklis 40 osutatud logidele.
2.  
Riiklikel järelevalveasutustel on juurdepääs oma Europoli kontaktametnike tööruumidele ja dokumentidele.

▼B

3.  
Riiklikud järelevalveasutused teostavad asjakohase riikliku korra kohaselt järelevalvet riiklike üksuste ja kontaktametnike tegevuse üle, kui selline tegevus on seotud isikuandmete kaitsega. Samuti teavitavad nad Euroopa Andmekaitseinspektorit kõikidest meetmetest, mida nad Europoli suhtes võtavad.
4.  
Igal isikul on õigus taotleda riiklikult järelevalveasutuselt tema kohta käivate andmete mis tahes kujul Europolile edastamise või teatavaks tegemise ning asjaomase liikmesriigi poolt selliste andmetega tutvumise seaduslikkuse kontrollimist. Seda õigust kasutatakse selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kus taotlus esitati.

Artikkel 43

Euroopa Andmekaitseinspektori järelevalve

1.  
►M1  Euroopa Andmekaitseinspektori ülesanne on jälgida ja tagada, et kohaldataks käesoleva määruse ja määruse (EL) 2018/1725 sätteid, mis käsitlevad füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmist isikuandmete töötlemisel Europolis, samuti nõustada Europoli ja andmesubjekte kõikides isikuandmete töötlemisega seotud küsimustes. ◄ Nimetatud eesmärgil täidab ta lõikes 2 ette nähtud ülesandeid ja kasutab talle lõikega 3 antud volitusi tihedas koostöös riiklike järelevalveasutustega vastavalt artiklile 44.
2.  

Euroopa Andmekaitseinspektor

a) 

kuulab ja uurib kaebusi ning teavitab andmesubjekti tulemustest mõistliku aja jooksul;

b) 

teostab omaalgatuslikult või kaebuse alusel uurimisi ning teeb tulemuse andmesubjektile teatavaks mõistliku aja jooksul;

c) 

jälgib ja tagab, et kohaldataks käesolevat määrust ja muid liidu õigusakte, mis käsitlevad füüsiliste isikute kaitsmist isikuandmete töötlemisel Europolis;

d) 

nõustab omaalgatuslikult või konsultatsiooni korras Europoli kõikides isikuandmete töötlemisega seotud küsimustes, eelkõige enne seda, kui viimane koostab oma sise-eeskirjad põhiõiguste ja -vabaduste kaitse kohta isikuandmete töötlemisel;

e) 

peab registrit talle artikli 39 lõike 1 kohaselt teatavaks tehtud ning artikli 39 lõike 4 kohaselt registreeritud uut liiki töötlemistoimingute kohta;

f) 

viib läbi eelneva konsulteerimise seoses töötlemistega, millest talle on teatatud.

3.  

Käesoleva määruse alusel võib Euroopa Andmekaitseinspektor

a) 

nõustada andmesubjekte nende õiguste kasutamisel;

b) 

edastada isikuandmete töötlemist reguleerivate sätete väidetava rikkumise korral asja arutamiseks Europolile ning vajaduse korral teha ettepanekuid rikkumise kõrvaldamiseks ja andmesubjektide kaitse parandamiseks;

c) 

anda käsu täita taotlusi, mis on seotud teatavate andmeid käsitlevate õiguste kasutamisega, kui sellised taotlused on artikleid 36 ja 37 rikkudes tagasi lükatud;

d) 

Europoli hoiatada või teha talle märkuse;

e) 

anda Europolile korralduse parandada, piirata, kustutada või hävitada isikuandmed, mida on töödeldud isikuandmete töötlemist reguleerivaid sätteid rikkudes, ning teavitada nendest meetmetest kolmandaid isikuid, kellele sellised andmed on avaldatud;

f) 

kehtestada ajutise või tähtajatu keelu seoses nende Europoli töötlemistoimingutega, millega rikutakse isikuandmete töötlemist reguleerivaid sätteid;

g) 

edastada asja arutamiseks Europolile ning vajaduse korral Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;

h) 

edastada asja ELi toimimise lepingus sätestatud tingimustel Euroopa Liidu Kohtusse;

i) 

sekkuda Euroopa Liidu Kohtusse antud asjade arutamisse;

▼M1

j) 

anda korralduse, et vastutav töötleja või volitatud töötleja viiks asjakohasel juhul töötlemise toimingud teatud viisil ja kindlaksmääratud aja jooksul vastavusse käesoleva määrusega;

k) 

anda korralduse peatada liikmesriigi või kolmanda riigi vastuvõtjale või rahvusvahelisele organisatsioonile suunatud andmevoog;

l) 

määrata haldustrahvi, kui Europol ei järgi mõnda käesoleva lõike punktides c, e, f, j ja k osutatud meedet, sõltuvalt iga üksikjuhtumi asjaoludest.

▼B

4.  

Euroopa Andmekaitseinspektoril on õigus

a) 

saada Europolilt juurdepääs kõikidele tema uurimisteks vajalikele isikuandmetele ja kogu teabele;

b) 

pääseda kõikidesse tööruumidesse, kus Europol tegutseb, kui on põhjust arvata, et seal teostatakse käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid toiminguid.

▼M1

5.  
Euroopa Andmekaitseinspektor koostab Europoli üle teostatud järelevalvetegevuse kohta aastaaruande. Kõnealune aruanne moodustab osa Euroopa Andmekaitseinspektori aastaaruandest, millele on osutatud määruse (EL) 2018/1725 artiklis 60.

Euroopa Andmekaitseinspektor palub liikmesriikide järelevalveasutustel esitada oma tähelepanekud nimetatud aastaaruande osa kohta enne, kui see aastaaruanne võetakse vastu. Euroopa Andmekaitseinspektor võtab nimetatud tähelepanekuid hoolikalt arvesse ning osutab neile oma aastaaruandes.

Teises lõigus osutatud aastaaruande osa sisaldab statistilisi andmeid, mis käsitlevad kaebusi, uurimisi ja juurdlusi ning isikuandmete edastamist kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, juhtumeid, mille puhul on läbi viidud eelnev konsulteerimine Euroopa Andmekaitseinspektoriga, ning käesoleva artikli lõikes 3 osutatud volituste kasutamist.

▼B

6.  
Euroopa andmekaitseinspektor, Euroopa Andmekaitseinspektori sekretariaadi ametnikud ja teised töötajad on kohustatud hoidma teavet konfidentsiaalsena vastavalt artikli 67 lõikes 1.

Artikkel 44

Euroopa Andmekaitseinspektori ja riiklike järelevalveasutuste koostöö

1.  
Euroopa Andmekaitseinspektor teeb tihedat koostööd riiklike järelevalveasutustega riikide kaasamist nõudvates konkreetsetes küsimustes, eelkõige juhul, kui Euroopa Andmekaitseinspektor või riiklik järelevalveasutus leiab, et liikmesriikide tavad on üksteisest väga erinevad, või kui avastatakse potentsiaalselt ebaseaduslik teabeedastus Europoli teabevahetuskanalite kaudu või kui ühel või mitmel riiklikul järelevalveasutusel tekib küsimusi käesoleva määruse rakendamise või tõlgendamise kohta.

▼M1

2.  
Lõikes 1 osutatud juhtudel tagatakse koordineeritud järelevalve kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 62. Euroopa Andmekaitseinspektor kasutab käesoleva määruse artikli 43 lõikes 2 sätestatud kohustusi täites riiklike järelevalveasutuste eriteadmisi ja kogemusi.

Euroopa Andmekaitseinspektoriga ühiste kontrollide läbiviimisel on riiklike järelevalveasutuste liikmetel ja töötajatel subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet nõuetekohaselt arvesse võttes samasugused õigused, nagu on sätestatud käesoleva määruse artikli 43 lõikes 4, ja neile kehtivad samasugused kohustused, nagu on sätestatud käesoleva määruse artikli 43 lõikes 6.

▼B

3.  
Euroopa Andmekaitseinspektor teavitab riiklikke järelevalveasutusi kõigist neid otseselt mõjutavatest või muul viisil neile olulistest küsimustest. Ühe või mitme riikliku järelevalveasutuse taotlusel teavitab Euroopa Andmekaitseinspektor neid konkreetsetest küsimustest.

▼M1

4.  
Juhtudel, mis seonduvad ühelt või mitmelt liikmesriigilt saadud andmetega, sealhulgas artikli 47 lõikes 2 osutatud juhtudel, konsulteerib Euroopa Andmekaitseinspektor asjaomaste riiklike järelevalveasutustega. Euroopa Andmekaitseinspektor ei otsusta täiendavate meetmete võtmist enne, kui need riiklikud järelevalveasutused on Euroopa Andmekaitseinspektorit teavitanud oma arvamusest Euroopa Andmekaitseinspektori kindlaks määratud tähtaja jooksul, mis on vähemalt üks kuu ja mitte pikem kui kolm kuud hetkest, mil Euroopa Andmekaitseinspektor konsulteerib asjaomaste riiklike järelevalveasutustega. Euroopa Andmekaitseinspektor võtab asjaomaste riiklike järelevalveasutuste vastavaid arvamusi täiel määral arvesse. Kui Euroopa Andmekaitseinspektor kavatseb riiklike järelevalveasutuste seisukohta mitte järgida, teavitab ta sellest asjaomast asutust, esitab põhjenduse ning edastab küsimuse Euroopa Andmekaitsenõukogule.

▼M1 —————

▼B



VII PEATÜKK

ÕIGUSKAITSEVAHENDID JA VASTUTUS

Artikkel 47

Õigus esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile

▼M1

1.  
Igal andmesubjektil on õigus esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile, kui ta leiab, et tema kohta käivate isikuandmete töötlemine Europoli poolt ei ole kooskõlas käesoleva määrusega või määrusega(EL) 2018/1725.

▼B

2.  
►M1  Kui kaebus on seotud käesoleva määruse artiklis 36 või 37 või määruse (EL) 2018/1725 artiklis 81 või 82 osutatud otsusega, konsulteerib Euroopa Andmekaitseinspektor selle liikmesriigi järelevalveasutustega, kes andmed edastas, või küsimusega otseselt seotud liikmesriigiga. ◄ Riikliku järelevalveasutuse arvamust arvesse võttes teeb Euroopa Andmekaitseinspektor otsuse, millega võidakse keelata igasuguse teabe edastamine.
3.  
Kui kaebus on seotud liikmesriigi poolt Europolile esitatud andmete töötlemisega, tagavad Euroopa Andmekaitseinspektor ja andmed esitanud liikmesriigi järelevalveasutus, tegutsedes kumbki oma vastava pädevuse piires, et vajalik andmete töötlemise seaduslikkuse kontroll on tehtud nõuetekohaselt.
4.  
Kui kaebus on seotud andmete töötlemisega, mille on Europolile esitanud liidu asutused, kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid või mille Europol on saanud avalikult kättesaadavatest allikatest või Europoli enda analüüside tulemusel, tagab Euroopa Andmekaitseinspektor, et Europol on nõuetekohaselt teinud vajaliku andmete töötlemise seaduslikkuse kontrolli.

▼M1

5.  
Euroopa Andmekaitseinspektor teavitab andmesubjekti kaebuse menetlemise käigust ja tulemusest, sealhulgas võimalusest kasutada artikli 48 kohaselt õiguskaitsevahendeid.

▼B

Artikkel 48

Õigus kasutada õiguskaitsevahendeid Euroopa Andmekaitseinspektori vastu

Kaebused Euroopa Andmekaitseinspektori otsuste peale esitatakse Euroopa Liidu Kohtule.

Artikkel 49

Vastutuse ja hüvitise saamise õiguse üldsätted

1.  
Europoli lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.
2.  
Otsuse tegemine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse vastavalt Europoli sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.
3.  
Ilma et see piiraks artikli 49 kohaldamist, hüvitab Europol liikmesriikide õiguse ühiste üldpõhimõtete kohaselt mis tahes kahju, mida tema talitused ja töötajad on tekitanud oma tööülesannete täitmisel.
4.  
Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.
5.  
Europoli töötajate isiklik vastutus Europoli ees on reguleeritud nende suhtes kohaldatavate personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimustega.

▼M1

Artikkel 50

Õigus hüvitisele

1.  
Igal isikul, kes on kandnud käesoleva määruse rikkumise tagajärjel materiaalset või mittemateriaalset kahju, on õigus saada tekitatud kahju eest hüvitist kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 65 ja direktiivi (EL) 2016/680 artikliga 56.
2.  
Europoli ja liikmesriigi vaidlused, mis käsitlevad lõplikku vastutust materiaalset või mittemateriaalset kahju kandnud isikule käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määratud hüvitise eest, suunatakse lahendamiseks haldusnõukogule. Haldusnõukogu teeb otsuse nimetatud vastutuse kohta oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, ilma et see piiraks õigust seda otsust vaidlustada kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 263.

▼B



VIII PEATÜKK

PARLAMENTAARNE ÜHISKONTROLL

Artikkel 51

Parlamentaarne ühiskontroll

1.  
Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 88 kontrollib Europoli tegevust Euroopa Parlament koostöös liikmesriikide parlamentidega. Selleks loovad liikmesriikide parlamendid ja Euroopa Parlamendi pädev komisjon koos spetsiaalse parlamentaarse ühiskontrolli töörühma. Kõnealuse töörühma korralduse ja töökorra määravad koos kindlaks Euroopa Parlament ja riikide parlamendid kooskõlas protokolli nr 1 artikliga 9.
2.  
Parlamentaarse ühiskontrolli töörühm teostab poliitilist järelevalvet Europoli tegevuse üle tema ülesannete täitmisel, sealhulgas Europoli tegevusest füüsiliste isikute põhiõigustele ja -vabadustele tulenevate tagajärgede üle.

Esimese lõigu kohaldamisel

a) 

osalevad parlamentaarse ühiskontrolli töörühma taotluse korral haldusnõukogu esimees, tegevdirektor või nende asetäitjad töörühma aruteludel, et käsitleda esimeses lõigus osutatud tegevusega seotud küsimusi, sealhulgas selliste tegevuste eelarveaspekte, Europoli ülesehitust ning võimalikku uute üksuste ja erikeskuste loomist, võttes arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust. Parlamentaarse ühiskontrolli töörühm võib asjakohasel juhul kutsuda oma koosolekutele teisi ajaomaseid isikuid;

b) 

osaleb Euroopa Andmekaitseinspektor parlamentaarse ühiskontrolli töörühma taotluse korral töörühma aruteludel vähemalt kord aastas, et Europoli tegevusega seoses arutada üldisi küsimusi, mis on seotud füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitsega, eriti isikuandmete kaitsega, võttes arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust;

c) 

konsulteeritakse parlamentaarse ühiskontrolli töörühmaga seoses Europoli mitmeaastase programmiga vastavalt artikli 12 lõikele 1.

3.  

Võttes arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust, edastab Europol parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale teavitamise eesmärgil järgmised dokumendid:

a) 

ohuhinnangud, strateegilised analüüsid ja üldolukorra aruanded, mis on seotud Europoli eesmärkidega, samuti Europoli tellitud uuringute ja hindamiste tulemused;

b) 

artikli 25 lõike 1 kohaselt sõlmitud halduskokkulepped;

c) 

artikli 12 lõikes 1 osutatud programmidokument, mis sisaldab Europoli mitmeaastast programmi ja aastast tööprogrammi;

▼M1

d) 

artikli 11 lõike 1 punktis c osutatud Europoli tegevuse konsolideeritud aastaaruanne, sealhulgas asjakohane teave Europoli tegevuse kohta suurte andmekogumite töötlemisel ja sellega seoses saadud tulemuste kohta, ilma et see mõjutaks operatiivseid üksikasju ja käimasolevaid uurimisi;

▼B

e) 

artikli 68 lõikes 1 osutatud hindamisaruanne, mille koostab komisjon;

▼M1

f) 

artikli 26 lõike 11 kohane iga-aastane teave artiklite 26, 26a ja 26b kohaselt eraõiguslike isikutega vahetatud isikuandmete kohta, sealhulgas hinnang koostöö tõhususe kohta, konkreetsed näited juhtumite kohta, millest nähtub, miks need taotlused olid Europoli eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks vajalikud ja proportsionaalsed, ning artikli 26b kohase isikuandmete vahetamise puhul sellise teabevahetuse tulemusel tuvastatud laste arv, niivõrd kui see teave on Europolile kättesaadav;

g) 

iga-aastane teave nende juhtumite arvu kohta, millega seoses Europolil oli vaja töödelda II lisas loetletud andmesubjektide kategooriatega mitte seotud isikuandmeid, et toetada liikmesriike konkreetses käimasolevas kriminaaluurimises kooskõlas artikliga 18a, ning teave töötlemise kestuse ja tulemuste kohta, sealhulgas selliste juhtumite näited, mis selgitavad, miks kõnealune töötlemine oli vajalik ja proportsionaalne;

h) 

iga-aastane teave isikuandmete edastamise kohta kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele vastavalt artikli 25 lõikele 1 või artikli 25 lõikele 4a esitatuna õigusliku aluse kaupa ning juhtumite arv, millega seoses tegevdirektor andis vastavalt artikli 25 lõikele 5 loa konkreetse käimasoleva kriminaaluurimisega seotud isikuandmete edastamiseks kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, sealhulgas teave asjaomaste riikide ja loa kehtivusaja kohta;

i) 

iga-aastane teave selliste juhtumite arvu kohta, mille puhul Europol on teinud ettepaneku sisestada võimalikud informatiivsed hoiatusteated vastavalt artikli 4 lõike 1 punktile t, sealhulgas konkreetsed näited juhtumite kohta, et näidata, miks tehti ettepanek nimetatud hoiatusteadete sisestamiseks;

j) 

iga-aastane teave ellu viidud teadus- ja innovatsiooniprojektide arvu kohta, sealhulgas teave nimetatud projektide eesmärkide, töödeldavate isikuandmete kategooriate, kasutatud täiendavate kaitsemeetmete (sealhulgas võimalikult väheste andmete kogumine), õiguskaitsealaste vajaduste, millega nimetatud projektid püüavad tegeleda, ja nimetatud projektide tulemuste kohta;

k) 

iga-aastane teave nende juhtumite arvu kohta, mille puhul Europol kasutas ajutist töötlemist kooskõlas artikli 18 lõikega 6a, ja vajaduse korral nende juhtumite arvu kohta, mille puhul töötlemisaega pikendati;

l) 

artikli 30 lõike 2 kohane iga-aastane teave selliste juhtumite arvu ja liikide kohta, mille puhul töödeldi isikuandmete erikategooriaid.

Punktides f ja i osutatud näited anonüümitakse isikuandmete osas.

Punktis g osutatud näited anonüümitakse isikuandmete osas, avaldamata operatiivseid üksikasju ja ilma et see piiraks käimasolevaid uurimisi.

▼B

4.  
Parlamentaarse ühiskontrolli töörühm võib nõuda muid asjakohaseid dokumente, mis on vajalikud töörühma ülesannete täitmiseks seoses Europoli tegevuse üle poliitilise järelevalve teostamisega, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 ( 16 ) sätetest ei tulene teisiti ja ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklite 52 ja 67 kohaldamist.

▼M1

5.  
Parlamentaarse ühiskontrolli töörühm võib koostada kokkuvõtlikke järeldusi Europoli tegevuse üle poliitilise seire teostamise kohta, sealhulgas konkreetseid mittesiduvaid soovitusi Europolile, ning esitada need järeldused Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele. Euroopa Parlament edastab nimetatud kokkuvõtlikud järeldused teavitamise eesmärgil nõukogule, komisjonile ja Europolile.

▼B

Artikkel 52

Euroopa Parlamendi õigus tutvuda Europoli poolt või Europoli kaudu töödeldud teabega

1.  
Europoli tegevuse üle vastavalt artiklile 51 parlamentaarse kontrolli teostamiseks võib lubada Euroopa Parlamendil taotluse korral tutvuda Europoli poolt või Europoli kaudu töödeldud delikaatse salastamata teabega kooskõlas artikli 67 lõikes 1 osutatud reeglitega.
2.  
Euroopa Parlamendi juurdepääs Europoli töödeldud ELi salastatud teabele on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelise 12. märtsi 2014. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb nõukogu valduses oleva salastatud teabe edastamist Euroopa Parlamendile ja selle töötlemist Euroopa Parlamendis seoses teemadega, mis ei kuulu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda, ( 17 ) ja selle puhul tuleb järgida käesoleva määruse artikli 67 lõikes 2 osutatud reegleid.
3.  
Vajalikud üksikasjad Euroopa Parlamendi poolt lõigetes 1 ja 2 osutatud teabele juurdepääsu kohta on reguleeritud Europoli ja Euroopa Parlamendi vahel sõlmitavas töökorras.

▼M1

Artikkel 52a

Nõuandefoorum

1.  
Parlamentaarse ühiskontrolli töörühm loob nõuandefoorumi, mis abistab teda taotluse korral põhiõigustega seotud küsimustes, andes talle sõltumatut nõu.

Parlamentaarse ühiskontrolli töörühm ja tegevdirektor võivad konsulteerida nõuandefoorumiga kõigis põhiõigustega seotud küsimustes.

2.  
Parlamentaarse ühiskontrolli töörühm määrab kindlaks nõuandefoorumi koosseisu, selle töömeetodid ja nõuandefoorumile teabe saatmise viisid.

▼B



IX PEATÜKK

TÖÖTAJAD

Artikkel 53

Üldsätted

1.  
Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 73 lõike 4 kohaldamist, kohaldatakse Europoli töötajate suhtes, välja arvatud nende töötajate suhtes, kellel on 1. mail 2017. aastal kehtiv leping Europoli konventsiooniga asutatud Europoliga, personalieeskirju, muude teenistujate teenistustingimusi ning nende personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud õigusnorme. Sellistele lepingutele kohaldatakse jätkuvalt nõukogu 3. detsembri 1998. aasta akti.
2.  
Europoli personal koosneb ajutistest ja/või lepingulistest töötajatest. Haldusnõukogu teavitatakse igal aastal tegevdirektori sõlmitud tähtajatutest lepingutest. Haldusnõukogu otsustab, millised ametikohtade loetelus ettenähtud ajutised ametikohad võib täita üksnes nende töötajatega, kes on tööle võetud liikmesriikide pädevatest asutustest. Kõnealustele ametikohtadele tööle võetud töötajad on ajutised töötajad ning nendega saab sõlmida üksnes tähtajalisi lepinguid, mida saab pikendada ühe korra kindlaksmääratud ajavahemikuks.

Artikkel 54

Tegevdirektor

1.  
Tegevdirektor võetakse tööle Europoli ajutise teenistujana vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.
2.  
Tegevdirektori nimetab ametisse nõukogu pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust kandidaatide nimekirjast, mille esitab haldusnõukogu.

Nimekirja koostab haldusnõukogu moodustatud valikukomisjon, mis koosneb liikmesriikide nimetatud liikmetest ja komisjoni esindajast.

Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab Europoli haldusnõukogu esimees.

Enne ametisse nimetamist võidakse nõukogu valitud kandidaat kutsuda Euroopa Parlamendi asjaomase komisjoni ette, kes esitab seejärel oma mittesiduva arvamuse.

3.  

Tegevdirektori ametiaeg on neli aastat. Selle ajavahemiku lõpuks koostab komisjon koostöös haldusnõukoguga hinnangu, milles võetakse arvesse

a) 

tegevdirektori tegevuse tulemuslikkuse hindamist ning

b) 

Europoli edasisi ülesandeid ja probleeme.

4.  
Haldusnõukogu ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib nõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega ühel korral kuni nelja aasta võrra.
5.  
Haldusnõukogu teavitab Euroopa Parlamenti oma kavatsusest teha nõukogule ettepanek pikendada tegevdirektori ametiaega. Ühe kuu jooksul enne sellist pikendamist võidakse tegevdirektor kutsuda Euroopa Parlamendi asjaomase komisjoni ette.
6.  
Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või kogu oma ametiaja lõpus osaleda samale ametikohale korraldatud valikumenetluses.
7.  
Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille nõukogu teeb haldusnõukogu ettepanekul. Kõnealusest otsusest teavitatakse Euroopa Parlamenti.
8.  
Selleks, et esitada nõukogule oma ettepanekud, teeb haldusnõukogu otsused tegevdirektori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise või ametist tagandamise kohta oma hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikkel 55

Tegevdirektori asetäitjad

1.  
Tegevdirektorit abistavad kolm asetäitjat. Tegevdirektor määrab kindlaks nende ülesanded.
2.  
Tegevdirektori asetäitjatele kohaldatakse artiklit 54. Enne nende ametisse nimetamist, ametiaja pikendamist või ametist tagandamist peetakse nõu tegevdirektoriga.

Artikkel 56

Riikide lähetatud eksperdid

1.  
Europol võib kasutada riikide lähetatud eksperte.
2.  
Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse liikmesriikide ekspertide Europoli lähetamise reeglid.



X PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 57

Eelarve

1.  
Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse Europoli tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse Europoli eelarves.
2.  
Europoli eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.
3.  
Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad Europoli tulud liidu toetusest, mis on kantud liidu üldeelarvesse.
4.  
Europol võib saada liidu rahalisi vahendeid delegeerimiskokkulepete või sihtotstarbeliste toetuste vormis kooskõlas artiklis 61 osutatud Europoli finantsreeglitega ning liidu poliitikat toetavate asjakohaste õigusaktide sätetega.
5.  
Europoli kulud sisaldavad töötajate töötasu, haldus- ja infrastruktuurikulusid ning tegevuskulusid.
6.  
Eelarvelised kulukohustused, mis on seotud rohkem kui üht eelarveaastat hõlmavate suuremahuliste projektidega, võib jaotada mitut aastat hõlmavateks iga-aastasteks osamakseteks.

Artikkel 58

Eelarve koostamine

1.  
Igal aastal koostab tegevdirektor Europoli järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning edastab selle haldusnõukogule.
2.  
Kõnealuse projekti põhjal võtab haldusnõukogu vastu Europoli järgmise eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti ja edastab selle komisjonile iga aasta 31. jaanuariks.
3.  
Haldusnõukogu edastab Europoli tulude ja kulude eelarvestuse lõpliku projekti, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu kava, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile iga aasta 31. märtsiks.
4.  
Komisjon edastab eelarvestuse Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos liidu üldeelarve projektiga.
5.  
Eelarvestuse alusel kannab komisjon liidu üldeelarve esialgsesse projekti arvestuslikud summad, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvest makstavate toetuste suuruse ning esitab need vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 313 ja 314 Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6.  
Euroopa Parlament ja nõukogu kiidavad heaks Europoli toetuseks kasutatavad assigneeringud.
7.  
Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu Europoli ametikohtade loetelu.
8.  
Europoli eelarve võtab vastu haldusnõukogu. Europoli eelarve on lõplik pärast liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vajalikud kohandused.

▼M1

9.  
Delegeeritud määrust (EL) 2019/715 kohaldatakse kõikide ehitusprojektide suhtes, mis eeldatavasti avaldavad Europoli eelarvele olulist mõju.

▼B

Artikkel 59

Eelarve täitmine

1.  
Europoli eelarvet täidab tegevdirektor.
2.  
Tegevdirektor edastab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule kogu asjakohase teabe kõigi hindamismenetluste tulemuste kohta.

Artikkel 60

Raamatupidamisaruanded ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

1.  
Europoli peaarvepidaja esitab esialgse raamatupidamisaruande eelarveaasta (n aasta) aruande komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale järgmise eelarveaasta (n + 1 aasta) 1. märtsiks.
2.  
Europol esitab eelarvehalduse ja finantsjuhtimise n aasta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale n + 1 aasta 31. märtsiks.
3.  
Komisjoni peaarvepidaja esitab komisjoni raamatupidamisaruannetega konsolideeritud Europoli esialgse raamatupidamise n aasta aruande kontrollikojale n + 1 aasta 31. märtsiks.

▼M1

4.  
Kui kontrollikoda on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 ( 18 ) artikli 246 kohaselt esitanud oma tähelepanekud Europoli n aasta esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab Europoli peaarvepidaja Europoli lõpliku raamatupidamisaruande kõnealuse aasta kohta. Tegevdirektor esitab selle lõpliku raamatupidamisaruande haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

▼B

5.  
Haldusnõukogu esitab Europoli lõpliku raamatupidamise n aasta aruande kohta arvamuse.
6.  
Europoli peaarvepidaja esitab lõpliku raamatupidamise n aasta aruande koos lõikes 5 osutatud haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikide parlamentidele n + 1 aasta 1. juuliks.
7.  
Lõplik raamatupidamise n aasta aruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas n + 1 aasta 15. novembriks.
8.  
Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse tema tähelepanekute kohta n + 1 aasta 30. septembriks. Tegevdirektor saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule.

▼M1

9.  
Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2019/715 artikli 106 lõikega 3 kogu teabe, mida on vaja n aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta rakendamiseks.

▼B

10.  
Kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse teinud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne n + 2 aasta 15. maid heakskiidu tegevdirektori tegevusele n aasta eelarve täitmisel.

▼M1

Artikkel 61

Finantsreeglid

1.  
Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Europoli suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Need ei tohi lahkneda delegeeritud määrusest (EL) 2019/715, välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik Europoli toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.
2.  
Europol võib anda toetusi oma eesmärkide ja ülesannete saavutamiseks.
3.  
Europol võib anda liikmesriikidele Europoli eesmärkide ja ülesannetega seotud tegevuste jaoks toetusi ilma konkursikutseta.
4.  
Kui see on tegevusega seotud vajadustest lähtuvalt nõuetekohaselt põhjendatud, võib rahaline toetus pärast haldusnõukogult loa saamist katta kõik seadmetesse ja taristusse investeerimise kulud.

Lõike 1 kohased finantsreeglid võivad täpsustada kriteeriumid, mille alusel rahaline toetus võib katta käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kõik investeerimise kulud.

5.  
Seoses ühiste uurimisrühmade tegevuse rahalise toetamisega kehtestavad Europol ja Eurojust ühiselt reeglid ja tingimused selliste toetusetaotluste menetlemiseks.

▼B



XI PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 62

Õiguslik seisund

1.  
Europol on liidu amet. Ta on juriidiline isik.
2.  
Europolil on igas liikmesriigis kõige laialdasem teo- ja õigusvõime, mida selle riigi õigusnormid juriidilisele isikule võimaldavad. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaline.
3.  
ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 6 (Euroopa Liidu institutsioonide ning teatud organite, asutuste ja talituste asukoha kohta) kohaselt on Europoli asukoht Haagis.

Artikkel 63

Privileegid ja immuniteedid

1.  
Europoli ja selle töötajate suhtes kohaldatakse ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta).
2.  
Kontaktametnike ja nende pereliikmete privileegide ja immuniteetide suhtes kohaldatakse Madalmaade Kuningriigi ja teiste liikmesriikide vahelist kokkulepet. Kõnealuse kokkuleppega nähakse ette sellised privileegid ja immuniteedid, mis on vajalikud kontaktametnike ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks.

Artikkel 64

Keelte kasutamise kord

1.  
Europoli suhtes kohaldatakse määrust nr 1 ( 19 ).
2.  
Haldusnõukogu teeb oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega otsuse Europoli-sisese keelekorralduse kohta.
3.  
Europoli tööks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 65

Läbipaistvus

1.  
Europoli valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.
2.  
14. detsembriks 2016 võtab haldusnõukogu vastu üksikasjalikud reeglid määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks Europoli dokumentide suhtes.
3.  
Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt tehtud Europoli otsuste kohta võib ELi toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimuste kohaselt esitada kaebuse Euroopa Ombudsmanile ja hagi Euroopa Liidu Kohtule.
4.  
Europol avaldab oma veebisaidil oma haldusnõukogu liikmete loetelu ja haldusnõukogu koosolekute tulemuste kokkuvõtted. Selliste kokkuvõtete avaldamisest loobutakse või avaldamist piiratakse kas ajutiselt või alaliselt, kui selline avaldamine võib ohustada Europoli ülesannete täitmist, võttes arvesse Europoli vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust ning operatiivset olemust.

Artikkel 66

Kelmuse ja pettusega võitlemine

1.  
Selleks et tõhustada võitlust määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 kohaselt kelmuse, pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, ühineb Europol 30. oktoobriks 2017 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta ( 20 ) ja võtab vastu kõikide oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.
2.  
Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on Europolilt saanud liidu vahendeid.
3.  
OLAF võib läbi viia juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses Europoli rahastatud toetuse või lepinguga on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Kõnealused juurdlused viiakse läbi vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ( 21 ) sätetele ja menetlustele.
4.  
Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad Europoli ning liidu asutuste, kolmandate riikide asutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja eraõiguslike isikutega sõlmitavad töökorrad ning Europoli lepingud, toetuslepingud ja -otsused sätteid, milles sõnaselgelt volitatakse kontrollikoda ja OLAFit viima vastavalt oma pädevusele läbi lõigetes 2 ja 3 osutatud auditeid ja juurdlusi.

Artikkel 67

Delikaatse salastamata teabe ja salastatud teabe kaitse reeglid

1.  
Europol kehtestab vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustuse ning delikaatse salastamata teabe kaitsmise reeglid.
2.  
Europol kehtestab reeglid ELi salastatud teabe kaitsmise kohta, mis on kooskõlas otsusega 2013/488/EL, et tagada sellise teabe samaväärne kaitse.

Artikkel 68

Hindamine ja läbivaatamine

▼M1

1.  
Hiljemalt 29. juuniks 2027 ja seejärel iga viie aasta järel viib komisjon läbi hindamise, eelkõige Europoli ja tema töö mõju, tulemuslikkuse ja tõhususe kohta. Nimetatud hindamisel võidakse eelkõige käsitleda võimalikku vajadust muuta Europoli struktuuri, toimimist, tegevusvaldkonda ja ülesandeid ning selliste võimalike muudatuste finantsmõju.

▼B

2.  
Komisjon edastab hindamisaruande haldusnõukogule. Haldusnõukogu esitab oma tähelepanekud aruande kohta kolme kuu jooksul alates selle kättesaamise kuupäevast. Komisjon edastab seejärel lõpliku hindamisaruande koos komisjoni järeldustega ja sellele lisatud haldusnõukogu tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, liikmesriikide parlamentidele ja haldusnõukogule. Asjakohasel juhul hindamisaruanne avalikustatakse.

▼M1

3.  
Hiljemalt 29. juuniks 2025 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta kaalub ja hindab käesolevas määruses sätestatud ülesannete rakendamise tegevusalast mõju, eelkõige artikli 4 lõike 1 punktis t, artikli 18 lõike 2 punktis e, artikli 18 lõikes 6a ja artiklites 18a, 26, 26a ja 26b seoses Europoli eesmärkidega. Aruandes hinnatakse nende ülesannete mõju põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigustele ja -vabadustele. Samuti esitatakse selles Europoli ülesannete laiendamise kulude-tulude analüüs.

▼B

Artikkel 69

Haldusjuurdlused

Europoli tegevust uurib Euroopa Ombudsman vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228.

Artikkel 70

Peakorter

Vajalikud korraldused, mis käsitlevad Europolile Madalmaade Kuningriigis antavaid ruume ja Madalmaade Kuningriigi pakutavaid vahendeid ning Madalmaade Kuningriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, Europoli töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse Europoli ja Madalmaade Kuningriigi vahelises peakorterilepingus, mis on kooskõlas protokolliga nr 6.



XII PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 71

Õigusjärglus

1.  
Käesoleva määrusega loodud Europol on otsusega 2009/371/JSK loodud Europoli õigusjärglane kõikide tema sõlmitud lepingute, temal lasuvate kohustuste ja tema omandatud vara suhtes.
2.  
Käesolev määrus ei mõjuta selliste lepingute õigusjõudu, mille otsusega 2009/371/JSK loodud Europol sõlmis enne 13. juunit 2016 või mille Europoli konventsiooniga asutatud Europol sõlmis enne 1. jaanuari 2010.

Artikkel 72

Üleminekukord seoses haldusnõukoguga

1.  
Otsuse 2009/371/JSK artikli 37 alusel moodustatud haldusnõukogu liikmete ametiaeg lõpeb 1. mail 2017.
2.  

Ajavahemikus alates 13. juunist 2016 kuni 1. maini 2017 otsuse 2009/371/JSK artikli 37 alusel moodustatud Europoli haldusnõukogu

a) 

täidab haldusnõukogu ülesandeid vastavalt käesoleva määruse artiklile 11;

b) 

valmistab vastuvõtmiseks ette reeglid, mis käsitlevad määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamist käesoleva määruse artikli 65 lõikes 2 osutatud Europoli dokumentidele, ja reeglid, millele on osutatud käesoleva määruse artiklis 67;

c) 

valmistab ette muud käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikud õigusaktid, eelkõige kõik IV peatükiga seotud meetmed, ning

d) 

vaatab läbi haldusnõukogu poolt otsuse 2009/371/JSK alusel vastu võetud sise-eeskirjad ja meetmed, et käesoleva määruse artikli 10 alusel moodustatud haldusnõukogu saaks teha käesoleva määruse artikli 76 kohase otsuse.

3.  
Komisjon võtab pärast 13. juunit 2016 viivitamata vajalikud meetmed, millega tagatakse, et vastavalt artiklile 10 moodustatud haldusnõukogu alustab oma tööd 1. mail 2017.
4.  
Liikmesriigid teatavad 14. detsembriks 2016 komisjonile nende isikute nimed, kelle nad on määranud vastavalt artiklile 10 haldusnõukogu liikmeteks ja asendusliikmeteks.
5.  
Artikli 10 alusel moodustatud haldusnõukogu esimene koosolek toimub 1. mail 2017. Vajaduse korral teeb haldusnõukogu sellel koosolekul artiklis 76 osutatud otsused.

Artikkel 73

Üleminekukord seoses tegevdirektori, tegevdirektori asetäitjate ja töötajatega

1.  
Otsuse 2009/371/JSK artikli 38 alusel ametisse nimetatud Europoli direktorile määratakse tema ametiaja lõpuni käesoleva määruse artiklis 16 sätestatud tegevdirektori ülesanded. Tema muud lepingutingimused ei muutu. Kui tema ametiaeg lõpeb ajavahemikul 13. juunist 2016 kuni 1. maini 2017, pikendatakse seda automaatselt kuni 1. maini 2018.
2.  
Kui otsuse 2009/371/JSK artikli 38 alusel ametisse nimetatud tegevdirektor ei soovi või ei saa käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tegutseda, määrab haldusnõukogu tegevdirektori kohusetäitja, kes täidab tegevdirektorile määratud ülesandeid kõige rohkem 18 kuu jooksul kuni käesoleva määruse artikli 54 lõikes 2 osutatud isik on ametisse nimetatud.
3.  
Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse otsuse 2009/371/JSK artikli 38 alusel ametisse nimetatud tegevdirektori asetäitjate suhtes.
4.  
Kooskõlas muude teenistujate teenistustingimustega pakub selle artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus kõikidele inimestele, kes 1. mail 2017 töötavad Europoli konventsiooniga asutatud Europoli sõlmitud tähtajatu lepingu alusel kohalike teenistujatena, võimaluse asuda tähtajatu lepingu alusel tööle ajutise või lepingulise töötajana. Tööpakkumise aluseks on tööülesanded, mida täidetakse ajutise või lepingulise töötajana. Asjaomane leping jõustub hiljemalt 1. mail 2018. Töötaja, kes ei võta vastu käesolevas lõikes osutatud pakkumist, võib säilitada Europoliga lepingulise suhte vastavalt artikli 53 lõikele 1.

Artikkel 74

Üleminekusätted seoses eelarvega

Otsuse 2009/371/JSK artikli 42 alusel heaks kiidetud eelarvete täitmisele heakskiidu andmise menetlus toimub kooskõlas artiklis 43 kehtestatud reeglitega.

▼M1

Artikkel 74a

Üleminekukord seoses konkreetset käimasolevat kriminaaluurimist toetavate isikuandmete töötlemisega

1.  

Kui liikmesriik, Euroopa Prokuratuur või Eurojust esitas enne 28. juunit 2022 Europolile isikuandmeid, mis ei ole seotud II lisas loetletud andmesubjektide kategooriatega, võib Europol nimetatud isikuandmeid töödelda kooskõlas artikliga 18a juhul, kui:

a) 

asjaomane liikmesriik, Euroopa Prokuratuur või Eurojust teatab Europolile hiljemalt 29. septembriks 2022, et tal on lubatud töödelda nimetatud isikuandmeid kooskõlas kohaldatava liidu või riigisisese õiguse kohaste menetlusnõuete ja kaitsemeetmetega käimasolevas kriminaaluurimises, milleks ta taotles Europoli toetust andmete algsel esitamisel;

b) 

asjaomane liikmesriik, Euroopa Prokuratuur või Eurojust palub Europolil hiljemalt 29. septembriks 2022 toetada punktis a osutatud käimasolevat kriminaaluurimist ning

c) 

Europoli hinnangul ei ole kooskõlas artikli 18a lõike 1 punktiga b võimalik käesoleva lõike punktis a osutatud käimasolevat kriminaaluurimist toetada, ilma et töödeldaks isikuandmeid, mis ei vasta artikli 18 lõikele 5.

Käesoleva lõike punktis c osutatud hinnang dokumenteeritakse ja saadetakse teavitamise eesmärgil Euroopa Andmekaitseinspektorile, kui Europol lõpetab asjaomase konkreetse kriminaaluurimise toetamise.

2.  
Kui liikmesriik, Euroopa Prokuratuur või Eurojust ei täida vähemalt ühte käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuet seoses selliste isikuandmetega, mis ei ole seotud II lisas loetletud andmesubjektide kategooriatega, mille nad esitasid Europolile enne 28. juunit 2022, või kui liikmesriik, Euroopa Prokuratuur või Eurojust ei täida käesoleva artikli lõike 1 punktis c sätestatud nõuded, ei töötle Europol nimetatud isikuandmeid kooskõlas artikliga 18a, vaid kustutab nimetatud isikuandmed hiljemalt 29. oktoobriks 2022, ilma et see piiraks artikli 18 lõike 5 ja artikli 74b kohaldamist.
3.  

Kui artikli 18a lõikes 6 osutatud kolmas riik edastas enne 28. juunit 2022 Europolile isikuandmed, mis ei ole seotud II lisas loetletud andmesubjektide kategooriatega, võib Europol nimetatud isikuandmeid töödelda kooskõlas artikli 18a lõikega 6 juhul, kui:

a) 

kolmas riik esitas isikuandmed, et toetada konkreetset kriminaaluurimist ühes või mitmes liikmesriigis, mida Europol toetab;

b) 

kolmas riik on saanud need andmed kriminaaluurimise raames kooskõlas riigisisese kriminaalõiguse alusel kohaldatavate menetlusnõuete ja kaitsemeetmetega;

c) 

kolmas riik teatab Europolile hiljemalt 29. septembriks 2022, et tal on õigus töödelda nimetatud isikuandmeid sellise kriminaaluurimise käigus, mille raames ta need andmed sai;

d) 

Europoli hinnangul ei ole kooskõlas artikli 18a lõike 1 punktiga b võimalik käesoleva lõike punktis a osutatud konkreetset kriminaaluurimist toetada, ilma et töödeldaks isikuandmeid, mis ei vasta artikli 18 lõikele 5 ja nimetatud hinnang dokumenteeritakse ja saadetakse teavitamise eesmärgil Euroopa Andmekaitseinspektorile, kui Europol lõpetab asjaomase konkreetse kriminaaluurimise toetamise, ning

e) 

Europol kontrollib kooskõlas artikli 18a lõikega 6, kas isikuandmete hulk ei ole käesoleva lõike punktis a osutatud ühes või mitmes Europoli toetatavas liikmesriigis läbiviidava konkreetse kriminaaluurimise jaoks ilmselgelt ebaproportsionaalne.

4.  
Kui kolmas riik ei täida käesoleva artikli lõike 3 punktis c sätestatud nõudeid seoses selliste isikuandmetega, mis ei ole seotud II lisas loetletud andmesubjektide kategooriatega, mille ta esitas Europolile enne 28. juunit 2022, või kui mõni muu käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud nõue ei ole täidetud, ei töötle Europol nimetatud isikuandmeid kooskõlas artikli 18a lõikega 6 vaid, ilma et see piiraks artikli 18 lõike 5 ja artikli 74b kohaldamist, kustutab Europol nimetatud isikuandmed hiljemalt 29. oktoobriks 2022.
5.  
Kui liikmesriik, Euroopa Prokuratuur või Eurojust esitas Europolile enne 28. juunit 2022 isikuandmed, mis ei ole seotud II lisas loetletud andmesubjektide kategooriatega, võib ta 29. septembrini 2022 taotleda, et Europol säilitaks nimetatud andmed ja nende andmete Europoli poolse töötlemise tulemuse, kui see on vajalik kriminaalteabe kogumise protsessi õigsuse, usaldusväärsuse ja jälgitavuse tagamiseks. Europol hoiab isikuandmeid, mis ei ole seotud II lisas loetletud andmesubjektide kategooriatega, muudest andmetest funktsionaalselt eraldi ning töötleb selliseid andmeid üksnes kriminaalteabe kogumise protsessi õigsuse, usaldusväärsuse ja jälgitavuse tagamiseks ning ainult seni, kuni kestab kohtumenetlus, mis puudutab konkreetset kriminaaluurimist, mille jaoks nimetatud andmed esitati.
6.  
Kui Europol sai isikuandmed, mis ei ole seotud II lisas loetletud andmesubjektide kategooriatega, enne 28. juunit 2022, ei säilita Europol nimetatud andmeid kriminaalteabe kogumise protsessi õigsuse, usaldusväärsuse ja jälgitavuse tagamiseks, välja arvatud juhul, kui seda on taotletud kooskõlas lõikega 5. Kui sellist taotlust ei esitata, kustutab Europol nimetatud isikuandmed hiljemalt 29. oktoobriks 2022.

Artikkel 74b

Üleminekukord seoses Europoli valduses olevate isikuandmete töötlemisega

Ilma et see piiraks artikli 74a kohaldamist, võib Europol enne 28. juunit 2022 saadud isikuandmete puhul kontrollida, kas nimetatud isikuandmed on seotud ühe II lisas sätestatud andmesubjektide kategooriaga. Selleks võib Europolil teha nimetatud isikuandmetele eelanalüüs kuni 18 kuu jooksul alates s päevast, mil Europol esmakordselt andmed kätte sai, või põhjendatud juhtudel ja Euroopa Andmekaitseinspektori eelneval loal pikemaks perioodiks.

Esimeses lõigus osutatud andmete töötlemise maksimaalne ajavahemik on kolm aastat alates päevast, mil Europol andmed kätte sai.

▼B



XIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 75

Asendamine ja kehtetuks tunnistamine

1.  
Otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK asendatakse alates 1. maist 2017 nende liikmesriikide puhul, kellele käesolev määrus on siduv.

Otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK tunnistatakse seetõttu alates 1. maist 2017 kehtetuks.

2.  
Liikmesriikide puhul, kellele käesolev määrus on siduv, käsitatakse viiteid lõikes 1 osutatud otsustele viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 76

Haldusnõukogu poolt vastu võetud sise-eeskirjade jõusse jäämine

Otsuse 2009/371/JSK alusel haldusnõukogu poolt vastu võetud sise-eeskirjad ja meetmed jäävad pärast 1. maid 2017 jõusse, kui haldusnõukogu ei otsusta käesoleva määruse kohaldamisel teisiti.

Artikkel 77

Jõustumine ja kohaldamine

1.  
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2.  
Seda kohaldatakse alates 1. maist 2017.

Artikleid 71, 72 ja 73 kohaldatakse alates 13. juunist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.



I LISA

Artikli 3 lõikes 1 osutatud kuriteoliikide loetelu

— 
Terrorism;
— 
organiseeritud kuritegevus;
— 
ebaseaduslik kauplemine narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega;
— 
rahapesu;
— 
tuumamaterjali ja radioaktiivsete ainetega seotud kuritegevus;
— 
immigrantide ebaseaduslik üle piiri toimetamine;
— 
inimkaubandus;
— 
mootorsõidukitega seotud kuritegevus;
— 
tahtlik tapmine ja raskete kehavigastuste tekitamine;
— 
ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega;
— 
inimrööv, ebaseaduslik vabaduse võtmine ja pantvangi võtmine;
— 
rassism ja ksenofoobia;
— 
rööv ja vargus raskendavatel asjaoludel;
— 
ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega, sealhulgas antiikesemete ja kunstiteostega;
— 
kelmus ja pettus;
— 
liidu finantshuvide vastu suunatud kuriteod;
— 
siseteabe alusel kauplemine ja finantsturuga manipuleerimine;
— 
väljapressimine ja raha väljapressimine;
— 
toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine;
— 
haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine;
— 
raha ja maksevahendi võltsimine;
— 
arvutikuriteod;
— 
korruptsioon;
— 
ebaseaduslik kauplemine relvade, laskemoona ja lõhkeainetega;
— 
ebaseaduslik kauplemine ohustatud loomaliikidega;
— 
ebaseaduslik kauplemine ohustatud taimeliikide ja -sortidega;
— 
keskkonnakuriteod, sealhulgas laevade põhjustatud reostus;
— 
ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega;
— 
seksuaalne kuritarvitamine ja seksuaalne ärakasutamine, sealhulgas laste kuritarvitamist kujutav materjal ja laste ahvatlemine seksuaalsuhte eesmärgil;
— 
genotsiid, inimsusvastased kuriteod ja sõjakuriteod.



II LISA

A.   Isikuandmete kategooriad ja selliste andmesubjektide kategooriad, kelle andmeid võib koguda ja töödelda artikli 18 lõike 2 punktis a osutatud võrdlemise eesmärgil.

1. Võrdlemiseks kogutavad ja töödeldavad isikuandmed on seotud

a) 

isikutega, keda asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt kahtlustatakse Europoli pädevusalasse kuuluva kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kes on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud;

b) 

isikutega, kelle puhul on asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt faktilisi tõendeid või piisav alus uskuda, et nad panevad toime Europoli pädevusalasse kuuluvaid kuritegusid.

2. Punktis 1 osutatud isikutega seotud andmed võivad sisaldada üksnes järgmisi isikuandmete kategooriaid:

a) 

perekonnanimi, neiupõlvenimi, eesnimed ja kõik varjunimed või oletatavad nimed;

b) 

sünniaeg ja -koht;

c) 

kodakondsus;

d) 

sugu;

e) 

asjaomase isiku elukoht, elukutse ja asukoht;

f) 

sotsiaalkindlustuse numbrid, juhiload, isikut tõendavad dokumendid ja passiandmed ning

g) 

vajaduse korral muud tunnused, mis võivad olla abiks isiku tuvastamisel, sealhulgas kõik konkreetsed ja objektiivsed füüsilised tunnused, mis on muutumatud, näiteks sõrmejäljed ja DNA-profiil (mis on saadud DNA mittekodeerivast osast).

3. Lisaks punktis 2 nimetatud andmetele võib koguda ja töödelda punktis 1 osutatud isikute järgmisi isikuandmete kategooriaid:

a) 

kuriteod, väidetavad kuriteod ning millal, kus ja kuidas need (väidetavalt) toime pandi;

b) 

vahendid, mida kasutati või võidakse kasutada nende kuritegude toimepanemiseks, sealhulgas teave juriidiliste isikute kohta;

c) 

juhtumit uurivad asutused ja nende kasutatavate toimikute viited;

d) 

kahtlustus isiku kuulumise kohta kuritegelikku organisatsiooni;

e) 

süüdimõistmised, kui need on seotud Europoli pädevusalasse kuuluvate kuritegudega;

f) 

andmed sisestanud pool.

Selliseid andmeid võib Europolile esitada ka siis, kui need ei sisalda veel ühtegi viidet isikutele.

4. Europoli või riikliku üksuse valduses olevat lisateavet punktis 1 osutatud isikute kohta võib edastada teisele riiklikule üksusele või Europolile, kui nad seda taotlevad. Riiklikud üksused järgivad seejuures oma riigi õigust.

5. Kui menetlus asjaomase isiku vastu on lõplikult lõpetatud või kui isik mõistetakse lõplikult õigeks, siis kustutatakse selle juhtumiga seotud andmed, mille kohta üks nimetatud otsustest on tehtud.

B.   Isikuandmete kategooriad ja andmesubjektide kategooriad, kelle andmeid võib koguda ja töödelda strateegilise või temaatilise analüüsi, operatiivanalüüsi tegemiseks või teabevahetuse hõlbustamise eesmärgil (nagu on osutatud artikli 18 lõike 2 punktides b, c ja d).

1. Strateegilise või temaatilise analüüsi, operatiivanalüüsi tegemiseks või liikmesriikide, Europoli, teiste liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelise teabevahetuse hõlbustamise eesmärgil kogutavad ja töödeldavad isikuandmed on seotud

a) 

isikutega, keda asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt kahtlustatakse Europoli pädevusalasse kuuluva kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kes on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud;

b) 

isikutega, kelle puhul on asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt faktilisi tõendeid või piisav alus uskuda, et nad panevad toime Europoli pädevusalasse kuuluvaid kuritegusid;

c) 

isikud, keda võidakse uurimise käigus kutsuda tunnistusi andma seoses uuritavate kuritegude või järgnevate kriminaalmenetlustega;

d) 

isikud, kes on olnud kannatanud ühes uuritavatest kuritegudest või kelle puhul teatavad asjaolud annavad alust arvata, et nad on võinud olla kannatanud sellises kuriteos;

e) 

isikud, kes on asjaomase isikuga ühenduses või tema kaaslased, ning

f) 

isikud, kes võivad anda uuritavate kuritegude kohta teavet.

2. Punkti 1 alapunktides a ja b osutatud isikute kategooriate puhul võib töödelda järgmisi isikuandmete kategooriaid, sealhulgas seonduvaid haldusandmeid:

a) 

isikuandmed:

i) 

praegused ja endised perekonnanimed;

ii) 

praegused ja endised eesnimed;

iii) 

neiupõlvenimi;

iv) 

isa nimi (kui see on vajalik isiku tuvastamiseks);

v) 

ema nimi (kui see on vajalik isiku tuvastamiseks);

vi) 

sugu;

vii) 

sünnikuupäev;

viii) 

sünnikoht;

ix) 

kodakondsus;

x) 

perekonnaseis;

xi) 

varjunimi;

xii) 

hüüdnimi;

xiii) 

väljamõeldud või vale nimi;

xiv) 

praegune ja endine elukoht ja/või asukoht;

b) 

füüsilised tunnused:

i) 

füüsilised tunnused;

ii) 

eritunnused (sünnimärgid, armid, tätoveeringud jne);

c) 

isiku tuvastamise vahendid:

i) 

isikut tõendavad dokumendid / juhiluba;

ii) 

riikliku isikutunnistuse / passi number;

iii) 

riiklik isikukood / sotsiaalkindlustuse number, olemasolu korral;

iv) 

visuaalsed kujutised ja muu teave välimuse kohta;

v) 

ekspertiisi abil isiku tuvastamiseks kasutatav teave, nagu sõrmejäljed, DNA-profiil (mis on saadud DNA mittekodeeritavast osast), hääleprofiil, veregrupp, teave hammaste kohta;

d) 

amet ja oskused:

i) 

praegune töökoht ja amet;

ii) 

endine töökoht ja amet;

iii) 

haridus (kool/ülikool/kutseharidus);

iv) 

kvalifikatsioonid;

v) 

oskused ja muud teadmiste valdkonnad (keel/muu);

e) 

majanduslik ja finantsteave:

i) 

finantsandmed (pangakontod ja -koodid, krediitkaardid jne);

ii) 

sularahavahendid;

iii) 

aktsiad / muu vara;

iv) 

andmed kinnisvara kohta;

v) 

seosed ettevõtetega;

vi) 

panga- ja krediidikontaktid;

vii) 

maksuandmed;

viii) 

muu teave, millest selgub isiku finantsasjade korraldus;

f) 

käitumisalane teave:

i) 

elustiil (näiteks elamine üle oma võimete) ja tavapärane käitumine;

ii) 

liikumine;

iii) 

sageli külastatavad kohad;

iv) 

relvad ja muud ohtlikud vahendid;

v) 

ohtlikkuse aste;

vi) 

konkreetsed ohud, nagu põgenemise tõenäolisus, topeltagentide kasutamine, sidemed õiguskaitsetöötajatega;

vii) 

kriminaalsed käitumisjooned ja profiilid;

viii) 

narkootikumide kuritarvitamine,

g) 

isikuga ühenduses olevad isikud või tema kaaslased, sealhulgas sellise ühenduse liik ja laad;

h) 

kasutatavad sidevahendid, näiteks telefon (laua-/mobiiltelefon), faks, piipar, e-post, postiaadress, internetiühendus(ed);

i) 

kasutatavad transpordivahendid, nagu sõidukid, laevad, õhusõidukid, sealhulgas teave selliste transpordivahendite tuvastamiseks (registreerimisnumbrid);

j) 

teave kuritegeliku tegevuse kohta:

i) 

varasemad süüdimõistvad kohtuotsused;

ii) 

kuritegelikus tegevuses osalemise kahtlus;

iii) 

toimimisviisid;

iv) 

vahendid, mida kasutati või võidakse kasutada kuriteo ettevalmistamiseks ja/või toimepanemiseks;

v) 

kuritegeliku grupi/organisatsiooni liikmelisus ja positsioon asjaomases grupis/organisatsioonis;

vi) 

roll kuritegelikus organisatsioonis;

vii) 

kuritegeliku tegevuse geograafiline ulatus;

viii) 

uurimise käigus kogutud materjal, näiteks videomaterjal ja fotod;

k) 

viited muudele andmebaasidele, kus isiku kohta teavet säilitatakse:

i) 

Europol;

ii) 

politsei- ja tolliasutused;

iii) 

muud õiguskaitseasutused;

iv) 

rahvusvahelised organisatsioonid;

v) 

avalik-õiguslikud asutused;

vi) 

eraõiguslikud asutused;

l) 

teave juriidiliste isikute kohta, kes on seotud punktides e ja j osutatud teabega:

i) 

juriidilise isiku nimetus;

ii) 

asukoht;

iii) 

asutamise kuupäev ja koht;

iv) 

administratiivne registreerimisnumber;

v) 

õiguslik vorm;

vi) 

kapital;

vii) 

tegevusvaldkond;

viii) 

asutamisriigis asuvad ja rahvusvahelised tütarettevõtjad;

ix) 

juhid;

x) 

seosed pankadega.

3. Punkti 1 alapunktis e osutatud isikud, kellega asjaomane isik on ühenduses või kes on tema kaaslased, on isikud, kelle puhul on piisav alus eeldada, et nende käest võib saada punkti 1 alapunktides a ja b osutatud isikutega seotud ja analüüsimiseks asjakohast teavet, tingimusel et nad ei kuulu ühte punkti 1 alapunktides a, b, c, d ja f osutatud isikute kategooriasse. Isikuga ühenduses olevad isikud on need isikud, kes puutuvad punkti 1 alapunktides a ja b osutatud isikutega juhuslikult kokku. Tema kaaslased on isikud, kes puutuvad punkti 1 alapunktides a ja b osutatud isikutega korrapäraselt kokku.

Isikute puhul, kellega asjaomane isik on ühenduses või kes on tema kaaslased, võib punktis 2 osutatud andmeid vajaduse korral säilitada, kui on alust arvata, et neid vajatakse kõnealuste isikute ning punkti 1 alapunktides a ja b osutatud isikute asjaomase suhte analüüsimiseks. Sellega seoses tuleks võtta arvesse järgmist:

a) 

selline suhe tuleb täpsustada nii kiiresti kui võimalik;

b) 

kui eeldus, et asjaomane suhe on olemas, osutub alusetuks, tuleb punktis 2 osutatud andmed viivitamata kustutada;

c) 

säilitada võib kõiki punktis 2 osutatud andmeid, kui isikuid, kellega asjaomane isik on ühenduses või kes on tema kaaslased, kahtlustatakse Europoli pädevusalasse kuuluva kuriteo toimepanemises, või need isikud on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud või kui on faktilisi tõendeid või piisav alus uskuda, et nad panevad toime selliseid kuritegusid;

d) 

säilitada ei tohi punktis 2 osutatud andmeid isikute kohta, kellega asjaomane isik on ühenduses või kes on tema kaaslased, samuti isikute kohta, kellega tema kaaslane on ühenduses või kes on tema kaaslase kaaslased, välja arvatud andmed punkti 1 alapunktides a ja b osutatud isikutega ühenduses oleku või nende kaaslaseks oleku liigi ja laadi kohta;

e) 

kui eelmistes punktides osutatud täpsustusi ei ole võimalik saada, võetakse seda arvesse, kui tehakse otsus andmete vajalikkuse ja edaspidiseks analüüsimiseks säilitamise ulatuse üle.

4. Punkti 1 alapunktis d osutatud isikute kohta, kes on olnud kannatanud ühes uuritavatest kuritegudest või kelle puhul teatavad asjaolud annavad alust arvata, et nad on võinud olla kannatanud sellises kuriteos, võib säilitada punkti 2 alapunkti a kuni punkti 2 alapunkti c taande iii kohaseid andmeid ning samuti järgmistesse kategooriatesse kuuluvaid andmeid:

a) 

kannatanud isiku tuvastamise andmed;

b) 

kannatanuks osutumise põhjus;

c) 

kahju (füüsiline/rahaline/psühholoogiline/muu);

d) 

kas tuleb tagada anonüümsus;

e) 

kas on olemas võimalus osaleda kohtulikul arutamisel;

f) 

kuritegu käsitlev teave, mille on esitanud punkti 1 alapunktis d osutatud isikud või mis on nende kaudu saadud, sealhulgas teave nende suhte kohta teiste isikutega, kui on vaja tuvastada punkti 1 alapunktides a ja b osutatud isikuid.

Vajaduse korral võib säilitada muid punktis 2 osutatud andmeid, kui on alust arvata, et neid vajatakse selliste isikute kui kannatanute või potentsiaalsete kannatanute rolli analüüsimiseks.

Andmed, mida ei vajata edasiseks analüüsimiseks, kustutatakse.

5. Punkti 1 alapunktis c osutatud isikute kohta, keda võidakse kutsuda uurimise käigus tunnistusi andma seoses uuritavate kuritegude või järgnevate kriminaalmenetlustega, võib säilitada punkti 2 alapunktist a kuni punkti 2 alapunkti c taandeni iii osutatud andmeid ning samuti andmekategooriaid, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

a) 

kuritegu käsitlev teave, mille on esitanud kõnealused isikud, sealhulgas teave nende suhte kohta teiste isikutega, kelle andmed on lisatud analüüsimiseks koostatud tööfaili;

b) 

kas tuleb tagada anonüümsus;

c) 

kas tuleb tagada kaitse ja kelle poolt;

d) 

uus identiteet;

e) 

kas on olemas võimalus osaleda kohtulikul arutamisel.

Vajaduse korral võib säilitada muid punktis 2 osutatud andmeid, kui on alust arvata, et neid vajatakse selliste isikute kui tunnistajate rolli analüüsimiseks.

Andmed, mida ei vajata edasiseks analüüsimiseks, kustutatakse.

6. Punkti 1 alapunktis c osutatud isikute kohta, kes võivad anda uuritavate kuritegude kohta teavet, võib säilitada punkti 2 alapunktist a kuni punkti 2 alapunkti c taandeni iii osutatud andmeid ning samuti andmekategooriaid, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

a) 

kodeeritud isikuandmed;

b) 

antud teabe liik;

c) 

kas tuleb tagada anonüümsus;

d) 

kas tuleb tagada kaitse ja kelle poolt;

e) 

uus identiteet;

f) 

kas on olemas võimalus osaleda kohtulikul arutamisel;

g) 

negatiivsed kogemused;

h) 

tasu (rahaline/soodustused).

Vajaduse korral võib säilitada muid punktis 2 osutatud andmeid, kui on alust arvata, et neid vajatakse selliste isikute kui teavitajate rolli analüüsimiseks.

Andmed, mida ei vajata edasiseks analüüsimiseks, kustutatakse.

7. Kui analüüsimise käigus mis tahes ajal selgub tõsiste ja kinnitavate tõendite põhjal, et isik, kelle andmed on lisatud analüüsimiseks koostatud tööfaili, tuleks liigitada mõnda teise käesolevas lisas esitatud isikute kategooriasse kui see, kuhu ta oli algselt liigitatud, võib Europol töödelda üksnes neid isikuandmeid, mida on uue kategooria puhul lubatud töödelda, ning kõik muud andmed tuleb kustutada.

Kui selliste tõendite põhjal selgub, et isik tuleks liigitada kahte või enamasse käesolevas lisas esitatud kategooriasse, võib Europol töödelda kõiki andmeid, mida on selliste kategooriate puhul lubatud töödelda.


( 1 ) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/784, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamise vastu (ELT L 172, 17.5.2021, lk 79).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (ELT L 335, 17.12.2011, lk 1).

( 4 ) Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/617/JSK Euroopa Liidu liikmesriikide eriüksuste koostöö parandamise kohta kriisiolukordades (ELT L 210, 6.8.2008, lk 73).

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus) (ELT L 151, 7.6.2019, lk 15).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1862, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös ning millega muudetakse nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006 ning komisjoni otsus 2010/261/EL (ELT L 312, 7.12.2018, lk 56).

( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1153, millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK (ELT L 186, 11.7.2019, lk 122).

( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

( 9 ) Nõukogu 12. juuli 2005. aasta otsus 2005/511/JSK euro kaitsmise kohta võltsimise eest määrates Europoli eurode võltsimise vastu võitlemise keskasutuseks (ELT L 185, 16.7.2005, lk 35).

( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT L 79 I, 21.3.2019, lk 1).

( 11 ) Komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70 (ELT L 122, 10.5.2019, lk 1).

( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

( 13 ) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1).

( 14 ) Nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (ELT L 53, 22.2.2007, lk 1).

( 15 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2219, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametit (CEPOL) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2005/681/JSK (ELT L 319, 4.12.2015, lk 1.)

( 16 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

( 17 ) ELT C 95, 1.4.2014, lk 1.

( 18 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

( 19 ) Määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58).

( 20 ) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

( 21 ) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

Top