Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 02006D0968-20100701

    Consolidated text: Komisjoni otsus , 15. detsember 2006 , millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 21/2004 lammaste ja kitsede elektroonilise identifitseerimise suuniste ja korra osas (teatavaks tehtud numbri K(2006) 6522 all) (EMPs kohaldatav tekst) (2006/968/EÜ)

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2006/968/2010-07-01

    2006D0968 — ET — 01.07.2010 — 002.001


    Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

    ►B

    KOMISJONI OTSUS,

    15. detsember 2006,

    millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 21/2004 lammaste ja kitsede elektroonilise identifitseerimise suuniste ja korra osas

    (teatavaks tehtud numbri K(2006) 6522 all)

    (EMPs kohaldatav tekst)

    (2006/968/EÜ)

    (EÜT L 401, 30.12.2006, p.41)

    Muudetud:

     

     

    Euroopa Liidu Teataja

      No

    page

    date

     M1

    KOMISJONI OTSUS, 24. aprill 2008,

      L 115

    33

    29.4.2008

    ►M2

    KOMISJONI OTSUS, 12. mai 2010,

      L 124

    5

    20.5.2010




    ▼B

    KOMISJONI OTSUS,

    15. detsember 2006,

    millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 21/2004 lammaste ja kitsede elektroonilise identifitseerimise suuniste ja korra osas

    (teatavaks tehtud numbri K(2006) 6522 all)

    (EMPs kohaldatav tekst)

    (2006/968/EÜ)



    EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

    võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ, ( 1 ) eriti selle artikli 9 lõiget 1,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Määruses (EÜ) nr 21/2004 on ette nähtud, et iga liikmesriik peab kehtestama lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteemi vastavalt kõnealusele määrusele.

    (2)

    Määruses (EÜ) nr 21/2004 on samuti ette nähtud, et kõik põllumajandusettevõttes pärast 9. juulit 2005 sündinud loomad identifitseeritakse kahe identifitseerimisvahendiga. Esimene identifitseerimisvahend on kõrvamärgid; teine identifitseerimisvahend on sätestatud kõnealuse määruse lisa A jao punktis 4. Teiseks identifitseerimisvahendiks võib olla ka elektrooniline transponder. Lisaks on määruse (EÜ) nr 21/2004 artiklis 9 ette nähtud, et alates 1. jaanuarist 2008 või muust nõukogu kindlaksmääratud kuupäevast on elektrooniline identifitseerimine kui teine identifitseerimisvahend kohustuslik kõikide loomade puhul.

    (3)

    Määruses (EÜ) nr 21/2004 on ette nähtud, et elektroonilise identifitseerimise rakendamise parandamiseks võtab komisjon vastu elektroonilise identifitseerimise rakendamise suunised ja korra. Kõnealuseid suuniseid ja korda tuleks kohaldada nende loomade puhul, kes on teise identifitseerimisvahendiga juba elektrooniliselt identifitseeritud, ning kõigi loomade puhul alates kuupäevast, mis on sätestatud nimetatud määruse artikli 9 lõikes 3.

    (4)

    Tagamaks, et määruse (EÜ) nr 21/2004 kohaselt lammaste ja kitsede puhul kohaldatavad identifitseerimisvahendid on loetavad kõikides liikmesriikides, tuleks identifitseerimisvahendite heakskiitmiseks sätestada käesolevas otsuses teatavate nõuetelevastavuse ja töökindluse katsetega seotud miinimumnõuded.

    (5)

    Liikmesriikidele suuniste andmiseks seoses riideritega tuleks teatavate nõuetelevastavuse ja töökindluse katsetega seotud miinimumnõuded käesolevas otsuses sätestada, võttes arvesse, et määruses (EÜ) nr 21/2004 ei ole ette nähtud, et igal ettevõtjal peab olema riider.

    (6)

    Sõltuvalt erinevatest geograafilistest tingimustest ja loomakasvatussüsteemidest, mille alusel lambaid ja kitsi ühenduses peetakse, võiks liikmesriikidel olla võimalus oma riiklikke eritingimusi arvesse võttes nõuda töökindluse täiendavat katsetamist.

    (7)

    Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) on avaldanud loomade raadiosagedustuvastuse (RFID) aspekte käsitlevad standardid. Lisaks on rahvusvaheline loomajõudluskontrolli komitee (ICAR) välja töötanud korra, mille eesmärk on kontrollida teatavate RFID näitajate vastavust ISO standarditele. See kord on avaldatud rahvusvahelise jõudluskontrolli lepingu versioonis, mille ICARi üldkogu 2004. aasta juunis heaks kiitis. ISO standardid on rahvusvaheliselt aktsepteeritud ja kasutatavad ning seepärast tuleks neid käesolevas otsuses arvesse võtta.

    (8)

    Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) on välja töötanud tehnilised suunised, milles on täpsustatud katsed RFID seadmete nõuetelevastavuse ja töökindluse hindamiseks; need suunised on avaldatud JRC veebisaidil JRC tehniliste standarditena. Nende suuniste põhielemente tuleks käesolevas otsuses arvesse võtta.

    (9)

    Euroopa Standardikomitee (CEN) on avaldanud tehnilised standardid, mis käsitlevad katselaborite akrediteerimist. Need standardid (EN standardid) on rahvusvaheliselt aktsepteeritud ja kasutatavad ning seepärast tuleks neid käesolevas otsuses arvesse võtta.

    (10)

    Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:



    Artikkel 1

    Käesoleva otsuse lisas on sätestatud loomade elektroonilise identifitseerimise suunised ja kord:

    a) seoses teise identifitseerimisvahendiga, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 21/2004 artikli 4 lõike 2 punktis b ja osutatud nimetatud määruse lisa A jao punktis 4; ning

    b) ette nähtud määruse (EÜ) nr 21/2004 artikli 9 lõike 3 esimeses lõigus.

    Artikkel 2

    Käesolevat otsust kohaldatakse alates kahekümnendast päevast, mis järgneb selle avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas.

    Artikkel 3

    Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.




    LISA

    Lammaste ja kitsede elektroonilise identifitseerimise vahendite ja riiderite heakskiitmise suunised ja kord vastavalt määrusele (EÜ) nr 21/2004

    I   PEATÜKK

    Mõisted

    Käesolevates suunistes kasutatakse järgmisi mõisteid:

    a) „riigi kood” kolmekohaline numberkood, mis kooskõlas ISO standardiga 3166 esindab riigi nime;

    b) „riiklik tunnuskood” 12-kohaline numberkood üksiklooma identifitseerimiseks riigi tasandil;

    c) „transponderi kood” 64-bitine elektrooniline kood, mis on programmeeritud transponderisse ning sisaldab muuhulgas ka riigi koodi ja riiklikku tunnuskoodi; seda kasutatakse loomade elektrooniliseks identifitseerimiseks;

    d) „elektrooniline tunnus” üksnes lugemiseks ettenähtud passiivne transponder, milles kasutatakse ISO standardites 11784 ja 11785 määratletud HDX- või FDX-B-tehnoloogiat ning mida kasutatakse eri identifitseerimisvahendites, nagu on osutatud määruse (EÜ) 21/2004 lisa A jaos;

    e) „riider” sünkroniseeriv või mittesünkroniseeriv transiiver, mis suudab vähemalt:

    i) lugeda elektroonilist tunnust; ning

    ii) näidata riigi koodi ja riiklikku tunnuskoodi;

    ▼M2 —————

    ▼B

    II   PEATÜKK

    Elektroonilised tunnused

    ▼M2

    1. Pädev asutus kiidab heaks üksnes niisuguste elektrooniliste tunnuste kasutamise, mida on soodsate tulemustega kontrollitud järgmiste omaduste osas:

    a) vastavus ISO standarditele 11784 ja 11785 (ISO standardi 24631-1 punktis 7 kirjeldatud katsemenetluste kohaselt) ning

    b) vähima toimivuse saavutamine lugemiskaugusel, mis on sätestatud punktis 2 (standardi 24631-3 punktis 7 kirjeldatud menetluse kohaselt).

    2. Selleks et saavutada toimivus lugemiskaugusel, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 21/2004 lisa A osa punkti 6 alapunktis c, peab transponder vastama järgmistele parameetritele:

    a) HDX-tehnoloogiaga transponderi aktiveeriva magnetvälja minimaalne tugevus peab olema väiksem või võrdne 1,2 A/m (mõõdetuna ISO standardi 24631-3 osa 7.6.5 „Minimal activating magnetic field strength in HDX mode” järgi) ning moduleerimisamplituud peab ulatuma 10mV-ni (mõõdetuna ISO standardi 24631-3 osa 7.6.7 „Modulation amplitude in HDX mode” järgi), kui magnetvälja tugevus on väiksem või võrdne 1,2 A/m-ga;

    b) FDX-B-tehnoloogiaga transponderi minimaalne aktiveeritav magnetvälja tugevus peab olema väiksem või võrdne 1,2 A/m (mõõdetuna ISO standardi 24631-3 osa 7.6.4 „Minimum activating magnetic field strength in FDX-B mode” järgi) ning moduleerimisamplituud peab ulatuma 10mV-ni (mõõdetuna ISO standardi 24631-3 osa 7.6.6 „Modulation amplitude in FDX-B mode” järgi), kui magnetvälja tugevus on väiksem või võrdne 1,2 A/m-ga;

    ▼B

    3. Transponderi koodi struktuur peab vastama ISO standardile 11784 ja järgmises tabelis sätestatud kirjeldusele.



    Biti (bittide) järjekorranumber

    Numbrimärkide arv

    Kombinatsioonide arv

    Kirjeldus

    1

    1

    2

    See bitt näitab, kas elektroonilist tunnust kasutatakse looma identifitseerimiseks või mitte. Kõigi loomade puhul on see bitt „1”.

    2–4

    1

    8

    Ümbermärgistamise loendur (0–7).

    5–9

    2

    32

    Kasutaja infoväli. See bitt sisaldab numbrit „04”, mis kuulub lammaste ja kitsede CN-koodi vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (1) lisa 1. peatüki I jao II osale.

    10–15

    2

    64

    Tühjad – kõik nullid (tulevase märgistamise tarbeks reserveeritud osa).

    16

    1

    2

    See bitt näitab, kas andmeplokk on olemas või mitte (loomade puhul on see bitt „0”, st andmeplokk puudub).

    17–26

    4

    1 024

    Riigi kood, nagu on määratletud 1. peatüki punktis a.

    27–64

    12

    274 877 906 944

    Riiklik tunnuskood, nagu on määratletud 1. peatüki punktis b.

    Kui riiklik tunnuskood on väiksem kui 12-kohaline, täidetakse riigi koodi ja riikliku tunnuskoodi vahele jäävad kohad nullidega.

    (1)   EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

    4. Pädev asutus võib elektrooniliste tunnuste stabiilsuse ja tööea kindlakstegemiseks nõuda lisakatseid vastavalt korrale, mida on kirjeldatud komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) tehniliste suuniste 2. osas.

    5. Pädev asutus võib nõuda teistsuguste toimivuskriteeriumide sätestamist, et tagada elektrooniliste tunnuste töökindlus asjaomasele liikmesriigile omastes geograafilistes, kliima- ja haldustingimustes.

    ▼M2

    6. Kuni 30. juunini 2010 pädeva asutuse poolt heaks kiidetud elektroonilised tunnused, mida on kontrollitud vastavalt selle kuupäevani kohaldatavate elektrooniliste tunnuste heakskiitmise meetoditele, kehtivad ka edaspidi.

    ▼M2

    III   PEATÜKK

    Riiderid

    Vajaduse korral võib pädev asutus elektrooniliste tunnuste korrektse loetavuse huvides ning vastavalt kohalikele geograafilistele ja ilmastikutingimustele ja/või kehtivatele haldusnõuetele, kehtestada spetsiaalsed toimivuskriteeriumid riiderite suhtes, mida kasutatakse konkreetses ettevõttes või konkreetset tüüpi ettevõttes. Haldusnõuded, mille tõttu on põhjendatud selliste spetsiaalsete toimivuskriteeriumite kehtestamine, esinevad tõenäoliselt sellistes ettevõtetes, kus HDX- ja FDX-B tehnoloogia alusel toimivate elektrooniliste tunnustega loomade läbilaskekoormus on suur ja/või ettevõtetes, kus ISO standardi 24631-2 punkti 7.7.3 alusel nõutakse sünkroonseid riidereid.

    IV   PEATÜKK

    Katselaborid ja katsete tegemise kord

    II peatüki punktides 1–4 kirjeldatud katseid tehakse katselaborites, mis tegutsevad ning on läbinud hindamise ja saanud akrediteeringu nende katsete tegemise jaoks vastavalt standardile EN ISO/IEC 17025 „Katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuded”. Elektrooniliste tunnuste tootjad, kes soovivad oma tunnuseid kontrollida lasta, võivad akrediteeritud katselaborite hulgast sobiva vabalt välja valida.



    ( 1 ) ELT L 5, 9.1.2004, lk 8.

    Top