Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 02005L0036-20211210

    Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ, 7. september 2005, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2005/36/2021-12-10

    02005L0036 — ET — 10.12.2021 — 015.001


    Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

    ►B

    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/36/EÜ,

    7. september 2005,

    kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta

    (EMPs kohaldatav tekst)

    (ELT L 255 30.9.2005, lk 22)

    Muudetud:

     

     

    Euroopa Liidu Teataja

      nr

    lehekülg

    kuupäev

    ►M1

    NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/100/EÜ, 20. november 2006,

      L 363

    141

    20.12.2006

     M2

    KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1430/2007, 5. detsember 2007,

      L 320

    3

    6.12.2007

     M3

    KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 755/2008, 31. juuli 2008,

      L 205

    10

    1.8.2008

     M4

    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1137/2008, 22. oktoober 2008,

      L 311

    1

    21.11.2008

     M5

    KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 279/2009, 6. aprill 2009,

      L 93

    11

    7.4.2009

     M6

    KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 213/2011, 3. märts 2011,

      L 59

    4

    4.3.2011

     M7

    KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 623/2012, 11. juuli 2012,

      L 180

    9

    12.7.2012

    ►M8

    NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/25/EL, 13. mai 2013,

      L 158

    368

    10.6.2013

    ►M9

    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/55/EL, 20. november 2013,

      L 354

    132

    28.12.2013

     M10

    KOMISJONI DELEGEERITUD OTSUS (EL) 2016/790, 13. jaanuar 2016,

      L 134

    135

    24.5.2016

     M11

    KOMISJONI DELEGEERITUD OTSUS (EL) 2017/2113, 11. september 2017,

      L 317

    119

    1.12.2017

     M12

    KOMISJONI DELEGEERITUD OTSUS (EL) 2019/608, 16. jaanuar 2019,

      L 104

    1

    15.4.2019

     M13

    KOMISJONI DELEGEERITUD OTSUS (EL) 2020/548, 23. jaanuar 2020,

      L 131

    1

    24.4.2020

    ►M14

    KOMISJONI DELEGEERITUD OTSUS (EL) 2021/2183, 25. augusti 2021,

      L 444

    16

    10.12.2021


    Muudetud:

    ►A1

    AKT Horvaatia Vabariigi ühinemistingimuste ning Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus tehtavate muudatuste kohta

      L 112

    21

    24.4.2012


    Parandatud:

     C1

    Parandus, ELT L 271, 16.10.2007, lk  18 (2005/36/EÜ)

    ►C2

    Parandus, ELT L 093, 4.4.2008, lk  28 (2005/36/EÜ)

     C3

    Parandus, ELT L 305, 24.10.2014, lk  115 (2005/36/EÜ)

     C4

    Parandus, ELT L 177, 8.7.2015, lk  60 (2006/100/EÜ)




    ▼B

    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/36/EÜ,

    7. september 2005,

    kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta

    (EMPs kohaldatav tekst)



    I JAOTIS

    ÜLDSÄTTED

    Artikkel 1

    Eesmärk

    Käesolev direktiiv kehtestab korra, mille alusel liikmesriik, kes teeb reguleeritud kutsealal tegutsema hakkamise või sellel tegutsemise oma territooriumil sõltuvaks eriomase kutsekvalifikatsiooni omamisest (edaspidi „vastuvõttev liikmesriik”), peab vastaval kutsealal tegutsema hakkamiseks või sellel tegutsemiseks tunnustama teises liikmesriigis või teistes liikmesriikides (edaspidi „päritoluliikmesriik”) saadud kutsekvalifikatsioone, mis lubavad nimetatud kvalifikatsioone omaval isikul seal samal kutsealal töötada.

    ▼M9

    Käesoleva direktiiviga kehtestatakse ka eeskirjad, milles käsitletakse osalist juurdepääsu reguleeritud kutsealale ning teises liikmesriigis toimuva õppepraktika tunnustamist.

    ▼B

    Artikkel 2

    Reguleerimisala

    1.  
    Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi liikmesriigi kodanike, sealhulgas vabakutseliste suhtes, kes soovivad füüsilisest isikust ettevõtjana või töötajana tegutseda reguleeritud kutsealal teises liikmesriigis kui see, kus nad omandasid oma kutsekvalifikatsiooni.

    ▼M9

    Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi liikmesriigi kodanike suhtes, kes on läbinud õppepraktika väljaspool päritoluliikmesriiki.

    ▼B

    2.  
    Iga liikmesriik võib vastavalt oma õigusaktidele lubada liikmesriigi kodanikel, kellel on mujal kui selles liikmesriigis saadud kutsekvalifikatsiooni tõend, tegutseda oma territooriumil reguleeritud kutsealal artikli 3 lõike 1 punkti a mõistes. III jaotise III peatükis reguleeritud kutsealade osas peab esmane tunnustamine arvestama nimetatud peatükis sätestatud koolituse miinimumnõudeid.
    3.  
    Käesoleva direktiivi vastavaid sätteid ei kohaldata juhul, kui kõnealuste reguleeritud kutsealade suhtes kehtestatakse ühenduse eraldi õigusaktiga kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega otseselt seotud teistsugune täpsustatud kord.

    ▼M9

    4.  
    Käesolevat direktiivi ei kohaldata valitsusasutuste poolt ametisse nimetatud notarite suhtes.

    ▼B

    Artikkel 3

    Mõisted

    1.  

    Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

    a) 

    reguleeritud kutseala — kutsetegevus või -tegevuste hulk, millel tegutsema hakkamist või tegutsemist või tegutsemise üht moodustest reguleerivad spetsiaalse kutsekvalifikatsiooni omamist kas otseselt või kaudselt käsitlevad õigus- või haldusnormid; tegutsemise moodus on eelkõige kutsealal tegutsemine kutsenimetuse all, kui sellise nimetuse kasutamine on õigus- või haldusnormidega lubatud üksnes vastavat kutsekvalifikatsiooni omavatel isikutel. Kui esimene lause ei kohaldu, käsitletakse reguleeritud kutsealana lõikes 2 nimetatud kutseala;

    b) 

    kutsekvalifikatsioon — haridust tõendava dokumendiga, artikli 11 punkti a alapunktis i nimetatud pädevuskinnituse ja/või töökogemusega tõendatud kvalifikatsioon;

    c) 

    kvalifikatsiooni tõendav dokument — diplomid, tunnistused ja muud, liikmesriigi õigus- või haldusnormide kohaselt liikmesriigi pädeva asutuse väljaantud dokumendid, mis tõendavad peamiselt ühenduses omandatud kutsealase koolituse edukat läbimist. Kui esimene lause ei kohaldu, käsitletakse kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidena lõikes 3 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti;

    d) 

    pädev asutus — mistahes asutus või organ, mis on liikmesriigi poolt eraldi volitatud väljastama või vastu võtma koolitusdiplomeid ja muid dokumente või teavet ja vastu võtma taotlusi ja tegema käesolevas direktiivis nimetatud otsuseid;

    e) 

    reguleeritud haridus ja koolitus — antud kutsealal tegutsemisele suunatud koolitus, mis koosneb kursustest või vajadusel lisaks kursustele ka kutsealasest koolitusest või katseajast või kutsepraktikast.

    Asjaomase liikmesriigi õigus- või haldusnormidega määratakse kutsealase koolituse, katseaja või kutsepraktika struktuur ja tase ning neid kontrollib või kiidab heaks selleks määratud asutus;

    ▼M9

    f) 

    kutsealane töökogemus — tegelik ja õiguspärane täisajaga või täistööajaga samaväärne osalise tööajaga tegutsemine asjaomasel kutsealal liikmesriigis;

    ▼B

    g) 

    kohanemisaeg — vastuvõtvas liikmesriigis reguleeritud kutsealal tegutsemine kutseala kvalifitseeritud esindaja vastutuse all, kusjuures sellise järelevalve all sooritud praktikaga võib kaasneda täienduskoolitus. Seda järelevalve all sooritatud praktikat tuleb hinnata. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus kehtestab üksikasjaliku kohanemisaja ja selle hindamist, samuti sisserändaja seisundit käsitleva korra.

    Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused kehtestavad kehtiva ühenduse õiguse alusel järelevalve all praktikat sooritava isiku seisundi selles liikmesriigis, reguleerides eelkõige elamisloa, samuti kohustuste, sotsiaalsete õiguste ja soodustuste, toetuste ning tasude küsimusi;

    ▼M9

    h) 

    sobivustest — vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste poolt läbi viidav või nende poolt tunnustatud test, millega kontrollitakse taotleja kutsealaseid teadmisi, oskusi ja pädevust ning mille eesmärk on hinnata taotleja suutlikkust tegutseda reguleeritud kutsealal kõnealuses liikmesriigis.

    Nimetatud testi läbiviimise võimaldamiseks koostavad pädevad asutused nimekirja teemadest, mis – kui võrrelda vastuvõtvas liikmesriigis nõutavat haridust ja koolitust ning taotleja omandatud haridust ja läbitud koolitust – ei ole taotleja kvalifikatsiooni tõendava diplomiga või muu dokumendiga kaetud.

    Sobivustest peab arvestama asjaolu, et taotleja on kvalifitseeritud kutsetöötaja kas oma päritoluliikmesriigis või selles liikmesriigis, kust ta tuleb. Test hõlmab valikuliselt nimekirjas loetletud teemasid, mille valdamine on vastuvõtvas liikmesriigis asjaomasel kutsealal tegutsemiseks oluline. Test võib hõlmata ka vastuvõtvas liikmesriigis kõnealusele tegevusele kohaldatavate kutsealaste eeskirjade tundmist.

    Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus määrab sobivustesti üksikasjaliku rakendamise korra ja kõnealuses liikmesriigis ennast sobivustestiks ette valmistada sooviva taotleja staatuse kõnealuses liikmesriigis;

    ▼B

    i) 

    ettevõtte juht — isik, kes on kõnealuse tegevusala ettevõttes tegev kui:

    i) 

    ettevõtte juht või ettevõtte filiaali juht või

    ii) 

    ettevõtte omaniku või juhi asetäitja juhul, kui selle ametiga kaasneb esindatud omaniku või juhi vastutusega võrdväärne vastutus, või

    iii) 

    juhtival ametikohal töötav isik, kelle kohustused on kaubandus- ja/või tehnilise iseloomuga ja kes vastutab ettevõtte ühe või enama osakonna eest.

    ▼M9

    j) 

    õppepraktika — ilma et see piiraks artikli 46 lõike 4 kohaldamist, järelevalve all läbitud kutsealase praktika periood – kui see on reguleeritud kutsealale juurdepääsu saamise eeltingimus –, mis võib toimuda kas enne või pärast diplomi saamiseks vajaliku õppe läbimist;

    k) 

    Euroopa kutsekaart — elektrooniline tunnistus, millega tõendatakse, et kutsetöötaja vastab kõigile vajalikele tingimustele, et vastuvõtvas liikmesriigis ajutisi ja episoodilisi teenuseid osutada, või tunnustatakse tema kutsekvalifikatsiooni tegevuse alustamiseks vastuvõtvas liikmesriigis;

    l) 

    elukestev õpe — kogu üldharidus, kutseharidus ja -koolitus, vabaharidus ja mitteametlik õpe, mida elu jooksul läbitakse ja mille tulemuseks on teadmiste, oskuste ja pädevuste, mis võib hõlmata kutse-eetikat, parendamine;

    m) 

    ülekaalukas avalik huvi — Euroopa Liidu Kohtu praktikas sellistena tunnustatud huvid;

    n) 

    Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekandmise süsteem või ECTSi ainepunktid — Euroopa kõrgharidusruumis kõrghariduse jaoks kasutatav punktisüsteem.

    ▼B

    2.  
    I lisas loetletud ühingute või organisatsioonide liikmete praktiseeritavaid kutsealasid käsitletakse reguleeritud kutsealadena.

    Esimeses lõigus nimetatud ühingute või organisatsioonide eesmärk on esmajoones edendada ja hoida asjaomase kutseala kõrget standardit. Liikmesriik tunnustab neid selle eesmärgi teostajatena erikorras ja nad väljastavad oma liikmetele kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, tagades et nende liikmed austavad nende kehtestatud kutsealaseid eeskirju ja andes liikmetele õiguse kasutada kutsenimetust või vastavat tähekombinatsiooni või saada kasu sellise kvalifikatsiooniga kaasnevast.

    ▼M9

    Iga kord, kui liikmesriik tunnustab esimeses lõigus osutatud ühingut või organisatsiooni, teatab ta sellest komisjonile. Komisjon kontrollib, kas ühing või organisatsioon vastab teises lõigus sätestatud tingimustele. Et võtta nõuetekohaselt arvesse regulatiivseid suundumusi liikmesriikides, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte I lisa ajakohastamiseks, kui teises lõigus sätestatud tingimused on täidetud.

    Kui teises lõigus sätestatud tingimused ei ole täidetud, võtab komisjon vastu rakendusakti, et I lisa taotletud ajakohastamine tagasi lükata.

    ▼B

    3.  
    Kolmanda riigi väljastatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente käsitletakse kvalifikatsiooni tõendava dokumendina juhul, kui selle omanikul on selle liikmesriigi territooriumil, kes tunnustab seda kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti artikli 2 lõike 2 alusel, selle liikmesriigi poolt tõendatud kolmeaastane töökogemus asjaomasel kutsealal.

    Artikkel 4

    Tunnustamise toime

    ▼M9

    1.  
    Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine vastuvõtva liikmesriigi poolt annab soodustatud isikutele võimaluse hakata kõnealuses liikmesriigis tegutsema samal kutsealal kui see, millele nad kvalifitseerusid päritoluliikmesriigis, ja tegutseda sellel kutsealal vastuvõtvas liikmesriigis selle kodanikega võrdsetel tingimustel.

    ▼B

    2.  
    Käesoleva direktiivi tähenduses on kutseala, millel taotleja soovib vastuvõtvas liikmesriigis tegutseda, sama mis kutseala, millele ta päritoluliikmesriigis kvalifitseerus, juhul, kui vastavad kutsetegevused on võrreldavad.

    ▼M9

    3.  
    Erandina lõikest 1 antakse osaline juurdepääs kutsealale vastuvõtvas liikmesriigis artiklis 4f sätestatud tingimustel.

    Artikkel 4a

    Euroopa kutsekaart

    1.  
    Liikmesriigid väljastavad Euroopa kutsekaardi kutsekvalifikatsiooni omanikele nende taotluse alusel ja tingimusel, et komisjon on võtnud vastu lõikega 7 ette nähtud asjakohased rakendusaktid.
    2.  
    Kui konkreetse kutseala jaoks on võetud kasutusele Euroopa kutsekaart lõike 7 alusel vastu võetud asjakohaste rakendusaktidega, võib asjaomase kutsekvalifikatsiooni omanik kas taotleda sellist kaarti või kasutada II ja III jaotises sätestatud korda.
    3.  
    Liikmesriigid tagavad, et Euroopa kutsekaardi omanikul on kõik artiklitega 4b–4e ettenähtud õigused.
    4.  
    Juhul kui kutsekvalifikatsiooni omanik soovib osutada II jaotise kohaseid teenuseid, mis ei ole hõlmatud artikli 7 lõikega 4, väljastab päritoluliikmesriigi pädev asutus Euroopa kutsekaardi kooskõlas artiklitega 4b ja 4c. Euroopa kutsekaart on artikli 7 kohane deklaratsioon, kui see on asjakohane.
    5.  
    Juhul kui kutsekvalifikatsiooni omanik soovib III jaotise I–IIIa peatükkide kohaselt hakata tegutsema teises liikmesriigis või osutada teenuseid artikli 7 lõike 4 kohaselt, teeb päritoluliikmesriigi pädev asutus kõik ettevalmistused seoses taotleja isikliku failiga, mis on koostatud vastavalt siseturu infosüsteemile (IMI) (IMI-fail), nagu on sätestatud artiklites 4b ja 4d. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus väljastab Euroopa kutsekaardi vastavalt artiklitele 4b ja 4d.

    Tegevuse alustamise osas ei anna Euroopa kutsekaart automaatselt õigust konkreetsel kutsealal tegutsemiseks, kui vastuvõtvas liikmesriigis kehtisid enne Euroopa kutsekaardi kasutuselevõttu selle kutseala jaoks registreerimisnõuded või muu kontrollikord.

    6.  
    Liikmesriigid määravad IMI-failidega tegelevad ja Euroopa kutsekaarte väljastavad pädevad asutused. Kõnealused asutused tagavad Euroopa kutsekaardi taotluste erapooletu, objektiivse ja õigeaegse töötlemise. Artiklis 57b osutatud tugikeskused võivad samuti tegutseda pädevate asutustena. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused ja tugikeskused teavitavad kodanikke, sealhulgas võimalikke taotlejaid Euroopa kutsekaardi toimimisest ja lisandväärtusest nende kutsealade jaoks, kus see on kasutusel.
    7.  
    Komisjon võtab rakendusaktidega vastu vajalikud meetmed, et tagada Euroopa kutsekaarti puudutavate sätete ühetaoline kohaldamine nende kutsealade suhtes, mis vastavad käesoleva lõike teises lõigus sätestatud tingimustele, kaasa arvatud meetmed, mis puudutavad Euroopa kutsekaardi vormi, kirjalike taotluste menetlemist, taotleja esitatavaid tõlkeid, mis tuleb lisada Euroopa kutsekaardi taotlusele, üksikasju dokumentide kohta, mis on nõutavad vastavalt artikli 7 lõikele 2 või VII lisale, et esitada täielik taotlus, ning kaardi jaoks vajalike maksete tegemise ja töötlemise korda, võttes arvesse asjaomase kutseala eripära. Komisjon täpsustab rakendusaktidega samuti, kuidas, millal ja missuguste dokumentide kohta võivad pädevad asutused asjaomase kutseala puhul nõuda tõestatud koopiaid vastavalt artikli 4b lõike 3 teisele lõigule ning artikli 4d lõigetele 2 ja 3.

    Euroopa kutsekaardi kasutuselevõtmiseks konkreetse kutseala jaoks esimeses lõigus osutatud asjakohaste rakendusaktide vastuvõtmisega peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:

    a) 

    asjaomasel kutsealal on tegemist märkimisväärse liikuvusega või seal on potentsiaali märkimisväärseks liikuvuseks;

    b) 

    asjaomased sidusrühmad on ilmutanud piisavalt huvi;

    c) 

    asjaomane kutseala või haridus ja koolitus sellel kutsealal tegutsemiseks on reguleeritud märkimisväärses arvus liikmesriikides.

    Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

    8.  
    Taotlejatele seoses Euroopa kutsekaardi väljastamise haldusmenetlustega tekkivad kulud peavad olema mõistlikud, proportsionaalsed ning vastavuses päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi kuludega ning need ei tohi olla takistuseks Euroopa kutsekaardi taotlemisel.

    Artikkel 4b

    Euroopa kutsekaardi taotlemine ja IMI-faili loomine

    1.  
    Päritoluliikmesriik võimaldab kutsekvalifikatsiooni omanikul taotleda Euroopa kutsekaarti veebipõhiselt, kasutades selleks komisjoni pakutavat rakendust, mis koostab taotlejale automaatselt IMI-faili. Kui päritoluliikmesriik võimaldab ka kirjalikku taotlemist, kehtestab ta vajaliku korra IMI-faili koostamise, taotlejale saadetava teabe ja Euroopa kutsekaardi väljastamise kohta.
    2.  
    Taotlustele lisatakse dokumendid, mida nõutakse vastavalt artikli 4a lõikele 7 vastu võetavates rakendusaktides.
    3.  
    Ühe nädala jooksul alates taotluse kättesaamisest kinnitab päritoluliikmesriigi pädev asutus taotluse kättesaamist ja teavitab taotlejat puuduvatest dokumentidest.

    Kui see on asjakohane, väljastab päritoluliikmesriigi pädev asutus käesoleva direktiivi alusel nõutavad täiendavad tunnistused. Päritoluliikmesriigi pädev asutus kontrollib, kas taotleja on päritoluliikmesriigis ametlikult asutatud ja kas kõik päritoluliikmesriigis välja antud vajalikud dokumendid on kehtivad ja autentsed. Nõuetekohaselt põhjendatud kahtluste korral konsulteerib päritoluliikmesriigi pädev asutus asjaomase asutusega ja võib nõuda taotlejalt dokumentide tõestatud koopiaid. Sama taotleja korduvate taotluste puhul ei või päritolu- ega vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused nõuda IMI-failis sisalduvate dokumentide taasesitamist, kui kõnealused dokumendid on veel kehtivad.

    4.  
    Komisjon võib võtta rakendusaktidega vastu tehnilised kirjeldused, Euroopa kutsekaardis ja IMI-failis sisalduva teabe terviklikkuse, konfidentsiaalsuse ja õigsuse tagamiseks vajalikud meetmed ning Euroopa kutsekaardi väljastamise tingimused ja menetlused, mis hõlmavad võimalust kaarti alla laadida või IMI-faili ajakohastada. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

    Artikkel 4c

    Euroopa kutsekaart artikli 7 lõikega 4 hõlmamata teenuste ajutiseks ja episoodiliseks osutamiseks

    1.  
    Päritoluliikmesriigi pädev asutus kontrollib taotlust ja IMI-failis sisalduvaid täiendavaid dokumente ning väljastab kolme nädala jooksul Euroopa kutsekaardi artikli 7 lõikega 4 hõlmamata teenuste ajutiseks ja episoodiliseks osutamiseks. Nimetatud ajavahemikku arvestatakse alates artikli 4b lõike 3 esimeses lõigus osutatud puuduvate dokumentide kättesaamisest või, kui täiendavaid dokumente ei küsitud, siis kõnealuses lõigus osutatud ühenädalase tähtaja möödumisest. Päritoluriigi pädev asutus edastab seejärel Euroopa kutsekaardi viivitamata iga asjaomase vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele ja teavitab vastavalt taotlejat. Vastuvõttev liikmesriik ei või artikli 7 kohaseid deklaratsioone enam järgneva 18 kuu jooksul nõuda.
    2.  
    Päritoluliikmesriigi pädeva asutuse otsuse peale või juhul, kui lõikes 1 osutatud kolme nädala jooksul ei ole otsust tehtud, saab esitada kaebuse vastavalt siseriiklikule õigusele.
    3.  
    Kui Euroopa kutsekaardi omanik soovib osutada teenuseid mõnes muus kui lõikes 1 osutatud taotluses algselt nimetatud liikmesriigis, võib omanik taotleda vastavat laiendamist. Kui omanik soovib jätkata teenuste osutamist lõikes 1 osutatud 18-kuulisest ajavahemikust kauem, teavitab ta sellest pädevat asutust. Mõlemal juhul annab kaardi omanik teada ka mis tahes olulistest muutustest IMI-failis tõendatud olukorras, mida päritoluliikmesriigi pädev asutus võib nõuda vastavalt artikli 4a lõike 7 kohaselt vastu võetud rakendusaktidele. Päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab ajakohastatud Euroopa kutsekaardi asjaomastele vastuvõtvatele liikmesriikidele.
    4.  
    Euroopa kutsekaart kehtib kõikide asjaomaste vastuvõtvate liikmesriikide kogu territooriumil seni, kuni selle omanikul on IMI-failis sisalduvate dokumentide ja teabe alusel õigus tegutseda.

    Artikkel 4d

    Euroopa kutsekaart tegevuse alustamiseks ja artikli 7 lõike 4 kohaste teenuste ajutiseks ja episoodiliseks osutamiseks

    1.  
    Päritoluliikmesriigi pädev asutus kontrollib ühe kuu jooksul IMI-failis sisalduvate täiendavate dokumentide autentsust ja kehtivust, et anda välja Euroopa kutsekaart tegevuse alustamiseks ja artikli 7 lõike 4 kohaste teenuste ajutiseks ja episoodiliseks osutamiseks. Kõnealust ajavahemikku arvestatakse alates artikli 4b lõike 3 esimeses lõigus osutatud puuduvate dokumentide kättesaamisest või, kui täiendavaid dokumente ei küsitud, siis kõnealuses lõigus osutatud ühenädalase tähtaja möödumisest. Seejärel edastab ta taotluse viivitamata vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele. Päritoluliikmesriik teavitab taotlejat taotluse staatusest samal ajal, kui ta edastab taotluse vastuvõtvale liikmesriigile.
    2.  
    Artiklites 16, 21, 49a ja 49b osutatud juhtudel otsustab vastuvõttev liikmesriik, kas väljastada Euroopa kutsekaart vastavalt lõikele 1 ühe kuu jooksul alates päritoluliikmesriigi edastatud taotluse kättesaamise kuupäevast. Nõuetekohaselt põhjendatud kahtluse korral võib vastuvõttev liikmesriik nõuda päritoluliikmesriigilt lisateavet või dokumendi tõestatud koopia lisamist, ning viimane esitab selle hiljemalt kahe nädala jooksul alates taotluse esitamisest. Kui lõike 5 teisest lõigust ei tulene teisiti, kohaldatakse ühekuulist tähtaega sellisest nõudest olenemata.
    3.  
    Artikli 7 lõikes 4 ja artiklis 14 osutatud juhtudel otsustab vastuvõttev liikmesriik kahe kuu jooksul alates päritoluliikmesriigi poolt edastatud taotluse kättesaamisest, kas väljastada Euroopa kutsekaart või nõuda kutsekvalifikatsiooni omanikult korvamismeetmeid. Nõuetekohaselt põhjendatud kahtluse korral võib vastuvõttev liikmesriik nõuda päritoluliikmesriigilt lisateavet või dokumendi tõestatud koopia lisamist, ning viimane esitab selle hiljemalt kahe nädala jooksul alates nõude esitamisest. Kui lõike 5 teisest lõigust ei tulene teisiti, kohaldatakse kahekuulist tähtaega sellisest nõudest olenemata.
    4.  
    Kui vastuvõttev liikmesriik ei saa ei päritoluliikmesriigilt ega taotlejalt vajalikku teavet, mida ta võib nõuda vastavalt käesolevale direktiivile Euroopa kutsekaardi väljastamise otsustamiseks, võib ta kaardi väljastamisest keelduda. Selline keeldumine peab olema nõuetekohaselt põhjendatud.
    5.  
    Kui vastuvõttev liikmesriik ei tee otsust käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaegade jooksul või ei korralda sobivustesti vastavalt artikli 7 lõikele 4, loetakse Euroopa kutsekaart väljastatuks ning saadetakse IMI kaudu automaatselt kutsekvalifikatsiooni omanikule.

    Vastuvõttev liikmesriik võib lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaegu Euroopa kutsekaardi automaatseks väljaandmiseks kahe nädala võrra pikendada. Ta selgitab pikendamise põhjuseid ja teavitab sellest taotlejat. Sellist pikendamist võib korrata ühe korra ja üksnes juhul, kui see on rangelt vajalik, eelkõige rahvatervisega või teenuse saajatele tagatava ohutusega seotud põhjustel.

    6.  
    Päritoluliikmesriigi lõike 1 kohaselt võetud meetmed asendavad vastuvõtva liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel esitatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse.
    7.  
    Päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi lõigete 1–5 kohaselt vastu võetud otsuste peale või juhul, kui päritoluliikmesriik ei ole otsust teinud, võib esitada kaebuse vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusele.

    Artikkel 4e

    Euroopa kutsekaardiga seotud andmete töötlemine ja nendele juurdepääs

    1.  
    Ilma et see piiraks süütuse presumptsiooni, ajakohastavad päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused õigel ajal vastavat IMI-faili teabega distsiplinaar- või kriminaalkaristuste kohta, mis on seotud keelu või piirangutega ja millel on tagajärjed Euroopa kutsekaardi omaniku tegutsemisele käesoleva direktiivi kohastel tegevusaladel. Sealjuures järgivad nad isikuandmete kaitse eeskirju, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) ( 1 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivis 2002/58/EÜ (milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv)) ( 2 ). Sellise ajakohastamise käigus kustutatakse ebavajalik teave. Euroopa kutsekaardi omanikku ja pädevaid asutusi, kellel on juurdepääs vastavale IMI-failile, teavitatakse viivitamata kõikidest ajakohastamistest. See kohustus ei piira liikmesriikide kohustust saata hoiatus vastavalt artiklile 56a.
    2.  

    Lõikes 1 nimetatud teabe ajakohastamise sisu piirdub järgmisega:

    a) 

    kutsetöötaja isik;

    b) 

    asjaomane kutseala;

    c) 

    teave riikliku asutuse või kohtu kohta, kes on võtnud vastu piirangu või keelu kehtestava otsuse;

    d) 

    piirangu või keelu ulatus ning

    e) 

    ajavahemik, mil piirang või keeld kehtib.

    3.  
    IMI-failis sisalduvale teabele juurdepääs on piiratud päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutustega vastavalt direktiivile 95/46/EÜ. Pädevad asutused teavitavad Euroopa kutsekaardi omanikku IMI-faili sisust, kui omanik seda taotleb.
    4.  
    Euroopa kutsekaardil sisalduv teave piirdub sellise teabega, mis on vajalik selleks, et teha kindlaks kaardiomaniku õigus tegutseda kutsealal, mille kohta on kõnealune kaart väljastatud, nimelt nime, perekonnanime, sünnikuupäeva ja -koha, kutseala, kvalifikatsioonide, samuti kohaldatava korra, asjaomase pädeva asutuse nime, kaardi numbri, turvaelementide ja viitega kehtivale isikutunnistusele. Teave Euroopa kutsekaardi omaniku omandatud töökogemuse või läbitud korvamismeetmete kohta sisaldub IMI-failis.
    5.  
    IMi-failis sisalduvaid isikuandmeid võib töödelda juhul, kui seda on vaja tunnustamise menetluse jaoks ja tõendina tunnustamise kohta või artikli 7 kohase deklaratsiooni edastamise kohta. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa kutsekaardi omanikul on õigus nõuda igal ajal ja ilma selle eest tasu maksmata ebaõigete või puudulike andmete parandamist või asjaomase IMI-faili kustutamist või blokeerimist. Omanikku teavitatakse sellest õigusest Euroopa kutsekaardi väljastamisel ning seda tuletatakse edaspidi meelde iga kahe aasta järel. Meeldetuletus saadetakse automaatselt IMI kaudu, kui Euroopa kutsekaardi algne avaldus oli esitatud veebis.

    Kui IMI-faili kustutamise taotlus on seotud Euroopa kutsekaardiga tegevuse alustamiseks ja artikli 7 lõike 4 kohaste teenuste ajutiseks ja episoodiliseks osutamiseks, esitab asjaomase vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus kutsekvalifikatsiooni omanikule tõendi, mis kinnitab tema kutsekvalifikatsiooni tunnustamist.

    6.  
    Seoses isikuandmete töötlemisega Euroopa kutsekaardil ja kõikides IMI-failides käsitatakse liikmesriikide pädevaid asutusi vastutavate töötlejatena direktiivi 95/46/EÜ artikli 2 punkti d tähenduses. Seoses käesoleva artikli lõigetest 1–4 tulenevate kohustustega ja kõnealuste lõigete kohaste isikuandmete töötlemisega käsitatakse komisjoni vastutava töötlejana Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) ( 3 ) artikli 2 punkti d tähenduses.
    7.  
    Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, sätestavad vastuvõtvad liikmesriigid, et tööandjad, tarbijad, patsiendid, ametiasutused ja muud huvitatud isikud võivad kontrollida neile kaardiomaniku poolt esitatud Euroopa kutsekaardi autentsust ja kehtivust.

    Komisjon sätestab rakendusaktidega eeskirjad, mis käsitlevad IMI-failile juurdepääsu, ning tehnilised vahendid ja menetlused esimeses lõigus osutatud kontrolliks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

    Artikkel 4f

    Osaline juurdepääs

    1.  

    Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus lubab igal üksikjuhul eraldi oma territooriumil hakata osaliselt kutsealal tegutsema üksnes siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

    a) 

    kutsetöötaja on täielikult kvalifitseeritud tegutsema päritoluliikmesriigis kutsealal, mille jaoks taotletakse osalist juurdepääsu vastuvõtvas liikmesriigis;

    b) 

    erinevused päritoluliikmesriigis kutsealal õiguslikult tegutsemise ja vastuvõtva liikmesriigi reguleeritud kutseala vahel on nii suured, et korvamismeetmete kohaldamine nõuaks taotlejalt täieliku haridus- ja koolitusprogrammi läbimist vastuvõtvas liikmesriigis, et saada täielikku juurdepääsu reguleeritud kutsealale vastuvõtvas liikmesriigis;

    c) 

    kutsetegevust saab objektiivselt eraldada muust vastuvõtvas liikmesriigis reguleeritud kutsealaga hõlmatud tegevusest.

    Punkti c puhul võtab vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus arvesse seda, kas päritoluliikmesriigis saab kutsealal tegutseda sõltumatult.

    2.  
    Osalisest juurdepääsust võib keelduda, kui see on põhjendatud ülekaaluka avaliku huviga, on sobiv seatud eesmärgi saavutamiseks ega lähe nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
    3.  
    Taotlused, mis on seotud tegevuse alustamisega vastuvõtvas liikmesriigis, vaadatakse läbi kooskõlas III jaotise I ja IV peatükiga.
    4.  
    Taotlused, mis on seotud teenuste ajutise ja episoodilise osutamisega vastuvõtvas liikmesriigis seoses kutsetegevusega, mis mõjutab rahvatervist või ohutust, vaadatakse läbi kooskõlas II jaotisega.
    5.  
    Erandina artikli 7 lõike 4 kuuendast lõigust ja artikli 52 lõikest 1 võib päritoluliikmesriigi kutsenimetuse all kutsealal tegutseda niipea, kui osaline juurdepääs on antud. Vastuvõttev liikmesriik võib nõuda selle kutsenimetuse kasutamist vastuvõtva liikmesriigi keeles. Osalist juurdepääsu kasutavad kutsetöötajad juhivad teenuse saajate tähelepanu sõnaselgelt oma kutsetegevuse ulatusele.
    6.  
    Käesolevat artiklit ei kohaldata kutsetöötajate suhtes, kelle kutsekvalifikatsioone tunnustatakse automaatselt vastavalt III jaotise II, III ja IIIa peatükile.

    ▼B



    II JAOTIS

    TEENUSTE VABA OSUTAMINE

    Artikkel 5

    Teenuste vaba osutamise põhimõte

    1.  

    Ilma et see piiraks ühenduse õiguse erisätete ning samuti käesoleva direktiivi artiklite 6 ja 7 kohaldamist, ei tohi liikmesriigid kutsekvalifikatsiooniga seotud põhjusel takistada teenuste vaba osutamist teises liikmesriigis juhul, kui:

    a) 

    teenuse osutaja on liikmesriigis ametlikult asutatud (edaspidi „asutamise liikmesriik”), eesmärgiga tegutseda seal samal kutsealal ja

    ▼M9

    b) 

    teenuse osutaja asub teise liikmesriiki ja kui ta tegutses ühes või enamas liikmesriigis sellel kutsealal vähemalt ühe aasta teenuse osutamisele eelnenud viimase kümne aasta jooksul, kui see kutseala ei ole asutamise liikmesriigis reguleeritud. Üheaastase kutsealal tegutsemise nõuet ei kohaldata juhul, kui kutseala või kutsealal tegutsemiseks vajalik haridus või koolitus on reguleeritud.

    ▼B

    2.  
    Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse ainult juhul, kui teenuse osutaja asub vastuvõtva liikmesriigi territooriumile, et tegutseda ajutiselt ja episoodiliselt lõikes 1 nimetatud kutsealal.

    Teenuse osutamise ajutist ja episoodilist olemust, eriti selle kestust, sagedust, regulaarsust ja pidevust hinnatakse igal juhtumil eraldi.

    3.  
    Kui teenuse osutaja asub teise liikmesriiki, kehtivad talle kutse-, õigusliku ja haldusiseloomuga kutsealased eeskirjad, mis on otseselt seotud kutsekvalifikatsioonidega, näiteks kutseala mõiste, tiitlite ja nimetuste kasutamine ja tõsine kutsealane rikkumine, mis on otseselt ja konkreetselt seotud tarbijakaitse ning turvalisusega, samuti distsiplinaarsätted, mida vastuvõtvas liikmesriigis kohaldatakse selles liikmesriigis samal kutsealal tegutsevate isikute suhtes.

    Artikkel 6

    Erandid

    Vastavalt artikli 5 lõikele 1 peab vastuvõttev liikmesriik teises liikmesriigis asutatud teenuse osutajad vabastama nõuetest, mis ta on kehtestanud oma territooriumil registreeritud spetsialistidele, mis on seotud:

    a) 

    kutseorganisatsioonilt või -organilt tegevusloa saamist, selles registreerimist või selle organisatsiooni või organi liikmeks olemist. Oma territooriumil kehtivate distsiplinaarsätete kohaldamise lihtsustamiseks vastavalt artikli 5 lõikele 3 võivad liikmesriigid kehtestada ajutise automaatse registreerimise sellise kutseorganisatsiooni või -organi juures või pro forma liikmelisuse selles organisatsioonis või organis tingimusel, et selline registreerimine või liikmelisus ei aeglusta ega komplitseeri mingil moel teenuste osutamist ega põhjusta teenuse osutajale mingeid lisakulusid. Pädev asutus peab artikli 7 lõikes 4 nimetatud ja rahva tervise ning ohutusega seotud kutsealade, samuti III jaotise III peatüki kohaselt automaatsele registreerimisele kuuluvate kutsealade kohta saatma vastavale kutseorganisatsioonile või -organile deklaratsiooni või artikli 7 lõike 1 kohaldavuse korral selles nimetatud uuenduse koopia koos artikli 7 lõikes 2 nimetatud dokumentide koopiatega ning seda käsitletakse kui automaatset ajutist registreerimist või pro forma liikmelisust,

    b) 

    riikliku sotsiaalkindlustusasutuse juures registreerimist kindlustusandjaga tasaarveldamise eesmärgil seoses kindlustatud isikute kasuks sooritatud tegevustega.

    Siiski peab teenuse osutaja punktis b nimetatud organit kas eelnevalt või kiireloomulistel juhtudel tagantjärele osutatud teenustest teavitama.

    Artikkel 7

    Teenuse osutaja teise liikmesriiki asumise korral eelnevalt esitatav deklaratsioon

    1.  
    Liikmesriigid võivad nõuda, et teenuste osutamiseks ühest liikmesriigist esmakordselt teise asuv teenuse osutaja peab sellest vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele eelneva kirjaliku deklaratsiooniga teatama, lisades kindlustuse või muu erialase vastutuse osas isiklikku või ühist kaitset pakkuva meetme kirjelduse. Seda deklaratsiooni tuleb kord aastas uuendada juhul, kui teenuse osutaja kavatseb selles liikmesriigis pakkuda vastaval aastal ajutisi või episoodilisi teenuseid. Teenuse osutaja võib deklaratsiooni esitamiseks kasutada erinevaid vahendeid.
    2.  

    Teenuste esmasel osutamisel või kui olukorra oluline muutus on dokumentaalselt tõestatud, võivad liikmesriigid nõuda deklaratsioonile järgmiste dokumentide lisamist:

    a) 

    tõend teenuse osutaja kodakondsuse kohta,

    b) 

    dokument, mis tõendab, et selle omanik on liikmesriigis ametlikult asutatud asjaomasel tegevusalal tegutsemise eesmärgil ja et tal ei ole tõendi väljastamise ajal ajutist ega alalist tegevuskeeldu,

    c) 

    kutsekvalifikatsiooni tõend,

    ▼M9

    d) 

    artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud juhtudel igasugune tõend selle kohta, et teenuse osutaja on asjaomasel tegevusalal tegutsenud vähemalt ühe aasta viimase kümne aasta jooksul;

    e) 

    turvateenuste, tervisesektori ja alaealiste haridusega (sealhulgas lastehooldus ja alusharidus) seotud kutsealade puhul tõend tegutsemise ajutise või lõpliku peatamise puudumise või kriminaalkorras karistatuse puudumise kohta, kui liikmesriik nõuab seda ka oma kodanikelt;

    ▼M9

    f) 

    patsientidele tagatava ohutusega seotud kutsealade puhul avaldus taotleja keeleoskuse kohta, mis on vajalik sellel kutsealal tegutsemiseks vastuvõtvas liikmesriigis;

    g) 

    artiklis 16 osutatud tegevusi hõlmavate kutsealade puhul ning nende puhul, millest liikmesriik on teatanud vastavalt artikli 59 lõikele 2, tõend tegevuse laadi ja kestuse kohta, mille on väljastanud selle liikmesriigi pädev asutus või organ, kus teenuse osutaja on asutatud.

    2a.  

    Nõutud deklaratsiooni esitamine teenuse osutaja poolt vastavalt lõikele 1 annab teenuse osutajale õiguse saada juurdepääs teenuse osutamisele või tegeleda teenuse osutamisega kogu asjaomase liikmesriigi territooriumil. Liikmesriik võib nõuda lõikes 2 loetletud lisateavet teenuse osutaja kutsekvalifikatsiooni kohta, kui:

    a) 

    kutseala reguleeritakse osal kõnealuse liikmesriigi territooriumist teistmoodi;

    b) 

    sellist reguleerimist kohaldatakse ka kõigi selle liikmesriigi kodanike suhtes;

    c) 

    erinevused reguleerimises on põhjendatud ülekaaluka avaliku huviga, mis on seotud rahvatervisega või teenuse saajatele tagatava ohutusega, ning

    d) 

    liikmesriigil ei ole muud võimalust sellise teabe saamiseks.

    ▼B

    3.  
    Teenust osutatakse asutamise liikmesriigi kutsenimetuse all niivõrd, kui kõnealusele kutsetegevusele on selles liikmesriigis olemas selline kutsenimetus. Sellele kutsenimetusele viidatakse asutamise liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest viisil, mis väldib segiajamist vastuvõtva liikmesriigi kutsenimetusega. Kui asutamise liikmesriigis ei ole sellist kutsenimetust, viitab teenuse osutaja oma kvalifikatsioonile selle liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest. III jaotise III peatükis nimetatud juhtudel pakutakse teenust erandlikult vastuvõtva liikmesriigi kutsenimetuse all.

    ▼M9

    4.  
    Teenuste esmasel osutamisel rahvatervist ja ohutust mõjutavatel reguleeritud kutsealadel, mis ei kuulu III jaotise II, III või IIIa peatüki alusel automaatsele tunnustamisele, võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus kontrollida teenuse osutaja kutsekvalifikatsiooni enne teenuste esmast osutamist. Selline eelnev kontroll on võimalik üksnes juhul, kui kontrolli eesmärk on vältida teenuse osutaja kutsekvalifikatsiooni puudumisest põhjustatud tõsist kahju teenuse saaja tervisele ning ohutusele ja kui see kontroll ei ületa selle teostamiseks vajalikku.

    Hiljemalt ühe kuu möödudes deklaratsiooni ning lõigetes 1 ja 2 osutatud kaasnevate dokumentide saamisest teatab pädev asutus teenuse osutajale oma otsusest:

    a) 

    mitte kontrollida isiku kutsekvalifikatsiooni;

    b) 

    olles tema kutsekvalifikatsiooni kontrollinud,

    i) 

    nõuda teenuse osutajalt sobivustesti sooritamist või

    ii) 

    lubada teenuse osutamist.

    Kui teises lõigus osutatud otsuse tegemisel esineb probleeme, mis põhjustavad viivitust, teatab pädev asutus sama tähtaja jooksul teenuse osutajale viivituse põhjused. Probleem lahendatakse ühe kuu jooksul alates kõnealusest teatamisest ning lõplik otsus tehakse kahe kuu jooksul alates probleemi lahendamisest.

    Kui teenuse osutaja kutsekvalifikatsioon ja vastuvõtvas liikmesriigis nõutav koolitus erinevad olulisel määral, nii et see erinevus võib olla ohtlik rahvatervisele või ohutusele, ning seda ei saa kompenseerida teenuse osutaja töökogemuse või elukestva õppega omandatud teadmiste, oskuste ja pädevustega, mida asjaomane asutus on ametlikult kinnitanud, annab vastuvõttev liikmesriik kõnealusele teenuse osutajale teise lõigu punktis b osutatud sobivustesti kaudu võimaluse näidata, et ta on puudu olevad teadmised, oskused või pädevused omandanud. Vastuvõttev liikmesriik teeb selle alusel otsuse, kas lubada teenuse osutamist. Igal juhul peab olema võimalik pakkuda teenust ühe kuu jooksul alates teise lõigu alusel vastu võetud otsuse tegemisest.

    Juhul kui teises ja kolmandas lõigus määratud tähtaegade möödumisel ei ole pädevalt asutuselt vastust saadud, võib teenust osutada.

    Kui kutsekvalifikatsioon on tõendatud käesoleva lõike alusel, osutatakse teenust vastuvõtva liikmesriigi kutsenimetuse all.

    ▼B

    Artikkel 8

    Halduskoostöö

    ▼M9

    1.  
    Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võivad asutamise liikmesriigi pädevatelt asutustelt põhjendatud kahtluse korral küsida teavet teenuse osutaja asutamise seaduslikkuse, hea käitumise, samuti kutsealaste distsiplinaar- ja kriminaalkaristuste puudumise kohta. Kutsekvalifikatsioonide kontrollimisel võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused küsida asutamise liikmesriigi pädevatelt asutustelt teavet teenuse osutaja koolituste kohta ulatuses, mis on vajalik selleks, et hinnata olulisi erinevusi, mis võivad olla ohtlikud rahvatervisele või ohutusele. Asutamise liikmesriigi pädevad asutused annavad sellist teavet kooskõlas artikliga 56. Kui on tegemist päritoluliikmesriigis reguleerimata kutsealadega, võivad sellist teavet anda ka artiklis 57b osutatud tugikeskused.

    ▼B

    2.  
    Pädevad asutused tagavad igasuguse teabe vahetuse, mis on teenuse saajale vajalik kaebuse õigeks esitamiseks teenuse osutaja vastu. Teenuse saajaid teavitatakse kaebuse tulemustest.

    Artikkel 9

    Teenuse saajale antav teave

    Kui teenust osutatakse asutamise liikmesriigi kutsenimetuse või teenuse osutaja kvalifikatsiooni alusel, võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused lisaks muudele ühenduse õigusega teabe kohta kehtestatud nõuetele nõuda teenuse osutajalt osa või kogu järgneva teabe esitamist teenuse saajale:

    a) 

    äriregistri nimetus, äriregistrikood või muud selles registris olevad võrdväärsed identifitseerimisvahendid, kui teenuse osutaja on kantud äriregistrisse või sarnasesse riiklikku registrisse;

    b) 

    pädeva järelevalveasutuse nimi ja aadress, kui tegevusalal tegutsemiseks nõutakse asutamise liikmesriigi luba;

    c) 

    kutseühingu või sarnase organi andmed, kus teenuse osutaja on registreeritud;

    d) 

    kutsenimetus või selle puudumisel teenuse osutaja kvalifikatsioon ja liikmesriik, kus see kvalifikatsioon omandati;

    e) 

    nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas ( 4 ) artikli 22 lõikes 1 nimetatud käibemaksukohustuslase identifitseerimisnumber, kui teenuse osutaja tegutseb käibemaksuga maksustataval tegevusalal,

    f) 

    ametialase vastutuse katteks sõlmitud kindlustuse või muu erialase vastutuse osas isiklikku või ühist kaitset pakkuva meetme kirjeldus.



    III JAOTIS

    ASUTAMISVABADUS



    I PEATÜKK

    Haridust tõendavate dokumentide tunnustamise üldsüsteem

    Artikkel 10

    Reguleerimisala

    Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide kutsealade suhtes, mida ei reguleerita käesoleva jaotise II ja III peatükiga, ja järgnevalt nimetatud juhtudel, mil taotleja eri ja erandlikel põhjustel ei vasta nendes peatükkides sätestatud tingimustele:

    a) 

    IV lisas loetletud tegevusaladele, kui sisserändaja ei vasta artiklites 17, 18 ja 19 kehtestatud nõuetele;

    b) 

    üldarstidele, eriarstidele, üldõdedele, hambaarstidele, erihambaarstidele, veterinaararstidele, ämmaemandatele, proviisoritele ja arhitektidele, kui sisserändaja ei vasta artiklites 23, 27, 33, 37, 39, 43 ja 49 nimetatud tegeliku ja seadusliku kutsepraktika nõuetele;

    c) 

    arhitektidele, kui sisserändaja kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti ei ole loetletud V lisa punktis 5.7;

    d) 

    arstidele, õdedele, hambaarstidele, veterinaararstidele, ämmaemandatele, proviisoritele ja arhitektidele, kellel on spetsialisti kvalifikatsiooni tõendav dokument, mis on saadud pärast V lisa punktide 5.1.1, 5.2.2, 5.3.2, 5.4.2, 5.5.2, 5.6.2 ja 5.7.1 all loetletud kutsenimetuste saamiseks läbitud ja üksnes vastava eriala tunnustamise eesmärgil sooritatud koolitust, ilma et see piiraks artikli 21 lõike 1 ja artiklite 23 ja 27 täitmist;

    e) 

    üldõdedele ja eriõdedele, kellel on spetsialisti kvalifikatsiooni tõendav dokument, mis on saadud pärast V lisa punkti 5.2.2 all loetletud kutsenimetuse saamiseks läbitud koolitust, kui sisserändaja taotleb tunnustamist teises liikmesriigis, kus vastaval kutsealal tegutsevad üldõe koolituseta eriõed;

    f) 

    üldõe koolituseta eriõdedele, kui sisserändaja taotleb tunnustamist teises liikmesriigis, kus vastaval kutsealal tegutsevad üldõed, üldõe koolituseta eriõed või pärast V lisa punkti 5.2.2 all loetletud kutsenimetuste saamiseks läbitud koolitust saadud spetsialisti kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omavad eriõed;

    g) 

    sisserändajatele, kes vastavad artikli 3 lõikes 3 sätestatud nõuetele.

    Artikkel 11

    Kvalifikatsiooni tase

    ▼M9

    Artikli 13 ja artikli 14 lõike 6 kohaldamisel rühmitatakse kutsekvalifikatsioonid järgmiste tasemete alla:

    ▼B

    a) 

    pädevuskinnitus, mille väljastab päritoluliikmesriigi pädev asutus, kes on määratud selle liikmesriigi õigus- või haldusnormide alusel, tuginedes järgnevale:

    i) 

    kas koolituskursus, mis ei ole tunnistuse või diplomi osa punktide b, c, d või e tähenduses, või eelneva koolituseta spetsiaalne eksam või täiskohaga kutsetegevus liikmesriigis kolmel järjestikusel aastal viimase kümne aasta jooksul või täistööajaga samaväärne osalise tööajaga kutsetegevus,

    ii) 

    või üldine põhi- või keskharidus, mis tunnistab, et selle omanik on omandanud üldteadmised;

    b) 

    keskkoolikursuse edukat läbimist tõendav tunnistus, mis tähendab

    i) 

    kas üldhariduslikku koolitust, mida täiendavad punktis c nimetatust erinev koolituskursus või kutsealane koolitus ja/või lisaks sellele kursusele nõutud katseaeg või kutsepraktika,

    ii) 

    või tehnilist või kutsealast koolitust, mida vajaduse korral täiendavad punktis i sätestatud koolituskursus või kutsealane koolitus ja/või lisaks sellele kursusele nõutud katseaeg või kutsepraktika;

    c) 

    diplom, mis tõendab, et selle omanik on edukalt läbinud

    i) 

    kas punktides d ja e sätestatud koolitustest erineva, vähemalt üheaastase või samaväärse kestusega osalise õppeajaga koolituse keskharidusele järgneval tasemel, mille alustamise üks tingimus on üldiselt ülikooli sissesaamiseks või kõrgharidusele juurdepääsuks nõutava keskhariduse edukas omandamine või teise keskharidusega samaväärse hariduse omandamine või kutsealase koolituse edukas läbimine, mida võidakse nõuda lisaks sellele keskharidusele järgnevale õppele;

    ▼M9

    ii) 

    reguleeritud hariduse ja koolituse või reguleeritud kutsealade puhul kutseõppe, millel on eraldi ülesehitus ja mis on alapunktis i sätestatud tasemega võrdväärne ja millega antavad pädevused ületavad punktis b ettenähtud kvalifikatsioonitaset, kui selline koolitus tagab võrreldava kutsealase standardi ja valmistab koolitatavaid ette võrdväärse tasemega kohustuste ja funktsioonide jaoks, tingimusel et kõnealusele diplomile on lisatud päritoluliikmesriigi väljastatud tunnistus;

    d) 

    diplom, mis tõendab, et selle omanik on edukalt läbinud vähemalt kolmeaastase ja mitte rohkem kui nelja-aastase või võrdväärse kestusega osalise õppeajaga keskharidusele järgneva õppekava, mida võib lisaks väljendada ECTSi ainepunktidega samaväärse ainepunktide arvuga kas ülikoolis või kõrgharidusasutuses või muus sama tasemega koolitust pakkuvas asutuses, ning vajaduse korral, et ta on edukalt läbinud kutsealase koolituse, mida võidakse nõuda lisaks keskharidusele järgnevale koolitusele;

    e) 

    diplom, mis tõendab, et selle omanik on edukalt läbinud vähemalt nelja-aastase keskharidusele järgneva või võrdväärse kestusega osalise õppeajaga õppekava, mida võib lisaks väljendada ECTSi ainepunktidega samaväärsete ainepunktide arvuga, kas ülikoolis või kõrgharidusasutuses või muus sama tasemega koolitust pakkuvas asutuses, ning vajaduse korral, et ta on edukalt läbinud kutsealase koolituse, mida võidakse nõuda lisaks keskharidusele järgnevale koolitusele.

    ▼M9 —————

    ▼B

    Artikkel 12

    Kvalifikatsioonide võrdne käsitlemine

    ▼M9

    Liikmesriigi pädeva asutuse väljaantud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti või dokumentide kogumit, mis tunnistab koolituse edukat läbimist liidus kas täisajaga või osalise õppeajaga, kas ametlike õppekavade raames või väljaspool seda ja mida liikmesriik tunnustab võrdväärsel tasemel olevaks ning mis annab omanikule kutsealal tegutsema hakkamiseks või tegutsemiseks samad õigused või mis valmistab ette sellel kutsealal tegutsemiseks, käsitatakse artikliga 11 osutatud kvalifikatsiooni, kaasa arvatud kõnealust taset tõendava dokumendina.

    ▼B

    Iga kutsekvalifikatsioon, mis annab selle omanikule nimetatud sätetest tulenevad omandatud õigused, kuigi ei vasta päritoluliikmesriigi kehtivate õigus- või haldusnormidega kehtestatud tingimustele kutsealal tegutsema hakkamiseks või sellel tegutsemiseks, käsitletakse samuti sellist kvalifikatsiooni tõendava dokumendina esimese lõigus sätestatud tingimustel. Eelkõige kehtib see olukorras, kus päritoluliikmesriik tõstab kutsealal tegutsema asumist ja tegutsemist võimaldavat koolitustaset ja isik, kes on läbinud endise koolituse, mis ei vasta uutele kvalifikatsiooninõuetele, on kooskõlas siseriiklike õigus- või haldusnormidega omandanud õiguse vastaval kutsealal tegutseda; sellisel juhul loeb vastuvõttev liikmesriik artikli 13 kohaldamisel endise koolituse vastavaks uuele koolitustasemele.

    ▼M9

    Artikkel 13

    Tunnustamise tingimused

    1.  
    Kui reguleeritud kutsealal tegutsema hakkamine või sellel tegutsemine vastuvõtvas liikmesriigis sõltub eriomase kutsekvalifikatsiooni omamisest, võimaldab kõnealuse liikmesriigi pädev asutus taotlejatel sellel kutsealal tegutsema asuda või tegutseda oma kodanikega samadel tingimustel, kui neil on teises liikmesriigis viimase territooriumil sellel kutsealal tegutsema hakkamiseks või tegutsemiseks nõutav pädevuskinnitus või kvalifikatsiooni tõendav dokument, millele on osutatud artiklis 11.

    Pädevuskinnituse või kvalifikatsiooni tõendava dokumendi annab välja liikmesriigi pädev asutus, kes on määratud kooskõlas kõnealuse liikmesriigi õigus- või haldusnormidega.

    2.  
    Lõikes 1 kirjeldatud kutsealal lubatakse tegutsema asuda ja tegutseda ka taotlejatel, kes on viimase kümne aasta jooksul kas ühe aasta täistööajaga või võrdväärse kestusega osalise tööajaga tegutsenud asjaomasel kutsealal liikmesriigis, kus kõnealust kutseala ei reguleerita, ning kellel on üks või mitu pädevuskinnitust või kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti, mille on väljastanud teine liikmesriik, kus seda kutseala ei reguleerita.

    Pädevuskinnitus või kvalifikatsiooni tõendav dokument peab vastama järgmistele tingimustele:

    a) 

    selle annab välja liikmesriigi pädev asutus, kes on määratud kooskõlas kõnealuse liikmesriigi õigus- või haldusnormidega;

    b) 

    see tõendab, et selle omanik omab ettevalmistust kõnealusel kutsealal tegutsemiseks.

    Esimeses lõigus sätestatud üheaastast töökogemust ei nõuta siiski juhul, kui taotleja kvalifikatsiooni tõendav dokument tunnistab reguleeritud hariduse ja koolituse läbimist.

    3.  
    Vastuvõttev liikmesriik aktsepteerib päritoluriigi poolt artikli 11 alusel tõendatud taset, samuti tunnistust, millega päritoluliikmesriik tõendab, et artikli 11 punkti c alapunktis ii osutatud reguleeritud haridus ja koolitus või kutseõpe, millel on eraldi ülesehitus, vastab artikli 11 punkti c alapunktis i sätestatud tasemele.
    4.  
    Erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 ning artiklist 14 võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus keelata artikli 11 punktis a nimetatud pädevuskinnitust omavatel isikutel kutsealal tegutsema asumise ja tegutsemise, kui tema territooriumil kõnealusel kutsealal töötamiseks vajalik riiklik kvalifikatsioon kuulub artikli 11 punkti e liigituse alla.

    ▼B

    Artikkel 14

    Korvamismeetmed

    ▼M9

    1.  

    Artikkel 13 ei välista võimalust, et vastuvõttev liikmesriik võib taotlejalt nõuda kuni kolmeaastase kohanemisaja läbimist või sobivustesti sooritamist juhul, kui:

    a) 

    taotleja läbitud koolitus hõlmab vastuvõtvas liikmesriigis nõutava kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga kaetud teemadest oluliselt erinevaid teemasid;

    b) 

    vastuvõtvas liikmesriigis reguleeritud kutseala hõlmab üht või mitut reguleeritud kutsetegevust, mis ei kuulu taotleja päritoluriigi vastava kutseala hulka, ja vastuvõtvas liikmesriigis nõutav koolitus käsitleb teemasid, mis erinevad oluliselt taotleja pädevuskinnituse või kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga hõlmatutest.

    ▼B

    2.  
    Kui vastuvõttev liikmesriik otsustab lõikes 1 sätestatud võimalust kasutada, peab ta võimaldama taotlejal valida kohanemisaja ja sobivustesti vahel.

    Kui liikmesriik on arvamusel, et antud kutseala suhtes on vajalik teha erand eelmises lõigus sätestatud tingimusest võimaldada taotlejal valida kohanemisaja ja sobivustesti vahel, teatab ta sellest eelnevalt teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning põhjendab seda erandit.

    ▼M9

    Kui komisjon leiab, et teises lõigus osutatud erand on asjakohatu või ei vasta liidu õigusele, võtab ta kolme kuu jooksul pärast kogu vajaliku teabe saamist vastu rakendusakti, et nõuda liikmesriigil kavandatud meetmete võtmisest hoidumist. Erandit võib kohaldada juhul, kui komisjoni vastust ei ole kõnealuseks tähtajaks saabunud.

    ▼B

    3.  
    Lõikes 2 sätestatud erandina taotleja valikuvabaduse õiguse põhimõttest, võib liikmesriik sätestada kas kohanemisaja või sobivustesti kutsealade suhtes, millel tegutsemine eeldab siseriiklike õigusaktide täpset tundmist ja mille puhul siseriiklike õigusaktidega seotud abistamine ja/või nõustamine on kutsetegevuse oluline ja püsiv osa.

    Seda kohaldatakse ka artikli 10 punktides b ja c märgitud juhtudel, artikli 10 punktis d märgitud juhtudel arstidele ning hambaarstidele ja artikli 10 punktis f märgitud juhul kui sisserändaja taotleb tunnustamist teises liikmesriigis, kus vastavate kutsetegevustega tegelevad üldõed või pärast V lisa punktis 5.2.2 loetletud kutsenimetuste saamiseks läbitud koolitust saadud spetsialisti kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omavad eriõed, ja artikli 10 punktis g märgitud juhul.

    Kui sisserändaja soovib kutsealal tegutseda kas füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, mis eeldab kehtivate asjaomaste siseriiklike õigusaktide tundmist ja järgimist, võib liikmesriik artikli 10 punktis a märgitud juhtudel nõuda kas kohanemisaega või sobivustesti juhul, kui vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused nõuavad omaenda kodanikelt sellise tegevusealustamiseks nimetatud õigusaktide tundmist ja järgimist.

    ▼M9

    Erandina taotleja valikuvabaduse õiguse põhimõttest, mis on sätestatud lõikes 2, võib vastuvõttev liikmesriik määrata kohanemisperioodi või sobivustesti järgmistel juhtudel:

    a) 

    artikli 11 punktis a osutatud kutsekvalifikatsiooni omanik taotleb oma kutsekvalifikatsiooni tunnustamist, kuid nõutav riiklik kutsekvalifikatsioon kuulub artikli 11 punkti c liigituse alla või

    b) 

    artikli 11 punktis b osutatud kutsekvalifikatsiooni omanik taotleb oma kutsekvalifikatsiooni tunnustamist, kuid nõutav riiklik kutsekvalifikatsioon kuulub artikli 11 punktide d või e liigituse alla.

    Kui artikli 11 punktis a osutatud kutsekvalifikatsiooni omanik taotleb oma kutsekvalifikatsiooni tunnustamist, kuid nõutav riiklik kutsekvalifikatsioon kuulub artikli 11 punkti d liigituse alla, võib vastuvõttev liikmesriik nõuda nii kohanemisperioodi kui ka sobivustesti.

    ▼M9

    4.  
    Lõigete 1 ja 5 kohaldamisel tähendavad „oluliselt erinevad teemad” teemasid, mida käsitlevad omandatud teadmised, oskused ja pädevused on kutsealal tegutsemiseks olulised ja mille puhul sisserändaja läbitud koolitus erineb sisult märkimisväärselt vastuvõtvas liikmesriigis nõutavast koolitusest.
    5.  
    Lõike 1 kohaldamisel järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet. Eriti juhul, kui vastuvõttev liikmesriik kavatseb taotlejalt nõuda kas kohanemisaja läbimist või sobivustesti tegemist, peab ta kõigepealt kindlaks tegema, kas taotleja poolt mis tahes liikmesriigis või kolmandas riigis saadud töökogemuse või elukestva õppe kaudu omandatud teadmised, oskused ja pädevused, mida asjaomane asutus on ametlikult kinnitanud, katavad osaliselt või täielikult lõikes 4 osutatud oluliselt erinevaid teemasid.

    ▼M9

    6.  

    Otsus nõuda kohanemisaja läbimist või sobivustesti tegemist peab olema nõuetekohaselt põhjendatud. Eelkõige antakse taotlejale järgmine teave:

    a) 

    vastuvõtvas liikmesriigis nõutava kutsekvalifikatsiooni tase ning taotleja omandatud kutsekvalifikatsiooni tase vastavalt artiklis 11 sätestatud liigitusele ning

    b) 

    lõikes 4 osutatud olulised erinevused ning põhjused, miks kõnealuseid erinevusi ei saa kompenseerida töökogemuse või elukestva õppe kaudu omandatud teadmiste, oskuste ja pädevustega, mida asjaomane asutus on ametlikult kinnitanud.

    7.  
    Liikmesriigid tagavad, et taotlejal on võimalik teha lõikes 1 osutatud sobivustest hiljemalt kuue kuu jooksul alates otsusest nõuda asjaomaselt taotlejalt sobivustesti.

    ▼M9 —————

    ▼B



    II PEATÜKK

    Töökogemuse tunnustamine

    Artikkel 16

    Töökogemust puudutavad nõuded

    Kui mõnes liikmesriigis sõltub mõne IV lisas loetletud tegevusalal tegutsema hakkamine või tegutsemine üldistest, ärilistest või kutsealastest teadmistest ja sobivusest, tunnustab see liikmesriik varasemat tegutsemist sellel tegevusalal teises liikmesriigis piisava tõendusena selliste teadmiste ja oskuste olemasolust. Tegevusalal tegutsemine peab olema kooskõlas artiklitega 17, 18 ja 19.

    Artikkel 17

    IV lisa I loetelus nimetatud tegevusalad

    1.  

    IV lisa I loetelus nimetatud tegevusalade osas nõutakse varasemat tegutsemist:

    a) 

    kuus järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, või

    b) 

    kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kolmeaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või

    c) 

    neli järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kaheaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või

    d) 

    kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana, kui soodustatud isik tõendab, et ta on vähemalt viis aastat kõnealusel tegevusalal töötajana töötanud, või

    e) 

    viis järjestikust aastat juhtival ametikohal, millest vähemalt kolmel aastal tegeles ta tehniliste küsimustega ja vastutas vähemalt ühe ettevõtte osakonna eest, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kolmeaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan.

    2.  
    Punktides a ja d märgitud juhtudel ei tohi tegevus olla lõpetatud rohkem kui 10 aastat enne artiklis 56 nimetatud pädevale asutusele asjaomase isiku poolt täieliku taotluse esitamise kuupäeva.
    3.  
    Lõike 1 punkti e ei kohaldata ISIC nomenklatuuri juuksurisalonge käsitleva grupi ex 855 tegevusaladele.

    Artikkel 18

    IV lisa II loetelus nimetatud tegevusalad

    1.  

    IV lisa II loetelus nimetatud tegevusalade osas nõutakse varasemat tegutsemist:

    a) 

    viis järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina või

    b) 

    kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kolmeaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või

    c) 

    neli järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kaheaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või

    d) 

    kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana, kui soodustatud isik tõendab, et ta on vähemalt viis aastat kõnealusel tegevusalal töötanud, või

    e) 

    viis järjestikust aastat, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kolmeaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või

    f) 

    kuus järjestikust aastat, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kaheaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan.

    2.  
    Punktides a ja d märgitud juhtudel ei tohi tegevus olla lõpetatud rohkem kui 10 aastat enne artiklis 56 nimetatud pädevale asutusele asjaomase isiku poolt täieliku taotluse esitamise kuupäeva.

    Artikkel 19

    IV lisa III nimekirjas loetletud tegevusalad

    1.  

    IV lisa III nimekirjas loetelus nimetatud tegevusalade osas nõutakse varasemat tegutsemist:

    a) 

    kas kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina või

    b) 

    kaks järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või

    c) 

    kaks järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on vähemalt kolm aastat kõnealusel tegevusalal töötajana töötanud, või

    d) 

    töötanud kolm järjestikust aastat, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan.

    2.  
    Punktides a ja c märgitud juhtudel ei tohi tegevus olla lõpetatud rohkem kui kümme aastat enne artiklis 56 nimetatud pädevale asutusele asjaomase isiku poolt täieliku taotluse esitamise kuupäeva.

    ▼M9

    Artikkel 20

    IV lisa tegevusalade nimekirjade kohandamine

    Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte IV lisas toodud ja artikli 16 kohaselt töökogemuse tunnustamise esemeks olevate tegevusalade nimekirjade kohandamiseks, et ajakohastada või selgitada IV lisas loetletud tegevusi, eelkõige selleks, et nende ulatust veelgi täpsustada ning võtta nõuetekohaselt arvesse viimaseid muudatusi tegevuspõhistes nomenklatuurides, tingimusel et see ei hõlma üksikute kategooriatega seotud tegevusalade ulatuse kitsendamist ning et IV lisa I, II ja III nimekirjas esitatud tegevusalad jäävad paika.

    ▼B



    III PEATÜKK

    Tunnustamine koolituse miinimumnõuete kooskõlastamise alusel



    1. osa

    Üldsätted

    Artikkel 21

    Automaatse tunnustamise põhimõte

    1.  
    Iga liikmesriik tunnustab kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis võimaldavad asuda tegutsema V lisas vastavalt punktis 5.1.1, 5.1.2, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.6.2 ja 5.7.1 loetletud üldarsti ja eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, proviisori ja arhitekti kutsealadel ja mis vastavad artiklites 24, 25, 31, 34, 35, 38, 44 ja 46 vastavalt sätestatud koolituse miinimumnõuetele, ning võrdsustab kutsealadel tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks sellised dokumendid oma territooriumil väljastatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega.

    Neid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente annavad välja liikmesriigi pädevad organid ja nendega kaasnevad vajaduse korral V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.6.2 ja 5.7.1 vastavalt loetletud tunnistused.

    Esimese ja teise lõigu sätted ei mõjuta artiklite 23, 27, 33, 37, 39 ja 49 alusel omandatud õigusi.

    2.  
    Iga liikmesriik tunnustab perearstipraksisega tegelemiseks oma siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi raames V lisa punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis teised liikmesriigid on liikmesriikide kodanikele välja andnud vastavalt artiklis 28 määratud koolituse miinimumnõuetele.

    Eelmise lõigu sätted ei mõjuta artikli 30 alusel omandatud õigusi.

    3.  
    Iga liikmesriik tunnustab teiste liikmesriikide poolt liikmesriikide kodanikele välja antud V lisa punktis 5.5.2 nimetatud ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis vastavad artiklis 40 sätestatud koolituse miinimumnõuetele ja artiklis 41 sätestatud kriteeriumidele, ja võrdsustab sellel kutsealadel tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks sellised dokumendid oma territooriumil omaenda väljastatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega. See säte ei mõjuta artiklite 23 ja 43 alusel omandatud õigusi.

    ▼M9

    4.  
    Kui apteegi tegevusele ei ole kehtestatud territoriaalseid piiranguid, võib liikmesriik otsustada erandina mitte kohaldada V lisa punktis 5.6.2 osutatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente uute üldapteekide asutamise suhtes. Käesoleva lõike mõistes loetakse uuteks apteekideks vähem kui kolm aastat tegutsenud apteeke.

    Kõnealust erandit ei tohi kohaldada proviisorite suhtes, kelle kutsekvalifikatsiooni on vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused muu eesmärgiga juba tunnustanud ning kes on asjaomases liikmesriigis vähemalt kolm järjestikust aastat proviisori kutsealal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud.

    ▼B

    5.  
    V lisa punktis 5.7.1 sätestatud arhitekti kvalifikatsiooni tõendav dokument, mida lõike 1 alusel automaatselt tunnustatakse, tõendab mitte varem kui selles lisas märgitud akadeemilisel võrdlusaastal alanud õppe läbimist.

    ▼M9

    6.  
    Kõik liikmesriigid lubavad asuda tegutsema või tegutseda arsti, üldõe, hambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealadel, kui taotlejal on vastavalt V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2 ja 5.6.2 sätestatud kvalifikatsiooni tõendav dokument, mis tunnistab, et asjakohane kutsetöötaja on oma koolituse käigus ja vajaduse korral omandanud artikli 24 lõikes 3, artikli 31 lõikes 6, artikli 31 lõikes 7, artikli 34 lõikes 3, artikli 38 lõikes 3, artikli 40 lõikes 3 ja artikli 44 lõikes 3 sätestatud teadmised, oskused ja pädevused.

    Võtmaks arvesse üldtunnustatud teaduslikku ja tehnilist arengut, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada artikli 24 lõikes 3, artikli 31 lõikes 6, artikli 34 lõikes 3, artikli 38 lõikes 3, artikli 40 lõikes 3, artikli 44 lõikes 3 ja artikli 46 lõikes 4 osutatud teadmisi ja oskusi, et kajastada liidu õiguse arengut, mis mõjutab otseselt asjaomaseid kutsetöötajaid.

    Selline ajakohastamine ei too kaasa kehtivate oluliste õiguspõhimõtete muutmist liikmesriigis küsimustes, mis puudutavad kutsealade struktuuri koolituse osas ja füüsiliste isikute juurdepääsu osas tegevuse alustamisele. Ajakohastamisel austatakse liikmesriikide õigust korraldada oma haridussüsteemi, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 165 lõikes 1.

    ▼M9 —————

    ▼M9

    Artikkel 21a

    Teavitamiskord

    1.  
    Iga liikmesriik teavitab komisjoni õigus- ja haldusnormidest, mida ta võtab vastu käesoleva peatükiga reguleeritud kutsealade kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide väljaandmise reguleerimiseks.

    8. osas osutatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide puhul tuleb esimese lõigu kohane teavitus saata ka teistele liikmesriikidele.

    2.  
    Lõikes 1 osutatud teavitus sisaldab teavet koolitusprogrammide kestuse ja sisu kohta.
    3.  
    Lõikes 1 osutatud teavitus edastatakse IMI kaudu.
    4.  
    Võtmaks nõuetekohaselt arvesse õiguslikke ja haldusalaseid suundumusi liikmesriikides ning tingimusel, et käesoleva artikli lõike 1 alusel teatatud õigus- ja haldusnormid on kooskõlas käesolevas peatükis kehtestatud tingimustega, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte, et muuta V lisa punkte 5.1.1–5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2, 5.6.2 ja 5.7.1 seoses teabega, mis puudutab liikmesriikide vastuvõetud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide nimetuste ajakohastamist ning vajaduse korral kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente väljastavaid organeid, kaasnevaid tunnistusi ja asjakohaseid kutsenimetusi.
    5.  
    Kui lõike 1 alusel teatatud õiguslikud, regulatiivsed ja haldusalased sätted ei ole käesolevas peatükis sätestatud tingimustega kooskõlas, võtab komisjon vastu rakendusakti, et lükata tagasi V lisa punktide 5.1.1–5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2, 5.6.2 või 5.7.1 taotletud muudatused.

    ▼B

    Artikkel 22

    Koolituse üldsätted

    Artiklites 24, 25, 28, 31, 34, 35, 38, 40, 44 ja 46 nimetatud koolituse osas:

    a) 

    võivad liikmesriigid pädevate ametiasutuste kehtestatud tingimustel lubada osalise ajaga koolitust; need asutused tagavad, et sellise koolituse kogukestus, tase ja kvaliteet ei ole pideva täisajaga koolituse omast madalamad;

    ▼M9

    b) 

    tagab liikmesriik kooskõlas riigisiseselt kehtiva korraga pidevat kutsealast arengut julgustades, et käesoleva jaotise III peatükiga hõlmatud kutsekvalifikatsioonide omanikud saavad ajakohastada oma teadmisi, oskusi ja pädevusi, et tagada jätkuvalt turvaline ja tegelik ametialane tegevus ning olla kursis kutseala arenguga.

    ▼M9

    Liikmesriigid teavitavad komisjoni esimese lõigu punkti b kohaselt võetud meetmetest hiljemalt 18. jaanuariks 2016.

    ▼B

    Artikkel 23

    Omandatud õigused

    1.  
    Ilma et see piiraks asjaomasele kutsealale eriomaseid omandatud õigusi, tunnistavad kõik liikmesriigid juhul, kui liikmesriikide kodanikel olevad kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, mis võimaldavad hakata tegutsema üldarsti ja eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealadel, ei vasta kõigile artiklites 24, 25, 31, 34, 35, 38, 40 ja 44 sätestatud koolitusnõuetele, piisavaks nende liikmesriikide väljastatud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid niivõrd, kui need dokumendid kinnitavad V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2 ja 5.6.2 nimetatud võrdluskuupäevast varem alustatud õpingute edukat läbimist ja nendega on kaasas tunnistus, mis näitab, et selle omanik on kõnealusel tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.
    2.  

    Samu sätteid kohaldatakse kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide puhul, mis võimaldavad hakata tegutsema üldarsti ja eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealadel ja mis on saadud endise Saksa Demokraatliku Vabariigi territooriumil ning mis ei vasta artiklites 24, 25, 31, 34, 35, 38, 40 ja 44 kehtestatud koolituse miinimumnõuetele, kui selline dokument tõendab õpingute edukat läbimist, mida alustati enne:

    a) 

    3. oktoobrit 1990 üldarstide, üldõdede, põhikoolitusega hambaarstide, erihambaarstide, veterinaararstide, ämmaemandate ja proviisorite puhul ja

    b) 

    3. aprilli 1992 eriarstide puhul.

    Esimeses lõigus sätestatud kvalifikatsiooni tõendav dokument annab selle omanikule õiguse tegeleda kutsetegevusega kogu Saksamaa territooriumil V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2 ja 5.6.2 nimetatud pädevate Saksa ametiasutuste väljastatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega samadel tingimustel.

    3.  
    Ilma et see piiraks artikli 37 lõike 1 sätete kohaldamist, tunnustavad kõik liikmesriigid üldarsti, eriarsti, üldõe, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealal artikli 45 lõikes 2 nimetatud tegevusaladel ja arhitekti kutsealal artiklis 48 nimetatud tegevusaladel tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks neid liikmesriikide kodanikel olevaid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis võimaldavad hakata tegutsema üldarsti ja eriarsti, üldõe, veterinaararsti, ämmaemanda, proviisori ja arhitekti kutsealadel ja mis on välja antud endises Tšehhoslovakkias või mille omanikud on alustanud oma õpinguid Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia puhul enne 1. jaanuari 1993, kui eelpool nimetatud kahest liikmesriigist ühe ametiasutused kinnitavad, et need kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid on nende territooriumil juriidiliselt samaväärsed nende endi poolt välja antavate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega ja arhitektide puhul selliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega, mis on nende liikmesriikide jaoks täpsustatud VI lisa punktis 6.

    Selle kinnitusega peab olema kaasas samade ametiasutuste poolt väljaantud tunnistus, mis näitab, et kõnealused isikud on nende territooriumil nimetatud tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.

    4.  

    Kõik liikmesriigid tunnustavad üldarsti, eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealal artikli 45 lõikes 2 nimetatud tegevusaladel ja arhitekti kutsealal artiklis 48 nimetatud tegevusaladel tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks neid liikmesriikide kodanikel olevaid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis võimaldavad hakata tegutsema üldarsti ja eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda, proviisori ja arhitekti kutsealadel ja mis on välja antud endises Nõukogude Liidus või mille omanikud on alustanud seal oma õpinguid:

    a) 

    Eesti puhul enne 20. augustit 1991,

    b) 

    Läti puhul enne 21. augustit 1991,

    c) 

    Leedu puhul enne 11. märtsi 1990,

    kui eelpool nimetatud kolmest liikmesriigist ühe ametiasutused kinnitavad, et need tõendavad dokumendid on nende territooriumil juriidiliselt samaväärsed nende endi poolt välja antavate tõendavate dokumentidega ning arhitektide puhul selliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega, mis on nende liikmesriikide jaoks täpsustatud VI lisa punktis 6.

    Selle kinnitusega peab olema kaasas samade ametiasutuste poolt väljaantud tunnistus, mis näitab, et kõnealused isikud on nende territooriumil nimetatud tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.

    Veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide korral, mis on antud välja endises Nõukogude Liidus või mille omanikud on alustanud Eesti puhul oma õpinguid enne 20. augustit 1991, peab nimetatud kinnitusega olema kaasas Eesti ametiasutuste väljaantud tunnistus, mis näitab, et kõnealused isikud on nende territooriumil nimetatud tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt viiel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud seitsme aasta jooksul.

    ▼A1

    5.  

    Ilma et see piiraks artikli 43b kohaldamist, tunnustavad kõik liikmesriigid üldarsti, eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealal artikli 45 lõikes 2 nimetatud tegevusaladel ja arhitekti kutsealal artiklis 48 nimetatud tegevusaladel tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks neid liikmesriikide kodanikel olevaid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis võimaldavad hakata tegutsema üldarsti ja eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda, proviisori ja arhitekti kutsealadel ja mis on välja antud endises Jugoslaavias või mille omanikud on alustanud oma õpinguid

    a) 

    Sloveenia puhul enne 25. juunit 1991 ja

    b) 

    Horvaatia puhul enne 8. oktoobrit 1991,

    kui eelpool nimetatud liikmesriikide ametiasutused kinnitavad, et need tõendavad dokumendid on nende territooriumil juriidiliselt samaväärsed nende endi poolt välja antavate tõendavate dokumentidega ning arhitektide puhul selliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega, mis on nende liikmesriikide jaoks täpsustatud VI lisa punktis 6.

    Selle kinnitusega peab olema kaasas samade ametiasutuste poolt väljaantud tunnistus, mis näitab, et kõnealused isikud on nende territooriumil nimetatud tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.

    ▼B

    6.  
    Kui liikmesriigi kodanikel olevate arsti, üldõe, hambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide nimetus ei vasta sellele liikmesriigile V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.1.3, 5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2 ja 5.6.2 antud nimetusele, tunnistavad kõik liikmesriigid piisavaks nende liikmesriikide välja antud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, millega on kaasas pädevate asutuste või organite välja antud tunnistus.

    Esimeses lõigus nimetatud tunnistus näitab, et kvalifikatsiooni tõendav dokument tunnistab õpingute edukat läbimist kooskõlas artiklitega 24, 25, 28, 31, 34, 35, 38, 40 ja 44 vastavalt ning selle välja andnud liikmesriik käsitleb seda samaväärselt kvalifikatsioonidega, mille nimetused on loetletud V lisa punktides 5.1.1., 5.1.2, 5.1.3, 5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2 ja 5.6.2.

    ▼M1

    Artikkel 23a

    Erilised asjaolud

    1.  
    Erandina praegusest direktiivist võib Bulgaaria фелдшер (velsker) kvalifikatsiooni omanikel, kellele kõnealune kvalifikatsioon omistati Bulgaarias enne 31. detsembrit 1999 ja kes tegutsesid Bulgaaria siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi raames kõnealuses ametis 1. jaanuaril 2000, võimaldada jätkata kõnealuses ametis, isegi kui osa nende tegevusest kuulub käesoleva arste ja üldõdesid käsitleva direktiivi rakendusalasse.
    2.  
    Lõikes 1 nimetatud Bulgaaria фелдшер (velsker) kvalifikatsiooni omanikel ei ole õigust taotleda arsti või üldõena tesites liikmesriikides ametialast tunnustamist kõnealuse direktiivi alusel.

    ▼B



    2. osa

    Arstid

    Artikkel 24

    Üldarsti õpe

    1.  
    Üldarsti õppesse pääs sõltub diplomi või tunnistuse olemasolust, mis võimaldab kõnealusel erialal astuda ülikooli.

    ▼M9

    2.  
    Üldarstiõpe hõlmab kokku vähemalt viieaastast õpet, mida võib lisaks väljendada ka samaväärsete ECTSi ainepunktidega, ja sisaldab vähemalt 5 500 -tunnist teoreetilist ja praktilist koolitust, mida korraldatakse kas ülikooli poolt või viimase järelevalve all.

    Kutsetöötajate puhul, kes alustasid oma õpinguid enne 1. jaanuari 1972, võib esimeses lõigus nimetatud õppekava hõlmata kuut kuud täisajaga praktilist koolitust ülikooli tasemel, mille üle teostab järelevalvet pädev asutus.

    ▼B

    3.  

    Üldarsti õpe annab kindluse, et kõnealused isikud on omandanud järgmised teadmised ja oskused:

    a) 

    piisavad teadmised arstiteaduse aluseks olevate teadusalade kohta ja teaduslike meetodite, sealhulgas bioloogiliste funktsioonide hindamispõhimõtete, teaduslikult tõestatud faktide hindamise ja andmete analüüsi hea mõistmine;

    b) 

    terve ja haige inimese ehituse, funktsioonide ja käitumise, samuti inimese tervisliku seisundi ja füüsilise ning sotsiaalse keskkonna vahelise seose piisav mõistmine;

    c) 

    piisavad teadmised kliiniliste distsipliinide ja praktika kohta, mis annavad talle selge pildi vaimsetest ja füüsilistest haigustest ning arstiteadusest seoses profülaktika, diagnoosi ja teraapiaga ning inimeste taastootmisega;

    d) 

    nõuetekohane kliiniline kogemus haiglates asjakohase järelevalve all.

    Artikkel 25

    Eriarsti õpe

    ▼M9

    1.  
    Vastuvõtt eriarstiõppesse sõltub artikli 24 lõikes 2 osutatud sellise üldarsti-õppekava läbimisest ja kinnitamisest, mille käigus koolitatav on omandanud asjakohased üldarstiteadmised.

    ▼B

    2.  
    Eriarsti õpe hõlmab teoreetilist ja praktilist koolitust kas ülikoolis või arstiõpet andvas haiglas või vajadusel pädevate ametiasutuste või organite heaks kiidetud meditsiinilise abi asutuses.

    Liikmesriigid tagavad, et V lisa punktis 5.1.3 nimetatud eriarsti õppe minimaalne kestus ei ole selles punktis sätestatud kestusest lühem. Koolitus peab toimuma pädevate ametiasutuste või organite järelevalve all. See peab sisaldama eriarstiks koolitatava isiklikku osalemist kõnealuste teenustega kaasnevates tegevustes ja kohustustes.

    3.  
    Koolitus toimub täisajaga spetsiaalses pädevate ametiasutuste poolt tunnustatud asutuses. Sellega kaasneb osalemine kõigis koolitust korraldava osakonna arstlikes toimingutes, kaasa arvatud valvetes, nii et eriarstiks koolitatav pühendub kogu oma kutsealase tegevusega terve töönädala ja aasta jooksul praktilisele ja teoreetilisele koolitusele vastavalt pädevate ametiasutuste kehtestatud korrale. Seepärast käib sellise ametikohaga kaasas asjakohane tasustamine.

    ▼M9

    3a.  
    Liikmesriigid võivad siseriiklikes õigusaktides sätestada osalise vabastuse V lisa punktis 5.1.3 loetletud eriarstikursuste teatavate osade läbimisest, käsitledes iga üksikjuhtumit eraldi, kui koolituse kõnealune osa on juba läbitud muu erialase õppekava raames, mis on loetletud V lisa punktis 5.1.3, ning tingimusel, et kutsetöötaja on kutsekvalifikatsiooni mõnes liikmesriigis juba varem omandanud. Liikmesriigid tagavad, et antud vabastus ei ületa poolt kõnealuse eriarstiõppe minimaalsest kestusest.

    Iga liikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike asjaomastest siseriiklikest õigusaktidest seoses kõikide selliste osaliste vabastustega.

    ▼B

    4.  
    Liikmesriigid muudavad eriarsti õppe läbimise tõendamise sõltuvaks V lisa punktis 5.1.1 nimetatud üldarsti õppe läbimise tõendatusest.

    ▼M9

    5.  
    Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte seoses V lisa punktis 5.1.3 osutatud koolituse minimaalse kestuse kohandamisega teaduse ja tehnika arenguga.

    ▼B

    Artikkel 26

    Eriarsti õppe liigid

    Artiklis 21 nimetatud eriarsti kvalifikatsiooni tõendav dokument on dokument, mille V lisa punktis 5.1.2 nimetatud pädev asutus või organ kinnitab kõnealuse õppe osas erinevates liikmesriikides kasutusel olevatele ja V lisa punktis 5.1.3 nimetatud kutsenimetustele.

    ▼M9

    Et võtta käesoleva direktiivi ajakohastamisel nõuetekohaselt arvesse siseriiklikes õigusaktides tehtud muudatusi, on komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte seoses selliste uute arstierialade lisamisega V lisa punkti 5.1.3, mis on levinud vähemalt kahes viiendikus liikmesriikides.

    ▼B

    Artikkel 27

    Eriarstidele eriomased omandatud õigused

    1.  
    Vastuvõttev liikmesriik võib nõuda, et eriarstid, kelle osalise ajaga eriarsti õppe tingimusi reguleeriti alates 20. juunist 1975 kehtinud õigus- või haldusnormidega ja kelle eriarsti koolitus algas hiljemalt 31. detsembril 1983, peavad koos kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga esitama tunnistuse, mis näitab, et selle omanik on vastaval tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.
    2.  
    Kõik liikmesriigid tunnustavad eriarsti kvalifikatsiooni, mille Hispaania on andnud arstidele, kes on lõpetanud eriarsti koolituse enne 1. jaanuari 1995, isegi kui see koolitus ei vasta artiklis 25 sätestatud koolituse miinimumnõuetele niivõrd, kui selle kvalifikatsiooniga kaasneb Hispaania pädeva ametiasutuse väljastatud tunnistus, mis näitab, et asjaomane isik on sooritanud erialaeksami, mida korraldatakse kuningliku dekreediga 1497/99 kehtestatud tunnustamisega seotud erakorraliste meetmete kontekstis eesmärgiga kinnitada, et asjaomase isiku teadmised ja oskused on tasemel, mis on võrreldavad V lisa punktides 5.1.2 ja 5.1.3 Hispaania jaoks määratud eriarsti kvalifikatsiooni omavate arstide tasemega.

    ▼M9

    2a.  
    Liikmesriigid tunnustavad eriarsti kvalifikatsioone, mis on antud Itaalias ja loetletud V lisa punktides 5.1.2 ning 5.1.3, nende arstide puhul, kes alustasid oma erialal õpinguid pärast 31. detsembrit 1983 ja enne 1. jaanuarit 1991, ehkki asjaomane õpe ei vasta kõikidele artiklis 25 sätestatud koolitusnõuetele, juhul kui kvalifikatsioonile on lisatud Itaalia pädevate asutuste poolt välja antud tunnistus selle kohta, et asjaomane arst on Itaalias tegelikult ja seaduslikult tegutsenud samal arstierialal vähemalt seitse järjestikust aastat tunnistuse väljaandmisele eelnenud kümne aasta jooksul.

    ▼B

    3.  
    Iga liikmesriik, kes on tühistanud V lisa punktides 5.1.2 ja 5.1.3 sätestatud eriarsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide väljaandmist käsitlevad õigus- või haldusnormid ja kes on kehtestanud tema enda kodanikke soodustavate omandatud õigustega seotud meetmed, annab teiste liikmesriikide kodanikele õiguse saada kasu nendest meetmetest niivõrd, kui need kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid anti välja enne seda kuupäeva, millal vastuvõttev liikmesriik lõpetas kõnealuse eriala osas sellise dokumendi väljastamise.

    Nende aktide tühistamise kuupäevad on loetletud V lisa punktis 5.1.3.

    Artikkel 28

    Perearsti erialakoolitus

    ▼M9

    1.  
    Vastuvõtt perearsti erialakoolitusele sõltub sellise artikli 24 lõikes 2 osutatud üldarsti-õppekava läbimisest ja kinnitamisest, mille käigus koolitatav on omandanud asjakohased üldarstiteadmised.

    ▼B

    2.  
    Perearsti erialakoolitus, mille läbimisel saadakse enne 1. jaanuari 2006 välja antud kvalifikatsiooni tõendav dokument, peab täisajaga kestma vähemalt kaks aastat. Pärast nimetatud kuupäeva välja antud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi korral peab koolitus kestma täisajaga vähemalt kolm aastat.

    Kui artiklis 24 nimetatud õppekava sisaldab praktilist koolitust, mida korraldab asjakohast meditsiinitehnikat ja -teenuseid omav selleks volitatud haigla või perearstikeskus, mille arstid osutavad üldarstiabi, võib selle praktilise koolituse kestuse maksimaalselt ühe aasta ulatuses lugeda esimeses lõigus 1. jaanuaril 2006 või pärast seda väljaantud koolitustunnistustele sätestatud kestuse hulka.

    Teises lõigus nimetatud võimalust saavad kasutada ainult liikmesriigid, kus peremeditsiini alal kestis kaks aastat alates 1. jaanuarist 2001.

    3.  
    Perearsti erialakoolitust korraldatakse täisaja põhimõttel pädevate ametiasutuste või organite järelevalve all. See peab olema pigem praktiline kui teoreetiline.

    Praktiline koolitus peab esiteks kestma vähemalt kuus kuud asjakohast meditsiinitehnikat ja -teenuseid omavas selleks volitatud haiglas ja teiseks vähemalt kuus kuud osana selleks volitatud perearstipraksisest või volitatud keskusest, mille arstid tegelevad üldarstiabi osutamisega.

    Praktiline koolitus toimub koostöös teiste üldarstiabiga seotud raviasutuste või -struktuuridega. Ilma et see piiraks teises lõigus kehtestatud miinimumperioodi nõude täitmist, ei tohi praktiline koolitus teistes üldarstiabiga seotud volitatud asutuses või ravistruktuurides siiski ületada kuut kuud.

    Koolitusel tuleb koolitatavalt nõudma isiklikku osalemist nende isikute kutsetegevuses ja kohustustes, kelle juures ta töötab.

    4.  
    Liikmesriigid muudavad perearsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljaandmise sõltuvaks V lisa punktis 5.1.1 nimetatud üldarsti õppe läbimise tõendatusest.
    5.  
    Liikmesriigid võivad V lisa punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente välja anda arstidele, kes ei ole läbinud käesoleva artikliga sätestatud koolitust, kuid kes on läbinud liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga kinnitatud erineva, täiendava koolituse. Siiski ei tohi nad kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti välja anda, kui see ei tõenda, et teadmiste tase vastab oma kvaliteedilt käesoleva artikliga sätestatud koolitusest saadud teadmistele.

    Liikmesriigid otsustavad muuhulgas selle, mis ulatuses taotleja juba läbitud täienduskoolitused ja töökogemus asendavad käesoleva artikliga sätestatud koolitust.

    Liikmesriigid tohivad välja anda V lisa punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente üksnes juhul, kui taotlejal on vähemalt kuuekuune peremeditsiinialane töökogemus lõikes 3 määratletud perearstipraksises või keskuses, kus arstid tegelevad üldarstiabi osutamisega.

    Artikkel 29

    Perearsti kutsealal tegutsemine

    Iga liikmesriik võib omandatud õigusi reguleerivaid sätteid arvestades muuta perearsti kutsealal tegutsemise siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi raames sõltuvaks V lisa punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolust.

    Liikmesriigid võivad nimetatud tingimusest vabastada isikud, kes käesoleval hetkel osalevad peremeditsiini alasel erikoolitusel.

    Artikkel 30

    Perearstide omandatud eriõigused

    1.  
    Iga liikmesriik määratleb omandatud õigused. Igal juhul loetakse omandatud õiguseks kõikide arstide õigust, kellel on selles punktis nimetatud kuupäevast see õigus arstikutsele kohaldatavate ja perearstina tegutsema hakkamist võimaldavate sätete tõttu ning kes on sellest kuupäevast liikmesriigi territooriumil asutatud, olles kasu saanud artikli 21 või artikli 23 sätetest, tegutseda üldarstina siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi raames ilma V lisa punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendita.

    Arstidele, kes on vastavalt esimesele lõigule omandanud nimetatud õigused, peavad liikmesriigi pädevad asutused vastaval nõudmisel ja ilma V lisa punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendita välja andma tunnistuse, mis kinnitab omaniku õigust tegutseda perearstina liikmesriigi siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi raames.

    2.  
    Kõik liikmesriigid tunnustavad teiste liikmesriikide poolt liikmesriikide kodanikele välja antud lõike 1 teises lõigus nimetatud tunnistusi ja tunnistavad need samaväärseks oma territooriumil väljaantud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega, mis lubavad tema siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi raames tegutseda perearstina.



    3. osa

    Üldõed

    Artikkel 31

    Üldõdede koolitus

    ▼M9

    1.  

    Üldõdede koolitusele vastuvõtmine sõltub kas:

    a) 

    12-aastase üldhariduse omandamisest, mida tõendab diplom, tunnistus või muu liikmesriigi pädevate asutuste või organite välja antud dokument või võrdväärsel tasemel eksami edukat sooritamist tõendav tunnistus, mis võimaldab astuda ülikooli või sellega võrdväärseks tunnistatud kõrgharidusasutusse, või

    b) 

    vähemalt 10-aastase üldhariduse omandamisest, mida tõendab diplom, tunnistus või muu liikmesriigi pädevate asutuste või organite välja antud dokument või võrdväärsel tasemel eksami edukat sooritamist tõendav tunnistus, mis võimaldab astuda kutsekooli või asuda õppima õendust kutseõppena.

    ▼B

    2.  
    Üldõdede koolitus peab toimuma täisajaga ja see peab hõlmama vähemalt V lisa punktis 5.2.1 kirjeldatud programmi.

    ▼M9

    Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte seoses muudatustega V lisa punktis 5.2.1 sätestatud loetelus, eesmärgiga kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga.

    Teises lõigus osutatud muudatused ei too kaasa kehtivate oluliste õiguspõhimõtete muutmist liikmesriigis küsimustes, mis puudutavad kutsealade struktuuri koolituse osas ja füüsiliste isikute juurdepääsu osas tegevuse alustamisele. Selliseid muudatusi tehes austatakse liikmesriikide õigust korraldada oma haridussüsteemi, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 165 lõikes 1.

    ▼B

    3.  
    ►M9  Üldõdede koolitus hõlmab kokku vähemalt kolmeaastast õpet, mida võib lisaks väljendada samaväärsete ECTS-ainepunktidega ja mis sisaldab vähemalt 4 600 tundi teoreetilist ja kliinilist koolitust, kusjuures teoreetilise koolituse kestus moodustab vähemalt ühe kolmandiku ja kliinilise koolituse kestus vähemalt poole koolituse miinimumajast. Liikmesriigid võivad anda osalise vabastuse kutsetöötajatele, kes on läbinud osa koolitusest vähemalt võrdväärsel tasemel kursustel. ◄

    Liikmesriigid tagavad, et õdede koolitust korraldavad institutsioonid on kogu õppeprogrammi vältel vastutavad teoreetilise ja kliinilise koolituse koordineerimise eest.

    ▼M9

    4.  
    Teoreetiline haridus on õdede koolituse see osa, kus õendusõpilased omandavad lõigetes 6 ja 7 nõutud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja pädevusi. Koolitust viivad läbi õenduseriala õppejõud ning teised pädevad isikud ülikoolides, samaväärseks tunnistatud tasemel kõrgkoolides ja kutsekoolides või õenduse kutseõppekavade kaudu.
    5.  
    Kliiniline koolitus on õdede koolituse see osa, kus õendusõpilased õpivad osana meeskonnast ja otseses kontaktis tervete või haigete üksikisikute ja/või kogukondadega korraldama, andma ja hindama nõutavat igakülgset õendusabi, tuginedes omandatud teadmistele, oskustele ja pädevustele. Õendusõpilased peavad õppima mitte üksnes töötama meeskonnas, vaid ka juhtima meeskonda ja korraldama üleüldist õendusabi, kaasa arvatud üksikisikute ja väikeste rühmade terviseõpetust, kas raviasutuses või kogukonnas.

    ▼B

    See koolitus toimub haiglates, teistes raviasutustes ja kogukondades ning seda viivad läbi õenduseriala õppejõud, kellega teevad koostööd ja keda aitavad teised kvalifitseeritud õed. Õppeprotsessis võib osaleda ka muu kvalifitseeritud personal.

    Õeõpilased osalevad kõnealuse osakonna tegevustes niivõrd, kui need tegevused on nende koolituseks asjakohased ja võimaldavad neil õppida täitma õendusabiga kaasnevaid kohustusi.

    ▼M9

    6.  

    Üldõe koolitus annab kindluse, et kõnealune kutsetöötaja on omandanud järgmised teadmised ja oskused:

    a) 

    igakülgsed teadmised üldõenduse aluseks olevate teadusalade kohta, sealhulgas piisav arusaam terve ja haige inimese ehitusest, füsioloogilistest funktsioonidest ja käitumisest, samuti inimese terviseseisundi ja füüsilise ning sotsiaalse keskkonna vahelisest seosest;

    b) 

    kutseala olemuse ja eetika, samuti tervishoiu ja õenduse üldpõhimõtete tundmine;

    c) 

    piisav kliiniline töökogemus; selline vastavalt tema koolitusväärtusele valitud kogemus peaks olema omandatud kvalifitseeritud õendusala töötajate järelevalve all ja kohtades, kus kvalifitseeritud personali ja varustuse hulk on patsientidele õendusabi osutamiseks piisav;

    d) 

    võime osaleda tervishoiupersonali praktilistel koolitustel ja sellise personaliga töötamise kogemus;

    e) 

    tervisesektori muude kutsealade esindajatega koos töötamise kogemus.

    ▼M9

    7.  

    Üldõe kvalifikatsioon tõendab, et kõnealune kutsetöötaja on võimeline rakendama vähemalt järgmisi pädevusi sõltumata sellest, kas koolitus toimus ülikoolis, samaväärseks tunnistatud tasemel kõrgkoolis, kutsekoolis või õenduse kutseõppekavade raames:

    a) 

    pädevus iseseisvalt diagnoosida nõutavat õendusabi, kasutades nüüdisaegseid teoreetilisi ja kliinilisi teadmisi, ning kavandada, korraldada ja rakendada õendusabi patsientide ravimisel, tuginedes teadmistele ja oskustele, mis on omandatud vastavalt lõike 6 punktidele a, b ja c, et täiustada kutsealast tegevust;

    b) 

    pädevus teha tulemuslikult koostööd tervisesektori muude osalistega, sealhulgas osalemine tervishoiupersonali praktilistel koolitustel, tuginedes teadmistele ja oskustele, mis on omandatud vastavalt lõike 6 punktidele d ja e;

    c) 

    pädevus suunata lõike 6 punktide a ja b kohaselt omandatud teadmistele ja oskustele tuginedes üksikisikuid, perekondi ja rühmi omaks võtma tervislikke eluviise ja enda eest hoolitsemist;

    d) 

    pädevus iseseisvalt alustada koheste elupäästvate meetmetega ning võtta meetmeid kriisi- ja hädaolukordades;

    e) 

    pädevus iseseisvalt nõustada, juhendada ja toetada hooldust vajavaid isikuid ja nende lähikondseid;

    f) 

    pädevus iseseisvalt tagada kvaliteetne õendusabi ja hinnata õendusabi kvaliteeti;

    g) 

    pädevus igakülgselt suhelda kutsetöös ja teha koostööd tervisesektori muude kutsealade esindajatega;

    h) 

    pädevus analüüsida abi kvaliteeti, et parendada oma kutsetegevust üldõena.

    ▼B

    Artikkel 32

    Üldõe kutsetegevus

    Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab üldõe kutsetegevus V lisa punktis 5.2.2 nimetatud tegevusi, millega tegeletakse kutsealaselt.

    Artikkel 33

    Üldõdede omandatud eriõigused

    1.  
    Kui üldõdedele kohaldatakse omandatud õiguste üldist korda, peavad artiklis 23 nimetatud tegevused hõlmama täieliku vastutuse võtmist patsientidele osutatava õendusabi kavandamise, korraldamise ja läbiviimise eest.

    ▼M9 —————

    ▼M9

    3.  

    Liikmesriigid tunnustavad õe kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente:

    a) 

    mis on Poolas välja antud õdedele, kes on läbinud artiklis 31 sätestatud koolituse miinimumnõuetele mittevastava koolituse enne 1. maid 2004, ning

    b) 

    mida tõendab bakalaureusediplom, mis on saadud spetsiaalse kvalifikatsioonitõstmisprogrammi raames, mis on sätestatud:

    i) 

    20. aprilli 2004. aasta õe ja ämmaemanda kutseala käsitleva seaduse ja mõningate teiste seaduste muutmise seaduse artiklis 11 (2004. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 92, art 885, ja 2007. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 176, art 1237) ja 11. mai 2004. aasta tervishoiuministri määruses nende õdede ja ämmaemandate koolituse üksikasjalike tingimuste kohta, kellel on keskkooli lõputunnistus (lõpueksam – matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda kutseala õpetava meditsiinilütseumi ja meditsiinikutsekooli (2004. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 110, art 1170, ja 2010. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 65, art 420), või

    ii) 

    15. juuli 2011. aasta õe ja ämmaemanda kutseala käsitleva seaduse artikli 52.3 punktis 2 (2011. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 174, art 1039) ja 14. juuni 2012. aasta tervishoiuministri määruses nende õdede ja ämmaemandate kõrghariduse üksikasjalike tingimuste kohta, kellel on keskkooli lõputunnistus (lõpueksam – matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda kutseala õpetava meditsiinikeskkooli või meditsiinikõrgkooli (2012. aasta Poola Vabariigi Teataja, art 770),

    eesmärgiga tõendada, et asjaomase õe teadmised ja pädevus on samaväärsed V lisa punktis 5.2.2 Poola puhul loetletud kvalifikatsioone omavate õdedega.

    ▼M1

    Artikkel 33a

    ▼M9

    Rumeenia üldõdede kvalifikatsiooni suhtes kohaldatakse ainult järgmisi omandatud õigusi käsitlevaid sätteid.

    Liikmesriikide kodanike puhul, kes on õppinud üldõeks Rumeenias ja kelle koolitus ei vasta artiklis 31 sätestatud koolituse miinimumnõuetele, tunnistavad liikmesriigid piisavaks järgmised kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, kui nende dokumentidega on kaasas tunnistus selle kohta, et asjaomased liikmesriikide kodanikud on üldõena Rumeenias tegelikult ja seaduslikult tegutsenud, sealhulgas kandnud täit vastutust patsientide õendusabi kavandamise, korraldamise ja teostamise eest, vähemalt kolm järjestikust aastat tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul:

    a) 

    Certificat de competențe profesionale de asistent medical generalist, keskhariduse järgselt, saadud õppeasutusest școală postliceală, tunnistus õppe kohta, mis algas enne 1. jaanuari 2007;

    b) 

    Diplomă de absolvire de asistent medical generalist, lühiajaliste õpingutega kõrgharidusasutuses, tunnistus õppe kohta, mis algas enne 1. oktoobrit 2003;

    c) 

    Diplomă de licență de asistent medical generalist, pikaajaliste õpingutega kõrgharidusasutuses, tunnistus õppe kohta, mis algas enne 1. oktoobrit 2003.

    ▼B



    4. osa

    Hambaarstid

    Artikkel 34

    Hambaarsti põhiõpe

    1.  
    Hambaarsti põhiõppesse lubamine eeldab diplomi või tunnistuse olemasolu, mis võimaldab alustada liikmesriigis kõnealuseid õpinguid ülikoolis või sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgharidust andvas asutuses.

    ▼M9

    2.  
    Hambaarsti põhiõpe hõlmab kokku vähemalt viit aastat, mida võib lisaks väljendada samaväärsete ECTS-ainepunktiga ja mis hõlmab vähemalt 5 000 tundi täisajaga teoreetilist ja praktilist õppetööd ja sisaldab vähemalt V lisa punktis 5.3.1 kirjeldatud õppekava ja mis toimub ülikoolis, sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgharidust andvas asutuses või ülikooli järelevalve all.

    Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte seoses muudatuste tegemisega V lisa punktis 5.3.1 sätestatud loetelus, eesmärgiga kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga.

    Teises lõigus osutatud muudatused ei too kaasa kehtivate oluliste õiguspõhimõtete muutmist liikmesriigis küsimustes, mis puudutavad kutsealade struktuuri koolituse osas ja füüsiliste isikute juurdepääsu osas tegevuse alustamisele. Selliseid muudatusi tehes austatakse liikmesriikide õigust korraldada oma haridussüsteemi, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 165 lõikes 1.

    ▼B

    3.  

    Hambaarsti põhiõpe annab kindluse, et kõnealune isik on omandanud järgmised teadmised ja oskused:

    a) 

    piisavad teadmised hambaarstitöö aluseks olevate teadusalade kohta ja teaduslike meetodite, sealhulgas bioloogiliste funktsioonide hindamispõhimõtete, teaduslikult tõestatud faktide hindamise ja andmete analüüsi hea mõistmine;

    b) 

    terve ja haige inimese ehituse, füsioloogia ja käitumise, samuti inimese tervisliku seisundi ja füüsilise ning sotsiaalse keskkonna vahelise seose piisav mõistmine, niivõrd kui need faktorid mõjutavad hambaarstitööd;

    c) 

    nii tervete kui haigete hammaste, suu, lõualuude ja kaasnevate kudede struktuuri ja funktsiooni, samuti nende ja patsiendi tervisliku seisundi ja füüsilise ning sotsiaalse heaolu vahelise seose piisav tundmine;

    d) 

    hambaarstile hammaste, suu, lõualuude ja kaasnevate kudede anomaaliatest, kahjustustest ja haigustest, samuti ennetavast, diagnostilisest ja terapeutilisest hambaarstitööst täielikku pilti andvate kliiniliste distsipliinide ja meetodite piisav tundmine;

    e) 

    nõuetekohane kliinilise töö kogemus asjakohase järelevalve all.

    See koolitus peab talle andma hammaste, suu, lõualuude ja kaasnevate kudede anomaaliate ja haiguste ennetamise, diagnoosimise ning ravimise läbiviimiseks vajalikud oskused.

    Artikkel 35

    Hambaarsti eriõpe

    ▼M9

    1.  
    Vastuvõtt erihambaarstiõppesse eeldab artiklis 34 osutatud hambaarsti põhiõppe läbimist ja sellekohast kinnitust või artiklites 23 ja 37 osutatud dokumentide omamist.

    ▼B

    2.  
    Hambaarsti eriõpe hõlmab teoreetilist ja praktilist väljaõpet kas ülikoolikeskuses, ravivõtete õpetus- ja uurimiskeskuses või vajaduse korral pädevate ametiasutuste või organite poolt selleks nõusoleku saanud raviasutuses.

    ▼M9

    Täisajaga erihambaarstiõpe peab kestma vähemalt kolm aastat ja toimuma pädevate asutuste või organite järelevalve all. Sellega peab kaasnema erihambaarstiks koolitatava hambaarsti isiklik osalemine asjaomase asutuse tegevuses ja kohustustes.

    ▼M9 —————

    ▼B

    3.  
    Liikmesriigid muudavad hambaarsti eriõpet tõendava dokumendi väljaandmise sõltuvaks V lisa punktis 5.3.2 nimetatud hambaarsti põhiõpet tõendava dokumendi omamisest.

    ▼M9

    4.  
    Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte seoses lõikes 2 osutatud koolituse minimaalse kestuse kohandamisega teaduse ja tehnika arenguga.
    5.  
    Et võtta käesoleva direktiivi ajakohastamisel nõuetekohaselt arvesse siseriiklikes õigusaktides tehtud muudatusi, on komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte seoses selliste uute hambaarsti erialade lisamisega V lisa punkti 5.3.3, mis on levinud vähemalt kahes viiendikus liikmesriikides.

    ▼B

    Artikkel 36

    Hambaarsti kutsetegevus

    1.  
    Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitletakse hambaarsti kutsetegevusena lõikes 3 määratletud tegevusi, millega tegeletakse V lisa punktis 5.3.2 loetletud kutsekvalifikatsiooni raames.
    2.  
    Hambaarsti kutse tugineb artiklis 34 nimetatud hambaarsti koolitusel ja see on muudest meditsiinilistest üld- ja erikutsetest eristuv eriomane kutseala. Hambaarstina tegutsemiseks on vaja V lisa punktis 5.3.2 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti. Sellise kvalifikatsiooni tõendava dokumendi omanikku käsitletakse samaväärselt isikutega, kellele kohaldatakse artiklite 23 ja 37 sätteid.
    3.  
    Liikmesriigid tagavad, et hambaarstid oleksid üldiselt võimelised hakkama tegutsema ja tegutsema hambaid, suud, lõualuid ja kaasnevaid kudesid mõjutavate anomaaliate ja haiguste ennetamise, diagnoosimise ja raviga, arvestades piisaval määral V lisa punktis 5.3.2 sätestatud võrdluskuupäevadel kehtivaid kutse-eetikat käsitlevaid normatiivakte ja korda.

    Artikkel 37

    Hambaarstide omandatud eriõigused

    1.  
    V lisa punktis 5.3.2 loetletud kvalifikatsioonide raames hambaarsti kutsealadega tegelemise tähenduses tunnustab liikmesriik arsti kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on ►M1   antud Itaalias, Hispaanias, Austrias, Tšehhi Vabariigis, Slovakkias ja Rumeenias ◄ isikutele, kes alustasid arstiõpinguid selles artiklis asjaomase liikmesriigi jaoks määratud võrdluskuupäeval või enne seda, millega on kaasas selle liikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tunnistus.

    Tunnistus peab näitama järgmiste tingimuste täitmist:

    a) 

    kõnealused isikud on selles liikmesriigis artiklis 36 nimetatud tegevusalal tegelikult, seaduslikult ja peamiselt tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul,

    b) 

    nendel isikutel on luba tegeleda nimetatud tegevustega V lisa punktis 5.3.2 selle liikmesriigi jaoks loetletud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide omanikega samadel tingimustel.

    Isikud, kes on edukalt läbinud vähemalt kolmeaastase õppe, mida asjaomase liikmesriigi pädevad asutused tunnistavad võrdväärseks artiklis 34 nimetatud koolitusega, vabastatakse teise lõigu punktis a sätestatud kolmeaasta pikkusest praktilise töökogemuse nõudest.

    Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia osas tunnustatakse endises Tšehhoslovakkias saadud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid samaväärseks Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega samadel tingimustel, mis on sätestatud eelmises lõigus.

    2.  
    Liikmesriigid tunnustavad arsti kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on Itaalias välja antud isikutele, kes alustasid ülikoolis arstiõpet pärast 28. jaanuari 1980 ja hiljemalt 31. detsembril 1984 ning millega on kaasas Itaalia pädeva asutuse välja antud tunnistus.

    Tunnistus näitab järgneva kolme tingimuse täitmist:

    a) 

    kõnealused isikud on läbinud Itaalia pädevate ametiasutuste korraldatud asjakohase sobivustesti, mille eesmärk on kindlaks teha, kas neil on V lisa punktis 5.3.2 Itaalia osas loetletud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente omavate isikutega samaväärsed teadmised ja oskused,

    b) 

    nad on Itaalias artiklis 36 nimetatud tegevusalal tegelikult, seaduslikult ja peamiselt tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul,

    c) 

    neil on luba tegutseda või nad tegutsevad tegelikult, seaduslikult ja peamiselt artiklis 36 nimetatud tegevusalal V lisa punktis 5.3.2 Itaalia jaoks loetletud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide omanikega samadel tingimustel.

    Isikud, kes on edukalt läbinud vähemalt kolmeaastase õppe, mida pädevad asutused tunnistavad võrdväärseks artiklis 34 nimetatud koolitusega, vabastatakse teise lõigu punktis a nimetatud sobivustestist.

    Isikuid, kes alustasid ülikoolis arstiõpet pärast 31. detsembrit 1984, tuleb kohelda eelpool nimetatutega võrdväärselt juhul, kui see eelnimetatud kolmeaastane õpe algas enne 31. detsembrit 1994.

    ▼M9

    3.  
    Hambaarsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide puhul tunnustavad liikmesriigid neid dokumente vastavalt artiklile 21 juhul, kui taotleja alustas oma õpinguid 18. jaanuaril 2016 või hiljem.
    4.  
    Liikmesriigid tunnustavad arsti kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on Hispaanias välja antud kutsetöötajatele, kes alustasid ülikoolis arstiõpet pärast 1. jaanuarit 1986 ja enne 31. detsembrit 1997, ning millega on kaasas Hispaania pädeva asutuse välja antud tunnistus.

    Tunnistus kinnitab järgmiste tingimuste täitmist:

    a) 

    asjaomane kutsetöötaja on edukalt lõpetanud vähemalt kolmeaastased õpingud, mis on Hispaania pädeva asutuse poolt tunnistatud võrdväärseks artiklis 34 osutatud koolitusega;

    b) 

    asjaomane kutsetöötaja on Hispaanias artiklis 36 nimetatud tegevusalal tegelikult, seaduslikult ja peamiselt tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul;

    c) 

    asjaomasel kutsetöötajal on luba tegutseda või ta tegutseb tegelikult, seaduslikult ja peamiselt artiklis 36 nimetatud tegevusalal V lisa punktis 5.3.2 Hispaania jaoks loetletud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide omanikega samadel tingimustel.

    ▼B



    5. osa

    Veterinaararstid

    Artikkel 38

    Veterinaararstide koolitus

    ▼M9

    1.  
    Veterinaararstide koolitus hõlmab kokku vähemalt viieaastast täisajaga teoreetilist ja praktilist õppetööd, mida võib lisaks väljendada ka samaväärsete ECTS-ainepunktidega, mis toimub kas ülikoolis või sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgharidust andvas asutuses või ülikooli järelevalve all, ja see koolitus peab sisaldama vähemalt V lisa punktis 5.4.1 osutatud õppekava.

    Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte seoses muudatuste tegemisega V lisa punktis 5.4.1 sätestatud loetelus, eesmärgiga kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga.

    Teises lõigus osutatud muudatused ei too kaasa kehtivate oluliste õiguspõhimõtete muutmist liikmesriigis küsimustes, mis puudutavad kutsealade struktuuri koolituse osas ja füüsiliste isikute juurdepääsu osas tegevuse alustamiseks. Selliseid muudatusi tehes austatakse liikmesriikide õigust korraldada oma haridussüsteemi, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 165 lõikes 1.

    ▼B

    2.  
    Veterinaararstide koolitusele pääs sõltub diplomi või tunnistuse olemasolust, mis võimaldab selle omanikul alustada kõnealuseid õpinguid ülikoolis või asjakohaste õpingute seisukohalt nendega võrdväärsel tasemel olevas ja liikmesriigi poolt tunnustatud kõrgharidust pakkuvas asutuses.

    ▼M9

    3.  

    Veterinaararstide koolitus annab kindluse, et kõnealune kutsetöötaja on omandanud järgmised teadmised ja oskused:

    a) 

    piisavad teadmised veterinaararstitöö aluseks olevate teadusalade kohta ja sellega seonduvate liidu õigusaktide kohta;

    b) 

    piisavad teadmised loomade ehituse, funktsioonide, käitumise ja füsioloogiliste vajaduste kohta, samuti oskused ja pädevused nende kasvatamiseks, toitmiseks, heaoluks, paljunemiseks ja hügieeniks üldiselt;

    c) 

    kliinilised, epidemioloogilised ja analüütilised oskused ja pädevused, mida on vaja loomade haiguste ärahoidmiseks, diagnoosimiseks ja raviks, sealhulgas anesteesiaks, aseptiliseks kirurgiaks ja valutuks surmaks, nii üksikute loomade kui ka loomakoosluste puhul, kaasa arvatud eriteadmised inimestele edasi kanduvate haiguste kohta;

    d) 

    piisavad teadmised, oskused ja pädevused ennetava meditsiini osas, kaasa arvatud päringute ja tõendamisega seotud pädevused;

    e) 

    piisavad teadmised sööda ja inimtarbeks mõeldud loomsete toitude tootmise, töötlemise ja ringlusse laskmisega seotud hügieeni ja tehnoloogiate kohta, kaasa arvatud oskused ja pädevused, mida on vaja selle valdkonna hea tava mõistmiseks ja selgitamiseks;

    f) 

    teadmised, oskused ja pädevused, mida on vaja, et vastutustundlikult ja mõistlikult kasutada veterinaarravimeid, et loomi ravida ja tagada toiduahela ohutus ning keskkonnakaitse.

    ▼B

    Artikkel 39

    Veterinaararstidele eriomased omandatud õigused

    Ilma et see piiraks artikli 23 lõike 4 kohaldamist tunnustavad liikmesriigid liikmesriikide kodanikel olevaid veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on välja antud Eestis enne 1. maid 2004 või mille omanikud on alustanud seal oma õpingud enne nimetatud kuupäeva, kui sellega on kaasas tunnistus, mis näitab, et kõnealune isik on Eestis nimetatud alal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt viiel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud seitsme aasta jooksul.



    6. osa

    Ämmaemandad

    Artikkel 40

    Ämmaemandaõpe

    1.  

    Ämmaemandaõpe hõlmab vähemalt:

    a) 

    täisajaga ämmaemanda erikoolitust, mis sisaldab vähemalt kolmeaastast teoreetilist ja praktilist õppetööd (I liin) ja vähemalt V lisa punktis 5.5.1 kirjeldatud programmi, või

    b) 

    18 kuu pikkust täisajaga ämmaemanda erikoolitust (II liin), mis sisaldab vähemalt V lisa punktis 5.5.1 kirjeldatud õppeprogrammi ja mida ei käsitletud võrdväärses üldõdede koolituses.

    Liikmesriigid tagavad, et ämmaemandaõpet pakkuvad asutused oleksid kogu õppetöö vältel vastutavad teooria ja praktika koordineerimise eest.

    ▼M9

    Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte seoses muudatuste tegemisega V lisa punktis 5.5.1 sätestatud loetelus, eesmärgiga kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga.

    Kolmandas lõigus osutatud muudatused ei too kaasa kehtivate oluliste õiguspõhimõtete muutmist liikmesriigis küsimustes, mis puudutavad kutsealade struktuuri koolituse osas ja füüsiliste isikute juurdepääsu osas tegevuse alustamisele. Selliseid muudatusi tehes austatakse liikmesriikide õigust korraldada oma haridussüsteemi, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 165 lõikes 1.

    2.  

    Vastuvõtt ämmaemandaõppesse sõltub ühest järgnevalt nimetatud tingimustest:

    a) 

    I liini puhul vähemalt 12aastane üldharidus või ämmaemandate kooli sisseastumiseksamitega võrdväärsel tasemel eksamite edukat sooritamist tõendav tunnistus;

    b) 

    II liini puhul V lisa punktis 5.2.2 osutatud üldõe kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolu.

    3.  

    Ämmaemandaõpe annab kindluse, et kõnealune kutsetöötaja on omandanud järgmised teadmised ja oskused:

    a) 

    üksikasjalikud teadmised ämmaemandatöö aluseks olevate teadusalade, eriti ämmaemanduse, sünnitusabi ja günekoloogia kohta;

    b) 

    piisavad teadmised kutseala eetika ja kutsealal tegutsemist reguleerivate õigusaktide kohta;

    c) 

    piisavad üldmeditsiinilised teadmised (bioloogilised funktsioonid, anatoomia ja füsioloogia) ning teadmised farmakoloogia kohta sünnitusabi ja vastsündinutega seoses, samuti inimese terviseseisundi ja tema füüsilise ning sotsiaalse keskkonna ning käitumise vahelise seose tundmine;

    d) 

    piisav kliinilise töö kogemus, mis on saadud heakskiidetud asutuses, kus ämmaemand on saanud iseseisvalt ja omal vastutusel, piisavas ulatuses, välja arvatud patoloogilised olukorrad, korraldada sünnieelset hooldust, võtta heakskiidetud asutuses vastu sünnitusi ja tegeleda sünnituse tagajärgedega, jälgida sünnitustegevust ja sündi, juhendada sünnijärgset hooldust ja vastsündinu elustamist enne arsti saabumist;

    e) 

    tervishoiupersonali koolituse piisav mõistmine ja nendega koos töötamise kogemus.

    ▼B

    Artikkel 41

    Ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamise kord

    ▼M9

    1.  

    V lisa punktis 5.5.2 osutatud ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendav dokument kuulub automaatsele tunnustamisele artikli 21 alusel niivõrd, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

    a) 

    vähemalt kolmeaastane täisajaga ämmaemandaõpe, mida võib täiendavalt väljendada samaväärsete ECTSi ainepunktidega, mis sisaldab vähemalt 4 600 tundi teoreetilist ja praktilist õppetööd, millest vähemalt kolmandiku moodustab kliinikus läbitud praktika;

    b) 

    vähemalt kaheaastane täisajaga ämmaemandaõpe, mida võib täiendavalt väljendada samaväärsete ECTSi ainepunktidega, mis sisaldab vähemalt 3 600 tundi koolitust, mis sõltub V lisa punktis 5.2.2 osutatud üldõe kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolust;

    c) 

    vähemalt 18 kuu pikkune täisajaga ämmaemandaõpe, mida võib täiendavalt väljendada samaväärsete ECTSi ainepunktidega ja mis sisaldab vähemalt 3 000 tundi koolitust, mis sõltub V lisa punktis 5.2.2 osutatud üldõe kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolust, ja millele järgneb ühe aasta pikkune kutsepraktika, mille kohta on vastavalt lõikele 2 välja antud tunnistus.

    ▼B

    2.  
    Lõikes 1 nimetatud tunnistuse annab välja liikmesriigi pädev asutus. See tõendab, et selle omanik on pärast ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendava dokumendi omandamist tegutsenud rahuldaval tasemel ämmaemandana asjaomast tegevusluba omavas haiglas või raviteenuseid osutavas asutuses nõutava perioodi vältel.

    Artikkel 42

    Ämmaemanda kutsetegevus

    1.  
    Käesoleva osa sätteid kohaldatakse ämmaemanda kutsetegevuse suhtes nagu see on liikmesriikides määratletud, ning millega tegeletakse V lisa punktis 5.5.2 kehtestatud kutsenimetuste all, piiramata sellega lõike 2 kohaldamist.
    2.  

    Liikmesriigid tagavad, et ämmaemandad on suutelised tegelema ja hakkama tegelema vähemalt järgmiste tegevustega:

    a) 

    teabe andmine ja nõustamine pereplaneerimise valdkonnas;

    b) 

    raseduste diagnoosimine ja normaalsete raseduste jälgimine; normaalsete raseduste jälgimiseks vajalike uuringute tegemine;

    c) 

    riskifaktoriga raseduste võimalikult varaseks diagnoosimiseks vajalike uuringute määramine ja selles valdkonnas nõustamine;

    d) 

    lapsevanemaks saamise ettevalmistusprogrammide läbiviimine ja lapse sünniks täielik ettevalmistamine, kaasa arvatud nõustamine hügieeni- ja toitmisküsimustes;

    e) 

    sünnitava ema eest hoolitsemine, tema abistamine ja asjakohaste kliiniliste ning tehniliste vahenditega emakasisese loote seisundi jälgimine;

    f) 

    iseeneslike sünnituste ja vajaduse korral episiotoomia ning kiireloomulistel juhtudel tuharseisus sünnituste juhtimine;

    g) 

    ema või lapse anomaaliale viitavate hoiatusmärkide äratundmine, mis põhjustab vajaduse pöörduda arsti poole ja abistada teda vajaduse korral; arsti puudumisel vajalike hädaabinõude rakendamine, eriti platsenta manuaalne eemaldamine, millele võib järgneda emaka manuaalne kontroll;

    h) 

    vastsündinu kontroll ja tema eest hoolitsemine; vajaduse korral initsiatiivi haaramine ja vajalike koheste elustamisvõtete teostamine;

    i) 

    ema eest hoolitsemine ja tema seisundi jälgimine sünnitusjärgsel perioodil ning ema nõustamine lapsehoolduse teemadel, et võimaldada emal veenduda vastsündinu optimaalses arengus;

    j) 

    arsti määratud ravi teostamine;

    k) 

    vajalike kirjalike aruannete koostamine.

    Artikkel 43

    Ämmaemandate omandatud eriõigused

    1.  
    Liikmesriikide kodanike puhul, kelle ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendav dokument on vastavuses artiklis 40 sätestatud koolituse miinimumnõuetega, kuid mida artikli 41 alusel ei tunnustata ilma artikli 41 punktis 2 nimetatud kutsepraktikat tõendava tunnistuseta, tunnistavad liikmesriigid piisavaks nende liikmesriikide poolt enne V lisa punktis 5.5.2 nimetatud võrdluskuupäeva väljaantud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, kui nendega on kaasas tunnistus, mis näitab, et need kodanikud on nimetatud tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kahel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.

    ▼M9

    1a.  
    Ämmaemandate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide puhul tunnustavad liikmesriigid automaatselt neid kvalifikatsioone, mille puhul taotleja alustas koolitust enne 18. jaanuari 2016 ning kõnealuse koolituse vastuvõtutingimuseks oli I liini puhul kümneaastane üldharidus või võrdväärne tase, või II liini puhul lõpetas enne ämmaemandaõppe alustamist üldõdede koolituse, mida kinnitab kvalifikatsiooni tõendav dokument vastavalt V lisa punktile 5.2.2.

    ▼B

    2.  
    Lõikes 1 sätestatud tingimusi kohaldatakse liikmesriikide kodanike suhtes, kellel on ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendav dokument, mis kinnitab Saksa Demokraatliku Vabariigi territooriumil koolituse läbimist niivõrd, kui see tõendab enne 3. oktoobrit 1990 alustatud õpingute läbimist, kui see vastab artiklis 40 sätestatud koolituse miinimumnõuetele, kuid seda ei tunnustata kvalifikatsiooni tõendava dokumendina artikli 41 alusel ilma artikli 41 lõikes 2 nimetatud töökogemust tõendava tunnistuseta.

    ▼M9 —————

    ▼M9

    4.  

    Liikmesriigid tunnustavad ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente:

    a) 

    mis on Poolas välja antud ämmaemandatele, kes on läbinud artiklis 40 kehtestatud koolituse miinimumnõuetele mittevastava koolituse enne 1. maid 2004, ning

    b) 

    mida tõendab bakalaureusediplom, mis on saadud spetsiaalse kvalifikatsioonitõstmisprogrammi raames, mis on sätestatud:

    i) 

    20. aprilli 2004. aasta õe ja ämmaemanda kutseala seaduse ja mõningate teiste seaduste muutmise seaduse artiklis 11 (2004. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 92, art 885, ja 2007. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 176, art 1237) ja 11. mai 2004. aasta tervishoiuministri määruses nende õdede ja ämmaemandate koolituse üksikasjalike tingimuste kohta, kellel on keskkooli lõputunnistus (lõpueksam – matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda kutseala õpetava meditsiinilütseumi ja meditsiinikutsekooli (2004. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 110, art 1170, ja 2010. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 65, art 420), või

    ii) 

    15. juuli 2011. aasta õe ja ämmaemanda kutseala käsitleva seaduse artikli 53.3 punktiga 3 (2011. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 174, art 1039) ja 14. juuni 2012. aasta tervishoiuministri määruses nende õdede ja ämmaemandate kõrghariduse üksikasjalike tingimuste kohta, kellel on keskkooli lõputunnistus (lõpueksam – matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda kutseala õpetava meditsiinikeskkooli või meditsiinikõrgkooli (2012. aasta Poola Vabariigi Teataja, art 770),

    eesmärgiga tõendada, et asjaomase ämmaemanda teadmised ja pädevus on samaväärsed V lisa punktis 5.5.2 Poola puhul loetletud kvalifikatsioone omavate ämmaemandatega.

    ▼M1

    Artikkel 43a

    Rumeenia ämmaemandate kvalifikatsiooni suhtes kohaldatakse ainult järgmisi omandatud õigusi käsitlevaid sätteid:

    Liikmesriikide kodanike puhul, kelle ämmaemanda (asistent medical obstetrică-ginecologie) kvalifikatsiooni tõendav dokument on Rumeenias välja antud enne ühinemise kuupäeva ja ei vasta artiklis 40 ette nähtud koolituse miinimumnõuetele, tunnistavad liikmesriigid ämmaemandana tegutsemiseks piisavaks kõnealust kvalifikatsiooni tõendava dokumendi, kui selle dokumendiga on kaasas tunnistus selle kohta, et asjaomane liikmesriigi kodanik on ämmaemandana Rumeenias tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt viiel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud seitsme aasta jooksul.

    ▼A1

    Artikkel 43b

    Ämmaemanda kutsekvalifikatsiooni omandatud õigusi ei kohaldata järgmiste kvalifikatsioonide suhtes, mis omandati Horvaatias enne 1. juulit 2013: viša medicinska sestra ginekološko-opstetričkog smjera (günekoloogia ja sünnitusabi vanemõde), medicinska sestra ginekološko-opstetričkog smjera (günekoloogia ja sünnitusabi õde), viša medicinska sestra primaljskog smjera (ämmaemanda diplomiga vanemõde), medicinska sestra primaljskog smjera (ämmaemanda diplomiga õde), ginekološko-opstetrička primalja (günekoloogia ja sünnitusabi ämmaemand) ja primalja (ämmaemand).

    ▼B



    7. osa

    Proviisor

    Artikkel 44

    Proviisoriõpe

    1.  
    Proviisoriõppesse lubamine sõltub diplomi või tunnistuse olemasolust, mis võimaldab liikmesriigis alustada kõnealust õppetööd ülikoolis või sellega tunnustatult võrdväärsel tasemel kõrgharidust andvas asutuses.

    ▼M9

    2.  

    Proviisori kvalifikatsiooni tõendav dokument kinnitab vähemalt viie aasta pikkuse koolituse läbimist, mida võib lisaks väljendada ka samaväärsete ECTS-ainepunktidega, mis hõlmab vähemalt järgmist:

    a) 

    nelja aasta pikkune täisajaga teoreetiline ja praktiline õppetöö ülikoolis või sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgharidust andvas asutuses või ülikooli järelevalve all;

    b) 

    teoreetilise ja praktilise õppetöö kestel või järel kuue kuu pikkune praktika üldapteegis või haiglaapteegis kõnealuse haigla farmaatsiaosakonna järelevalve all.

    Käesolevas lõikes osutatud koolitustsükkel hõlmab vähemalt V lisa punktis 5.6.1 kirjeldatud õppekava. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte seoses muudatuste tegemisega V lisa punktis 5.6.1 sätestatud loetelus, eesmärgiga kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga, kaasa arvatud farmakoloogia valdkonnas.

    Teises lõigus osutatud muudatused ei too kaasa kehtivate oluliste õiguspõhimõtete muutmist liikmesriigis küsimustes, mis puudutavad kutsealade struktuuri koolituse osas ja füüsiliste isikute juurdepääsu osas tegevuse alustamisele. Selliseid muudatusi tehes austatakse liikmesriikide õigust korraldada oma haridussüsteemi, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 165 lõikes 1.

    ▼B

    3.  

    Proviisoriõpe peab andma kindluse, et asjaomane isik on omandanud järgmised teadmised ja oskused:

    a) 

    piisavad teadmised ravimite ja ravimitootmises kasutatavate ainete kohta;

    b) 

    piisavad teadmised farmaatsia tehnoloogia, samuti ravimite füüsikalise, keemilise, bioloogilise ja mikrobioloogilise kontrollimise kohta;

    c) 

    piisavad teadmised metabolismi ja ravimite mõju ning mürgiste ainete toime, samuti ravimite kasutamise kohta;

    d) 

    piisavad teadmised ravimeid puudutavate statistiliste andmete hindamiseks, et olla suuteline oma teadmiste põhjal andma asjakohast teavet;

    e) 

    proviisorina tegutsemiseks vajalike juriidiliste ja teiste nõuete piisav tundmine.

    Artikkel 45

    Proviisori kutsetegevus

    1.  
    Käesolev direktiivi tähenduses on proviisori tegevus see, millega tegelema hakkamine ja tegelemine sõltub kas ühes või mitmes liikmesriigis kutsekvalifikatsiooni olemasolust ja millega saavad tegelema hakata V lisa punktis 5.6.2 loetletud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente omavad isikud.

    ▼M9

    2.  

    Liikmesriigid tagavad, et artikli 44 nõuetele vastavaid ja ülikooli või sellega võrdväärsel tasemel proviisori kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente omavad isikud on suutelised tegelema või hakkama tegelema vähemalt järgmiste tegevustega, kusjuures vajaduse korral on nõutav täiendav töökogemus:

    a) 

    ravimvormide valmistamine;

    b) 

    ravimite tootmine ja testimine;

    c) 

    ravimite testimine ravimite testimislaboratooriumis;

    d) 

    ravimite ladustamine, säilitamine ja jaotamine hulgimüügi staadiumis;

    e) 

    ohutute ja tõhusate, nõutud kvaliteediga ravimite tarnimine, valmistamine, testimine, ladustamine, turustamine ning väljastamine üldapteekides;

    f) 

    ohutute ja tõhusate, nõutud kvaliteediga ravimite valmistamine, kontroll, säilitamine ja väljastamine haiglates;

    g) 

    teabe jagamine ning nõustamine ravimite valdkonnas, kaasa arvatud nende asjakohase kasutamise kohta;

    h) 

    ravimite kõrvaltoimetest pädevatele asutustele aru andmine;

    i) 

    patsiendi individuaalne nõustamine iseravimise korral;

    j) 

    osalemine rahvatervise alastes kohalikes või riiklikes kampaaniates.

    ▼B

    3.  
    Kui liikmesriik muudab proviisorina tegutsema hakkamise või tegutsemise sõltuvaks lisaks V lisa punktis 5.6.2 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavale dokumendile ka täiendava töökogemuse olemasolust, peab see liikmesriik piisava tõendina selles küsimuses tunnustama päritoluliikmesriigi pädevate ametiasutuste välja antud tunnistusst, mis kinnitab, et isik on päritoluliikmesriigis kutsealal tegutsenud sarnase ajaperioodi vältel.
    4.  
    Lõikes 3 nimetatud tunnustamist ei kohaldata kaheaastase töökogemuse suhtes, mida Luksemburgi Suurhertsogiriik nõuab riikliku farmaatsiakontsessiooni andmiseks.
    5.  
    Kui liikmesriigis on 16. septembri 1985. aasta seisuga korraldatud konkurentsil põhinevat eksamit, mille eesmärk on lõikes 2 nimetatud dokumendi omanike hulgast välja selekteerida need, kellele anda luba saada riikliku geograafilise jaotuse süsteemi alusel loodavate uute apteekide omanikeks, võib see liikmesriik erandina lõike 1 sätetest seda eksamit ka edaspidi korraldada ja nõuda selle eksami sooritamist liikmesriikide kodanikelt, kellel on V lisa punktis 5.6.2 nimetatud proviisori kvalifikatsiooni tõendav dokument või kelle suhtes kohaldatakse artikli 23 sätteid.



    8. osa

    Arhitekt

    ▼M9

    Artikkel 46

    Arhitektide koolitus

    1.  

    Arhitektide koolitus hõlmab

    a) 

    kokku vähemalt viie aasta pikkust täisajaga õppetööd ülikoolis või sellega võrreldavas õppeasutuses, mis lõpeb ülikoolitasemel eksami eduka sooritamisega, või

    b) 

    vähemalt nelja aasta pikkust täisajaga õppetööd ülikoolis või sellega võrreldavas õppeasutuses, kus koolitus lõpeb ülikoolitasemel eksami eduka sooritamisega, lisaks on nõutav tunnistus, millega tõendatakse kahe aasta pikkuse õppepraktika läbimist vastavalt lõikele 4.

    2.  

    Arhitektuur peab olema lõikes 1 osutatud õppetöö peamine komponent. Õppetöö peab säilitama tasakaalu arhitektuurialase koolituse teoreetiliste ja praktiliste aspektide vahel ning tagama vähemalt järgmiste teadmiste, oskuste ja pädevuste omandamise:

    a) 

    oskus luua nii esteetilistele kui ka tehnilistele nõuetele vastavaid arhitektuuriprojekte;

    b) 

    piisavad teadmised arhitektuuri ja sellega seotud kunstide, tehnoloogiate ja inimteaduste ajaloo ja teooriate kohta;

    c) 

    kunsti kui arhitektuuriprojektide kvaliteedi mõjutaja tundmine;

    d) 

    piisavad teadmised linnaarhitektuurist ja -planeerimisest ning planeerimisprotsessiga seotud oskused;

    e) 

    arusaam inimeste ja ehitiste ning hoonete ja nende keskkonna vahelistest suhetest ja vajadusest suhestada hooned ja nendevaheline ruum inimeste vajaduste ja mastaapidega;

    f) 

    arhitekti kutseala ja arhitekti ühiskondliku rolli mõistmine, eelkõige oskus võtta projektide koostamisel arvesse sotsiaalseid tegureid;

    g) 

    ehitusprojekti kavandi koostamisel vajalike uurimis- ja ettevalmistusmeetodite tundmine;

    h) 

    ehitusprojekteerimisega seotud ehitusliku kavandamise, ehitus- ja inseneritöö probleemide tundmine;

    i) 

    piisavad teadmised füüsikalistest probleemidest ja tehnoloogiatest ning hoonete funktsioonist, et hoonete sisetingimused oleksid mugavad ja kaitstud kliimamõjutuste eest, säästva arengu raames;

    j) 

    vajalikud projekteerimisoskused, et kulufaktoritest ja ehitusmäärustest tulenevate piirangute raames oleksid täidetud hoone kasutajate esitatud nõuded;

    k) 

    piisavad teadmised tööstusest, korraldusest, määrustest ja menetlustest, mis on seotud projekteerimiskontseptsioonide rakendamise ja kavandite üldise planeerimise ühitamisega.

    3.  
    Lõigetes 1 ja 2 osutatud akadeemilisi õpinguid võib lisaks väljendada ka samaväärsete ECTS-ainepunktidega.
    4.  
    Lõike 1 punktis b osutatud õppepraktika toimub ainult pärast õpingute esimese kolme aasta läbimist. Vähemalt üks õppepraktika aasta põhineb teadmistel, oskustel ja pädevustel, mis on omandatud lõikes 2 osutatud õpingute käigus. Selleks toimub õppepraktika sellise isiku või asutuse järelevalve all, kes on volitatud päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt. Niisugune juhendatav praktika võib toimuda mis tahes riigis. Õppepraktikat hindab päritoluliikmesriigi pädev asutus.

    Artikkel 47

    Erand arhitektide koolitustingimustest

    Erandina artikli 46 sätetest peetakse artikli 21 tingimusi täidetuks ka järgmisel juhul: koolitus on osa sotsiaalsest arenduskavast või osalise ajaga ülikooliõppest ja vastab artikli 46 lõikes 2 sätestatud tingimustele, mida tõendab arhitektuurialane eksam, kusjuures eksami sooritanud kutsetöötaja on arhitektuuri valdkonnas mõne arhitekti või arhitektuuribüroo järelevalve all töötanud seitse aastat või kauem. Eksam peab olema ülikooli tasemel ning võrdväärne artikli 46 lõike 1 punktis b osutatud lõpueksamiga.

    ▼B

    Artikkel 48

    Arhitekti kutsetegevus

    1.  
    Käesoleva direktiivi tähenduses on arhitekti kutsetegevus „arhitekti” kutsenimetuse all tavaliselt sooritatav tegevus.
    2.  
    Liikmesriikide kodanikke, kellel on luba seda kutsenimetust kasutada vastavalt seadusele, mis annab liikmesriigi pädevale ametiasutusele õiguse anda see kutsenimetus arhitektuuri valdkonnas oma töö kvaliteediga eriti silma paistvatele liikmesriikide kodanikele, loetakse vastavaks „arhitekti” kutsenimetuse all arhitektina tegutsemise tingimustele. Asjassepuutuva isiku arhitektuurilise olemusega tegevusi peab tõendama tema päritoluliikmesriigi antud tunnistus.

    Artikkel 49

    Arhitektide omandatud eriõigused

    ►C2  1.  
    Liikmesriik tunnistab VI lisas loetletud arhitekti kvalifikatsiooni ◄ tõendavaid dokumente, mis on välja antud teistes liikmesriikides ja mis tõendavad hiljemalt eelnimetatud lisas märgitud akadeemilisel võrdlusaastal alanud koolituse läbimist, isegi kui nad ei vasta artiklis 46 kehtestatud koolituse miinimumnõuetele, ja võrdsustab arhitektina tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks oma territooriumil need dokumendid omaenda väljaantud arhitekti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega.

    Sellisel juhul tunnistatakse Saksamaa Liitvabariigi pädevate ametiasutuste välja antud tunnistusi, mis tõendavad, et Saksa Demokraatliku Vabariigi pädevate ametiasutuste poolt 8. mail 1945 või pärast seda väljaantud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid on nimetatud lisas loetletud dokumentidega võrdväärsed.

    ▼M9

    1a.  
    Lõiget 1 kohaldatakse ka V lisas loetletud arhitekti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide suhtes, mille puhul algas koolitus enne 18. jaanuari 2016.

    ▼B

    2.  

    Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, tunnustab liikmesriik järgmisi kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente arhitekti kutsealal tegutsemisel ja tegutsema hakkamisel ning võrdsustab need oma territooriumil omaenda väljaantud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega: liikmesriikide kodanikele nende liikmesriikide poolt välja antud tunnistused, kus kehtivad allpool nimetatud kuupäevast alates jõustatud arhitekti kutsealal tegutsema hakkamist ja tegutsemist reguleerivad eeskirjad:

    a) 

    1. jaanuar 1995 Austria, Soome ja Rootsi jaoks,

    b) 

    1. mai 2004 Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia jaoks,

    ▼M8

    ba) 

    1. juuli 2013 Horvaatia jaoks,

    ▼B

    c) 

    5. august 1987 teiste liikmesriikide jaoks.

    ►C2  Esimeses lõigus nimetatud tunnistus tõendab, ◄ et selle omanikul on hiljemalt vastaval kuupäeval väljaantud luba kasutada arhitekti kutsenimetust ja et ta on nende eeskirjade kontekstis kõnealusel tegevusalal tegelikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.

    ▼M9

    3.  
    Liikmesriik võrdsustab järgmised kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid oma territooriumil omaenda väljaantud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega arhitekti kutsealal tegutsemiseks ja tegutsema hakkamiseks: tunnistus pärast 5. augustit 1985 läbitud koolituse kohta, mida alustati hiljemalt 17. jaanuaril 2014, mida Saksamaa Liitvabariigis pakuvad „Fachhochschule” nimega õppeasutused kolme aasta jooksul ja mis vastab artikli 46 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning annab loa hakata selles liikmesriigis „arhitekti” kutsenimetuse all tegutsema artiklis 48 nimetatud aladel, niivõrd kui sellele koolitusele järgnes nelja aasta pikkune töökogemus Saksamaa Liitvabariigis, mida tõendab selle pädeva asutuse väljaantud tunnistus, mille registrisse käesoleva direktiivi sätteid kasutada sooviv arhitekt on kantud.



    IIIA PEATÜKK

    Automaatne tunnustamine ühiste koolituspõhimõtete alusel

    Artikkel 49a

    Ühine koolitusraamistik

    1.  
    Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „ühine koolitusraamistik” konkreetsel kutsealal tegutsema hakkamiseks vajalike miinimumteadmiste, oskuste ja pädevuste üldkogumit. Ühine koolitusraamistik ei asenda riiklikke koolitusprogramme, kui liikmesriik ei otsusta siseriikliku õiguse alusel teisiti. Seoses kõnealusel kutsealal tegutsemise ja tegutsema hakkamisega liikmesriigis, kus see kutseala on reguleeritud, võrdsustab liikmesriik kõnealuse raamistiku alusel omandatud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid oma territooriumil omaenda väljaantud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega, tingimusel et kõnealuse raamistiku puhul on täidetud lõikes 2 sätestatud tingimused.
    2.  

    Ühine koolitusraamistik vastab järgmistele tingimustele:

    a) 

    ühine koolitusraamistik võimaldab enamatel kutsetöötajatel liikuda ühest liikmesriigist teise;

    b) 

    asjaomast kutseala, millel ühist koolitusraamistikku kasutatakse, või haridust ja koolitust asjaomase kutseala omandamiseks on reguleeritud juba vähemalt kolmandikus liikmesriikidest;

    c) 

    teadmiste, oskuste ja pädevuste üldkogum ühendab sellistes haridus- ja koolitussüsteemides nõutud teadmisi, oskusi ja pädevusi, mida kohaldatakse vähemalt kolmandikus liikmesriikidest; seejuures ei ole oluline, kas need teadmised, oskused ja pädevused omandatakse ülikooli või kõrgharidusasutuse üldõppekava raames või kutsehariduse raames;

    d) 

    ühine koolitusraamistik tugineb Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemetele, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovituse (Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas) ( 5 ) II lisas;

    e) 

    asjaomane kutseala ei ole hõlmatud muu ühise koolitusraamistikuga ning seda ei tunnustata automaatselt III jaotise III peatüki alusel;

    f) 

    ühine koolitusraamistik loodi läbipaistva ja nõuetekohase menetluse käigus, milles osalesid asjaomased sidusrühmad liikmesriikidest, kus kutseala ei ole reguleeritud;

    g) 

    ühine koolitusraamistik võimaldab mis tahes liikmesriigi kodanikel omandada kutsekvalifikatsiooni kõnealuse raamistiku alusel, ilma et neil oleks kohustus olla eelnevalt mõne kutseorganisatsiooni liige või olla sellises organisatsioonis registreeritud.

    3.  
    Kutseala esindusorganisatsioonid liidu tasandil, samuti riiklikud kutseorganisatsioonid või pädevad asutused vähemalt kolmandikust liikmesriikidest võivad esitada komisjonile soovitusi ühiste koolitusraamistike kohta, mis vastavad lõikes 2 sätestatud tingimustele.
    4.  
    Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte, et luua konkreetse kutseala jaoks ühine koolitusraamistik, tuginedes käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimustele.
    5.  

    Liikmesriik vabastatakse kohustusest võtta oma territooriumil kasutusele lõikes 4 osutatud ühine koolitusraamistik ja kohustusest tunnustada automaatselt kutsekvalifikatsioone, mis on omandatud selle ühise koolitusraamistiku alusel, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

    a) 

    liikmesriigi territooriumil ei ole haridus- või koolitusasutust, mis pakuks sellist koolitust asjaomase kutse osas;

    b) 

    ühise koolitusraamistiku kasutuselevõtt mõjutaks negatiivselt riigi haridussüsteemi ja kutsealase koolituse korraldust;

    c) 

    ühise koolitusraamistiku ja riigi territooriumil nõutava koolituse vahel on olulised erinevused, mis ohustavad tõsiselt avalikku korda, avalikku julgeolekut, rahvatervist, teenusesaajatele tagatavat ohutust või keskkonnakaitset.

    6.  

    Kuue kuu jooksul alates lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusakti jõustumisest teavitavad liikmesriigid komisjoni ja teisi liikmesriike:

    a) 

    riiklikest kutsekvalifikatsioonidest või, kui see on asjakohane, riiklikest kutsenimetustest, mis on kooskõlas ühise koolitusraamistikuga, või

    b) 

    lõikes 5 osutatud eranditest, esitades ka põhjenduse, milline nimetatud lõikes sätestatud tingimus oli täidetud. Komisjon võib kolme kuu jooksul taotleda lisaselgitusi, kui ta leiab, et liikmesriik ei ole esitanud põhjendust, kas üks nimetatud tingimustest on täidetud, või ei ole esitatud põhjendus piisav. Liikmesriik vastab sellisele taotlusele kolme kuu jooksul.

    Komisjon võib võtta vastu rakendusakti, et teha nimekiri riiklikest kutsekvalifikatsioonidest ja riiklikest kutsenimetustest, mille suhtes kohaldatakse automaatset tunnustamist ühise koolitusraamistiku alusel, mis on võetud vastu kooskõlas lõikega 4.

    7.  
    Käesolevat artiklit kohaldatakse ka kutseala erialade suhtes, kui need erialad on seotud kutsetegevusega, millele juurdepääs ja millel tegutsemine on liikmesriikides reguleeritud, juhul kui antud kutseala juba tunnustatakse automaatselt vastavalt III jaotise III peatükile, kuid asjaomast eriala mitte.

    Artikkel 49b

    Ühised koolitustestid

    1.  
    Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „ühine koolitustest” ühtlustatud sobivustesti, mis on kasutusel kõikides osalevates liikmesriikides ja mida võivad sooritada teatud kutsekvalifikatsiooni omanikud. Sellise testi sooritamine liikmesriigis võimaldab konkreetse kutsekvalifikatsiooni omanikul tegutseda asjaomasel kutsealal igas asjaomases vastuvõtvas liikmesriigis samadel tingimustel kõnealuses liikmesriigis kutsekvalifikatsiooni omandanutega.
    2.  

    Ühine koolitustest vastab järgmistele tingimustele:

    a) 

    ühine koolitustest võimaldab enamatel kutsetöötajatel liikuda ühest liikmesriigist teise;

    b) 

    kutseala, millel ühist koolitustesti kasutatakse, või haridust ja koolitust asjaomase kutseala omandamiseks on reguleeritud vähemalt kolmandikus liikmesriikidest;

    c) 

    ühine koolitustest on koostatud läbipaistva ja nõuetekohase menetluse käigus, milles osalesid asjaomased sidusrühmad liikmesriikidest, kus kutseala ei ole reguleeritud;

    d) 

    ühine koolitustest võimaldab mis tahes liikmesriigi kodanikel osaleda liikmesriikides sellisel testil ja selliste testide praktilises korralduses, ilma et neil oleks kohustus olla eelnevalt mõne kutseorganisatsiooni liige või olla sellises organisatsioonis registreeritud.

    3.  
    Kutseala esindusorganisatsioonid liidu tasandil, samuti riiklikud kutseorganisatsioonid või pädevad asutused vähemalt kolmandikust liikmesriikidest võivad esitada komisjonile soovitusi ühiste koolitustestide kohta, mis vastavad lõikes 2 sätestatud tingimustele.
    4.  
    Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada ühise koolitustesti sisu ning testi tegemiseks ja sooritamiseks nõutavad tingimused.
    5.  

    Liikmesriik vabastatakse kohustusest korraldada oma territooriumil lõikes 4 osutatud ühist koolitustesti ja kohustusest tunnustada automaatselt kutsetöötajaid, kes on ühise koolitustesti sooritanud, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

    a) 

    asjaomast kutseala liikmesriigi territooriumil ei reguleerita;

    b) 

    ühise koolitustesti sisu ei aita piisavalt vähendada tõsist ohtu rahvatervisele või teenusesaajatele tagatavale ohutusele, mis on liikmesriigi territooriumil asjakohane;

    c) 

    ühise koolitustesti sisu muudaks juurdepääsu asjaomasele kutsealale oluliselt vähem atraktiivseks, võrreldes riiklike nõuetega.

    6.  

    Kuue kuu jooksul alates lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusakti jõustumisest teavitavad liikmesriigid komisjoni ja teisi liikmesriike:

    a) 

    olemasolevast võimekusest selliseid teste korraldada või

    b) 

    lõikes 5 osutatud eranditest, esitades ka põhjenduse, milline nimetatud lõikes sätestatud tingimus oli täidetud. Komisjon võib kolme kuu jooksul taotleda täiendavate selgituste esitamist, kui ta leiab, et liikmesriik ei ole esitanud põhjendust, kas üks nimetatud tingimustest on täidetud, või ei ole esitatud põhjendus piisav. Liikmesriik vastab sellisele taotlusele kolme kuu jooksul.

    Komisjon võib võtta vastu rakendusakti, et teha nimekiri liikmesriikidest, kus korraldatakse ühiseid koolitusteste kooskõlas lõikega 4, testide sagedusest kalendriaastas ja muudest korralduslikest üksikasjadest ühiste koolitustestide korraldamiseks liikmesriikides.

    ▼B



    IV PEATÜKK

    Asutamise üldsätted

    Artikkel 50

    Dokumendid ja formaalsused

    1.  
    Kui vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused otsustavad kõnealuse reguleeritud kutsealal tegutsemise lubamiseks kohaldada käesolevat jaotist, võivad need asutused nõuda VII lisas loetletud dokumentide ja tunnistuste esitamist.

    VII lisa punkti 1 alapunktides d, e ja f nimetatud dokumendid ei tohi olla rohkem kui kolm kuud vanad nende väljaandmise kuupäevast arvates.

    Liikmesriigid, organid ja teised juriidilised isikud tagavad saadud teabe konfidentsiaalsuse.

    2.  
    Põhjendatud kahtluse korral võib vastuvõttev liikmesriik nõuda liikmesriigi pädevatelt ametiasutustelt kinnitust selles teises liikmesriigis välja antud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide autentsuse kohta ja vajadusel samuti kinnitust, et käesoleva jaotise III peatükis nimetatud kutsealade osas täidab soodustatud isik artiklites 24, 25, 28, 31, 34, 35, 38, 40, 44 ja 46 vastavalt kehtestatud koolituse miinimumnõudeid.
    3.  

    Juhul kui artikli 3 lõike 1 punktis c määratletud kvalifikatsiooni tõendav dokument on välja antud liikmesriigi pädeva ametiasutuse poolt ning hõlmab kas täielikult või osaliselt teise liikmesriigi territooriumil juriidiliselt asutatud asutuses saadus koolitust, on vastuvõtval liikmesriigil põhjendatud kahtluse korral õigus dokumendi väljastanud liikmesriigi pädevalt organilt kontrollida:

    a) 

    kas koolituse korraldanud asutuse koolituskursus on ametlikult atesteeritud dokumendi välja andnud liikmesriigis asuva õppeasutuse poolt;

    b) 

    kas välja antud kvalifikatsiooni tõendav dokument on sama, mis oleks välja antud juhul, kui koolituskursus oleks tervenisti läbitud dokumendi välja andnud liikmesriigis ja

    c) 

    kas kvalifikatsiooni tõendav dokument annab dokumendi väljastanud liikmesriigi territooriumil samad kutsealased õigused.

    ▼M9

    3a.  
    Põhjendatud kahtluse korral võib vastuvõttev liikmesriik nõuda liikmesriigi pädevatelt asutustelt kinnitust, et taotleja tegutsemine kutsealal ei ole peatatud või keelustatud kutsealaste käitumisreeglite tõsise rikkumise või kutsealase tegevusega seotud kuriteos süüdimõistmise tõttu.
    3b.  
    Käesoleva artikli kohane teabevahetus eri liikmesriikide pädevate asutuste vahel toimub IMI kaudu.

    ▼B

    4.  
    Kui vastuvõttev liikmesriik nõuab reguleeritud kutsealal tegutsema hakkamiseks oma kodanikelt vandetõotuse andmist või vandega kinnitatud deklaratsiooni esitamist ja kui selle vandetõotuse või deklaratsiooni teksti ei saa teiste liikmesriikide kodanikud kasutada, tagab vastuvõttev liikmesriik, et asjaomased isikud saavad kasutada sobivat võrdväärset sõnastust.

    Artikkel 51

    Kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise kord

    1.  
    Vastuvõtva liikmesriigi pädev ametiasutus kinnitab taotluse kättesaamist ühe kuu jooksul taotluse saamisest ja teavitab taotlejat puuduvatest dokumentidest.
    2.  
    Reguleeritud kutsealal tegutseda lubamise taotlus vaadatakse läbi võimalikult kiiresti ja igal juhul peab vastuvõtva liikmesriigi pädev ametiasutus tegema oma põhjendatud otsuse hiljemalt kolme kuu jooksul pärast taotleja täielike dokumentide saamist. Siiski võib käesoleva jaotise I ja II peatükiga reguleeritud juhtudel seda tähtaega pikendada.
    3.  
    Tehtud otsuse või tähtajaks otsuse mittetegemise kohta saab esitada kaebuse vastavalt siseriiklikule seadusele.

    Artikkel 52

    Kutsenimetuste kasutamine

    1.  
    Kui vastuvõtvas liikmesriigis reguleeritakse kõnealuse kutseala mõne tegevusalaga seotud kutsenimetuse kasutamist, peavad III jaotise alusel kõnealusel reguleeritud kutsealal tegutsemiseks loa saanud teiste liikmesriikide kodanikud kasutama vastuvõtvas liikmesriigis sellele kutsealale vastavat kutsenimetust ja sellele vastavaid tähekombinatsioone.
    2.  
    Kui vastuvõtvas liikmesriigis reguleerib teatud kutseala ühing või organisatsioon artikli 3 lõike 2 tähenduses, ei tohi liikmesriikide kodanikele anda luba kasutada selle ühingu või organisatsiooni kinnitatud kutsenimetusi ega nende lühendeid, kui nad ei tõenda, et nad on selle ühingu või organisatsiooni liikmed.

    Kui ühing või organisatsioon muudab liikmelisuse sõltuvaks teatud kvalifikatsiooni omamisest, võib ta seda teha teiste liikmesriikide kutsekvalifikatsiooni omavate kodanike suhtes, üksnes käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel.

    ▼M9

    3.  
    Liikmesriik ei tohi võimaldada kutsenimetuse kasutamist üksnes kutsekvalifikatsiooni omavatele isikutele, kui ta ei ole teavitanud ühingust või organisatsioonist komisjoni ja teisi liikmesriike vastavalt artikli 3 lõikele 2.

    ▼B



    IV JAOTIS

    KUTSEALAL TEGUTSEMISE ÜKSIKASJALIK KORD

    ▼M9

    Artikkel 53

    Keeleoskus

    1.  
    Kutsetöötajad, kes saavad kasu kutsekvalifikatsioonide tunnustamisest, peavad oskama vastuvõtvas liikmesriigis kutsealal tegutsemiseks vajalikke keeli.
    2.  
    Liikmesriik tagab, et kontrollid, mida viiakse läbi pädeva asutuse poolt või selle järelevalve all, et kontrollida lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmist, piirduvad vastuvõtva liikmesriigi ühe ametliku või halduskeele oskusega, tingimusel et asjaomane halduskeel on ka liidu ametlik keel.
    3.  
    Lõike 2 alusel läbiviidavat kontrolli võib rakendada juhul, kui asjaomane kutseala on seotud patsientidele tagatava ohutusega. Teiste kutsealade osas võib rakendada kontrolli, kui on tõsiseid ja konkreetseid kahtlusi kutsetöötaja keeleoskuse piisavuse kohta tegutsemiseks kutsetöötaja plaanitud kutsetegevuses.

    Kontrolli võib läbi viia ainult pärast Euroopa kutsekaardi väljastamist kooskõlas artikliga 4d või pärast kutsekvalifikatsiooni tunnustamist.

    4.  
    Keeleoskuse kontroll on proportsionaalne kutseala suhtes, kus soovitakse tegutseda. Asjaomasel kutsetöötajal on õigus vaidlustada sellised kontrollid vastavalt liikmesriigi õigusele.

    ▼B

    Artikkel 54

    Akadeemiliste tiitlite kasutamine

    Ilma et see piiraks artiklite 7 ja 52 kohaldamist, tagab vastuvõttev liikmesriik, et asjaomastele isikutele antakse õigus kasutada päritolu liikmesriigi keeles neile päritoluliikmesriigis antud akadeemilisi tiitleid ning võimalik et nende lühendeid. Vastuvõttev liikmesriik võib nõuda, et selle nimetuse kasutamisel lisatakse selle andnud ametiasutuse või eksamikomisjoni nimi ja aadress. Kui päritoluliikmesriigis antud akadeemilist tiitlit võidakse vastuvõtvas liikmesriigis segamini ajada tiitliga, mis nõuab viimati nimetatud liikmesriigis täienduskoolitust, mida soodustatud isik läbinud ei ole, võib vastuvõttev liikmesriik soodustatud isikult nõuda päritoluliikmesriigi akadeemilise tiitli kasutamist vastuvõtva liikmesriigi poolt kehtestatud sobival kujul.

    Artikkel 55

    Haigekassapoolne tunnustamine

    Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 ja artikli 6 esimese lõigu punkti b kohaldamist, loobuvad liikmesriigid, kes haigekassa kinnituse saamiseks nõuavad nende territooriumil kutsekvalifikatsiooni omandanud isikutelt ettevalmistavat ametialast täiendõpet ja/või töökogemust, sellest kohustusest teises liikmesriigis arsti ja hambaarsti kutsekvalifikatsiooni omandanud isikute suhtes.

    ▼M9

    Artikkel 55a

    Õppepraktika tunnustamine

    1.  
    Kui juurdepääs reguleeritud kutsealale päritoluliikmesriigis sõltub õppepraktika läbimisest, tunnustab päritoluliikmesriigi pädev asutus menetledes taotlust tegutseda reguleeritud kutsealal teises liikmesriigis läbitud õppepraktikat juhul, kui see toimus kooskõlas lõikes 2 osutatud avaldatud suunistega, ning võtab arvesse kolmandas riigis läbitud õppepraktikat. Liikmesriigid võivad siiski siseriiklikus õiguses sätestada mõistliku piirangu õppepraktika selle osa kestuse kohta, mida võib läbida välismaal.
    2.  
    Õppepraktika tunnustamine ei asenda kehtivaid nõudeid sooritada eksam, et saada juurdepääs asjaomasele kutsealale. Pädevad asutused avaldavad suunised teises liikmesriigis või kolmandas riigis läbitud õppepraktika korraldamise ja tunnustamise kohta, eeskätt õppepraktika juhendaja rolli kohta.



    ▼M9

    V JAOTIS

    HALDUSKOOSTÖÖ JA RAKENDAMISEGA SEONDUV VASTUTUS KODANIKE EES

    ▼B

    Artikkel 56

    Pädevad ametiasutused

    1.  
    Käesoleva direktiivi rakendamise lihtsustamiseks teevad vastuvõtva liikmesriigi ja päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused tihedat koostööd ja abistavad teineteist vastastikku. Nad tagavad vahetatava teabe konfidentsiaalsuse.
    2.  
    ►M9  Päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused vahetavad teavet rakendatud distsiplinaar- või kriminaalkaristuste kohta või iga muu tõsise ja erilise olukorra kohta, millel on tõenäoliselt tagajärjed käesoleva direktiivi alusel tegevusaladel tegutsemisele. Teavet vahetades järgivad nad direktiivides 95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ sätestatud isikuandmete kaitse eeskirju. ◄

    Päritoluliikmesriik kontrollib olukorra tõepärasust ja tema ametiasutused otsustavad vajaliku uurimismenetluse olemuse ning ulatuse ning teavitavad vastuvõtvat liikmesriiki oma olemasoleva teabe alusel vastuvõetud otsusest.

    ▼M9

    2a.  
    Lõigete 1 ja 2 eesmärkidel kasutavad pädevad asutused IMI-t.

    ▼B

    3.  
    Iga liikmesriik määrab hiljemalt 20. oktoobriks 2007 ametiasutused ja organid, kes on pädevad välja andma ja vastu võtma kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente ja muid dokumente või teavet, samuti need, kes on pädevad vastu võtma käesolevas direktiivis nimetatud taotlusi ning otsuseid, ja teatab neist koheselt teistele liikmesriikidele ning komisjonile.

    ▼M9

    4.  
    Liikmesriik määrab lõikes 1 osutatud pädevate asutuste tegevuse kooskõlastamiseks koordinaatori ja teatab sellest teistele liikmesriikidele ning komisjonile.

    Koordinaatori ülesanded on:

    a) 

    edendada käesoleva direktiivi ühetaolist kohaldamist;

    b) 

    koguda teavet, mis on asjakohane käesoleva direktiivi kohaldamiseks, nagu näiteks liikmesriikides reguleeritud kutsealadel tegutsema hakkamise tingimusi;

    c) 

    uurida soovitusi seoses ühiste koolitusraamistike ja ühiste koolitustestidega;

    d) 

    vahetada teavet ja parimaid tavasid, et optimeerida jätkuvat kutsealast arengut liikmesriikides;

    e) 

    vahetada teavet ja parimaid tavasid artiklis 14 osutatud korvamismeetmete kohaldamise kohta.

    Käesoleva lõike punktis b sätestatud ülesannete täitmisel võivad koordinaatorid taotleda artiklis 57b osutatud tugikeskuste abi.

    ▼M9

    Artikkel 56a

    Hoiatusmehhanism

    1.  

    Liikmesriigi pädevad asutused teavitavad kõigi teiste liikmesriikide pädevaid asutusi sellistest kutsetöötajatest, kellel riiklikud asutused või kohtud on kõnealuse liikmesriigi territooriumil kas või ajutiselt piiranud või keelanud, kas täielikult või osaliselt, tegutsemise järgmistel kutsealadel:

    a) 

    V lisa punktides 5.1.1 ja 5.1.4 osutatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omav arst ja perearst;

    b) 

    V lisa punktis 5.1.3 osutatud kutsenimetust kasutav eriarst;

    c) 

    V lisa punktis 5.2.2 osutatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omav üldõde;

    d) 

    V lisa punktis 5.3.2 osutatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omav hambaarst;

    e) 

    V lisa punktis 5.3.3 osutatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omav erihambaarst;

    f) 

    V lisa punktis 5.4.2 osutatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omav veterinaararst;

    g) 

    V lisa punktis 5.5.2 osutatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omav ämmaemand;

    h) 

    V lisa punktis 5.6.2 osutatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omav proviisor;

    i) 

    VII lisa punktis 2 nimetatud sertifikaatide omanikud; kõnealused sertifikaadid tõendavad, et omanik läbis koolituse, mis vastab vastavalt artiklites 24, 25, 31, 34, 35, 38, 40, või 44 loetletud miinimumnõuetele, kuid mis algas varem kui V lisa punktides 5.1.3, 5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2, 5.6.2 loetletud kvalifikatsioonide võrdluskuupäevad;

    j) 

    artiklites 23, 27, 29, 33, 33a, 37, 43 ja 43a osutatud omandatud õigusi tõendavate tunnistuste omanikud;

    k) 

    muud kutsetöötajad, kelle tegevus mõjutab patsientidele tagatavat ohutust, kui kutsetöötaja kutseala on liikmesriigis reguleeritud;

    l) 

    kutsetöötajad, kelle tegevus on seotud alaealiste haridusega, kaasa arvatud lastehooldus ja alusharidus, kui kutsetöötaja kutseala on liikmesriigis reguleeritud.

    2.  

    Pädevad asutused saadavad hoiatusmehhanismi raames IMI kaudu lõikes 1 osutatud teabe hiljemalt kolme päeva jooksul alates sellise otsuse vastuvõtmise kuupäevast, millega piiratakse või keelatakse asjaomasel kutsetöötajal kutsealal täielik või osaline tegutsemine. Kõnealune teave piirdub järgmisega:

    a) 

    kutsetöötaja isik;

    b) 

    asjaomane kutseala;

    c) 

    teave riikliku asutuse või kohtu kohta, kes on võtnud vastu piirangu või keelu kehtestava otsuse;

    d) 

    piirangu või keelu ulatus ning

    e) 

    ajavahemik, mil piirang või keeld kehtib.

    3.  
    Asjaomase liikmesriigi pädevad asutused teavitavad hiljemalt kolme päeva jooksul alates kohtu otsuse langetamise kuupäevast kõikide teiste liikmesriikide pädevaid asutusi hoiatusmehhanismi raames IMI kaudu kutsetöötajatest, kes on taotlenud kutsekvalifikatsiooni tunnustamist käesoleva direktiivi alusel ja kelle osas on kohus leidnud, et nad kasutasid selleks võltsitud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente.
    4.  
    Isikuandmete töötlemine lõigetes 1 ja 3 osutatud teabevahetuse eesmärgil toimub vastavalt direktiividele 95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ. Komisjon töötleb isikuandmeid vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001.
    5.  
    Kõikide liikmesriikide pädevaid asutusi teavitatakse viivitamata, kui lõikes 1 osutatud keeld või piirang on kehtivuse kaotanud. Selleks teatab lõike 1 kohast teavet esitava liikmesriigi pädev asutus ka kehtivuse lõppkuupäeva, samuti hilisemad muudatused nimetatud kuupäevas.
    6.  
    Liikmesriigid näevad ette, et kutsetöötajaid, kelle kohta saadetakse teistele liikmesriikidele hoiatus, teavitatakse hoiatusega samal ajal kirjalikult hoiatusotsustest; kutsetöötajad võivad otsuse vaidlustada liikmesriigi õiguse alusel või esitada kohtule taotluse kõnealuse otsuse parandamiseks ning kutsetöötajatele tagatakse juurdepääs õiguskaitsevahenditele seoses võimaliku kahjuga, mille põhjustasid teistele liikmesriikidele saadetud valehäired; sellisel puhul on otsusesse hoiatuse kohta lisatud teave, et kutsetöötaja võib otsuse vaidlustada.
    7.  
    Hoiatusi puudutavaid andmeid võib töödelda IMIs üksnes seni, kui need kehtivad. Hoiatused kustutatakse kolme päeva jooksul alates tühistamisotsuse vastuvõtmise kuupäevast või lõikes 1 osutatud keelu või piirangu kehtivuse kaotamisest.
    8.  
    Komisjon võtab hoiatusmehhanismi kohaldamiseks vastu rakendusaktid. Kõnealused rakendusaktid hõlmavad sätteid pädevate asutuste kohta, kellel on õigus hoiatusi saata ja/või vastu võtta, ning hoiatuste tagasivõtmise ja tühistamise kohta ning meetmeid töötlemise turvalisuse tagamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

    ▼M9

    Artikkel 57

    Keskne veebipõhine juurdepääs teabele

    1.  

    Liikmesriigid tagavad, et järgmine teave on veebipõhiselt kättesaadav Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) ( 6 ) artiklis 6 osutatud ühtsete kontaktpunktide kaudu, ning seda ajakohastatakse korrapäraselt:

    a) 

    loetelu liikmesriigi kõigist reguleeritud kutsealadest, sealhulgas iga reguleeritud kutsealaga seonduva pädeva asutuse ning artiklis 57b osutatud tugikeskuste kontaktandmed;

    b) 

    loetelu kutsealadest, mille puhul on kättesaadav Euroopa kutsekaart, selle toimimine, sealhulgas kõik seotud tasud, mida kutsetöötajad peavad maksma, ning kõnealust kaarti väljastavad pädevad asutused;

    c) 

    loetelu kõigist kutsealadest, mille suhtes kohaldab liikmesriik siseriiklike õigus- ja haldusnormide kohaselt artikli 7 lõiget 4;

    d) 

    loetelu, mis hõlmab reguleeritud haridust ja koolitust ning eraldi ülesehitusega koolitust, millele on osutatud artikli 11 punkti c alapunktis ii;

    e) 

    artiklites 7, 50, 51 ja 53 osutatud nõuded ja menetlused seoses liikmesriigis reguleeritavate kutsealadega, sealhulgas kõik seotud tasud, mida kodanikud peavad maksma, ning dokumendid, mida kodanikud peavad pädevatele asutustele esitama;

    f) 

    üksikasjad selle kohta, kuidas vaidlustada siseriiklike õigus- ja haldusnormide alusel pädevate asutuste otsuseid, mis on võetud vastu vastavalt käesolevale direktiivile.

    2.  
    Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud teavet antakse kasutajatele selgel ja kõikehõlmaval viisil, ning et selline teave on hõlpsasti eemalt ja elektrooniliste vahendite abil kättesaadav ning et seda ajakohastatakse.
    3.  
    Liikmesriigid tagavad, et ühtsele kontaktpunktile esitatud teabenõudele vastatakse võimalikult kiiresti.
    4.  
    Liikmesriigid ja komisjon võtavad kaasnevaid meetmeid, et julgustada ühtseid kontaktpunkte tegema lõikes 1 sätestatud teabe kättesaadavaks teistes liidu ametlikes keeltes. See ei mõjuta liikmesriikide õigusakte seoses keelte kasutamisega nende territooriumil.
    5.  
    Liikmesriigid teevad lõigete 1, 2 ja 4 rakendamiseks koostööd üksteise ja komisjoniga.

    ▼M9

    Artikkel 57a

    Elektroonilised menetlused

    1.  
    Liikmesriigid tagavad, et kõiki käesoleva direktiiviga hõlmatud küsimustega seonduvaid nõudeid, menetlusi ja formaalsusi saab hõlpsasti, eemalt ning elektrooniliste vahendite abil täita asjaomase ühtse kontaktpunkti või asjaomaste pädevate asutuste kaudu. See ei takista liikmesriikide pädevatel asutustel nõuda tõestatud koopiaid hilisemas etapis, kui tekivad põhjendatud kahtlused ja kui see on rangelt vajalik.
    2.  
    Lõiget 1 ei kohaldata kohanemisaja või sobivustesti sooritamise suhtes.
    3.  
    Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud menetluste täitmiseks on liikmesriikidel põhjendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivi 1999/93/EÜ (elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta) ( 7 ) artikli 2 punkti 2 tähenduses täiustatud elektrooniliste allkirjade küsimine, aktsepteerivad liikmesriigid komisjoni 16. oktoobri 2009. aasta otsusele 2009/767/EÜ (millega kehtestatakse meetmed elektrooniliste haldustoimingute kasutamise lihtsustamiseks ühtsete kontaktpunktide kaudu, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul) ( 8 ) vastavaid elektroonilisi allkirju ning näevad ette tehnilised meetmed komisjoni 25. veebruari 2011. aasta otsuses 2011/130/EL (millega kehtestatakse pädevate asutuste poolt elektrooniliselt allkirjastatud dokumentide piiriülese töötlemise miinimumnõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul) ( 9 ) määratletud täiustatud elektroonilise allkirja vormingute töötlemiseks.
    4.  
    Kõik menetlused viiakse läbi kooskõlas direktiivi 2006/123/EÜ artikli 8 ühtseid kontaktpunkte käsitlevate sätetega. Käesoleva direktiivi artikli 7 lõikes 4 ja artiklis 51 sätestatud menetluse tähtaja alguseks on hetk, mil kodanik esitab ühtsele kontaktpunktile või otse asjaomasele pädevale asutusele taotluse või puudu oleva dokumendi. Taotlust esitada tõestatud koopiaid vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ei käsitata taotlusena esitada puudu olevaid dokumente.

    Artikkel 57b

    Tugikeskused

    1.  
    Iga liikmesriik määrab hiljemalt 18. jaanuaril 2016 tugikeskuse, mille ülesanne on abistada kodanikke, samuti teiste liikmesriikide tugikeskusi käesolevas direktiivis sätestatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamise vallas ning anda lisaks teavet kutseala reguleerivate ja kutsealal tegutsemist reguleerivate siseriiklike õigusaktide, kaasa arvatud sotsiaalõigusaktide ja vajaduse korral eetikareeglite kohta.
    2.  
    Vastuvõtva liikmesriigi tugikeskused aitavad kodanikel, vajaduse korral koostöös päritoluliikmesriigi tugikeskuse ning vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste ja ühtsete kontaktpunktidega, kasutada käesoleva direktiiviga neile antud õigusi.
    3.  
    Päritoluliikmesriigi või vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused peavad tegema vastuvõtva liikmesriigi ja vajaduse korral päritoluliikmesriigi tugikeskusega igakülgset koostööd ning esitama vastuvõtva liikmesriigi tugikeskustele taotluse korral asjakohast teavet üksikjuhtumite kohta, järgides andmekaitse eeskirju vastavalt direktiividele 95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ.
    4.  
    Komisjoni taotlusel teavitavad tugikeskused komisjoni nende päringute tulemustest, millega nad tegelevad, kahe kuu jooksul pärast sellise taotluse saamist.

    Artikkel 57c

    Delegeeritud volituste rakendamine

    1.  
    Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
    2.  
    Artikli 3 lõike 2 kolmandas lõigus, artiklis 20, artikli 21 lõike 6 teises lõigus, artikli 21a lõikes 4, artikli 25 lõikes 5, artikli 26 teises lõigus, artikli 31 lõike 2 teises lõigus, artikli 34 lõike 2 teises lõigus, artikli 35 lõigetes 4 ja 5, artikli 38 lõike 1 teises lõigus, artikli 40 lõike 1 kolmandas lõigus, artikli 44 lõike 2 teises lõigus, artikli 49a lõikes 4 ja artikli 49b lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 17. jaanuarist 2014. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
    3.  
    Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõike 2 kolmandas lõigus, artiklis 20, artikli 21 lõike 6 teises lõigus, artikli 21a lõikes 4, artikli 25 lõikes 5, artikli 26 teises lõigus, artikli 31 lõike 2 teises lõigus, artikli 34 lõike 2 teises lõigus, artikli 35 lõigetes 4 ja 5, artikli 38 lõike 1 teises lõigus, artikli 40 lõike 1 kolmandas lõigus, artikli 44 lõike 2 teises lõigus, artikli 49a lõikes 4 ja artikli 49b lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
    4.  
    Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
    5.  
    Artikli 3 lõike 2 kolmanda lõigu, artikli 20, artikli 21 lõike 6 teise lõigu, artikli 21a lõike 4, artikli 25 lõike 5, artikli 26 teise lõigu, artikli 31 lõike 2 teise lõigu, artikli 34 lõike 2 teise lõigu, artikli 35 lõigete 4 ja 5, artikli 38 lõike 1 teise lõigu, artikli 40 lõike 1 kolmanda lõigu, artikli 44 lõike 2 teise lõigu, artikli 49a lõike 4 ja artikli 49b lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

    ▼M9

    Artikkel 58

    Komiteemenetlus

    1.  
    Komisjoni abistab kutsekvalifikatsioonide tunnustamise komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
    2.  
    Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

    Artikkel 59

    Läbipaistvus

    1.  
    Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt 18. jaanuariks 2016 nende territooriumil olemasolevate reguleeritud kutsealade loetelu, milles täpsustakse iga kutseala alla kuuluvaid tegevusi, samuti reguleeritud hariduse ja koolituste ning eraldi ülesehitusega koolituste loetelu, nagu on osutatud artikli 11 punkti c alapunktis ii. Kõikidest muudatustest kõnealustes loeteludes teavitatakse viivitamata ka komisjoni. Komisjon loob reguleeritud kutsealade avaliku andmebaasi, mis sisaldab ka iga kutsealaga hõlmatud tegevuste üldist kirjeldust, ning haldab seda.
    2.  
    Liikmesriigid teatavad hiljemalt 18. jaanuariks 2016 komisjonile selliste kutsealade loetelu, mille puhul on vastavalt artikli 7 lõikele 4 vaja kutsekvalifikatsioone eelnevalt kontrollida. Liikmesriigid põhjendavad komisjonile iga kutseala lisamist nimetatud loetellu.
    3.  

    Liikmesriigid kontrollivad, kas nende õigussüsteemi kohased nõuded, millega juurdepääs kutsealale ja sellel kutsealal tegutsemine, sealhulgas kutsenimetuste kasutamine ning kõnealuse nimetusega lubatud kutsetegevus, piirdub eriomase kutsekvalifikatsiooni omanikega, – millele käesolevas artiklis osutatakse kui nõuetele –, on kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

    a) 

    nõuded ei või olla otseselt ega kaudselt diskrimineerivad kodakondsuse ega elukoha alusel;

    b) 

    nõuded peavad olema põhjendatud ülekaaluka avaliku huviga;

    c) 

    nõuded peavad olema sobivad taotletava eesmärgi saavutamise tagamiseks ega või olla nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust rangemad.

    4.  
    Lõiget 1 kohaldatakse ka kutsealade suhtes, mida liikmesriigis reguleerib ühing või organisatsioon artikli 3 lõike 2 tähenduses, ning nende ühingute või organisatsioonide liikmelisuse nõuete suhtes.
    5.  
    Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 18. jaanuariks 2016 teabe nõuete kohta, mida nad kavatsevad säilitada, ja põhjenduse selle kohta, miks need nõuded nende arvates vastavad lõikele 3. Kuue kuu jooksul pärast meetme vastuvõtmist esitavad liikmesriigid teabe nõuete kohta, mis nad kehtestasid hiljem, ning põhjenduse selle kohta, miks kõnealused nõuded nende arvates vastavad lõikele 3.
    6.  
    Hiljemalt 18. jaanuariks 2016 ja seejärel iga kahe aasta järel esitavad liikmesriigid komisjonile aruande nõuete kohta, mis on kaotatud või muudetud vähem rangeks.
    7.  
    Komisjon edastab lõikes 6 osutatud aruanded teistele liikmesriikidele, kes esitavad oma tähelepanekud kuue kuu jooksul. Komisjon peab sama kuue kuu jooksul nõu huvitatud isikutega, sealhulgas asjaomaste kutsealade esindajatega.
    8.  
    Komisjon esitab liikmesriikide esitatud teabel põhineva kokkuvõtva aruande komisjoni 19. märtsi 2007. aasta otsuse 2007/172/EÜ (millega moodustatakse kutsekvalifikatsioonide tunnustamise koordinaatorite rühm) ( 10 ) alusel loodud koordinaatorite rühmale, mis võib esitada tähelepanekuid.
    9.  
    Lõigetes 7 ja 8 ettenähtud tähelepanekuid arvestades esitab komisjon hiljemalt 18. jaanuariks 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule kokkuvõtva aruande, millele on vajaduse korral lisatud ettepanekud täiendavate algatuste kohta.

    ▼B



    VI JAOTIS

    MUUD SÄTTED

    Artikkel 60

    Aruandlus

    1.  
    Alates 20. oktoobrist 2007 saadavad liikmesriigid kord kahe aasta järel komisjonile aruande süsteemi rakendamise kohta. Lisaks üldistele tähelepanekutele peab aruanne sisaldama vastuvõetud otsuste statistilist kokkuvõtet ja selle direktiivi rakendamisest tulenevate peamiste probleemide kirjeldust.

    ▼M9

    Alates 18. jaanuarist 2016 sisaldab esimeses lõigus osutatud vastuvõetud otsuste statistiline kokkuvõte üksikasjalikku teavet käesoleva direktiivi alusel vastu võetud otsuste arvu ja liigi kohta, sh pädevate asutuste otsused osalise juurdepääsu kohta vastavalt artiklile 4f, samuti käesoleva direktiivi kohaldamisest tulenevate peamiste probleemide kohta.

    ▼M9

    2.  
    Hiljemalt 18. jaanuariks 2019 ja edaspidi iga viie aasta järel avaldab komisjon aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta.

    Esimeses aruandes keskendutakse eelkõige käesoleva direktiivi uutele elementidele ja pööratakse tähelepanu eeskätt järgmisele:

    a) 

    Euroopa kutsekaardi toimimine;

    b) 

    teadmiste, oskuste ja pädevuste nüüdisajastamine III jaotise III peatükiga hõlmatud kutsealade puhul, sh artikli 31 lõikes 7 osutatud pädevuste loetelu;

    c) 

    ühiste koolitusraamistike ja ühiste koolitustestide toimimine;

    d) 

    tulemused, mida on andnud Rumeenia õigus- ja haldusnormidega kehtestatud spetsiaalne kvalifikatsioonitõstmisprogramm või artiklis 33a osutatud eeskirjad kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide omanikele, samuti keskharidusele järgneva õppe kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide omanikele, et hinnata, kas on vaja vaadata läbi kehtivad sätted Rumeenias kohaldatava omandatud õiguste korra suhtes, mis puudutab üldõdede kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente.

    Liikmesriigid esitavad kogu vajaliku teabe selle aruande koostamiseks.

    ▼B

    Artikkel 61

    Erandid

    Kui liikmesriigil on käesoleva direktiivi mõne sätte rakendamisega suuri probleeme eriomases valdkonnas, tutvub komisjon koostöös asjaomase liikmesriigiga nende probleemidega.

    ▼M9

    Vajaduse korral võtab komisjon vastu rakendusakti, et lubada kõnealusel liikmesriigil teha piiratud ajavahemiku jooksul kõnealusest sättest erandeid.

    ▼B

    Artikkel 62

    Kehtetuks tunnistamine

    Direktiivid 77/452/EMÜ, 77/453/EMÜ, 78/686/EMÜ, 78/687/EMÜ, 78/1026/EMÜ, 78/1027/EMÜ, 80/154/EMÜ, 80/155/EMÜ, 85/384/EMÜ, 85/432/EMÜ, 85/433/EMÜ, 89/48/EMÜ, 92/51/EMÜ, 93/16/EMÜ ja 1999/42/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 20. oktoobrist 2007. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitletakse viidetena käesolevale direktiivile ja nende direktiivide alusel vastuvõetud õigusakte see kehtetuks tunnistamine ei mõjuta.

    Artikkel 63

    Ülevõtmine

    Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 20. oktoobriks 2007. Nad teavitava komisjoni sellest viivitamata.

    Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad neile või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise korra määravad kindlaks liikmesriigid.

    Artikkel 64

    Jõustumine

    Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Artikkel 65

    Adressaadid

    Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.




    I LISA

    Nimekiri kutseühingutest või -organisatsioonidest, kes täidavad artikli 3 lõike 2 tingimusi

    IIRIMAA ( 11 )

    1. 

    The Institute of Chartered Accountants in Ireland ( 12 )

    2. 

    The Institute of Certified Public Accountants in Ireland () 

    3. 

    The Association of Certified Accountants () 

    4. 

    Institution of Engineers of Ireland

    5. 

    Irish Planning Institute

    ÜHENDKUNINGRIIK

    1. 

    Institute of Chartered Accountants in England and Wales

    2. 

    Institute of Chartered Accountants of Scotland

    3. 

    Institute of Chartered Accountants in Ireland

    4. 

    Chartered Association of Certified Accountants

    5. 

    Chartered Institute of Loss Adjusters

    6. 

    Chartered Institute of Management Accountants

    7. 

    Institute of Chartered Secretaries and Administrators

    8. 

    Chartered Insurance Institute

    9. 

    Institute of Actuaries

    10. 

    Faculty of Actuaries

    11. 

    Chartered Institute of Bankers

    12. 

    Institute of Bankers in Scotland

    13. 

    Royal Institution of Chartered Surveyors

    14. 

    Royal Town Planning Institute

    15. 

    Chartered Society of Physiotherapy

    16. 

    Royal Society of Chemistry

    17. 

    British Psychological Society

    18. 

    Library Association

    19. 

    Institute of Chartered Foresters

    20. 

    Chartered Institute of Building

    21. 

    Engineering Council

    22. 

    Institute of Energy

    23. 

    Institution of Structural Engineers

    24. 

    Institution of Civil Engineers

    25. 

    Institution of Mining Engineers

    26. 

    Institution of Mining and Metallurgy

    27. 

    Institution of Electrical Engineers

    28. 

    Institution of Gas Engineers

    29. 

    Institution of Mechanical Engineers

    30. 

    Institution of Chemical Engineers

    31. 

    Institution of Production Engineers

    32. 

    Institution of Marine Engineers

    33. 

    Royal Institution of Naval Architects

    34. 

    Royal Aeronautical Society

    35. 

    Institute of Metals

    36. 

    Chartered Institution of Building Services Engineers

    37. 

    Institute of Measurement and Control

    38. 

    British Computer Society

    ▼M9 —————

    ▼B




    IV LISA

    Artiklites 17, 18 ja 19 nimetatud töökogemuse kategooriatega seotud kutsealad

    Nimekiri I

    Põhigrupid, mis on hõlmatud direktiiviga 64/427/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 69/77/EMÜ ning direktiividega 68/366/EMÜ ja 82/489/EMÜ

    1   Direktiiv 64/427/EMÜ

    (liberaliseerimist käsitlev direktiiv 64/429/EMÜ)

    NICE nomenklatuur (vastab ISIC põhigruppidele 23 — 40)



    Põhigrupp

    23

    Tekstiili tootmine

    232

    Villase riide masinkudumine ja töötlemine

    233

    Puuvillase riide masinkudumine ja töötlemine

    234

    Siidriide masinkudumine ja töötlemine

    235

    Linase ja kanepiriide masinkudumine ja töötlemine

    236

    Muu tekstiilitööstus (džuut, kõvad kiud jne), nööri tootmine

    237

    Silmkoeliste ja heegeldatud toodete tootmine

    238

    Tekstiili viimistlus

    239

    Muude tekstiiltoodete tootmine

    Põhigrupp

    24

    Jalatsite, rõivaste ja vooditarvete tootmine

    241

    Jalatsite masintootmine (välja arvatud kummi- või puujalatsid)

    242

    Jalatsite käsitsitootmine ja parandamine

    243

    Rõivatootmine (välja arvatud karusnahatooted)

    244

    Madratsite ja vooditarvete tootmine

    245

    Naha- ja karusnahatoodete tootmine

    Põhigrupp

    25

    Puit- ja korktoodete tootmine, välja arvatud mööbel

    251

    Puidu saagimine ja selle töötlemine

    252

    Puidust pooltoodete tootmine

    253

    Puidust ehitusdetailide, kaasa arvatud põrandamaterjali seeriatootmine

    254

    Puittaara tootmine

    255

    Muude puittoodete tootmine, välja arvatud mööbel

    259

    Õlg-, kork-, punumismaterjalist, vitstest ja rotangpalmist toodete ning harjade tootmine

    Põhigrupp

    26

    260 Puitmööbli tootmine

    Põhigrupp

    27

    Paberi ja pabertoodete tootmine

    271

    Paberimassi, paberi- ja papitootmine

    272

    Paberi ja papi töötlemine ning paberimassist toodete tootmine

    Põhigrupp

    28

    280 Trükindus, kirjastamine ja nendega seotud tööstusharud

    Põhigrupp

    29

    Nahatööstus

    291

    Naha parkimine ja töötlemine

    292

    Nahktoodete tootmine

    ex põhigrupp

    30

    Kummi- ja plasttoodete, keemilistest kiududest toodete ja tärklisetoodete tootmine

    301

    Kummi ja asbesti töötlemine

    302

    Plastmaterjali töötlemine

    303

    Keemiliste kiudude tootmine

    ex põhigrupp

    31

    Keemiatööstus

    311

    Põhikemikaalide tootmine ja töötlemine

    312

    Keemiatoodete tootmine eelkõige tööstuslikuks ja põllumajanduslikuks otstarbeks (kaasa arvatud ISIC nomenklatuuri gruppi 312 kuuluv taimsete või loomsete rasvade ja õlide tootmine tööstuslikuks kasutamiseks)

    313

    Keemiatoodete tootmine kodus ja kontoris kasutamiseks (välja arvatud ISIC ex gruppi 319 kuuluv meditsiini- ja farmaatsiatoodete tootmine)

    Põhigrupp

    32

    320 Naftatööstus

    Põhigrupp

    33

    Mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine

    331

    Ehituskeraamika tootmine

    332

    Klaasi ja klaastoodete tootmine

    333

    Keraamiliste, kaasa arvatud tulekindlate toodete tootmine

    334

    Tsemendi-, lubja- ja kipsitootmine

    335

    Betoonist, tsemendist ja kipsist konstruktsioonimaterjalide tootmine

    339

    Kivitöötlus ja muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine

    Põhigrupp

    34

    Mustmetallide ja värviliste metallide tootmine ja esmane töötlemine

    341

    Raua- ja terasetööstus (ESTÜ asutamislepingu tähenduses, sealhulgas terasetehaste juurde kuuluvad koksitehased)

    342

    Terastorude tootmine

    343

    Traadi tõmbamine, külmtõmbamine, ribametalli külmvaltsimine, külmvormimine

    344

    Värviliste metallide tootmine ja esmane töötlemine

    345

    Mustmetallide ja värviliste metallide valutööstus

    Põhigrupp

    35

    Metallitoodete tootmine, välja arvatud masinad ja transpordivahendid

    351

    Sepistamine, kuumvormstantsimine ja kuumpressimine

    352

    Teisene töötlemine ja pinnatöötlus

    353

    Metallkonstruktsioonid

    354

    Katelde ja tööstuslike mahutite tootmine

    355

    Metallist tööriistade, seadmestike ja valmis metalltoodete tootmine (välja arvatud elektriseadmed)

    359

    Masinaehituse abitegevusalad

    Põhigrupp

    36

    Masinate tootmine, välja arvatud elektriseadmed

    361

    Põllutöömasinate ja traktorite tootmine

    362

    Kontorimasinate tootmine

    363

    Metallitöötlusseadmete ja tööpinkide tootmine ning nende ja muude mootoriga masinate seadmete ja detailide tootmine

    364

    Tekstiilimasinate ja tarvikute tootmine, õmblusmasinate tootmine

    365

    Masinate ja seadmete tootmine toiduaine- ja joogitööstuse ning keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude tarvis

    366

    Kaevanduste, raua- ja terasetehaste ning ehitustööstuse seadmete ja rajatiste tootmine; mehaaniliste teisaldusseadmete tootmine

    367

    Jõuülekandeseadmete tootmine

    368

    Muude tööstuslike erimasinate tootmine

    369

    Muude mitteelektriliste masinate ja seadmete tootmine

    Põhigrupp

    37

    Elektrotehnika

    371

    Elektrijuhtmete ja -kaabli tootmine

    372

    Mootorite, generaatorite, trafode, jaotusseadmete ja muude elektrienergiaga varustamiseks mõeldud seadmete tootmine

    373

    Elektriseadmete tootmine otsestel kaubanduslikel eesmärkidel

    374

    Telekommunikatsiooniseadmete, arvestite, muude mõõteseadmete ja elektromeditsiiniseadmete tootmine

    375

    Elektronseadmete, raadiovastuvõtjate ja telerite ning heliseadmete tootmine

    376

    Elektriliste kodumasinate tootmine

    377

    Lampide ja valgustite ja tootmine

    378

    Patareide ja akude tootmine

    379

    Elektriseadmete parandus, montaaž ja paigaldamine

    ex põhigrupp

    38

    Transpordivahendite tootmine

    383

    Mootorsõidukite ja nende osade tootmine

    384

    Mootorsõidukite, mootorrataste ja jalgrataste parandus

    385

    Mootorrataste, jalgrataste ja nende osade tootmine

    389

    Mujal liigitamata transpordivahendite tootmine

    Põhigrupp

    39

    Muud tootmisharud

    391

    Mõõteriistade, täppis- ja kontrollinstrumentide tootmine

    392

    Meditsiini- ja kirurgiainstrumentide ja -seadmete ning ortopeediliste abivahendite tootmine (välja arvatud ortopeedilised jalatsid)

    393

    Fotograafia- ja optikaseadmete tootmine

    394

    Kellade tootmine ja parandus

    395

    Juveel- ja väärismetalltoodete tootmine

    396

    Muusikariistade tootmine ja parandus

    397

    Mängude, mänguasjade ja spordivarustuse tootmine

    399

    Muud tootmisharud

    Põhigrupp

    40

    Ehitus

    400

    Üldehitus; lammutustööd

    401

    Elamute ja muude hoonete ehitus

    402

    Tsiviilehitus; tee-ehitus, silla-, raudtee- jmt ehitus

    403

    Paigaldustööd

    404

    Viimistlus

    2   Direktiiv 68/366/EMÜ

    (liberaliseerimist käsitlev direktiiv 68/365/EMÜ)

    NICE nomenklatuur



    Põhigrupp

    20A

    200 Loomsete ja taimsete rasvade ja õlide tootmine

    20B

    Toiduainetööstus (välja arvatud joogitööstus)

    201

    Tapmine, liha töötlemine ja säilitamine

    202

    Piima ja piimatoodete tootmine

    203

    Puu- ja köögivilja konserveerimine ja säilitamine

    204

    Kala ja muude mereandide konserveerimine ja säilitamine

    205

    Jahu ja tangainete tootmine

    206

    Pagaritoodete, kaasa arvatud kuivikute ja küpsiste tootmine

    207

    Suhkrutootmine

    208

    Kakao, šokolaadi ja suhkrukondiitritoodete tootmine

    209

    Muude toiduainete tootmine

    Põhigrupp

    21

    Joogitööstus

    211

    Etüülalkoholi tootmine kääritamise teel, pärmi ja kangete alkohoolsete jookide tootmine

    212

    Veini ja muude linnasteta kääritatud jookide tootmine

    213

    Õlle- ja linnasetootmine

    214

    Karastusjookide ja gaseeritud vee tootmine

    ex 30

    Kummitoodete, plastmaterjalide, tehis- ja sünteeskiudude ja tärklisetoodete tootmine

    304

    Tärklisetoodete tootmine

    3   Direktiiv 82/489/EMÜ

    ISIC nomenklatuur



    ex 855

    Juuksuriteenused, välja arvatud kiropoodide ning iluravi- ja juuksurikoolide teenused

    Nimekiri II

    Direktiivide 75/368/EMÜ, 75/369/EMÜ ja 82/470/EMÜ põhigrupid

    1   Direktiiv 75/368/EMÜ (artikli 5 lõikes 1 loetletud tegevusalad)

    ISIC nomenklatuur



    ex 04

    Kalapüük

    043

    Kalapüük sisevetel

    ex 38

    Transpordivahendite tootmine

    381

    Laevaehitus ja -remont

    382

    Raudteeseadmete tootmine

    386

    Õhusõidukite (kaasa arvatud kosmosetehnika) tootmine

    ex 71

    Transpordiga seotud tegevusalad ja muud tegevusalad kui transport, mis kuuluvad järgmiste gruppide alla:

    ex 711

    Magamis- ja restoranvaguniteenused; raudteeveeremi hooldus remondidepoos; vagunite puhastus

    ex 712

    Linna- ja linnalähiliinide ning kaugliinide reisijateveo veeremi hooldus

    ex 713

    Muu reisijate maismaaveo transpordivahendite (nagu näiteks autod, bussid ja taksod) hooldus

    ex 714

    Maanteetranspordi abirajatiste (nagu näiteks teed, tunnelid ja sillad, kaubahoidlad, autoparklad ning bussi- ja trammidepood) käigushoidmine ja hooldus

    ex 716

    Siseveetranspordiga seotud tegevusalad (nagu näiteks veeteede, sadamate ja muude siseveetranspordirajatiste käigushoidmine ja hooldus; puksiiri- ja lootsiteenused sadamates, poide paigaldamine, laevade lastimine ja lossimine ja muud samalaadsed tegevusalad nagu päästetööd, pukseerimine ja paadikuuride käigushoidmine)

    73

    Side: postiteenused ja telekommunikatsioon

    ex 85

    Isikuteenused

    854

    Pesumajad ja pesumajateenused, keemiline puhastus ja värvimine

    ex 856

    Fotostuudiod: portree- ja reklaamfoto, välja arvatud fotoreporterid

    ex 859

    Mujal liigitamata isikuteenused (hoonete või üksnes eluruumide hooldus ja koristamine)

    2   Direktiiv 75/369/EMÜ (Artikkel 6, kui tegevusala käsitatakse tööstusliku või käsitöönduslikuna)

    ISIC nomenklatuur

    Järgmine reisimisega seotud tegevus:

    a) 

    kaupade ostmine ja müümine:

    — 
    millega tegelevad tänava- ja kandekauplejad (ex ISIC grupp 612)
    — 
    kinnistel turgudel, mis ei ole püsirajatised, ja avaturgudel;
    b) 

    selliste vastuvõetud üleminekumeetmetega hõlmatud tegevusalad, milles selgesõnaliselt välistatakse või ei mainita nendel tegevusaladel tegutsemist reisides.

    3   Direktiiv 82/470/EMÜ (artikli 6 lõiked 1 ja 3)

    ISIC nomenklatuuri grupid 718 ja 720

    Tegevusalade hulka kuuluvad eelkõige:

    — 
    igasuguse eesmärgiga reisiteenuste (transport, toitlustamine, majutus, ekskursioonid jne) korraldamine, müügiks pakkumine või müümine otse või vahendaja kaudu, üksikult või paketina (artikli 2 lõike B punkt a)
    — 
    tegutsemine vahendajana eri transpordiliikide töövõtjate ja kauba lähetajate või vastuvõtjate vahel ning tegutsemine sellega seotud tegevusaladel:
    aa) 

    tööandja nimel transpordi töövõtjatega lepingute sõlmimine;

    bb) 

    tööandjale kõige kasulikuma transpordiliigi, -ettevõtte ja marsruudi valimine;

    cc) 

    transpordi tehniliste aspektide korraldamine (nt transportimiseks nõutav pakkimine); mitmesugused transpordiga seotud toimingud (nt jää varumine külmutusvagunite jaoks);

    dd) 

    transpordiga seotud formaalsused (nagu saatekirjade koostamine); saadetiste kokku panemine ja jagamine;

    ee) 

    transpordi eri etappide koordineerimine, korraldades transiiti, ümbersuunamist, ümberlaadimist ja muid toiminguid kaubajaamas;

    ff) 

    kauba lähetajatele ja vastuvõtjatele lasti ja vedajate ning transpordivahendite tagamine:

    — 
    transpordikulude hindamine ja aruannete kontrollimine
    — 
    teatavate ajutiste või alaliste meetmete võtmine reederi või meretranspordiettevõtte nimel (koos sadamavaldajatega, laevavarustajatega jne).

    [Artikli 2 lõike A punktides a, b ja d loetletud tegevusalad].

    Nimekiri III

    Direktiivid 64/222/EMÜ, 68/364/EMÜ, 68/368/EMÜ, 75/368/EMÜ, 75/369/EMÜ, 70/523/EMÜ ja 82/470/EMÜ

    1   Direktiiv 64/222/EMÜ

    (liberaliseerimist käsitlevad direktiivid 64/223/EMÜ ja 64/224/EMÜ)

    1. 

    Tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana hulgimüügi valdkonnas, v.a meditsiini- ja farmaatsiatoodete, toksiliste toodete ja patogeenide ning kivisöe hulgimüük (ex grupp 611).

    2. 

    Kutseline tegutsemine vahendajana, kellele üks või mitu isikut on andnud volitused ja juhised läbirääkimiste pidamiseks või äritehingute sõlmimiseks nende isikute nimel.

    3. 

    Kutseline tegutsemine vahendajana, kellel alaliselt selline kohustus puudub, kuid kes viib kokku inimesi, kes soovivad omavahel otselepinguid sõlmida, või kes korraldab nendevahelisi äritehinguid või abistab neid äritehingute sõlmimisel.

    4. 

    Kutseline tegutsemine vahendajana, kes sõlmib äritehinguid enda nimel teise isiku eest.

    5. 

    Kutseline tegutsemine vahendajana, kes korraldab teise isiku eest hulgimüüki enampakkumise teel.

    6. 

    Kutseline tegutsemine vahendajana, kes kogub tellimusi väljaspool äriruume (lävemüük).

    7. 

    Vahendajana kutseliste teenuste osutamine ühe või mitme kaubandus-, tööstus- või käsitööndusettevõtte teenistuses olles.

    2   Direktiiv 68/364/EMÜ

    (liberaliseerimist käsitlev direktiiv 68/363/EMÜ)

    ex ISIC grupp 612: Jaemüük

    Välistatud tegevusalad:



    012

    Põllutöömasinate rendileandmine

    640

    Kinnisvara, kinnisvara rendileandmine

    713

    Sõiduautode, sõidukite ja hobuste rendileandmine

    718

    Raudteevagunite rendileandmine

    839

    Masinate rendileandmine äriühingutele

    841

    Kinopiletite broneerimine ja filmide laenutamine

    842

    Teatripiletite broneerimine ja teatrivarustuse laenutamine

    843

    Paatide, jalgrataste ja õnne- või osavusmängude mänguautomaatide rendileandmine

    853

    Möbleeritud tubade rendileandmine

    854

    Majapidamispesu laenutamine

    859

    Rõivaste laenutamine

    3   Direktiiv 68/368/EMÜ

    (liberaliseerimist käsitlev direktiiv 68/367/EMÜ)

    ISIC nomenklatuur

    ISIC ex põhigrupp 85



    1.

    Restoranid, kohvikud, baarid ning muud söögi- ja joogikohad (ISIC grupp 852).

    2.

    Hotellid, külalistemajad, kämpingud ja muud majutuskohad (ISIC grupp 853).

    4   Direktiiv 75/368/EMÜ (artikkel 7)

    Kõik direktiivi 75/368/EMÜ lisas loetletud tegevusalad, välja arvatud selle direktiivi artikli 5 punktis 1 nimetatud tegevusalad (käesoleva lisa nimekiri II, punkt 1).

    ISIC nomenklatuur



    ex 62

    Pangad ja muud finantsasutused

    ex 620

    Patendi- ja litsentsiettevõtted

    ex 71

    Transport

    ex 713

    Reisijate maanteevedu, välja arvatud reisijatevedu mootorsõidukitega

    ex 719

    Vedelate süsivesinike ja muude vedelate keemiatoodete transportimine torujuhtme kaudu

    ex 82

    Sotsiaal- ja kultuuriteenused

    827

    Raamatukogud, muuseumid, botaanika- ja loomaaiad

    ex 84

    Puhketeenused

    843

    Mujal liigitamata puhketeenused:

    — sport (spordiväljakud, spordivõistluste korraldamine jne), välja arvatud spordiinstruktorite tegevus

    — mängud (võidusõiduhobuste tallid, mänguväljakud, võidusõidurajad jne)

    — muud puhketeenused (tsirkused, lõbustuspargid ja muu meelelahutus)

    ex 85

    Isikuteenused

    ex 851

    Koduteenused

    ex 855

    Ilusalongid ja maniküürijate teenused, välja arvatud kiropoodide ning iluravi- ja juuksurikoolide teenused

    ex 859

    Mujal liigitamata isikuteenused (välja arvatud spordi- ja ravimassöörid ning mägigiidid) jagatuna järgmistesse rühmadesse:

    — desinfitseerimine ja kahjuritõrje

    — rõivaste ja hoiuruumide laenutamine

    — tutvumisteenistus ja samalaadsed teenused

    — astroloogia, ennustamine ja samalaadsed teenused

    — sanitaarteenused ja nendega seotud tegevus

    — matuseteenused ja kalmistute hooldus

    — kullerid ja tõlk-giidid

    5   Direktiiv 75/369/EMÜ (artikkel 5)

    Järgmine reisimisega seotud tegevus:

    a) 

    kaupade ostmine ja müümine:

    — 
    millega tegelevad tänava- ja kandekauplejad (ex ISIC grupp 612)
    — 
    kinnistel turgudel, mis ei ole püsirajatised, ja avaturgudel;
    b) 

    selliste vastuvõetud üleminekumeetmetega hõlmatud tegevusalad, milles selgesõnaliselt välistatakse või ei mainita nendel tegevusaladel tegutsemist reisides.

    6   Direktiiv 70/523/EMÜ

    Tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana kivisöe hulgimüügi valdkonnas ja vahendajana kivisöekaubanduses (ex grupp 6112, ISIC nomenklatuur)

    7   Direktiiv 82/470/EMÜ (artikli 6 lõige 2)

    [Artikli 2 lõike A punktides c ja e, lõike B punktis b ning lõigetes C ja D loetletud tegevusalad]

    Tegevusalade hulka kuuluvad eelkõige:

    — 
    raudteevagunite rendileandmine reisijate- või kaubaveoks
    — 
    tegutsemine vahendajana laevade müümisel, ostmisel või rentimisel
    — 
    emigrantide transpordi korraldamine, sellega seoses läbirääkimiste pidamine ja lepingute sõlmimine
    — 
    ladudes, mööbliladudes, külmhoidlates, silohoidlates jne kas tollikontrolli all või mitte ladustatud esemete või kaupade vastuvõtmine ladustaja nimel
    — 
    ladustatud eseme või kaupade kohta ladustajale kättesaamistõendi andmine
    — 
    müüki ootavate või turule viidavate või turult toodavatele loomadele tarandike, söödajahu ja müügimärgistuse tagamine
    — 
    mootorsõidukite ülevaatuse või tehnilise kontrolli teostamine
    — 
    kaupade mõõtmine, kaalumine ja kalibreerimine.




    V LISA

    Tunnustamine koolituse miinimumnõuete kooskõlastamise alusel

    V.1.   ARST

    ▼M14

    5.1.1.    Üldarsti kvalifikatsiooni tõendav dokument



    Riik

    Kvalifikatsiooni tõendav dokument

    Väljaandev asutus

    Kvalifikatsiooni tõendavale dokumendile lisatav tunnistus

    Võrdluskuupäev

    België/Belgique/Belgien

    Diploma van arts/Diplôme de docteur en médecine

    — Les universités/De universiteiten

     

    20.12.1976

    Diplôme de „médecin”/Master in de geneeskunde

    — Le Jury compétent d’enseignement de la Communauté française/De bevoegde Examencommissie van de Vlaamse Gemeenschap

    България

    Диплома за висше образование на образователно-квалификационна степен „магистър” по Медицина“ и професионална квалификация „Магистър-лекар”

    Университет

     

    1.1.2007

    Česko

    Diplom o ukončení studia ve studijním programu všeobecné lékařství (doktor medicíny, MUDr.)

    Lékářská fakulta univerzity v České republice

     

    1.5.2004

    Danmark

    Bevis for kandidatuddannelsen i medicin (cand.med.)

    Bevis for bestået lægevidenskabelig embedseksamen (cand.med.)

    Universitet

    1.  Autorisation som læge

    2.  Tilladelse til selvstændigt virke som læge

    20.12.1976

    Deutschland

    — Zeugnis über die Ärztliche Prüfung

    — Zeugnis über die Ärztliche Staatsprüfung und Zeugnis über die Vorbereitungszeit als Medizinalassistent, soweit diese nach den deutschen Rechtsvorschriften noch für den Abschluss der ärztlichen Ausbildung vorgesehen war

    Zuständige Behörden

     

    20.12.1976

    Eesti

    Arstikraad

    Degree in Medicine (MD)

    Diplom arstiteaduse õppekava läbimise kohta

    Tartu Ülikool

     

    1.5.2004

    Ελλάς

    Πτυχίο Ιατρικής

    — Ιατρική Σχολή Πανεπιστημίου,

    — Σχολή Επιστημών Υγείας, Τμήμα Ιατρικής Πανεπιστημίου

     

    1.1.1981

    España

    Título de Licenciado en Medicina y Cirugía

    Título de Licenciado en Medicina

    Título de Graduado/a en Medicina

    — Ministerio de Educación y Cultura

    — El rector de una Universidad

     

    1.1.1986

    France

    Diplôme d’Etat de docteur en Médicine

    Universités

     

    20.12.1976

    Diplôme de fin de deuxième cycle des études médicales (7)

     

     

    Diplôme de formation approfondie en sciences médicales (8)

     

    Certificat de compétence clinique

    Hrvatska

    Diploma „doktor medicine/doktorica medicine”

    Medicinski fakulteti sveučilišta u Republici Hrvatskoj

     

    1.7.2013

    Ireland

    Primary qualification

    Competent examining body

    Certificate of experience

    20.12.1976

    Italia

    Diploma di laurea in medicina e chirurgia

    Università

    Diploma di abilitazione all’esercizio della medicina e chirurgia (10)

    20.12.1976

    Κύπρος

    Πιστοποιητικό Εγγραφής Ιατρού

    Ιατρικό Συμβούλιο

     

    1.5.2004

    Πτυχίο Ιατρικής

    Ιατρικη σχολη πανεπιστημιου κυπρου (1)

     

    Ευρωπαϊκό Πανεπιστήμιο Κύπρου (2)

     

    Πανεπιστήμιο Λευκωσίας (3)

    Latvija

    ārsta diploms

    Universitātes tipa augstskola

     

    1.5.2004

    Lietuva

    1.  Aukštojo mokslo diplomas, nurodantis suteiktą gydytojo kvalifikaciją

    Universitetas

    1.  Internatūros pažymėjimas, nurodantis suteiktą medicinos gydytojo profesinę kvalifikaciją

    1.5.2004

    2.  Magistro diplomas (medicinos magistro kvalifikacinis laipsnis ir gydytojo kvalifikacija)

    2.  Internatūros pažymėjimas (medicinos gydytojo profesinė kvalifikacija)

    Luxembourg

    Diplôme d’Etat de docteur en médecine, chirurgie et accouchements

    Jury d’examen d’Etat

    Certificat de stage

    20.12.1976

    Magyarország

    Okleveles orvosdoktor oklevél (dr. med)

    Egyetem

     

    1.5.2004

    Malta

    Lawrja ta’ Tabib tal-Mediċina u l-Kirurġija

    Università ta’ Malta

    Ċertifikat ta’ reġistrazzjoni maħruġ mill-Kunsill Mediku

    1.5.2004

    Nederland

    Getuigschrift van met goed gevolg afgelegd artsexamen

    Faculteit Geneeskunde

     

    20.12.1976

    Master of Science in de Geneeskunde (9)

     

    Österreich

    Urkunde über die Verleihung des akademischen Grades Doktor der gesamten Heilkunde (bzw. Doctor medicinae universae, Dr.med.univ.)

    Medizinische Fakultät einer Universität, bzw Medizinische Universität

     

    1.1.1994

    Polska

    Dyplom ukończenia studiów wyższych na kierunku lekarskim z tytułem „lekarz”

    Szkoły wyższe

    Świadectwo złożenia Lekarskiego Egzaminu Państwowego (4)/Świadectwo złożenia Lekarskiego Egzaminu Końcowego (5)

    1.5.2004

    Zaświadczenie o ukończeniu stażu podyplomowego

    Portugal

    Carta de Curso de licenciatura em medicina

    Certificado de mestrado integrado em medicina

    Universidades

    Certificado emitido pela Ordem dos Médicos

    1.1.1986

    România

    Diplomă de licență de doctor medic

    Diploma de licență și master (6)

    Universități

    Ministerul Educației Naționale (6)

     

    1.1.2007

    Slovenija

    Diploma, s katero se podeljuje strokovni naslov „doktor medicine/doktorica medicine”

    Univerza

    Potrdilo o Opravljenem Strokovnem Izpitu za Poklic Zdravnik/Zdravnica

    1.5.2004

    Slovensko

    DIPLOM

    všeobecné lekárstvo

    doktor všeobecného lekárstva („MUDr.”)

    Univerzita

     

    1.5.2004

    Suomi/Finland

    Lääketieteen lisensiaatin tutkinto/Medicine licentiatexamen

    Yliopisto

     

    1.1.1994

    Sverige

    Läkarexamen

    Universitet eller högskola

    Bevis om legitimation som läkare, utfärdat av Socialstyrelsen

    1.1.1994

    United Kingdom

    Primary qualification (11)

    Competent examining body

    Certificate of experience

    20.12.1976

    (1)   

    2013. aasta septembrist.

    (2)   

    2013. aasta septembrist.

    (3)   

    2014. aasta oktoobrist.

    (4)   

    2012. aastani.

    (5)   

    2013. aastast.

    (6)   

    2011. aastast.

    (7)   

    2003/2004. aastast 2013/2014. aastani.

    (8)   

    2014/2015. aastast.

    (9)   

    2001/2002. aastast.

    (10)   

    2. aprillini 2020.

    (11)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.

    5.1.2.    Eriarsti kvalifikatsiooni tõendav dokument



    Riik

    Kvalifikatsiooni tõendav dokument

    Väljaandev asutus

    Võrdluskuupäev

    België/Belgique/Belgie

    Bijzondere beroepstitel van geneesheer-specialist/Titre professionnel particulier de médecin spécialiste

    Minister bevoegd voor Volksgezondheid/Ministre de la Santé publique

    20.12.1976

    България

    Свидетелство за призната специалност

    Университет

    1.1.2007

    Česko

    Diplom o specializaci

    Ministerstvo zdravotnictví

    1.5.2004

    Danmark

    Bevis for tilladelse til at betegne sig som speciallæge

    Sundhedsstyrelsen

    Styrelsen for Patientsikkerhed

    20.12.1976

    Deutschland

    Fachärztliche Anerkennung

    Landesärztekammer

    20.12.1976

    Eesti

    Residentuuri lõpetamist tõendav tunnistus

    Residentuuri lõputunnistus eriarstiabi erialal

    Tartu Ülikool

    1.5.2004

    Ελλάς

    Τίτλος Ιατρικής Ειδικότητας

    1.  Περιφέρεια

    2.  Νομαρχιακή Αυτοδιοίκηση

    3.  Νομαρχία

    1.1.1981

    España

    Título de Especialista

    Ministerio de Educación y Cultura

    1.1.1986

    France

    1.  Certificat d’études spéciales de médecine accompagné du diplôme d’Etat de docteur en médecine

    1.  Universités

    20.12.1976

    2.  Attestation de médecin spécialiste qualifié accompagnée du diplôme d’Etat de docteur en médecine

    2.  Conseil de l’Ordre des médecins

    3.  Diplôme d’études spécialisées ou diplôme d’études spécialisées complémentaires qualifiant de médecine accompagné du diplôme d’Etat de docteur en médecine

    3.  Universités

    Hrvatska

    Diploma o specijalističkom usavršavanju

    Ministarstvo nadležno za zdravstvo

    1.7.2013

    Ireland

    Certificate of Specialist doctor

    Competent authority

    20.12.1976

    Italia

    Diploma di medico specialista

    Università

    20.12.1976

    Κύπρος

    Πιστοποιητικό Αναγνώρισης Ειδικότητας

    Ιατρικό Συμβούλιο

    1.5.2004

    Latvija

    „Sertifikāts”–kompetentu iestāžu izsniegts dokuments, kas apliecina, ka persona ir nokārtojusi sertifikācijas eksāmenu specialitātē

    Latvijas Ārstu biedrība

    Latvijas Ārstniecības personu profesionālo organizāciju savienība

    1.5.2004

    Lietuva

    1.  Rezidentūros pažymėjimas, nurodantis suteiktą gydytojo specialisto profesinę kvalifikaciją

    2.  Rezidentūros pažymėjimas (gydytojo specialisto profesinė kvalifikacija)

    Universitetas

    1.5.2004

    Luxembourg

    Certificat de médecin spécialiste

    Ministre de la Santé publique

    20.12.1976

    Magyarország

    Szakorvosi bizonyítvány

    Nemzeti Vizsgabizottság

    1.5.2004

    Malta

    Ċertifikat ta’ Speċjalista Mediku

    Kumitat ta’ Approvazzjoni dwar Speċjalisti

    1.5.2004

    Nederland

    Bewijs van inschrijving in een Specialistenregister

    — Medische Specialisten Registratie Commissie (MSRC) van de Koninklijke Nederlandsche Maatschappij tot bevordering der Geneeskunst

    — Sociaal-Geneeskundigen Registratie Commissie (SGRC) van de Koninklijke Nederlandsche Maatschappij tot Bevordering der Geneeskunst

    20.12.1976

    Diploma geneeskundig specialist

    — Registratiecommissie Geneeskundig Specialisten (RGS) van de Koninklijke Nederlandsche Maatschappij tot Bevordering der Geneeskunst (1)

    Österreich

    Facharztdiplom

    Österreichische Ärztekammer

    1.1.1994

    Polska

    Dyplom uzyskania tytułu specjalisty

    Centrum Egzaminów Medycznych

    1.5.2004

    Portugal

    Titulo de especialista

    Ordem dos Médicos

    1.1.1986

    România

    Certificat de medic specialist

    Ministerul Sănătății

    1.1.2007

    Slovenija

    Potrdilo o opravljenem specialističnem izpitu

    1.  Ministrstvo za zdravje

    2.  Zdravniška zbornica Slovenije

    1.5.2004

    Slovensko

    Diplom o špecializácii

    1.  Slovenská zdravotnícka univerzita

    2.  Univerzita Komenského v Bratislave

    3.  Univerzita Pavla Jozefa Šafárika v Košiciach

    1.5.2004

    Suomi/Finland

    Erikoislääkärin tutkinto/Specialläkarexamen

    Yliopisto

    1.1.1994

    Sverige

    Bevis om specialkompetens som läkare, utfärdat av Socialstyrelsen

    Socialstyrelsen

    1.1.1994

    United Kingdom

    Certificate of Completion of training (2)

    Postgraduate Medical Education and Training Board

    General Medical Council

    20.12.1976

    1.4.2010

    (1)   

    2013. aasta jaanuarist.

    (2)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.

    5.1.3.    Eriarstikursuste nimetused



     

    Anestesioloogia

    Üldkirurgia

     

    Kursuse miinimumkestus: 3 aastat

    Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

    Riik

    Eriala nimetus

    Eriala nimetus

    Belgique/België/Belgien

    Anesthésie-réanimation/Anesthesie-reanimatie

    Chirurgie/Heelkunde

    България

    Анестезиология и интензивно лечение

    Хирургия

    Česko

    Anesteziologie a intenzivní medicína

    Chirurgie

    Danmark

    Anæstesiologi

    Kirurgi

    Deutschland

    Anästhesiologie

    (Allgemeine) Chirurgie

    Eesti

    Anestesioloogia

    Üldkirurgia

    Ελλάς

    Αναισθησιολογία

    Χειρουργική

    España

    Anestesiología y Reanimación

    Cirugía general y del aparato digestivo

    France

    Anesthésie-réanimation

    Chirurgie générale

    Hrvatska

    Anesteziologija, reanimatologija i intenzivna medicina

    Opća kirurgija

    Ireland

    Anaesthesia (3)

    Anaesthesiology (4)

    General surgery

    Italia

    Anestesia, rianimazione e terapia intensiva

    Anestesia, rianimazione, terapia intensiva e del dolore (2)

    Chirurgia generale

    Κύπρος

    Αναισθησιολογία

    Γενική Χειρουργική

    Latvija

    Anestezioloģija un reanimatoloģija

    Ķirurģija

    Lietuva

    Anesteziologija reanimatologija

    Chirurgija

    Luxembourg

    Anesthésie-réanimation

    Chirurgie générale

    Magyarország

    Aneszteziológia és intenzív terápia

    Sebészet

    Malta

    Anesteżija u Kura Intensiva

    Kirurġija Ġenerali

    Nederland

    Anesthesiologie

    Heelkunde

    Österreich

    Anästhesiologie und Intensivmedizin

    — Chirurgie

    — Allgemeinchirurgie und Viszeralchirurgie (1)

    Polska

    Anestezjologia i intensywna terapia

    Chirurgia ogólna

    Portugal

    Anestesiologia

    Cirurgia geral

    România

    Anestezie și terapie intensivă

    Chirurgie generală

    Slovenija

    Anesteziologija, reanimatologija in perioperativna intenzivna medicina

    Splošna kirurgija

    Slovensko

    Anestéziológia a intenzívna medicína

    Chirurgia

    Suomi/Finland

    Anestesiologia ja tehohoito/Anestesiologi och intensivvård

    Yleiskirurgia/Allmän kirurgi

    Sverige

    Anestesi och intensivvård

    Kirurgi

    United Kingdom

    Anaesthetics (5)

    General surgery (5)

    (1)   

    2015. aasta juunist.

    (2)   

    2015. aasta veebruarist.

    (3)   

    2018. aastani.

    (4)   

    2019. aastast.

    (5)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.



     

    Neurokirurgia

    Sünnitusabi ja günekoloogia

     

    Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

    Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

    Riik

    Eriala nimetus

    Eriala nimetus

    Belgique/België/Belgien

    Neurochirurgie

    Gynécologie – obstétrique/Gynaecologie - verloskunde

    България

    Неврохирургия

    Акушерство и гинекология

    Česko

    Neurochirurgie

    Gynekologie a porodnictví

    Danmark

    Neurokirurgi

    Gynækologi og obstetrik

    Deutschland

    Neurochirurgie

    Frauenheilkunde und Geburtshilfe

    Eesti

    Neurokirurgia

    Sünnitusabi ja günekoloogia

    Ελλάς

    Νευροχειρουργική

    Μαιευτική-Γυναικολογία

    España

    Neurocirugía

    Obstetricia y ginecología

    France

    Neurochirurgie

    Gynécologie – obstétrique

    Hrvatska

    Neurokirurgija

    Ginekologija i opstetricija

    Ireland

    Neurosurgery

    Obstetrics and gynaecology

    Italia

    Neurochirurgia

    Ginecologia e ostetricia

    Κύπρος

    Νευροχειρουργική

    Μαιευτική – Γυναικολογία

    Latvija

    Neiroķirurģija

    Ginekoloģija un dzemdniecība

    Lietuva

    Neurochirurgija

    Akušerija ginekologija

    Luxembourg

    Neurochirurgie

    Gynécologie – obstétrique

    Magyarország

    Idegsebészet

    Szülészet-nőgyógyászat

    Malta

    Newrokirurġija

    Ostetrija u Ġinekoloġija

    Nederland

    Neurochirurgie

    Obstetrie en Gynaecologie

    Österreich

    Neurochirurgie

    Frauenheilkunde und Geburtshilfe

    Polska

    Neurochirurgia

    Położnictwo i ginekologia

    Portugal

    Neurocirurgia

    Ginecologia e obstetricia

    România

    Neurochirurgie

    Obstetrică-ginecologie

    Slovenija

    Nevrokirurgija

    Ginekologija in porodništvo

    Slovensko

    Neurochirurgia

    Gynekológia a pôrodníctvo

    Suomi/Finland

    Neurokirurgia/Neurokirurgi

    Naistentaudit ja synnytykset/Kvinnosjukdomar och förlossningar

    Sverige

    Neurokirurgi

    Obstetrik och gynekologi

    United Kingdom

    Neurosurgery (1)

    Obstetrics and gynaecology (1)

    (1)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.



     

    Sisehaigused

    Oftalmoloogia

     

    Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

    Kursuse miinimumkestus: 3 aastat

    Riik

    Eriala nimetus

    Eriala nimetus

    Belgique/België/Belgien

    Médecine interne/Inwendige geneeskunde

    Ophtalmologie/Oftalmologie

    България

    Вътрешни болести

    Очни болести

    Česko

    Vnitřní lékařství

    Oftalmologie

    Danmark

     

    Oftalmologi

    Deutschland

    Innere Medizin

    Augenheilkunde

    Eesti

    Sisehaigused

    Oftalmoloogia

    Ελλάς

    Παθολογία

    Οφθαλμολογία

    España

    Medicina interna

    Oftalmología

    France

    Médecine interne

    Ophtalmologie

    Hrvatska

    Opća interna medicina

    Oftalmologija i optometrija

    Ireland

    General (Internal) Medicine

    Ophthalmic surgery

    Ophthalmology (1)

    Italia

    Medicina interna

    Oftalmologia

    Κύπρος

    Παθολογία

    Οφθαλμολογία

    Latvija

    Internā medicīna

    Oftalmoloģija

    Lietuva

    Vidaus ligos

    Oftalmologija

    Luxembourg

    Médecine interne

    Ophtalmologie

    Magyarország

    Belgyógyászat

    Szemészet

    Malta

    Mediċina Interna

    Oftalmoloġija

    Nederland

    Interne geneeskunde

    Oogheelkunde

    Österreich

    Innere Medizin

    Augenheilkunde und Optometrie

    Polska

    Choroby wewnętrzne

    Okulistyka

    Portugal

    Medicina interna

    Oftalmologia

    România

    Medicină internă

    Oftalmologie

    Slovenija

    Interna medicina

    Oftalmologija

    Slovensko

    Vnútorné lekárstvo

    Oftalmológia

    Suomi/Finland

    Sisätaudit/Inre medicin

    Silmätaudit/Ögonsjukdomar

    Sverige

    Internmedicin

    Ögonsjukdomar (oftalmologi)

    United Kingdom

    General (internal) medicine (2)

    Ophthalmology (2)

    (1)   

    1991/1992. aastast.

    (2)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.



     

    Otorinolarüngoloogia

    Pediaatria

     

    Kursuse miinimumkestus: 3 aastat

    Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

    Riik

    Eriala nimetus

    Eriala nimetus

    Belgique/België/Belgien

    Oto-rhino-laryngologie/Otorhinolaryngologie

    Pédiatrie/Pediatrie

    България

    Ушно-носно-гърлени болести

    Педиатрия

    Česko

    Otorinolaryngologie

    Dětské lékařství

    Danmark

    Oto-rhino-laryngologi

    Pædiatri

    Deutschland

    Hals-Nasen-Ohrenheilkunde

    Kinder- und Jugendmedizin

    Eesti

    Otorinolarüngoloogia

    Pediaatria

    Ελλάς

    Ωτορινολαρυγγολογία

    Παιδιατρική

    España

    Otorrinolaringología

    Pediatría y sus áreas especificas

    France

    Oto-rhino-laryngologie et chirurgie cervico-faciale

    Pédiatrie

    Hrvatska

    Otorinolaringologija

    Pedijatrija

    Ireland

    Otolaryngology

    Paediatrics

    Italia

    Otorinolaringoiatria

    Pediatria

    Κύπρος

    Ωτορινολαρυγγολογία

    Παιδιατρική

    Latvija

    Otolaringoloģija

    Pediatrija

    Lietuva

    Otorinolaringologija

    Vaikų ligos

    Luxembourg

    Oto-rhino-laryngologie

    Pédiatrie

    Magyarország

    Fül-orr-gégegyógyászat

    Csecsemő- és gyermekgyógyászat

    Malta

    Otorinolaringoloġija

    Otorinolarinġoloġija – Kirurġija tar-Ras u l-Għonq (2)

    Pedjatrija

    Nederland

    Keel-neus-oorheelkunde

    Kindergeneeskunde

    Österreich

    — Hals-, Nasen- und Ohrenkrankheiten

    — Hals-, Nasen- und Ohrenheilkunde (1)

    Kinder- und Jugendheilkunde

    Polska

    Otorynolaryngologia

    Pediatria

    Portugal

    Otorrinolaringologia

    Pediatria

    România

    Otorinolaringologie

    Pediatrie

    Slovenija

    Otorinolaringológija

    Pediatrija

    Slovensko

    Otorinolaryngológia

    Pediatria

    Suomi/Finland

    Korva-, nenä- ja kurkkutaudit/Öron-, näs- och halssjukdomar

    Lastentaudit/Barnsjukdomar

    Sverige

    Öron-, näs- och halssjukdomar (oto-rhino-laryngologi)

    Barn- och ungdomsmedicin

    United Kingdom

    Otolaryngology (3)

    Paediatrics (3)

    (1)   

    2015. aasta juunist.

    (2)   

    2009. aastast.

    (3)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.



     

    Pulmonoloogia

    Uroloogia

     

    Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

    Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

    Riik

    Eriala nimetus

    Eriala nimetus

    Belgique/België/Belgien

    Pneumologie

    Urologie

    България

    Пневмология и фтизиатрия

    Урология

    Česko

    Pneumologie a ftizeologie

    Urologie

    Danmark

    Intern medicin: lungesygdomme

    Urologi

    Deutschland

    — Pneumologie

    — Innere Medizin und Pneumologie (1)

    Urologie

    Eesti

    Pulmonoloogia

    Uroloogia

    Ελλάς

    Φυματιολογία- Πνευμοvολογία

    Ουρολογία

    España

    Neumología

    Urología

    France

    Pneumologie

    Chirurgie urologique

    Hrvatska

    Pulmologija

    Urologija

    Ireland

    Respiratory medicine

    Urology

    Italia

    Malattie dell’apparato respiratorio

    Urologia

    Κύπρος

    Πνευμονολογία – Φυματιολογία

    Ουρολογία

    Latvija

    Ftiziopneimonoloģija

    Uroloģija

    Lietuva

    Pulmonologija

    Urologija

    Luxembourg

    Pneumologie

    Urologie

    Magyarország

    Tüdőgyógyászat

    Urológia

    Malta

    Mediċina Respiratorja

    Uroloġija

    Nederland

    Longziekten en tuberculose

    Urologie

    Österreich

    — Lungenkrankheiten

    — Innere Medizin und Pneumologie (2)

    Urologie

    Polska

    Choroby płuc

    Urologia

    Portugal

    Pneumologia

    Urologia

    România

    Pneumologie

    Urologie

    Slovenija

    Pnevmologija

    Urologija

    Slovensko

    Pneumológia a ftizeológia

    Urológia

    Suomi/Finland

    Keuhkosairaudet ja allergologia/Lungsjukdomar och allergologi

    Urologia/Urologi

    Sverige

    Lungsjukdomar (pneumologi)

    Urologi

    United Kingdom

    Respiratory medicine (3)

    Urology (3)

    (1)   

    2011. aasta juulist.

    (2)   

    2015. aasta juunist.

    (3)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.



     

    Ortopeedia

    Patoloogiline anatoomia

     

    Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

    Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

    Riik

    Eriala nimetus

    Eriala nimetus

    Belgique/België/Belgien

    Chirurgie orthopédique/Orthopedische heelkunde

    Anatomie pathologique/Pathologische anatomie

    България

    Ортопедия и травматология

    Обща и клинична патология

    Česko

    Ortopedie

    Patologie

    Danmark

    Ortopædisk kirurgi

    Patologisk anatomi og cytology

    Deutschland

    — Orthopädie (und Unfallchirurgie)

    — Orthopädie und Unfallchirurgie (1)

    Pathologie

    Eesti

    Ortopeedia

    Patoloogia

    Ελλάς

    Ορθοπεδική

    Παθολογική Ανατομική

    España

    Cirugía ortopédica y traumatología

    Anatomía patológica

    France

    Chirurgie orthopédique et traumatologie

    Anatomie et cytologie pathologiques

    Hrvatska

    Ortopedija i traumatologija

    Patologija

    Patologija i citologija (3)

    Ireland

    Trauma and orthopaedic surgery

    Histopathology

    Italia

    Ortopedia e traumatologia

    Anatomia patologica

    Κύπρος

    Ορθοπεδική

    Παθολογοανατομία – Ιστολογία

    Latvija

    Traumatoloģija un ortopēdija

    Patoloģija

    Lietuva

    Ortopedija traumatologija

    Patologija

    Luxembourg

    Orthopédie

    Anatomie pathologique

    Magyarország

    Ortopédia és traumatológia

    Patológia

    Malta

    Kirurġija Ortopedika

    Istopatoloġija

    Nederland

    Orthopedie

    Pathologie

    Österreich

    — Orthopädie und Orthopädische Chirurgie

    — Orthopädie und Traumatologie (2)

    — Pathologie

    — Klinische Pathologie und Molekularpathologie (2)

    — Klinische Pathologie und Neuropathologie

    Polska

    Ortopedia i traumatologia narządu ruchu

    Patomorfologia

    Portugal

    Ortopedia

    Anatomia patologica

    România

    Ortopedie și traumatologie

    Anatomie patologică

    Slovenija

    — Ortopedska kirurgija; Travmatologija

    Patologija

    Slovensko

    Ortopédia

    Patologická anatómia

    Suomi/Finland

    Ortopedia ja traumatologia/Ortopedi och traumatologi

    Patologia/Patologi

    Sverige

    Ortopedi

    Klinisk patologi

    United Kingdom

    Trauma and orthopaedic surgery (4)

    Histopathology (4)

    (1)   

    2006. aasta maist.

    (2)   

    2015. aasta juunist.

    (3)   

    3. novembrist 2015.

    (4)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.



     

    Neuroloogia

    Psühhiaatria

     

    Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

    Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

    Riik

    Eriala nimetus

    Eriala nimetus

    Belgique/België/Belgien

    Neurologie

    Psychiatrie, particulièrement de l’adulte/Psychiatrie, meer bepaald in de volwassenpsychiatrie

    България

    Нервни болести

    Психиатрия

    Česko

    Neurologie

    Psychiatrie

    Danmark

    Neurologi

    Psykiatri

    Deutschland

    Neurologie

    Psychiatrie und Psychotherapie

    Eesti

    Neuroloogia

    Psühhiaatria

    Ελλάς

    Νευρολογία

    Ψυχιατρική

    España

    Neurología

    Psiquiatría

    France

    Neurologie

    Psychiatrie

    Hrvatska

    Neurologija

    Psihijatrija

    Ireland

    Neurology

    Psychiatry

    Italia

    Neurologia

    Psichiatria

    Κύπρος

    Νευρολογία

    Ψυχιατρική

    Latvija

    Neiroloģija

    Psihiatrija

    Lietuva

    Neurologija

    Psichiatrija

    Luxembourg

    Neurologie

    Psychiatrie

    Magyarország

    Neurológia

    Pszichiátria

    Malta

    Newroloġija

    Psikjatrija

    Nederland

    Neurologie

    Psychiatrie

    Österreich

    Neurologie

    Psychiatrie und Psychotherapeutische Medizin

    Polska

    Neurologia

    Psychiatria

    Portugal

    Neurologia

    Psiquiatria

    România

    Neurologie

    Psihiatrie

    Slovenija

    Nevrologija

    Psihiatrija

    Slovensko

    Neurológia

    Psychiatria

    Suomi/Finland

    Neurologia/Neurologi

    Psykiatria/Psykiatri

    Sverige

    Neurologi

    Psykiatri

    United Kingdom

    Neurology (1)

    General psychiatry (1)

    (1)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.



     

    Radioloogia

    Onkoloogia

     

    Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

    Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

    Riik

    Eriala nimetus

    Eriala nimetus

    Belgique/België/Belgien

    Radiodiagnostic/Röntgendiagnose

    Radiothérapie-oncologie/Radiotherapie-oncologie

    България

    Образна диагностика

    Лъчелечение

    Česko

    Radiologie a zobrazovací metody

    Radiační onkologie

    Danmark

    Radiologi

    Klinisk Onkologi

    Deutschland

    (Diagnostische) Radiologie

    Strahlentherapie

    Eesti

    Radioloogia

    Onkoloogia

    Ελλάς

    Ακτινοδιαγνωστική

    Ακτινοθεραπευτική - Ογκολογία

    España

    Radiodiagnóstico

    Oncología radioterápica

    France

    Radiodiagnostic et imagerie médicale

    Oncologie option oncologie radiothérapique

    Hrvatska

    Klinička radiologija

    Onkologija i radioterapija

    Ireland

    Radiology

    Radiation oncology

    Italia

    Radiodiagnostica

    Radioterapia

    Κύπρος

    Ακτινολογία

    Ακτινοθεραπευτική Ογκολογία

    Latvija

    Diagnostiskā radioloģija

    Terapeitiskā radioloģija

    Lietuva

    Radiologija

    Onkologija radioterapija

    Luxembourg

    Radiodiagnostic

    Radiothérapie

    Magyarország

    Radiológia

    Sugárterápia

    Malta

    Radjoloġija

    Onkoloġija u Radjoterapija

    Nederland

    Radiologie

    Radiotherapie

    Österreich

    Radiologie

    Strahlentherapie-Radioonkologie

    Polska

    Radiologia i diagnostyka obrazowa

    Radioterapia onkologiczna

    Portugal

    Radiodiagnóstico

    Radioterapia

    Radioncologia

    România

    Radiologie-imagistică medicală

    Radioterapie

    Slovenija

    Radiologija

    Radioterapija in onkologija

    Slovensko

    Rádiológia

    Radiačná onkológia

    Suomi/Finland

    Radiologia/Radiologi

    Syöpätaudit/Cancersjukdomar

    Sverige

    Medicinsk radiologi

    Radiologi (2)

    Tumörsjukdomar (allmän onkologi)

    Onkologi (1)

    United Kingdom

    Clinical radiology (3)

    Clinical oncology (3)

    (1)   

    2008. aasta septembrist.

    (2)   

    2015. aasta maist.

    (3)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.



     

    Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia

    Laborimeditsiin

     

    Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

    Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

    Riik

    Eriala nimetus

    Eriala nimetus

    Belgique/België/Belgien

    Chirurgie plastique, reconstructrice et esthétique/Plastische, reconstructieve en esthetische heelkunde

    Biologie clinique/Klinische biologie

    България

    Пластично-възстановителна и естетична хирургия

    Клинична лаборатория

    Česko

    Plastická chirurgie

     

    Danmark

    Plastikkirurgi

     

    Deutschland

    — Plastische (und Ästhetische) Chirurgie

    — Plastische und Ästhetische Chirurgie (1)

    Laboratoriumsmedizin (2)

    Eesti

    Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia

    Laborimeditsiin

    Ελλάς

    Πλαστική Χειρουργική

    Ιατρική βιοπαθολογία (5)

    España

    Cirugía plástica, estética y reparadora

    Análisis clínicos

    France

    Chirurgie plastique, reconstructrice et esthétique

    Biologie médicale

    Hrvatska

    Plastična, rekonstrukcijska i estetska kirurgija

     

    Ireland

    Plastic, reconstructive and aesthetic surgery

     

    Italia

    Chirurgia plastica, ricostruttiva ed estetica

    Patologia clinica

    Patologia clinica e biochimica clinica (4)

    Κύπρος

    Πλαστική Χειρουργική

     

    Latvija

    Plastiskā ķirurģija

     

    Lietuva

    Plastinė ir rekonstrukcinė chirurgija

    Laboratorinė medicina

    Luxembourg

    Chirurgie plastique

    Biologie clinique

    Magyarország

    — Plasztikai (égési) sebészet

    — Plasztikai és égés-sebészet (6)

    Orvosi laboratóriumi diagnosztika

    Malta

    Kirurġija Plastika

     

    Nederland

    Plastische chirurgie

     

    Österreich

    Plastische, Ästhetische und Rekonstruktive Chirurgie

    Plastische, Rekonstruktive und Ästhetische Chirurgie (3)

    Medizinische Biologie

    Polska

    Chirurgia plastyczna

    Diagnostyka laboratoryjna

    Portugal

    Cirurgia plástica, estética e reconstrutiva

    Patologia clínica

    România

    Chirurgie plastică, estetică și microchirurgie reconstructivă

    Medicină de laborator

    Slovenija

    Plastična, rekonstrukcijska in estetska kirurgija

     

    Slovensko

    Plastická chirurgia

    Laboratórna medicína

    Suomi/Finland

    Plastiikkakirurgia/Plastikkirurgi

     

    Sverige

    Plastikkirurgi

     

    United Kingdom

    Plastic surgery (7)

     

    (1)   

    2006. aastast.

    (2)   

    2012. aastast.

    (3)   

    2015. aasta juunist.

    (4)   

    2015. aasta juunist.

    (5)   

    Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 30. detsember 1994.

    (6)   

    2012. aastast.

    (7)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.



     

    Mikrobioloogia-bakterioloogia

    Biokeemia

     

    Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

    Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

    Riik

    Eriala nimetus

    Eriala nimetus

    Belgique/België/Belgien

     

     

    България

    Микробиология

    Биохимия

    Česko

    Lékařská mikrobiologie

    Klinická biochemie

    Danmark

    Klinisk mikrobiologi

    Klinisk biokemi

    Deutschland

    — Mikrobiologie (Virologie) und Infektionsepidemiologie

    — Mikrobiologie, Virologie und Infektionsepidemiologie (3)

    Laboratoriumsmedizin (1)

    Eesti

     

     

    Ελλάς

    — Ιατρική Βιοπαθολογία

    — Μικροβιολογία

    Ιατρική βιοπαθολογία (6)

    España

    Microbiología y parasitología

    Bioquímica clínica

    France

     

     

    Hrvatska

    Klinička mikrobiologija

     

    Ireland

    Microbiology

    Chemical pathology

    Italia

    Microbiologia e virologia

    Biochimica clinica (5)

    Biochimica (9)

    Κύπρος

    Μικροβιολογία

     

    Latvija

    Mikrobioloģija

     

    Lietuva

     

     

    Luxembourg

    Microbiologie

    Chimie biologique

    Magyarország

    Orvosi mikrobiológia

     

    Malta

    Mikrobijoloġija

    Patoloġija Kimika

    Nederland

    Medische microbiologie

    Klinische chemie (2)

    Österreich

    — Hygiene und Mikrobiologie

    — Klinische Mikrobiologie und Hygiene (4)

    — Klinische Mikrobiologie und Virologie (4)

    Medizinische und Chemische Labordiagnostik

    Polska

    Mikrobiologia lekarska

     

    Portugal

     

     

    România

     

     

    Slovenija

    Klinična mikrobiologija

    Medicinska biokemija

    Slovensko

    Klinická mikrobiológia

    Klinická biochémia

    Suomi/Finland

    Kliininen mikrobiologia/Klinisk mikrobiologi

    Kliininen kemia/Klinisk kemi

    Sverige

    Klinisk bakteriologi

    Klinisk mikrobiologi (7)

    Klinisk kemi

    United Kingdom

    Medical microbiology and virology (8) (10)

    Chemical pathology (10)

    (1)   

    2012. aastani.

    (2)   

    Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 4. aprill 2000.

    (3)   

    2006. aasta maist.

    (4)   

    2015. aasta juunist.

    (5)   

    Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 3. juuni 2015.

    (6)   

    Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 30. detsember 1994.

    (7)   

    2015. aasta maist.

    (8)   

    11. oktoobrini 2018.

    (9)   

    3. juunist 2015.

    (10)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.



     

    Immunoloogia

    Torakaalkirurgia

     

    Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

    Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

    Riik

    Eriala nimetus

    Eriala nimetus

    Belgique/België/Belgien

     

    Chirurgie thoracique/Heelkunde op de thorax (1)

    България

    Клинична имунология

    Гръдна хирургия Кардиохирургия

    Česko

    Alergologie a klinická imunologie

    Hrudní chirurgie

    Danmark

    Klinisk immunologi

    Thoraxkirurgi

    Deutschland

     

    Thoraxchirurgie

    Eesti

     

    Torakaalkirurgia

    Ελλάς

     

    Χειρουργική Θώρακος

    España

    Inmunología

    Cirugía torácica

    France

    Médecine interne et immunologie (5)

    Chirurgie thoracique et cardiovasculaire

    Hrvatska

    Alergologija i klinička imunologija

    Specijalist kardiotorakalna kirurgija (4)

    Ireland

    Immunology (clinical and laboratory)

    Cardiothoracic surgery

    Italia

     

    — Chirurgia toracica

    — Cardiochirurgia

    Κύπρος

    Ανοσολογία

    Χειρουργική Θώρακος

    Latvija

    Imunoloģija

    Torakālā ķirurģija

    Sirds ķirurgs

    Lietuva

     

    Krūtinės chirurgija

    Luxembourg

    Immunologie

    Chirurgie thoracique

    Magyarország

    Allergológia és klinikai immunológia

    Mellkassebészet

    Malta

    Immunoloġija

    Kirurġija Kardjo-Toraċika

    Nederland

     

    Cardio-thoracale chirurgie

    Österreich

    — Immunologie

    — Klinische Immunologie (2)

    Thoraxchirurgie

    Polska

    Immunologia kliniczna

    Chirurgia klatki piersiowej

    Portugal

     

    Cirurgia cardiotorácica

    România

     

    Chirurgie toracică

    Slovenija

     

    Torakalna kirurgija

    Slovensko

    Klinická imunológia a alergológia

    Hrudníková chirurgia

    Suomi/Finland

     

    Sydän-ja rintaelinkirurgia/Hjärt- och thoraxkirurgi

    Sverige

    Klinisk immunologi (3)

    Thoraxkirurgi

    United Kingdom

    Immunology (6)

    Cardo-thoracic surgery (6)

    (1)   

    Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 1. jaanuar 1983.

    (2)   

    2015. aasta juunist.

    (3)   

    Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 14. juuni 2017.

    (4)   

    2011. aasta septembrist.

    (5)   

    2017. aastast.

    (6)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.



     

    Lastekirurgia

    Kardiovaskulaarkirurgia

     

    Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

    Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

    Riik

    Eriala nimetus

    Eriala nimetus

    Belgique/België/Belgien

     

    Chirurgie des vaisseaux/Bloedvatenheelkunde (1)

    България

    Детска хирургия

    Съдова хирургия

    Česko

    Dětská chirurgie

    Cévní chirurgie

    Danmark

     

    Karkirurgi

    Deutschland

    Kinderchirurgie

    Gefäßchirurgie

    Eesti

    Lastekirurgia

    Kardiovaskulaarkirurgia

    Ελλάς

    Χειρουργική Παίδων

    Αγγειοχειρουργική

    España

    Cirugía pediátrica

    Angiología y cirugía vascular

    France

    Chirurgie infantile

    Chirurgie vasculaire

    Hrvatska

    Dječja kirurgija

    Vaskularna kirurgija

    Ireland

    Paediatric surgery

    Vascular surgery (2)

    Italia

    Chirurgia pediatrica

    Chirurgia vascolare

    Κύπρος

    Χειρουργική Παίδων

    Χειρουργική Αγγείων

    Latvija

    Bērnu ķirurģija

    Asinsvadu ķirurģija

    Lietuva

    Vaikų chirurgija

    Kraujagyslių chirurgija

    Luxembourg

    Chirurgie pédiatrique

    Chirurgie vasculaire

    Magyarország

    Gyermeksebészet

    Érsebészet

    Malta

    Kirurgija Pedjatrika

    Kirurġija Vaskolari

    Nederland

     

     

    Österreich

    Kinder- und Jugendchirurgie

    Allgemeinchirurgie und Gefäßchirurgie

    Polska

    Chirurgia dziecięca

    Chirurgia naczyniowa

    Portugal

    Cirurgia pediátrica

    Angologia/Cirurgia vascular

    România

    Chirurgie pediatrică

    Chirurgie vasculară

    Slovenija

    Otroška kirurgija

    Kardiovaskularna kirurgija

    Slovensko

    Detská chirurgia

    Cievna chirurgia

    Suomi/Finland

    Lastenkirurgia/Barnkirurgi

    Verisuonikirurgia/Kärlkirurgi

    Sverige

    Barn- och ungdomskirurgi

    Kärlkirurgi

    United Kingdom

    Paediatric surgery (3)

    Vascular surgery (3)

    (1)   

    Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 1. jaanuar 1983.

    (2)   

    2017. aasta juunist.

    (3)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.



     

    Kardioloogia

    Gastroenteroloogia

     

    Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

    Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

    Riik

    Eriala nimetus

    Eriala nimetus

    Belgique/België/Belgien

    Cardiologie

    Gastro-entérologie/Gastro-enterologie

    България

    Кардиология

    Гастроентерология

    Česko

    Kardiologie

    Gastroenterologie

    Danmark

    Intern medicin: kardiologi

    Intern medicin: gastroenterology og hepatologi

    Deutschland

    — Innere Medizin und Schwerpunkt Kardiologie

    — Innere Medizin und Kardiologie (1)

    — Innere Medizin und Schwerpunkt Gastroenterologie

    — Innere Medizin und Gastroenterologie (1)

    Eesti

    Kardioloogia

    Gastroenteroloogia

    Ελλάς

    Καρδιολογία

    Γαστρεντερολογία

    España

    Cardiología

    Aparato digestivo

    France

    Cardiologie et maladies vasculaires

    Gastro-entérologie et hépatologie

    Hrvatska

    Kardiologija

    Gastroenterologija

    Ireland

    Cardiology

    Gastro-enterology

    Italia

    Malattie dell’apparato cardiovascolare

    Gastroenterologia

    Malattie dell’apparato digerente (2)

    Κύπρος

    Καρδιολογία

    Γαστρεντερολογία

    Latvija

    Kardioloģija

    Gastroenteroloģija

    Lietuva

    Kardiologija

    Gastroenterologija

    Luxembourg

    Cardiologie et angiologie

    Gastro-enterologie

    Magyarország

    Kardiológia

    Gasztroenterológia

    Malta

    Kardjoloġija

    Gastroenteroloġija

    Nederland

    Cardiologie

    Maag-darm-leverziekten

    Österreich

    Innere Medizin und Kardiologie

    Innere Medizin und Gastroenterologie und Hepatologie

    Polska

    Kardiologia

    Gastrenterologia

    Portugal

    Cardiologia

    Gastrenterologia

    România

    Cardiologie

    Gastroenterologie

    Slovenija

    Kardiologija in vaskularna medicina

    Gastroenterologija

    Slovensko

    Kardiológia

    Gastroenterológia

    Suomi/Finland

    Kardiologia/Kardiologi

    Gastroenterologia/Gastroenterologi

    Sverige

    Kardiologi

    Medicinsk gastroenterologi och hepatologi

    United Kingdom

    Cardiology (3)

    Gastroenterology (3)

    (1)   

    2009. aasta oktoobrist.

    (2)   

    2015. aasta juunist.

    (3)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.



     

    Reumatoloogia

    Hematoloogia

     

    Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

    Kursuse miinimumkestus: 3 aastat

    Riik

    Eriala nimetus

    Eriala nimetus

    Belgique/België/Belgien

    Rhumathologie/reumatologie

     

    България

    Ревматология

    Клинична хематология

    Česko

    Revmatologie

    Hematologie a transfúzní lékařství

    Danmark

    Intern medicin: reumatologi

    Intern medicin: hæmatologi

    Deutschland

    — Innere Medizin und Schwerpunkt Rheumatologie

    — Innere Medizin und Rheumatologie (1)

    — Innere Medizin und Schwerpunkt Hämatologie und Onkologie

    — Innere Medizin und Hämatologie und Onkologie (1)

    Eesti

    Reumatoloogia

    Hematoloogia

    Ελλάς

    Ρευματολογία

    Αιματολογία

    España

    Reumatología

    Hematología y hemoterapia

    France

    Rhumatologie

    Hématologie (2)

    Hrvatska

    Reumatologija

    Hematologija

    Ireland

    Rheumatology

    Haematology (clinical and laboratory)

    Italia

    Reumatologia

    Ematologia

    Κύπρος

    Ρευματολογία

    Αιματολογία

    Latvija

    Reimatoloģija

    Hematoloģija

    Lietuva

    Reumatologija

    Hematologija

    Luxembourg

    Rhumatologie

    Hématologie

    Magyarország

    Reumatológia

    Hematológia

    Malta

    Rewmatoloġija

    Ematoloġija

    Nederland

    Reumatologie

     

    Österreich

    Innere Medizin und Rheumatologie

    Innere Medizin und Hämatologie und internistische Onkologie

    Polska

    Reumatologia

    Hematologia

    Portugal

    Reumatologia

    Imuno-hemoterapia

    România

    Reumatologie

    Hematologie

    Slovenija

    Revmatologija

    Hematologija

    Slovensko

    Reumatológia

    Hematológia a transfúziológia

    Suomi/Finland

    Reumatologia/Reumatologi

    Kliininen hematologia/Klinisk hematologi

    Sverige

    Reumatologi

    Hematologi

    United Kingdom

    Rheumatology (3)

    Haematology (3)

    (1)   

    2009. aasta oktoobrist.

    (2)   

    2017. aastast.

    (3)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.



     

    Endokrinoloogia

    Füsioteraapia

     

    Kursuse miinimumkestus: 3 aastat

    Kursuse miinimumkestus: 3 aastat

    Riik

    Eriala nimetus

    Eriala nimetus

    Belgique/België/Belgien

     

    Médecine physique et réadaptation/Fysische geneeskunde en revalidatie

    България

    Ендокринология и болести на обмяната

    Физикална и рехабилитационна медицина

    Česko

    Diabelotologie a endokrinologie

    Rehabilitační a fyzikální medicína

    Danmark

    Intern medicin: endokrinologi

     

    Deutschland

    — Innere Medizin und Schwerpunkt Endokrinologie und Diabetologie

    — Innere Medizin und Endokrinologie und Diabetologie (1)

    Physikalische und Rehabilitative Medizin

    Eesti

    Endokrinoloogia

    Taastusravi ja füsiaatria

    Ελλάς

    Ενδοκρινολογία

    Φυσική Ιατρική και Αποκατάσταση

    España

    Endocrinología y nutrición

    Medicina física y rehabilitación

    France

    Endocrinologie – diabète – maladies métaboliques

    Médecine physique et de réadaptation

    Hrvatska

    Endokrinologija i dijabetologija

    Fizikalna medicina i rehabilitacija

    Ireland

    Endocrinology and diabetes mellitus

     

    Italia

    Endocrinologia e malattie del ricambio

    Endocrinologia e malattie del metabolismo (2)

    Medicina fisica e riabilitazione

    Medicina fisica e riabilitativa (2)

    Κύπρος

    Ενδοκρινολογία

    Φυσική Ιατρική και Αποκατάσταση

    Latvija

    Endokrinoloģija

    Rehabilitoloģija Fiziskā rehabilitācija

    Fizikālā medicīna

    Lietuva

    Endokrinologija

    Fizinė medicina ir reabilitacija

    Luxembourg

    Endocrinologie, maladies du métabolisme et de la nutrition

    Rééducation et réadaptation fonctionnelles

    Magyarország

    — Endokrinológia

    — Endokrinológia és anyagcsere-betegségek (4)

    — Fizikális medicina és rehabilitációs orvoslás

    — Rehabilitációs medicina (5)

    Malta

    Endokrinoloġija u Dijabete

    Mediċina ta’ Rijabilitazzjoni (6)

    Nederland

     

    Revalidatiegeneeskunde

    Österreich

    Innere Medizin und Endokrinologie und Diabetologie

    Physikalische Medizin und Allgemeine Rehabilitation

    Polska

    Endokrynologia

    Rehabilitacja medyczna

    Portugal

    Endocrinologia/Nutrição

    Medicina física e de reabilitação

    România

    Endocrinologie

    Reabilitare Medicală

    Slovenija

     

    Fizikalna in rehabilitacijska medicina

    Slovensko

    Endokrinológia

    Fyziatria, balneológia a liečebná rehabilitácia

    Suomi/Finland

    Endokrinologia/Endokrinologi

    Fysiatria/Fysiatri

    Sverige

    Endokrina sjukdomar

    Endokrinologi och diabetologi (3)

    Rehabiliteringsmedicin

    United Kingdom

    Endocrinology and diabetes mellitus (7)

     

    (1)   

    2009. aasta oktoobrist.

    (2)   

    2015. aasta veebruarist.

    (3)   

    2008. aasta septembrist.

    (4)   

    2012. aastast.

    (5)   

    2016. aastast.

    (6)   

    2011. aastast.

    (7)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.



     

    Neuropsühhiaatria

    Dermatoloogia ja veneroloogia

     

    Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

    Kursuse miinimumkestus: 3 aastat

    Riik

    Eriala nimetus

    Eriala nimetus

    Belgique/België/Belgien

    Neuropsychiatrie (1)

    Dermato-vénéréologie/Dermato-venereologie

    България

     

    Кожни и венерически болести

    Česko

     

    Dermatovenerologie

    Danmark

     

    Dermato-venerologi

    Deutschland

    Nervenheilkunde (Neurologie und Psychiatrie)

    Haut– und Geschlechtskrankheiten

    Eesti

     

    Dermatoveneroloogia

    Ελλάς

    Νευρολογία – Ψυχιατρική

    Δερματολογία – Αφροδισιολογία

    España

     

    Dermatología médico-quirúrgica y venereología

    France

    Neuropsychiatrie (2)

    Dermatologie et vénéréologie

    Hrvatska

     

    Dermatologija i venerologija

    Ireland

     

     

    Italia

    Neuropsichiatria (3)

    Dermatologia e venereologia

    Κύπρος

    Νευρολογία – Ψυχιατρική

    Δερματολογία – Αφροδισιολογία

    Latvija

     

    Dermatoloģija un veneroloģija

    Lietuva

     

    Dermatovenerologija

    Luxembourg

    Neuropsychiatrie (4)

    Dermato-vénéréologie

    Magyarország

     

    Bőrgyógyászat

    Malta

     

    Dermato-venereoloġija

    Nederland

    Zenuw – en zielsziekten (5)

    Dermatologie en venerologie

    Österreich

    Neurologie und Psychiatrie (6)

    Haut- und Geschlechtskrankheiten

    Polska

     

    Dermatologia i wenerologia

    Portugal

     

    Dermatovenereologia

    România

     

    Dermatovenerologie

    Slovenija

     

    Dermatovenerologija

    Slovensko

    Neuropsychiatria

    Dermatovenerológia

    Suomi/Finland

     

    Ihotaudit ja allergologia/Hudsjukdomar och allergologi

    Sverige

     

    Hud- och könssjukdomar

    United Kingdom

     

     

    (1)   

    Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 1. august 1987, välja arvatud isikud, kes alustasid õpinguid enne nimetatud kuupäeva.

    (2)   

    Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 31. detsember 1971.

    (3)   

    Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 31. oktoober 1999.

    (4)   

    Pärast 5. märtsi 1982 alustatud õpingute läbimise kohta ei väljastata enam kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti.

    (5)   

    Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 9. juuli 1984.

    (6)   

    Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 31. märts 2004.



     

    Radioloogia

    Lapsepsühhiaatria

     

    Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

    Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

    Riik

    Eriala nimetus

    Eriala nimetus

    Belgique/België/Belgien

     

    Psychiatrie, particulièrement en psychiatrie infanto-juvénile/Psychiatrie, meer bepaald in de kinder- en jeugdpsychiatrie

    България

    Радиобиология

    Детска психиатрия

    Česko

     

    Dětská a dorostová psychiatrie

    Danmark

     

    Børne- og ungdomspsykiatri

    Deutschland

    Radiologie

    Kinder- und Jugendpsychiatrie und -psychotherapie

    Eesti

     

     

    Ελλάς

    Ακτινολογία – Ραδιολογία

    Παιδοψυχιατρική

    España

    Electroradiología (1)

     

    France

    Electro-radiologie (2)

    Pédopsychiatrie (7)

    Hrvatska

    Klinička radiologija

    Dječja i adolescentna psihijatrija

    Ireland

     

    Child and adolescent psychiatry

    Italia

    Radiologia (3)

    Neuropsichiatria infantile

    Κύπρος

     

    Παιδοψυχιατρική

    Latvija

     

    Bērnu psihiatrija

    Lietuva

     

    Vaikų ir paauglių psichiatrija

    Luxembourg

    Électroradiologie (4)

    Psychiatrie infantile

    Magyarország

    Radiológia

    Gyermek- és ifjúsági pszichiátria

    Malta

     

     

    Nederland

    Radiologie (5)

     

    Österreich

    Radiologie (6)

    — Kinder- und Jugendpsychiatrie

    — Kinder- und Jugendpsychiatrie und Psychotherapeutische Medizin (8)

    Polska

     

    Psychiatria dzieci i młodzieży

    Portugal

    Radiologia

    Psiquiatria da infância e da adolescência

    România

     

    Psihiatrie pediatrică

    Slovenija

    Radiologija

    Otroška in mladostniška psihiatrija

    Slovensko

     

    Detská psychiatria

    Suomi/Finland

     

    Lastenpsykiatria/Barnpsykiatri

    Sverige

     

    Barn- och ungdomspsykiatri

    United Kingdom

     

    Child and adolescent psychiatry (9)

    (1)   

    Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 1. veebruar 1984.

    (2)   

    Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 3. detsember 1971.

    (3)   

    Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 31. oktoober 1993.

    (4)   

    Pärast 5. märtsi 1982 alustatud õpingute läbimise kohta ei väljastata enam kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti.

    (5)   

    Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 8. juuli 1984.

    (6)   

    Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 31. märts 2004.

    (7)   

    Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 1. jaanuar 1991.

    (8)   

    2015. aasta juunist.

    (9)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.



     

    Geriaatria

    Nefroloogia

     

    Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

    Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

    Riik

    Eriala nimetus

    Eriala nimetus

    Belgique/België/Belgien

    Gériatrie/Geriatrie (4)

     

    България

    Гериатрична медицина

    Нефрология

    Česko

    Geriatrie

    Nefrologie

    Danmark

    Intern medicin: geriatric

    Intern medicin: nefrologi

    Deutschland

     

    — Innere Medizin und Schwerpunkt Nephrologie

    — Innere Medizin und Nephrologie (1)

    Eesti

     

    Nefroloogia

    Ελλάς

     

    Νεφρολογία

    España

    Geriatría

    Nefrología

    France

    Gériatrie (3)

    Néphrologie

    Hrvatska

    Gerijatrija

    Nefrologija

    Ireland

    Geriatric medicine

    Nephrology

    Italia

    Geriatria

    Nefrologia

    Κύπρος

    Γηριατρική

    Νεφρολογία

    Latvija

     

    Nefroloģija

    Lietuva

    Geriatrija

    Nefrologija

    Luxembourg

    Gériatrie

    Néphrologie

    Magyarország

    Geriátria

    Nefrológia

    Malta

    Ġerjatrija

    Nefroloġija

    Nederland

    Klinische geriatrie

     

    Österreich

     

    Innere Medizin und Nephrologie

    Polska

    Geriatria

    Nefrologia

    Portugal

     

    Nefrologia

    România

    Geriatrie și gerontologie

    Nefrologie

    Slovenija

     

    Nefrologija

    Slovensko

    Geriatria

    Nefrológia

    Suomi/Finland

    Geriatria/Geriatri

    Nefrologia/Nefrologi

    Sverige

    Geriatrik

    Medicinska njursjukdomar (nefrologi)

    Njurmedicin (2)

    United Kingdom

    Geriatric medicine (5)

    Renal medicine (5)

    (1)   

    2009. aasta oktoobrist.

    (2)   

    2015. aasta maist.

    (3)   

    2017. aastast.

    (4)   

    2005. aastast.

    (5)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.



     

    Infektsioonhaigused

    Rahvatervis

     

    Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

    Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

    Riik

    Eriala nimetus

    Eriala nimetus

    Belgique/België/Belgien

     

     

    България

    Инфекциозни болести

    Социална медицина и здравен мениджмънт комунална хигиена

    Česko

    Infekční lékařství

    Hygiena a epidemiologie

    Danmark

    Intern medicin: infektionsmedicin

    Samfundsmedicin

    Deutschland

     

    Öffentliches Gesundheitswesen

    Eesti

    Infektsioonhaigused

     

    Ελλάς

     

    Κοινωνική Iατρική

    España

     

    Medicina preventiva y salud pública

    France

    Maladies infectieuses et tropicales (4)

    Santé publique et médecine sociale

    Hrvatska

    Infektologija

    Javnozdravstvena medicina

    Ireland

    Infectious diseases

    Public health medicine

    Italia

    Malattie infettive

    Malattie infettive e tropicali (2)

    Igiene e medicina preventiva

    Κύπρος

    Λοιμώδη Νοσήματα (3)

    — Υγειονολογία

     

     

    — Κοινοτική Ιατρική

    Latvija

    Infektoloģija

     

    Lietuva

    Infektologija

     

    Luxembourg

    Maladies contagieuses

    Santé publique

    Magyarország

    Infektológia

    Megelőző orvostan és népegészségtan

    Malta

    Mard Infettiv

    Saħħa Pubblika

    Nederland

     

    Maatschappij en gezondheid

    Österreich

    Innere Medizin und Infektiologie

    — Sozialmedizin

    — Public Health (1)

    Polska

    Choroby zakaźne

    Zdrowie publiczne, epidemiologia

    Portugal

    Doenças infecciosas

    Saúde pública

    România

    Boli infecțioase

    Sănătate publică și management

    Slovenija

    Infektologija

    Javno zdravje

    Slovensko

    Infektológia

    Verejné zdravotníctvo

    Suomi/Finland

    Infektiosairaudet/Infektionssjukdomar

    Terveydenhuolto/Hälsovård

    Sverige

    Infektionssjukdomar

    Socialmedicin

    United Kingdom

    Infectious diseases (5)

    Public health medicine (5)

    (1)   

    2015. aasta juunist.

    (2)   

    2015. aasta veebruarist.

    (3)   

    Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 8. detsember 2016.

    (4)   

    2017. aastast.

    (5)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.



     

    Farmakoloogia

    Töötervishoid

     

    Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

    Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

    Riik

    Eriala nimetus

    Eriala nimetus

    Belgique/België/Belgien

     

    Médecine du travail/Arbeidsgeneeskunde

    България

    Клинична фармакология и терапия Фармакология

    Трудова медицина

    Česko

    Klinická farmakologie

    Pracovní lékařství

    Danmark

    Klinisk farmakologi

    Arbejdsmedicin

    Deutschland

    Pharmakologie und Toxikologie

    Arbeitsmedizin

    Eesti

     

     

    Ελλάς

     

    Ιατρική της Εργασίας

    España

    Farmacología clínica

    Medicina del trabajo (5)

    France

     

    Médecine du travail

    Hrvatska

    Klinička farmakologija s toksikologijom

    Medicina rada i športa

    Ireland

    Clinical pharmacology and therapeutics

    Pharmaceutical Medicine (4)

    Occupational medicine

    Italia

    Farmacologia

    Farmacologia e tossicologia clinica (2)

    Medicina del lavoro

    Κύπρος

     

    Ιατρική της Εργασίας

    Latvija

     

    Arodslimības

    Lietuva

     

    Darbo medicina

    Luxembourg

     

    Médecine du travail

    Magyarország

    Klinikai farmakológia

    Foglalkozás-orvostan (üzemorvostan)

    Malta

    Farmakoloġija Klinika u t-Terapewtika

    Mediċina Okkupazzjonali

    Nederland

     

    — Arbeid en gezondheid, bedrijfsgeneeskunde

    — Arbeid en gezondheid, verzekeringsgeneeskunde

    Österreich

    Pharmakologie und Toxikologie

    — Arbeitsmedizin

    — Arbeitsmedizin und angewandte Physiologie (1)

    Polska

    Farmakologia kliniczna

    Medycyna pracy

    Portugal

     

    Medicina do trabalho

    România

    Farmacologie clinică

    Medicina muncii

    Slovenija

     

    Medicina dela, prometa in športa

    Slovensko

    Klinická farmakológia

    Pracovné lekárstvo

    Suomi/Finland

    Kliininen farmakologia ja lääkehoito/Klinisk farmakologi och läkemedelsbehandling

    Työterveyshuolto/Företagshälsovård

    Sverige

    Klinisk farmakologi

    Yrkes- och miljömedicin

    Arbets- och miljömedicin (3)

    United Kingdom

    Clinical pharmacology and therapeutics (6)

    Occupational medicine (6)

    (1)   

    2015. aasta juunist.

    (2)   

    2015. aasta veebruarist.

    (3)   

    2008. aasta septembrist.

    (4)   

    2017. aasta juulist.

    (5)   

    2009. aasta maist.

    (6)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.



     

    Allergoloogia

    Nukleaarmeditsiin

     

    Kursuse miinimumkestus: 3 aastat

    Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

    Riik

    Eriala nimetus

    Eriala nimetus

    Belgique/België/Belgien

     

    Médecine nucléaire/Nucleaire geneeskunde

    България

    Клинична алергология

    Нуклеарна медицина

    Česko

    Alergologie a klinická imunologie

    Nukleární medicína

    Danmark

     

    Klinisk fysiologi og nuklearmedicin

    Deutschland

     

    Nuklearmedizin

    Eesti

     

     

    Ελλάς

    Αλλεργιολογία

    Πυρηνική Ιατρική

    España

    Alergología

    Medicina nuclear

    France

    Allergologie (4)

    Médecine nucléaire

    Hrvatska

    Alergologija i klinička imunologija

    Nuklearna medicina

    Ireland

     

     

    Italia

    Allergologia ed immunologia clinica

    Medicina nucleare

    Κύπρος

    Αλλεργιολογία

    Πυρηνική Ιατρική

    Latvija

    Alergoloģija

     

    Lietuva

    Alergologija ir klinikinė imunologija

     

    Luxembourg

     

    Médecine nucléaire

    Magyarország

    Allergológia és klinikai immunológia

    Nukleáris medicina

    Malta

     

    Mediċina Nukleari

    Nederland

    Allergologie (1)

    Nucleaire geneeskunde

    Österreich

     

    Nuklearmedizin

    Polska

    Alergologia

    Medycyna nuklearna

    Portugal

    Imuno-alergologia

    Medicina nuclear

    România

    Alergologie și imunologie clinică

    Medicină nucleară

    Slovenija

    Alergologije in klinične imunologije (odrasli) (3)

    Nuklearna medicina

    Slovensko

    Klinická imunológia a alergológia

    Nukleárna medicína

    Suomi/Finland

     

    Kliininen fysiologia ja isotooppilääketiede/Klinisk fysiologi och nukleärmedicin

    Sverige

    Allergisjukdomar

    Nukleärmedicin

    Nuklearmedicin (2)

    United Kingdom

     

    Nuclear medicine (5)

    (1)   

    Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 12. august 1996.

    (2)   

    2008. aasta septembrist.

    (3)   

    2018. aastast.

    (4)   

    2017. aastast.

    (5)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.



     

    Näo-lõualuukirurgia (arsti põhiõpe)

    Bioloogiline hematoloogia

     

    Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

    Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

    Riik

    Eriala nimetus

    Eriala nimetus

    Belgique/België/Belgien

     

     

    България

    Лицево-челюстна хирургия

    Трансфузионна хематология

    Česko

    Maxilofaciální chirurgie

     

    Danmark

     

     

    Deutschland

     

     

    Eesti

     

     

    Ελλάς

     

     

    España

    Cirugía oral y maxilofacial

     

    France

    Chirurgie maxillo-faciale et stomatologie

    Hématologie

    Hrvatska

    Maksilofacijalna kirurgija

     

    Ireland

     

     

    Italia

    Chirurgia maxillo-facciale

     

    Κύπρος

     

     

    Latvija

    Mutes, sejas un žokļu ķirurģija

     

    Lietuva

    Veido ir žandikaulių chirurgija

     

    Luxembourg

    Chirurgie maxillo-faciale

    Hématologie biologique

    Magyarország

    Szájsebészet (1)

     

    Malta

     

     

    Nederland

     

     

    Österreich

    Mund- Kiefer- und Gesichtschirurgie (2)

     

    Polska

    Chirurgia szczekowo-twarzowa

     

    Portugal

    Cirurgia maxilo-facial

    Hematologia clinica

    România

     

     

    Slovenija

    Maxilofacialna kirurgija

     

    Slovensko

    Maxilofaciálna chirurgia

     

    Suomi/Finland

     

     

    Sverige

     

     

    United Kingdom

     

     

    (1)   

    Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 30. september 2007.

    (2)   

    Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 28. veebruar 2013.



     

    Stomatoloogia

    Dermatoloogia

     

    Kursuse miinimumkestus: 3 aastat

    Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

    Riik

    Eriala nimetus

    Eriala nimetus

    Belgique/België/Belgien

     

     

    България

     

     

    Česko

     

     

    Danmark

     

     

    Deutschland

     

     

    Eesti

     

     

    Ελλάς

     

     

    España

    Estomatología

     

    France

    Stomatologie

     

    Hrvatska

     

     

    Ireland

     

    Dermatology

    Italia

    Odontostomatologia (1)

     

    Κύπρος

     

     

    Latvija

     

     

    Lietuva

     

     

    Luxembourg

    Stomatologie

     

    Magyarország

     

     

    Malta

     

    Dermatoloġija

    Nederland

     

     

    Österreich

     

     

    Polska

     

     

    Portugal

    Estomatologia

     

    România

     

     

    Slovenija

     

     

    Slovensko

     

     

    Suomi/Finland

     

     

    Sverige

     

     

    United Kingdom

     

    Dermatology (2)

    (1)   

    Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 31. detsember 1994.

    (2)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.



     

    Veneroloogia

    Troopikameditsiin

     

    Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

    Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

    Riik

    Eriala nimetus

    Eriala nimetus

    Belgique/België/Belgien

     

     

    България

     

     

    Česko

     

     

    Danmark

     

     

    Deutschland

     

     

    Eesti

     

     

    Ελλάς

     

     

    España

     

     

    France

     

     

    Hrvatska

     

     

    Ireland

    Genito-urinary medicine

    Tropical medicine

    Italia

     

    Medicina tropicale (2)

    Κύπρος

     

     

    Latvija

     

     

    Lietuva

     

     

    Luxembourg

     

     

    Magyarország

     

    Trópusi betegségek

    Malta

    Mediċina Uroġenetali

     

    Nederland

     

     

    Österreich

     

    — Spezifische Prophylaxe und Tropenmedizin

    — Klinische Immunologie und Spezifische Prophylaxe und Tropenmedizin (1)

    Polska

     

    Medycyna transportu

    Portugal

     

    Medicina tropical

    România

     

     

    Slovenija

     

     

    Slovensko

     

    Tropická medicína

    Suomi/Finland

     

     

    Sverige

     

     

    United Kingdom

    Genito-urinary medicine (3)

    Tropical medicine (3)

    (1)   

    2015. aasta juunist.

    (2)   

    3. juunist 2020.

    (3)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.



     

    Gastroenteroloogiline kirurgia

    Erakorraline meditsiin

     

    Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

    Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

    Riik

    Eriala nimetus

    Eriala nimetus

    Belgique/België/Belgien

    Chirurgie abdominale/Heelkunde op het abdomen (1)

     

    България

    Гастроентерологичнa хирургия (7)

    Спешна медицина

    Česko

     

    — Traumatologie

    — Urgentní medicína

    Danmark

     

    Akutmedicin (5)

    Deutschland

    Visceralchirurgie

     

    Eesti

     

    Erakorralise meditsiini eriarst (6)

    Ελλάς

     

     

    España

     

     

    France

    Chirurgie viscérale et digestive

     

    Hrvatska

    Abdominalna kirurgija

    Hitna medicina

    Ireland

     

    Emergency medicine

    Italia

    Chirurgia dell’apparato digerente (3)

    Medicina d’emergenza-urgenza (2)

    Κύπρος

     

     

    Latvija

     

     

    Lietuva

    Abdominalinė chirurgija

     

    Luxembourg

    Chirurgie gastro-entérologique

     

    Magyarország

     

    Oxyológia és sürgősségi orvostan

    Malta

     

    Mediċina tal-Inċidenti u l-Emerġenza

    Mediċina tal-Emerġenza (4)

    Nederland

     

     

    Österreich

     

     

    Polska

     

    Medycyna ratunkowa

    Portugal

     

     

    România

     

    Medicină de urgență

    Slovenija

    Abdominalna kirurgija

    Urgentna medicina

    Slovensko

    Gastroenterologická chirurgia

    — Úrazová chirurgia

    — Urgentná medicína

    Suomi/Finland

    Gastroenterologinen kirurgia/Gastroenterologisk kirurgi

    Akuuttilääketiede/Akutmedicin

    Sverige

     

    Akutsjukvård

    United Kingdom

     

    Emergency medicine (8)

    (1)   

    Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 1. jaanuar 1983.

    (2)   

    17. veebruarist 2006.

    (3)   

    Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 3. juuni 2015.

    (4)   

    21. novembrist 2003.

    (5)   

    2018. aasta veebruarist.

    (6)   

    2016. aasta septembrist.

    (7)   

    14. septembrini 2010.

    (8)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.



     

    Kliiniline neurofüsioloogia

    Hamba-, suu- ja näo-lõualuu kirurgia (arsti ja hambaarsti põhiõpe) (1)

     

    Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

    Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

    Riik

    Eriala nimetus

    Eriala nimetus

    Belgique/België/Belgien

     

    Stomatologie et chirurgie orale et maxillo-faciale/Stomatologie en mond-, kaak- en aangezichtschirurgie

    България

     

    Дентална, орална и лицево-челюстна хирургия

    Česko

     

     

    Danmark

     

     

    Deutschland

     

    — Mund-, Kiefer- und Gesichtschirurgie

    — Mund-Kiefer-Gesichtschirurgie (2)

    Eesti

     

     

    Ελλάς

     

    Στοματική και Γναθοπροσωπική Χειρουργική (3)

    España

    Neurofisiologia clínica

     

    France

     

     

    Hrvatska

     

     

    Ireland

    Clinical neurophysiology

    Oral and maxillo-facial surgery

    Italia

     

     

    Κύπρος

     

    Στοματο-Γναθο-Προσωποχειρουργική

    Latvija

    Neirofiziologs (5)

     

    Lietuva

     

     

    Luxembourg

     

    Chirurgie dentaire, orale et maxillo-faciale

    Magyarország

     

    Arc-állcsont-szájsebészet

    Malta

    Newrofiżjoloġija Klinika

    Kirurġija tal-għadam tal-wiċċ

    Nederland

     

     

    Österreich

     

    Mund-, Kiefer- und Gesichtschirurgie

    Polska

     

     

    Portugal

     

     

    România

     

    Chirurgie Orală și Maxilo-facială (4)

    Slovenija

     

     

    Slovensko

     

     

    Suomi/Finland

    Kliininen neurofysiologia/Klinisk neurofysiologi

    Suu- ja leukakirurgia/Oral och maxillofacial kirurgi

    Sverige

    Klinisk neurofysiologi

     

    United Kingdom

    Clinical neurophysiology (6)

    Oral and maxillo-facial surgery (6)

    (1)   

    Hamba-, suu- ja näo-lõualuu kirurgi (arsti ja hambaarsti põhiõpe) kvalifikatsiooni andva õppe eelduseks on arsti põhiõppe (artikkel 24) ja hambaarsti põhiõppe (artikkel 34) edukas läbimine.

    (2)   

    2006. aastast.

    (3)   

    10. juulist 2014.

    (4)   

    2009. aastast.

    (5)   

    2020/2021. aastast.

    (6)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.



     

    Meditsiiniline onkoloogia

    Meditsiinigeneetika

     

    Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

    Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

    Riik

    Eriala nimetus

    Eriala nimetus

    Belgique/België/Belgien

    Oncologie médicale/Medische oncologie

    Klinische genetica/génétique clinique (1)

    България

    Медицинска онкология

    Медицинска генетика

    Česko

    Klinická onkologie

    Lékařská genetika

    Danmark

     

    Klinisk genetik

    Deutschland

     

    Humangenetik

    Eesti

     

    Meditsiinigeneetika

    Ελλάς

    Παθολογική Ογκολογία

     

    España

    Oncología Médica

     

    France

    Oncologie

    Génétique médicale

    Hrvatska

     

     

    Ireland

    Medical oncology

    Clinical genetics

    Italia

    Oncologia medica

    Genetica medica

    Κύπρος

    Ακτινοθεραπευτική Ογκολογία

     

    Latvija

    Onkoloģija ķīmijterapija

    Medicīnas ģenētika

    Lietuva

    Chemoterapinė onkologija

    Genetika

    Luxembourg

    Oncologie médicale

    Médecine génétique

    Magyarország

    Klinikai onkológia

    Klinikai genetika

    Malta

     

    Ġenetika Klinika/Medika

    Nederland

     

    Klinische genetica

    Österreich

     

    Medizinische Genetik

    Polska

    Onkologia kliniczna

    Genetyka kliniczna

    Portugal

    Oncologia médica

    Genética médica

    România

    Oncologie medicală

    Genetică medicală

    Slovenija

    Internistična onkologija

    Klinična genetika

    Slovensko

    Klinická onkológia

    Lekárska genetica

    Suomi/Finland

     

    Perinnöllisyyslääketiede/Medicinsk genetik

    Sverige

    Onkologi

    Klinisk genetic

    United Kingdom

    Medical oncology (2)

    Clinical genetics (2)

    (1)   

    2017. aastast.

    (2)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.



     

    Kardiokirurgia

     

     

    Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

     

    Riik

    Eriala nimetus

     

    Belgique/België/Belgien

     

     

    България

    лекар - специалист по Кардиохирургия

     

    Česko

    Kardiochirurg

     

    Danmark

     

     

    Deutschland

    Herzchirurgie (4)

     

    Eesti

    Kardiokirurg (1)

     

    Ελλάς

     

     

    España

    Cirugía Cardiovascular

     

    France

     

     

    Hrvatska

    Kardiotorakalne kirurgije

     

    Ireland

     

     

    Italia

    Cardiochirurgia (2)

     

    Κύπρος

     

     

    Latvija

    Sirds ķirurgs

     

    Lietuva

    Gydytojo širdies chirurgo

     

    Luxembourg

     

     

    Magyarország

    Szívsebész szakorvos

     

    Malta

     

     

    Nederland

     

     

    Österreich

    Herzchirurgie (3)

     

    Polska

    Kardiochirurgia

     

    Portugal

     

     

    România

    Chirurgie Cardiovasculara

     

    Slovenija

     

     

    Slovensko

    Kardiochirurgia

     

    Suomi/Finland

     

     

    Sverige

     

     

    United Kingdom

     

     

    (1)   

    2014/2015. aastast.

    (2)   

    2015/2016. aastast.

    (3)   

    2007/2008. aastast.

    (4)   

    2012/2013. aastast.

    5.1.4.    Perearsti kvalifikatsiooni tõendav dokument



    Riik

    Kvalifikatsiooni tõendav dokument

    Kutsenimetus

    Võrdluskuupäev

    België/Belgique/Belgien

    Bijzondere beroepstitel van huisarts/Titre professionnel particulier de médecin généraliste

    Huisarts/Médecin généraliste

    31.12.1994

    България

    Свидетелство за призната специалност по Обща медицина

    Лекар-специалист по Обща медицина

    1.1.2007

    Česko

    Diplom o specializaci všeobecné praktické lékařství

    Všeobecný praktický lékař

    1.5.2004

    Danmark

    Bevis for tilladelse til at betegne sig som speciallæge i almen medicin

    Alment praktiserende læge/Speciallæge i almen medicin

    31.12.1994

    Deutschland

    Zeugnis über die spezifische Ausbildung in der Allgemeinmedizin

    Facharzt/Fachärztin für Allgemeinmedizin

    31.12.1994

    Eesti

    Residentuuri lõpetamist tõendav tunnistus

    Diplom peremeditsiini erialal

    Perearst

    1.5.2004

    Ελλάς

    Τίτλος ιατρικής ειδικότητας γενικής ιατρικής

    Iατρός με ειδικότητα γενικής ιατρικής

    31.12.1994

    España

    Título de especialista en medicina familiar y comunitaria

    Especialista en medicina familiar y comunitaria

    31.12.1994

    France

    Diplômes d’études spécialisées de médecine générale accompagnés du diplôme d’Etat de docteur en médecine

    Médecin qualifié en médecine générale

    31.12.1994

    Hrvatska

    Diploma o specijalističkom usavršavanju

    specijalist obiteljske medicine

    1.7.2013

    Ireland

    Certificate of specific qualifications in general medical practice

    General medical practitioner

    31.12.1994

    Italia

    — Attestato di formazione specifica in medicina generale

    — Diploma di formazione specifica in medicina generale

    Medico di medicina generale

    31.12.1994

    Κύπρος

    Τίτλος Ειδικότητας Γενικής Ιατρικής

    Ιατρός Γενικής Ιατρικής

    1.5.2004

    Latvija

    Ģimenes ārsta sertifikāts

    Ģimenes (vispārējās prakses) ārsts

    1.5.2004

    Lietuva

    1.  Šeimos gydytojo rezidentūros pažymėjimas

    2.  Rezidentūros pažymėjimas (šeimos gydytojo profesinė kvalifikacija)

    Šeimos medicinos gydytojas

    Šeimos gydytojas

    1.5.2004

    Luxembourg

    Diplôme de formation spécifique en medicine générale

    Médecin généraliste

    31.12.1994

    Magyarország

    Háziorvostan szakorvosa bizonyítvány

    Háziorvostan szakorvosa

    1.5.2004

    Malta

    Ċertifikat ta’ Speċjalista Mediku fil-Mediċina tal-Familja

    Tabib Speċjalista fil-Mediċina tal-Familja

    1.5.2004

    Nederland

    Certificaat van inschrijving in een specialistenregister van huisartsen

    Diploma geneeskundig specialist

    Huisarts

    31.12.1994

    Österreich

    Diplom über die besondere Ausbildung in der Allgemeinmedizin

    Arzt für Allgemeinmedizin

    31.12.1994

    Polska

    Dyplom uzyskania tytułu specjalisty w dziedzinie medycyny rodzinnej

    Specjalista w dziedzinie medycyny rodzinnej

    1.5.2004

    Portugal

    Título de especialista em medicina geral e familiar

    Especialista em medicina geral e familiar

    31.12.1994

    România

    Certificat de medic specialist medicină de familie

    Medic specialist medicină de familie

    1.1.2007

    Slovenija

    Potrdilo o opravljenem specialističnem izpitu iz družinske medicine

    Specialist družinske medicine/Specialistka družinske medicine

    1.5.2004

    Slovensko

    Diplom o špecializácii v odbore „všeobecné lekárstvo”

    Všeobecný lekár

    1.5.2004

    Suomi/Finland

    Todistus yleislääketieteen erityiskoulutuksesta/Bevis om särskild allmänläkarutbildning

    Yleislääketieteen erityiskoulutuksen suorittanut laillistettu lääkäri/Legitimerad läkare som har fullgjort särskild allmänläkarutbildning

    1.1.1994

    Sverige

    Bevis om specialistkompetens i allmänmedicin

    Specialist i allmänmedicin

    31.12.1994

    United Kingdom

    Certificate of completion of training (1)

    General practitioner

    31.12.1994

    (1)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.

    ▼B

    V.2.   ÜLDÕDE

    5.2.1.   Üldõe õppekava

    Üldõe kvalifikatsiooni õppekava koosneb järgmisest kahest osast.

    A. 

    Teoreetiline õpe

    a. 

    Õendus:

    — 
    Ülevaade õendusest ja selle kutse-eetikast
    — 
    Terviseõpetuse ja õenduse üldised põhimõtted
    — 
    Õenduse põhimõtted järgmistes valdkondades:
    — 
    Üld- ja eriarstiabi
    — 
    Üld- ja erikirurgia
    — 
    Lastehooldus ja pediaatria
    — 
    Sünnitajate ja imikute hooldus
    — 
    Vaimne tervis ja psühhiaatria
    — 
    Vanurite hooldus ja geriaatria
    b. 

    Põhiteadmised:

    — 
    Anatoomia ja füsioloogia
    — 
    Patoloogia
    — 
    Bakterioloogia, viroloogia ja parasitoloogia
    — 
    Biofüüsika, biokeemia ja radioloogia
    — 
    Toitumisõpetus
    — 
    Hügieen:
    — 
    ennetav meditsiin
    — 
    tervisekasvatus
    — 
    Farmakoloogia
    c. 

    Sotsiaalteadused:

    — 
    Sotsioloogia
    — 
    Psühholoogia
    — 
    Halduse alused
    — 
    Pedagoogika alused
    — 
    Sotsiaal- ja tervishoiualased õigusnormid
    — 
    Õenduse õiguslikud aspektid
    B. 

    Kliinilis-praktiline õpe

    — 
    Õendus järgmistes valdkondades:
    — 
    Üld- ja eriarstiabi
    — 
    Üld- ja erikirurgia
    — 
    Lastehooldus ja pediaatria
    — 
    Sünnitajate ja imikute hooldus
    — 
    Vaimne tervis ja psühhiaatria
    — 
    Vanurite hooldus ja geriaatria
    — 
    Haigete põetamine kodus

    Ühte või mitut nimetatud õppeainet võib õpetada teiste õppeainete raames või koos nendega.

    Teoreetiline õpe peab olema kliinilis-praktilise õppega tasakaalustatud ja kooskõlastatud nii, et käesolevas lisas nimetatud teadmisi ja oskusi oleks võimalik omandada asjakohasel viisil.

    ▼M14

    5.2.2.    Üldõe kvalifikatsiooni tõendav dokument



    Riik

    Kvalifikatsiooni tõendav dokument

    Väljaandev asutus

    Kutsenimetus

    Võrdlus-kuupäev

    België/Belgique/Belgien

    — Diploma gegradueerde verpleger/verpleegster/Diplôme d’infirmier(ère) gradué(e)/Diplom eines (einer) graduierten Krankenpflegers (-pflegerin)

    — De erkende opleidingsinstituten/Les établissements d’enseignement reconnus/Die anerkannten Ausbildungsanstalten

    — Hospitalier(ère)/Verpleegassistent(e)

    29.6.1979

     

    — De bevoegde Examencommissie van de Vlaamse Gemeenschap/Le Jury compétent d’enseignement de la Communauté française/Der zuständige Prüfungsausschuß der Deutschsprachigen Gemeinschaft

    — Infirmier(ère) hospitalier(ère)/Ziekenhuisverpleger(-verpleegster)

    — Diploma in de ziekenhuisverpleegkunde/Brevet d’infirmier(ère) hospitalier(ère)/Brevet eines (einer) Krankenpflegers (-pflegerin)

    — Brevet van verpleegassistent(e)/Brevet d’hospitalier(ère)/Brevet einer Pflegeassistentin

     

     

    България

    Диплома за висше образование на образователно-квалификационна степен „Бакалавър” с професионална квалификация „Медицинска сестра”

    Университет

    Медицинска сестра

    1.1.2007

    Česko

    Diplom o ukončení studia ve studijním programu ošetřovatelství ve studijním oboru všeobecná sestra (bakalář, Bc.) (9)

    Vysoká škola zřízená nebo uznaná státem

    — Všeobecná sestra

    1.5.2004

    Diplom o ukončení studia ve studijním programu Všeobecné ošetřovatelství (6)

     

    Diplom o ukončení studia ve studijním oboru diplomovaná všeobecná sestra (diplomovaný specialista, DiS.), accompanied by the following certificate: - Vysvědčení o absolutoriu

    Vyšší odborná škola zřízená nebo uznaná státem

    Danmark

    Bevis for uddannelsen til professionsbachelor i sygepleje

    Professionshøjskole

    Sygeplejerske

    29.6.1979

    Deutschland

    Zeugnis über die staatliche Prüfung in der Krankenpflege

    Staatlicher Prüfungsausschuss

    Gesundheits- und Krankenpflegerin/Gesundheits- und Krankenpfleger

    29.6.1979

    Eesti

    1.  Diplom õe erialal

    1.  Tallinna Meditsiinikool

    Tartu Meditsiinikool

    Kohtla-Järve Meditsiinikool

    õde

    1.5.2004

    2.  Õe põhikoolituse diplom

    2.  Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

    3.  Õe põhiõpe diplom

    3.  Tartu Tervishoiu Kõrgkool

    Ελλάς

    1.  Πτυχίο Νοσηλευτικής Παν/μίου Αθηνών

    1.  Πανεπιστήμιο Αθηνών

    Διπλωματούχος ή πτυχιούχος νοσοκόμος, νοσηλευτής ή νοσηλεύτρια

    1.1.1981

    2.  Πτυχίο Νοσηλευτικής Τεχνολογικών Εκπαιδευτικών Ιδρυμάτων (Τ.Ε.Ι.)

    2.  Τεχνολογικά Εκπαιδευτικά Ιδρύματα Υπουργείο Εθνικής Παιδείας και Θρησκευμάτω

    3.  Πτυχίο Αξιωματικών Νοσηλευτικής

    3.  Υπουργείο Εθνικής Άμυνας

    4.  Πτυχίο Αδελφών Νοσοκόμων πρώην Ανωτέρων Σχολών Υπουργείου Υγείας και Πρόνοιας

    4.  Υπουργείο Υγείας και Πρόνοιας

    5.  Πτυχίο Αδελφών Νοσοκόμων και Επισκεπτριών πρώην Ανωτέρων Σχολών Υπουργείου Υγείας και Πρόνοιας

    5.  Υπουργείο Υγείας και Πρόνοιας

    6.  Πτυχίο Τμήματος Νοσηλευτικής

    6.  ΚΑΤΕΕ Υπουργείου Εθνικής Παιδείας και Θρησκευμάτων

    7.  Πτυχίο Τμήματος Νοσηλευτικής Πανεπιστήμιου Πελοποννήσου

    7.  Πανεπιστήμιο Πελοποννήσου

    España

    Título de Diplomado universitario en Enfermería

    — Ministerio de Educación y Cultura

    Enfermero/a diplomado/a

    1.1.1986

     

    — El rector de una Universidad

     

     

    Titulo de Graduado/a en Enfermería

    — El rector de una Universidad

    Graduado/a en Enfermería

    1.1.1986

    France

    — Diplôme d’Etat d’infirmier(ère)

    — Diplôme d’Etat d’infirmier(ère) délivré en vertu du décret no 99-1147 du 29 décembre 1999

    Le ministère de la santé

    Infirmier(ère)

    29.6.1979

    Hrvatska

    1.  Svjedodžba „medicinska sestra opće njege/medicinski tehničar opće njege”

    1.  Srednje strukovne škole koje izvode program za stjecanje kvalifikacije „medicinska sestra opće njege/medicinski tehničar opće njege”

    1.  medicinska sestra opće njege/medicinski tehničar opće njege

    1.7.2013

    2.  Svjedodžba „prvostupnik (baccalaureus) sestrinstva/prvostupnica (baccalaurea) sestrinstva”

    2.  Medicinski fakulteti sveučilišta u Republici Hrvatskoj

    Sveučilišta u Republici Hrvatskoj

    2.  prvostupnik (baccalaureus) sestrinstva/prvostupnica (baccalaurea) sestrinstva

     

    Veleučilišta u Republici Hrvatskoj

     

    Ireland

    1.  Certificate of Registered General Nurse (1)

    1.  An Bórd Altranais (The Nursing Board) [up to 1.10.2012];

    Bórd Altranais agus Cnáimhseachais na hEireann (The Nursing and Midwifery Board of Ireland) [from 2.10.2012]

    Registered General Nurse (RGN)

    29.6.1979

     

    2.  B.Sc. in Nursing Studies (General) approved by the NMBI (2)

    2.  Third-level Institution delivering the B.Sc. in Nursing Studies approved by the NMBI [as of September 2002]

     

     

     

    3.  B.Sc. in Children’s and General (Integrated) Nursing approved by the NMBI (2)

    3.  Third-level Institution delivering the B.Sc. in Children’s and General (Integrated) Nursing approved by the NMBI [as of September 2006]

     

     

    Italia

    1.  Diploma di infermiere professionale (4)

    1.  Scuole riconosciute dallo Stato (4)

    1.  Infermiere professionale (4)

    29.6.1979

    2.  Diploma di laurea in infermieristica (5)

    2.  Università (5)

    2.  Infermiere (5)

    Κΰπρος

    Δίπλωμα Γενικής Νοσηλευτικής

    Νοσηλευτική Σχολή

    Εγγεγραμμένος Νοσηλευτής

    1.5.2004

    Πτυχίο Νοσηλευτικής Τεχνολογικού Πανεπιστημίου Κύπρου

    Τεχνολογικό Πανεπιστήμιο Κύπρου

    Νοσηλευτής(τρια)

    Γενικής Νοσηλευτικής

    Πτυχίο Νοσηλευτικής Ευρωπαϊκού Πανεπιστημίου Κύπρου

    Ευρωπαϊκό Πανεπιστήμιο Κύπρου

     

    Πτυχίο Νοσηλευτικής Πανεπιστημίου Λευκωσίας - BSc in Nursing

    Πανεπιστήμιο Λευκωσίας University of Nicosia

     

    Πτυχίο Γενικής Νοσηλευτικής

    Σχολή Επιστημών Υγείας, Πανεπιστήμιο Frederick

     

    Latvija

    1.  Diploms par māsas kvalifikācijas iegūšanu

    1.  Māsu skolas

    Māsa

    1.5.2004

    2.  Māsas diploms

    2.  Universitātes tipa augstskola pamatojoties uz Valsts eksāmenu komisijas lēmumu

    Lietuva

    1.  Aukštojo mokslo diplomas, nurodantis suteiktą bendrosios praktikos slaugytojo profesinę kvalifikaciją

    1.  Universitetas

    Bendrosios praktikos slaugytojas

    1.5.2004

    2.  Aukštojo mokslo diplomas (neuniversitetinės studijos), nurodantis suteiktą bendrosios praktikos slaugytojo profesinę kvalifikaciją

    2.  Kolegija

    3.  Bakalauro diplomas (slaugos bakalauro kvalifikacinis laipsnis ir bendrosios praktikos slaugytojo profesinė kvalifikacija)

    3.  Universitetas

    4.  Profesinio bakalauro diplomas (slaugos profesinio bakalauro kvalifikacinis laipsnis ir bendrosios praktikos slaugytojo profesinė kvalifikacija)

    4.  Kolegija

    Luxembourg

    — Diplôme d’Etat d’infirmier

    Ministère de l’éducation nationale, de la formation professionnelle et des sports

    Infirmier

    29.6.1979

    — Diplôme d’Etat d’infirmier hospitalier gradué (7)

     

    — Brevet de Technicien Supérieur - Spécialité: Infirmier responsable en soins généraux (8)

    Lycée Technique pour Professions de Santé

    Magyarország

    1.  Ápoló bizonyítvány

    1.  Szakképző iskola

    Ápoló

    1.5.2004

    2.  Ápoló oklevél

    2.  Felsőoktatási intézmény

    3.  Okleveles ápoló oklevél

    3.  Felsőoktatási intézmény

    Malta

    Lawrja jew diploma fl-istudji tal-infermerija

    Università ta’ Malta

    Infermier Registrat tal-Ewwel Livell

    1.5.2004

    Nederland

    1.  Diploma’s verpleger A, verpleegster A, verpleegkundige A

    1.  Door een van overheidswege benoemde examencommissie

    Verpleegkundige

    29.6.1979

    2.  Diploma verpleegkundige MBOV (Middelbare Beroepsopleiding Verpleegkundige)

    2.  Door een van overheidswege benoemde examencommissie

    3.  Diploma verpleegkundige HBOV (Hogere Beroepsopleiding Verpleegkundige)

    3.  Door een van overheidswege benoemde examencommissie

    4.  Diploma beroepsonderwijs verpleegkundige – Kwalificatieniveau 4

    4.  Door een van overheidswege aangewezen opleidingsinstelling

    5.  Diploma hogere beroepsopleiding verpleegkundige – Kwalificatieniveau 5

    5.  Door een van overheidswege aangewezen opleidingsinstelling

    Österreich

    1.  Diplom über die Ausbildung in der all-gemeinen Gesundheits- und Krankenpflege

    1.  Schule für allgemeine Gesundheits- und Krankenpflege

    — Diplomierte Gesundheits- und Krankenschwester

    1.1.1994

    2.  Diplom als „Diplomierte Krankenschwester, Diplomierter Krankenpfleger”

    2.  Allgemeine Krankenpflegeschule

    — Diplomierter Gesundheits- und Krankenpfleger

    3.  Diplom über den Abschluss des Fachhochschul-Bachelorstudiengangs „Gesundheits- und Krankenpflege”

    3.  Fachhochschulrat/Fachhochschule

     

    Polska

    — Dyplom ukończenia studiów wyższych na kierunku pielęgniarstwo z tytułem „magister pielęgniarstwa”

    — Dyplom ukończenia studiów wyższych zawodowych na kierunku/specjalności pielęgniarstwo z tytułem „licencjat pielęgniarstwa”

    Instytucja prowadząca kształcenie na poziomie wyższym uznana przez właściwe władze

    Pielegniarka

    1.5.2004

    Portugal

    1.  Diploma do curso de enfermagem geral

    1.  Escolas de Enfermagem

    Enfermeiro

    1.1.1986

    2.  Diploma/carta de curso de bacharelato em enfermagem

    2.  Escolas Superiores de Enfermagem

    3.  Diploma/Carta de curso de licenciatura em enfermagem

    3.  Escolas Superiores de Enfermagem; Escolas Superiores de Saúde

    România

    1.  Diplomă de absolvire de asistent medical generalist cu studii superioare de scurtă durată

    1.  Universități

    Asistent medical generalist

    1.1.2007

    2.  Diplomă de licență de asistent medical generalist cu studii superioare de lungă durată

    2.  Universități

    3.  Certificat de competențe profesionale (de asistent medical generalist)

    3.  Ministerul Educației Naționale

    4.  Certificat de calificare nivel 5

     

    5.  Certificat de calificare profesională nivel 5

     

    Slovenija

    Diploma, s katero se podeljuje strokovni naslov „diplomirana medicinska sestra/diplomirani zdravstvenik”

    1.  Univerza

    Diplomirana medicinska sestra/Diplomirani zdravstvenik

    1.5.2004

     

    2.  Visoka strokovna šola

     

    Slovensko

    1.  DIPLOM

    ošetrovateľstvo

    „magister” („Mgr.”)

    1.  Vysoká škola/Univerzita

    Sestra

    1.5.2004

    2.  DIPLOM

    ošetrovateľstvo

    „bakalár” („Bc.”)

    2.  Vysoká škola/Univerzita

    3.  DIPLOM

    diplomovaná všeobecná sestra

    3.  Stredná zdravotnícka škola

    Suomi/Finland

    1.  Sairaanhoitajan tutkinto/Sjukskötarexamen

    1.  Terveydenhuolto-oppilaitokset/

    Sairaanhoitaja/Sjukskötare

    1.1.1994

     

    Hälsovårdsläroanstalter

    2.  Sosiaali- ja terveysalan ammattikorkeakoulututkinto, sairaanhoitaja (AMK)/Yrkeshögskoleexamen inom hälsovård och det sociala området, sjukskötare (YH)

    2.  Ammattikorkeakoulut/Yrkeshögskolor

    Sverige

    Sjuksköterskeexamen

    Universitet eller högskola

    Sjuksköterska

    1.1.1994

    United Kingdom

    A qualification approved by the Nursing and Midwifery Council or one of its predecessor bodies as attesting to the completion of training required for general nurses by Article 31 and the standard of proficiency as required for registration as a Registered Nurse – Adult in its register (3) (10)

    Education institutions approved by the Nursing and Midwifery Council or one of its predecessor bodies

    Registered Nurse – Adult

    29.6.1979

    (1)   

    Kõnealune kvalifikatsiooni tõendav dokument tagab selle omaniku kvalifikatsiooni automaatse tunnustamise, kui see on välja antud liikmesriigi kodanikule, kes omandas kvalifikatsiooni Iirimaal.

    (2)   

    Kõnealune teave kvalifikatsiooni tõendava dokumendi kohta lisati selle tagamiseks, et Iirimaal õpingud läbinutel oleks õigus automaatsele tunnustamisele, tarviduseta end Iirimaal registreerida, kuna selline registreerimine ei ole kvalifikatsiooni omandamise osa.

    (3)   

    Kõnealune teave kvalifikatsiooni tõendava dokumendi kohta asendab varasemad kanded Ühendkuningriigi puhul selle tagamiseks, et Ühendkuningriigis õpingud läbinutel oleks õigus kvalifikatsiooni automaatsele tunnustamisele, tarviduseta end registreerida, kuna selline registreerimine ei ole kvalifikatsiooni omandamise osa.

    (4)   

    Kehtiv kuni 2001. aastani.

    (5)   

    2001/2002. aastast.

    (6)   

    2018/2019. aastast.

    (7)   

    14. septembrini 2012.

    (8)   

    15. septembrist 2012.

    (9)   

    31. detsembrini 2018.

    (10)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.

    ▼B

    V.3.   HAMBAARST

    5.3.1.   Hambaarsti õppekava

    Hambaarsti kvalifikatsiooni õppekava peab sisaldama vähemalt alltoodud õppeaineid. Ühte või mitut nimetatud õppeainet võib õpetada teiste õppeainete raames või koos nendega.

    A. 

    Põhiained

    — 
    Keemia
    — 
    Füüsika
    — 
    Bioloogia
    B. 

    Meditsiinilis-bioloogilised ja üldmeditsiinilised õppeained

    — 
    Anatoomia
    — 
    Embrüoloogia
    — 
    Histoloogia, sealhulgas tsütoloogia
    — 
    Füsioloogia
    — 
    Biokeemia (või füsioloogiline keemia)
    — 
    Patoloogiline anatoomia
    — 
    Üldine patoloogia
    — 
    Farmakoloogia
    — 
    Mikrobioloogia
    — 
    Hügieen
    — 
    Ennetav meditsiin ja epidemioloogia
    — 
    Radioloogia
    — 
    Füsioteraapia
    — 
    Üldkirurgia
    — 
    Sisehaigused, sealhulgas pediaatria
    — 
    Otorinolarüngoloogia
    — 
    Dermatoloogia ja veneroloogia
    — 
    Üldine psühholoogia — psühhopatoloogia — neuropatoloogia
    — 
    Anestesioloogia
    C. 
    ►C2  

    Otseselt hambaraviga seotud õppeained

    — 
    Hambaproteetika
    — 
    Hambaravimaterjalid ja -varustus
    — 
    Konservatiivne hambaravi
    — 
    Ennetav hambaravi
    — 
    Valuvaigistid ja rahustid
     ◄
    — 
    Erikirurgia
    — 
    Eripatoloogia
    — 
    Kliiniline praktika
    — 
    Pedodontia
    — 
    Ortodontia
    — 
    Periodontia
    — 
    Hambaravialane radioloogia
    — 
    Hambumus ja lõualuude funktsioonid
    — 
    Kutseala korraldus, kutse-eetika ja kutsealased õigusnormid,
    — 
    Hambaravi sotsiaalsed aspektid

    ▼M14

    5.3.2.    Hambaarsti kvalifikatsiooni tõendav dokument (hambaarsti põhiõpe)



    Riik

    Kvalifikatsiooni tõendav dokument

    Väljaandev asutus

    Kvalifikatsiooni tõendavale dokumendile lisatav tunnistus

    Kutsenimetus

    Võrdlus-kuupäev

    België/Belgique/Belgien

    Diploma van tandarts/Diplôme licencié en science dentaire

    — De universiteiten/Les universités

     

    Licentiaat in de tandheelkunde/Licencié en science dentaire

    28.1.1980

    — De bevoegde Examencommissie van de Vlaamse Gemeenschap/Le Jury compétent d’enseignement de la Communauté française

    България

    Диплома за висше образование на образователно-квалификационна степен „Магистър” по „Дентална медицина” с професионална квалификация „Магистър-лекар по дентална медицина”

    Университет

     

    Лекар по дентална медицина

    1.1.2007

    Česko

    Diplom o ukončení studia ve studijním programu zubní lékařství (doktor zubního lékařství, MDDr.)

    Lékařská fakulta univerzity v České republice

     

    Zubní lékař

    1.5.2004

    Danmark

    Bevis for kandidatuddannelsen i odontologi (cand.odont.)

    Universitet

    1.  Autorisation som tandlæge

    2.  Tilladelse til selvstændigt virke som tandlæge

    Tandlæge

    28.1.1980

    Deutschland

    Zeugnis über die Zahnärztliche Prüfung

    Zuständige Behörden

     

    Zahnarzt

    28.1.1980

    Eesti

    Hambaarstikraad

    Degree in Dentistry (DD)

    Diplom hambaarstiteaduse õppekava läbimise kohta

    Tartu Ülikool

     

    Hambaarst

    1.5.2004

    Ελλάς

    Πτυχίο Οδοντιατρικής

    Πανεπιστήμιο

     

    Οδοντίατρος ή χειρούργος οδοντίατρος

    1.1.1981

    España

    Título de Licenciado en Odontología

    El rector de una universidad

     

    Licenciado en Odontología

    1.1.1986

    Título de Graduado/a en Odontología

    El rector de una Universidad

     

    Graduado/a en Odontología

    1.1.1986

    France

    Diplôme d’Etat de docteur en chirurgie dentaire

    Universités

     

    Chirurgien-dentiste

    28.1.1980

    Diplôme de formation approfondie en sciences odontologiques

     

    Certificat de synthèse clinique et thérapeutique

    Hrvatska

    Diploma „doktor dentalne medicine/doktorica dentalne medicine”

    Fakulteti sveučilišta u Republici Hrvatskoj

     

    doktor dentalne medicine/doktorica dentalne medicine

    1.7.2013

    Ireland

    — Bachelor in Dental Science (B.Dent.Sc.)

    — Universities

     

    — Dentist

    28.1.1980

    — Bachelor of Dental Surgery (BDS)

    — Royal College of Surgeons in Ireland

     

    — Dental practitioner

    — Licentiate in Dental Surgery (LDS)

     

     

    — Dental surgeon

    Italia

    Diploma di laurea in Odontoiatria e Protesi Dentaria

    Università

    Diploma di abilitazione all’esercizio della professione di odontoiatra

    Odontoiatra

    28.1.1980

    Κύπρος

    Πιστοποιητικό Εγγραφής Οδοντιάτρου

    Οδοντιατρικό Συμβούλιο

     

    Οδοντίατρος

    1.5.2004

    Latvija

    Zobārsta diploms

    Universitātes tipa augstskola

    Sertifikāts – kompetentas iestādes izsniegts dokuments, kas apliecina, ka persona ir nokārtojusi sertifikācijas eksāmenu zobārstniecībā

    Zobārsts

    1.5.2004

    Lietuva

    1.  Aukštojo mokslo diplomas, nurodantis suteiktą gydytojo odontologo kvalifikaciją

    Universitetas

    1.  Internatūros pažymėjimas, nurodantis suteiktą gydytojo odontologo profesinę kvalifikaciją

    Gydytojas odontologas

    1.5.2004

    2.  Magistro diplomas (odontologijos magistro kvalifikacinis laipsnis ir gydytojo odontologo kvalifikacija)

    2.  Internatūros pažymėjimas (gydytojo odontologo profesinė kvalifikacija)

    Luxembourg

    Diplôme d’Etat de docteur en médecine dentaire

    Jury d’examen d’Etat

     

    Médecin-dentiste

    28.1.1980

    Magyarország

    Okleveles fogorvos doktor oklevél (doctor medicinae dentariae, dr. med. dent)

    Egyetem

     

    Fogorvos

    1.5.2004

    Malta

    Lawrja fil-Kirurġija Dentali

    Università ta’ Malta

     

    Kirurgu Dentali

    1.5.2004

    Nederland

    1.  Universitair getuigschrift van een met goed gevolg afgelegd tandartsexamen

    2.  Master of Science in de Tandheelkunde (6)

    Faculteit Tandheelkunde

     

    Tandarts

    28.1.1980

    Österreich

    Bescheid über die Verleihung des akademischen Grades „Doktor der Zahnheilkunde”

    — Medizinische Universität

    — Medizinische Fakultät der Universität

     

    Zahnarzt

    1.1.1994

    Polska

    Dyplom ukończenia studiów wyższych na kierunku lekarsko-dentystycznym z tytułem „lekarz dentysta”

    Szkoły wyższe

    Świadectwo złożenia Lekarsko – Dentystycznego Egzaminu Państwowego (1)/Świadectwo złożenia Lekarsko-Dentystycznego Egzaminu Końcowego (2)

    Lekarz dentysta

    1.5.2004

    Zaświadczenie o ukończeniu stażu podyplomowego (3)

    Portugal

    — Carta de curso de licenciatura em medicina dentária

    — Faculdades

    — Institutos Superiores

     

    Médico dentista

    1.1.1986

    — Mestrado integrado em medicina dentária

     

     

    24.3.2006

    România

    Diplomă de licență de medic dentist

    — Universități

     

    Medic dentist

    1.10.2003

    Diploma de licență și master (4)

    — Ministerul Educației Naționale (4)

     

    Doctor-medic stomatolog (5)

    Slovenija

    Diploma, s katero se podeljuje strokovni naslov „doktor dentalne medicine/doktorica dentalne medicine”

    — Univerza

    Potrdilo o opravljenem strokovnem izpitu za poklic doktor dentalne medicine/doktorica dentalne medicine

    Doktor dentalne medicine/Doktorica dentalne medicine

    1.5.2004

    Slovensko

    DIPLOM

    zubné lekárstvo

    doktor zubného lekárstva („MDDr.”)

    Univerzita

     

    Zubný lekár

    1.5.2004

    Suomi/Finland

    Hammaslääketieteen lisensiaatin tutkinto/Odontologie licentiatexamen

    — Helsingin yliopisto/Helsingfors universitet

    Sosiaali- ja terveysalan lupa- ja valvontaviraston päätös käytännön palvelun hyväksymisestä/Beslut av Tillstånds- och tillsynsverket för social- och hälsovården om godkännande av prakisk tjänstgöring

    Hammaslääkäri/Tandläkare

    1.1.1994

     

    — Oulun yliopisto

    — Itä-Suomen yliopisto

    — Turun yliopisto

    Sverige

    Tandläkarexamen

    Universitet eller högskola

    Bevis om legitimation som tandläkare, utfärdat av Socialstyrelsen

    Tandläkare

    1.1.1994

    United Kingdom

    — Bachelor of Dental Surgery (BDS or B.Ch.D.) (7)

    — Universities

     

    — Dentist

    28.1.1980

    — Licentiate in Dental Surgery (7)

    — Royal Colleges

     

    — Dental practitioner

     

     

     

    — Dental surgeon

    (1)   

    2012. aastani.

    (2)   

    2013. aastast.

    (3)   

    Kvalifikatsiooni tõendavale dokumendile peab olema lisatud ka kraadiõppe praktika lõpetamise tunnistus („staż podyplomowy”), välja arvatud isikute puhul, kes ei olnud alustanud praktikat enne 2. oktoobrit 2016 ning esitasid taotluse hambaarsti kutsealal tegutsemiseks ajavahemikul 2. oktoobrist 2016 kuni 28. veebruarini 2017.

    (4)   

    1. oktoobrist 2011.

    (5)   

    1. septembrist 2017.

    (6)   

    2002/2003. aastast.

    (7)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.

    5.3.3.    Spetsialiseerunud hambaarsti kvalifikatsiooni tõendav dokument

    Suukirurgia



    Riik

    Kvalifikatsiooni tõendav dokument

    Väljaandev asutus

    Võrdluskuupäev

    België/Belgique/Belgien

     

     

     

    България

    Свидетелство за призната специалност по „Орална хирургия”

    Факултет по дентална медицина към Медицински университет

    1.1.2007

    Česko

    Diplom o specializaci (v oboru orální a maxilofaciální chirurgie)

    1.  Institut postgraduálního vzdělávání ve zdravotnictví

    2.  Ministerstvo zdravotnictví

    19.7.2007

    Danmark

    Bevis for tilladelse til at betegne sig som specialtandlæge i tand-, mund- og kæbekirurgi

    Sundhedsstyrelsen

    Styrelsen for Patientsikkerhed

    28.1.1980

    Deutschland

    Fachzahnärztliche

    Anerkennung für Oralchirurgie/Mundchirurgie

    Landeszahnärztekammer

    28.1.1980

    Eesti

     

     

     

    Ελλάς

    Τίτλος Οδοντιατρικής ειδικότητας της Γναθοχειρουργικής (up to 31.12.2002)

    — Περιφέρεια

    — Νομαρχιακή Αυτοδιοίκηση

    — Νομαρχία

    1.1.2003

    España

     

     

     

    France

    Diplôme d’études spécialisées de chirurgie orale

    Universités

    31.3.2011

    Hrvatska

     

     

     

    Ireland

    Certificate of specialist dentist in oral surgery

    Competent authority recognised for this purpose by the competent minister

    28.1.1980

    Italia

    Diploma di specialista in Chirurgia Orale

    Università

    21.5.2005

    Κύπρος

    Πιστοποιητικό Αναγνώρισης του Ειδικού Οδοντιάτρου στην Στοματική Χειρουργική

    Οδοντιατρικό Συμβούλιο

    1.5.2004

    Latvija

     

     

     

    Lietuva

    1.  Rezidentūros pažymėjimas, nurodantis suteiktą burnos chirurgo profesinę kvalifikaciją

    2.  Rezidentūros pažymėjimas (burnos chirurgo profesinė kvalifikacija)

    Universitetas

    1.5.2004

    Luxembourg

     

     

     

    Magyarország

    Dento-alveoláris sebészet szakorvosa bizonyítvány

    Nemzeti Vizsgabizottság

    1.5.2004

    Malta

    Ċertifikat ta’ speċjalista dentali fil-Kirurġija tal-ħalq

    Kumitat ta’ Approvazzjoni dwar Speċjalisti

    1.5.2004

    Nederland

    Bewijs van inschrijving als kaakchirurg in het Specialistenregister (1)

    Registratiecommissie Tandheelkundige Specialismen (RTS) van de Koninklijke Nederlandse Maatschappij tot bevordering der Tandheelkunde

    28.1.1980

    Diploma tandheelkundig specialist (2)

     

    Österreich

     

     

     

    Polska

    Dyplom uzyskania tytułu specjalisty w dziedzinie chirurgii stomatologicznej

    Centrum Egzaminów Medycznych

    1.5.2004

    Portugal

    Título de Especialista em Cirurgia Oral

    Ordem dos Médicos Dentistas (OMD)

    4.6.2008

    România

    Certificatul de specialist în Chirurgie dento-alveolarǎ

    Ministerul Sǎnǎtǎții

    17.12.2008

    Slovenija

    Potrdilo o opravljenem specialističnem izpitu iz oralne kirurgije

    1.  Ministrstvo za zdravje

    2.  Zdravniška zbornica Slovenije

    1.5.2004

    Slovensko

    Diplom o špecializácii v špecializačnom odbore maxilofaciálna chirurgia

    Univerzita

    17.12.2008

    Suomi/Finland

    Erikoishammaslääkärin tutkinto, suu-ja leukakirurgia/Specialtandläkarexamen, oral och maxillofacial kirurgi

    Yliopisto

    1.1.1994

    Sverige

    Bevis om specialistkompetens i oral kirurgi

    Socialstyrelsen

    1.1.1994

    United Kingdom

    Certificate of completion of specialist training in oral surgery (3)

    Competent authority recognised for this purpose

    28.1.1980

    (1)   

    31. detsembrini 2020.

    (2)   

    1. jaanuarist 2021.

    (3)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.

    Ortodontia



    Riik

    Kvalifikatsiooni tõendav dokument

    Väljaandev asutus

    Võrdluskuupäev

    België/Belgique/Belgien

    Titre professionnel particulier de dentiste spécialiste en orthodontie/Bijzondere beroepstitel van tandarts specialist in de orthodontie

    Ministre de la Santé publique/Minister bevoegd voor Volksgezondheid

    27.1.2005

    България

    Свидетелство за призната специалност по „Ортодонтия”

    Факултет по дентална медицина към Медицински университет

    1.1.2007

    Česko

    Diplom o specializaci (v oboru ortodoncie)

    1.  Institut postgraduálního vzdělávání ve zdravotnictví

    2.  Ministerstvo zdravotnictví

    19.7.2007

    Danmark

    Bevis for tilladelse til at betegne sig som specialtandlæge i ortodonti

    Sundhedsstyrelsen

    Styrelsen for Patientsikkerhed

    28.1.1980

    Deutschland

    Fachzahnärztliche Anerkennung für Kieferorthopädie

    Landeszahnärztekammer

    28.1.1980

    Eesti

    Residentuuri lõputunnistus ortodontia erialal

    Ortodontia residentuuri lõpetamist tõendav tunnistus

    Tartu Ülikool

    1.5.2004

    Ελλάς

    Τίτλος Οδοντιατρικής ειδικότητας της Ορθοδοντικής

    — Περιφέρεια

    — Νομαρχιακή Αυτοδιοίκηση

    — Νομαρχία

    1.1.1981

    España

     

     

     

    France

    Titre de spécialiste en orthodontie

    Conseil National de l’Ordre des chirurgiens dentistes

    28.1.1980

    Hrvatska

     

     

     

    Ireland

    Certificate of specialist dentist in orthodontics

    Competent authority recognised for this purpose by the competent minister

    28.1.1980

    Italia

    Diploma di specialista in Ortognatodonzia

    Università

    21.5.2005

    Κύπρος

    Πιστοποιητικό Αναγνώρισης του Ειδικού Οδοντιάτρου στην Ορθοδοντική

    Οδοντιατρικό Συμβούλιο

    1.5.2004

    Latvija

    „Sertifikāts”– kompetentas iestādes izsniegts dokuments, kas apliecina, ka persona ir nokārtojusi sertifikācijas eksāmenu ortodontijā

    Latvijas Ārstu biedrība

    1.5.2004

    Lietuva

    1.  Rezidentūros pažymėjimas, nurodantis suteiktą gydytojo ortodonto profesinę kvalifikaciją

    2.  Rezidentūros pažymėjimas (gydytojo ortodonto profesinė kvalifikacija)

    Universitetas

    1.5.2004

    Luxembourg

     

     

     

    Magyarország

    Fogszabályozás szakorvosa bizonyítvány

    Nemzeti Vizsgabizottság

    1.5.2004

    Malta

    Ċertifikat ta’ speċjalista dentali fl-Ortodonija

    Kumitat ta’ Approvazzjoni dwar Speċjalisti

    1.5.2004

    Nederland

    Bewijs van inschrijving als orthodontist in het Specialistenregister (1)

    Registratiecommissie Tandheelkundige Specialismen (RTS) van de Koninklijke Nederlandse Maatschappij tot bevordering der Tandheelkunde

    28.1.1980

    Diploma tandheelkundig specialist (2)

     

    Österreich

     

     

     

    Polska

    Dyplom uzyskania tytułu specjalisty w dziedzinie ortodoncji

    Centrum Egzaminów Medycznych

    1.5.2004

    Portugal

    Título de Especialista em Ortodontia

    Ordem dos Médicos Dentistas (OMD)

    4.6.2008

    România

    Certificatul de specialist în Ortodonție și Ortopedie dento-facialǎ

    Ministerul Sǎnǎtǎții

    17.12.2008

    Slovenija

    Potrdilo o opravljenem specialističnem izpitu iz čeljustne in zobne ortopedije

    1.  Ministrstvo za zdravje

    2.  Zdravniška zbornica Slovenije

    1.5.2004

    Slovensko

    Diplom o špecializácii v špecializačnom odbore čeľustná ortopédia

    Univerzita

    17.12.2008

    Suomi/Finland

    Erikoishammaslääkärin tutkinto, hampaiston oikomishoito/Specialtand-läkarexamen, tandreglering

    Yliopisto

    1.1.1994

    Sverige

    Bevis om specialistkompetens i ortodonti

    Socialstyrelsen

    1.1.1994

    United Kingdom

    Certificate of Completion of specialist training in orthodontics (3)

    Competent authority recognised for this purpose

    28.1.1980

    (1)   

    31. detsembrini 2020.

    (2)   

    1. jaanuarist 2021.

    (3)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.

    ▼B

    V.4.   VETERINAARARST

    5.4.1.   Veterinaararsti õppekava

    Veterinaararsti kvalifikatsiooni õppekava sisaldab vähemalt alltoodud õppeained.

    Ühte või mitut nimetatud õppeainet võib õpetada teiste õppeainete raames või koos nendega.

    A. 

    Põhiained

    — 
    Füüsika
    — 
    Keemia
    — 
    Zooloogia
    — 
    Botaanika
    — 
    Biomatemaatika
    B. 

    Eriained

    a. 

    Põhilised ained:

    — 
    Anatoomia (sealhulgas histoloogia ja embrüoloogia)
    — 
    Füsioloogia
    — 
    Biokeemia
    — 
    Geneetika
    — 
    Farmakoloogia
    — 
    Farmaatsia
    — 
    Toksikoloogia
    — 
    Mikrobioloogia
    — 
    Immunoloogia
    — 
    Epidemioloogia
    — 
    Kutse-eetika
    b. 

    Kliinilised ained:

    — 
    Poegimine ja poegimisabi
    — 
    Patoloogia (sealhulgas patoloogiline anatoomia)
    — 
    Parasitoloogia
    — 
    Kliiniline meditsiin ja kirurgia (sealhulgas anestesioloogia)
    — 
    Kliiniline väljaõpe koduloomade, -lindude ja teiste loomaliikide osas
    — 
    Ennetav meditsiin
    — 
    Radioloogia
    — 
    Paljunemine ja paljunemishäired
    — 
    Epideemiatega seonduvad eeskirjad
    — 
    Veterinaariaalased õigusaktid ja kohtuveterinaarmeditsiin
    — 
    Teraapia
    — 
    Propedeutika
    c. 

    Loomakasvatus

    — 
    Loomakasvatus
    — 
    Söötmisõpetus
    — 
    Agronoomia
    — 
    Põllumajandus
    — 
    Aretus ja loomatervishoid
    — 
    Loomahügieen
    — 
    Etoloogia ja loomakaitse
    d. 

    Toiduhügieen

    — 
    Loomse päritoluga toiduainete analüüs ja kontroll
    — 
    Toiduhügieen ja -tehnoloogia
    — 
    Praktilised tööd (sealhulgas praktiline töö tapamajas ja toiduainetööstuses)

    Praktiline õpe võib toimuda praktikumi kujul tingimusel, et see toimub pädeva asutuse otsese kontrolli all täisajaga ja ei ületa 5aastase kõrgkooliõppe raames kuut kuud.

    Teoreetiline ja praktiline õpe peavad olema tasakaalustatud ja kooskõlastatud nii, et teadmisi ja oskusi on võimalik omandada asjakohasel viisil, mis võimaldab veterinaararstil täita kõiki tema ees seisvaid ülesandeid.

    ▼M14

    5.4.2.    Veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendav dokument



    Riik

    Kvalifikatsiooni tõendav dokument

    Väljaandev asutus

    Kvalifikatsiooni tõendavale dokumendile lisatav tunnistus

    Võrdluskuupäev

    België/Belgique/Belgien

    Diploma van dierenarts/Diplôme de docteur en médecine vétérinaire

    — De universiteiten/Les universités

     

    21.12.1980

     

    — De bevoegde Examencommissie van de Vlaamse Gemeenschap/Le Jury compétent d’enseignement de la Communauté française

    България

    Диплома за висше образование на образователно-квалификационна

    — Лесотехнически университет

    — София

    — Факултет Ветеринарна медицина

     

    1.1.2007

    степен магистър по специалност Ветеринарна медицина с професионална квалификация Ветеринарен лекар

    — Тракийски университет

    — Стара Загора, Ветеринарномедицински факултет

    Česko

    — Diplom o ukončení studia ve studijním programu veterinární lékařství (doktor veterinární medicíny, MVDr.)

    — Diplom o ukončení studia ve studijním programu veterinární hygiena a ekologie (doktor veterinární medicíny, MVDr.)

    Veterinární fakulta univerzity v České republice

     

    1.5.2004

    Danmark

    Bevis for kandidatuddannelsen i veterinærmedicin (cand.med.vet.)

    Københavns Universitet

     

    21.12.1980

    Deutschland

    — Zeugnis über das Ergebnis des Dritten Abschnitts der Tierärztlichen Prüfung und das Gesamtergebnis der Tierärztlichen Prüfung

    Der Vorsitzende des Prüfungsausschusses für die Tierärztliche Prüfung einer Universität oder Hochschule

     

    21.12.1980

    — Zeugnis über das Ergebnis der Tierärztlichen Prüfung und das Gesamtergebnis der Tierärztlichen Prüfung

     

     

    1.1.2006

    Eesti

    Diplom: täitnud veterinaarmeditsiini õppekava

    Eesti Põllumajandusülikool

     

    1.5.2004

    Loomaarstikraad

    Degree in Veterinary Medicine (DVM)

    Eesti Maaülikool

    Ελλάς

    Πτυχίο Κτηνιατρικής

    1.  Αριστοτέλειο Πανεπιστήμιο Θεσσαλονίκης

    2.  Πανεπιστήμιο Θεσσαλίας

     

    1.1.1981

    España

    Título de Licenciado en Veterinaria

    — Ministerio de Educación y Cultura

     

    1.1.1986

     

    — El rector de una Universidad

     

     

    Título de Graduado/a en Veterinaria

    — El rector de una Universidad

     

    1.1.1986

    France

    Diplôme d’Etat de docteur vétérinaire

    Ministère chargé de l’enseignement supérieur (Université Paris-Est-Créteil, Université Claude-Bernard Lyon I, Université de Nantes, Université Paul-Sabatier-Toulouse III) et ministère chargé de l’agriculture (École nationale vétérinaire d’Alfort, Institut d’enseignement supérieur et de recherche en alimentation, santé animale, sciences agronomiques et de l’environnement-VetAgroSup, École nationale vétérinaire, agroalimentaire et de l’alimentation-Oniris, École nationale vétérinaire de Toulouse)

     

    21.12.1980

    Hrvatska

    Diploma „doktor veterinarske medicine/doktorica veterinarske medicine”

    Veterinarski fakultet Sveučilišta u Zagrebu

     

    1.7.2013

    Ireland

    — Diploma of Bachelor in/of Veterinary Medicine (MVB)

    — Diploma of Membership of the Royal College of Veterinary Surgeons (MRCVS)

     

     

    21.12.1980

    Italia

    Diploma di laurea in medicina veterinaria

    Università

    Diploma di abilitazione all’esercizio della medicina veterinaria

    1.1.1985

    Κύπρος

    Πιστοποιητικό Εγγραφής Κτηνιάτρου

    Κτηνιατρικό Συμβούλιο

     

    1.5.2004

    Latvija

    Veterinārārsta diploms

    Latvijas Lauksaimniecības Universitāte

     

    1.5.2004

    Lietuva

    1.  Aukštojo mokslo diplomas (veterinarijos gydytojo (DVM))

    2.  Magistro diplomas (veterinarinės medicinos magistro kvalifikacinis laipsnis ir veterinarijos gydytojo profesinė kvalifikacija)

    1.  Lietuvos Veterinarijos Akademija

    2.  Lietuvos sveikatos mokslų universitetas

     

    1.5.2004

    Luxembourg

    Diplôme d’Etat de docteur en médecine vétérinaire

    Jury d’examen d’Etat

     

    21.12.1980

    Magyarország

    Okleveles állatorvos doktor oklevél (dr. vet)

    Felsőoktatási intézmény

     

    1.5.2004

    Malta

    Liċenzja ta’ Kirurgu Veterinarju

    Kunsill tal-Kirurġi Veterinarji

     

    1.5.2004

    Nederland

    Getuigschrift van met goed gevolg afgelegd diergeneeskundig/veeartsenijkundig examen

     

     

    21.12.1980

    Masterdiploma diergeneeskunde/Medicinae Veterinariae/Master’s degree in Veterinary Medicine (8)

    Faculteit Diergeneeskunde

    Österreich

    — Diplom-Tierarzt

    — Magister medicinae veterinariae

    Universität

     

    1.1.1994

    Polska

    Dyplom lekarza weterynarii

    1.  Szkoła Główna Gospodarstwa Wiejskiego w Warszawie

    2.  Akademia Rolnicza we Wrocławiu (1)

    3.  Uniwersytet Przyrodniczy we Wrocławiu (2)

    4.  Akademia Rolnicza w Lublinie (3)

    5.  Uniwersytet Przyrodniczy w Lublinie (4)

    6.  Uniwersytet Warmińsko-Mazurski w Olsztynie

    7.  Uniwersytet Przyrodniczy w Poznaniu (6)

    8.  Uniwersytet Rolniczy im. Hugona Kołłątaja w Krakowie oraz Uniwersytet Jagielloński w Krakowie (7)

     

    1.5.2004

    Portugal

    — Carta de curso de licenciatura em medicina veterinária

    — Carta de mestrado integrado em medicina veterinária

    Universidade

     

    1.1.1986

    România

    Diplomă de licență de doctor medic veterinar

    Diplomă de licență și master de doctor medic veterinar

    Universități

    Ministerul Educatiei Nationale (5)

     

    1.1.2007

    Slovenija

    Diploma, s katero se podeljuje strokovni naslov „doktor veterinarske medicine/doktorica veterinarske medicine”

    Univerza

    Spričevalo o opravljenem državnem izpitu s področja veterinarstva

    1.5.2004

    Slovensko

    Vysokoškolský diplom o udelení akademického titulu „doktor veterinárskeho lekárstva” („MVDr.”)

    Univerzita

     

    1.5.2004

    Suomi/Finland

    Eläinlääketieteen lisensiaatin tutkinto/Veterinärmedicine licentiatexamen

    Yliopisto

     

    1.1.1994

    Sverige

    Veterinärexamen

    Sveriges Lantbruksuniversitet

     

    1.1.1994

    United Kingdom

    1.  Bachelor of Veterinary Science (BVSc) (9)

    1.  University of Bristol

     

    21.12.1980

    2.  Bachelor of Veterinary Science (BVSc) (9)

    2.  University of Liverpool

    3.  Bachelor of Veterinary Medicine (Vet MB) (9)

    3.  University of Cambridge

    4.  Bachelor of Veterinary Medicine and Surgery (BVM&S) (9)

    4.  University of Edinburgh

    5.  Bachelor of Veterinary Medicine and Surgery (BVMS) (9)

    5.  University of Glasgow

    6.  Bachelor of Veterinary Medicine (BvetMed) (9)

    6.  University of London

    7.  Bachelor of Veterinary Medicine and Bachelor of Veterinary Surgery (B.V.M., B.V.S.) (9)

    7.  University of Nottingham

    (1)   

    Kehtiv kuni 22. novembrini 2006.

    (2)   

    23. novembrist 2006.

    (3)   

    Kehtiv kuni 10. aprillini 2008.

    (4)   

    11. aprillist 2008.

    (5)   

    10. jaanuarist 2011.

    (6)   

    1. oktoobrist 2011.

    (7)   

    1. oktoobrist 2012.

    (8)   

    31. detsembrist 2012.

    (9)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.

    ▼B

    V.5.   ÄMMAEMAND

    5.5.1.   Ämmaemanda õppekava (õppekavad I ja II)

    Ämmaemanda kvalifikatsiooni õppekava sisaldab kahte osa:

    A. 

    Teoreetiline ja erialane õpe

    a. 

    Põhiained

    — 
    Anatoomia ja füsioloogia alused
    — 
    Patoloogia alused
    — 
    Bakterioloogia, viroloogia ja parasitoloogia alused
    — 
    Biofüüsika, biokeemia ja radioloogia alused
    — 
    Pediaatria, eriti vastsündinute osas
    — 
    Hügieen, tervisekasvatus, ennetav meditsiin, haiguste varajane diagnoosimine
    — 
    Toitumine ja dieet, pöörates erilist tähelepanu naise, vastsündinu ja imiku toitumisele
    — 
    Sotsioloogia ja sotsioloogilis-meditsiiniliste küsimuste alused
    — 
    Farmakoloogia alused
    — 
    Psühholoogia
    — 
    Pedagoogika põhimõtted ja meetodid
    — 
    Sotsiaal- ja tervishoiualased õigusaktid ja tervishoiusüsteemi korraldus
    — 
    Kutse-eetika ja kutsealased õigusaktid
    — 
    Seksuaalkasvatus ja pereplaneerimine
    — 
    Ema ja vastsündinu seaduslik kaitse
    b. 

    Ämmaemanda tööga seonduvad eriained

    — 
    Anatoomia ja füsioloogia
    — 
    Embrüoloogia ja loote areng
    — 
    Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood
    — 
    Günekoloogiline ja sünnitusabialane patoloogia
    — 
    Rasedate nõustamine, tulevaste lapsevanemate ettevalmistus, sealhulgas psühholoogised aspektid
    — 
    Sünnituse ettevalmistus (sealhulgas teadmised sünnitusabi tehnilistest vahenditest
    — 
    Analgeesia, anesteesia ja elustamine
    — 
    Vastsündinu füsioloogia ja patoloogia
    — 
    Vastsündinu hooldus ja järelevalve
    — 
    Psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid
    B. 

    Praktiline ja kliiniline väljaõpe

    Väljaõpe toimub asjakohase järelevalve all:

    — 
    Rasedate nõustamine, mis hõlmab vähemalt 100 sünnituseelset läbivaatust.
    — 
    Vähemalt 40 raseda järelevalve ja hooldus.
    — 
    Vähemalt 40 sünnituse vastuvõtmine väljaõpetatava enda poolt; kui sünnitajate vähesuse tõttu ei ole seda arvu võimalik saavutada, võib arvu alandada 30-le tingimusel, et väljaõpetatav osaleb veel 20 sünnitusel.
    — 
    Aktiivne osalemine tuharseis-sünnitusel. Kui see ei ole tuharseis-sünnituste vähesuse tõttu võimalik, tuleb protsessi simuleerida.
    — 
    Episiotoomia läbiviimine ja sissejuhatus haava õmblemisse. Õmblemise sissejuhatus hõlmab teoreetilist õpet ja praktilist tööd. Õmblemise praktiline õpe hõlmab episiotoomiajärgsete haavade ja sünnitusteede väikeste rebendite õmblemist. Kui teisiti ei ole võimalik, võib olukorda vajadusel ka simuleerida.
    — 
    40 riskirühma kuuluva raseda, sünnitaja või sünnitanu järelevalve ja hooldus.
    — 
    Vähemalt 100 sünnitanu ja terve vastsündinu järelevalve ja hooldus.
    — 
    Vastsündinute, sealhulgas enneaegsete, ülekantud vastsündinute ning alakaaluliste ja haigete vastsündinute järelevalve ja hooldus.
    — 
    Günekoloogiliste ja sünnitusalaste patoloogiatega patsientide hooldus.
    — 
    Sissejuhatus hooldusesse meditsiini ja kirurgia valdkonnas. Sissejuhatus hõlmab teoreetilist õpet ja praktilist koolitust.

    Teoreetiline ja erialane õpe (õppekava A osa) peavad olema tasakaalustatud ja kooskõlastatud nii, et asjaomasel isikul on võimalik käesolevas lisas nimetatud teadmisi ja oskusi asjakohasel viisil omandada.

    Ämmaemanda praktiline koolitus (õppekava B osa) toimub pädeva asutuse järelevalvel haiglate asjaomastes osakondades või teistes heakskiidetud tervishoiuasutustes. Koolituse vältel osalevad ämmaemandaõpilased nendes tegevustes sedavõrd, kuivõrd need aitavad kaasa nende väljaõppele. Neile tutvustatakse ämmaemanda tööga kaasnevat vastutust.

    ▼M14

    5.5.2.    Ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendav dokument



    Riik

    Kvalifikatsiooni tõendav dokument

    Väljaandev asutus

    Kutsenimetus

    Võrdluskuupäev

    België/Belgique/Belgien

    Diploma van vroedvrouw/Diplôme d’accoucheuse

    — De erkende opleidingsinstituten/Les établissements d’enseignement

    — De bevoegde Examencommissie van de Vlaamse Gemeenschap/Le Jury compétent d’enseignement de la Communauté française

    Vroedvrouw/

    Accoucheuse

    23.1.1983

    България

    Диплома за висше образование на образователно-квалификационна степен „Бакалавър” с професионална квалификация „Акушерка”

    Университет

    Акушеркa

    1.1.2007

    Česko

    1.  Diplom o ukončení studia ve studijním programu ošetřovatelství ve studijním oboru porodní asistentka (bakalář, Bc.)

    1.  Vysoká škola zřízená nebo uznaná státem

    Porodní asistentka

    1.5.2004

    2.  Diplom o ukončení studia ve studijním programu porodní asistence ve studijním oboru porodní asistentka (bakalář, Bc.)

    2.  Vysoká škola zřízená nebo uznaná státem

    3.  Diplom o ukončení studia ve studijním oboru diplomovaná porodní asistentka (diplomovaný specialista, DiS.)

    3.  Vyšší odborná škola zřízená nebo uznaná státem

    Danmark

    Bevis for uddannelsen til professionsbachelor i jordemoderkundskab

    Professionshøjskole

    Jordemoder

    23.1.1983

    Deutschland

    Zeugnis über die staatliche Prüfung für Hebammen und Entbindungspfleger

    Staatlicher Prüfungsausschuss

    — Hebamme

    — Entbindungspfleger

    23.1.1983

    Eesti

    Diplom ämmaemanda erialal

    — Tallinna Meditsiinikool

    Ämmaemand

    1.5.2004

     

    — Tartu Meditsiinikool

    Ämmaemanda diplom

    — Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

     

    — Tartu Tervishoiu Kõrgkool

    Ελλάς

    1.  Πτυχίο Τμήματος Μαιευτικής Τεχνολογικών Εκπαιδευτικών Ιδρυμάτων (Τ.Ε.Ι.)

    1.  Τεχνολογικά Εκπαιδευτικά Ιδρύματα (Τ.Ε.Ι.)

    — Μαία

    23.1.1983

    2.  Πτυχίο του Τμήματος Μαιών της Ανωτέρας Σχολής Στελεχών Υγείας και Κοινων. Πρόνοιας (ΚΑΤΕΕ)

    2.  ΚΑΤΕΕ Υπουργείου Εθνικής Παιδείας και Θρησκευμάτων

    — Μαιευτής

    3.  Πτυχίο Μαίας Ανωτέρας Σχολής Μαιών

    3.  Υπουργείο Υγείας και Πρόνοιας

     

    España

    — Título de matrona

    — Título de asistente obstétrico (matrona)

    — Título de enfermería obstétrica-ginecológica

    Ministerio de Educación y Cultura

    — Matrona

    — Asistente obstétrico

    1.1.1986

    France

    Diplôme d’Etat de sage-femme

    L’Etat

    Université

    Sage-femme

    23.1.1983

    Hrvatska

    Svjedodžba „prvostupnik (baccalaureus) primaljstva/sveučilišna prvostupnica (baccalaurea) primaljstva”

    — Medicinski fakulteti sveučilišta u Republici Hrvatskoj

    — Sveučilišta u Republici Hrvatskoj

    — Veleučilišta i visoke škole u Republici Hrvatskoj

    Prvostupnik (baccalaureus) Primaljstva/Prvostupnica (baccalaurea) primaljstva

    1.7.2013

    Ireland

    1.  Certificate in Midwifery (1)

    1.  An Bórd Altranais (The Nursing Board) [up to 1.10.2012];

    Bórd Altranais agus Cnáimhseachais na hEireann (The Nursing and Midwifery Board of Ireland, NMBI) [from 2.10.2012].

    Registered Midwife (RM)

    23.1.1983

    2.  B.Sc. in Midwifery approved by the NMBI (2)

    2.  A third-level Institution delivering a Midwifery education programme approved by the NMBI

    3.  Higher/Post-graduate Diploma in Midwifery approved by the NMBI (2)

    3.  Third-level Institution delivering Higher/Post-graduate Diploma in Midwifery approved by the NMBI

    Italia

    1.  Diploma d’ostetrica (4)

    1.  Scuole riconosciute dallo Stato (4)

    Ostetrica (4)

    23.1.1983

    2.  Laurea in ostetricia (5)

    2.  Università (5)

    Κύπρος

    Δίπλωμα στο μεταβασικό πρόγραμμα Μαιευτικής

    Νοσηλευτική Σχολή

    Εγγεγραμμένη Μαία

    1.5.2004

    Latvija

    Diploms par vecmātes kvalifikācijas iegūšanu

    Māsu skolas

    Vecmāte

    1.5.2004

    Lietuva

    1.  Aukštojo mokslo diplomas, nurodantis suteiktą bendrosios praktikos slaugytojo profesinę kvalifikaciją, ir profesinės kvalifikacijos pažymėjimas, nurodantis suteiktą akušerio profesinę kvalifikaciją

    1.  Universitetas

    Akušeris

    1.5.2004

    — Pažymėjimas, liudijantis akušerio profesinę praktiką

     

    2.  Aukštojo mokslo diplomas (neuniversitetinės studijos), nurodantis suteiktą bendrosios praktikos slaugytojo profesinę kvalifikaciją, ir profesinės kvalifikacijos pažymėjimas, nurodantis suteiktą akušerio profesinę kvalifikaciją

    2.  Kolegija

    — Pažymėjimas, liudijantis akušerio profesinę praktiką

     

    3.  Aukštojo mokslo diplomas (neuniversitetinės studijos), nurodantis suteiktą akušerio profesinę kvalifikaciją

    3.  Kolegija

    4.  Bakalauro diplomas (slaugos bakalauro kvalifikacinis laipsnis ir bendrosios praktikos slaugytojo profesinė kvalifikacija)

    Ir Profesinės kvalifikacijos pažymėjimas (akušerio profesinė kvalifikacija)

    4.  Universitetas

    5.  Profesinio bakalauro diplomas (slaugos profesinio bakalauro kvalifikacinis laipsnis ir bendrosios praktikos slaugytojo profesinė kvalifikacija)

    Ir Profesinės kvalifikacijos pažymėjimas (akušerio profesinė kvalifikacija)

    5.  Kolegija

    6.  Profesinio bakalauro diplomas (akušerijos profesinio bakalauro kvalifikacinis laipsnis ir akušerio profesinė kvalifikacija)

    6.  Kolegija

    Luxembourg

    Diplôme de sage-femme (6)

    Ministère de l’éducation nationale, de la formation professionnelle et des sports

    Sage-femme

    23.1.1983

     

    Brevet de Technicien Supérieur - Spécialité: Sage-femme (7)

    Lycée Technique pour Professions de Santé

     

     

    Magyarország

    1.  Szülésznő bizonyítvány

    1.  Iskola/főiskola

    Szülésznő

    1.5.2004

    2.  Szülésznő oklevél

    2.  Felsőoktatási intézmény

    Malta

    Lawrja jew diploma fl-Istudji tal-Qwiebel

    Università ta’ Malta

    Qabla

    1.5.2004

    Nederland

    Diploma van verloskundige

    Door het Ministerie van Volksgezondheid, Welzijn en Sport erkende opleidings-instellingen

    Verloskundige

    23.1.1983

    Österreich

    1.  Hebammen-Diplom

    1.  – Hebammenakademie

    Bundeshebammenlehranstalt

    Hebamme

    1.1.1994

    2.  Diplom über den Abschluss des Fachhochschul-Bachelorstudiengangs „Hebamme”

    2.  Fachhochschulrat

    Polska

    — Dyplom ukończenia studiów wyższych na kierunku położnictwo z tytułem „magister położnictwa”

    — Dyplom ukończenia studiów wyższych zawodowych na kierunku/specjalności położnictwo z tytułem „licencjat położnictwa”

    Instytucja prowadząca kształcenie na poziomie wyższym uznana przez właściwe władze (Higher education institution recognised by the competent authorities)

    Położna

    1.5.2004

    Portugal

    1.  Diploma/Carta de Curso de especialização em enfermagem de saúde materna e obstétrica

    1.  Ecolas de Enfermagem

    Enfermeiro especialista em enfermagem de saúde materna e obstétrica

    1.1.1986

    2.  Diploma/carta de curso de estudos superiores especializados em enfermagem de saúde materna e obstétrica

    2.  Escolas Superiores de Enfermagem

    3.  Diploma/Carta (curso de pós-licenciatura) especialização em enfermagem de saúde materna e

    obstétrica

    3.  – Escolas Superiores de Enfermagem

    — Escolas Superiores de Saúde

    4.  Diploma do Curso de Mestrado em Enfermagem de Saúde Materna e Obstétrica

    4.  – Escolas Superiores de Enfermagem

     

    — Escolas Superiores de Saúde

    România

    Diplomă de licență de moașă

    Universități

    Moașă

    1.1.2007

    Slovenija

    Diploma, s katero se podeljuje strokovni naslov „diplomirana babica/diplomirani babičar”

    1.  Univerza

    2.  Visoka strokovna šola

    diplomirana babica/diplomirani babičar

    1.5.2004

    Slovensko

    1.  DIPLOM pôrodná asistencia „bakalár” („Bc.”)

    1.  Vysoká škola/Univerzita

    Pôrodná asistentka

    1.5.2004

    2.  DIPLOM diplomovaná pôrodná asistentka

    2.  Stredná zdravotnícka škola

    Suomi/Finland

    1.  Kätilön tutkinto/barnmorskeexamen

    1.  Terveydenhuoltooppi-laitokset/hälsovårdsläroanstalter

    Kätilö/Barnmorska

    1.1.1994

    2.  Sosiaali- ja terveysalan ammattikorkeakoulututkinto, kätilö (AMK)/yrkeshögskoleexamen inom hälsovård och det sociala området, barnmorska (YH)

    2.  Ammattikorkeakoulut/Yrkeshögskolor

    Sverige

    Barnmorskeexamen

    Universitet eller högskola

    Barnmorska

    1.1.1994

    United Kingdom

    A qualification approved by the Nursing and Midwifery Council or its predecessor bodies as attesting to the completion of training as required for midwives by Article 40 and the standard of proficiency as required for registration as a Registered Midwife in its register (3) (8)

    Education institution approved by the Nursing and Midwifery Council or its predecessor bodies

    Registered Midwife

    23.1.1983

    (1)   

    Kõnealune kvalifikatsiooni tõendav dokument tagab selle omaniku kvalifikatsiooni automaatse tunnustamise, kui see on välja antud liikmesriigi kodanikule, kes omandas kvalifikatsiooni Iirimaal.

    (2)   

    Kõnealune teave kvalifikatsiooni tõendava dokumendi kohta lisati selle tagamiseks, et Iirimaal õpingud läbinutel oleks õigus automaatsele tunnustamisele, tarviduseta end Iirimaal registreerida, kuna selline registreerimine ei ole kvalifikatsiooni omandamise osa.

    (3)   

    Kõnealune teave kvalifikatsiooni tõendava dokumendi kohta lisati selle tagamiseks, et Ühendkuningriigis õpingud läbinutel oleks õigus kvalifikatsiooni automaatsele tunnustamisele, tarviduseta end registreerida, kuna selline registreerimine ei ole kvalifikatsiooni omandamise osa.

    (4)   

    Kehtiv kuni 2001. aastani.

    (5)   

    2001/2002. aastast.

    (6)   

    14. septembrini 2012.

    (7)   

    15. septembrist 2012.

    (8)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.

    ▼B

    V.6.   PROVIISOR

    5.6.1.   Proviisori õppekava

    — 
    Botaanika ja zooloogia
    — 
    Füüsika
    — 
    Üldine ja anorgaaniline keemia
    — 
    Orgaaniline keemia
    — 
    Analüütiline keemia
    — 
    Farmatseutiline keemia, sealhulgas ravimite analüüsimine
    — 
    Üldine ja rakenduslik (meditsiiniline) biokeemia
    — 
    Anatoomia ja füsioloogia, meditsiiniterminoloogia
    — 
    Mikrobioloogia
    — 
    Farmakoloogia ja farmakoteraapia
    — 
    Farmatseutiline tehnoloogia
    — 
    Toksikoloogia
    — 
    Farmakognoosia
    — 
    Õigusaktid ja vajadusel kutse-eetika

    Teoreetiline ja praktiline õpe peavad olema vahekorras, mis jätab teooriale igas aines piisavalt ruumi säilitamaks õppe kõrgkoolikohast korraldust.

    ▼M14

    5.6.2.    Proviisori kvalifikatsiooni tõendav dokument



    Riik

    Kvalifikatsiooni tõendav dokument

    Väljaandev asutus

    Kvalifikatsiooni tõendavale dokumendile lisatav tunnistus

    Võrdluskuupäev

    België/Belgique/Belgien

    Diploma van apotheker/Diplôme de pharmacien

    — De universiteiten/Les universities

    — De bevoegde Examencommissie van de Vlaamse Gemeenschap/Le Jury compétent d’enseignement de la Communauté française

     

    1.10.1987

    България

    Диплома за висше образование на образователно-квалификационна степен „Магистър” по „Фармация” с професионална квалификация „Магистър-фармацевт”

    Университет

     

    1.1.2007

    Česko

    Diplom o ukončení studia ve studijním programu farmacie (magistr, Mgr.)

    Farmaceutická fakulta univerzity v České republice

     

    1.5.2004

    Danmark

    Bevis for kandidatuddannelsen i farmaci (cand.pharm.)

    Det Farmaceutiske Fakultet, Københavns Universitet

     

    1.10.1987

    Bevis for kandidatuddannelsen i farmaci (cand.pharm.)

    Syddansk Universitet

    Deutschland

    Zeugnis über die Staatliche Pharmazeutische Prüfung

    Zuständige Behörden

     

    1.10.1987

    Eesti

    Diplom proviisori õppekava läbimisest

    Farmaatsiamagister

    Master of Science in Pharmacy (MSc)

    Tartu Ülikool

     

    1.5.2004

    Ελλάς

    Άδεια άσκησης φαρμακευτικού επαγγέλματος

    — Περιφέρεια

    — Νομαρχιακή Αυτοδιοίκηση

     

    1.10.1987

    España

    Título de Licenciado en Farmacia

    — Ministerio de Educación y Cultura

     

    1.10.1987

     

    — El rector de una universidad

     

     

    Título de Graduado/a en Farmacia

    — El rector de una Universidad

     

    1.1.1986

    France

    — Diplôme d’Etat de pharmacien

    — Diplôme d’Etat de docteur en pharmacie

    Universités

     

    1.10.1987

    Hrvatska

    Diploma „magistar farmacije/magistra farmacije”

    — Farmaceutsko-biokemijski fakultet Sveučilišta u Zagrebu

    — Medicinski fakultet Sveučilišta u Splitu

    — Kemijsko-tehnološki fakultet Sveučilišta u Splitu

     

    1.7.2013

    Ireland

    1.  Certificate of Registered Pharmaceutical Chemist (1)

    Certificate of Registration as a Pharmacist (1)

    1.  Cumann Cógaiseoirí na hEireann

    (Pharmaceutical Society of Ireland)

     

    1.10.1987

    2.  A degree in Pharmacy recognised by the Pharmaceutical Society of Ireland (2)

    2.  Universities delivering degrees in pharmacy recognised by the Pharmaceutical Society of Ireland

    2.  Notification from the Pharmaceutical Society of Ireland that the person named therein is the holder of a qualification appropriate for practicing as a pharmacist

    Italia

    Diploma o certificato di abilitazione all’esercizio della professione di farmacista ottenuto in seguito ad un esame di Stato

    Università

     

    1.11.1993

    Κύπρος

    Πτυχίο Φαρμακευτικής

    Πανεπιστήμιο Frederick

    Βεβαίωση Επιτυχίας στις εξετάσεις για την Εγγραφή Φαρμακοποιού

    1.5.2004

    Πανεπιστήμιο Λευκωσίας

     

    Ευρωπαϊκό Πανεπιστήμιο Κύπρου

     

    Latvija

    Farmaceita diploms

    Universitātes tipa augstskola

     

    1.5.2004

    Veselības zinātņu maģistra grāds farmācijā

    Universitāte

    Lietuva

    1.  Aukštojo mokslo diplomas, nurodantis suteiktą vaistininko profesinę kvalifikaciją

    2.  Magistro diplomas (farmacijos magistro kvalifikacinis laipsnis ir vaistininko profesinė kvalifikacija)

    Universitetas

     

    1.5.2004

    Luxembourg

    Diplôme d’Etat de pharmacien

    Jury d’examen d’Etat + visa du ministre de l’éducation nationale

     

    1.10.1987

    Magyarország

    Okleveles gyógyszerész oklevél (magister pharmaciae, abbrev: mag. Pharm)

    Egyetem

     

    1.5.2004

    Malta

    Lawrja fil-Farmaċija

    Università ta’ Malta

     

    1.5.2004

    Nederland

    Getuigschrift van met goed gevolg afgelegd apothekersexamen

    Faculteit Farmacie

     

    1.10.1987

    Master of Science Farmacie (6)

    Österreich

    Staatliches Apothekerdiplom

    Österreichische Apothekerkammer

     

    1.10.1994

    Polska

    Dyplom ukończenia studiów wyższych na kierunku farmacja z tytułem „magister farmacji”

    Szkoły wyższe

     

    1.5.2004

    Portugal

    1  Licenciatura em Farmácia

    2  Carta de curso de licenciatura em Ciências Farmacêuticas

    Instituição de Ensino Superior Universitário

     

    1.10.1987

    3  Mestrado Integrado em Ciências Farmacêuticas

    1.1.2007

    România

    Diplomă de licență de farmacist

    Diploma de licență și master (5)

    Universități

    Ministerul Educației Nationale

     

    1.1.2007

    Slovenija

    Diploma, s katero se podeljuje strokovni naziv „magister farmacije/magistra farmacije”

    Univerza

    Potrdilo o opravljenem strokovnem izpitu za poklic magister farmacije/magistra farmacije

    1.5.2004

    Slovensko

    DIPLOM

    farmácia

    magister („Mgr.”)

    Univerzita

     

    1.5.2004

    Suomi/Finland

    Proviisorin tutkinto/Provisorexamen

    Yliopisto

     

    1.10.1994

    Sverige

    Apotekarexamen

    Universitet och högskolor

     

    1.10.1994

    United Kingdom

    1.  Certificate of Registered Pharmacist (3) (7)

     

     

    1.10.1987

    2.  A degree in pharmacy approved by either the General Pharmaceutical Council (formerly Royal Pharmaceutical Society of Great Britain) or the Pharmaceutical Society of Northern Ireland (4) (7)

    Universities delivering pharmacy degrees approved by the General Pharmaceutical Council (formerly Royal Pharmaceutical Society of Great Britain) or the Pharmaceutical Society of Northern Ireland

    Notification from the General Pharmaceutical Council or Pharmaceutical Society of Northern Ireland confirming successful completion of the approved pharmacy degree, 12 months practical training and a pass of the registration assessment.

    (1)   

    Kõnealune kvalifikatsiooni tõendav dokument tagab selle omaniku kvalifikatsiooni automaatse tunnustamise, kui see on välja antud liikmesriigi kodanikule, kes omandas kvalifikatsiooni Iirimaal.

    (2)   

    Kõnealune teave kvalifikatsiooni tõendava dokumendi kohta lisati selle tagamiseks, et Iirimaal õpingud läbinutel oleks õigus automaatsele tunnustamisele, tarviduseta end Iirimaal registreerida. Sellistel puhkudel tõendab lisatud tunnistus kõigi kvalifikatsiooninõuete täitmist.

    (3)   

    Kõnealune kvalifikatsiooni tõendav dokument tagab selle omaniku kvalifikatsiooni automaatse tunnustamise, kui see on välja antud liikmesriigi kodanikule, kes omandas kvalifikatsiooni Ühendkuningriigis.

    (4)   

    Kõnealune teave kvalifikatsiooni tõendava dokumendi kohta lisati selle tagamiseks, et Ühendkuningriigis õpingud läbinutel oleks õigus kvalifikatsiooni automaatsele tunnustamisele, tarviduseta end registreerida. Sellistel puhkudel tõendab lisatud tunnistus kõigi kvalifikatsiooninõuete täitmist.

    (5)   

    10. jaanuarist 2011.

    (6)   

    1. septembrist 2002.

    (7)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.

    ▼B

    V.7.   ARHITEKT

    ▼M14

    5.7.1.    Artikli 46 kohaselt tunnustatud arhitekti kvalifikatsiooni tõendav dokument



    Riik

    Kvalifikatsiooni tõendav dokument

    Väljaandev asutus

    Kvalifikatsiooni tõendavale dokumendile lisatav tunnistus

    Akadee-miline võrdlusaasta

    België/Belgique/Belgien

    1.  Architect/Architecte

    — Nationale hogescholen voor architectuur/Ecoles nationales supérieures d’architecture

    Certificat de stage délivré par l’Ordre des Architectes/Stagegetuigschrift afgeleverd door de Orde van Architecten

    1988/1989

     

    — Hogere-architectuur-instituten/Instituts supérieurs d’architecture (until 2007/2008)

     

    — Provinciaal Hoger Instituut voor Architectuur te Hasselt/Ecole provinciale supérieure d’architecture de Hasselt

     

    — Koninklijke Academies voor Schone Kunsten/Académies royales des Beaux-Arts

     

    — Sint-Lucasscholen/Ecoles Saint-Luc

    2.  Burgerlijke ingenieur-architect/Ingénieur Civil Architecte

    — Faculteiten Toegepaste Wetenschappen van de Universiteiten/Facultés des sciences appliquées des universités (until 2007/2008)

    — „Faculté Polytechnique” van Mons (until 2007/2008)

     

    3.  Burgerlijk Ingenieur- Architect (Ir. Arch.)

    — Katholieke Universiteit Leuven, faculteit ingenieurswetenschappen (until 2007/2008)

     

    2004/2005

     

    — Vrije Universiteit Brussel, faculteit ingenieurswetenschappen

     

    4.  Master en architecture

    — Instituts Supérieurs d’architecture (until 2009/2010)

     

    2008/2009

     

    — Université de Liège (as of 2010/2011 until 2011/2012)

    5.  Master en architecture, à finalité spécialisée

    — Faculté d’architecture et d’urbanisme de l’Université de Mons (as of 2010/2011 until 2015/2016)

     

    — Faculté d’Architecture, d’ingénierie architecturale, d’urbanisme de l’Université Catholique de Louvain (as of 2010/2011)

     

    — Faculté d’architecture La Cambre-Horta de l’Université Libre de Bruxelles (as of 2010/2011)

     

    6.  Master en architecture, à finalité spécialisée (Art de bâtir et Urbanisme)

    — Université de Liège

     

    2012/2013

     

    7.  Master en architecture, à finalité spécialisée en art de bâtir

    — Faculté d’architecture et d’urbanisme de l’Université de Mons

     

    2016/2017

     

    8.  Master en architecture, à finalité spécialisée en urbanisme

    — Faculté d’architecture et d’urbanisme de l’Université de Mons

     

    2016/2017

     

    9.  Master en ingénieur civil architecte, à finalité spécialisée

    — Ecole Polytechnique de Louvain de l’Université Catholique de Louvain (until 2009/2010)

     

    2008/2009

     

     

    — Faculté d’Architecture, d’ingénierie architecturale, d’urbanisme de l’Université Catholique de Louvain (as of 2010/2011)

     

     

     

    10.  Master Ingénieur Civil Architecte, à finalité spécialisée

    — Faculté Polytechnique de Mons

     

    2008/2009

     

     

    — Université de Mons, Faculté Polytechnique (as of 2009/2010)

     

     

     

    11.  Master en ingénieur civil architecte, à finalité spécialisée/approfondie

    — Faculté des Sciences appliquées de l’Université de Liège

     

    2008/2009

    България

    Магистър-Специалност aрхитектура

    — Университет по архитектура, строителство и геодезия - София, Архитектурен факултет

    Свидетелство, издадено от компетентната Камара на архитектите, удостоверяващо изпълнението на предпоставките, необходими за регистрация като архитект с пълна проектантска правоспособност в регистъра на архитектите

    2010/2011

     

    — Варненски свободен университет „Черноризец Храбър”, Варна, Архитектурен факултет

    2007/2008

     

    — Висше строително училище „Любен Каравелов”, Архитектурен факултет

    2009/2010

    Česko

    Architektura a urbanismus

    — Fakulta architektury, České vysoké učení technické (ČVUT) v Praze

    Osvědčení o splnění kvalifikačních požadavků pro samostatný výkon profese architekta vydané Českou komorou architektů

    2007/2008

     

     

    — Vysoké učení technické v Brně, Fakulta architektury

     

     

    Inženýr architekt (Ing.Arch.)

    — Technická univerzita v Liberci, Fakulta umění a architektury

     

     

     

    Magistr umění v oboru architektura (MgA.)

    — Vysoká škola uměleckoprůmyslová v Praze

     

     

    Magistr umění v oboru Architektonická tvorba, MgA

    — Akademie výtvarných umění v Praze

    2007/2008

     

    Master of Architecture and Urbanism, Ing.arch.

    — Architectural Institute in Prague (ARCHIP)

     

    2015/2016

    Danmark

    Bevis for kandidatuddannelsen i arkitektur (cand.arch.)

    — Kunstakademiets Arkitektskole i København

     

    1988/1989

    — Arkitektskolen i Århus

    Deutschland

    Diplom-Ingenieur,

    — Universitäten (Architektur/Hochbau)

    Bescheinigung einer zuständigen Architektenkammer über die Erfüllung der Qualifikationsvoraussetzungen im Hinblick auf eine Eintragung in die Architektenliste

    1988/1989

    Diplom-Ingenieur Univ.

    — Technische Hochschulen (Architektur/Hochbau)

     

    — Technische Universitäten (Architektur/Hochbau)

     

    — Universitäten-Gesamthochschulen (Architektur/Hochbau)

     

    — Hochschulen für bildende Künste

     

    — Hochschulen für Künste

    Diplom-Ingenieur, Diplom-Ingenieur FH

    — Fachhochschulen (Architektur/Hochbau)

     

    — Universitäten-Gesamthochschulen (Architektur/Hochbau) bei entsprechenden Fachhochschulstudiengängen

     

    Master of Arts - M.A.

    — Hochschule Bremen — University of applied Sciences, Fakultät Architektur, Bau und Umwelt — School of Architecture Bremen

     

    2003/2004

     

     

    — Fachhochschule Münster (University of Applied Sciences) – Muenster School of Architecture

     

    2000/2001

     

     

    — Georg-Simon-Ohm-Hochschule Nürnberg Fakultät Architektur

     

    2005/2006

     

     

    — Hochschule Anhalt (University of Applied Sciences) Fachbereich Architektur, Facility Management und Geoinformation

     

    2010/2011

     

     

    — Hochschule Regensburg (University of Applied Sciences), Fakultät für Architektur

     

    2007/2008

     

     

    — Technische Universität München, Fakultät für Architektur

     

    2009/2010

     

     

    — Hochschule Lausitz, Studiengang Architektur, Fakultät für Bauen „seit Juli 2013: Brandenburgische Technische Universität Cottbus-Senftenberg”

     

    2009/2010

     

     

    — Fachhochschule Lübeck, University of Applied Sciences, Fachbereich Bauwesen

     

    2004/2005

     

     

    — Fachhochschule für Technik und Wirtschaft Dresden, Fakultät Bauingenieurwesen/Architektur

     

    2005/2006

     

     

    — Fachhochschule Erfurt/University of Applied Sciences

     

    2006/2007

     

     

    — Hochschule Augsburg/Augsburg University of Applied Sciences

     

    2005/2006

     

     

    — Hochschule Koblenz, Fachbereich Bauwesen

     

    2004/2005

     

     

    — Hochschule München/Fakultät für Architektur

     

    2005/2006

     

     

    — Hochschule für Technik Stuttgart, Fakultät Architektur und Gestaltung

     

    2005/2006

     

     

    — SRH Hochschule Heidelberg

     

    2013/2014

     

     

    — Staatliche Akademie der Bildenden Künste Stuttgart, Fachbereich Architektur

     

    2006/2007

     

     

    — Hochschule Konstanz Technik, Wirtschaft und Gestaltung (HTWG)

     

    2014/2015

     

     

    — Jade Hochschule Fachbereich Archtektur

     

    2016/2017

     

    — Fachhochschule Potsdam, Fachbereich Architektur und Städtebau

     

    2016/2017

     

    Master of Arts (in Kombination mit einem Bachelorabschluss in Architektur)

    Hochschule Trier Fachbereich Gestaltung - Fachrichtung Architektur

     

    2007/2008

     

    Master of Engineering (in Kombination mit einem Bachelorabschluss in Engineering)

    Technische Hochschule Mittelhessen (University of Applied Sciences) Fachbereich Bauwesen

     

    2010/2011

     

    Bachelor of Arts - B.A.

    — Hochschule Anhalt (University of Applied Sciences) Fachbereich Architektur, Facility Management und Geoinformation

     

    2010/2011

     

     

    — Technische Universität München, Fakultät für Architektur

     

    2009/2010

     

     

    — Alanus Hochschule für Kunst und Gesellschaft, Bonn

     

    2007/2008

     

     

    — Hochschule Konstanz Technik, Wirtschaft und Gestaltung (HTWG)

     

    2014/2015

     

    Bachelor of Sciences (B.Sc.)

    Hochschule Bochum, Fachbereich Architektur

     

    2003/2004

     

     

    — Universität Stuttgart, Fakultät 1: Architektur und Stadtplanung

     

    2009/2010

     

    Master of Science

    Technische Universität Braunschweig, Fakultät Architektur, Bauingenieurwesen und Umweltwissenschaften

     

    2007/2008

     

     

    — Leibniz Universität Hannover, Fakultät für Architektur und Landschaft

     

    2011/2012

     

     

    — Fachhochschule Aachen, Fachbereich Architektur

     

    2009/2010

     

     

    — Universität Stuttgart, Architektur und Stadtplanung

     

    2013/2014

     

    Master of Science (M.Sc.) in Kombination mit dem Bachelor of Science (B.Sc.)

    — Bauhaus-Universität Weimar

     

    2005/2006

     

     

    — Bauhaus-Universität Weimar, Fakultät Architektur

     

    2008/2009

     

     

    — Bauhaus-Universität Weimar, Fakultät Architektur und Urbanistik

     

    2013/2014

    Eesti

    Arhitektuurimagister

    Eesti Kunstiakadeemia

     

    2006/2007

    Ελλάς

    Δίπλωμα Αρχιτέκτονα - Μηχανικού

    — Εθνικό Μετσόβιο Πολυτεχνείο (ΕΜΠ), τμήμα αρχιτεκτόνων – μηχανικών

    Βεβαίωση που χορηγεί το Τεχνικό Επιμελητήριο Ελλάδας (ΤΕΕ) και η οποία επιτρέπει την άσκηση δραστηριοτήτων στον τομέα της αρχιτεκτονικής

    1988/1989

     

     

    — Αριστοτέλειο Πανεπιστήμιο Θεσσαλονίκης (ΑΠΘ), τμήμα αρχιτεκτόνων – μηχανικών της Πολυτεχνικής σχολής

     

     

     

    — Πανεπιστήμιο Πατρών, τμήμα αρχιτεκτόνων - μηχανικών της Πολυτεχνικής σχολής

    2003/2004

     

     

    — Πανεπιστήμιο Θεσσαλίας, Πολυτεχνική Σχολή, Τμήμα Αρχιτεκτόνων Μηχανικών

     

    1999/2000

     

     

    — Δημοκρίτειο Πανεπιστήμιο Θράκης, Πολυτεχνική Σχολή, Τμήμα Αρχιτεκτόνων Μηχανικών

     

    1999/2000

     

     

    — Πολυτεχνείο Κρήτης, Σχολή Αρχιτεκτόνων Μηχανικών

     

    2004/2005

    España

    Título oficial de arquitecto

    Rectores de las universidades enumeradas a continuación:

     

    1988/1989

     

     

    — Universidad politécnica de Cataluña, escuelas técnicas superiores de arquitectura de Barcelona o del Vallès

     

     

     

     

    — Universidad politécnica de Madrid, escuela técnica superior de arquitectura de Madrid

     

     

     

     

    — Escuela de Arquitectura de la Universidad de Las Palmas de Gran Canaria

     

     

     

     

    — Universidad politécnica de Valencia, escuela técnica superior de arquitectura de Valencia

     

     

     

     

    — Universidad de Sevilla, escuela técnica superior de arquitectura de Sevilla

     

     

     

     

    — Universidad de Valladolid, escuela técnica superior de arquitectura de Valladolid

     

     

     

     

    — Universidad de Santiago de Compostela, escuela técnica superior de arquitectura de La Coruña

     

     

     

     

    — Universidad del País Vasco, escuela técnica superior de arquitectura de San Sebastián

     

     

     

     

    — Universidad de Navarra, escuela técnica superior de arquitectura de Pamplona

     

     

     

     

    — Universidad de A Coruña

     

    1991/1992

     

     

    — Universidad de Granada, Escuela Técnica Superior de Arquitectura de Granada

     

    1994/1995

     

     

    — Universidad de Alicante, escuela politécnica superior de Alicante

     

    1997/1998

     

     

    — Universidad Europea de Madrid

     

    1998/1999

     

     

    — Universidad Ramón Llull, escuela técnica superior de arquitectura de La Salle

     

     

     

     

    — Universidad politécnica de Cataluña, escuela técnica superior de arquitectura de Barcelona

     

    1999/2000

     

     

    — Universidad Alfonso X El Sabio, centro politécnico superior de Villanueva de la Cañada

     

     

     

     

    — Universidad de Alcalá (Escuela de Arquitectura)

     

     

     

     

    — Universidad Internacional de Cataluña, Escuela Técnica Superior de Arquitectura

     

     

     

     

    — Universidad S.E.K. de Segovia, centro de estudios integrados de arquitectura de Segovia

     

     

     

     

    — Universidad Camilo José Cela de Madrid

     

    2000/2001

     

     

    — Universidad San Pablo CEU

     

    2001/2002

     

     

    — Universidad CEU Cardenal Herrera, Valencia-Escuela Superior de Enseñanzas Técnicas

     

    2002/2003

     

     

    — Universidad Rovira i Virgili

     

    2005/2006

     

     

    — Universidad de Málaga. Escuela Técnica Superior de Arquitectura

     

     

     

     

    — Universidad de Girona. Escuela Politécnica Superior

     

     

     

     

    — Universidad Pontificia de Salamanca

     

     

     

     

    — Universidad Francisco de Vitoria

     

    2006/2007

     

     

    — IE Universidad. Escuela Técnica Superior de Estudios Integrados de Arquitectura

     

    2009/2010

     

    Título de Graduado/a en Arquitectura

    — IE Universidad, Escuela Técnica Superior de Estudios Integrados de Arquitectura

     

    2008/2009

     

     

    — Universidad de Zaragoza. Escuela de Ingeniería y Arquitectura

     

     

     

     

    — Universidad Católica San Antonio de Murcia

     

     

     

     

    — Universidad Politécnica de Cartagena

     

     

     

     

    — Universidad Europea de Madrid

     

    2009/2010

     

     

    — Universitat Internacional de Catalunya

     

     

     

     

    — Universidad San Jorge (Zaragoza)

     

     

     

     

    — Universidad de Navarra

     

     

     

     

    — Universidad de Girona. Escuela Politécnica Superior

     

     

     

     

    — Universitat Ramon Llull, la Salle

     

     

     

     

    — Universidad Alfonso X el Sabio

     

     

     

     

    — Universidad San Pablo CEU - Madrid

     

    2010/2011

     

     

    — Universitat Politècnica de València

     

     

     

     

    — Universidad de A Coruña. Escuela Técnica Superior de Arquitectura de A Coruña

     

     

     

     

    — Universidad Rovira i Virgili

     

     

     

     

    — Universidad Cardenal Herrera CEU

     

     

     

     

    — Universidad Francisco de Vitoria

     

     

     

     

    — Universidad de Málaga. Escuela Técnica Superior de Arquitectura

     

     

     

     

    — Universidad de Las Palmas de Gran Canaria. Escuela de Arquitectura

     

     

     

     

    — Universidad de Castilla La Mancha. Escuela de Arquitectura

     

     

     

     

    — Universidad Camilo José Cela de Madrid

     

     

     

     

    — Universidad de Alicante, escuela politécnica superior de Alicante

     

     

     

     

    — Universidad de Sevilla, escuela técnica superior de arquitectura de Sevilla

     

     

     

     

    — Universitat Politècnica de Catalunya

     

     

     

     

    — Universidad de Valladolid - Escuela Técnica Superior de Arquitectura

     

    2010/2011

     

     

    — Universidad de Alcalá (Escuela de Arquitectura)

     

    2015/2016

     

    Graduado en fundamentos de la arquitectura + Máster en Arquitectura

    — Universidad Politécnica de Madrid. Escuela Técnica Superior de Arquitectura de Madrid

     

    2010/2011

     

     

    — Universidad Antonio de Nebrija

     

    2011/2012

     

     

    — Escuela Técnica Superior de Arquitectura - Universidad del Pais Vasco/Euskal Herriko Unibertsitatea

     

     

     

     

    — Universidad Europea de Madrid

     

     

     

     

    — Universidad Politécnica de Valencia. Escuela Técnica Superior de Arquitectura

     

    2014/2015

     

     

    — Universidad de Alicante, escuela politécnica superior de Alicante

     

     

     

     

    — Universidad de Alcalá de Henares. Escuela Politécnica de Alcalá de Henares

     

    2015/2016

     

     

    — Universidad Cardenal Herrera CEU

     

    2016/2017

     

     

    — Universidad Europea de Valencia

     

    2013/2014

     

     

    — Universidad Europea de Canarias

     

    2012/2013

     

     

    — Universidad de Sevilla, Escuela Técnica Superior de Arquitectura

     

    2013/2014

     

     

    — Universidad Rey Juan Carlos

     

    2011/2012

     

     

    — Universidad de Valladolid - Escuela Técnica Superior de Arquitectura

     

    2015/2016

     

    Graduado en Estudios de Arquitectura + Máster Universitario en Arquitectura

    — Universidad de Zaragoza, Escuela de Ingeniería y Arquitectura

     

    2011/2012

     

     

    — Universidad de A Coruña. Escuela Técnica Superior de Arquitectura de A Coruña

     

    2015/2016

     

     

    — Universidad Politécnica de Catalunya

     

    2014/2015

     

     

    — Universidad de Navarra

     

    2017/2018

     

    Graduado en Arquitectura + Máster Universitario en Arquitectura

    — Universidad de Granada

     

    2010/2011

    France

    1.  Diplôme d’architecte DPLG, y compris dans le cadre de la formation professionnelle continue et de la promotion sociale.

    1.  Le ministre chargé de l’architecture

     

    1988/1989

     

    2.  Diplôme d’architecte ESA

    2.  Ecole spéciale d’architecture de Paris

     

     

    3.  Diplôme d’architecte ENSAIS

    3.  Ecole nationale supérieure des arts et industries de Strasbourg, section architecture

     

     

    4.  Diplôme d’Etat d’architecte (DEA)

    4.  Ecole Nationale Supérieure d’Architecture et de Paysage de Bordeaux (Ministère chargé de l’architecture et Ministère chargé de l’enseignement supérieur)

    Habilitation de l’architecte diplômé d’Etat à l’exercice de la maîtrise d’œuvre en son nom propre (HMONP) (Ministère chargé de l’architecture)

    2005/2006

     

     

    Ecole Nationale Supérieure d’Architecture de Bretagne (Ministère chargé de l’architecture et Ministère chargé de l’enseignement supérieur

    2005/2006

     

     

    Ecole nationale supérieure d’architecture de Clermont-Ferrand (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur)

    2004/2005

     

     

    Ecole nationale supérieure d’architecture de Grenoble (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur)

    2004/2005

     

     

    Ecole nationale supérieure d’architecture et de paysage de Lille (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur)

    2004/2005

     

     

    Ecole nationale supérieure d’architecture de Lyon (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur)

    2004/2005

     

     

    Ecole nationale supérieure d’architecture de Marne La Vallée (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur)

    2004/2005

     

     

    Ecole nationale supérieure d’architecture de Marseille (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur)

    2005/2006

     

     

    Ecole nationale supérieure d’architecture de Montpellier (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur)

    2004/2005

     

     

    Ecole nationale supérieure d’architecture de Nancy (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur)

    2004/2005

     

     

    Ecole nationale supérieure d’architecture de Nantes (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur)

    2005/2006

     

     

    Ecole nationale supérieure d’architecture de Normandie (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur)

     

    2004/2005

     

     

    Ecole nationale supérieure d’architecture de Paris-Belleville (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur)

     

    2005/2006

     

     

    Ecole nationale supérieure d’architecture de Paris-La Villette (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur)

     

    2006/2007

     

     

    Ecole nationale supérieure d’architecture de Paris Malaquais (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur)

     

    2005/2006

     

     

    Ecole nationale supérieure d’architecture de Paris Val-de-Seine (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur)

     

    2004/2005

     

     

    Ecole nationale supérieure d’architecture de Saint-Etienne (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur)

     

    2004/2005

     

     

    Ecole nationale supérieure d’architecture de Strasbourg (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur)

     

    2005/2006

     

     

    Ecole nationale supérieure d’architecture de Toulouse (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur)

     

    2004/2005

     

     

    Ecole nationale supérieure d’architecture de Versailles (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur)

     

    2004/2005

     

    Diplôme d’Etat d’architecte (DEA), dans le cadre de la formation professionnelle continue

    Ecole nationale supérieure d’architecture de Lyon (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur)

     

    2006/2007

     

     

    Ecole nationale supérieure d’architecture de Marseille (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur)

     

    2006/2007

     

     

    Ecole nationale supérieure d’architecture de Montpellier (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur)

     

    2006/2007

     

     

    Ecole nationale supérieure d’architecture de Nantes (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur)

     

    2006/2007

     

     

    Ecole nationale supérieure d’architecture de Strasbourg (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur)

     

    2006/2007

     

    5.  Diplôme d’études de l’école spéciale d’architecture Grade 2 équivalent au diplôme d’Etat d’architecte

    5.  Ecole spéciale d’architecture (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur)

    Diplôme d’architecte de l’ESA habilitant à exercer la maitrise d’œuvre en son nom propre, équivalent à l’habilitation de l’architecte diplômé d’Etat à l’exercice de la maîtrise d’œuvre en son nom propre, reconnu par le Ministère chargé de l’architecture

    2006/2007

     

    6.  Diplôme d’architecte INSA de Strasbourg équivalent au diplôme d’Etat d’architecte conférant le grade de master (parcours architecte)

    6.  Institut national des sciences appliquées de Strasbourg (INSA) (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur)

    Habilitation de l’architecte de l’INSA à exercer la maîtrise d’œuvre en son nom propre équivalent à l’HMONP, reconnue par le ministère chargé de l’architecture

    2005/2006

     

    Diplôme d’architecte INSA de Strasbourg équivalent au diplôme d’Etat d’architecte conférant le grade de master (parcours d’architecte pour ingénieur)

    Institut national des sciences appliquées de Strasbourg (INSA) (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur)

    Habilitation de l’architecte de l’INSA à exercer la maîtrise d’œuvre en son nom propre équivalent à l’HMONP, délivrée par le ministère chargé de l’architecture

    2005/2006

    Hrvatska

    Magistar/Magistrica inženjer/inženjerka arhitekture i urbanizma

    Sveučilište u Zagrebu, Arhitektonski fakultet

    Diploma; Dopunska isprava o studiju; Potvrda HKA da podnositelj zahtjeva ispunjava kvalifikacijske uvjete

    2005/2006

     

     

     

     

     

     

    Magistar/magistra inženjer/inženjerka arhitekture i urbanizma

    Sveučilište u Splitu – Fakultet građevinarstva, arhitekture i geodezije

    Potvrda Hrvatske komore arhitekata da podnositelj zahtjeva zadovoljava uvijete za upis u komoru.

    2016/2017

    Ireland

    1.  Degree of Bachelor of Architecture (B.Arch. NUI)

    1.  National University of Ireland to architecture graduates of University College Dublin

    Certificate of fulfilment of qualifications requirements for professional recognition as an architect in Ireland issued by the Royal Institute of Architects of Ireland (RIAI)

    1988/1989

     

    2.  Degree of Bachelor of Architecture (B.Arch.) (Previously, until 2002 – Degree standard diploma in architecture (Dip. Arch))

    2.  Technological University Dublin (Previously, until 2019 – Dublin Institute of Technology, Bolton Street, Dublin (College of Technology, Bolton Street, Dublin))

     

     

    3.  Certificate of associateship (ARIAI)

    3.  Royal Institute of Architects of Ireland

     

     

    4.  Certificate of membership (MRIAI)

    4.  Royal Institute of Architects of Ireland

     

     

    5.  Degree of Bachelor of Architecture (Honours) (B.Arch. (Hons) UL)

    5.  University of Limerick

    2005/2006

     

    6.  Degree of Bachelor of Architecture (Honours) (B.Arch. (Hons) WIT)

    6.  Waterford Institute of Technology

    2005/2006

     

    7.  Master of Architecture (M.Arch)

    7.  University College Cork and the Cork Institute of Technology through the Cork Centre for Architectural Education

     

    2006/2007

     

    8.  Master of Architecture (March)

    8.  University College Dublin

     

    2007/2008

    Italia (1)

    Laurea in architettura

    — Università di Camerino

    Diploma di abilitazione all’esercizio indipendente della professione che viene rilasciato dal ministero della Pubblica istruzione (ora Ministero dell’istruzione, dell’università e della ricerca) dopo che il candidato ha sostenuto con esito positivo l’esame di Stato davanti ad una commissione competente

    1988/1989

     

    — Università di Catania – Sede di Siracusa

     

    — Università di Chieti

     

    — Università di Ferrara

     

    — Università di Firenze

     

    — Università di Genova

     

    — Università di Napoli Federico II

     

    — Università di Napoli II

     

    — Università di Palermo

     

    — Università di Parma

     

    — Università di Reggio Calabria

     

    — Università di Roma „La Sapienza”

     

    — Università di Roma III

     

    — Università di Trieste

     

    — Politecnico di Bari

     

    — Politecnico di Milano

     

    — Politecnico di Torino

     

    — Istituto universitario di architettura di Venezia

     

     

    — Università degli Studi „Mediterranea” di Reggio Calabria

    2000/2001

     

    Laurea in ingegneria edile – architettura

    — Università dell’Aquila

     

    1998/1999

     

    — Università di Pavia

     

    — Università di Roma „La Sapienza”

     

    Laurea specialistica in ingegneria edile – architettura

    — Università dell’Aquila

     

    2000/2001

     

    — Università di Pavia

     

    — Università di Roma „La Sapienza”

     

    — Università di Ancona

     

    — Università di Basilicata – Potenza

     

    — Università di Pisa

     

    — Università di Bologna

     

    — Università di Catania

     

    — Università di Genova

     

    — Università di Palermo

     

    — Università di Napoli Federico II

     

    — Università di Roma – Tor Vergata

     

    — Università di Trento

     

    — Politecnico di Bari

     

    — Politecnico di Milano

     

     

    — Università degli studi di Brescia

     

    2001/2002

     

     

    — Università degli Studi di Cagliari

     

     

     

     

    — Università Politecnica delle Marche

     

    2002/2003

     

     

    — Università degli studi della Calabria

     

    2003/2004

     

     

    — Università degli studi di Salerno

     

    2005/2006

     

    Laurea magistrale in ingegneria edile – architettura

    — Università dell’Aquila

     

    2004/2005

    — Università di Pavia

     

    — Università di Roma „La Sapienza”

     

    — Università di Pisa

     

    — Università di Bologna

     

    — Università di Catania

     

    — Università di Genova

     

    — Università di Palermo

     

    — Università di Napoli Federico II

     

    — Università di Roma – Tor Vergata

     

    — Università di Trento

     

    — Politecnico di Bari

     

    — Politecnico di Milano

     

     

    — Università degli studi di Salerno

     

    2010/2011

     

     

    — Università degli studi della Calabria

     

    2004/2005

     

     

    — Università degli studi di Brescia

     

    2004/2005

     

     

    — Università Politecnica delle Marche

     

    2004/2005

     

     

    — Università degli Studi di Perugia

     

    2006/2007

     

     

    — Università degli Studi di Padova

     

    2008/2009

     

     

    — Università degli Studi di Genova

     

    2014/2015

     

    Laurea specialistica quinquennale in Architettura

    — Prima Facoltà di Architettura dell’Università di Roma „La Sapienza”

     

    1998/1999

     

     

    — Università di Ferrara

     

    1999/2000

     

    — Università di Genova

     

    — Università di Palermo

     

    — Politecnico di Milano

     

    — Politecnico di Bari

     

     

    — Università di Firenze

     

    2001/2002

     

    Laurea magistrale quinquennale in Architettura

    — Prima Facoltà di Architettura dell’Università di Roma „La Sapienza”

     

    2004/2005

     

    — Università di Ferrara

     

    — Università di Genova

     

    — Università di Palermo

     

    — Politecnico di Bari

     

    — Università di Firenze

     

    — Politecnico di Milano

     

    Laurea specialistica in architettura (Progettazione architettonica)

    — Università di Roma Tre

     

    2001/2002

     

     

    — Università degli Studi di Napoli „Federico II”

     

    2005/2006

     

    Laurea magistrale in architettura (Progettazione architettonica)

    Università di Roma Tre

     

    2004/2005

     

    Laurea specialistica in Architettura

    — Università di Napoli II

     

    2001/2002

     

    — Politecnico di Milano II

     

    — Facoltà di architettura dell’Università degli Studi G. D’Annunzio di Chieti-Pescara

     

    — Facoltà di architettura, Pianificazione e Ambiente del Politecnico di Milano

     

    — Facoltà di Architettura dell’Università degli studi di Trieste

     

    — Facoltà di Architettura di Siracusa, Università di Catania

     

    — Facoltà di architettura, Università degli Studi di Parma

     

    — Facoltà di Architettura, Università di Bologna

     

     

    — Università IUAV di Venezia

     

    2002/2003

     

     

    — Politecnico di Torino

     

     

     

     

    — Facoltà di Architettura Valle Giulia, Università degli Studi di Roma „La Sapienza”

     

    2004/2005

     

    — Università degli Studi di Camerino

     

    — Università di Napoli Federico II

     

    — Università degli Studi „Mediterranea” di Reggio Calabria

     

     

    — Università degli Studi di Sassari

     

    2005/2006

     

    Laurea Specialistica in Architettura (Progettazione Urbanistica)

    — Università degli Studi „Mediterranea” di Reggio Calabria

     

    2005/2006

     

    Laurea Specialistica in Progettazione dell’Architettura

    — Università di Firenze

     

    2001/2002

     

    Laurea magistrale in Architettura

    — Politecnico di Milano II

     

    2004/2005

     

    — Università di Napoli II

     

    — Università di Napoli Federico II

     

    — Facoltà di architettura dell’Università degli Studi G. D’Annunzio di Chieti-Pescara

     

    — Facoltà di architettura, Pianificazione e Ambiente del Politecnico di Milano

     

    — Università IUAV di Venezia

     

    — Facoltà di Architettura, Università di Bologna

     

    — Facoltà di Architettura di Siracusa, Università di Catania

     

    — Facoltà di architettura, Università degli Studi di Parma

     

    — Facoltà di architettura dell’Università degli Studi di Trieste

     

     

    — Università degli Studi di Trieste

     

    2014/2015

     

     

    — Università degli Studi di Camerino

     

    2006/2007

     

     

    — Università degli Studi di Enna „Kore”

     

    2004/2005

     

     

    — Università degli Studi di Firenze

     

    2008/2009

     

    — Università degli Studi di Cagliari

     

     

    — Università degli Studi di Udine

     

    2009/2010

     

    — Università degli Studi „Mediterranea” di Reggio Calabria

     

     

    — Università degli Studi di Sassari

     

    2010/2011

     

     

    — Università degli Studi della Basilicata

     

     

     

     

    — Università degli Studi di Genova

     

    2014/2015

     

    Laurea specialistica in architettura -progettazione architettonica e urbana (13)

    Facoltà „Ludovico Quaroni” dell’Università degli Studi „La Sapienza” di Roma

     

    2000/2001

     

    Laurea Magistrale in architettura -progettazione architettonica e urbana (13)

    Facoltà „Ludovico Quaroni” dell’Università degli Studi „La Sapienza” di Roma

     

    2004/2005

     

    Laurea Specialistica in Architettura (Progettazione Urbana)

    Università di Roma Tre

     

    2001/2002

     

    Laurea Magistrale in Architettura (Progettazione Urbana)

    Università di Roma Tre

     

    2004/2005

     

    Laurea Specialistica in Architettura (Progettazione urbana e territoriale)

    Politecnico di Torino

     

    2002/2003

     

    Laurea Specialistica in architettura (Architettura delle costruzioni)

    Politecnico di Milano (Facoltà di Architettura civile)

     

    2001/2002

     

    Laurea magistrale in architettura (Architettura delle costruzioni)

    Politecnico di Milano (Facoltà di Architettura civile)

     

    2004/2005

     

    Laurea Specialistica Architettura delle Costruzioni

    Università degli Studi di Cagliari

     

    2005/2006

     

    Laurea Specialistica in Architettura (Restauro)

    — Facoltà di architettura di Valle Giulia dell’Università degli Studi „La Sapienza” di Roma

     

    2004/2005

     

     

    — Università degli Studi di Roma Tre - Facoltà di Architettura

     

    2001/2002

     

     

    — Università degli Studi di Napoli „Federico II”

     

    2005/2006

     

    Laurea Magistrale in Architettura (Restauro)

    — Facoltà di architettura di Valle Giulia dell’Università degli Studi „La Sapienza” di Roma

     

    2004/2005

     

     

    — Università degli Studi di Roma Tre - Facoltà di Architettura

     

    2009/2010

     

     

    — Università degli Studi di Napoli „Federico II”

     

    2004/2005

     

    Laurea Specialista in Architettura (costruzione)

    Politecnico di Torino

     

    2002/2003

     

    Laurea Specialistica in Architettura (Restauro e Valorizzazione)

    Politecnico di Torino

     

    2005/2006

     

    Laurea Specialistica in Architettura (Ambiente e Paesaggio)

    Politecnico di Torino

     

    2005/2006

     

    Laurea Specialistica in Architettura (Nuove Qualità delle Costruzioni e dei Contesti)

    Università degli Studi della Campania „Luigi Vanvitelli” (Seconda Università degli Studi di Napoli) (2)

     

    2007/2008

     

    Laurea Magistrale in Architettura e Ingegneria Edile

    Università degli Studi della Campania „Luigi Vanvitelli” (Seconda Università degli Studi di Napoli) (2)

     

    2009/2010

     

    Laurea Magistrale in Architettura e Progetto dell’Ambiente Urbano

    Università degli Studi della Campania „Luigi Vanvitelli” (Seconda Università degli Studi di Napoli) (2)

     

    2009/2010

     

    Laurea Magistrale in Architettura - Progettazione degli Interni e per l’Autonomia

    Università degli Studi della Campania „Luigi Vanvitelli” (Seconda Università degli Studi di Napoli) (2)

     

    2011/2012

     

    Laurea Specialistica Progettazione delle Scenografie, degli allestimenti e delle Architetture di Interno (3)

    Università degli Studi di Roma „La Sapienza”

     

    2002/2003

    Laurea Specialistica Architettura e Restauro (4)

     

    Laurea Specialistica Architettura e Progettazione Urbana (5)

     

    Laurea Specialistica Architettura, Progettazione Strutturale e Riabilitazione (6)

     

     

    Laurea Specialistica Architettura, Progettazione Strutturale e Riabilitazione (7)

     

     

    2005/2006

    Laurea Specialistica Restauro dell’Architettura (8)

     

     

    Laurea Specialistica Architettura - Restauro dell’Architettura (9)

     

     

    2005/2006

     

    Laurea Magistrale in Architettura - Progettazione architettonica

    Università degli Studi di Napoli „Federico II”

     

    2004/2005

     

     

    — Politecnico di Torino

     

    2013/2014

     

    Laurea Magistrale in Architettura e Città, Valutazione e progetto

    Università degli Studi di Napoli „Federico II”

     

    2004/2005

     

    Laurea Specialistica in Architettura e Città, Valutazione e progetto

    Università degli Studi di Napoli „Federico II”

     

    2007/2008

     

    Laurea Magistrale in Architettura - Arredamento e Progetto

    Università degli Studi di Napoli „Federico II”

     

    2008/2009

     

    Laurea Magistrale in Architettura Manutenzione e Gestione

    Università degli Studi di Napoli „Federico II”

     

    2008/2009

     

    Laurea Magistrale Architettura - Interni e Allestimenti (10)

    Università degli Studi di Roma „La Sapienza”

     

    2009/2010

    Laurea Magistrale Architettura - Restauro dell’Architettura (11)

     

    Laurea Magistrale Architettura – Costruzione (12)

     

     

    Laurea Magistrale in Architettura Costruzione Città

    Politecnico di Torino

     

    2010/2011

     

    Laurea Magistrale in Architettura per il Progetto Sostenibile

    Politecnico di Torino

     

    2010/2011

     

    Laurea Magistrale in Architettura per il Restauro e la Valorizzazione del Patrimonio

    Politecnico di Torino

     

    2010/2011

     

    Laurea Magistrale Architettura per la Sostenibilità

    Politecnico di Torino

     

    2010/2011

     

    Laurea Magistrale Architettura per l’Ambiente Costruito

    Politecnico di Torino

     

    2010/2011

     

    Laurea Magistrale in Architettura e Culture del Progetto

    Università IUAV di Venezia

     

    2013/2014

     

    Laurea Magistrale in Architettura e Innovazione

    Università IUAV di Venezia

     

    2013/2014

     

    Laurea Magistrale in Architettura per il Nuovo e l’Antico

    Università IUAV di Venezia

     

    2013/2014

     

    Laurea Magistrale in Architettura - Restauro

    Università degli Studi „Mediterranea” di Reggio Calabria

     

    2013/2014

     

    Laurea Magistrale Sustainable Architecture and Landscape Design – Architettura Sostenibile e Progetto del Paesaggio

    Politecnico di Milano

     

    2015/2016

     

    Laurea Magistrale Architectural Design and History – Progettazione Architettonica e Storia

     

     

    2015/2016

     

    Laurea Magistrale Architettura e Disegno Urbano

     

     

    2017/2018

     

    Laurea Magistrale Architettura-Ambiente Costruito-Interni

     

     

    2017/2018

    Κύπρος

    Δίπλωμα Αρχιτέκτονα - Μηχανικού στην αρχιτεκτονική

    — Πανεπιστήμιο Κύπρου

    Βεβαίωση που εκδίδεται από το Επιστημονικό και Τεχνικό Επιμελητήριο Κύπρου (ΕΤΕΚ) η οποία επιτρέπει την άσκηση δραστηριοτήτων στον τομέα της αρχιτεκτονικής

    2005/2006

     

    Professional Diploma in Architecture

    — University of Nicosia

    2006/2007

     

    Δίπλωμα Αρχιτεκτονικής (5 έτη)

    — Frederick University, Σχολή Αρχιτεκτονικής, Καλών και Εφαρμοσμένων Τεχνών του Πανεπιστημίου Frederick

    2008/2009

     

    Δίπλωμα Αρχιτέκτονα Μηχανικού (5 ετούς φοίτησης)

    — Frederick University, Σχολή Αρχιτεκτονικής, Καλών και Εφαρμοσμένων Τεχνών του Πανεπιστημίου Frederick

    2008/2009

     

    Δίπλωμα Αρχιτέκτονα Μηχανικού (5 ετούς φοίτησης)

    Frederick University, Πολυτεχνική Σχολή, Τμήμα Αρχιτεκτόνων Μηχανικών του Πανεπιστημίου Frederick

     

    2014/2015

    Latvija

    Arhitekta diploms

    Rīgas Tehniskā universitāte

    Latvijas Arhitektu savienības sertificēšanas centra Arhitekta prakses sertifikāts

    2007/2008

     

    Profesionālais maģistra grāds arhitektūrā, Arhitekta profesionālā kvalifikācija

    Biznesa, mākslas un tehnoloģiju augstskola „RISEBA”

     

    2016/2017

    Lietuva

    Bakalauro diplomas (Architektūros bakalauras)

    — Kauno technologijos universitetas

    Architekto kvalifikacijos atestatas (Atestuotas architektas)

    2007/2008

     

    — Vilniaus Gedimino technikos universitetas

     

     

    — Vilniaus dailės akademija

     

     

    Magistro diplomas (Architektūros magistras)

    — Kauno technologijos universitetas

     

     

    — Vilniaus Gedimino technikos universitetas

     

     

    — Vilniaus dailės akademija

     

     

    Magistro diplomas (Architektūros magistras)

    — Kauno technologijos universitetas

     

    2016/2017

     

    — Vilniaus Gedimino technikos universitetas

     

     

     

    — Vilniaus dailės akademija

     

     

    Luxembourg

    Master en Architecture

    Université du Luxembourg

     

    2017/2018

    Magyarország

    Okleveles épitészmérnök MSc

    — Budapesti Müszaki és Gazdaságtudományi Egyetem - Épitészmérnöki Kar

    A területi illetékes építészkamara hatósági bizonyítványa a szakmagyakorlási jogosultságról.

    2007/2008

     

    Okleveles épitészmérnök

    — Széchenyi István Egyetem, Györ – Müszaki Tudományi Kar

    2007/2008

     

    Okleveles építészmérnök

    — Pécsi Tudományegyetem – Pollack Mihály Műszaki Kar

     

    2007/2008

    Malta

    Lawrja ta’ Baċellerat fl-Inġinerija u l-Arkitettura (Unuri)

    Università ta’ Malta

    Warrant b’titlu ta’ „Perit” maħruġ mill-Bord tal-Warrants

    2007/2008

    Nederland

    1.  Het getuigschrift van het met goed gevolg afgelegde doctoraal examen van de studierichting bouwkunde, afstudeerrichting architectuur

    1.  Technische Universiteit te Delft

    Verklaring van de Stichting Bureau Architectenregister die bevestigt dat de opleiding voldoet aan de normen van artikel 46.

    As of 2014/2015: Verklaring van Bureau Architectenregister die bevestigt dat aan de eisen voor de beroepskwalificatie van architect is voldaan

    1988/1989

     

    Master of Science in Architecture, Urbanism & Building Sciences variant Architecture

    Technische Universiteit Delft, Faculteit Bouwkunde

    2002/2003

     

    2.  Het getuigschrift van het met goed gevolg afgelegde doctoraal examen van de studierichting bouwkunde, differentiatie architectuur en urbanistiek

    2.  Technische Universiteit te Eindhoven

     

     

    Master of Science in Architecture, Building and Planning (specialisatie: Architecture)

    Technische Universiteit Eindhoven

    2002/2003

     

    3.  Het getuigschrift hoger beroepsonderwijs, op grond van het met goed gevolg afgelegde examen verbonden aan de opleiding van de tweede fase voor beroepen op het terrein van de architectuur, afgegeven door de betrokken examencommissies van respectievelijk

    — de Amsterdamse Hogeschool voor de Kunsten te Amsterdam

    1988/1989

     

     

    — de Hogeschool Rotterdam en omstreken te Rotterdam

     

     

    — de Hogeschool Katholieke Leergangen te Tilburg

     

     

    — de Hogeschool voor de Kunsten te Arnhem

     

     

    — de Rijkshogeschool Groningen te Groningen

     

     

    — de Hogeschool Maastricht te Maastricht

     

     

    Master of Architecture

    ArtEZ hogeschool voor de kunsten/ArtEZ Academie van Bouwkunst

    2003/2004

     

     

    Amsterdamse Hogeschool voor de Kunsten/Academie van Bouwkunst Amsterdam

     

     

     

     

    Hanze Hogeschool Groningen/Academie van Bouwkunst Groningen

     

     

     

     

    Hogeschool Rotterdam/Rotterdamse Academie van Bouwkunst

     

     

     

     

    Fontys Hogeschool voor de Kunsten/Academie voor Architectuur en Stedenbouw in Tilburg

     

     

     

    Master of Science

    ArtEZ hogeschool voor de kunsten/ArtEZ Academie van Bouwkunst

     

    2015/2016

     

     

    Amsterdamse Hogeschool voor de Kunsten/Academie van Bouwkunst Amsterdam

     

     

     

     

    Hanze Hogeschool Groningen/Academie van Bouwkunst Groningen

     

     

     

     

    Hogeschool Rotterdam/Rotterdamse Academie van Bouwkunst

     

     

     

     

    Fontys Hogeschool voor de Kunsten/Academie voor Architectuur en Stedenbouw in Tilburg

     

     

    Österreich

    1.  Diplom-Ingenieur, Dipl.-Ing.

    1.  Technische Universität Graz (Erzherzog-Johann-Universität Graz)

    Bescheinigung des Bundesministers für Wissenschaft, Forschung und Wirtschaft über die Erfüllung der Voraussetzung für die Eintragung in die Architektenkammer/Bescheinigung einer Bezirksverwaltungsbehörde über die Ausbildung oder Befähigung, die zur Ausübung des Baumeistergewerbes (Berechtigung für Hochbauplanung) berechtigt

    1998/1999

     

    2.  Diplom-Ingenieur, Dipl.-Ing.

    2.  Technische Universität Wien

     

     

    3.  Diplom-Ingenieur, Dipl.-Ing.

    3.  Universität Innsbruck (Leopold-Franzens-Universität Innsbruck)

     

     

    4.  Magister der Architektur, Magister architecturae, Mag. Arch.

    4.  Universität für Angewandte Kunst in Wien

     

     

    5.  Magister der Architektur, Magister architecturae, Mag. Arch.

    5.  Akademie der Bildenden Künste in Wien

     

     

    6.  Magister der Architektur, Magister architecturae, Mag. Arch.

    6.  Universität für künstlerische und industrielle Gestaltung in Linz

     

     

    7.  Bachelor of Science in Engineering (BSc) (aufgrund eines Bachelorstudiums), Diplom-Ingenieur/in (Dipl.-Ing. oder DI) für technisch-wissenschaftlich Berufe (aufgrund eines Bachelor- und eines Masterstudiums entspricht MSc)

    7.  Fachhochschule Kärnten

    2004/2005

     

    8.  Diplom-Ingenieur, Dipl.-Ing.

    8.  Universität Innsbruck (Leopold-Franzens- Universität Innsbruck)

    2008/2009

     

    9.  Diplom-Ingenieur, Dipl.-Ing.

    9.  Technische Universität Graz (Erzherzog-Johann- Universität Graz)

    2008/2009

     

    10.  Diplom-Ingenieur, Dipl.-Ing.

    10.  Technische Universität Wien

    2006/2007

     

    11.  Master of Architecture (MArch) (aufgrund eines Bachelor- und eines Masterstudiums entspricht MSc)

    11.  Universität für künstlerische und industrielle Gestaltung Linz

     

    2008/2009

     

     

    11.  Akademie der bildenden Künste Wien

     

    2008/2009

     

    12.  Masterstudium der Architektur

    12.  Universität für angewandte Kunst Wien

     

    2011/2012

     

    13.  BA-Studiengang Bauplanung u. Bauwirtschaft Studienzweig Architektur u. MA-Studiengang Architektur

    13.  Fachhochschule Joanneum Graz

     

    2015/2016

     

    14.  Bachelorstudiengang „Green Building” und Masterstudiengang „Architektur - Green Building”

    14.  Fachhochschule Campus Wien

     

    2016/2017

    Polska

    magister inżynier architekt (mgr inż. arch.)

    — Politechnika Białostocka

    Zaświadczenie o członkostwie w okręgowej izbie architektów/Zaświadczenie Krajowej Rady Izby Architektów RP potwierdzające posiadanie kwalifikacji do wykonywania zawodu architekta zgodnych z wymaganiami wynikającymi z przepisów prawa Unii Europejskiej osoby nie będącej członkiem Izby

    2007/2008

     

    — Politechnika Gdańska

     

     

    — Politechnika Łódzka

     

     

     

    — Politechnika Śląska

     

     

     

    — Zachodniopomorski Uniwersytet Technologiczny w Szczecinie

     

     

     

    — Politechnika Warszawska

     

     

     

    — Politechnika Krakowska

     

     

     

    — Politechnika Wrocławska

     

     

     

    — Krakowska Akademia im. Andrzeja Frycza Modrzewskiego

    2003/2004

     

    dyplom ukończenia studiów wyższych potwierdzający uzyskanie tytułu zawodowego magistra inżyniera architekta

    — Wyższa Szkoła Ekologii i Zarządzania w Warszawie

     

    2011/2012

     

     

    — Politechnika Lubelska

     

    2008/2009

     

     

    — Uniwersytet Techniczno-Przyrodniczy im. Jana i Jędrzeja Śniadeckich w Bydgoszczy

     

    2011/2012

     

     

    — Politechnika Poznańska

     

    2007/2008

     

     

    — Uniwersytet Zielonogórski

     

    2008/2009

     

     

    — Politechnika Rzeszowska

     

     

     

     

    — Sopocka Szkoła Wyższa

     

    2015/2016

     

    dyplom studiów wyższych potwierdzający uzyskanie tytułu zawodowego magistra inżyniera architekta

    Politechnika Świętokrzyska

     

    2012/2013

    Portugal

    Carta de curso de licenciatura em Arquitectura

    — Faculdade de Arquitectura da Universidade técnica de Lisboa

    Certificado de cumprimento dos pré-requisitos de qualificação para inscrição na Ordem dos Arquitectos, emitido pela competente Ordem dos Arquitectos

    1988/1989

     

     

    — Faculdade de arquitectura da Universidade do Porto

     

     

     

    — Escola Superior Artística do Porto

     

     

     

    — Faculdade de Ciências e Tecnologia da Universidade de Coimbra

     

     

     

     

    — Universidade Lusíada de Lisboa

     

    1986/1987

     

     

    — Faculdade de Arquitectura e Artes da Universidade Lusíada de Vila Nova de Famalicão

     

    1993/1994

     

     

    — Universidade Lusófona de Humanidades e Tecnologia

    1995/1996

     

     

    — Instituto Superior Manuel Teixeira Gomes

    1997/1998

     

     

    — Universidade do Minho

    1997/1998

     

     

    — Instituto Superior Técnico da Universidade Técnica de Lisboa

    1998/1999

     

     

    — ISCTE-Instituto Universitário de Lisboa

    1998/1999

     

    Carta de Curso de Licenciatura em Arquitectura e Urbanismo

    — Escola Superior Gallaecia

    2002/2003

     

    Para os cursos iniciados a partir do ano académico de 1991/1992

    — Faculdade de Arquitectura e Artes da Universidade Lusíada do Porto

     

    1991/1992

     

    Mestrado integrado em Arquitectura

    — Universidade Autónoma de Lisboa

     

    2001/2002

     

     

    — Universidade Técnica de Lisboa (Instituto Superior Técnico)

    2001/2002

     

     

    — Escola Superior Artística do Porto

     

    2003/2004

     

     

    — Universidade Lusófona do Porto

     

    2005/2006

     

    Carta de curso de Mestrado integrado em Arquitectura

    — Universidade do Minho

    1997/1998

     

     

    — ISCTE-Instituto Universitário de Lisboa

    1999/2000

     

     

    — Universidade Lusíada de Vila Nova de Famalicão

    2006/2007

     

     

    — Universidade Lusófona de Humanidades e Tecnologias

    1995/1996

     

     

    — Faculdade de Arquitectura da Universidade Técnica de Lisboa

    2008/2009

     

     

    — Universidade de Évora

    2007/2008

     

     

    — Escola Superior Artística do Porto (ESAP)

    1988/1989 (Licenciatura)

    2007/2008 (Mestrado)

     

     

    — Instituto Superior Manuel Teixeira Gomes

    2006/2007

     

     

    — Universidade Lusíada do Porto

    2006/2007

     

    Carta de curso de Mestrado Integrado em Arquitectura e Urbanismo

    — Universidade Fernando Pessoa

    2006/2007

     

     

    — ESG/Escola Superior Gallaecia

    2002/2003

     

    Diploma de Mestre em Arquitectura

    — Universidade Lusíada de Lisboa

    1988/1989

     

     

    — Universidade da Beira Interior

    2003/2004

     

     

    — Universidade de Coimbra

    2008/2009

     

    Carta de Curso, Grau de Licenciado

    — Universidade de Évora

    2001/2002

     

    Carta de curso de mestre em Arquitectura

    — Universidade do Porto

    2003/2004

     

    Certidão de Licenciatura em Arquitectura

    Universidade Católica Portuguesa Centro Regional das Beiras

     

    2001/2002

     

    Diploma de Mestrado Integrado em Arquitectura

    Universidade Católica Portuguesa Centro Regional das Beiras

     

    2001/2002

    România

    Diploma de arhitect

    — Universitatea de arhitectură și urbanism „ION MINCU”

    Certificat de dobândire a dreptului de semnătură si de înscriere în Tabloul Național al Arhitecților

    2010/2011

     

     

    — Universitatea „Politehnică” din Timișoara

     

    2011/2012

     

     

    — Universitatea Tehnică din Cluj–Napoca

    2010/2011

     

     

    — Universitatea Tehnică „Gheorghe Asachi” din Iași

    2007/2008

     

     

    — Universitatea Spiru Haret - Facultatea de Arhitectură

     

    2009/2010

     

    Diploma de licență și master

    — Universitatea de arhitectură și urbanism „ION MINCU”

     

    2011/2012

     

     

    — Universitatea „Politehnică” din Timișoara

     

     

     

     

    — Universitatea Tehnică din Cluj–Napoca

     

     

     

    — Universitatea Tehnică „Gheorghe Asachi” din Iași

     

     

     

    — Universitatea Spiru Haret - Facultatea de Arhitectură

     

     

    Slovenija

    Magister inženir arhitekture/Magistrica inženirka arhitekture

    Univerza v Ljubljani, Fakulteta za Arhitekturo

    Potrdilo Zbornice za arhitekturo in prostor o usposobljenosti za opravljanje nalog odgovornega projektanta arhitekture (valid until 1.6.2019)

    2007/2008

     

    Diploma o pridobljeni magistrski izobrazbi 2. stopnje

    Univerza v Mariboru, Fakulteta za gradbeništvo, prometno inženirstvo in arhitekturo

    Potrdilo Zbornice za arhitekturo in prostor Slovenije o vpisu v imenik pooblaščenih arhitektov ali Potrdilo Zbornice za arhitekturo in prostor Slovenije o izpolnjevanju pogojev za vpis v imenik pooblaščenih arhitektov (as from 1.6.2019)

     

    Slovensko

    Diplom inžiniera Architekta (titul Ing. arch.)

    — Slovenská technická univerzita v Bratislave, Fakulta architektúry, študijný odbor 5.1.1 Architektúra a urbanizmus

    Certifikát vydaný Slovenskou komorou architektov na základe 3-ročnej praxe pod dohľadom a vykonania autorizačnej skúšky

    2007/2008

     

     

    — Technická univerzita v Košiciach, Fakulta umení, študijný odbor 5.1.1. Architektúra a urbanizmus

     

    2004/2005

     

    Diplom magistra umení (titul Mgr. art.)

    — Vysoká škola výtvarných umení v Bratislave, študijný odbor 2.2.7 „Architektonická tvorba”

     

    2007/2008

    Suomi/Finland

    Arkkitehdin tutkinto/Arkitektexamen

    — Teknillinen korkeakoulu/Tekniska högskolan (Helsinki)

     

    1998/1999

     

     

    — Tampereen teknillinen korkeakoulu/Tammerfors tekniska högskola

     

     

     

    — Oulun yliopisto/Uleåborgs universitet

     

     

     

    — Aalto-yliopisto/Aalto- universitetet

     

     

     

    — Tampereen teknillinen yliopisto/Tammerfors tekniska universitet (until 2017/2018)

     

     

     

    — Tampereen yliopisto/Tammerfors universitet (as of 2018/2019)

     

     

     

     

    — Oulun yliopisto

     

    2010/2011

     

     

    — Tampereen teknillinen yliopisto

     

    2010/2011

     

     

    — Aalto-yliopisto/Aalto-universitetet

     

    2010/2011

    Sverige

    Arkitektexamen

    — Chalmers Tekniska Högskola AB

     

    1998/1999

     

     

    — Kungliga Tekniska Högskolan

     

     

     

     

    — Lunds Universitet

     

     

     

     

    — Umeå universitet

     

    2009/2010

    United Kingdom

    1.  Diplomas in architecture (14)

    1.  – Universities

    Certificate of architectural education, issued by the Architects Registration Board.

    The diploma and degree courses in architecture of the universities, schools and colleges of art should have met the requisite threshold standards as laid down in Article 46 of this Directive and in Criteria for validation published by the Validation Panel of the Royal Institute of British Architects and the Architects Registration Board.

    EU nationals who possess the Royal Institute of British Architects Part I and Part II certificates, which are recognised by ARB as the competent authority, are eligible. Also EU nationals who do not possess the ARB-recognised Part I and Part II certificates will be eligible for the Certificate of Architectural Education if they can satisfy the Board that their standard and length of education has met the requisite threshold standards of Article 46 of this Directive and of the Criteria for validation.

    An Architects Registration Board Part 3 Certificate of Architectural Education

    1988/1989

    — Colleges of Art

     

    — Schools of Art

     

    — Cardiff University

    2006/2007

    — University for the Creative Arts

    2008/2009

    — Birmingham City University

    2008/2009

    — University of Nottingham

    2008/2009

    2.  Degrees in architecture (14)

    2.  Universities

    1988/1989

    3.  Final examination (14)

    3.  Architectural Association

     

    — Final Examination (ARB/RIBA Part 2) (14)

    — Architectural Association

    2011/2012

    4.  Examination in architecture (14)

    4.  Royal College of Art

     

    5.  Examination Part II (14)

    5.  Royal Institute of British Architects

     

    6.  Master of Architecture (14)

    6.  – University of Liverpool

    2006/2007

    — Cardiff University

    2006/2007

    — University of Plymouth

    2007/2008

    — Queens University, Belfast

    2009/2010

    — Northumbria University

    2009/2010

    — University of Brighton

    2010/2011

    — University of Kent

    2006/2007

    — University of Ulster

    2008/2009

    — University of Edinburgh/Edinburgh School of Architecture and Landscape Architecture

    2009/2010

    — University of Newcastle upon Tyne

    2011/2012

    — University of Lincoln

    2011/2012

    — University of Huddersfield

    2012/2013

     

    — University of the West of England

    2011/2012

     

    — University of Westminster

    2011/2012

     

    — University for the Creative Arts

    2013/2014

     

    — University of Central Lancashire

    — Coventry University

    2014/2015

    2017/2018

    7.  Graduate Diploma in Architecture (14)

    7.  University College London

    2006/2007

    8.  Professional Diploma in Architecture (14)

    8.  University of East London

    2007/2008

     

    — Northumbria University

    2008/2009

    9.  Graduate Diploma in Architecture/MArch Architecture (14)

    9.  University College London

    2008/2009

    10.  Postgraduate Diploma in Architecture (14)

    10.  – Leeds Metropolitan University

    2007/2008

    — University of Edinburgh

    2008/2009

     

    — Sheffield Hallam University

    2009/2010

    11.  MArch Architecture (ARB/RIBA Part 2) (14)

    11.  – University College London

    2011/2012

     

    — University of Nottingham

    2013/2014

     

    — University of East London

    2013/2014

    12.  Master of Architecture (MArch) (14)

    12.  Birmingham City University

    2010/2011

     

    — Arts University Bournemouth

    2011/2012

     

    — Leeds Metropolitan University

    2011/2012

    — Leeds Beckett University (until 2014 Leeds Metropolitan University)

    2014/2015

    — University of Brighton

    2015/2016

    13.  Postgraduate Diploma in Architecture and Architectural Conservation (14)

    13.  University of Edinburgh

    2008/2009

    14.  Postgraduate Diploma in Architecture and Urban Design (14)

    14.  University of Edinburgh

    2008/2009

    15.  MPhil in Environmental Design in Architecture (Option B) (14)

    15.  University of Cambridge

    2009/2010

    — MPhil in Architecture and Urban Design (14)

    — University of Cambridge

    2013/2014

    16.  Professional Diploma in Architecture: Advanced Environmental and Energy Studies (14)

    16.  University of East London/Centre for Alternative Technology

    2008/2009

    17.  MArchD in Applied Design in Architecture (14)

    17.  Oxford Brookes University

    2011/2012

    18.  M’Arch (14)

    18.  University of Portsmouth

    2011/2012

    19.  Master of Architecture (International) (14)

    19.  University of Huddersfield

    2012/2013

    20.  Master of Architecture with Honours (14)

    20.  University of Liverpool

    2013/2014

    21.  MArch (Architecture) (14)

    21.  Kingston University

    2013/2014

     

    22.  The degree of Master of Architecture in the College of Humanities and Social Science (14)

    22.  University of Edinburgh/Edinburgh School of Architecture and Landscape Architecture

     

    2012/2013

     

    23.  MArch Architecture (14)

    23.  University of the Arts London is the awarding body and the MArch Architecture is offered by Central Saint Martins

     

    2015/2016

     

    24.  MArch: Master of Architecture (14)

    24.  London South Bank University

     

    2015/2016

     

    25.  Master of Architecture with Urban Planning (14)

    25.  University of Dundee

     

    2015/2016

     

    26.  MArch Architecture: Collaborative Practice (14)

    26.  University of Sheffield

     

    2015/2016

     

    27.  Master of Architecture M.Arch (14)

    27.  Hull School of Art and Design (Open University)

     

    2015/2016

     

    28.  Professional diploma in Designing Architecture (14)

    28.  London Metropolitan University (qualification offered by the London School of Architecture)

     

    2016/2017

     

    29.  Master of Architecture in Architecture (14)

    29.  De Montfort University

     

    2011/2012

     

    30.  Master of Architecture, in Architecture (14)

    30.  Liverpool John Moores University

     

    2011/2012

     

    31.  Master of Architecture (MArch) in Architecture (14)

    31.  Nottingham Trent University

     

    2012/2013

     

    32.  M.Arch in Architecture (14)

    32.  Sheffield Hallam University

     

    2013/2014

     

    33.  MArch Architecture Part 2 (14)

    33.  University of Greenwich

     

    2013/2014

     

    34.  Master of Architecture (ARB/RIBA Part 2) (14)

    34.  Arts University Bournemouth

     

    2013/2014

     

    35.  MArch Architecture with Collaborative Practice Research (ARB/RIBA Part 2) (14)

    35.  University of Nottingham

     

    2017/2018

     

    36.  MArch Sustainable Architecture (14)

    36.  The University of East London (qualification offered by the Centre for Alternative Technology)

     

    2017/2018

    (1)   

    Nimetused „Università degli studi di (linna nimi)” ja „Università di (linna nimi)” on võrdväärsed terminid, mis osutavad samale ülikoolile.

    (2)   

    Alates 2016. aasta oktoobrist kasutatakse nimetust „Università degli Studi della Campania „Luigi Vanvitelli””.

    (3)   

    2008/2009. aastani.

    (4)   

    2003/2004. aastani.

    (5)   

    2003/2004. aastani.

    (6)   

    2004/2005. aastani.

    (7)   

    2008/2009. aastani.

    (8)   

    2004/2005. aastani.

    (9)   

    2008/2009. aastani.

    (10)   

    2009/2010. aastani.

    (11)   

    2009/2010. aastani.

    (12)   

    2009/2010. aastani.

    (13)   

    2009/2010. aastani.

    (14)   

    Välja antud enne 1. jaanuari 2021.

    ▼B




    VI LISA

    Koolituse minimaalnõuete kooskõlastamise alusel tunnustatud kutsealadel tegutsevate isikute poolt omandatud õigused

    ▼C2

    Artikli 45 lõike 1 kohaselt teatud õigused omandanud arhitekti kvalifikatsiooni tõendav dokument

    ▼B



    Riik

    Kvalifikatsiooni tõendav dokument

    Akadeemiline võrdlusaasta

    België/Belgique/Belgien

    — riiklike arhitektuurikõrgkoolide ja -instituutide poolt välja antud diplomid (architecte-architect)

    — Hasselti provintsi arhitektuurikõrgkooli poolt välja antud diplomid (architect)

    — kuninglike kunstiakadeemiate poolt välja antud diplomid (architecte — architect)

    — „écoles Saint-Luc”-koolide poolt välja antud diplomid (architecte — architect)

    — tsiviilinseneri ülikoolidiplomid, millele on lisatud arhitektide ühenduse väljaantud praktikatunnistus, mis annab selle omanikule õiguse kasutada arhitekti kutsenimetust „arhitekt” (architecte — architect)

    — tsentraalse või riikliku arhitektuurialase eksamikomisjoni poolt välja antud arhitektidiplomid (architecte — architect)

    — ülikoolide rakendusteaduse teaduskondade ja Monsi polütehnilise teaduskonna väljaantud tsiviilinseneri-arhitekti ja arhitekti-inseneri diplomid (ingénieur — architecte, ingénieur-architect)

    1987/1988

    ▼M1

    България

    Akrediteeritud kõrgkooli poolt välja antud diplomid „архитект” (arhitekti),„cтроителен инженер” (ehitusinseneri) või „инженер” (inseneri) kvalifikatsiooniga järgmiselt:

    — Университет за архитектура, строителство и геодезия — София: специалности „Урбанизъм” и „Архитектура” (Arhitektuuri, tsiviilehituse ja geodeesia ülikool — Sofia: linnaplaneerimise ja arhitektuuri erialadel) ja kõikidel insenerierialadel järgmistes valdkondades:„конструкции на сгради и съоръжения” (hoonete ja ehituskonstruktsioonide ehitus),„пътища” (maanteed),„транспорт” (transport),„хидротехника и водно строителство” (hüdrotehnika ja vesirajatised),„мелиорации и др.” (niisutus jne);

    — tehnikaülikoolide ja ehituskõrgkoolide poolt välja antud diplomid järgmistel erialadel:„електро- и топлотехника” (elektrotehnika ja soojustehnika),„съобщителна и комуникационна техника” (telekommunikatsioonitehnika ja -tehnoloogiad),„строителни технологии” (ehitustehnoloogiad),„приложна геодезия” (rakendusgeodeesia) ning „ландшафт и др.” (maastik jne) ehituse valdkonnas;

    — Selleks, et teostada projekteerimistegevusi arhitektuuri ja ehituse valdkondades, peavad diplomitele olema lisatud „придружени от удостоверение за проектантска правоспособност” (projekteerimise litsents), mille on välja andnud „Камарата на архитектите” (arhitektide koda) ja „Камарата на инженерите в инвестиционното проектиране” (tööstusdisainerite koda), mis annab õiguse tegutseda tööstusdisaini valdkonnas;

    2009/2010

    ▼B

    Česká republika

    — „České vysoké učení technické” -ülikooli (Tšehhi tehnikaülikool Prahas) järgmiste teaduskondade poolt väljastatud diplomid:

    — 

    „Vysoká škola architektury a pozemního stavitelství” (arhitektuuri ja hoonete ehituse teaduskond) (kuni 1951. aastani),

    „Fakulta architektury a pozemního stavitelství” (arhitektuuri ja hoonete ehituse teaduskond) (1951. aastast kuni 1960. aastani),

    „Fakulta stavební” (tsiviilehituse teaduskond) (1960. aastast) järgmistel erialadel: hoonete ehitus ja ehitus, hoonete ehitus ja arhitektuur, arhitektuur (sealhulgas linnaplaneerimine ja maakasutuse planeerimine), insenerehitus ja tööstuse ning põllumajanduse tootmishoonete ehitus või tsiviilehituse teooria õppekava hoonete ehituse ja arhitektuuri teooria erialal,

    „Fakulta architektury” (arhitektuuriteaduskond) (1976. aastast) järgmistel erialadel: arhitektuur, linnaplaneerimine ja maakasutuse planeerimine või arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava järgmised erialad: arhitektuur, arhitektuurse projekteerimise teooria, linnaplaneerimine ja maakasutuse planeerimine, arhitektuuri ajalugu ja ajaloomälestiste rekonstrueerimine või arhitektuur ja hoonete ehitus,

    — arhitektuuri ja ehituse erialal „Vysoká škola technická Dr. Edvarda Beneše” poolt väljastatud diplomid (kuni 1951. aastani),

    — arhitektuuri ja ehituse erialal „Vysoká škola stavitelství v Brně” poolt väljastatud diplomid (1951. aastast kuni 1956. aastani),

    — arhitektuuri ja linnaplaneerimise teooria erialal „Vysoké učení technické v Brně”,„Fakulta architektury” (arhitektuuriteaduskond) poolt väljastatud diplomid (1956. aastast) või ehitusteooria erialal „Fakulta stavební” (tsiviilehituse teaduskond) poolt väljastatud diplomid (1956. aastast),

    — ehituse ja arhitektuuri või tsiviilehituse erialal „Vysoká škola báňská — Technická univerzita Ostrava”,„Fakulta stavební” (tsiviilehituse teaduskond) poolt väljastatud diplomid (1997. aastast),

    — arhitektuuri osakonna linnaplaneerimise ja arhitektuuri erialal „Technická univerzita v Liberci”,„Fakulta architektury” (arhitektuuri teaduskond) poolt väljastatud diplomid (1994. aastast),

    — arhitektuurilise projekteerimise osakonna disaini erialal „Akademie výtvarných umění v Praze” poolt väljastatud diplomid,

    — arhitektuuri osakonna disaini erialal „Vysoká škola umělecko-průmyslová v Praze” poolt väljastatud diplomid,

    — ilma spetsialiseerumiseta või hoonete ehituse erialal „Česká komora architektů” poolt väljastatud tunnistus

    2006/2007

    Danmark

    — Kopenhaageni ja Århusi riiklike arhitektuurikoolide poolt välja antud diplomid (architekt)

    — arhitektide komisjoni 28. mai 1975. aasta seaduse nr 202 kohaselt välja antud kutsetunnistus (registreret arkitekt)

    — ehituskõrgkoolide poolt välja antud diplomid (bygningskonstruktoer), millele on lisatud pädevate ametiasutuste tunnistus, mis kinnitab, et asjaomane isik on sooritanud kvalifikatsioonieksami; eksam sisaldab asjaomase isiku poolt vähemalt 6aastase kutsepraktika jooksul kavandatud ja realiseeritud projektide hindamist; kutsepraktika hõlmab käesoleva direktiivi artiklis 48 nimetatud tegevusi

    1987/1988

    Deutschland

    — kunstikõrgkoolide poolt arhitektuuri erialal välja antud diplomid (Dipl.-Ing., Architekt (HfbK)

    — tehniliste kõrgkoolide „Technische Hochschulen”, tehnikaülikoolide, ülikoolide ja juhul, kui kõnealused kõrgkoolid on liidetud asutuseks „Gesamthochschulen”, nimetatud „Gesamthochschulen” arhitektuuriosakondade (Architektur/Hochbau) poolt välja antud diplomid (Dipl.-Ing. ja muud teaduslikud kraadid, mille võib nende diplomite omanikele hiljem omistada)

    — rakenduslike kõrgkoolide „Fachhochschulen” ja juhul, kui kõnealused kõrgkoolid on liidetud asutuseks „Gesamthochschulen”, nimetatud „Gesamthochschulen” arhitektuuriosakondade (Architektur/Hochbau) poolt välja antud diplomid, millele on juhul, kui õppeaeg on alla nelja aasta, kuid vähemalt kolm aastat, lisatud tunnistus, mis kinnitab nelja-aastast töökogemust Saksamaa Liitvabariigis ja mille on välja andnud kutseorgan kooskõlas artikli 47 lõikega 1 (Dipl.-Ing. ja muud teaduslikud kraadid, mille võib nende diplomite omanikele hiljem omistada)

    — enne 1. jaanuari 1973 õppeasutuste „Ingenieurschulen” ja „Werkkunstschulen” arhitektuuriosakondade poolt välja antud diplomid (Prüfungszeugnisse), millele on lisatud pädevate ametiasutuste tunnistus, mis kinnitab, et asjaomane isik on sooritanud kvalifikatsioonieksami; eksam sisaldab asjaomase isiku poolt vähemalt 6aastase kutsepraktika jooksul kavandatud ja realiseeritud projektide hindamist; kutsepraktika hõlmab käesoleva direktiivi artiklis 48 nimetatud tegevusi

    1987/1988

    Eesti

    — diplom arhitektuuri erialal, väljastatud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskonna poolt alates 1996. aastast (diploma in architectural studies awarded by the Faculty of Architecture at the Estonian Academy of Arts since 1996), väljastatud Tallinna Kunstiülikooli poolt 1989-1995 (awarded by Tallinn Art University in 1989-1995), väljastatud Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi poolt 1951-1988 (awarded by the State Art Institute of the Estonian SSR in 1951-1988)

    2006/2007

    Eλλάς

    — Ateena kõrgkooli Metsovion Polytechnion poolt välja antud insener-arhitekti diplomid, millele on lisatud Kreeka tehnikakoja tunnistus, mis kinnitab õigust tegutseda arhitektuuri valdkonnas

    — Thessaloniki kõrgkooli Aristotelion Panepistimion poolt välja antud insener-arhitekti diplomid, millele on lisatud Kreeka tehnikakoja tunnistus, mis kinnitab õigust tegutseda arhitektuuri valdkonnas

    — Ateena kõrgkooli Metsovion Polytechnion poolt välja antud insener-tsiviilinseneri diplomid, millele on lisatud Kreeka tehnikakoja tunnistus, mis kinnitab õigust tegutseda arhitektuuri valdkonnas

    — Thessaloniki kõrgkooli Aristotelion Panepistimion poolt välja antud insener-tsiviilinseneri diplomid, millele on lisatud Kreeka tehnikakoja tunnistus, mis kinnitab õigust tegutseda arhitektuuri valdkonnas

    — kõrgkooli Panepistimion Thrakis poolt välja antud insener-tsiviilinseneri diplomid, millele on lisatud Kreeka tehnikakoja tunnistus, mis kinnitab õigust tegutseda arhitektuuri valdkonnas

    — kõrgkooli Panepistimion Patron poolt välja antud insener-tsiviilinseneri diplomid, millele on lisatud Kreeka tehnikakoja tunnistus, mis kinnitab õigust tegutseda arhitektuuri valdkonnas

    1987/1988

    España

    Haridus- ja teadusministeeriumi või ülikoolide poolt omistatud arhitekti kutsekvalifikatsioon (título oficial de arquitecto)

    1987/1988

    France

    — kuni 1959. aastani haridusministeeriumi ja pärast seda kultuuriministeeriumi poolt välja antud riiklik arhitekti diplom (architecte DPLG)

    — arhitektuurikõrgkooli „Ecole spéciale d'architecture” poolt välja antud diplomid (architecte DESA)

    — alates 1955. aastast kõrgkooli „Ecole nationale supérieure des Arts et Industries de Strasbourg” (endise nimega „Ecole nationale d'ingénieurs de Strasbourg”) arhitektuuriteaduskonna poolt välja antud diplomid (architecte ENSAIS)

    1987/1988

    ▼M8

    Hrvatska

    — Diplom „magistar inženjer arhitekture i urbanizma/magistra inženjerka arhitekture i urbanizma”, mille on välja andnud Arhitektonski fakultet Sveučilišta u Zagrebu

    — Diplom „magistar inženjer arhitekture/magistra inženjerka arhitekture”, mille on välja andnud Građevinsko-arhitektonski fakultet Sveučilišta u Splitu

    — Diplom „magistar inženjer arhitekture/magistra inženjerka arhitekture”, mille on välja andnud Fakultet građevinarstva, arhitekture i geodezije Sveučilišta u Splitu

    — Diplom „diplomirani inženjer arhitekture”, mille on välja andnud Arhitektonski fakultet Sveučilišta u Zagrebu

    — Diplom „diplomirani inženjer arhitekture/diplomirana inženjerka arhitekture”, mille on välja andnud Građevinsko-arhitektonski fakultet Sveučilišta u Splitu

    — Diplom „diplomirani inženjer arhitekture/diplomirana inženjerka arhitekture”, mille on välja andnud Fakultet građevinarstva, arhitekture i geodezije Sveučilišta u Splitu

    — Diplom „diplomirani arhitektonski inženjer”, mille on välja andnud Arhitektonski fakultet Sveučilišta u Zagrebu

    — Diplom „inženjer”, mille on välja andnud Arhitektonski fakultet Sveučilišta u Zagrebu

    — Diplom „inženjer”, mille on välja andnud Arhitektonsko-građevinsko-geodetski fakultet Sveučilišta u Zagrebu õpingute läbimise korral osakonnas Arhitektonski odjel Arhitektonsko-građevinsko-geodetskog fakulteta

    — Diplom „inženjer”, mille on välja andnud Tehnički fakultet Sveučilišta u Zagrebu õpingute läbimise korral osakonnas Arhitektonski odsjek Tehničkog fakulteta

    — Diplom „inženjer”, mille on välja andnud Tehnički fakultet Sveučilišta u Zagrebu õpingute läbimise korral osakonnas Arhitektonsko-inženjerski odjel Tehničkog fakulteta

    — Diplom „inženjer arhitekture”, mille on välja andnud Arhitektonski fakultet Sveučilišta u Zagrebu

    Kõigile nimetatud dokumentidele peab olema lisatud Horvaatia arhitektide koja (Hrvatska komora arhitekata) liikmetunnistus, mille on väljastanud Horvaatia arhitektide koda Zagrebis

    Kolmas akadeemiline aasta pärast ühinemist

    ▼B

    Ireland

    — kraad „Bachelor of Architecture” (B Arch.(NUI)), mille kõrgkool National University of Ireland on välja andnud Dublini kolledži University College arhitektuurieriala lõpetanutele

    — tehnoloogiakolledži College of Techology (Bolton Street, Dublin) väljaantud ülikoolitasemel arhitektidiplom (Dipl.Arch.)

    — instituudi Royal Institute of Architects of Ireland assotsieerunud liikme tunnistus (ARIAI)

    — instituudi Royal Institute of Architects of Ireland liikmetunnistus (MRIAI)

    1987/1988

    Italia

    — ülikoolide, polütehniliste instituutide ning Veneetsia ja Reggio Calabria kõrgemate arhitektuuriinstituutide poolt välja antud diplomid „laurea in architettura”, millele on lisatud diplom, mis annab selle omanikule õiguse töötada iseseisvalt arhitektina ja mille on välja andnud haridusministeerium pärast seda, kui taotleja on sooritanud pädeva komisjoni ees riigieksami, mis annab talle õiguse iseseisvalt arhitektina töötada (dott.Architetto)

    — ülikoolide ja polütehniliste instituutide poolt välja antud diplomid ehituse erialal („sezione costenzione civile”), millele on lisatud diplom, mis annab selle omanikule õiguse tegutseda iseseisvalt arhitektuuri valdkonnas ja mille on välja andnud haridusministeerium pärast seda, kui taotleja on sooritanud pädeva komisjoni ees riigieksami, mis annab talle õiguse iseseisvalt arhitektina töötada (dott. Ing. Architetto or dott. Ing. in ingegneria civile)

    1987/1988

    Κύπρος

    — Βεβαίωση Εγγραφής στο Μητρώο Αρχιτεκτόνων που εκδίδεται από το Επιστημονικό και Τεχνικό Επιμελητήριο Κύπρου (Küprose Teadus- ja Tehnikakoja (ETEK) poolt välja antud arhitektide registri registreerimistunnistus)

    2006/2007

    Latvija

    — „Arhitekta diploms” ko izsniegusi Latvijas Valsts Universitātes Inženierceltniecības fakultātes Arhitektūras nodaļa līdz 1958.gadam, Rīgas Politehniskā Institūta Celtniecības fakultātes Arhitektūras nodaļa no 1958 gada līdz 1991.gadam, Rīgas Tehniskās Universitātes Arhitektūras fakultāte kopš 1991. gada, un „Arhitekta prakses sertifikāts”, ko izsniedz Latvijas Arhitektu savienība (arhitekti diplom, mida Läti Riikliku Ülikooli tsiviilehituse teaduskonna arhitektuuri osakond andis välja kuni 1958. aastani, mida Riia Polütehnilise Instituudi tsiviilehituse teaduskonna arhitektuuri osakond andis välja aastatel 1958 — 1991, mida Riia Tehnikaülikooli arhitektuuri teaduskond annab välja alates 1991. aastast ning Läti Arhitektide Liidu registreerimistunnistus)

    2006/2007

    Lietuva

    — insener-arhitekti/arhitekti (inžinierius architektas/architektas) diplom, mida Kaunase Polütehniline Instituut Kauno politechnikos institutas andis välja kuni 1969. aastani,

    — diplomid arhitekti rakendusliku kõrghariduse/kõrghariduse/magistrikraadi omandamise kohta (architektas/architektūros bakalauras/architektūros magistras), mida Vilnius inžinerinis statybos institutas andis välja 1990. aastani, Vilnius technikos universitetas 1996. aastani, Vilnius Gedimino technikos universitetas annab välja 1996. aastast alates,

    — LTSR Valstybinis dailės institutas poolt kuni 1990. aastani ja alates 1990. aastast Vilniaus dailės akademija väljaantavad spetsialistide diplomid arhitekti rakendusliku kõrghariduse/kõrghariduse/magistrikraadi omandamise kohta (architektūros kursas/architektūros bakalauras/architektūros magistras)

    — diplomid arhitekti kõrghariduse/magistrikraadi (architektūros bakalauras/architektūros magistras) omandamise kohta, mida Kauno technologijos universitetas annab välja alates 1997. aastast,

    kõikidele nendele dokumentidele peab olema lisatud atesteerimiskomisjoni poolt välja antud tunnistus, mis annab õiguse arhitektuuri alal tegutsemiseks (atesteeritud arhitekt/Atestuotas architektas)

    2006/2007

    Magyarország

    — „okleveles építészmérnök” diplom (arhitekti diplom, arhitektuurimagister), mida annavad välja ülikoolid,

    — „okleveles építész tervező művész” diplom (magistridiplom arhitektuuri või üldehituse alal), mida annavad välja ülikoolid

    2006/2007

    Malta

    — Perit: Lawrja ta' Perit, mida annab välja Universita’ ta' Malta-ülikool, annab õiguse registreerida end kui „Perit”

    2006/2007

    Nederland

    — Delfti või Eindhoveni tehnikakolledžite arhitektuuriosakondade poolt välja antud tunnistus, mis kinnitab, et selle omanik on sooritanud arhitektuuri erialal kraadieksami (bouwkundig ingenieur)

    — riiklikult tunnustatud arhitektuuriakadeemiate diplomid (architect)

    — kuni 1971. aastani endiste arhitektuurikolledžite (Hoger Bouwkunstonderricht) diplomid (architect HBO)

    — kuni 1970. aastani endiste arhitektuurikolledžite (voortgezet Bouwkunstonderricht) diplomid (architect VBO)

    — tunnistus, mis kinnitab, et asjaomane isik on läbinud Madalmaade Arhitektide Liidu „Bond van Nederlandse Architecten” (BNA) arhitektide nõukogu korraldatud eksami (architect)

    — arhitektuuriinstituudi fondi „Stichting Instituut voor Architectuur” (IVA) diplom, mis on antud pärast kõnealuse fondi korraldatud ja vähemalt nelja aasta pikkuse kursuse läbimist ning millele on lisatud pädeva ametiasutuse tunnistus, mis kinnitab, et asjaomane isik on sooritanud kvalifikatsioonieksami; eksam sisaldab asjaomase isiku poolt vähemalt 6-aastase kutsepraktika jooksul kavandatud ja realiseeritud projektide hindamist; kutsepraktika hõlmab käesoleva direktiivi artiklis 44 nimetatud tegevusi

    — pädevate ametiasutuste väljaantud tunnistus, mis kinnitab, et asjaomane isik on enne 5. augustit 1985 sooritanud kraadieksami „Kandidaat in de bouwkunde” Delfti või Eindhoveni tehnikakolledžite juures ja et vähemalt viie kõnealusele kuupäevale vahetult eelneva aasta jooksul on ta tegutsenud arhitektina viisil, mille laad ja olulisus tagab Madalmaade nõuete kohaselt antud erialal tegutsemiseks piisava pädevuse (architect)

    — tunnistus, mille pädevad ametiasutused annavad välja üksnes isikutele, kes olid enne 5. augustit 1985 saanud 40aastaseks, ja mis kinnitab, et asjaomane isik on vähemalt viie kõnealusele kuupäevale vahetult eelneva aasta jooksul tegutsenud arhitektina viisil, mille laad ja olulisus tagab Madalmaade nõuete kohaselt antud erialal tegutsemiseks piisava pädevuse (architect)

    — seitsmendas ja kaheksandas taandes nimetatud tunnistusi ei ole enam vaja tunnustada pärast seda, kui on jõustunud Madalmaade õigus- ja haldusnormid, mis reguleerivad arhitektuurialase tegevuse alustamist ja teostamist arhitekti kutsenimetust kasutades, kuivõrd kõnealuste õigusnormide kohaselt ei anna need tunnistused õigust kõnealuse tegevuse alustamiseks arhitekti kutsenimetust kasutades

    1987/1988

    Österreich

    — Viini ja Grazi Tehnikaülikoolide ning Innsbrucki Ülikooli insenerehituse („Bauingenieurwesen”), hoonete ehituse („Hochbau”) ja arhitektuuri („Architektur”) teaduskonna poolt arhitektuuri, insenerehituse („Bauingenieurwesen”)/hoonete ehituse („Hochbau”) ja ehitusinseneri („Wirtschaftsingenieurwesen - Bauwesen”) erialal välja antud diplomid

    — Pinnakultuuride Ülikooli („Universität für Bodenkultur”) poolt pinnakultuuride tehnoloogia ja veemajanduse erialal („Kulturtechnik und Wasserwirtschaft”) välja antud diplomid

    — Viini Kujutava Kunsti Kõrgkooli arhitektuuriinstituudi poolt välja antud diplomid

    — Viini Kujutava Kunsti Akadeemia poolt arhitektuuri erialal välja antud diplomid

    — rakenduslike tehnikakõrgkoolide, kutseõppeasutuste või ehituskutsekoolide poolt välja antud diplomid (Ing.), millele on lisatud ehitusmeistri („Baumeister”) tunnistus, mis kinnitab, et asjaomane isik on läbinud vähemalt 6-aastase eksamiga lõppeva kutsepraktika Austrias;

    — Linzi Kunstilise ja Tööstusliku Disaini Ülikooli poolt arhitektuuri erialal välja antud diplomid

    — ehitusinseneri või insener-konsultandi kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid ehituse erialadel („Hochbau”,„Bauwesen”,„Wirtschaftsingenieurwesen - Bauwesen”,„Kulturtechnik und Wasserwirtschaft”) kooskõlas seadusega tsiviilehitajate kohta (Ziviltechnikergesetz, BGBl. No 156/1994)

    1997/1998

    Polska

    Diplomid, mis on välja antud järgmiste kõrgkoolide poolt:

    — Varssavi Tehnikaülikool, arhitektuuriteaduskond (Politechnika Warszawska, Wydział Architektury); arhitekti kutsenimetus: inżynier architekt, magister nauk technicznych; inżynier architekt; inżyniera magistra architektury; magistra inżyniera architektury; magistra inżyniera architekta; magister inżynier architekt (1945. aastast kuni 1948. aastani kutsenimetused: inżynier architekt, magister nauk technicznych; 1951. aastast kuni 1956. aastani kutsenimetus: inżynier architekt; 1954. aastast kuni 1957. aastani, 2. järk, kutsenimetus: inżyniera magistra architektury; 1957. aastast kuni 1959. aastani kutsenimetus: inżyniera magistra architektury; 1959. aastast kuni 1964. aastani kutsenimetus: magistra inżyniera architektury; 1964. aastast 1982. aastani kutsenimetus: magistra inżyniera architekta; 1983. aastast kuni 1990. aastani kutsenimetus: magister inżynier architekt; alates 1991. aastast kutsenimetus: magistra inżyniera architekta),

    — Krakovi Tehnikaülikool, arhitektuuriteaduskond (Politechnika Krakowska, Wydział Architektury); arhitekti kutsenimetus: magister inżynier architekt (1945. aastast kuni 1953. aastani Kaevandamise ja Metallurgia Akadeemia arhitektuuri polütehniline teaduskond — Akademia Górniczo-Hutnicza, Politechniczny Wydział Architektury),

    — Wrocławi Tehnikaülikool, arhitektuuriteaduskond (Politechnika Wrocławska, Wydział Architektury); arhitekti kutsenimetus: inżynier architekt, magister nauk technicznych; magister inżynier architektury; magister inżynier architekt (1949. aastast kuni 1964. aastani kutsenimetus: inżynier architekt, magister nauk technicznych; 1956. aastast kuni 1964. aastani kutsenimetus: magister inżynier architektury; alates 1964. aastast kutsenimetus: magister inżynier architekt),

    — Sileesia Tehnikaülikool, arhitektuuriteaduskond Gliwices (Politechnika Śląska, Wydział Architektury); arhitekti kutsenimetus: inżynier architekt; magister inżynier architekt (1945. aastast kuni 1955.aastani ehitusteaduskond — Wydział Inżynieryjno-Budowlany, kutsenimetus: inżynier architekt; 1961. aastast kuni 1969. aastani ehituskonstruktsioonide ja üldehituse teaduskond — Wydział Budownictwa Przemysłowego i Ogólnego, kutsenimetus: magister inżynier architekt; 1969. aastast kuni 1976. aastani tsiviilehituse ja arhitektuuri teaduskond — Wydział Budownictwa i Architektury, kutsenimetus: magister inżynier architekt; alates 1977. aastast arhitektuuriteaduskond — Wydział Architektury, kutsenimetus: magister inżynier architekt ja alates 1995. aastast kutsenimetus: inżynier architekt),

    — Poznani Tehnikaülikool, arhitektuuriteaduskond (Politechnika Poznańska, Wydział Architektury); arhtitekti kutsenimetus: inżynier architektury; inżynier architekt; magister inżynier architekt (1945. aastast kuni 1955. aastani Insenerikool, arhitektuuriteaduskond — Szkoła Inżynierska, Wydział Architektury kutsenimetus: inżynier architektury; alates 1978. aastast kutsenimetus: magister inżynier architekt ja alates 1999. aastast kutsenimetus: inżynier architekt),

    — Gdanksi Tehnikaülikool, arhitektuuriteaduskond (Politechnika Gdańska, Wydział Architektury); arhitekti kutsenimetus: magister inżynier architekt (1945. aastast kuni 1969. aastani arhitektuuriteaduskond — Wydział Architektury, 1969. aastast kuni 1971. aastani tsiviilehituse ja arhitektuuri teaduskond — Wydział Budownictwa i Architektury, 1971. aastast kuni 1981. aastani Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise Instituut — Instytut Architektury i Urbanistyki, alates 1981. aastast arhitektuuriteaduskond — Wydział Architektury),

    — Białystoki Tehnikaülikool, arhitektuuriteaduskond (Politechnika Białostocka, Wydział Architektury); arhitekti kutsenimetus: magister inżynier architekt (1975. aastast kuni 1989. aastani Arhitektuuriinstituut — Instytut Architektury),

    — Łódźi Tehnikaülikool, tsiviilehituse, arhitektuuri ja keskkonnakujunduse teaduskond (Politechnika Łódzka, Wydział Budownictwa, Architektury i Inżynierii Środowiska); arhitekti kutsenimetus: inżynier architekt; magister inżynier architekt (1973. aastast kuni 1993. aastani tsiviiltehituse ja arhitektuuri teaduskond — Wydział Budownictwa i Architektury ja alates 1992. aastast tsiviilehituse, arhitektuuri ja keskkonnakujunduse teaduskond — Wydział Budownictwa, Architektury i Inżynierii Środowiska; 1973. aastast kuni 1978. aastani kutsenimetus: inżynier architekt, alates 1978. aastast kutsenimetus: magister inżynier architekt),

    — Szczecini Tehnikaülikool, tsiviilehituse ja arhitektuuri teaduskond (Politechnika Szczecińska, Wydział Budownictwa i Architektury); arhitekti kutsenimetus: inżynier architekt; magister inżynier architekt (1948. aastast kuni 1954. aastani Kõrgem Insenerikool, arhitektuuriteaduskond — Wyższa Szkoła Inżynierska, Wydział Architektury, kutsenimetus: inżynier architekt, alates 1970. aastast kutsenimetus: magister inżynier architekt ja alates 1998. aastast kutsenimetus: inżynier architekt).

    Kõikidele nimetatud dokumentidele peab olema lisatud liikmetunnistus, mille on välja andnud Poola asjaomase piirkonna arhitektide koda ning mis annab õiguse Poolas arhitektuuri alal tegutsemiseks.

    2006/2007

    Portugal

    — Lissaboni ja Porto kunstikõrgkoolide poolt välja antud diplom „diploma do curso especial de arquitectura”

    — Lissaboni ja Porto kunstikõrgkoolide poolt välja antud arhitektidiplom „diploma de arquitecto”

    — Lissaboni ja Porto kunstikõrgkoolide poolt välja antud diplom „diploma do curso de arquitectura”

    — Lissaboni Kunstikõrgkooli poolt välja antud diplom „diploma de licenciatura em arquitectura”

    — Lissaboni Tehnikaülikooli ja Porto Ülikooli poolt välja antud diplom „carta de curso de licenciatura em arquitectura”

    — Lissaboni Tehhnikaülikooli tehnikainstituudi poolt välja antud ehitusinseneri diplom (licenciatura em engenharia civil)

    — Porto Ülikooli ehitusteaduskonna poolt välja antud inseneridiplom (licenciatura em engenharia civil)

    — Coimbra Ülikooli loodusteaduste ja tehnika teaduskonna poolt välja antud inseneridiplom (licenciatura em engenharia civil)

    — Minho Ülikooli poolt välja antud inseneridiplom (licenciatura em engenharia civil, produção)

    1987/1988

    ▼M1

    România

    Universitatea de Arhitectură și Urbanism „Ion Mincu” București (Ion Mincu nimeline Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise Bukaresti Ülikool):

    — 1953-1966: Institutul de Arhitectură „Ion Mincu” București (Ion Mincu nimeline Bukaresti Arhitektuuriinstituut), Arhitect (arhitekt);

    — 1967-1974: Institutul de Arhitectură „Ion Mincu” București (Ion Mincu nimeline Bukaresti Arhitektuuriinstituut), Diplomă de Arhitect, Specialitatea Arhitectură (arhitekti diplom, arhitektuuri eriala);

    — 1975-1977: Institutul de Arhitectură „Ion Mincu” București, Facultatea de Arhitectură (Ion Mincu nimeline Bukaresti Arhitektuuriinstituut, arhitektuuri teaduskond), Diplomă de Arhitect, Specializarea Arhitectură (arhitekti diplom, arhitektuuri eriala);

    — 1978-1991: Institutul de Arhitectură „Ion Mincu” București, Facultatea de Arhitectură și Sistematizare (Ion Mincu nimeline Bukaresti Arhitektuuriinstituut, arhitektuuri ja süstematiseerimise teaduskond), Diplomă de Arhitect, Specializarea Arhitectură și Sistematizare (arhitekti diplom, arhitektuuri ja süstematiseerimise eriala);

    — 1992-1993: Institutul de Arhitectură „Ion Mincu” București, Facultatea de Arhitectură și Urbanism (Ion Mincu nimeline Bukaresti Arhitektuuriinstituut, arhitektuuri ja linnaplaneerimise teaduskond), Diplomă de Arhitect, specializarea Arhitectură și Urbanism (arhitekti diplom, arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala);

    — 1994-1997: Institutul de Arhitectură „Ion Mincu” București, Facultatea de Arhitectură și Urbanism (Ion Mincu nimeline Bukaresti Arhitektuuriinstituut, arhitektuuri ja linnaplaneerimise teaduskond), Diplomă de Licență, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (Licență diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur);

    — 1998-1999: Institutul de Arhitectură „Ion Mincu” București, Facultatea de Arhitectură (Ion Mincu nimeline Bukaresti Arhitektuuriinstituut, arhitektuuri teaduskond), Diplomă de Licență, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (Licență diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur);

    — Alates aastast 2000: Universitatea de Arhitectură și Urbanism „Ion Mincu” București, Facultatea de Arhitectură (Ion Mincu nimeline Bukaresti Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise Ülikool, arhitektuuri teaduskond), Diplomă de Arhitect, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (arhitekti diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur).

    Universitatea Tehnică din Cluj-Napoca (Cluj-Napoca Tehnikaülikool):

    — 1990-1992: Institutul Politehnic din Cluj-Napoca, Facultatea de Construcții (Cluj-Napoca Polütehniline Instituut, tsiviilehituse teaduskond), Diplomă de Arhitect, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (arhitekti diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur);

    — 1993-1994: Universitatea Tehnică din Cluj-Napoca, Facultatea de Construcții (Cluj-Napoca Tehnikaülikool, tsiviilehituse teaduskond), Diplomă de Arhitect, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (arhitekti diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur);

    — 1994-1997: Universitatea Tehnică din Cluj-Napoca, Facultatea de Construcții (Cluj-Napoca Tehnikaülikool, tsiviilehituse teaduskond), Diplomă de Licență, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (Licență diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur);

    — 1998-1999: Universitatea Tehnică din Cluj-Napoca, Facultatea de Arhitectură și Urbanism (Cluj-Napoca Tehnikaülikool, arhitektuuri ja linnaplaneerimise teaduskond), Diplomă de Licență, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (Licență diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur);

    — Alates aastast 2000: Universitatea Tehnică din Cluj-Napoca, Facultatea de Arhitectură și Urbanism (Cluj-Napoca Tehnikaülikool, arhitektuuri ja linnaplaneerimise teaduskond), Diplomă de Arhitect, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (arhitekti diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur).

    Universitatea Tehnică „Gh. Asachi” Iași (Gh. Asachi nimeline Iași Tehnikaülikool):

    — 1993: Universitatea Tehnică „Gh. Asachi” Iași, Facultatea de Construcții și Arhitectură (Gh. Asachi nimeline Iași Tehnikaülikool, tsiviilehituse ja arhitektuuri teaduskond), Diplomă de Arhitect, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (arhitekti diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur);

    — 1994-1999: Universitatea Tehnică „Gh. Asachi” Iași, Facultatea de Construcții și Arhitectură (Gh.Asachi nimeline Iași Tehnikaülikool, tsiviilehituse ja arhitektuuri teaduskond), Diplomă de Licență, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (Licență diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur);

    — 2000-2003: Universitatea Tehnică „Gh. Asachi” Iași, Facultatea de Construcții și Arhitectură (Gh.Asachi nimeline Iași Tehnikaülikool, tsiviilehituse ja arhitektuuri teaduskond), Diplomă de Arhitect, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (arhitekti diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur);

    — Alates aastast 2004: Universitatea Tehnică „Gh. Asachi” Iași, Facultatea de Arhitectură (Gh. Asachi nimeline Iași Tehnikaülikool, arhitektuuri teaduskond), Diplomă de Arhitect, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (arhitekti diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur).

    Universitatea Politehnica din Timișoara (Timișoara Polütehniline Ülikool):

    — 1993-1995: Universitatea Tehnică din Timișoara, Facultatea de Construcții (Timișoara Polütehniline Ülikool, tsiviilehituse teaduskond), Diplomă de Arhitect, profilul Arhitectură și urbanism, specializarea Arhitectură generală (arhitekti diplom, arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala, spetsialiseerumine: üldine arhitektuur);

    — 1995-1998: Universitatea Politehnica din Timișoara, Facultatea de Construcții (Timișoara Polütehniline Instituut, tsiviilehituse teaduskond), Diplomă de Licență, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (Licență diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur);

    — 1998-1999: Universitatea Politehnica din Timișoara, Facultatea de Construcții și Arhitectură (Timișoara Polütehniline Ülikool, tsiviilehituse ja arhitektuuri teaduskond), Diplomă de Licență, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (Licență diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur);

    — Alates aastast 2000: Universitatea Politehnica din Timișoara, Facultatea de Construcții și Arhitectură (Timișoara Polütehniline Ülikool, tsiviilehituse ja arhitektuuri teaduskond), Diplomă de Arhitect, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (arhitekti diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur).

    Universitatea din Oradea (Oradea Ülikool):

    — 2002: Universitatea din Oradea, Facultatea de Protecția Mediului (Oradea Ülikool, keskkonnakaitse teaduskond), Diplomă de Arhitect, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (arhitekti diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur);

    — Alates aastast 2003: Universitatea din Oradea, Facultatea de Arhitectură și Construcții (arhitektuuri ja tsiviilehituse teaduskond), Diplomă de Arhitect, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (arhitekti diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur).

    Universitatea Spiru Haret București (Spiru Hareti nimeline Bukaresti Ülikool):

    — Alates aastast 2002: Universitatea Spiru Haret București, Facultatea de Arhitectură (Spiru Hareti nimeline Bukaresti Ülikool, arhitektuuri teaduskond), Diplomă de Arhitect, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (arhitekti diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur).

    2009/2010

    ▼B

    Slovenija

    — „Univerzitetni diplomirani inženir arhitekture/univerzitetna diplomirana inženirka arhitekture” (kõrgkooli arhitektuuri eriala diplom), mille on väljastanud arhitektuuriteaduskond ja millele on lisatud seaduslikult tunnustatud arhitektuuri alal pädeva asutuse tunnistus, mis annab õiguse arhitektuuri erialal tegutsemiseks,

    — tehnikateaduskondade poolt väljaantav ülikoolidiplom, millega koos omistatakse „univerzitetni diplomirani inženir (univ.dipl.inž.)/univerzitetna diplomirana inženirka” kraad; diplomile on lisatud seaduslikult tunnustatud arhitektuuri alal pädeva asutuse tunnistus, mis annab õiguse arhitektuuri alal tegutsemiseks.

    2006/2007

    Slovensko

    — diplom arhitektuuri ja hoonete ehituse erialal („architektúra a pozemné staviteľstvo”), mida Slovaki Tehnikaülikool (Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas andis välja aastatel 1950 — 1952 (kutsenimetus: Ing.),

    — diplom arhitektuuri erialal („architektúra”), mida Slovaki Tehnikaülikooli arhitektuuri ja hoonete ehituse teaduskond (Fakulta architektúry a pozemného staviteľstva, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas andis välja aastatel 1952 — 1960 (kutsenimetus: Ing. arch.),

    — diplom hoonete ehituse erialal („pozemné staviteľstvo”), mida Slovaki Tehnikaülikooli arhitektuuri ja hoonete ehituse teaduskond (Fakulta architektúry a pozemného staviteľstva, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas andis välja aastatel 1952 — 1960 (kutsenimetus: Ing.),

    — diplom arhitektuuri erialal („architektúra”), mida Slovaki Tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas andis välja aastatel 1961 — 1976 (kutsenimetus: Ing. arch.),

    — diplom hoonete ehituse erialal („pozemné stavby”), mida Slovaki Tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas andis välja aastatel 1961 — 1976 (kutsenimetus: Ing.),

    — diplom arhitektuuri erialal („architektúra”), mida Slovaki Tehnikaülikooli arhitektuuriteaduskond (Fakulta architektúry, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas annab välja alates 1977. aastast (kutsenimetus: Ing. arch.),

    — diplom linnakujunduse erialal („urbanizmus”), mida Slovaki Tehnikaülikooli arhitektuuriteaduskond (Fakulta architektúry, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas annab välja alates 1977. aastast (kutsenimetus: Ing. arch.),

    — diplom hoonete ehituse erialal („pozemné stavby”), mida Slovaki Tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas andis välja aastatel 1977 — 1997 (kutsenimetus: Ing.),

    — diplom arhitektuuri ja hoonete ehituse erialal („architektúra a pozemné stavby”), mida Slovaki Tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas annab välja alates 1998. aastast (kutsenimetus: Ing.),

    — diplom hoonete ehituse erialal spetsialiseerumisega arhitektuurile („pozemné stavby — špecializácia: architektúra”), mida Slovaki Tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Slovenská technická univerzita) Bratislavas andis välja aastatel 2000 — 2001 (kutsenimetus: Ing.),

    — diplom hoonete ehituse ja arhitektuuri erialal („pozemné stavby a architektúra”), mida Slovaki Tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Slovenská technická univerzita) Bratislavas annab välja alates 2001. aastast (kutsenimetus: Ing.),

    — diplom arhitektuuri erialal („architektúra”), mida Bratislava Kunstiakadeemia (Vysoká škola výtvarných umení) annab välja alates 1969. aastast (kuni 1990. aastani kutsenimetus: Akad. arch., aastatel 1990 — 1992 kutsenimetus: Mgr., aastatel 1992 — 1996 kutsenimetus: Mgr. arch., alates 1997. aastast kutsenimetus: Mgr. art.),

    — diplom hoonete ehituse erialal („pozemné staviteľstvo”), mida Košice Tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Technická univerzita) andis välja aastatel 1981 — 1991 (kutsenimetus: Ing.).

    Kõikidele nimetatud dokumentidele peab olema lisatud:

    — Bratislavas asuva Slovaki arhitektide koja (Slovenská komora architektov) poolt välja antud luba eriala välja toomata või töötamiseks hoonete ehituse („pozemné stavby”) või maakasutuse planeerimise („územné plánovanie”) erialal,

    — Bratislavas asuva Slovaki ehitusinseneride koja (Slovenská komora stavebných inžinierov) poolt välja antud luba töötamiseks hoonete ehituse („pozemné stavby”) erialal

    2006/2007

    Suomi/Finland

    — tehnikaülikoolide ja Oulu Ülikooli arhitektuuriteaduskondade poolt välja antud diplomid (arkkitehti/arkitekt)

    — tehnikakõrgkoolide poolt välja antud diplomid (rakennusarkkitehti/byggnadsarkitekt)

    1997/1998

    Sverige

    — Kuningliku Tehnikainstituudi arhitektuurikooli, Chalmersi Tehnikainstituudi ja Lundi Ülikooli tehnikainstituudi poolt välja antud diplomid (arkitekt, arhitektuurimagister)

    — Rootsi Arhitektide Liidu „Svenska Arkitekters Riksförbund” (SAR) liikme tunnistus, kui kõnealune isik on omandanud ettevalmistuse riigis, mille suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse

    1997/1998

    United Kingdom

    — kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, mille on pärast eksami sooritamist välja andnud:

    — 

    — Royal Institute of British Architects

    — ülikoolide, polütehniliste instituutide, kolledžite, tehnoloogia- ja kunstikoolide juures asuvad arhitektuuriosakonnad ja mida 10. juunil 1985 Ühendkuningriigi Architects Registration Council registrisse kandmiseks (Architect) tunnustas

    — tunnistus, mis kinnitab, et selle omanik on 1931. aasta seaduse Architects Registration Act jaotise 6 lõike 1 punktide a, b või jaotise 6 lõike 1 alusel omandanud õiguse arhitekti kutsenimetusele (Architect)

    — tunnistus, mis kinnitab, et selle omanik on 1938. aasta seaduse Architects Registration Act jaotise 2 alusel omandanud õiguse arhitekti kutsenimetusele (Architect)

    1987/1988




    VII LISA

    Dokumendid ja tunnistused, mille esitamist võib nõuda artikli 50 lõike 1 kohaselt

    1.   Dokumendid

    a) 

    Asjaomase isiku kodakondsust tõendav dokument.

    b) 

    Koopia erialast pädevust või kvalifikatsiooni tõendavast tunnistusest, mis annab õiguse asjaomasel kutsealal tegutsemiseks, ning vajadusel tõend kõnealuse isiku poolt omandatud tööalase kogemuse kohta.

    Lisaks sellele võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused nõuda taotlejalt tema koolitust ja väljaõpet puudutava teabe esitamist, kuivõrd see on vajalik tuvastamaks võimalikke kõrvalekaldeid päritoluliikmesriigi poolt nõutud koolitusest ja väljaõppest kooskõlas artikliga 14. Kui taotleja ei suuda nimetatud teavet esitada, pöörduvad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused päritoluliikmesriigi kontaktasutuse, pädeva asutuse või mõne muu asjaomase asutuse poole.

    c) 

    Artiklis 16 nimetatud juhtudel päritoluliikmesriigi või liikmesriigi, kust teise riigi kodanik tuleb, asjaomase asutuse või institutsiooni poolt väljastatud tõend tegevuse liigi ja kestuse kohta.

    d) 

    Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus, kes nõuab reguleeritud kutsealal tegevust alustada soovivatelt kodanikelt hea maine ja laitmatu reputatsiooni või isiku pankroti väljakuulutamise puudumise tõendamist või kes kutsealal tegutsemise ametialaste käitumisreeglite vastu eksimise või kuriteos süüdimõistmise tõttu edasi lükkab või keelustab, aktsepteerib vastuvõtva liikmesriigi territooriumil kõnealusel kutsealal tegutseda soovivate teiste liikmesriikide kodanike puhul piisava tõendina päritoluliikmesriigi või liikmesriigi, kust teise riigi kodanik tuleb, pädeva asutuse poolt väljaantud tõendit, mis tõendab nõuetele vastavust. Päritoluliikmesriigi asutused peavad nõutud dokumendid esitama kahe kuu jooksul.

    Kui päritoluliikmesriik või liikmesriik, kust teise riigi kodanik tuleb, ei anna välja eelnimetatud dokumentaalset tõendit, asendatakse need tõendid vandega või kui riigis ei ole vanne sätestatud, siis tõotusega, mille asjaomane isik annab pädeva kohtuorgani või haldusasutuse ees või vajadusel päritoluliikmesriigi või liikmesriigi, kust teise riigi kodanik tuleb, notari või pädeva kutseorgani ees; selline organ või notar annab välja tunnistuse, mis tõendab vande või tõotuse autentsust.

    e) 

    Kui vastuvõttev liikmesriik nõuab oma kodanikelt reguleeritud kutsealal tegutsemiseks dokumentaalset tõendit füüsilise ja vaimse tervise kohta, aktsepteerib asjaomane liikmesriik päritoluliikmesriigis nõutud sellekohast dokumenti piisava tõendina. Kui päritoluliikmesriik sellist tõendit ei nõua, aktsepteerib vastuvõttev liikmesriik selle riigi pädeva asutuse poolt väljastatud tõendit. Sellisel juhul peab päritoluliikmesriigi pädev asutus esitama nõutud tõendi kahe kuu jooksul.

    f) 

    Kui vastuvõttev liikmesriik nõuab oma kodanikelt, kes soovivad alustada tegevust reguleeritud kutsealal,

    — 
    usaldusväärse finantsolukorra tõendamist,
    — 
    tõendit selle kohta, et nad on oma kutsevastutusest tuleneda võivate finantstagajärgede vastu kindlustatud, täites vastuvõtvas liikmesriigis kindlustuskatte tingimuste ja ulatusega seonduvaid kehtivaid õigusnorme,

    aktsepteerib kõnealune liikmesriik teiste liikmesriikide pankade ja kindlustusseltside poolt välja antud sellekohaseid tõendeid piisavate tõenditena.

    ▼M9

    g) 

    Tõend kutsealal tegutsemise ajutise või lõpliku peatamise puudumise või kriminaalkorras karistatuse puudumise kohta, kui vastuvõttev liikmesriik nõuab seda ka oma kodanikelt.

    ▼B

    2.   Sertifikaadid

    Hõlbustamaks käesoleva direktiivi III jaotise III peatüki kohaldamist, võivad liikmesriigid ette näha, et lisaks kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele peavad käesoleva direktiiviga ettenähtud haridus- ja koolitusnõuetele vastavad isikud esitama oma päritoluliikmesriigi pädevate asutuste poolt välja antud sertifikaadi, milles märgitakse, et kõnealused kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid on need, millele käesolevas direktiivis viidatakse.



    ( 1 ) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

    ( 2 ) EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.

    ( 3 ) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

    ( 4 ) EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/66/EÜ (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35).

    ( 5 ) ELT C 111, 6.5.2008, lk 1.

    ( 6 ) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.

    ( 7 ) EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12.

    ( 8 ) ELT L 274, 20.10.2009, lk 36.

    ( 9 ) ELT L 53, 26.2.2011, lk 66.

    ( 10 ) ELT L 79, 20.3.2007, lk 38.

    ( 11 ) Iiri kodanikud on lisaks sellele liikmeteks järgmistes Ühendkuningriigi kutseühingutes või -organisatsioonides:

    Institute of Chartered Accountants in England and Wales
    Institute of Chartered Accountants of Scotland
    Institute of Actuaries
    Faculty of Actuaries
    The Chartered Institute of Management Accountants
    Institute of Chartered Secretaries and Administrators
    Royal Town Planning Institute
    Royal Institution of Chartered Surveyors
    Chartered Institute of Building.

    ( 12 ) Üksnes audiitori tegevuse osas.

    Top