This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02005L0036-20211210
Directive 2005/36/EC of the European Parliament and of the Council of 7 September 2005 on the recognition of professional qualifications (Text with EEA relevance)Text with EEA relevance
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ, 7. september 2005, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ, 7. september 2005, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
02005L0036 — ET — 10.12.2021 — 015.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/36/EÜ, 7. september 2005, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255 30.9.2005, lk 22) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
L 363 |
141 |
20.12.2006 |
||
|
L 320 |
3 |
6.12.2007 |
||
|
L 205 |
10 |
1.8.2008 |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1137/2008, 22. oktoober 2008, |
L 311 |
1 |
21.11.2008 |
|
|
L 93 |
11 |
7.4.2009 |
||
|
L 59 |
4 |
4.3.2011 |
||
|
L 180 |
9 |
12.7.2012 |
||
|
L 158 |
368 |
10.6.2013 |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/55/EL, 20. november 2013, |
L 354 |
132 |
28.12.2013 |
|
|
KOMISJONI DELEGEERITUD OTSUS (EL) 2016/790, 13. jaanuar 2016, |
L 134 |
135 |
24.5.2016 |
|
|
KOMISJONI DELEGEERITUD OTSUS (EL) 2017/2113, 11. september 2017, |
L 317 |
119 |
1.12.2017 |
|
|
KOMISJONI DELEGEERITUD OTSUS (EL) 2019/608, 16. jaanuar 2019, |
L 104 |
1 |
15.4.2019 |
|
|
KOMISJONI DELEGEERITUD OTSUS (EL) 2020/548, 23. jaanuar 2020, |
L 131 |
1 |
24.4.2020 |
|
|
KOMISJONI DELEGEERITUD OTSUS (EL) 2021/2183, 25. augusti 2021, |
L 444 |
16 |
10.12.2021 |
|
Muudetud:
|
L 112 |
21 |
24.4.2012 |
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/36/EÜ,
7. september 2005,
kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Eesmärk
Käesolev direktiiv kehtestab korra, mille alusel liikmesriik, kes teeb reguleeritud kutsealal tegutsema hakkamise või sellel tegutsemise oma territooriumil sõltuvaks eriomase kutsekvalifikatsiooni omamisest (edaspidi „vastuvõttev liikmesriik”), peab vastaval kutsealal tegutsema hakkamiseks või sellel tegutsemiseks tunnustama teises liikmesriigis või teistes liikmesriikides (edaspidi „päritoluliikmesriik”) saadud kutsekvalifikatsioone, mis lubavad nimetatud kvalifikatsioone omaval isikul seal samal kutsealal töötada.
Käesoleva direktiiviga kehtestatakse ka eeskirjad, milles käsitletakse osalist juurdepääsu reguleeritud kutsealale ning teises liikmesriigis toimuva õppepraktika tunnustamist.
Artikkel 2
Reguleerimisala
Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi liikmesriigi kodanike suhtes, kes on läbinud õppepraktika väljaspool päritoluliikmesriiki.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
reguleeritud kutseala — kutsetegevus või -tegevuste hulk, millel tegutsema hakkamist või tegutsemist või tegutsemise üht moodustest reguleerivad spetsiaalse kutsekvalifikatsiooni omamist kas otseselt või kaudselt käsitlevad õigus- või haldusnormid; tegutsemise moodus on eelkõige kutsealal tegutsemine kutsenimetuse all, kui sellise nimetuse kasutamine on õigus- või haldusnormidega lubatud üksnes vastavat kutsekvalifikatsiooni omavatel isikutel. Kui esimene lause ei kohaldu, käsitletakse reguleeritud kutsealana lõikes 2 nimetatud kutseala;
kutsekvalifikatsioon — haridust tõendava dokumendiga, artikli 11 punkti a alapunktis i nimetatud pädevuskinnituse ja/või töökogemusega tõendatud kvalifikatsioon;
kvalifikatsiooni tõendav dokument — diplomid, tunnistused ja muud, liikmesriigi õigus- või haldusnormide kohaselt liikmesriigi pädeva asutuse väljaantud dokumendid, mis tõendavad peamiselt ühenduses omandatud kutsealase koolituse edukat läbimist. Kui esimene lause ei kohaldu, käsitletakse kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidena lõikes 3 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti;
pädev asutus — mistahes asutus või organ, mis on liikmesriigi poolt eraldi volitatud väljastama või vastu võtma koolitusdiplomeid ja muid dokumente või teavet ja vastu võtma taotlusi ja tegema käesolevas direktiivis nimetatud otsuseid;
reguleeritud haridus ja koolitus — antud kutsealal tegutsemisele suunatud koolitus, mis koosneb kursustest või vajadusel lisaks kursustele ka kutsealasest koolitusest või katseajast või kutsepraktikast.
Asjaomase liikmesriigi õigus- või haldusnormidega määratakse kutsealase koolituse, katseaja või kutsepraktika struktuur ja tase ning neid kontrollib või kiidab heaks selleks määratud asutus;
kutsealane töökogemus — tegelik ja õiguspärane täisajaga või täistööajaga samaväärne osalise tööajaga tegutsemine asjaomasel kutsealal liikmesriigis;
kohanemisaeg — vastuvõtvas liikmesriigis reguleeritud kutsealal tegutsemine kutseala kvalifitseeritud esindaja vastutuse all, kusjuures sellise järelevalve all sooritud praktikaga võib kaasneda täienduskoolitus. Seda järelevalve all sooritatud praktikat tuleb hinnata. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus kehtestab üksikasjaliku kohanemisaja ja selle hindamist, samuti sisserändaja seisundit käsitleva korra.
Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused kehtestavad kehtiva ühenduse õiguse alusel järelevalve all praktikat sooritava isiku seisundi selles liikmesriigis, reguleerides eelkõige elamisloa, samuti kohustuste, sotsiaalsete õiguste ja soodustuste, toetuste ning tasude küsimusi;
sobivustest — vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste poolt läbi viidav või nende poolt tunnustatud test, millega kontrollitakse taotleja kutsealaseid teadmisi, oskusi ja pädevust ning mille eesmärk on hinnata taotleja suutlikkust tegutseda reguleeritud kutsealal kõnealuses liikmesriigis.
Nimetatud testi läbiviimise võimaldamiseks koostavad pädevad asutused nimekirja teemadest, mis – kui võrrelda vastuvõtvas liikmesriigis nõutavat haridust ja koolitust ning taotleja omandatud haridust ja läbitud koolitust – ei ole taotleja kvalifikatsiooni tõendava diplomiga või muu dokumendiga kaetud.
Sobivustest peab arvestama asjaolu, et taotleja on kvalifitseeritud kutsetöötaja kas oma päritoluliikmesriigis või selles liikmesriigis, kust ta tuleb. Test hõlmab valikuliselt nimekirjas loetletud teemasid, mille valdamine on vastuvõtvas liikmesriigis asjaomasel kutsealal tegutsemiseks oluline. Test võib hõlmata ka vastuvõtvas liikmesriigis kõnealusele tegevusele kohaldatavate kutsealaste eeskirjade tundmist.
Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus määrab sobivustesti üksikasjaliku rakendamise korra ja kõnealuses liikmesriigis ennast sobivustestiks ette valmistada sooviva taotleja staatuse kõnealuses liikmesriigis;
ettevõtte juht — isik, kes on kõnealuse tegevusala ettevõttes tegev kui:
ettevõtte juht või ettevõtte filiaali juht või
ettevõtte omaniku või juhi asetäitja juhul, kui selle ametiga kaasneb esindatud omaniku või juhi vastutusega võrdväärne vastutus, või
juhtival ametikohal töötav isik, kelle kohustused on kaubandus- ja/või tehnilise iseloomuga ja kes vastutab ettevõtte ühe või enama osakonna eest.
õppepraktika — ilma et see piiraks artikli 46 lõike 4 kohaldamist, järelevalve all läbitud kutsealase praktika periood – kui see on reguleeritud kutsealale juurdepääsu saamise eeltingimus –, mis võib toimuda kas enne või pärast diplomi saamiseks vajaliku õppe läbimist;
Euroopa kutsekaart — elektrooniline tunnistus, millega tõendatakse, et kutsetöötaja vastab kõigile vajalikele tingimustele, et vastuvõtvas liikmesriigis ajutisi ja episoodilisi teenuseid osutada, või tunnustatakse tema kutsekvalifikatsiooni tegevuse alustamiseks vastuvõtvas liikmesriigis;
elukestev õpe — kogu üldharidus, kutseharidus ja -koolitus, vabaharidus ja mitteametlik õpe, mida elu jooksul läbitakse ja mille tulemuseks on teadmiste, oskuste ja pädevuste, mis võib hõlmata kutse-eetikat, parendamine;
ülekaalukas avalik huvi — Euroopa Liidu Kohtu praktikas sellistena tunnustatud huvid;
Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekandmise süsteem või ECTSi ainepunktid — Euroopa kõrgharidusruumis kõrghariduse jaoks kasutatav punktisüsteem.
Esimeses lõigus nimetatud ühingute või organisatsioonide eesmärk on esmajoones edendada ja hoida asjaomase kutseala kõrget standardit. Liikmesriik tunnustab neid selle eesmärgi teostajatena erikorras ja nad väljastavad oma liikmetele kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, tagades et nende liikmed austavad nende kehtestatud kutsealaseid eeskirju ja andes liikmetele õiguse kasutada kutsenimetust või vastavat tähekombinatsiooni või saada kasu sellise kvalifikatsiooniga kaasnevast.
Iga kord, kui liikmesriik tunnustab esimeses lõigus osutatud ühingut või organisatsiooni, teatab ta sellest komisjonile. Komisjon kontrollib, kas ühing või organisatsioon vastab teises lõigus sätestatud tingimustele. Et võtta nõuetekohaselt arvesse regulatiivseid suundumusi liikmesriikides, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte I lisa ajakohastamiseks, kui teises lõigus sätestatud tingimused on täidetud.
Kui teises lõigus sätestatud tingimused ei ole täidetud, võtab komisjon vastu rakendusakti, et I lisa taotletud ajakohastamine tagasi lükata.
Artikkel 4
Tunnustamise toime
Artikkel 4a
Euroopa kutsekaart
Tegevuse alustamise osas ei anna Euroopa kutsekaart automaatselt õigust konkreetsel kutsealal tegutsemiseks, kui vastuvõtvas liikmesriigis kehtisid enne Euroopa kutsekaardi kasutuselevõttu selle kutseala jaoks registreerimisnõuded või muu kontrollikord.
Euroopa kutsekaardi kasutuselevõtmiseks konkreetse kutseala jaoks esimeses lõigus osutatud asjakohaste rakendusaktide vastuvõtmisega peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:
asjaomasel kutsealal on tegemist märkimisväärse liikuvusega või seal on potentsiaali märkimisväärseks liikuvuseks;
asjaomased sidusrühmad on ilmutanud piisavalt huvi;
asjaomane kutseala või haridus ja koolitus sellel kutsealal tegutsemiseks on reguleeritud märkimisväärses arvus liikmesriikides.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 4b
Euroopa kutsekaardi taotlemine ja IMI-faili loomine
Kui see on asjakohane, väljastab päritoluliikmesriigi pädev asutus käesoleva direktiivi alusel nõutavad täiendavad tunnistused. Päritoluliikmesriigi pädev asutus kontrollib, kas taotleja on päritoluliikmesriigis ametlikult asutatud ja kas kõik päritoluliikmesriigis välja antud vajalikud dokumendid on kehtivad ja autentsed. Nõuetekohaselt põhjendatud kahtluste korral konsulteerib päritoluliikmesriigi pädev asutus asjaomase asutusega ja võib nõuda taotlejalt dokumentide tõestatud koopiaid. Sama taotleja korduvate taotluste puhul ei või päritolu- ega vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused nõuda IMI-failis sisalduvate dokumentide taasesitamist, kui kõnealused dokumendid on veel kehtivad.
Artikkel 4c
Euroopa kutsekaart artikli 7 lõikega 4 hõlmamata teenuste ajutiseks ja episoodiliseks osutamiseks
Artikkel 4d
Euroopa kutsekaart tegevuse alustamiseks ja artikli 7 lõike 4 kohaste teenuste ajutiseks ja episoodiliseks osutamiseks
Vastuvõttev liikmesriik võib lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaegu Euroopa kutsekaardi automaatseks väljaandmiseks kahe nädala võrra pikendada. Ta selgitab pikendamise põhjuseid ja teavitab sellest taotlejat. Sellist pikendamist võib korrata ühe korra ja üksnes juhul, kui see on rangelt vajalik, eelkõige rahvatervisega või teenuse saajatele tagatava ohutusega seotud põhjustel.
Artikkel 4e
Euroopa kutsekaardiga seotud andmete töötlemine ja nendele juurdepääs
Lõikes 1 nimetatud teabe ajakohastamise sisu piirdub järgmisega:
kutsetöötaja isik;
asjaomane kutseala;
teave riikliku asutuse või kohtu kohta, kes on võtnud vastu piirangu või keelu kehtestava otsuse;
piirangu või keelu ulatus ning
ajavahemik, mil piirang või keeld kehtib.
Kui IMI-faili kustutamise taotlus on seotud Euroopa kutsekaardiga tegevuse alustamiseks ja artikli 7 lõike 4 kohaste teenuste ajutiseks ja episoodiliseks osutamiseks, esitab asjaomase vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus kutsekvalifikatsiooni omanikule tõendi, mis kinnitab tema kutsekvalifikatsiooni tunnustamist.
Komisjon sätestab rakendusaktidega eeskirjad, mis käsitlevad IMI-failile juurdepääsu, ning tehnilised vahendid ja menetlused esimeses lõigus osutatud kontrolliks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 4f
Osaline juurdepääs
Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus lubab igal üksikjuhul eraldi oma territooriumil hakata osaliselt kutsealal tegutsema üksnes siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
kutsetöötaja on täielikult kvalifitseeritud tegutsema päritoluliikmesriigis kutsealal, mille jaoks taotletakse osalist juurdepääsu vastuvõtvas liikmesriigis;
erinevused päritoluliikmesriigis kutsealal õiguslikult tegutsemise ja vastuvõtva liikmesriigi reguleeritud kutseala vahel on nii suured, et korvamismeetmete kohaldamine nõuaks taotlejalt täieliku haridus- ja koolitusprogrammi läbimist vastuvõtvas liikmesriigis, et saada täielikku juurdepääsu reguleeritud kutsealale vastuvõtvas liikmesriigis;
kutsetegevust saab objektiivselt eraldada muust vastuvõtvas liikmesriigis reguleeritud kutsealaga hõlmatud tegevusest.
Punkti c puhul võtab vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus arvesse seda, kas päritoluliikmesriigis saab kutsealal tegutseda sõltumatult.
II JAOTIS
TEENUSTE VABA OSUTAMINE
Artikkel 5
Teenuste vaba osutamise põhimõte
Ilma et see piiraks ühenduse õiguse erisätete ning samuti käesoleva direktiivi artiklite 6 ja 7 kohaldamist, ei tohi liikmesriigid kutsekvalifikatsiooniga seotud põhjusel takistada teenuste vaba osutamist teises liikmesriigis juhul, kui:
teenuse osutaja on liikmesriigis ametlikult asutatud (edaspidi „asutamise liikmesriik”), eesmärgiga tegutseda seal samal kutsealal ja
teenuse osutaja asub teise liikmesriiki ja kui ta tegutses ühes või enamas liikmesriigis sellel kutsealal vähemalt ühe aasta teenuse osutamisele eelnenud viimase kümne aasta jooksul, kui see kutseala ei ole asutamise liikmesriigis reguleeritud. Üheaastase kutsealal tegutsemise nõuet ei kohaldata juhul, kui kutseala või kutsealal tegutsemiseks vajalik haridus või koolitus on reguleeritud.
Teenuse osutamise ajutist ja episoodilist olemust, eriti selle kestust, sagedust, regulaarsust ja pidevust hinnatakse igal juhtumil eraldi.
Artikkel 6
Erandid
Vastavalt artikli 5 lõikele 1 peab vastuvõttev liikmesriik teises liikmesriigis asutatud teenuse osutajad vabastama nõuetest, mis ta on kehtestanud oma territooriumil registreeritud spetsialistidele, mis on seotud:
kutseorganisatsioonilt või -organilt tegevusloa saamist, selles registreerimist või selle organisatsiooni või organi liikmeks olemist. Oma territooriumil kehtivate distsiplinaarsätete kohaldamise lihtsustamiseks vastavalt artikli 5 lõikele 3 võivad liikmesriigid kehtestada ajutise automaatse registreerimise sellise kutseorganisatsiooni või -organi juures või pro forma liikmelisuse selles organisatsioonis või organis tingimusel, et selline registreerimine või liikmelisus ei aeglusta ega komplitseeri mingil moel teenuste osutamist ega põhjusta teenuse osutajale mingeid lisakulusid. Pädev asutus peab artikli 7 lõikes 4 nimetatud ja rahva tervise ning ohutusega seotud kutsealade, samuti III jaotise III peatüki kohaselt automaatsele registreerimisele kuuluvate kutsealade kohta saatma vastavale kutseorganisatsioonile või -organile deklaratsiooni või artikli 7 lõike 1 kohaldavuse korral selles nimetatud uuenduse koopia koos artikli 7 lõikes 2 nimetatud dokumentide koopiatega ning seda käsitletakse kui automaatset ajutist registreerimist või pro forma liikmelisust,
riikliku sotsiaalkindlustusasutuse juures registreerimist kindlustusandjaga tasaarveldamise eesmärgil seoses kindlustatud isikute kasuks sooritatud tegevustega.
Siiski peab teenuse osutaja punktis b nimetatud organit kas eelnevalt või kiireloomulistel juhtudel tagantjärele osutatud teenustest teavitama.
Artikkel 7
Teenuse osutaja teise liikmesriiki asumise korral eelnevalt esitatav deklaratsioon
Teenuste esmasel osutamisel või kui olukorra oluline muutus on dokumentaalselt tõestatud, võivad liikmesriigid nõuda deklaratsioonile järgmiste dokumentide lisamist:
tõend teenuse osutaja kodakondsuse kohta,
dokument, mis tõendab, et selle omanik on liikmesriigis ametlikult asutatud asjaomasel tegevusalal tegutsemise eesmärgil ja et tal ei ole tõendi väljastamise ajal ajutist ega alalist tegevuskeeldu,
kutsekvalifikatsiooni tõend,
artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud juhtudel igasugune tõend selle kohta, et teenuse osutaja on asjaomasel tegevusalal tegutsenud vähemalt ühe aasta viimase kümne aasta jooksul;
turvateenuste, tervisesektori ja alaealiste haridusega (sealhulgas lastehooldus ja alusharidus) seotud kutsealade puhul tõend tegutsemise ajutise või lõpliku peatamise puudumise või kriminaalkorras karistatuse puudumise kohta, kui liikmesriik nõuab seda ka oma kodanikelt;
patsientidele tagatava ohutusega seotud kutsealade puhul avaldus taotleja keeleoskuse kohta, mis on vajalik sellel kutsealal tegutsemiseks vastuvõtvas liikmesriigis;
artiklis 16 osutatud tegevusi hõlmavate kutsealade puhul ning nende puhul, millest liikmesriik on teatanud vastavalt artikli 59 lõikele 2, tõend tegevuse laadi ja kestuse kohta, mille on väljastanud selle liikmesriigi pädev asutus või organ, kus teenuse osutaja on asutatud.
Nõutud deklaratsiooni esitamine teenuse osutaja poolt vastavalt lõikele 1 annab teenuse osutajale õiguse saada juurdepääs teenuse osutamisele või tegeleda teenuse osutamisega kogu asjaomase liikmesriigi territooriumil. Liikmesriik võib nõuda lõikes 2 loetletud lisateavet teenuse osutaja kutsekvalifikatsiooni kohta, kui:
kutseala reguleeritakse osal kõnealuse liikmesriigi territooriumist teistmoodi;
sellist reguleerimist kohaldatakse ka kõigi selle liikmesriigi kodanike suhtes;
erinevused reguleerimises on põhjendatud ülekaaluka avaliku huviga, mis on seotud rahvatervisega või teenuse saajatele tagatava ohutusega, ning
liikmesriigil ei ole muud võimalust sellise teabe saamiseks.
Hiljemalt ühe kuu möödudes deklaratsiooni ning lõigetes 1 ja 2 osutatud kaasnevate dokumentide saamisest teatab pädev asutus teenuse osutajale oma otsusest:
mitte kontrollida isiku kutsekvalifikatsiooni;
olles tema kutsekvalifikatsiooni kontrollinud,
nõuda teenuse osutajalt sobivustesti sooritamist või
lubada teenuse osutamist.
Kui teises lõigus osutatud otsuse tegemisel esineb probleeme, mis põhjustavad viivitust, teatab pädev asutus sama tähtaja jooksul teenuse osutajale viivituse põhjused. Probleem lahendatakse ühe kuu jooksul alates kõnealusest teatamisest ning lõplik otsus tehakse kahe kuu jooksul alates probleemi lahendamisest.
Kui teenuse osutaja kutsekvalifikatsioon ja vastuvõtvas liikmesriigis nõutav koolitus erinevad olulisel määral, nii et see erinevus võib olla ohtlik rahvatervisele või ohutusele, ning seda ei saa kompenseerida teenuse osutaja töökogemuse või elukestva õppega omandatud teadmiste, oskuste ja pädevustega, mida asjaomane asutus on ametlikult kinnitanud, annab vastuvõttev liikmesriik kõnealusele teenuse osutajale teise lõigu punktis b osutatud sobivustesti kaudu võimaluse näidata, et ta on puudu olevad teadmised, oskused või pädevused omandanud. Vastuvõttev liikmesriik teeb selle alusel otsuse, kas lubada teenuse osutamist. Igal juhul peab olema võimalik pakkuda teenust ühe kuu jooksul alates teise lõigu alusel vastu võetud otsuse tegemisest.
Juhul kui teises ja kolmandas lõigus määratud tähtaegade möödumisel ei ole pädevalt asutuselt vastust saadud, võib teenust osutada.
Kui kutsekvalifikatsioon on tõendatud käesoleva lõike alusel, osutatakse teenust vastuvõtva liikmesriigi kutsenimetuse all.
Artikkel 8
Halduskoostöö
Artikkel 9
Teenuse saajale antav teave
Kui teenust osutatakse asutamise liikmesriigi kutsenimetuse või teenuse osutaja kvalifikatsiooni alusel, võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused lisaks muudele ühenduse õigusega teabe kohta kehtestatud nõuetele nõuda teenuse osutajalt osa või kogu järgneva teabe esitamist teenuse saajale:
äriregistri nimetus, äriregistrikood või muud selles registris olevad võrdväärsed identifitseerimisvahendid, kui teenuse osutaja on kantud äriregistrisse või sarnasesse riiklikku registrisse;
pädeva järelevalveasutuse nimi ja aadress, kui tegevusalal tegutsemiseks nõutakse asutamise liikmesriigi luba;
kutseühingu või sarnase organi andmed, kus teenuse osutaja on registreeritud;
kutsenimetus või selle puudumisel teenuse osutaja kvalifikatsioon ja liikmesriik, kus see kvalifikatsioon omandati;
nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas ( 4 ) artikli 22 lõikes 1 nimetatud käibemaksukohustuslase identifitseerimisnumber, kui teenuse osutaja tegutseb käibemaksuga maksustataval tegevusalal,
ametialase vastutuse katteks sõlmitud kindlustuse või muu erialase vastutuse osas isiklikku või ühist kaitset pakkuva meetme kirjeldus.
III JAOTIS
ASUTAMISVABADUS
I PEATÜKK
Haridust tõendavate dokumentide tunnustamise üldsüsteem
Artikkel 10
Reguleerimisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide kutsealade suhtes, mida ei reguleerita käesoleva jaotise II ja III peatükiga, ja järgnevalt nimetatud juhtudel, mil taotleja eri ja erandlikel põhjustel ei vasta nendes peatükkides sätestatud tingimustele:
IV lisas loetletud tegevusaladele, kui sisserändaja ei vasta artiklites 17, 18 ja 19 kehtestatud nõuetele;
üldarstidele, eriarstidele, üldõdedele, hambaarstidele, erihambaarstidele, veterinaararstidele, ämmaemandatele, proviisoritele ja arhitektidele, kui sisserändaja ei vasta artiklites 23, 27, 33, 37, 39, 43 ja 49 nimetatud tegeliku ja seadusliku kutsepraktika nõuetele;
arhitektidele, kui sisserändaja kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti ei ole loetletud V lisa punktis 5.7;
arstidele, õdedele, hambaarstidele, veterinaararstidele, ämmaemandatele, proviisoritele ja arhitektidele, kellel on spetsialisti kvalifikatsiooni tõendav dokument, mis on saadud pärast V lisa punktide 5.1.1, 5.2.2, 5.3.2, 5.4.2, 5.5.2, 5.6.2 ja 5.7.1 all loetletud kutsenimetuste saamiseks läbitud ja üksnes vastava eriala tunnustamise eesmärgil sooritatud koolitust, ilma et see piiraks artikli 21 lõike 1 ja artiklite 23 ja 27 täitmist;
üldõdedele ja eriõdedele, kellel on spetsialisti kvalifikatsiooni tõendav dokument, mis on saadud pärast V lisa punkti 5.2.2 all loetletud kutsenimetuse saamiseks läbitud koolitust, kui sisserändaja taotleb tunnustamist teises liikmesriigis, kus vastaval kutsealal tegutsevad üldõe koolituseta eriõed;
üldõe koolituseta eriõdedele, kui sisserändaja taotleb tunnustamist teises liikmesriigis, kus vastaval kutsealal tegutsevad üldõed, üldõe koolituseta eriõed või pärast V lisa punkti 5.2.2 all loetletud kutsenimetuste saamiseks läbitud koolitust saadud spetsialisti kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omavad eriõed;
sisserändajatele, kes vastavad artikli 3 lõikes 3 sätestatud nõuetele.
Artikkel 11
Kvalifikatsiooni tase
Artikli 13 ja artikli 14 lõike 6 kohaldamisel rühmitatakse kutsekvalifikatsioonid järgmiste tasemete alla:
pädevuskinnitus, mille väljastab päritoluliikmesriigi pädev asutus, kes on määratud selle liikmesriigi õigus- või haldusnormide alusel, tuginedes järgnevale:
kas koolituskursus, mis ei ole tunnistuse või diplomi osa punktide b, c, d või e tähenduses, või eelneva koolituseta spetsiaalne eksam või täiskohaga kutsetegevus liikmesriigis kolmel järjestikusel aastal viimase kümne aasta jooksul või täistööajaga samaväärne osalise tööajaga kutsetegevus,
või üldine põhi- või keskharidus, mis tunnistab, et selle omanik on omandanud üldteadmised;
keskkoolikursuse edukat läbimist tõendav tunnistus, mis tähendab
kas üldhariduslikku koolitust, mida täiendavad punktis c nimetatust erinev koolituskursus või kutsealane koolitus ja/või lisaks sellele kursusele nõutud katseaeg või kutsepraktika,
või tehnilist või kutsealast koolitust, mida vajaduse korral täiendavad punktis i sätestatud koolituskursus või kutsealane koolitus ja/või lisaks sellele kursusele nõutud katseaeg või kutsepraktika;
diplom, mis tõendab, et selle omanik on edukalt läbinud
kas punktides d ja e sätestatud koolitustest erineva, vähemalt üheaastase või samaväärse kestusega osalise õppeajaga koolituse keskharidusele järgneval tasemel, mille alustamise üks tingimus on üldiselt ülikooli sissesaamiseks või kõrgharidusele juurdepääsuks nõutava keskhariduse edukas omandamine või teise keskharidusega samaväärse hariduse omandamine või kutsealase koolituse edukas läbimine, mida võidakse nõuda lisaks sellele keskharidusele järgnevale õppele;
reguleeritud hariduse ja koolituse või reguleeritud kutsealade puhul kutseõppe, millel on eraldi ülesehitus ja mis on alapunktis i sätestatud tasemega võrdväärne ja millega antavad pädevused ületavad punktis b ettenähtud kvalifikatsioonitaset, kui selline koolitus tagab võrreldava kutsealase standardi ja valmistab koolitatavaid ette võrdväärse tasemega kohustuste ja funktsioonide jaoks, tingimusel et kõnealusele diplomile on lisatud päritoluliikmesriigi väljastatud tunnistus;
diplom, mis tõendab, et selle omanik on edukalt läbinud vähemalt kolmeaastase ja mitte rohkem kui nelja-aastase või võrdväärse kestusega osalise õppeajaga keskharidusele järgneva õppekava, mida võib lisaks väljendada ECTSi ainepunktidega samaväärse ainepunktide arvuga kas ülikoolis või kõrgharidusasutuses või muus sama tasemega koolitust pakkuvas asutuses, ning vajaduse korral, et ta on edukalt läbinud kutsealase koolituse, mida võidakse nõuda lisaks keskharidusele järgnevale koolitusele;
diplom, mis tõendab, et selle omanik on edukalt läbinud vähemalt nelja-aastase keskharidusele järgneva või võrdväärse kestusega osalise õppeajaga õppekava, mida võib lisaks väljendada ECTSi ainepunktidega samaväärsete ainepunktide arvuga, kas ülikoolis või kõrgharidusasutuses või muus sama tasemega koolitust pakkuvas asutuses, ning vajaduse korral, et ta on edukalt läbinud kutsealase koolituse, mida võidakse nõuda lisaks keskharidusele järgnevale koolitusele.
▼M9 —————
Artikkel 12
Kvalifikatsioonide võrdne käsitlemine
Liikmesriigi pädeva asutuse väljaantud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti või dokumentide kogumit, mis tunnistab koolituse edukat läbimist liidus kas täisajaga või osalise õppeajaga, kas ametlike õppekavade raames või väljaspool seda ja mida liikmesriik tunnustab võrdväärsel tasemel olevaks ning mis annab omanikule kutsealal tegutsema hakkamiseks või tegutsemiseks samad õigused või mis valmistab ette sellel kutsealal tegutsemiseks, käsitatakse artikliga 11 osutatud kvalifikatsiooni, kaasa arvatud kõnealust taset tõendava dokumendina.
Iga kutsekvalifikatsioon, mis annab selle omanikule nimetatud sätetest tulenevad omandatud õigused, kuigi ei vasta päritoluliikmesriigi kehtivate õigus- või haldusnormidega kehtestatud tingimustele kutsealal tegutsema hakkamiseks või sellel tegutsemiseks, käsitletakse samuti sellist kvalifikatsiooni tõendava dokumendina esimese lõigus sätestatud tingimustel. Eelkõige kehtib see olukorras, kus päritoluliikmesriik tõstab kutsealal tegutsema asumist ja tegutsemist võimaldavat koolitustaset ja isik, kes on läbinud endise koolituse, mis ei vasta uutele kvalifikatsiooninõuetele, on kooskõlas siseriiklike õigus- või haldusnormidega omandanud õiguse vastaval kutsealal tegutseda; sellisel juhul loeb vastuvõttev liikmesriik artikli 13 kohaldamisel endise koolituse vastavaks uuele koolitustasemele.
Artikkel 13
Tunnustamise tingimused
Pädevuskinnituse või kvalifikatsiooni tõendava dokumendi annab välja liikmesriigi pädev asutus, kes on määratud kooskõlas kõnealuse liikmesriigi õigus- või haldusnormidega.
Pädevuskinnitus või kvalifikatsiooni tõendav dokument peab vastama järgmistele tingimustele:
selle annab välja liikmesriigi pädev asutus, kes on määratud kooskõlas kõnealuse liikmesriigi õigus- või haldusnormidega;
see tõendab, et selle omanik omab ettevalmistust kõnealusel kutsealal tegutsemiseks.
Esimeses lõigus sätestatud üheaastast töökogemust ei nõuta siiski juhul, kui taotleja kvalifikatsiooni tõendav dokument tunnistab reguleeritud hariduse ja koolituse läbimist.
Artikkel 14
Korvamismeetmed
Artikkel 13 ei välista võimalust, et vastuvõttev liikmesriik võib taotlejalt nõuda kuni kolmeaastase kohanemisaja läbimist või sobivustesti sooritamist juhul, kui:
taotleja läbitud koolitus hõlmab vastuvõtvas liikmesriigis nõutava kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga kaetud teemadest oluliselt erinevaid teemasid;
vastuvõtvas liikmesriigis reguleeritud kutseala hõlmab üht või mitut reguleeritud kutsetegevust, mis ei kuulu taotleja päritoluriigi vastava kutseala hulka, ja vastuvõtvas liikmesriigis nõutav koolitus käsitleb teemasid, mis erinevad oluliselt taotleja pädevuskinnituse või kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga hõlmatutest.
Kui liikmesriik on arvamusel, et antud kutseala suhtes on vajalik teha erand eelmises lõigus sätestatud tingimusest võimaldada taotlejal valida kohanemisaja ja sobivustesti vahel, teatab ta sellest eelnevalt teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning põhjendab seda erandit.
Kui komisjon leiab, et teises lõigus osutatud erand on asjakohatu või ei vasta liidu õigusele, võtab ta kolme kuu jooksul pärast kogu vajaliku teabe saamist vastu rakendusakti, et nõuda liikmesriigil kavandatud meetmete võtmisest hoidumist. Erandit võib kohaldada juhul, kui komisjoni vastust ei ole kõnealuseks tähtajaks saabunud.
Seda kohaldatakse ka artikli 10 punktides b ja c märgitud juhtudel, artikli 10 punktis d märgitud juhtudel arstidele ning hambaarstidele ja artikli 10 punktis f märgitud juhul kui sisserändaja taotleb tunnustamist teises liikmesriigis, kus vastavate kutsetegevustega tegelevad üldõed või pärast V lisa punktis 5.2.2 loetletud kutsenimetuste saamiseks läbitud koolitust saadud spetsialisti kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omavad eriõed, ja artikli 10 punktis g märgitud juhul.
Kui sisserändaja soovib kutsealal tegutseda kas füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, mis eeldab kehtivate asjaomaste siseriiklike õigusaktide tundmist ja järgimist, võib liikmesriik artikli 10 punktis a märgitud juhtudel nõuda kas kohanemisaega või sobivustesti juhul, kui vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused nõuavad omaenda kodanikelt sellise tegevusealustamiseks nimetatud õigusaktide tundmist ja järgimist.
Erandina taotleja valikuvabaduse õiguse põhimõttest, mis on sätestatud lõikes 2, võib vastuvõttev liikmesriik määrata kohanemisperioodi või sobivustesti järgmistel juhtudel:
artikli 11 punktis a osutatud kutsekvalifikatsiooni omanik taotleb oma kutsekvalifikatsiooni tunnustamist, kuid nõutav riiklik kutsekvalifikatsioon kuulub artikli 11 punkti c liigituse alla või
artikli 11 punktis b osutatud kutsekvalifikatsiooni omanik taotleb oma kutsekvalifikatsiooni tunnustamist, kuid nõutav riiklik kutsekvalifikatsioon kuulub artikli 11 punktide d või e liigituse alla.
Kui artikli 11 punktis a osutatud kutsekvalifikatsiooni omanik taotleb oma kutsekvalifikatsiooni tunnustamist, kuid nõutav riiklik kutsekvalifikatsioon kuulub artikli 11 punkti d liigituse alla, võib vastuvõttev liikmesriik nõuda nii kohanemisperioodi kui ka sobivustesti.
Otsus nõuda kohanemisaja läbimist või sobivustesti tegemist peab olema nõuetekohaselt põhjendatud. Eelkõige antakse taotlejale järgmine teave:
vastuvõtvas liikmesriigis nõutava kutsekvalifikatsiooni tase ning taotleja omandatud kutsekvalifikatsiooni tase vastavalt artiklis 11 sätestatud liigitusele ning
lõikes 4 osutatud olulised erinevused ning põhjused, miks kõnealuseid erinevusi ei saa kompenseerida töökogemuse või elukestva õppe kaudu omandatud teadmiste, oskuste ja pädevustega, mida asjaomane asutus on ametlikult kinnitanud.
▼M9 —————
II PEATÜKK
Töökogemuse tunnustamine
Artikkel 16
Töökogemust puudutavad nõuded
Kui mõnes liikmesriigis sõltub mõne IV lisas loetletud tegevusalal tegutsema hakkamine või tegutsemine üldistest, ärilistest või kutsealastest teadmistest ja sobivusest, tunnustab see liikmesriik varasemat tegutsemist sellel tegevusalal teises liikmesriigis piisava tõendusena selliste teadmiste ja oskuste olemasolust. Tegevusalal tegutsemine peab olema kooskõlas artiklitega 17, 18 ja 19.
Artikkel 17
IV lisa I loetelus nimetatud tegevusalad
IV lisa I loetelus nimetatud tegevusalade osas nõutakse varasemat tegutsemist:
kuus järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, või
kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kolmeaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või
neli järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kaheaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või
kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana, kui soodustatud isik tõendab, et ta on vähemalt viis aastat kõnealusel tegevusalal töötajana töötanud, või
viis järjestikust aastat juhtival ametikohal, millest vähemalt kolmel aastal tegeles ta tehniliste küsimustega ja vastutas vähemalt ühe ettevõtte osakonna eest, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kolmeaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan.
Artikkel 18
IV lisa II loetelus nimetatud tegevusalad
IV lisa II loetelus nimetatud tegevusalade osas nõutakse varasemat tegutsemist:
viis järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina või
kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kolmeaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või
neli järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kaheaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või
kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana, kui soodustatud isik tõendab, et ta on vähemalt viis aastat kõnealusel tegevusalal töötanud, või
viis järjestikust aastat, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kolmeaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või
kuus järjestikust aastat, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kaheaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan.
Artikkel 19
IV lisa III nimekirjas loetletud tegevusalad
IV lisa III nimekirjas loetelus nimetatud tegevusalade osas nõutakse varasemat tegutsemist:
kas kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina või
kaks järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või
kaks järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on vähemalt kolm aastat kõnealusel tegevusalal töötajana töötanud, või
töötanud kolm järjestikust aastat, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan.
Artikkel 20
IV lisa tegevusalade nimekirjade kohandamine
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte IV lisas toodud ja artikli 16 kohaselt töökogemuse tunnustamise esemeks olevate tegevusalade nimekirjade kohandamiseks, et ajakohastada või selgitada IV lisas loetletud tegevusi, eelkõige selleks, et nende ulatust veelgi täpsustada ning võtta nõuetekohaselt arvesse viimaseid muudatusi tegevuspõhistes nomenklatuurides, tingimusel et see ei hõlma üksikute kategooriatega seotud tegevusalade ulatuse kitsendamist ning et IV lisa I, II ja III nimekirjas esitatud tegevusalad jäävad paika.
III PEATÜKK
Tunnustamine koolituse miinimumnõuete kooskõlastamise alusel
1. osa
Üldsätted
Artikkel 21
Automaatse tunnustamise põhimõte
Neid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente annavad välja liikmesriigi pädevad organid ja nendega kaasnevad vajaduse korral V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.6.2 ja 5.7.1 vastavalt loetletud tunnistused.
Esimese ja teise lõigu sätted ei mõjuta artiklite 23, 27, 33, 37, 39 ja 49 alusel omandatud õigusi.
Eelmise lõigu sätted ei mõjuta artikli 30 alusel omandatud õigusi.
Kõnealust erandit ei tohi kohaldada proviisorite suhtes, kelle kutsekvalifikatsiooni on vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused muu eesmärgiga juba tunnustanud ning kes on asjaomases liikmesriigis vähemalt kolm järjestikust aastat proviisori kutsealal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud.
Võtmaks arvesse üldtunnustatud teaduslikku ja tehnilist arengut, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada artikli 24 lõikes 3, artikli 31 lõikes 6, artikli 34 lõikes 3, artikli 38 lõikes 3, artikli 40 lõikes 3, artikli 44 lõikes 3 ja artikli 46 lõikes 4 osutatud teadmisi ja oskusi, et kajastada liidu õiguse arengut, mis mõjutab otseselt asjaomaseid kutsetöötajaid.
Selline ajakohastamine ei too kaasa kehtivate oluliste õiguspõhimõtete muutmist liikmesriigis küsimustes, mis puudutavad kutsealade struktuuri koolituse osas ja füüsiliste isikute juurdepääsu osas tegevuse alustamisele. Ajakohastamisel austatakse liikmesriikide õigust korraldada oma haridussüsteemi, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 165 lõikes 1.
▼M9 —————
Artikkel 21a
Teavitamiskord
8. osas osutatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide puhul tuleb esimese lõigu kohane teavitus saata ka teistele liikmesriikidele.
Artikkel 22
Koolituse üldsätted
Artiklites 24, 25, 28, 31, 34, 35, 38, 40, 44 ja 46 nimetatud koolituse osas:
võivad liikmesriigid pädevate ametiasutuste kehtestatud tingimustel lubada osalise ajaga koolitust; need asutused tagavad, et sellise koolituse kogukestus, tase ja kvaliteet ei ole pideva täisajaga koolituse omast madalamad;
tagab liikmesriik kooskõlas riigisiseselt kehtiva korraga pidevat kutsealast arengut julgustades, et käesoleva jaotise III peatükiga hõlmatud kutsekvalifikatsioonide omanikud saavad ajakohastada oma teadmisi, oskusi ja pädevusi, et tagada jätkuvalt turvaline ja tegelik ametialane tegevus ning olla kursis kutseala arenguga.
Liikmesriigid teavitavad komisjoni esimese lõigu punkti b kohaselt võetud meetmetest hiljemalt 18. jaanuariks 2016.
Artikkel 23
Omandatud õigused
Samu sätteid kohaldatakse kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide puhul, mis võimaldavad hakata tegutsema üldarsti ja eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealadel ja mis on saadud endise Saksa Demokraatliku Vabariigi territooriumil ning mis ei vasta artiklites 24, 25, 31, 34, 35, 38, 40 ja 44 kehtestatud koolituse miinimumnõuetele, kui selline dokument tõendab õpingute edukat läbimist, mida alustati enne:
3. oktoobrit 1990 üldarstide, üldõdede, põhikoolitusega hambaarstide, erihambaarstide, veterinaararstide, ämmaemandate ja proviisorite puhul ja
3. aprilli 1992 eriarstide puhul.
Esimeses lõigus sätestatud kvalifikatsiooni tõendav dokument annab selle omanikule õiguse tegeleda kutsetegevusega kogu Saksamaa territooriumil V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2 ja 5.6.2 nimetatud pädevate Saksa ametiasutuste väljastatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega samadel tingimustel.
Selle kinnitusega peab olema kaasas samade ametiasutuste poolt väljaantud tunnistus, mis näitab, et kõnealused isikud on nende territooriumil nimetatud tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.
Kõik liikmesriigid tunnustavad üldarsti, eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealal artikli 45 lõikes 2 nimetatud tegevusaladel ja arhitekti kutsealal artiklis 48 nimetatud tegevusaladel tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks neid liikmesriikide kodanikel olevaid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis võimaldavad hakata tegutsema üldarsti ja eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda, proviisori ja arhitekti kutsealadel ja mis on välja antud endises Nõukogude Liidus või mille omanikud on alustanud seal oma õpinguid:
Eesti puhul enne 20. augustit 1991,
Läti puhul enne 21. augustit 1991,
Leedu puhul enne 11. märtsi 1990,
kui eelpool nimetatud kolmest liikmesriigist ühe ametiasutused kinnitavad, et need tõendavad dokumendid on nende territooriumil juriidiliselt samaväärsed nende endi poolt välja antavate tõendavate dokumentidega ning arhitektide puhul selliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega, mis on nende liikmesriikide jaoks täpsustatud VI lisa punktis 6.
Selle kinnitusega peab olema kaasas samade ametiasutuste poolt väljaantud tunnistus, mis näitab, et kõnealused isikud on nende territooriumil nimetatud tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.
Veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide korral, mis on antud välja endises Nõukogude Liidus või mille omanikud on alustanud Eesti puhul oma õpinguid enne 20. augustit 1991, peab nimetatud kinnitusega olema kaasas Eesti ametiasutuste väljaantud tunnistus, mis näitab, et kõnealused isikud on nende territooriumil nimetatud tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt viiel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud seitsme aasta jooksul.
Ilma et see piiraks artikli 43b kohaldamist, tunnustavad kõik liikmesriigid üldarsti, eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealal artikli 45 lõikes 2 nimetatud tegevusaladel ja arhitekti kutsealal artiklis 48 nimetatud tegevusaladel tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks neid liikmesriikide kodanikel olevaid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis võimaldavad hakata tegutsema üldarsti ja eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda, proviisori ja arhitekti kutsealadel ja mis on välja antud endises Jugoslaavias või mille omanikud on alustanud oma õpinguid
Sloveenia puhul enne 25. juunit 1991 ja
Horvaatia puhul enne 8. oktoobrit 1991,
kui eelpool nimetatud liikmesriikide ametiasutused kinnitavad, et need tõendavad dokumendid on nende territooriumil juriidiliselt samaväärsed nende endi poolt välja antavate tõendavate dokumentidega ning arhitektide puhul selliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega, mis on nende liikmesriikide jaoks täpsustatud VI lisa punktis 6.
Selle kinnitusega peab olema kaasas samade ametiasutuste poolt väljaantud tunnistus, mis näitab, et kõnealused isikud on nende territooriumil nimetatud tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.
Esimeses lõigus nimetatud tunnistus näitab, et kvalifikatsiooni tõendav dokument tunnistab õpingute edukat läbimist kooskõlas artiklitega 24, 25, 28, 31, 34, 35, 38, 40 ja 44 vastavalt ning selle välja andnud liikmesriik käsitleb seda samaväärselt kvalifikatsioonidega, mille nimetused on loetletud V lisa punktides 5.1.1., 5.1.2, 5.1.3, 5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2 ja 5.6.2.
Artikkel 23a
Erilised asjaolud
2. osa
Arstid
Artikkel 24
Üldarsti õpe
Kutsetöötajate puhul, kes alustasid oma õpinguid enne 1. jaanuari 1972, võib esimeses lõigus nimetatud õppekava hõlmata kuut kuud täisajaga praktilist koolitust ülikooli tasemel, mille üle teostab järelevalvet pädev asutus.
Üldarsti õpe annab kindluse, et kõnealused isikud on omandanud järgmised teadmised ja oskused:
piisavad teadmised arstiteaduse aluseks olevate teadusalade kohta ja teaduslike meetodite, sealhulgas bioloogiliste funktsioonide hindamispõhimõtete, teaduslikult tõestatud faktide hindamise ja andmete analüüsi hea mõistmine;
terve ja haige inimese ehituse, funktsioonide ja käitumise, samuti inimese tervisliku seisundi ja füüsilise ning sotsiaalse keskkonna vahelise seose piisav mõistmine;
piisavad teadmised kliiniliste distsipliinide ja praktika kohta, mis annavad talle selge pildi vaimsetest ja füüsilistest haigustest ning arstiteadusest seoses profülaktika, diagnoosi ja teraapiaga ning inimeste taastootmisega;
nõuetekohane kliiniline kogemus haiglates asjakohase järelevalve all.
Artikkel 25
Eriarsti õpe
Liikmesriigid tagavad, et V lisa punktis 5.1.3 nimetatud eriarsti õppe minimaalne kestus ei ole selles punktis sätestatud kestusest lühem. Koolitus peab toimuma pädevate ametiasutuste või organite järelevalve all. See peab sisaldama eriarstiks koolitatava isiklikku osalemist kõnealuste teenustega kaasnevates tegevustes ja kohustustes.
Iga liikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike asjaomastest siseriiklikest õigusaktidest seoses kõikide selliste osaliste vabastustega.
Artikkel 26
Eriarsti õppe liigid
Artiklis 21 nimetatud eriarsti kvalifikatsiooni tõendav dokument on dokument, mille V lisa punktis 5.1.2 nimetatud pädev asutus või organ kinnitab kõnealuse õppe osas erinevates liikmesriikides kasutusel olevatele ja V lisa punktis 5.1.3 nimetatud kutsenimetustele.
Et võtta käesoleva direktiivi ajakohastamisel nõuetekohaselt arvesse siseriiklikes õigusaktides tehtud muudatusi, on komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte seoses selliste uute arstierialade lisamisega V lisa punkti 5.1.3, mis on levinud vähemalt kahes viiendikus liikmesriikides.
Artikkel 27
Eriarstidele eriomased omandatud õigused
Nende aktide tühistamise kuupäevad on loetletud V lisa punktis 5.1.3.
Artikkel 28
Perearsti erialakoolitus
Kui artiklis 24 nimetatud õppekava sisaldab praktilist koolitust, mida korraldab asjakohast meditsiinitehnikat ja -teenuseid omav selleks volitatud haigla või perearstikeskus, mille arstid osutavad üldarstiabi, võib selle praktilise koolituse kestuse maksimaalselt ühe aasta ulatuses lugeda esimeses lõigus 1. jaanuaril 2006 või pärast seda väljaantud koolitustunnistustele sätestatud kestuse hulka.
Teises lõigus nimetatud võimalust saavad kasutada ainult liikmesriigid, kus peremeditsiini alal kestis kaks aastat alates 1. jaanuarist 2001.
Praktiline koolitus peab esiteks kestma vähemalt kuus kuud asjakohast meditsiinitehnikat ja -teenuseid omavas selleks volitatud haiglas ja teiseks vähemalt kuus kuud osana selleks volitatud perearstipraksisest või volitatud keskusest, mille arstid tegelevad üldarstiabi osutamisega.
Praktiline koolitus toimub koostöös teiste üldarstiabiga seotud raviasutuste või -struktuuridega. Ilma et see piiraks teises lõigus kehtestatud miinimumperioodi nõude täitmist, ei tohi praktiline koolitus teistes üldarstiabiga seotud volitatud asutuses või ravistruktuurides siiski ületada kuut kuud.
Koolitusel tuleb koolitatavalt nõudma isiklikku osalemist nende isikute kutsetegevuses ja kohustustes, kelle juures ta töötab.
Liikmesriigid otsustavad muuhulgas selle, mis ulatuses taotleja juba läbitud täienduskoolitused ja töökogemus asendavad käesoleva artikliga sätestatud koolitust.
Liikmesriigid tohivad välja anda V lisa punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente üksnes juhul, kui taotlejal on vähemalt kuuekuune peremeditsiinialane töökogemus lõikes 3 määratletud perearstipraksises või keskuses, kus arstid tegelevad üldarstiabi osutamisega.
Artikkel 29
Perearsti kutsealal tegutsemine
Iga liikmesriik võib omandatud õigusi reguleerivaid sätteid arvestades muuta perearsti kutsealal tegutsemise siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi raames sõltuvaks V lisa punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolust.
Liikmesriigid võivad nimetatud tingimusest vabastada isikud, kes käesoleval hetkel osalevad peremeditsiini alasel erikoolitusel.
Artikkel 30
Perearstide omandatud eriõigused
Arstidele, kes on vastavalt esimesele lõigule omandanud nimetatud õigused, peavad liikmesriigi pädevad asutused vastaval nõudmisel ja ilma V lisa punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendita välja andma tunnistuse, mis kinnitab omaniku õigust tegutseda perearstina liikmesriigi siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi raames.
3. osa
Üldõed
Artikkel 31
Üldõdede koolitus
Üldõdede koolitusele vastuvõtmine sõltub kas:
12-aastase üldhariduse omandamisest, mida tõendab diplom, tunnistus või muu liikmesriigi pädevate asutuste või organite välja antud dokument või võrdväärsel tasemel eksami edukat sooritamist tõendav tunnistus, mis võimaldab astuda ülikooli või sellega võrdväärseks tunnistatud kõrgharidusasutusse, või
vähemalt 10-aastase üldhariduse omandamisest, mida tõendab diplom, tunnistus või muu liikmesriigi pädevate asutuste või organite välja antud dokument või võrdväärsel tasemel eksami edukat sooritamist tõendav tunnistus, mis võimaldab astuda kutsekooli või asuda õppima õendust kutseõppena.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte seoses muudatustega V lisa punktis 5.2.1 sätestatud loetelus, eesmärgiga kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga.
Teises lõigus osutatud muudatused ei too kaasa kehtivate oluliste õiguspõhimõtete muutmist liikmesriigis küsimustes, mis puudutavad kutsealade struktuuri koolituse osas ja füüsiliste isikute juurdepääsu osas tegevuse alustamisele. Selliseid muudatusi tehes austatakse liikmesriikide õigust korraldada oma haridussüsteemi, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 165 lõikes 1.
Liikmesriigid tagavad, et õdede koolitust korraldavad institutsioonid on kogu õppeprogrammi vältel vastutavad teoreetilise ja kliinilise koolituse koordineerimise eest.
See koolitus toimub haiglates, teistes raviasutustes ja kogukondades ning seda viivad läbi õenduseriala õppejõud, kellega teevad koostööd ja keda aitavad teised kvalifitseeritud õed. Õppeprotsessis võib osaleda ka muu kvalifitseeritud personal.
Õeõpilased osalevad kõnealuse osakonna tegevustes niivõrd, kui need tegevused on nende koolituseks asjakohased ja võimaldavad neil õppida täitma õendusabiga kaasnevaid kohustusi.
Üldõe koolitus annab kindluse, et kõnealune kutsetöötaja on omandanud järgmised teadmised ja oskused:
igakülgsed teadmised üldõenduse aluseks olevate teadusalade kohta, sealhulgas piisav arusaam terve ja haige inimese ehitusest, füsioloogilistest funktsioonidest ja käitumisest, samuti inimese terviseseisundi ja füüsilise ning sotsiaalse keskkonna vahelisest seosest;
kutseala olemuse ja eetika, samuti tervishoiu ja õenduse üldpõhimõtete tundmine;
piisav kliiniline töökogemus; selline vastavalt tema koolitusväärtusele valitud kogemus peaks olema omandatud kvalifitseeritud õendusala töötajate järelevalve all ja kohtades, kus kvalifitseeritud personali ja varustuse hulk on patsientidele õendusabi osutamiseks piisav;
võime osaleda tervishoiupersonali praktilistel koolitustel ja sellise personaliga töötamise kogemus;
tervisesektori muude kutsealade esindajatega koos töötamise kogemus.
Üldõe kvalifikatsioon tõendab, et kõnealune kutsetöötaja on võimeline rakendama vähemalt järgmisi pädevusi sõltumata sellest, kas koolitus toimus ülikoolis, samaväärseks tunnistatud tasemel kõrgkoolis, kutsekoolis või õenduse kutseõppekavade raames:
pädevus iseseisvalt diagnoosida nõutavat õendusabi, kasutades nüüdisaegseid teoreetilisi ja kliinilisi teadmisi, ning kavandada, korraldada ja rakendada õendusabi patsientide ravimisel, tuginedes teadmistele ja oskustele, mis on omandatud vastavalt lõike 6 punktidele a, b ja c, et täiustada kutsealast tegevust;
pädevus teha tulemuslikult koostööd tervisesektori muude osalistega, sealhulgas osalemine tervishoiupersonali praktilistel koolitustel, tuginedes teadmistele ja oskustele, mis on omandatud vastavalt lõike 6 punktidele d ja e;
pädevus suunata lõike 6 punktide a ja b kohaselt omandatud teadmistele ja oskustele tuginedes üksikisikuid, perekondi ja rühmi omaks võtma tervislikke eluviise ja enda eest hoolitsemist;
pädevus iseseisvalt alustada koheste elupäästvate meetmetega ning võtta meetmeid kriisi- ja hädaolukordades;
pädevus iseseisvalt nõustada, juhendada ja toetada hooldust vajavaid isikuid ja nende lähikondseid;
pädevus iseseisvalt tagada kvaliteetne õendusabi ja hinnata õendusabi kvaliteeti;
pädevus igakülgselt suhelda kutsetöös ja teha koostööd tervisesektori muude kutsealade esindajatega;
pädevus analüüsida abi kvaliteeti, et parendada oma kutsetegevust üldõena.
Artikkel 32
Üldõe kutsetegevus
Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab üldõe kutsetegevus V lisa punktis 5.2.2 nimetatud tegevusi, millega tegeletakse kutsealaselt.
Artikkel 33
Üldõdede omandatud eriõigused
▼M9 —————
Liikmesriigid tunnustavad õe kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente:
mis on Poolas välja antud õdedele, kes on läbinud artiklis 31 sätestatud koolituse miinimumnõuetele mittevastava koolituse enne 1. maid 2004, ning
mida tõendab bakalaureusediplom, mis on saadud spetsiaalse kvalifikatsioonitõstmisprogrammi raames, mis on sätestatud:
20. aprilli 2004. aasta õe ja ämmaemanda kutseala käsitleva seaduse ja mõningate teiste seaduste muutmise seaduse artiklis 11 (2004. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 92, art 885, ja 2007. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 176, art 1237) ja 11. mai 2004. aasta tervishoiuministri määruses nende õdede ja ämmaemandate koolituse üksikasjalike tingimuste kohta, kellel on keskkooli lõputunnistus (lõpueksam – matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda kutseala õpetava meditsiinilütseumi ja meditsiinikutsekooli (2004. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 110, art 1170, ja 2010. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 65, art 420), või
15. juuli 2011. aasta õe ja ämmaemanda kutseala käsitleva seaduse artikli 52.3 punktis 2 (2011. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 174, art 1039) ja 14. juuni 2012. aasta tervishoiuministri määruses nende õdede ja ämmaemandate kõrghariduse üksikasjalike tingimuste kohta, kellel on keskkooli lõputunnistus (lõpueksam – matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda kutseala õpetava meditsiinikeskkooli või meditsiinikõrgkooli (2012. aasta Poola Vabariigi Teataja, art 770),
eesmärgiga tõendada, et asjaomase õe teadmised ja pädevus on samaväärsed V lisa punktis 5.2.2 Poola puhul loetletud kvalifikatsioone omavate õdedega.
Artikkel 33a
Rumeenia üldõdede kvalifikatsiooni suhtes kohaldatakse ainult järgmisi omandatud õigusi käsitlevaid sätteid.
Liikmesriikide kodanike puhul, kes on õppinud üldõeks Rumeenias ja kelle koolitus ei vasta artiklis 31 sätestatud koolituse miinimumnõuetele, tunnistavad liikmesriigid piisavaks järgmised kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, kui nende dokumentidega on kaasas tunnistus selle kohta, et asjaomased liikmesriikide kodanikud on üldõena Rumeenias tegelikult ja seaduslikult tegutsenud, sealhulgas kandnud täit vastutust patsientide õendusabi kavandamise, korraldamise ja teostamise eest, vähemalt kolm järjestikust aastat tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul:
Certificat de competențe profesionale de asistent medical generalist, keskhariduse järgselt, saadud õppeasutusest școală postliceală, tunnistus õppe kohta, mis algas enne 1. jaanuari 2007;
Diplomă de absolvire de asistent medical generalist, lühiajaliste õpingutega kõrgharidusasutuses, tunnistus õppe kohta, mis algas enne 1. oktoobrit 2003;
Diplomă de licență de asistent medical generalist, pikaajaliste õpingutega kõrgharidusasutuses, tunnistus õppe kohta, mis algas enne 1. oktoobrit 2003.
4. osa
Hambaarstid
Artikkel 34
Hambaarsti põhiõpe
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte seoses muudatuste tegemisega V lisa punktis 5.3.1 sätestatud loetelus, eesmärgiga kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga.
Teises lõigus osutatud muudatused ei too kaasa kehtivate oluliste õiguspõhimõtete muutmist liikmesriigis küsimustes, mis puudutavad kutsealade struktuuri koolituse osas ja füüsiliste isikute juurdepääsu osas tegevuse alustamisele. Selliseid muudatusi tehes austatakse liikmesriikide õigust korraldada oma haridussüsteemi, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 165 lõikes 1.
Hambaarsti põhiõpe annab kindluse, et kõnealune isik on omandanud järgmised teadmised ja oskused:
piisavad teadmised hambaarstitöö aluseks olevate teadusalade kohta ja teaduslike meetodite, sealhulgas bioloogiliste funktsioonide hindamispõhimõtete, teaduslikult tõestatud faktide hindamise ja andmete analüüsi hea mõistmine;
terve ja haige inimese ehituse, füsioloogia ja käitumise, samuti inimese tervisliku seisundi ja füüsilise ning sotsiaalse keskkonna vahelise seose piisav mõistmine, niivõrd kui need faktorid mõjutavad hambaarstitööd;
nii tervete kui haigete hammaste, suu, lõualuude ja kaasnevate kudede struktuuri ja funktsiooni, samuti nende ja patsiendi tervisliku seisundi ja füüsilise ning sotsiaalse heaolu vahelise seose piisav tundmine;
hambaarstile hammaste, suu, lõualuude ja kaasnevate kudede anomaaliatest, kahjustustest ja haigustest, samuti ennetavast, diagnostilisest ja terapeutilisest hambaarstitööst täielikku pilti andvate kliiniliste distsipliinide ja meetodite piisav tundmine;
nõuetekohane kliinilise töö kogemus asjakohase järelevalve all.
See koolitus peab talle andma hammaste, suu, lõualuude ja kaasnevate kudede anomaaliate ja haiguste ennetamise, diagnoosimise ning ravimise läbiviimiseks vajalikud oskused.
Artikkel 35
Hambaarsti eriõpe
Täisajaga erihambaarstiõpe peab kestma vähemalt kolm aastat ja toimuma pädevate asutuste või organite järelevalve all. Sellega peab kaasnema erihambaarstiks koolitatava hambaarsti isiklik osalemine asjaomase asutuse tegevuses ja kohustustes.
▼M9 —————
Artikkel 36
Hambaarsti kutsetegevus
Artikkel 37
Hambaarstide omandatud eriõigused
Tunnistus peab näitama järgmiste tingimuste täitmist:
kõnealused isikud on selles liikmesriigis artiklis 36 nimetatud tegevusalal tegelikult, seaduslikult ja peamiselt tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul,
nendel isikutel on luba tegeleda nimetatud tegevustega V lisa punktis 5.3.2 selle liikmesriigi jaoks loetletud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide omanikega samadel tingimustel.
Isikud, kes on edukalt läbinud vähemalt kolmeaastase õppe, mida asjaomase liikmesriigi pädevad asutused tunnistavad võrdväärseks artiklis 34 nimetatud koolitusega, vabastatakse teise lõigu punktis a sätestatud kolmeaasta pikkusest praktilise töökogemuse nõudest.
Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia osas tunnustatakse endises Tšehhoslovakkias saadud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid samaväärseks Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega samadel tingimustel, mis on sätestatud eelmises lõigus.
Tunnistus näitab järgneva kolme tingimuse täitmist:
kõnealused isikud on läbinud Itaalia pädevate ametiasutuste korraldatud asjakohase sobivustesti, mille eesmärk on kindlaks teha, kas neil on V lisa punktis 5.3.2 Itaalia osas loetletud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente omavate isikutega samaväärsed teadmised ja oskused,
nad on Itaalias artiklis 36 nimetatud tegevusalal tegelikult, seaduslikult ja peamiselt tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul,
neil on luba tegutseda või nad tegutsevad tegelikult, seaduslikult ja peamiselt artiklis 36 nimetatud tegevusalal V lisa punktis 5.3.2 Itaalia jaoks loetletud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide omanikega samadel tingimustel.
Isikud, kes on edukalt läbinud vähemalt kolmeaastase õppe, mida pädevad asutused tunnistavad võrdväärseks artiklis 34 nimetatud koolitusega, vabastatakse teise lõigu punktis a nimetatud sobivustestist.
Isikuid, kes alustasid ülikoolis arstiõpet pärast 31. detsembrit 1984, tuleb kohelda eelpool nimetatutega võrdväärselt juhul, kui see eelnimetatud kolmeaastane õpe algas enne 31. detsembrit 1994.
Tunnistus kinnitab järgmiste tingimuste täitmist:
asjaomane kutsetöötaja on edukalt lõpetanud vähemalt kolmeaastased õpingud, mis on Hispaania pädeva asutuse poolt tunnistatud võrdväärseks artiklis 34 osutatud koolitusega;
asjaomane kutsetöötaja on Hispaanias artiklis 36 nimetatud tegevusalal tegelikult, seaduslikult ja peamiselt tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul;
asjaomasel kutsetöötajal on luba tegutseda või ta tegutseb tegelikult, seaduslikult ja peamiselt artiklis 36 nimetatud tegevusalal V lisa punktis 5.3.2 Hispaania jaoks loetletud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide omanikega samadel tingimustel.
5. osa
Veterinaararstid
Artikkel 38
Veterinaararstide koolitus
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte seoses muudatuste tegemisega V lisa punktis 5.4.1 sätestatud loetelus, eesmärgiga kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga.
Teises lõigus osutatud muudatused ei too kaasa kehtivate oluliste õiguspõhimõtete muutmist liikmesriigis küsimustes, mis puudutavad kutsealade struktuuri koolituse osas ja füüsiliste isikute juurdepääsu osas tegevuse alustamiseks. Selliseid muudatusi tehes austatakse liikmesriikide õigust korraldada oma haridussüsteemi, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 165 lõikes 1.
Veterinaararstide koolitus annab kindluse, et kõnealune kutsetöötaja on omandanud järgmised teadmised ja oskused:
piisavad teadmised veterinaararstitöö aluseks olevate teadusalade kohta ja sellega seonduvate liidu õigusaktide kohta;
piisavad teadmised loomade ehituse, funktsioonide, käitumise ja füsioloogiliste vajaduste kohta, samuti oskused ja pädevused nende kasvatamiseks, toitmiseks, heaoluks, paljunemiseks ja hügieeniks üldiselt;
kliinilised, epidemioloogilised ja analüütilised oskused ja pädevused, mida on vaja loomade haiguste ärahoidmiseks, diagnoosimiseks ja raviks, sealhulgas anesteesiaks, aseptiliseks kirurgiaks ja valutuks surmaks, nii üksikute loomade kui ka loomakoosluste puhul, kaasa arvatud eriteadmised inimestele edasi kanduvate haiguste kohta;
piisavad teadmised, oskused ja pädevused ennetava meditsiini osas, kaasa arvatud päringute ja tõendamisega seotud pädevused;
piisavad teadmised sööda ja inimtarbeks mõeldud loomsete toitude tootmise, töötlemise ja ringlusse laskmisega seotud hügieeni ja tehnoloogiate kohta, kaasa arvatud oskused ja pädevused, mida on vaja selle valdkonna hea tava mõistmiseks ja selgitamiseks;
teadmised, oskused ja pädevused, mida on vaja, et vastutustundlikult ja mõistlikult kasutada veterinaarravimeid, et loomi ravida ja tagada toiduahela ohutus ning keskkonnakaitse.
Artikkel 39
Veterinaararstidele eriomased omandatud õigused
Ilma et see piiraks artikli 23 lõike 4 kohaldamist tunnustavad liikmesriigid liikmesriikide kodanikel olevaid veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on välja antud Eestis enne 1. maid 2004 või mille omanikud on alustanud seal oma õpingud enne nimetatud kuupäeva, kui sellega on kaasas tunnistus, mis näitab, et kõnealune isik on Eestis nimetatud alal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt viiel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud seitsme aasta jooksul.
6. osa
Ämmaemandad
Artikkel 40
Ämmaemandaõpe
Ämmaemandaõpe hõlmab vähemalt:
täisajaga ämmaemanda erikoolitust, mis sisaldab vähemalt kolmeaastast teoreetilist ja praktilist õppetööd (I liin) ja vähemalt V lisa punktis 5.5.1 kirjeldatud programmi, või
18 kuu pikkust täisajaga ämmaemanda erikoolitust (II liin), mis sisaldab vähemalt V lisa punktis 5.5.1 kirjeldatud õppeprogrammi ja mida ei käsitletud võrdväärses üldõdede koolituses.
Liikmesriigid tagavad, et ämmaemandaõpet pakkuvad asutused oleksid kogu õppetöö vältel vastutavad teooria ja praktika koordineerimise eest.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte seoses muudatuste tegemisega V lisa punktis 5.5.1 sätestatud loetelus, eesmärgiga kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga.
Kolmandas lõigus osutatud muudatused ei too kaasa kehtivate oluliste õiguspõhimõtete muutmist liikmesriigis küsimustes, mis puudutavad kutsealade struktuuri koolituse osas ja füüsiliste isikute juurdepääsu osas tegevuse alustamisele. Selliseid muudatusi tehes austatakse liikmesriikide õigust korraldada oma haridussüsteemi, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 165 lõikes 1.
Vastuvõtt ämmaemandaõppesse sõltub ühest järgnevalt nimetatud tingimustest:
I liini puhul vähemalt 12aastane üldharidus või ämmaemandate kooli sisseastumiseksamitega võrdväärsel tasemel eksamite edukat sooritamist tõendav tunnistus;
II liini puhul V lisa punktis 5.2.2 osutatud üldõe kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolu.
Ämmaemandaõpe annab kindluse, et kõnealune kutsetöötaja on omandanud järgmised teadmised ja oskused:
üksikasjalikud teadmised ämmaemandatöö aluseks olevate teadusalade, eriti ämmaemanduse, sünnitusabi ja günekoloogia kohta;
piisavad teadmised kutseala eetika ja kutsealal tegutsemist reguleerivate õigusaktide kohta;
piisavad üldmeditsiinilised teadmised (bioloogilised funktsioonid, anatoomia ja füsioloogia) ning teadmised farmakoloogia kohta sünnitusabi ja vastsündinutega seoses, samuti inimese terviseseisundi ja tema füüsilise ning sotsiaalse keskkonna ning käitumise vahelise seose tundmine;
piisav kliinilise töö kogemus, mis on saadud heakskiidetud asutuses, kus ämmaemand on saanud iseseisvalt ja omal vastutusel, piisavas ulatuses, välja arvatud patoloogilised olukorrad, korraldada sünnieelset hooldust, võtta heakskiidetud asutuses vastu sünnitusi ja tegeleda sünnituse tagajärgedega, jälgida sünnitustegevust ja sündi, juhendada sünnijärgset hooldust ja vastsündinu elustamist enne arsti saabumist;
tervishoiupersonali koolituse piisav mõistmine ja nendega koos töötamise kogemus.
Artikkel 41
Ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamise kord
V lisa punktis 5.5.2 osutatud ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendav dokument kuulub automaatsele tunnustamisele artikli 21 alusel niivõrd, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
vähemalt kolmeaastane täisajaga ämmaemandaõpe, mida võib täiendavalt väljendada samaväärsete ECTSi ainepunktidega, mis sisaldab vähemalt 4 600 tundi teoreetilist ja praktilist õppetööd, millest vähemalt kolmandiku moodustab kliinikus läbitud praktika;
vähemalt kaheaastane täisajaga ämmaemandaõpe, mida võib täiendavalt väljendada samaväärsete ECTSi ainepunktidega, mis sisaldab vähemalt 3 600 tundi koolitust, mis sõltub V lisa punktis 5.2.2 osutatud üldõe kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolust;
vähemalt 18 kuu pikkune täisajaga ämmaemandaõpe, mida võib täiendavalt väljendada samaväärsete ECTSi ainepunktidega ja mis sisaldab vähemalt 3 000 tundi koolitust, mis sõltub V lisa punktis 5.2.2 osutatud üldõe kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolust, ja millele järgneb ühe aasta pikkune kutsepraktika, mille kohta on vastavalt lõikele 2 välja antud tunnistus.
Artikkel 42
Ämmaemanda kutsetegevus
Liikmesriigid tagavad, et ämmaemandad on suutelised tegelema ja hakkama tegelema vähemalt järgmiste tegevustega:
teabe andmine ja nõustamine pereplaneerimise valdkonnas;
raseduste diagnoosimine ja normaalsete raseduste jälgimine; normaalsete raseduste jälgimiseks vajalike uuringute tegemine;
riskifaktoriga raseduste võimalikult varaseks diagnoosimiseks vajalike uuringute määramine ja selles valdkonnas nõustamine;
lapsevanemaks saamise ettevalmistusprogrammide läbiviimine ja lapse sünniks täielik ettevalmistamine, kaasa arvatud nõustamine hügieeni- ja toitmisküsimustes;
sünnitava ema eest hoolitsemine, tema abistamine ja asjakohaste kliiniliste ning tehniliste vahenditega emakasisese loote seisundi jälgimine;
iseeneslike sünnituste ja vajaduse korral episiotoomia ning kiireloomulistel juhtudel tuharseisus sünnituste juhtimine;
ema või lapse anomaaliale viitavate hoiatusmärkide äratundmine, mis põhjustab vajaduse pöörduda arsti poole ja abistada teda vajaduse korral; arsti puudumisel vajalike hädaabinõude rakendamine, eriti platsenta manuaalne eemaldamine, millele võib järgneda emaka manuaalne kontroll;
vastsündinu kontroll ja tema eest hoolitsemine; vajaduse korral initsiatiivi haaramine ja vajalike koheste elustamisvõtete teostamine;
ema eest hoolitsemine ja tema seisundi jälgimine sünnitusjärgsel perioodil ning ema nõustamine lapsehoolduse teemadel, et võimaldada emal veenduda vastsündinu optimaalses arengus;
arsti määratud ravi teostamine;
vajalike kirjalike aruannete koostamine.
Artikkel 43
Ämmaemandate omandatud eriõigused
▼M9 —————
Liikmesriigid tunnustavad ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente:
mis on Poolas välja antud ämmaemandatele, kes on läbinud artiklis 40 kehtestatud koolituse miinimumnõuetele mittevastava koolituse enne 1. maid 2004, ning
mida tõendab bakalaureusediplom, mis on saadud spetsiaalse kvalifikatsioonitõstmisprogrammi raames, mis on sätestatud:
20. aprilli 2004. aasta õe ja ämmaemanda kutseala seaduse ja mõningate teiste seaduste muutmise seaduse artiklis 11 (2004. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 92, art 885, ja 2007. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 176, art 1237) ja 11. mai 2004. aasta tervishoiuministri määruses nende õdede ja ämmaemandate koolituse üksikasjalike tingimuste kohta, kellel on keskkooli lõputunnistus (lõpueksam – matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda kutseala õpetava meditsiinilütseumi ja meditsiinikutsekooli (2004. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 110, art 1170, ja 2010. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 65, art 420), või
15. juuli 2011. aasta õe ja ämmaemanda kutseala käsitleva seaduse artikli 53.3 punktiga 3 (2011. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 174, art 1039) ja 14. juuni 2012. aasta tervishoiuministri määruses nende õdede ja ämmaemandate kõrghariduse üksikasjalike tingimuste kohta, kellel on keskkooli lõputunnistus (lõpueksam – matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda kutseala õpetava meditsiinikeskkooli või meditsiinikõrgkooli (2012. aasta Poola Vabariigi Teataja, art 770),
eesmärgiga tõendada, et asjaomase ämmaemanda teadmised ja pädevus on samaväärsed V lisa punktis 5.5.2 Poola puhul loetletud kvalifikatsioone omavate ämmaemandatega.
Artikkel 43a
Rumeenia ämmaemandate kvalifikatsiooni suhtes kohaldatakse ainult järgmisi omandatud õigusi käsitlevaid sätteid:
Liikmesriikide kodanike puhul, kelle ämmaemanda (asistent medical obstetrică-ginecologie) kvalifikatsiooni tõendav dokument on Rumeenias välja antud enne ühinemise kuupäeva ja ei vasta artiklis 40 ette nähtud koolituse miinimumnõuetele, tunnistavad liikmesriigid ämmaemandana tegutsemiseks piisavaks kõnealust kvalifikatsiooni tõendava dokumendi, kui selle dokumendiga on kaasas tunnistus selle kohta, et asjaomane liikmesriigi kodanik on ämmaemandana Rumeenias tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt viiel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud seitsme aasta jooksul.
Artikkel 43b
Ämmaemanda kutsekvalifikatsiooni omandatud õigusi ei kohaldata järgmiste kvalifikatsioonide suhtes, mis omandati Horvaatias enne 1. juulit 2013: viša medicinska sestra ginekološko-opstetričkog smjera (günekoloogia ja sünnitusabi vanemõde), medicinska sestra ginekološko-opstetričkog smjera (günekoloogia ja sünnitusabi õde), viša medicinska sestra primaljskog smjera (ämmaemanda diplomiga vanemõde), medicinska sestra primaljskog smjera (ämmaemanda diplomiga õde), ginekološko-opstetrička primalja (günekoloogia ja sünnitusabi ämmaemand) ja primalja (ämmaemand).
7. osa
Proviisor
Artikkel 44
Proviisoriõpe
Proviisori kvalifikatsiooni tõendav dokument kinnitab vähemalt viie aasta pikkuse koolituse läbimist, mida võib lisaks väljendada ka samaväärsete ECTS-ainepunktidega, mis hõlmab vähemalt järgmist:
nelja aasta pikkune täisajaga teoreetiline ja praktiline õppetöö ülikoolis või sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgharidust andvas asutuses või ülikooli järelevalve all;
teoreetilise ja praktilise õppetöö kestel või järel kuue kuu pikkune praktika üldapteegis või haiglaapteegis kõnealuse haigla farmaatsiaosakonna järelevalve all.
Käesolevas lõikes osutatud koolitustsükkel hõlmab vähemalt V lisa punktis 5.6.1 kirjeldatud õppekava. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte seoses muudatuste tegemisega V lisa punktis 5.6.1 sätestatud loetelus, eesmärgiga kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga, kaasa arvatud farmakoloogia valdkonnas.
Teises lõigus osutatud muudatused ei too kaasa kehtivate oluliste õiguspõhimõtete muutmist liikmesriigis küsimustes, mis puudutavad kutsealade struktuuri koolituse osas ja füüsiliste isikute juurdepääsu osas tegevuse alustamisele. Selliseid muudatusi tehes austatakse liikmesriikide õigust korraldada oma haridussüsteemi, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 165 lõikes 1.
Proviisoriõpe peab andma kindluse, et asjaomane isik on omandanud järgmised teadmised ja oskused:
piisavad teadmised ravimite ja ravimitootmises kasutatavate ainete kohta;
piisavad teadmised farmaatsia tehnoloogia, samuti ravimite füüsikalise, keemilise, bioloogilise ja mikrobioloogilise kontrollimise kohta;
piisavad teadmised metabolismi ja ravimite mõju ning mürgiste ainete toime, samuti ravimite kasutamise kohta;
piisavad teadmised ravimeid puudutavate statistiliste andmete hindamiseks, et olla suuteline oma teadmiste põhjal andma asjakohast teavet;
proviisorina tegutsemiseks vajalike juriidiliste ja teiste nõuete piisav tundmine.
Artikkel 45
Proviisori kutsetegevus
Liikmesriigid tagavad, et artikli 44 nõuetele vastavaid ja ülikooli või sellega võrdväärsel tasemel proviisori kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente omavad isikud on suutelised tegelema või hakkama tegelema vähemalt järgmiste tegevustega, kusjuures vajaduse korral on nõutav täiendav töökogemus:
ravimvormide valmistamine;
ravimite tootmine ja testimine;
ravimite testimine ravimite testimislaboratooriumis;
ravimite ladustamine, säilitamine ja jaotamine hulgimüügi staadiumis;
ohutute ja tõhusate, nõutud kvaliteediga ravimite tarnimine, valmistamine, testimine, ladustamine, turustamine ning väljastamine üldapteekides;
ohutute ja tõhusate, nõutud kvaliteediga ravimite valmistamine, kontroll, säilitamine ja väljastamine haiglates;
teabe jagamine ning nõustamine ravimite valdkonnas, kaasa arvatud nende asjakohase kasutamise kohta;
ravimite kõrvaltoimetest pädevatele asutustele aru andmine;
patsiendi individuaalne nõustamine iseravimise korral;
osalemine rahvatervise alastes kohalikes või riiklikes kampaaniates.
8. osa
Arhitekt
Artikkel 46
Arhitektide koolitus
Arhitektide koolitus hõlmab
kokku vähemalt viie aasta pikkust täisajaga õppetööd ülikoolis või sellega võrreldavas õppeasutuses, mis lõpeb ülikoolitasemel eksami eduka sooritamisega, või
vähemalt nelja aasta pikkust täisajaga õppetööd ülikoolis või sellega võrreldavas õppeasutuses, kus koolitus lõpeb ülikoolitasemel eksami eduka sooritamisega, lisaks on nõutav tunnistus, millega tõendatakse kahe aasta pikkuse õppepraktika läbimist vastavalt lõikele 4.
Arhitektuur peab olema lõikes 1 osutatud õppetöö peamine komponent. Õppetöö peab säilitama tasakaalu arhitektuurialase koolituse teoreetiliste ja praktiliste aspektide vahel ning tagama vähemalt järgmiste teadmiste, oskuste ja pädevuste omandamise:
oskus luua nii esteetilistele kui ka tehnilistele nõuetele vastavaid arhitektuuriprojekte;
piisavad teadmised arhitektuuri ja sellega seotud kunstide, tehnoloogiate ja inimteaduste ajaloo ja teooriate kohta;
kunsti kui arhitektuuriprojektide kvaliteedi mõjutaja tundmine;
piisavad teadmised linnaarhitektuurist ja -planeerimisest ning planeerimisprotsessiga seotud oskused;
arusaam inimeste ja ehitiste ning hoonete ja nende keskkonna vahelistest suhetest ja vajadusest suhestada hooned ja nendevaheline ruum inimeste vajaduste ja mastaapidega;
arhitekti kutseala ja arhitekti ühiskondliku rolli mõistmine, eelkõige oskus võtta projektide koostamisel arvesse sotsiaalseid tegureid;
ehitusprojekti kavandi koostamisel vajalike uurimis- ja ettevalmistusmeetodite tundmine;
ehitusprojekteerimisega seotud ehitusliku kavandamise, ehitus- ja inseneritöö probleemide tundmine;
piisavad teadmised füüsikalistest probleemidest ja tehnoloogiatest ning hoonete funktsioonist, et hoonete sisetingimused oleksid mugavad ja kaitstud kliimamõjutuste eest, säästva arengu raames;
vajalikud projekteerimisoskused, et kulufaktoritest ja ehitusmäärustest tulenevate piirangute raames oleksid täidetud hoone kasutajate esitatud nõuded;
piisavad teadmised tööstusest, korraldusest, määrustest ja menetlustest, mis on seotud projekteerimiskontseptsioonide rakendamise ja kavandite üldise planeerimise ühitamisega.
Artikkel 47
Erand arhitektide koolitustingimustest
Erandina artikli 46 sätetest peetakse artikli 21 tingimusi täidetuks ka järgmisel juhul: koolitus on osa sotsiaalsest arenduskavast või osalise ajaga ülikooliõppest ja vastab artikli 46 lõikes 2 sätestatud tingimustele, mida tõendab arhitektuurialane eksam, kusjuures eksami sooritanud kutsetöötaja on arhitektuuri valdkonnas mõne arhitekti või arhitektuuribüroo järelevalve all töötanud seitse aastat või kauem. Eksam peab olema ülikooli tasemel ning võrdväärne artikli 46 lõike 1 punktis b osutatud lõpueksamiga.
Artikkel 48
Arhitekti kutsetegevus
Artikkel 49
Arhitektide omandatud eriõigused
Sellisel juhul tunnistatakse Saksamaa Liitvabariigi pädevate ametiasutuste välja antud tunnistusi, mis tõendavad, et Saksa Demokraatliku Vabariigi pädevate ametiasutuste poolt 8. mail 1945 või pärast seda väljaantud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid on nimetatud lisas loetletud dokumentidega võrdväärsed.
Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, tunnustab liikmesriik järgmisi kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente arhitekti kutsealal tegutsemisel ja tegutsema hakkamisel ning võrdsustab need oma territooriumil omaenda väljaantud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega: liikmesriikide kodanikele nende liikmesriikide poolt välja antud tunnistused, kus kehtivad allpool nimetatud kuupäevast alates jõustatud arhitekti kutsealal tegutsema hakkamist ja tegutsemist reguleerivad eeskirjad:
1. jaanuar 1995 Austria, Soome ja Rootsi jaoks,
1. mai 2004 Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia jaoks,
1. juuli 2013 Horvaatia jaoks,
5. august 1987 teiste liikmesriikide jaoks.
►C2 Esimeses lõigus nimetatud tunnistus tõendab, ◄ et selle omanikul on hiljemalt vastaval kuupäeval väljaantud luba kasutada arhitekti kutsenimetust ja et ta on nende eeskirjade kontekstis kõnealusel tegevusalal tegelikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.
IIIA PEATÜKK
Automaatne tunnustamine ühiste koolituspõhimõtete alusel
Artikkel 49a
Ühine koolitusraamistik
Ühine koolitusraamistik vastab järgmistele tingimustele:
ühine koolitusraamistik võimaldab enamatel kutsetöötajatel liikuda ühest liikmesriigist teise;
asjaomast kutseala, millel ühist koolitusraamistikku kasutatakse, või haridust ja koolitust asjaomase kutseala omandamiseks on reguleeritud juba vähemalt kolmandikus liikmesriikidest;
teadmiste, oskuste ja pädevuste üldkogum ühendab sellistes haridus- ja koolitussüsteemides nõutud teadmisi, oskusi ja pädevusi, mida kohaldatakse vähemalt kolmandikus liikmesriikidest; seejuures ei ole oluline, kas need teadmised, oskused ja pädevused omandatakse ülikooli või kõrgharidusasutuse üldõppekava raames või kutsehariduse raames;
ühine koolitusraamistik tugineb Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemetele, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovituse (Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas) ( 5 ) II lisas;
asjaomane kutseala ei ole hõlmatud muu ühise koolitusraamistikuga ning seda ei tunnustata automaatselt III jaotise III peatüki alusel;
ühine koolitusraamistik loodi läbipaistva ja nõuetekohase menetluse käigus, milles osalesid asjaomased sidusrühmad liikmesriikidest, kus kutseala ei ole reguleeritud;
ühine koolitusraamistik võimaldab mis tahes liikmesriigi kodanikel omandada kutsekvalifikatsiooni kõnealuse raamistiku alusel, ilma et neil oleks kohustus olla eelnevalt mõne kutseorganisatsiooni liige või olla sellises organisatsioonis registreeritud.
Liikmesriik vabastatakse kohustusest võtta oma territooriumil kasutusele lõikes 4 osutatud ühine koolitusraamistik ja kohustusest tunnustada automaatselt kutsekvalifikatsioone, mis on omandatud selle ühise koolitusraamistiku alusel, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
liikmesriigi territooriumil ei ole haridus- või koolitusasutust, mis pakuks sellist koolitust asjaomase kutse osas;
ühise koolitusraamistiku kasutuselevõtt mõjutaks negatiivselt riigi haridussüsteemi ja kutsealase koolituse korraldust;
ühise koolitusraamistiku ja riigi territooriumil nõutava koolituse vahel on olulised erinevused, mis ohustavad tõsiselt avalikku korda, avalikku julgeolekut, rahvatervist, teenusesaajatele tagatavat ohutust või keskkonnakaitset.
Kuue kuu jooksul alates lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusakti jõustumisest teavitavad liikmesriigid komisjoni ja teisi liikmesriike:
riiklikest kutsekvalifikatsioonidest või, kui see on asjakohane, riiklikest kutsenimetustest, mis on kooskõlas ühise koolitusraamistikuga, või
lõikes 5 osutatud eranditest, esitades ka põhjenduse, milline nimetatud lõikes sätestatud tingimus oli täidetud. Komisjon võib kolme kuu jooksul taotleda lisaselgitusi, kui ta leiab, et liikmesriik ei ole esitanud põhjendust, kas üks nimetatud tingimustest on täidetud, või ei ole esitatud põhjendus piisav. Liikmesriik vastab sellisele taotlusele kolme kuu jooksul.
Komisjon võib võtta vastu rakendusakti, et teha nimekiri riiklikest kutsekvalifikatsioonidest ja riiklikest kutsenimetustest, mille suhtes kohaldatakse automaatset tunnustamist ühise koolitusraamistiku alusel, mis on võetud vastu kooskõlas lõikega 4.
Artikkel 49b
Ühised koolitustestid
Ühine koolitustest vastab järgmistele tingimustele:
ühine koolitustest võimaldab enamatel kutsetöötajatel liikuda ühest liikmesriigist teise;
kutseala, millel ühist koolitustesti kasutatakse, või haridust ja koolitust asjaomase kutseala omandamiseks on reguleeritud vähemalt kolmandikus liikmesriikidest;
ühine koolitustest on koostatud läbipaistva ja nõuetekohase menetluse käigus, milles osalesid asjaomased sidusrühmad liikmesriikidest, kus kutseala ei ole reguleeritud;
ühine koolitustest võimaldab mis tahes liikmesriigi kodanikel osaleda liikmesriikides sellisel testil ja selliste testide praktilises korralduses, ilma et neil oleks kohustus olla eelnevalt mõne kutseorganisatsiooni liige või olla sellises organisatsioonis registreeritud.
Liikmesriik vabastatakse kohustusest korraldada oma territooriumil lõikes 4 osutatud ühist koolitustesti ja kohustusest tunnustada automaatselt kutsetöötajaid, kes on ühise koolitustesti sooritanud, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
asjaomast kutseala liikmesriigi territooriumil ei reguleerita;
ühise koolitustesti sisu ei aita piisavalt vähendada tõsist ohtu rahvatervisele või teenusesaajatele tagatavale ohutusele, mis on liikmesriigi territooriumil asjakohane;
ühise koolitustesti sisu muudaks juurdepääsu asjaomasele kutsealale oluliselt vähem atraktiivseks, võrreldes riiklike nõuetega.
Kuue kuu jooksul alates lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusakti jõustumisest teavitavad liikmesriigid komisjoni ja teisi liikmesriike:
olemasolevast võimekusest selliseid teste korraldada või
lõikes 5 osutatud eranditest, esitades ka põhjenduse, milline nimetatud lõikes sätestatud tingimus oli täidetud. Komisjon võib kolme kuu jooksul taotleda täiendavate selgituste esitamist, kui ta leiab, et liikmesriik ei ole esitanud põhjendust, kas üks nimetatud tingimustest on täidetud, või ei ole esitatud põhjendus piisav. Liikmesriik vastab sellisele taotlusele kolme kuu jooksul.
Komisjon võib võtta vastu rakendusakti, et teha nimekiri liikmesriikidest, kus korraldatakse ühiseid koolitusteste kooskõlas lõikega 4, testide sagedusest kalendriaastas ja muudest korralduslikest üksikasjadest ühiste koolitustestide korraldamiseks liikmesriikides.
IV PEATÜKK
Asutamise üldsätted
Artikkel 50
Dokumendid ja formaalsused
VII lisa punkti 1 alapunktides d, e ja f nimetatud dokumendid ei tohi olla rohkem kui kolm kuud vanad nende väljaandmise kuupäevast arvates.
Liikmesriigid, organid ja teised juriidilised isikud tagavad saadud teabe konfidentsiaalsuse.
Juhul kui artikli 3 lõike 1 punktis c määratletud kvalifikatsiooni tõendav dokument on välja antud liikmesriigi pädeva ametiasutuse poolt ning hõlmab kas täielikult või osaliselt teise liikmesriigi territooriumil juriidiliselt asutatud asutuses saadus koolitust, on vastuvõtval liikmesriigil põhjendatud kahtluse korral õigus dokumendi väljastanud liikmesriigi pädevalt organilt kontrollida:
kas koolituse korraldanud asutuse koolituskursus on ametlikult atesteeritud dokumendi välja andnud liikmesriigis asuva õppeasutuse poolt;
kas välja antud kvalifikatsiooni tõendav dokument on sama, mis oleks välja antud juhul, kui koolituskursus oleks tervenisti läbitud dokumendi välja andnud liikmesriigis ja
kas kvalifikatsiooni tõendav dokument annab dokumendi väljastanud liikmesriigi territooriumil samad kutsealased õigused.
Artikkel 51
Kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise kord
Artikkel 52
Kutsenimetuste kasutamine
Kui ühing või organisatsioon muudab liikmelisuse sõltuvaks teatud kvalifikatsiooni omamisest, võib ta seda teha teiste liikmesriikide kutsekvalifikatsiooni omavate kodanike suhtes, üksnes käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel.
IV JAOTIS
KUTSEALAL TEGUTSEMISE ÜKSIKASJALIK KORD
Artikkel 53
Keeleoskus
Kontrolli võib läbi viia ainult pärast Euroopa kutsekaardi väljastamist kooskõlas artikliga 4d või pärast kutsekvalifikatsiooni tunnustamist.
Artikkel 54
Akadeemiliste tiitlite kasutamine
Ilma et see piiraks artiklite 7 ja 52 kohaldamist, tagab vastuvõttev liikmesriik, et asjaomastele isikutele antakse õigus kasutada päritolu liikmesriigi keeles neile päritoluliikmesriigis antud akadeemilisi tiitleid ning võimalik et nende lühendeid. Vastuvõttev liikmesriik võib nõuda, et selle nimetuse kasutamisel lisatakse selle andnud ametiasutuse või eksamikomisjoni nimi ja aadress. Kui päritoluliikmesriigis antud akadeemilist tiitlit võidakse vastuvõtvas liikmesriigis segamini ajada tiitliga, mis nõuab viimati nimetatud liikmesriigis täienduskoolitust, mida soodustatud isik läbinud ei ole, võib vastuvõttev liikmesriik soodustatud isikult nõuda päritoluliikmesriigi akadeemilise tiitli kasutamist vastuvõtva liikmesriigi poolt kehtestatud sobival kujul.
Artikkel 55
Haigekassapoolne tunnustamine
Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 ja artikli 6 esimese lõigu punkti b kohaldamist, loobuvad liikmesriigid, kes haigekassa kinnituse saamiseks nõuavad nende territooriumil kutsekvalifikatsiooni omandanud isikutelt ettevalmistavat ametialast täiendõpet ja/või töökogemust, sellest kohustusest teises liikmesriigis arsti ja hambaarsti kutsekvalifikatsiooni omandanud isikute suhtes.
Artikkel 55a
Õppepraktika tunnustamine
V JAOTIS
HALDUSKOOSTÖÖ JA RAKENDAMISEGA SEONDUV VASTUTUS KODANIKE EES
Artikkel 56
Pädevad ametiasutused
Päritoluliikmesriik kontrollib olukorra tõepärasust ja tema ametiasutused otsustavad vajaliku uurimismenetluse olemuse ning ulatuse ning teavitavad vastuvõtvat liikmesriiki oma olemasoleva teabe alusel vastuvõetud otsusest.
Koordinaatori ülesanded on:
edendada käesoleva direktiivi ühetaolist kohaldamist;
koguda teavet, mis on asjakohane käesoleva direktiivi kohaldamiseks, nagu näiteks liikmesriikides reguleeritud kutsealadel tegutsema hakkamise tingimusi;
uurida soovitusi seoses ühiste koolitusraamistike ja ühiste koolitustestidega;
vahetada teavet ja parimaid tavasid, et optimeerida jätkuvat kutsealast arengut liikmesriikides;
vahetada teavet ja parimaid tavasid artiklis 14 osutatud korvamismeetmete kohaldamise kohta.
Käesoleva lõike punktis b sätestatud ülesannete täitmisel võivad koordinaatorid taotleda artiklis 57b osutatud tugikeskuste abi.
Artikkel 56a
Hoiatusmehhanism
Liikmesriigi pädevad asutused teavitavad kõigi teiste liikmesriikide pädevaid asutusi sellistest kutsetöötajatest, kellel riiklikud asutused või kohtud on kõnealuse liikmesriigi territooriumil kas või ajutiselt piiranud või keelanud, kas täielikult või osaliselt, tegutsemise järgmistel kutsealadel:
V lisa punktides 5.1.1 ja 5.1.4 osutatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omav arst ja perearst;
V lisa punktis 5.1.3 osutatud kutsenimetust kasutav eriarst;
V lisa punktis 5.2.2 osutatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omav üldõde;
V lisa punktis 5.3.2 osutatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omav hambaarst;
V lisa punktis 5.3.3 osutatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omav erihambaarst;
V lisa punktis 5.4.2 osutatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omav veterinaararst;
V lisa punktis 5.5.2 osutatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omav ämmaemand;
V lisa punktis 5.6.2 osutatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omav proviisor;
VII lisa punktis 2 nimetatud sertifikaatide omanikud; kõnealused sertifikaadid tõendavad, et omanik läbis koolituse, mis vastab vastavalt artiklites 24, 25, 31, 34, 35, 38, 40, või 44 loetletud miinimumnõuetele, kuid mis algas varem kui V lisa punktides 5.1.3, 5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2, 5.6.2 loetletud kvalifikatsioonide võrdluskuupäevad;
artiklites 23, 27, 29, 33, 33a, 37, 43 ja 43a osutatud omandatud õigusi tõendavate tunnistuste omanikud;
muud kutsetöötajad, kelle tegevus mõjutab patsientidele tagatavat ohutust, kui kutsetöötaja kutseala on liikmesriigis reguleeritud;
kutsetöötajad, kelle tegevus on seotud alaealiste haridusega, kaasa arvatud lastehooldus ja alusharidus, kui kutsetöötaja kutseala on liikmesriigis reguleeritud.
Pädevad asutused saadavad hoiatusmehhanismi raames IMI kaudu lõikes 1 osutatud teabe hiljemalt kolme päeva jooksul alates sellise otsuse vastuvõtmise kuupäevast, millega piiratakse või keelatakse asjaomasel kutsetöötajal kutsealal täielik või osaline tegutsemine. Kõnealune teave piirdub järgmisega:
kutsetöötaja isik;
asjaomane kutseala;
teave riikliku asutuse või kohtu kohta, kes on võtnud vastu piirangu või keelu kehtestava otsuse;
piirangu või keelu ulatus ning
ajavahemik, mil piirang või keeld kehtib.
Artikkel 57
Keskne veebipõhine juurdepääs teabele
Liikmesriigid tagavad, et järgmine teave on veebipõhiselt kättesaadav Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) ( 6 ) artiklis 6 osutatud ühtsete kontaktpunktide kaudu, ning seda ajakohastatakse korrapäraselt:
loetelu liikmesriigi kõigist reguleeritud kutsealadest, sealhulgas iga reguleeritud kutsealaga seonduva pädeva asutuse ning artiklis 57b osutatud tugikeskuste kontaktandmed;
loetelu kutsealadest, mille puhul on kättesaadav Euroopa kutsekaart, selle toimimine, sealhulgas kõik seotud tasud, mida kutsetöötajad peavad maksma, ning kõnealust kaarti väljastavad pädevad asutused;
loetelu kõigist kutsealadest, mille suhtes kohaldab liikmesriik siseriiklike õigus- ja haldusnormide kohaselt artikli 7 lõiget 4;
loetelu, mis hõlmab reguleeritud haridust ja koolitust ning eraldi ülesehitusega koolitust, millele on osutatud artikli 11 punkti c alapunktis ii;
artiklites 7, 50, 51 ja 53 osutatud nõuded ja menetlused seoses liikmesriigis reguleeritavate kutsealadega, sealhulgas kõik seotud tasud, mida kodanikud peavad maksma, ning dokumendid, mida kodanikud peavad pädevatele asutustele esitama;
üksikasjad selle kohta, kuidas vaidlustada siseriiklike õigus- ja haldusnormide alusel pädevate asutuste otsuseid, mis on võetud vastu vastavalt käesolevale direktiivile.
Artikkel 57a
Elektroonilised menetlused
Artikkel 57b
Tugikeskused
Artikkel 57c
Delegeeritud volituste rakendamine
Artikkel 58
Komiteemenetlus
Artikkel 59
Läbipaistvus
Liikmesriigid kontrollivad, kas nende õigussüsteemi kohased nõuded, millega juurdepääs kutsealale ja sellel kutsealal tegutsemine, sealhulgas kutsenimetuste kasutamine ning kõnealuse nimetusega lubatud kutsetegevus, piirdub eriomase kutsekvalifikatsiooni omanikega, – millele käesolevas artiklis osutatakse kui nõuetele –, on kooskõlas järgmiste põhimõtetega:
nõuded ei või olla otseselt ega kaudselt diskrimineerivad kodakondsuse ega elukoha alusel;
nõuded peavad olema põhjendatud ülekaaluka avaliku huviga;
nõuded peavad olema sobivad taotletava eesmärgi saavutamise tagamiseks ega või olla nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust rangemad.
VI JAOTIS
MUUD SÄTTED
Artikkel 60
Aruandlus
Alates 18. jaanuarist 2016 sisaldab esimeses lõigus osutatud vastuvõetud otsuste statistiline kokkuvõte üksikasjalikku teavet käesoleva direktiivi alusel vastu võetud otsuste arvu ja liigi kohta, sh pädevate asutuste otsused osalise juurdepääsu kohta vastavalt artiklile 4f, samuti käesoleva direktiivi kohaldamisest tulenevate peamiste probleemide kohta.
Esimeses aruandes keskendutakse eelkõige käesoleva direktiivi uutele elementidele ja pööratakse tähelepanu eeskätt järgmisele:
Euroopa kutsekaardi toimimine;
teadmiste, oskuste ja pädevuste nüüdisajastamine III jaotise III peatükiga hõlmatud kutsealade puhul, sh artikli 31 lõikes 7 osutatud pädevuste loetelu;
ühiste koolitusraamistike ja ühiste koolitustestide toimimine;
tulemused, mida on andnud Rumeenia õigus- ja haldusnormidega kehtestatud spetsiaalne kvalifikatsioonitõstmisprogramm või artiklis 33a osutatud eeskirjad kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide omanikele, samuti keskharidusele järgneva õppe kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide omanikele, et hinnata, kas on vaja vaadata läbi kehtivad sätted Rumeenias kohaldatava omandatud õiguste korra suhtes, mis puudutab üldõdede kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente.
Liikmesriigid esitavad kogu vajaliku teabe selle aruande koostamiseks.
Artikkel 61
Erandid
Kui liikmesriigil on käesoleva direktiivi mõne sätte rakendamisega suuri probleeme eriomases valdkonnas, tutvub komisjon koostöös asjaomase liikmesriigiga nende probleemidega.
Vajaduse korral võtab komisjon vastu rakendusakti, et lubada kõnealusel liikmesriigil teha piiratud ajavahemiku jooksul kõnealusest sättest erandeid.
Artikkel 62
Kehtetuks tunnistamine
Direktiivid 77/452/EMÜ, 77/453/EMÜ, 78/686/EMÜ, 78/687/EMÜ, 78/1026/EMÜ, 78/1027/EMÜ, 80/154/EMÜ, 80/155/EMÜ, 85/384/EMÜ, 85/432/EMÜ, 85/433/EMÜ, 89/48/EMÜ, 92/51/EMÜ, 93/16/EMÜ ja 1999/42/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 20. oktoobrist 2007. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitletakse viidetena käesolevale direktiivile ja nende direktiivide alusel vastuvõetud õigusakte see kehtetuks tunnistamine ei mõjuta.
Artikkel 63
Ülevõtmine
Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 20. oktoobriks 2007. Nad teavitava komisjoni sellest viivitamata.
Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad neile või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise korra määravad kindlaks liikmesriigid.
Artikkel 64
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 65
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
Nimekiri kutseühingutest või -organisatsioonidest, kes täidavad artikli 3 lõike 2 tingimusi
IIRIMAA ( 11 )
The Institute of Chartered Accountants in Ireland ( 12 )
The Institute of Certified Public Accountants in Ireland ()
The Association of Certified Accountants ()
Institution of Engineers of Ireland
Irish Planning Institute
ÜHENDKUNINGRIIK
Institute of Chartered Accountants in England and Wales
Institute of Chartered Accountants of Scotland
Institute of Chartered Accountants in Ireland
Chartered Association of Certified Accountants
Chartered Institute of Loss Adjusters
Chartered Institute of Management Accountants
Institute of Chartered Secretaries and Administrators
Chartered Insurance Institute
Institute of Actuaries
Faculty of Actuaries
Chartered Institute of Bankers
Institute of Bankers in Scotland
Royal Institution of Chartered Surveyors
Royal Town Planning Institute
Chartered Society of Physiotherapy
Royal Society of Chemistry
British Psychological Society
Library Association
Institute of Chartered Foresters
Chartered Institute of Building
Engineering Council
Institute of Energy
Institution of Structural Engineers
Institution of Civil Engineers
Institution of Mining Engineers
Institution of Mining and Metallurgy
Institution of Electrical Engineers
Institution of Gas Engineers
Institution of Mechanical Engineers
Institution of Chemical Engineers
Institution of Production Engineers
Institution of Marine Engineers
Royal Institution of Naval Architects
Royal Aeronautical Society
Institute of Metals
Chartered Institution of Building Services Engineers
Institute of Measurement and Control
British Computer Society
▼M9 —————
IV LISA
Artiklites 17, 18 ja 19 nimetatud töökogemuse kategooriatega seotud kutsealad
Nimekiri I
Põhigrupid, mis on hõlmatud direktiiviga 64/427/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 69/77/EMÜ ning direktiividega 68/366/EMÜ ja 82/489/EMÜ
1 Direktiiv 64/427/EMÜ
(liberaliseerimist käsitlev direktiiv 64/429/EMÜ)
NICE nomenklatuur (vastab ISIC põhigruppidele 23 — 40)
|
Põhigrupp |
23 |
Tekstiili tootmine |
|
232 |
Villase riide masinkudumine ja töötlemine |
|
|
233 |
Puuvillase riide masinkudumine ja töötlemine |
|
|
234 |
Siidriide masinkudumine ja töötlemine |
|
|
235 |
Linase ja kanepiriide masinkudumine ja töötlemine |
|
|
236 |
Muu tekstiilitööstus (džuut, kõvad kiud jne), nööri tootmine |
|
|
237 |
Silmkoeliste ja heegeldatud toodete tootmine |
|
|
238 |
Tekstiili viimistlus |
|
|
239 |
Muude tekstiiltoodete tootmine |
|
|
Põhigrupp |
24 |
Jalatsite, rõivaste ja vooditarvete tootmine |
|
241 |
Jalatsite masintootmine (välja arvatud kummi- või puujalatsid) |
|
|
242 |
Jalatsite käsitsitootmine ja parandamine |
|
|
243 |
Rõivatootmine (välja arvatud karusnahatooted) |
|
|
244 |
Madratsite ja vooditarvete tootmine |
|
|
245 |
Naha- ja karusnahatoodete tootmine |
|
|
Põhigrupp |
25 |
Puit- ja korktoodete tootmine, välja arvatud mööbel |
|
251 |
Puidu saagimine ja selle töötlemine |
|
|
252 |
Puidust pooltoodete tootmine |
|
|
253 |
Puidust ehitusdetailide, kaasa arvatud põrandamaterjali seeriatootmine |
|
|
254 |
Puittaara tootmine |
|
|
255 |
Muude puittoodete tootmine, välja arvatud mööbel |
|
|
259 |
Õlg-, kork-, punumismaterjalist, vitstest ja rotangpalmist toodete ning harjade tootmine |
|
|
Põhigrupp |
26 |
260 Puitmööbli tootmine |
|
Põhigrupp |
27 |
Paberi ja pabertoodete tootmine |
|
271 |
Paberimassi, paberi- ja papitootmine |
|
|
272 |
Paberi ja papi töötlemine ning paberimassist toodete tootmine |
|
|
Põhigrupp |
28 |
280 Trükindus, kirjastamine ja nendega seotud tööstusharud |
|
Põhigrupp |
29 |
Nahatööstus |
|
291 |
Naha parkimine ja töötlemine |
|
|
292 |
Nahktoodete tootmine |
|
|
ex põhigrupp |
30 |
Kummi- ja plasttoodete, keemilistest kiududest toodete ja tärklisetoodete tootmine |
|
301 |
Kummi ja asbesti töötlemine |
|
|
302 |
Plastmaterjali töötlemine |
|
|
303 |
Keemiliste kiudude tootmine |
|
|
ex põhigrupp |
31 |
Keemiatööstus |
|
311 |
Põhikemikaalide tootmine ja töötlemine |
|
|
312 |
Keemiatoodete tootmine eelkõige tööstuslikuks ja põllumajanduslikuks otstarbeks (kaasa arvatud ISIC nomenklatuuri gruppi 312 kuuluv taimsete või loomsete rasvade ja õlide tootmine tööstuslikuks kasutamiseks) |
|
|
313 |
Keemiatoodete tootmine kodus ja kontoris kasutamiseks (välja arvatud ISIC ex gruppi 319 kuuluv meditsiini- ja farmaatsiatoodete tootmine) |
|
|
Põhigrupp |
32 |
320 Naftatööstus |
|
Põhigrupp |
33 |
Mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine |
|
331 |
Ehituskeraamika tootmine |
|
|
332 |
Klaasi ja klaastoodete tootmine |
|
|
333 |
Keraamiliste, kaasa arvatud tulekindlate toodete tootmine |
|
|
334 |
Tsemendi-, lubja- ja kipsitootmine |
|
|
335 |
Betoonist, tsemendist ja kipsist konstruktsioonimaterjalide tootmine |
|
|
339 |
Kivitöötlus ja muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine |
|
|
Põhigrupp |
34 |
Mustmetallide ja värviliste metallide tootmine ja esmane töötlemine |
|
341 |
Raua- ja terasetööstus (ESTÜ asutamislepingu tähenduses, sealhulgas terasetehaste juurde kuuluvad koksitehased) |
|
|
342 |
Terastorude tootmine |
|
|
343 |
Traadi tõmbamine, külmtõmbamine, ribametalli külmvaltsimine, külmvormimine |
|
|
344 |
Värviliste metallide tootmine ja esmane töötlemine |
|
|
345 |
Mustmetallide ja värviliste metallide valutööstus |
|
|
Põhigrupp |
35 |
Metallitoodete tootmine, välja arvatud masinad ja transpordivahendid |
|
351 |
Sepistamine, kuumvormstantsimine ja kuumpressimine |
|
|
352 |
Teisene töötlemine ja pinnatöötlus |
|
|
353 |
Metallkonstruktsioonid |
|
|
354 |
Katelde ja tööstuslike mahutite tootmine |
|
|
355 |
Metallist tööriistade, seadmestike ja valmis metalltoodete tootmine (välja arvatud elektriseadmed) |
|
|
359 |
Masinaehituse abitegevusalad |
|
|
Põhigrupp |
36 |
Masinate tootmine, välja arvatud elektriseadmed |
|
361 |
Põllutöömasinate ja traktorite tootmine |
|
|
362 |
Kontorimasinate tootmine |
|
|
363 |
Metallitöötlusseadmete ja tööpinkide tootmine ning nende ja muude mootoriga masinate seadmete ja detailide tootmine |
|
|
364 |
Tekstiilimasinate ja tarvikute tootmine, õmblusmasinate tootmine |
|
|
365 |
Masinate ja seadmete tootmine toiduaine- ja joogitööstuse ning keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude tarvis |
|
|
366 |
Kaevanduste, raua- ja terasetehaste ning ehitustööstuse seadmete ja rajatiste tootmine; mehaaniliste teisaldusseadmete tootmine |
|
|
367 |
Jõuülekandeseadmete tootmine |
|
|
368 |
Muude tööstuslike erimasinate tootmine |
|
|
369 |
Muude mitteelektriliste masinate ja seadmete tootmine |
|
|
Põhigrupp |
37 |
Elektrotehnika |
|
371 |
Elektrijuhtmete ja -kaabli tootmine |
|
|
372 |
Mootorite, generaatorite, trafode, jaotusseadmete ja muude elektrienergiaga varustamiseks mõeldud seadmete tootmine |
|
|
373 |
Elektriseadmete tootmine otsestel kaubanduslikel eesmärkidel |
|
|
374 |
Telekommunikatsiooniseadmete, arvestite, muude mõõteseadmete ja elektromeditsiiniseadmete tootmine |
|
|
375 |
Elektronseadmete, raadiovastuvõtjate ja telerite ning heliseadmete tootmine |
|
|
376 |
Elektriliste kodumasinate tootmine |
|
|
377 |
Lampide ja valgustite ja tootmine |
|
|
378 |
Patareide ja akude tootmine |
|
|
379 |
Elektriseadmete parandus, montaaž ja paigaldamine |
|
|
ex põhigrupp |
38 |
Transpordivahendite tootmine |
|
383 |
Mootorsõidukite ja nende osade tootmine |
|
|
384 |
Mootorsõidukite, mootorrataste ja jalgrataste parandus |
|
|
385 |
Mootorrataste, jalgrataste ja nende osade tootmine |
|
|
389 |
Mujal liigitamata transpordivahendite tootmine |
|
|
Põhigrupp |
39 |
Muud tootmisharud |
|
391 |
Mõõteriistade, täppis- ja kontrollinstrumentide tootmine |
|
|
392 |
Meditsiini- ja kirurgiainstrumentide ja -seadmete ning ortopeediliste abivahendite tootmine (välja arvatud ortopeedilised jalatsid) |
|
|
393 |
Fotograafia- ja optikaseadmete tootmine |
|
|
394 |
Kellade tootmine ja parandus |
|
|
395 |
Juveel- ja väärismetalltoodete tootmine |
|
|
396 |
Muusikariistade tootmine ja parandus |
|
|
397 |
Mängude, mänguasjade ja spordivarustuse tootmine |
|
|
399 |
Muud tootmisharud |
|
|
Põhigrupp |
40 |
Ehitus |
|
400 |
Üldehitus; lammutustööd |
|
|
401 |
Elamute ja muude hoonete ehitus |
|
|
402 |
Tsiviilehitus; tee-ehitus, silla-, raudtee- jmt ehitus |
|
|
403 |
Paigaldustööd |
|
|
404 |
Viimistlus |
2 Direktiiv 68/366/EMÜ
(liberaliseerimist käsitlev direktiiv 68/365/EMÜ)
NICE nomenklatuur
|
Põhigrupp |
20A |
200 Loomsete ja taimsete rasvade ja õlide tootmine |
|
20B |
Toiduainetööstus (välja arvatud joogitööstus) |
|
|
201 |
Tapmine, liha töötlemine ja säilitamine |
|
|
202 |
Piima ja piimatoodete tootmine |
|
|
203 |
Puu- ja köögivilja konserveerimine ja säilitamine |
|
|
204 |
Kala ja muude mereandide konserveerimine ja säilitamine |
|
|
205 |
Jahu ja tangainete tootmine |
|
|
206 |
Pagaritoodete, kaasa arvatud kuivikute ja küpsiste tootmine |
|
|
207 |
Suhkrutootmine |
|
|
208 |
Kakao, šokolaadi ja suhkrukondiitritoodete tootmine |
|
|
209 |
Muude toiduainete tootmine |
|
|
Põhigrupp |
21 |
Joogitööstus |
|
211 |
Etüülalkoholi tootmine kääritamise teel, pärmi ja kangete alkohoolsete jookide tootmine |
|
|
212 |
Veini ja muude linnasteta kääritatud jookide tootmine |
|
|
213 |
Õlle- ja linnasetootmine |
|
|
214 |
Karastusjookide ja gaseeritud vee tootmine |
|
|
ex 30 |
Kummitoodete, plastmaterjalide, tehis- ja sünteeskiudude ja tärklisetoodete tootmine |
|
|
304 |
Tärklisetoodete tootmine |
3 Direktiiv 82/489/EMÜ
ISIC nomenklatuur
|
ex 855 |
Juuksuriteenused, välja arvatud kiropoodide ning iluravi- ja juuksurikoolide teenused |
Nimekiri II
Direktiivide 75/368/EMÜ, 75/369/EMÜ ja 82/470/EMÜ põhigrupid
1 Direktiiv 75/368/EMÜ (artikli 5 lõikes 1 loetletud tegevusalad)
ISIC nomenklatuur
|
ex 04 |
Kalapüük |
|
|
043 |
Kalapüük sisevetel |
|
|
ex 38 |
Transpordivahendite tootmine |
|
|
381 |
Laevaehitus ja -remont |
|
|
382 |
Raudteeseadmete tootmine |
|
|
386 |
Õhusõidukite (kaasa arvatud kosmosetehnika) tootmine |
|
|
ex 71 |
Transpordiga seotud tegevusalad ja muud tegevusalad kui transport, mis kuuluvad järgmiste gruppide alla: |
|
|
ex 711 |
Magamis- ja restoranvaguniteenused; raudteeveeremi hooldus remondidepoos; vagunite puhastus |
|
|
ex 712 |
Linna- ja linnalähiliinide ning kaugliinide reisijateveo veeremi hooldus |
|
|
ex 713 |
Muu reisijate maismaaveo transpordivahendite (nagu näiteks autod, bussid ja taksod) hooldus |
|
|
ex 714 |
Maanteetranspordi abirajatiste (nagu näiteks teed, tunnelid ja sillad, kaubahoidlad, autoparklad ning bussi- ja trammidepood) käigushoidmine ja hooldus |
|
|
ex 716 |
Siseveetranspordiga seotud tegevusalad (nagu näiteks veeteede, sadamate ja muude siseveetranspordirajatiste käigushoidmine ja hooldus; puksiiri- ja lootsiteenused sadamates, poide paigaldamine, laevade lastimine ja lossimine ja muud samalaadsed tegevusalad nagu päästetööd, pukseerimine ja paadikuuride käigushoidmine) |
|
|
73 |
Side: postiteenused ja telekommunikatsioon |
|
|
ex 85 |
Isikuteenused |
|
|
854 |
Pesumajad ja pesumajateenused, keemiline puhastus ja värvimine |
|
|
ex 856 |
Fotostuudiod: portree- ja reklaamfoto, välja arvatud fotoreporterid |
|
|
ex 859 |
Mujal liigitamata isikuteenused (hoonete või üksnes eluruumide hooldus ja koristamine) |
|
2 Direktiiv 75/369/EMÜ (Artikkel 6, kui tegevusala käsitatakse tööstusliku või käsitöönduslikuna)
ISIC nomenklatuur
Järgmine reisimisega seotud tegevus:
kaupade ostmine ja müümine:
selliste vastuvõetud üleminekumeetmetega hõlmatud tegevusalad, milles selgesõnaliselt välistatakse või ei mainita nendel tegevusaladel tegutsemist reisides.
3 Direktiiv 82/470/EMÜ (artikli 6 lõiked 1 ja 3)
ISIC nomenklatuuri grupid 718 ja 720
Tegevusalade hulka kuuluvad eelkõige:
tööandja nimel transpordi töövõtjatega lepingute sõlmimine;
tööandjale kõige kasulikuma transpordiliigi, -ettevõtte ja marsruudi valimine;
transpordi tehniliste aspektide korraldamine (nt transportimiseks nõutav pakkimine); mitmesugused transpordiga seotud toimingud (nt jää varumine külmutusvagunite jaoks);
transpordiga seotud formaalsused (nagu saatekirjade koostamine); saadetiste kokku panemine ja jagamine;
transpordi eri etappide koordineerimine, korraldades transiiti, ümbersuunamist, ümberlaadimist ja muid toiminguid kaubajaamas;
kauba lähetajatele ja vastuvõtjatele lasti ja vedajate ning transpordivahendite tagamine:
[Artikli 2 lõike A punktides a, b ja d loetletud tegevusalad].
Nimekiri III
Direktiivid 64/222/EMÜ, 68/364/EMÜ, 68/368/EMÜ, 75/368/EMÜ, 75/369/EMÜ, 70/523/EMÜ ja 82/470/EMÜ
1 Direktiiv 64/222/EMÜ
(liberaliseerimist käsitlevad direktiivid 64/223/EMÜ ja 64/224/EMÜ)
Tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana hulgimüügi valdkonnas, v.a meditsiini- ja farmaatsiatoodete, toksiliste toodete ja patogeenide ning kivisöe hulgimüük (ex grupp 611).
Kutseline tegutsemine vahendajana, kellele üks või mitu isikut on andnud volitused ja juhised läbirääkimiste pidamiseks või äritehingute sõlmimiseks nende isikute nimel.
Kutseline tegutsemine vahendajana, kellel alaliselt selline kohustus puudub, kuid kes viib kokku inimesi, kes soovivad omavahel otselepinguid sõlmida, või kes korraldab nendevahelisi äritehinguid või abistab neid äritehingute sõlmimisel.
Kutseline tegutsemine vahendajana, kes sõlmib äritehinguid enda nimel teise isiku eest.
Kutseline tegutsemine vahendajana, kes korraldab teise isiku eest hulgimüüki enampakkumise teel.
Kutseline tegutsemine vahendajana, kes kogub tellimusi väljaspool äriruume (lävemüük).
Vahendajana kutseliste teenuste osutamine ühe või mitme kaubandus-, tööstus- või käsitööndusettevõtte teenistuses olles.
2 Direktiiv 68/364/EMÜ
(liberaliseerimist käsitlev direktiiv 68/363/EMÜ)
ex ISIC grupp 612: Jaemüük
Välistatud tegevusalad:
|
012 |
Põllutöömasinate rendileandmine |
|
640 |
Kinnisvara, kinnisvara rendileandmine |
|
713 |
Sõiduautode, sõidukite ja hobuste rendileandmine |
|
718 |
Raudteevagunite rendileandmine |
|
839 |
Masinate rendileandmine äriühingutele |
|
841 |
Kinopiletite broneerimine ja filmide laenutamine |
|
842 |
Teatripiletite broneerimine ja teatrivarustuse laenutamine |
|
843 |
Paatide, jalgrataste ja õnne- või osavusmängude mänguautomaatide rendileandmine |
|
853 |
Möbleeritud tubade rendileandmine |
|
854 |
Majapidamispesu laenutamine |
|
859 |
Rõivaste laenutamine |
3 Direktiiv 68/368/EMÜ
(liberaliseerimist käsitlev direktiiv 68/367/EMÜ)
ISIC nomenklatuur
ISIC ex põhigrupp 85
|
1. |
Restoranid, kohvikud, baarid ning muud söögi- ja joogikohad (ISIC grupp 852). |
|
2. |
Hotellid, külalistemajad, kämpingud ja muud majutuskohad (ISIC grupp 853). |
4 Direktiiv 75/368/EMÜ (artikkel 7)
Kõik direktiivi 75/368/EMÜ lisas loetletud tegevusalad, välja arvatud selle direktiivi artikli 5 punktis 1 nimetatud tegevusalad (käesoleva lisa nimekiri II, punkt 1).
ISIC nomenklatuur
|
ex 62 |
Pangad ja muud finantsasutused |
|
|
ex 620 |
Patendi- ja litsentsiettevõtted |
|
|
ex 71 |
Transport |
|
|
ex 713 |
Reisijate maanteevedu, välja arvatud reisijatevedu mootorsõidukitega |
|
|
ex 719 |
Vedelate süsivesinike ja muude vedelate keemiatoodete transportimine torujuhtme kaudu |
|
|
ex 82 |
Sotsiaal- ja kultuuriteenused |
|
|
827 |
Raamatukogud, muuseumid, botaanika- ja loomaaiad |
|
|
ex 84 |
Puhketeenused |
|
|
843 |
Mujal liigitamata puhketeenused: — sport (spordiväljakud, spordivõistluste korraldamine jne), välja arvatud spordiinstruktorite tegevus — mängud (võidusõiduhobuste tallid, mänguväljakud, võidusõidurajad jne) — muud puhketeenused (tsirkused, lõbustuspargid ja muu meelelahutus) |
|
|
ex 85 |
Isikuteenused |
|
|
ex 851 |
Koduteenused |
|
|
ex 855 |
Ilusalongid ja maniküürijate teenused, välja arvatud kiropoodide ning iluravi- ja juuksurikoolide teenused |
|
|
ex 859 |
Mujal liigitamata isikuteenused (välja arvatud spordi- ja ravimassöörid ning mägigiidid) jagatuna järgmistesse rühmadesse: — desinfitseerimine ja kahjuritõrje — rõivaste ja hoiuruumide laenutamine — tutvumisteenistus ja samalaadsed teenused — astroloogia, ennustamine ja samalaadsed teenused — sanitaarteenused ja nendega seotud tegevus — matuseteenused ja kalmistute hooldus — kullerid ja tõlk-giidid |
|
5 Direktiiv 75/369/EMÜ (artikkel 5)
Järgmine reisimisega seotud tegevus:
kaupade ostmine ja müümine:
selliste vastuvõetud üleminekumeetmetega hõlmatud tegevusalad, milles selgesõnaliselt välistatakse või ei mainita nendel tegevusaladel tegutsemist reisides.
6 Direktiiv 70/523/EMÜ
Tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana kivisöe hulgimüügi valdkonnas ja vahendajana kivisöekaubanduses (ex grupp 6112, ISIC nomenklatuur)
7 Direktiiv 82/470/EMÜ (artikli 6 lõige 2)
[Artikli 2 lõike A punktides c ja e, lõike B punktis b ning lõigetes C ja D loetletud tegevusalad]
Tegevusalade hulka kuuluvad eelkõige:
V LISA
Tunnustamine koolituse miinimumnõuete kooskõlastamise alusel
V.1. ARST
5.1.1. Üldarsti kvalifikatsiooni tõendav dokument
|
Riik |
Kvalifikatsiooni tõendav dokument |
Väljaandev asutus |
Kvalifikatsiooni tõendavale dokumendile lisatav tunnistus |
Võrdluskuupäev |
|
België/Belgique/Belgien |
Diploma van arts/Diplôme de docteur en médecine |
— Les universités/De universiteiten |
|
20.12.1976 |
|
Diplôme de „médecin”/Master in de geneeskunde |
— Le Jury compétent d’enseignement de la Communauté française/De bevoegde Examencommissie van de Vlaamse Gemeenschap |
|||
|
България |
Диплома за висше образование на образователно-квалификационна степен „магистър” по Медицина“ и професионална квалификация „Магистър-лекар” |
Университет |
|
1.1.2007 |
|
Česko |
Diplom o ukončení studia ve studijním programu všeobecné lékařství (doktor medicíny, MUDr.) |
Lékářská fakulta univerzity v České republice |
|
1.5.2004 |
|
Danmark |
Bevis for kandidatuddannelsen i medicin (cand.med.) Bevis for bestået lægevidenskabelig embedseksamen (cand.med.) |
Universitet |
1. Autorisation som læge 2. Tilladelse til selvstændigt virke som læge |
20.12.1976 |
|
Deutschland |
— Zeugnis über die Ärztliche Prüfung — Zeugnis über die Ärztliche Staatsprüfung und Zeugnis über die Vorbereitungszeit als Medizinalassistent, soweit diese nach den deutschen Rechtsvorschriften noch für den Abschluss der ärztlichen Ausbildung vorgesehen war |
Zuständige Behörden |
|
20.12.1976 |
|
Eesti |
Arstikraad Degree in Medicine (MD) Diplom arstiteaduse õppekava läbimise kohta |
Tartu Ülikool |
|
1.5.2004 |
|
Ελλάς |
Πτυχίο Ιατρικής |
— Ιατρική Σχολή Πανεπιστημίου, — Σχολή Επιστημών Υγείας, Τμήμα Ιατρικής Πανεπιστημίου |
|
1.1.1981 |
|
España |
Título de Licenciado en Medicina y Cirugía Título de Licenciado en Medicina Título de Graduado/a en Medicina |
— Ministerio de Educación y Cultura — El rector de una Universidad |
|
1.1.1986 |
|
France |
Diplôme d’Etat de docteur en Médicine |
Universités |
|
20.12.1976 |
|
Diplôme de fin de deuxième cycle des études médicales (7) |
|
|
||
|
Diplôme de formation approfondie en sciences médicales (8) |
|
Certificat de compétence clinique |
||
|
Hrvatska |
Diploma „doktor medicine/doktorica medicine” |
Medicinski fakulteti sveučilišta u Republici Hrvatskoj |
|
1.7.2013 |
|
Ireland |
Primary qualification |
Competent examining body |
Certificate of experience |
20.12.1976 |
|
Italia |
Diploma di laurea in medicina e chirurgia |
Università |
Diploma di abilitazione all’esercizio della medicina e chirurgia (10) |
20.12.1976 |
|
Κύπρος |
Πιστοποιητικό Εγγραφής Ιατρού |
Ιατρικό Συμβούλιο |
|
1.5.2004 |
|
Πτυχίο Ιατρικής |
Ιατρικη σχολη πανεπιστημιου κυπρου (1) |
|||
|
|
Ευρωπαϊκό Πανεπιστήμιο Κύπρου (2) |
|||
|
|
Πανεπιστήμιο Λευκωσίας (3) |
|||
|
Latvija |
ārsta diploms |
Universitātes tipa augstskola |
|
1.5.2004 |
|
Lietuva |
1. Aukštojo mokslo diplomas, nurodantis suteiktą gydytojo kvalifikaciją |
Universitetas |
1. Internatūros pažymėjimas, nurodantis suteiktą medicinos gydytojo profesinę kvalifikaciją |
1.5.2004 |
|
2. Magistro diplomas (medicinos magistro kvalifikacinis laipsnis ir gydytojo kvalifikacija) |
2. Internatūros pažymėjimas (medicinos gydytojo profesinė kvalifikacija) |
|||
|
Luxembourg |
Diplôme d’Etat de docteur en médecine, chirurgie et accouchements |
Jury d’examen d’Etat |
Certificat de stage |
20.12.1976 |
|
Magyarország |
Okleveles orvosdoktor oklevél (dr. med) |
Egyetem |
|
1.5.2004 |
|
Malta |
Lawrja ta’ Tabib tal-Mediċina u l-Kirurġija |
Università ta’ Malta |
Ċertifikat ta’ reġistrazzjoni maħruġ mill-Kunsill Mediku |
1.5.2004 |
|
Nederland |
Getuigschrift van met goed gevolg afgelegd artsexamen |
Faculteit Geneeskunde |
|
20.12.1976 |
|
Master of Science in de Geneeskunde (9) |
|
|||
|
Österreich |
Urkunde über die Verleihung des akademischen Grades Doktor der gesamten Heilkunde (bzw. Doctor medicinae universae, Dr.med.univ.) |
Medizinische Fakultät einer Universität, bzw Medizinische Universität |
|
1.1.1994 |
|
Polska |
Dyplom ukończenia studiów wyższych na kierunku lekarskim z tytułem „lekarz” |
Szkoły wyższe |
Świadectwo złożenia Lekarskiego Egzaminu Państwowego (4)/Świadectwo złożenia Lekarskiego Egzaminu Końcowego (5) |
1.5.2004 |
|
Zaświadczenie o ukończeniu stażu podyplomowego |
||||
|
Portugal |
Carta de Curso de licenciatura em medicina Certificado de mestrado integrado em medicina |
Universidades |
Certificado emitido pela Ordem dos Médicos |
1.1.1986 |
|
România |
Diplomă de licență de doctor medic Diploma de licență și master (6) |
Universități Ministerul Educației Naționale (6) |
|
1.1.2007 |
|
Slovenija |
Diploma, s katero se podeljuje strokovni naslov „doktor medicine/doktorica medicine” |
Univerza |
Potrdilo o Opravljenem Strokovnem Izpitu za Poklic Zdravnik/Zdravnica |
1.5.2004 |
|
Slovensko |
DIPLOM všeobecné lekárstvo doktor všeobecného lekárstva („MUDr.”) |
Univerzita |
|
1.5.2004 |
|
Suomi/Finland |
Lääketieteen lisensiaatin tutkinto/Medicine licentiatexamen |
Yliopisto |
|
1.1.1994 |
|
Sverige |
Läkarexamen |
Universitet eller högskola |
Bevis om legitimation som läkare, utfärdat av Socialstyrelsen |
1.1.1994 |
|
United Kingdom |
Primary qualification (11) |
Competent examining body |
Certificate of experience |
20.12.1976 |
|
(1)
2013. aasta septembrist.
(2)
2013. aasta septembrist.
(3)
2014. aasta oktoobrist.
(4)
2012. aastani.
(5)
2013. aastast.
(6)
2011. aastast.
(7)
2003/2004. aastast 2013/2014. aastani.
(8)
2014/2015. aastast.
(9)
2001/2002. aastast.
(10)
2. aprillini 2020.
(11)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
||||
5.1.2. Eriarsti kvalifikatsiooni tõendav dokument
|
Riik |
Kvalifikatsiooni tõendav dokument |
Väljaandev asutus |
Võrdluskuupäev |
|
België/Belgique/Belgie |
Bijzondere beroepstitel van geneesheer-specialist/Titre professionnel particulier de médecin spécialiste |
Minister bevoegd voor Volksgezondheid/Ministre de la Santé publique |
20.12.1976 |
|
България |
Свидетелство за призната специалност |
Университет |
1.1.2007 |
|
Česko |
Diplom o specializaci |
Ministerstvo zdravotnictví |
1.5.2004 |
|
Danmark |
Bevis for tilladelse til at betegne sig som speciallæge |
Sundhedsstyrelsen Styrelsen for Patientsikkerhed |
20.12.1976 |
|
Deutschland |
Fachärztliche Anerkennung |
Landesärztekammer |
20.12.1976 |
|
Eesti |
Residentuuri lõpetamist tõendav tunnistus Residentuuri lõputunnistus eriarstiabi erialal |
Tartu Ülikool |
1.5.2004 |
|
Ελλάς |
Τίτλος Ιατρικής Ειδικότητας |
1. Περιφέρεια 2. Νομαρχιακή Αυτοδιοίκηση 3. Νομαρχία |
1.1.1981 |
|
España |
Título de Especialista |
Ministerio de Educación y Cultura |
1.1.1986 |
|
France |
1. Certificat d’études spéciales de médecine accompagné du diplôme d’Etat de docteur en médecine |
1. Universités |
20.12.1976 |
|
2. Attestation de médecin spécialiste qualifié accompagnée du diplôme d’Etat de docteur en médecine |
2. Conseil de l’Ordre des médecins |
||
|
3. Diplôme d’études spécialisées ou diplôme d’études spécialisées complémentaires qualifiant de médecine accompagné du diplôme d’Etat de docteur en médecine |
3. Universités |
||
|
Hrvatska |
Diploma o specijalističkom usavršavanju |
Ministarstvo nadležno za zdravstvo |
1.7.2013 |
|
Ireland |
Certificate of Specialist doctor |
Competent authority |
20.12.1976 |
|
Italia |
Diploma di medico specialista |
Università |
20.12.1976 |
|
Κύπρος |
Πιστοποιητικό Αναγνώρισης Ειδικότητας |
Ιατρικό Συμβούλιο |
1.5.2004 |
|
Latvija |
„Sertifikāts”–kompetentu iestāžu izsniegts dokuments, kas apliecina, ka persona ir nokārtojusi sertifikācijas eksāmenu specialitātē |
Latvijas Ārstu biedrība Latvijas Ārstniecības personu profesionālo organizāciju savienība |
1.5.2004 |
|
Lietuva |
1. Rezidentūros pažymėjimas, nurodantis suteiktą gydytojo specialisto profesinę kvalifikaciją 2. Rezidentūros pažymėjimas (gydytojo specialisto profesinė kvalifikacija) |
Universitetas |
1.5.2004 |
|
Luxembourg |
Certificat de médecin spécialiste |
Ministre de la Santé publique |
20.12.1976 |
|
Magyarország |
Szakorvosi bizonyítvány |
Nemzeti Vizsgabizottság |
1.5.2004 |
|
Malta |
Ċertifikat ta’ Speċjalista Mediku |
Kumitat ta’ Approvazzjoni dwar Speċjalisti |
1.5.2004 |
|
Nederland |
Bewijs van inschrijving in een Specialistenregister |
— Medische Specialisten Registratie Commissie (MSRC) van de Koninklijke Nederlandsche Maatschappij tot bevordering der Geneeskunst — Sociaal-Geneeskundigen Registratie Commissie (SGRC) van de Koninklijke Nederlandsche Maatschappij tot Bevordering der Geneeskunst |
20.12.1976 |
|
Diploma geneeskundig specialist |
— Registratiecommissie Geneeskundig Specialisten (RGS) van de Koninklijke Nederlandsche Maatschappij tot Bevordering der Geneeskunst (1) |
||
|
Österreich |
Facharztdiplom |
Österreichische Ärztekammer |
1.1.1994 |
|
Polska |
Dyplom uzyskania tytułu specjalisty |
Centrum Egzaminów Medycznych |
1.5.2004 |
|
Portugal |
Titulo de especialista |
Ordem dos Médicos |
1.1.1986 |
|
România |
Certificat de medic specialist |
Ministerul Sănătății |
1.1.2007 |
|
Slovenija |
Potrdilo o opravljenem specialističnem izpitu |
1. Ministrstvo za zdravje 2. Zdravniška zbornica Slovenije |
1.5.2004 |
|
Slovensko |
Diplom o špecializácii |
1. Slovenská zdravotnícka univerzita 2. Univerzita Komenského v Bratislave 3. Univerzita Pavla Jozefa Šafárika v Košiciach |
1.5.2004 |
|
Suomi/Finland |
Erikoislääkärin tutkinto/Specialläkarexamen |
Yliopisto |
1.1.1994 |
|
Sverige |
Bevis om specialkompetens som läkare, utfärdat av Socialstyrelsen |
Socialstyrelsen |
1.1.1994 |
|
United Kingdom |
Certificate of Completion of training (2) |
Postgraduate Medical Education and Training Board General Medical Council |
20.12.1976 1.4.2010 |
|
(1)
2013. aasta jaanuarist.
(2)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
|||
5.1.3. Eriarstikursuste nimetused
|
|
Anestesioloogia |
Üldkirurgia |
|
|
Kursuse miinimumkestus: 3 aastat |
Kursuse miinimumkestus: 5 aastat |
|
Riik |
Eriala nimetus |
Eriala nimetus |
|
Belgique/België/Belgien |
Anesthésie-réanimation/Anesthesie-reanimatie |
Chirurgie/Heelkunde |
|
България |
Анестезиология и интензивно лечение |
Хирургия |
|
Česko |
Anesteziologie a intenzivní medicína |
Chirurgie |
|
Danmark |
Anæstesiologi |
Kirurgi |
|
Deutschland |
Anästhesiologie |
(Allgemeine) Chirurgie |
|
Eesti |
Anestesioloogia |
Üldkirurgia |
|
Ελλάς |
Αναισθησιολογία |
Χειρουργική |
|
España |
Anestesiología y Reanimación |
Cirugía general y del aparato digestivo |
|
France |
Anesthésie-réanimation |
Chirurgie générale |
|
Hrvatska |
Anesteziologija, reanimatologija i intenzivna medicina |
Opća kirurgija |
|
Ireland |
Anaesthesia (3) Anaesthesiology (4) |
General surgery |
|
Italia |
Anestesia, rianimazione e terapia intensiva Anestesia, rianimazione, terapia intensiva e del dolore (2) |
Chirurgia generale |
|
Κύπρος |
Αναισθησιολογία |
Γενική Χειρουργική |
|
Latvija |
Anestezioloģija un reanimatoloģija |
Ķirurģija |
|
Lietuva |
Anesteziologija reanimatologija |
Chirurgija |
|
Luxembourg |
Anesthésie-réanimation |
Chirurgie générale |
|
Magyarország |
Aneszteziológia és intenzív terápia |
Sebészet |
|
Malta |
Anesteżija u Kura Intensiva |
Kirurġija Ġenerali |
|
Nederland |
Anesthesiologie |
Heelkunde |
|
Österreich |
Anästhesiologie und Intensivmedizin |
— Chirurgie — Allgemeinchirurgie und Viszeralchirurgie (1) |
|
Polska |
Anestezjologia i intensywna terapia |
Chirurgia ogólna |
|
Portugal |
Anestesiologia |
Cirurgia geral |
|
România |
Anestezie și terapie intensivă |
Chirurgie generală |
|
Slovenija |
Anesteziologija, reanimatologija in perioperativna intenzivna medicina |
Splošna kirurgija |
|
Slovensko |
Anestéziológia a intenzívna medicína |
Chirurgia |
|
Suomi/Finland |
Anestesiologia ja tehohoito/Anestesiologi och intensivvård |
Yleiskirurgia/Allmän kirurgi |
|
Sverige |
Anestesi och intensivvård |
Kirurgi |
|
United Kingdom |
Anaesthetics (5) |
General surgery (5) |
|
(1)
2015. aasta juunist.
(2)
2015. aasta veebruarist.
(3)
2018. aastani.
(4)
2019. aastast.
(5)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
||
|
|
Neurokirurgia |
Sünnitusabi ja günekoloogia |
|
|
Kursuse miinimumkestus: 5 aastat |
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat |
|
Riik |
Eriala nimetus |
Eriala nimetus |
|
Belgique/België/Belgien |
Neurochirurgie |
Gynécologie – obstétrique/Gynaecologie - verloskunde |
|
България |
Неврохирургия |
Акушерство и гинекология |
|
Česko |
Neurochirurgie |
Gynekologie a porodnictví |
|
Danmark |
Neurokirurgi |
Gynækologi og obstetrik |
|
Deutschland |
Neurochirurgie |
Frauenheilkunde und Geburtshilfe |
|
Eesti |
Neurokirurgia |
Sünnitusabi ja günekoloogia |
|
Ελλάς |
Νευροχειρουργική |
Μαιευτική-Γυναικολογία |
|
España |
Neurocirugía |
Obstetricia y ginecología |
|
France |
Neurochirurgie |
Gynécologie – obstétrique |
|
Hrvatska |
Neurokirurgija |
Ginekologija i opstetricija |
|
Ireland |
Neurosurgery |
Obstetrics and gynaecology |
|
Italia |
Neurochirurgia |
Ginecologia e ostetricia |
|
Κύπρος |
Νευροχειρουργική |
Μαιευτική – Γυναικολογία |
|
Latvija |
Neiroķirurģija |
Ginekoloģija un dzemdniecība |
|
Lietuva |
Neurochirurgija |
Akušerija ginekologija |
|
Luxembourg |
Neurochirurgie |
Gynécologie – obstétrique |
|
Magyarország |
Idegsebészet |
Szülészet-nőgyógyászat |
|
Malta |
Newrokirurġija |
Ostetrija u Ġinekoloġija |
|
Nederland |
Neurochirurgie |
Obstetrie en Gynaecologie |
|
Österreich |
Neurochirurgie |
Frauenheilkunde und Geburtshilfe |
|
Polska |
Neurochirurgia |
Położnictwo i ginekologia |
|
Portugal |
Neurocirurgia |
Ginecologia e obstetricia |
|
România |
Neurochirurgie |
Obstetrică-ginecologie |
|
Slovenija |
Nevrokirurgija |
Ginekologija in porodništvo |
|
Slovensko |
Neurochirurgia |
Gynekológia a pôrodníctvo |
|
Suomi/Finland |
Neurokirurgia/Neurokirurgi |
Naistentaudit ja synnytykset/Kvinnosjukdomar och förlossningar |
|
Sverige |
Neurokirurgi |
Obstetrik och gynekologi |
|
United Kingdom |
Neurosurgery (1) |
Obstetrics and gynaecology (1) |
|
(1)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
||
|
|
Sisehaigused |
Oftalmoloogia |
|
|
Kursuse miinimumkestus: 5 aastat |
Kursuse miinimumkestus: 3 aastat |
|
Riik |
Eriala nimetus |
Eriala nimetus |
|
Belgique/België/Belgien |
Médecine interne/Inwendige geneeskunde |
Ophtalmologie/Oftalmologie |
|
България |
Вътрешни болести |
Очни болести |
|
Česko |
Vnitřní lékařství |
Oftalmologie |
|
Danmark |
|
Oftalmologi |
|
Deutschland |
Innere Medizin |
Augenheilkunde |
|
Eesti |
Sisehaigused |
Oftalmoloogia |
|
Ελλάς |
Παθολογία |
Οφθαλμολογία |
|
España |
Medicina interna |
Oftalmología |
|
France |
Médecine interne |
Ophtalmologie |
|
Hrvatska |
Opća interna medicina |
Oftalmologija i optometrija |
|
Ireland |
General (Internal) Medicine |
Ophthalmic surgery Ophthalmology (1) |
|
Italia |
Medicina interna |
Oftalmologia |
|
Κύπρος |
Παθολογία |
Οφθαλμολογία |
|
Latvija |
Internā medicīna |
Oftalmoloģija |
|
Lietuva |
Vidaus ligos |
Oftalmologija |
|
Luxembourg |
Médecine interne |
Ophtalmologie |
|
Magyarország |
Belgyógyászat |
Szemészet |
|
Malta |
Mediċina Interna |
Oftalmoloġija |
|
Nederland |
Interne geneeskunde |
Oogheelkunde |
|
Österreich |
Innere Medizin |
Augenheilkunde und Optometrie |
|
Polska |
Choroby wewnętrzne |
Okulistyka |
|
Portugal |
Medicina interna |
Oftalmologia |
|
România |
Medicină internă |
Oftalmologie |
|
Slovenija |
Interna medicina |
Oftalmologija |
|
Slovensko |
Vnútorné lekárstvo |
Oftalmológia |
|
Suomi/Finland |
Sisätaudit/Inre medicin |
Silmätaudit/Ögonsjukdomar |
|
Sverige |
Internmedicin |
Ögonsjukdomar (oftalmologi) |
|
United Kingdom |
General (internal) medicine (2) |
Ophthalmology (2) |
|
(1)
1991/1992. aastast.
(2)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
||
|
|
Otorinolarüngoloogia |
Pediaatria |
|
|
Kursuse miinimumkestus: 3 aastat |
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat |
|
Riik |
Eriala nimetus |
Eriala nimetus |
|
Belgique/België/Belgien |
Oto-rhino-laryngologie/Otorhinolaryngologie |
Pédiatrie/Pediatrie |
|
България |
Ушно-носно-гърлени болести |
Педиатрия |
|
Česko |
Otorinolaryngologie |
Dětské lékařství |
|
Danmark |
Oto-rhino-laryngologi |
Pædiatri |
|
Deutschland |
Hals-Nasen-Ohrenheilkunde |
Kinder- und Jugendmedizin |
|
Eesti |
Otorinolarüngoloogia |
Pediaatria |
|
Ελλάς |
Ωτορινολαρυγγολογία |
Παιδιατρική |
|
España |
Otorrinolaringología |
Pediatría y sus áreas especificas |
|
France |
Oto-rhino-laryngologie et chirurgie cervico-faciale |
Pédiatrie |
|
Hrvatska |
Otorinolaringologija |
Pedijatrija |
|
Ireland |
Otolaryngology |
Paediatrics |
|
Italia |
Otorinolaringoiatria |
Pediatria |
|
Κύπρος |
Ωτορινολαρυγγολογία |
Παιδιατρική |
|
Latvija |
Otolaringoloģija |
Pediatrija |
|
Lietuva |
Otorinolaringologija |
Vaikų ligos |
|
Luxembourg |
Oto-rhino-laryngologie |
Pédiatrie |
|
Magyarország |
Fül-orr-gégegyógyászat |
Csecsemő- és gyermekgyógyászat |
|
Malta |
Otorinolaringoloġija Otorinolarinġoloġija – Kirurġija tar-Ras u l-Għonq (2) |
Pedjatrija |
|
Nederland |
Keel-neus-oorheelkunde |
Kindergeneeskunde |
|
Österreich |
— Hals-, Nasen- und Ohrenkrankheiten — Hals-, Nasen- und Ohrenheilkunde (1) |
Kinder- und Jugendheilkunde |
|
Polska |
Otorynolaryngologia |
Pediatria |
|
Portugal |
Otorrinolaringologia |
Pediatria |
|
România |
Otorinolaringologie |
Pediatrie |
|
Slovenija |
Otorinolaringológija |
Pediatrija |
|
Slovensko |
Otorinolaryngológia |
Pediatria |
|
Suomi/Finland |
Korva-, nenä- ja kurkkutaudit/Öron-, näs- och halssjukdomar |
Lastentaudit/Barnsjukdomar |
|
Sverige |
Öron-, näs- och halssjukdomar (oto-rhino-laryngologi) |
Barn- och ungdomsmedicin |
|
United Kingdom |
Otolaryngology (3) |
Paediatrics (3) |
|
(1)
2015. aasta juunist.
(2)
2009. aastast.
(3)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
||
|
|
Pulmonoloogia |
Uroloogia |
|
|
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat |
Kursuse miinimumkestus: 5 aastat |
|
Riik |
Eriala nimetus |
Eriala nimetus |
|
Belgique/België/Belgien |
Pneumologie |
Urologie |
|
България |
Пневмология и фтизиатрия |
Урология |
|
Česko |
Pneumologie a ftizeologie |
Urologie |
|
Danmark |
Intern medicin: lungesygdomme |
Urologi |
|
Deutschland |
— Pneumologie — Innere Medizin und Pneumologie (1) |
Urologie |
|
Eesti |
Pulmonoloogia |
Uroloogia |
|
Ελλάς |
Φυματιολογία- Πνευμοvολογία |
Ουρολογία |
|
España |
Neumología |
Urología |
|
France |
Pneumologie |
Chirurgie urologique |
|
Hrvatska |
Pulmologija |
Urologija |
|
Ireland |
Respiratory medicine |
Urology |
|
Italia |
Malattie dell’apparato respiratorio |
Urologia |
|
Κύπρος |
Πνευμονολογία – Φυματιολογία |
Ουρολογία |
|
Latvija |
Ftiziopneimonoloģija |
Uroloģija |
|
Lietuva |
Pulmonologija |
Urologija |
|
Luxembourg |
Pneumologie |
Urologie |
|
Magyarország |
Tüdőgyógyászat |
Urológia |
|
Malta |
Mediċina Respiratorja |
Uroloġija |
|
Nederland |
Longziekten en tuberculose |
Urologie |
|
Österreich |
— Lungenkrankheiten — Innere Medizin und Pneumologie (2) |
Urologie |
|
Polska |
Choroby płuc |
Urologia |
|
Portugal |
Pneumologia |
Urologia |
|
România |
Pneumologie |
Urologie |
|
Slovenija |
Pnevmologija |
Urologija |
|
Slovensko |
Pneumológia a ftizeológia |
Urológia |
|
Suomi/Finland |
Keuhkosairaudet ja allergologia/Lungsjukdomar och allergologi |
Urologia/Urologi |
|
Sverige |
Lungsjukdomar (pneumologi) |
Urologi |
|
United Kingdom |
Respiratory medicine (3) |
Urology (3) |
|
(1)
2011. aasta juulist.
(2)
2015. aasta juunist.
(3)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
||
|
|
Ortopeedia |
Patoloogiline anatoomia |
|
|
Kursuse miinimumkestus: 5 aastat |
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat |
|
Riik |
Eriala nimetus |
Eriala nimetus |
|
Belgique/België/Belgien |
Chirurgie orthopédique/Orthopedische heelkunde |
Anatomie pathologique/Pathologische anatomie |
|
България |
Ортопедия и травматология |
Обща и клинична патология |
|
Česko |
Ortopedie |
Patologie |
|
Danmark |
Ortopædisk kirurgi |
Patologisk anatomi og cytology |
|
Deutschland |
— Orthopädie (und Unfallchirurgie) — Orthopädie und Unfallchirurgie (1) |
Pathologie |
|
Eesti |
Ortopeedia |
Patoloogia |
|
Ελλάς |
Ορθοπεδική |
Παθολογική Ανατομική |
|
España |
Cirugía ortopédica y traumatología |
Anatomía patológica |
|
France |
Chirurgie orthopédique et traumatologie |
Anatomie et cytologie pathologiques |
|
Hrvatska |
Ortopedija i traumatologija |
Patologija Patologija i citologija (3) |
|
Ireland |
Trauma and orthopaedic surgery |
Histopathology |
|
Italia |
Ortopedia e traumatologia |
Anatomia patologica |
|
Κύπρος |
Ορθοπεδική |
Παθολογοανατομία – Ιστολογία |
|
Latvija |
Traumatoloģija un ortopēdija |
Patoloģija |
|
Lietuva |
Ortopedija traumatologija |
Patologija |
|
Luxembourg |
Orthopédie |
Anatomie pathologique |
|
Magyarország |
Ortopédia és traumatológia |
Patológia |
|
Malta |
Kirurġija Ortopedika |
Istopatoloġija |
|
Nederland |
Orthopedie |
Pathologie |
|
Österreich |
— Orthopädie und Orthopädische Chirurgie — Orthopädie und Traumatologie (2) |
— Pathologie — Klinische Pathologie und Molekularpathologie (2) — Klinische Pathologie und Neuropathologie |
|
Polska |
Ortopedia i traumatologia narządu ruchu |
Patomorfologia |
|
Portugal |
Ortopedia |
Anatomia patologica |
|
România |
Ortopedie și traumatologie |
Anatomie patologică |
|
Slovenija |
— Ortopedska kirurgija; Travmatologija |
Patologija |
|
Slovensko |
Ortopédia |
Patologická anatómia |
|
Suomi/Finland |
Ortopedia ja traumatologia/Ortopedi och traumatologi |
Patologia/Patologi |
|
Sverige |
Ortopedi |
Klinisk patologi |
|
United Kingdom |
Trauma and orthopaedic surgery (4) |
Histopathology (4) |
|
(1)
2006. aasta maist.
(2)
2015. aasta juunist.
(3)
3. novembrist 2015.
(4)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
||
|
|
Neuroloogia |
Psühhiaatria |
|
|
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat |
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat |
|
Riik |
Eriala nimetus |
Eriala nimetus |
|
Belgique/België/Belgien |
Neurologie |
Psychiatrie, particulièrement de l’adulte/Psychiatrie, meer bepaald in de volwassenpsychiatrie |
|
България |
Нервни болести |
Психиатрия |
|
Česko |
Neurologie |
Psychiatrie |
|
Danmark |
Neurologi |
Psykiatri |
|
Deutschland |
Neurologie |
Psychiatrie und Psychotherapie |
|
Eesti |
Neuroloogia |
Psühhiaatria |
|
Ελλάς |
Νευρολογία |
Ψυχιατρική |
|
España |
Neurología |
Psiquiatría |
|
France |
Neurologie |
Psychiatrie |
|
Hrvatska |
Neurologija |
Psihijatrija |
|
Ireland |
Neurology |
Psychiatry |
|
Italia |
Neurologia |
Psichiatria |
|
Κύπρος |
Νευρολογία |
Ψυχιατρική |
|
Latvija |
Neiroloģija |
Psihiatrija |
|
Lietuva |
Neurologija |
Psichiatrija |
|
Luxembourg |
Neurologie |
Psychiatrie |
|
Magyarország |
Neurológia |
Pszichiátria |
|
Malta |
Newroloġija |
Psikjatrija |
|
Nederland |
Neurologie |
Psychiatrie |
|
Österreich |
Neurologie |
Psychiatrie und Psychotherapeutische Medizin |
|
Polska |
Neurologia |
Psychiatria |
|
Portugal |
Neurologia |
Psiquiatria |
|
România |
Neurologie |
Psihiatrie |
|
Slovenija |
Nevrologija |
Psihiatrija |
|
Slovensko |
Neurológia |
Psychiatria |
|
Suomi/Finland |
Neurologia/Neurologi |
Psykiatria/Psykiatri |
|
Sverige |
Neurologi |
Psykiatri |
|
United Kingdom |
Neurology (1) |
General psychiatry (1) |
|
(1)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
||
|
|
Radioloogia |
Onkoloogia |
|
|
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat |
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat |
|
Riik |
Eriala nimetus |
Eriala nimetus |
|
Belgique/België/Belgien |
Radiodiagnostic/Röntgendiagnose |
Radiothérapie-oncologie/Radiotherapie-oncologie |
|
България |
Образна диагностика |
Лъчелечение |
|
Česko |
Radiologie a zobrazovací metody |
Radiační onkologie |
|
Danmark |
Radiologi |
Klinisk Onkologi |
|
Deutschland |
(Diagnostische) Radiologie |
Strahlentherapie |
|
Eesti |
Radioloogia |
Onkoloogia |
|
Ελλάς |
Ακτινοδιαγνωστική |
Ακτινοθεραπευτική - Ογκολογία |
|
España |
Radiodiagnóstico |
Oncología radioterápica |
|
France |
Radiodiagnostic et imagerie médicale |
Oncologie option oncologie radiothérapique |
|
Hrvatska |
Klinička radiologija |
Onkologija i radioterapija |
|
Ireland |
Radiology |
Radiation oncology |
|
Italia |
Radiodiagnostica |
Radioterapia |
|
Κύπρος |
Ακτινολογία |
Ακτινοθεραπευτική Ογκολογία |
|
Latvija |
Diagnostiskā radioloģija |
Terapeitiskā radioloģija |
|
Lietuva |
Radiologija |
Onkologija radioterapija |
|
Luxembourg |
Radiodiagnostic |
Radiothérapie |
|
Magyarország |
Radiológia |
Sugárterápia |
|
Malta |
Radjoloġija |
Onkoloġija u Radjoterapija |
|
Nederland |
Radiologie |
Radiotherapie |
|
Österreich |
Radiologie |
Strahlentherapie-Radioonkologie |
|
Polska |
Radiologia i diagnostyka obrazowa |
Radioterapia onkologiczna |
|
Portugal |
Radiodiagnóstico |
Radioterapia Radioncologia |
|
România |
Radiologie-imagistică medicală |
Radioterapie |
|
Slovenija |
Radiologija |
Radioterapija in onkologija |
|
Slovensko |
Rádiológia |
Radiačná onkológia |
|
Suomi/Finland |
Radiologia/Radiologi |
Syöpätaudit/Cancersjukdomar |
|
Sverige |
Medicinsk radiologi Radiologi (2) |
Tumörsjukdomar (allmän onkologi) Onkologi (1) |
|
United Kingdom |
Clinical radiology (3) |
Clinical oncology (3) |
|
(1)
2008. aasta septembrist.
(2)
2015. aasta maist.
(3)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
||
|
|
Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia |
Laborimeditsiin |
|
|
Kursuse miinimumkestus: 5 aastat |
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat |
|
Riik |
Eriala nimetus |
Eriala nimetus |
|
Belgique/België/Belgien |
Chirurgie plastique, reconstructrice et esthétique/Plastische, reconstructieve en esthetische heelkunde |
Biologie clinique/Klinische biologie |
|
България |
Пластично-възстановителна и естетична хирургия |
Клинична лаборатория |
|
Česko |
Plastická chirurgie |
|
|
Danmark |
Plastikkirurgi |
|
|
Deutschland |
— Plastische (und Ästhetische) Chirurgie — Plastische und Ästhetische Chirurgie (1) |
Laboratoriumsmedizin (2) |
|
Eesti |
Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia |
Laborimeditsiin |
|
Ελλάς |
Πλαστική Χειρουργική |
Ιατρική βιοπαθολογία (5) |
|
España |
Cirugía plástica, estética y reparadora |
Análisis clínicos |
|
France |
Chirurgie plastique, reconstructrice et esthétique |
Biologie médicale |
|
Hrvatska |
Plastična, rekonstrukcijska i estetska kirurgija |
|
|
Ireland |
Plastic, reconstructive and aesthetic surgery |
|
|
Italia |
Chirurgia plastica, ricostruttiva ed estetica |
Patologia clinica Patologia clinica e biochimica clinica (4) |
|
Κύπρος |
Πλαστική Χειρουργική |
|
|
Latvija |
Plastiskā ķirurģija |
|
|
Lietuva |
Plastinė ir rekonstrukcinė chirurgija |
Laboratorinė medicina |
|
Luxembourg |
Chirurgie plastique |
Biologie clinique |
|
Magyarország |
— Plasztikai (égési) sebészet — Plasztikai és égés-sebészet (6) |
Orvosi laboratóriumi diagnosztika |
|
Malta |
Kirurġija Plastika |
|
|
Nederland |
Plastische chirurgie |
|
|
Österreich |
Plastische, Ästhetische und Rekonstruktive Chirurgie Plastische, Rekonstruktive und Ästhetische Chirurgie (3) |
Medizinische Biologie |
|
Polska |
Chirurgia plastyczna |
Diagnostyka laboratoryjna |
|
Portugal |
Cirurgia plástica, estética e reconstrutiva |
Patologia clínica |
|
România |
Chirurgie plastică, estetică și microchirurgie reconstructivă |
Medicină de laborator |
|
Slovenija |
Plastična, rekonstrukcijska in estetska kirurgija |
|
|
Slovensko |
Plastická chirurgia |
Laboratórna medicína |
|
Suomi/Finland |
Plastiikkakirurgia/Plastikkirurgi |
|
|
Sverige |
Plastikkirurgi |
|
|
United Kingdom |
Plastic surgery (7) |
|
|
(1)
2006. aastast.
(2)
2012. aastast.
(3)
2015. aasta juunist.
(4)
2015. aasta juunist.
(5)
Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 30. detsember 1994.
(6)
2012. aastast.
(7)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
||
|
|
Mikrobioloogia-bakterioloogia |
Biokeemia |
|
|
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat |
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat |
|
Riik |
Eriala nimetus |
Eriala nimetus |
|
Belgique/België/Belgien |
|
|
|
България |
Микробиология |
Биохимия |
|
Česko |
Lékařská mikrobiologie |
Klinická biochemie |
|
Danmark |
Klinisk mikrobiologi |
Klinisk biokemi |
|
Deutschland |
— Mikrobiologie (Virologie) und Infektionsepidemiologie — Mikrobiologie, Virologie und Infektionsepidemiologie (3) |
Laboratoriumsmedizin (1) |
|
Eesti |
|
|
|
Ελλάς |
— Ιατρική Βιοπαθολογία — Μικροβιολογία |
Ιατρική βιοπαθολογία (6) |
|
España |
Microbiología y parasitología |
Bioquímica clínica |
|
France |
|
|
|
Hrvatska |
Klinička mikrobiologija |
|
|
Ireland |
Microbiology |
Chemical pathology |
|
Italia |
Microbiologia e virologia |
Biochimica clinica (5) Biochimica (9) |
|
Κύπρος |
Μικροβιολογία |
|
|
Latvija |
Mikrobioloģija |
|
|
Lietuva |
|
|
|
Luxembourg |
Microbiologie |
Chimie biologique |
|
Magyarország |
Orvosi mikrobiológia |
|
|
Malta |
Mikrobijoloġija |
Patoloġija Kimika |
|
Nederland |
Medische microbiologie |
Klinische chemie (2) |
|
Österreich |
— Hygiene und Mikrobiologie — Klinische Mikrobiologie und Hygiene (4) — Klinische Mikrobiologie und Virologie (4) |
Medizinische und Chemische Labordiagnostik |
|
Polska |
Mikrobiologia lekarska |
|
|
Portugal |
|
|
|
România |
|
|
|
Slovenija |
Klinična mikrobiologija |
Medicinska biokemija |
|
Slovensko |
Klinická mikrobiológia |
Klinická biochémia |
|
Suomi/Finland |
Kliininen mikrobiologia/Klinisk mikrobiologi |
Kliininen kemia/Klinisk kemi |
|
Sverige |
Klinisk bakteriologi Klinisk mikrobiologi (7) |
Klinisk kemi |
|
United Kingdom |
Chemical pathology (10) |
|
|
(1)
2012. aastani.
(2)
Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 4. aprill 2000.
(3)
2006. aasta maist.
(4)
2015. aasta juunist.
(5)
Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 3. juuni 2015.
(6)
Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 30. detsember 1994.
(7)
2015. aasta maist.
(8)
11. oktoobrini 2018.
(9)
3. juunist 2015.
(10)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
||
|
|
Immunoloogia |
Torakaalkirurgia |
|
|
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat |
Kursuse miinimumkestus: 5 aastat |
|
Riik |
Eriala nimetus |
Eriala nimetus |
|
Belgique/België/Belgien |
|
Chirurgie thoracique/Heelkunde op de thorax (1) |
|
България |
Клинична имунология |
Гръдна хирургия Кардиохирургия |
|
Česko |
Alergologie a klinická imunologie |
Hrudní chirurgie |
|
Danmark |
Klinisk immunologi |
Thoraxkirurgi |
|
Deutschland |
|
Thoraxchirurgie |
|
Eesti |
|
Torakaalkirurgia |
|
Ελλάς |
|
Χειρουργική Θώρακος |
|
España |
Inmunología |
Cirugía torácica |
|
France |
Médecine interne et immunologie (5) |
Chirurgie thoracique et cardiovasculaire |
|
Hrvatska |
Alergologija i klinička imunologija |
Specijalist kardiotorakalna kirurgija (4) |
|
Ireland |
Immunology (clinical and laboratory) |
Cardiothoracic surgery |
|
Italia |
|
— Chirurgia toracica — Cardiochirurgia |
|
Κύπρος |
Ανοσολογία |
Χειρουργική Θώρακος |
|
Latvija |
Imunoloģija |
Torakālā ķirurģija Sirds ķirurgs |
|
Lietuva |
|
Krūtinės chirurgija |
|
Luxembourg |
Immunologie |
Chirurgie thoracique |
|
Magyarország |
Allergológia és klinikai immunológia |
Mellkassebészet |
|
Malta |
Immunoloġija |
Kirurġija Kardjo-Toraċika |
|
Nederland |
|
Cardio-thoracale chirurgie |
|
Österreich |
— Immunologie — Klinische Immunologie (2) |
Thoraxchirurgie |
|
Polska |
Immunologia kliniczna |
Chirurgia klatki piersiowej |
|
Portugal |
|
Cirurgia cardiotorácica |
|
România |
|
Chirurgie toracică |
|
Slovenija |
|
Torakalna kirurgija |
|
Slovensko |
Klinická imunológia a alergológia |
Hrudníková chirurgia |
|
Suomi/Finland |
|
Sydän-ja rintaelinkirurgia/Hjärt- och thoraxkirurgi |
|
Sverige |
Klinisk immunologi (3) |
Thoraxkirurgi |
|
United Kingdom |
Immunology (6) |
Cardo-thoracic surgery (6) |
|
(1)
Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 1. jaanuar 1983.
(2)
2015. aasta juunist.
(3)
Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 14. juuni 2017.
(4)
2011. aasta septembrist.
(5)
2017. aastast.
(6)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
||
|
|
Lastekirurgia |
Kardiovaskulaarkirurgia |
|
|
Kursuse miinimumkestus: 5 aastat |
Kursuse miinimumkestus: 5 aastat |
|
Riik |
Eriala nimetus |
Eriala nimetus |
|
Belgique/België/Belgien |
|
Chirurgie des vaisseaux/Bloedvatenheelkunde (1) |
|
България |
Детска хирургия |
Съдова хирургия |
|
Česko |
Dětská chirurgie |
Cévní chirurgie |
|
Danmark |
|
Karkirurgi |
|
Deutschland |
Kinderchirurgie |
Gefäßchirurgie |
|
Eesti |
Lastekirurgia |
Kardiovaskulaarkirurgia |
|
Ελλάς |
Χειρουργική Παίδων |
Αγγειοχειρουργική |
|
España |
Cirugía pediátrica |
Angiología y cirugía vascular |
|
France |
Chirurgie infantile |
Chirurgie vasculaire |
|
Hrvatska |
Dječja kirurgija |
Vaskularna kirurgija |
|
Ireland |
Paediatric surgery |
Vascular surgery (2) |
|
Italia |
Chirurgia pediatrica |
Chirurgia vascolare |
|
Κύπρος |
Χειρουργική Παίδων |
Χειρουργική Αγγείων |
|
Latvija |
Bērnu ķirurģija |
Asinsvadu ķirurģija |
|
Lietuva |
Vaikų chirurgija |
Kraujagyslių chirurgija |
|
Luxembourg |
Chirurgie pédiatrique |
Chirurgie vasculaire |
|
Magyarország |
Gyermeksebészet |
Érsebészet |
|
Malta |
Kirurgija Pedjatrika |
Kirurġija Vaskolari |
|
Nederland |
|
|
|
Österreich |
Kinder- und Jugendchirurgie |
Allgemeinchirurgie und Gefäßchirurgie |
|
Polska |
Chirurgia dziecięca |
Chirurgia naczyniowa |
|
Portugal |
Cirurgia pediátrica |
Angologia/Cirurgia vascular |
|
România |
Chirurgie pediatrică |
Chirurgie vasculară |
|
Slovenija |
Otroška kirurgija |
Kardiovaskularna kirurgija |
|
Slovensko |
Detská chirurgia |
Cievna chirurgia |
|
Suomi/Finland |
Lastenkirurgia/Barnkirurgi |
Verisuonikirurgia/Kärlkirurgi |
|
Sverige |
Barn- och ungdomskirurgi |
Kärlkirurgi |
|
United Kingdom |
Paediatric surgery (3) |
Vascular surgery (3) |
|
(1)
Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 1. jaanuar 1983.
(2)
2017. aasta juunist.
(3)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
||
|
|
Kardioloogia |
Gastroenteroloogia |
|
|
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat |
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat |
|
Riik |
Eriala nimetus |
Eriala nimetus |
|
Belgique/België/Belgien |
Cardiologie |
Gastro-entérologie/Gastro-enterologie |
|
България |
Кардиология |
Гастроентерология |
|
Česko |
Kardiologie |
Gastroenterologie |
|
Danmark |
Intern medicin: kardiologi |
Intern medicin: gastroenterology og hepatologi |
|
Deutschland |
— Innere Medizin und Schwerpunkt Kardiologie — Innere Medizin und Kardiologie (1) |
— Innere Medizin und Schwerpunkt Gastroenterologie — Innere Medizin und Gastroenterologie (1) |
|
Eesti |
Kardioloogia |
Gastroenteroloogia |
|
Ελλάς |
Καρδιολογία |
Γαστρεντερολογία |
|
España |
Cardiología |
Aparato digestivo |
|
France |
Cardiologie et maladies vasculaires |
Gastro-entérologie et hépatologie |
|
Hrvatska |
Kardiologija |
Gastroenterologija |
|
Ireland |
Cardiology |
Gastro-enterology |
|
Italia |
Malattie dell’apparato cardiovascolare |
Gastroenterologia Malattie dell’apparato digerente (2) |
|
Κύπρος |
Καρδιολογία |
Γαστρεντερολογία |
|
Latvija |
Kardioloģija |
Gastroenteroloģija |
|
Lietuva |
Kardiologija |
Gastroenterologija |
|
Luxembourg |
Cardiologie et angiologie |
Gastro-enterologie |
|
Magyarország |
Kardiológia |
Gasztroenterológia |
|
Malta |
Kardjoloġija |
Gastroenteroloġija |
|
Nederland |
Cardiologie |
Maag-darm-leverziekten |
|
Österreich |
Innere Medizin und Kardiologie |
Innere Medizin und Gastroenterologie und Hepatologie |
|
Polska |
Kardiologia |
Gastrenterologia |
|
Portugal |
Cardiologia |
Gastrenterologia |
|
România |
Cardiologie |
Gastroenterologie |
|
Slovenija |
Kardiologija in vaskularna medicina |
Gastroenterologija |
|
Slovensko |
Kardiológia |
Gastroenterológia |
|
Suomi/Finland |
Kardiologia/Kardiologi |
Gastroenterologia/Gastroenterologi |
|
Sverige |
Kardiologi |
Medicinsk gastroenterologi och hepatologi |
|
United Kingdom |
Cardiology (3) |
Gastroenterology (3) |
|
(1)
2009. aasta oktoobrist.
(2)
2015. aasta juunist.
(3)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
||
|
|
Reumatoloogia |
Hematoloogia |
|
|
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat |
Kursuse miinimumkestus: 3 aastat |
|
Riik |
Eriala nimetus |
Eriala nimetus |
|
Belgique/België/Belgien |
Rhumathologie/reumatologie |
|
|
България |
Ревматология |
Клинична хематология |
|
Česko |
Revmatologie |
Hematologie a transfúzní lékařství |
|
Danmark |
Intern medicin: reumatologi |
Intern medicin: hæmatologi |
|
Deutschland |
— Innere Medizin und Schwerpunkt Rheumatologie — Innere Medizin und Rheumatologie (1) |
— Innere Medizin und Schwerpunkt Hämatologie und Onkologie — Innere Medizin und Hämatologie und Onkologie (1) |
|
Eesti |
Reumatoloogia |
Hematoloogia |
|
Ελλάς |
Ρευματολογία |
Αιματολογία |
|
España |
Reumatología |
Hematología y hemoterapia |
|
France |
Rhumatologie |
Hématologie (2) |
|
Hrvatska |
Reumatologija |
Hematologija |
|
Ireland |
Rheumatology |
Haematology (clinical and laboratory) |
|
Italia |
Reumatologia |
Ematologia |
|
Κύπρος |
Ρευματολογία |
Αιματολογία |
|
Latvija |
Reimatoloģija |
Hematoloģija |
|
Lietuva |
Reumatologija |
Hematologija |
|
Luxembourg |
Rhumatologie |
Hématologie |
|
Magyarország |
Reumatológia |
Hematológia |
|
Malta |
Rewmatoloġija |
Ematoloġija |
|
Nederland |
Reumatologie |
|
|
Österreich |
Innere Medizin und Rheumatologie |
Innere Medizin und Hämatologie und internistische Onkologie |
|
Polska |
Reumatologia |
Hematologia |
|
Portugal |
Reumatologia |
Imuno-hemoterapia |
|
România |
Reumatologie |
Hematologie |
|
Slovenija |
Revmatologija |
Hematologija |
|
Slovensko |
Reumatológia |
Hematológia a transfúziológia |
|
Suomi/Finland |
Reumatologia/Reumatologi |
Kliininen hematologia/Klinisk hematologi |
|
Sverige |
Reumatologi |
Hematologi |
|
United Kingdom |
Rheumatology (3) |
Haematology (3) |
|
(1)
2009. aasta oktoobrist.
(2)
2017. aastast.
(3)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
||
|
|
Endokrinoloogia |
Füsioteraapia |
|
|
Kursuse miinimumkestus: 3 aastat |
Kursuse miinimumkestus: 3 aastat |
|
Riik |
Eriala nimetus |
Eriala nimetus |
|
Belgique/België/Belgien |
|
Médecine physique et réadaptation/Fysische geneeskunde en revalidatie |
|
България |
Ендокринология и болести на обмяната |
Физикална и рехабилитационна медицина |
|
Česko |
Diabelotologie a endokrinologie |
Rehabilitační a fyzikální medicína |
|
Danmark |
Intern medicin: endokrinologi |
|
|
Deutschland |
— Innere Medizin und Schwerpunkt Endokrinologie und Diabetologie — Innere Medizin und Endokrinologie und Diabetologie (1) |
Physikalische und Rehabilitative Medizin |
|
Eesti |
Endokrinoloogia |
Taastusravi ja füsiaatria |
|
Ελλάς |
Ενδοκρινολογία |
Φυσική Ιατρική και Αποκατάσταση |
|
España |
Endocrinología y nutrición |
Medicina física y rehabilitación |
|
France |
Endocrinologie – diabète – maladies métaboliques |
Médecine physique et de réadaptation |
|
Hrvatska |
Endokrinologija i dijabetologija |
Fizikalna medicina i rehabilitacija |
|
Ireland |
Endocrinology and diabetes mellitus |
|
|
Italia |
Endocrinologia e malattie del ricambio Endocrinologia e malattie del metabolismo (2) |
Medicina fisica e riabilitazione Medicina fisica e riabilitativa (2) |
|
Κύπρος |
Ενδοκρινολογία |
Φυσική Ιατρική και Αποκατάσταση |
|
Latvija |
Endokrinoloģija |
Rehabilitoloģija Fiziskā rehabilitācija Fizikālā medicīna |
|
Lietuva |
Endokrinologija |
Fizinė medicina ir reabilitacija |
|
Luxembourg |
Endocrinologie, maladies du métabolisme et de la nutrition |
Rééducation et réadaptation fonctionnelles |
|
Magyarország |
— Endokrinológia — Endokrinológia és anyagcsere-betegségek (4) |
— Fizikális medicina és rehabilitációs orvoslás — Rehabilitációs medicina (5) |
|
Malta |
Endokrinoloġija u Dijabete |
Mediċina ta’ Rijabilitazzjoni (6) |
|
Nederland |
|
Revalidatiegeneeskunde |
|
Österreich |
Innere Medizin und Endokrinologie und Diabetologie |
Physikalische Medizin und Allgemeine Rehabilitation |
|
Polska |
Endokrynologia |
Rehabilitacja medyczna |
|
Portugal |
Endocrinologia/Nutrição |
Medicina física e de reabilitação |
|
România |
Endocrinologie |
Reabilitare Medicală |
|
Slovenija |
|
Fizikalna in rehabilitacijska medicina |
|
Slovensko |
Endokrinológia |
Fyziatria, balneológia a liečebná rehabilitácia |
|
Suomi/Finland |
Endokrinologia/Endokrinologi |
Fysiatria/Fysiatri |
|
Sverige |
Endokrina sjukdomar Endokrinologi och diabetologi (3) |
Rehabiliteringsmedicin |
|
United Kingdom |
Endocrinology and diabetes mellitus (7) |
|
|
(1)
2009. aasta oktoobrist.
(2)
2015. aasta veebruarist.
(3)
2008. aasta septembrist.
(4)
2012. aastast.
(5)
2016. aastast.
(6)
2011. aastast.
(7)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
||
|
|
Neuropsühhiaatria |
Dermatoloogia ja veneroloogia |
|
|
Kursuse miinimumkestus: 5 aastat |
Kursuse miinimumkestus: 3 aastat |
|
Riik |
Eriala nimetus |
Eriala nimetus |
|
Belgique/België/Belgien |
Neuropsychiatrie (1) |
Dermato-vénéréologie/Dermato-venereologie |
|
България |
|
Кожни и венерически болести |
|
Česko |
|
Dermatovenerologie |
|
Danmark |
|
Dermato-venerologi |
|
Deutschland |
Nervenheilkunde (Neurologie und Psychiatrie) |
Haut– und Geschlechtskrankheiten |
|
Eesti |
|
Dermatoveneroloogia |
|
Ελλάς |
Νευρολογία – Ψυχιατρική |
Δερματολογία – Αφροδισιολογία |
|
España |
|
Dermatología médico-quirúrgica y venereología |
|
France |
Neuropsychiatrie (2) |
Dermatologie et vénéréologie |
|
Hrvatska |
|
Dermatologija i venerologija |
|
Ireland |
|
|
|
Italia |
Neuropsichiatria (3) |
Dermatologia e venereologia |
|
Κύπρος |
Νευρολογία – Ψυχιατρική |
Δερματολογία – Αφροδισιολογία |
|
Latvija |
|
Dermatoloģija un veneroloģija |
|
Lietuva |
|
Dermatovenerologija |
|
Luxembourg |
Neuropsychiatrie (4) |
Dermato-vénéréologie |
|
Magyarország |
|
Bőrgyógyászat |
|
Malta |
|
Dermato-venereoloġija |
|
Nederland |
Zenuw – en zielsziekten (5) |
Dermatologie en venerologie |
|
Österreich |
Neurologie und Psychiatrie (6) |
Haut- und Geschlechtskrankheiten |
|
Polska |
|
Dermatologia i wenerologia |
|
Portugal |
|
Dermatovenereologia |
|
România |
|
Dermatovenerologie |
|
Slovenija |
|
Dermatovenerologija |
|
Slovensko |
Neuropsychiatria |
Dermatovenerológia |
|
Suomi/Finland |
|
Ihotaudit ja allergologia/Hudsjukdomar och allergologi |
|
Sverige |
|
Hud- och könssjukdomar |
|
United Kingdom |
|
|
|
(1)
Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 1. august 1987, välja arvatud isikud, kes alustasid õpinguid enne nimetatud kuupäeva.
(2)
Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 31. detsember 1971.
(3)
Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 31. oktoober 1999.
(4)
Pärast 5. märtsi 1982 alustatud õpingute läbimise kohta ei väljastata enam kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti.
(5)
Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 9. juuli 1984.
(6)
Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 31. märts 2004. |
||
|
|
Radioloogia |
Lapsepsühhiaatria |
|
|
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat |
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat |
|
Riik |
Eriala nimetus |
Eriala nimetus |
|
Belgique/België/Belgien |
|
Psychiatrie, particulièrement en psychiatrie infanto-juvénile/Psychiatrie, meer bepaald in de kinder- en jeugdpsychiatrie |
|
България |
Радиобиология |
Детска психиатрия |
|
Česko |
|
Dětská a dorostová psychiatrie |
|
Danmark |
|
Børne- og ungdomspsykiatri |
|
Deutschland |
Radiologie |
Kinder- und Jugendpsychiatrie und -psychotherapie |
|
Eesti |
|
|
|
Ελλάς |
Ακτινολογία – Ραδιολογία |
Παιδοψυχιατρική |
|
España |
Electroradiología (1) |
|
|
France |
Electro-radiologie (2) |
Pédopsychiatrie (7) |
|
Hrvatska |
Klinička radiologija |
Dječja i adolescentna psihijatrija |
|
Ireland |
|
Child and adolescent psychiatry |
|
Italia |
Radiologia (3) |
Neuropsichiatria infantile |
|
Κύπρος |
|
Παιδοψυχιατρική |
|
Latvija |
|
Bērnu psihiatrija |
|
Lietuva |
|
Vaikų ir paauglių psichiatrija |
|
Luxembourg |
Électroradiologie (4) |
Psychiatrie infantile |
|
Magyarország |
Radiológia |
Gyermek- és ifjúsági pszichiátria |
|
Malta |
|
|
|
Nederland |
Radiologie (5) |
|
|
Österreich |
Radiologie (6) |
— Kinder- und Jugendpsychiatrie — Kinder- und Jugendpsychiatrie und Psychotherapeutische Medizin (8) |
|
Polska |
|
Psychiatria dzieci i młodzieży |
|
Portugal |
Radiologia |
Psiquiatria da infância e da adolescência |
|
România |
|
Psihiatrie pediatrică |
|
Slovenija |
Radiologija |
Otroška in mladostniška psihiatrija |
|
Slovensko |
|
Detská psychiatria |
|
Suomi/Finland |
|
Lastenpsykiatria/Barnpsykiatri |
|
Sverige |
|
Barn- och ungdomspsykiatri |
|
United Kingdom |
|
Child and adolescent psychiatry (9) |
|
(1)
Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 1. veebruar 1984.
(2)
Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 3. detsember 1971.
(3)
Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 31. oktoober 1993.
(4)
Pärast 5. märtsi 1982 alustatud õpingute läbimise kohta ei väljastata enam kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti.
(5)
Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 8. juuli 1984.
(6)
Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 31. märts 2004.
(7)
Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 1. jaanuar 1991.
(8)
2015. aasta juunist.
(9)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
||
|
|
Geriaatria |
Nefroloogia |
|
|
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat |
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat |
|
Riik |
Eriala nimetus |
Eriala nimetus |
|
Belgique/België/Belgien |
Gériatrie/Geriatrie (4) |
|
|
България |
Гериатрична медицина |
Нефрология |
|
Česko |
Geriatrie |
Nefrologie |
|
Danmark |
Intern medicin: geriatric |
Intern medicin: nefrologi |
|
Deutschland |
|
— Innere Medizin und Schwerpunkt Nephrologie — Innere Medizin und Nephrologie (1) |
|
Eesti |
|
Nefroloogia |
|
Ελλάς |
|
Νεφρολογία |
|
España |
Geriatría |
Nefrología |
|
France |
Gériatrie (3) |
Néphrologie |
|
Hrvatska |
Gerijatrija |
Nefrologija |
|
Ireland |
Geriatric medicine |
Nephrology |
|
Italia |
Geriatria |
Nefrologia |
|
Κύπρος |
Γηριατρική |
Νεφρολογία |
|
Latvija |
|
Nefroloģija |
|
Lietuva |
Geriatrija |
Nefrologija |
|
Luxembourg |
Gériatrie |
Néphrologie |
|
Magyarország |
Geriátria |
Nefrológia |
|
Malta |
Ġerjatrija |
Nefroloġija |
|
Nederland |
Klinische geriatrie |
|
|
Österreich |
|
Innere Medizin und Nephrologie |
|
Polska |
Geriatria |
Nefrologia |
|
Portugal |
|
Nefrologia |
|
România |
Geriatrie și gerontologie |
Nefrologie |
|
Slovenija |
|
Nefrologija |
|
Slovensko |
Geriatria |
Nefrológia |
|
Suomi/Finland |
Geriatria/Geriatri |
Nefrologia/Nefrologi |
|
Sverige |
Geriatrik |
Medicinska njursjukdomar (nefrologi) Njurmedicin (2) |
|
United Kingdom |
Geriatric medicine (5) |
Renal medicine (5) |
|
(1)
2009. aasta oktoobrist.
(2)
2015. aasta maist.
(3)
2017. aastast.
(4)
2005. aastast.
(5)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
||
|
|
Infektsioonhaigused |
Rahvatervis |
|
|
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat |
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat |
|
Riik |
Eriala nimetus |
Eriala nimetus |
|
Belgique/België/Belgien |
|
|
|
България |
Инфекциозни болести |
Социална медицина и здравен мениджмънт комунална хигиена |
|
Česko |
Infekční lékařství |
Hygiena a epidemiologie |
|
Danmark |
Intern medicin: infektionsmedicin |
Samfundsmedicin |
|
Deutschland |
|
Öffentliches Gesundheitswesen |
|
Eesti |
Infektsioonhaigused |
|
|
Ελλάς |
|
Κοινωνική Iατρική |
|
España |
|
Medicina preventiva y salud pública |
|
France |
Maladies infectieuses et tropicales (4) |
Santé publique et médecine sociale |
|
Hrvatska |
Infektologija |
Javnozdravstvena medicina |
|
Ireland |
Infectious diseases |
Public health medicine |
|
Italia |
Malattie infettive Malattie infettive e tropicali (2) |
Igiene e medicina preventiva |
|
Κύπρος |
Λοιμώδη Νοσήματα (3) |
— Υγειονολογία |
|
|
|
— Κοινοτική Ιατρική |
|
Latvija |
Infektoloģija |
|
|
Lietuva |
Infektologija |
|
|
Luxembourg |
Maladies contagieuses |
Santé publique |
|
Magyarország |
Infektológia |
Megelőző orvostan és népegészségtan |
|
Malta |
Mard Infettiv |
Saħħa Pubblika |
|
Nederland |
|
Maatschappij en gezondheid |
|
Österreich |
Innere Medizin und Infektiologie |
— Sozialmedizin — Public Health (1) |
|
Polska |
Choroby zakaźne |
Zdrowie publiczne, epidemiologia |
|
Portugal |
Doenças infecciosas |
Saúde pública |
|
România |
Boli infecțioase |
Sănătate publică și management |
|
Slovenija |
Infektologija |
Javno zdravje |
|
Slovensko |
Infektológia |
Verejné zdravotníctvo |
|
Suomi/Finland |
Infektiosairaudet/Infektionssjukdomar |
Terveydenhuolto/Hälsovård |
|
Sverige |
Infektionssjukdomar |
Socialmedicin |
|
United Kingdom |
Infectious diseases (5) |
Public health medicine (5) |
|
(1)
2015. aasta juunist.
(2)
2015. aasta veebruarist.
(3)
Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 8. detsember 2016.
(4)
2017. aastast.
(5)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
||
|
|
Farmakoloogia |
Töötervishoid |
|
|
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat |
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat |
|
Riik |
Eriala nimetus |
Eriala nimetus |
|
Belgique/België/Belgien |
|
Médecine du travail/Arbeidsgeneeskunde |
|
България |
Клинична фармакология и терапия Фармакология |
Трудова медицина |
|
Česko |
Klinická farmakologie |
Pracovní lékařství |
|
Danmark |
Klinisk farmakologi |
Arbejdsmedicin |
|
Deutschland |
Pharmakologie und Toxikologie |
Arbeitsmedizin |
|
Eesti |
|
|
|
Ελλάς |
|
Ιατρική της Εργασίας |
|
España |
Farmacología clínica |
Medicina del trabajo (5) |
|
France |
|
Médecine du travail |
|
Hrvatska |
Klinička farmakologija s toksikologijom |
Medicina rada i športa |
|
Ireland |
Clinical pharmacology and therapeutics Pharmaceutical Medicine (4) |
Occupational medicine |
|
Italia |
Farmacologia Farmacologia e tossicologia clinica (2) |
Medicina del lavoro |
|
Κύπρος |
|
Ιατρική της Εργασίας |
|
Latvija |
|
Arodslimības |
|
Lietuva |
|
Darbo medicina |
|
Luxembourg |
|
Médecine du travail |
|
Magyarország |
Klinikai farmakológia |
Foglalkozás-orvostan (üzemorvostan) |
|
Malta |
Farmakoloġija Klinika u t-Terapewtika |
Mediċina Okkupazzjonali |
|
Nederland |
|
— Arbeid en gezondheid, bedrijfsgeneeskunde — Arbeid en gezondheid, verzekeringsgeneeskunde |
|
Österreich |
Pharmakologie und Toxikologie |
— Arbeitsmedizin — Arbeitsmedizin und angewandte Physiologie (1) |
|
Polska |
Farmakologia kliniczna |
Medycyna pracy |
|
Portugal |
|
Medicina do trabalho |
|
România |
Farmacologie clinică |
Medicina muncii |
|
Slovenija |
|
Medicina dela, prometa in športa |
|
Slovensko |
Klinická farmakológia |
Pracovné lekárstvo |
|
Suomi/Finland |
Kliininen farmakologia ja lääkehoito/Klinisk farmakologi och läkemedelsbehandling |
Työterveyshuolto/Företagshälsovård |
|
Sverige |
Klinisk farmakologi |
Yrkes- och miljömedicin Arbets- och miljömedicin (3) |
|
United Kingdom |
Clinical pharmacology and therapeutics (6) |
Occupational medicine (6) |
|
(1)
2015. aasta juunist.
(2)
2015. aasta veebruarist.
(3)
2008. aasta septembrist.
(4)
2017. aasta juulist.
(5)
2009. aasta maist.
(6)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
||
|
|
Allergoloogia |
Nukleaarmeditsiin |
|
|
Kursuse miinimumkestus: 3 aastat |
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat |
|
Riik |
Eriala nimetus |
Eriala nimetus |
|
Belgique/België/Belgien |
|
Médecine nucléaire/Nucleaire geneeskunde |
|
България |
Клинична алергология |
Нуклеарна медицина |
|
Česko |
Alergologie a klinická imunologie |
Nukleární medicína |
|
Danmark |
|
Klinisk fysiologi og nuklearmedicin |
|
Deutschland |
|
Nuklearmedizin |
|
Eesti |
|
|
|
Ελλάς |
Αλλεργιολογία |
Πυρηνική Ιατρική |
|
España |
Alergología |
Medicina nuclear |
|
France |
Allergologie (4) |
Médecine nucléaire |
|
Hrvatska |
Alergologija i klinička imunologija |
Nuklearna medicina |
|
Ireland |
|
|
|
Italia |
Allergologia ed immunologia clinica |
Medicina nucleare |
|
Κύπρος |
Αλλεργιολογία |
Πυρηνική Ιατρική |
|
Latvija |
Alergoloģija |
|
|
Lietuva |
Alergologija ir klinikinė imunologija |
|
|
Luxembourg |
|
Médecine nucléaire |
|
Magyarország |
Allergológia és klinikai immunológia |
Nukleáris medicina |
|
Malta |
|
Mediċina Nukleari |
|
Nederland |
Allergologie (1) |
Nucleaire geneeskunde |
|
Österreich |
|
Nuklearmedizin |
|
Polska |
Alergologia |
Medycyna nuklearna |
|
Portugal |
Imuno-alergologia |
Medicina nuclear |
|
România |
Alergologie și imunologie clinică |
Medicină nucleară |
|
Slovenija |
Alergologije in klinične imunologije (odrasli) (3) |
Nuklearna medicina |
|
Slovensko |
Klinická imunológia a alergológia |
Nukleárna medicína |
|
Suomi/Finland |
|
Kliininen fysiologia ja isotooppilääketiede/Klinisk fysiologi och nukleärmedicin |
|
Sverige |
Allergisjukdomar |
Nukleärmedicin Nuklearmedicin (2) |
|
United Kingdom |
|
Nuclear medicine (5) |
|
(1)
Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 12. august 1996.
(2)
2008. aasta septembrist.
(3)
2018. aastast.
(4)
2017. aastast.
(5)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
||
|
|
Näo-lõualuukirurgia (arsti põhiõpe) |
Bioloogiline hematoloogia |
|
|
Kursuse miinimumkestus: 5 aastat |
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat |
|
Riik |
Eriala nimetus |
Eriala nimetus |
|
Belgique/België/Belgien |
|
|
|
България |
Лицево-челюстна хирургия |
Трансфузионна хематология |
|
Česko |
Maxilofaciální chirurgie |
|
|
Danmark |
|
|
|
Deutschland |
|
|
|
Eesti |
|
|
|
Ελλάς |
|
|
|
España |
Cirugía oral y maxilofacial |
|
|
France |
Chirurgie maxillo-faciale et stomatologie |
Hématologie |
|
Hrvatska |
Maksilofacijalna kirurgija |
|
|
Ireland |
|
|
|
Italia |
Chirurgia maxillo-facciale |
|
|
Κύπρος |
|
|
|
Latvija |
Mutes, sejas un žokļu ķirurģija |
|
|
Lietuva |
Veido ir žandikaulių chirurgija |
|
|
Luxembourg |
Chirurgie maxillo-faciale |
Hématologie biologique |
|
Magyarország |
Szájsebészet (1) |
|
|
Malta |
|
|
|
Nederland |
|
|
|
Österreich |
Mund- Kiefer- und Gesichtschirurgie (2) |
|
|
Polska |
Chirurgia szczekowo-twarzowa |
|
|
Portugal |
Cirurgia maxilo-facial |
Hematologia clinica |
|
România |
|
|
|
Slovenija |
Maxilofacialna kirurgija |
|
|
Slovensko |
Maxilofaciálna chirurgia |
|
|
Suomi/Finland |
|
|
|
Sverige |
|
|
|
United Kingdom |
|
|
|
(1)
Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 30. september 2007.
(2)
Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 28. veebruar 2013. |
||
|
|
Stomatoloogia |
Dermatoloogia |
|
|
Kursuse miinimumkestus: 3 aastat |
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat |
|
Riik |
Eriala nimetus |
Eriala nimetus |
|
Belgique/België/Belgien |
|
|
|
България |
|
|
|
Česko |
|
|
|
Danmark |
|
|
|
Deutschland |
|
|
|
Eesti |
|
|
|
Ελλάς |
|
|
|
España |
Estomatología |
|
|
France |
Stomatologie |
|
|
Hrvatska |
|
|
|
Ireland |
|
Dermatology |
|
Italia |
Odontostomatologia (1) |
|
|
Κύπρος |
|
|
|
Latvija |
|
|
|
Lietuva |
|
|
|
Luxembourg |
Stomatologie |
|
|
Magyarország |
|
|
|
Malta |
|
Dermatoloġija |
|
Nederland |
|
|
|
Österreich |
|
|
|
Polska |
|
|
|
Portugal |
Estomatologia |
|
|
România |
|
|
|
Slovenija |
|
|
|
Slovensko |
|
|
|
Suomi/Finland |
|
|
|
Sverige |
|
|
|
United Kingdom |
|
Dermatology (2) |
|
(1)
Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 31. detsember 1994.
(2)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
||
|
|
Veneroloogia |
Troopikameditsiin |
|
|
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat |
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat |
|
Riik |
Eriala nimetus |
Eriala nimetus |
|
Belgique/België/Belgien |
|
|
|
България |
|
|
|
Česko |
|
|
|
Danmark |
|
|
|
Deutschland |
|
|
|
Eesti |
|
|
|
Ελλάς |
|
|
|
España |
|
|
|
France |
|
|
|
Hrvatska |
|
|
|
Ireland |
Genito-urinary medicine |
Tropical medicine |
|
Italia |
|
Medicina tropicale (2) |
|
Κύπρος |
|
|
|
Latvija |
|
|
|
Lietuva |
|
|
|
Luxembourg |
|
|
|
Magyarország |
|
Trópusi betegségek |
|
Malta |
Mediċina Uroġenetali |
|
|
Nederland |
|
|
|
Österreich |
|
— Spezifische Prophylaxe und Tropenmedizin — Klinische Immunologie und Spezifische Prophylaxe und Tropenmedizin (1) |
|
Polska |
|
Medycyna transportu |
|
Portugal |
|
Medicina tropical |
|
România |
|
|
|
Slovenija |
|
|
|
Slovensko |
|
Tropická medicína |
|
Suomi/Finland |
|
|
|
Sverige |
|
|
|
United Kingdom |
Genito-urinary medicine (3) |
Tropical medicine (3) |
|
(1)
2015. aasta juunist.
(2)
3. juunist 2020.
(3)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
||
|
|
Gastroenteroloogiline kirurgia |
Erakorraline meditsiin |
|
|
Kursuse miinimumkestus: 5 aastat |
Kursuse miinimumkestus: 5 aastat |
|
Riik |
Eriala nimetus |
Eriala nimetus |
|
Belgique/België/Belgien |
Chirurgie abdominale/Heelkunde op het abdomen (1) |
|
|
България |
Гастроентерологичнa хирургия (7) |
Спешна медицина |
|
Česko |
|
— Traumatologie — Urgentní medicína |
|
Danmark |
|
Akutmedicin (5) |
|
Deutschland |
Visceralchirurgie |
|
|
Eesti |
|
Erakorralise meditsiini eriarst (6) |
|
Ελλάς |
|
|
|
España |
|
|
|
France |
Chirurgie viscérale et digestive |
|
|
Hrvatska |
Abdominalna kirurgija |
Hitna medicina |
|
Ireland |
|
Emergency medicine |
|
Italia |
Chirurgia dell’apparato digerente (3) |
Medicina d’emergenza-urgenza (2) |
|
Κύπρος |
|
|
|
Latvija |
|
|
|
Lietuva |
Abdominalinė chirurgija |
|
|
Luxembourg |
Chirurgie gastro-entérologique |
|
|
Magyarország |
|
Oxyológia és sürgősségi orvostan |
|
Malta |
|
Mediċina tal-Inċidenti u l-Emerġenza Mediċina tal-Emerġenza (4) |
|
Nederland |
|
|
|
Österreich |
|
|
|
Polska |
|
Medycyna ratunkowa |
|
Portugal |
|
|
|
România |
|
Medicină de urgență |
|
Slovenija |
Abdominalna kirurgija |
Urgentna medicina |
|
Slovensko |
Gastroenterologická chirurgia |
— Úrazová chirurgia — Urgentná medicína |
|
Suomi/Finland |
Gastroenterologinen kirurgia/Gastroenterologisk kirurgi |
Akuuttilääketiede/Akutmedicin |
|
Sverige |
|
Akutsjukvård |
|
United Kingdom |
|
Emergency medicine (8) |
|
(1)
Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 1. jaanuar 1983.
(2)
17. veebruarist 2006.
(3)
Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses: 3. juuni 2015.
(4)
21. novembrist 2003.
(5)
2018. aasta veebruarist.
(6)
2016. aasta septembrist.
(7)
14. septembrini 2010.
(8)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
||
|
|
Kliiniline neurofüsioloogia |
Hamba-, suu- ja näo-lõualuu kirurgia (arsti ja hambaarsti põhiõpe) (1) |
|
|
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat |
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat |
|
Riik |
Eriala nimetus |
Eriala nimetus |
|
Belgique/België/Belgien |
|
Stomatologie et chirurgie orale et maxillo-faciale/Stomatologie en mond-, kaak- en aangezichtschirurgie |
|
България |
|
Дентална, орална и лицево-челюстна хирургия |
|
Česko |
|
|
|
Danmark |
|
|
|
Deutschland |
|
— Mund-, Kiefer- und Gesichtschirurgie — Mund-Kiefer-Gesichtschirurgie (2) |
|
Eesti |
|
|
|
Ελλάς |
|
Στοματική και Γναθοπροσωπική Χειρουργική (3) |
|
España |
Neurofisiologia clínica |
|
|
France |
|
|
|
Hrvatska |
|
|
|
Ireland |
Clinical neurophysiology |
Oral and maxillo-facial surgery |
|
Italia |
|
|
|
Κύπρος |
|
Στοματο-Γναθο-Προσωποχειρουργική |
|
Latvija |
Neirofiziologs (5) |
|
|
Lietuva |
|
|
|
Luxembourg |
|
Chirurgie dentaire, orale et maxillo-faciale |
|
Magyarország |
|
Arc-állcsont-szájsebészet |
|
Malta |
Newrofiżjoloġija Klinika |
Kirurġija tal-għadam tal-wiċċ |
|
Nederland |
|
|
|
Österreich |
|
Mund-, Kiefer- und Gesichtschirurgie |
|
Polska |
|
|
|
Portugal |
|
|
|
România |
|
Chirurgie Orală și Maxilo-facială (4) |
|
Slovenija |
|
|
|
Slovensko |
|
|
|
Suomi/Finland |
Kliininen neurofysiologia/Klinisk neurofysiologi |
Suu- ja leukakirurgia/Oral och maxillofacial kirurgi |
|
Sverige |
Klinisk neurofysiologi |
|
|
United Kingdom |
Clinical neurophysiology (6) |
Oral and maxillo-facial surgery (6) |
|
(1)
Hamba-, suu- ja näo-lõualuu kirurgi (arsti ja hambaarsti põhiõpe) kvalifikatsiooni andva õppe eelduseks on arsti põhiõppe (artikkel 24) ja hambaarsti põhiõppe (artikkel 34) edukas läbimine.
(2)
2006. aastast.
(3)
10. juulist 2014.
(4)
2009. aastast.
(5)
2020/2021. aastast.
(6)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
||
|
|
Meditsiiniline onkoloogia |
Meditsiinigeneetika |
|
|
Kursuse miinimumkestus: 5 aastat |
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat |
|
Riik |
Eriala nimetus |
Eriala nimetus |
|
Belgique/België/Belgien |
Oncologie médicale/Medische oncologie |
Klinische genetica/génétique clinique (1) |
|
България |
Медицинска онкология |
Медицинска генетика |
|
Česko |
Klinická onkologie |
Lékařská genetika |
|
Danmark |
|
Klinisk genetik |
|
Deutschland |
|
Humangenetik |
|
Eesti |
|
Meditsiinigeneetika |
|
Ελλάς |
Παθολογική Ογκολογία |
|
|
España |
Oncología Médica |
|
|
France |
Oncologie |
Génétique médicale |
|
Hrvatska |
|
|
|
Ireland |
Medical oncology |
Clinical genetics |
|
Italia |
Oncologia medica |
Genetica medica |
|
Κύπρος |
Ακτινοθεραπευτική Ογκολογία |
|
|
Latvija |
Onkoloģija ķīmijterapija |
Medicīnas ģenētika |
|
Lietuva |
Chemoterapinė onkologija |
Genetika |
|
Luxembourg |
Oncologie médicale |
Médecine génétique |
|
Magyarország |
Klinikai onkológia |
Klinikai genetika |
|
Malta |
|
Ġenetika Klinika/Medika |
|
Nederland |
|
Klinische genetica |
|
Österreich |
|
Medizinische Genetik |
|
Polska |
Onkologia kliniczna |
Genetyka kliniczna |
|
Portugal |
Oncologia médica |
Genética médica |
|
România |
Oncologie medicală |
Genetică medicală |
|
Slovenija |
Internistična onkologija |
Klinična genetika |
|
Slovensko |
Klinická onkológia |
Lekárska genetica |
|
Suomi/Finland |
|
Perinnöllisyyslääketiede/Medicinsk genetik |
|
Sverige |
Onkologi |
Klinisk genetic |
|
United Kingdom |
Medical oncology (2) |
Clinical genetics (2) |
|
(1)
2017. aastast.
(2)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
||
|
|
Kardiokirurgia |
|
|
|
Kursuse miinimumkestus: 5 aastat |
|
|
Riik |
Eriala nimetus |
|
|
Belgique/België/Belgien |
|
|
|
България |
лекар - специалист по Кардиохирургия |
|
|
Česko |
Kardiochirurg |
|
|
Danmark |
|
|
|
Deutschland |
Herzchirurgie (4) |
|
|
Eesti |
Kardiokirurg (1) |
|
|
Ελλάς |
|
|
|
España |
Cirugía Cardiovascular |
|
|
France |
|
|
|
Hrvatska |
Kardiotorakalne kirurgije |
|
|
Ireland |
|
|
|
Italia |
Cardiochirurgia (2) |
|
|
Κύπρος |
|
|
|
Latvija |
Sirds ķirurgs |
|
|
Lietuva |
Gydytojo širdies chirurgo |
|
|
Luxembourg |
|
|
|
Magyarország |
Szívsebész szakorvos |
|
|
Malta |
|
|
|
Nederland |
|
|
|
Österreich |
Herzchirurgie (3) |
|
|
Polska |
Kardiochirurgia |
|
|
Portugal |
|
|
|
România |
Chirurgie Cardiovasculara |
|
|
Slovenija |
|
|
|
Slovensko |
Kardiochirurgia |
|
|
Suomi/Finland |
|
|
|
Sverige |
|
|
|
United Kingdom |
|
|
|
(1)
2014/2015. aastast.
(2)
2015/2016. aastast.
(3)
2007/2008. aastast.
(4)
2012/2013. aastast. |
||
5.1.4. Perearsti kvalifikatsiooni tõendav dokument
|
Riik |
Kvalifikatsiooni tõendav dokument |
Kutsenimetus |
Võrdluskuupäev |
|
België/Belgique/Belgien |
Bijzondere beroepstitel van huisarts/Titre professionnel particulier de médecin généraliste |
Huisarts/Médecin généraliste |
31.12.1994 |
|
България |
Свидетелство за призната специалност по Обща медицина |
Лекар-специалист по Обща медицина |
1.1.2007 |
|
Česko |
Diplom o specializaci všeobecné praktické lékařství |
Všeobecný praktický lékař |
1.5.2004 |
|
Danmark |
Bevis for tilladelse til at betegne sig som speciallæge i almen medicin |
Alment praktiserende læge/Speciallæge i almen medicin |
31.12.1994 |
|
Deutschland |
Zeugnis über die spezifische Ausbildung in der Allgemeinmedizin |
Facharzt/Fachärztin für Allgemeinmedizin |
31.12.1994 |
|
Eesti |
Residentuuri lõpetamist tõendav tunnistus Diplom peremeditsiini erialal |
Perearst |
1.5.2004 |
|
Ελλάς |
Τίτλος ιατρικής ειδικότητας γενικής ιατρικής |
Iατρός με ειδικότητα γενικής ιατρικής |
31.12.1994 |
|
España |
Título de especialista en medicina familiar y comunitaria |
Especialista en medicina familiar y comunitaria |
31.12.1994 |
|
France |
Diplômes d’études spécialisées de médecine générale accompagnés du diplôme d’Etat de docteur en médecine |
Médecin qualifié en médecine générale |
31.12.1994 |
|
Hrvatska |
Diploma o specijalističkom usavršavanju |
specijalist obiteljske medicine |
1.7.2013 |
|
Ireland |
Certificate of specific qualifications in general medical practice |
General medical practitioner |
31.12.1994 |
|
Italia |
— Attestato di formazione specifica in medicina generale — Diploma di formazione specifica in medicina generale |
Medico di medicina generale |
31.12.1994 |
|
Κύπρος |
Τίτλος Ειδικότητας Γενικής Ιατρικής |
Ιατρός Γενικής Ιατρικής |
1.5.2004 |
|
Latvija |
Ģimenes ārsta sertifikāts |
Ģimenes (vispārējās prakses) ārsts |
1.5.2004 |
|
Lietuva |
1. Šeimos gydytojo rezidentūros pažymėjimas 2. Rezidentūros pažymėjimas (šeimos gydytojo profesinė kvalifikacija) |
Šeimos medicinos gydytojas Šeimos gydytojas |
1.5.2004 |
|
Luxembourg |
Diplôme de formation spécifique en medicine générale |
Médecin généraliste |
31.12.1994 |
|
Magyarország |
Háziorvostan szakorvosa bizonyítvány |
Háziorvostan szakorvosa |
1.5.2004 |
|
Malta |
Ċertifikat ta’ Speċjalista Mediku fil-Mediċina tal-Familja |
Tabib Speċjalista fil-Mediċina tal-Familja |
1.5.2004 |
|
Nederland |
Certificaat van inschrijving in een specialistenregister van huisartsen Diploma geneeskundig specialist |
Huisarts |
31.12.1994 |
|
Österreich |
Diplom über die besondere Ausbildung in der Allgemeinmedizin |
Arzt für Allgemeinmedizin |
31.12.1994 |
|
Polska |
Dyplom uzyskania tytułu specjalisty w dziedzinie medycyny rodzinnej |
Specjalista w dziedzinie medycyny rodzinnej |
1.5.2004 |
|
Portugal |
Título de especialista em medicina geral e familiar |
Especialista em medicina geral e familiar |
31.12.1994 |
|
România |
Certificat de medic specialist medicină de familie |
Medic specialist medicină de familie |
1.1.2007 |
|
Slovenija |
Potrdilo o opravljenem specialističnem izpitu iz družinske medicine |
Specialist družinske medicine/Specialistka družinske medicine |
1.5.2004 |
|
Slovensko |
Diplom o špecializácii v odbore „všeobecné lekárstvo” |
Všeobecný lekár |
1.5.2004 |
|
Suomi/Finland |
Todistus yleislääketieteen erityiskoulutuksesta/Bevis om särskild allmänläkarutbildning |
Yleislääketieteen erityiskoulutuksen suorittanut laillistettu lääkäri/Legitimerad läkare som har fullgjort särskild allmänläkarutbildning |
1.1.1994 |
|
Sverige |
Bevis om specialistkompetens i allmänmedicin |
Specialist i allmänmedicin |
31.12.1994 |
|
United Kingdom |
Certificate of completion of training (1) |
General practitioner |
31.12.1994 |
|
(1)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
|||
V.2. ÜLDÕDE
5.2.1. Üldõe õppekava
Üldõe kvalifikatsiooni õppekava koosneb järgmisest kahest osast.
Teoreetiline õpe
Õendus:
Põhiteadmised:
Sotsiaalteadused:
Kliinilis-praktiline õpe
Ühte või mitut nimetatud õppeainet võib õpetada teiste õppeainete raames või koos nendega.
Teoreetiline õpe peab olema kliinilis-praktilise õppega tasakaalustatud ja kooskõlastatud nii, et käesolevas lisas nimetatud teadmisi ja oskusi oleks võimalik omandada asjakohasel viisil.
5.2.2. Üldõe kvalifikatsiooni tõendav dokument
|
Riik |
Kvalifikatsiooni tõendav dokument |
Väljaandev asutus |
Kutsenimetus |
Võrdlus-kuupäev |
|
België/Belgique/Belgien |
— Diploma gegradueerde verpleger/verpleegster/Diplôme d’infirmier(ère) gradué(e)/Diplom eines (einer) graduierten Krankenpflegers (-pflegerin) |
— De erkende opleidingsinstituten/Les établissements d’enseignement reconnus/Die anerkannten Ausbildungsanstalten |
— Hospitalier(ère)/Verpleegassistent(e) |
29.6.1979 |
|
|
— De bevoegde Examencommissie van de Vlaamse Gemeenschap/Le Jury compétent d’enseignement de la Communauté française/Der zuständige Prüfungsausschuß der Deutschsprachigen Gemeinschaft |
— Infirmier(ère) hospitalier(ère)/Ziekenhuisverpleger(-verpleegster) |
||
|
— Diploma in de ziekenhuisverpleegkunde/Brevet d’infirmier(ère) hospitalier(ère)/Brevet eines (einer) Krankenpflegers (-pflegerin) — Brevet van verpleegassistent(e)/Brevet d’hospitalier(ère)/Brevet einer Pflegeassistentin |
|
|
||
|
България |
Диплома за висше образование на образователно-квалификационна степен „Бакалавър” с професионална квалификация „Медицинска сестра” |
Университет |
Медицинска сестра |
1.1.2007 |
|
Česko |
Diplom o ukončení studia ve studijním programu ošetřovatelství ve studijním oboru všeobecná sestra (bakalář, Bc.) (9) |
Vysoká škola zřízená nebo uznaná státem |
— Všeobecná sestra |
1.5.2004 |
|
Diplom o ukončení studia ve studijním programu Všeobecné ošetřovatelství (6) |
|
|||
|
Diplom o ukončení studia ve studijním oboru diplomovaná všeobecná sestra (diplomovaný specialista, DiS.), accompanied by the following certificate: - Vysvědčení o absolutoriu |
Vyšší odborná škola zřízená nebo uznaná státem |
|||
|
Danmark |
Bevis for uddannelsen til professionsbachelor i sygepleje |
Professionshøjskole |
Sygeplejerske |
29.6.1979 |
|
Deutschland |
Zeugnis über die staatliche Prüfung in der Krankenpflege |
Staatlicher Prüfungsausschuss |
Gesundheits- und Krankenpflegerin/Gesundheits- und Krankenpfleger |
29.6.1979 |
|
Eesti |
1. Diplom õe erialal |
1. Tallinna Meditsiinikool Tartu Meditsiinikool Kohtla-Järve Meditsiinikool |
õde |
1.5.2004 |
|
2. Õe põhikoolituse diplom |
2. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool |
|||
|
3. Õe põhiõpe diplom |
3. Tartu Tervishoiu Kõrgkool |
|||
|
Ελλάς |
1. Πτυχίο Νοσηλευτικής Παν/μίου Αθηνών |
1. Πανεπιστήμιο Αθηνών |
Διπλωματούχος ή πτυχιούχος νοσοκόμος, νοσηλευτής ή νοσηλεύτρια |
1.1.1981 |
|
2. Πτυχίο Νοσηλευτικής Τεχνολογικών Εκπαιδευτικών Ιδρυμάτων (Τ.Ε.Ι.) |
2. Τεχνολογικά Εκπαιδευτικά Ιδρύματα Υπουργείο Εθνικής Παιδείας και Θρησκευμάτω |
|||
|
3. Πτυχίο Αξιωματικών Νοσηλευτικής |
3. Υπουργείο Εθνικής Άμυνας |
|||
|
4. Πτυχίο Αδελφών Νοσοκόμων πρώην Ανωτέρων Σχολών Υπουργείου Υγείας και Πρόνοιας |
4. Υπουργείο Υγείας και Πρόνοιας |
|||
|
5. Πτυχίο Αδελφών Νοσοκόμων και Επισκεπτριών πρώην Ανωτέρων Σχολών Υπουργείου Υγείας και Πρόνοιας |
5. Υπουργείο Υγείας και Πρόνοιας |
|||
|
6. Πτυχίο Τμήματος Νοσηλευτικής |
6. ΚΑΤΕΕ Υπουργείου Εθνικής Παιδείας και Θρησκευμάτων |
|||
|
7. Πτυχίο Τμήματος Νοσηλευτικής Πανεπιστήμιου Πελοποννήσου |
7. Πανεπιστήμιο Πελοποννήσου |
|||
|
España |
Título de Diplomado universitario en Enfermería |
— Ministerio de Educación y Cultura |
Enfermero/a diplomado/a |
1.1.1986 |
|
|
— El rector de una Universidad |
|
|
|
|
Titulo de Graduado/a en Enfermería |
— El rector de una Universidad |
Graduado/a en Enfermería |
1.1.1986 |
|
|
France |
— Diplôme d’Etat d’infirmier(ère) — Diplôme d’Etat d’infirmier(ère) délivré en vertu du décret no 99-1147 du 29 décembre 1999 |
Le ministère de la santé |
Infirmier(ère) |
29.6.1979 |
|
Hrvatska |
1. Svjedodžba „medicinska sestra opće njege/medicinski tehničar opće njege” |
1. Srednje strukovne škole koje izvode program za stjecanje kvalifikacije „medicinska sestra opće njege/medicinski tehničar opće njege” |
1. medicinska sestra opće njege/medicinski tehničar opće njege |
1.7.2013 |
|
2. Svjedodžba „prvostupnik (baccalaureus) sestrinstva/prvostupnica (baccalaurea) sestrinstva” |
2. Medicinski fakulteti sveučilišta u Republici Hrvatskoj Sveučilišta u Republici Hrvatskoj |
2. prvostupnik (baccalaureus) sestrinstva/prvostupnica (baccalaurea) sestrinstva |
||
|
|
Veleučilišta u Republici Hrvatskoj |
|
||
|
Ireland |
1. Certificate of Registered General Nurse (1) |
1. An Bórd Altranais (The Nursing Board) [up to 1.10.2012]; Bórd Altranais agus Cnáimhseachais na hEireann (The Nursing and Midwifery Board of Ireland) [from 2.10.2012] |
Registered General Nurse (RGN) |
29.6.1979 |
|
|
2. B.Sc. in Nursing Studies (General) approved by the NMBI (2) |
2. Third-level Institution delivering the B.Sc. in Nursing Studies approved by the NMBI [as of September 2002] |
|
|
|
|
3. B.Sc. in Children’s and General (Integrated) Nursing approved by the NMBI (2) |
3. Third-level Institution delivering the B.Sc. in Children’s and General (Integrated) Nursing approved by the NMBI [as of September 2006] |
|
|
|
Italia |
1. Diploma di infermiere professionale (4) |
1. Scuole riconosciute dallo Stato (4) |
1. Infermiere professionale (4) |
29.6.1979 |
|
2. Diploma di laurea in infermieristica (5) |
2. Università (5) |
2. Infermiere (5) |
||
|
Κΰπρος |
Δίπλωμα Γενικής Νοσηλευτικής |
Νοσηλευτική Σχολή |
Εγγεγραμμένος Νοσηλευτής |
1.5.2004 |
|
Πτυχίο Νοσηλευτικής Τεχνολογικού Πανεπιστημίου Κύπρου |
Τεχνολογικό Πανεπιστήμιο Κύπρου |
Νοσηλευτής(τρια) Γενικής Νοσηλευτικής |
||
|
Πτυχίο Νοσηλευτικής Ευρωπαϊκού Πανεπιστημίου Κύπρου |
Ευρωπαϊκό Πανεπιστήμιο Κύπρου |
|
||
|
Πτυχίο Νοσηλευτικής Πανεπιστημίου Λευκωσίας - BSc in Nursing |
Πανεπιστήμιο Λευκωσίας University of Nicosia |
|
||
|
Πτυχίο Γενικής Νοσηλευτικής |
Σχολή Επιστημών Υγείας, Πανεπιστήμιο Frederick |
|
||
|
Latvija |
1. Diploms par māsas kvalifikācijas iegūšanu |
1. Māsu skolas |
Māsa |
1.5.2004 |
|
2. Māsas diploms |
2. Universitātes tipa augstskola pamatojoties uz Valsts eksāmenu komisijas lēmumu |
|||
|
Lietuva |
1. Aukštojo mokslo diplomas, nurodantis suteiktą bendrosios praktikos slaugytojo profesinę kvalifikaciją |
1. Universitetas |
Bendrosios praktikos slaugytojas |
1.5.2004 |
|
2. Aukštojo mokslo diplomas (neuniversitetinės studijos), nurodantis suteiktą bendrosios praktikos slaugytojo profesinę kvalifikaciją |
2. Kolegija |
|||
|
3. Bakalauro diplomas (slaugos bakalauro kvalifikacinis laipsnis ir bendrosios praktikos slaugytojo profesinė kvalifikacija) |
3. Universitetas |
|||
|
4. Profesinio bakalauro diplomas (slaugos profesinio bakalauro kvalifikacinis laipsnis ir bendrosios praktikos slaugytojo profesinė kvalifikacija) |
4. Kolegija |
|||
|
Luxembourg |
— Diplôme d’Etat d’infirmier |
Ministère de l’éducation nationale, de la formation professionnelle et des sports |
Infirmier |
29.6.1979 |
|
— Diplôme d’Etat d’infirmier hospitalier gradué (7) |
|
|||
|
— Brevet de Technicien Supérieur - Spécialité: Infirmier responsable en soins généraux (8) |
Lycée Technique pour Professions de Santé |
|||
|
Magyarország |
1. Ápoló bizonyítvány |
1. Szakképző iskola |
Ápoló |
1.5.2004 |
|
2. Ápoló oklevél |
2. Felsőoktatási intézmény |
|||
|
3. Okleveles ápoló oklevél |
3. Felsőoktatási intézmény |
|||
|
Malta |
Lawrja jew diploma fl-istudji tal-infermerija |
Università ta’ Malta |
Infermier Registrat tal-Ewwel Livell |
1.5.2004 |
|
Nederland |
1. Diploma’s verpleger A, verpleegster A, verpleegkundige A |
1. Door een van overheidswege benoemde examencommissie |
Verpleegkundige |
29.6.1979 |
|
2. Diploma verpleegkundige MBOV (Middelbare Beroepsopleiding Verpleegkundige) |
2. Door een van overheidswege benoemde examencommissie |
|||
|
3. Diploma verpleegkundige HBOV (Hogere Beroepsopleiding Verpleegkundige) |
3. Door een van overheidswege benoemde examencommissie |
|||
|
4. Diploma beroepsonderwijs verpleegkundige – Kwalificatieniveau 4 |
4. Door een van overheidswege aangewezen opleidingsinstelling |
|||
|
5. Diploma hogere beroepsopleiding verpleegkundige – Kwalificatieniveau 5 |
5. Door een van overheidswege aangewezen opleidingsinstelling |
|||
|
Österreich |
1. Diplom über die Ausbildung in der all-gemeinen Gesundheits- und Krankenpflege |
1. Schule für allgemeine Gesundheits- und Krankenpflege |
— Diplomierte Gesundheits- und Krankenschwester |
1.1.1994 |
|
2. Diplom als „Diplomierte Krankenschwester, Diplomierter Krankenpfleger” |
2. Allgemeine Krankenpflegeschule |
— Diplomierter Gesundheits- und Krankenpfleger |
||
|
3. Diplom über den Abschluss des Fachhochschul-Bachelorstudiengangs „Gesundheits- und Krankenpflege” |
3. Fachhochschulrat/Fachhochschule |
|
||
|
Polska |
— Dyplom ukończenia studiów wyższych na kierunku pielęgniarstwo z tytułem „magister pielęgniarstwa” — Dyplom ukończenia studiów wyższych zawodowych na kierunku/specjalności pielęgniarstwo z tytułem „licencjat pielęgniarstwa” |
Instytucja prowadząca kształcenie na poziomie wyższym uznana przez właściwe władze |
Pielegniarka |
1.5.2004 |
|
Portugal |
1. Diploma do curso de enfermagem geral |
1. Escolas de Enfermagem |
Enfermeiro |
1.1.1986 |
|
2. Diploma/carta de curso de bacharelato em enfermagem |
2. Escolas Superiores de Enfermagem |
|||
|
3. Diploma/Carta de curso de licenciatura em enfermagem |
3. Escolas Superiores de Enfermagem; Escolas Superiores de Saúde |
|||
|
România |
1. Diplomă de absolvire de asistent medical generalist cu studii superioare de scurtă durată |
1. Universități |
Asistent medical generalist |
1.1.2007 |
|
2. Diplomă de licență de asistent medical generalist cu studii superioare de lungă durată |
2. Universități |
|||
|
3. Certificat de competențe profesionale (de asistent medical generalist) |
3. Ministerul Educației Naționale |
|||
|
4. Certificat de calificare nivel 5 |
|
|||
|
5. Certificat de calificare profesională nivel 5 |
|
|||
|
Slovenija |
Diploma, s katero se podeljuje strokovni naslov „diplomirana medicinska sestra/diplomirani zdravstvenik” |
1. Univerza |
Diplomirana medicinska sestra/Diplomirani zdravstvenik |
1.5.2004 |
|
|
2. Visoka strokovna šola |
|
||
|
Slovensko |
1. DIPLOM ošetrovateľstvo „magister” („Mgr.”) |
1. Vysoká škola/Univerzita |
Sestra |
1.5.2004 |
|
2. DIPLOM ošetrovateľstvo „bakalár” („Bc.”) |
2. Vysoká škola/Univerzita |
|||
|
3. DIPLOM diplomovaná všeobecná sestra |
3. Stredná zdravotnícka škola |
|||
|
Suomi/Finland |
1. Sairaanhoitajan tutkinto/Sjukskötarexamen |
1. Terveydenhuolto-oppilaitokset/ |
Sairaanhoitaja/Sjukskötare |
1.1.1994 |
|
|
Hälsovårdsläroanstalter |
|||
|
2. Sosiaali- ja terveysalan ammattikorkeakoulututkinto, sairaanhoitaja (AMK)/Yrkeshögskoleexamen inom hälsovård och det sociala området, sjukskötare (YH) |
2. Ammattikorkeakoulut/Yrkeshögskolor |
|||
|
Sverige |
Sjuksköterskeexamen |
Universitet eller högskola |
Sjuksköterska |
1.1.1994 |
|
United Kingdom |
A qualification approved by the Nursing and Midwifery Council or one of its predecessor bodies as attesting to the completion of training required for general nurses by Article 31 and the standard of proficiency as required for registration as a Registered Nurse – Adult in its register (3) (10) |
Education institutions approved by the Nursing and Midwifery Council or one of its predecessor bodies |
Registered Nurse – Adult |
29.6.1979 |
|
(1)
Kõnealune kvalifikatsiooni tõendav dokument tagab selle omaniku kvalifikatsiooni automaatse tunnustamise, kui see on välja antud liikmesriigi kodanikule, kes omandas kvalifikatsiooni Iirimaal.
(2)
Kõnealune teave kvalifikatsiooni tõendava dokumendi kohta lisati selle tagamiseks, et Iirimaal õpingud läbinutel oleks õigus automaatsele tunnustamisele, tarviduseta end Iirimaal registreerida, kuna selline registreerimine ei ole kvalifikatsiooni omandamise osa.
(3)
Kõnealune teave kvalifikatsiooni tõendava dokumendi kohta asendab varasemad kanded Ühendkuningriigi puhul selle tagamiseks, et Ühendkuningriigis õpingud läbinutel oleks õigus kvalifikatsiooni automaatsele tunnustamisele, tarviduseta end registreerida, kuna selline registreerimine ei ole kvalifikatsiooni omandamise osa.
(4)
Kehtiv kuni 2001. aastani.
(5)
2001/2002. aastast.
(6)
2018/2019. aastast.
(7)
14. septembrini 2012.
(8)
15. septembrist 2012.
(9)
31. detsembrini 2018.
(10)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
||||
V.3. HAMBAARST
5.3.1. Hambaarsti õppekava
Hambaarsti kvalifikatsiooni õppekava peab sisaldama vähemalt alltoodud õppeaineid. Ühte või mitut nimetatud õppeainet võib õpetada teiste õppeainete raames või koos nendega.
Põhiained
Meditsiinilis-bioloogilised ja üldmeditsiinilised õppeained
Otseselt hambaraviga seotud õppeained
5.3.2. Hambaarsti kvalifikatsiooni tõendav dokument (hambaarsti põhiõpe)
|
Riik |
Kvalifikatsiooni tõendav dokument |
Väljaandev asutus |
Kvalifikatsiooni tõendavale dokumendile lisatav tunnistus |
Kutsenimetus |
Võrdlus-kuupäev |
|
België/Belgique/Belgien |
Diploma van tandarts/Diplôme licencié en science dentaire |
— De universiteiten/Les universités |
|
Licentiaat in de tandheelkunde/Licencié en science dentaire |
28.1.1980 |
|
— De bevoegde Examencommissie van de Vlaamse Gemeenschap/Le Jury compétent d’enseignement de la Communauté française |
|||||
|
България |
Диплома за висше образование на образователно-квалификационна степен „Магистър” по „Дентална медицина” с професионална квалификация „Магистър-лекар по дентална медицина” |
Университет |
|
Лекар по дентална медицина |
1.1.2007 |
|
Česko |
Diplom o ukončení studia ve studijním programu zubní lékařství (doktor zubního lékařství, MDDr.) |
Lékařská fakulta univerzity v České republice |
|
Zubní lékař |
1.5.2004 |
|
Danmark |
Bevis for kandidatuddannelsen i odontologi (cand.odont.) |
Universitet |
1. Autorisation som tandlæge 2. Tilladelse til selvstændigt virke som tandlæge |
Tandlæge |
28.1.1980 |
|
Deutschland |
Zeugnis über die Zahnärztliche Prüfung |
Zuständige Behörden |
|
Zahnarzt |
28.1.1980 |
|
Eesti |
Hambaarstikraad Degree in Dentistry (DD) Diplom hambaarstiteaduse õppekava läbimise kohta |
Tartu Ülikool |
|
Hambaarst |
1.5.2004 |
|
Ελλάς |
Πτυχίο Οδοντιατρικής |
Πανεπιστήμιο |
|
Οδοντίατρος ή χειρούργος οδοντίατρος |
1.1.1981 |
|
España |
Título de Licenciado en Odontología |
El rector de una universidad |
|
Licenciado en Odontología |
1.1.1986 |
|
Título de Graduado/a en Odontología |
El rector de una Universidad |
|
Graduado/a en Odontología |
1.1.1986 |
|
|
France |
Diplôme d’Etat de docteur en chirurgie dentaire |
Universités |
|
Chirurgien-dentiste |
28.1.1980 |
|
Diplôme de formation approfondie en sciences odontologiques |
|
Certificat de synthèse clinique et thérapeutique |
|||
|
Hrvatska |
Diploma „doktor dentalne medicine/doktorica dentalne medicine” |
Fakulteti sveučilišta u Republici Hrvatskoj |
|
doktor dentalne medicine/doktorica dentalne medicine |
1.7.2013 |
|
Ireland |
— Bachelor in Dental Science (B.Dent.Sc.) |
— Universities |
|
— Dentist |
28.1.1980 |
|
— Bachelor of Dental Surgery (BDS) |
— Royal College of Surgeons in Ireland |
|
— Dental practitioner |
||
|
— Licentiate in Dental Surgery (LDS) |
|
|
— Dental surgeon |
||
|
Italia |
Diploma di laurea in Odontoiatria e Protesi Dentaria |
Università |
Diploma di abilitazione all’esercizio della professione di odontoiatra |
Odontoiatra |
28.1.1980 |
|
Κύπρος |
Πιστοποιητικό Εγγραφής Οδοντιάτρου |
Οδοντιατρικό Συμβούλιο |
|
Οδοντίατρος |
1.5.2004 |
|
Latvija |
Zobārsta diploms |
Universitātes tipa augstskola |
Sertifikāts – kompetentas iestādes izsniegts dokuments, kas apliecina, ka persona ir nokārtojusi sertifikācijas eksāmenu zobārstniecībā |
Zobārsts |
1.5.2004 |
|
Lietuva |
1. Aukštojo mokslo diplomas, nurodantis suteiktą gydytojo odontologo kvalifikaciją |
Universitetas |
1. Internatūros pažymėjimas, nurodantis suteiktą gydytojo odontologo profesinę kvalifikaciją |
Gydytojas odontologas |
1.5.2004 |
|
2. Magistro diplomas (odontologijos magistro kvalifikacinis laipsnis ir gydytojo odontologo kvalifikacija) |
2. Internatūros pažymėjimas (gydytojo odontologo profesinė kvalifikacija) |
||||
|
Luxembourg |
Diplôme d’Etat de docteur en médecine dentaire |
Jury d’examen d’Etat |
|
Médecin-dentiste |
28.1.1980 |
|
Magyarország |
Okleveles fogorvos doktor oklevél (doctor medicinae dentariae, dr. med. dent) |
Egyetem |
|
Fogorvos |
1.5.2004 |
|
Malta |
Lawrja fil-Kirurġija Dentali |
Università ta’ Malta |
|
Kirurgu Dentali |
1.5.2004 |
|
Nederland |
1. Universitair getuigschrift van een met goed gevolg afgelegd tandartsexamen 2. Master of Science in de Tandheelkunde (6) |
Faculteit Tandheelkunde |
|
Tandarts |
28.1.1980 |
|
Österreich |
Bescheid über die Verleihung des akademischen Grades „Doktor der Zahnheilkunde” |
— Medizinische Universität — Medizinische Fakultät der Universität |
|
Zahnarzt |
1.1.1994 |
|
Polska |
Dyplom ukończenia studiów wyższych na kierunku lekarsko-dentystycznym z tytułem „lekarz dentysta” |
Szkoły wyższe |
Świadectwo złożenia Lekarsko – Dentystycznego Egzaminu Państwowego (1)/Świadectwo złożenia Lekarsko-Dentystycznego Egzaminu Końcowego (2) |
Lekarz dentysta |
1.5.2004 |
|
Zaświadczenie o ukończeniu stażu podyplomowego (3) |
|||||
|
Portugal |
— Carta de curso de licenciatura em medicina dentária |
— Faculdades — Institutos Superiores |
|
Médico dentista |
1.1.1986 |
|
— Mestrado integrado em medicina dentária |
|
|
24.3.2006 |
||
|
România |
Diplomă de licență de medic dentist |
— Universități |
|
Medic dentist |
1.10.2003 |
|
Diploma de licență și master (4) |
— Ministerul Educației Naționale (4) |
|
Doctor-medic stomatolog (5) |
||
|
Slovenija |
Diploma, s katero se podeljuje strokovni naslov „doktor dentalne medicine/doktorica dentalne medicine” |
— Univerza |
Potrdilo o opravljenem strokovnem izpitu za poklic doktor dentalne medicine/doktorica dentalne medicine |
Doktor dentalne medicine/Doktorica dentalne medicine |
1.5.2004 |
|
Slovensko |
DIPLOM zubné lekárstvo doktor zubného lekárstva („MDDr.”) |
Univerzita |
|
Zubný lekár |
1.5.2004 |
|
Suomi/Finland |
Hammaslääketieteen lisensiaatin tutkinto/Odontologie licentiatexamen |
— Helsingin yliopisto/Helsingfors universitet |
Sosiaali- ja terveysalan lupa- ja valvontaviraston päätös käytännön palvelun hyväksymisestä/Beslut av Tillstånds- och tillsynsverket för social- och hälsovården om godkännande av prakisk tjänstgöring |
Hammaslääkäri/Tandläkare |
1.1.1994 |
|
|
— Oulun yliopisto — Itä-Suomen yliopisto — Turun yliopisto |
||||
|
Sverige |
Tandläkarexamen |
Universitet eller högskola |
Bevis om legitimation som tandläkare, utfärdat av Socialstyrelsen |
Tandläkare |
1.1.1994 |
|
United Kingdom |
— Bachelor of Dental Surgery (BDS or B.Ch.D.) (7) |
— Universities |
|
— Dentist |
28.1.1980 |
|
— Licentiate in Dental Surgery (7) |
— Royal Colleges |
|
— Dental practitioner |
||
|
|
|
|
— Dental surgeon |
||
|
(1)
2012. aastani.
(2)
2013. aastast.
(3)
Kvalifikatsiooni tõendavale dokumendile peab olema lisatud ka kraadiõppe praktika lõpetamise tunnistus („staż podyplomowy”), välja arvatud isikute puhul, kes ei olnud alustanud praktikat enne 2. oktoobrit 2016 ning esitasid taotluse hambaarsti kutsealal tegutsemiseks ajavahemikul 2. oktoobrist 2016 kuni 28. veebruarini 2017.
(4)
1. oktoobrist 2011.
(5)
1. septembrist 2017.
(6)
2002/2003. aastast.
(7)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
|||||
5.3.3. Spetsialiseerunud hambaarsti kvalifikatsiooni tõendav dokument
Suukirurgia
|
Riik |
Kvalifikatsiooni tõendav dokument |
Väljaandev asutus |
Võrdluskuupäev |
|
België/Belgique/Belgien |
|
|
|
|
България |
Свидетелство за призната специалност по „Орална хирургия” |
Факултет по дентална медицина към Медицински университет |
1.1.2007 |
|
Česko |
Diplom o specializaci (v oboru orální a maxilofaciální chirurgie) |
1. Institut postgraduálního vzdělávání ve zdravotnictví 2. Ministerstvo zdravotnictví |
19.7.2007 |
|
Danmark |
Bevis for tilladelse til at betegne sig som specialtandlæge i tand-, mund- og kæbekirurgi |
Sundhedsstyrelsen Styrelsen for Patientsikkerhed |
28.1.1980 |
|
Deutschland |
Fachzahnärztliche Anerkennung für Oralchirurgie/Mundchirurgie |
Landeszahnärztekammer |
28.1.1980 |
|
Eesti |
|
|
|
|
Ελλάς |
Τίτλος Οδοντιατρικής ειδικότητας της Γναθοχειρουργικής (up to 31.12.2002) |
— Περιφέρεια — Νομαρχιακή Αυτοδιοίκηση — Νομαρχία |
1.1.2003 |
|
España |
|
|
|
|
France |
Diplôme d’études spécialisées de chirurgie orale |
Universités |
31.3.2011 |
|
Hrvatska |
|
|
|
|
Ireland |
Certificate of specialist dentist in oral surgery |
Competent authority recognised for this purpose by the competent minister |
28.1.1980 |
|
Italia |
Diploma di specialista in Chirurgia Orale |
Università |
21.5.2005 |
|
Κύπρος |
Πιστοποιητικό Αναγνώρισης του Ειδικού Οδοντιάτρου στην Στοματική Χειρουργική |
Οδοντιατρικό Συμβούλιο |
1.5.2004 |
|
Latvija |
|
|
|
|
Lietuva |
1. Rezidentūros pažymėjimas, nurodantis suteiktą burnos chirurgo profesinę kvalifikaciją 2. Rezidentūros pažymėjimas (burnos chirurgo profesinė kvalifikacija) |
Universitetas |
1.5.2004 |
|
Luxembourg |
|
|
|
|
Magyarország |
Dento-alveoláris sebészet szakorvosa bizonyítvány |
Nemzeti Vizsgabizottság |
1.5.2004 |
|
Malta |
Ċertifikat ta’ speċjalista dentali fil-Kirurġija tal-ħalq |
Kumitat ta’ Approvazzjoni dwar Speċjalisti |
1.5.2004 |
|
Nederland |
Bewijs van inschrijving als kaakchirurg in het Specialistenregister (1) |
Registratiecommissie Tandheelkundige Specialismen (RTS) van de Koninklijke Nederlandse Maatschappij tot bevordering der Tandheelkunde |
28.1.1980 |
|
Diploma tandheelkundig specialist (2) |
|
||
|
Österreich |
|
|
|
|
Polska |
Dyplom uzyskania tytułu specjalisty w dziedzinie chirurgii stomatologicznej |
Centrum Egzaminów Medycznych |
1.5.2004 |
|
Portugal |
Título de Especialista em Cirurgia Oral |
Ordem dos Médicos Dentistas (OMD) |
4.6.2008 |
|
România |
Certificatul de specialist în Chirurgie dento-alveolarǎ |
Ministerul Sǎnǎtǎții |
17.12.2008 |
|
Slovenija |
Potrdilo o opravljenem specialističnem izpitu iz oralne kirurgije |
1. Ministrstvo za zdravje 2. Zdravniška zbornica Slovenije |
1.5.2004 |
|
Slovensko |
Diplom o špecializácii v špecializačnom odbore maxilofaciálna chirurgia |
Univerzita |
17.12.2008 |
|
Suomi/Finland |
Erikoishammaslääkärin tutkinto, suu-ja leukakirurgia/Specialtandläkarexamen, oral och maxillofacial kirurgi |
Yliopisto |
1.1.1994 |
|
Sverige |
Bevis om specialistkompetens i oral kirurgi |
Socialstyrelsen |
1.1.1994 |
|
United Kingdom |
Certificate of completion of specialist training in oral surgery (3) |
Competent authority recognised for this purpose |
28.1.1980 |
|
(1)
31. detsembrini 2020.
(2)
1. jaanuarist 2021.
(3)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
|||
Ortodontia
|
Riik |
Kvalifikatsiooni tõendav dokument |
Väljaandev asutus |
Võrdluskuupäev |
|
België/Belgique/Belgien |
Titre professionnel particulier de dentiste spécialiste en orthodontie/Bijzondere beroepstitel van tandarts specialist in de orthodontie |
Ministre de la Santé publique/Minister bevoegd voor Volksgezondheid |
27.1.2005 |
|
България |
Свидетелство за призната специалност по „Ортодонтия” |
Факултет по дентална медицина към Медицински университет |
1.1.2007 |
|
Česko |
Diplom o specializaci (v oboru ortodoncie) |
1. Institut postgraduálního vzdělávání ve zdravotnictví 2. Ministerstvo zdravotnictví |
19.7.2007 |
|
Danmark |
Bevis for tilladelse til at betegne sig som specialtandlæge i ortodonti |
Sundhedsstyrelsen Styrelsen for Patientsikkerhed |
28.1.1980 |
|
Deutschland |
Fachzahnärztliche Anerkennung für Kieferorthopädie |
Landeszahnärztekammer |
28.1.1980 |
|
Eesti |
Residentuuri lõputunnistus ortodontia erialal Ortodontia residentuuri lõpetamist tõendav tunnistus |
Tartu Ülikool |
1.5.2004 |
|
Ελλάς |
Τίτλος Οδοντιατρικής ειδικότητας της Ορθοδοντικής |
— Περιφέρεια — Νομαρχιακή Αυτοδιοίκηση — Νομαρχία |
1.1.1981 |
|
España |
|
|
|
|
France |
Titre de spécialiste en orthodontie |
Conseil National de l’Ordre des chirurgiens dentistes |
28.1.1980 |
|
Hrvatska |
|
|
|
|
Ireland |
Certificate of specialist dentist in orthodontics |
Competent authority recognised for this purpose by the competent minister |
28.1.1980 |
|
Italia |
Diploma di specialista in Ortognatodonzia |
Università |
21.5.2005 |
|
Κύπρος |
Πιστοποιητικό Αναγνώρισης του Ειδικού Οδοντιάτρου στην Ορθοδοντική |
Οδοντιατρικό Συμβούλιο |
1.5.2004 |
|
Latvija |
„Sertifikāts”– kompetentas iestādes izsniegts dokuments, kas apliecina, ka persona ir nokārtojusi sertifikācijas eksāmenu ortodontijā |
Latvijas Ārstu biedrība |
1.5.2004 |
|
Lietuva |
1. Rezidentūros pažymėjimas, nurodantis suteiktą gydytojo ortodonto profesinę kvalifikaciją 2. Rezidentūros pažymėjimas (gydytojo ortodonto profesinė kvalifikacija) |
Universitetas |
1.5.2004 |
|
Luxembourg |
|
|
|
|
Magyarország |
Fogszabályozás szakorvosa bizonyítvány |
Nemzeti Vizsgabizottság |
1.5.2004 |
|
Malta |
Ċertifikat ta’ speċjalista dentali fl-Ortodonija |
Kumitat ta’ Approvazzjoni dwar Speċjalisti |
1.5.2004 |
|
Nederland |
Bewijs van inschrijving als orthodontist in het Specialistenregister (1) |
Registratiecommissie Tandheelkundige Specialismen (RTS) van de Koninklijke Nederlandse Maatschappij tot bevordering der Tandheelkunde |
28.1.1980 |
|
Diploma tandheelkundig specialist (2) |
|
||
|
Österreich |
|
|
|
|
Polska |
Dyplom uzyskania tytułu specjalisty w dziedzinie ortodoncji |
Centrum Egzaminów Medycznych |
1.5.2004 |
|
Portugal |
Título de Especialista em Ortodontia |
Ordem dos Médicos Dentistas (OMD) |
4.6.2008 |
|
România |
Certificatul de specialist în Ortodonție și Ortopedie dento-facialǎ |
Ministerul Sǎnǎtǎții |
17.12.2008 |
|
Slovenija |
Potrdilo o opravljenem specialističnem izpitu iz čeljustne in zobne ortopedije |
1. Ministrstvo za zdravje 2. Zdravniška zbornica Slovenije |
1.5.2004 |
|
Slovensko |
Diplom o špecializácii v špecializačnom odbore čeľustná ortopédia |
Univerzita |
17.12.2008 |
|
Suomi/Finland |
Erikoishammaslääkärin tutkinto, hampaiston oikomishoito/Specialtand-läkarexamen, tandreglering |
Yliopisto |
1.1.1994 |
|
Sverige |
Bevis om specialistkompetens i ortodonti |
Socialstyrelsen |
1.1.1994 |
|
United Kingdom |
Certificate of Completion of specialist training in orthodontics (3) |
Competent authority recognised for this purpose |
28.1.1980 |
|
(1)
31. detsembrini 2020.
(2)
1. jaanuarist 2021.
(3)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
|||
V.4. VETERINAARARST
5.4.1. Veterinaararsti õppekava
Veterinaararsti kvalifikatsiooni õppekava sisaldab vähemalt alltoodud õppeained.
Ühte või mitut nimetatud õppeainet võib õpetada teiste õppeainete raames või koos nendega.
Põhiained
Eriained
Põhilised ained:
Kliinilised ained:
Loomakasvatus
Toiduhügieen
Praktiline õpe võib toimuda praktikumi kujul tingimusel, et see toimub pädeva asutuse otsese kontrolli all täisajaga ja ei ületa 5aastase kõrgkooliõppe raames kuut kuud.
Teoreetiline ja praktiline õpe peavad olema tasakaalustatud ja kooskõlastatud nii, et teadmisi ja oskusi on võimalik omandada asjakohasel viisil, mis võimaldab veterinaararstil täita kõiki tema ees seisvaid ülesandeid.
5.4.2. Veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendav dokument
|
Riik |
Kvalifikatsiooni tõendav dokument |
Väljaandev asutus |
Kvalifikatsiooni tõendavale dokumendile lisatav tunnistus |
Võrdluskuupäev |
|
België/Belgique/Belgien |
Diploma van dierenarts/Diplôme de docteur en médecine vétérinaire |
— De universiteiten/Les universités |
|
21.12.1980 |
|
|
— De bevoegde Examencommissie van de Vlaamse Gemeenschap/Le Jury compétent d’enseignement de la Communauté française |
|||
|
България |
Диплома за висше образование на образователно-квалификационна |
— Лесотехнически университет — София — Факултет Ветеринарна медицина |
|
1.1.2007 |
|
степен магистър по специалност Ветеринарна медицина с професионална квалификация Ветеринарен лекар |
— Тракийски университет — Стара Загора, Ветеринарномедицински факултет |
|||
|
Česko |
— Diplom o ukončení studia ve studijním programu veterinární lékařství (doktor veterinární medicíny, MVDr.) — Diplom o ukončení studia ve studijním programu veterinární hygiena a ekologie (doktor veterinární medicíny, MVDr.) |
Veterinární fakulta univerzity v České republice |
|
1.5.2004 |
|
Danmark |
Bevis for kandidatuddannelsen i veterinærmedicin (cand.med.vet.) |
Københavns Universitet |
|
21.12.1980 |
|
Deutschland |
— Zeugnis über das Ergebnis des Dritten Abschnitts der Tierärztlichen Prüfung und das Gesamtergebnis der Tierärztlichen Prüfung |
Der Vorsitzende des Prüfungsausschusses für die Tierärztliche Prüfung einer Universität oder Hochschule |
|
21.12.1980 |
|
— Zeugnis über das Ergebnis der Tierärztlichen Prüfung und das Gesamtergebnis der Tierärztlichen Prüfung |
|
|
1.1.2006 |
|
|
Eesti |
Diplom: täitnud veterinaarmeditsiini õppekava |
Eesti Põllumajandusülikool |
|
1.5.2004 |
|
Loomaarstikraad Degree in Veterinary Medicine (DVM) |
Eesti Maaülikool |
|||
|
Ελλάς |
Πτυχίο Κτηνιατρικής |
1. Αριστοτέλειο Πανεπιστήμιο Θεσσαλονίκης 2. Πανεπιστήμιο Θεσσαλίας |
|
1.1.1981 |
|
España |
Título de Licenciado en Veterinaria |
— Ministerio de Educación y Cultura |
|
1.1.1986 |
|
|
— El rector de una Universidad |
|
|
|
|
Título de Graduado/a en Veterinaria |
— El rector de una Universidad |
|
1.1.1986 |
|
|
France |
Diplôme d’Etat de docteur vétérinaire |
Ministère chargé de l’enseignement supérieur (Université Paris-Est-Créteil, Université Claude-Bernard Lyon I, Université de Nantes, Université Paul-Sabatier-Toulouse III) et ministère chargé de l’agriculture (École nationale vétérinaire d’Alfort, Institut d’enseignement supérieur et de recherche en alimentation, santé animale, sciences agronomiques et de l’environnement-VetAgroSup, École nationale vétérinaire, agroalimentaire et de l’alimentation-Oniris, École nationale vétérinaire de Toulouse) |
|
21.12.1980 |
|
Hrvatska |
Diploma „doktor veterinarske medicine/doktorica veterinarske medicine” |
Veterinarski fakultet Sveučilišta u Zagrebu |
|
1.7.2013 |
|
Ireland |
— Diploma of Bachelor in/of Veterinary Medicine (MVB) — Diploma of Membership of the Royal College of Veterinary Surgeons (MRCVS) |
|
|
21.12.1980 |
|
Italia |
Diploma di laurea in medicina veterinaria |
Università |
Diploma di abilitazione all’esercizio della medicina veterinaria |
1.1.1985 |
|
Κύπρος |
Πιστοποιητικό Εγγραφής Κτηνιάτρου |
Κτηνιατρικό Συμβούλιο |
|
1.5.2004 |
|
Latvija |
Veterinārārsta diploms |
Latvijas Lauksaimniecības Universitāte |
|
1.5.2004 |
|
Lietuva |
1. Aukštojo mokslo diplomas (veterinarijos gydytojo (DVM)) 2. Magistro diplomas (veterinarinės medicinos magistro kvalifikacinis laipsnis ir veterinarijos gydytojo profesinė kvalifikacija) |
1. Lietuvos Veterinarijos Akademija 2. Lietuvos sveikatos mokslų universitetas |
|
1.5.2004 |
|
Luxembourg |
Diplôme d’Etat de docteur en médecine vétérinaire |
Jury d’examen d’Etat |
|
21.12.1980 |
|
Magyarország |
Okleveles állatorvos doktor oklevél (dr. vet) |
Felsőoktatási intézmény |
|
1.5.2004 |
|
Malta |
Liċenzja ta’ Kirurgu Veterinarju |
Kunsill tal-Kirurġi Veterinarji |
|
1.5.2004 |
|
Nederland |
Getuigschrift van met goed gevolg afgelegd diergeneeskundig/veeartsenijkundig examen |
|
|
21.12.1980 |
|
Masterdiploma diergeneeskunde/Medicinae Veterinariae/Master’s degree in Veterinary Medicine (8) |
Faculteit Diergeneeskunde |
|||
|
Österreich |
— Diplom-Tierarzt — Magister medicinae veterinariae |
Universität |
|
1.1.1994 |
|
Polska |
Dyplom lekarza weterynarii |
1. Szkoła Główna Gospodarstwa Wiejskiego w Warszawie 2. Akademia Rolnicza we Wrocławiu (1) 3. Uniwersytet Przyrodniczy we Wrocławiu (2) 4. Akademia Rolnicza w Lublinie (3) 5. Uniwersytet Przyrodniczy w Lublinie (4) 6. Uniwersytet Warmińsko-Mazurski w Olsztynie 7. Uniwersytet Przyrodniczy w Poznaniu (6) 8. Uniwersytet Rolniczy im. Hugona Kołłątaja w Krakowie oraz Uniwersytet Jagielloński w Krakowie (7) |
|
1.5.2004 |
|
Portugal |
— Carta de curso de licenciatura em medicina veterinária — Carta de mestrado integrado em medicina veterinária |
Universidade |
|
1.1.1986 |
|
România |
Diplomă de licență de doctor medic veterinar Diplomă de licență și master de doctor medic veterinar |
Universități Ministerul Educatiei Nationale (5) |
|
1.1.2007 |
|
Slovenija |
Diploma, s katero se podeljuje strokovni naslov „doktor veterinarske medicine/doktorica veterinarske medicine” |
Univerza |
Spričevalo o opravljenem državnem izpitu s področja veterinarstva |
1.5.2004 |
|
Slovensko |
Vysokoškolský diplom o udelení akademického titulu „doktor veterinárskeho lekárstva” („MVDr.”) |
Univerzita |
|
1.5.2004 |
|
Suomi/Finland |
Eläinlääketieteen lisensiaatin tutkinto/Veterinärmedicine licentiatexamen |
Yliopisto |
|
1.1.1994 |
|
Sverige |
Veterinärexamen |
Sveriges Lantbruksuniversitet |
|
1.1.1994 |
|
United Kingdom |
1. Bachelor of Veterinary Science (BVSc) (9) |
1. University of Bristol |
|
21.12.1980 |
|
2. Bachelor of Veterinary Science (BVSc) (9) |
2. University of Liverpool |
|||
|
3. Bachelor of Veterinary Medicine (Vet MB) (9) |
3. University of Cambridge |
|||
|
4. Bachelor of Veterinary Medicine and Surgery (BVM&S) (9) |
4. University of Edinburgh |
|||
|
5. Bachelor of Veterinary Medicine and Surgery (BVMS) (9) |
5. University of Glasgow |
|||
|
6. Bachelor of Veterinary Medicine (BvetMed) (9) |
6. University of London |
|||
|
7. Bachelor of Veterinary Medicine and Bachelor of Veterinary Surgery (B.V.M., B.V.S.) (9) |
7. University of Nottingham |
|||
|
(1)
Kehtiv kuni 22. novembrini 2006.
(2)
23. novembrist 2006.
(3)
Kehtiv kuni 10. aprillini 2008.
(4)
11. aprillist 2008.
(5)
10. jaanuarist 2011.
(6)
1. oktoobrist 2011.
(7)
1. oktoobrist 2012.
(8)
31. detsembrist 2012.
(9)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
||||
V.5. ÄMMAEMAND
5.5.1. Ämmaemanda õppekava (õppekavad I ja II)
Ämmaemanda kvalifikatsiooni õppekava sisaldab kahte osa:
Teoreetiline ja erialane õpe
Põhiained
Ämmaemanda tööga seonduvad eriained
Praktiline ja kliiniline väljaõpe
Väljaõpe toimub asjakohase järelevalve all:
Teoreetiline ja erialane õpe (õppekava A osa) peavad olema tasakaalustatud ja kooskõlastatud nii, et asjaomasel isikul on võimalik käesolevas lisas nimetatud teadmisi ja oskusi asjakohasel viisil omandada.
Ämmaemanda praktiline koolitus (õppekava B osa) toimub pädeva asutuse järelevalvel haiglate asjaomastes osakondades või teistes heakskiidetud tervishoiuasutustes. Koolituse vältel osalevad ämmaemandaõpilased nendes tegevustes sedavõrd, kuivõrd need aitavad kaasa nende väljaõppele. Neile tutvustatakse ämmaemanda tööga kaasnevat vastutust.
5.5.2. Ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendav dokument
|
Riik |
Kvalifikatsiooni tõendav dokument |
Väljaandev asutus |
Kutsenimetus |
Võrdluskuupäev |
|
België/Belgique/Belgien |
Diploma van vroedvrouw/Diplôme d’accoucheuse |
— De erkende opleidingsinstituten/Les établissements d’enseignement — De bevoegde Examencommissie van de Vlaamse Gemeenschap/Le Jury compétent d’enseignement de la Communauté française |
Vroedvrouw/ Accoucheuse |
23.1.1983 |
|
България |
Диплома за висше образование на образователно-квалификационна степен „Бакалавър” с професионална квалификация „Акушерка” |
Университет |
Акушеркa |
1.1.2007 |
|
Česko |
1. Diplom o ukončení studia ve studijním programu ošetřovatelství ve studijním oboru porodní asistentka (bakalář, Bc.) |
1. Vysoká škola zřízená nebo uznaná státem |
Porodní asistentka |
1.5.2004 |
|
2. Diplom o ukončení studia ve studijním programu porodní asistence ve studijním oboru porodní asistentka (bakalář, Bc.) |
2. Vysoká škola zřízená nebo uznaná státem |
|||
|
3. Diplom o ukončení studia ve studijním oboru diplomovaná porodní asistentka (diplomovaný specialista, DiS.) |
3. Vyšší odborná škola zřízená nebo uznaná státem |
|||
|
Danmark |
Bevis for uddannelsen til professionsbachelor i jordemoderkundskab |
Professionshøjskole |
Jordemoder |
23.1.1983 |
|
Deutschland |
Zeugnis über die staatliche Prüfung für Hebammen und Entbindungspfleger |
Staatlicher Prüfungsausschuss |
— Hebamme — Entbindungspfleger |
23.1.1983 |
|
Eesti |
Diplom ämmaemanda erialal |
— Tallinna Meditsiinikool |
Ämmaemand |
1.5.2004 |
|
|
— Tartu Meditsiinikool |
|||
|
Ämmaemanda diplom |
— Tallinna Tervishoiu Kõrgkool |
|||
|
|
— Tartu Tervishoiu Kõrgkool |
|||
|
Ελλάς |
1. Πτυχίο Τμήματος Μαιευτικής Τεχνολογικών Εκπαιδευτικών Ιδρυμάτων (Τ.Ε.Ι.) |
1. Τεχνολογικά Εκπαιδευτικά Ιδρύματα (Τ.Ε.Ι.) |
— Μαία |
23.1.1983 |
|
2. Πτυχίο του Τμήματος Μαιών της Ανωτέρας Σχολής Στελεχών Υγείας και Κοινων. Πρόνοιας (ΚΑΤΕΕ) |
2. ΚΑΤΕΕ Υπουργείου Εθνικής Παιδείας και Θρησκευμάτων |
— Μαιευτής |
||
|
3. Πτυχίο Μαίας Ανωτέρας Σχολής Μαιών |
3. Υπουργείο Υγείας και Πρόνοιας |
|
||
|
España |
— Título de matrona — Título de asistente obstétrico (matrona) — Título de enfermería obstétrica-ginecológica |
Ministerio de Educación y Cultura |
— Matrona — Asistente obstétrico |
1.1.1986 |
|
France |
Diplôme d’Etat de sage-femme |
L’Etat Université |
Sage-femme |
23.1.1983 |
|
Hrvatska |
Svjedodžba „prvostupnik (baccalaureus) primaljstva/sveučilišna prvostupnica (baccalaurea) primaljstva” |
— Medicinski fakulteti sveučilišta u Republici Hrvatskoj — Sveučilišta u Republici Hrvatskoj — Veleučilišta i visoke škole u Republici Hrvatskoj |
Prvostupnik (baccalaureus) Primaljstva/Prvostupnica (baccalaurea) primaljstva |
1.7.2013 |
|
Ireland |
1. Certificate in Midwifery (1) |
1. An Bórd Altranais (The Nursing Board) [up to 1.10.2012]; Bórd Altranais agus Cnáimhseachais na hEireann (The Nursing and Midwifery Board of Ireland, NMBI) [from 2.10.2012]. |
Registered Midwife (RM) |
23.1.1983 |
|
2. B.Sc. in Midwifery approved by the NMBI (2) |
2. A third-level Institution delivering a Midwifery education programme approved by the NMBI |
|||
|
3. Higher/Post-graduate Diploma in Midwifery approved by the NMBI (2) |
3. Third-level Institution delivering Higher/Post-graduate Diploma in Midwifery approved by the NMBI |
|||
|
Italia |
1. Diploma d’ostetrica (4) |
1. Scuole riconosciute dallo Stato (4) |
Ostetrica (4) |
23.1.1983 |
|
2. Laurea in ostetricia (5) |
2. Università (5) |
|||
|
Κύπρος |
Δίπλωμα στο μεταβασικό πρόγραμμα Μαιευτικής |
Νοσηλευτική Σχολή |
Εγγεγραμμένη Μαία |
1.5.2004 |
|
Latvija |
Diploms par vecmātes kvalifikācijas iegūšanu |
Māsu skolas |
Vecmāte |
1.5.2004 |
|
Lietuva |
1. Aukštojo mokslo diplomas, nurodantis suteiktą bendrosios praktikos slaugytojo profesinę kvalifikaciją, ir profesinės kvalifikacijos pažymėjimas, nurodantis suteiktą akušerio profesinę kvalifikaciją |
1. Universitetas |
Akušeris |
1.5.2004 |
|
— Pažymėjimas, liudijantis akušerio profesinę praktiką |
|
|||
|
2. Aukštojo mokslo diplomas (neuniversitetinės studijos), nurodantis suteiktą bendrosios praktikos slaugytojo profesinę kvalifikaciją, ir profesinės kvalifikacijos pažymėjimas, nurodantis suteiktą akušerio profesinę kvalifikaciją |
2. Kolegija |
|||
|
— Pažymėjimas, liudijantis akušerio profesinę praktiką |
|
|||
|
3. Aukštojo mokslo diplomas (neuniversitetinės studijos), nurodantis suteiktą akušerio profesinę kvalifikaciją |
3. Kolegija |
|||
|
4. Bakalauro diplomas (slaugos bakalauro kvalifikacinis laipsnis ir bendrosios praktikos slaugytojo profesinė kvalifikacija) Ir Profesinės kvalifikacijos pažymėjimas (akušerio profesinė kvalifikacija) |
4. Universitetas |
|||
|
5. Profesinio bakalauro diplomas (slaugos profesinio bakalauro kvalifikacinis laipsnis ir bendrosios praktikos slaugytojo profesinė kvalifikacija) Ir Profesinės kvalifikacijos pažymėjimas (akušerio profesinė kvalifikacija) |
5. Kolegija |
|||
|
6. Profesinio bakalauro diplomas (akušerijos profesinio bakalauro kvalifikacinis laipsnis ir akušerio profesinė kvalifikacija) |
6. Kolegija |
|||
|
Luxembourg |
Diplôme de sage-femme (6) |
Ministère de l’éducation nationale, de la formation professionnelle et des sports |
Sage-femme |
23.1.1983 |
|
|
Brevet de Technicien Supérieur - Spécialité: Sage-femme (7) |
Lycée Technique pour Professions de Santé |
|
|
|
Magyarország |
1. Szülésznő bizonyítvány |
1. Iskola/főiskola |
Szülésznő |
1.5.2004 |
|
2. Szülésznő oklevél |
2. Felsőoktatási intézmény |
|||
|
Malta |
Lawrja jew diploma fl-Istudji tal-Qwiebel |
Università ta’ Malta |
Qabla |
1.5.2004 |
|
Nederland |
Diploma van verloskundige |
Door het Ministerie van Volksgezondheid, Welzijn en Sport erkende opleidings-instellingen |
Verloskundige |
23.1.1983 |
|
Österreich |
1. Hebammen-Diplom |
1. – Hebammenakademie Bundeshebammenlehranstalt |
Hebamme |
1.1.1994 |
|
2. Diplom über den Abschluss des Fachhochschul-Bachelorstudiengangs „Hebamme” |
2. Fachhochschulrat |
|||
|
Polska |
— Dyplom ukończenia studiów wyższych na kierunku położnictwo z tytułem „magister położnictwa” — Dyplom ukończenia studiów wyższych zawodowych na kierunku/specjalności położnictwo z tytułem „licencjat położnictwa” |
Instytucja prowadząca kształcenie na poziomie wyższym uznana przez właściwe władze (Higher education institution recognised by the competent authorities) |
Położna |
1.5.2004 |
|
Portugal |
1. Diploma/Carta de Curso de especialização em enfermagem de saúde materna e obstétrica |
1. Ecolas de Enfermagem |
Enfermeiro especialista em enfermagem de saúde materna e obstétrica |
1.1.1986 |
|
2. Diploma/carta de curso de estudos superiores especializados em enfermagem de saúde materna e obstétrica |
2. Escolas Superiores de Enfermagem |
|||
|
3. Diploma/Carta (curso de pós-licenciatura) especialização em enfermagem de saúde materna e obstétrica |
3. – Escolas Superiores de Enfermagem |
|||
|
— Escolas Superiores de Saúde |
||||
|
4. Diploma do Curso de Mestrado em Enfermagem de Saúde Materna e Obstétrica |
4. – Escolas Superiores de Enfermagem |
|||
|
|
— Escolas Superiores de Saúde |
|||
|
România |
Diplomă de licență de moașă |
Universități |
Moașă |
1.1.2007 |
|
Slovenija |
Diploma, s katero se podeljuje strokovni naslov „diplomirana babica/diplomirani babičar” |
1. Univerza 2. Visoka strokovna šola |
diplomirana babica/diplomirani babičar |
1.5.2004 |
|
Slovensko |
1. DIPLOM pôrodná asistencia „bakalár” („Bc.”) |
1. Vysoká škola/Univerzita |
Pôrodná asistentka |
1.5.2004 |
|
2. DIPLOM diplomovaná pôrodná asistentka |
2. Stredná zdravotnícka škola |
|||
|
Suomi/Finland |
1. Kätilön tutkinto/barnmorskeexamen |
1. Terveydenhuoltooppi-laitokset/hälsovårdsläroanstalter |
Kätilö/Barnmorska |
1.1.1994 |
|
2. Sosiaali- ja terveysalan ammattikorkeakoulututkinto, kätilö (AMK)/yrkeshögskoleexamen inom hälsovård och det sociala området, barnmorska (YH) |
2. Ammattikorkeakoulut/Yrkeshögskolor |
|||
|
Sverige |
Barnmorskeexamen |
Universitet eller högskola |
Barnmorska |
1.1.1994 |
|
United Kingdom |
A qualification approved by the Nursing and Midwifery Council or its predecessor bodies as attesting to the completion of training as required for midwives by Article 40 and the standard of proficiency as required for registration as a Registered Midwife in its register (3) (8) |
Education institution approved by the Nursing and Midwifery Council or its predecessor bodies |
Registered Midwife |
23.1.1983 |
|
(1)
Kõnealune kvalifikatsiooni tõendav dokument tagab selle omaniku kvalifikatsiooni automaatse tunnustamise, kui see on välja antud liikmesriigi kodanikule, kes omandas kvalifikatsiooni Iirimaal.
(2)
Kõnealune teave kvalifikatsiooni tõendava dokumendi kohta lisati selle tagamiseks, et Iirimaal õpingud läbinutel oleks õigus automaatsele tunnustamisele, tarviduseta end Iirimaal registreerida, kuna selline registreerimine ei ole kvalifikatsiooni omandamise osa.
(3)
Kõnealune teave kvalifikatsiooni tõendava dokumendi kohta lisati selle tagamiseks, et Ühendkuningriigis õpingud läbinutel oleks õigus kvalifikatsiooni automaatsele tunnustamisele, tarviduseta end registreerida, kuna selline registreerimine ei ole kvalifikatsiooni omandamise osa.
(4)
Kehtiv kuni 2001. aastani.
(5)
2001/2002. aastast.
(6)
14. septembrini 2012.
(7)
15. septembrist 2012.
(8)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
||||
V.6. PROVIISOR
5.6.1. Proviisori õppekava
Teoreetiline ja praktiline õpe peavad olema vahekorras, mis jätab teooriale igas aines piisavalt ruumi säilitamaks õppe kõrgkoolikohast korraldust.
5.6.2. Proviisori kvalifikatsiooni tõendav dokument
|
Riik |
Kvalifikatsiooni tõendav dokument |
Väljaandev asutus |
Kvalifikatsiooni tõendavale dokumendile lisatav tunnistus |
Võrdluskuupäev |
|
België/Belgique/Belgien |
Diploma van apotheker/Diplôme de pharmacien |
— De universiteiten/Les universities — De bevoegde Examencommissie van de Vlaamse Gemeenschap/Le Jury compétent d’enseignement de la Communauté française |
|
1.10.1987 |
|
България |
Диплома за висше образование на образователно-квалификационна степен „Магистър” по „Фармация” с професионална квалификация „Магистър-фармацевт” |
Университет |
|
1.1.2007 |
|
Česko |
Diplom o ukončení studia ve studijním programu farmacie (magistr, Mgr.) |
Farmaceutická fakulta univerzity v České republice |
|
1.5.2004 |
|
Danmark |
Bevis for kandidatuddannelsen i farmaci (cand.pharm.) |
Det Farmaceutiske Fakultet, Københavns Universitet |
|
1.10.1987 |
|
Bevis for kandidatuddannelsen i farmaci (cand.pharm.) |
Syddansk Universitet |
|||
|
Deutschland |
Zeugnis über die Staatliche Pharmazeutische Prüfung |
Zuständige Behörden |
|
1.10.1987 |
|
Eesti |
Diplom proviisori õppekava läbimisest Farmaatsiamagister Master of Science in Pharmacy (MSc) |
Tartu Ülikool |
|
1.5.2004 |
|
Ελλάς |
Άδεια άσκησης φαρμακευτικού επαγγέλματος |
— Περιφέρεια — Νομαρχιακή Αυτοδιοίκηση |
|
1.10.1987 |
|
España |
Título de Licenciado en Farmacia |
— Ministerio de Educación y Cultura |
|
1.10.1987 |
|
|
— El rector de una universidad |
|
|
|
|
Título de Graduado/a en Farmacia |
— El rector de una Universidad |
|
1.1.1986 |
|
|
France |
— Diplôme d’Etat de pharmacien — Diplôme d’Etat de docteur en pharmacie |
Universités |
|
1.10.1987 |
|
Hrvatska |
Diploma „magistar farmacije/magistra farmacije” |
— Farmaceutsko-biokemijski fakultet Sveučilišta u Zagrebu — Medicinski fakultet Sveučilišta u Splitu — Kemijsko-tehnološki fakultet Sveučilišta u Splitu |
|
1.7.2013 |
|
Ireland |
1. Certificate of Registered Pharmaceutical Chemist (1) Certificate of Registration as a Pharmacist (1) |
1. Cumann Cógaiseoirí na hEireann (Pharmaceutical Society of Ireland) |
|
1.10.1987 |
|
2. A degree in Pharmacy recognised by the Pharmaceutical Society of Ireland (2) |
2. Universities delivering degrees in pharmacy recognised by the Pharmaceutical Society of Ireland |
2. Notification from the Pharmaceutical Society of Ireland that the person named therein is the holder of a qualification appropriate for practicing as a pharmacist |
||
|
Italia |
Diploma o certificato di abilitazione all’esercizio della professione di farmacista ottenuto in seguito ad un esame di Stato |
Università |
|
1.11.1993 |
|
Κύπρος |
Πτυχίο Φαρμακευτικής |
Πανεπιστήμιο Frederick |
Βεβαίωση Επιτυχίας στις εξετάσεις για την Εγγραφή Φαρμακοποιού |
1.5.2004 |
|
Πανεπιστήμιο Λευκωσίας |
|
|||
|
Ευρωπαϊκό Πανεπιστήμιο Κύπρου |
|
|||
|
Latvija |
Farmaceita diploms |
Universitātes tipa augstskola |
|
1.5.2004 |
|
Veselības zinātņu maģistra grāds farmācijā |
Universitāte |
|||
|
Lietuva |
1. Aukštojo mokslo diplomas, nurodantis suteiktą vaistininko profesinę kvalifikaciją 2. Magistro diplomas (farmacijos magistro kvalifikacinis laipsnis ir vaistininko profesinė kvalifikacija) |
Universitetas |
|
1.5.2004 |
|
Luxembourg |
Diplôme d’Etat de pharmacien |
Jury d’examen d’Etat + visa du ministre de l’éducation nationale |
|
1.10.1987 |
|
Magyarország |
Okleveles gyógyszerész oklevél (magister pharmaciae, abbrev: mag. Pharm) |
Egyetem |
|
1.5.2004 |
|
Malta |
Lawrja fil-Farmaċija |
Università ta’ Malta |
|
1.5.2004 |
|
Nederland |
Getuigschrift van met goed gevolg afgelegd apothekersexamen |
Faculteit Farmacie |
|
1.10.1987 |
|
Master of Science Farmacie (6) |
||||
|
Österreich |
Staatliches Apothekerdiplom |
Österreichische Apothekerkammer |
|
1.10.1994 |
|
Polska |
Dyplom ukończenia studiów wyższych na kierunku farmacja z tytułem „magister farmacji” |
Szkoły wyższe |
|
1.5.2004 |
|
Portugal |
1 Licenciatura em Farmácia 2 Carta de curso de licenciatura em Ciências Farmacêuticas |
Instituição de Ensino Superior Universitário |
|
1.10.1987 |
|
3 Mestrado Integrado em Ciências Farmacêuticas |
1.1.2007 |
|||
|
România |
Diplomă de licență de farmacist Diploma de licență și master (5) |
Universități Ministerul Educației Nationale |
|
1.1.2007 |
|
Slovenija |
Diploma, s katero se podeljuje strokovni naziv „magister farmacije/magistra farmacije” |
Univerza |
Potrdilo o opravljenem strokovnem izpitu za poklic magister farmacije/magistra farmacije |
1.5.2004 |
|
Slovensko |
DIPLOM farmácia magister („Mgr.”) |
Univerzita |
|
1.5.2004 |
|
Suomi/Finland |
Proviisorin tutkinto/Provisorexamen |
Yliopisto |
|
1.10.1994 |
|
Sverige |
Apotekarexamen |
Universitet och högskolor |
|
1.10.1994 |
|
United Kingdom |
|
|
1.10.1987 |
|
|
2. A degree in pharmacy approved by either the General Pharmaceutical Council (formerly Royal Pharmaceutical Society of Great Britain) or the Pharmaceutical Society of Northern Ireland (4) (7) |
Universities delivering pharmacy degrees approved by the General Pharmaceutical Council (formerly Royal Pharmaceutical Society of Great Britain) or the Pharmaceutical Society of Northern Ireland |
Notification from the General Pharmaceutical Council or Pharmaceutical Society of Northern Ireland confirming successful completion of the approved pharmacy degree, 12 months practical training and a pass of the registration assessment. |
||
|
(1)
Kõnealune kvalifikatsiooni tõendav dokument tagab selle omaniku kvalifikatsiooni automaatse tunnustamise, kui see on välja antud liikmesriigi kodanikule, kes omandas kvalifikatsiooni Iirimaal.
(2)
Kõnealune teave kvalifikatsiooni tõendava dokumendi kohta lisati selle tagamiseks, et Iirimaal õpingud läbinutel oleks õigus automaatsele tunnustamisele, tarviduseta end Iirimaal registreerida. Sellistel puhkudel tõendab lisatud tunnistus kõigi kvalifikatsiooninõuete täitmist.
(3)
Kõnealune kvalifikatsiooni tõendav dokument tagab selle omaniku kvalifikatsiooni automaatse tunnustamise, kui see on välja antud liikmesriigi kodanikule, kes omandas kvalifikatsiooni Ühendkuningriigis.
(4)
Kõnealune teave kvalifikatsiooni tõendava dokumendi kohta lisati selle tagamiseks, et Ühendkuningriigis õpingud läbinutel oleks õigus kvalifikatsiooni automaatsele tunnustamisele, tarviduseta end registreerida. Sellistel puhkudel tõendab lisatud tunnistus kõigi kvalifikatsiooninõuete täitmist.
(5)
10. jaanuarist 2011.
(6)
1. septembrist 2002.
(7)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
||||
V.7. ARHITEKT
5.7.1. Artikli 46 kohaselt tunnustatud arhitekti kvalifikatsiooni tõendav dokument
|
Riik |
Kvalifikatsiooni tõendav dokument |
Väljaandev asutus |
Kvalifikatsiooni tõendavale dokumendile lisatav tunnistus |
Akadee-miline võrdlusaasta |
|
België/Belgique/Belgien |
1. Architect/Architecte |
— Nationale hogescholen voor architectuur/Ecoles nationales supérieures d’architecture |
Certificat de stage délivré par l’Ordre des Architectes/Stagegetuigschrift afgeleverd door de Orde van Architecten |
1988/1989 |
|
|
— Hogere-architectuur-instituten/Instituts supérieurs d’architecture (until 2007/2008) |
|||
|
|
— Provinciaal Hoger Instituut voor Architectuur te Hasselt/Ecole provinciale supérieure d’architecture de Hasselt |
|||
|
|
— Koninklijke Academies voor Schone Kunsten/Académies royales des Beaux-Arts |
|||
|
|
— Sint-Lucasscholen/Ecoles Saint-Luc |
|||
|
2. Burgerlijke ingenieur-architect/Ingénieur Civil Architecte |
— Faculteiten Toegepaste Wetenschappen van de Universiteiten/Facultés des sciences appliquées des universités (until 2007/2008) — „Faculté Polytechnique” van Mons (until 2007/2008) |
|||
|
|
3. Burgerlijk Ingenieur- Architect (Ir. Arch.) |
— Katholieke Universiteit Leuven, faculteit ingenieurswetenschappen (until 2007/2008) |
|
2004/2005 |
|
|
— Vrije Universiteit Brussel, faculteit ingenieurswetenschappen |
|||
|
|
4. Master en architecture |
— Instituts Supérieurs d’architecture (until 2009/2010) |
|
2008/2009 |
|
|
— Université de Liège (as of 2010/2011 until 2011/2012) |
|||
|
5. Master en architecture, à finalité spécialisée |
— Faculté d’architecture et d’urbanisme de l’Université de Mons (as of 2010/2011 until 2015/2016) |
|||
|
|
— Faculté d’Architecture, d’ingénierie architecturale, d’urbanisme de l’Université Catholique de Louvain (as of 2010/2011) |
|||
|
|
— Faculté d’architecture La Cambre-Horta de l’Université Libre de Bruxelles (as of 2010/2011) |
|||
|
|
6. Master en architecture, à finalité spécialisée (Art de bâtir et Urbanisme) |
— Université de Liège |
|
2012/2013 |
|
|
7. Master en architecture, à finalité spécialisée en art de bâtir |
— Faculté d’architecture et d’urbanisme de l’Université de Mons |
|
2016/2017 |
|
|
8. Master en architecture, à finalité spécialisée en urbanisme |
— Faculté d’architecture et d’urbanisme de l’Université de Mons |
|
2016/2017 |
|
|
9. Master en ingénieur civil architecte, à finalité spécialisée |
— Ecole Polytechnique de Louvain de l’Université Catholique de Louvain (until 2009/2010) |
|
2008/2009 |
|
|
|
— Faculté d’Architecture, d’ingénierie architecturale, d’urbanisme de l’Université Catholique de Louvain (as of 2010/2011) |
|
|
|
|
10. Master Ingénieur Civil Architecte, à finalité spécialisée |
— Faculté Polytechnique de Mons |
|
2008/2009 |
|
|
|
— Université de Mons, Faculté Polytechnique (as of 2009/2010) |
|
|
|
|
11. Master en ingénieur civil architecte, à finalité spécialisée/approfondie |
— Faculté des Sciences appliquées de l’Université de Liège |
|
2008/2009 |
|
България |
Магистър-Специалност aрхитектура |
— Университет по архитектура, строителство и геодезия - София, Архитектурен факултет |
Свидетелство, издадено от компетентната Камара на архитектите, удостоверяващо изпълнението на предпоставките, необходими за регистрация като архитект с пълна проектантска правоспособност в регистъра на архитектите |
2010/2011 |
|
|
— Варненски свободен университет „Черноризец Храбър”, Варна, Архитектурен факултет |
2007/2008 |
||
|
|
— Висше строително училище „Любен Каравелов”, Архитектурен факултет |
2009/2010 |
||
|
Česko |
Architektura a urbanismus |
— Fakulta architektury, České vysoké učení technické (ČVUT) v Praze |
Osvědčení o splnění kvalifikačních požadavků pro samostatný výkon profese architekta vydané Českou komorou architektů |
2007/2008 |
|
|
|
— Vysoké učení technické v Brně, Fakulta architektury |
|
|
|
|
Inženýr architekt (Ing.Arch.) |
— Technická univerzita v Liberci, Fakulta umění a architektury |
|
|
|
|
Magistr umění v oboru architektura (MgA.) |
— Vysoká škola uměleckoprůmyslová v Praze |
|
|
|
|
Magistr umění v oboru Architektonická tvorba, MgA |
— Akademie výtvarných umění v Praze |
2007/2008 |
|
|
|
Master of Architecture and Urbanism, Ing.arch. |
— Architectural Institute in Prague (ARCHIP) |
|
2015/2016 |
|
Danmark |
Bevis for kandidatuddannelsen i arkitektur (cand.arch.) |
— Kunstakademiets Arkitektskole i København |
|
1988/1989 |
|
— Arkitektskolen i Århus |
||||
|
Deutschland |
Diplom-Ingenieur, |
— Universitäten (Architektur/Hochbau) |
Bescheinigung einer zuständigen Architektenkammer über die Erfüllung der Qualifikationsvoraussetzungen im Hinblick auf eine Eintragung in die Architektenliste |
1988/1989 |
|
Diplom-Ingenieur Univ. |
— Technische Hochschulen (Architektur/Hochbau) |
|||
|
|
— Technische Universitäten (Architektur/Hochbau) |
|||
|
|
— Universitäten-Gesamthochschulen (Architektur/Hochbau) |
|||
|
|
— Hochschulen für bildende Künste |
|||
|
|
— Hochschulen für Künste |
|||
|
Diplom-Ingenieur, Diplom-Ingenieur FH |
— Fachhochschulen (Architektur/Hochbau) |
|||
|
|
— Universitäten-Gesamthochschulen (Architektur/Hochbau) bei entsprechenden Fachhochschulstudiengängen |
|||
|
|
Master of Arts - M.A. |
— Hochschule Bremen — University of applied Sciences, Fakultät Architektur, Bau und Umwelt — School of Architecture Bremen |
|
2003/2004 |
|
|
|
— Fachhochschule Münster (University of Applied Sciences) – Muenster School of Architecture |
|
2000/2001 |
|
|
|
— Georg-Simon-Ohm-Hochschule Nürnberg Fakultät Architektur |
|
2005/2006 |
|
|
|
— Hochschule Anhalt (University of Applied Sciences) Fachbereich Architektur, Facility Management und Geoinformation |
|
2010/2011 |
|
|
|
— Hochschule Regensburg (University of Applied Sciences), Fakultät für Architektur |
|
2007/2008 |
|
|
|
— Technische Universität München, Fakultät für Architektur |
|
2009/2010 |
|
|
|
— Hochschule Lausitz, Studiengang Architektur, Fakultät für Bauen „seit Juli 2013: Brandenburgische Technische Universität Cottbus-Senftenberg” |
|
2009/2010 |
|
|
|
— Fachhochschule Lübeck, University of Applied Sciences, Fachbereich Bauwesen |
|
2004/2005 |
|
|
|
— Fachhochschule für Technik und Wirtschaft Dresden, Fakultät Bauingenieurwesen/Architektur |
|
2005/2006 |
|
|
|
— Fachhochschule Erfurt/University of Applied Sciences |
|
2006/2007 |
|
|
|
— Hochschule Augsburg/Augsburg University of Applied Sciences |
|
2005/2006 |
|
|
|
— Hochschule Koblenz, Fachbereich Bauwesen |
|
2004/2005 |
|
|
|
— Hochschule München/Fakultät für Architektur |
|
2005/2006 |
|
|
|
— Hochschule für Technik Stuttgart, Fakultät Architektur und Gestaltung |
|
2005/2006 |
|
|
|
— SRH Hochschule Heidelberg |
|
2013/2014 |
|
|
|
— Staatliche Akademie der Bildenden Künste Stuttgart, Fachbereich Architektur |
|
2006/2007 |
|
|
|
— Hochschule Konstanz Technik, Wirtschaft und Gestaltung (HTWG) |
|
2014/2015 |
|
|
|
— Jade Hochschule Fachbereich Archtektur |
|
2016/2017 |
|
|
— Fachhochschule Potsdam, Fachbereich Architektur und Städtebau |
|
2016/2017 |
|
|
|
Master of Arts (in Kombination mit einem Bachelorabschluss in Architektur) |
Hochschule Trier Fachbereich Gestaltung - Fachrichtung Architektur |
|
2007/2008 |
|
|
Master of Engineering (in Kombination mit einem Bachelorabschluss in Engineering) |
Technische Hochschule Mittelhessen (University of Applied Sciences) Fachbereich Bauwesen |
|
2010/2011 |
|
|
Bachelor of Arts - B.A. |
— Hochschule Anhalt (University of Applied Sciences) Fachbereich Architektur, Facility Management und Geoinformation |
|
2010/2011 |
|
|
|
— Technische Universität München, Fakultät für Architektur |
|
2009/2010 |
|
|
|
— Alanus Hochschule für Kunst und Gesellschaft, Bonn |
|
2007/2008 |
|
|
|
— Hochschule Konstanz Technik, Wirtschaft und Gestaltung (HTWG) |
|
2014/2015 |
|
|
Bachelor of Sciences (B.Sc.) |
Hochschule Bochum, Fachbereich Architektur |
|
2003/2004 |
|
|
|
— Universität Stuttgart, Fakultät 1: Architektur und Stadtplanung |
|
2009/2010 |
|
|
Master of Science |
Technische Universität Braunschweig, Fakultät Architektur, Bauingenieurwesen und Umweltwissenschaften |
|
2007/2008 |
|
|
|
— Leibniz Universität Hannover, Fakultät für Architektur und Landschaft |
|
2011/2012 |
|
|
|
— Fachhochschule Aachen, Fachbereich Architektur |
|
2009/2010 |
|
|
|
— Universität Stuttgart, Architektur und Stadtplanung |
|
2013/2014 |
|
|
Master of Science (M.Sc.) in Kombination mit dem Bachelor of Science (B.Sc.) |
— Bauhaus-Universität Weimar |
|
2005/2006 |
|
|
|
— Bauhaus-Universität Weimar, Fakultät Architektur |
|
2008/2009 |
|
|
|
— Bauhaus-Universität Weimar, Fakultät Architektur und Urbanistik |
|
2013/2014 |
|
Eesti |
Arhitektuurimagister |
Eesti Kunstiakadeemia |
|
2006/2007 |
|
Ελλάς |
Δίπλωμα Αρχιτέκτονα - Μηχανικού |
— Εθνικό Μετσόβιο Πολυτεχνείο (ΕΜΠ), τμήμα αρχιτεκτόνων – μηχανικών |
Βεβαίωση που χορηγεί το Τεχνικό Επιμελητήριο Ελλάδας (ΤΕΕ) και η οποία επιτρέπει την άσκηση δραστηριοτήτων στον τομέα της αρχιτεκτονικής |
1988/1989 |
|
|
|
— Αριστοτέλειο Πανεπιστήμιο Θεσσαλονίκης (ΑΠΘ), τμήμα αρχιτεκτόνων – μηχανικών της Πολυτεχνικής σχολής |
|
|
|
|
|
— Πανεπιστήμιο Πατρών, τμήμα αρχιτεκτόνων - μηχανικών της Πολυτεχνικής σχολής |
2003/2004 |
|
|
|
|
— Πανεπιστήμιο Θεσσαλίας, Πολυτεχνική Σχολή, Τμήμα Αρχιτεκτόνων Μηχανικών |
|
1999/2000 |
|
|
|
— Δημοκρίτειο Πανεπιστήμιο Θράκης, Πολυτεχνική Σχολή, Τμήμα Αρχιτεκτόνων Μηχανικών |
|
1999/2000 |
|
|
|
— Πολυτεχνείο Κρήτης, Σχολή Αρχιτεκτόνων Μηχανικών |
|
2004/2005 |
|
España |
Título oficial de arquitecto |
Rectores de las universidades enumeradas a continuación: |
|
1988/1989 |
|
|
|
— Universidad politécnica de Cataluña, escuelas técnicas superiores de arquitectura de Barcelona o del Vallès |
|
|
|
|
|
— Universidad politécnica de Madrid, escuela técnica superior de arquitectura de Madrid |
|
|
|
|
|
— Escuela de Arquitectura de la Universidad de Las Palmas de Gran Canaria |
|
|
|
|
|
— Universidad politécnica de Valencia, escuela técnica superior de arquitectura de Valencia |
|
|
|
|
|
— Universidad de Sevilla, escuela técnica superior de arquitectura de Sevilla |
|
|
|
|
|
— Universidad de Valladolid, escuela técnica superior de arquitectura de Valladolid |
|
|
|
|
|
— Universidad de Santiago de Compostela, escuela técnica superior de arquitectura de La Coruña |
|
|
|
|
|
— Universidad del País Vasco, escuela técnica superior de arquitectura de San Sebastián |
|
|
|
|
|
— Universidad de Navarra, escuela técnica superior de arquitectura de Pamplona |
|
|
|
|
|
— Universidad de A Coruña |
|
1991/1992 |
|
|
|
— Universidad de Granada, Escuela Técnica Superior de Arquitectura de Granada |
|
1994/1995 |
|
|
|
— Universidad de Alicante, escuela politécnica superior de Alicante |
|
1997/1998 |
|
|
|
— Universidad Europea de Madrid |
|
1998/1999 |
|
|
|
— Universidad Ramón Llull, escuela técnica superior de arquitectura de La Salle |
|
|
|
|
|
— Universidad politécnica de Cataluña, escuela técnica superior de arquitectura de Barcelona |
|
1999/2000 |
|
|
|
— Universidad Alfonso X El Sabio, centro politécnico superior de Villanueva de la Cañada |
|
|
|
|
|
— Universidad de Alcalá (Escuela de Arquitectura) |
|
|
|
|
|
— Universidad Internacional de Cataluña, Escuela Técnica Superior de Arquitectura |
|
|
|
|
|
— Universidad S.E.K. de Segovia, centro de estudios integrados de arquitectura de Segovia |
|
|
|
|
|
— Universidad Camilo José Cela de Madrid |
|
2000/2001 |
|
|
|
— Universidad San Pablo CEU |
|
2001/2002 |
|
|
|
— Universidad CEU Cardenal Herrera, Valencia-Escuela Superior de Enseñanzas Técnicas |
|
2002/2003 |
|
|
|
— Universidad Rovira i Virgili |
|
2005/2006 |
|
|
|
— Universidad de Málaga. Escuela Técnica Superior de Arquitectura |
|
|
|
|
|
— Universidad de Girona. Escuela Politécnica Superior |
|
|
|
|
|
— Universidad Pontificia de Salamanca |
|
|
|
|
|
— Universidad Francisco de Vitoria |
|
2006/2007 |
|
|
|
— IE Universidad. Escuela Técnica Superior de Estudios Integrados de Arquitectura |
|
2009/2010 |
|
|
Título de Graduado/a en Arquitectura |
— IE Universidad, Escuela Técnica Superior de Estudios Integrados de Arquitectura |
|
2008/2009 |
|
|
|
— Universidad de Zaragoza. Escuela de Ingeniería y Arquitectura |
|
|
|
|
|
— Universidad Católica San Antonio de Murcia |
|
|
|
|
|
— Universidad Politécnica de Cartagena |
|
|
|
|
|
— Universidad Europea de Madrid |
|
2009/2010 |
|
|
|
— Universitat Internacional de Catalunya |
|
|
|
|
|
— Universidad San Jorge (Zaragoza) |
|
|
|
|
|
— Universidad de Navarra |
|
|
|
|
|
— Universidad de Girona. Escuela Politécnica Superior |
|
|
|
|
|
— Universitat Ramon Llull, la Salle |
|
|
|
|
|
— Universidad Alfonso X el Sabio |
|
|
|
|
|
— Universidad San Pablo CEU - Madrid |
|
2010/2011 |
|
|
|
— Universitat Politècnica de València |
|
|
|
|
|
— Universidad de A Coruña. Escuela Técnica Superior de Arquitectura de A Coruña |
|
|
|
|
|
— Universidad Rovira i Virgili |
|
|
|
|
|
— Universidad Cardenal Herrera CEU |
|
|
|
|
|
— Universidad Francisco de Vitoria |
|
|
|
|
|
— Universidad de Málaga. Escuela Técnica Superior de Arquitectura |
|
|
|
|
|
— Universidad de Las Palmas de Gran Canaria. Escuela de Arquitectura |
|
|
|
|
|
— Universidad de Castilla La Mancha. Escuela de Arquitectura |
|
|
|
|
|
— Universidad Camilo José Cela de Madrid |
|
|
|
|
|
— Universidad de Alicante, escuela politécnica superior de Alicante |
|
|
|
|
|
— Universidad de Sevilla, escuela técnica superior de arquitectura de Sevilla |
|
|
|
|
|
— Universitat Politècnica de Catalunya |
|
|
|
|
|
— Universidad de Valladolid - Escuela Técnica Superior de Arquitectura |
|
2010/2011 |
|
|
|
— Universidad de Alcalá (Escuela de Arquitectura) |
|
2015/2016 |
|
|
Graduado en fundamentos de la arquitectura + Máster en Arquitectura |
— Universidad Politécnica de Madrid. Escuela Técnica Superior de Arquitectura de Madrid |
|
2010/2011 |
|
|
|
— Universidad Antonio de Nebrija |
|
2011/2012 |
|
|
|
— Escuela Técnica Superior de Arquitectura - Universidad del Pais Vasco/Euskal Herriko Unibertsitatea |
|
|
|
|
|
— Universidad Europea de Madrid |
|
|
|
|
|
— Universidad Politécnica de Valencia. Escuela Técnica Superior de Arquitectura |
|
2014/2015 |
|
|
|
— Universidad de Alicante, escuela politécnica superior de Alicante |
|
|
|
|
|
— Universidad de Alcalá de Henares. Escuela Politécnica de Alcalá de Henares |
|
2015/2016 |
|
|
|
— Universidad Cardenal Herrera CEU |
|
2016/2017 |
|
|
|
— Universidad Europea de Valencia |
|
2013/2014 |
|
|
|
— Universidad Europea de Canarias |
|
2012/2013 |
|
|
|
— Universidad de Sevilla, Escuela Técnica Superior de Arquitectura |
|
2013/2014 |
|
|
|
— Universidad Rey Juan Carlos |
|
2011/2012 |
|
|
|
— Universidad de Valladolid - Escuela Técnica Superior de Arquitectura |
|
2015/2016 |
|
|
Graduado en Estudios de Arquitectura + Máster Universitario en Arquitectura |
— Universidad de Zaragoza, Escuela de Ingeniería y Arquitectura |
|
2011/2012 |
|
|
|
— Universidad de A Coruña. Escuela Técnica Superior de Arquitectura de A Coruña |
|
2015/2016 |
|
|
|
— Universidad Politécnica de Catalunya |
|
2014/2015 |
|
|
|
— Universidad de Navarra |
|
2017/2018 |
|
|
Graduado en Arquitectura + Máster Universitario en Arquitectura |
— Universidad de Granada |
|
2010/2011 |
|
France |
1. Diplôme d’architecte DPLG, y compris dans le cadre de la formation professionnelle continue et de la promotion sociale. |
1. Le ministre chargé de l’architecture |
|
1988/1989 |
|
|
2. Diplôme d’architecte ESA |
2. Ecole spéciale d’architecture de Paris |
|
|
|
|
3. Diplôme d’architecte ENSAIS |
3. Ecole nationale supérieure des arts et industries de Strasbourg, section architecture |
|
|
|
|
4. Diplôme d’Etat d’architecte (DEA) |
4. Ecole Nationale Supérieure d’Architecture et de Paysage de Bordeaux (Ministère chargé de l’architecture et Ministère chargé de l’enseignement supérieur) |
Habilitation de l’architecte diplômé d’Etat à l’exercice de la maîtrise d’œuvre en son nom propre (HMONP) (Ministère chargé de l’architecture) |
2005/2006 |
|
|
|
Ecole Nationale Supérieure d’Architecture de Bretagne (Ministère chargé de l’architecture et Ministère chargé de l’enseignement supérieur |
2005/2006 |
|
|
|
|
Ecole nationale supérieure d’architecture de Clermont-Ferrand (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur) |
2004/2005 |
|
|
|
|
Ecole nationale supérieure d’architecture de Grenoble (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur) |
2004/2005 |
|
|
|
|
Ecole nationale supérieure d’architecture et de paysage de Lille (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur) |
2004/2005 |
|
|
|
|
Ecole nationale supérieure d’architecture de Lyon (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur) |
2004/2005 |
|
|
|
|
Ecole nationale supérieure d’architecture de Marne La Vallée (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur) |
2004/2005 |
|
|
|
|
Ecole nationale supérieure d’architecture de Marseille (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur) |
2005/2006 |
|
|
|
|
Ecole nationale supérieure d’architecture de Montpellier (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur) |
2004/2005 |
|
|
|
|
Ecole nationale supérieure d’architecture de Nancy (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur) |
2004/2005 |
|
|
|
|
Ecole nationale supérieure d’architecture de Nantes (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur) |
2005/2006 |
|
|
|
|
Ecole nationale supérieure d’architecture de Normandie (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur) |
|
2004/2005 |
|
|
|
Ecole nationale supérieure d’architecture de Paris-Belleville (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur) |
|
2005/2006 |
|
|
|
Ecole nationale supérieure d’architecture de Paris-La Villette (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur) |
|
2006/2007 |
|
|
|
Ecole nationale supérieure d’architecture de Paris Malaquais (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur) |
|
2005/2006 |
|
|
|
Ecole nationale supérieure d’architecture de Paris Val-de-Seine (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur) |
|
2004/2005 |
|
|
|
Ecole nationale supérieure d’architecture de Saint-Etienne (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur) |
|
2004/2005 |
|
|
|
Ecole nationale supérieure d’architecture de Strasbourg (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur) |
|
2005/2006 |
|
|
|
Ecole nationale supérieure d’architecture de Toulouse (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur) |
|
2004/2005 |
|
|
|
Ecole nationale supérieure d’architecture de Versailles (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur) |
|
2004/2005 |
|
|
Diplôme d’Etat d’architecte (DEA), dans le cadre de la formation professionnelle continue |
Ecole nationale supérieure d’architecture de Lyon (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur) |
|
2006/2007 |
|
|
|
Ecole nationale supérieure d’architecture de Marseille (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur) |
|
2006/2007 |
|
|
|
Ecole nationale supérieure d’architecture de Montpellier (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur) |
|
2006/2007 |
|
|
|
Ecole nationale supérieure d’architecture de Nantes (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur) |
|
2006/2007 |
|
|
|
Ecole nationale supérieure d’architecture de Strasbourg (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur) |
|
2006/2007 |
|
|
5. Diplôme d’études de l’école spéciale d’architecture Grade 2 équivalent au diplôme d’Etat d’architecte |
5. Ecole spéciale d’architecture (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur) |
Diplôme d’architecte de l’ESA habilitant à exercer la maitrise d’œuvre en son nom propre, équivalent à l’habilitation de l’architecte diplômé d’Etat à l’exercice de la maîtrise d’œuvre en son nom propre, reconnu par le Ministère chargé de l’architecture |
2006/2007 |
|
|
6. Diplôme d’architecte INSA de Strasbourg équivalent au diplôme d’Etat d’architecte conférant le grade de master (parcours architecte) |
6. Institut national des sciences appliquées de Strasbourg (INSA) (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur) |
Habilitation de l’architecte de l’INSA à exercer la maîtrise d’œuvre en son nom propre équivalent à l’HMONP, reconnue par le ministère chargé de l’architecture |
2005/2006 |
|
|
Diplôme d’architecte INSA de Strasbourg équivalent au diplôme d’Etat d’architecte conférant le grade de master (parcours d’architecte pour ingénieur) |
Institut national des sciences appliquées de Strasbourg (INSA) (Ministère chargé de l’architecture et ministère chargé de l’enseignement supérieur) |
Habilitation de l’architecte de l’INSA à exercer la maîtrise d’œuvre en son nom propre équivalent à l’HMONP, délivrée par le ministère chargé de l’architecture |
2005/2006 |
|
Hrvatska |
Magistar/Magistrica inženjer/inženjerka arhitekture i urbanizma |
Sveučilište u Zagrebu, Arhitektonski fakultet |
Diploma; Dopunska isprava o studiju; Potvrda HKA da podnositelj zahtjeva ispunjava kvalifikacijske uvjete |
2005/2006 |
|
|
|
|
|
|
|
|
Magistar/magistra inženjer/inženjerka arhitekture i urbanizma |
Sveučilište u Splitu – Fakultet građevinarstva, arhitekture i geodezije |
Potvrda Hrvatske komore arhitekata da podnositelj zahtjeva zadovoljava uvijete za upis u komoru. |
2016/2017 |
|
Ireland |
1. Degree of Bachelor of Architecture (B.Arch. NUI) |
1. National University of Ireland to architecture graduates of University College Dublin |
Certificate of fulfilment of qualifications requirements for professional recognition as an architect in Ireland issued by the Royal Institute of Architects of Ireland (RIAI) |
1988/1989 |
|
|
2. Degree of Bachelor of Architecture (B.Arch.) (Previously, until 2002 – Degree standard diploma in architecture (Dip. Arch)) |
2. Technological University Dublin (Previously, until 2019 – Dublin Institute of Technology, Bolton Street, Dublin (College of Technology, Bolton Street, Dublin)) |
|
|
|
|
3. Certificate of associateship (ARIAI) |
3. Royal Institute of Architects of Ireland |
|
|
|
|
4. Certificate of membership (MRIAI) |
4. Royal Institute of Architects of Ireland |
|
|
|
|
5. Degree of Bachelor of Architecture (Honours) (B.Arch. (Hons) UL) |
5. University of Limerick |
2005/2006 |
|
|
|
6. Degree of Bachelor of Architecture (Honours) (B.Arch. (Hons) WIT) |
6. Waterford Institute of Technology |
2005/2006 |
|
|
|
7. Master of Architecture (M.Arch) |
7. University College Cork and the Cork Institute of Technology through the Cork Centre for Architectural Education |
|
2006/2007 |
|
|
8. Master of Architecture (March) |
8. University College Dublin |
|
2007/2008 |
|
Italia (1) |
Laurea in architettura |
— Università di Camerino |
Diploma di abilitazione all’esercizio indipendente della professione che viene rilasciato dal ministero della Pubblica istruzione (ora Ministero dell’istruzione, dell’università e della ricerca) dopo che il candidato ha sostenuto con esito positivo l’esame di Stato davanti ad una commissione competente |
1988/1989 |
|
|
— Università di Catania – Sede di Siracusa |
|||
|
|
— Università di Chieti |
|||
|
|
— Università di Ferrara |
|||
|
|
— Università di Firenze |
|||
|
|
— Università di Genova |
|||
|
|
— Università di Napoli Federico II |
|||
|
|
— Università di Napoli II |
|||
|
|
— Università di Palermo |
|||
|
|
— Università di Parma |
|||
|
|
— Università di Reggio Calabria |
|||
|
|
— Università di Roma „La Sapienza” |
|||
|
|
— Università di Roma III |
|||
|
|
— Università di Trieste |
|||
|
|
— Politecnico di Bari |
|||
|
|
— Politecnico di Milano |
|||
|
|
— Politecnico di Torino |
|||
|
|
— Istituto universitario di architettura di Venezia |
|||
|
|
|
— Università degli Studi „Mediterranea” di Reggio Calabria |
2000/2001 |
|
|
|
Laurea in ingegneria edile – architettura |
— Università dell’Aquila |
|
1998/1999 |
|
|
— Università di Pavia |
|||
|
|
— Università di Roma „La Sapienza” |
|||
|
|
Laurea specialistica in ingegneria edile – architettura |
— Università dell’Aquila |
|
2000/2001 |
|
|
— Università di Pavia |
|||
|
|
— Università di Roma „La Sapienza” |
|||
|
|
— Università di Ancona |
|||
|
|
— Università di Basilicata – Potenza |
|||
|
|
— Università di Pisa |
|||
|
|
— Università di Bologna |
|||
|
|
— Università di Catania |
|||
|
|
— Università di Genova |
|||
|
|
— Università di Palermo |
|||
|
|
— Università di Napoli Federico II |
|||
|
|
— Università di Roma – Tor Vergata |
|||
|
|
— Università di Trento |
|||
|
|
— Politecnico di Bari |
|||
|
|
— Politecnico di Milano |
|||
|
|
|
— Università degli studi di Brescia |
|
2001/2002 |
|
|
|
— Università degli Studi di Cagliari |
|
|
|
|
|
— Università Politecnica delle Marche |
|
2002/2003 |
|
|
|
— Università degli studi della Calabria |
|
2003/2004 |
|
|
|
— Università degli studi di Salerno |
|
2005/2006 |
|
|
Laurea magistrale in ingegneria edile – architettura |
— Università dell’Aquila |
|
2004/2005 |
|
— Università di Pavia |
||||
|
|
— Università di Roma „La Sapienza” |
|||
|
|
— Università di Pisa |
|||
|
|
— Università di Bologna |
|||
|
|
— Università di Catania |
|||
|
|
— Università di Genova |
|||
|
|
— Università di Palermo |
|||
|
|
— Università di Napoli Federico II |
|||
|
|
— Università di Roma – Tor Vergata |
|||
|
|
— Università di Trento |
|||
|
|
— Politecnico di Bari |
|||
|
|
— Politecnico di Milano |
|||
|
|
|
— Università degli studi di Salerno |
|
2010/2011 |
|
|
|
— Università degli studi della Calabria |
|
2004/2005 |
|
|
|
— Università degli studi di Brescia |
|
2004/2005 |
|
|
|
— Università Politecnica delle Marche |
|
2004/2005 |
|
|
|
— Università degli Studi di Perugia |
|
2006/2007 |
|
|
|
— Università degli Studi di Padova |
|
2008/2009 |
|
|
|
— Università degli Studi di Genova |
|
2014/2015 |
|
|
Laurea specialistica quinquennale in Architettura |
— Prima Facoltà di Architettura dell’Università di Roma „La Sapienza” |
|
1998/1999 |
|
|
|
— Università di Ferrara |
|
1999/2000 |
|
|
— Università di Genova |
|||
|
|
— Università di Palermo |
|||
|
|
— Politecnico di Milano |
|||
|
|
— Politecnico di Bari |
|||
|
|
|
— Università di Firenze |
|
2001/2002 |
|
|
Laurea magistrale quinquennale in Architettura |
— Prima Facoltà di Architettura dell’Università di Roma „La Sapienza” |
|
2004/2005 |
|
|
— Università di Ferrara |
|||
|
|
— Università di Genova |
|||
|
|
— Università di Palermo |
|||
|
|
— Politecnico di Bari |
|||
|
|
— Università di Firenze |
|||
|
|
— Politecnico di Milano |
|||
|
|
Laurea specialistica in architettura (Progettazione architettonica) |
— Università di Roma Tre |
|
2001/2002 |
|
|
|
— Università degli Studi di Napoli „Federico II” |
|
2005/2006 |
|
|
Laurea magistrale in architettura (Progettazione architettonica) |
Università di Roma Tre |
|
2004/2005 |
|
|
Laurea specialistica in Architettura |
— Università di Napoli II |
|
2001/2002 |
|
|
— Politecnico di Milano II |
|||
|
|
— Facoltà di architettura dell’Università degli Studi G. D’Annunzio di Chieti-Pescara |
|||
|
|
— Facoltà di architettura, Pianificazione e Ambiente del Politecnico di Milano |
|||
|
|
— Facoltà di Architettura dell’Università degli studi di Trieste |
|||
|
|
— Facoltà di Architettura di Siracusa, Università di Catania |
|||
|
|
— Facoltà di architettura, Università degli Studi di Parma |
|||
|
|
— Facoltà di Architettura, Università di Bologna |
|||
|
|
|
— Università IUAV di Venezia |
|
2002/2003 |
|
|
|
— Politecnico di Torino |
|
|
|
|
|
— Facoltà di Architettura Valle Giulia, Università degli Studi di Roma „La Sapienza” |
|
2004/2005 |
|
|
— Università degli Studi di Camerino |
|||
|
|
— Università di Napoli Federico II |
|||
|
|
— Università degli Studi „Mediterranea” di Reggio Calabria |
|||
|
|
|
— Università degli Studi di Sassari |
|
2005/2006 |
|
|
Laurea Specialistica in Architettura (Progettazione Urbanistica) |
— Università degli Studi „Mediterranea” di Reggio Calabria |
|
2005/2006 |
|
|
Laurea Specialistica in Progettazione dell’Architettura |
— Università di Firenze |
|
2001/2002 |
|
|
Laurea magistrale in Architettura |
— Politecnico di Milano II |
|
2004/2005 |
|
|
— Università di Napoli II |
|||
|
|
— Università di Napoli Federico II |
|||
|
|
— Facoltà di architettura dell’Università degli Studi G. D’Annunzio di Chieti-Pescara |
|||
|
|
— Facoltà di architettura, Pianificazione e Ambiente del Politecnico di Milano |
|||
|
|
— Università IUAV di Venezia |
|||
|
|
— Facoltà di Architettura, Università di Bologna |
|||
|
|
— Facoltà di Architettura di Siracusa, Università di Catania |
|||
|
|
— Facoltà di architettura, Università degli Studi di Parma |
|||
|
|
— Facoltà di architettura dell’Università degli Studi di Trieste |
|||
|
|
|
— Università degli Studi di Trieste |
|
2014/2015 |
|
|
|
— Università degli Studi di Camerino |
|
2006/2007 |
|
|
|
— Università degli Studi di Enna „Kore” |
|
2004/2005 |
|
|
|
— Università degli Studi di Firenze |
|
2008/2009 |
|
|
— Università degli Studi di Cagliari |
|||
|
|
|
— Università degli Studi di Udine |
|
2009/2010 |
|
|
— Università degli Studi „Mediterranea” di Reggio Calabria |
|||
|
|
|
— Università degli Studi di Sassari |
|
2010/2011 |
|
|
|
— Università degli Studi della Basilicata |
|
|
|
|
|
— Università degli Studi di Genova |
|
2014/2015 |
|
|
Laurea specialistica in architettura -progettazione architettonica e urbana (13) |
Facoltà „Ludovico Quaroni” dell’Università degli Studi „La Sapienza” di Roma |
|
2000/2001 |
|
|
Laurea Magistrale in architettura -progettazione architettonica e urbana (13) |
Facoltà „Ludovico Quaroni” dell’Università degli Studi „La Sapienza” di Roma |
|
2004/2005 |
|
|
Laurea Specialistica in Architettura (Progettazione Urbana) |
Università di Roma Tre |
|
2001/2002 |
|
|
Laurea Magistrale in Architettura (Progettazione Urbana) |
Università di Roma Tre |
|
2004/2005 |
|
|
Laurea Specialistica in Architettura (Progettazione urbana e territoriale) |
Politecnico di Torino |
|
2002/2003 |
|
|
Laurea Specialistica in architettura (Architettura delle costruzioni) |
Politecnico di Milano (Facoltà di Architettura civile) |
|
2001/2002 |
|
|
Laurea magistrale in architettura (Architettura delle costruzioni) |
Politecnico di Milano (Facoltà di Architettura civile) |
|
2004/2005 |
|
|
Laurea Specialistica Architettura delle Costruzioni |
Università degli Studi di Cagliari |
|
2005/2006 |
|
|
Laurea Specialistica in Architettura (Restauro) |
— Facoltà di architettura di Valle Giulia dell’Università degli Studi „La Sapienza” di Roma |
|
2004/2005 |
|
|
|
— Università degli Studi di Roma Tre - Facoltà di Architettura |
|
2001/2002 |
|
|
|
— Università degli Studi di Napoli „Federico II” |
|
2005/2006 |
|
|
Laurea Magistrale in Architettura (Restauro) |
— Facoltà di architettura di Valle Giulia dell’Università degli Studi „La Sapienza” di Roma |
|
2004/2005 |
|
|
|
— Università degli Studi di Roma Tre - Facoltà di Architettura |
|
2009/2010 |
|
|
|
— Università degli Studi di Napoli „Federico II” |
|
2004/2005 |
|
|
Laurea Specialista in Architettura (costruzione) |
Politecnico di Torino |
|
2002/2003 |
|
|
Laurea Specialistica in Architettura (Restauro e Valorizzazione) |
Politecnico di Torino |
|
2005/2006 |
|
|
Laurea Specialistica in Architettura (Ambiente e Paesaggio) |
Politecnico di Torino |
|
2005/2006 |
|
|
Laurea Specialistica in Architettura (Nuove Qualità delle Costruzioni e dei Contesti) |
Università degli Studi della Campania „Luigi Vanvitelli” (Seconda Università degli Studi di Napoli) (2) |
|
2007/2008 |
|
|
Laurea Magistrale in Architettura e Ingegneria Edile |
Università degli Studi della Campania „Luigi Vanvitelli” (Seconda Università degli Studi di Napoli) (2) |
|
2009/2010 |
|
|
Laurea Magistrale in Architettura e Progetto dell’Ambiente Urbano |
Università degli Studi della Campania „Luigi Vanvitelli” (Seconda Università degli Studi di Napoli) (2) |
|
2009/2010 |
|
|
Laurea Magistrale in Architettura - Progettazione degli Interni e per l’Autonomia |
Università degli Studi della Campania „Luigi Vanvitelli” (Seconda Università degli Studi di Napoli) (2) |
|
2011/2012 |
|
|
Laurea Specialistica Progettazione delle Scenografie, degli allestimenti e delle Architetture di Interno (3) |
Università degli Studi di Roma „La Sapienza” |
|
2002/2003 |
|
Laurea Specialistica Architettura e Restauro (4) |
|
|||
|
Laurea Specialistica Architettura e Progettazione Urbana (5) |
|
|||
|
Laurea Specialistica Architettura, Progettazione Strutturale e Riabilitazione (6) |
|
|||
|
|
Laurea Specialistica Architettura, Progettazione Strutturale e Riabilitazione (7) |
|
|
2005/2006 |
|
Laurea Specialistica Restauro dell’Architettura (8) |
|
|||
|
|
Laurea Specialistica Architettura - Restauro dell’Architettura (9) |
|
|
2005/2006 |
|
|
Laurea Magistrale in Architettura - Progettazione architettonica |
Università degli Studi di Napoli „Federico II” |
|
2004/2005 |
|
|
|
— Politecnico di Torino |
|
2013/2014 |
|
|
Laurea Magistrale in Architettura e Città, Valutazione e progetto |
Università degli Studi di Napoli „Federico II” |
|
2004/2005 |
|
|
Laurea Specialistica in Architettura e Città, Valutazione e progetto |
Università degli Studi di Napoli „Federico II” |
|
2007/2008 |
|
|
Laurea Magistrale in Architettura - Arredamento e Progetto |
Università degli Studi di Napoli „Federico II” |
|
2008/2009 |
|
|
Laurea Magistrale in Architettura Manutenzione e Gestione |
Università degli Studi di Napoli „Federico II” |
|
2008/2009 |
|
|
Laurea Magistrale Architettura - Interni e Allestimenti (10) |
Università degli Studi di Roma „La Sapienza” |
|
2009/2010 |
|
Laurea Magistrale Architettura - Restauro dell’Architettura (11) |
|
|||
|
Laurea Magistrale Architettura – Costruzione (12) |
|
|||
|
|
Laurea Magistrale in Architettura Costruzione Città |
Politecnico di Torino |
|
2010/2011 |
|
|
Laurea Magistrale in Architettura per il Progetto Sostenibile |
Politecnico di Torino |
|
2010/2011 |
|
|
Laurea Magistrale in Architettura per il Restauro e la Valorizzazione del Patrimonio |
Politecnico di Torino |
|
2010/2011 |
|
|
Laurea Magistrale Architettura per la Sostenibilità |
Politecnico di Torino |
|
2010/2011 |
|
|
Laurea Magistrale Architettura per l’Ambiente Costruito |
Politecnico di Torino |
|
2010/2011 |
|
|
Laurea Magistrale in Architettura e Culture del Progetto |
Università IUAV di Venezia |
|
2013/2014 |
|
|
Laurea Magistrale in Architettura e Innovazione |
Università IUAV di Venezia |
|
2013/2014 |
|
|
Laurea Magistrale in Architettura per il Nuovo e l’Antico |
Università IUAV di Venezia |
|
2013/2014 |
|
|
Laurea Magistrale in Architettura - Restauro |
Università degli Studi „Mediterranea” di Reggio Calabria |
|
2013/2014 |
|
|
Laurea Magistrale Sustainable Architecture and Landscape Design – Architettura Sostenibile e Progetto del Paesaggio |
Politecnico di Milano |
|
2015/2016 |
|
|
Laurea Magistrale Architectural Design and History – Progettazione Architettonica e Storia |
|
|
2015/2016 |
|
|
Laurea Magistrale Architettura e Disegno Urbano |
|
|
2017/2018 |
|
|
Laurea Magistrale Architettura-Ambiente Costruito-Interni |
|
|
2017/2018 |
|
Κύπρος |
Δίπλωμα Αρχιτέκτονα - Μηχανικού στην αρχιτεκτονική |
— Πανεπιστήμιο Κύπρου |
Βεβαίωση που εκδίδεται από το Επιστημονικό και Τεχνικό Επιμελητήριο Κύπρου (ΕΤΕΚ) η οποία επιτρέπει την άσκηση δραστηριοτήτων στον τομέα της αρχιτεκτονικής |
2005/2006 |
|
|
Professional Diploma in Architecture |
— University of Nicosia |
2006/2007 |
|
|
|
Δίπλωμα Αρχιτεκτονικής (5 έτη) |
— Frederick University, Σχολή Αρχιτεκτονικής, Καλών και Εφαρμοσμένων Τεχνών του Πανεπιστημίου Frederick |
2008/2009 |
|
|
|
Δίπλωμα Αρχιτέκτονα Μηχανικού (5 ετούς φοίτησης) |
— Frederick University, Σχολή Αρχιτεκτονικής, Καλών και Εφαρμοσμένων Τεχνών του Πανεπιστημίου Frederick |
2008/2009 |
|
|
|
Δίπλωμα Αρχιτέκτονα Μηχανικού (5 ετούς φοίτησης) |
Frederick University, Πολυτεχνική Σχολή, Τμήμα Αρχιτεκτόνων Μηχανικών του Πανεπιστημίου Frederick |
|
2014/2015 |
|
Latvija |
Arhitekta diploms |
Rīgas Tehniskā universitāte |
Latvijas Arhitektu savienības sertificēšanas centra Arhitekta prakses sertifikāts |
2007/2008 |
|
|
Profesionālais maģistra grāds arhitektūrā, Arhitekta profesionālā kvalifikācija |
Biznesa, mākslas un tehnoloģiju augstskola „RISEBA” |
|
2016/2017 |
|
Lietuva |
Bakalauro diplomas (Architektūros bakalauras) |
— Kauno technologijos universitetas |
Architekto kvalifikacijos atestatas (Atestuotas architektas) |
2007/2008 |
|
|
— Vilniaus Gedimino technikos universitetas |
|
||
|
|
— Vilniaus dailės akademija |
|
||
|
|
Magistro diplomas (Architektūros magistras) |
— Kauno technologijos universitetas |
|
|
|
|
— Vilniaus Gedimino technikos universitetas |
|
||
|
|
— Vilniaus dailės akademija |
|
||
|
|
Magistro diplomas (Architektūros magistras) |
— Kauno technologijos universitetas |
|
2016/2017 |
|
|
— Vilniaus Gedimino technikos universitetas |
|
|
|
|
|
— Vilniaus dailės akademija |
|
|
|
|
Luxembourg |
Master en Architecture |
Université du Luxembourg |
|
2017/2018 |
|
Magyarország |
Okleveles épitészmérnök MSc |
— Budapesti Müszaki és Gazdaságtudományi Egyetem - Épitészmérnöki Kar |
A területi illetékes építészkamara hatósági bizonyítványa a szakmagyakorlási jogosultságról. |
2007/2008 |
|
|
Okleveles épitészmérnök |
— Széchenyi István Egyetem, Györ – Müszaki Tudományi Kar |
2007/2008 |
|
|
|
Okleveles építészmérnök |
— Pécsi Tudományegyetem – Pollack Mihály Műszaki Kar |
|
2007/2008 |
|
Malta |
Lawrja ta’ Baċellerat fl-Inġinerija u l-Arkitettura (Unuri) |
Università ta’ Malta |
Warrant b’titlu ta’ „Perit” maħruġ mill-Bord tal-Warrants |
2007/2008 |
|
Nederland |
1. Het getuigschrift van het met goed gevolg afgelegde doctoraal examen van de studierichting bouwkunde, afstudeerrichting architectuur |
1. Technische Universiteit te Delft |
Verklaring van de Stichting Bureau Architectenregister die bevestigt dat de opleiding voldoet aan de normen van artikel 46. As of 2014/2015: Verklaring van Bureau Architectenregister die bevestigt dat aan de eisen voor de beroepskwalificatie van architect is voldaan |
1988/1989 |
|
|
Master of Science in Architecture, Urbanism & Building Sciences variant Architecture |
Technische Universiteit Delft, Faculteit Bouwkunde |
2002/2003 |
|
|
|
2. Het getuigschrift van het met goed gevolg afgelegde doctoraal examen van de studierichting bouwkunde, differentiatie architectuur en urbanistiek |
2. Technische Universiteit te Eindhoven |
|
|
|
|
Master of Science in Architecture, Building and Planning (specialisatie: Architecture) |
Technische Universiteit Eindhoven |
2002/2003 |
|
|
|
3. Het getuigschrift hoger beroepsonderwijs, op grond van het met goed gevolg afgelegde examen verbonden aan de opleiding van de tweede fase voor beroepen op het terrein van de architectuur, afgegeven door de betrokken examencommissies van respectievelijk |
— de Amsterdamse Hogeschool voor de Kunsten te Amsterdam |
1988/1989 |
|
|
|
|
— de Hogeschool Rotterdam en omstreken te Rotterdam |
|
|
|
|
— de Hogeschool Katholieke Leergangen te Tilburg |
|
||
|
|
— de Hogeschool voor de Kunsten te Arnhem |
|
||
|
|
— de Rijkshogeschool Groningen te Groningen |
|
||
|
|
— de Hogeschool Maastricht te Maastricht |
|
||
|
|
Master of Architecture |
ArtEZ hogeschool voor de kunsten/ArtEZ Academie van Bouwkunst |
2003/2004 |
|
|
|
|
Amsterdamse Hogeschool voor de Kunsten/Academie van Bouwkunst Amsterdam |
|
|
|
|
|
Hanze Hogeschool Groningen/Academie van Bouwkunst Groningen |
|
|
|
|
|
Hogeschool Rotterdam/Rotterdamse Academie van Bouwkunst |
|
|
|
|
|
Fontys Hogeschool voor de Kunsten/Academie voor Architectuur en Stedenbouw in Tilburg |
|
|
|
|
Master of Science |
ArtEZ hogeschool voor de kunsten/ArtEZ Academie van Bouwkunst |
|
2015/2016 |
|
|
|
Amsterdamse Hogeschool voor de Kunsten/Academie van Bouwkunst Amsterdam |
|
|
|
|
|
Hanze Hogeschool Groningen/Academie van Bouwkunst Groningen |
|
|
|
|
|
Hogeschool Rotterdam/Rotterdamse Academie van Bouwkunst |
|
|
|
|
|
Fontys Hogeschool voor de Kunsten/Academie voor Architectuur en Stedenbouw in Tilburg |
|
|
|
Österreich |
1. Diplom-Ingenieur, Dipl.-Ing. |
1. Technische Universität Graz (Erzherzog-Johann-Universität Graz) |
Bescheinigung des Bundesministers für Wissenschaft, Forschung und Wirtschaft über die Erfüllung der Voraussetzung für die Eintragung in die Architektenkammer/Bescheinigung einer Bezirksverwaltungsbehörde über die Ausbildung oder Befähigung, die zur Ausübung des Baumeistergewerbes (Berechtigung für Hochbauplanung) berechtigt |
1998/1999 |
|
|
2. Diplom-Ingenieur, Dipl.-Ing. |
2. Technische Universität Wien |
|
|
|
|
3. Diplom-Ingenieur, Dipl.-Ing. |
3. Universität Innsbruck (Leopold-Franzens-Universität Innsbruck) |
|
|
|
|
4. Magister der Architektur, Magister architecturae, Mag. Arch. |
4. Universität für Angewandte Kunst in Wien |
|
|
|
|
5. Magister der Architektur, Magister architecturae, Mag. Arch. |
5. Akademie der Bildenden Künste in Wien |
|
|
|
|
6. Magister der Architektur, Magister architecturae, Mag. Arch. |
6. Universität für künstlerische und industrielle Gestaltung in Linz |
|
|
|
|
7. Bachelor of Science in Engineering (BSc) (aufgrund eines Bachelorstudiums), Diplom-Ingenieur/in (Dipl.-Ing. oder DI) für technisch-wissenschaftlich Berufe (aufgrund eines Bachelor- und eines Masterstudiums entspricht MSc) |
7. Fachhochschule Kärnten |
2004/2005 |
|
|
|
8. Diplom-Ingenieur, Dipl.-Ing. |
8. Universität Innsbruck (Leopold-Franzens- Universität Innsbruck) |
2008/2009 |
|
|
|
9. Diplom-Ingenieur, Dipl.-Ing. |
9. Technische Universität Graz (Erzherzog-Johann- Universität Graz) |
2008/2009 |
|
|
|
10. Diplom-Ingenieur, Dipl.-Ing. |
10. Technische Universität Wien |
2006/2007 |
|
|
|
11. Master of Architecture (MArch) (aufgrund eines Bachelor- und eines Masterstudiums entspricht MSc) |
11. Universität für künstlerische und industrielle Gestaltung Linz |
|
2008/2009 |
|
|
|
11. Akademie der bildenden Künste Wien |
|
2008/2009 |
|
|
12. Masterstudium der Architektur |
12. Universität für angewandte Kunst Wien |
|
2011/2012 |
|
|
13. BA-Studiengang Bauplanung u. Bauwirtschaft Studienzweig Architektur u. MA-Studiengang Architektur |
13. Fachhochschule Joanneum Graz |
|
2015/2016 |
|
|
14. Bachelorstudiengang „Green Building” und Masterstudiengang „Architektur - Green Building” |
14. Fachhochschule Campus Wien |
|
2016/2017 |
|
Polska |
magister inżynier architekt (mgr inż. arch.) |
— Politechnika Białostocka |
Zaświadczenie o członkostwie w okręgowej izbie architektów/Zaświadczenie Krajowej Rady Izby Architektów RP potwierdzające posiadanie kwalifikacji do wykonywania zawodu architekta zgodnych z wymaganiami wynikającymi z przepisów prawa Unii Europejskiej osoby nie będącej członkiem Izby |
2007/2008 |
|
|
— Politechnika Gdańska |
|||
|
|
|
— Politechnika Łódzka |
|
|
|
|
|
— Politechnika Śląska |
|
|
|
|
|
— Zachodniopomorski Uniwersytet Technologiczny w Szczecinie |
|
|
|
|
|
— Politechnika Warszawska |
|
|
|
|
|
— Politechnika Krakowska |
|
|
|
|
|
— Politechnika Wrocławska |
|
|
|
|
|
— Krakowska Akademia im. Andrzeja Frycza Modrzewskiego |
2003/2004 |
|
|
|
dyplom ukończenia studiów wyższych potwierdzający uzyskanie tytułu zawodowego magistra inżyniera architekta |
— Wyższa Szkoła Ekologii i Zarządzania w Warszawie |
|
2011/2012 |
|
|
|
— Politechnika Lubelska |
|
2008/2009 |
|
|
|
— Uniwersytet Techniczno-Przyrodniczy im. Jana i Jędrzeja Śniadeckich w Bydgoszczy |
|
2011/2012 |
|
|
|
— Politechnika Poznańska |
|
2007/2008 |
|
|
|
— Uniwersytet Zielonogórski |
|
2008/2009 |
|
|
|
— Politechnika Rzeszowska |
|
|
|
|
|
— Sopocka Szkoła Wyższa |
|
2015/2016 |
|
|
dyplom studiów wyższych potwierdzający uzyskanie tytułu zawodowego magistra inżyniera architekta |
Politechnika Świętokrzyska |
|
2012/2013 |
|
Portugal |
Carta de curso de licenciatura em Arquitectura |
— Faculdade de Arquitectura da Universidade técnica de Lisboa |
Certificado de cumprimento dos pré-requisitos de qualificação para inscrição na Ordem dos Arquitectos, emitido pela competente Ordem dos Arquitectos |
1988/1989 |
|
|
|
— Faculdade de arquitectura da Universidade do Porto |
|
|
|
|
|
— Escola Superior Artística do Porto |
|
|
|
|
|
— Faculdade de Ciências e Tecnologia da Universidade de Coimbra |
|
|
|
|
|
— Universidade Lusíada de Lisboa |
|
1986/1987 |
|
|
|
— Faculdade de Arquitectura e Artes da Universidade Lusíada de Vila Nova de Famalicão |
|
1993/1994 |
|
|
|
— Universidade Lusófona de Humanidades e Tecnologia |
1995/1996 |
|
|
|
|
— Instituto Superior Manuel Teixeira Gomes |
1997/1998 |
|
|
|
|
— Universidade do Minho |
1997/1998 |
|
|
|
|
— Instituto Superior Técnico da Universidade Técnica de Lisboa |
1998/1999 |
|
|
|
|
— ISCTE-Instituto Universitário de Lisboa |
1998/1999 |
|
|
|
Carta de Curso de Licenciatura em Arquitectura e Urbanismo |
— Escola Superior Gallaecia |
2002/2003 |
|
|
|
Para os cursos iniciados a partir do ano académico de 1991/1992 |
— Faculdade de Arquitectura e Artes da Universidade Lusíada do Porto |
|
1991/1992 |
|
|
Mestrado integrado em Arquitectura |
— Universidade Autónoma de Lisboa |
|
2001/2002 |
|
|
|
— Universidade Técnica de Lisboa (Instituto Superior Técnico) |
2001/2002 |
|
|
|
|
— Escola Superior Artística do Porto |
|
2003/2004 |
|
|
|
— Universidade Lusófona do Porto |
|
2005/2006 |
|
|
Carta de curso de Mestrado integrado em Arquitectura |
— Universidade do Minho |
1997/1998 |
|
|
|
|
— ISCTE-Instituto Universitário de Lisboa |
1999/2000 |
|
|
|
|
— Universidade Lusíada de Vila Nova de Famalicão |
2006/2007 |
|
|
|
|
— Universidade Lusófona de Humanidades e Tecnologias |
1995/1996 |
|
|
|
|
— Faculdade de Arquitectura da Universidade Técnica de Lisboa |
2008/2009 |
|
|
|
|
— Universidade de Évora |
2007/2008 |
|
|
|
|
— Escola Superior Artística do Porto (ESAP) |
1988/1989 (Licenciatura) 2007/2008 (Mestrado) |
|
|
|
|
— Instituto Superior Manuel Teixeira Gomes |
2006/2007 |
|
|
|
|
— Universidade Lusíada do Porto |
2006/2007 |
|
|
|
Carta de curso de Mestrado Integrado em Arquitectura e Urbanismo |
— Universidade Fernando Pessoa |
2006/2007 |
|
|
|
|
— ESG/Escola Superior Gallaecia |
2002/2003 |
|
|
|
Diploma de Mestre em Arquitectura |
— Universidade Lusíada de Lisboa |
1988/1989 |
|
|
|
|
— Universidade da Beira Interior |
2003/2004 |
|
|
|
|
— Universidade de Coimbra |
2008/2009 |
|
|
|
Carta de Curso, Grau de Licenciado |
— Universidade de Évora |
2001/2002 |
|
|
|
Carta de curso de mestre em Arquitectura |
— Universidade do Porto |
2003/2004 |
|
|
|
Certidão de Licenciatura em Arquitectura |
Universidade Católica Portuguesa Centro Regional das Beiras |
|
2001/2002 |
|
|
Diploma de Mestrado Integrado em Arquitectura |
Universidade Católica Portuguesa Centro Regional das Beiras |
|
2001/2002 |
|
România |
Diploma de arhitect |
— Universitatea de arhitectură și urbanism „ION MINCU” |
Certificat de dobândire a dreptului de semnătură si de înscriere în Tabloul Național al Arhitecților |
2010/2011 |
|
|
|
— Universitatea „Politehnică” din Timișoara |
|
2011/2012 |
|
|
|
— Universitatea Tehnică din Cluj–Napoca |
2010/2011 |
|
|
|
|
— Universitatea Tehnică „Gheorghe Asachi” din Iași |
2007/2008 |
|
|
|
|
— Universitatea Spiru Haret - Facultatea de Arhitectură |
|
2009/2010 |
|
|
Diploma de licență și master |
— Universitatea de arhitectură și urbanism „ION MINCU” |
|
2011/2012 |
|
|
|
— Universitatea „Politehnică” din Timișoara |
|
|
|
|
|
— Universitatea Tehnică din Cluj–Napoca |
|
|
|
|
|
— Universitatea Tehnică „Gheorghe Asachi” din Iași |
|
|
|
|
|
— Universitatea Spiru Haret - Facultatea de Arhitectură |
|
|
|
Slovenija |
Magister inženir arhitekture/Magistrica inženirka arhitekture |
Univerza v Ljubljani, Fakulteta za Arhitekturo |
Potrdilo Zbornice za arhitekturo in prostor o usposobljenosti za opravljanje nalog odgovornega projektanta arhitekture (valid until 1.6.2019) |
2007/2008 |
|
|
Diploma o pridobljeni magistrski izobrazbi 2. stopnje |
Univerza v Mariboru, Fakulteta za gradbeništvo, prometno inženirstvo in arhitekturo |
Potrdilo Zbornice za arhitekturo in prostor Slovenije o vpisu v imenik pooblaščenih arhitektov ali Potrdilo Zbornice za arhitekturo in prostor Slovenije o izpolnjevanju pogojev za vpis v imenik pooblaščenih arhitektov (as from 1.6.2019) |
|
|
Slovensko |
Diplom inžiniera Architekta (titul Ing. arch.) |
— Slovenská technická univerzita v Bratislave, Fakulta architektúry, študijný odbor 5.1.1 Architektúra a urbanizmus |
Certifikát vydaný Slovenskou komorou architektov na základe 3-ročnej praxe pod dohľadom a vykonania autorizačnej skúšky |
2007/2008 |
|
|
|
— Technická univerzita v Košiciach, Fakulta umení, študijný odbor 5.1.1. Architektúra a urbanizmus |
|
2004/2005 |
|
|
Diplom magistra umení (titul Mgr. art.) |
— Vysoká škola výtvarných umení v Bratislave, študijný odbor 2.2.7 „Architektonická tvorba” |
|
2007/2008 |
|
Suomi/Finland |
Arkkitehdin tutkinto/Arkitektexamen |
— Teknillinen korkeakoulu/Tekniska högskolan (Helsinki) |
|
1998/1999 |
|
|
|
— Tampereen teknillinen korkeakoulu/Tammerfors tekniska högskola |
|
|
|
|
|
— Oulun yliopisto/Uleåborgs universitet |
|
|
|
|
|
— Aalto-yliopisto/Aalto- universitetet |
|
|
|
|
|
— Tampereen teknillinen yliopisto/Tammerfors tekniska universitet (until 2017/2018) |
|
|
|
|
|
— Tampereen yliopisto/Tammerfors universitet (as of 2018/2019) |
|
|
|
|
|
— Oulun yliopisto |
|
2010/2011 |
|
|
|
— Tampereen teknillinen yliopisto |
|
2010/2011 |
|
|
|
— Aalto-yliopisto/Aalto-universitetet |
|
2010/2011 |
|
Sverige |
Arkitektexamen |
— Chalmers Tekniska Högskola AB |
|
1998/1999 |
|
|
|
— Kungliga Tekniska Högskolan |
|
|
|
|
|
— Lunds Universitet |
|
|
|
|
|
— Umeå universitet |
|
2009/2010 |
|
United Kingdom |
1. Diplomas in architecture (14) |
1. – Universities |
Certificate of architectural education, issued by the Architects Registration Board. The diploma and degree courses in architecture of the universities, schools and colleges of art should have met the requisite threshold standards as laid down in Article 46 of this Directive and in Criteria for validation published by the Validation Panel of the Royal Institute of British Architects and the Architects Registration Board. EU nationals who possess the Royal Institute of British Architects Part I and Part II certificates, which are recognised by ARB as the competent authority, are eligible. Also EU nationals who do not possess the ARB-recognised Part I and Part II certificates will be eligible for the Certificate of Architectural Education if they can satisfy the Board that their standard and length of education has met the requisite threshold standards of Article 46 of this Directive and of the Criteria for validation. An Architects Registration Board Part 3 Certificate of Architectural Education |
1988/1989 |
|
— Colleges of Art |
|
|||
|
— Schools of Art |
|
|||
|
— Cardiff University |
2006/2007 |
|||
|
— University for the Creative Arts |
2008/2009 |
|||
|
— Birmingham City University |
2008/2009 |
|||
|
— University of Nottingham |
2008/2009 |
|||
|
2. Degrees in architecture (14) |
2. Universities |
1988/1989 |
||
|
3. Final examination (14) |
3. Architectural Association |
|
||
|
— Final Examination (ARB/RIBA Part 2) (14) |
— Architectural Association |
2011/2012 |
||
|
4. Examination in architecture (14) |
4. Royal College of Art |
|
||
|
5. Examination Part II (14) |
5. Royal Institute of British Architects |
|
||
|
6. Master of Architecture (14) |
6. – University of Liverpool |
2006/2007 |
||
|
— Cardiff University |
2006/2007 |
|||
|
— University of Plymouth |
2007/2008 |
|||
|
— Queens University, Belfast |
2009/2010 |
|||
|
— Northumbria University |
2009/2010 |
|||
|
— University of Brighton |
2010/2011 |
|||
|
— University of Kent |
2006/2007 |
|||
|
— University of Ulster |
2008/2009 |
|||
|
— University of Edinburgh/Edinburgh School of Architecture and Landscape Architecture |
2009/2010 |
|||
|
— University of Newcastle upon Tyne |
2011/2012 |
|||
|
— University of Lincoln |
2011/2012 |
|||
|
— University of Huddersfield |
2012/2013 |
|||
|
|
— University of the West of England |
2011/2012 |
||
|
|
— University of Westminster |
2011/2012 |
||
|
|
— University for the Creative Arts |
2013/2014 |
||
|
|
— University of Central Lancashire — Coventry University |
2014/2015 2017/2018 |
||
|
7. Graduate Diploma in Architecture (14) |
7. University College London |
2006/2007 |
||
|
8. Professional Diploma in Architecture (14) |
8. University of East London |
2007/2008 |
||
|
|
— Northumbria University |
2008/2009 |
||
|
9. Graduate Diploma in Architecture/MArch Architecture (14) |
9. University College London |
2008/2009 |
||
|
10. Postgraduate Diploma in Architecture (14) |
10. – Leeds Metropolitan University |
2007/2008 |
||
|
— University of Edinburgh |
2008/2009 |
|||
|
|
— Sheffield Hallam University |
2009/2010 |
||
|
11. MArch Architecture (ARB/RIBA Part 2) (14) |
11. – University College London |
2011/2012 |
||
|
|
— University of Nottingham |
2013/2014 |
||
|
|
— University of East London |
2013/2014 |
||
|
12. Master of Architecture (MArch) (14) |
12. Birmingham City University |
2010/2011 |
||
|
|
— Arts University Bournemouth |
2011/2012 |
||
|
|
— Leeds Metropolitan University |
2011/2012 |
||
|
— Leeds Beckett University (until 2014 Leeds Metropolitan University) |
2014/2015 |
|||
|
— University of Brighton |
2015/2016 |
|||
|
13. Postgraduate Diploma in Architecture and Architectural Conservation (14) |
13. University of Edinburgh |
2008/2009 |
||
|
14. Postgraduate Diploma in Architecture and Urban Design (14) |
14. University of Edinburgh |
2008/2009 |
||
|
15. MPhil in Environmental Design in Architecture (Option B) (14) |
15. University of Cambridge |
2009/2010 |
||
|
— MPhil in Architecture and Urban Design (14) |
— University of Cambridge |
2013/2014 |
||
|
16. Professional Diploma in Architecture: Advanced Environmental and Energy Studies (14) |
16. University of East London/Centre for Alternative Technology |
2008/2009 |
||
|
17. MArchD in Applied Design in Architecture (14) |
17. Oxford Brookes University |
2011/2012 |
||
|
18. M’Arch (14) |
18. University of Portsmouth |
2011/2012 |
||
|
19. Master of Architecture (International) (14) |
19. University of Huddersfield |
2012/2013 |
||
|
20. Master of Architecture with Honours (14) |
20. University of Liverpool |
2013/2014 |
||
|
21. MArch (Architecture) (14) |
21. Kingston University |
2013/2014 |
||
|
|
22. The degree of Master of Architecture in the College of Humanities and Social Science (14) |
22. University of Edinburgh/Edinburgh School of Architecture and Landscape Architecture |
|
2012/2013 |
|
|
23. MArch Architecture (14) |
23. University of the Arts London is the awarding body and the MArch Architecture is offered by Central Saint Martins |
|
2015/2016 |
|
|
24. MArch: Master of Architecture (14) |
24. London South Bank University |
|
2015/2016 |
|
|
25. Master of Architecture with Urban Planning (14) |
25. University of Dundee |
|
2015/2016 |
|
|
26. MArch Architecture: Collaborative Practice (14) |
26. University of Sheffield |
|
2015/2016 |
|
|
27. Master of Architecture M.Arch (14) |
27. Hull School of Art and Design (Open University) |
|
2015/2016 |
|
|
28. Professional diploma in Designing Architecture (14) |
28. London Metropolitan University (qualification offered by the London School of Architecture) |
|
2016/2017 |
|
|
29. Master of Architecture in Architecture (14) |
29. De Montfort University |
|
2011/2012 |
|
|
30. Master of Architecture, in Architecture (14) |
30. Liverpool John Moores University |
|
2011/2012 |
|
|
31. Master of Architecture (MArch) in Architecture (14) |
31. Nottingham Trent University |
|
2012/2013 |
|
|
32. M.Arch in Architecture (14) |
32. Sheffield Hallam University |
|
2013/2014 |
|
|
33. MArch Architecture Part 2 (14) |
33. University of Greenwich |
|
2013/2014 |
|
|
34. Master of Architecture (ARB/RIBA Part 2) (14) |
34. Arts University Bournemouth |
|
2013/2014 |
|
|
35. MArch Architecture with Collaborative Practice Research (ARB/RIBA Part 2) (14) |
35. University of Nottingham |
|
2017/2018 |
|
|
36. MArch Sustainable Architecture (14) |
36. The University of East London (qualification offered by the Centre for Alternative Technology) |
|
2017/2018 |
|
(1)
Nimetused „Università degli studi di (linna nimi)” ja „Università di (linna nimi)” on võrdväärsed terminid, mis osutavad samale ülikoolile.
(2)
Alates 2016. aasta oktoobrist kasutatakse nimetust „Università degli Studi della Campania „Luigi Vanvitelli””.
(3)
2008/2009. aastani.
(4)
2003/2004. aastani.
(5)
2003/2004. aastani.
(6)
2004/2005. aastani.
(7)
2008/2009. aastani.
(8)
2004/2005. aastani.
(9)
2008/2009. aastani.
(10)
2009/2010. aastani.
(11)
2009/2010. aastani.
(12)
2009/2010. aastani.
(13)
2009/2010. aastani.
(14)
Välja antud enne 1. jaanuari 2021. |
||||
VI LISA
Koolituse minimaalnõuete kooskõlastamise alusel tunnustatud kutsealadel tegutsevate isikute poolt omandatud õigused
Artikli 45 lõike 1 kohaselt teatud õigused omandanud arhitekti kvalifikatsiooni tõendav dokument
|
Riik |
Kvalifikatsiooni tõendav dokument |
Akadeemiline võrdlusaasta |
|
België/Belgique/Belgien |
— riiklike arhitektuurikõrgkoolide ja -instituutide poolt välja antud diplomid (architecte-architect) — Hasselti provintsi arhitektuurikõrgkooli poolt välja antud diplomid (architect) — kuninglike kunstiakadeemiate poolt välja antud diplomid (architecte — architect) — „écoles Saint-Luc”-koolide poolt välja antud diplomid (architecte — architect) — tsiviilinseneri ülikoolidiplomid, millele on lisatud arhitektide ühenduse väljaantud praktikatunnistus, mis annab selle omanikule õiguse kasutada arhitekti kutsenimetust „arhitekt” (architecte — architect) — tsentraalse või riikliku arhitektuurialase eksamikomisjoni poolt välja antud arhitektidiplomid (architecte — architect) — ülikoolide rakendusteaduse teaduskondade ja Monsi polütehnilise teaduskonna väljaantud tsiviilinseneri-arhitekti ja arhitekti-inseneri diplomid (ingénieur — architecte, ingénieur-architect) |
1987/1988 |
|
България |
Akrediteeritud kõrgkooli poolt välja antud diplomid „архитект” (arhitekti),„cтроителен инженер” (ehitusinseneri) või „инженер” (inseneri) kvalifikatsiooniga järgmiselt: — Университет за архитектура, строителство и геодезия — София: специалности „Урбанизъм” и „Архитектура” (Arhitektuuri, tsiviilehituse ja geodeesia ülikool — Sofia: linnaplaneerimise ja arhitektuuri erialadel) ja kõikidel insenerierialadel järgmistes valdkondades:„конструкции на сгради и съоръжения” (hoonete ja ehituskonstruktsioonide ehitus),„пътища” (maanteed),„транспорт” (transport),„хидротехника и водно строителство” (hüdrotehnika ja vesirajatised),„мелиорации и др.” (niisutus jne); — tehnikaülikoolide ja ehituskõrgkoolide poolt välja antud diplomid järgmistel erialadel:„електро- и топлотехника” (elektrotehnika ja soojustehnika),„съобщителна и комуникационна техника” (telekommunikatsioonitehnika ja -tehnoloogiad),„строителни технологии” (ehitustehnoloogiad),„приложна геодезия” (rakendusgeodeesia) ning „ландшафт и др.” (maastik jne) ehituse valdkonnas; — Selleks, et teostada projekteerimistegevusi arhitektuuri ja ehituse valdkondades, peavad diplomitele olema lisatud „придружени от удостоверение за проектантска правоспособност” (projekteerimise litsents), mille on välja andnud „Камарата на архитектите” (arhitektide koda) ja „Камарата на инженерите в инвестиционното проектиране” (tööstusdisainerite koda), mis annab õiguse tegutseda tööstusdisaini valdkonnas; |
2009/2010 |
|
Česká republika |
— „České vysoké učení technické” -ülikooli (Tšehhi tehnikaülikool Prahas) järgmiste teaduskondade poolt väljastatud diplomid: — „Vysoká škola architektury a pozemního stavitelství” (arhitektuuri ja hoonete ehituse teaduskond) (kuni 1951. aastani), „Fakulta architektury a pozemního stavitelství” (arhitektuuri ja hoonete ehituse teaduskond) (1951. aastast kuni 1960. aastani), „Fakulta stavební” (tsiviilehituse teaduskond) (1960. aastast) järgmistel erialadel: hoonete ehitus ja ehitus, hoonete ehitus ja arhitektuur, arhitektuur (sealhulgas linnaplaneerimine ja maakasutuse planeerimine), insenerehitus ja tööstuse ning põllumajanduse tootmishoonete ehitus või tsiviilehituse teooria õppekava hoonete ehituse ja arhitektuuri teooria erialal, „Fakulta architektury” (arhitektuuriteaduskond) (1976. aastast) järgmistel erialadel: arhitektuur, linnaplaneerimine ja maakasutuse planeerimine või arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava järgmised erialad: arhitektuur, arhitektuurse projekteerimise teooria, linnaplaneerimine ja maakasutuse planeerimine, arhitektuuri ajalugu ja ajaloomälestiste rekonstrueerimine või arhitektuur ja hoonete ehitus, — arhitektuuri ja ehituse erialal „Vysoká škola technická Dr. Edvarda Beneše” poolt väljastatud diplomid (kuni 1951. aastani), — arhitektuuri ja ehituse erialal „Vysoká škola stavitelství v Brně” poolt väljastatud diplomid (1951. aastast kuni 1956. aastani), — arhitektuuri ja linnaplaneerimise teooria erialal „Vysoké učení technické v Brně”,„Fakulta architektury” (arhitektuuriteaduskond) poolt väljastatud diplomid (1956. aastast) või ehitusteooria erialal „Fakulta stavební” (tsiviilehituse teaduskond) poolt väljastatud diplomid (1956. aastast), — ehituse ja arhitektuuri või tsiviilehituse erialal „Vysoká škola báňská — Technická univerzita Ostrava”,„Fakulta stavební” (tsiviilehituse teaduskond) poolt väljastatud diplomid (1997. aastast), — arhitektuuri osakonna linnaplaneerimise ja arhitektuuri erialal „Technická univerzita v Liberci”,„Fakulta architektury” (arhitektuuri teaduskond) poolt väljastatud diplomid (1994. aastast), — arhitektuurilise projekteerimise osakonna disaini erialal „Akademie výtvarných umění v Praze” poolt väljastatud diplomid, — arhitektuuri osakonna disaini erialal „Vysoká škola umělecko-průmyslová v Praze” poolt väljastatud diplomid, — ilma spetsialiseerumiseta või hoonete ehituse erialal „Česká komora architektů” poolt väljastatud tunnistus |
2006/2007 |
|
Danmark |
— Kopenhaageni ja Århusi riiklike arhitektuurikoolide poolt välja antud diplomid (architekt) — arhitektide komisjoni 28. mai 1975. aasta seaduse nr 202 kohaselt välja antud kutsetunnistus (registreret arkitekt) — ehituskõrgkoolide poolt välja antud diplomid (bygningskonstruktoer), millele on lisatud pädevate ametiasutuste tunnistus, mis kinnitab, et asjaomane isik on sooritanud kvalifikatsioonieksami; eksam sisaldab asjaomase isiku poolt vähemalt 6aastase kutsepraktika jooksul kavandatud ja realiseeritud projektide hindamist; kutsepraktika hõlmab käesoleva direktiivi artiklis 48 nimetatud tegevusi |
1987/1988 |
|
Deutschland |
— kunstikõrgkoolide poolt arhitektuuri erialal välja antud diplomid (Dipl.-Ing., Architekt (HfbK) — tehniliste kõrgkoolide „Technische Hochschulen”, tehnikaülikoolide, ülikoolide ja juhul, kui kõnealused kõrgkoolid on liidetud asutuseks „Gesamthochschulen”, nimetatud „Gesamthochschulen” arhitektuuriosakondade (Architektur/Hochbau) poolt välja antud diplomid (Dipl.-Ing. ja muud teaduslikud kraadid, mille võib nende diplomite omanikele hiljem omistada) — rakenduslike kõrgkoolide „Fachhochschulen” ja juhul, kui kõnealused kõrgkoolid on liidetud asutuseks „Gesamthochschulen”, nimetatud „Gesamthochschulen” arhitektuuriosakondade (Architektur/Hochbau) poolt välja antud diplomid, millele on juhul, kui õppeaeg on alla nelja aasta, kuid vähemalt kolm aastat, lisatud tunnistus, mis kinnitab nelja-aastast töökogemust Saksamaa Liitvabariigis ja mille on välja andnud kutseorgan kooskõlas artikli 47 lõikega 1 (Dipl.-Ing. ja muud teaduslikud kraadid, mille võib nende diplomite omanikele hiljem omistada) — enne 1. jaanuari 1973 õppeasutuste „Ingenieurschulen” ja „Werkkunstschulen” arhitektuuriosakondade poolt välja antud diplomid (Prüfungszeugnisse), millele on lisatud pädevate ametiasutuste tunnistus, mis kinnitab, et asjaomane isik on sooritanud kvalifikatsioonieksami; eksam sisaldab asjaomase isiku poolt vähemalt 6aastase kutsepraktika jooksul kavandatud ja realiseeritud projektide hindamist; kutsepraktika hõlmab käesoleva direktiivi artiklis 48 nimetatud tegevusi |
1987/1988 |
|
Eesti |
— diplom arhitektuuri erialal, väljastatud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskonna poolt alates 1996. aastast (diploma in architectural studies awarded by the Faculty of Architecture at the Estonian Academy of Arts since 1996), väljastatud Tallinna Kunstiülikooli poolt 1989-1995 (awarded by Tallinn Art University in 1989-1995), väljastatud Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi poolt 1951-1988 (awarded by the State Art Institute of the Estonian SSR in 1951-1988) |
2006/2007 |
|
Eλλάς |
— Ateena kõrgkooli Metsovion Polytechnion poolt välja antud insener-arhitekti diplomid, millele on lisatud Kreeka tehnikakoja tunnistus, mis kinnitab õigust tegutseda arhitektuuri valdkonnas — Thessaloniki kõrgkooli Aristotelion Panepistimion poolt välja antud insener-arhitekti diplomid, millele on lisatud Kreeka tehnikakoja tunnistus, mis kinnitab õigust tegutseda arhitektuuri valdkonnas — Ateena kõrgkooli Metsovion Polytechnion poolt välja antud insener-tsiviilinseneri diplomid, millele on lisatud Kreeka tehnikakoja tunnistus, mis kinnitab õigust tegutseda arhitektuuri valdkonnas — Thessaloniki kõrgkooli Aristotelion Panepistimion poolt välja antud insener-tsiviilinseneri diplomid, millele on lisatud Kreeka tehnikakoja tunnistus, mis kinnitab õigust tegutseda arhitektuuri valdkonnas — kõrgkooli Panepistimion Thrakis poolt välja antud insener-tsiviilinseneri diplomid, millele on lisatud Kreeka tehnikakoja tunnistus, mis kinnitab õigust tegutseda arhitektuuri valdkonnas — kõrgkooli Panepistimion Patron poolt välja antud insener-tsiviilinseneri diplomid, millele on lisatud Kreeka tehnikakoja tunnistus, mis kinnitab õigust tegutseda arhitektuuri valdkonnas |
1987/1988 |
|
España |
Haridus- ja teadusministeeriumi või ülikoolide poolt omistatud arhitekti kutsekvalifikatsioon (título oficial de arquitecto) |
1987/1988 |
|
France |
— kuni 1959. aastani haridusministeeriumi ja pärast seda kultuuriministeeriumi poolt välja antud riiklik arhitekti diplom (architecte DPLG) — arhitektuurikõrgkooli „Ecole spéciale d'architecture” poolt välja antud diplomid (architecte DESA) — alates 1955. aastast kõrgkooli „Ecole nationale supérieure des Arts et Industries de Strasbourg” (endise nimega „Ecole nationale d'ingénieurs de Strasbourg”) arhitektuuriteaduskonna poolt välja antud diplomid (architecte ENSAIS) |
1987/1988 |
|
Hrvatska |
— Diplom „magistar inženjer arhitekture i urbanizma/magistra inženjerka arhitekture i urbanizma”, mille on välja andnud Arhitektonski fakultet Sveučilišta u Zagrebu — Diplom „magistar inženjer arhitekture/magistra inženjerka arhitekture”, mille on välja andnud Građevinsko-arhitektonski fakultet Sveučilišta u Splitu — Diplom „magistar inženjer arhitekture/magistra inženjerka arhitekture”, mille on välja andnud Fakultet građevinarstva, arhitekture i geodezije Sveučilišta u Splitu — Diplom „diplomirani inženjer arhitekture”, mille on välja andnud Arhitektonski fakultet Sveučilišta u Zagrebu — Diplom „diplomirani inženjer arhitekture/diplomirana inženjerka arhitekture”, mille on välja andnud Građevinsko-arhitektonski fakultet Sveučilišta u Splitu — Diplom „diplomirani inženjer arhitekture/diplomirana inženjerka arhitekture”, mille on välja andnud Fakultet građevinarstva, arhitekture i geodezije Sveučilišta u Splitu — Diplom „diplomirani arhitektonski inženjer”, mille on välja andnud Arhitektonski fakultet Sveučilišta u Zagrebu — Diplom „inženjer”, mille on välja andnud Arhitektonski fakultet Sveučilišta u Zagrebu — Diplom „inženjer”, mille on välja andnud Arhitektonsko-građevinsko-geodetski fakultet Sveučilišta u Zagrebu õpingute läbimise korral osakonnas Arhitektonski odjel Arhitektonsko-građevinsko-geodetskog fakulteta — Diplom „inženjer”, mille on välja andnud Tehnički fakultet Sveučilišta u Zagrebu õpingute läbimise korral osakonnas Arhitektonski odsjek Tehničkog fakulteta — Diplom „inženjer”, mille on välja andnud Tehnički fakultet Sveučilišta u Zagrebu õpingute läbimise korral osakonnas Arhitektonsko-inženjerski odjel Tehničkog fakulteta — Diplom „inženjer arhitekture”, mille on välja andnud Arhitektonski fakultet Sveučilišta u Zagrebu Kõigile nimetatud dokumentidele peab olema lisatud Horvaatia arhitektide koja (Hrvatska komora arhitekata) liikmetunnistus, mille on väljastanud Horvaatia arhitektide koda Zagrebis |
Kolmas akadeemiline aasta pärast ühinemist |
|
Ireland |
— kraad „Bachelor of Architecture” (B Arch.(NUI)), mille kõrgkool National University of Ireland on välja andnud Dublini kolledži University College arhitektuurieriala lõpetanutele — tehnoloogiakolledži College of Techology (Bolton Street, Dublin) väljaantud ülikoolitasemel arhitektidiplom (Dipl.Arch.) — instituudi Royal Institute of Architects of Ireland assotsieerunud liikme tunnistus (ARIAI) — instituudi Royal Institute of Architects of Ireland liikmetunnistus (MRIAI) |
1987/1988 |
|
Italia |
— ülikoolide, polütehniliste instituutide ning Veneetsia ja Reggio Calabria kõrgemate arhitektuuriinstituutide poolt välja antud diplomid „laurea in architettura”, millele on lisatud diplom, mis annab selle omanikule õiguse töötada iseseisvalt arhitektina ja mille on välja andnud haridusministeerium pärast seda, kui taotleja on sooritanud pädeva komisjoni ees riigieksami, mis annab talle õiguse iseseisvalt arhitektina töötada (dott.Architetto) — ülikoolide ja polütehniliste instituutide poolt välja antud diplomid ehituse erialal („sezione costenzione civile”), millele on lisatud diplom, mis annab selle omanikule õiguse tegutseda iseseisvalt arhitektuuri valdkonnas ja mille on välja andnud haridusministeerium pärast seda, kui taotleja on sooritanud pädeva komisjoni ees riigieksami, mis annab talle õiguse iseseisvalt arhitektina töötada (dott. Ing. Architetto or dott. Ing. in ingegneria civile) |
1987/1988 |
|
Κύπρος |
— Βεβαίωση Εγγραφής στο Μητρώο Αρχιτεκτόνων που εκδίδεται από το Επιστημονικό και Τεχνικό Επιμελητήριο Κύπρου (Küprose Teadus- ja Tehnikakoja (ETEK) poolt välja antud arhitektide registri registreerimistunnistus) |
2006/2007 |
|
Latvija |
— „Arhitekta diploms” ko izsniegusi Latvijas Valsts Universitātes Inženierceltniecības fakultātes Arhitektūras nodaļa līdz 1958.gadam, Rīgas Politehniskā Institūta Celtniecības fakultātes Arhitektūras nodaļa no 1958 gada līdz 1991.gadam, Rīgas Tehniskās Universitātes Arhitektūras fakultāte kopš 1991. gada, un „Arhitekta prakses sertifikāts”, ko izsniedz Latvijas Arhitektu savienība (arhitekti diplom, mida Läti Riikliku Ülikooli tsiviilehituse teaduskonna arhitektuuri osakond andis välja kuni 1958. aastani, mida Riia Polütehnilise Instituudi tsiviilehituse teaduskonna arhitektuuri osakond andis välja aastatel 1958 — 1991, mida Riia Tehnikaülikooli arhitektuuri teaduskond annab välja alates 1991. aastast ning Läti Arhitektide Liidu registreerimistunnistus) |
2006/2007 |
|
Lietuva |
— insener-arhitekti/arhitekti (inžinierius architektas/architektas) diplom, mida Kaunase Polütehniline Instituut Kauno politechnikos institutas andis välja kuni 1969. aastani, — diplomid arhitekti rakendusliku kõrghariduse/kõrghariduse/magistrikraadi omandamise kohta (architektas/architektūros bakalauras/architektūros magistras), mida Vilnius inžinerinis statybos institutas andis välja 1990. aastani, Vilnius technikos universitetas 1996. aastani, Vilnius Gedimino technikos universitetas annab välja 1996. aastast alates, — LTSR Valstybinis dailės institutas poolt kuni 1990. aastani ja alates 1990. aastast Vilniaus dailės akademija väljaantavad spetsialistide diplomid arhitekti rakendusliku kõrghariduse/kõrghariduse/magistrikraadi omandamise kohta (architektūros kursas/architektūros bakalauras/architektūros magistras) — diplomid arhitekti kõrghariduse/magistrikraadi (architektūros bakalauras/architektūros magistras) omandamise kohta, mida Kauno technologijos universitetas annab välja alates 1997. aastast, kõikidele nendele dokumentidele peab olema lisatud atesteerimiskomisjoni poolt välja antud tunnistus, mis annab õiguse arhitektuuri alal tegutsemiseks (atesteeritud arhitekt/Atestuotas architektas) |
2006/2007 |
|
Magyarország |
— „okleveles építészmérnök” diplom (arhitekti diplom, arhitektuurimagister), mida annavad välja ülikoolid, — „okleveles építész tervező művész” diplom (magistridiplom arhitektuuri või üldehituse alal), mida annavad välja ülikoolid |
2006/2007 |
|
Malta |
— Perit: Lawrja ta' Perit, mida annab välja Universita’ ta' Malta-ülikool, annab õiguse registreerida end kui „Perit” |
2006/2007 |
|
Nederland |
— Delfti või Eindhoveni tehnikakolledžite arhitektuuriosakondade poolt välja antud tunnistus, mis kinnitab, et selle omanik on sooritanud arhitektuuri erialal kraadieksami (bouwkundig ingenieur) — riiklikult tunnustatud arhitektuuriakadeemiate diplomid (architect) — kuni 1971. aastani endiste arhitektuurikolledžite (Hoger Bouwkunstonderricht) diplomid (architect HBO) — kuni 1970. aastani endiste arhitektuurikolledžite (voortgezet Bouwkunstonderricht) diplomid (architect VBO) — tunnistus, mis kinnitab, et asjaomane isik on läbinud Madalmaade Arhitektide Liidu „Bond van Nederlandse Architecten” (BNA) arhitektide nõukogu korraldatud eksami (architect) — arhitektuuriinstituudi fondi „Stichting Instituut voor Architectuur” (IVA) diplom, mis on antud pärast kõnealuse fondi korraldatud ja vähemalt nelja aasta pikkuse kursuse läbimist ning millele on lisatud pädeva ametiasutuse tunnistus, mis kinnitab, et asjaomane isik on sooritanud kvalifikatsioonieksami; eksam sisaldab asjaomase isiku poolt vähemalt 6-aastase kutsepraktika jooksul kavandatud ja realiseeritud projektide hindamist; kutsepraktika hõlmab käesoleva direktiivi artiklis 44 nimetatud tegevusi — pädevate ametiasutuste väljaantud tunnistus, mis kinnitab, et asjaomane isik on enne 5. augustit 1985 sooritanud kraadieksami „Kandidaat in de bouwkunde” Delfti või Eindhoveni tehnikakolledžite juures ja et vähemalt viie kõnealusele kuupäevale vahetult eelneva aasta jooksul on ta tegutsenud arhitektina viisil, mille laad ja olulisus tagab Madalmaade nõuete kohaselt antud erialal tegutsemiseks piisava pädevuse (architect) — tunnistus, mille pädevad ametiasutused annavad välja üksnes isikutele, kes olid enne 5. augustit 1985 saanud 40aastaseks, ja mis kinnitab, et asjaomane isik on vähemalt viie kõnealusele kuupäevale vahetult eelneva aasta jooksul tegutsenud arhitektina viisil, mille laad ja olulisus tagab Madalmaade nõuete kohaselt antud erialal tegutsemiseks piisava pädevuse (architect) — seitsmendas ja kaheksandas taandes nimetatud tunnistusi ei ole enam vaja tunnustada pärast seda, kui on jõustunud Madalmaade õigus- ja haldusnormid, mis reguleerivad arhitektuurialase tegevuse alustamist ja teostamist arhitekti kutsenimetust kasutades, kuivõrd kõnealuste õigusnormide kohaselt ei anna need tunnistused õigust kõnealuse tegevuse alustamiseks arhitekti kutsenimetust kasutades |
1987/1988 |
|
Österreich |
— Viini ja Grazi Tehnikaülikoolide ning Innsbrucki Ülikooli insenerehituse („Bauingenieurwesen”), hoonete ehituse („Hochbau”) ja arhitektuuri („Architektur”) teaduskonna poolt arhitektuuri, insenerehituse („Bauingenieurwesen”)/hoonete ehituse („Hochbau”) ja ehitusinseneri („Wirtschaftsingenieurwesen - Bauwesen”) erialal välja antud diplomid — Pinnakultuuride Ülikooli („Universität für Bodenkultur”) poolt pinnakultuuride tehnoloogia ja veemajanduse erialal („Kulturtechnik und Wasserwirtschaft”) välja antud diplomid — Viini Kujutava Kunsti Kõrgkooli arhitektuuriinstituudi poolt välja antud diplomid — Viini Kujutava Kunsti Akadeemia poolt arhitektuuri erialal välja antud diplomid — rakenduslike tehnikakõrgkoolide, kutseõppeasutuste või ehituskutsekoolide poolt välja antud diplomid (Ing.), millele on lisatud ehitusmeistri („Baumeister”) tunnistus, mis kinnitab, et asjaomane isik on läbinud vähemalt 6-aastase eksamiga lõppeva kutsepraktika Austrias; — Linzi Kunstilise ja Tööstusliku Disaini Ülikooli poolt arhitektuuri erialal välja antud diplomid — ehitusinseneri või insener-konsultandi kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid ehituse erialadel („Hochbau”,„Bauwesen”,„Wirtschaftsingenieurwesen - Bauwesen”,„Kulturtechnik und Wasserwirtschaft”) kooskõlas seadusega tsiviilehitajate kohta (Ziviltechnikergesetz, BGBl. No 156/1994) |
1997/1998 |
|
Polska |
Diplomid, mis on välja antud järgmiste kõrgkoolide poolt: — Varssavi Tehnikaülikool, arhitektuuriteaduskond (Politechnika Warszawska, Wydział Architektury); arhitekti kutsenimetus: inżynier architekt, magister nauk technicznych; inżynier architekt; inżyniera magistra architektury; magistra inżyniera architektury; magistra inżyniera architekta; magister inżynier architekt (1945. aastast kuni 1948. aastani kutsenimetused: inżynier architekt, magister nauk technicznych; 1951. aastast kuni 1956. aastani kutsenimetus: inżynier architekt; 1954. aastast kuni 1957. aastani, 2. järk, kutsenimetus: inżyniera magistra architektury; 1957. aastast kuni 1959. aastani kutsenimetus: inżyniera magistra architektury; 1959. aastast kuni 1964. aastani kutsenimetus: magistra inżyniera architektury; 1964. aastast 1982. aastani kutsenimetus: magistra inżyniera architekta; 1983. aastast kuni 1990. aastani kutsenimetus: magister inżynier architekt; alates 1991. aastast kutsenimetus: magistra inżyniera architekta), — Krakovi Tehnikaülikool, arhitektuuriteaduskond (Politechnika Krakowska, Wydział Architektury); arhitekti kutsenimetus: magister inżynier architekt (1945. aastast kuni 1953. aastani Kaevandamise ja Metallurgia Akadeemia arhitektuuri polütehniline teaduskond — Akademia Górniczo-Hutnicza, Politechniczny Wydział Architektury), — Wrocławi Tehnikaülikool, arhitektuuriteaduskond (Politechnika Wrocławska, Wydział Architektury); arhitekti kutsenimetus: inżynier architekt, magister nauk technicznych; magister inżynier architektury; magister inżynier architekt (1949. aastast kuni 1964. aastani kutsenimetus: inżynier architekt, magister nauk technicznych; 1956. aastast kuni 1964. aastani kutsenimetus: magister inżynier architektury; alates 1964. aastast kutsenimetus: magister inżynier architekt), — Sileesia Tehnikaülikool, arhitektuuriteaduskond Gliwices (Politechnika Śląska, Wydział Architektury); arhitekti kutsenimetus: inżynier architekt; magister inżynier architekt (1945. aastast kuni 1955.aastani ehitusteaduskond — Wydział Inżynieryjno-Budowlany, kutsenimetus: inżynier architekt; 1961. aastast kuni 1969. aastani ehituskonstruktsioonide ja üldehituse teaduskond — Wydział Budownictwa Przemysłowego i Ogólnego, kutsenimetus: magister inżynier architekt; 1969. aastast kuni 1976. aastani tsiviilehituse ja arhitektuuri teaduskond — Wydział Budownictwa i Architektury, kutsenimetus: magister inżynier architekt; alates 1977. aastast arhitektuuriteaduskond — Wydział Architektury, kutsenimetus: magister inżynier architekt ja alates 1995. aastast kutsenimetus: inżynier architekt), — Poznani Tehnikaülikool, arhitektuuriteaduskond (Politechnika Poznańska, Wydział Architektury); arhtitekti kutsenimetus: inżynier architektury; inżynier architekt; magister inżynier architekt (1945. aastast kuni 1955. aastani Insenerikool, arhitektuuriteaduskond — Szkoła Inżynierska, Wydział Architektury kutsenimetus: inżynier architektury; alates 1978. aastast kutsenimetus: magister inżynier architekt ja alates 1999. aastast kutsenimetus: inżynier architekt), — Gdanksi Tehnikaülikool, arhitektuuriteaduskond (Politechnika Gdańska, Wydział Architektury); arhitekti kutsenimetus: magister inżynier architekt (1945. aastast kuni 1969. aastani arhitektuuriteaduskond — Wydział Architektury, 1969. aastast kuni 1971. aastani tsiviilehituse ja arhitektuuri teaduskond — Wydział Budownictwa i Architektury, 1971. aastast kuni 1981. aastani Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise Instituut — Instytut Architektury i Urbanistyki, alates 1981. aastast arhitektuuriteaduskond — Wydział Architektury), — Białystoki Tehnikaülikool, arhitektuuriteaduskond (Politechnika Białostocka, Wydział Architektury); arhitekti kutsenimetus: magister inżynier architekt (1975. aastast kuni 1989. aastani Arhitektuuriinstituut — Instytut Architektury), — Łódźi Tehnikaülikool, tsiviilehituse, arhitektuuri ja keskkonnakujunduse teaduskond (Politechnika Łódzka, Wydział Budownictwa, Architektury i Inżynierii Środowiska); arhitekti kutsenimetus: inżynier architekt; magister inżynier architekt (1973. aastast kuni 1993. aastani tsiviiltehituse ja arhitektuuri teaduskond — Wydział Budownictwa i Architektury ja alates 1992. aastast tsiviilehituse, arhitektuuri ja keskkonnakujunduse teaduskond — Wydział Budownictwa, Architektury i Inżynierii Środowiska; 1973. aastast kuni 1978. aastani kutsenimetus: inżynier architekt, alates 1978. aastast kutsenimetus: magister inżynier architekt), — Szczecini Tehnikaülikool, tsiviilehituse ja arhitektuuri teaduskond (Politechnika Szczecińska, Wydział Budownictwa i Architektury); arhitekti kutsenimetus: inżynier architekt; magister inżynier architekt (1948. aastast kuni 1954. aastani Kõrgem Insenerikool, arhitektuuriteaduskond — Wyższa Szkoła Inżynierska, Wydział Architektury, kutsenimetus: inżynier architekt, alates 1970. aastast kutsenimetus: magister inżynier architekt ja alates 1998. aastast kutsenimetus: inżynier architekt). Kõikidele nimetatud dokumentidele peab olema lisatud liikmetunnistus, mille on välja andnud Poola asjaomase piirkonna arhitektide koda ning mis annab õiguse Poolas arhitektuuri alal tegutsemiseks. |
2006/2007 |
|
Portugal |
— Lissaboni ja Porto kunstikõrgkoolide poolt välja antud diplom „diploma do curso especial de arquitectura” — Lissaboni ja Porto kunstikõrgkoolide poolt välja antud arhitektidiplom „diploma de arquitecto” — Lissaboni ja Porto kunstikõrgkoolide poolt välja antud diplom „diploma do curso de arquitectura” — Lissaboni Kunstikõrgkooli poolt välja antud diplom „diploma de licenciatura em arquitectura” — Lissaboni Tehnikaülikooli ja Porto Ülikooli poolt välja antud diplom „carta de curso de licenciatura em arquitectura” — Lissaboni Tehhnikaülikooli tehnikainstituudi poolt välja antud ehitusinseneri diplom (licenciatura em engenharia civil) — Porto Ülikooli ehitusteaduskonna poolt välja antud inseneridiplom (licenciatura em engenharia civil) — Coimbra Ülikooli loodusteaduste ja tehnika teaduskonna poolt välja antud inseneridiplom (licenciatura em engenharia civil) — Minho Ülikooli poolt välja antud inseneridiplom (licenciatura em engenharia civil, produção) |
1987/1988 |
|
România |
Universitatea de Arhitectură și Urbanism „Ion Mincu” București (Ion Mincu nimeline Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise Bukaresti Ülikool): — 1953-1966: Institutul de Arhitectură „Ion Mincu” București (Ion Mincu nimeline Bukaresti Arhitektuuriinstituut), Arhitect (arhitekt); — 1967-1974: Institutul de Arhitectură „Ion Mincu” București (Ion Mincu nimeline Bukaresti Arhitektuuriinstituut), Diplomă de Arhitect, Specialitatea Arhitectură (arhitekti diplom, arhitektuuri eriala); — 1975-1977: Institutul de Arhitectură „Ion Mincu” București, Facultatea de Arhitectură (Ion Mincu nimeline Bukaresti Arhitektuuriinstituut, arhitektuuri teaduskond), Diplomă de Arhitect, Specializarea Arhitectură (arhitekti diplom, arhitektuuri eriala); — 1978-1991: Institutul de Arhitectură „Ion Mincu” București, Facultatea de Arhitectură și Sistematizare (Ion Mincu nimeline Bukaresti Arhitektuuriinstituut, arhitektuuri ja süstematiseerimise teaduskond), Diplomă de Arhitect, Specializarea Arhitectură și Sistematizare (arhitekti diplom, arhitektuuri ja süstematiseerimise eriala); — 1992-1993: Institutul de Arhitectură „Ion Mincu” București, Facultatea de Arhitectură și Urbanism (Ion Mincu nimeline Bukaresti Arhitektuuriinstituut, arhitektuuri ja linnaplaneerimise teaduskond), Diplomă de Arhitect, specializarea Arhitectură și Urbanism (arhitekti diplom, arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala); — 1994-1997: Institutul de Arhitectură „Ion Mincu” București, Facultatea de Arhitectură și Urbanism (Ion Mincu nimeline Bukaresti Arhitektuuriinstituut, arhitektuuri ja linnaplaneerimise teaduskond), Diplomă de Licență, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (Licență diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur); — 1998-1999: Institutul de Arhitectură „Ion Mincu” București, Facultatea de Arhitectură (Ion Mincu nimeline Bukaresti Arhitektuuriinstituut, arhitektuuri teaduskond), Diplomă de Licență, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (Licență diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur); — Alates aastast 2000: Universitatea de Arhitectură și Urbanism „Ion Mincu” București, Facultatea de Arhitectură (Ion Mincu nimeline Bukaresti Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise Ülikool, arhitektuuri teaduskond), Diplomă de Arhitect, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (arhitekti diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur). Universitatea Tehnică din Cluj-Napoca (Cluj-Napoca Tehnikaülikool): — 1990-1992: Institutul Politehnic din Cluj-Napoca, Facultatea de Construcții (Cluj-Napoca Polütehniline Instituut, tsiviilehituse teaduskond), Diplomă de Arhitect, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (arhitekti diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur); — 1993-1994: Universitatea Tehnică din Cluj-Napoca, Facultatea de Construcții (Cluj-Napoca Tehnikaülikool, tsiviilehituse teaduskond), Diplomă de Arhitect, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (arhitekti diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur); — 1994-1997: Universitatea Tehnică din Cluj-Napoca, Facultatea de Construcții (Cluj-Napoca Tehnikaülikool, tsiviilehituse teaduskond), Diplomă de Licență, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (Licență diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur); — 1998-1999: Universitatea Tehnică din Cluj-Napoca, Facultatea de Arhitectură și Urbanism (Cluj-Napoca Tehnikaülikool, arhitektuuri ja linnaplaneerimise teaduskond), Diplomă de Licență, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (Licență diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur); — Alates aastast 2000: Universitatea Tehnică din Cluj-Napoca, Facultatea de Arhitectură și Urbanism (Cluj-Napoca Tehnikaülikool, arhitektuuri ja linnaplaneerimise teaduskond), Diplomă de Arhitect, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (arhitekti diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur). Universitatea Tehnică „Gh. Asachi” Iași (Gh. Asachi nimeline Iași Tehnikaülikool): — 1993: Universitatea Tehnică „Gh. Asachi” Iași, Facultatea de Construcții și Arhitectură (Gh. Asachi nimeline Iași Tehnikaülikool, tsiviilehituse ja arhitektuuri teaduskond), Diplomă de Arhitect, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (arhitekti diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur); — 1994-1999: Universitatea Tehnică „Gh. Asachi” Iași, Facultatea de Construcții și Arhitectură (Gh.Asachi nimeline Iași Tehnikaülikool, tsiviilehituse ja arhitektuuri teaduskond), Diplomă de Licență, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (Licență diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur); — 2000-2003: Universitatea Tehnică „Gh. Asachi” Iași, Facultatea de Construcții și Arhitectură (Gh.Asachi nimeline Iași Tehnikaülikool, tsiviilehituse ja arhitektuuri teaduskond), Diplomă de Arhitect, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (arhitekti diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur); — Alates aastast 2004: Universitatea Tehnică „Gh. Asachi” Iași, Facultatea de Arhitectură (Gh. Asachi nimeline Iași Tehnikaülikool, arhitektuuri teaduskond), Diplomă de Arhitect, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (arhitekti diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur). Universitatea Politehnica din Timișoara (Timișoara Polütehniline Ülikool): — 1993-1995: Universitatea Tehnică din Timișoara, Facultatea de Construcții (Timișoara Polütehniline Ülikool, tsiviilehituse teaduskond), Diplomă de Arhitect, profilul Arhitectură și urbanism, specializarea Arhitectură generală (arhitekti diplom, arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala, spetsialiseerumine: üldine arhitektuur); — 1995-1998: Universitatea Politehnica din Timișoara, Facultatea de Construcții (Timișoara Polütehniline Instituut, tsiviilehituse teaduskond), Diplomă de Licență, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (Licență diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur); — 1998-1999: Universitatea Politehnica din Timișoara, Facultatea de Construcții și Arhitectură (Timișoara Polütehniline Ülikool, tsiviilehituse ja arhitektuuri teaduskond), Diplomă de Licență, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (Licență diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur); — Alates aastast 2000: Universitatea Politehnica din Timișoara, Facultatea de Construcții și Arhitectură (Timișoara Polütehniline Ülikool, tsiviilehituse ja arhitektuuri teaduskond), Diplomă de Arhitect, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (arhitekti diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur). Universitatea din Oradea (Oradea Ülikool): — 2002: Universitatea din Oradea, Facultatea de Protecția Mediului (Oradea Ülikool, keskkonnakaitse teaduskond), Diplomă de Arhitect, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (arhitekti diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur); — Alates aastast 2003: Universitatea din Oradea, Facultatea de Arhitectură și Construcții (arhitektuuri ja tsiviilehituse teaduskond), Diplomă de Arhitect, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (arhitekti diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur). Universitatea Spiru Haret București (Spiru Hareti nimeline Bukaresti Ülikool): — Alates aastast 2002: Universitatea Spiru Haret București, Facultatea de Arhitectură (Spiru Hareti nimeline Bukaresti Ülikool, arhitektuuri teaduskond), Diplomă de Arhitect, profilul Arhitectură, specializarea Arhitectură (arhitekti diplom, arhitektuuri eriala, spetsialiseerumine: arhitektuur). |
2009/2010 |
|
Slovenija |
— „Univerzitetni diplomirani inženir arhitekture/univerzitetna diplomirana inženirka arhitekture” (kõrgkooli arhitektuuri eriala diplom), mille on väljastanud arhitektuuriteaduskond ja millele on lisatud seaduslikult tunnustatud arhitektuuri alal pädeva asutuse tunnistus, mis annab õiguse arhitektuuri erialal tegutsemiseks, — tehnikateaduskondade poolt väljaantav ülikoolidiplom, millega koos omistatakse „univerzitetni diplomirani inženir (univ.dipl.inž.)/univerzitetna diplomirana inženirka” kraad; diplomile on lisatud seaduslikult tunnustatud arhitektuuri alal pädeva asutuse tunnistus, mis annab õiguse arhitektuuri alal tegutsemiseks. |
2006/2007 |
|
Slovensko |
— diplom arhitektuuri ja hoonete ehituse erialal („architektúra a pozemné staviteľstvo”), mida Slovaki Tehnikaülikool (Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas andis välja aastatel 1950 — 1952 (kutsenimetus: Ing.), — diplom arhitektuuri erialal („architektúra”), mida Slovaki Tehnikaülikooli arhitektuuri ja hoonete ehituse teaduskond (Fakulta architektúry a pozemného staviteľstva, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas andis välja aastatel 1952 — 1960 (kutsenimetus: Ing. arch.), — diplom hoonete ehituse erialal („pozemné staviteľstvo”), mida Slovaki Tehnikaülikooli arhitektuuri ja hoonete ehituse teaduskond (Fakulta architektúry a pozemného staviteľstva, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas andis välja aastatel 1952 — 1960 (kutsenimetus: Ing.), — diplom arhitektuuri erialal („architektúra”), mida Slovaki Tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas andis välja aastatel 1961 — 1976 (kutsenimetus: Ing. arch.), — diplom hoonete ehituse erialal („pozemné stavby”), mida Slovaki Tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas andis välja aastatel 1961 — 1976 (kutsenimetus: Ing.), — diplom arhitektuuri erialal („architektúra”), mida Slovaki Tehnikaülikooli arhitektuuriteaduskond (Fakulta architektúry, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas annab välja alates 1977. aastast (kutsenimetus: Ing. arch.), — diplom linnakujunduse erialal („urbanizmus”), mida Slovaki Tehnikaülikooli arhitektuuriteaduskond (Fakulta architektúry, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas annab välja alates 1977. aastast (kutsenimetus: Ing. arch.), — diplom hoonete ehituse erialal („pozemné stavby”), mida Slovaki Tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas andis välja aastatel 1977 — 1997 (kutsenimetus: Ing.), — diplom arhitektuuri ja hoonete ehituse erialal („architektúra a pozemné stavby”), mida Slovaki Tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas annab välja alates 1998. aastast (kutsenimetus: Ing.), — diplom hoonete ehituse erialal spetsialiseerumisega arhitektuurile („pozemné stavby — špecializácia: architektúra”), mida Slovaki Tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Slovenská technická univerzita) Bratislavas andis välja aastatel 2000 — 2001 (kutsenimetus: Ing.), — diplom hoonete ehituse ja arhitektuuri erialal („pozemné stavby a architektúra”), mida Slovaki Tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Slovenská technická univerzita) Bratislavas annab välja alates 2001. aastast (kutsenimetus: Ing.), — diplom arhitektuuri erialal („architektúra”), mida Bratislava Kunstiakadeemia (Vysoká škola výtvarných umení) annab välja alates 1969. aastast (kuni 1990. aastani kutsenimetus: Akad. arch., aastatel 1990 — 1992 kutsenimetus: Mgr., aastatel 1992 — 1996 kutsenimetus: Mgr. arch., alates 1997. aastast kutsenimetus: Mgr. art.), — diplom hoonete ehituse erialal („pozemné staviteľstvo”), mida Košice Tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Technická univerzita) andis välja aastatel 1981 — 1991 (kutsenimetus: Ing.). Kõikidele nimetatud dokumentidele peab olema lisatud: — Bratislavas asuva Slovaki arhitektide koja (Slovenská komora architektov) poolt välja antud luba eriala välja toomata või töötamiseks hoonete ehituse („pozemné stavby”) või maakasutuse planeerimise („územné plánovanie”) erialal, — Bratislavas asuva Slovaki ehitusinseneride koja (Slovenská komora stavebných inžinierov) poolt välja antud luba töötamiseks hoonete ehituse („pozemné stavby”) erialal |
2006/2007 |
|
Suomi/Finland |
— tehnikaülikoolide ja Oulu Ülikooli arhitektuuriteaduskondade poolt välja antud diplomid (arkkitehti/arkitekt) — tehnikakõrgkoolide poolt välja antud diplomid (rakennusarkkitehti/byggnadsarkitekt) |
1997/1998 |
|
Sverige |
— Kuningliku Tehnikainstituudi arhitektuurikooli, Chalmersi Tehnikainstituudi ja Lundi Ülikooli tehnikainstituudi poolt välja antud diplomid (arkitekt, arhitektuurimagister) — Rootsi Arhitektide Liidu „Svenska Arkitekters Riksförbund” (SAR) liikme tunnistus, kui kõnealune isik on omandanud ettevalmistuse riigis, mille suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse |
1997/1998 |
|
United Kingdom |
— kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, mille on pärast eksami sooritamist välja andnud: — — Royal Institute of British Architects — ülikoolide, polütehniliste instituutide, kolledžite, tehnoloogia- ja kunstikoolide juures asuvad arhitektuuriosakonnad ja mida 10. juunil 1985 Ühendkuningriigi Architects Registration Council registrisse kandmiseks (Architect) tunnustas — tunnistus, mis kinnitab, et selle omanik on 1931. aasta seaduse Architects Registration Act jaotise 6 lõike 1 punktide a, b või jaotise 6 lõike 1 alusel omandanud õiguse arhitekti kutsenimetusele (Architect) — tunnistus, mis kinnitab, et selle omanik on 1938. aasta seaduse Architects Registration Act jaotise 2 alusel omandanud õiguse arhitekti kutsenimetusele (Architect) |
1987/1988 |
VII LISA
Dokumendid ja tunnistused, mille esitamist võib nõuda artikli 50 lõike 1 kohaselt
1. Dokumendid
Asjaomase isiku kodakondsust tõendav dokument.
Koopia erialast pädevust või kvalifikatsiooni tõendavast tunnistusest, mis annab õiguse asjaomasel kutsealal tegutsemiseks, ning vajadusel tõend kõnealuse isiku poolt omandatud tööalase kogemuse kohta.
Lisaks sellele võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused nõuda taotlejalt tema koolitust ja väljaõpet puudutava teabe esitamist, kuivõrd see on vajalik tuvastamaks võimalikke kõrvalekaldeid päritoluliikmesriigi poolt nõutud koolitusest ja väljaõppest kooskõlas artikliga 14. Kui taotleja ei suuda nimetatud teavet esitada, pöörduvad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused päritoluliikmesriigi kontaktasutuse, pädeva asutuse või mõne muu asjaomase asutuse poole.
Artiklis 16 nimetatud juhtudel päritoluliikmesriigi või liikmesriigi, kust teise riigi kodanik tuleb, asjaomase asutuse või institutsiooni poolt väljastatud tõend tegevuse liigi ja kestuse kohta.
Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus, kes nõuab reguleeritud kutsealal tegevust alustada soovivatelt kodanikelt hea maine ja laitmatu reputatsiooni või isiku pankroti väljakuulutamise puudumise tõendamist või kes kutsealal tegutsemise ametialaste käitumisreeglite vastu eksimise või kuriteos süüdimõistmise tõttu edasi lükkab või keelustab, aktsepteerib vastuvõtva liikmesriigi territooriumil kõnealusel kutsealal tegutseda soovivate teiste liikmesriikide kodanike puhul piisava tõendina päritoluliikmesriigi või liikmesriigi, kust teise riigi kodanik tuleb, pädeva asutuse poolt väljaantud tõendit, mis tõendab nõuetele vastavust. Päritoluliikmesriigi asutused peavad nõutud dokumendid esitama kahe kuu jooksul.
Kui päritoluliikmesriik või liikmesriik, kust teise riigi kodanik tuleb, ei anna välja eelnimetatud dokumentaalset tõendit, asendatakse need tõendid vandega või kui riigis ei ole vanne sätestatud, siis tõotusega, mille asjaomane isik annab pädeva kohtuorgani või haldusasutuse ees või vajadusel päritoluliikmesriigi või liikmesriigi, kust teise riigi kodanik tuleb, notari või pädeva kutseorgani ees; selline organ või notar annab välja tunnistuse, mis tõendab vande või tõotuse autentsust.
Kui vastuvõttev liikmesriik nõuab oma kodanikelt reguleeritud kutsealal tegutsemiseks dokumentaalset tõendit füüsilise ja vaimse tervise kohta, aktsepteerib asjaomane liikmesriik päritoluliikmesriigis nõutud sellekohast dokumenti piisava tõendina. Kui päritoluliikmesriik sellist tõendit ei nõua, aktsepteerib vastuvõttev liikmesriik selle riigi pädeva asutuse poolt väljastatud tõendit. Sellisel juhul peab päritoluliikmesriigi pädev asutus esitama nõutud tõendi kahe kuu jooksul.
Kui vastuvõttev liikmesriik nõuab oma kodanikelt, kes soovivad alustada tegevust reguleeritud kutsealal,
aktsepteerib kõnealune liikmesriik teiste liikmesriikide pankade ja kindlustusseltside poolt välja antud sellekohaseid tõendeid piisavate tõenditena.
Tõend kutsealal tegutsemise ajutise või lõpliku peatamise puudumise või kriminaalkorras karistatuse puudumise kohta, kui vastuvõttev liikmesriik nõuab seda ka oma kodanikelt.
2. Sertifikaadid
Hõlbustamaks käesoleva direktiivi III jaotise III peatüki kohaldamist, võivad liikmesriigid ette näha, et lisaks kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele peavad käesoleva direktiiviga ettenähtud haridus- ja koolitusnõuetele vastavad isikud esitama oma päritoluliikmesriigi pädevate asutuste poolt välja antud sertifikaadi, milles märgitakse, et kõnealused kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid on need, millele käesolevas direktiivis viidatakse.
( 1 ) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
( 2 ) EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.
( 3 ) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.
( 4 ) EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/66/EÜ (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35).
( 5 ) ELT C 111, 6.5.2008, lk 1.
( 6 ) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.
( 7 ) EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12.
( 8 ) ELT L 274, 20.10.2009, lk 36.
( 9 ) ELT L 53, 26.2.2011, lk 66.
( 10 ) ELT L 79, 20.3.2007, lk 38.
( 11 ) Iiri kodanikud on lisaks sellele liikmeteks järgmistes Ühendkuningriigi kutseühingutes või -organisatsioonides:
( 12 ) Üksnes audiitori tegevuse osas.