This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02002F0584-20090328
Council Framework Decision of 13 June 2002 on the European arrest warrant and the surrender procedures between Member States (2002/584/JHA)
Consolidated text: Nõukogu raamotsus, 13. juuni 2002, Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (2002/584/JSK)
Nõukogu raamotsus, 13. juuni 2002, Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (2002/584/JSK)
ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_framw/2002/584/2009-03-28
02002F0584 — ET — 28.03.2009 — 001.011
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
NÕUKOGU RAAMOTSUS, 13. juuni 2002, Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (ELT L 190 18.7.2002, lk 1) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
L 81 |
24 |
27.3.2009 |
NÕUKOGU RAAMOTSUS,
13. juuni 2002,
Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta
(2002/584/JSK)
1. PEATÜKK
ÜLDPÕHIMÕTTED
Artikkel 1
Euroopa vahistamismääruse määratlus ja selle täitmise kohustus
Artikkel 2
Euroopa vahistamismääruse rakendusala
Käesoleva raamotsuse alusel ja teo topeltkaristatavust kontrollimata toimub Euroopa vahistamismääruse alusel üleandmine järgmiste kuritegude puhul, nagu need on vahistamismääruse teinud liikmesriigi õigusaktides määratletud ja kui need on vahistamismääruse teinud liikmesriigis karistatavad vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat:
Artikkel 3
Euroopa vahistamismääruse täitmata jätmise kohustuslikud alused
Vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigusasutus (edaspidi „vahistamismäärust täitev õigusasutus”) kohustub keelduma Euroopa vahistamismääruse täitmisest järgmistel juhtudel:
kui vahistamismääruse aluseks oleva süüteo puhul on vahistamismäärust täitvas liikmesriigis antud amnestia ning kui see riik oli pädev uurima süütegu siseriikliku kriminaalõiguse alusel;
kui vahistamismäärust täitev õigusasutus teab, et tagaotsitava suhtes on samade tegude eest teises liikmesriigis langetatud lõplik kohtuotsus ning kui sellega on määratud karistus, on see karistus kantud või on see sel ajal kandmisel või ei saa seda enam karistuse määranud liikmesriigi õiguse alusel täita;
kui isikut, kelle suhtes Euroopa vahistamismäärus on tehtud, ei saa seoses tema vanusega võtta vahistamismääruse teinud riigi õiguse alusel kriminaalvastutusele vahistamismääruse aluseks olevate tegude eest.
Artikkel 4
Euroopa vahistamismääruse täitamata jätmise vabatahtlikud alused
Vahistamismäärust täitev õigusasutus võib keelduda Euroopa vahistamismääruse täitmisest, kui:
artikli 2 lõikes 4 osutatud juhul ei kujuta Euroopa vahistamismääruse aluseks olev tegu vahistamismäärust täitva liikmesriigi õiguse alusel süütegu; kuid seoses maksude, tolli ja valuutatehingutega ei keelduta Euroopa vahistamismääruse täitmisest põhjusel, et vahistamismäärust täitva liikmesriigi seadustes ei ole kehtestatud samasuguseid makse või neis puuduvad samasugused maksude, tolli ja valuutatehingute eeskirjad nagu vahistamismääruse teinud liikmesriigi seadustes;
kui isik, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa vahistamismäärust, on võetud vahistamismäärust täitvas liikmesriigis vastutusele sama teo eest, millel Euroopa vahistamismäärus põhineb;
kui vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigusasutused on otsustanud Euroopa vahistamismääruse aluseks oleva süüteo eest vastutusele mitte võtta või menetlus lõpetada või kui tagaotsitava suhtes on liikmesriigis seoses samade tegudega langetatud lõplik kohtuotsus, mis ei võimalda menetlust jätkata;
kui vahistamismäärust täitva liikmesriigi õiguse alusel ei või tagaotsitavat kohtu alla anda või karistada aegumise tõttu ning kui teod kuuluvad selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla tema kriminaalõiguse alusel;
kui vahistamismäärust täitev õigusasutus teab, et tagaotsitava suhtes on samade tegude eest kolmandas riigis tehtud lõplik kohtuotsus ning kui sellega on määratud karistus, on see kantud või täitmisel või ei saa seda enam karistuse määranud riigi õiguse alusel täita;
kui Euroopa vahistamismäärus on tehtud vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks ja tagaotsitav viibib vahistamismäärust täitvas liikmesriigis või on selle kodanik või omab seal elukohta ning see riik kohustub karistuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitma vastavalt oma siseriiklikule õigusele;
kui Euroopa vahistamismäärus on seotud süütegudega, mis:
loetakse vahistamismäärust täitva liikmesriigi õiguse alusel täielikult või osaliselt toime panduks vahistamismäärust täitva liikmesriigi territooriumil või kohas, mida sellena käsitletakse; või
on toime pandud väljaspool vahistamismääruse teinud liikmesriigi territooriumi ning vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigus ei võimalda kohtu alla anda samade süütegude eest, kui need on toime pandud väljaspool tema territooriumi.
Artikkel 4a
Otsused, mis tehakse pärast kohtulikku arutelu, millele asjaomane isik isiklikult ei ilmunud
Vahistamismäärust täitev õigusasutus võib samuti keelduda täitmast Euroopa vahistamismäärust, mis on tehtud vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks, kui isik ei ilmunud isiklikult kohtulikule arutelule, mille tulemusel otsus tehti, välja arvatud kui Euroopa vahistamismääruses märgitakse, et kooskõlas vahistamismääruse teinud liikmesriigi siseriiklikes õigusaktides määratletud täiendavate menetlusnõuetega
ja õigeaegselt
esitati asjakohasele isikule kohtukutse isiklikult ning seega teavitati teda sellest, millal ja kus toimub kava kohaselt kohtulik arutelu, mille tulemusel asjaomane otsus tehti, või sai asjaomane isik tegelikult muul viisil ametliku teabe selle kohta, millal ja kus toimub kava kohaselt kohtulik arutelu, mille tulemusel otsus tehti, sellisel viisil, et ühemõtteliselt tehti kindlaks, et asjaomane isik oli kavandatud kohtulikust arutelust teadlik,
ning
teavitati asjaomast isikut sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui isik ei ilmu kohtulikule arutelule,
või
on asjaomane isik, olles kavandatud kohtulikust arutelust teadlik, andnud volitused enda kohtulikul arutelul kaitsmiseks asjaomase isiku või riigi poolt määratud õigusnõustajale, kes teda kohtulikul arutelul ka kaitses,
või
ning pärast seda, kui asjaomasele isikule otsus kätte toimetati ning teda teavitati selgesõnaliselt õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist või otsus edasi kaevata ning tema õigusest osaleda sellel kohtulikul arutelul, mis võimaldab asja, sealhulgas uue tõendusmaterjali sisulist uuesti läbivaatamist ja mille tulemuseks võib olla algse otsuse tühistamine:
teatas asjaomane isik selgesõnaliselt, et ta ei vaidlusta seda otsust,
või
ei taotlenud asjaomane isik asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust edasi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul
või
ei toimetatud asjaomasele isikule otsust isiklikult kätte, kuid
see toimetatakse talle isiklikult kätte viivitamatult pärast üleandmist ning teda teavitatakse selgesõnaliselt tema õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist või otsus edasi kaevata ning tema õigusest osaleda sellel kohtulikul arutelul, mis võimaldab asja, sealhulgas uue tõendusmaterjali sisulist uuesti läbivaatamist ja mille tulemuseks võib olla algse otsuse tühistamine,
ning
teda teavitatakse ajavahemikust, mille jooksul peab ta taotlema asja uuesti läbivaatamist või kaebama otsuse edasi, nagu on esitatud asjaomases Euroopa vahistamismääruses.
Artikkel 5
Vahistamismääruse teinud liikmesriigis teatavatel juhtudel antavad tagatised
Euroopa vahistamismääruse täitmise suhtes täitva õigusasutuse poolt võib vahistamismäärust täitva liikmesriigi õiguse alusel kohaldada järgmisi tingimusi:
▼M1 —————
kui Euroopa vahistamismääruse aluseks oleva süüteo eest saab karistada eluaegse vabadusekaotusega või eluaegse vabadust piirava julgeolekumeetmega, võib nimetatud vahistamismääruse suhtes kohaldada tingimust, et vahistamismääruse teinud liikmesriigi õigussüsteemis oleks sätestatud määratud karistuse või meetme läbivaatamine taotluse esitamise korral või hiljemalt 20 aasta möödumisel või armuandmismeetmed, mida saab isiku suhtes kohaldada vahistamismääruse teinud liikmesriigi õiguse või tavade alusel, mille eesmärk on kõnealuse karistuse või meetme täitmata jätmine;
kui isik, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus kohtu alla andmiseks, on vahistamismäärust täitva liikmesriigi kodanik või omab seal elukohta, võib üleandmise suhtes kohaldada tingimust, et see isik tuuakse pärast ülekuulamist vahistamismäärust täitvasse liikmesriiki tagasi, et ta saaks seal kanda vabadusekaotust või täita vabadust piiravat julgeolekumeedet, mis on talle määratud vahistamismääruse teinud liikmesriigis.
Artikkel 6
Pädevate õigusasutuste määramine
Artikkel 7
Tuginemine keskasutusele
Liikmesriik, kes soovib kasutada käesolevas artiklis osutatud võimalusi, edastab nõukogu peasekretariaadile teabe, mis on seotud määratud keskasutuse või keskasutustega. Need andmed on vahistamismääruse teinud liikmesriigi kõigile asutustele siduvad.
Artikkel 8
Euroopa vahistamismääruse sisu ja vorm
Euroopa vahistamismäärus sisaldab järgmist teavet, mis on esitatud vastavalt lisas toodud vormile:
tagaotsitava isikuandmed ja kodakondsus;
vahistamismääruse teinud õigusasutuse nimi, aadress, telefoni- ja faksinumber ning elektronposti aadress;
tõendid täidetava kohtuotsuse, vahistamismääruse või mis tahes muu sama mõjuga täidetava kohtuotsuse kohta, mis kuulub artiklite 1 ja 2 rakendusalasse;
süüteo olemus ja õiguslik kvalifikatsioon, eelkõige seoses artikliga 2;
süüteo toimepaneku tehiolude kirjeldus, sealhulgas aeg, koht ja tagaotsitava isiku kuriteos osalemise laad;
lõpliku kohtuotsuse olemasolu korral määratud karistus või kuriteo eest ettenähtud karistusmäär vahistamismääruse teinud liikmesriigi õiguse alusel;
võimaluse korral muud süüteo tagajärjed.
2. PEATÜKK
ÜLEANDMISKORD
Artikkel 9
Euroopa vahistamismääruse edastamine
Üleminekuperioodil ehk seni, kuni SISi kaudu saab edastada kogu artiklis 8 ettenähtud teabe, on märge samaväärne Euroopa vahistamismäärusega kuni vahistamismäärust täitev õigusasutus on vahistamismääruse originaali asjakohaselt kätte saanud.
Artikkel 10
Euroopa vahistamismääruse edastamise üksikasjalik kord
Artikkel 11
Tagaotsitava õigused
Artikkel 12
Isiku vahi all pidamine
Kui isik võetakse vahi alla Euroopa vahistamismääruse alusel, teeb vahistamismäärust täitev õigusasutus otsuse, kas tagaotsitav peaks jääma vahi alla vastavalt vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigusele. Isiku võib igal ajal vabastada kooskõlas vahistamismäärust täitva liikmesriigi siseriikliku õigusega, eeldusel et nimetatud liikmesriigi pädev asutus võtab kõik meetmed, mida ta peab vajalikuks, et vältida isiku põgenemist.
Artikkel 13
Üleandmisega nõustumine
Artikkel 14
Tagaotsitava ülekuulamine
Kui vahistatu ei ole nõus oma üleandmisega nagu see on osutatud artiklis 13, on tal õigus, et vahistamismäärust täitev õigusasutus ta üle kuulaks vastavalt vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigusele.
Artikkel 15
Üleandmisotsus
Artikkel 16
Otsus mitme taotluse korral
Artikkel 17
Euroopa vahistamismääruse täitmisotsuse tähtajad ja kord
Artikkel 18
Olukord enne otsuse tegemist
Kui Euroopa vahistamismäärus on tehtud kriminaalkorras kohtu alla andmiseks, peab vahistamismäärust täitev õigusasutus:
nõustuma, et tagaotsitav tuleb ära kuulata vastavalt artiklile 19;
või nõustuma tagaotsitava ajutise üleandmisega.
Artikkel 19
Isiku ülekuulamine enne otsuse tegemist
Artikkel 20
Privileegid ja immuniteedid
Vahistamismäärust täitev liikmesriik tagab, et materiaalsed tingimused tõhusaks üleandmiseks oleksid täidetud, kui isikul enam ei ole privileegi ega immuniteeti.
Artikkel 21
Samaaegsed rahvusvahelised kohustused
Käesolev raamotsus ei piira vahistamismäärust täitva liikmesriigi kohustusi, kui tagaotsitav on kolmandast riigist sellele liikmesriigile välja antud ning kui seda isikut kaitsevad selle kokkuleppe erisätted, mille alusel isik välja anti. Vahistamismäärust täitev liikmesriik võtab kõik vajalikud meetmed ja taotleb viivitamata selle riigi luba, kes tagaotsitava välja andis, et teda oleks võimalik üle anda liikmesriigile, mis Euroopa vahistamismääruse tegi. Artiklis 17 osutatud tähtajad ei hakka kulgema enne erisätete kohaldamise lõppu. Vahistamismäärust täitev õigusasutus tagab, et oleksid jätkuvalt täidetud materiaalsed tingimused tõhusaks üleandmiseks, kuni riik, kes tagaotsitava välja andis, teeb otsuse.
Artikkel 22
Otsusest teatamine
Vahistamismäärust täitev õigusasutus teatab vahistamismääruse teinud õigusasutusele viivitamata Euroopa vahistamismääruse kohta tehtud otsusest.
Artikkel 23
Isiku üleandmise tähtajad
Artikkel 24
Edasilükatud või tingimuslik üleandmine
Artikkel 25
Läbivedu
Iga liikmesriik lubab, välja arvatud keeldumisvõimaluse kasutamise korral, kui taotletakse selle liikmesriigi kodaniku või seal elukohta omava isiku läbivedu vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täimiseks, viia läbi oma territooriumi vahistatud tagaotsitava, eeldusel et riigile on esitatud järgmine teave:
tagaotsitava, kelle kohta on tehtud Euroopa vahistamismäärus, isikuandmed ja kodakondsus;
Euroopa vahistamismääruse olemasolu;
süüteo olemus ja selle juriidiline kvalifikatsioon;
süüteo tehiolude kirjeldus, sealhulgas aeg ja koht.
Kui isik, kelle kohta on kohtu alla andmise eesmärgil tehtud Euroopa vahistamismäärus, on läbiveoliikmesriigi kodanik või omab seal elukohta, võib läbiveo suhtes kohaldada tingimust, et isik saadetakse pärast ülekuulamist läbiveoliikmesriiki tagasi, et ta saaks seal kanda vahistamismääruse teinud liikmesriigis talle määratud vabadusekaotust või täita vabadust piiravaid julgeolekumeetmeid.
3. PEATÜKK
ÜLEANDMISE MÕJU
Artikkel 26
Vahistamismäärust täitvas liikmesriigis vahi all peetud aja mahaarvestamine
Artikkel 27
Kohtu alla andmise võimalused muude süütegude eest
Lõiget 2 ei kohaldata järgmistel juhtudel:
isikul on olnud võimalus lahkuda selle liikmesriigi territooriumilt, kellele ta üle anti, ja ta ei ole seda teinud 45 päeva jooksul pärast tema lõplikku vabastamist või ta on sellele territooriumile pärast lahkumist tagasi pöördunud;
süüteo eest ei saa karistada vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega;
kriminaalmenetlus ei anna alust isikuvabadust piirava meetme kohaldamiseks;
isiku suhtes kohaldatakse muud kui vabadusekaotust hõlmavat karistust või meedet, sh rahatrahvi või seda asendavat meedet, isegi kui karistuse või meetmega võib kaasneda isikuvabaduse piiramine;
isik on nõustunud üleandmisega ning samaaegselt loobunud erikohustuse reegli kasutamisest vastavalt artiklile 13;
isik on üleandmise järgselt sõnaselgelt loobunud erikohustuse reegli kasutamisest seoses konkreetsete süütegudega, mis on toime pandud enne üleandmist. Loobumisotsus esitatakse vahistamismääruse teinud liikmesriigi pädevatele õigusasutustele ning see dokumenteeritakse vastavalt selle riigi siseriiklikule õigusele. Loobumisotsus koostatakse nii, et on selge, et isik on teinud selle vabatahtlikult ning on täielikult teadlik tagajärgedest. Selleks peab isikul olema õigus õigusalasele nõustamisele;
isiku üleandnud täitev õigusasutus annab oma nõusoleku vastavalt lõikele 4.
Artiklis 5 osutatud olukordades peab vahistamismääruse teinud liikmesriik andma selles artiklis sätestatud tagatised.
Artikkel 28
Üleandmine või sellele järgnev väljaandmine
Igal juhul võib isiku, kes on Euroopa vahistamismääruse alusel üle antud vahistamismääruse teinud liikmesriigile, anda Euroopa vahistamismääruse alusel, mis on tehtud seoses enne üleandmist toime pandud süüteoga, vahistamismäärust täitva liikmesriigi nõusolekuta üle muule liikmesriigile kui vahistamismäärust täitev liikmesriik, järgmistel juhtudel:
kui tagaotsitaval on olnud võimalus lahkuda selle liikmesriigi territooriumilt, kellele ta üle anti, ja ta ei ole seda teinud 45 päeva jooksul pärast tema lõplikku vabastamist või ta on sellele territooriumile pärast lahkumist tagasi pöördunud;
kui tagaotsitav nõustub oma üleandmisega Euroopa vahistamismääruse alusel liikmesriigile, kes ei ole vahistamismäärust täitev liikmesriik. Nõusolek esitatakse vahistamismääruse teinud liikmesriigi pädevatele õigusasutustele ning see dokumenteeritakse vastavalt selle riigi siseriiklikule õigusele. See koostatakse nii, et on selge, et asjaomane isik on teinud selle vabatahtlikult ning on täielikult teadlik tagajärgedest. Selleks peab tagaotsitaval olema õigus õigusalasele nõustamisele;
kui tagaotsitava suhtes ei kohaldata erikohustuse reeglit kooskõlas artikli 27 lõike 3 punktide a, e, f ja g.
Vahistamismäärust täitev õigusasutus nõustub üleandmisega teisele liikmesriigile järgmiste eeskirjade kohaselt:
nõustumistaotlus koos artikli 8 lõikes 1 osutatud teabe ja artikli 8 lõikes 2 osutatud tõlkega esitatakse vastavalt artiklile 9;
nõusolek antakse, kui nõusoleku taotlemise aluseks oleva süüteo suhtes on kohaldatav üleandmine vastavalt käesoleva raamotsuse sätetele;
otsus tehakse hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taotluse kättesaamist;
nõusolekut ei anta artiklis 3 nimetatud alustel ning muudel juhtudel võib keelduda ainult artiklis 4 osutatud alustel.
Artiklis 5 osutatud olukordades peab vahistamismääruse teinud liikmesriik andma selles artiklis sätestatud tagatised.
Artikkel 29
Vara üleandmine
Vahistamismäärust täitev õigusasutus arestib ja annab vahistamismääruse teinud õigusasutuse taotlusel või omal algatusel ning vastavalt oma siseriiklikule õigusele üle vara:
mida vajatakse asitõendina või
mille tagaotsitav on süüteo tulemusel omandanud.
Artikkel 30
Kulud
4. PEATÜKK
ÜLD- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 31
Seosed muude juriidiliste dokumentidega
Alates 1. jaanuarist 2004 asendab käesolev raamotsus liikmesriikidevahelistes suhetes väljaandmise valdkonnas kohaldatavate konventsioonide järgmised sätted, piiramata nende kohaldamist liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel:
13. detsembri 1957. aasta väljaandmise Euroopa konventsioon, selle 15. oktoobri 1975. aasta lisaprotokoll, selle 17. märtsi 1978. aasta teine lisaprotokoll ning 27. jaanuari 1977. aasta terrorismi tõkestamise Euroopa konventsiooni väljaandmist puudutavad sätted;
Euroopa ühenduste 12 liikmesriigi vaheline 26. mai 1989. aasta kokkulepe väljaandmistaotluste edastamisviiside lihtsustamise ja ajakohastamise kohta;
10. märtsi 1995. aasta konventsioon Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise väljaandmise lihtsustatud korra kohta;
27. septembri 1996. aasta Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise väljaandmise konventsioon;
14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut (kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta ühispiiridel) rakendava 19. juuni 1990. aasta konventsiooni III jaotise 4. peatükk.
Liikmesriigid võivad sõlmida pärast käesoleva raamotsuse jõustumist kahe- või mitmepoolseid lepinguid või kokkuleppeid, kui need lepingud ja kokkulepped võimaldavad laiendada käesoleva raamotsuse sätteid ning aitavad kaasa Euroopa vahistamismääruse alusel isikute üleandmise korra lihtsustamisele või edasisele hõlbustamisele, eelkõige kehtestades artiklis 17 sätestatud tähtaegadest lühemad tähtajad, laiendades artikli 2 lõikes 2 sätestatud süütegude nimekirja, piirates veelgi artiklites 3 ja 4 sätestatud keeldumise aluseid või vähendades artikli 2 lõigetes 1 ja 2 sätestatud karistusaega.
Teises lõigus osutatud lepingud ja kokkulepped ei tohi mingil moel mõjutada suhteid liikmesriikidega, kes ei ole nende osalised.
Liikmesriigid teatavad nõukogule ja komisjonile kolme kuu jooksul pärast käesoleva raamotsuse jõustumist, milliste esimeses lõigus osutatud olemasolevate lepingute ja kokkulepete kohaldamist nad soovivad jätkata.
Liikmesriigid teatavad nõukogule ja komisjonile kolme kuu jooksul pärast allakirjutamist ka kõigist teises lõigus osutatud uutest lepingutest ja kokkulepetest.
Artikkel 32
Üleminekusäte
Artikkel 33
Austriat ja Gibraltarit puudutavad sätted
Artikkel 34
Rakendamine
Nõukogu peasekretariaat edastab liikmesriikidele ja komisjonile artikli 7 lõike 2, artikli 8 lõike 2, artikli 13 lõike 4 ja artikli 25 lõike 2 alusel saadud teabe. Ta avaldab selle teabe ka Euroopa Ühenduste Teatajas.
Artikkel 35
Jõustumine
Käesolev raamotsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.
LISA
EUROOPA VAHISTAMISMÄÄRUS ( 3 )
Käesoleva vahistamismääruse on teinud pädev õigusasutus. Taotlen, et allpool nimetatud isik võetaks vahi alla ja antaks üle kriminaalmenetluse raames kohtu alla andmiseks või vabadusekaristuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks.
( 1 ) Nõukogu 29. juuni 1998. aasta ühismeede 98/428/JSK Euroopa kohtute võrgu moodustamise kohta (EÜT L 191, 7.7.1998, lk 4).
( 2 ) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, tugevdamaks võitlust raskete kuritegude vastu (EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1).
( 3 ) Kui vahistamismäärust täitev riik on teada, peab käesolev vahistamismäärus olema kirjutatud täitva liikmesriigi ühes ametlikus keeles või mis tahes muus selle riigi aktsepteeritud keeles või sellesse keelde tõlgitud.