EUR-Lex - 02000L0029-20140630 - EN

NÕUKOGU DIREKTIIV 2000/29/EÜ,

8. mai 2000,

taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 1 )

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 2 )

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 21. detsembri 1976. aasta direktiiv 77/93/EMÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta. ( 3 ) Selguse ja otstarbekuse huvides on seda korduvalt ja sageli oluliselt muudetud. ( 4 ) Seetõttu tuleks kõnealune direktiiv konsolideerida.

(2)	Taimekasvatus on ühendusele väga tähtis.

(3)	Kahjulike organismide tõttu väheneb oluliselt taimekasvatuse saagikus.

(4)	Taimede kaitsmine kõnealuste organismide vastu on äärmiselt vajalik mitte ainult saagikuse vähenemise ärahoidmiseks, vaid ka põllumajanduse tootlikkuse suurendamiseks.

(5)	Ühenduses saab olla vaid piiratud mõju kahjulike organismide järjekindla likvideerimise meetmetel, mida kohaldatakse ühenduse kui sisepiirideta ala taimetervise korra raames, kui samal ajal ei kohaldata kaitsemeetmeid kahjulike organismide ühendusse sissetoomise vastu.

(6)

Kõnealuste meetmete vajalikkust on juba pikka aega tunnistatud ning neid käsitlevad paljud siseriiklikud õigusaktid ja rahvusvahelised konventsioonid, sealhulgas ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 6. detsembril 1951. aastal sõlmitud ülemaailmse tähtsusega rahvusvaheline taimekaitsekonventsioon (IPPC).

(7)	Üks tähtsamatest meetmetest on koostada loetelu eriti ohtlike kahjulike organismide kohta, mille toomine ühendusse tuleb keelata, ning loetelu kahjulike organismide kohta, mille toomine ühendusse, kui need esinevad teatavatel taimedel või taimsetel saadustel, tuleb samuti keelata.

(8)

Mõningate selliste kahjulike organismide esinemist ei ole võimalik tõhusalt kontrollida, kui taimed või taimsed saadused tuuakse sisse riikidest, kus kõnealuseid organisme leidub. Seetõttu on tarvis ette näha miinimumnõuded niisuguste taimede ja taimsete saaduste sissetoomise keelustamise kohta või sätestada tootjariikides läbiviidavad erikontrollid.

(9)	Kõnealused taimetervise kontrollid peavad piirduma kolmandatest riikidest sissetoodavate toodetega ja juhtumitega, mil olulised tõendid viitavad, et üht taimetervist käsitlevatest sätetest ei ole täidetud.

(10)

On vaja ette näha teatavatest sätetest teatavatel tingimustel erandite lubamine. Kogemused on näidanud, et mõningate erandite tegemine võib olla sama kiireloomuline kui kaitsemeetmete võtmine. Seetõttu tuleks käesolevas direktiivis kindlaksmääratud kiireloomuliste juhtumite menetlust kohaldada ka nimetatud eranditele.

(11)	Ajutised kaitsemeetmed, mida käesolevas direktiivis ei sätestata, tuleks tavalises korras vastu võtta liikmesriigis, kus tekib otsene oht kahjulike organismide sissetoomiseks või levikuks. Kõikidest kaitsemeetmete võtmist nõudnud juhtumitest tuleks teatada komisjonile.

(12)

Võttes arvesse Prantsuse ülemeredepartemangude ja muu ühenduse vahelise taimede ja taimsete saadustega kauplemise tähtsust, oleks soovitav käesoleva direktiivi sätteid kohaldada ka nendes departemangudes. Pidades silmas Prantsuse ülemeredepartemangude põllumajandusliku tootmise eripära, on asjakohane lisaks ette näha kaitsemeetmed, mida põhjendatakse kohalike taimede elu ja tervise kaitsmisega. Käesoleva direktiivi sätted peaksid samuti hõlmama kaitsemeetmeid kahjulike organismide sissetoomise vastu Prantsuse ülemeredepartemangudesse Prantsusmaa teistest osadest.

(13)

Nõukogu 26. juuni 1991. aasta määrusega (EMÜ) nr 1911/91 ühenduse õiguse kohaldamise kohta Kanaari saarte suhtes ( 5 ) integreeritakse Kanaari saared ühenduse tolliterritooriumi ja ühisesse poliitikasse. Nimetatud määruse artiklite 2 ja 10 alusel on ühise põllumajanduspoliitika kohaldamise tingimuseks tarnimise erikorra jõustumine. Selle kohaldamisega peavad samuti kaasnema erimeetmed põllumajandustoodangu osas.

(14)	Nõukogu 26. juuni 1991. aasta otsuses 91/314/EMÜ, millega kehtestatakse Kanaari saarte kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programm (Poseican), ( 6 ) visandatakse rakendatavad valikmeetmed, et võtta arvesse nende saarte eriprobleeme ja piiranguid.

(15)

Seetõttu on Kanaari saarte taimetervise olukorra huvides tarvis käesoleva direktiivi teatavate meetmete kohaldamist pikendada ajavahemikuks, mis lõpeb kuus kuud pärast tähtpäeva, mil liikmesriigid peavad hakkama rakendama uusi käesoleva direktiivi lisadega seonduvaid sätteid Prantsuse ülemeredepartemangude ja Kanaari saarte kaitseks.

(16)

Käesoleva direktiivi kohaldamiseks on asjakohane sätestada näidissertifikaadid, mis on heaks kiidetud rahvusvahelises taimekaitsekonventsioonis, muudetud 21. novembril 1979. aastal, ja mille ühtne kujundus on välja töötatud tihedas koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega. Samuti on asjakohane sätestada teatavad eeskirjad kõnealuste sertifikaatide väljaandmise tingimuste kohta, varasemate näidiste kasutamise kohta üleminekuperioodil ning kolmandatest riikidest pärit taimede ja taimsete saaduste sertifitseerimise tingimuste kohta.

(17)

Taimede või taimsete saaduste importimisel kolmandatest riikidest vastutavad vajalike sertifikaatide väljaandmise eest nimetatud riikides pädevad asutused, mis on selleks põhimõtteliselt volitatud vastavalt rahvusvahelisele taimekaitsekonventsioonile. Oleks soovitav koostada niisuguste konventsiooniga mitteühinenud kolmandate riikide pädevate asutuste loetelu.

(18)	Tuleks lihtsustada menetlusi, mida kohaldatakse teatavatele käesoleva direktiivi lisades tehtavatele muudatustele.

(19)	Tuleks selgitada käesoleva direktiivi reguleerimisala puidu puhul. Eelkõige tuleb järgida ühenduse määrustes sätestatud puidu üksikasjalikke kirjeldusi.

(20)	Teatavaid seemneid ei ole nimetatud käesoleva direktiivi lisades loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete seas, mis peavad läbima taimetervise kontrolli päritoluriigis või lähteriigis, enne kui neid lubatakse ühendusse sisse tuua või kasutada ühendusesiseses kaubanduses.

(21)	On vaja sätestada, et teatavatel juhtudel viib komisjon kolmandatest riikidest pärit taimede, taimsete saaduste või muude toodete ametliku kontrolli läbi vastavas kolmandas riigis, mis on päritoluriik.

(22)	Ühenduse kontrolli viivad läbi komisjoni palgatud eksperdid ning liikmesriikide palgatud eksperdid, kelle teenused on komisjonile kättesaadavad. Kõnealuste ekspertide ülesanded tuleks määratleda seoses ühenduse taimetervise korra kohaselt nõutava tegevusega.

(23)	Selle korra reguleerimisala ei peaks enam piirduma liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelise kaubandusega, vaid seda tuleks laiendada ka turutegevusele liikmesriikides.

(24)

Põhimõtteliselt peaks kõigil ühenduse piirkondadel kahjulike organismide vastasest kaitsest võrdselt kasu olema. Siiski peab arvesse võtma erinevusi ökoloogilistes tingimustes ja teatavate kahjulike organismide levikus. Seetõttu tuleks määratleda „kaitstavad alad”, mis fütosanitaarohtudega tõenäolisemalt kokku puutuvad ning mida tuleks eriti kaitsta siseturuga kooskõlas olevate tingimustega.

(25)

Ühenduse taimetervise korra kohaldamine ühenduses kui sisepiirideta alal ning kaitstavate alade sisseseadmine teeb vajalikuks eristada ühenduse toodetele kohaldatavaid nõudeid kolmandatest riikidest imporditavatele toodetele kohaldatavatest nõuetest ning kindlaks määrata asjaomased, kaitstavate alade kahjulikud organismid.

(26)

Kõige asjakohasem taimetervise kontrollide läbiviimiseks on tootmispaik. Seetõttu peab ühenduse toodangu puhul tegema kohustuslikuks viia kõnealused kontrollid läbi tootmispaigas ning neid tuleks laiendada kõigile taimedele ja taimsetele saadustele, mida kasvatatakse, toodetakse ja kasutatakse tootmispaikades või mis on seal muul viisil, ning seal kasutatavale kasvusubstraadile. Sellise kontrollisüsteemi tõhusaks toimimiseks peaksid kõik tootjad olema ametlikult registreeritud.

(27)	Kindlustamaks ühenduse taimetervise korra tõhusamat kohaldamist siseturul, peab olema võimalik taimetervise kontrolliks kasutada peale liikmesriikide taimekaitseteenistuste töötajate ka teisi ametnikke, kelle väljaõpet ühendus peaks koordineerima ja rahaliselt toetama.

(28)

Rahuldavate kontrollitulemuste puhul võib rahvusvahelises kaubanduses kasutatava fütosanitaarsertifikaadi asemel ühenduse toodetel vastava tootetüübi puhul kasutada heakskiidetud tähist (taimepassi), millega tagatakse toodete vaba liikumine kogu ühenduses või ühenduse nendes osades, mille kohta see kehtib.

(29)	Ebarahuldavate kontrollitulemuste puhul võetavad ametlikud meetmed tuleks täpsustada.

(30)	Tagamaks ühenduse taimetervise korra järgimist siseturul, tuleks kehtestada turustamise ajal tehtavate ametlike kontrollide süsteem. Süsteem peaks kogu ühenduses olema võimalikult usaldusväärne ja ühtne, kuid see ei peaks hõlmama liikmesriikide vahelistel piiridel tehtavaid erikontrolle.

(31)

Kolmandatest riikidest pärit tooted tuleks siseturu raames põhimõtteliselt allutada taimetervise kontrollile, kui need esmakordselt ühendusse tuuakse. Rahuldavate kontrollitulemuste puhul tuleks kolmandatest riikidest pärit toodete puhul välja anda taimepass, millega neile tagatakse ühenduse toodetega võrdväärne vaba liikumine.

(32)

Vajalike tagatistega siseturu väljakujundamisest tuleneva olukorra raskustest ülesaamiseks on oluline tugevdada liikmesriikide ja ühenduse taimetervise kontrolliasutuste infrastruktuuri ühenduse välispiiril, osutades erilist tähelepanu neile liikmesriikidele, mis oma geograafilise asendi tõttu on ühenduse piiripunktideks. Komisjon teeb ettepaneku, et Euroopa ühenduste üldeelarvesse lisatakse sel eesmärgil vajalikud assigneeringud.

(33)	Ühenduse taimetervise korra tõhususe suurendamiseks siseturul peaksid liikmesriigid ühtlustama taimetervise eest vastutavate töötajate tegevust. Sel eesmärgil esitab komisjon enne 1. jaanuari 1993 ühenduse taimetervise tegevusjuhise.

(34)	Liikmesriikidel ei ole enam võimalik vastu võtta taimetervise erisätteid nende territooriumile toodavate teistest liikmesriikidest pärit taimede ja taimsete saaduste kohta. Kõik taimede ja taimsete saaduste taimetervise nõuded tuleks kehtestada ühenduse tasandil.

(35)	On tarvis kehtestada ühenduse rahaliste toetuste süsteem, et ühenduse tasandil jagada võimalike riskide koorem, mis tuleneb ühenduse taimetervise korra rakendamisest kaubanduses.

(36)	Vältimaks nakatumist kolmandatest riikidest sissetoodud kahjulike organismidega, peaks ühenduses olema rahaline toetus, mis on ette nähtud taimetervise kontrolliasutuste infrastruktuuri tõhustamiseks ühenduse välispiiridel.

(37)

Taimetervise kord peaks ette nägema ka piisava toetuse teatavateks kuludeks liikmesriikide poolt vastuvõetud erimeetmete puhul, et kontrollida ja vajaduse korral hävitada kahjulikud organismid, mis on sisse toodud kolmandatest riikidest või ühenduse teistest piirkondadest, ning võimaluse korral parandada tekitatud kahju.

(38)	Ühenduse rahalise toetuse andmise süsteemi üksikasjad tuleks kindlaks määrata kiirmenetluse korras.

(39)	Tuleb tagada, et komisjon on täielikult informeeritud kõnealuste kahjulike organismide sissetoomise võimalikest põhjustest.

(40)	Eelkõige peaks komisjon jälgima ühenduse taimetervise korra nõuetekohast kohaldamist.

(41)	Tuleks kehtestada, et kui kahjulike organismide sissetoomise on põhjustanud ebapiisavad uuringud või kontrollid, siis kohaldatakse tagajärgede suhtes ühenduse õigust, võttes arvesse teatavaid erimeetmeid.

(42)	Liikmesriikidel ja komisjonil on asjakohane teha tihedat koostööd nõukogu otsusega 76/894/EMÜ ( 7 ) asutatud alalises taimetervise komitees.

(43)	Käesolev direktiiv ei tohi mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud VIII lisa B osas esitatud õigusaktide ülevõtmise ja rakendamise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1. Käesolevas direktiivis käsitletakse kaitsemeetmeid, mis võetakse liikmesriikidesse taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide sissetoomise suhtes teistest liikmesriikidest või kolmandatest riikidest.

Direktiivis käsitletakse ka:

a) alates 1. juunist 1993 kaitsemeetmeid kahjulike organismide leviku vastu ühenduses seoses taimede, taimsete saaduste ja muude toodete veoga liikmesriigis;

b) kaitsemeetmeid kahjulike organismide sissetoomise vastu Prantsuse ülemeredepartemangudesse Prantsusmaa teistest osadest ning vastupidi, Prantsuse ülemeredepartemangudest Prantsusmaa teistesse osadesse;

c) kaitsemeetmeid kahjulike organismide sissetoomise vastu Kanaari saartele Hispaania teistest osadest ning vastupidi, Kanaari saartelt Hispaania teistesse osadesse;

d) liikmesriikide poolt vastavalt rahvusvahelisele taimekaitsekonventsioonile välja antavate „taimepuhtuse tunnistuste” ja „taimepuhtuse tunnistuste reekspordi jaoks” või nende elektroonilise ekvivalendi näidisvorm.

2. Ilma, et see piiraks ühenduse teatavate piirkondade taimetervise olukorra kaitseks kehtestatavate tingimuste kohaldamist ning võttes arvesse põllumajanduslike ja ökoloogiliste tingimuste erinevusi, võib ►M4 vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ kindlaks määrata lisaks käesolevas direktiivis sätestatud meetmetele kaitsemeetmed, mida põhjendatakse taimede elu ja tervise kaitsega Prantsuse ülemeredepartemangudes ja Kanaari saartel.

3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata Ceuta või Melilla suhtes.

4. Käesoleva direktiiviga reguleeritud küsimustes tagavad liikmesriigid kiire, vahetu ja tõhusa koostöö komisjoniga. Sel eesmärgil loob või määrab iga liikmesriik vastutava ametiasutuse, mille kohustustuseks on koordineerimistöö ja kontaktide hoidmine vähemalt antud küsimustes. Eelistatavalt on selleks ametiasutuseks kooskõlas rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooniga loodud taimetervishoiualane ametiasutus.

Sellest ametiasutusest ja kõigist hilisematest muudatusest teatatakse teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

Kooskõlas artikli 18 lõikes 2 viidatud menetlusega võib lubada vastutaval ametiasutusel anda või delegeerida käesoleva direktiiviga reguleeritud otseselt taimetervishoidu käsitlevates küsimustes koordineerimisülesandeid edasi mõnele teisele ametiasutusele.

5. Kahjulike organismide sissetoomise suhtes Prantsuse ülemeredepartemangudest Prantsusmaa teistesse osadesse ja teistesse liikmesriikidesse ning Prantsuse ülemeredepartemangudes levimise suhtes võetavate kaitsemeetmete puhul asendatakse käesoleva artikli lõike 1 punktis a, artikli 3 lõikes 4, artikli 4 lõigetes 2 ja 4, artikli 5 lõigetes 2 ja 4, artikli 6 lõigetes 5 ja 6, artikli 10 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 13 lõigetes 8, 10 ja 11 nimetatud kuupäevad vastava kuupäevaga, millega lõpeb kuue kuu pikkune ajavahemik alates tähtpäevast, mil liikmesriigid peavad hakkama rakendama uusi, I–V lisaga seotud sätteid Prantsuse ülemeredepartemangude kaitseks. Alates samast kuupäevast käsitatakse käesoleva artikli lõike 1 punkti b ja lõiget 2 väljajäetuna.

6. Kahjulike organismide sissetoomise suhtes Kanaari saartelt Hispaania teistesse osadesse ja teistesse liikmesriikidesse ning Kanaari saartel levimise suhtes võetavate kaitsemeetmete puhul asendatakse käesoleva artikli lõike 1 punktis a, artikli 3 lõikes 4, artikli 4 lõigetes 2 ja 4, artikli 5 lõigetes 2 ja 4, artikli 6 lõigetes 5 ja 6, artikli 10 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 13 lõigetes 8, 10 ja 11 nimetatud kuupäevad vastava kuupäevaga, millega lõpeb kuue kuu pikkune ajavahemik alates tähtpäevast, mil liikmesriigid peavad hakkama rakendama uusi, I–V lisaga seotud sätteid Kanaari saarte kaitseks. Alates samast kuupäevast käsitatakse käesoleva artikli lõike 1 punkti c väljajäetuna.

Artikkel 2

1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) ►M4 taimedeks loetakse — elavaid taimi ja nende kindlaksmääratud elavaid osi, sh seemneid; ◄

elusate taimeosadena käsitatakse:

— viljad botaanilises tähenduses, v.a sügavkülmutatud,

— köögiviljad, v.a sügavkülmutatud,

— varremugulad, mugulsibulad, sibulad, risoomid,

— lõikelilled,

— oksad lehtede või okastega,

— langetatud puud lehtede või okastega,

— lehed, lehestik,

— taimede koekultuurid,

— elus õietolm,

— pungad, pistikud, pookoksad,

— iga muu taimeosa, mis võidakse kindlaks määrata vastavalt artikkel 18 lõikes 2 sätestatud protseduurile;

seemned — seemned botaanilises tähenduses, v.a need, mis ei ole ette nähtud külvamiseks;

b) taimsed saadused — töötlemata või lihttöötluse läbinud taimse päritoluga saadused, kui neid ei käsitata taimedena;

c) istutamine — kõik toimingud, mille abil taimed paigutatakse oma kohale järgneva kasvamise, paljunemise või paljundamise tagamiseks;

d) istutamiseks ettenähtud taimed:

— taimed, mis on juba istutatud ja mis on ette nähtud jääma oma kohale või mis istutatakse pärast sissetoomist ümber, või

— taimed, mis sissetoomise ajal ei ole istutatud, kuid mida kavatsetakse pärast sissetoomist istutada;

e) kahjulikud organismid — kõik taimedele või taimsetele toodetele kahjulike taimede, loomade või patogeensete organismide liigid, tüved või genotüübi grupid;

f) taimepass — ametlik etikett, millega tõendatakse, et käesoleva direktiivi taimetervise standardite ja erinõuetega seotud sätted on täidetud, ning mis on:

— eri liiki taimede või taimsete saaduste puhul ühenduse tasandil standardiseeritud ja

— liikmesriigi vastutatava ametiasutuse poolt koostatud ja välja antud vastavalt rakenduseeskirjadele, milles sätestatakse taimepasside väljaandmise üksikasjad.

Teatavate tooteliikide puhul võib ►M4 vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ otsustada kasutada mitte etikette, vaid teistsugust märgistust ametliku heakskiitmise kohta.

Standardiseerimine kehtestatakse ►M4 artikli 18 lõikes 2 ◄ sätestatud korras. Standardiseeritult määratakse kindlaks ka niisugune märgistus taimepassides, mis artikli 10 lõike 1 teise lõigu kohaselt ei kehti ühenduse kõikides osades;

g) liikmesriigi vastutavad ametiasutused:

i) artikli 1 lõikes 4 osutatud liikmesriigi ametlik(ud) ►M4 taimekaitseorganisatsioon(id) ◄ või

ii) iga riigiasutus, mis on loodud:

— riigi tasandil,

— või piirkondlikul tasandil riigi ametiasutuste järelevalve all, asjaomase liikmesriigi põhiseadusega sätestatud piirides.

Liikmesriigi vastutavad ametiasutused võivad vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele käesoleva direktiiviga neile määratud ning nende järelevalve all täidetavad ülesanded delegeerida avalik-õiguslikule või eraõiguslikule juriidilisele isikule, eeldusel et sellisel juriidilisel isikul ja selle liikmetel ei ole võetavate meetmete tulemuste suhtes mingit isiklikku huvi.

Liikmesriikide asjakohased ametiasutused tagavad, et teises lõigus osutatud juriidiline isik täidab ametlikult heakskiidetud põhikirja alusel üksnes teatavaid ülesandeid avalikes huvides, välja arvatud laboratoorsed uuringud, mida kõnealune juriidiline isik võib läbi viia isegi siis, kui laboratoorsete uuringute läbiviimine ei kuulu tema teatavate avalikes huvides täidetavate ülesannete hulka.

Olenemata kolmandast lõigust võivad liikmesriigi vastutavad ametiasutused delegeerida käesoleva direktiiviga neile määratud laboratoorsed uuringud juriidilisele isikule, kes ei vasta kõnealusele sättele.

Laboratoorsed uuringud võib delegeerida ainult juhul, kui asjaomane vastutav ametiasutus tagab, et juriidiline isik, kellele ta laboratoorsed uuringud delegeerib, on võimeline tagama erapooletuse, kvaliteedi ja konfidentsiaalse teabe kaitse, ning et kõnealusele juriidilisele isikule delegeeritud ülesannete ja tema muu tegevuse vahel ei ole huvide konflikti.

Liikmesriigid tagavad, et esimese lõigu punktides i ja ii osutatud asutuste vahel toimub tihe koostöö.

►M4 Vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ võib heaks kiita ka muid esimese lõigu punktis i osutatud asutuste nimel loodud, nende alluvuses ja järelevalve all tegutsevaid juriidilisi isikuid, tingimusel, et nimetatud isikutel ei ole võetavate meetmete tulemuste suhtes mingit isiklikku huvi.

Artikli 1 lõikes 4 sätestatud vastutav ametiasutus teatab komisjonile, millised muud asjaomase liikmesriigi ametiasutused antud valdkonna eest vastutavad. Komisjon edastab selle teabe teistele liikmesriikidele;

h) kaitsealune piirkond — ühenduse piirkond, kus:

— üks või mitu käesolevas direktiivis osutatud kahjulikest organismidest, mida esineb ühes või mitmes ühenduse osas, ei ole endeemilised ega neid ei esine, vaatamata soodsatele esinemistingimustele selles piirkonnas,

— on oht teatavate kahjulike organismide levimiseks soodsate ökoloogiliste tingimuste, eelkõige teatavate põllukultuuride tõttu, vaatamata sellele, et need organismid ei ole endeemilised ega esine ühenduses,

ning mis on ►M4 artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetluse alusel ◄ tunnistatud vastavaks esimeses ja teises taandes sätestatud tingimustele ning esimeses taandes osutatud juhul asjaomase liikmesriigi (asjaomaste liikmesriikide) nõudmisel artiklis 21 osutatud ekspertide poolt sealsamas sätestatud korras läbiviidud vaatluse tulemused ei tõenda vastupidist. Teises taandes osutatud juhtudel on uurimine valikuline.

Kahjulikke organisme käsitatakse teatud piirkonnas levinuna, kui teatakse nende esinemisest seal ning kas ei võeta mingeid ametlikke meetmeid nende hävitamiseks või ei ole kõnealused meetmed osutunud kahel järjestikusel aastal tõhusaiks.

Esimese lõigu esimeses taandes sätestatud juhul teostab asjakohane liikmesriik või teostavad asjakohased liikmesriigid korrapärast süstemaatilist ametlikku vaatlust organismide suhtes, kelle puhul kaitstav ala on kehtestatud. Igast kõnealuse organismi leiust teatatakse ►M4 kirjalikult ◄ viivitamata komisjonile. Niisugusest leiust tulenevat riski hindab alaline taimetervise komitee ning asjakohased meetmed võetakse ►M4 vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetluse aluse ◄ .

Esimeses ja kolmandas lõigus osutatud vaatluse üksikasjad võib kehtestada ►M4 vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ , võttes arvesse usaldusväärseid teaduslikke ja statistilisi põhimõtteid.

Eespool nimetatud vaatluste tulemused teatatakse ►M4 kirjalikult ◄ komisjonile. Komisjon edastab selle teabe teistele liikmesriikidele.

Komisjon esitab enne 1. jaanuari 1998 nõukogule aruande kaitstavate alade süsteemi toimimise kohta, lisades vajaduse korral asjakohased ettepanekud;

i) ametlik avaldus või meede — avaldus või meede, kui selle on teinud või võtnud, ilma et see piiraks artikli 21 sätteid:

— kolmanda riigi ametliku taimekaitseorganisatsiooni esindaja poolt või nende vastutusel muu riigiametniku poolt, kes selleks on ametliku taimekaitseorganisatsiooni poolt korrakohaselt volitatud ja tehniliselt kvalifitseeritud, kui asi puudutab taimepuhtuse tunnistusi ja taimepuhtuse tunnistuste reeksporti, või nende elektroonilise ekvivalendi väljastamisega seotud avaldusi või mõõte,

— või kõigil muudel juhtudel kõnealused esindajad, avalikud teenistujad või liikmesriigi vastutava ametiasutuse palgatud volitatud ametiisikud tingimusel, et kõnealustel ametiisikutel ei ole võetavate meetmete tulemuste suhtes mingit isiklikku huvi ja et nad vastavad ametikoha erialase ettevalmistuse miinimumnõuetele.

Liikmesriigid tagavad oma avalike teenistujate või volitatud ametiisikute vajaliku erialase ettevalmistuse käesoleva direktiivi nõuetekohaseks kohaldamiseks. Kõnealuse ettevalmistuse suunised võib kehtestada ►M4 vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ .

Komisjon koostab koostöös alalise taimetervise komiteega ühenduse programmid, mis on seotud avalike teenistujate ja volitatud ametiisikute täiendkoolitusega ja mille eesmärgiks on tõsta nõutavad teadmised ja kogemused eespool nimetatud erialase ettevalmistuse tasemele, ning jälgib programmide täitmist. Komisjon aitab rahastada täiendkoolitust ning teeb ettepanekuid selleks vajalike assigneeringute lisamiseks ühenduse eelarvesse;

j) piiriületuskoht — koht, kus taimsed saadused või muud esemed tuuakse esimest korda ühenduse tolliterritooriumile: õhutranspordi korral lennujaam, mere- või jõetranspordi korral sadam, raudteetranspordi korral raudteejaam ja muudel juhtudel ühenduse maapiiri ületuskoha eest vastutav tolliasutus;

k) piiriületuskoha ametiasutus — piiriületuskoha eest vastutav liikmesriigi ametiasutus;

l) sihtkoha ametiasutus — liikmesriigi ametiasutus, mis vastutab piirkonna eest, kus asub „sihtkoha tolliasutus”;

m) piiriületuskoha tolliasutus — punktis j defineeritud piiriületuskoha ametiasutus;

n) sihtkoha tolliasutus — sihtkoha ametiasutus komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 340b lõike 3 ( 8 ) tähenduses;

o) partii — ühe kauba ühikud, millel on ühesugune koostis ja päritolu ning mis moodustab osa saadetisest;

p) saadetis — kaubakogus, mis on kirjas ühes tollivormistusdokumendis või muid formaalsusi hõlmavas dokumendis, näiteks ühes taimepuhtuse tunnistuses või muus dokumendis; saadetis võib koosneda ühest või enamast partiist;

q) tollikäitlusviis või tollikasutus — nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik ( 9 ) (edaspidi ühenduse tolliseadustik)), artikli 4 punktis 15 sätestatud tollikäitlusviisid või -kasutused;

r) transiit — tollitavate kaupade liikumine ühenduse tolliterritooriumil ühest punktist teise vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklile 91.

2. Kui ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti, käsitlevad käesoleva direktiivi sätted puitu üksnes siis, kui sellel on tervenisti või osaliselt säilinud looduslik kumer pind või, kui see esineb laastude, tükikeste, saepuru või puidujäätmetena.

Ilma, et see piiraks V lisaga seotud sätete kohaldamist, käsitatakse puiduna ka pakkimispuitu, tugiposte, kaubaaluseid või igasuguste kaupade vedudel kasutatavat pakkematerjali, vaatamata sellele, kas see vastab esimeses lõigus esitatud nõuetele või mitte, ja tingimusel, et see ohustab taimetervist.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid keelavad I lisa A osas loetletud kahjulike organismide sissetoomise oma territooriumile.

2. Liikmesriigid keelavad II lisa A osas loetletud taimede ja taimsete saaduste sissetoomise oma territooriumile, kui need on saastunud kõnealuses lisa osas loetletud asjaomaste kahjulike organismidega.

3. Lõiked 1 ja 2 ei kehti tingimustel, mis võidakse kindlaks määrata vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele, juhul kui on tegemist istutamiseks mitte ettenähtud taimede kerge saastumisega I lisa A osas või II lisa A osas loetletud kahjulike organismidega või liikmesriikide taimetervishoiu ametkondade poolt ja kahjurite riski analüüsile tuginedes välja valitud istutamiseks mõeldud taimedega, kui need on lubatud määral saastunud II lisa A osas II jaos loetletud kahjulike organismidega.

4. Liikmesriigid sätestavad, et alates 1. juunist 1993 kohaldatakse lõikeid 1 ja 2 ka asjaomaste kahjulike organismide leviku suhtes, mille on põhjustanud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide vedu liikmesriigi territooriumil.

5. Alates 1. juunist 1993 keelavad liikmesriigid asjakohastele kaitstavatele aladele tuua ning seal levitada:

a) kahjulikke organisme, mis on loetletud I lisa B osas;

b) taimi ja taimseid saadusi, mis on loetletud II lisa B osas, kui need on saastunud kõnealuste kahjulike organismidega.

6. ►M4 Vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ :

a) liigitatakse I ja II lisas loetletud kahjulikud organismid järgmiselt:

— organismid, mida ühenduse territooriumil ei teata esinevat ja mis on kogu ühenduse jaoks olulise tähtsusega, on määratletud I lisa A osa I jaos ning II lisa A osa I jaos,

— organismid, mida ühenduse territooriumil teatakse esinevat, kuid mis ei ole endeemilised ega ole levinud kogu ühenduses ja mis on kogu ühenduse jaoks olulise tähtsusega, on määratletud vastavalt I lisa A osa II jaos ning II lisa A osa II jaos,

— ülejäänud kahjulikud organismid loetletakse I lisa B osas ning II lisa B osas määratletud kaitstavate alade juures, mille jaoks nad on olulised;

b) hävitatakse kahjulikud organismid, mis on endeemilised või levinud ühes või mitmes ühenduse osas, v.a need, mis on osutatud punkti a teises ja kolmandas taandes;

c) I ja II lisa ning nende eri osade ja jagude pealkirjad kohandatakse vastavalt punktidele a ja b.

7. Kooskõlas artikli 18 lõikes 2 viidatud menetlusega võidakse vastu võtta rakendussätteid organismide liikmesriikidesse sissetoomise ja liikmesriikides leviku tingimuste kehtestamiseks:

a) organismide puhul, mida kahtlustatakse, et nad on taimedele või taimsetele saadustele kahjulikud, kuid mis pole I ja II lisas loetletud;

b) organismide puhul, mis on II lisas loetletud, kuid mis esinevad selles lisas loetlemata taimedel või taimsetel saadustel ja mille suhtes on kahtlus, et nad on taimedele või taimsetele saadustele kahjulikud;

c) I ja II lisas loetletud, piiratud alal esinevad ja taimedele või taimsetele toodetele kahjulikena käsitletavate organismide puhul.

8. Vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetluses kindlaksmääratud tingimustele ei kehti lõige 1 ja lõike 5 punkt a ning lõige 2 ja lõike 5 punkt b ning lõige 4 seoses katse- või teadusliku töö ja sordiaretusega.

9. Pärast lõikes 7 sätestatud meetmete vastuvõtmist lõpetatakse selle lõike kohaldamine vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud korrale kindlaksmääratud tingimustele katse- või teadusliku töö ja sordiaretuse suhtes.

Artikkel 4

1. Liikmesriigid keelavad III lisa A osas loetletud taimede või taimsete saaduste sissetoomise oma territooriumile, kui need on pärit kõnealuses lisa osas osutatud riikidest.

2. Liikmesriigid sätestavad, et alates 1. juunist 1993 on nende territooriumil asuvatele asjakohastele kaitstavatele aladele keelatud tuua taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid, mis on loetletud III lisa B osas.

3. ►M4 Vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ vaadatakse III lisa läbi nii, et A osa hõlmaks taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid, mis kujutavad fütosanitaarohtu kõigis ühenduse osades, ning B osa hõlmab taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid, mis kujutavad fütosanitaarohtu üksnes kaitstavatel aladel. Sealsamas määratletakse kaitstavad alad.

4. Alates 1. juunist 1993 ei kohaldata lõiget 1 enam ühendusest pärit taimede, taimsete saaduste ja muude toodete suhtes.

5. ►M4 Vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ määratakse kindlaks tingimused, mille kohaselt lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata katsete või teaduslike eesmärkide ja sordivaliku puhul.

6. Kui puudub kahjulike organismide levikuoht, võib liikmesriik sätestada, et lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata teatavatel üksikjuhtudel taimede, taimsete saaduste ja muude toodete suhtes, mis on kasvatatud, toodetud või kasutuses olnud kolmanda riigi vahetul piirialal ning kõnealusesse naabruses asuvasse liikmesriiki sisse toodud töötlemiseks selle piirivööndis.

Sellise erandi tegemisel täpsustab liikmesriik töötleva isiku nime ja asukoha. Kõnealused üksikasjad, mida korrapäraselt ajakohastatakse, peavad olema komisjonile kättesaadavad.

Taimede, taimsete saaduste ja muude toodetega, mille puhul kehtestatakse esimese lõigu alusel erand, peab olema kaasas dokument, millest selgub asjakohase kolmanda riigi koht, kust nimetatud taimed, taimsed saadused ja muud tooted pärit on.

Artikkel 5

1. Liikmesriigid keelavad IV lisa A osas loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete sissetoomise oma territooriumile, kui kõnealuses lisa osas osutatud asjakohaseid erinõudeid ei ole täidetud.

2. Alates 1. juunist 1993 keelavad liikmesriigid IV lisa B osas loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete sissetoomise oma kaitstavatele aladele ning liikumise nendel aladel, kui kõnealuses lisa osas osutatud asjakohaseid erinõudeid ei ole täidetud.

3. ►M4 Vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ muudetakse IV lisa vastavalt artikli 3 lõikega 6 ettenähtud kriteeriumidele.

4. Liikmesriigid sätestavad, et alates 1. juunist 1993 kohaldatakse lõiget 1 ka taimede, taimsete saaduste ja muude toodete liikumisel liikmesriigi territooriumil, ilma et see piiraks artikli 6 lõike 7 kohaldamist. Nimetatud lõiget ning lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata taimede, taimsete saaduste, toiduainete ja söötade väikeste koguste liikumisel, kui need on ette nähtud omanikule või kaubasaajale kasutamiseks mittetööstuslikel ja mittekaubanduslikel eesmärkidel või tarbimiseks veo ajal, tingimusel, et ei ole kahjulike organismide levimise ohtu.

5. ►M4 Vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ määratakse kindlaks tingimused, mille kohaselt lõikeid 1, 2 ja 4 ei kohaldata katsete või teaduslike eesmärkide ja sordivaliku puhul.

6. Kui puudub kahjulike organismide levikuoht, võib liikmesriik sätestada, et lõikeid 1, 2 ja 4 ei kohaldata teatavatel üksikjuhtudel taimede, taimsete saaduste ja muude toodete suhtes, mis on kasvatatud, toodetud või kasutuses olnud kolmanda riigi vahetul piirialal ning kõnealusesse naabruses asuvasse liikmesriiki sisse toodud töötlemiseks selle piirivööndis.

Sellise erandi tegemisel täpsustab liikmesriik töötleva isiku nime ja asukoha. Kõnealused üksikasjad, mida korrapäraselt ajakohastatakse, peavad olema komisjonile kättesaadavad.

Artikkel 6

1. Liikmesriigid sätestavad, et V lisa A osas loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete toomisel teise liikmesriiki tuleb neid ja nende pakendeid ametlikus korras väga täpselt kontrollida kas täielikult või representatiivsete proovidega ning vajaduse korral tuleb ametlikult kontrollida ka veokit, et teha kindlaks, et:

a) need ei ole saastunud I lisa A osas loetletud kahjulike organismidega;

b) II lisa A osas loetletud taimed ja taimsed saadused ei ole saastunud kõnealuses lisa osas loetletud asjakohaste kahjulike organismidega;

c) IV lisa A osas loetletud taimed, taimsed saadused ja muud tooted vastavad kõnealuses lisa osas märgitud asjakohastele erinõuetele.

2. Kui artikli 3 lõike 6 punktis a ning artikli 5 lõikes 3 sätestatud meetmed on vastu võetud, kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 1 üksnes I lisa A osa II jao, II lisa A osa II jao ning IV lisa A osa II jao suhtes. Kui nimetatud sätte kohaselt läbiviidud kontrolli käigus avastatakse I lisa A osa I jaos või II lisa A osa I jaos loetletud kahjulikke organisme, ei käsitata artiklis 10 nimetatud tingimusi täidetuna.

3. Liikmesriigid sätestavad lõikes 1 osutatud inspekteerimisabinõud, et kindlustada artikli 3 lõigete 4, 5 ja 7 või artikli 5 lõike 2 järgimist, kui sihtliikmesriik kasutab üht eespool nimetatud artiklites loetletud võimalust.

4. Liikmesriik sätestab, et IV lisa A osas osutatud seemneid, mis tuuakse sisse teise liikmesriiki, tuleb ametlikult kontrollida, et teha kindlaks nende vastavus kõnealuses lisa osas osutatud asjakohastele erinõuetele.

5. Samuti kohaldatakse lõikeid 1, 3 ja 4 taimede, taimsete saaduste ja muude toodete liikumistel liikmesriigi territooriumil alates 1. juunist 1993, ilma et see piiraks lõike 7 kohaldamist. Lõikeid 1, 3 ja 4 ei kohaldata I lisa B osas või II lisa B osas loetletud kahjulike organismide ega IV lisa B osas sätestatud erinõuete puhul, kui taimi, taimseid saadusi või muid tooteid veetakse kaitstavatelt aladelt läbi või neilt välja.

Lõigetes 1, 3 ja 4 osutatud ametlikud kontrollid tehakse kooskõlas järgmiste sätetega:

a) kontrolle laiendatakse ka asjakohastele taimedele või taimsetele saadustele, mida tootja kasvatab, toodab või kasutab või mis on muul viisil tema valduses oleval territooriumil, samuti ka seal kasutatavale kasvusubstraadile;

b) kontrollitakse ettevõtja valduses oleval territooriumil, eelistatavalt tootmiskohas;

c) kontrollitakse korrapäraselt asjakohaste ajavahemike järel vähemalt kord aastas ja vähemalt visuaalse vaatluse teel, ilma et see piiraks IV lisas nimetatud erinõuete kohaldamist; edasisi meetmeid võib võtta vastavalt lõikele 8.

Kõik tootjad, kelle puhul on lõigete 1–4 kohaselt tarvis teha teises lõigus osutatud ametlik kontroll, kantakse ametlikku registrisse koos registreerimisnumbriga, mille abil on neid võimalik identifitseerida. Sel viisil loodud ametlikud registrid tehakse komisjonile taotluse korral kättesaadavaks.

Ettevõtjal on teatavad kohustused, mis on kehtestatud vastavalt lõikele 8. Eelkõige peab ta viivitamata teavitama liikmesriigi vastutavat ametiasutust kõigist ebatavalistest kahjulike organismide ja sümptomite ilmingutest või taimede muudest kõrvalekalletest.

Lõikeid 1, 3 ja 4 ei kohaldata taimede, taimsete saaduste, toiduainete ja söötade väikeste koguste liikumisel, kui need on ette nähtud omanikule või kaubasaajale kasutamiseks mittetööstuslikel ja mittekaubanduslikel eesmärkidel või tarbimiseks veo ajal, tingimusel et ei ole kahjulike organismide levimise ohtu.

6. Liikmesriigid sätestavad, et alates 1. juunist 1993 tuleb teatavate V lisa A osas nimetamata, kuid lõike 8 kohaselt määratletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete tootjad või tootmispiirkonnas asuvad laomajandid või lähetuskeskused kanda ametlikku kohalikku, piirkondlikku või riiklikku registrisse lõike 5 kolmanda lõigu kohaselt. Nende suhtes võib igal ajal kohaldada lõike 5 teises lõigus sätestatud kontrolle.

Süsteemi, mille abil saab vajaduse korral ja võimaluste piires kindlaks teha teatavate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete päritolu, võib tootmis- või kaubandustingimusi arvesse võttes luua lõike 8 kohaselt.

7. Kui kahjulike organismide levimise ohtu ei ole karta, võivad liikmesriigid vabastada:

— lõigetes 5 ja 6 sätestatud ametlikust registreerimisest väiketootjad või töötlejad, kelle kogutoodang ja müük on asjakohaste taimede, taimsete saaduste ja muude toodete osas ette nähtud kohalikul turul lõppkasutamiseks isikutele, kes ei ole seotud taimede tootmisega (kohalik liikumine), või

— nimetatud vabastuse saanud ettevõtjatelt pärit taimede, taimsete saaduste ja muude toodete kohalik liikumine lõigete 5 ja 6 alusel nõutavatest ametlikest kontrollidest.

Nõukogu vaatab komisjoni ettepanekul ja saadud kogemustele tuginedes enne 1. jaanuari 1998 uuesti läbi käesoleva direktiivi sätted kohaliku liikumise kohta.

8. ►M4 Vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ võetakse vastu rakendussätted, mis on seotud:

— leebemate tingimustega taimede, taimsete saaduste ja muude toodete liikumisele kaitstavatel aladel, mis on kehtestatud kõnealuste taimede, taimsete saaduste ja muude toodete puhul ühe või mitme kahjuliku organismi suhtes,

— tagatistega taimede, taimsete saaduste ja muude toodete liikumisele kaitstavatel aladel, mis on kehtestatud kõnealustele taimede, taimsete saaduste ja muude toodete puhul ühe või mitme kahjuliku organismi suhtes,

— ametlike kontrollide sageduse ja ajastusega, sealhulgas ka lõike 5 teise lõigu punktis c osutatud edasiste meetmetega,

— lõike 5 neljandas lõigus osutatud registreeritud tootjate kohustustega,

— lõikes 6 osutatud toodete spetsifikatsioonidega ning toodetega, mille puhul on ette nähtud lõikes 6 kehtestatud süsteem,

— muude lõikes 7 osutatud vabastusi käsitlevate nõuetega, eelkõige mõistete „väiketootja” ja „kohalik turg” ning nendega seotud asjakohaste menetluste puhul.

9. Registreerimise korraga ja lõike 5 kolmandas lõigus osutatud registreerimisnumbriga seotud rakenduseeskirjad võib vastu võtta ►M4 vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ .

▼M4 —————

Artikkel 10

1. Kui tingimusi käsitatakse artikli 6 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud ning artikli 6 lõike 5 kohaselt läbiviidud kontrollide tulemuste põhjal täidetuna, antakse alates 1. juunist 1993 ►M4 ————— ◄ välja taimepass vastavalt sätetele, mida võib vastu võtta käesoleva artikli lõike 4 alusel.

Sellele vaatamata pole artikli 6 lõikes 4 nimetatud seemnete puhul kohustuslik välja anda taimepassi, juhul kui on vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele tagatud, et ametlikult sertifitseeritud seemne turustamise kohta käivate ühenduse normide kohaselt väljastatud dokumendid tõestavad artikli 6 lõike 4 nõuetest kinni pidamist. Sellisel juhul loetakse need dokumendid igas suhtes võrdseks taimepassidega artikli 2 lõike 1 punkti f tähenduses.

Kui kontrollid ei hõlma kaitstavate alade asjakohaseid tingimusi või kui leitakse, et kõnealused tingimused ei ole täidetud, ei ole väljaantud taimepass nendel aladel kehtiv ning sellesse tehakse niisugusteks juhtumiteks ettenähtud märge vastavalt artikli 2 lõike 1 punktile f.

2. V lisa A osa I jaos loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete ►M4 ning artikli 6 lõikes 4 nimetatud seemnete ◄ puhul on alates 1. juunist 1993 lubatud ühenduses kohalik liikumine ainult artikli 6 lõikes 7 määratletud tähenduses, kui kõnealuste toodete, nende pakendi või neid vedava veoki külge ei ole kinnitatud artikli 1 kohaselt välja antud ja kõnealusel territooriumil kehtivat taimepassi.

V lisa A osa II jaos loetletud taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid ►M4 ja artikli 6 lõikes 4 nimetatud seemneid ◄ ei tohi kaitstavatele aladele alates 1. juunist 1993 sisse tuua ega seal vedada, kui kõnealuste toodete, nende pakendi või neid vedava veoki külge ei ole kinnitatud lõike 1 kohaselt välja antud ja kõnealusel alal kehtivat taimepassi. Käesolevat lõiku ei kohaldata, kui artikli 6 lõikes 8 sätestatud tingimused vedude kohta kaitstavate alade kaudu on täidetud.

Esimest ja teist lõiku ei kohaldata taimede, taimsete saaduste, toiduainete ja söötade väikeste koguste vedudele, kui need on ette nähtud omanikule või kaubasaajale kasutamiseks mittetööstuslikel ja mittekaubanduslikel eesmärkidel või tarbimiseks veo ajal, kui seejuures puudub kahjulike organismide levimise oht.

3. Taimepassi võib hiljem ükskõik millises ühenduse osas asendada teise taimepassiga vastavalt järgmistele sätetele:

— taimepassi võib asendada üksnes juhul, kui saadetis jaotatakse mitmeks osaks või kui eri saadetised või nende osad liidetakse või kui saadetisse kuuluvate taimede tervislik seisund muutub, ilma et see piiraks IV osas sisalduvate erinõuete kohaldamist, või muudel juhtudel, mis on määratletud vastavalt lõikele 4,

— asendus võib toimuda üksnes füüsilise või juriidilise isiku nõudel, kes võib olla tootja või mitte ning on kantud ametlikku registrisse vastavalt artikli 6 lõike 5 kolmandale lõigule mutatis mutandis,

— asenduspassi võib koostada üksnes selle piirkonna vastutav ametiasutus, kus taotluse esitanud ettevõte asub, ning üksnes sel juhul, kui võib kindlalt tagada, et kõnealune toode on identifitseeritav ning pärast tootja juurest lähetamist ei ole ohtu I ja II lisas loetletud kahjulike organismide levimiseks,

— asendamise kord peab vastama sätetele, mida võib vastu võtta lõike 4 alusel,

— asenduspassis peab olema vastavalt lõikele 4 kindlaksmääratud erimärgistus, mis sisaldab esialgse tootja registrinumbri ning kui taimede tervislikus seisundis on toimunud muutus, siis ka märkuse kõnealuse muutuse eest vastutava ettevõtja kohta.

4. ►M4 Vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ võidakse vastu võtta rakendussätted:

— lõikes 1 sätestatud taimepasside väljaandmise üksikasjaliku korra kohta,

— tingimuste kohta, mille puhul lõike 3 esimese taande kohaselt võib välja anda asenduspassi,

— lõike 3 kolmandas taandes sätestatud asenduspassi väljaandmise menetluse üksikasjade kohta,

— lõike 3 viiendas taandes sätestatud asenduspassides nõutava erimärgistuse kohta.

Artikkel 11

1. Kui artikli 6 lõigetes 1, 3 ja 4 ettenähtud ning vastavalt artikli 6 lõikele 5 läbiviidud kontrollide põhjal tehakse kindlaks, et nendes lõigetes sätestatud tingimused ei ole täidetud, siis taimepassi välja ei anta, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist.

2. Kui asjakohaste kontrollide tulemuste laadi arvesse võttes tehakse kindlaks, et osa tootja poolt kasvatatud, toodetud, kasutatud või muul juhul tema valduses oleval territooriumil esinevatest taimedest või seal kasutatavast kasvusubstraadist ei kujuta endast ohtu kahjulike organismide levimiseks, siis lõiget 1 kõnealuse osa suhtes ei kohaldata ►M4 ning taimepassi võib välja anda ◄ .

3. Kui lõiget 1 kohaldatakse, siis võetakse kõnealuste taimede, taimsete saaduste või kasvusubstraadi suhtes üks või mitu järgmistest ametlikest meedetest:

— asjakohane töötlus, mille järel antakse välja vastavalt artiklile 10 ettenähtud taimepass, kui tingimusi käsitatakse töötluse tulemusel täidetuna,

— luba vedada ametliku kontrolli all aladele, millele need ei kujuta lisaohtu,

— luba vedada ametliku kontrolli all tööstusliku töötlemise kohtadesse,

— hävitamine.

►M4 Vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ võib vastu võtta rakendussätted, mis on seotud:

— tingimustega, mille puhul peab või ei pea kohaldama üht või mitut esimeses lõigus osutatud meedet,

— kõnealuste meetmete eripära ja tingimustega.

4. Kui kohaldatakse lõike 1 sätteid, peatatakse tootja tegevus osaliselt või täielikult, kuni tehakse kindlaks, et kahjulike organismide leviku oht on kõrvaldatud. Artiklit 10 tegevuse peatamise vältel ei kohaldata.

5. Kui artikli 6 lõike 6 kohaselt läbiviidud ametlike kontrollide põhjal leitakse, et kõnealuses artiklis nimetatud tooted ei ole vabad I ja II lisas loetletud kahjulikest organismidest, kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 2, 3 ja 4 mutatis mutandis.

Artikkel 12

1. Tagamaks käesoleva direktiivi, eriti artikli 10 lõike 2 järgimist, korraldavad liikmesriigid ametliku kontrolli. Kontroll viiakse läbi juhuslikult, vahet tegemata taimede, taimsete toodete või muude objektide päritolus ning kooskõlas järgmiste sätetega:

— juhuslikud kontrollid toimuvad igal ajal ja kõigis kohtades, kuhu taimed, taimsed saadused või muud tooted on veetud,

— juhuslikud kontrollid toimuvad territooriumil, kus taimed, taimsed saadused või muud tooted on kasvatatud, toodetud, ladustatud või müüki pandud, ning ostjate valduses olevatel territooriumidel,

— juhuslikud kontrollid toimuvad samaaegselt ükskõik millise muu, taimetervise kontrolliga mitteseotud dokumentide kontrolliga.

Kontrollid peavad toimuma regulaarselt territooriumil, mis on kantud ametlikku registrisse vastavalt artikli 10 lõikele 3 ja artikli 13c lõikele 1b, ning võivad toimuda regulaarselt territooriumil, mis on kantud ametlikku registrisse vastavalt artikli 6 lõikele 6.

Kontrollid peavad olema sihipärased, kui on ilmnenud fakte, mille põhjal võib oletada, et käesoleva direktiivi üht või mitut sätet ei täideta.

2. Taimede, taimsete saaduste ja muude toodete ostjad, kes lõpptarbijana on taimede tootmisega ametialaselt tegelevad isikud, säilitavad asjakohaseid taimepasse vähemalt aasta jooksul ning kannavad selle kohta oma registrisse viite.

Kontrollijatel peab olema juurdepääs taimedele, taimsetele saadustele või muudele toodetele igal tootmis- ja turustusahela etapil. Neil on õigus korraldada kõiki uuringuid, mis on vajalikud asjakohasteks kontrollideks, sealhulgas ka taimepasside ja registrite osas.

3. Liikmesriike võivad ametlikel kontrollidel aidata artiklis 21 osutatud eksperdid.

4. Kui vastavalt lõigetele 1 ja 2 läbi viidud ametlike kontrollidega tehakse kindlaks, et taimed, taimsed saadused või muud tooted kujutavad ohtu kahjulike organismide levitamiseks, tuleb nende suhtes võtta ametlikud meetmed vastavalt artikli 11 lõikele 3.

Ilma et see piiraks artikli 16 kohaselt nõutava informatsiooni edastamist, tagavad liikmesriigid, et teisest liikmesriigist saabunud taimede, taimsete toodete või muude objektide korral informeerib vastuvõtva liikmesriigi vastutav ametiasutus koheselt saatvat liikmesriiki ja komisjoni oma leidudest ning ametlikest meetmetest, mida ta on kasutusele võtnud või kavatseb kasutusele võtta. Kooskõlas artikli 18 lõikes 2 viidatud menetlusega võidakse sisse seada standardiseeritud infosüsteem.

Artikkel 13

1. Liikmesriigid sätestavad, ilma et see piiraks:

— artikli 3 lõike 3 ning artikli 13b lõigete 1, 2, 3, 4 ja 5 sätteid,

— vastavalt artikli 15 lõikele 1 kehtestatavate erandite täpseid tingimusi ja nõudeid, vastavalt artikli 15 lõikele 2 kehtestatavate samaväärsuse hindamise tingimuste nõudeid või vastavalt artiklile 16 tarvitusele võetud erakorraliste meetmete tingimusi, ja

— ühenduse ning ühe või enama kolmanda riigi vahel sõlmitud käesoleva artikli valdkonda puutuvaid lepinguid,

et V lisa B osas loetletud taimed, taimsed saadused või muud esemed, mis saabuvad kolmandatest riikidest ja tuuakse ühenduse tolliterritooriumile, allutatakse alates nende sisenemise hetkest tollijärelevalvele vastavalt ühenduse tolliseadustiku artikli 37 lõikele 1 ning samuti vastutavate ametkondade järelevalvele. Nende suhtes võib alustada ükskõik millist ühenduse tolliseadustiku artikli 4 lõike 16 punktides a, d, e, f, g loetletud tolliprotseduuri alles pärast seda, kui artikli 13a menetlused on läbitud vastavalt artikli 13c lõike 2 sätetele selleks, et nende menetluste tulemusel saaks võimalikult kindlalt otsustada, kas:

— taimed, taimsed tooted või muud objektid pole saastunud I lisa A osas loetletud kahjulike organismidega ja

— II lisa A osas loetletud taimed või taimsed saadused pole saastunud antud lisas loetletud organismidega ja

— IV lisa A osas loetletud taimsed saadused või muud esemed vastavad antud lisas kehtestatud erinõuetele, artikli 13a lõike 4 punktis b viidatud deklaratsioonile ja et

ii) taimedel, taimsetel toodetel või muudel esemetel on kaasas vastavalt artikli 13a lõigete 3 ja 4 sätetele välja antud nõutava ametliku taimepuhtuse tunnistuse või taimepuhtuse tunnistuse reekspordi jaoks originaal või, kus see on asjakohane, rakendussätetes määratud ja lubatud alternatiivsete dokumentide või märgistuse originaal, mis on objektidele nõuetekohasel viisil kinnitatud või kaasa pandud.

Elektroonilist sertifitseerimist võib rakendada tingimusel, et rakendussätete nõuded on täidetud.

Rakendussätetes määratud erandjuhtudel võib tunnustada ka sertifikaatide ametlikke koopiaid.

Alapunktis ii sõnastatud rakendussätteid võib vastu võtta kooskõlas artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusega.

2. Lõige 1 kehtib kaitstud alale ette nähtud taimsete saaduste või muude esemete suhtes vastavalt I lisa B osas, II lisa B osas ja IV lisa B osas antud kaitstud ala kohta loetletud kahjulike organismide ja erinõuete suhtes.

3. Liikmesriigid sätestavad, et lõikes 1 või 2 loetlemata, kolmandatest riikidest saabuvad ja ühenduse tolliterritooriumile toodavad taimed, taimsed saadused või muud esemed võidakse alates nende sissetoomise hetkest allutada vastutavate ametkondade kontrollile kooskõlas lõike 1 punkti i esimese, teise või kolmanda taandega. Need taimed, taimsed saadused või muud esemed hõlmavad ka igasuguste kaupade vedudel kasutatavat puidust pakkematerjali, olgu siis pakkimispuidu, tugipostide, kaubaaluste või muul kujul.

Kui vastutav ametiasutus oma sellekohaseid volitusi rakendab, siis jäetakse taimed, taimsed saadused või muud esemed lõikes 1 sätestatud järelevalve alla, kuni on läbi viidud asjakohased protseduurid selleks, et nende protseduuride tulemusel saaks võimalikult kindlalt otsustada, et need esemed vastavad käesolevas direktiivis või sellest tulenevalt kehtestatud nõuetele.

Taimede, taimsete saaduste või muude esemete, k.a esimeses lõigus viidatud puidu kohta eksportööride või nende tolliesindajate poolt vastutavatele ametiasutustele edastatava info tüüpi ja edastamise viisi reguleerivad rakendussätted kehtestatakse vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele.

4. Ilma et see piiraks artikli 13c lõike 2 alapunkti a kohaldamist, peavad liikmesriigid kahjulike organismide leviku ohu korral kohaldama ka lõikeid 1, 2 ja 3 selliste taimsete saaduste või muude esemete suhtes, mis on allutatud ühenduse tolliseadustiku artikli 4 lõike 15 punktides b, c, d või e sätestatud tollikäitlusviisile või kasutusele või sama seadustiku artikli 4 lõike 16 punktides b või c sätestatud tolliprotseduurile.

Artikkel 13a

a) Artikli 13 lõikes 1 sätestatud menetlus koosneb vastutavate ametiasutuste teostatavast hoolikast järelevalvest, kusjuures järelevalvele allutatakse vähemalt:

i) iga saadetis, mis tollideklaratsiooni kohaselt koosneb või sisaldab artikli 13 lõikes 1, 2 või 3 sisalduvatele tingimustele vastavaid taimseid saadusi või muid esemeid;

ii) iga tollideklaratsioonikohaselt sellistest saadustest või muudest esemetest koosnev või neid sisaldav partii mitmest partiist koosneva saadetise puhul.

b) Järelevalve käigus tehakse kindlaks, kas:

i) saadetise või partiiga on kaasas artikli 13 lõike 1 alapunktis ii (dokumentide kontroll) nõutavad tunnistused, alternatiivsed dokumendid või tähistused;

ii) kogu saadetis või partii või üks või mitu proovinäidist koosnevad või sisaldavad nõutavates dokumentides deklareeritud taimi, taimseid saadusi või muid esemeid ja

iii) kogu saadetis või partii või üks või mitu proovinäidist, sh pakkematerjal ja vajalikel juhtudel ka transpordivahend vastavad käesoleva direktiivi artikli 13 lõike 1 alapunktis i (taimetervise kontroll) kehtestatud nõuetele ning artikli 16 lõike 2 nõuetele.

2. Identsuse kontrolle ja taimetervise kontrolle viiakse läbi pikema intervalliga juhul, kui:

— saadetises või partiis sisalduvate taimsete saaduste või muude esemete kontroll on juba kooskõlas artikli 13b lõikes 6 toodud tehniliste kokkulepetega kolmandas lähteriigis tehtud või

— saadetises või partiis sisalduvad taimed, taimsed saadused või muud esemed on loetletud sel eesmärgil vastavalt lõike 5 alapunktile b vastu võetud rakendussätetes või

— saadetises või partiis sisalduvad taimed, taimsed tooted või muud objektid tulid sellisest kolmandast riigist, mille kohta leidub kehtivas rahvusvahelises taimetervisealases lepingus või sellest tulenevas õigusaktis võrdse kohtlemise põhimõttele tuginev identsuse kontrolli või taimetervise kontrolli sagedust vähendav säte,

v.a juhul, kui on alust arvata, et käesoleva direktiivi nõuded pole täidetud.

Samuti võib taimetervise kontrolli teha pikema aja tagant siis, kui komisjoni kogutud tõendusmaterjalile ja varem sama päritoluga samade saaduste ühendusse sissetoomisel saadud kõigi asjasse puutuvate liikmesriikide poolt kinnitatud kogemustele tuginedes ning pärast artiklis 18 viidatud komiteesiseseid konsultatsioone on alust arvata, et saadetises või partiis leiduvad taimed, taimsed tooted või muud esemed vastavad käesoleva direktiivi nõuetele, tingimusel et vastavalt lõike 5 punktile c kehtestatud rakendussätetes seatud täpsed tingimused on täidetud.

3. Artikli 13 lõike 1 alapunktis ii sätestatud ametlik „taimepuhtuse tunnistus” või „taimepuhtuse tunnistus reekspordi jaoks” peab olema kolmanda eksportiva või re-eksportiva riigi poolt välja antud vähemalt ühes ühenduse ametlikus keeles ja kooskõlas IPPC sätetele vastavate seaduste või määrustega, sõltumata sellest, kas see riik on IPPC ratifitseerinud või mitte. Tunnistus adresseeritakse artikli 1 lõike 4 esimese lõigu viimases lauses viidatud „Euroopa Ühenduse liikmesriikide taimetervishoiualastele ametiasutustele”.

Tunnistus ei tohi olla välja antud rohkem kui 14 päeva enne sellega hõlmatud taimede, taimsete toodete või muude esemete lahkumist seda välja andvast kolmandast riigist.

Sõltumata vormist peab tunnistus sisaldama IPPC lisa näidisvormides nõutavat informatsiooni.

Tunnistus peab järgima mõnda komisjoni poolt vastavalt lõikele 4 määratud vormi. Tunnistus antakse välja selleks volitatud kolmanda riigi ametiasutuse poolt, seaduste või määruste alusel, mis vastavalt IPPC sätetele on edastatud FAO peadirektorile või IPPCsse mittekuuluvate kolmandate riikide puhul komisjonile. Komisjon teatab liikmesriikidele talle edastatud dokumentidest.

a) 4.Kooskõlas artikli 18 lõikes 2 viidatud menetlusega määratakse kindlaks, milliseid IPPC lisas toodud erinevatest vormidest tegelikult kasutatakse. Kooskõlas eespool nimetatud menetlusega võidakse kindlaks määrata alternatiivsed „taimepuhtuse tunnistuse” või „taimepuhtuse tunnistus reekspordi jaoks” vormid IPPCsse mittekuuluvatele kolmandatele riikidele.

b) Ilma et see piiraks artikli 15 lõike 4 kohaldamist IV lisa A osa I jaos või B osas loetletud taimsete saaduste või muude esemete korral, täpsustavad tunnistused vajaduse korral pealkirja „Lisadeklaratsioon” all, millised IV lisa erinevates osades alternatiivsete võimalustena loetletud erinõuetest on täidetud. Seejuures viidatakse IV lisa vastavale osale.

c) Taimsete saaduste või muude esemete puhul, mille suhtes kehtivad IV lisa A või B osas toodud erinõuded, antakse artikli 13 lõike 1 alapunktis ii sätestatud ametlik „taimepuhtuse tunnistus” välja selles kolmandas riigis, kust taimed, taimsed tooted või muud esemed pärinevad (päritoluriik).

d) Juhul, kui asjakohaseid erinõudeid on võimalik täita mujal kui päritoluriigis või kui erinõudeid pole kehtestatud, võib „taimepuhtuse tunnistuse” siiski välja anda kolmandas riigis, kust taimed, taimsed tooted või muud esemed lähetatakse (lähteriik).

5. Kooskõlas artikli 18 lõikes 2 viidatud protseduuriga võidakse vastu võtta rakendussätteid selleks, et:

a) määrata kindlaks lõike 1 punkti b alapunktis iii sätestatud taimetervise kontrolli protseduur, k.a minimaalsed kogused ja näidiste minimaalsuurused;

b) seada sisse taimede, taimsete saaduste või muude esemete nimekirjad, mille puhul kooskõlas lõike 2 punkti 1 teise taandega viiakse kontrolle läbi harvemini;

c) määrata kindlaks täpsed nõuded lõike 2 punktis 2 sätestatud tõestusmaterjalile ning taimetervise kontrolli vähendamise tüübi ja taseme kriteeriumid.

Artikli 21 lõikes 6 viidatud juhistesse võib komisjon lõike 2 suhtes lisada soovitusi.

Artikkel 13b

1. Liikmesriigid tagavad, et kolmandatest riikidest saabuvad saadetised või partiid, mis ametlike tollideklaratsioonide kohaselt ei sisalda V lisa B osas loetletud taimi, taimseid saadusi või muid esemeid, allutatakse vastutavate ametiasutuste kontrollile juhul, kui on alust arvata, et need sisaldavad neid taimseid saadusi või muid esemeid.

Liikmesriigid tagavad, et kui tollikontroll tuvastab, et kolmandast riigist saabunud saadetis või partii koosneb või sisaldab deklareerimata jäetud V lisa B osas loetletud taimi, taimseid saadusi või muid esemeid, siis informeerib tolliasutus sellest koheselt antud liikmesriigi vastutavat ametiasutust, nagu näeb ette artikli 13c lõikes 4 sätestatud koostöö.

Kui pärast vastutavate ametiasutuste läbi viidud kontrolli säilivad kahtlused kauba identsuse suhtes, eriti mis puudutab taimede perekondi või liike, taimseid saadusi või nende päritolu, siis loetakse saadetis V lisa B osas loetletud taimseid saadusi või muid esemeid sisaldavaks.

2. Kui puudub kahjulike organismide levimise oht ühenduses, siis:

a) artikli 13 lõige 1 ei kehti taimsete saaduste või muude esemete ühendusse sissetoomise kohta juhul, kui need liiguvad ühenduse piires ühest punktist teise, läbides vahepeal kolmanda riigi territooriumi, ilma et muutuks nende tollistaatus (sisemine transiit);

b) artikli 13 lõige 1 ja artikli 4 lõige 1 ei kehti taimsete saaduste või muude esemete ühendusse sissetoomise kohta juhul, kui need liiguvad ühe või mitme kolmanda riigi territooriumil ühest punktist teise, läbides vahepeal tolliprotseduure järgides ühenduse tolliterritooriumi nii, et nende tollistaatus ei muutu.

3. Ilma et see piiraks artikli 4 sätteid III lisa suhtes ja tingimusel, et puudub kahjulike organismide ühenduses levimise oht, ei ole kohustuslik kohaldada artikli 13 lõiget 1 ühendusse toodavate taimede, taimsete saaduste, toidu või loomasööda väikeste koguste suhtes juhul, kui need on mõeldud omaniku või vastuvõtja poolt mittetööstuslikuks ja mitteäriliseks kasutuseks või transpordi käigus tarbimiseks.

Kooskõlas artikli 18 lõikes 2 viidatud menetlusega võidakse kehtestada käesoleva sätte rakendamise täpsed tingimused, k.a mõiste „väikesed kogused” definitsioon.

4. Artikli 13 lõige 1 ei kehti teatud tingimustel katseteks, teaduslikuks tööks või sordiaretuseks ette nähtud taimsete saaduste või muude esemete ühendusse sisenemise kohta. Need tingimused määratakse kindlaks vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud protseduurile.

5. Kui ühenduses puudub kahjulike organismide levimise oht, võib liikmesriik kehtestada erandi, mille kohaselt kindlaksmääratud üksikjuhtudel artikli 13 lõige 1 ei kehti taimsete saaduste või muude esemete suhtes, mida kasvatatakse toodetakse või kasutatakse kolmanda riigi liikmesriigiga piirnevas piirkonnas ja mis tuuakse liikmesriiki piirilähedaseks töötlemiseks.

Sellise erandi kehtestamisel täpsustab liikmesriik töötleva isiku nime ja asukoha. Sellekohane pidevalt uuendatav info edastatakse komisjonile.

Taimede, taimsete saaduste ja muude toodetega, mille puhul kehtestatakse eelmise lõigu alusel erand, peab olema kaasas dokument, millest selgub asjakohase kolmanda riigi piirkond, kust nimetatud taimed, taimsed saadused ja muud tooted pärit on.

6. Komisjoni ja kolmandate riikide volitatud ametiasutuste sõlmitavates tehnilistes kokkulepetes, mis on heaks kiidetud vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud protseduurile, võib sätestada, et artikli 13 lõike 1 alapunktis i ette nähtud tegevusi võib komisjoni loal ja kooskõlas artikli 21 vastavate sätetega läbi viia ka koostöös selle riigi ametliku taimekaitse organisatsiooniga kolmandas lähteriigis.

Artikkel 13c

a) Artikli 13a lõikes 1 sätestatud menetlused, artikli 13b lõikes 1 sätestatud järelevalve ja artikli 4 III lisa sätetele vastavuse kontroll viiakse läbi koos lõikes 2 sätestatud, artikli 13 lõikes 1 või artikli 13 lõikes 4 viidatud tolliprotseduurile suunavate toimingutega.

Eelmainitud tegevus teostatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1262/84 ( 10 ) heaks kiidetud rahvusvahelise kaupade piirikontrolli harmoniseerimise konventsiooni sätetega, eriti selle 4. lisaga.

b) Liikmesriigid näevad ette, et V lisa B osas loetletud taimede, taimsete saaduste või muude esemete importijad, sõltumata sellest, kas nad on ühtlasi ka tootjad, lisatakse ametliku registreerimisnumbri all liikmesriigi ametlikku registrisse. Artikli 6 lõike 5 punkti 3 ja 4 sätted kehtivad vastavalt selliste importijate suhtes.

c) Liikmesriigid sätestavad samuti, et:

i) V lisa B osas loetletud taimedest, taimsetest saadustest või muudest esemetest koosnevate või neid sisaldavate saadetiste importijad või nende tolliesindajad avaldavad vähemalt ühes artikli 13 lõigetes 1 ja 4 viidatud tolliprotseduuriks vajalikus dokumendis saadetise koostise järgmise informatsiooni kaudu:

— taimsete saaduste või muude esemete tüüp vastavalt Euroopa ühenduste integreeritud tariifi (Taric) koodile,

— avaldus „saadetis sisaldab taimetervisealase tähtsusega materjali”, või mõni muu piiriületuskoha tolliasutuse ja piiriületuskoha ametiasutuse vahel kokku lepitud samaväärne tähistus,

— nõutava taimetervisealase dokumentatsiooni viitenumber või viitenumbrid,

— eelnevalt punktis b sätestatud importija ametlik registreerimisnumber;

ii) vastavalt omavahelisele kokkuleppele teatavad lennujaama või sadama ametivõimud või importijad või operaatorid selliste saadetiste oodatavast saabumisest eelnevalt piiriületuskoha tolliasutusele ja piiriületuskoha ametiasutusele niipea, kui nad sellekohase informatsiooni saavad.

Liikmesriigid võivad seda sätet kohaldada mutatis mutandis ka maismaatranspordi suhtes, eriti kui saadetise oodatav saabumine toimub väljaspool vastutava ametiasutuse või vastavalt lõikes 2 määratud muu ametiasutuse tavalist tööaega.

a) „Dokumentide kontrolli”, artikli 13b lõikes 1 sätestatud järelevalvet ning artikli 4 III lisaga seonduvatele sätetele vastavuse kontrolli viib läbi piiriületuskoha ametiasutus või vastavalt vastutava ametiasutuse ja liikmesriigi tolliameti vahelisele kokkuleppele piiriületuskoha tolliasutus.

b) „Identsuse kontroll” ja „taimetervise kontroll” tuleb piiriületuskoha ametiasutuse poolt läbi viia seoses tollikäitlusviisile allutamiseks vajalike artikli 13 lõikes 1 või artikli 13 lõikes 4 viidatud tolliprotseduuridele, ilma et see piiraks alljärgnevaid punkte c ja d, kas eelmainitud protseduuridega samas kohas, piiriületuskoha ametiasutuse territooriumil või muus lähedalasuvas kohas, mille on määranud või heaks kiitnud tolliamet ja vastutav ametiasutus, kuid mitte punktis d sätestatud sihtkohas.

c) Kui on tegemist mitte ühenduse päritolu kaupade transiidiga, võib piiriületuskoha ametiasutus kokkuleppel sihtkoha ametiasutuse või ametiasutustega otsustada siiski, et kogu või osa „identsuse kontrollist” või „taimetervise kontrollist” viib läbi sihtkoha ametiasutus kas ametiasutuse territooriumil või muus lähedalasuvas kohas, mille on määranud või heaks kiitnud tolliamet ja vastutav ametiasutus, kuid mitte punktis d sätestatud sihtkohas. Kui sellist kokkulepet ei tehta, viib kogu „identsuse kontrolli” või „taimetervise kontrolli” läbi piiriületuskoha ametiasutus ükskõik kummas punktis b määratud kohas.

d) Kooskõlas artikli 18 lõikes 2 viidatud menetlusega võidakse kindlaks määrata teatud juhud või tingimused, mille puhul „identsuse kontroll” ja „taimetervise kontroll” võidakse eelmainitud kohtade asemel läbi viia sihtkohas, näiteks tootmiskohas, mille on heaks kiitnud selle piirkonna, kus antud sihtkoht asub, eest vastutav tolliasutus ja ametiasutus, tingimusel et järgitakse taimede, taimsete saaduste ja muude esemete transporti puutuvaid nõudeid ja ettevaatusabinõusid.

e) Kooskõlas artikli 18 lõikes 2 viidatud protseduuriga kehtestatakse rakendussätted, mis reguleerivad järgmist:

— miinimumnõuded punktide b-, c- ja d-järgse „aimetervise kontrolli” läbiviimisele,

— ettevaatusabinõud ja dokumendid, mis puudutavad taimede, taimsete saaduste või muude esemete transporti punktides c ja d sätestatud kohtadesse, vältimaks kahjulike organismide transpordi ajal levimise ohtu,

— koos punktile d vastavate juhtumite täpse määratlemisega ettevaatusabinõud ja miinimumnõuded, mis puudutavad sihtkoha ladustamiseks sobivust ja ladustamise tingimusi.

f) Kõikide juhtudel loetakse taimede „tervisekontrollid” artikli 13 lõikes 1 sätestatud protseduuride lahutamatuks osaks.

3. Liikmesriigid sätestavad, et artikli 13 lõike 1 alapunktis ii määratud tunnistuste või muude dokumentide, v.a tähistused, mis esitatakse vastutavale ametiasutusele „dokumentide kontrolliks” vastavalt artikli 13a lõike 1 punkti b alapunkti i sätetele originaalidesse või elektroonilistesse vormidesse, lisatakse pärast kontrolli selle ametiasutuse „viisa” koos ametiasutuse nime ja dokumendi esitamise kuupäevaga.

Kooskõlas artikli 18 lõikes 2 viidatud menetlusega võidakse kindlaksmääratud istutustaimede puhul sisse seada standardiseeritud süsteem, et tagada, et tunnistustes sisalduv informatsioon edastatakse selle liikmesriigi või piirkonna, kuhu saatmiseks või istutamiseks saadetise taimed on mõeldud, vastutavale ametiasutusele.

4. Liikmesriigid edastavad komisjonile ja liikmesriikidele kirjaliku piiriületuskohtade nimekirja. Kõik selle nimekirja muudatused edastatakse kirjalikult ja viivitusteta.

Liikmesriigid seavad sisse nimekirja nende vastutusel olevatest lõike 2 punktides b ja c sätestatud kohtadest ning lõike 2 punktile d vastavatest sihtkohtadest. Need nimekirjad tehakse komisjonile kättesaadavaks.

Kõik piiriületuskoha ametiasutused ja sihtkoha ametiasutused, mis viivad läbi identsuse kontrolli või taimetervise kontrolli, peavad täitma teatavad miinimumnõuded infrastruktuuri varustuse ja personali osas.

Eelmainitud miinimumnõuded kehtestatakse vastavalt artikli 18 lõikes 2 viidatud protseduurile rakendussätetega.

Kooskõlas sellesama menetlusega kehtestatakse täpsed nõuded alljärgnevale:

a) tolliprotseduuriks vajalike dokumentide tüüp, kuhu kantakse lõike 1 punkti c alapunktis i nõutud informatsioon;

b) koostöö:

i) piiriületuskoha ametiasutuse ja sihtkoha ametiasutuse;

ii) piiriületuskoha ametiasutuse ja piiriületuskoha tolliasutuse;

iii) sihtkoha ametiasutuse ja sihtkoha tolliasutuse ning

iv) piiriületuskoha ametiasutuse ja sihtkoha tolliasutuse vahel.

Nõuded peavad sisaldama ülalmainitud koostöö tegemisel kasutatavate dokumentide näidisvorme ja nende edastamise korda, samuti partiide ja saadetiste identsuse tagamiseks võetavaid meetmeid ning kaitseabinõusid, vältimaks enne tolliprotseduuride lõppu kahjulike organismide levikut, eriti transpordi käigus.

▼M29 —————

6. Artikli 10 lõikeid 1 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis artiklis 13 viidatud taimsete saaduste või muude esemete suhtes sedavõrd, kui nad on loetletud V lisa A osas ja kui kooskõlas artikli 13 lõikes 1 sätestatud menetlusega on otsustatud, et seal esitatud nõuded on täidetud.

7. Kui kooskõlas artikli 13 lõikes 1 sätestatud protseduuriga otsustatakse, et seal esitatud nõuded ei ole täidetud, võetakse kohe tarvitusele üks või mitu alljärgnevatest ametlikest meetmetest:

a) saadetise või selle osa ühendusse mittelubamine;

b) kooskõlas asjakohase tolliprotseduuriga ühenduse piires ametliku järelevalve all ühenduse piirest väljaspool asuvasse sihtkohta toimetamine;

c) nakatunud/saastunud toodete eemaldamine saadetisest;

d) hävitamine;

e) karantiiniperioodi kehtestamine seniks, kuni kontrolli või ametlike uuringute tulemused on selgunud;

f) eritöötlus, seda ainult erandjuhul ja ainult teatud tingimustel, juhul kui liikmesriigi vastutav ametiasutus otsustab, et eritöötlemise tulemusel taimetervishoiu nõuded täidetakse ja kahjulike organismide levimise risk kaob; eritöötlust võidakse rakendada ka I või II lisas loetlemata kahjulike organismide korral.

Artikli 11 lõike 3 teist lõiku kohaldatakse mutatis mutandis.

Kui kohaldatakse punktis a sätestatud ühendusse mittelubamist, punktis b sätestatud ühenduse piirest väljaspool asuvasse sihtkohta toimetamist või punktis c sätestatud eemaldamist, tagavad liikmesriigid, et vastutav ametiasutus tühistaks taimede, taimsete saaduste või muude esemete nende territooriumile sisenemisel esitatud taimepuhtuse tunnistuse, taimepuhtuse tunnistuse reekspordi jaoks, või muu maalelubamiseks esitatud dokumendi. Eespool mainitud tunnistuste või dokumentide kehtetuks tunnistamisel kannab vastutav ametiasutus nende esikülje nähtavasse kohta kolmnurkse punase pitseri kirjaga „tunnistus kehtetuks tunnistatud” või „dokument kehtetuks tunnistatud” ja ametiasutuse nime ning mittelubamise, transpordi või eemaldamise kuupäevaga. Kiri peab olema kirjutatud trükitähtedega ja vähemalt ühes ühenduse ametlikus keeles.

8. Ilma et see piiraks artiklis 16 nõutud teadete ja informatsiooni edastamist, tagavad liikmesriigid, et vastutavad ametiasutused informeerivad kolmandate päritoluriikide taimekaitseorganisatsioone ja komisjoni kõigist juhtumitest, kui kolmandatest riikidest saabuvaid taimseid saadusi või muid esemeid pole riiki lubatud, kuna need ei vasta taimetervise nõuetele, samuti mittelubamise põhjustest, ilma et see piiraks meetmeid, mida mittelubamisega seoses on tarvitusele võetud või kavatsetakse võtta. Informatsioon edastatakse nii kiiresti kui võimalik, võimaldamaks asjassepuutuvail taimekaitseorganisatsioonidel ning vajaduse korral ka komisjonil asja uurimist, eriti pidades silmas vajalikke toiminguid analoogiliste juhtumite kordumise vältimiseks. Kooskõlas artikli 18 lõikes 2 viidatud protseduuriga võidakse sisse seada standardiseeritud infosüsteem.

Artikkel 13d

1. Liikmesriigid tagavad teenustasude võtmise (taimetervishoiu teenustasu), katmaks artikli 13a lõikes 1 sätestatud ja vastavalt artiklile 13 läbi viidavate dokumentide kontrolli, identsuse kontrolli ja taimetervise kontrolliga seoses tekkivaid kulusid. Teenustasu sisaldab:

a) ülalmainitud kontrolle läbi viivate inspektorite töötasu, sh sotsiaalmaksud;

b) inspektorite kontoritarbed, tööriistad ja muu varustus;

c) visuaalseks kontrolliks või laborikatseteks proovide võtmine;

d) laborikatsed;

e) kontrollide efektiivseks teostamiseks vajalik administratiivkulu (k.a tegevuskulu), mis võib sisaldada inspektorite väljaõpet ja praktikat.

2. Liikmesriigid võivad määrata taimetervishoiu teenustasu suuruse tuginedes vastavalt lõikele 1 koostatud täpsetele kalkulatsioonidele või kehtestada standardse teenustasu, nagu näeb ette lisa VIIIa.

Kui mõnede kolmandatest riikidest pärinevate taimsete saaduste või muude esemete gruppide suhtes kohaldatakse vastavalt artikli 13a lõikele 2 identsuse kontrollide ja taimetervise kontrollide sageduse vähendamist, võtavad liikmesriigid selle grupi saadetistelt ja partiidelt proportsionaalselt vähendatud taimetervishoiu teenustasu sõltumata sellest, kas konkreetset saadetist kontrollitakse või mitte.

Kooskõlas artikli 18 lõikes 2 viidatud menetlusega võidakse kehtestada eelmainitud viisil vähendatud taimetervishoiu teenustasu suurust määravad rakendusmeetmed.

3. Kui liikmesriigid kehtestavad taimetervishoiu teenustasu, tuginedes liikmesriigi vastutava ametiasutuse tehtud kulutustele, edastavad liikmesriigid komisjonile ettekanded, milles tuuakse ära lõikes 1 loetletud kuluartiklite kalkulatsioonimeetod.

Vastavalt esimesele lõikele kehtestatavad teenustasud ei tohi ületada liikmesriigi vastutava ametiasutuse tegelikke kulusid.

4. Käesoleva direktiiviga ette nähtud teenustasude otsene või kaudne tagastamine pole lubatud. Liikmesriigi poolt vastavalt lisale VIIIa kohaldatavat standardset teenustasu ei loeta kaudseks tagastamiseks.

5. Lisas VIIIa sätestatud standardne teenustasu ei piira kontrollidega seotud erakorralisi kulutusi, näiteks inspektorite erakorraline reisimine või plaanitust hiljem saabuvate saadetiste ootamine, väljaspool regulaarset tööaega teostatavad kontrollid, lisaks artiklis 13 sätestatule tehtavad lisakontrollid või laborikatsed, kinnitamaks regulaarsete kontrollide järelduste õigsust, artiklil 15 või 16 põhinevate ühenduse seadustega ette nähtud taimetervisealaste erimeetmete rakendamine, vastavalt artikli 13c lõikele 7 rakendatavad meetmed või vajalike dokumentide tõlkimine.

6. Liikmesriigid määravad kindlaks ametiasutuse, kellel on õigus taimetervishoiu teenustasu sisse nõuda. Teenustasu maksab importija või tema tolliesindaja.

7. Taimetervishoiu teenustasu asendab kõik muud liikmesriikide poolt lõikes 1 viidatud kontrollide ja tunnistuste väljastamisega seoses riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil võetavad tasud.

Artikkel 13e

„Taimetervise tunnistus” ja „taimepuhtuse tunnistus reekspordi jaoks”, mida liikmesriigid vastavalt IPPC-le väljastavad, peavad vastama VII lisas antud näidisvormile.

Artikkel 14

Nõukogu kinnitab komisjoni ettepanekul kõik lisadesse tehtavad muudatused.

Siiski võetakse ►M4 artikli 18 lõikes 2 ◄ sätestatud korras vastu:

a) III lisa täiendavad teatavate kindlaksmääratud kolmandatest riikidest pärit taimede, taimsete saaduste või muude toodete rubriigid, tingimusel et:

i) need rubriigid seatakse sisse liikmesriigi taotlusel, kes juba kohaldab erikeelde kõnealuste toodete sissetoomiseks kolmandatest riikidest;

ii) päritoluriigis esinevad kahjulikud organismid kujutavad endast ohtu taimetervisele kogu ühenduses või selle osas ning

iii) kahjulike organismide olemasolu taimedel ei ole võimalik nende sissetoomise ajal tegelikult avastada;

b) teisi lisasid täiendavad teatavate kindlaksmääratud kolmandatest riikidest pärit taimede, taimsete saaduste või muude toodete rubriigid, tingimusel et:

i) need rubriigid seatakse sisse liikmesriigi taotlusel, kes juba kohaldab erikeelde või -piiranguid kõnealuste toodete sissetoomiseks kolmandatest riikidest; ning

ii) päritoluriigis esinevad kahjulikud organismid kujutavad endast ohtu taimetervisele kogu ühenduses või mõnes selle osas kultuuride puhul, mille võimaliku kahjustuse ulatus on etteaimamatu;

c) kõik muudatused lisade B osadesse ►M4 konsulteerides asjaomase liikmesriigiga ◄ ;

d) iga teaduse ja tehnika arengut silmas pidades lisasse tehtud muudatus või tehniliselt põhjendatud juhtudel kooskõlas asjassepuutuva kahjurite riskiga;

e) muudatused VIII lisas.

Artikkel 15

1. Kooskõlas artikli 18 lõikes 2 viidatud menetlusega võidakse kehtestada erandid:

— artikli 4 lõigete 1 ja 2 sätetest III lisa A ja B osa suhtes, ilma et see piiraks artikli 4 lõike 5 sätteid, artikli 5 lõike 1 ja 2 ning artikli 13 lõike 1 punkti i kolmandast taandest IV lisa A osa I jaotises ja IV lisa B osas sätestatud nõudmiste suhtes,

— artikli 13 lõige 1 punktist ii puidu suhtes puhul, juhul kui samaväärsed kaitseabinõud on tagatud muu dokumentatsiooni või tähistusega.

kui on kindlaks tehtud, et kahjulike organismide levimise ohtu saab ära hoida ühe või mitme järgmise teguriga:

— taimede või taimsete saaduste päritolu,

— asjakohane töötlus,

— erilised ettevaatusabinõud taimede või taimsete saaduste kasutamisel.

Ohtu hinnatakse olemasoleva teadusliku ja tehnikaalase teabe põhjal; kui selline teave on ebapiisav, täiendatakse seda lisauuringute või vajaduse korral komisjoni volitusel asjakohaste taimede, taimsete saaduste ja muude toodete päritoluriigis artikli 21 sätete kohaselt läbiviidavate uuringutega.

Iga luba kohaldatakse eraldi kogu ühenduse territooriumi või selle osa suhtes tingimustel, millega võetakse arvesse kõnealuse tootega kahjulike organismide levitamise ohtu kaitstavatel aladel või teatavates piirkondades, võttes arvesse ka põllumajanduslike ja ökoloogiliste tingimuste erinevusi. Niisugustel juhtudel vabastatakse asjaomased liikmesriigid selgesõnaliselt teatavatest kohustustest, mis tulenevad eespool nimetatud sätetest, millega nähakse ette lubade andmine.

Ohtu hinnatakse olemasoleva teadusliku ja tehnikaalase teabe põhjal. Kui selline teave on ebapiisav, täiendatakse seda lisauuringute või vajaduse korral komisjoni läbiviidavate uuringutega asjakohaste taimede, taimsete saaduste ja muude toodete päritoluriigis.

2. Kooskõlas lõike 1 esimeses lõigus sätestatud menetlusega võidakse kolmanda riigi poolt ühendusse eksportimisel rakendatavad taimetervisealased meetmed lugeda võrdseteks käesoleva direktiivi taimetervishoiu meetmetega, eriti IV lisas sätestatutega, juhul kui kolmas riik objektiivselt tõestab, et tema poolt rakendatavate meetmetega tagatakse ühenduse omaga võrdne taimetervise kaitse ning kui seda kinnitavad artiklis 21 viidatud ekspertide, kellele on tagatud asjakohane juurdepääs kolmanda riigi järelevalvele, testidele ja muudele asjakohastele protseduuridele, järeldused.

Kolmanda riigi sellekohasel ettepanekul alustab komisjon konsultatsioone eesmärgiga saavutada selliste kahepoolsete või mitmepoolsete kokkulepete sõlmimine, millega tunnustatakse kindlaksmääratud taimetervisealaste meetmete samaväärsust.

3. Otsused, millega sätestatakse erandid lõike 1 esimesest lõigust või lõike 2 kohane samaväärsuse tunnustamine, eeldavad, et igal konkreetsel juhul on eksportijariik kirjalikult ametlikult kinnitanud nende tingimuste täitmist ning need otsused peavad sellisele kirjalikule kinnitusele täpselt ja sisuliselt viitama.

4. Lõikes 3 sätestatud otsustes täpsustatakse, kas või kuidas liikmesriigid igast konkreetsest kasutuse juhust või juhtumite grupist teisi liikmesriike ja komisjoni teavitavad.

Artikkel 16

1. Kõik liikmesriigid teatavad ►M4 kirjalikult ◄ viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele igast nende territooriumil esinevast I lisa A osa I jaos või II lisa A osa I jaos nimetatud kahjulikust organismist või igast I lisa A osa II jaos või B osas või II lisa A osa II jaos või B osas nimetatud kahjuliku organismi avastamise juhtumist nende territooriumi sellises osas, kus nimetatud organisme varem ei ole esinenud.

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed asjaomaste kahjulike organismide hävitamiseks või, kui see ei ole võimalik, nende leviku takistamiseks. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele võetud meetmetest.

2. Kõik liikmesriigid teatavad ►M4 kirjalikult ◄ viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele igast I või II lisas nimetamata, oma territooriumil varem tundmatu kahjuliku organismi tegelikust või oletatavast esinemisest. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele ka kaitsemeetmetest, mis on juba võetud või kavatsetakse võtta. Meetmed peavad muuhulgas olema niisugused, mis hoiaksid ära asjaomase kahjuliku organismi levimise ohu teiste liikmesriikide territooriumile.

Taimede, taimsete saaduste ja muude toodete saadetiste puhul, mis on pärit kolmandatest riikidest, kus arvatakse olevat ilmne oht lõikes 1 ja käesoleva lõike esimeses taandes osutatud kahjulike organismide sissetoomiseks ja levikuks, võtab asjaomane liikmesriik viivitamata vajalikud meetmed ühenduse territooriumi kaitsmiseks kõnealuse ohu eest ning teatab sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Kui liikmesriigi arvates on olemas muu ilmne oht kui teises lõigus osutatu, teatab ta ►M4 kirjalikult ◄ viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele meetmetest, mille võtmist ta sooviks. Kui liikmesriigi arvates ei võeta kõnealuseid meetmeid küllalt kiiresti, et vältida kahjulike organismide sissetoomist või levikut tema territooriumile, võib ta ajutiselt võtta kõik lisameetmed, mida ta käsitab vajalikuna, kuni komisjon võtab meetmed vastavalt lõikele 3.

Komisjon esitab 31. detsembriks 1992 nõukogule aruande kõnealuste sätete toimimise kohta koos oma ettepanekutega.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel tutvub komisjon olukorraga võimalikult kiiresti alalise taimetervise komitees. Kohapealsed uuringud võib teha komisjoni volitusel ning vastavalt artikli 21 asjakohastele sätetele. ►M4 Kahjurite riski analüüsile või lõikes 2 viidatud juhtudel kahjurite riski esialgsele analüüsile tuginevaid vajalikke meetmeid ◄ , kaasa arvatud neid, mille abil saab otsustada, kas liikmesriikide võetud meetmed tuleks tühistada või tuleks neid muuta, võib kohaldada ►M4 artikli 18 lõikes 2 ◄ sätestatud korras. Komisjon jälgib olukorra arengut ning tühistab eespool nimetatud meetmed või muudab neid sama korra kohaselt vastavalt olukorra kujunemisele. Seni kui meetmeid ei ole eespool nimetatud korras kohaldatud, võib liikmesriik jääda enda võetud meetmete juurde.

4. Vajaduse korral võetakse lõigete 1 ja 2 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad vastu ►M4 vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ .

5. Komisjon, kui teda pole informeeritud kooskõlas lõigetega 1 või 2 võetavatest meetmetest või kui ta peab neid meetmeid ebapiisavateks, võib kuni alalise taimetervise komitee istungini võtta kasutusele ajutisi kaitsemeetmeid, lähtudes esialgsest kahjurite riski analüüsist, selleks, et kahjurid hävitada või kui see pole võimalik, siis nende levikut piirata. Need meetmed esitatakse alalisele taimetervise komiteele nii kiiresti kui võimalik vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele kinnitamiseks, muutmiseks või tühistamiseks.

▼M4 —————

Artikkel 18

1. Komisjoni abistab nõukogu otsusega 76/894/EMÜ ( 11 ) asutatud alaline taimetervise komitee, edaspidi „komitee”.

2. Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud ajaperioodi pikkuseks määratakse 3 kuud.

3. Komitee võtab vastu oma kodukorra.

▼M4 —————

Artikkel 20

1. Käesolev direktiiv ei piira mingil moel ühenduse õigusaktide taimetervise nõudeid käsitlevate sätete kohaldamist taimede ja taimsete saaduste suhtes, v.a siis, kui nende puhul on ette nähtud või selgesõnaliselt lubatud rangemate nõuete kohaldamine.

2. Käesoleva direktiivi muudatused, mis on vajalikud ühtsuse tagamiseks lõikes 1 osutatud ühenduse õigusaktide sätetega, võetakse vastu ►M4 vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ .

3. Liikmesriikide territooriumile toodavate taimede või taimsete saaduste, eriti VI lisas loetletud toodete ning nende pakendite või veokite puhul võivad liikmesriigid võtta taimetervise erimeetmeid kahjulike organismide suhtes, mis kahjustavad taimi või taimseid saadusi üldjuhul laoruumides.

Artikkel 21

1. Käesoleva direktiivi õige ja ühtse kohaldamise kindlustamiseks ning ilma, et see piiraks kontrollide läbiviimist liikmesriikide volitusel, võib komisjon korraldada kontrolle, mille tema volitusel viivad lõikes 3 nimetatud ülesannetega kohapeal või mujal läbi eksperdid vastavalt käesoleva artikli sätetele.

Kui selliseid kontrolle tehakse liikmesriikides, tuleb need läbi viia koostöös kõnealuse liikmesriigi ametliku taimekaitseorganisatsiooniga, nagu on kindlaks määratud lõigetes 4 ja 5 ning lõikes 7 sätestatud korras.

2. Lõikes 1 osutatud eksperdid võivad olla:

— komisjoni teenistuses,

— liikmesriikide teenistuses, kuid suunatud ajutiselt või selle ülesande täitmiseks komisjoni käsutusse.

Eksperdid peavad olema vähemalt ühes liikmesriigis omandanud ametlike taimetervise kontrollide läbiviimise ja järelevalvega tegeleva isiku puhul nõutava kvalifikatsiooni.

3. Lõikes 1 osutatud kontrolle võib läbi viia järgmisel eemärgil:

— järelevalve teostamiseks artiklis 6 osutatud uuringute üle,

— ametliku kontrolli läbiviimiseks vastavalt artikli 12 lõikele 3,

— järelevalve teostamiseks või viienda lõigu viienda alalõigu sätete raames toimuva liikmesriikidevahelise koostöö elluviimiseks vastavalt artikli 13 lõikele 1,

— artikli 13b lõikes 6 viidatud tehniliste protseduuridega ettenähtud tegevuste läbiviimine või jälgimine,

— artikli 15 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 16 lõikes 3 ette nähtud uuringute läbiviimine,

— jälgimistegevus, mida nõuavad sätted, millega kehtestatakse tingimused teatud kahjulike organismide, taimsete saaduste või muude esemete ühendusse toomisele või ühenduses või mõnel selle kaitstud alal transportimiseks artikli 3 lõikes 9, artikli 4 lõikes 5, artikli 5 lõikes 5 ning artikli 13b lõikes 4 sätestatud katseteks, teaduslikuks tööks või sordiaretuseks,

— nõutav jälgimistegevus vastavalt artikli 15 kohastele volitustele, liikmesriikide poolt vastavalt artikli 16 lõikele 1 või 2 võetavatele meetmetele või vastavalt artikli 16 lõikele 3 või 5 võetavatele meetmetele,

— komisjoni abistamine lõikes 6 osutatud küsimustes,

— iga muu ekspertide tegevus, mida näevad ette lõikes 7 viidatud täpsed reeglid.

4. Lõikes 1 osutatud eksperdid võivad lõikes 3 loetletud ülesannete täitmiseks:

— käia puukoolides, põllumajandusettevõtetes ja muudes kohtades, kus taimi, taimseid saadusi või muid tooteid kasvatatakse, toodetakse, töödeldakse või ladustatakse või on kasvatatud, toodetud, töödeldud või ladustatud,

— käia kohtades, kus tehakse artiklis 6 ettenähtud uuringuid või artiklis 13 ettenähtud kontrolle,

— pidada nõu liikmesriikide ametlike taimekaitseorganisatsioonide ametiisikutega,

— saata liikmesriikide riiklikke inspektoreid, kui nad tegutsevad käesoleva direktiivi kohaldamisel.

5. Vastavalt lõike 1 teises lõigus osutatud koostööle antakse asjaomase liikmesriigi ametlikule taimekaitseorganisatsioonile ülesandest aegsasti ette teada, et võtta vajalikke meetmeid.

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed kindlustamaks, et kontrollide objektiivsust ja tulemuslikkust ei ohustata. Liikmesriigid tagavad ekspertide ülesannete takistusteta täitmise ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et võimaldada soovi korral neile olemasolevate vajalike vahendite kasutamist, kaasa arvatud laboriseadmed ja laboritöötajad. Komisjon tagab kõnealustest vajadustest tulenevate kulutuste katmise sel eesmärgil Euroopa Liidu üldeelarves kasutatavate assigneeringute piirides. ►M4 Antud säte ei kehti kulude kohta, mis tulenevad järgmistest taotlustest, mida tehakse ekspertide liikmesriikide impordiinspektsioonides osalemiste puhul: laborikatsed ja vaatlusteks või katseteks proovide võtmine, mis on hõlmatud artiklis 13d viidatud teenustasudega. ◄

Kui seda nõuavad siseriiklikud õigusaktid, antakse ekspertidele kõik asjaomase liikmesriigi taimekaitseorganisatsiooni nõuetekohased volitused ning nad peavad järgima selle liikmesriigi ametiisikute kohta kehtivaid eeskirju ja tavasid.

Kui ülesandeks on artiklis 6 osutatud uuringute järelevalve, artikli 13 lõikes 1 osutatud kontrollide järelevalve või artikli 15 lõikes 1 ja artikli 16 lõikes 3 osutatud uuringute läbiviimine, ei või kohapeal teha ühtki otsust. Eksperdid esitavad komisjonile aruande oma tegevuse ja järelduste kohta.

Kui ülesandeks on artikli 13 lõikes 1 osutatud uuringute läbiviimine, peavad need uuringud olema osaks kindlaksmääratud kontrolliprogrammist ning vastama asjaomase liikmesriigi kehtestatud protseduurireeglitele; siiski võib asjaomane liikmesriik ühise kontrolli puhul lubada saadetise sissetoomist ühendusse üksnes oma taimekaitseorganisatsiooni ja komisjoni vahelisel kokkuleppel. ►M4 Vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ võib seda tingimust laiendada muudele tühistamatutele nõuetele, mida kohaldatakse saadetistele enne nende sissetoomist ühendusse, kui kogemused näitavad, et niisugune laiendamine on vajalik. Kui ühenduse ekspert ja riiklik inspektor kokkuleppele ei jõua, võtab asjaomane liikmesriik vajalikud ajutised meetmed, kuni tehakse lõplik otsus.

Kõigil juhtudel kohaldatakse kriminaalmenetluse ja halduskaristustega seotud siseriiklikke õigusnorme tavalises korras. Kui eksperdid teevad kindlaks käesoleva direktiivi sätete oletatava rikkumise, teatatakse sellest asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele.

6. Komisjon:

— loob võrgu kahjulike organismide uutest esinemistest teatamiseks,

— annab soovitusi suuniste koostamiseks ekspertide ja riiklike inspektorite tegutsemiseks.

Aitamaks komisjonil täita viimati nimetatud ülesannet, teavitavad liikmesriigid komisjoni kehtivast siseriiklikust taimetervisealasest kontrollimenetlusest.

7. Komisjon võtab ►M4 vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ vastu üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikli kohaldamiseks, sealhulgas ka sätted, mida kohaldatakse lõike 1 teises lõigus nimetatud koostöö suhtes.

8. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 1994 nõukogule aruande käesoleva artikli sätete rakendamisel saadud kogemustest. Nõukogu, pidades silmas saadud kogemusi, teeb komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse võtta vajaduse korral vajalikud meetmed kõnealuste sätete muutmiseks.

▼M29 —————

Artikkel 27

Direktiiv 77/93/EMÜ, muudetud VIII lisa A osas loetletud aktidega, tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi VIII lisa B osas sätestatud ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegade osas.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid tuleks lugeda vastavalt IX lisas toodud vastavustabelile.

▼M11

Artikkel 27a

Ilma et see piiraks selle artiklit 21, kohaldatakse käesolevas direktiivis vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide, loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) ( 12 ) artikleid 41–46.

Artikkel 28

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 29

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

I LISA

A OSA

KAHJULIKUD ORGANISMID, MILLE SISSETOOMINE JA LEVITAMINE ON KEELATUD KÕIGIS LIIKMESRIIKIDES

I jagu

KAHJULIKUD ORGANISMID, MIDA ÜHESKI ÜHENDUSE OSAS EI TEATA ESINEVAT JA MIS ON KOGU ÜHENDUSE JAOKS OLULISE TÄHTSUSEGA

a) Putukad, lestad ja ümarussid kõigil oma arenguastmetel

1. Acleris spp. (mujalt kui Euroopast pärit)

1.1. Agrilus anxius Gory

1.2. Agrilus planipennis Fairmaire

1.3. Anthonomus eugenii Cano

2. Amauromyza maculosa (Malloch)

3. Anomala orientalis Waterhouse

4. Anoplophora chinensis (Thomson)

4.1. Anoplophora glabripennis (Motschulsky)

5. Anoplophora malasiaca (Forster)

6. Arrhenodes minutus Drury

7. Bemisia tabaci Genn. (mujalt kui Euroopast pärit populatsioonid) järgmiste viiruste edasikandjana:

a) Bean golden mosaic virus

b) Cowpea mild mottle virus

c) Lettuce infectious yellows virus

d) Pepper mild tigré virus

e) Squash leaf curl virus

f) Euphorbia mosaic virus

g) Florida tomato virus

8. Cicadellidae (mujalt kui Euroopast pärit), mis on tuntud Pierce’i tõve (mida põhjustab Xylella fastidiosa) edasikandjatena:

a) Carneocephala fulgida Nottingham

b) Draeculacephala minerva Ball

c) Graphocephala atropunctata (Signoret)

9. Choristoneura spp. (mujalt kui Euroopast pärit)

10. Conotrachelus nenuphar (Herbst)

10.0. Dendrolimus sibiricus Tschetverikov

10.1. Diabrotica barberi Smith et Lawrence

10.2. Diabrotica undecimpunctata howardi Barber

10.3. Diabrotica undecimpunctata undecimpunctata Mannerheim

10.4. Diabrotica virgifera zeae Krysan & Smith

10.5. Diaphorina citri Kuway

11. Heliothis zea (Boddie)

11.1. Hirschmanniella spp., muud kui Hirschmanniella gracilis (de Man) Luc & Goodey

12. Liriomyza sativae Blanchard

13. Longidorus diadecturus Eveleigh et Allen

14. Monochamus spp. (mujalt kui Euroopast pärit)

15. Myndus crudus Van Duzee

16. Nacobbus aberrans (Thorne) Thorne et Allen

16.1. Naupactus leucoloma Boheman

17. Premnotrypes spp. (mujalt kui Euroopast pärit)

18. Pseudopityophthorus minutissimus (Zimmermann)

19. Pseudopityophthorus pruinosus (Eichhoff)

19.1. Rhynchophorus palmarum (L.)

20. Scaphoideus luteolus (Van Duzee)

21. Spodoptera eridania (Cramer)

22. Spodoptera frugiperda (Smith)

23. Spodoptera litura (Fabricus)

24. Thrips palmi Karny

25. Tephritidae (mujalt kui Euroopast pärit), näiteks:

a) Anastrepha fraterculus (Wiedemann)

b) Anastrepha ludens (Loew)

c) Anastrepha obliqua Macquart

d) Anastrepha suspensa (Loew)

e) Dacus ciliatus Loew

f) Dacus curcurbitae Coquillet

g) Dacus dorsalis Hendel

h) Dacus tryoni (Froggatt)

i) Dacus tsuneonis Miyake

j) Dacus zonatus Saund.

k) Epochra canadensis (Loew)

l) Pardalaspis cyanescens Bezzi

m) Pardalaspis quinaria Bezzi

n) Pterandrus rosa (Karsch)

o) Rhacochlaena japonica Ito

p) Rhagoletis cingulata (Loew)

q) Rhagoletis completa Cresson

r) Rhagoletis fausta (Osten-Sacken)

s) Rhagoletis indifferens Curran

t) Rhagoletis mendax Curran

u) Rhagoletis pomonella Walsh

v) Rhagoletis ribicola Doane

w) Rhagoletis suavis (Loew)

26. Xiphinema americanum Cobb sensu lato (mujalt kui Euroopast pärit populatsioonid)

27. Xiphinema californicum Lamberti et Bleve-Zacheo

b) Bakterid

0.1. Candidatus Liberibacter spp., tsitruste Huanglongbingi haiguse ehk tsitruste rohetõve põhjustaja

1. Xylella fastidiosa (Well et Raju)

c) Seened

1. Ceratocystis fagacearum (Bretz) Hunt

2. Chrysomyxa arctostaphyli Dietel

3. Cronartium spp. (mujalt kui Euroopast pärit)

4. Endocronartium spp. (mujalt kui Euroopast pärit)

5. Guignardia laricina (Saw.) Yamamoto et Ito

6. Gymnosporangium spp. (mujalt kui Euroopast pärit)

7. Inonotus weirii (Murril) Kotlaba et Pouzar

8. Melampsora farlowii (Arthur) Davis

▼M27 —————

10. Mycosphaerella larici-leptolepis Ito et al.

11. Mycosphaerella populorum G. E. Thompson

12. Phoma andina Turkensteen

13. Phyloosticta solitaria Ell. et Ev.

14. Septoria lycopersici Speg. var. malagutii Ciccarone et Boerema

15. Thecaphora solani Barrus

15.1. Tilletia indica Mitra

16. Trechispora brinkmannii (Bresad.) Rogers

d) Viirused ja viiruselaadsed organismid

1. Elm phlöem necrosis mycoplasm

2. Kartuliviirused ja viiruselaadsed organismid, näiteks:

a) Andean potato latent virus

b) Andean potato mottle virus

c) Arracacha virus B, oca strain

d) Potato black ringspot virus

e) Potato spindle tuber viroid

f) Kartuliviirus T

g) Kartuliviiruste A, M, S, V, X ja Y mujalt kui Euroopast pärit isolaadid (kaasa arvatud Yo, Yn ja Yc) ja Potato leafroll virus

3. Tobacco ringspot virus

4. Tomato ringspot virus

5. Liikide Cydonia Mill., Fragaria L., Malus Mill., Prunus L., Pyrus L., Ribes L., Rubus L. ja Vitis L. viirused ja viiruselaadsed organismid, näiteks:

a) Blueberry leaf mottle virus

b) Cherry rasp leaf virus (Ameerikast pärit)

c) Peach mosaic virus (Ameerikast pärit)

d) Peach phony rickettsia

e) Peach rosette mosaic virus

f) Peach rosette mycoplasm

g) Peach X-disease mycoplasm

h) Peach yellows mycoplasm

i) Plum line pattern virus (Ameerikast pärit)

j) Raspberry leaf curl virus (Ameerikast pärit)

k) Strawberry latent „C” virus

l) Strawberry vein banding virus

m) Strawberry witches' broom mycoplasm

n) Liikide Cydonia Mill., Fragaria L., Malus Mill., Prunus L., Pyrus L., Ribes L., Rubus L. ja Vitis L. mujalt kui Euroopast pärit viirused ja viiruselaadsed organismid

6. Viirused, mille edasikandjaks on Bemisia tabaci Genn., näiteks:

a) Bean golden mosaic virus

b) Cowpea mild mottle virus

c) Lettuce infectious yellows virus

d) Pepper mild tigré virus

e) Squash leaf curl virus

f) Euphorbia mosaic virus

g) Florida tomato virus

e) Parasiittaimed

1. Arceuthobium spp. (mujalt kui Euroopast pärit)

II jagu

KAHJULIKUD ORGANISMID, MIDA ÜHENDUSES TEATAKSE ESINEVAT JA MIS ON KOGU ÜHENDUSE JAOKS OLULISE TÄHTSUSEGA

a) Putukad, lestad ja ümarussid kõigil oma arenguastmetel

0.01. Bursaphelenchus xylophilus (Steiner ja Bührer) Nickle et al.

▼M26 —————

1. Globodera pallida (Stone) Behrens

2. Globodera rostochiensis (Wollenweber) Behrens

▼M19 —————

▼M3 —————

6.1. Meloidogyne chitwoodi Golden et al. (kõik populatsioonid)

6.2. Meloidogyne fallax Karssen

7. Opogona sacchari (Bojer)

8. Popilia japonica Newman

8.1. Rhizoecus hibisci Kawai et Takagi

9. Spodoptera littoralis (Boisduval)

10. Trioza erytreae Del Guercio

b) Bakterid

1. Clavibacter michiganensis (Smith) Davis et al. ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al.

2. ►M27 Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. ◄

c) Seened

1. Melampsora medusae Thümen

2. Synchytrium endobioticum (Schilbersky) Percival

d) Viirused ja viiruselaadsed organismid

1. Apple proliferation mycoplasm

2. Apricot chlorotic leafroll mycoplasm

3. Pear decline mycoplasm

B OSA

KAHJULIKUD ORGANISMID, MILLE SISSETOOMINE JA LEVITAMINE ON KEELATUD TEATAVATEL KAITSTAVATEL ALADEL

a) Putukad, lestad ja ümarussid kõigil oma arenguastmetel

Liik		Kaitstavad alad
▼M28
1.	Bemisia tabaci Genn. (Euroopast pärit populatsioonid)	IRL, P (Assoorid, Beira Interior, Beira Litoral, Entre Douro e Minho, Madeira, Ribatejo e Oeste (kommuunid Alcobaça, Alenquer, Bombarral, Cadaval, Caldas da Rainha, Lourinhã, Nazaré, Obidos, Peniche ja Torres Vedras) ja Trás-os-Montes), UK, S, FI
▼A1
1.1.	Daktulosphaira vitifoliae (Fitch)	CY
▼M27
1.2.	Dryocosmus kuriphilus Yasumatsu	IRL, P, UK
▼A1
2.	Globodera pallida (Stone) Behrens	FI, LV, SI, SK
3.	Leptinotarsa decemlineata Say	►M14 E (Ibiza ja Menorca), IRL, CY, M, P (Assoorid ja Madeira), UK, S (Blekinge, Gotlandi lään, Halland, Kalmar, Skåne), FI (Ålandi, Turku, Uusimaa, Kymi, Häme, Pirkanmaa ja Satakunta piirkonnad) ◄
▼M3
4.	Liriomyza bryoniae (Kaltenbach)	IRL ja UK (Põhja-Iirimaa)
▼M27
5.	Thaumatopoea processionea L.	IRL, UK (välja arvatud järgmised kohaliku omavalitsuse piirkonnad: Barnet, Brent, Bromley, Camden, Londoni City, Westminsteri linnaosa, Croydon, Ealing, Elmbridge'i halduspiirkond, Epsomi ja Ewelli halduspiirkond, Hackney, Hammersmith ja Fulham, Haringey, Harrow, Hillingdon, Hounslow, Islington, Kensington ja Chelsea, Kingston Thamesi ääres, Lambeth, Lewisham, Merton, Reading, Richmond Thamesi ääres, Runnymede'i halduspiirkond, Slough, Lõuna-Oxfordshire, Southwark, Spelthorne'i halduspiirkond, Sutton, Tower Hamlets, Wandsworth ja Lääne-Berkshire)
▼B

b) Viirused ja viiruselaadsed organismid

Liik		Kaitstavad alad
▼M10
1.	Peedi risomaaniaviirus	►M14 DK, ◄ F (Bretagne), FI, IRL, ►M17 LT, ◄ P (Assoorid), UK (Põhja-Iirimaa)
▼B
2.	Tomato spotted wilt virus	►M1 DK, ◄ S, FI

II LISA

A OSA

KAHJULIKUD ORGANISMID, MILLE SISSETOOMINE JA LEVITAMINE ON KEELATUD KÕIGIS LIIKMESRIIKIDES, KUI NAD ESINEVAD TEATAVATEL TAIMEDEL VÕI TAIMSETEL SAADUSTEL

I jagu

KAHJULIKUD ORGANISMID, MIDA ÜHENDUSES EI TEATA ESINEVAT JA MIS ON KOGU ÜHENDUSE JAOKS OLULISE TÄHTSUSEGA

a) Putukad, lestad ja ümarussid kõigil oma arenguastmetel

Liik	Kahjuliku organismi esinemiskoht
1. Aculops fuchsiae Keifer	Liigi Fuchsia L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
▼M27 —————
▼B
2. Aleurocantus spp	Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned
3. Anthonomus bisignifer (Schenkling)	LiigiFragaria L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
4. Anthonomus signatus (Say)	Liigi Fragaria L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
5. Aonidella citrina Coquillet	Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned
6. Aphelenchoïdes besseyi Christie (1)	Liigi Oryza spp. seemned
7. Aschistonyx eppoi Inouye	Liigi Juniperus L. mujalt kui Euroopast pärit taimed, v.a viljad ja seemned
▼M27 —————
▼B
9. Carposina niponensis Walsingham	Liikide Cydonia Mill., Malus Mill., Prunus L. ja Pyrus L. mujalt kui Euroopast pärit taimed, v.a viljad ja seemned
▼M27 —————
▼B
11. Enarmonia packardi (Zeller)	Liikide Cydonia Mill., Malus Mill., Prunus L. ja Pyrus L. mujalt kui Euroopast pärit taimed, v.a viljad ja seemned
12. Enarmonia prunivora Walsh	Liikide Crataegus L., Malus Mill., Photinia Ldl., Prunus L. ja Rosa L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, ning liikide Malus Mill. ja Prunus L. mujalt kui Euroopast pärit taimed, v.a viljad
13. Eotetranychus lewisi McGregor	Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned
▼A1
▼B
15. Grapholita inopinata Heinrich	Liikide Cydonia Mill., Malus Mill., Prunus L. ja Pyrus L. mujalt kui Euroopast pärit taimed, v.a viljad ja seemned
16. Hishomonus phycitis	Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned
17. Leucaspis japonica Ckll.	Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned
18. Listronotus bonariensis (Kuschel)	Liikide Cruciferae, Gramineae ja Trifolium spp. Argentiinast, Austraaliast, Boliiviast, Tšiilist, Uus-Meremaalt ja Uruguaist pärit seemned
19. Margarodes, mujalt kui Euroopast pärit liigid, näiteks: a) Margarodes vitis (Philipi) b) Margarodes vredendalensis de Klerk c) Margarodes pieskaensis Jakubski	Liigi Vitis L. taimed, v.a viljad ja seemned
20. Numonia pyrivorella (Matsumura)	Liigi Pyrus L. mujalt kui Euroopast pärit taimed, v.a seemned
21. Oligonychus perditus Pritchard et Baker	Liigi Juniperus L. mujalt kui Euroopast pärit taimed, v.a viljad ja seemned
22. Pissodes spp. (mujalt kui Euroopast pärit)	Mujalt kui Euroopast pärit okaspuude (Coniferales) koorega puit ja eraldatud koor ning okaspuutaimed (Coniferales), v.a viljad ja seemned
23. Radopholus citrophilus Huettel Dickson et Kaplan	Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned; sugukondade Araceae, Marantaceae, Musaceae, Persea spp. ja Strelitiziaceae taimed, juurdunud või kinnitunud või juurde lisatud kasvusubstraadiga
▼M21 —————
▼B
25. Scirtothrips aurantii Faure	Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a seemned
26. Scirtothrips dorsalis Hood	Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned
27. Scirtothrips citri (Moultex)	Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a seemned
28. Scolytidae spp. (mujalt kui Euroopast pärit)	Mujalt kui Euroopast pärit okaspuude (Coniferales) koorega puit ja eraldatud koor ning üle 3 m pikkused okaspuutaimed (Coniferales), v.a viljad ja seemned
▼M21
28.1. Scrobipalpopsis solanivora Povolny	Liigi Solanum tuberosum L. mugulad
▼B
29. Tachypterellus quadrigibbus Say	Liikide Cydonia Mill., Malus Mill., Prunus L. ja Pyrus L. mujalt kui Euroopast pärit taimed, v.a seemned
30. Toxoptera citricia Kirk.	Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. taimed ja nende hübriidid, v.a viljad ja seemned
▼M27 —————
▼B
32. Unaspis citri Comstock	Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. taimed ja nende hübriidid, v.a viljad ja seemned
(1) Aphelenchoides besseyi Christie ei esine ühendusesOryza spp. puhul.

b) Bakterid

Liik	Kahjuliku organismi esinemiskoht
▼M27 —————
▼B
2. Citrus variegated chlorosis	Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. taimed ja nende hübriidid, v.a viljad ja seemned
3. Erwinia stewartii (Smith) Dye	Liigi Zea mais L. seemned
4. Xanthomonas campestris (kõik tsitrustele Citrus patogeensed tüved)	Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. taimed ja nende hübriidid, v.a seemned
5. Xanthomonas campestris pv. oryzae (Ishiyama) Dye et pv. oryzicola (Fang. et al.) Dye	Liigi Oryza spp. seemned

c) Seened

Liik	Kahjuliku organismi esinemiskoht
1. Alternaria alternata (Fr.) Keissler (mujalt kui Euroopast pärit patogeensed isolaadid)	Liikide Cydonia Mill., Malus Mill. ja Pyrus L. mujalt kui Euroopast pärit istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
▼M3
1.1. Anisogramma anomala (Peck) E. Müller	Istutamiseks ettenähtud Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest pärit Corylus L. taimed, v.a seemned
▼B
2. Apiosporina morbosa (Schwein.) v. Arx	Liigi Prunus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
3. Atropellis spp.	Liigi Pinus L. taimed, v.a viljad ja seemned; liigi Pinus L. eraldatud koor ja puit
▼M12
4. Ceratocystis virescens (Davidson) Moreau	USAst ja Kanadast pärit liigi Acer saccharum Marsh. taimed (v.a viljad ja seemned), USAst ja Kanadast pärit liigi Acer saccharum Marsh. puit, kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda
▼B
5. Cercoseptoria pini-densiflorae (Hori et Nambu) Deighton	Liigi Pinus L. taimed, v.a viljad ja seemned, ning liigi Pinus L. puit
6. Cercospora angolensis Carv. et Mendes	Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a seemned
▼M27 —————
▼B
8. Diaporthe vaccinii Shaer	Liigi Vaccinium spp. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
9. Elsinoespp. Bitanc. et Jenk Mendes	Liikide Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned, ning liigi Citrus L. taimed ja hübriidid, v.a seemned ja viljad, v.a liikide Citrus reticulata Blanco ja Citrus sinensis (L.) Osbeck Lõuna-Ameerikast pärit viljad
10. Fusarium oxysporum f. sp. albedinis (Kilian et Maire) Gordon	Liigi Phoenix spp. taimed, v.a viljad ja seemned
11. Guignardia citricarpa Kiely (kõik tsitrustele Citrus patogeensed tüved)	Liikide Citrus L.,Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a seemned
12. Guignardia piricola (Nosa) Yamamoto	Liikide Cydonia Mill., Malus Mill., Prunus L. ja Pyrus L. mujalt kui Euroopast pärit taimed, v.a seemned
13. Puccinia pittieriana Hennings	Sugukonna Solanaceae taimed, v.a viljad ja seemned
14. Scirrhia acicola (Dearn.) Siggers	Liigi Pinus L. taimed, v.a viljad ja seemned
▼M21
14.1. Stegophora ulmea (Schweinitz: Fries) Sydow & Sydow	Liikide Ulmus L. ja Zelkova L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
▼B
15. Venturia nashicola Tanaka et Yamamoto	Liigi Pyrus L. mujalt kui Euroopast pärit istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

d) Viirused ja viiruselaadsed organismid

Liik	Kahjuliku organismi esinemiskoht
1. Beet curly top virus (mujalt kui Euroopast pärit isolaadid)	Liigi Beta vulgaris L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
2. Black raspberry latent virus	Liigi Rubus L. istutamiseks ettenähtud taimed
3. Närbumistõbi ja samalaadsed haigusetekitajad	Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned
4. Cadang-Cadang viroid	Liigi Palmae mujalt kui Euroopast pärit ja istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
5. Cherry leafroll virus (1)	Liigi Rubus L. istutamiseks ettenähtud taimed
▼M21
5.1. Krüsanteemide varre nekroosi tekitav viirus	Liikide Dendranthema (DC.) Des Moul. ja ►M27 Solanum lycopersicum L. ◄ istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
▼B
6. Citrus mosaic virus	Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned
7. Citrus tristeza virus (mujalt kui Euroopast pärit isolaadid)	Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned
8. Leproos	Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned
9. Little cherry patogen (mujalt kui Euroopast pärit isolaadid)	Liikide Prunus cerasus L., Prunus avium L., Prunus incisa Thunb., Prunus sargentii Rehd., Prunus serrula Franch., Prunus serrulata Lindl., Prunus speciosa (Koidz.) Ingram, Prunus subhirtella Miq., Prunus yedoensis Matsum. istutamiseks ettenähtud taimed, hübriidid ja kultivarid, v.a seemned
10. Naturally spreading psorosis	Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned
11. Palm lethal yellowing mycoplasm	Liigi Palmae mujalt kui Euroopast pärit ja istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
12. Prunus necrotic ringspot virus (2)	Liigi Rubus L. istutamiseks ettenähtud taimed
13. Satsuma dwarf virus	Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned
14. Tatter leaf virus	Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned
15. Witches' broom (MLO)	Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned
(1) Cherry leaf roll virus ei esine ühenduses liigi Rubus L. puhul. (2) Prunus necrotic ringspot virus ei esine ühenduses liigi Rubus L. puhul.

II jagu

KAHJULIKUD ORGANISMID, MIDA ÜHENDUSES TEATAKSE ESINEVAT JA MIS ON KOGU ÜHENDUSE JAOKS OLULISE TÄHTSUSEGA

a) Putukad, lestad ja ümarussid kõigil oma arenguastmetel

Liik	Kahjuliku organismi esinemiskoht
1. Aphelenchoides besseyi Christie	Liigi Fragaria L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
2. Daktulosphaira vitifoliae (Fitch)	Liigi Vitis L. taimed, v.a viljad ja seemned
3. Ditylenchus destructor Thorne	Liigi Crocus L. sibulad ja varred, liigi Gladiolus Tourn. ex L. istutamiseks ettenähtud miniatuursed kultivarid ja nende hübriidid, näiteks Gladiolus callianthus Marais, Gladiolus colvillei Sweet, Gladiolus nanus hort., Gladiolus ramosus hort., Gladiolus tubergenii hort., Hyacinthus L., Iris L., Trigridia Juss, Tulipa L. ning mahapanekuks ettenähtud kartulimugulad (Solanum tuberosum L.)
4. Ditylenchus dipsaci (Kühn) Filipjev	Liikide Allium ascalonicum L., Allium cepa L. ja Allium schoenoprasum L. mahapanekuks ettenähtud seemned ja sibulad, Allium porrum L. istutamiseks ettenähtud taimed, Camassia Lindl., Chionodoxa Boiss., Crocus flavus Weston „Golden Yellow”, Galanthus L., Galtonia candicans (Baker) Decne, Hyacinthus L., Ismene Herbert, Muscari Miller, Narcissus L., Ornithogalum L., Puschkinia Adams, Scilla L. ja Tulipa L. istutamiseks ettenähtud sibulad ja mugulsibulad ning liigi Medicago sativa L. seemned
5. Circulifer haematoceps	Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned
6. Circulifer tenellus	Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned
▼A1
6.1. Eutetranychus orientalis Klein	Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned
▼M19
6.2. Helicoverpa armigera (Hübner)	Liikide Dendranthema (DC.) Des Moul, Dianthus L., Pelargonium l'Hérit. ex Ait. ja sugukonna Solanaceae istutamiseks ette nähtud taimed, v.a seemned
▼M21
6.3. Parasaissetia nigra (Nietner)	Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned
▼B
7. Radopholus similis (Cobb) Thorne	Sugukondade Araceae, Marantaceae, Musaceae, Persea spp., Strelitziaceae taimed, juurdunud või kinnitunud või juurdelisatud kasvusubstraadiga
▼M3
8. Liriomyza huidobrensis (Blanchard)	Liigi Apium graveolens L. lõikelilled ja lehtköögiviljad ning istutamiseks ettenähtud rohttaimed, v. a: — sibulad, — mugulsibulad, — Gramineae sugukonna taimed, — risoomid, — seemned
9. Liriomyza trifolii (Burgess)	Liigi Apium graveolens L. lõikelilled ja lehtköögiviljad ning istutamiseks ettenähtud rohttaimed, v.a: — sibulad, — mugulsibulad, — Gramineae sugukonna taimed, — risoomid, — seemned
▼M21
10. Paysandisia archon (Burmeister)	Palmiliste sugukonna perekondadesse: Brahea Mart., Butia Becc., Chamaerops L., Jubaea Kunth, Livistona R. Br., Phoenix L., Sabal Adans., Syagrus Mart., Trachycarpus H. Wendl., Trithrinax Mart., Washingtonia Raf. kuuluvad taimed, mille tüve alumise osa läbimõõt on üle 5 cm ja mis on ettenähtud istutamiseks
▼B

b) Bakterid

Liik	Kahjuliku organismi esinemiskoht
1. Clavibacter michiganensis spp. insidiosus (McCulloch) Davis et al.	Liigi Medicago sativa L. seemned
2. Clavibacter michiganensis spp. michiganensis (Smith) Davis et al.	Liigi ►M27 Solanum lycopersicum L. ◄ istutamiseks ettenähtud taimed
3. Erwinia amylovara (Burr.) Winsl. et al.	►M8 Liikide Amelanchier Med., Chaenomeles Lindl., Cotoneaster Ehrh., Crataegus L., Cydonia Mill., Eriobotrya Lindl., Malus Mill., Mespilus L., Photinia davidiana (Dcne.) Cardot, Pyracantha Roem., Pyrus L. ja Sorbus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned ◄
4. Erwinia chrysanthemi pv. dianthicola (Hellmers) Dickey	Liigi Dianthus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
5. Pseudomonas caryophylli (Burkholder) Starr et Burkholder	Liigi Dianthus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
6. Pseudomonas syringae pv. persicae (Prunier et al.) Young et al.	Liikide Prunus persica (L.) Batsch ja Prunus persica var. nectarina (Ait.) Maxim istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
7. Xanthomonas campestris pv. phaseoli (Smith) Dye	Liigi Phaseolus L. seemned
8. Xanthomonas campestris pv. pruni (Smith) Dye	Liigi Prunus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
9. Xanthomonas campestris pv. vesicatoria (Doidge) Dye	Liikide ►M27 Solanum lycopersicum L. ◄ ja Capsicum spp. istutamiseks ettenähtud taimed
10. Xanthomonas fragariae Kennedy et King	Liigi Fragaria L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
11. Xylophilus ampelinus (Panagopoulos) Willems et al.	Liigi Vitis L. taimed, v.a viljad ja seemned

c) Seened

Liik	Kahjuliku organismi esinemiskoht
▼M28
1. Ceratocystis platani (J. M. Walter) Engelbr. & T. C. Harr.	Liigi Platanus L. istutamiseks ette nähtud taimed, v.a seemned, ning liigi Platanus L. puit, kaasa arvatud puit, mille algupärane kumer pind ei ole säilinud
▼M19 —————
▼B
3. Cryphonectria parasitica (Murrill) Barr	►M12 Castanea Mill ja Quercus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned ◄
4. Didymella ligulicola (Baker, Dimock et Davis) v. Arx	Liigi Dendranthema (DC.) Des Moul. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
5. Phialophora cinerescens (Wollenweber) van Beyma	Liigi Dianthus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
6. Phoma tracheiphila (Petri) Kanchaveli et Gikashvili	Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. taimed ja nende hübriidid, v.a seemned
7. Phytophthora fragariae Hickmann var. fragariae	Liigi Fragaria L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
8. Plasmopara halstedii (Farlow) Berl. et de Toni	Liigi Helianthus annuus L. seemned
9. Puccinia horiana Hennings	Liigi Dendranthema (DC.) Des Moul. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
10. Scirrhia pini Funk et Parker	Liigi Pinus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
11. Verticillium albo-atrum Reinke et Berthold	Liigi Humulus lupulus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
12. Verticillium dahliae Klebahn	Liigi Humulus lupulus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

d) Viirused ja viiruselaadsed organismid

Liik	Kahjuliku organismi esinemiskoht
1. Arabis mosaic virus	Liikide Fragaria L. ja Rubus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
2. Beet leaf curl virus	Liigi Beta vulgaris L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
3. Chrysantemum stunt viroid	Liigi Dendranthema (DC.) Des Moul. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
4. Citrus tristeza virus (Euroopa isolaadid)	Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. taimed ja nende hübriidid, v.a viljad ja seemned
▼M27 —————
▼B
6. Grapevine flavescence dorée MLO	Liigi Vitis L. taimed, v.a viljad ja seemned
7. Plum pox virus	Liigi Prunus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
8. Potato stolbur mycoplasm	Sugukonna Solanaceae istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
9. Raspberry ringspot virus	Liikide Fragaria L. ja Rubus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
10. Spiroplasma citri Saglio et al.	Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. taimed ja nende hübriidid, v.a viljad ja seemned
11. Strawberry crinkle virus	Liigi Fragaria L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
12. Strawberry latent ringspot virus	Liikide Fragaria L. ja Rubus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
13. Strawberry mild yellow edge virus	Liigi Fragaria L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
14. Tomato black ring virus	Liikide Fragaria L. ja Rubus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
15. Tomato spotted wilt virus	Liikide Apium graveolens L., Capsicum annuum L., Cucumis melo L., Dendranthema (DC.) Des Moul. taimed ja kõik liikide Impatiens, Lactuca sativa L., ►M27 Solanum lycopersicum L. ◄ Nicotiana tabacum L. Uus-Guinea hübriidid, mille kohta on tõendeid, et need on ette nähtud müümiseks tubakatootmisettevõtjatele. Liikide Solanum melongena L. ja Solanum tuberosum L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned
16. Tomato yellow leaf curl virus	Liigi ►M27 Solanum lycopersicum L. ◄ istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

B OSA

KAHJULIKUD ORGANISMID, MILLE SISSETOOMINE JA LEVITAMINE ON KEELATUD TEATAVATEL KAITSTAVATEL ALADEL, KUI NAD ESINEVAD TEATUD TAIMEDEL VÕI TAIMSETEL SAADUSTEL

a) Putukad, lestad ja ümarussid kõigil oma arenguastmetel

Liik	Kahjuliku organismi esinemiskoht	Kaitstav(ad) ala(d)
1. Anthonomus grandis (Boh.)	Liigi Gossypium spp. seemned ja kuprad ning toorpuuvill	EL, E (Andaluusia, Kataloonia, Extremadura, Murcia, Valencia)
2. Cephalcia lariciphila (Klug)	Liigi Larix Mill. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned	IRL, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar ja Jersey)
3. Dendroctonus micans Kugelan	Liikide Abies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr., Pinus L. ja Pseudotsuga Carr. üle 3 m pikkused taimed, v.a viljad ja seemned, okaspuude (Coniferales) koorega puit ja eraldatud koor	►M14 EL, IRL, UK (Põhja-Iirimaa, Mani ja Jersey saared) ◄
4. Gilphinia hercyniae (Hartig)	Liigi Picea A. Dietr. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned	EL, IRL, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar ja Jersey)
5. Gonipterus scutellatus Gyll.	Liigi Eucalyptus l'Herit. taimed, v.a viljad ja seemned	►M7 EL, P (Assoorid) ◄
6. a) Ips aminitus Eichhof	Liikide Abies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr. ja Pinus L. üle 3 m pikkused taimed, v.a viljad ja seemned, okaspuude (Coniferales) koorega puit ja eraldatud koor	►M27 EL, IRL, UK ◄
b) Ips cembrae Heer	Liikide Abies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr., Pinus L. ja Pseudotsuga Carr. üle 3 m pikkused taimed, v.a viljad ja seemned, okaspuude (Coniferales) koorega puit ja eraldatud koor	EL, IRL, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar)
c) Ips duplicatus Sahlberg	Liikide Abies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr. ja Pinus L. üle 3 m pikkused taimed, v.a viljad ja seemned, okaspuude (Coniferales) koorega puit ja eraldatud koor	EL, IRL, UK
▼A1
d) Ips sexdentatus Börner	Liikide Abies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr., Pinus L. üle 3 m pikkused taimede osad, v.a viljad ja seemned, okaspuude (Coniferales) koorega puit ja eraldatud koor	IRL, CY, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar)
▼B
e) Ips typographus Heer	Liikide Abies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr., Pinus L. ja Pseudotsuga Carr. üle 3 m pikkused taimed, v.a viljad ja seemned, okaspuude (Coniferales) koorega puit ja eraldatud koor	IRL, UK
▼M2 —————
▼M1 —————
▼B
9. Sternochetus mangiferae Fabricius	Liigi Mangifera spp. kolmandatest riikidest pärit seemned	E (Granada ja Malaga), P (Alentejo, Algarve ja Madeira)
▼M19 —————
▼B

b) Bakterid

Liik	Kahjuliku organismi esinemiskoht	Kaitstav(ad) ala(d)
1. Curtobacterium flaccumfaciens pv. flaccumfaciens (Hedges) Collins et Jones	Liikide Phaseolus vulgaris L. ja Dolichos Jacq. seemned	EL, E, P
▼M10
2. Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al.	Liikide Amelanchier Med., Chaenomeles Lindl., Cotoneaster Ehrh., Crataegus L., Cydonia Mill., Eriobotrya Lindl., Malus Mill., Mespilus L., Photinia davidiana (Dcne.) Cardot, Pyracantha Roem., Pyrus L. ja Sorbus L. taimede osad, v.a viljad, seemned ja istutamiseks ettenähtud taimed, kuid kaasa arvatud tolmeldamiseks ettenähtud elav õietolm	►M28 E (välja arvatud autonoomsed piirkonnad Aragon, Castilla la Mancha, Castilla y León, Extremadura, Murcia, Navarra ja La Rioja, ja provints Guipuzcoa (Baskimaa), Comarcas de l'Alt Vinalopó ja El Vinalopó Mitjà Alicante provintsis ning omavalitsusüksused Alborache ja Turís Valencia provintsis (Comunidad Valenciana)), EE, F (Korsika), IRL (v.a Galway linn), I (Abruzzo, Apuulia, Basilicata, Calabria, Campania, Emilia-Romagna (Parma ja Piacenza provints), Lazio, Liguuria, Lombardia (välja arvatud Mantova ja Sondrio provints), Marche, Molise, Piemonte, Sardiinia, Sitsiilia, Toskaana, Umbria, Valle d'Aosta, Veneto (välja arvatud Rovigo ja Veneetsia provints, kommuunid Barbona, Boara Pisani, Castelbaldo, Masi, Piacenza d'Adige, S. Urbano ja Vescovana Padova provintsis ja Verona provintsi ala, mis asub kiirteest A4 lõuna pool), LV, LT (välja arvatud omavalitsusüksused Babtai ja Kėdainiai (Kaunase piirkond)), P, SI (välja arvatud Gorenjska, Koroška, Maribori piirkond ja Notranjsko ning omavalitsusüksused Lendava ja Renče-Vogrsko (kiirteest H4 lõuna pool)), SK (välja arvatud omavalitsusüksused Blahová, Čenkovce, Horné Mýto, Okoč, Topoľníky and Trhová Hradská (Dunajská Streda maakond), Hronovce ja Hronské Kľačany (Levice maakond), Dvory nad Žitavou (Nové Zámky maakond), Málinec (Poltári maakond), Hrhov (Rožňava maakond), Veľké Ripňany (Topoľčany maakond), Kazimír, Luhyňa, Malý Horeš, Svätuše ja Zatín (Trebišovi maakond)), FI, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar ja Kanalisaared). ◄
▼B

c) Seened

Liik	Kahjuliku organismi esinemiskoht	Kaitstav(ad) ala(d)
▼M28
0.0.1. Ceratocystis platani (J. M. Walter) Engelbr. & T. C. Harr.	Liigi Platanus L. istutamiseks ette nähtud taimed, v.a seemned, ning liigi Platanus L. puit, kaasa arvatud puit, mille algupärane kumer pind ei ole säilinud	UK
▼M27
0.1. Cryphonectria parasitica (Murrill) Barr.	Castanea Mill. puit, v.a kooreta puit, eraldatud koor ja istutamiseks ettenähtud taimed	CZ, IRL, S, UK
▼B
1. Glomerella gossypii Edgerton	Liigi Gossypium spp. seemned ja viljad (kuprad)	EL
2. Gremmeniella abietina (Lag.) Morelet	Liikide Abies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr., Pinus L. ja Pseudotsuga Carr. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned	IRL, UK (Põhja-Iirimaa)
3. Hypoxylon mammatum (Wahl.) J. Miller	Liigi Populus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned	IRL, UK (Põhja-Iirimaa)

▼A1

d) Viirused ja viiruselaadsed organismid

Liik	Kahjuliku organismi esinemiskoht	Kaitstav(ad) ala(d)
1. Citrus tristeza virus (Euroopa isolaadid)	Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ning nende hübriidide lehtede ja viljavartega viljad	►M27 EL (välja arvatud piirkondlikud üksused Argolida ja Chaniá), M, P (välja arvatud Algarve ja Madeira) ◄
▼M18
2. Grapevine flavescence dorée MLO	Liigi Vitis L. taimed, v.a viljad ja seemned.	►M27 CZ, FR (Alsace, Champagne-Ardenne, Picardie (Aisne'i departemang), Île-de-France (Citry, Nanteuil-sur-Marne'i ja Saâcy-sur-Marne'i maakonnad) ja Lorraine), I (Apuulia, Basilicata ja Sardiinia) ◄

III LISA

A OSA

TAIMED, TAIMSED SAADUSED JA MUUD TOOTED, MILLE SISSETOOMINE KÕIKIDESSE LIIKMESRIIKIDESSE KEELATAKSE

Toote kirjeldus		Päritoluriik
1.	Liikide Abies Mill., Cedrus Trew, Chamaecyparis Spach, Juniperus L., Larix Mill., Picea A. Dietr., Pinus L., Pseudotsuga Carr. ja Tsuga Carr. taimed, v.a viljad ja seemned	Muud kui Euroopa riigid
2.	Liikide Castanea Mill. ja Quercus L. lehtedega taimed, v.a viljad ja seemned	Muud kui Euroopa riigid
3.	Liigi Populus L. lehtedega taimed, v.a viljad ja seemned	Põhja-Ameerika riigid
▼M12 —————
▼B
5.	Liigi Castanea Mill. eraldatud koor.	Kolmandad riigid
6.	Liigi Quercus L. (v.a Quercus suber L.) eraldatud koor	Põhja-Ameerika riigid
7.	Liigi Acer saccharum Marsh. eraldatud koor	Põhja-Ameerika riigid
8.	Liigi Populus L. eraldatud koor	Ameerika mandri riigid
9.	Liikide Chaenomeles Ldl., Cydonia Mill., Crateagus L., Malus Mill., Prunus L., Pyrus L. ja Rosa L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a lehtede, õite ja viljadeta puhkeseisundis taimed	Muud kui Euroopa riigid
9.1.	Liigi Photinia Ldl. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a lehtede, õite ja viljadeta puhkeseisundis taimed	USA, Hiina, Jaapan, Korea Vabariik ja Korea Rahvademokraatlik Vabariik
10.	Liigi Solanum tuberosum L. seemnekartuli varremugulad	Kolmandad riigid, v.a Šveits
11.	Liigi Solanum L. ja selle hübriidide võsundeid või mugulaid kasvatavate liikide istutamiseks ettenähtud taimed, v.a liigi Solanum tuberosum L. III lisa A osa punktis 10 määratletud varremugulad	Kolmandad riigid
12.	Liigi Solanum L. ja selle hübriidide varremugulad, v.a punktides 10 ja 11 määratletud	Ilma, et see piiraks IV lisa A osa I jaos loetletud kartulimugulatele kohaldatavate erinõuete rakendamist, kolmandad riigid, v.a Alžeeria, ►A1 Küpros, ◄ Egiptus, Iisrael, Liibüa, ►A1 Malta, ◄ Maroko, Süüria, Šveits, Tuneesia ja Türgi, ning muud kui Euroopa riigid, mis on ►M4 vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ tunnistatud vabaks bakterist Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al., või mille sätted on tunnistatud võrdväärseteks ühenduse ►M4 vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ ettenähtud sätetega võitluseks bakteri Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al. vastu
13.	Liigi Solanaceae istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned ning III lisa A osa punktides 10, 11 või 12 määratletu	Kolmandad riigid, v.a Euroopa ja Vahemere-äärsed riigid
14.	Pinnas ja kasvusubstraat, mis tervenisti või osaliselt koosneb pinnasest või tahkest orgaanilisest ainest (näiteks taimeosad, turvast või puukoort sisaldav huumus, v.a puhas turvas)	Türgi, Valgevene, ►A1 Eesti, Läti, Leedu, ◄ Moldaavia, Venemaa, Ukraina ja kolmandad riigid, mis ei kuulu Euroopa mandriosasse, v.a ►A1 Küpros, ◄ Egiptus, Iisrael, Liibüa, ►A1 Malta, ◄ Maroko ja Tuneesia
15.	Liigi Vitis L. taimed, v.a viljad	►M9 Kolmandad riigid, välja arvatud Šveits ◄
16.	Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. taimed ja nende hübriidid, v.a viljad ja seemned	Kolmandad riigid
17.	Liigi Phoenix spp. taimed, v.a viljad ja seemned	Alžeeria, Maroko
18.	Liikide Cydonia Mill., Malus Mill., Prunus L. ja Pyrus L. ning nende hübriidide ja liigi Fragaria L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned	Ilma, et see piiraks keeldude rakendamist III lisa A osa punktis 9 loetletud taimede suhtes, vajaduse korral muud kui Euroopa riigid, v.a Vahemere maad, Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada ja USA mandriosariigid
19.	Sugukonda Graminacae kuuluvad taimed, v.a alamsugukondadesse Bambusoideae ja Panicoideae kuuluvate mitmeaastaste dekoratiivsete kõrreliste taimed ning perekondadesse Buchloe, Bouteloua Lag., Calamagrostis, Cortaderia Stapf., Glyceria R. Br., Hakonechloa Mak. ex Honda, Hystrix, Molinia, Phalaris L., Shibataea, Spartina Schreb., Stipa L. ja Uniola L. kuuluvad istutamiseks ettenähtud taimed, v.a nende seemned	Kolmandad riigid, v.a Euroopa riigid ja Vahemere maad

▼A1

B OSA

TAIMED, TAIMSED SAADUSED JA MUUD TOOTED, MILLE SISSETOOMINE TEATAVATELE KAITSTAVATELE ALADELE KEELATAKSE

Kirjeldus	Kaitstav(ad) ala(d)
▼M10
1. Ilma et see piiraks keeldude rakendamist III lisa A osa punktides 9, 9.1 ja 18 loetletud taimede suhtes, vajadusel liikide Amelanchier Med., Chaenomeles Lindl., Crataegus L., Cydonia Mill., Eriobotrya Lindl., Malus Mill., Mespilus L., PyracanthaRoem., PyrusL. ja Sorbus L. taimed (v.a viljad ja seemned) ja tolmeldamiseks ettenähtud elav õietolm, mis on pärit muudest kolmandatest riikidest kui Šveits, või need, mis on artikli 18 lõikes 2 sätestatud korras tunnistatud vabaks bakterist Erwinia amylovora (Burr.) Winsl.et al., või kus on loodud organismi Erwinia amylovora (Burr.) Winsl.et al. suhtes asjaomaste fütosanitaarmeetmete rahvusvaheliste standardite kohaselt kahjurivabaks tunnistatud piirkonnad ja mida on tunnustatud sellisena artikli 18 punktis 2 sätestatud korras.	►M28 E (välja arvatud autonoomsed piirkonnad Aragon, Castilla la Mancha, Castilla y León, Extremadura, Murcia, Navarra ja La Rioja, ja provints Guipuzcoa (Baskimaa), Comarcas de l'Alt Vinalopó ja El Vinalopó Mitjà Alicante provintsis ning omavalitsusüksused Alborache ja Turís Valencia provintsis (Comunidad Valenciana)), EE, F (Korsika), IRL (v.a Galway linn), I (Abruzzo, Apuulia, Basilicata, Calabria, Campania, Emilia-Romagna (Parma ja Piacenza provints), Lazio, Liguuria, Lombardia (välja arvatud Mantova ja Sondrio provints), Marche, Molise, Piemonte, Sardiinia, Sitsiilia, Toskaana, Umbria, Valle d'Aosta, Veneto (välja arvatud Rovigo ja Veneetsia provints, kommuunid Barbona, Boara Pisani, Castelbaldo, Masi, Piacenza d'Adige, S. Urbano ja Vescovana Padova provintsis ja Verona provintsi ala, mis asub kiirteest A4 lõuna pool), LV, LT (välja arvatud omavalitsusüksused Babtai ja Kėdainiai (Kaunase piirkond)), P, SI (välja arvatud Gorenjska, Koroška, Maribori piirkond ja Notranjsko ning omavalitsusüksused Lendava ja Renče-Vogrsko (kiirteest H4 lõuna pool)), SK (välja arvatud omavalitsusüksused Blahová, Čenkovce, Horné Mýto, Okoč, Topoľníky and Trhová Hradská (Dunajská Streda maakond), Hronovce ja Hronské Kľačany (Levice maakond), Dvory nad Žitavou (Nové Zámky maakond), Málinec (Poltári maakond), Hrhov (Rožňava maakond), Veľké Ripňany (Topoľčany maakond), Kazimír, Luhyňa, Malý Horeš, Svätuše ja Zatín (Trebišovi maakond)), FI, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar ja Kanalisaared). ◄
2. Ilma et see piiraks keeldude rakendamist III lisa A osa punktides 9, 9.1 ja 18 loetletud taimede suhtes, vajadusel liikide Cotoneaster Ehrh. ja Photinia davidiana (Dcne.) Cardot taimed (v.a viljad ja seemned) ja tolmeldamiseks ettenähtud elav õietolm, mis on pärit muudest kolmandatest riikidest kui Šveits, või need, mis on artikli 18 lõikes 2 sätestatud korras tunnistatud vabaks bakterist Erwinia amylovora (Burr.) Winsl.et al., või kus on loodud organismi Erwinia amylovora (Burr.) Winsl.et al. suhtes asjaomaste fütosanitaarmeetmete rahvusvaheliste standardite kohaselt kahjurivabaks tunnistatud piirkonnad ja mida on tunnustatud sellisena artikli 18 punktis 2 sätestatud korras.	►M28 E (välja arvatud autonoomsed piirkonnad Aragon, Castilla la Mancha, Castilla y León, Extremadura, Murcia, Navarra ja La Rioja, ja provints Guipuzcoa (Baskimaa), Comarcas de l'Alt Vinalopó ja El Vinalopó Mitjà Alicante provintsis ning omavalitsusüksused Alborache ja Turís Valencia provintsis (Comunidad Valenciana)), EE, F (Korsika), IRL (v.a Galway linn), I (Abruzzo, Apuulia, Basilicata, Calabria, Campania, Emilia-Romagna (Parma ja Piacenza provints), Lazio, Liguuria, Lombardia (välja arvatud Mantova ja Sondrio provints), Marche, Molise, Piemonte, Sardiinia, Sitsiilia, Toskaana, Umbria, Valle d'Aosta, Veneto (välja arvatud Rovigo ja Veneetsia provints, kommuunid Barbona, Boara Pisani, Castelbaldo, Masi, Piacenza d'Adige, S. Urbano ja Vescovana Padova provintsis ja Verona provintsi ala, mis asub kiirteest A4 lõuna pool), LV, LT (välja arvatud omavalitsusüksused Babtai ja Kėdainiai (Kaunase piirkond)), P, SI (välja arvatud Gorenjska, Koroška, Maribori piirkond ja Notranjsko ning omavalitsusüksused Lendava ja Renče-Vogrsko (kiirteest H4 lõuna pool)), SK (välja arvatud omavalitsusüksused Blahová, Čenkovce, Horné Mýto, Okoč, Topoľníky and Trhová Hradská (Dunajská Streda maakond), Hronovce ja Hronské Kľačany (Levice maakond), Dvory nad Žitavou (Nové Zámky maakond), Málinec (Poltári maakond), Hrhov (Rožňava maakond), Veľké Ripňany (Topoľčany maakond), Kazimír, Luhyňa, Malý Horeš, Svätuše ja Zatín (Trebišovi maakond)), FI, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar ja Kanalisaared). ◄

IV LISA

A OSA

ERINÕUDED, MIS TULEB SÄTESTADA KÕIGIL LIIKMESRIIKIDEL TAIMEDE, TAIMSETE SAADUSTE JA MUUDE TOODETE SISSETOOMISE KOHTA KÕIKIDESSE LIIKMESRIIKIDESSE JA NEIS VEDAMISE KOHTA

I jagu

VÄLJASTPOOLT ÜHENDUST PÄRIT TAIMED, TAIMSED SAADUSED JA MUUD TOOTED

Taimed, taimsed saadused ja muud tooted	Erinõuded
▼M27
1.1. Olenemata sellest, kas see on loetletud V lisa B osa CN-koodide hulgas või mitte, okaspuude (Coniferales), välja arvatud Thuja L. ja Taxus L. puit muul kujul kui: — tervenisti või osaliselt kõnealustest okaspuudest saadud pilpad, tükikesed, saepuru, laastud, puidujäätmed või -jäägid, — puidust pakkematerjal pakkekarpide, -kastide, latt- või korvpakendite, pakketrumlite ja muude samalaadsete pakenditena; puitalused, äärtega puitalused ja muud kaubaalused, kaubaaluste puidust ääred, pakkimispuit, olenemata sellest, kas seda tegelikult kasutatakse mitmesuguste kaupade veol, välja arvatud puidusaadetiste koostamiseks kasutatud puitpakend, mis on valmistatud sama liiki ja sama kvaliteediga puidust, kui on saadetises, ja vastab samadele liidu fütosanitaarnõuetele kui saadetises olev puit, — puit liigilt Libocedrus decurrens Torr., kui on tõendatud, et puitu on töödeldud või sellest on toodetud pliiatsid, kasutades kuumtöötlust miinimumtemperatuuril 82 °C 7–8 päeva jooksul, sealhulgas puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda ja mis on pärit Kanadast, Hiinast, Jaapanist, Korea Vabariigist, Mehhikost, Taiwanilt ja USAst, kus teadaolevalt esineb Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Bührer) Nickle et al.	Ametlik kinnitus selle kohta, et puit on läbinud asjakohase: a) kuumtöötluse ja saavutanud miinimumtemperatuuri 56 °C vähemalt 30 järjestikuse minuti jooksul kogu läbilõike (sh selle keskosa) ulatuses. Selle tõenduseks peab puidul või vastavalt antud kasutusele pakendil ning artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaatidel olema märge „HT” või b) fumigatsiooni vastavalt spetsifikatsioonile, mis on kinnitatud artikli 18 lõikes 2 sätestatud korras. Selle tõenduseks peab artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaadil olema näidatud toimeaine, minimaalne puidu temperatuur, kasutusmäär (g/m3) ja mõjuaeg (h), või c) surve all immutamise keemiatootega, mis on heaks kiidetud artikli 18 lõikes 2 sätestatud korras. Selle tõenduseks peab artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaadil olema näidatud toimeaine, surve (psi või kPa) ja kontsentratsioon (%), ning ametlik kinnitus selle kohta, et pärast sellist töötlemist veeti puitu kuni sellise tõendi väljaandnud riigist väljumiseni väljaspool edasikandja Monochamus'e lennuhooaega, kusjuures lisatakse ohutusvaruna neli täiendavat nädalat enne eeldatava lennuhooaja algust ja pärast hooaja lõppu, või — v.a täiesti koorevaba puit — et puit oli kaetud kaitsekattega, mis hoidis ära nakatumise kahjustajaga Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Bührer) Nickle et al. või kokkupuute selle edasikandjaga.
1.2. Olenemata sellest, kas see on loetletud V lisa B osa CN-koodide hulgas või mitte, okaspuude (Coniferales) puit järgmisel kujul: — tervenisti või osaliselt kõnealustest okaspuudest saadud pilpad, tükikesed, saepuru, laastud, puidujäätmed või -jäägid, mis on pärit Kanadast, Hiinast, Jaapanist, Korea Vabariigist, Mehhikost, Taiwanilt ja USAst, kus teadaolevalt esineb Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Bührer) Nickle et al.	Ametlik kinnitus selle kohta, et puit on läbinud asjakohase: a) kuumtöötluse ja saavutanud miinimumtemperatuuri 56 °C vähemalt 30 järjestikuse minuti jooksul kogu läbilõike (sh selle keskosa) ulatuses, mis tuleb näidata artikli 13 lõike 1 punkti ii kohases sertifikaadis, või b) fumigatsiooni vastavalt spetsifikatsioonile, mis on kinnitatud artikli 18 lõikes 2 sätestatud korras. Selle tõenduseks peab artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaadis olema näidatud toimeaine, minimaalne puidu temperatuur, kasutusmäär (g/m3) ja mõjuaeg (h), ning ametlik kinnitus selle kohta, et pärast sellist töötlemist veeti puitu kuni sellise tõendi väljaandnud riigist väljumiseni väljaspool edasikandja Monochamus'e lennuhooaega, kusjuures lisatakse ohutusvaruna neli täiendavat nädalat enne eeldatava lennuhooaja algust ja pärast hooaja lõppu, või — v.a täiesti koorevaba puit — et puit oli kaetud kaitsekattega, mis hoidis ära nakatumise kahjustajaga Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Bührer) Nickle et al. või kokkupuute selle edasikandjaga.
1.3. Olenemata sellest, kas see on loetletud V lisa B osa CN-koodide hulgas või mitte, Thuja L. ja Taxus L. puit muul kujul kui: — tervenisti või osaliselt kõnealustest okaspuudest saadud pilpad, tükikesed, saepuru, laastud, puidujäätmed või -jäägid, — puidust pakkematerjal pakkekarpide, -kastide, latt- või korvpakendite, pakketrumlite ja muude samalaadsete pakenditena; puitalused, äärtega puitalused ja muud kaubaalused, kaubaaluste puidust ääred, pakkimispuit, olenemata sellest, kas seda tegelikult kasutatakse mitmesuguste kaupade veol, välja arvatud puidusaadetiste koostamiseks kasutatud puitpakend, mis on valmistatud sama liiki ja sama kvaliteediga puidust, kui on saadetises, ja vastab samadele liidu fütosanitaarnõuetele kui saadetises olev puit, kuid sealhulgas puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda ja mis on pärit Kanadast, Hiinast, Jaapanist, Korea Vabariigist, Mehhikost, Taiwanilt ja USAst, kus teadaolevalt esineb Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Bührer) Nickle et al.	Ametlik kinnitus selle kohta, et puit: a) on koorevaba või b) on ahjus kuivatatud kuni niiskusesisalduseni 20 %, mis on väljendatud protsendina kuivaine massist ja saavutatud sobiva aja ja temperatuuri režiimi järgimisega. See tõendatakse märgise „kiln-dried” või „K.D.” lisamisega või muu rahvusvaheliselt tunnustatud märkega, mis on kantud puidule või kattematerjalile vastavalt kasutatavale tavale, või c) on läbinud vajaliku kuumtöötluse ja saavutanud miinimumtemperatuuri 56 °C vähemalt 30 järjestikuse minuti jooksul kogu läbilõike (sh selle keskosa) ulatuses. Selle tõenduseks peab puidul või vastavalt kasutatavale tavale pakendil ning artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaatidel olema märge „HT” või d) on läbinud vajaliku fumigatsiooni vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt kinnitatud spetsifikatsioonile. Selle tõenduseks peab artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaadis olema näidatud toimeaine, minimaalne puidu temperatuur, kasutusmäär (g/m3) ja mõjuaeg (h), või e) on läbinud surve all immutamise keemiatootega, mis on heaks kiidetud artikli 18 lõikes 2 sätestatud korras. Selle tõenduseks peab artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaadil olema näidatud toimeaine, surve (psi või kPa) ja kontsentratsioon (%).
▼M27 —————
▼M27
1.5. Olenemata sellest, kas see on loetletud V lisa B osa CN-koodide hulgas või mitte, okaspuude (Coniferales) puit muul kujul kui: — tervenisti või osaliselt kõnealustest okaspuudest saadud pilpad, tükikesed, saepuru, laastud, puidujäätmed või -jäägid, — puidust pakkematerjal pakkekarpide, -kastide, latt- või korvpakendite, pakketrumlite ja muude samalaadsete pakenditena; puitalused, äärtega puitalused ja muud kaubaalused, kaubaaluste puidust ääred, pakkimispuit, olenemata sellest, kas see on mitmesuguste kaupade veol tegelikult kasutuses, välja arvatud puidusaadetiste koostamiseks kasutatud puitpakend, mis on valmistatud sama liiki ja sama kvaliteediga puidust, kui on saadetises, ja vastab samadele liidu fütosanitaarnõuetele kui saadetises olev puit, sealhulgas Venemaalt, Kasahstanist ja Türgist pärit puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda.	Ametlik kinnitus selle kohta, et puit: a) on pärit piirkondadest, mis on vabad järgmistest kahjustajatest: — Monochamus spp. (muu kui Euroopa) — Pissodes spp. (muu kui Euroopa) — Scolytidae spp. (muu kui Euroopa) Piirkond peab olema nimetatud artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaadi rubriigis „päritolukoht”, või b) on kooritud ja vaba perekonna Monochamus spp. (muu kui Euroopa) tekitatud tõuguaukudest, mis on sel eesmärgil määratletud kui üle 3 mm läbimõõduga tõuguaugud, või c) on ahjus kuivatatud kuni niiskusesisalduseni 20 %, mis on väljendatud protsendina kuivaine massist ja saavutatud sobiva aja ja temperatuuri režiimi järgimisega. See tõendatakse märgise „kiln-dried” või „K.D.” lisamisega või muu rahvusvaheliselt tunnustatud märkega, mis on kantud puidule või kattematerjalile vastavalt kasutatavale tavale, või d) on läbinud vajaliku kuumtöötluse ja saavutanud miinimumtemperatuuri 56 °C vähemalt 30 järjestikuse minuti jooksul kogu läbilõike (sh selle keskosa) ulatuses. Selle tõenduseks peab puidul või vastavalt antud kasutusele pakendil ning artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaatidel olema märge „HT” või e) on läbinud vajaliku fumigatsiooni vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt kinnitatud spetsifikatsioonile. Selle tõenduseks peab artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaadis olema näidatud toimeaine, minimaalne puidu temperatuur, kasutusmäär (g/m3) ja mõjuaeg (h), või f) on läbinud surve all immutamise keemiatootega, mis on heaks kiidetud artikli 18 lõikes 2 sätestatud korras. Selle tõenduseks peab artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaadil olema näidatud toimeaine, surve (psi või kPa) ja kontsentratsioon (%).
1.6. Olenemata sellest, kas see on loetletud V lisa B osa CN-koodide hulgas või mitte, okaspuude (Coniferales) puit muul kujul kui: — tervenisti või osaliselt kõnealustest okaspuudest saadud pilpad, tükikesed, saepuru, laastud, puidujäätmed või -jäägid, — puidust pakkematerjal pakkekarpide, -kastide, latt- või korvpakendite, pakketrumlite ja muude samalaadsete pakenditena; puitalused, äärtega puitalused ja muud kaubaalused, kaubaaluste puidust ääred, pakkimispuit, olenemata sellest, kas see on mitmesuguste kaupade veol tegelikult kasutuses, välja arvatud puidusaadetiste koostamiseks kasutatud puitpakend, mis on valmistatud sama liiki ja sama kvaliteediga puidust, kui on saadetises, ja vastab samadele liidu fütosanitaarnõuetele kui saadetises olev puit, kuid sealhulgas puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda, mis on pärit muudest kolmandatest riikidest kui: — Venemaa, Kasahstan ja Türgi, — Euroopa riigid, — Kanada, Hiina, Jaapan, Korea Vabariik, Mehhiko, Taiwan ja USA, kus teadaolevalt esineb Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Bührer) Nickle et al.	Ametlik kinnitus selle kohta, et puit: a) on kooritud ja vaba perekonna Monochamus spp. (muu kui Euroopa) tekitatud tõuguaukudest, mis on sel eesmärgil määratletud kui üle 3 mm läbimõõduga tõuguaugud, või b) on ahjus kuivatatud kuni niiskusesisalduseni 20 %, mis on väljendatud protsendina kuivaine massist ja saavutatud sobiva aja ja temperatuuri režiimi järgimisega. Selle tõenduseks pannakse puidule või asjakohasele pakendile märge „Kiln-dried”, „KD” või muu rahvusvaheliselt tuntud märge, või c) on läbinud vajaliku fumigatsiooni vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt kinnitatud spetsifikatsioonile. Selle tõenduseks peab artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaadis olema näidatud toimeaine, minimaalne puidu temperatuur, kasutusmäär (g/m3) ja mõjuaeg (h), või d) on läbinud keemilise immutamise surve all vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt kinnitatud tootega. Selle tõenduseks peab artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaadil olema näidatud toimeaine, surve (psi või kPa) ja kontsentratsioon (%), või e) on läbinud vajaliku kuumtöötluse ja saavutanud miinimumtemperatuuri 56 °C vähemalt 30 järjestikuse minuti jooksul kogu läbilõike (sh selle keskosa) ulatuses. Selle tõenduseks peab puidul või vastavalt antud kasutusele pakendil ning artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaatidel olema märge „HT”.
▼M12
1.7. Olenemata sellest, kas see on loetletud V lisa B osa CN-koodide hulgas või mitte, tervenisti või osaliselt okaspuudest (Coniferales) saadud puit pilbaste, saepuru, laastude, tükikeste ja puidujäätmetena, mis on pärit järgmistest riikidest: — Venemaa, Kasahstan ja Türgi, — muud kui Euroopa riigid, v.a Kanada, Hiina, Jaapan, Korea Vabariik, Mehhiko, Taiwan ja Ameerika Ühendriigid, kus teadaolevalt esineb Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Bührer) Nickle et al.	Ametlik kinnitus, et puit: a) on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast: — Monochamus spp. (muu kui Euroopa) — Pissodes spp. (muu kui Euroopa) — Scolytidae spp. (muu kui Euroopa). Piirkond peab olema nimetatud artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaadi rubriigis „päritolukoht” või b) on toodetud kooritud ümarpuidust või c) on läbinud kuivatuse ahjus kuni alla 20 % niiskusesisalduseni väljendatud kuivaine protsendina, saavutatud läbi sobiva aja/temperatuuri graafiku või d) on läbinud fumigatsiooni vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt kinnitatud spetsifikatsioonile määratud protseduurile. Selle kohta peab olema tõend, näidates artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaadil toimeainet, minimaalset puidutemperatuuri, määra (g/m3) ja mõjuaega (h) või ►M27 e) on läbinud asjakohase kuumtöötluse ja saavutanud miinimumtemperatuuri 56 °C vähemalt 30 järjestikuse minuti jooksul kogu läbilõike (sh selle keskosa) ulatuses, mis tuleb näidata artikli 13 lõike 1 punkti ii kohases sertifikaadis. ◄
▼M27
2. Puidust pakkematerjal pakkekarpide, -kastide, latt- või korvpakendite, pakketrumlite ja muude samalaadsete pakenditena; puitalused, äärtega puitalused ja muud kaubaalused, kaubaaluste puidust ääred, pakkimispuit, olenemata sellest, kas seda tegelikult kasutatakse mitmesuguste kaupade veol, välja arvatud toorpuit paksusega kuni 6 mm, töödeldud puit, mis on toodetud liimimise, kuumutamise ja pressimisega, ning puidusaadetiste koostamiseks kasutatud puitpakend, mis on valmistatud sama liiki ja sama kvaliteediga puidust, kui on saadetises, ja vastab samadele liidu fütosanitaarnõuetele kui saadetises olev puit, mis saabub kolmandatest riikidest, v.a Šveits.	Puidust pakkematerjal peab olema: — kooskõlas heakskiidetud töötlusviisidega vastavalt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 15 Suunis„ed puidu pakkematerjali kohta rahvusvahelises kaubanduses” I lisale ja — varustatud märkega, nagu on ette nähtud kõnealuse rahvusvahelise standardi II lisas, mis näitab, et puidu pakkematerjal on läbinud tunnustatud fütosanitaarse töötluse kooskõlas käesoleva standardiga.
▼M12
2.1. Liiki Acer saccharum Marsh. kuuluva puu puit, kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda, v.a järgmisel kujul: — vineertahvlite tootmiseks ettenähtud puit, — pilpad, tükikesed, saepuru, laastud ja puidujäätmed, — puidust pakkematerjal pakkekarpide, -kastide, latt- või korvpakendite, pakketrumlite ja muude samalaadsete pakenditena; puitalused, äärtega puitalused ja muud kaubaalused, kaubaaluste puidust ääred, pakkimispuit, olenemata sellest, kas seda tegelikult kasutatakse mitmesuguste kaupade veol, välja arvatud puidusaadetiste koostamiseks kasutatud puitpakend, mis on valmistatud sama liiki ja sama kvaliteediga puidust, kui on saadetises, ja vastab samadele liidu fütosanitaarnõuetele kui saadetises olev puit, mis pärineb USAst või Kanadast. ◄	Ametlik kinnitus, et puit on läbinud asjakohase aja jooksul ja asjakohasel temperatuuril kuivatis kuivatatud kuni niiskusesisalduseni 20 % kuivaine massist. Selle tõenduseks pannakse puidule või asjakohasele pakendile märge „Kiln-dried”, „KD” või muu rahvusvaheliselt tuntud märge.
2.2. Liiki Acer saccharum Marsh. kuuluv vineertahvlite tootmiseks ettenähtud puit, mis on pärit USAst ja Kanadast.	Ametlik kinnitus, et puit on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Ceratocystis virescens (Davidson) Moreau ja on ette nähtud vineertahvlite tootmiseks.
▼M27
2.3. Olenemata sellest, kas see on loetletud V lisa B osa CN-koodide hulgas või mitte, Fraxinus L., Juglans ailantifolia Carr., Juglans mandshurica Maxim., Ulmus davidiana Planch. ja Pterocarya rhoifolia Siebold & Zucc. puit muul kujul kui: — tervenisti või osaliselt kõnealustest puudest saadud pilpad, tükikesed, saepuru, laastud, puidujäätmed või -jäägid, — puidust pakkematerjal pakkekarpide, -kastide, latt- või korvpakendite, pakketrumlite ja muude samalaadsete pakenditena; puitalused, äärtega puitalused ja muud kaubaalused, kaubaaluste puidust ääred, pakkimispuit, olenemata sellest, kas seda tegelikult kasutatakse mitmesuguste kaupade veol, välja arvatud puidusaadetiste koostamiseks kasutatud puitpakend, mis on valmistatud sama liiki ja sama kvaliteediga puidust, kui on saadetises, ja vastab samadele liidu fütosanitaarnõuetele kui saadetises olev puit, kuid sealhulgas puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda, ja mööbel ja muud töötlemata puidust valmistatud tooted, mis on pärit Kanadast, Hiinast, Korea Rahvademokraatlikust Vabariigist, Jaapanist, Mongooliast, Korea Vabariigist, Venemaalt, Taiwanilt ja USAst	Ametlik kinnitus selle kohta, et: a) puit on pärit piirkonnast, mis on artikli 18 lõikes 2 osutatud korras tunnistatud vabaks kahjustajast Agrilus planipennis Fairmaire. Piirkonna nimetus peab olema märgitud artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud fütosanitaarsertifikaadile, või b) koor ja vähemalt 2,5 cm välimisest maltspuidust on eemaldatud üksuses, mille on volitanud ja mille üle teostab järelevalvet riigi taimekaitseorganisatsioon, või c) puit on läbinud kiiritamise ioniseeriva kiirgusega ja saanud minimaalse neeldumisdoosi 1 kGy kogu puidu ulatuses.
2.4. Olenemata sellest, kas see on loetletud V lisa B osa CN-koodide hulgas või mitte, puit pilbaste, tükikeste, saepuru, laastude ja puidujäätmetena, mis on tervikuna või osaliselt saadud järgmistelt puudelt: Fraxinus L., Juglans ailantifolia Carr., Juglans mandshurica Maxim., Ulmus davidiana Planch. ja Pterocarya rhoifolia Siebold & Zucc., mis on pärit Kanadast, Hiinast, Korea Rahvademokraatlikust Vabariigist, Jaapanist, Mongooliast, Korea Vabariigist, Venemaalt, Taiwanilt ja USAst	Ametlik kinnitus selle kohta, et puit on pärit piirkonnast, mis on artikli 18 lõikes 2 osutatud korras tunnistatud vabaks kahjustajast Agrilus planipennis Fairmaire. Piirkonna nimetus peab olema märgitud artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud fütosanitaarsertifikaadile.
2.5. Olenemata sellest, kas see on loetletud V lisa B osa CN-koodide hulgas või mitte, puudelt Fraxinus L., Juglans ailantifolia Carr., Juglans mandshurica Maxim., Ulmus davidiana Planch. ja Pterocarya rhoifolia Siebold & Zucc. eraldatud koor ja sellisest koorest valmistatud esemed, mis on pärit Kanadast, Hiinast, Korea Rahvademokraatlikust Vabariigist, Jaapanist, Mongooliast, Korea Vabariigist, Venemaalt, Taiwanilt ja USAst	Ametlik kinnitus selle kohta, et koor on pärit piirkonnast, mis on artikli 18 lõikes 2 osutatud korras tunnistatud vabaks kahjustajast Agrilus planipennis Fairmaire. Piirkonna nimetus peab olema märgitud artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud fütosanitaarsertifikaadile.
▼M12
3. ►M27 Perekonda Quercus L. kuuluva puu puit, muul kujul kui: — pilpad, tükikesed, saepuru, laastud ja puidujäätmed, — vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad, sh tünnilauad, kui on dokumentaalsed tõendid selle kohta, et puidu tootmisel või valmistamisel on kasutatud kuumtöötlust, et saavutada 20 minutiks temperatuur vähemalt 176 °C, — puidust pakkematerjal pakkekarpide, -kastide, latt- või korvpakendite, pakketrumlite ja muude samalaadsete pakenditena; puitalused, äärtega puitalused ja muud kaubaalused, kaubaaluste puidust ääred, pakkimispuit, olenemata sellest, kas seda tegelikult kasutatakse mitmesuguste kaupade veol, välja arvatud puidusaadetiste koostamiseks kasutatud puitpakend, mis on valmistatud sama liiki ja sama kvaliteediga puidust, kui on saadetises, ja vastab samadele liidu fütosanitaarnõuetele kui saadetises olev puit, kuid sealhulgas USAst pärinev puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda. ◄	Ametlik kinnitus, et puit on: a) kumera pinna täielikuks eemaldamiseks kanditud või b) kooreta ja selle niiskusesisaldus on kuivaine protsendimäärana väljendatult alla 20 % või c) kooreta ja desinfitseeritud asjakohase kuuma õhu või kuuma veega töötlemisega või d) tootmise ajal asjakohase aja jooksul ja asjakohasel temperatuuril kuivatis kuivatatud kuni niiskusesisalduseni 20 % kuivaine massist, kui see on saetud (puukoorejääkidega või ilma nendeta). Selle tõenduseks pannakse puidule või asjakohasele pakendile märge „Kiln-dried”, „KD” või muu rahvusvaheliselt tuntud märge.
▼M12 —————
▼M27
4.1. Olenemata sellest, kas see on loetletud V lisa B osa CN-koodide hulgas või mitte, Betula L. puit muul kujul kui: — tervenisti või osaliselt kõnealustest puudest saadud pilpad, tükikesed, saepuru, laastud, puidujäätmed või -jäägid, — puidust pakkematerjal pakkekarpide, -kastide, latt- või korvpakendite, pakketrumlite ja muude samalaadsete pakenditena; puitalused, äärtega puitalused ja muud kaubaalused, kaubaaluste puidust ääred, pakkimispuit, olenemata sellest, kas seda tegelikult kasutatakse mitmesuguste kaupade veol, välja arvatud puidusaadetiste koostamiseks kasutatud puitpakend, mis on valmistatud sama liiki ja sama kvaliteediga puidust, kui on saadetises, ja vastab samadele liidu fütosanitaarnõuetele kui saadetises olev puit, kuid sealhulgas puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda, ning mööbel ja muud esemed, mis on valmistatud töötlemata puidust, mis pärineb Kanadast ja USAst, kus esineb kahjustajat Agrilus anxius Gory.	Ametlik kinnitus selle kohta, et: a) koor ja vähemalt 2,5 cm välimisest maltspuidust on eemaldatud üksuses, mille on volitanud ja mille üle teostab järelevalvet riigi taimekaitseorganisatsioon, või b) puit on läbinud kiiritamise ioniseeriva kiirgusega ja saanud minimaalse neeldumisdoosi 1 kGy kogu puidu ulatuses.
4.2. Olenemata sellest, kas see on loetletud V lisa B osa CN-koodide hulgas või mitte, puit pilbaste, tükikeste, saepuru, laastude ja puidujäätmetena, mis on saadud tervikuna või osaliselt puult Betula L.	Ametlik kinnitus selle kohta, et puit on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Agrilus anxius Gory.
4.3. Olenemata sellest, kas see on loetletud V lisa B osa CN-koodide hulgas või mitte, kase Betula L. koor ja koorest valmistatud esemed, mis pärinevad Kanadast ja USAst, kus esineb kahjustajat Agrilus anxius Gory.	Ametlik kinnitus selle kohta, et koor on vaba puidust.
▼M28
5. Liiki Platanus L. kuuluv puit muul kujul kui pilpad, tükikesed, saepuru, laastud ja puidujäätmed, sealhulgas puit, millel ei ole säilinud loomulik ümar pealispind, mis on pärit Armeeniast, Šveitsist või USAst.	Ametlik kinnitus, et puit on asjakohase aja jooksul ja asjakohasel temperatuuril kuivatis kuivatatud kuni niiskusesisalduseni 20 % kuivaine massist. Selle tõenduseks pannakse puidule või asjakohasele pakendile märge „kiln-dried”, või „KD” või muu rahvusvaheliselt tuntud märge.
▼M12
6. Perekonda Populus L. kuuluva puu puit, muul kujul kui: — pilpad, tükikesed, saepuru, laastud ja puidujäätmed, — puidust pakkematerjal pakkekarpide, -kastide, latt- või korvpakendite, pakketrumlite ja muude samalaadsete pakenditena; puitalused, äärtega puitalused ja muud kaubaalused, kaubaaluste puidust ääred, pakkimispuit, olenemata sellest, kas seda tegelikult kasutatakse mitmesuguste kaupade veol, välja arvatud puidusaadetiste koostamiseks kasutatud puitpakend, mis on valmistatud sama liiki ja sama kvaliteediga puidust, kui on saadetises, ja vastab samadele liidu fütosanitaarnõuetele kui saadetises olev puit, kuid sealhulgas Ameerika mandri riikidest pärit puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda. ◄	Ametlik kinnitus, et puit on: — kooreta — või — tootmise ajal asjakohase aja jooksul ja asjakohasel temperatuuril kuivatis kuivatatud kuni niiskusesisalduseni 20 % kuivaine massist. Selle tõenduseks pannakse puidule või asjakohasele pakendile märge „Kiln-dried”, „KD” või muu rahvusvaheliselt tuntud märge.
▼M28
7.1.1. Olenemata sellest, kas see on loetletud V lisa B osa CN-koodide hulgas või mitte, puit pilbaste, tükikeste, saepuru, laastude ja puidujäätmetena, mis on saadud tervikuna või osaliselt järgmistest: — USAst ja Kanadast pärinev Acer saccharum Marsh., — Ameerika mandrilt pärinev Populus L.	Ametlik kinnitus, et puit: a) on toodetud kooritud ümarpuidust või b) on tootmise ajal asjakohase aja jooksul ja asjakohasel temperatuuril kuivatis kuivatatud kuni niiskusesisalduseni 20 % kuivaine massist või c) on läbinud fumigatsiooni vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt kinnitatud spetsifikatsioonile määratud protseduurile. Selle kohta peab olema tõend, näidates artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaadil toimeainet, minimaalset puidutemperatuuri, määra (g/m3) ja mõjuaega (h), või d) on läbinud kuumtöötluse, nii et kogu puiduprofiili (sh selle sisemus) sisetemperatuur tõuseb 30 minutiks vähemalt temperatuurini 56 °C, kusjuures see on näidatud artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaatidel.
7.1.2. Olenemata sellest, kas see on loetletud V lisa B osa CN-koodide hulgas või mitte, puit pilbaste, tükikeste, saepuru, laastude ja puidujäätmetena, mis on saadud tervikuna või osaliselt järgmistest: — Armeeniast, Šveitsist või USAst pärinev Platanus L.,	Ametlik kinnitus, et puit: a) on tootmise ajal asjakohase aja jooksul ja asjakohasel temperatuuril kuivatis kuivatatud kuni niiskusesisalduseni 20 % kuivaine massist või b) on läbinud fumigatsiooni vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt kinnitatud spetsifikatsioonile määratud protseduurile. Selle kohta peab olema tõend, näidates artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaadil toimeainet, minimaalset puidutemperatuuri, määra (g/m3) ja mõjuaega (h), või c) on läbinud kuumtöötluse, nii et kogu puiduprofiili (sh selle sisemus) sisetemperatuur tõuseb 30 minutiks vähemalt temperatuurini 56 °C, kusjuures see on näidatud artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaatidel.
▼M12
7.2. Olenemata sellest, kas see on loetletud V lisa B osa CN-koodide hulgas või mitte, puit pilbaste, tükikeste, saepuru, laastude ja puidujäätmetena, mis on saadud tervikuna või osaliselt USAst pärinevast liigist Quercus L.	Ametlik kinnitus, et puit on: a) tootmise ajal asjakohase aja jooksul ja asjakohasel temperatuuril kuivatis kuivatatud kuni niiskusesisalduseni 20 % kuivaine massist või b) on läbinud fumigatsiooni vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt kinnitatud spetsifikatsioonile määratud protseduurile. Selle kohta peab olema tõend, näidates artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaadil toimeainet, minimaalset puidutemperatuuri, määra (g/m3) ja mõjuaega (h) või ►M27 c) on läbinud asjakohase kuumtöötluse ja saavutanud miinimumtemperatuuri 56 °C vähemalt 30 järjestikuse minuti jooksul kogu läbilõike (sh selle keskosa) ulatuses, mis tuleb näidata artikli 13 lõike 1 punkti ii kohases sertifikaadis. ◄
▼M12
7.3. Okaspuude (Coniferales) eraldatud koor, mis on pärit mujalt kui Euroopa riikidest.	►M27 Ametlik kinnitus selle kohta, et eraldatud koor: a) on läbinud vajaliku fumigatsiooni sobiva fumigandiga, mis on heaks kiidetud vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud korrale. Selle tõenduseks peab artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaadis olema näidatud toimeaine, minimaalne koore temperatuur, kasutusmäär (g/m3) ja mõjuaeg (h), või b) on läbinud asjakohase kuumtöötluse ja saavutanud miinimumtemperatuuri 56 °C vähemalt 30 järjestikuse minuti jooksul kogu koore läbilõike (sh selle keskosa) ulatuses, mis tuleb näidata artikli 13 lõike 1 punkti ii kohases sertifikaadis, ning ametlik kinnitus selle kohta, et pärast sellist töötlemist veeti koort kuni sellise tõendi väljaandnud riigist väljumiseni väljaspool edasikandja Monochamus'e lennuhooaega, kusjuures lisatakse ohutusvaruna neli täiendavat nädalat enne eeldatava lennuhooaja algust ja pärast hooaja lõppu, või et see oli kaetud kaitsekattega, mis hoidis ära nakatumise kahjustajaga Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Bührer) Nickle et al. või kokkupuute selle edasikandjaga. ◄
▼M27 —————
▼B
8.1. Okaspuude (Coniferales) mujalt kui Euroopa riikidest pärit taimed, v.a viljad ja seemned.	Ilma, et see piiraks IΙΙ lisa A osa punktis 1 nimetatud taimede suhtes esitatavate keeldude rakendamist, on taimedega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et need on kasvatatud puukoolides ja et kasvukoht on vaba mujalt kui Euroopast pärit liigist Pissodes spp.
8.2. Okaspuude (Coniferales) mujalt kui Euroopa riikidest pärit üle 3 m pikkused taimed, v.a viljad ja seemned	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktis 1 ja IV lisa A osa I jao punktis 8.1 loetletud taimede suhtes kohaldatavate keeldude rakendamist, on taimedega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et need on kasvatatud puukoolides ja et kasvukoht on vaba mujalt kui Euroopast pärit kahjustajast Scolytidae spp.
9. Liigi Pinus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktis 1 ja IV lisa A osa I jao punktides 8.1 ja 8.2 loetletud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on taimedega kaasas ametlik kinnitus, et nende kasvukohas või selle vahetus läheduses ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud seente Scirrhia acicola (Dearn.) Siggers või Scirrhia pini Funk et Parker sümptomeid.
10. Liikide Abies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr., Pinus L., Pseudotsuga Carr. ja Tsuga Carr. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.	Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 1 ja IV lisa A osa I jao punktis 8.1, 8.2 või 9 loetletud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on taimedega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et nende kasvukohas või selle vahetus läheduses ei ole viimase täieliku vegetatsioonitsükli algusest täheldatud kahjustaja Melampsora medusae Thümen sümptomeid.
▼M12
11.01. Liigi Quercus L. taimed, v.a viljad ja seemned, mis pärinevad USAst.	Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 2 loetletud taimedele kohaldatavaid sätteid, ametlik kinnitus, et taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Ceratocystis fagacearum (Bretz) Hunt.
11.1. Liikide Castanea Mill. ja Quercus L. taimed, v.a viljad ja seemned, mis on pärit mujalt kui Euroopa riikidest.	Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 2 ja IV lisa A osa I jao punktis 11.01 loetletud taimedele kohaldatavaid keelde, ametlik kinnitus, et tootmiskohas või selle vahetus läheduses ei ole Cronartium spp. (muu kui Euroopa) sümptomeid täheldatud alates viimase täieliku vegetatsioonitsükli algusest.
▼B
11.2. Liikide Castanea Mill. ja Quercus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktis 2 ja IV lisa A osa I jao punktis 11.1 loetletud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on taimedega kaasas ametlik kinnitus, et: a) need on pärit piirkonnast, mis on vaba kahjustajast Cryphonectria parasitica (Murrill) Barr, või b) nende kasvukohas või selle vahetus läheduses ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Cryphonectria parasitica (Murrill) Barr sümptomeid.
▼M3
11.3. Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest pärit istutamiseks ettenähtud liigi Corylus L. taimed, v.a seemned.	Ametlik kinnitus, et taimed on kasvatatud puukoolis ja: a) on pärit alalt, mis on fütosanitaarmeetmete rahvusvaheliste standardite kohaselt ekspordiriigi riikliku taimekaitsetalituse poolt tunnistatud vabaks kahjulikust organismist Anisogramma anomala (Peck) E. Müller ning mida on nimetatud käesoleva direktiivi artiklites 7 või 8 osutatud sertifikaatide lahtris „Lisadeklaratsioon”, või b) on pärit kasvukohalt, mis on fütosanitaarmeetmete rahvusvaheliste standardite kohaselt alates viimase kolme täieliku vegetatsiooniperioodi algusest kasvukohas või selle vahetus läheduses läbiviidud ametlikel kontrollidel ekspordiriigi riikliku taimekaitsetalituse poolt tunnistatud vabaks kahjulikust organismist Anisogramma anomala (Peck) E. Müller ning mida on nimetatud käesoleva direktiivi artiklites 7 või 8 osutatud sertifikaatide lahtris „Lisadeklaratsioon” ja deklareeritud vabaks kahjulikust organismist Anisogramma anomala (Peck) E. Müller.
▼M27
11.4. Puuliikide Fraxinus L., Juglans ailantifolia Carr., Juglans mandshurica Maxim., Ulmus davidiana Planch. ja Pterocarya rhoifolia Siebold & Zucc. taimed, välja arvatud viljad ja seemned, kuid kaasa arvatud lõigatud oksad lehtedega või ilma, mis pärinevad Kanadast, Hiinast, Korea Rahvademokraatlikust Vabariigist, Jaapanist, Mongooliast, Korea Vabariigist, Venemaalt, Taiwanilt ja USAst	Ametlik kinnitus selle kohta, et taimed on pärit piirkonnast, mis on artikli 18 lõikes 2 osutatud korras tunnistatud vabaks kahjustajast Agrilus planipennis Fairmaire. Piirkonna nimetus peab olema märgitud artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud fütosanitaarsertifikaadile.
▼M27
11.5 Betula L. taimed, välja arvatud viljad ja seemned, kuid kaasa arvatud Betula L. lõigatud oksad lehtedega või ilma	Ametlik kinnitus selle kohta, et taimed on pärit piirkonnast, mis on vaba kahjustajast Agrilus anxius Gory.
▼M28
12. Liigi Platanus L. Armeeniast, Šveitsist või USAst pärit ja istutamiseks ette nähtud taimed, v.a seemned.	Ametlik kinnitus, et taimede kasvukohas või selle vahetus läheduses ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Ceratocystis platani (J. M. Walter) Engelbr. & T. C. Harr. sümptomeid.
▼B
13.1. Liigi Populus L. kolmandatest riikidest pärit ja istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktis 3 loetletud taimede suhtes kohaldatavate keeldude rakendamist, on taimedega kaasas ametlik kinnitus, et nende kasvukohas või selle vahetus läheduses ei ole viimase täieliku vegetatsioonitsükli algusest täheldatud kahjustaja Melampsora medusae Thümen sümptomeid.
13.2. Liigi Populus L. Ameerika mandri riikidest pärit taimed, v.a viljad ja seemned.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktis 3 ja IV lisa A osa I jao punktis 13.1 loetletud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on taimedega kaasas ametlik kinnitus, et nende kasvukohas või selle vahetus läheduses ei ole viimase täieliku vegetatsioonitsükli algusest täheldatud kahjustaja Mycosphaerella populorum G. E. Thompson sümptomeid.
14. Liigi Ulmus L. Põhja-Ameerika riikidest pärit istutamiseks ettenähtud taimed, v.a viljad ja seemned.	►M21 Ilma et see piiraks IV lisa A osa I jao punktis 11.4 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, ametlik kinnitus selle kohta, et tootmiskohas või selle vahetus läheduses ei ole Elm phlöem necrosis mycoplasmi sümptomeid täheldatud alates viimase täieliku vegetatsioonitsükli algusest. ◄
▼M27 —————
▼B
16.1. Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidide kolmandatest riikidest pärit viljad.	Viljad on ilma viljavarte ja lehtedeta ning pakendil on asjakohane märge nende päritolu kohta.
16.2. Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidide kolmandatest riikidest pärit viljad.	Ilma, et see piiraks IV lisa A osa I jao punktides 16.1, 16.3, 16.4 ja 16.5 loetletud viljade suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) viljad on pärit riigist, mis on ►M4 vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ tunnistatud vabaks kahjustajast Xanthomonas campestris (kõigist tsitrustele Citrus patogeensetest tüvedest), või b) viljad on pärit piirkonnast, mis on ►M4 vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ tunnistatud vabaks kahjustajast Xanthomonas campestris (kõigist tsitrustele Citrus patogeensetest tüvedest) ning nimetatud käesoleva direktiivi artiklites 7 või 8 osutatud sertifikaatides, või c) kas, — viljade kasvukohas või selle vahetus läheduses ei ole vastavalt ametlikule kontrolli- ja uurimiskorrale viimase vegetatsiooniperioodi algusest peale täheldatud kahjustaja Xanthomonas campestris (kõigi tsitrustele Citrus patogeensete tüvede) sümptomeid — ja — ühelgi vastavast kasvukohast koristatud viljal ei ole leitud kahjustaja Xanthomonas campestris (kõigi tsitrustele Citrus patogeensete tüvede) sümptomeid — ja — viljad on läbinud käesoleva direktiivi artiklites 7 või 8 nimetatud töötluse, näiteks naatriumortofenüülfenaadiga, — ja — viljad on pakitud selleks ettenähtud registreeritud ruumides või lähetuskeskustes — või — on järgitud sertifitseerimissüsteemi, mis on ►M4 vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ tunnistatud võrdväärseks eespool nimetatud sätetega.
16.3. Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidide kolmandatest riikidest pärit viljad.	Ilma, et see piiraks IV lisa A osa I jao punktides 16.1, 16.2, 16.4 ja 16.5 loetletud viljade suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) viljad on pärit riigist, mis on ►M4 vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ tunnistatud vabaks kahjustajast Cercospora angolensis Carv. et Mendes, või b) viljad on pärit piirkonnast, mis on ►M4 vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ tunnistatud vabaks kahjustajast Cercospora angolensis Carv. et Mendes ning nimetatud käesoleva direktiivi artiklites 7 või 8 osutatud sertifikaatides, või c) viljade kasvukohas või selle vahetus läheduses ei ole viimase vegetatsiooniperioodi algusest peale täheldatud kahjustaja Cercospora angolensis Carv. et Mendes sümptomeid ja ühelgi vastavast kasvukohast koristatud viljal ei ole asjakohasel ametlikul kontrollil leitud kõnealuse organismi sümptomeid.
16.4. Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidide kolmandatest riikidest pärit viljad, v.a liigi Citrus aurantium L. viljad.	Ilma, et see piiraks IV lisa A osa I jao punktides 16.1, 16.2, 16.3 ja 16.5 nimetatud viljade suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) viljad on pärit riigist, mis on ►M4 vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ tunnistatud vabaks kahjustajast Guignardia citricarpa Kiely (kõigist tsitrustele Citrus patogeensetest tüvedest), või b) viljad on pärit piirkonnast, mis on ►M4 vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ tunnistatud vabaks kahjustajast Guignardia citricarpa Kiely (kõigist tsitrustele Citrus patogeensetest tüvedest) ning nimetatud käesoleva direktiivi artiklites 7 või 8 osutatud sertifikaatides, või c) viljade kasvukohas või selle vahetus läheduses ei ole viimase vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Guignardia citricarpa Kiely (kõigi tsitrustele Citrus patogeensete tüvede) sümptomeid, või d) vastava kasvukoha viljad on läbinud kahjustaja Guignardia citricarpa Kiely (kõigi tsitrustele Citrus patogeensete tüvede) vastase asjakohase töötluse ja ühelgi vastavast kasvukohast koristatud viljal ei ole asjakohasel ametlikul kontrollil leitud kõnealuse organismi sümptomeid.
16.5. Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidide viljad, mis on pärit kolmandatest riikidest, kus kõnealustel viljadel teatakse olevat ilmnenud (mujalt kui Euroopast pärit) kahjustaja Tephritidae sümptomeid.	Ilma, et see piiraks ►M22 III lisa B osa punktides 2 ja 3 ning ◄ IV lisa A osa I jao punktides 16.1, 16.2 ja 16.3 nimetatud viljade suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) kõnealustest piirkondadest pärit viljad on vabad asjakohastest organismidest või et seda nõuet ei saa täita; b) viljade kasvukohas või selle vahetus läheduses ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest peale vähemalt kolm kuud enne koristusaja algust kord kuus läbiviidud ametlike kontrollide käigus täheldatud mingeid märke asjakohasest organismist ning ühelgi vastavast kasvukohast koristatud viljal ei ole asjakohase ametliku kontrolli käigus leitud märke asjakohasest organismist või et seda nõuet ei saa täita; c) viljad on pärast asjakohast esindavate proovide ametlikku kontrollimist leitud olevat vabad kõnealustest organismidest kõikidel arenguastmetel või et seda nõuet ei saa täita; d) viljad on läbinud asjakohase töötluse, heakskiidetud kuuma auru töötluse, külmtöötluse või sügavkülmutuse, mis on leitud olevat tõhus kõnealuse organismi tõrjel vilja vigastamata, ning, kui eespool loetletu ei ole kättesaadav, siis ühenduse õiguse kohaselt heakskiidetud keemilise töötluse.
▼M8
17. Liikide Amelanchier Med., Chaenomeles Lindl., Cotoneaster Ehrh., Crataegus L., Cydonia Mill., Eriobotrya Lindl., Malus Mill., Mespilus L., Photinia davidiana (Dcne.) Cardot, Pyracantha Roem., Pyrus L. ja Sorbus L., istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.	Ilma et see piiraks III lisa A osa punktides 9, 9.1 ja 18 III lisa B osa punktis 1 või IV lisa A osa I jao punktis 15 nimetatud viljade suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit riikidest, mis on artikli 18 punktis 2 sätestatud korras tunnistatud vabaks kahjustajastErwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. või b) taimed on pärit kahjurivabaks tunnistatud aladelt, mis on loodud asjaomaste fütosanitaarmeetmete rahvusvaheliste standardite kohaselt seoses organismiga Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. ja on tunnustatud sellisena artikli 18 punktis 2 sätestatud korras või c) kasvupõldudelt ja nende vahetust lähedusest pärinevad taimed, millelt on leitud organismi Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. sümptomeid, on välja juuritud.
▼B
18. Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidide taimed, v.a viljad ja seemned, ning sugukondade Araceae, Marantaceae, Musaceae, Persea spp. ja Strelitziaceae juurdunud taimed või kinnitunud või juurdelisatud kasvusubstraadiga taimed.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktis 16 nimetatud taimede puhul kohaldatavate keeldude rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit riigist, mis on vaba kahjustajatest Radopholus citrophilus Huettel et al. ja Radopholus similis (Cobb) Thorne, või b) taimede kasvukohast on viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest võetud esindavaid pinnase- ja juurteproove vähemalt kahjustajate Radopholus citrophilus Huettel et al. ja Radopholus similis (Cobb) Thorne nematoloogiliseks kontrolliks ning nende uuringute käigus on need tunnistatud vabaks nimetatud kahjulikest organismidest.
▼M27
18.1. Liikide Aegle Corrêa, Aeglopsis Swingle, Afraegle Engl, Atalantia Corrêa, Balsamocitrus Stapf, Burkillanthus Swingle, Calodendrum Thunb., Choisya Kunth, Clausena Burm. f., Limonia L., Microcitrus Swingle., Murraya J. Koenig ex L., Pamburus Swingle, Severinia Ten., Swinglea Merr., Triphasia Lour. ja Vepris Comm. taimed, välja arvatud viljad (kuid kaasa arvatud seemned); ja Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidide seemned, mis on pärit kolmandatest riikidest.	Ilma et see piiraks taimede suhtes kohaldatavaid IV lisa A osa I jao punktide 18.2 ja 18.3 sätteid, ametlik kinnitus selle kohta, et taimed on pärit riigist, mis on tunnistatud vabaks kahjustajast Candidatus Liberibacter spp., kes põhjustab tsitruste Huanglongbingi haigust ehk tsitruste rohetõbe, vastavalt artikli 18 lõik 2 osutatud korrale.
18.2. Casimiroa La Llave, Clausena Burm. f., Vepris Comm, Zanthoxylum L. sellised taimed, kuid mitte viljad ega seemned, mis pärinevad kolmandatest riikidest	Ilma, et see piiraks IV lisa A osa I jao punktides 18.1 ja 18.3 nimetatud taimede suhtes kohaldatavaid sätteid, ametlik kinnitus selle kohta, et: a) taimed pärinevad riigist, milles teadaolevalt ei ole kahjustajat Trioza erytreae Del Guercio, või b) taimed pärinevad piirkonnast, mille riigi taimekaitseorganisatsioon vastavalt fütosanitaarmeetmete asjakohastele rahvusvahelistele standarditele on tunnistanud vabaks kahjustajast Trioza erytreae Del Guercio, ning see on näidatud sertifikaatides, millele on osutatud käesoleva direktiivi artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaatide lahtris „Lisadeklaratsioon”.
18.3. Aegle Corrêa, Aeglopsis Swingle, Afraegle Engl., Amyris P. Browne, Atalantia Corrêa, Balsamocitrus Stapf, Choisya Kunth, Citropsis Swingle & Kellerman, Clausena Burm. f., Eremocitrus Swingle, Esenbeckia Kunth., Glycosmis Corrêa, Limonia L., Merrillia Swingle, Microcitrus Swingle, Murraya J. Koenig ex L., Naringi Adans., Pamburus Swingle, Severinia Ten., Swinglea Merr., Tetradium Lour., Toddalia Juss., Triphasia Lour., Vepris Comm., Zanthoxylum L. sellised taimed, kuid mitte viljad ega seemned, mis pärinevad kolmandatest riikidest	Ilma, et see piiraks IV lisa A osa I jao punktides 18.1 ja 18.2 nimetatud taimede suhtes kohaldatavaid sätteid, ametlik kinnitus selle kohta, et: a) taimed pärinevad riigist, milles teadaolevalt ei ole kahjustajat Diaphorina citri Kuway, või b) taimed pärinevad piirkonnast, mille riigi taimekaitseorganisatsioon vastavalt fütosanitaarmeetmete asjakohastele rahvusvahelistele standarditele on tunnistanud vabaks kahjustajast Diaphorina citri Kuway, ning see on näidatud sertifikaatides, millele on osutatud käesoleva direktiivi artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaatide lahtris „Lisadeklaratsioon”
▼B
19.1. Liigi Crataegus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus esineb kahjustaja Phyllosticta solitaria Ell. et Ev.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktis 9 ning IV lisa A osa I jao punktides 15 ja 17 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et taimede kasvukohas ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest peale täheldatud kahjustaja Phyllosticta solitaria Ell. et Ev. sümptomeid.
19.2. Liikide Cydonia Mill., Fragaria L., Malus Mill., Prunus L., Pyrus L., Ribes L. ja Rubus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus kõnealustel perekondadel on esinenud järgmisi kahjulikke organisme: — liigi Fragaria L. puhul: — — Phytophtora fragariae Hickman, var. fragariae, — Arabis mosaic virus, — Raspberry ringspot virus, — Strawberry crinkle virus, — Strawberry latent ringspot virus, — Strawberry mild yellow edge virus, — Tomato black ring virus, — Xanthomonas fragariae Kennedy et King; — liigi Malus Mill. puhul: — — Phyllosticta solitaria Ell. et Ev.; — liigi Prunus L. puhul: — — Abricot chlorotic leafroll mycoplasm, — Xanthomonas campestris pv. prunis (Smith) Dye; — liigi Prunus persica (L.) Batsch puhul: — — Pseudomonas syringae pv. persicae (Prunier et al.) Young et al.; — liigi Pyrus L. puhul: — — Phyllosticta solitaria Ell. et Ev.; — liigi Rubus L. puhul: — — Arabis mosaic virus, — Raspberry ringspot virus, — Strawberry latent ringspot virus, — Tomato black ring virus; — kõikide liikide puhul: — mujalt kui Euroopast pärit viirused ja viiruselaadsed organismid.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktides 9 ja 18 ning IV lisa A osa I jao punktides 15 ja 17 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et taimede kasvukohas ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kõnealuste kahjulike organismide põhjustatud haiguste sümptomeid.
20. Liikide Cydonia Mill. ja Pyrus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus esineb Pear decline mycoplasm.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktides 9 ja 18 ning IV lisa A osa I jao punktides 15, 17 ja 19.2 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et taimede kasvukohas ja selle vahetus läheduses on kolme viimase täieliku vegetatsiooniperioodi jooksul juuritud välja kõik taimed, mis on andnud põhjust kahtlusteks, et need on nakatunud Pear decline mycoplasm'iga.
21.1. Liigi Fragaria L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus esinevad järgmised kahjulikud organismid: — Strawberry latent „C” virus, — Strawberry vein banding virus, — Strawberry witches' broom mycoplasm.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktis 18 ning IV lisa A osa I jao punktis 19.2 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimedel, v.a neil, mis on seemnest kasvatatud, on: — kas sertifitseerimissüsteemi kohane ametlik sertifikaat, et need on otseliinis pärit materjalist, mida on säilitatud asjakohastes tingimustes ning mis on läbinud ametliku kontrolli vähemalt kõnealuste kahjulike organismide suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatoreid või samaväärseid meetodeid ning on selle kontrolli käigus leitud olevat vabad kõnealustest kahjulikest organismidest, — või — need on otseliinis pärit asjakohastes tingimustes säilitatud materjalist ning on kolme viimase täieliku vegetatsiooniperioodi jooksul vähemalt üks kord läbinud ametliku kontrolli kõnealuste kahjulike organismide suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatoreid või samaväärseid meetodeid ning on selle kontrolli käigus leitud olevat vabad kõnealustest kahjulikest organismidest, b) taimede kasvukohas või selle vahetus läheduses kasvavatel kahtlusalustel taimedel ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kõnealuste kahjulike organismide põhjustatud haiguste sümptomeid.
21.2. Liigi Fragaria L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus esineb kahjustaja Aphelenchoides besseyi Christie.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktis 18 ning IV lisa A osa I jao punktides 19.2 ja 21.1 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimede kasvukohas ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Aphelenchoides besseyi Christie sümptomeid või b) juhul, kui taimed on kasvatatud koekultuuril, vastavad nad käesoleva punkti alapunkti a nõuetele või on ametlikult kontrollitud asjakohaste nematoloogiliste meetoditega ning leitud olevat vabad kahjustajast Aphelenchoides besseyi Christie.
21.3. Liigi Fragaria L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktis 18 ning IV lisa A osa I jao punktides 19.2, 21.1 ja 21.2 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et taimed on pärit piirkonnast, mis on vaba kahjustajatest Anthonomus signatus Say ja Anthonomus bisignifer (Schenkling).
22.1. Liigi Malus Mill. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus liigi Malus Mill. taimedel esinevad järgmised kahjulikud organismid: — Cherry rasp leaf virus (Ameerika), — Tomato ringspot virus.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktides 9 ja 18, III lisa B osa punktis 1 ning IV lisa A osa I jao punktides 15, 17 ja 19.2 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimedel on: — kas sertifitseerimissüsteemi kohane ametlik sertifikaat, et need on otseliinis pärit materjalist, mida on säilitatud asjakohastes tingimustes ning mis on läbinud ametliku kontrolli vähemalt kõnealuste kahjulike organismide suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatoreid või samaväärseid meetodeid ning on selle kontrolli käigus leitud olevat vabad kõnealustest kahjulikest organismidest, — või — need on otseliinis pärit asjakohastes tingimustes säilitatud materjalist ning on kolme viimase täieliku vegetatsiooniperioodi jooksul vähemalt üks kord läbinud ametliku kontrolli kõnealuste kahjulike organismide suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatoreid või samaväärseid meetodeid ning on selle kontrolli käigus leitud olevat vabad kõnealustest kahjulikest organismidest, b) taimede kasvukohas või selle vahetus läheduses kasvavatel kahtlusalustel taimedel ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kõnealuste kahjulike organismide põhjustatud haiguste sümptomeid.
22.2. Liigi Malus Mill. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus esineb kahjustaja apple proliferation mycoplasm.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktides 9 ja 18, III lisa B osa punktis 1 ning IV lisa A osa I jao punktides 15, 17, 19.2 ja 22.1 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit piirkonnast, mis on vaba kahjustajast apple proliferation mycoplasm, või b) aa) taimedel, v.a neil, mis on seemnest kasvatatud, on: — kas sertifitseerimissüsteemi kohane ametlik sertifikaat, et need on otseliinis pärit materjalist, mida on säilitatud asjakohastes tingimustes ning mis on läbinud ametliku kontrolli vähemalt kahjustaja apple proliferation mycoplasm suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatoreid või samaväärseid meetodeid ning on selle kontrolli käigus leitud olevat vabad kõnealusest kahjulikust organismist, — või — need on otseliinis pärit asjakohastes tingimustes säilitatud materjalist ning on kuue viimase täieliku vegetatsiooniperioodi jooksul vähemalt üks kord läbinud ametliku kontrolli vähemalt kahjustaja apple proliferation mycoplasm suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatoreid või samaväärseid meetodeid ning on selle kontrolli käigus leitud olevat vabad kõnealusest kahjulikust organismist, bb) taimede kasvukohas või selle vahetus läheduses kasvavatel kahtlusalustel taimedel ei ole kolme viimase täieliku vegetatsiooniperioodi jooksul täheldatud kahjustaja apple proliferation mycoplasm poolt põhjustatud haiguste sümptomeid.
23.1 Liigi Prunus L. järgmiste liikide istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus esineb Plum pox virus: — Prunus amygdalus Batsch, — Prunus armeniaca L., — Prunus blireiana Andre, — Prunus brigantina Vill., — Prunus cerasifera Ehrh., — Prunus cistenaHansen, — Prunus curdica Fenzl et Fritsch., — Prunus domestica ssp. domestica L., — Prunus domestica ssp.insititia(L.) C. K. Schneid., — Prunus domestica ssp. italica (Borkh.) Hegi., — Prunus glandulosa Thunb., — Prunus holosericea Batal., — Prunus hortulana Bailey, — Prunus japonica Thunb., — Prunus mandshurica (Maxim.) Koehne, — Prunus maritima Marsh., — Prunus mume Sieb et Zucc., — Prunus nigra Ait., — Prunus persica (L.) Batsch, — Prunus salicina L., — Prunus sibirica L., — Prunus simonii Carr., — Prunus spinosa L., — Prunus tomentosa Thunb., — Prunus triloba Lindl., — muud kahjustajale Plum pox virus vastuvõtlikud liigid Prunus L.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktides 9 ja 18 ning IV lisa A osa I jao punktides 15 ja 19.2 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimedel, v.a neil, mis on seemnest kasvatatud, on: — kas sertifitseerimissüsteemi kohane ametlik sertifikaat, et need on otseliinis pärit materjalist, mida on säilitatud asjakohastes tingimustes ning mis on läbinud ametliku kontrolli vähemalt kahjustaja Plum pox virus suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatoreid või samaväärseid meetodeid ning on selle kontrolli käigus leitud olevat vabad kõnealusest kahjulikust organismist, — või — need on otseliinis pärit asjakohastes tingimustes säilitatud materjalist ning on kolme viimase täieliku vegetatsiooniperioodi jooksul vähemalt üks kord läbinud ametliku kontrolli vähemalt kahjustaja Plum pox virus suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatoreid või samaväärseid meetodeid ning on selle kontrolli käigus leitud olevat vabad kõnealusest kahjulikust organismist, b) taimede kasvukohas või selle vahetus läheduses kasvavatel vastuvõtlikel taimedel ei ole kolme viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Plum pox virus põhjustatud haiguste sümptomeid, c) taimede kasvukohas on juuritud välja kõik taimed, millel on täheldatud muude viiruste või viiruselaadsete patogeenide põhjustatud haiguste sümptomeid.
23.2 Liigi Prunus L. istutamiseks ettenähtud taimed a) mis on pärit riikidest, kus liigi Prunus L. taimedel esinevad kõnealused kahjulikud organismid, b) v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus esinevad kõnealused kahjulikud organismid, c) v.a seemned, mis on pärit mujalt kui Euroopa riikidest, kus esinevad kõnealused kahjulikud organismid. Kõnealused kahjulikud organismid on: — punktis a ettenähtud juhtudel: — — Tomato ringspot virus; — punktis b ettenähtud juhtudel: — — Cherry rasp leaf virus (Ameerika), — Peach mosaic virus (Ameerika), — Peach phony rickettsia, — Peach rosette mycoplasm, — Peach yellows mycoplasm, — Plum line pattern virus (Ameerika), — Peach X-disease mycoplasm; — punktis c ettenähtud juhtudel: — — Little cherry pathogen.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktides 9 ja 18 või IV lisa A osa I jao punktides 15, 19.2 ja 23.1 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimedel on: — kas sertifitseerimissüsteemi kohane ametlik sertifikaat, et need on otseliinis pärit materjalist, mida on säilitatud asjakohastes tingimustes ning mis on läbinud ametliku kontrolli vähemalt kõnealuste kahjulike organismide suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatoreid või samaväärseid meetodeid ning on selle kontrolli käigus leitud olevat vabad kõnealusest kahjulikust organismist, — või — need on otseliinis pärit asjakohastes tingimustes säilitatud materjalist ning on kolme viimase täieliku vegetatsiooniperioodi jooksul vähemalt üks kord läbinud ametliku kontrolli vähemalt kõnealuste kahjulike organismide suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatoreid või meetodeid ning on selle kontrolli käigus leitud olevat kõnealuste kahjulike organismide vabad, b) taimede kasvukohas või selle vahetus läheduses kasvavatel vastuvõtlikel taimedel ei ole kolme viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kõnealuste kahjulike organismide põhjustatud haiguste sümptomeid.
24. Liigi Rubus L. istutamiseks ettenähtud taimed: a) mis on pärit riikidest, kus liigi Rubus L. taimedel esinevad kõnealused kahjulikud organismid, b) v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus esinevad kõnealused kahjulikud organismid. Kõnealused kahjulikud organismid on: — punktis a ettenähtud juhtudel: — — Tomato ringspot virus, — Black raspberry latent virus, — Cherry leafroll virus, — Prunus necrotic ringspot virus, — punktis b ettenähtud juhtudel: — — Raspberry leaf curl virus (Ameerika), — Cherry rasp leaf virus (Ameerika).	Ilma, et see piiraks IV lisa A osa I jao punktis 19.2. nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimed on vabad lehetäidest, sealhulgas nende munadest, b) ametlik kinnitus, et: aa) taimedel on — kas sertifitseerimissüsteemi kohane ametlik sertifikaat, et need on otseliinis pärit materjalist, mida on säilitatud asjakohastes tingimustes ning mis on läbinud ametliku kontrolli vähemalt kõnealuste kahjulike organismide suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatoreid või samaväärseid meetodeid ning on selle kontrolli käigus leitud olevat vabad kõnealusest kahjulikust organismist, — või — need on otseliinis pärit asjakohastes tingimustes säilitatud materjalist ning on kolme viimase täieliku vegetatsiooniperioodi jooksul vähemalt üks kord läbinud ametliku kontrolli vähemalt kõnealuste kahjulike organismide suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatoreid või samaväärseid meetodeid ning on selle kontrolli käigus leitud olevat vabad kõnealustest kahjulikest organismidest, bb) taimede kasvukohas või selle vahetus läheduses kasvavatel vastuvõtlikel taimedel ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kõnealuste kahjulike organismide põhjustatud haiguste sümptomeid.
25.1. Liigi Solanum tuberosum L. mugulad, mis on pärit riikidest, kus esineb kahjustaja Synchytrium endobioticum (Schilbersky) Percival.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktides 10, 11 ja 12 nimetatud mugulatele kohaldatavate keeldude rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) mugulad on pärit piirkonnast, mis on vaba kahjustajast Synchytrium endobioticum (Schilbersky) Percival (kõik rassid, v.a rass 1, Euroopa ühisrass), ning kus alates jooksva vegetatsiooniperioodi algusest ei ole taimede kasvukohas või selle vahetus läheduses täheldatud kahjustaja Synchytrium endobioticum (Schilbersky) Percival sümptomeid, või b) päritoluriigis on järgitud sätteid, mis ►M4 vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ on tunnistatud võrdväärseks ühenduse sätetega kahjustaja Synchytrium endobioticum (Schilbersky) Percival vastu võitlemisel.
25.2. Liigi Solanum tuberosum L. mugulad.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktides 10, 11 ja 12 ning IV lisa A osa I jao punktis 25.1 esitatud nõuete kohaldamist, on mugulatega kaasas ametlik kinnitus, et: a) mugulad on pärit piirkonnast, mis on vaba kahjustajast Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al.; või b) päritoluriigis on järgitud sätteid, mis ►M4 vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ on tunnistatud võrdväärseks ühenduse sätetega kahjustaja Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al. vastu võitlemisel.
25.3 Liigi Solanum tuberosum L. mugulad, v.a varased liigid, mis on pärit riikidest, kus esineb kahjustaja Potato spindle tuber viroid.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktides 10, 11 ja 12 ning IV lisa A osa I jao punktides 25.1 ja 25.2 nimetatud mugulate suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, tuleb pärssida nende idanevust.
25.4. Liigi Solanum tuberosum L. mahapanekuks ettenähtud mugulad.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktides 10, 11 ja 12 ning IV lisa A osa I jao punktides 25.1, 25.2. ja 25.3 nimetatud mugulate suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et mugulad on pärit kasvukohast, mis on vaba kahjustajatest Globodera rostochiensis (Wollenweber) Behrens ja Globodera pallida (Stone) Behrens ja aa) mugulad on pärit piirkondadest, kus ei esine kahjustaja ►M27 Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. ◄ , või bb) mugulad on pärit piirkondadest, kus esineb kahjustaja ►M27 Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. ◄ , ent mugulate kasvukoht on sellest vaba või mis ►M4 vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ kindlaksmääratud asjakohaste toimingute rakendamise järel arvatakse olevat vaba kahjustajast ►M27 Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. ◄ , ja cc) mugulad on pärit piirkondadest, kus ei esine kahjustajaid Meloidogyne chitwoodi Golden et al. (kõik populatsioonid) ja Meloidogyne fallax Karssen, või dd) mugulad on pärit piirkondadest, kus esineb kahjustajaid Meloidogyne chitwoodi Golden et al. (kõik populatsioonid) ja Meloidogyne fallax Karssen, — ja mugulate kasvukoht on peremeeskultuuri aastavaatluse põhjal või peremeestaimede asjakohasel ajal teostatud visuaalse välise kontrolli teel ning kasvukohal saagikoristuse järel lõigatud mugulate uurimisel leitud olevat vaba kahjustajatest Meloidogyne chitwoodi Golden et al. (kõik populatsioonid) ja Meloidogyne fallax Karssen, või — saagikoristuse järel on mugulatest võetud juhuslikke valimeid ja kontrollitud sümptomite esinemist kas asjakohase meetodi või laboritestidega, ning ühtlasi ka visuaalse välise kontrolli ja mugulate lõikamisega asjakohase ajavahemiku vältel, kuid kõikidel juhtudel pakendite või mahutite sulgemise ajal enne müügile saatmist vastavalt nõukogu 14. juuni 1996. aasta direktiivi 66/403/EMÜ (seemnekartuli turustamise kohta) (1)sulgemist käsitlevatele sätetele, ning kahjustajate Meloidogyne chitwoodi Golden et al. (kõik populatsioonid) ja Meloidogyne fallax Karssen sümptomeid ei ole leitud.
▼M21
25.4.1. Liigi Solanum tuberosum L. mugulad, v.a mahapanemiseks ettenähtud	Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 12 ning IV lisa A osa I jao punktides 25.1, 25.2. ja 25.3 nimetatud mugulate suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, ametlik kinnitus selle kohta, et mugulad on pärit kasvukohast, kus ►M27 Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. ◄ ’i teadaolevalt ei esine
25.4.2. Liigi Solanum tuberosum L. mugulad	Ilma et see piiraks III lisa A osa punktides 10, 11 ja 12 ning IV lisa A osa I jao punktides 25.1, 25.2, 25.3, 25.4 ja 25.4.1 nimetatud mugulate suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, ametlik kinnitus selle kohta, et: a) mugulad on pärit riigist, kus Scrobipalpopsis solanivora Povolny’it teadaolevalt ei esine või b) mugulad on pärit piirkonnast, mille riigi taimekaitseorganisatsioon on fütosanitaarmeetmete asjaomaste rahvusvaheliste standardite kohaselt tunnistanud vabaks Scrobipalpopsis solanivora Povolny’ist
▼B
25.5. Liigi Solanaceae istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus esineb kahjustaja Potato stolbur mycoplasm.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktides 10, 11,12 ja 13 ning IV lisa A osa I jao punktides 25.1, 25.2, 25.3 ja 25.4 nimetatud mugulate suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et taimedel ei ole nende kasvukohas viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Potato stolbur mycoplasm sümptomeid.
25.6. Liigi Solanaceae istutamiseks ettenähtud taimed, v.a liigi Solanum tuberosum L. mugulad ja liigi ►M27 Solanum lycopersicum L. ◄ seemned, mis on pärit riikidest, kus esineb kahjustaja Potato spindle tuber viroid.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktides 11 ja 13 ning IV lisa A osa I jao punktis 25.5 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et taimedel ei ole nende kasvukohas viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Potato spindle tuber viroid sümptomeid.
▼M27
25.7. Liikidesse Capsicum annuum L., Solanum lycopersicum L., Musa L., Nicotiana L. ja Solanum melongena L. kuuluvad taimed (kuid mitte seemned), mis on ette nähtud istutamiseks ja pärinevad riikidest, milles kahjustajat Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al teadaolevalt esineb	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktides 11 ja 13 ning IV lisa A osa I jao punktides 25.5 ja 25.6 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus selle kohta, et: a) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al., või b) taimedel ei ole nende kasvukohas alates viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. sümptomeid.
▼M21 —————
▼B
26. Liigi Humulus lupus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.	Ametlik kinnitus, et humalal ei ole kasvukohas viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustajate Verticillum albo-atrum Reinke et Berthold ja Verticillum dahliae Klebahn sümptomeid.
▼M27
27.1. Perekondadesse Dendranthema (DC.) Des Moul., Dianthus L. ja Pelargonium l'Hérit. ex Ait. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.	Ametlik kinnitus selle kohta, et: aa) taimed pärinevad piirkonnast, mille riigi taimekaitseorganisatsioon vastavalt fütosanitaarmeetmete asjakohastele rahvusvahelistele standarditele on tunnistanud vabaks kahjustajatest Helicoverpa armigera (Hübner) ja Spodoptera littoralis (Boisd.), või a) taimedel ei ole nende kasvatuskohas täheldatud kahjustajate Helicoverpa armigera (Hübner) ega Spodoptera littoralis (Boisd.) sümptomeid alates viimase täieliku vegetatsioonitsükli algusest, või b) taimed on läbinud asjakohase töötluse, mis kaitseb neid nimetatud organismide eest.
27.2. Perekondadesse Dendranthema (DC.) Des Moul., Dianthus L. ja Pelargonium l'Hérit. ex Ait. kuuluvad taimed, kuid mitte seemned	Ilma, et see piiraks IV lisa A osa I jao punktis 27.1 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, ametlik kinnitus selle kohta, et: aa) taimed pärinevad piirkonnast, mille riigi taimekaitseorganisatsioon vastavalt fütosanitaarmeetmete asjakohastele rahvusvahelistele standarditele on tunnistanud vabaks kahjustajatest Spodoptera eridania (Cramer), Spodoptera frugiperda Smith ja Spodoptera litura (Fabricius), või a) taimede kasvukohas ei ole alates viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest olnud märke kahjustajate Spodoptera eridania (Cramer), Spodoptera frugiperda Smith ega Spodoptera litura (Fabricius) esinemise kohta, või b) taimed on läbinud asjakohase töötluse, mis kaitseb neid nimetatud organismide eest.
▼B
28. Liigi Dendranthema (DC.) Des Moul. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.	Ilma, et see piiraks IV lisa A osa I jao punktides 27.1 ja 27.2 nimetatud taimede suhtes kohaldatavaid nõudeid, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) need on mitte enam kui kolmanda põlvkonna taimed, mis on saadud viroloogiliste testide põhjal kahjustajast Chrysanthemum stunt viroid vabaks tunnistatud materjalist või need on otseliinis pärit materjalist, mille vähemalt 10 % esindavad proovid on õitsemise ajal läbiviidud ametliku kontrolli käigus tunnistatud vabaks kahjustajast Chrysanthemum stunt viroid; b) taimed või pistikud: — on pärit ettevõtetest, mida on lähetamisele eelneva kolme kuu jooksul vähemalt kord kuus ametlikult kontrollitud ning selle aja jooksul ei ole täheldatud kahjustaja Puccinia horiana Hennings sümptomeid, samuti ei ole kahjustaja Puccinia horiana Hennings sümptomeid kolme ekspordile eelneva kuu vältel täheldatud nende kasvukoha vahetus läheduses, — või — on läbinud asjakohase töötluse kahjustaja Puccinia horiana Hennings suhtes; c) juurteta pistikute puhul ei ole kahjustaja Didymella ligulicola (Baker, Dimock et Davis) v. Arx sümptomeid täheldatud ei pistikutel ega taimedel, millelt pistikud pärit on, või juurdunud pistikute puhul ei ole kahjustaja Didymella ligulicola (Baker, Dimock et Davis) v. Arx sümptomeid täheldatud ei pistikutel ega juurutuspeenras.
▼M21
28.1. Liikide Dendranthema (DC.) Des Moul. ja ►M27 Solanum lycopersicum L. ◄ istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned	Ilma et see piiraks III lisa A osa 13 jaos ja IV lisa A osa I jao punktides 25.5, 25.6, 25.7, 27.1, 27.2 ja 28 nimetatud taimede suhtes kohaldatavaid nõudeid, ametlik kinnitus selle kohta, et: a) taimed on kogu oma eluaja kasvanud riigis, mis on vaba krüsanteemide varre nekroosi tekitavast viirusest, või b) taimed on kogu oma eluaja kasvanud piirkonnas, mille eksportiva riigi taimekaitseorganisatsioon on fütosanitaarmeetmete asjaomaste rahvusvaheliste standardite kohaselt tunnistanud vabaks krüsanteemide varre nekroosi tekitavast viirusest, või c) taimed on kogu oma eluaja kasvanud tootmiskohas, mis on tunnistatud vabaks krüsanteemide varre nekroosi tekitavast viirusest ja seda on ametlikult kontrollitud ning vajaduse korral uuritud.
▼B
29. Liigi Dianthus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.	Ilma, et see piiraks IV lisa A osa I jao punktides 27.1 ja 27.2 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: — taimed on otseliinis pärit emataimedelt, mis on vähemalt kord kahe eelneva aasta jooksul läbiviidud ametlikult heakskiidetud kontrollide põhjal tunnistatud vabaks kahjustajatest Erwinia chrysanthemi pv. dianthicola (Hellmers) Dickey, Pseudomonas caryophylli (Burkholder) Starr et Burkholder ja Phialophora cinerescens (Wollenw.) Van Beyma, — taimedel pole täheldatud eespool nimetatud kahjulikke organismide sümptomeid.
30. Liikide Tulipa L. ja Narcissus L. sibulad, v.a need, mille pakendi või millegi muu põhjal on võimalik järeldada, et need on ette nähtud tarnimiseks lõpptarbijale, kes ei tegele lõikelillede tootmisega müügiks.	Ametlik kinnitus, et taimedel ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Ditylenchus dipsaci (Kühn) Filipjev sümptomeid.
31. Liigi Pelargonium L'Herit. ex Ait. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus esineb kahjustajat Tomato ringspot virus:	Ilma, et see piiraks IV lisa A osa I jao punktides 27.1 ja 27.2 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on nendega kaasas
a) kui ei esine kahjustaja Tomato ringspot virus vektorit Xiphinema americanum Cobb sensu lato (mujalt kui Euroopast pärit populatsioonid),	ametlik kinnitus, et: a) need on pärit tootmispaikadest, mis on vabad kahjustajast Tomato ringspot virus, või b) need on mitte enam kui neljanda põlvkonna taimed, mis on pärit ametlikult heakskiidetud viroloogilise uurimise süsteemi põhjal kahjustajast Tomato ringspot virus vabaks tunnistatud emataimedelt;
b) kui esineb ka kahjustaja Tomato ringspot virus vektor Xiphinema americanum Cobb sensu lato (mujalt kui Euroopast pärit populatsioonid) või muud vektorid.	ametlik kinnitus, et: a) need on pärit tootmispaikadest, mille pinnas ja taimed on vabad kahjustajast Tomato ringspot virus, või b) need on mitte enam kui teise põlvkonna taimed, mis on pärit ametlikult heakskiidetud viroloogilise uurimise süsteemi põhjal kahjustajast Tomato ringspot virus vabaks tunnistatud emataimedelt.
▼M3
32.1. Istutamiseks ettenähtud rohttaimed, v.a: — sibulad, — mugulsibulad, — Gramineae sugukonna taimed, — risoomid, — seemned, — mugulad, mis on pärit kolmandatest riikidest, kus kahjulikud organismid Liriomyza sativae (Blanchard) and Amauromyza maculosa (Malloch) teadaolevalt esinevad.	Ilma et see piiraks nõuete kohaldamist IV lisa A osa I jao punktides 27.1, 27.2, 28 ja 29 osutatud taimede suhtes, ametlik kinnitus, et taimed on kasvatatud puukoolides ja: a) on pärit alalt, mis on fütosanitaarmeetmete rahvusvaheliste standardite kohaselt ekspordiriigi riikliku taimekaitsetalituse poolt tunnistatud vabaks kahjulikest organismidest Liriomyza sativae (Blanchard) ja Amauromyza maculosa (Malloch) ning mida on nimetatud käesoleva direktiivi artiklites 7 või 8 osutatud sertifikaatide lahtris „Lisadeklaratsioon”, või b) on pärit kasvukohalt, mis on fütosanitaarmeetmete rahvusvaheliste standardite kohaselt ekspordiriigi riikliku taimekaitsetalituse poolt tunnistatud vabaks kahjulikest organismidest Liriomyza sativae (Blanchard) ja Amauromyza maculosa (Malloch) ning mida on nimetatud käesoleva direktiivi artiklites 7 või 8 osutatud sertifikaatide lahtris „Lisadeklaratsioon” ning mis on ekspordile eelnenud kolme viimase kuu jooksul vähemalt kord kuus läbiviidud ametlikel kontrollidel deklareeritud vabaks kahjulikest organismidest Liriomyza sativae (Blanchard) ja Amauromyza maculosa (Malloch), või c) on vahetult enne eksporti läbinud asjakohase töötluse kahjulike organismide Liriomyza sativae (Blanchard) ja Amauromyza maculosa (Malloch) vastu ning neid on ametlikult kontrollitud ning need on leitud olevat vabad kahjulikest organismidest Liriomyza sativae (Blanchard) ja Amauromyza maculosa (Malloch). Töötlemise üksikasjad märgitakse käesoleva direktiivi artiklites 7 või 8 osutatud sertifikaatidele, või d) pärinevad taimematerjalist (eksplantaat), mis on vaba kahjustajatest Liriomyza sativae (Blanchard) ja Amauromyza maculosa (Malloch); on kasvatatud in vitro steriilses keskkonnas ja steriilsetes tingimustes, milles on välistatud nakatumine kahjustajatega Liriomyza sativae (Blanchard) või Amauromyza maculosa (Malloch); ja mida transporditakse läbipaistvates mahutites steriilsetes tingimustes. ◄
32.2. Liikide Dendranthema (DC) Des. Moul., Dianthus L., Gypsophila L. ja Solidago L. lõikelilled ja liikide Apium graveolens L. and Ocimum L. lehtköögiviljad.	Ametlik kinnitus, et lõikelilled ja lehtköögiviljad: — on pärit riigist, mis on vaba kahjulikest organismidest Liriomyza sativae (Blanchard) ja Amauromyza maculosa (Malloch), — või — on vahetult enne eksporti läbinud ametliku kontrolli ja leitud olevat vabad kahjulikest organismidest Liriomyza sativae (Blanchard) ja Amauromyza maculosa (Malloch).
32.3. Istutamiseks ettenähtud rohttaimed, v. a: — sibulad, — mugulsibulad, — Gramineae sugukonna taimed, — risoomid, — seemned, — mugulad, mis on pärit kolmandatest riikidest.	Ilma et see piiraks nõuete kohaldamist IV lisa A osa I jao punktides 27.1, 27.2, 28, 29 ja 32.1 osutatud taimede suhtes, ametlik kinnitus, et a) taimed on pärit alalt, mis on teadaolevalt vaba kahjulikest organismidest Liriomyza huidobrensis (Blanchard) ja Liriomyza trifolii (Burgess), või b) taimede kasvukohas ei ole kolme koristusele eelnenud kuu jooksul vähemalt kord kuus läbiviidud ametlikel kontrollidel leitud märke kahjulikest organismidest Liriomyza huidobrensis (Blanchard) ja Liriomyza trifolii (Burgess), või c) vahetult enne eksporti on taimed läbinud ametliku kontrolli ja need on leitud olevat vabad kahjulikest organismidest Liriomyza huidobrensis (Blanchard) ja Liriomyza trifolii (Burgess) ning neid on asjakohaselt töödeldud kahjulike organismide Liriomyza huidobrensis (Blanchard) ja Liriomyza trifolii (Burgess) vastu, või d) taimed pärinevad taimematerjalist (eksplantaat), mis on vaba kahjustajatest Liriomyza huidobrensis (Blanchard) and Liriomyza trifolii (Burgess); on kasvatatud in vitro steriilses keskkonnas ja steriilsetes tingimustes, milles on välistatud nakatumine kahjustajatega Liriomyza huidobrensis (Blanchard) või Liriomyza trifolii (Burgess); ja mida transporditakse läbipaistvates mahutites steriilsetes tingimustes. ◄
▼M27
33. Avamaal kasvanud, istutatud või istutamiseks ettenähtud, juurtega taimed.	Ametlik kinnitus selle kohta, et: a) kasvatamiskoht on teadaolevalt tunnistatud vabaks kahjustajatest Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieckermann ja Kotthoff) Davis et al. ning Synchytrium endobioticum (Schilbersky) Percival, ning b) taimed on pärit põllult, mis on vaba kahjustajatest Globodera pallida (Stone) Behrens ja Globodera rostochiensis (Wollenweber) Behrens.
▼B
34. Taimedele lisatud või neile kinnitunud muld ja kasvusubstraat, mis tervenisti või osaliselt koosneb mullast või tahkest orgaanilisest ainest, näiteks taimede osad, huumus, mis sisaldab turvast või puukoort või mis osaliselt koosneb mõnest tahkest anorgaanilisest ainest, ning mis on ette nähtud taimede elujõu säilitamiseks ning on pärit: — ►M7 Küproselt, Maltalt, ◄ Türgist, — Valgevenest, ►A1 Eestist, ◄ Gruusiast, ►A1 Lätist, Leedust, ◄ Moldovast, Venemaalt, Ukrainast, — mujalt kui Euroopa riikidest, v. a Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Liibüa, Maroko, Tuneesia.	Ametlik kinnitus, et: a) kasvusubstraat oli istutamise ajal: — kas ilma mulla ja orgaanilise aineta, — või — tunnistatud vabaks putukatest ja kahjulikest ümarussidest ning läbinud asjakohase kontrolli või kuumtöötluse või fumigatsiooni, et tagada muude kahjulike organismide puudumine, — või — läbinud asjakohase kuumtöötlemise või fumigatsiooni, et tagada muude kahjulike organismide puudumine, ja b) pärast istutamist: — on võetud asjakohased meetmed, et tagada kasvusubstraadi püsimine vabana kahjulikest organismidest, — või — on taimed kaks nädalat enne lähetamist kasvusubstraadist puhtaks raputatud, jättes vaid miinimumkoguse, mis on vajalik nende elujõu säilitamiseks veo ajal, ning uuesti istutamisel kasutatakse kasvusubstraati, mis vastab punktis a sätestatud nõuetele.
35.1. Liigi Beta vulgaris L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.	Ametlik kinnitus, et et taimede kasvukohas ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Beet curly top virus (mujalt kui Euroopast pärit isolaatide) sümptomeid
35.2. Liigi Beta vulgaris L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus esineb kahjustaja Beet leaf curl virus.	Ilma, et see piiraks IV lisa A osa I jao punktis 35.1 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimede kasvukohas ei ole esinenud kahjustajat Beet leaf curl virus ja b) taimede kasvukohas või selle vahetus läheduses ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Beet leaf curl virus sümptomeid.
▼M3
36.1. Istutamiseks ettenähtud taimed, v.a: — sibulad, — mugulsibulad, — risoomid, — seemned, — mugulad, mis on pärit kolmandatest riikidest.	Ilma et see piiraks nõuete kohaldamist IV lisa A osa I jao punktides 27.1, 27.2, 28, 29, 31, 32.1 ja 32.3 osutatud taimede suhtes, ametlik kinnitus, et taimed on kasvatatud puukoolides ja: a) on pärit alalt, mis on fütosanitaarmeetmete rahvusvaheliste standardite kohaselt ekspordiriigi riikliku taimekaitsetalituse poolt tunnistatud vabaks kahjulikust organismist Thrips palmi Karny ning mida on nimetatud käesoleva direktiivi artiklites 7 või 8 osutatud sertifikaatide lahtris „Lisadeklaratsioon”, või b) on pärit kasvukohalt, mis on fütosanitaarmeetmete rahvusvaheliste standardite kohaselt ekspordiriigi riikliku taimekaitsetalituse poolt tunnistatud vabaks kahjulikust organismist Thrips palmi Karny ning mida on nimetatud käesoleva direktiivi artiklites 7 või 8 osutatud sertifikaatide lahtris „Lisadeklaratsioon” ning mis on ekspordile eelnenud kolme viimase kuu jooksul vähemalt kord kuus läbiviidud ametlikel kontrollidel deklareeritud vabaks kahjulikust organismist Thrips palmi Karny, või c) on vahetult enne eksporti läbinud asjakohase töötluse kahjuliku organismi Thrips palmi Karny vastu ning neid on ametlikult kontrollitud ja leitud olevat vabad kahjulikust organismist Thrips palmi Karny. Töötlemise üksikasjad märgitakse käesoleva direktiivi artiklites 7 või 8 osutatud sertifikaatidele, või d) pärinevad taimematerjalist (eksplantaat), mis on vaba kahjustajast Thrips palmi Karny; on kasvatatud in vitro steriilses keskkonnas ja steriilsetes tingimustes, milles on välistatud nakatumine kahjustajaga Thrips palmi Karny; ja mida transporditakse läbipaistvates mahutites steriilsetes tingimustes. ◄
36.2. Orchidaceae lõikelilled ning Momordica L. and Solanum melongena L. viljad, mis on pärit kolmandatest riikidest.	Ametlik kinnitus, et lõikelilled ja viljad: — on pärit riigist, mis on vaba kahjulikust organismist Thrips palmi Karny, — või — on vahetult enne eksporti läbinud ametliku kontrolli ja leitud olevat vabad kahjulikust organismist Thrips palmi Karny.
▼M27
36.3 Perekonna Capsicum L. taimede viljad, mis pärinevad Belize'ist, Costa Ricast, Dominikaani Vabariigist, El Salvadorist, Guatemalast, Hondurasest, Jamaicalt, Mehhikost, Nicaraguast, Panamast, Puerto Ricost, USAst ja Prantsuse Polüneesiast, kus teadaolevalt esineb kahjustajat Anthonomus eugenii Cano	Ametlik kinnitus selle kohta, et viljad: a) pärinevad piirkonnast, mille riigi taimekaitseorganisatsioon vastavalt fütosanitaarmeetmete asjakohastele rahvusvahelistele standarditele on tunnistanud vabaks kahjustajast Anthonomus eugenii Cano, ning see on näidatud sertifikaatides, millele on osutatud käesoleva direktiivi artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaatide lahtris „Lisadeklaratsioon”, või b) on pärit ekspordiriigi kasvukohast, mis on fütosanitaarmeetmete rahvusvaheliste standardite kohaselt tunnistatud ekspordiriigi taimekaitseorganisatsiooni poolt vabaks kahjustajast Anthonomus eugenii Cano ning mida on nimetatud käesoleva direktiivi artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaatide lahtris „Lisadeklaratsioon” ning mis on koos vahetus läheduses asuvate piirkondadega ekspordile eelnenud kahe viimase kuu jooksul vähemalt kord kuus läbiviidud ametlikel kohapealsetel kontrollidel deklareeritud vabaks kahjustajast Anthonomus eugenii Cano.
▼B
37. Liigi Palmae istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit mujalt kui Euroopa riikidest.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktis 17 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate keeldude rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajatest Palm lethal yellowing mycoplasm ja Cadang-Cadang viroid ning nende kasvukohas või selle vahetus läheduses ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kõnealuste kahjulike organismide sümptomeid, või b) taimedel ei ole kahjustajate Palm lethal yellowing mycoplasm ja Cadang-Cadang viroid sümptomeid viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud ning taimede kasvukohas on välja juuritud kõik taimed, mis on andnud põhjust kahtlusteks, et need on saastunud kahjulike organismidega, ning taimed on läbinud asjakohase töötluse kahjustaja Myndus crudus Van Duzee hävitamiseks, c) juhul kui tegemist on koekultuuridest pärit taimedega, et need on pärit taimedest, mis vastavad punktide a ja b nõuetele.
▼M21
37.1. Palmiliste sugukonna perekondadesse Brahea Mart., Butia Becc., Chamaerops L., Jubaea Kunth, Livistona R. Br., Phoenix L., Sabal Adans., Syagrus Mart., Trachycarpus H. Wendl., Trithrinax Mart., Washingtonia Raf kuuluvad taimed, mille tüve alumise osa läbimõõt on üle 5 cm ja mis on ettenähtud istutamiseks	Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 17 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate keeldude ning IV lisa A osa I jao punktis 37 esitatud nõuete rakendamist, ametlik kinnitus selle kohta, et: a) taimed on kogu oma eluaja kasvanud riigis, kus Paysandisia archon’it (Burmeister) teatavasti ei esine, või b) taimed on kogu oma eluaja kasvanud piirkonnas, mille riigi taimekaitseorganisatsioon on fütosanitaarmeetmete asjaomaste rahvusvaheliste standardite kohaselt tunnistanud vabaks Paysandisia archon’ist (Burmeister), või c) taimed on vähemalt kaks aastat enne nende eksportimist kasvanud tootmiskohas: — mille on registreerinud ja mida kontrollib päritoluriigi taimekaitseorganisatsioon ja — kus taimi hoiti füüsiliselt Paysandisia archon’i (Burmeister) sissetoomise eest täielikult kaitstud kohas või kus kasutati vastavaid ennetavaid tõrjevahendeid ja — kus kolm korda aastas nõuetekohasel ajal ja vahetult enne eksporti toimuvate ametlike kontrollide käigus ei täheldatud mingeid märke Paysandisia archon’i (Burmeister) leidumisest
▼M27 —————
▼B
38.2. Liigi Fuchsia L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit USAst või Brasiiliast.	Ametlik kinnitus, et taimedel ei ole nende kasvukohas täheldatud kahjustaja Aculops fuchsiae Keifer sümptomeid ning et vahetult enne eksporti on taimi kontrollitud ja leitud need olevat vabad kahjustajast Aculops fuchsiae Keifer.
39. Istutamiseks ettenähtud puud ja põõsad, v.a seemned ja koekultuuridest pärit taimed, mis on pärit kolmandatest riikidest, v.a Euroopa riigid ja Vahemere maad.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktides 1, 2, 3, 9, 13, 15, 16, 17 ja 18, III lisa B osa punktis 1 ning IV lisa A osa I jao punktides 8.1, 8.2, 9, 10, 11.1, 11.2, 12, 13.1, 13.2, 14, 15, 17, 18, 19.1, 19.2, 20, 22.1, 22.2, 23.1, 23.2, 24, 25.5, 25.6, 26, 27.1, 27.2, 28, 29, 32.1, 32.2, 33, 34, 36.1, 36.2, 37, 38.1 ja 38.2 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et taimed: — on puhtad (s.t ilma taimede jäätmeteta) ning õite ja viljadeta, — on kasvatatud puukoolides, — on kontrollitud asjakohase ajavahemiku vältel ja vahetult enne eksporti ning leitud olevat vabad kahjulike bakterite, viiruste ja viiruselaadsete organismide sümptomitest ning samuti olevat vabad kahjulike ümarusside, putukate, lestade ja seente märkidest või sümptomitest või on läbinud asjakohase töötluse kõnealuste organismide eemaldamiseks.
40. Istutamiseks ettenähtud heitlehised puud ja põõsad, v.a seemned ja koekultuuridest pärit taimed, mis on pärit kolmandatest riikidest, v.a Euroopa riigid ja Vahemere maad.	►M3 Ilma et see piiraks III lisa A osa punktides 2, 3, 9, 15, 16, 17 ja 18, III lisa B osa punktis 1 ning IV lisa A osa I jao punktides 11.1, 11.2, 11.3, 12, 13.1, 13.2, 14, 15, 17, 18, 19.1, 19.2, 20, 22.1, 22.2, 23.1, 23.2, 24, 33, 36.1, 38.1, 38.2, 39 ja 45.1 loetletud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus selle kohta, et taimed on puhkeseisundis ja ilma lehtedeta. ◄
41. Muud kui sugukonna Gramineae ühe- ja kaheaastased istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit mujalt kui Euroopa riikidest ja Vahemere maadest.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktides 11 ja 13 ning IV lisa A osa I jao punktides 25.5, 25.6, 32.1, 32.2, 32.3, 33, 34, 35.1 ja 35.2 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et taimed: — on kasvatatud puukoolides, — on taimejääkideta, õite ja viljadeta, — on kontrollitud asjakohase ajavahemiku vältel ning enne eksporti ja — — leitud olevat vabad kahjulike bakterite, viiruste ja viiruselaadsete organismide sümptomitest ja — samuti leitud olevat vabad kahjulike ümarusside, putukate, lestade ja seente märkidest või sümptomitest või on läbinud asjakohase töötluse kõnealuste organismide eemaldamiseks.
42. Mitmeaastased istutamiseks ettenähtud dekoratiivtaimed kõrreliste sugukonnast Gramineae, alamsugukonnast Bambusoideae ja Panicoideae ning perekondadest ja liikidest Buchloe, Bouteloua Lag., Calamagrostis, Cortaderia Stapf., Glyceria R. Br., Hakonechloa Mak. ex Honda, Hystrix, Molinia, Phalaris L., Shibataea, Spartina Schreb., Stipa L. ja Uniola L., v.a seemned, mis on pärit mujalt kui Euroopa riikidest ja Vahemere maadest.	Ilma, et see piiraks IV lisa A osa I jao punktides 33 ja 34 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et taimed: — on kasvatatud puukoolides — ja — on taimejääkideta, õite ja viljadeta — ja — on kontrollitud enne eksporti ja — — leitud olevat vabad kahjulike bakterite, viiruste ja viiruselaadsete organismide sümptomitest ja — samuti leitud olevat vabad kahjulike ümarusside, putukate, lestade ja seente märkidest või sümptomitest või on läbinud asjakohase töötluse kõnealuste organismide eemaldamiseks.
43. Istutamiseks ettenähtud looduslikud või aretatud kääbustaimed, v.a seemned, mis on pärit mujalt kui Euroopa riikidest.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktides 1, 2, 3, 9, 13, 15, 16, 17 ja 18, III lisa B osa punktis 1 ning IV lisa A osa I jao punktides 8.1, 9, 10, 11.1, 11.2, 12, 13.1, 13.2, 14, 15, 17, 18, 19.1, 19.2, 20, 22.1, 22.2, 23.1, 23.2, 24, 25.5, 25.6, 26, 27.1, 27.2, 28, 32.1, 32.2, 33, 34, 36.1, 36.2, 37, 38.1, 38.2, 39, 40 ja 42 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimed, kaasa arvatud need, mis on kogutud otse looduslikest kasvukohtadest, on vähemalt kahe lähetamisele eelneva aasta vältel kasvatatud, hoitud ja hooldatud ametlikult registreeritud puukoolides, mille suhtes kohaldatakse ametlikku kontrollirežiimi, b) punktis a osutatud puukoolides on taimed: aa) vähemalt punktis a osutatud ajavahemiku jooksul: — istutatud pottidesse, mis on paigutatud maapinnast vähemalt 50 cm kõrgusel olevatele riiulitele, — läbinud asjakohased töötlemised, et tagada mujalt kui Euroopast pärit rooste puudumine: toimeaine, kontsentratsioon ja kõnealuste töötlemiste kuupäev märgitakse käesoleva direktiivi artiklis 7 ettenähtud fütosanitaarsertifikaadi alajaotusse „Desinfestatsioon ja/või desinfitseerimine”, — asjakohaste ajavahemike järel vähemalt kuus korda aastas olema ametlikult kontrollitud kõnealuste kahjulike organismide suhtes, mis on loetletud käesoleva direktiivi lisades. Need kontrollid, mida tuleb teha ka punktis a osutatud puukoolide vahetus läheduses kasvavate taimede suhtes, tuleb läbi viia vähemalt põllu või puukooli iga taimerea visuaalse vaatluse teel ning juhusliku valiku põhjal võetud iga liigi vähemalt 300 taime kõikide osade visuaalse vaatluse teel, kui selle liigi taimede koguarv ei ületa 3 000, või 10 % taimede vaatluse teel, kui selle liigi taimede koguarv on suurem kui 3 000, — nende kontrollide põhjal vabad eelmises taandes nimetatud kahjulikest organismidest. Nakatunud taimed tuleb kõrvaldada. Allesjäänud taimi tuleb vajaduse korral asjakohaselt töödelda ning seejärel hoida vajaliku ajavahemiku jooksul ning kontrollida kõnealuste kahjulike organismide puudumist, — istutatud, kas varem kasutamata kunstlikku kasvusubstraati või looduslikku kasvusubstraati, mida on eelnevalt käsitletud fumigatsiooni või asjakohase kuumtöötlusega ning milles ei ole kahjulikke organisme, — hoitud tingimustes, millega tagatakse, et kasvusubstraat püsib ilma kahjulike organismideta, ning kaks nädalat enne lähetamist on taimed: — — puhtaks raputatud ja pestud neid kasvusubstraadi eemaldamiseks veega ning hoitud juured puhtana, või — puhtaks raputatud ja pestud neid kasvusubstraadi eemaldamiseks puhta veega ning istutatud seejärel ümber punkti aa viiendas taandes sätestatud tingimustele vastavasse kasvusubstraati, või — läbinud asjakohased töötlused, tagamaks et kasvusubstraat on vaba kahjulikest organismidest, ning kõnealuste töötluste toimeained, kontsentratsioon ja läbiviimise kuupäev märgitakse käesoleva direktiivi artiklis 7 ettenähtud fütosanitaarsertifikaadi alajaotusse „Desinfestatsioon ja/või desinfitseerimine”, bb) pakitud ametliku pitseriga suletud mahutitesse, kus on märgitud ametlikult registreeritud puukooli registreerimisnumber; see number tuleb märkida ka käesoleva direktiivi artiklis 7 ettenähtud fütosanitaarsertifikaadi alajaotusse „Lisadeklaratsioonid”, et saadetist oleks võimalik identifitseerida.
44. Mitmeaastased istutamiseks ettenähtud rohttaimed (v.a seemned) sugukondadest Caryophyllaceae (v.a Dianthus L.), Compositae (v.a Dendranthema (DC.) Des Moul.), Cruciferae, Leguminosae ja Rosaceae (v.a Fragaria L.), mis on pärit kolmandatest riikidest, v.a Euroopa riigid ja Vahemere maad.	Ilma, et see piiraks IV lisa A osa I jao punktides 32.1, 32.2, 32.3, 33 ja 34 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et taimed: — on kasvatatud puukoolides ja — on ilma taimejääkide, õite ja viljadeta ja — on kontrollitud asjakohasel ajal ja enne eksporti ning — — leitud olevat vabad kahjulike bakterite, viiruste ja viiruselaadsete organismide sümptomitest — ja — leitud olevat vabad kahjulike ümarusside, putukate, lestade ja seente sümptomitest või läbinud asjakohase töötluse nimetatud organismide hävitamiseks.
▼M3
45.1. Rohttaimed ning Ficus L. ja Hibiscus L. taimed, mis on ette nähtud istutamiseks, v.a sibulad, mugulsibulad, risoomid, seemned ja mugulad, mis on pärit mujalt kui Euroopa riikidest.	Ilma et see piiraks nõuete kohaldamist IV lisa A osa I jao punktides 27.1, 27.2, 28, 29, 32.1, 32.3 ja 36.1 osutatud taimede suhtes, ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit alalt, mis on fütosanitaarmeetmete rahvusvaheliste standardite kohaselt ekspordiriigi riikliku taimekaitsetalituse poolt tunnistatud vabaks kahjulikust organismist Bemisia tabaci Genn. (mujalt kui Euroopast pärit populatsioonid) ning mida on nimetatud käesoleva direktiivi artiklites 7 või 8 osutatud sertifikaatide lahtris „Lisadeklaratsioon”, või b) taimed on pärit kasvukohalt, mis on fütosanitaarmeetmete rahvusvaheliste standardite kohaselt ekspordiriigi riikliku taimekaitsetalituse poolt tunnistatud vabaks kahjulikust organismist Bemisia tabaci Genn. (mujalt kui Euroopast pärit populatsioonid) ning mida on nimetatud käesoleva direktiivi artiklites 7 või 8 osutatud sertifikaatide lahtris „Lisadeklaratsioon” ning mis on ekspordile eelnenud üheksa nädala jooksul vähemalt kord iga kolme nädala järel läbiviidud ametlikel kontrollidel deklareeritud vabaks kahjulikust organismist Bemisia tabaci Genn. (mujalt kui Euroopast pärit populatsioonid), või c) juhul kui kasvukohast on leitud kahjulikku organismi Bemisia tabaci Genn. (mujalt kui Euroopast pärit populatsioonid), on taimi hoitud või kasvatatud selles kasvukohas ning taimi on asjakohaselt töödeldud, et tagada kahjuliku organismi Bemisia tabaci Genn. (mujalt kui Euroopast pärit populatsioonid) puudumine, ning kahjuliku organismi Bemisia tabaci Genn. (mujalt kui Euroopast pärit populatsioonid) hävitamiseks ettenähtud asjakohase toimingu rakendamise tulemusel on kasvukoht nii ekspordile eelneva üheksa nädala jooksul kord nädalas läbiviidud ametlikel kontrollidel kui ka kogu kõnealuse ajavahemiku jooksul kohaldatud järelevalvemeetmete puhul leitud olevat vaba kahjulikust organismist Bemisia tabaci Genn. (mujalt kui Euroopast pärit populatsioonid). Töötlemise üksikasjad märgitakse käesoleva direktiivi artiklites 7 või 8 osutatud sertifikaatidele, või d) pärinevad taimematerjalist (eksplantaat), mis on vaba kahjustajast Bemisia tabaci Genn. (muud kui Euroopa populatsioonid), on kasvatatud in vitro steriilses keskkonnas ja steriilsetes tingimustes, milles on välistatud nakatumine kahjustajaga Bemisia tabaci Genn. (muud kui Euroopa populatsioonid), ja mida transporditakse läbipaistvates mahutites steriilsetes tingimustes. ◄
45.2. Liikide Aster spp., Eryngium L., Gypsophila L., Hypericum L., Lisianthus L., Rosa L., Solidago L., Trachelium L. lõikelilled ja liigi Ocimum L. lehtköögiviljad, mis on pärit mujalt kui Euroopa riikidest.	Ametlik kinnitus, et lõikelilled ja lehtköögiviljad: a) on pärit riigist, mis on vaba kahjulikust organismist Bemisia tabaci Genn. (mujalt kui Euroopast pärit populatsioonid), või b) on vahetult enne eksporti läbinud ametliku kontrolli ja leitud olevat vabad kahjulikust organismist Bemisia tabaci Genn. (mujalt kui Euroopast pärit populatsioonid).
▼B
►M3 45.3. ◄ Liigi ►M27 Solanum lycopersicum L. ◄ istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus esineb kahjustajat Tomato yellow leaf curl virus:	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktis 13 ning IV lisa A osa I jao punktides 25.5, 25.6 ja 25.7 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas:
a) kui ei esine kahjustajat Bemisia tabaci Genn.,	ametlik kinnitus, et taimedel ei ole täheldatud kahjustaja Tomato yellow leaf virus sümptomeid,
b) kui esineb kahjustajat Bemisia tabaci Genn.	ametlik kinnitus, et: a) taimedel ei ole täheldatud kahjustaja Tomato yellow leaf virus sümptomeid ja aa) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Bemisia tabaci Genn., või bb) taimed on ekspordile eelnenud kolme viimase kuu jooksul vähemalt kord kuus läbi viidud ametlike kontrollide käigus leitud olevat vabad kahjustajast Bemisia tabaci Genn. või b) taimede kasvukohas ei ole täheldatud kahjustaja Tomato yellow leaf curl virus sümptomeid ning seal on läbi viidud asjakohane töötlus ja kehtestatud jälgimisrežiim, et tagada kahjustaja Bemisia tabaci Genn. puudumine.
46. Istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mugulad, mugulsibulad ja risoomid, mis on pärit riikidest, kus esinevad järgmised kahjulikud organismid: — Bean golden mosaic virus, — Cowpea mild mottle virus, — Lettuce infectious yellow virus, — Pepper mild tigré virus, — Squash leaf curl virus, — muud viirused, mida kannab edasi Bemisia tabaci Genn.;	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktis 13 ning IV lisa A osa I jao punktides 25.5, 25.6, 32.1, 32.2, 32.3, 35.1, 35.2, 44, ►M22 45, ◄ 45.1 ►M3 , 45.2 ja 45.3 ◄ nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas:
a) kui ei esine kahjustajat Bemisia tabaci Genn. (mujalt kui Euroopast pärit populatsioonid) või muid vektoritena tuntud asjakohaseid kahjulikke organisme,	ametlik kinnitus, et taimedel ei ole ühe täieliku vegetatsiooniperioodi jooksul täheldatud kõnealuste kahjulike organismide sümptomeid,
b) kui esineb kahjustajat Bemisia tabaci Genn. (mujalt kui Euroopast pärit populatsioonid) või muid vektoritena tuntud asjakohaseid kahjulikke organisme.	ametlik kinnitus, et piisavalt pika ajavahemiku vältel ei ole taimedel täheldatud kõnealuste kahjulike organismide sümptomeid ja a) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Bemisia tabaci Genn. või muudest vektoritena tuntud asjakohastest kahjulikest organismidest, või b) taimede kasvukoht on asjakohase ajavahemiku vältel läbiviidud ametlike kontrollide tulemusel leitud olevat vaba kahjustajast Bemisia tabaci Genn. või muudest vektoritena tuntud asjakohastest kahjulikest organismidest, või c) taimed on läbinud asjakohase töötluse, mis on ette nähtud kahjustaja Bemisia tabaci Genn. hävitamiseks, või d) taimed pärinevad taimematerjalist (eksplantaat), mis on vaba kahjustajast Bemisia tabaci Genn. (muud kui Euroopa populatsioonid) ning millel ei ole ilmnenud asjaomaste kahjustajate põhjustatud sümptomeid; on kasvatatud in vitro steriilses keskkonnas ja steriilsetes tingimustes, milles on välistatud nakatumine kahjustajaga Bemisia tabaci Genn. (muud kui Euroopa populatsioonid), ja mida transporditakse läbipaistvates mahutites steriilsetes tingimustes. ◄
47. Liigi Helianthus annuus L. seemned.	Ametlik kinnitus, et: a) seemned on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Plasmopara halstedii (Farlow) Berl. et de Toni, või b) seemned (v.a seemned, mis on saadud liikidelt, mis on kõikide tootmispiirkonnas esinevate kahjustaja Plasmopara halstedii (Farlow) Berl. et de Toni rasside suhtes resistentsed) on läbinud asjakohase töötluse kahjustaja Plasmopara halstedii (Farlow) Berl. et de Toni vastu.
48. Liigi ►M27 Solanum lycopersicum L. ◄ seemned.	Ametlik kinnitus, et seemned on töödeldud happega ekstraheerimise meetodil või mõnel muul võrdväärsel ►M4 vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ heakskiidetud meetodil ja a) seemned on pärit piirkondadest, kus ei esine kahjustajaid Clavibacter michiganensis ssp. michiganensis (Smith) Davis et al., Xanthomonas campestris pv. vesicatoria (Doidge) Dye ja Potato spindle tuber viroid, või b) taimedel ei ole ühe täieliku vegetatsiooniperioodi jooksul kõnealuste kahjulike organismide põhjustatud haiguste sümptomeid täheldatud, või c) seemneid on esindavate proovide ja asjakohaste meetoditega ametlikult kontrollitud vähemalt kõnealuste kahjulike organismide suhtes ning leitud läbiviidud kontrollide põhjal, et seemned on vabad kõnealustest kahjulikest organismidest.
49.1. Liigi Medicago sativa L. seemned.	Ametlik kinnitus, et: a) taimede kasvukohas ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Ditylenchus dipsaci (Kühn) Filipjev sümptomeid ning esindavate proovidega tehtud laboritestidel ei ole kahjustajat Ditylenchus dipsaci (Kühn) Filipjev leitud või b) e nne eksporti on tehtud fumigatsioon. või c) seemned on läbinud kahjustaja Ditylenchus dipsaci (Kühn) Filipjev vastase asjakohase füüsikalise töötluse ja on vabad sellest kahjulikust organismist, nagu leiti representatiivse valimi kontrollimisega laboratooriumis. ◄
49.2. Liigi Medicago sativa L. seemned, mis on pärit riikidest, kus esineb kahjustajat Clavibacter michiganensis ssp. insidiosus Davis et al.	Ilma, et see piiraks IV lisa A osa I jao punktis 49.1 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on nendega kaasas ametlik tunnistus, et: a) taimekasvatusettevõttes või selle vahetuses ümbruses ei ole viimase 10 aasta jooksul esinenud kahjustajat Clavibacter michiganensis ssp. insidiosus Davis et al.; b) — taimed kuuluvad sorti, mis on tunnistatud väga vastupanuvõimeliseks kahjustaja Clavibacter michiganensis ssp. insidiosus Davis et al. suhtes, — või — taimed ei ole nende külvamisest alates alustanud veel oma neljandat täielikku vegetatsiooniperioodi ning neilt on seni saadud vaid üks seemnesaak — või — ühenduses turustatavate seemnete sertifitseerimise eeskirjade kohaselt määratletud inertse aine sisaldus ei ületa 0,1 % seemnete massist; c) taimede kasvukohas või sellega piirneva liigi Medicago sativa L. kultuuri kasvukohas ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi vältel või vajaduse korral kahe viimase täieliku vegetatsiooniperioodi vältel täheldatud kahjustaja Clavibacter michiganensis ssp. insidiosus Davis et al. sümptomeid; d) kultuuri on kasvatatud maatükil, kus selle külvamisele eelneva kolme aasta vältel ei ole liigi Medicago sativa L. kultuure kasvatatud.
50. Liigi Oryza sativa L. seemned.	Ametlik kinnitus, et: a) seemned on asjakohaste nematoloogiliste testide abil ametlikult kontrollitud ning leitud olevat vabad kahjustajast Aphelenchoides besseyi Christie, või b) seemned on läbinud asjakohase töötluse kuuma veega või mõne muu asjakohase kahjustaja Aphelenchoides besseyi Christie vastase töötluse.
51. Liigi Phaseolus L. seemned.	Ametlik kinnitus, et: a) seemned on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Xanthomonas campestris pv. phaseoli (Smith) Dye, või b) seemnete esindavaid proove on kontrollitud ning leitud need testide tulemuste põhjal olevat vabad kahjustajast Xanthomonas campestris pv. phaseoli (Smith) Dye.
52. Liigi Zea mais L. seemned.	Ametlik kinnitus, et: a) seemned on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Erwinia stewartii (Smith) Dye, või b) seemnete esindavaid proove on kontrollitud ning leitud need olevat vabad kahjustajast Erwinia stewartii (Smith) Dye.
53. Perekondade Triticum, Secale ja X Triticosecale seemned, mis on pärit Afganistanist, Indiast, Iraagist ►M9 , Iraan ◄ , Mehhikost, Nepaalist, Pakistanist ►M3 , Lõuna-Aafrika ◄ ja USAst, kus esineb kahjustajat Tilletia indica Mitra.	Ametlik kinnitus, et seemned on pärit piirkondadest, kus ei esine kahjustajat Tilletia indica Mitra. Piirkonna nimetus peab olema märgitud artiklis 7 sätestatud fütosanitaarsertifikaadile.
54. Perekondade Triticum, Secale ja X Triticosecale terad, mis on pärit Afganistanist, Indiast, Iraagist, ►M9 , Iraan ◄ Mehhikost, Nepaalist, Pakistanist ►M3 , Lõuna-Aafrika ◄ ja USAst, kus esineb kahjustajat Tilletia indica Mitra.	Ametlik kinnitus, et: i) seemned on pärit piirkondadest, kus ei esine kahjustajat Tilletia indica Mitra. Piirkonna nimetus peab olema märgitud artiklis 7 sätestatud fütosanitaarsertifikaadi lahtrisse „Päritolukoht”, või ii) taimedel ei ole nende kasvukohas viimase kolme täieliku vegetatsiooniperioodi jooksul täheldatud kahjustaja Tilletia indica Mitra sümptomeid; teradest on testideks võetud esindavaid proove nii koristuse ajal kui enne lähetamist ning testide tulemuste põhjal on leitud, et need on vabad kahjustajast Tilletia indica Mitra; vastavalt tuleb ka artiklis 7 sätestatud fütosanitaarsertifikaadi lahtrisse „Toote nimetus” märkida „kontrollitud ja vaba kahjustajast Tilletia indica Mitra”.
(1) EÜT 125, 11.7.1966, lk 2320/66. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 1999/742/EÜ (EÜT L 297, 18.11.1999, lk 39).

II jagu

ÜHENDUSEST PÄRIT TAIMED, TAIMSED SAADUSED JA MUUD TOOTED

Taimed, taimsed saadused ja muud tooted	Erinõuded
▼M12 —————
▼M28
2. Liigi Platanus L. puit, kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda.	Ametlik kinnitus, et: a) puit on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Ceratocystis platani (J. M. Walter) Engelbr. & T. C. Harr., või b) on sellel märgistus „kiln-dried”, „KD” või muu rahvusvaheliselt tunnustatud märgistus, mis vastavalt kehtivale kaubandustavale on kantud puidule või selle pakendile selle kohta, et puit on läbinud vastava kuivatusprotsessi ning et selle protsentides väljendatav niiskusesisaldus kuivaine massist on asjakohase aja ja temperatuuriga programmi tulemusel töötlemise ajal alla 20 %.
▼M12 —————
▼B
4. Liigi Pinus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.	Ametlik kinnitus, et taimede kasvukohas või selle vahetus ümbruses ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Scirrhia pini Funk et Parker sümptomeid.
5. Liikide Abies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr., Pinus L., Pseudotsuga Carr. ja Tsuga Carr. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.	Ilma, et see piiraks IV osa A osa II jao punktis 4 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et taimede kasvukohas või selle vahetus ümbruses ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Melampsora medusae Thümen sümptomeid.
6. Liigi Populus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.	Ametlik kinnitus, et taimede kasvukohas või selle vahetus ümbruses ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Melampsora medusae Thümen sümptomeid.
7. Liikide Castanea Mill. ja Quercus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.	Ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Cryphonectria parasitica (Murrill) Barr, või b) taimede kasvukohas või selle vahetus ümbruses ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Cryphonectria parasitica (Murrill) Barr sümptomeid.
▼M28
8. Liigi Platanus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned	Ametlik kinnitus, et: a) puit on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Ceratocystis platani (J. M. Walter) Engelbr. & T. C. Harr. või b) Ametlik kinnitus, et taimede kasvukohas või selle vahetus läheduses ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Ceratocystis platani (J. M. Walter) Engelbr. & T. C. Harr. sümptomeid.
▼B
9. ►M8 Liikide Amelanchier Med., Chaenomeles Lindl., Cotoneaster Ehrh., Crataegus L., Cydonia Mill., Eriobotrya Lindl., Malus Mill., Mespilus L., Photinia davidiana (Dcne.) Cardot, Pyracantha Roem., Pyrus L. ja Sorbus L. istutamiseks ettenähtud taimed., v.a seemned. ◄	Ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit piirkondadest, mis on ►M4 vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ kohaselt tunnistatud vabadeks kahjustajast Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al., või b) taimede kasvukohas või selle vahetus ümbruses on välja juuritud kõik taimed, millel on esinenud kahjustaja Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. sümptomeid.
▼M27
10. Perekondade/liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidide taimed, v.a viljad ja seemned	Ametlik kinnitus selle kohta, et: a) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajatest Spiroplasma citri Saglio et al., Phoma tracheiphila (Petri), Kanchaveli ja Gikashvili ning Citrus tristeza viirusest (Euroopa tüved), või b) taimed peavad vastama sertifitseerimissüsteemile, mille kohaselt nad on otseliinis pärit materjalist, mida on säilitatud asjakohastes tingimustes ning mis on läbinud ametliku individuaalse kontrolli vähemalt kahjustaja Citrus tristeza viiruse (Euroopa tüved) suhtes, milleks on kasutatud asjakohaseid rahvusvahelistele standarditele vastavaid teste või meetodeid, ning taimed on kasvatatud putukakindlas kasvuhoones või isoleeritud puuris ning neil ei ole täheldatud kahjustajate Spiroplasma citri Saglio et al., Phoma tracheiphila (Petri) Kanchaveli et Gikashvili ning Citrus tristeza viiruse (Euroopa tüved) sümptomeid, või c) taimed: — peavad vastama sertifitseerimissüsteemile, mille kohaselt nad on otseliinis pärit materjalist, mida on säilitatud asjakohastes tingimustes ning mis on läbinud ametliku individuaalse kontrolli vähemalt kahjustaja Citrus tristeza viiruse (Euroopa tüved) suhtes, milleks on kasutatud asjakohaseid rahvusvahelistele standarditele vastavaid teste või meetodeid, ning leitud nende testide põhjal olevat vabad Citrus tristeza viirusest (Euroopa tüved), ning on sertifitseeritud ametlike individuaalsete testide põhjal, mis on läbi viidud käesolevas taandes nimetatud meetoditega, et nad on vabad vähemalt Citrus tristeza viirusest (Euroopa tüved), — ning — on kontrollitud ning neil ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest saadik täheldatud kahjustajate Spiroplasma citri Saglio et al., Phoma tracheiphila (Petri) Kanchaveli et Gikashvili, ega Citrus tristeza viiruse (Euroopa tüved) sümptomeid.
▼M27
10.1. Perekondadesse/liikidesse Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf., ja nende hübriidid ning Casimiroa La Llave, Clausena Burm f., Vepris Comm., Zanthoxylum L. kuuluvad taimed, kuid mitte viljad ega seemned.	Ametlik kinnitus selle kohta, et taimed pärinevad piirkonnast, mille riigi taimekaitseorganisatsioon vastavalt fütosanitaarmeetmete asjakohastele rahvusvahelistele standarditele on tunnistanud vabaks kahjustajast Trioza erytreae Del Guercio.
▼B
11. Sugukondade Araceae, Marantaceae, Musaceae, Persea spp. ja Strelitziaceae juurdunud taimed juurdelisatud või kinnitunud kasvusubstraadiga.	Ametlik kinnitus, et: a) taimede kasvukohas ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud saastumist kahjustaja Radopholus similis (Cobb) Thorne, või b) vastuvõtlike taimede kasvupinnas ja juured on viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest alates läbinud ametlikud nematoloogilised testid vähemalt kahjustaja Radopholus similis (Cobb) Thorne suhtes ning on nende testide tulemuste põhjal leitud olevat vabad kõnealusest kahjulikust organismist.
12. Liikide Fragaria L., Prunus L. ja Rubus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.	Ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad asjakohastest kahjulikest organismidest, või b) taimedel ei ole nende kasvukohas viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud asjakohaste kahjulike organismide põhjustatud haiguste sümptomeid. Asjakohased kahjulikud organismid on: — liigi Fragaria L. puhul: — — Phytophthora fragariae Hickman var. fragariae, — Arabis mosaic virus, — Raspberry ringspot virus, — Strawberry crinkle virus, — Strawberry latent ringspot virus, — Strawberry mild yellow edge virus, — Tomato black ring virus, — Xanthomonas fragariae Kennedy et King; — liigi Prunus L. puhul: — — Apricot chlorotic leafroll mycoplasm, — Xanthomonas campestris pv. pruni (Smith) Dye; — liigi Prunus persica (L.) Batsch puhul: — Pseudomonas syringae pv. persicae (Prunier et al.) Young et al.; — liigi Rubus L. puhul: — — Arabis mosaic virus, — Raspberry ringspot virus, — Strawberry latent ringspot virus, — Tomato black ring virus.
13. Liikide Cydonia Mill. ja Pyrus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.	Ilma, et see piiraks IV lisa A osa II jao punktis 9 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Pear decline mycoplasm, või b) taimede kasvukohas ja selle vahetus läheduses on viimase kolme täieliku vegetatsiooniperioodi jooksul välja juuritud kõik taimed, mis on andnud põhjust kahtlusteks, et need on nakatunud kahjustajaga Pear decline mycoplasm.
14. Liigi Fragaria L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.	Ilma, et see piiraks IV lisa A osa II jao punktis 12 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Aphelenchoides besseyi Christie, või b) taimede kasvukohas ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Aphelenchoides besseyi Christie sümptomeid, või c) juhul, kui taimed on pärit koekultuurist, vastavad nad käesoleva punkti alapunkti b nõuetele või on läbinud ametliku kontrolli asjakohaste nematoloogiliste meetodite abil ning leitud olevat vabad kahjustajast Aphelenchoides besseyi Christie.
15. Liigi Malus Mill. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.	Ilma, et see piiraks IV lisa A osa II jao punktis 9 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Apple proliferation mycoplasm, või b) aa) taimedel, v.a neil, mis on seemnest kasvatatud, on: — kas sertifitseerimissüsteemi kohane ametlik sertifikaat, et need on otseliinis pärit materjalist, mida on säilitatud asjakohastes tingimustes ning mis on läbinud ametliku kontrolli vähemalt kahjustaja Apple proliferation mycoplasm suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatoreid või samaväärseid meetodeid, ning on selle kontrolli käigus leitud olevat vaba kõnealusest kahjulikust organismist, — või — need on otseliinis pärit materjalist, mida on säilitatud asjakohastes tingimustes ning mis on läbinud ametliku kontrolli vähemalt kahjustaja Apple proliferation mycoplasm suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatoreid või samaväärseid meetodeid, ning on selle kontrolli käigus leitud olevat vaba kõnealusest kahjulikust organismist; bb) taimede kasvukohas või selle vahetus läheduses ei ole kolme viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Apple proliferation mycoplasm põhjustatud haiguste sümptomeid.
16. Liigi Prunus L. järgmiste alamliikide istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus esineb kahjustajat Plum pox virus: — Prunus amygdalus Batsch, — Prunus armeniaca L., — Prunus blireiana Andre, — Prunus brigantina Vill., — Prunus cerasifera Ehrh., — Prunus cistena Hansen, — Prunus curdica Fenzl et Fritsch., — Prunus domestica ssp. domestica L., — Prunus domestica ssp. insititia (L.) C. K. Schneid, — Prunus domestica ssp. italica (Borkh.) Hegi., — Prunus glandulosa Thunb., — Prunus holosericea Batal., — Prunus hortulana Bailey, — Prunus japonica Thunb., — Prunus mandshurica (Maxim.) Koehne, — Prunus maritima Marsh., — Prunus mume Sieb et Zucc., — Prunus nigra Ait., — Prunus persica (L.) Batsch, — Prunus salicina L., — Prunus sibirica L., — Prunus simonii Carr., — Prunus spinosa L., — Prunus tomentosa Thunb., — Prunus triloba Lindl.	Ilma, et see piiraks IV lisa A osa II jao punktis 12 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Plum pox virus, või b) aa) taimedel, v.a neil, mis on seemnest kasvatatud, on: — kas sertifitseerimissüsteemi kohane ametlik sertifikaat, et need on otseliinis pärit materjalist, mida on säilitatud asjakohastes tingimustes ning mis on läbinud ametliku kontrolli vähemalt kahjustaja Plum pox virus suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatoreid või samaväärseid meetodeid ning on selle kontrolli käigus leitud olevat vabad kõnealusest kahjulikust organismist, — või — need on otseliinis pärit asjakohastes tingimustes säilitatud materjalist ning on kolme viimase täieliku vegetatsiooniperioodi jooksul vähemalt üks kord läbinud ametliku kontrolli vähemalt kahjustaja Plum pox virus suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatoreid või samavääraseid meetodeid ning on selle kontrolli käigus leitud olevat vabad kõnealusest kahjulikust organismist, bb) taimede kasvukohas või selle vahetus läheduses kasvavatel vastuvõtlikel taimedel ei ole kolme viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Plum pox virus poolt põhjustatud haiguste sümptomeid; cc) taimede kasvukohas on juuritud välja kõik taimed, millel on täheldatud muude viiruste või viiruselaadsete patogeenide põhjustatud haiguste sümptomeid.
17. Liigi Vitis L. taimed, v.a viljad ja seemned.	Ametlik kinnitus, et emataimedel ei ole nende kasvukohas kahe viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustajate Grapevine Flavescence dorée MLO ja Xylophilus ampelinus (Panagopoulos) Willems et al. sümptomeid.
▼M27
18.1. Liigi Solanum tuberosum L. mahapanekuks ettenähtud mugulad	Ametlik kinnitus selle kohta, et: a) liidu sätted võitluseks kahjustaja Synchytrium endobioticum (Schilbersky) Percival vastu on täidetud ning b) mugulad on pärit kas piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al., või on liidu sätted võitluseks kahjustaja Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al. vastu täidetud, ning d) aa) mugulad on pärit piirkondadest, kus teadaolevalt ei esine kahjustajat Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. või bb) piirkondades, kus kahjustajat Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. esineb, on mugulad pärit kasvukohtadest, mis on vabad kahjustajast Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. või mida käsitatakse vabana pärast asjakohase, kahjustaja Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. hävitamiseks ettenähtud protseduuri läbiviimist, ning e) mugulad on pärit kas piirkondadest, kus kahjustajaid Meloidogyne chitwoodi Golden et al. (kõik populatsioonid) ega Meloidogyne fallax Karssen ei esine, või kui mugulad on pärit piirkondadest, kus kahjustajaid Meloidogyne chitwoodi Golden et al. (kõik populatsioonid) või Meloidogyne fallax Karssen esineb, siis: — kas mugulate kasvukoht on peremeeskultuuri aastavaatluse põhjal või peremeestaimede asjakohasel ajal teostatud visuaalse välise kontrolli teel ning kasvukohal saagikoristuse järel lõigatud mugulate uurimisel leitud olevat vaba kahjustajatest Meloidogyne chitwoodi Golden et al. (kõik populatsioonid) ja Meloidogyne fallax Karssen, või — saagikoristuse järel on mugulatest võetud juhuproove ja kontrollitud sümptomite tekkimist kas asjakohase sümptomeid tekitava meetodi või laboritestidega, ning ühtlasi ka välise visuaalse kontrolli ja mugulate lõikamisega asjakohastel aegadel, kuid kindlasti kõikidel juhtudel pakendite või mahutite sulgemise ajal enne müügile saatmist vastavalt nõukogu direktiivi 66/403/EMÜ sätetele sulgemise kohta, ning kahjustajate Meloidogyne chitwoodi Golden et al. (kõik populatsioonid) ega Meloidogyne fallax Karssen sümptomeid ei ole leitud.
▼M27
18.1.1. Liigi Solanum tuberosum L. mahapanekuks ettenähtud mugulad, v.a sellised, mis pannakse maha vastavalt nõukogu direktiivi 2007/33/EÜ artikli 4 lõike 4 punktile b.	Ilma, et see piiraks IV lisa A osa II jao punktis 18.1 nimetatud mahapandavaid mugulaid käsitlevate nõuete kohaldamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus selle kohta, et liidu sätted, millega võideldakse kahjustajate Globodera pallida (Stone) Behrens ja Globodera rostochiensis (Wollenweber) Behrens vastu, on täidetud.
▼B
18.2. Liigi Solanum tuberosum L. mahapanekuks ettenähtud mugulad, v.a nende sortide mugulad, mis on ühes või mitmes liikmesriigis ametlikult heaks kiidetud vastavalt nõukogu 29. septembri 1970. aasta direktiivile 70/457/EMÜ ühise põllumajandustaimesortide kataloogi kohta. (1)	Ilma, et see piiraks IV lisa A osa II jao punktis 18.1 nimetatud mugulate suhtes kohaldatavate erinõuete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et mugulad: — kuuluvad parandatud sordivalikusse, mille kohta mugulatega kaasas olevasse dokumenti tehakse asjakohasel viisil märge, — on kasvatatud ühenduses, — ja — on otseliinis pärit asjakohastes tingimustes säilitatud aretusmaterjalist, on läbinud ühenduses ametliku karantiinikontrolli ja on leitud olevat vaba kahjulikest organismidest.
18.3. Liigi Solanum L. võsundeid või mugulaid moodustavate liikide või nende hübriidide istutamiseks ettenähtud taimed, v.a IV lisa A osa II jao punktides 18.1 või 18.2 nimetatud liigi Solanum tuberosum L. mugulad ning v.a kultuuride säilitusmaterjal, mida hoitakse geenipankades või geneetilistes kollektsioonides.	a) Taimi on hoitud karantiini tingimustes ning on leitud karantiinikontrolli abil need olevat vabad kahjulikest organismidest; b) punktis a osutatud karantiinikontroll: aa) on asjaomase liikmesriigi ametliku taimekaitseorganisatsiooni järelevalve all ning selle viivad läbi nimetatud organisatsiooni või mõne muu ametlikult heakskiidetud asutuse teadusalase väljaõppe saanud töötajad; bb) viiakse läbi kohas, mis on varustatud asjakohaste seadmetega, et isoleerida kahjulikud organismid ning hoolitseda indikaatorite eest viisil, mis välistab kahjulike organismide leviku ohu; cc) viiakse läbi iga materjaliühikuga: — kindlate ajavahemike järel toimuvate visuaalsete kontrollide abil, võttes arvesse materjali liiki ja selle arengustaadiumi kontrolliprogrammi jooksul, vähemalt ühe täieliku vegetatsiooniperioodi vältel kõigi kahjulike organismide tekitatud sümptomite suhtes, — kontrollide abil, mis on kooskõlas komiteele esitatud asjakohaste, artiklis 18 osutatud meetoditega: — — kõikide kartulite puhul vähemalt järgmiste kahjulike organismide suhtes: — — Andean potato latent virus, — Arracacha virus B. oca strain, — Potato black ringspot virus, — Potato spindle tuber viroid, — Potato virus T, — Andean potato mottle virus, — common potato viruses A, M, S, V, X ja Y (sealhulgas Yo , Yn ja Yc ) ja Potato leaf roll virus, — Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al., — ►M27 Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. ◄ , — hariliku kartuliseemne puhul vähemalt kõikide eespool nimetatud viiruste ja viroidide suhtes; dd) asjakohase kontrolliga kõikide visuaalse vaatluse käigus täheldatud sümptomite suhtes, et identifitseerida neid sümptomeid põhjustavad kahjulikud organismid; c) kõik materjalid, mis punktis b määratletud kontrolli käigus ei tunnistatud vabaks punktis b määratletud kahjulikest organismidest, hävitatakse viivitamata või viiakse läbi protseduurid kahjuliku organismi/kahjulike organismide hävitamiseks; d) kõik organisatsioonid või uurimiskeskused, kelle valduses on kõnealust materjali, teatavad sellest oma liikmesriigi taimekaitseteenistusele.
18.4. Liigi Solanum L. võsundeid või mugulaid moodustavate liikide või nende hübriidide istutamiseks ettenähtud taimed, mida hoitakse geenipankades või geneetilistes kollektsioonides.	Kõik organisatsioonid või uurimiskeskused, kelle valduses on kõnealust materjali, teatavad sellest oma liikmesriigi taimekaitseteenistusele.
▼M27
18.5. Liigi Solanum tuberosum L. mugulad, v.a IV lisa A osa II jao punktides 18.1, 18.1.1, 18.2, 18.3 või 18.4 nimetatud mugulad	Pakendile või, juhul kui kartuleid veetakse lahtiselt, kartuleid transportivale veokile märgitakse registreerimisnumber, millega tõendatakse, et kartulid on kasvatanud ametlikult registreeritud tootja või need on pärit ametlikult registreeritud ühisest ladustamis- või lähetuskeskusest, mis asub tootmispiirkonnas, ning mugulad on vabad kahjustajast Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. ning on järgitud: a) liidu sätteid võitluseks kahjustajaga Synchytrium endobioticum (Schilbersky) Percival ning b) vajaduse korral ka liidu sätteid võitluseks kahjustajaga Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al. ning c) liidu sätteid võitluseks kahjustajatega Globodera pallida (Stone) Behrens ja Globodera rostochiensis (Wollenweber) Behrens.
▼B
18.6. Sugukonna Solanaceae istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned ja IV lisa A osa II jao punktis 18.4 või 18.5 nimetatud taimed.	Ilma, et see piiraks IV lisa A osa II jao punktides 18.1, 18.2 ja 18.3 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Potato stolbur mycoplasm, või b) taimedel ei ole nende kasvukohas viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Potato stolbur mycoplasm sümptomeid.
▼M27
18.6.1. Perekondade/liikide Capsicum spp., Solanum lycopersicum L. ja Solanum melongena L. istutamiseks ettenähtud juurtega taimed, v.a taimed, mis istutatakse vastavalt nõukogu direktiivi 2007/33/EÜ artikli 4 lõike 4 punktile a	Ilma, et see piiraks IV lisa A osa II jao punktis 18.6 nimetatud taimi käsitlevate nõuete kohaldamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus selle kohta, et liidu sätted, millega võideldakse kahjustajate Globodera pallida (Stone) Behrens ja Globodera rostochiensis (Wollenweber) Behrens vastu, on täidetud.
▼M27
18.7. Perekondade/liikide Capsicum annuum L., Solanum lycopersicum L., Musa L., Nicotiana L., ja Solanum melongena L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned	Ilma, et see piiraks IV lisa A osa II jao punktis 18.6 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus selle kohta, et: a) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al., või b) taimedel ei ole nende kasvukohas alates viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. sümptomeid.
▼B
19. Liigi Humulus lupulus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.	Ametlik kinnitus, et humalal ei ole selle kasvukohas viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustajate Verticillium albo-atrum Reinke et Berthold ja Verticillium dahliae Klebahn sümptomeid.
▼M21
19.1. Palmiliste sugukonna perekondadesse Brahea Mart., Butia Becc., Chamaerops L., Jubaea Kunth, Livistona R. Br., Phoenix L., Sabal Adans., Syagrus Mart., Trachycarpus H. Wendl., Trithrinax Mart., Washingtonia Raf. kuuluvad taimed, mille tüve alumise osa läbimõõt on üle 5 cm ja mis on ette nähtud istutamiseks	Ametlik kinnitus selle kohta, et: a) taimed on kogu oma eluaja kasvanud piirkonnas, mille riigi taimekaitseorganisatsioon on fütosanitaarmeetmete asjaomaste rahvusvaheliste standardite kohaselt tunnistanud vabaks Paysandisia archon’ist (Burmeister), või b) taimed on vähemalt kaks aastat enne nende väljaviimist kasvanud tootmiskohas: — mille on registreerinud ja mida kontrollib päritoluliikmesriigi vastutav ametlik organ ja — kus taimi hoiti füüsiliselt Paysandisia archon’i (Burmeister) sissetoomise eest täielikult kaitstud kohas või kus kasutati vastavaid ennetavaid tõrjevahendeid ja — kus kolm korda aastas nõuetekohasel ajal ja vahetult enne eksporti toimuvate ametlike kontrollide käigus ei täheldatud mingeid märke Paysandisia archon’i (Burmeister) leidumisest
▼M27
20. Perekondadesse Dendranthema (DC.) Des Moul., Dianthus L. ja Pelargonium l'Hérit. ex Ait. kuuluvad istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.	Ametlik kinnitus selle kohta, et: aa) taimed pärinevad piirkonnast, mille riigi taimekaitseorganisatsioon vastavalt fütosanitaarmeetmete asjakohastele rahvusvahelistele standarditele on tunnistanud vabaks kahjustajatest Helicoverpa armigera (Hübner) ja Spodoptera littoralis (Boisd.), või a) taimedel ei ole nende kasvatuskohas täheldatud kahjustajate Helicoverpa armigera (Hübner) ega Spodoptera littoralis (Boisd.) sümptomeid alates viimase täieliku vegetatsioonitsükli algusest, või b) taimed on läbinud asjakohase töötluse, mis kaitseb neid nimetatud organismide eest.
▼B
21.1. Liigi Dendranthema (DC.) Des Moul. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.	Ilma, et see piiraks IV lisa A osa II jao punktis 20 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) need on mitte enam kui kolmanda põlvkonna taimed, mis on saadud viroloogiliste testide põhjal kahjustajast Chrysanthemum stunt viroid vabaks tunnistatud materjalist, või need on otseliinis pärit materjalist, mille vähemalt 10 % esindavad proovid on õitsemise ajal läbiviidud ametliku kontrolli käigus tunnistatud vabaks kahjustajast Chrysanthemum stunt viroid, b) taimed või pistikud: — on pärit ettevõtetest, mida on lähetamisele eelnenud kolme kuu jooksul vähemalt kord kuus ametlikult kontrollitud ning selle aja jooksul ei ole täheldatud kahjustaja Puccinia horiana Hennings sümptomeid, samuti ei ole täheldatud kahjustaja Puccinia horiana Hennings sümptomeid kolme turustamisele eelnenud kuu vältel nende kasvukoha vahetus läheduses, — või — partii on läbinud asjakohase töötluse kahjustaja Puccinia horiana Hennings suhtes; c) juurdumata pistikute puhul ei ole täheldatud kahjustaja Didymella ligulicola (Baker, Dimock et Davis) v. Arx sümptomeid ei pistikutel ega taimedel, millelt pistikud pärit on, või juurdunud pistikute puhul ei ole kahjustaja Didymella ligulicola (Baker, Dimoc et Davis) v. Arx sümptomeid täheldatud ei pistikutel ega juurutuspeenras.
21.2. Liigi Dianthus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.	Ilma, et see piiraks IV lisa A osa II jao punktis 20 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: — taimed on otseliinis pärit emataimedelt, mis on vähemalt kord kahe eelnenud aasta jooksul läbiviidud ametlikult heakskiidetud kontrollide põhjal tunnistatud vabaks kahjustajatest Erwinia chrysanthemi pv. dianthicola (Hellmers) Dickey, Pseudomonas caryophylli (Burkholder) Starr et Burkholder ja Phialophora cinerescens (Wollenw.) Van Beyma, — taimedel ei ole täheldatud eespool nimetatud kahjulike organismide sümptomeid.
22. Liikide Tulipa L. ja Narcissus L. sibulad, v.a need, mille pakendi või millegi muu põhjal on võimalik järeldada, et need on ette nähtud tarnimiseks lõpptarbijale, kes ei tegele lõikelillede tootmisega müügiks.	Ametlik kinnitus, et taimedel ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Ditylenchus dipsaci (Kühn) Filipjev sümptomeid.
▼M3
23. Istutamiseks ettenähtud rohttaimed, v.a: — sibulad, — mugulsibulad, — Gramineae sugukonna taimed, — risoomid, — seemned, — mugulad.	Ilma et see piiraks nõuete kohaldamist IV lisa A osa II jao punktides 20, 21.1, või 21.2 osutatud taimede suhtes, ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit alalt, mis on teadaolevalt vaba kahjulikest organismidest Liriomyza huidobrensis (Blanchard) ja Liriomyza trifolii(Burgess), või b) taimede kasvukohas ei ole kolme koristusele eelnenud kuu jooksul vähemalt kord kuus läbiviidud ametlikel kontrollidel leitud märke kahjulikest organismidest Liriomyza huidobrensis (Blanchard) ja Liriomyza trifolii (Burgess), või c) vahetult enne turustamist on taimi ametlikult kontrollitud ja need on leitud olevat vabad kahjulikest organismidest Liriomyza huidobrensis (Blanchard) ja Liriomyza trifolii (Burgess) ning need on läbinud asjakohase töötluse kahjulike organismide Liriomyza huidobrensis (Blanchard) ja Liriomyza trifolii (Burgess) vastu, või d) taimed pärinevad taimematerjalist (eksplantaat), mis on vaba kahjustajatest Liriomyza huidobrensis (Blanchard) ja Liriomyza trifolii (Burgess); on kasvatatud in vitro steriilses keskkonnas ja steriilsetes tingimustes, milles on välistatud nakatumine kahjustajatega Liriomyza huidobrensis (Blanchard) või Liriomyza trifolii (Burgess); ja mida transporditakse läbipaistvates mahutites steriilsetes tingimustes. ◄
▼M27
24. Avamaal kasvanud, istutatud või istutamiseks ettenähtud, juurtega taimed.	Esitatakse tõendid, et kasvatamiskoht on teadaolevalt tunnistatud vabaks kahjustajatest Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al. ning Synchytrium endobioticum (Schilbersky) Percival.
▼M27
24.1. Perekondadesse/liikidesse Allium porrum L., Asparagus officinalis L., Beta vulgaris L., Brassica spp. ja Fragaria L. kuuluvad avamaal kasvanud, istutamiseks ettenähtud, juurtega taimed ning perekondadesse/liikidesse Allium ascalonicum L., Allium cepa L., Dahlia spp., Gladiolus Tourn. ex L., Hyacinthus spp., Iris spp., Lilium spp., Narcissus L. ja Tulipa L. kuuluvate avamaal kasvanud taimede sibulad, mugulad ja risoomid, v.a need taimed, sibulad, mugulad ja risoomid, mis on vastavalt nõukogu direktiivi 2007/33/EÜ artikli 4 lõike 4 punktile a või c ette nähtud istutamiseks või mahapanemiseks	Ilma, et see piiraks IV lisa A osa II jao punktis 24 nimetatud taimi käsitlevate nõuete kohaldamist, on nendega kaasas tõendid selle kohta, et liidu sätted, millega võideldakse kahjustajate Globodera pallida (Stone) Behrens ja Globodera rostochiensis (Wollenweber) Behrens vastu, on täidetud.
▼B
25. Liigi Beta vulgaris L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.	Ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Beet leaf curl virus, või b) taimede kasvukohas ei ole kahjustajat Beet leaf curl virus esinenud ning taimede kasvukohas või selle vahetus läheduses ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Beet leaf curl virus sümptomeid.
26. Liigi Helianthus annuus L. seemned.	Ametlik kinnitus, et: a) seemned on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Plasmopara halstedii (Farlow) Berl. et de Toni, või b) seemned (v.a seemned, mis on saadud liikidelt, mis on kindlad kõikide tootmispiirkonnas esinevate kahjustaja Plasmopara halstedii (Farlow) Berl. et de Toni rasside suhtes) on läbinud asjakohase töötluse kahjustajaPlasmopara halstedii (Farlow) Berl. et de Toni suhtes.
26.1. Liigi ►M27 Solanum lycopersicum L. ◄ istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.	Ilma, et see piiraks IV lisa A osa II jao punktides 18.6 ja 23 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Tomato yellow leaf curl virus, või b) taimedel ei ole täheldatud kahjustaja Tomato yellow leaf curl virus sümptomeid ja aa) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Bemisia tabaci Genn., või bb) taimed on ekspordile eelnenud kolme viimase kuu jooksul vähemalt kord kuus läbiviidud ametlike kontrollide käigus leitud olevat vabad kahjustajast Bemisia tabaci Genn. või c) taimede kasvukohas ei ole täheldatud kahjustaja Tomato yellow leaf curl virus sümptomeid ning seal on läbi viidud asjakohane töötlus ja kehtestatud jälgimisrežiim, et tagada kasvukoha jäämine vabaks kahjustajast Bemisia tabaci Genn.
27. Liigi ►M27 Solanum lycopersicum L. ◄ seemned.	Ametlik kinnitus, et seemned on saadud happega abstraheerimise meetodil või mõnel muul võrdväärsel, ►M4 vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ heakskiidetud meetodil ja a) seemned on pärit piirkondadest, kus ei esine kahjustajaid Clavibacter michiganensis ssp. michiganensis (Smith) Davis et al. või Xanthomonas campestris pv. vesicatoria (Doidge) Dye, või b) taimedel ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi jooksul kõnealuste kahjulike organismide põhjustatud haiguste sümptomeid täheldatud või c) seemneid on esindavate proovide ja asjakohaste meetoditega ametlikult kontrollitud vähemalt kõnealuste kahjulike organismide suhtes ning leitud läbiviidud testide põhjal, et seemned on kõnealustest kahjulikest organismidest vabad.
28.1. Liigi Medicago sativa L. seemned.	Ametlik kinnitus, et: a) taimede kasvukohas ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Ditylenchus dipsaci (Kühn) Filipjev sümptomeid ning esindavate proovidega tehtud laboritestidel ei ole kahjustajat Ditylenchus dipsaci (Kühn) Filipjev leitud või b) enne turustamist on läbi viidud fumigatsioon. või c) seemned on läbinud kahjustaja Ditylenchus dipsaci (Kühn) Filipjev vastase asjakohase füüsikalise töötluse ja on vabad sellest kahjulikust organismist, nagu leiti representatiivse valimi kontrollimisega laboratooriumis. ◄
28.2. Liigi Medicago sativa L. seemned.	Ilma, et see piiraks IV lisa A osa II jao punktis 28.1 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on nendega kaasas ametlik tunnistus, et: a) seemned on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Clavibacter michiganensis ssp. insidiosus Davis et al. või b) — taimekasvatusettevõttes või selle vahetuses ümbruses ei ole viimase 10 aasta jooksul esinenud kahjustajat Clavibacter michiganensis ssp. insidiosus Davis et al. — ja — — taimed kuuluvad sorti, mis on tunnistatud väga vastupanuvõimeliseks kahjustaja Clavibacter michiganensis ssp. insidiosus Davis et al. suhtes, — või — taimed ei ole nende külvamisest alates alustanud veel oma neljandat täielikku vegetatsiooniperioodi ning neilt on seni saadud vaid üks seemnesaak, — või — ühenduses turustatavate seemnete sertifitseerimise eeskirjade kohaselt määratletud inertse aine sisaldus ei ületa 0,1 % seemnete massist; — taimede kasvukohas või sellega piirnevas liigi Medicago sativa L. kasvukohas ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi vältel või vajaduse korral kahe viimase täieliku vegetatsiooniperioodi vältel täheldatud kahjustaja Clavibacter michiganensis ssp. insidiosus Davis et al. sümptomeid; — taimed on kasvatatud maatükil, kus nende külvamisele eelneva kolme aasta vältel ei ole kasvatatud liigi Medicago sativa L. taimi.
29. Liigi Phaseolus L. seemned.	Ametlik kinnitus, et: a) seemned on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Xanthomonas campestris pv. phaseoli (Smith) Dye, või b) seemnete esindavaid proove on kontrollitud ning leitud need testide tulemuste põhjal olevat vabad kahjustajast Xanthomonas campestris pv. phaseoli (Smith) Dye.
30.1. Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidide viljad.	Pakendil peab olema asjakohane märge viljade päritolu kohta.
(1) EÜT L 225, 12.10.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 98/96/EÜ (EÜT L 25, 1.2.1999, lk 27).

B OSA

ERINÕUDED, MILLE KÕIK LIIKMESRIIGID SÄTESTAVAD TAIMEDE, TAIMSETE SAADUSTE JA MUUDE TOODETE SISSETOOMISEKS TEATAVATELE KAITSTAVATELE ALADELE JA VEDAMISEKS NENDEL ALADEL

Taimed, taimsed saadused ja muud tooted	Erinõuded	Kaitstav(ad) ala(d)
1. Okaspuude (Coniferales) puit.	Ilma, et see piiraks ►M22 IV lisa A osa I jao punktides 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5, 1.6 ja 1.7 ◄ loetletud puidu suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on vajaduse korral: a) puit kooritud või b) puiduga kaasas ametlik kinnitus, et see on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Dendroctonus micans Kugelan, või c) puidul märgistus „Kiln-dried”, „KD” või muu rahvusvaheliselt tunnustatud märgistus, mis vastavalt kehtivale kaubandustavale on kantud puidule või selle pakendile selle kohta, et puit on läbinud vastava kuivatusprotsessi ja selle protsentides väljendatav niiskusesisaldus kuivaine massist on asjakohase aja ja temperatuuriga programmi tulemusel töötlemise ajal alla 20 %.	►M14 EL, IRL, UK (Põhja-Iirimaa, Mani ja Jersey saared) ◄
2. Okaspuude (Coniferales) puit.	Ilma, et see piiraks vajaduse korral ►M22 IV lisa A osa I jao punktides 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5, 1.6 ja 1.7 ◄ ning IV lisa B osa punktis 1 loetletud puidu suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist: a) on puit kooritud, või b) on puiduga kaasas ametlik kinnitus, et see on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Ips duplicatus Sahlberg, või c) on sellel märgistus „Kiln-dried”, „KD” või muu rahvusvaheliselt tunnustatud märgistus, mis vastavalt kehtivale kaubandustavale on kantud puidule või selle pakendile selle kohta, et puit on läbinud vastava kuivatusprotsessi ja selle protsentides väljendatav niiskusesisaldus kuivaine massist on asjakohase aja ja temperatuuriga programmi tulemusel töötlemise ajal alla 20 %.	EL, IRL, UK
3. Okaspuude (Coniferales) puit.	Ilma, et see piiraks vajaduse korral ►M22 IV lisa A osa I jao punktides 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5, 1.6 ja 1.7 ◄ ning IV lisa B osa punktides 1 ja 2 nimetatud puidu suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist: a) on puit kooritud, või b) on puiduga kaasas ametlik kinnitus, et see on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Ips typographus Heer, või c) on sellel märgistus „Kiln-dried”, „KD” või muu rahvusvaheliselt tunnustatud märgistus, mis vastavalt kehtivale kaubandustavale on kantud puidule või selle pakendile selle kohta, et puit on läbinud vastava kuivatusprotsessi ja selle protsentides väljendatav niiskusesisaldus kuivaine massist on asjakohase aja ja temperatuuriga programmi tulemusel töötlemise ajal alla 20 %.	IRL, UK
4. Okaspuude (Coniferales) puit.	Ilma, et see piiraks vajaduse korral ►M22 IV lisa A osa I jao punktides 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5, 1.6 ja 1.7 ◄ ning IV lisa B osa punktides 1, 2 ja 3 nimetatud puidu suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist: a) on puit kooritud, või b) on puiduga kaasas ametlik kinnitus, et see on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Ips aminitus Eichhof, või c) on sellel märgistus „Kiln-dried”, „KD” või muu rahvusvaheliselt tunnustatud märgistus, mis vastavalt kehtivale kaubandustavale on kantud puidule või selle pakendile selle kohta, et puit on läbinud vastava kuivatusprotsessi ja selle protsentides väljendatav niiskusesisaldus kuivaine massist on asjakohase aja ja temperatuuriga programmi tulemusel töötlemise ajal alla 20 %.	►M27 EL, IRL, UK ◄
5. Okaspuude (Coniferales) puit.	Ilma, et see piiraks vajaduse korral ►M22 IV lisa A osa I jao punktides 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5, 1.6 ja 1.7 ◄ ning IV lisa B osa punktides 1, 2, 3 ja 4 nimetatud puidu suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist: a) on puit kooritud, või b) on puiduga kaasas ametlik kinnitus, et see on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Ips cembrae Heer, või c) on sellel märgistus „Kiln-dried”, „KD” või muu rahvusvaheliselt tunnustatud märgistus, mis vastavalt kehtivale kaubandustavale on kantud puidule või selle pakendile selle kohta, et puit on läbinud vastava kuivatusprotsessi ja selle protsentides väljendatav niiskusesisaldus kuivaine massist on asjakohase aja ja temperatuuriga programmi tulemusel töötlemise ajal alla 20 %.	EL, IRL, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar)
6. Okaspuude (Coniferales) puit.	Ilma, et see piiraks vajaduse korral ►M22 IV lisa A osa I jao punktides 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5, 1.6 ja 1.7 ◄ ning IV lisa B osa punktides 1, 2, 3, 4 ja 5 nimetatud puidu suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist: a) on puit kooritud, või b) on puiduga kaasas ametlik kinnitus, et see on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Ips sextendatus Börner, või c) on sellel märgistus „Kiln-dried”, „KD” või muu rahvusvaheliselt tunnustatud märgistus, mis vastavalt kehtivale kaubandustavale on kantud puidule või selle pakendile selle kohta, et puit on läbinud vastava kuivatusprotsessi ja selle protsentides väljendatav niiskusesisaldus kuivaine massist on asjakohase aja ja temperatuuriga programmi tulemusel töötlemise ajal alla 20 %.	►A1 CY, ◄ IRL, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar)
▼M1 —————
▼M2 —————
▼M12
6.3. Liigi Castanea Mill. puit.	a) Puit peab olema kooreta, või b) ametlik kinnitus, et puit: i) on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Cryphonectria parasitica (Murrill.) Barr. või ii) tootmise ajal asjakohase aja jooksul ja asjakohasel temperatuuril kuivatis kuivatatud kuni niiskusesisalduseni 20 % kuivaine massist. Selle tõenduseks pannakse puidule või asjakohasele pakendile märge „Kiln-dried”, „KD” või muu rahvusvaheliselt tuntud märge.	►M27 CZ, IRL, S, UK ◄
▼M28
6.4. Euroopa Liidust, Armeeniast, Šveitsist või USAst pärit liigi Platanus L. puit, kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslik kumer pind.	Ilma et see piiraks IV lisa A osa I jao punktis 5 ja punktis 7.1.2 ning IV lisa A osa II jao punktis 2 loetletud puidu puhul kohaldatavate sätete kohaldamist, vajaduse korral ametlik kinnitus selle kohta, et: a) puit on pärit fütosanitaarmeetmete rahvusvaheliste standardite kohaselt asutatud piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Ceratocystis platani (J. M. Walter) Engelbr.& T. C. Harr., või b) on sellel märgistus „kiln-dried”, „KD” või muu rahvusvaheliselt tunnustatud märgistus, mis vastavalt kehtivale kaubandustavale on kantud puidule või selle pakendile selle kohta, et puit on läbinud vastava kuivatusprotsessi ja selle protsentides väljendatav niiskusesisaldus kuivaine massist on asjakohase aja ja temperatuuriga programmi tulemusel töötlemise ajal alla 20 %, või c) puit on pärit kaitstud alalt, mis on loetletud parempoolses veerus	UK
▼B
7. Liikide Abies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr., Pinus L. ja Pseudotsuga Carr. üle 3 m pikkused taimed, v.a viljad ja seemned.	Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 1, IV lisa A osa I jao punktides 8.1, 8.2, 9 ja 10 ning IV lisa A osa II jao punktides 4 ja 5 loetletud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on taimedega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et nende kasvukoht on vaba kahjustajast Dendroctonus micans Kugelan.	►M14 EL, IRL, UK (Põhja-Iirimaa, Mani ja Jersey saared) ◄
8. Liikide Abies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr. ja Pinus L. üle 3 m pikkused taimed, v.a viljad ja seemned.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktis 1, IV lisa A osa I jao punktides 8.1, 8.2, 9 ja 10, IV lisa A osa II jao punktides 4 ja 5 ning IV lisa B osa punktis 7 loetletud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on taimedega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et nende kasvukoht on vaba kahjustajastIps duplicatus Sahlberg.	EL, IRL, UK
9. Liikide Abies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr., Pinus L. ja Pseudotsuga Carr. üle 3 m pikkused taimed, v.a viljad ja seemned.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktis 1, IV lisa A osa I jao punktides 8.1, 8.2, 9 ja 10, IV lisa A osa II jao punktides 4 ja 5 ning IV lisa B osa punktides 7 ja 8 loetletud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on taimedega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et nende kasvukoht on vaba kahjustajast Ips typographus Heer.	IRL, UK
10. Liikide Abies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr. ja Pinus L. üle 3 m pikkused taimed, v.a viljad ja seemned.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktis 1, IV lisa A osa I jao punktides 8.1, 8.2, 9 ja 10, IV lisa A osa II jao punktides 4 ja 5 ning IV lisa B osa punktides 7, 8 ja 9 loetletud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on taimedega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et nende kasvukoht on vaba kahjustajast Ips amitinus Eichhof.	►M27 EL, IRL, UK ◄
11. Liikide Abies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr., Pinus L. ja Pseudotsuga Carr. üle 3 m pikkused taimed, v.a viljad ja seemned.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktis 1, IV lisa A osa I jao punktides 8.1, 8.2, 9 ja 10, IV lisa A osa II jao punktides 4 ja 5 ning IV lisa B osa punktides 7, 8, 9 ja 10 loetletud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on taimedega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et nende kasvukoht on vaba kahjustajast Ips cembrae Heer.	EL, IRL, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar)
12. Liikide Abies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr. ja Pinus L. üle 3 m pikkused taimed, v.a viljad ja seemned.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktis 1, IV lisa A osa I jao punktides 8.1, 8.2, 9 ja 10, IV lisa A osa II jao punktides 4 ja 5 ning IV lisa B osa punktides 7, 8, 9, 10 ja 11 loetletud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on taimedega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et nende kasvukoht on vaba kahjustajast Ips sextendatus Börner.	►A1 CY, ◄ IRL, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar)
▼M28
12.1. Liigi Platanus L. Euroopa Liidust, Armeeniast, Šveitsist või USAst pärit ja istutamiseks ette nähtud taimed, v.a seemned.	Ilma et see piiraks IV lisa A osa I jao punktis 12 ja IV lisa A osa II jao punktis 8 loetletud taimede puhul kohaldatavate sätete kohaldamist, vajaduse korral ametlik kinnitus selle kohta, et: a) taimed on kogu kasvuaja jooksul kasvatatud fütosanitaarmeetmete rahvusvaheliste standardite kohaselt asutatud piirkondades, mis on vabad kahjustajast Ceratocystis platani (J. M. Walter) Engelbr.& T. C. Harr., või b) taimi on kogu kasvuaja jooksul kasvatatud kaitstaval alal, mis on loetletud parempoolses veerus.	UK
▼M1 —————
▼B
14.1. Okaspuude (Coniferales) eraldatud koor.	►M12 Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktis 4 nimetatud koore suhtes kohaldatavate keeldude rakendamist, ◄ On saadetisega kaasas ametlik kinnitus, et saadetis: a) on läbinud fumigatsiooni või mõne muu asjakohase kooreüraskite vastase töötluse või b) on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Dendroctonus micans Kugelan.	►M14 EL, IRL, UK (Põhja-Iirimaa, Mani ja Jersey saared) ◄
14.2. Okaspuude (Coniferales) eraldatud koor.	Ilma, et see piiraks ►M12 III lisa A osa punktis 4 ning ◄ IV lisa B osa punktis 14.1 nimetatud koore suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on saadetisega kaasas ametlik kinnitus, et saadetis: a) on läbinud fumigatsiooni või mõne muu asjakohase kooreüraskite vastase töötluse või b) on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Ips amitinus Eichhof.	►M27 EL, IRL, UK ◄
14.3. Okaspuude (Coniferales) eraldatud koor.	Ilma, et see piiraks ►M12 III lisa A osa punktis 4 ning ◄ IV lisa B osa punktides 14.1 ja 14.2 nimetatud koore suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on saadetisega kaasas ametlik kinnitus, et saadetis: a) on läbinud fumigatsiooni või mõne muu asjakohase kooreüraskite vastase töötluse või b) on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Ips cembrae Heer.	EL, IRL, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar)
14.4. Okaspuude (Coniferales) eraldatud koor.	Ilma, et see piiraks ►M12 III lisa A osa punktis 4 ning ◄ IV lisa B osa punktides 14.1, 14.2 ja 14.3 nimetatud koore suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on saadetisega kaasas ametlik kinnitus, et saadetis: a) on läbinud fumigatsiooni või mõne muu asjakohase kooreüraskite vastase töötluse või b) on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Ips duplicatus Sahlberg.	EL, IRL, UK
14.5. Okaspuude (Coniferales) eraldatud koor.	Ilma, et see piiraks ►M12 III lisa A osa punktis 4 ning ◄ IV lisa B osa punktides 14.1, 14.2, 14.3 ja 14.4 nimetatud koore suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on saadetisega kaasas ametlik kinnitus, et saadetis: a) on läbinud fumigatsiooni või mõne muu asjakohase kooreüraskite vastase töötluse või b) on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Ips sexdentatus Börner.	►A1 CY, ◄ IRL, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar)
14.6. Okaspuude (Coniferales) eraldatud koor.	Ilma, et see piiraks ►M12 III lisa A osa punktis 4 ning ◄ IV lisa B osa punktides 14.1, 14.2, 14.3, 14.4 ja 14.5 nimetatud koore suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on saadetisega kaasas ametlik kinnitus, et saadetis: a) on läbinud fumigatsiooni või mõne muu asjakohase kooreüraskite vastase töötluse või b) on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Ips typographus Heer.	IRL, UK
▼M2 —————
▼M1 —————
▼M12
14.9. Liigi Castanea Mill. eraldatud koor.	Ametlik kinnitus, et eraldatud koor: a) on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Cryphonectria parasitica (Murrill.) Barr. või b) on läbinud fumigatsiooni vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt kinnitatud spetsifikatsioonile määratud protseduurile. Selle kohta peab olema tõend, näidates artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaadil toimeainet, minimaalset puidutemperatuuri, määra (g/m3) ja mõjuaega (h).	►M27 CZ, IRL, S, UK ◄
▼B
15. Liigi Larix Mill. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktis 1, IV lisa A osa I jao punktides 8.1, 8.2 ja 10, IV lisa A osa II jao punktis 5 ning IV lisa B osa punktides 7, 8, 9, 10, 11, 12 ja 13 loetletud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on taimedega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et need on kasvatatud puukoolides ning nende kasvukoht on vaba kahjustajast Cephalcia lariciphila (Klug.).	IRL, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar ja Jersey)
16. Liikide Pinus L., Picea A. Dietr., Larix Mill., Abies Mill. ja Pseudotsuga Carr. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktis 1, IV lisa A osa I jao punktides 8.1, 8.2 ja 9, IV lisa A osa II jao punktis 4 ning IV lisa B osa punktides 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13 ja 15 loetletud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on taimedega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et need on kasvatatud puukoolides ning nende kasvukoht on vaba kahjustajast Gremmeniella abiedina (Lag.) Morelet.	IRL, UK (Põhja-Iirimaa)
▼M19 —————
▼B
18. Liigi Picea A. Dietr. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktis 1, IV lisa A osa I jao punktides 8.1, 8.2 ja 10, IV lisa A osa II jao punktis 5 ning IV lisa B osa punktides 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13 ja 16 loetletud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on taimedega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et need on kasvatatud puukoolides ning nende kasvukoht on vaba kahjustajast Gilpinia hercyniae (Hartig).	EL, IRL, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar ja Jersey)
19. Liigi Eucalyptus l'Herit taimed, v.a viljad ja seemned.	Ametlik kinnitus, et: a) taimed ei ole mullased ning on töödeldud kahjustaja Gonipterus scutellatus Gyll. suhtes või b) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Gonipterus scutellatus Gyll.	►M7 EL, P (Assoorid) ◄
▼M27
19.1. Liigi Castanea Mill. istutamiseks ettenähtud taimed	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktis 2 ning IV lisa A osa I jao punktides 11.1 ja 11.2 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus selle kohta, et: a) taimi on tootmiskohas kogu kasvuaja vältel kasvatatud riikides, kus kahjustajat Cryphonectria parasitica (Murrill) Barr. teadaolevalt ei esine, või b) taimed on kogu oma eluaja kasvanud piirkonnas, mille riigi taimekaitseorganisatsioon vastavalt fütosanitaarmeetmete asjakohastele rahvusvahelistele standarditele on tunnistanud vabaks kahjustajast Cryphonectria parasitica (Murrill) Barr, või c) taimed on kogu oma eluaja jooksul kasvanud kaitstud aladel, mis on loetletud parempoolses veerus.	CZ, IRL, S, UK
▼B
20.1. Liigi Solanum tuberosum L. mahapanekuks ettenähtud mugulad.	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktides 10 ja 11, IV lisa A osa I jao punktides 25.1, 25.2, 25.3, 25.4, 25.5 ja 25.6 ning IV lisa A osa II jao punktides 18.1, 18.2, 18.3, 18.4 ja 18.6 loetletud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on mugulatega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et need: a) on kasvatatud piirkondades, kus ei esine kahjustajat Beet necrotic yellow vein virus (BNYVV), või b) on kasvatatud niisuguses pinnases või kasvusubstraadis, mis koosneb niisugusest mullast, mis on vaba kahjustajast BNYVV või mida on asjakohaste meetoditega ametlikult testitud ja leitud see olevat vaba kahjustajast BNYVV, või c) on mullast puhtaks pestud.	►M10 ►M14 DK, ◄ F (Bretagne), FI, IRL, P (Assoorid), ►M17 LT, ◄ UK (Põhja-Iirimaa) ◄
▼M3
20.2. Solanum tuberosum L. varremugulad, v.a IV lisa B osa punktis 20.1 nimetatud varremugulad.	a) Saadetis või partii ei sisalda mulda üle 1 % massist, või b) mugulad on ette nähtud töötlemiseks kahjuliku organismi Beet necrotic yellow vein viruse (BNYVV) leviku vältimiseks ametlikult heakskiidetud kontrollitud jäätmete kõrvaldamise süsteemiga töötlemisettevõttes.	►M10 ►M14 DK, ◄ F (Bretagne), FI, IRL, P (Assoorid), ►M17 LT, ◄ UK (Põhja-Iirimaa) ◄
▼M27
20.3. Avamaal kasvanud, istutatud või istutamiseks ettenähtud, juurtega taimed	Tuleb esitada tõend selle kohta, et taimed on pärit põllult, mis on vaba kahjustajast Globodera pallida (Stone) Behrens.	FI, LV, SI, SK
▼M10
21. Liikide Amelanchier Med., ChaenomelesLindl., CotoneasterEhrh., Crataegus L., Cydonia Mill., EriobotryaLindl., Malus Mill., Mespilus L., Photinia davidiana (Dcne.) Cardot, Pyracantha Roem., Pyrus L. ja Sorbus L. taimed (v.a viljad ja seemned) ja tolmeldamiseks ettenähtud elav õietolm.	Ilma et see piiraks keeldude rakendamist III lisa A osa punktides 9, 9.1 ja 18 ja III lisa B osa punktis 1 loetletud taimede suhtes, kinnitatakse vajadusel ametlikult, et: a) taimed on pärit kolmandatest riikidest, mis on artikli 18 lõikes 2 sätestatud korras tunnistatud vabaks bakterist Erwinia amylovora (Burr.) Winsl.et al., või b) taimed on pärit bakteri Erwinia amylovora (Burr.) Winsl.et al. suhtes kahjurivabaks tunnistatud aladelt kolmandates riikides, mis on loodud asjaomaste fütosanitaarmeetmete rahvusvaheliste standardite kohaselt ja mida on tunnustatud sellisena artikli 18 punktis 2 sätestatud korras, või ►M24 c) taimed on pärit Šveitsi kantonist Valais või ◄ d) taimed on pärit parempoolses veerus loetletud kaitstud aladelt, või e) taimed on kasvatatud või „puhvervööndisse” viimise korral hoitud ja hooldatud vähemalt 7-kuulise perioodi vältel, k.a viimase täieliku vegetatsioonitsükli ajavahemik 1. aprillist 31. oktoobrini, põllul: aa) mis asub 1 km seespool ametlikult määratletud, vähemalt 50 km2 suuruse „puhvervööndi” piiri, kus peremeestaimed on allutatud ametlikult heakskiidetud ja järelevalve all olevale kontrollirežiimile, mis on kehtestatud hiljemalt enne viimasele täielikule vegetatsioonitsüklile eelneva täieliku vegetatsioonitsükli algust, eesmärgiga viia miinimumini organismi Erwinia amylovora (Burr.) Winsl.et al. levimise oht selles piirkonnas kasvatatavatelt taimedelt. Taolise „puhvervööndi” üksikasjalikku kirjeldust hoitakse komisjonile ja teistele liikmesriikidele kättesaadavana. Kui „puhvervöönd” on juba olemas, tuleb vööndis, kuhu ei kuulu põld ja seda ümbritsev 500 meetri laiune vöönd, viia kõige kohasemal ajal läbi vähemalt üks ametlik kontrollkäik, arvestatuna viimase täieliku vegetatsioonitsükli algusest, ning kõik Erwinia amylovora (Burr.) Winsl.et al. sümptomitega peremeestaimed tuleb kohe välja juurida. Nende kontrollkäikude tulemused esitatakse komisjonile ja teistele liikmesriikidele hiljemalt iga aasta 1. maiks, ja bb) mis koos „puhvervööndiga” on käesolevas punktis kehtestatud nõuete kohaselt taimede viljelemiseks ametlikult heaks kiidetud enne viimasele täielikule vegetatsiooniperioodile eelneva täieliku vegetatsiooniperioodi algust, ja cc) mis koos ümbritseva, vähemalt 500 meetri laiuse vööndiga on viimasest täielikust vegetatsiooniperioodist alates tunnistatud ametliku kontrolli käigus vabaks bakterist Erwinia amylovora (Burr.) Winsl.et al., kusjuures ametlikku kontrolli viiakse läbi vähemalt: — kahel korral põllul selleks kõige kohasemal ajal, st üks kord juunist augustini ja üks kord augustist novembrini; — ja — ühel korral nimetatud piirnevas vööndis selleks kõige kohasemal ajal, st augustist novembrini, ja dd) millel kasvavatelt taimedelt kõige kohasemal ajavahemikul ametlikult võetud näidiseid ametlikult testiti varjatud nakkuste avastamise eesmärgil kooskõlas asjakohaste laboratoorsete meetoditega. Kooskõlas asjakohaste, enne 1. aprilli 2004 rakendatavate nõuetega ei kohaldata käesolevaid sätted 1. aprillist 2004 kuni 1. aprillini 2005 parempoolses veerus loetletud kaitstud aladele viidud ja nende piires ümberpaigutatud taimedele, mida on kasvatatud ja hooldatud ametlikult määratletud „puhvervööndites” asuvatel põldudel.	►M28 E (välja arvatud autonoomsed piirkonnad Aragon, Castilla la Mancha, Castilla y León, Extremadura, Murcia, Navarra ja La Rioja, ja provints Guipuzcoa (Baskimaa), Comarcas de l'Alt Vinalopó ja El Vinalopó Mitjà Alicante provintsis ning omavalitsusüksused Alborache ja Turís Valencia provintsis (Comunidad Valenciana)), EE, F(Korsika), IRL (v.a Galway linn), I (Abruzzo, Apuulia, Basilicata, Calabria, Campania, Emilia-Romagna (Parma ja Piacenza provints), Lazio, Liguuria, Lombardia (välja arvatud Mantova ja Sondrio provints), Marche, Molise, Piemonte, Sardiinia, Sitsiilia, Toskaana, Umbria, Valle d'Aosta, Veneto (välja arvatud Rovigo ja Veneetsia provints, kommuunid Barbona, Boara Pisani, Castelbaldo, Masi, Piacenza d'Adige, S. Urbano ja Vescovana Padova provintsis ja Verona provintsi ala, mis asub kiirteest A4 lõuna pool), LV, LT (välja arvatud omavalitsusüksused Babtai ja Kėdainiai (Kaunase piirkond)), P, SI (välja arvatud Gorenjska, Koroška, Maribori piirkond ja Notranjsko ning omavalitsusüksused Lendava ja Renče-Vogrsko (kiirteest H4 lõuna pool)), SK (välja arvatud omavalitsusüksused Blahová, Čenkovce, Horné Mýto, Okoč, Topoľníky and Trhová Hradská (Dunajská Streda maakond), Hronovce ja Hronské Kľačany (Levice maakond), Dvory nad Žitavou (Nové Zámky maakond), Málinec (Poltári maakond), Hrhov (Rožňava maakond), Veľké Ripňany (Topoľčany maakond), Kazimír, Luhyňa, Malý Horeš, Svätuše ja Zatín (Trebišovi maakond)), FI, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar ja Kanalisaared). ◄
▼M9 —————
▼M14
21.1. Vitis L. taimed, v.a vili ja seemned.	Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 15 nimetatud Vitis L. taimede, v. a viljade, kolmandatest riikidest (v.a Šveits) ühendusse sissetoomise keeldu, on nendega kaasas ametlik kinnitus selle kohta, et taimed a) pärinevad piirkonnast, mis teadaolevalt on vaba Daktulosphaira vitifoliae (Fitch)-st; või b) on kasvatatud tootmiskohas, mis on kahe viimase täieliku vegetatsioonitsükli käigus läbiviidud ametlikel inspektsioonidel leitud vaba olevat Daktulosphaira vitifoliae (Fitch)-st; või c) mille suhtes on rakendatud fumigatsiooni või muud asjakohast Daktulosphaira vitifoliae (Fitch)-i vastast ravi.	CY (Küpros)
▼A1
21.2. Liigi Vitis L. viljad.	Viljadel ei tohi olla lehti ja nendega on kaasas ametlik kinnitus, et viljad: a) on pärit alalt, mis on vaba bakterist Daktulosphaira vitifoliae (Fitch); või b) on kasvatatud tootmiskohas, mis on kahel viimasel täielikul vegetatsiooniperioodil toimunud ametlike kontrollimiste käigus leitud olevat vaba bakterist Daktulosphaira vitifoliae (Fitch); või c) on läbinud fumigatsiooni või muu vajaliku töötluse Daktulosphaira vitifoliae (Fitch) vastu.	CY
▼M10
21.3. 15. märts–30. juuni, mesitarud.	Dokumenteeritud tõendusmaterjal näitab, et mesitarud: a) on pärit kolmandatest riikidest, mis on artikli 18 lõikes 2 sätestatud korras tunnistatud vabaks bakterist Erwinia amylovora (Burr.) Winsl.et al., või ►M24 b) on pärit Šveitsi kantonist Valais või ◄ c) on pärit parempoolses veerus loetletud kaitstud aladelt, või d) on enne ümberpaigutamist läbinud asjakohased karantiinimeetmed.	►M28 E (välja arvatud autonoomsed piirkonnad Aragon, Castilla la Mancha, Castilla y León, Extremadura, Murcia, Navarra ja La Rioja, ja provints Guipuzcoa (Baskimaa), Comarcas de l'Alt Vinalopó ja El Vinalopó Mitjà Alicante provintsis ning omavalitsusüksused Alborache ja Turís Valencia provintsis (Comunidad Valenciana)), EE, F(Korsika), IRL (v.a Galway linn), I (Abruzzo, Apuulia, Basilicata, Calabria, Campania, Emilia-Romagna (Parma ja Piacenza provints), Lazio, Liguuria, Lombardia (välja arvatud Mantova ja Sondrio provints), Marche, Molise, Piemonte, Sardiinia, Sitsiilia, Toskaana, Umbria, Valle d'Aosta, Veneto (välja arvatud Rovigo ja Veneetsia provints, kommuunid Barbona, Boara Pisani, Castelbaldo, Masi, Piacenza d'Adige, S. Urbano ja Vescovana Padova provintsis ja Verona provintsi ala, mis asub kiirteest A4 lõuna pool),LV, LT (välja arvatud omavalitsusüksused Babtai ja Kėdainiai (Kaunase piirkond)), P, SI (välja arvatud Gorenjska, Koroška, Maribori piirkond ja Notranjsko ning omavalitsusüksused Lendava ja Renče-Vogrsko (kiirteest H4 lõuna pool)), SK (välja arvatud omavalitsusüksused Blahová, Čenkovce, Horné Mýto, Okoč, Topoľníky and Trhová Hradská (Dunajská Streda maakond), Hronovce ja Hronské Kľačany (Levice maakond), Dvory nad Žitavou (Nové Zámky maakond), Málinec (Poltári maakond), Hrhov (Rožňava maakond), Veľké Ripňany (Topoľčany maakond), Kazimír, Luhyňa, Malý Horeš, Svätuše ja Zatín (Trebišovi maakond)), FI, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar ja Kanalisaared). ◄
▼M3
22. Liikide Allium porrum L., Apium L., Beta L. taimed, v.a IV lisa B osa punktis 25 osutatud taimed ning loomasöödaks ettenähtud taimed, liikide Brassica napus L., Brassica rapa L., Daucus L. taimed, v.a istutamiseks ettenähtud taimed.	a) Saadetis või partii ei sisalda mulda üle 1 % massist, või b) taimed on ette nähtud töötlemiseks kahjuliku organismi Beet necrotic yellow vein viruse (BNYVV) leviku vältimiseks ametlikult heakskiidetud kontrollitud jäätmete kõrvaldamise süsteemiga töötlemisettevõttes.	►M10 ►M14 DK, ◄ F (Bretagne), FI, IRL, P (Assoorid), ►M17 LT, ◄ UK (Põhja-Iirimaa) ◄
▼B
23. Liigi Beta vulgaris L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.	a) Ilma, et see piiraks IV lisa A osa I jao punktides 35.1 ja 35.2, IV lisa A osa II jao punktis 25 ning IV lisa B osa punktis 22 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et taimed: aa) on ükshaaval ametlikult kontrollitud ning leitud olevat vabad kahjustajast Beet necrotic yellow vein virus (BNYVV) või bb) on kasvatatud seemnetest, mis vastavad IV lisa B osa punktides 27.1 ja 27.2 loetletud nõuetele ja — on kasvatatud piirkondades, kus kahjustajat BNYVV ei esine, — või — on kasvatatud pinnases või kasvusubstraadis, mida on asjakohaste meetoditega ametlikult kontrollitud ja leitud olevat vaba kahjustajast BNYVV, — ja — millest on võetud proove ning leitud need olevat vabad kahjustajast BNYVV; b) organisatsioon või uurimiskeskus, kelle valduses on materjal, teavitab sellest ametlikult oma liikmesriigi taimekaitseteenistust.	►M10 ►M14 DK, ◄ F (Bretagne), FI, IRL, P (Assoorid), ►M17 LT, ◄ UK (Põhja-Iirimaa) ◄
▼M3
24.1. Euphorbia pulcherrima Willd. juurdumata pistikud, mis on ette nähtud istutamiseks.	Ilma et see piiraks nõuete kohaldamist IV lisa A osa I jao punktis 45.1 loetletud taimede suhtes, vajaduse korral ametlik kinnitus, et: a) juurdumata pistikud on pärit alalt, mis teadaolevalt on vaba kahjulikust organismist Bemisia tabaci Genn. (Euroopa populatsioonid), või b) pistikutel ega taimedel, millelt pistikuid saadakse, ning mida hoitakse või kasvatatakse kasvukohas, ei ole täheldatud kahjulikku organismi Bemisia tabaci Genn. (Euroopa populatsioonid) ametlikel kontrollidel, mida kõnealuses kasvukohas viiakse läbi vähemalt kord iga kolme nädala järel kogu kõnealuste taimede kasvatamisaja jooksul, või c) juhul kui kasvukohast on leitud kahjulikku organismi Bemisia tabaci Genn. (Euroopa populatsioonid), on selles kasvukohas hoitud või kasvatatud pistikud ja taimed, millelt pistikud saadakse, läbinud asjakohase töötluse, et tagada kahjuliku organismi Bemisia tabaci Genn. (Euroopa populatsioonid) puudumine ning kahjuliku organismi Bemisia tabaci Genn. (Euroopa populatsioonid) hävitamiseks ettenähtud asjakohase toimingu rakendamise tulemusena on kasvukoht nii veole eelnenud kolme nädala jooksul kord nädalas läbiviidud ametlikel kontrollidel kui ka kogu kõnealuse ajavahemiku jooksul kohaldatud järelevalvemeetmete puhul leitud olevat vaba kahjulikust organismist Bemisia tabaci Genn. (Euroopa populatsioonid). Eespool nimetatud iganädalastest kontrollidest viimane viiakse läbi vahetult enne eespool nimetatud vedu.	►M28 IRL, P (Assoorid, Beira Interior, Beira Litoral, Entre Douro e Minho, Madeira, Ribatejo e Oeste (kommuunid Alcobaça, Alenquer, Bombarral, Cadaval, Caldas da Rainha, Lourinhã, Nazaré, Obidos, Peniche ja Torres Vedras) ja Trás-os-Montes), FI, S, UK. ◄
24.2. Liigi Euphorbia pulcherrima Willd. taimed, mis on ette nähtud istutamiseks, v.a: — seemned, — taimed, mille pakendi, õite (või kandelehtede) arengu või millegi muu põhjal on võimalik järeldada, et need on ette nähtud müügiks lõpptarbijale, kes ei tegele taimede tootmisega müügiks, — punktis 24.1 määratletud taimed.	Ilma et see piiraks nõuete kohaldamist IV lisa A osa I jao punktis 45.1 loetletud taimede suhtes, vajaduse korral ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit alalt, mis teadaolevalt on vaba kahjulikust organismist Bemisia tabaci Genn. (Euroopa populatsioonid), või b) kasvukohas ei ole turustamisele eelnenud üheksa nädala jooksul vähemalt kord kolme nädala järel läbiviidud ametlikel kontrollidel leitud märke kahjulikust organismist Bemisia tabaci Genn. (Euroopa populatsioonid), või c) juhul kui kasvukohast on leitud kahjulikku organismi Bemisia tabaci Genn. (Euroopa populatsioonid), on selles kasvukohas hoitud või kasvatatud taimed läbinud asjakohase töötluse, et tagada kahjuliku organismi Bemisia tabaci Genn. (Euroopa populatsioonid) puudumine ning kahjuliku organismi Bemisia tabaci Genn. (Euroopa populatsioonid) hävitamiseks ettenähtud asjakohase toimingu rakendamise tulemusena on kasvukoht nii veole eelnenud kolme nädala jooksul kord nädalas läbiviidud ametlikel kontrollidel kui ka kogu kõnealuse ajavahemiku jooksul kohaldatud järelevalvemeetmete puhul leitud olevat vaba kahjulikust organismist Bemisia tabaci Genn. (Euroopa populatsioonid). Eespool nimetatud iganädalastest kontrollidest viimane viiakse läbi vahetult enne eespool nimetatud vedu, ja d) on olemas tõendid selle kohta, et taimed on kasvatatud pistikutest, mis: (da) on pärit alalt, mis teadaolevalt on vaba kahjulikust organismist Bemisia tabaci Genn. (Euroopa populatsioonid), või (db) on kasvatatud kasvukohas, kus kogu kõnealuste taimede kasvatamisaja jooksul vähemalt kord kolme nädala järel läbiviidud ametlikel kontrollidel ei ole leitud märke kahjulikust organismist Bemisia tabaci Genn. (Euroopa populatsioonid), või (dc) juhul kui kasvukohast on leitud kahjulikku organismi Bemisia tabaci Genn. (Euroopa populatsioonid), on selles kasvukohas hoitud või kasvatatud taimed läbinud asjakohase töötluse, et tagada kahjuliku organismi Bemisia tabaci Genn. (Euroopa populatsioonid) puudumine ning kahjuliku organismi Bemisia tabaci Genn. (Euroopa populatsioonid) hävitamiseks ettenähtud asjakohase toimingu rakendamise tulemusena on kasvukoht nii veole eelnenud kolme nädala jooksul kord nädalas läbiviidud ametlikel kontrollidel kui ka kogu kõnealuse ajavahemiku jooksul kohaldatud järelevalvemeetmete puhul leitud olevat vaba kahjulikust organismist Bemisia tabaci Genn. (Euroopa populatsioonid). Eespool nimetatud iganädalastest kontrollidest viimane viiakse läbi vahetult enne eespool nimetatud vedu.	►M28 IRL, P (Assoorid, Beira Interior, Beira Litoral, Entre Douro e Minho, Madeira, Ribatejo e Oeste (kommuunid Alcobaça, Alenquer, Bombarral, Cadaval, Caldas da Rainha, Lourinhã, Nazaré, Obidos, Peniche ja Torres Vedras) ja Trás-os-Montes), FI, S, UK. ◄
24.3. Liigi Begonia L. taimed, mis on ette nähtud istutamiseks, v.a seemned, mugulad ja mugulsibulad, ning liikide Ficus L. ja Hibiscus L. taimed, v.a seemned ja taimed, mille pakendi, õite (või kandelehtede) arengu või millegi muu põhjal on võimalik järeldada, et need on ette nähtud müügiks lõpptarbijale, kes ei tegele taimede tootmisega müügiks.	Ilma et see piiraks nõuete kohaldamist IV lisa A osa I jao punktis 45.1 loetletud taimede suhtes, vajaduse korral ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit alalt, mis teadaolevalt on vaba kahjulikust organismist Bemisia tabaci Genn. (Euroopa populatsioonid), või b) kasvukohas ei ole turustusele eelnenud üheksa nädala jooksul vähemalt kord kolme nädala järel läbiviidud ametlikel kontrollidel leitud märke kahjulikust organismist Bemisia tabaci Genn. (Euroopa populatsioonid), või c) juhul kui kasvukohast on leitud kahjulikku organismi Bemisia tabaci Genn. (Euroopa populatsioonid), on selles kasvukohas hoitud või kasvatatud taimed läbinud asjakohase töötluse, et tagada kahjuliku organismi Bemisia tabaci Genn. (Euroopa populatsioonid) puudumine ning kahjuliku organismi Bemisia tabaci Genn. (Euroopa populatsioonid) hävitamiseks ettenähtud asjakohase toimingu rakendamise tulemusena on kasvukoht nii veole eelnenud kolme nädala jooksul kord nädalas läbiviidud ametlikel kontrollidel kui ka kogu kõnealuse ajavahemiku jooksul kohaldatud järelevalvemeetmete puhul leitud olevat vaba kahjulikust organismist Bemisia tabaci Genn. (Euroopa populatsioonid). Eespool nimetatud iganädalastest kontrollidest viimane viiakse läbi vahetult enne eespool nimetatud vedu.	►M28 IRL, P (Assoorid, Beira Interior, Beira Litoral, Entre Douro e Minho, Madeira, Ribatejo e Oeste (kommuunid Alcobaça, Alenquer, Bombarral, Cadaval, Caldas da Rainha, Lourinhã, Nazaré, Obidos, Peniche ja Torres Vedras) ja Trás-os-Montes), FI, S, UK. ◄
▼M3 —————
▼M3
25. Liigi Beta vulgaris L. taimed, mis on ette nähtud tööstuslikuks töötlemiseks.	Ametlik kinnitus, et: a) taimi veetakse viisil, mis välistaks kahjuliku organismi Beet necrotic yellow vein viruse (BNYVV) leviku ohu, ning et taimed on ette nähtud tarnimiseks töötlemisettevõttesse, millel on kahjuliku organismi Beet necrotic yellow vein viruse (BNYVV) leviku vältimiseks ametlikult heakskiidetud kontrollitud jäätmete kõrvaldamise süsteem, või b) taimed on kasvatatud alal, kus teadaolevalt ei esine kahjulikku organismi Beet necrotic yellow vine virus.	►M10 ►M14 DK, ◄ F (Bretagne), FI, IRL, P (Assoorid), ►M17 LT, ◄ UK (Põhja-Iirimaa) ◄
26. Peetide küljes olev muld ja steriliseerimata peedijäätmed (Beta vulgaris L.).	Ametlik kinnitus, et muld või jäätmed: a) on läbinud töötluse kahjuliku organismi Beet necrotic yellow vine virus hävitamiseks, või b) on ette nähtud veoks jäätmete kõrvaldamiseks ametlikult tunnustatud viisil, või c) on saadud liigi Beta vulgaris taimedelt, mis on kasvatatud alal, kus teadaolevalt ei esine kahjulikku organismiBeet necrotic yellow vine virus.	►M10 ►M14 DK, ◄ F (Bretagne), FI, IRL, P (Assoorid), ►M17 LT, ◄ UK (Põhja-Iirimaa) ◄
▼B
27.1. Liigi Beta vulgaris L. seemned ja söödapeedi seeme.	Ilma, et see piiraks nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiivi 66/400/EMÜ (peediseemne turustamise kohta) (2)sätete kohaldamist, vajaduse korral ametlik kinnitus, et: a) eliit- ja sertifitseeritud seemne kategooriasse kuuluv seeme vastab direktiivi 66/400/EMÜ I lisa B osa punktis 3 sätestatud tingimustele, või b) juhul kui on tegemist lõplikult sertifitseerimata seemnega, vastab seeme: — direktiivi 66/400/EMÜ artikli 15 lõikes 2 sätestatud tingimustele ja — on ette nähtud töötlemiseks vastavalt direktiivi 66/400/EMÜ I lisa B osas sätestatud tingimustele ning toimetatakse kahjustaja Beet necrotic yellow vein virus (BNYVV) leviku vältimiseks ametlikult heakskiidetud kontrollitud jäätmete kõrvaldamise süsteemiga töötlemisettevõttesse, c) seeme on pärit kultuurist, mis on kasvatatud piirkonnas, kus kahjustajat BNYVV ei esine.	►M10 ►M14 DK, ◄ F (Bretagne), FI, IRL, P (Assoorid), ►M17 LT, ◄ UK (Põhja-Iirimaa) ◄
27.2. Liigi Beta vulgaris L. köögiviljaseeme.	Ilma, et see piiraks nõukogu 29. septembri 1970. aasta direktiivi 70/458/EMÜ (köögiviljaseemne turustamise kohta) (3)sätete kohaldamist, vajaduse korral ametlik kinnitus, et: a) töödeldud seeme ei sisalda inertset ainet üle 0,5 % massist, puhitud seemne puhul järgitakse seda standardit enne puhtimist, või b) töötlemata seemne puhul on seeme: — ametlikult pakitud niisugusel viisil, mis välistab kahjustaja BNYVV leviku ohu, ja — ette nähtud töötlemiseks, mis vastab punktis a sätestatud tingimustele, ning toimetatakse kahjustaja Beet necrotic yellow vein virus (BNYVV) leviku vältimiseks ametlikult heakskiidetud kontrollitud jäätmete kõrvaldamise süsteemiga töötlemisettevõttesse, — või c) seeme on pärit kultuurist, mis on kasvatatud piirkonnas, kus kahjustajat BNYVV ei esine.	►M10 ►M14 DK, ◄ F (Bretagne), FI, IRL, P (Assoorid), ►M17 LT, ◄ UK (Põhja-Iirimaa) ◄
28. Liigi Gossypium spp. seemned.	Ametlik kinnitus, et: a) seemned on eemaldatud happega töötlemise teel ja b) taimede kasvukohas ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Glomerella gossypii Edgerton sümptomeid ning esindavaid proove on kontrollitud ja leitud need olevat vabad kahjustajast Glomerella gossypii Edgerton.	EL
28.1. Liigi Gossypium spp. seemned.	Ametlik kinnitus, et seemned on eemaldatud happega töötlemise teel.	EL, E (Andaluusia, Kataloonia, Extremadura, Murcia, Valencia)
29. Liigi Mangifera spp. seemned.	Ametlik kinnitus, et seemned on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Sternochetus mangiferae Fabricus.	E (Granada ja Malaga), P (Alentejo, Algarve ja Madeira)
30. Kasutatud põllumajandusmasinad.	►M3 a) peetide kasvukohtadesse toodavad masinad on puhastatud ning ilma mulla- ja taimejäätmeteta, või b) masinad tuuakse alalt, kus teadaolevalt ei esine kahjulikku organismi Beet necrotic yellow vine virus. ◄	►M10 ►M14 DK, ◄ F (Bretagne), FI, IRL, P (Assoorid), ►M17 LT, ◄ UK (Põhja-Iirimaa) ◄
▼M27
31. Perekondade/liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidide viljad, mille tootmiskoht on BG, HR, SI, EL (Argolida ja Chaniá piirkondlikud üksused), P (Algarve ja Madeira), E, F, CY ja I	Ilma et see piiraks IV lisa A osa II jao punktis 30.1 sätestatud nõuet, et pakend peab kandma päritolumärki: a) on viljad ilma viljavarte ja lehtedeta või b) juhul kui viljad on koos viljavarte ja lehtedega, on nendega kaasas ametlik kinnitus selle kohta, et viljad on pakitud konteineritesse, mis on ametlikult pitseeritud ning on jäänud pitseerituks ajal, kui neid transporditi läbi kõnealuste viljade suhtes määratletud kaitstavate alade, ning millele on kantud passis ettenähtud eraldusmärk.	„EL (välja arvatud Argolida ja Chaniá piirkondlikud üksused ), M, P (välja arvatud Algarve ja Madeira)”
32. Perekonna Vitis L. taimed, v.a vili ja seemned	Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 15, IV lisa A osa II jao punktis 17 ja IV lisa B osa punktis 21.1 loetletud taimede puhul kohaldatavate sätete kohaldamist, ametlik kinnitus selle kohta, et a) taimed pärinevad ja on kasvanud sellise riigi tootmiskohas, kus organismi Grapevine flavescence dorée MLO ei teata esinevat, või b) taimed pärinevad ja on kasvatatud sellisel alal asuvas tootmiskohas, mille riigi taimekaitseorganisatsioon on tunnistanud asjaomaste rahvusvaheliste standardite kohaselt organismi Grapevine flavescence dorée MLO suhtes vabaks, või c) taimed pärinevad kas Tšehhi Vabariigist, Prantsusmaalt (Alsace, Champagne-Ardenne, Picardie (Aisne'i departemang), Île-de-France (Citry, Nanteuil-sur-Marne'i ja Saâcy-sur-Marne'i omavalitsusüksused) ja Lorraine) või Itaaliast (Apuulia, Basilicata ja Sardiinia) ja on seal kasvatatud, või cc) taimed pärinevad Šveitsist (välja arvatud Ticino ja Misoxi org) ja on seal kasvatatud, või d) taimed pärinevad sellisest tootmiskohast ja on seal kasvatatud, kus: aa) emataimedel ei ole nende kasvukohas kahe viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud organismi Grapevine flavescence dorée MLO sümptomeid, ning bb) kas i) taimedel ei ole nende tootmiskohas täheldatud organismi Grapevine flavescence dorée MLO sümptomeid või ii) taimi on töödeldud 50 °C kuuma veega vähemalt 45 minutit, et kõrvaldada Grapevine flavescence dorée MLO esinemine.	CZ, FR (Alsace, Champagne-Ardenne, Picardie (Aisne'i departemang), Île-de-France (Citry, Nanteuil-sur-Marne'i ja Saâcy-sur-Marne'i maakonnad) ja Lorraine), I (Apuulia, Basilicata ja Sardiinia)
▼M27
33. Castanea Mill. taimed, v.a koekultuurist saadud taimed, viljad ja seemned	Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktis 2 ning IV lisa A osa I jao punktides 11.1 ja 11.2 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus selle kohta, et: a) taimi on tootmiskohas kogu kasvuaja vältel kasvatatud riikides, kus kahjustajat Dryocosmus kuriphilus Yasumatsu teadaolevalt ei esine, või b) taimed on kogu oma eluaja kasvanud piirkonnas, mille riigi taimekaitseorganisatsioon vastavalt fütosanitaarmeetmete asjakohastele rahvusvahelistele standarditele on tunnistanud vabaks kahjustajast Dryocosmus kuriphilus Yasumatsu, või c) taimed on kogu oma eluaja kasvanud kaitstud aladel, mis on loetletud parempoolses veerus.	IRL, P, UK
▼B
(1) EÜT L 323, 24.12.1969, lk 3. (2) EÜT 125, 11.7.1966, lk 2290/66. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 98/96/EÜ (EÜT L 25, 1.2.1999, lk 27). (3) EÜT L 225, 12.10.1970, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 98/96/EÜ (EÜT L 25, 1.2.1999, lk 27).

V LISA

TAIMED, TAIMSED SAADUSED JA MUUD TOOTED, MILLELE TULEB TEHA TAIMETERVISE KONTROLL (KUI NEED ON PÄRIT ÜHENDUSEST, SIIS TOOTMISKOHAS ENNE VEDAMIST ÜHENDUSE PIIRES; KUI NEED ON PÄRIT VÄLJASTPOOLT ÜHENDUST, SIIS PÄRITOLURIIGIS VÕI TARNIJARIIGIS ENNE ÜHENDUSSE LUBAMIST)

A OSA

ÜHENDUSEST PÄRIT TAIMED, TAIMSED SAADUSED JA MUUD TOOTED

I. Taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mis on kahjulike organismide potentsiaalsed kandjad kogu ühenduses ja millel peab kaasas olema taimepass

1. Taimed ja taimsed saadused

▼M8

1.1. Liikide Amelanchier Med., Chaenomeles Lindl., Cotoneaster Ehrh., Crataegus L., Cydonia Mill., Eriobotrya Lindl., Malus Mill., Mespilus L., Photinia davidiana (Dcne.) Cardot, Pyracantha Roem., Pyrus L. ja Sorbus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.

1.2. Liikide Beta vulgaris L. ja Humulus lupulus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.

1.3. Liigi Solanum L. võsundeid või mugulaid moodustavate liikide või nende hübriidide istutamiseks ettenähtud taimed.

1.4. Perekondadesse/liikidesse Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidid ning Casimiroa La Llave, Clausena Burm f., Vepris Comm., Zanthoxylum L. ja Vitis L. kuuluvad taimed, v.a viljad ja seemned.

1.5. Ilma, et see piiraks punkti 1.6 kohaldamist, liigi Citrus L. ja tema hübriidide taimed, v.a viljad ja seemned.

1.6. Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidide lehtede ja viljavartega viljad.

1.7. Puit artikli 2 lõike 2 esimeses lõigus määratletud tähenduses, kui see:

a) on tervenisti või osaliselt saadud liigist Platanus L., sealhulgas puit, millel ei ole säilinud looduslikult kumerat pinda,

b) vastab ühele nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) ( 13 ) I lisa II osas sätestatud järgmistest kirjeldustest:

CN-kood	Toote kirjeldus
4401 10 00	Küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubude või samalaadsel kujul
4401 22 00	Lehtpuupuit puitlaastude või pilbastena
►M22 ex440130 80 ◄	Pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms aglomeerimata puidujäägid (v.a saepuru)
4403 10 00	Toorpuit, töödeldud värvi, peitsi, kreosoodi või teiste konservantidega, kooritud või koorimata, kanditud või kantimata
ex44 03 99	Lehtpuupuit (v.a troopiline puit, mida on kirjeldatud grupi 44 alamrubriigi märkuses 1 või muu troopiline puit, tamm (Quercus spp.) või pöök (Fagus spp.)) toorpuiduna, kooritud või koorimata, kanditud või kantimata, värvi, peitsi, kreosoodi või teiste konservantidega töötlemata
ex440420 00	Lehtpuupuidust lõhestatud teibad: lehtpuupuidust vaiad, tulbad ja aiateibad, teritatud otstega, kuid pikikiudu saagimata
ex44 07 99	Lehtpuupuit (v.a troopiline puit, mida on kirjeldatud grupi 44 alamrubriigi märkuses 1 või muu troopiline puit, tamm (Quercus spp.) või pöök (Fagus spp.)), pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või ringkooritud, hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm.

▼M12 —————

2. Taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mille on tootnud niisugused ettevõtjad, kellel on luba toota müügiks taimekasvatusega ametialaselt tegelevatele isikutele, v.a taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mis on valmis müügiks lõpptarbijale ning mille puhul liikmesriikide vastutavad ametiasutused tagavad, et nende toodang on muudest toodetest selgesti eristatud.

2.1. Perekondadesse/liikidesse Abies Mill., Apium graveolens L., Argyranthemum spp., Asparagus officinalis L., Aster spp., Brassica spp., Castanea Mill., Cucumis spp., Dendranthema (DC.) Des Moul., Dianthus L. ja hübriidid, Exacum spp., Fragaria L., Gerbera Cass., Gypsophila L., Impatiens L. Uus-Guinea hübriidide kõik varieteedid, Lactuca spp., Larix Mill., Leucanthemum L., Lupinus L., Pelargonium l'Hérit. ex Ait., Picea A. Dietr., Pinus L., Platanus L., Populus L., Prunus laurocerasus L., Prunus lusitanica L., Pseudotsuga Carr., Quercus L., Rubus L., Spinacia L., Tanacetum L., Tsuga Carr. Verbena L. kuuluvate ja muude istutamiseks ettenähtud rohttaimede taimed, v.a seemned, ning välja arvatud istutamiseks ettenähtud sugukonda Gramineae kuuluvad taimed, samuti v.a sibulad, juuremugulad, risoomid, seemned ja mugulad.

2.2. Sugukonna Solanaceae istutamiseks ettenähtud taimed (v.a punktis 1.3 osutatud), v.a seemned.

2.3. Sugukondade Araceae, Marantaceae, Musaceae, alamliigi Persea spp. ja sugukonna Strelitziaceae taimed, juurdunud või koos kinnitunud või juurdelisatud kasvusubstraadiga.

2.3.1. Palmiliste sugukonna perekondadesse Brahea Mart., Butia Becc., Chamaerops L., Jubaea Kunth, Livistona R. Br., Phoenix L., Sabal Adans., Syagrus Mart., Trachycarpus H. Wendl., Trithrinax Mart., Washingtonia Raf. kuuluvad taimed, mille tüve alumise osa läbimõõt on üle 5 cm ja mis on ettenähtud istutamiseks.

2.4.

— Liikide Allium ascalonicum L., Allium cepa L. ja Allium schoenoprasum L. mahapanekuks ettenähtud seemned ja sibulad ning liigi Allium porrum L. istutamiseks ettenähtud taimed,

— liigi Medicago sativa L. seemned,

◄

▼M15

— liikide Helianthus annuus L., ►M27 Solanum lycopersicum L. ◄ ja Phaseolus L. seemned.

3. Mahapanekuks ettenähtud sibulad, mugulsibulad, mugulad ja risoomid, mille on tootnud tootja, kellele tootmiseks ja toodete müümiseks on antud luba kui kutselisele taimekasvatajale, v.a asjaomased taimed, taimetooted ja muud tooted, mis on valmistatud ja valmis müümiseks lõpptarbijale ning mille puhul liikmesriigi pädev asutus tagab, et nende tootmine on selgelt eraldatud järgmiste perekondade/liikide muudest toodetest: Camassia Lindl., Chionodoxa Boiss., Crocus flavus Weston 'Golden Yellow', Dahlia spp., Galanthus L., Galtonia candicans (Baker) Decne., perekonna Gladiolus Tourn. ex L. miniatuursed kultivarid ja nende hübriidid nagu Gladiolus callianthus Marais, Gladiolus colvillei Sweet, Gladiolus nanus hort., Gladiolus ramosus hort. ja Gladiolus tubergenii hort., Hyacinthus L., Iris L., Ismene Herbert, Lilium spp., Muscari Miller, Narcissus L., Ornithogalum L., Puschkinia Adams, Scilla L., Tigridia Juss. ja Tulipa L.

II. Taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mis on kahjulike organismide potentsiaalsed kandjad teatavatel kaitstavatel aladel ja millega peab kaasas olema taimepass, mis on kehtiv asjakohasele alale sisenemise või selle piires liikumise ajal.

Ilma, et see piiraks I osas loetletud taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid.

1. Taimed, taimsed saadused ja muud tooted

1.1. Liikide Albies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr., Pinus L. ja Pseudotsuga Carr. taimed.

▼M28

1.2. Liikide Platanus L., Populus L. ja Beta vulgaris L. istutamiseks ette nähtud taimed, v.a seemned.

▼M18

1.3. Järgmiste liikide taimed, välja arvatud viljad ja seemned: Amelanchier Med., ►M27 Castanea Mill., ◄ Chaenomeles Lindl., Cotoneaster Ehrh., Crataegus L., Cydonia Mill., Eriobotrya Lindl., Eucalyptus L'Herit., Malus Mill., Mespilus L., Photinia davidiana (Dcne.) Cardot, Pyracantha Roem., Pyrus L., Sorbus L. ja Vitis L.

▼M8

1.4. Liikide Amelanchier Med., Chaenomeles Lindl., Cotoneaster Ehrh., Crataegus L., Cydonia Mill., Eriobotrya Lindl., Malus Mill., Mespilus L., Photinia davidiana (Dcne.) Cardot, Pyracantha Roem., Pyrus L. ja Sorbus L. tolmeldamiseks ettenähtud elus õietolm.

1.5. Liigi Solanum tuberosum L. mahapanekuks ettenähtud mugulad.

1.6. Liigi Beta vulgaris L. taimed, mis on ette nähtud tööstuslikuks töötlemiseks.

1.7. Peetide küljes olev muld ja steriliseerimata peedijäätmed (Beta vulgaris L.).

1.8. Liikide Beta vulgaris L., ►M27 Castanea Mill., ◄ Dolichos Jacq., Gossypium spp. ja Phaseolus vulgaris L. seemned.

1.9. Liigi Gossypium spp. viljad (seemnekojad) ja toorpuuvill ►A1 , liigi Vitis L. viljad ◄ .

1.10. Puit artikli 2 lõike 2 esimeses lõigus määratletud tähenduses, kui see

▼M28

a) on tervenisti või osaliselt saadud okaspuudest (Coniferales), v.a kooreta puit,

Castanea Mill., v.a kooreta puit,

Platanus L., kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslik kumer pind,

ning

b) vastab ühele nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa II osas sätestatud järgmistest kirjeldustest:

CN-kood	Toote kirjeldus
4401 10 00	Küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubudena või samalaadsel kujul
4401 21 00	Okaspuupuit puitlaastude või pilbastena
4401 22 00	Lehtpuupuit puitlaastude või pilbastena
ex44 01 30	Pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms aglomeerimata puidujäägid (v.a saepuru)
ex440310 00	Toorpuit, töödeldud värvi, peitsi, kreosoodi või teiste konservantidega, koorimata, kantimata
ex44 03 20	Okaspuupuit toorpuiduna, koorimata, kantimata, värvi, peitsi, kreosoodi või teiste konservantidega töötlemata
ex44 03 99	Lehtpuupuit (v.a troopiline puit, mida on kirjeldatud grupi 44 alamrubriigi märkuses 1 või muu troopiline puit, tamm (Quercus spp.) või pöök (Fagus spp.)) toorpuiduna, kooritud või koorimata, kanditud või kantimata, värvi, peitsi, kreosoodi või teiste konservantidega töötlemata
ex44 04	Lõhestatud teibad: puidust vaiad, tulbad ja aiateibad, teritatud otstega, kuid pikikiudu saagimata
4406	Raudteede või trammiteede puitliiprid
4407 10	Okaspuupuit, pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või ringkooritud, hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm
ex44 07 99	Lehtpuupuit (v.a troopiline puit, mida on kirjeldatud grupi 44 alamrubriigi märkuses 1 või muu troopiline puit, tamm (Quercus spp.) või pöök (Fagus spp.)), pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või ringkooritud, hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm.

1.11. Liigi Castanea Mill. ja okaspuude (Coniferales) eraldatud koor.

2.1. Liigi Begonia L. taimed, mis on ette nähtud istutamiseks, v.a mugulsibulad, seemned ja mugulad, ning liikide Euphorbia pulcherrima Willd., Ficus L. ja Hibiscus L. taimed, mis on ette nähtud istutamiseks, v.a seemned.

B OSA

TAIMED, TAIMSED SAADUSED JA MUUD TOOTED, MIS ON PÄRIT ALADELT, MIDA EI OLE A OSAS NIMETATUD

I. Taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mis on kahjulike organismide potentsiaalsed kandjad kogu ühenduses

1. Istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned (kuid kaasa arvatud Cruciferae, Gramineae, Trifolium spp. seemned), mis pärinevad Argentinast, Austraaliast, Boliiviast, Tšiilist, Uus-Meremaalt ja Uruguayst, järgmiste perekondade taimed: Triticum, Secale ja X Triticosecale Afganistanist, Indiast, Iraanist, Iraagist, Mehhikost, Nepalist, Pakistanist, Lõuna-Aafrikast ja USAst, Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. ning nende hübriidid, Capsicum spp., Helianthus annuus L., Solanum lycopersicum L., Medicago sativa L:, Prunus L., Rubus L., Oryza spp., Zea mais L., Allium ascalonicum L., Allium cepa L., Allium porrum L., Allium schoenoprasum L. ja Phaseolus L.

2. Järgmiste taimede osad, v.a viljad ja seemned:

— Castanea Mill., Dendranthema (DC.) Des. Moul., Dianthus L., Gypsophila L., Pelargonium l'Herit. ex Ait, Phoenix spp., Populus L., Quercus L., Solidago L. ja Orchidaceae lõikeõied,

— okaspuud (Coniferales),

— USAst ja Kanadast pärinev Acer saccharum Marsh.,

— mujalt kui Euroopa riikidest pärit Prunus L.,

— mujalt kui Euroopa riikidest pärit perekondade Aster spp., Eryngium L., Hypericum L., Lisianthus L., Rosa L. ja Trachelium L. lõikelilled,

— perekondade/liikide Apium graveolens L., Ocimum L., Limnophila L. ja Eryngium L. lehtköögiviljad,

— Manihot esculenta Crantz lehed,

— Betula L. lõigatud oksad, lehtedega või ilma,

— puuliikide Fraxinus L., Juglans ailantifolia Carr., Juglans mandshurica Maxim., Ulmus davidiana Planch. ja Pterocarya rhoifolia Siebold & Zucc. lõigatud oksad, lehtedega või ilma, mis pärinevad Kanadast, Hiinast, Korea Rahvademokraatlikust Vabariigist, Jaapanist, Mongooliast, Korea Vabariigist, Venemaalt, Taiwanilt ja USAst,

— Amiris P. Browne, Casimiroa La Llave, Citropsis Swingle & Kellerman, Eremocitrus Swingle, Esenbeckia Kunth., Glycosmis Corrêa, Merrillia Swingle, Naringi Adans., Tetradium Lour., Toddalia Juss. ja Zanthoxylum L.

2.1. Aegle Corrêa, Aeglopsis Swingle, Afraegle Engl., Atalantia Corrêa, Balsamocitrus Stapf, Burkillanthus Swingle, Calodendrum Thunb., Choisya Kunth, Clausena Burm. f., Limonia L., Microcitrus Swingle, Murraya J. Koenig ex L., Pamburus Swingle, Severinia Ten., Swinglea Merr., Triphasia Lour. Vepris Comm. taimede osad, v.a viljad, kuid kaasa arvatud seemned.

3. Viljad:

— Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidid, ►M3 Momordica L. ja Solanum melongena L., ◄

— Annona L., Cydonia Mill., Diospyros L., Malus Mill., Mangifera L., Passiflora L., Prunus L., Psidium L., Pyrus L., Ribes L. Syzygium Gaertn. ja mujalt kui Euroopa riikidest pärit Vaccinium L.,

— Capsicum L.

4. Liigi Solanum tuberosum L. mugulad.

5. Eraldatud koor:

— mujalt kui Euroopa riikidest pärit okaspuud (Coniferales);

— Acer saccharum Marsh., Populus L. ja Quercus L. (v.a Quercus suber L.),

— Fraxinus L., Juglans ailantifolia Carr., Juglans mandshurica Maxim., Ulmus davidiana Planch. ja Pterocarya rhoifolia Siebold & Zucc., mis pärinevad Kanadast, Hiinast, Korea Rahvademokraatlikust Vabariigist, Jaapanist, Mongooliast, Korea Vabariigist, Venemaalt, Taiwanilt ja USAst,

— Betula L., mis on pärit Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest.

6. Puit artikli 2 lõike 2 esimeses lõigus määratletud tähenduses, kui see:

a) on tervenisti või osaliselt saadud ühest alljärgnevalt nimetatud sugukonnast, perekonnast või liigist, v.a IV lisa A osa I jao punktis 2 määratletud puidu pakkematerjal:

— USAst pärit Quercus L., kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda, v.a puit, mis vastab CN-koodi 4416 00 00 punktis b osutatud kirjeldusele, ja juhul kui on dokumentaalsed tõendid selle kohta, et puidu tootmisel või valmistamisel on kasutatud kuumtöötlust, et saavutada temperatuur vähemalt 176 °C 20 minutiks;

▼M28

— Armeeniast, Šveitsist või USAst pärit Platanus L., kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslik kumer pind,

— Ameerika mandri riikidest pärit Populus L., kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda;

— USAst ja Kanadast pärit Acer saccharum Marsh., kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda,

— mujalt kui Euroopa riikidest või Kasahstanist, Venemaalt ja Türgist pärit okaspuud (Coniferales), kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda;

— Fraxinus L., Juglans ailantifolia Carr., Juglans mandshurica Maxim., Ulmus davidiana Planch. ja Pterocarya rhoifolia Siebold & Zucc., kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda, mis pärinevad Kanadast, Hiinast, Korea Rahvademokraatlikust Vabariigist, Jaapanist, Mongooliast, Korea Vabariigist, Venemaalt, Taiwanilt ja USAst,

— Betula L., sealhulgas Kanadast ja USAst pärinev puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda; ning

b) vastab ühele nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa II osas sätestatud järgmistest kirjeldustest:

CN-kood	Kauba kirjeldus
4401 10 00	Küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubudena vm kujul
4401 21 00	Okaspuupuit, puitlaastude või pilbastena
4401 22 00	Lehtpuupuit, puitlaastude või pilbastena
ex440130 40	Saepuru, mis on pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms aglomeerimata
ex440130 80	Puidujäätmed ja -jäägid, mis on pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms aglomeerimata
4403 10 00	Toorpuit, töödeldud värvi, peitsi, kreosoodi või teiste konservantidega, koorimata, kantimata
4403 20	Okaspuupuit toorpuiduna, kooritud või koorimata, jämedalt kanditud või kantimata; värvi, peitsi, kreosoodi või muude säilitusainetega immutamata või katmata
4403 91	Tammepuit (Quercus spp.) toorpuiduna, kooritud või koorimata, jämedalt kanditud või kantimata; värvi, peitsi, kreosoodi või muude säilitusainetega immutamata või katmata
ex44 03 99	Lehtpuupuit (v.a troopiline puit, mis on kirjeldatud grupi 44 alamrubriigi märkuses 1, või muu troopiline puit, tamme (Quercus spp.), pöögi (Fagus spp.)) või kase (Betula L.) puit toorpuiduna; kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud; värvi, peitsi, kreosoodi või muude säilitusainetega immutamata või katmata
4403 99 51	Kase (Betula L.) saepalgid toorpuiduna; kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud
4403 99 59	Kase (Betula L.) puit toorpuiduna; kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud, v.a saepalgid
ex44 04	Lõhestatud teibad: puidust vaiad, tulbad ja aiateibad, teritatud otstega, kuid pikikiudu saagimata
4406	Raudteede ja trammiteede puitliiprid
4407 10	Okaspuupuit, pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud, kas hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm
4407 91	Tammepuit (Quercus spp.); pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud, kas hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm
ex44 07 93	Suhkruvahtra Acer saccharum Marsh puit, pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud, kas hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm
4407 95	Saare (Fraxinus spp.) puit, pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud, kas hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm
ex44 07 99	Lehtpuupuit (v.a troopiline puit, mida on kirjeldatud grupi 44 alamrubriigi märkuses 1 või muu troopiline puit, tamme (Quercus spp.), pöögi (Fagus spp.), vahtra (Acer spp.), kirsi (Prunus spp.) või saare (Fraxinus spp.) puit, pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud, kas hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm
4408 10	Okaspuuspooni lehed vineerimiseks (k.a spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal), vineeri ja samalaadse kihtpuitmaterjali valmistamiseks ning muu pikuti saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit, hööveldatud, lihvitud, servjätkatud või pikijätkatud, paksusega kuni 6 mm
4416 00 00	Vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad, sh tünnilauad
9406 00 20	Kokkupandavad puitehitised

a) Muld ja kasvusubstraat, kui see ei koosne tervenisti või osaliselt mullast või tahkest orgaanilisest ainest, näiteks taimejäänustest, turvast või puukoort sisaldavast huumusest, muu kui üksnes turvast sisaldav.

b) Taimedele lisatud või neile kinnitunud muld ja kasvusubstraat, mis tervenisti või osaliselt koosneb punktis a täpsustatud ainest või mis osaliselt koosneb mõnest tahkest anorgaanilisest ainest, mis on ette nähtud taimede elujõu säilitamiseks, ning mis on pärit:

— ►A1 ————— ◄ Türgist,

— Valgevenest, ►A1 ————— ◄ Gruusiast, ►A1 ————— ◄ Moldovast, Venemaalt, Ukrainast,

— mujalt kui Euroopa riikidest, v.a Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Liibüa, Maroko, Tuneesia.

8. Perekondade Triticum, Secale ja X Triticosecale terad, mis on pärit Afganistanist, Indiast ►M9 , Iraan ◄ , Iraagist, Mehhikost, Nepaalist, Pakistanist ►M5 , Lõuna-Aafrika ◄ ja USAst.

II. Taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mis on kahjulike organismide potentsiaalsed kandjad teatavatel kaitstavatel aladel

Ilma, et see piiraks I osas loetletud taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid.

1. Liigi Beta vulgaris L. taimed, mis on ette nähtud tööstuslikuks töötlemiseks.

2. Peetide küljes olev muld ja steriliseerimata peedijäätmed (Beta vulgaris L.).

▼M8

3. Liikide Amelanchier Med., Chaenomeles Lindl., Cotoneaster Ehrh., Crataegus L., Cydonia Mill., Eriobotrya Lindl., Malus Mill., Mespilus L., Photinia davidiana (Dcne.) Cardot, Pyracantha Roem., Pyrus L. ja Sorbus L.. tolmeldamiseks ettenähtud elus õietolm.

4. Liikide Amelanchier Med., Chaenomeles Lindl., Cotoneaster Ehrh., Crataegus L., Cydonia Mill., Eriobotrya Lindl., Malus Mill., Mespilus L., Photinia davidiana (Dcne.) Cardot, Pyracantha Roem., Pyrus L. ja Sorbus L..Parts taimede osad, v.a viljad ja seemned.

5. Liikide ►M27 Castanea Mill., ◄ Dolichos Jacq., Magnifera spp., Beta vulgaris L. ja Phaseolus vulgaris L. seemned.

6. Liigi Gossypium spp. seemned ja viljad (seemnekojad) ning toorpuuvill.

▼A1

6 a. Liigi Vitis L. viljad.

7. Puit artikli 2 lõike 2 esimeses lõigus määratletud tähenduses, kui see:

a) on tervenisti või osaliselt saadud Euroopa kolmandatest riikidest pärit okaspuudest (Coniferales), v.a kooreta puit, ning Castanea Mill., v.a kooreta puit,

b) vastab ühele nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa II osas sätestatud järgmistest kirjeldustest:

CN-kood	Toote kirjeldus
4401 10 00	Küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubudena või samalaadsel kujul
4401 21 00	Okaspuupuit puitlaastude või pilbastena
4401 22 00	Lehtpuupuit puitlaastude või pilbastena
ex44 01 30	Pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms aglomeerimata puidujäägid (v.a saepuru)
ex440310 00	Toorpuit, töödeldud värvi, peitsi, kreosoodi või teiste konservantidega, koorimata, kantimata
ex44 03 20	Okaspuupuit toorpuiduna, koorimata, kantimata, värvi, peitsi, kreosoodi või teiste konservantidega töötlemata
ex44 03 99	Lehtpuupuit (v.a troopiline puit, mida on kirjeldatud grupi 44 alamrubriigi märkuses 1 või muu troopiline puit, tamm (Quercus spp.) või pöök (Fagus spp.)) toorpuiduna, kooritud või koorimata, kanditud või kantimata, värvi, peitsi, kreosoodi või teiste konservantidega töötlemata
ex44 04	Lõhestatud teibad: puidust vaiad, tulbad ja aiateibad, teritatud otstega, kuid pikikiudu saagimata
4406	Raudteede või trammiteede puitliiprid
4407 10	Okaspuupuit, pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või ringkooritud, hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm
ex44 07 99	Lehtpuupuit (v.a troopiline puit, mida on kirjeldatud grupi 44 alamrubriigi märkuses 1 või muu troopiline puit, tamm (Quercus spp.) või pöök (Fagus spp.)), pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või ringkooritud, hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm
4415	Puidust pakkekastid, karbid, salved, trumlid jms pakendid; puidust kaablitrumlid, puitalused, äärtega puitalused jm puidust kaubaalused, kaubaaluste puidust ääred
9406 00 20	Kokkupandavad puitehitised.

8. Liigi Eucalyptus l’Hérit. taimede osad.

9. Okaspuude (Coniferales) eraldatud koor, mis on pärit Euroopa kolmandatest riikidest.

VI LISA

TAIMED JA TAIMSED SAADUSED, MILLE SUHTES VÕIB KOHALDADA ERIKORDA

1. Teraviljad ja nendest saadud tooted.

2. Kuivatatud kaunviljad.

3. Maniokimugulad ja nendest saadud tooted.

4. Köögiviljaõlide tootmisjäägid.

VII LISA

SERTIFIKAATIDE NÄIDISED

Sertifikaatide näidiste puhul määratakse kindlaks:

— tekst,

— formaat,

— lahtrite paigutus ja mõõtmed,

— paberi ja trükikirja värvus.

A. Fütosanitaarsertifikaadi näidis

B. Reekspordi jaoks ettenähtud taimepuhtuse tunnistuse näidisvorm

►(1) M4

C. Selgitavad märkused

1. Lahter 2

Sertifikaatide viitenumbrite koostisosad on:

— EÜ

— liikmesriigi tähis

— iga sertifikaadi identifitseerimistähis, milleks on number või numbrite ja tähtede kombinatsioon, kus tähed tähistavad maakondi, piirkondi jne asjaomases liikmesriigis, kus sertifikaat on välja antud.

2. Nummerdamata lahter

See lahter on ette nähtud üksnes ametlike märkuste jaoks.

3. Lahter 8

„Pakendite kirjeldus” tähendab pakendi tüüpi.

4. Lahter 9

Kogus märgitakse arvu või massina.

5. Lahter 11

Kui täiendava deklaratsiooni jaoks ei ole piisavalt ruumi, võib tekst jätkuda sertifikaadi pöördel.

VIII LISA

A OSA

KEHTETUKS TUNNISTATUD DIREKTIIVID JA NENDE HILISEMAD MUUDATUSED

(artiklis 27 osutatud)

Nõukogu direktiiv 77/93/EMÜ (EÜT L 26, 31.1.1977, lk 20)	v.a artikkel 19
Nõukogu direktiiv 80/392/EMÜ (EÜT L 100, 17.4.1980, lk 32)
Nõukogu direktiiv 80/393/EMÜ (EÜT L 100, 17.4.1980, lk 35)
Nõukogu direktiiv 81/7/EMÜ (EÜT L 14, 16.1.1981, lk 23)
Nõukogu direktiiv 84/378/EMÜ (EÜT L 207, 2.8.1984, lk 1)
Nõukogu direktiiv 85/173/EMÜ (EÜT L 65, 6.3.1985, lk 23)
Nõukogu direktiiv 85/574/EMÜ (EÜT L 372, 31.12.1985, lk 25)
Komisjoni direktiiv 86/545/EMÜ (EÜT L 323, 18.11.1986, lk 14)
Komisjoni direktiiv 86/546/EMÜ (EÜT L 323, 18.11.1986, lk 16)
Komisjoni direktiiv 86/547/EMÜ (EÜT L 323, 18.11.1986, lk 21)
Nõukogu direktiiv 86/651/EMÜ (EÜT L 382, 31.12.1986, lk 13)
Nõukogu direktiiv 87/298/EMÜ (EÜT L 151, 11.6.1987, lk 1)
Komisjoni direktiiv 88/271/EMÜ (EÜT L 116, 4.5.1988, lk 13)
Komisjoni direktiiv 88/272/EMÜ (EÜT L 116, 4.5.1988, lk 19)
Komisjoni direktiiv 88/430/EMÜ (EÜT L 208, 2.8.1988, lk 36)
Nõukogu direktiiv 88/572/EMÜ (EÜT L 313, 19.11.1988, lk 39)
Nõukogu direktiiv 89/359/EMÜ (EÜT L 153, 16.6.1989, lk 28)
Nõukogu direktiiv 89/439/EMÜ (EÜT L 212, 22.7.1989, lk 106)
Nõukogu direktiiv 90/168/EMÜ (EÜT L 92, 7.4.1990, lk 49)
Komisjoni direktiiv 90/490/EMÜ (EÜT L 271, 3.10.1990, lk 28)
Komisjoni direktiiv 90/506/EMÜ (EÜT L 282, 13.10.1990, lk 67)
Nõukogu direktiiv 90/654/EMÜ (EÜT L 353, 17.12.1990, lk 48)	üksnes I lisa punkt 2
Komisjoni direktiiv 91/27/EMÜ (EÜT L 16, 22.1.1991, lk 29)
Nõukogu direktiiv 91/683/EMÜ (EÜT L 376, 31.12.1991, lk 29)
Komisjoni direktiiv 92/10/EMÜ (EÜT L 70, 17.3.1992, lk 27)
Nõukogu direktiiv 92/98/EMÜ (EÜT L 352, 2.12.1992, lk 1)
Nõukogu direktiiv 92/103/EMÜ (EÜT L 363, 11.12.1992, lk 1)
Nõukogu direktiiv 93/19/EMÜ (EÜT L 96, 22.4.1993, lk 33)
Komisjoni direktiiv 93/110/EÜ (EÜT L 303, 10.12.1993, lk 19)
Nõukogu direktiiv 94/13/EÜ (EÜT L 92, 9.4.1994, lk 27)
Komisjoni direktiiv 95/4/EÜ (EÜT L 44, 28.2.1995, lk 56)
Komisjoni direktiiv 95/41/EÜ (EÜT L 182, 2.8.1995, lk 17)
Komisjoni direktiiv 95/66/EÜ (EÜT L 308, 21.12.1995, lk 77)
Komisjoni direktiiv 96/14/EÜ (EÜT L 68, 19.3.1996, lk 24)
Komisjoni direktiiv 96/78/EÜ (EÜT L 321, 12.12.1996, lk 20)
Nõukogu direktiiv 97/3/EÜ (EÜT L 27, 30.1.1997, lk 30)
Komisjoni direktiiv 97/14/EÜ (EÜT L 87, 2.4.1997, lk 17)
Komisjoni direktiiv 98/1/EÜ (EÜT L 15, 21.1.1998, lk 26)
Komisjoni direktiiv 98/2/EÜ (EÜT L 15, 21.1.1998, lk 34)
Komisjoni direktiiv 1999/53/EÜ (EÜT L 142, 5.6.1999, lk 29)

B OSA

ÜLEVÕTMISE JA/VÕI RAKENDAMISE TÄHTAJAD

Direktiiv	Ülevõtmise tähtaeg	Rakendamise tähtaeg
77/93/EMÜ	23.12.1980 (artikli 11 lõige 3) (1) (2) (3) (4) 1.5.1980 (muud sätted) (1) (2) (3) (4)
80/392/EMÜ	1.5.1980
80/393/EMÜ	1.1.1983 (artikli 4 lõige 11) 1.5.1980 (muud sätted)
81/7/EMÜ	1.1.1981 (artikli 1 lõige 1) 1.1.1983 (artikli 1 lõiked 2a, 3a, 3b, 4a, 4b) 1.1.1983 (5)(muud sätted)
84/378/EMÜ	1.7.1985
85/173/EMÜ		1.1.1983
85/574/EMÜ	1.1.1987
86/545/EMÜ	1.1.1987
86/546/EMÜ
86/547/EMÜ		kohaldatakse kuni 31.12.1989
86/651/EMÜ	1.3.1987
87/298/EMÜ	1.7.1987
88/271/EMÜ	1.1.1989 (6)
88/272/EMÜ		kohaldatakse kuni 31.12.1989
88/430/EMÜ	1.1.1989
88/572/EMÜ	1.1.1989
89/359/EMÜ
89/439/EMÜ	1.1.1990
90/168/EMÜ	1.1.1991
90/490/EMÜ	1.1.1991
90/506/EMÜ	1.1.1991
90/654/EMÜ
91/27/EMÜ	1.4.1991
91/683/EMÜ	1.6.1993
92/10/EMÜ	30.6.1992
92/98/EMÜ	16.5.1993
92/103/EMÜ	16.5.1993
93/19/EMÜ	1.6.1993
93/110/EÜ	15.12.1993
94/13/EÜ	1.1.1995
95/4/EÜ	1.4.1995
95/41/EÜ	1.7.1995
95/66/EÜ	1.1.1996
96/14/EÜ	1.4.1996
96/78/EÜ	1.1.1997
97/3/EÜ	1.4.1998
97/14/EÜ	1.5.1997
98/1/EÜ	1.5.1998
98/2/EÜ	1.5.1998
1999/53/EÜ	15.7.1999
(1) Artiklis 19 sätestatud korras võivad liikmesriigid taotluse korral täita teatavaid käesoleva direktiivi sätteid pärast 1. maid 1980, kuid mitte hiljem kui 1. jaanuaril 1981. (2) Kreeka puhul: 1. jaanuar 1985 (artikli 11 lõige 3) ning 1. märts 1985 (muud sätted). (3) Hispaania ja Portugali puhul: 1. märts 1987. (4) Tavapäraste kaubavoogude piires ning endise Saksa Demokraatliku Vabariigi ettevõtjate tootmisvajaduste korral võib Saksamaa omal äranägemisel ja ►M4 vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ◄ täita artikli 4 lõike 1, artikli 5 lõike 1 ja artikli 13 asjakohaseid sätteid endise Saksa Demokraatliku Vabariigi territooriumi osas pärast 1. maid 1980, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 1992. (5) Kaitstavate liikmesriikide taotlusel. (6) 31. märts 1989 artikli 1 lõike 3 punkti a (Juniperus'e taimed) kohustuste osas vastavalt direktiivile 89/83/EMÜ, millega on muudetud direktiivi 88/271/EMÜ.

VIIIa LISA

Artikli 13d lõikes 2 sätestatud standardne teenustasu määratakse järgmistes suurustes:

(eurodes)
Nimetus	Kogus	Hind
a) dokumentide kontrolli eest	Saadetise kohta	7
b) identsuse kontrolli eest	Saadetise kohta
	– kuni veoauto koorem, raudteevagun või võrreldava suurusega konteiner	7
	– suurem ülalmainitust	14
c) taimetervise kontrolli eest, vastavalt järgmisele spetsifikatsioonile:
– pistikud, seemikud (v.a metsanduse paljundusmaterjal), maasikate või köögiviljade noored taimed	Saadetise kohta
	– kuni 10 000 tk	17,5
	– iga lisanduva 1 000 tk eest	0,7
	– maksimumhind	140
– põõsad, puud (v.a jõulupuud), muud puittaimed, k.a metsanduse paljundusmaterjal (v.a seemned)	Saadetise kohta
	– kuni 1 000 tk	17,5
	– iga lisanduva 100 tk eest	0,44
	– maksimumhind	140
– istutamiseks mõeldud sibulad, mugulsibulad, risoomid, mugulad (v.a kartulimugulad)	Saadetise kohta
	– kuni 200 kg	17,5
	– iga lisanduva 10 kg eest	0,16
	– maksimumhind	140
– seemned, koekultuurid	Saadetise kohta
	– kuni 100 kg	7,5
	– iga lisanduva 10 kg eest	0,175
	– maksimumhind	140
– teised, mujal käesolevas tabelis määratlemata istutamiseks mõeldud taimed	Saadetise kohta
	– kuni 5 000 tk	17,5
	– iga lisanduva 100 tk eest	0,18
	– maksimumhind	140
– lõikelilled	Saadetise kohta
	– kuni 20 000 tk	17,5
	– iga lisanduva 1 000 tk eest	0,14
	– maksimumhind	140
– lehtedega oksad, okaspuude osad (v.a jõulupuud)	Saadetise kohta
	– kuni 100 kg	17,5
	– iga lisanduva 100 kg eest	1,75
	– maksimumhind	140
– jõulupuud	Saadetise kohta
	– kuni 1 000 tk	17,5
	– iga lisanduva 100 tk eest	1,75
	– maksimumhind	140
– taimede, nagu ürtide ja maitseainete lehed ja lehtköögiviljad	Saadetise kohta
	– kuni 100 kg	17,5
	– iga lisanduva 10 kg eest	1,75
	– maksimumhind	140
– puuviljad, köögiviljad (v.a lehtköögiviljad)	Saadetise kohta
	– kuni 25 000 kg	17,5
	– iga lisanduva 1 000 kg eest	0,7
– kartulimugulad	Partii kohta
	– kuni 25 000 kg	52,5
	– iga lisanduva 25 000 kg eest	52,5
– puit (v.a koorik)	Saadetise kohta
	– kuni 100 m3	17,5
	– iga lisanduva m3 eest	0,175
– muld ja kasvupinnas, puukoor	Saadetise kohta
	– kuni 25 000 kg	17,5
	– iga lisanduva 1 000 kg eest	0,7
	– maksimumhind	140
– teravili	Saadetise kohta
	– kuni 25 000 kg	17,5
	– iga lisanduva 1 000 kg eest	0,7
	– maksimumhind	700
– teised, mujal käesolevas tabelis määratlemata taimed	Saadetise kohta	17,5

Kui saadetis ei koosne ainult asjakohase taande kirjeldusele vastavast kaubast, siis loetakse kirjeldusele vastav osa (saadetis või partii) eraldi saadetiseks.