EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 01992L0085-20190726
Council Directive 92/85/EEC of 19 October 1992 on the introduction of measures to encourage improvements in the safety and health at work of pregnant workers and workers who have recently given birth or are breastfeeding (tenth individual Directive within the meaning of Article 16 (1) of Directive 89/391/EEC)
Consolidated text: Nõukogu direktiiv 92/85/EMÜ, 19. oktoober 1992, rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (kümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Nõukogu direktiiv 92/85/EMÜ, 19. oktoober 1992, rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (kümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
01992L0085 — ET — 26.07.2019 — 003.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
NÕUKOGU DIREKTIIV 92/85/EMÜ, 19. oktoober 1992, (ELT L 348 28.11.1992, lk 1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2007/30/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 20. juuni 2007, |
L 165 |
21 |
27.6.2007 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/27/EL, 26. veebruar 2014, |
L 65 |
1 |
5.3.2014 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1243, 20. juuni 2019, |
L 198 |
241 |
25.7.2019 |
|
NÕUKOGU DIREKTIIV 92/85/EMÜ,
19. oktoober 1992,
rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (kümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
I JAGU
EESMÄRK JA MÕISTED
Artikkel 1
Eesmärk
1. Käesoleva direktiivi, mis on kümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses, eesmärk on rakendada meetmeid, soodustamaks rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamist.
2. Direktiivi 89/391/EMÜ sätteid, välja arvatud selle artikli 2 lõige 2, kohaldatakse täielikult terve lõikega 1 hõlmatud valdkonna suhtes, ilma et see piiraks käesolevas direktiivis sisalduvate rangemate ja/või konkreetsemate sätete kohaldamist.
3. Käesoleva direktiivi mõjul ei tohi alaneda rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate kaitstuse tase võrreldes liikmesriikides kehtiva olukorraga käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeval.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) rase töötaja — rase töötaja, kes kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja/või siseriiklike tavadega teatab tööandjale oma olukorrast;
b) hiljuti sünnitanud töötaja — hiljuti sünnitanud töötaja siseriiklike õigusaktide ja/või siseriiklike tavade tähenduses, kes kooskõlas kõnealuste õigusaktide ja/või tavadega teatab tööandjale oma olukorrast;
c) rinnaga toitev töötaja — rinnaga toitev töötaja siseriiklike õigusaktide ja/või siseriiklike tavade tähenduses, kes kooskõlas kõnealuste õigusaktide ja/või tavadega teatab tööandjale oma olukorrast.
II JAGU
ÜLDSÄTTED
Artikkel 3
Juhendid
1. Liikmesriikidega konsulteerides ning tööohutuse, töötervishoiu ja tööhügieeni nõuandekomitee abiga koostab komisjon juhendid artiklis 2 määratletud töötajatele ohtlikuks või tervistkahjustavaks peetavate keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste ohutegurite ning tööstusprotsesside hindamiseks.
Esimeses lõigus viidatud juhendid käsitlevad ka liigutusi ja asendeid, vaimset ja füüsilist väsimust ning muud tüüpi vaimset või füüsilist stressi, mis on seotud artiklis 2 määratletud töötajate tehtava tööga.
2. Lõikes 1 nimetatud juhendite eesmärk on olla aluseks artikli 4 lõikes 1 viidatud hindamisele.
Sel eesmärgil juhivad liikmesriigid vastavas liikmesriigis kõikide tööandjate ja kõikide naistöötajate ja/või nende esindajate tähelepanu nendele juhenditele.
Artikkel 4
Hindamine ja teavitamine
1. Kõikide tegevuste puhul, mis võivad tõenäoliselt kaasa tuua konkreetse ohu sattuda kokkupuutesse ohutegurite, protsesside või töötingimustega, mille mittetäielik loetelu on esitatud I lisas, hindab tööandja kas otse või direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 7 nimetatud kaitse- ja ennetusmeetmete abil nende iseloomu, määra ja mõjuaega artiklis 2 määratletud töötajatele asjaomases ettevõttes ja/või asutuses, selleks et:
— hinnata mis tahes riski artiklis 2 määratletud töötaja ohutusele või tervisele ning võimalikku mõju tema rasedusele või rinnaga toitmisele,
— otsustada, milliseid meetmeid tuleks võtta.
2. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 10 kohaldamist, teavitatakse vastava ettevõtte ja/või asutuse artiklis 2 määratletud töötajaid ja töötajaid, kes tõenäoliselt võivad olla ühes artiklis 2 nimetatud olukordadest, ja/või nende esindajaid lõikes 1 nimetatud hindamise tulemustest ja kõikidest meetmetest, mida rakendatakse ohutuse ja tervise tagamiseks tööl.
Artikkel 5
Lähtuvalt hindamistulemustest võetavad meetmed
1. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 kohaldamist, kui artikli 4 lõikes 1 nimetatud hindamise tulemused toovad ilmsiks ohu artiklis 2 määratletud ohutusele või tervisele või mõju tema rasedusele või rinnaga toitmisele, võtab tööandja vajalikud meetmed tagamaks, et asjaomase töötaja töötingimuste ja/või töötundide ajutise reguleerimisega oleks töötaja kokkupuude sellise ohuga välistatud.
2. Kui töötingimuste ja/või töötundide reguleerimine ei ole tehniliselt ja/või objektiivselt võimalik või kui on nõuetekohaselt põhjendatud, et selline nõudmine ei ole mõistlik, võtab tööandja vajalikud meetmed, et viia asjaomane töötaja üle teisele tööle.
3. Kui teisele tööle üleviimine ei ole tehniliselt ja/või objektiivselt võimalik või kui on nõuetekohaselt põhjendatud, et selline nõudmine ei ole mõistlik, antakse asjaomasele töötajale puhkust vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele kogu ajavahemikuks, mis on vajalik tema ohutuse või tervise kaitsmiseks.
4. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse mutatis mutandis juhul, kui artikli 6 kohaselt keelatud tegevusalal töötaja rasestub või hakkab rinnaga toitma ja teatab sellest tööandjale.
Artikkel 6
Juhud, mil kokkupuude ohuteguritega on keelatud
Lisaks töötajate kaitset käsitlevatele üldsätetele, eriti neile, mis on seotud töökeskkonna ohutegurite piirväärtustega:
1. artikli 2 punktis a määratletud rasedaid töötajaid ei tohi mingitel asjaoludel kohustada täitma ülesandeid, mille puhul hindamine on toonud ilmsiks ohu puutuda kokku II lisa A jaos loetletud ohtlike või tervistkahjustavate tegurite ja töötingimustega;
2. artikli 2 punktis c määratletud rinnaga toitvaid töötajaid ei tohi mingitel asjaoludel kohustada täitma ülesandeid, mille puhul hindamine on toonud ilmsiks ohu puutuda kokku II lisa B jaos loetletud ohtlike või tervistkahjustavate tegurite ja töötingimustega.
Artikkel 7
Öötöö
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 2 nimetatud töötajaid ei kohustata tegema öötööd raseduse ajal ning sünnitusele järgneval ajavahemikul, mille määrab kindlaks riigi pädev tööohutus- ja töötervishoiuasutus, kui vastavalt liikmesriikides sätestatud korrale esitatakse arstitõend selle kohta, et see on vajalik asjaomase töötaja ohutuse ja tervise tagamiseks.
2. Lõikes 1 nimetatud meetmed peavad sisaldama võimalust vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele kas:
a) minna üle päevasele tööle või
b) saada puhkust või pikendada rasedus- ja sünnituspuhkust, kui selline üleviimine ei ole tehniliselt ja/või objektiivselt võimalik või kui on nõuetekohaselt põhjendatud, et selline nõudmine ei ole mõistlik.
Artikkel 8
Rasedus- ja sünnituspuhkus
1. Liikmesriigid võtavad tarvitusele vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 2 määratletud töötajatel oleks õigus saada vähemalt 14 nädala pikkune katkestamatu rasedus- ja sünnituspuhkus enne ja/või pärast sünnitust vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele.
2. Lõikes 1 sätestatud rasedus- ja sünnituspuhkus peab sisaldama vähemalt kahenädalast kohustuslikku rasedus- ja sünnituspuhkust enne ja/või pärast sünnitust vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele.
Artikkel 9
Vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 2 punktis a määratletud rasedatel töötajatel oleks vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele õigus saada vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, ilma et nad kaotaksid töötasus, juhul kui selline läbivaatus peab toimuma tööajal.
Artikkel 10
Vallandamise keelamine
Selleks et tagada artiklis 2 määratletud töötajatele nende käesoleva artikli alusel tunnustatud tervise- ja ohutusalaste õiguste kasutamine, sätestatakse, et:
1. liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et keelata artiklis 2 määratletud töötajate vallandamine ajavahemikus nende raseduse algusest kuni artikli 8 lõikes 1 nimetatud rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpuni, välja arvatud erijuhtudel, mis ei ole seotud nende olukorraga ja mis on lubatud siseriiklike õigusaktide ja/või tavade alusel ning võimaluse korral tingimusel, et pädev ametiasutus on andnud oma nõusoleku;
2. artiklis 2 määratletud töötaja vallandamise korral punktis 1 nimetatud ajavahemikus peab tööandja kirjalikult esitama tema vallandamise nõuetekohaselt põhjendatud aluse;
3. liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kaitsta artiklis 2 määratletud töötajaid sellise vallandamise tagajärgede eest, mis on punkti 1 alusel ebaseaduslik.
Artikkel 11
Tööalased õigused
Selleks et tagada artiklis 2 määratletud töötajatele nende käesolevas artiklis tunnustatud tervise- ja ohutusalaste õiguste kasutamine, sätestatakse, et:
1. artiklites 5, 6 ja 7 nimetatud juhtudel peavad töölepinguga seotud tööalased õigused, sealhulgas töötasu säilimine ja/või õigus piisavale toetusele, olema tagatud artiklis 2 määratletud töötajatele vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või siseriiklikele tavadele;
2. artiklis 8 nimetatud juhul peab olema tagatud järgmine:
a) artiklis 2 määratletud töötajate töölepinguga seotud õigused, välja arvatud need, millele on viidatud allpool punktis b;
b) artiklis 2 määratletud töötajate töötasu säilimine ja/või õigus piisavale toetusele;
3. punkti 2 alapunktis b nimetatud toetust loetakse piisavaks, kui see tagab sissetuleku, mis on vähemalt võrdne sellega, mida asjaomane töötaja saaks siseriiklike õigusaktidega kehtestatud ülemmäära piires, kui ta katkestaks oma tegevuse tervislikel põhjustel;
4. liikmesriigid võivad muuta õiguse saada töötasu või toetust, millele on viidatud punktis 1 ja punkti 2 alapunktis b, sõltuvaks sellest, kas asjaomane töötaja vastab siseriiklikes õigusaktides sätestatud tingimustele, mis annavad õiguse saada selliseid soodustusi.
Need tingimused ei tohi mingitel asjaoludel ette näha, et töötamisperiood vahetult enne eeldatavat sünnituskuupäeva peaks olema pikem kui 12 kuud.
Artikkel 12
Õiguste kaitse
Liikmesriigid sätestavad oma siseriiklikes õigussüsteemides vajalikud meetmed, võimaldamaks kõikidel töötajatel, kes arvavad, et neid on käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste eiramise tõttu õigusvastaselt koheldud, taotleda oma õiguste kaitset kohtu kaudu ja/või kooskõlas siseriiklike seaduste ja/või tavadega pöörduda selleks teiste pädevate organite poole.
Artikkel 13
I lisa muutmine
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13a vastu delegeeritud õigusakte I lisas üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes normides või spetsifikaatides ning uusi avastusi.
Kui nõuetekohaselt põhjendatud ja erakorralistel juhtudel, mis kujutavad endast vahetut, otsest ja tõsist ohtu töötajate ja muude isikute füüsilisele tervisele ja ohutusele, on tungiva kiireloomulisuse tõttu vaja võtta meetmeid väga lühikese aja jooksul, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 13b sätestatud menetlust.
Artikkel 13a
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artiklis 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artiklis 13 osutatud õiguste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes ( 1 ) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 13 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 13b
Kiirmenetlus
1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavaks tegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.
2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 13a lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.
Artikkel 14
Lõppsätted
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt kahe aasta jooksul selle vastuvõtmisest või tagavad, et hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist kehtestavad töösuhte pooled vajalikud normid kollektiivlepingutena, kusjuures liikmesriigid on kohustatud võtma kõik vajalikud meetmed, mis võimaldavad neil igal ajal tagada käesolevas direktiivis nõutud tulemused. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.
2. Kui liikmesriigid lõikes 1 nimetatud meetmeid võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud või vastu võetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide originaalteksti.
▼M1 —————
Artikkel 15
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
OHUTEGURITE, PROTSESSIDE JA TÖÖTINGIMUSTE MITTETÄIELIK LOETELU,
viidatud artikli 4 lõikes 1
A. Ohutegurid
1. Füüsikalised ohutegurid, kui neid loetakse ohuteguriteks, mis põhjustavad lootekahjustusi ja/või tõenäoliselt lõhuvad platsenta kinnitust, eriti:
a) löögid, vibratsioon või liikumine;
b) raskuste käsitsi teisaldamine, mis võib kaasa tuua ohu eriti selja- ja nimmepiirkonnale;
c) müra;
d) ioniseeriv kiirgus ( *1 );
e) mitteioniseeriv kiirgus;
f) äärmuslik külm ja kuumus;
g) liigutused ja asendid, lähetused — asutuse piires või väljapoole –, vaimne ja füüsiline väsimus ning muud füüsilised koormused, mis on seotud direktiivi artiklis 2 määratletud töötaja tegevusega.
2. Bioloogilised ohutegurid
Riskirühmade 2, 3, ja 4 bioloogilised ohutegurid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/54/EÜ ( 2 ) artikli 2 lõike 2 punktide 2, 3 ja 4 tähenduses, niivõrd kui on teada, et need ohutegurid või nende ohutegurite puhul vajalikud ravimeetmed ohustavad rasedate naiste ja veel sündimata laste tervist ning niivõrd, kui neid ei ole veel loetletud II lisas.
3. Keemilised ohutegurid
Järgmised keemilised ohutegurid, niivõrd kui on teada, et need ohustavad rasedate naiste ja veel sündimata laste tervist ning niivõrd, kui neid ei ole veel loetletud II lisas:
a) ained ja segud, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 ( 3 ) kohaselt ühe või mitme järgmise ohulausega ühe või mitme järgmise ohuklassi ja ohukategooria kriteeriumidele, niivõrd, kui neid aineid ega seguseid ei ole veel loetletud II lisas:
— mutageensus sugurakkudele, kategooria 1 A, 1B või 2 (H340, H341);
— kantserogeensus, kategooria 1 A, 1B või 2 (H350, H350i, H351);
— reproduktiivtoksilisus, kategooria 1 A, 1B või 2 või lisakategooria imetamisele või imetamise kaudu avalduva toime jaoks (H360, H360D, H360FD, H360Fd, H360Df, H361, H361d, H361fd, H362);
— mürgisus sihtelundi suhtes pärast ühekordset kokkupuudet, kategooria 1 või 2 (H370, H371);
b) keemilised ohutegurid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/37/EÜ ( 4 ) I lisas;
c) elavhõbe ja elavhõbeda derivaadid;
d) antimitootilised ravimid;
e) süsinikmonooksiid;
f) teadaolevalt ohtlikud naha kaudu absorbeeruvad keemilised ohutegurid.
B. Protsessid
Direktiivi 2004/37/EÜ I lisas loetletud tööstuslikud protsessid.
C. Töötingimused
Maa-alune kaevandustöö.
II LISA
MÕJURITE, PROTSESSIDE JA TÖÖTINGIMUSTE MITTETÄIELIK LOETELU,
nimetatud artiklis 6
A. Artikli 2 punktis a määratletud rasedad töötajad
1. Ohutegurid
a)
Töötamine kõrgrõhukeskkonnas, nt survestatud ruumis või tuukrina.
b)
Järgmised bioloogilised ohutegurid:
— toksoplasma,
— punetisi tekitav viirus,
välja arvatud juhul, kui on tõestatud, et rasedad töötajad on nende ohutegurite eest immuniseerimise abil piisavalt kaitstud.
c)
Plii ja plii derivaadid, niivõrd kui inimorganism kõnealuseid ohutegureid absorbeerib.
2. Töötingimused
Maa-alune kaevandustöö.
B. Artikli 2 punktis c määratletud rinnaga toitvad töötajad
1. Ohutegurid
a)
Plii ja plii derivaadid, niivõrd kui inimorganism kõnealuseid ohutegureid absorbeerib.
2. Töötingimused
Maa-alune kaevandustöö.
( 1 ) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
( *1 ) Vt direktiivi 80/836/Euratom (EÜT L 246, 17.9.1980, lk 1).
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (seitsmes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 262, 17.10.2000, lk 21).
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 158, 30.4.2004, lk 50).