Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse õiguste ja väärtuste programm“

(COM(2018) 383 final – 2017/0207 (COD))

ja

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse õigusprogramm“

(COM(2018)384 final – 2017/0208 (COD))

(2019/C 62/29)

Raportöör:

Jean-Marc ROIRANT

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Ülemkogu, 21.6.2018 Euroopa Komisjon, 18.6.2018 Euroopa Parlament, 14.6.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõiked 1 ja 2, artikli 82 lõige 1 ja artikkel 304 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 16 lõige 2, artikli 19 lõige 2, artikli 21 lõige 2, artiklid 24, 167 ja 304
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	26.9.2018
Vastuvõtmine täiskogus	18.10.2018
Täiskogu istungjärk nr	538
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	135/2/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku, millega ühendatakse olemasolevad programmid, kui väga vajaliku vahendi ELi väärtuste ja ajaloo, põhiõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte, elujõulise ja mitmekesise kodanikuühiskonna ning kohalike kogukondade kaasamise edendamiseks.

1.2.

Komitee nõuab, et tagataks ELi välis- ja sisepoliitika inimõiguste- ja demokraatiaalaste põhimõtete ja rahastamise järjepidevus, ning nõuab üldist rahastamist 1,4 miljardi euro ulatuses, millest vähemalt 500 miljonit eurot tuleks eraldada kodanike kaasamise ja osalemise tegevussuunale.

1.3.

Komitee leiab, et fond peaks põhinema tõeliselt kaasaval ja alt üles suunatud lähenemisviisil, et reageerida ELi praegustele probleemidele, mis on seotud õiguste ja ELi väärtuste edendamisega, demokraatia soodustamisega, kodanike usalduse suurendamisega ELis nende otsese osalemise kaudu Euroopa tuleviku kujundamisel ja elujõulise kodanikuühiskonna säilitamisega.

1.4.

Samuti kutsub komitee üles kasutama uuenduslikke rahastamisvahendeid, mis võimaldaksid kodanikuühiskonna osalemist ja suutlikkust kohalikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil, näiteks tehnilise abi andmise, kogenumate partnerite poolt elluviidava ettevalmistava tegevuse või mitmeastmeliste toetuste kaudu, võimaldades seeläbi eri tasemetega toetusi või kaheastmelist taotlemisprotsessi. Komitee nõuab kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks eraldi rahaliste vahendite eraldamist, mis oleks vähemalt 50 % eri tegevussuundadest.

1.5.

Komitee tervitab otsust pikendada kõikide fondi programmide ja tegevussuundade tegevustoetuste kestust mitme aasta kaupa ning rõhutab vajadust jätkuvalt tagada meetmete jätkusuutlikkus ja järjepidevus.

1.6.

Komitee teeb ettepaneku panna fondi uueks nimeks kodanike, õiguste ja väärtuste fond ning õiguste ja väärtuste programmi kodanike kaasamise ja osalemise tegevussuuna nimeks „Kodanike Euroopa“, et tagada kooskõla fondi eesmärkidega, mis on tihedalt seotud kodakondsuse mõõtme ning kodanike mõjuvõimu suurendamise, õiguste valdajate osalemise, ohvrite kaitse, ühise ajaloo ja mäluga.

1.7.

Komitee avaldab kahetsust, et õiguste ja väärtuste programmi lõppversioonist on kõrvaldatud meediavabaduse, meediakanalite paljususe ning võltsuudiste ja sihipäraste valeteabekampaaniate lahendamise probleemiga seotud meetmed. Seetõttu teeb komitee ettepaneku luua koostoime „Loov Euroopa“ programmiga, pidades silmas nende tegevuste olulisust ELi väärtustele ja demokraatliku ja pluralistliku ühiskonna edendamisele.

1.8.

Komitee nõuab, et õigusprogrammi raames antavat rahalist toetust laiendataks veelgi kodanikuühiskonna organisatsioonidele, hõlmates tegevusi alates teadlikkuse suurendamisest, vastastikusest õppest ja vahetusest, analüütilistest ja seiretegevustest kuni koolituste ja suutlikkuse suurendamiseni, ning kutsub üles jälgima kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemist õigusprogrammis.

1.9.

Komitee teeb kokkuvõtte komisjoni käimasolevast tööst Euroopa Parlamendi väljapakutud ettevalmistava tegevuse rakendamiseks, et töötada välja ELi fond rahalise toetuse pakkumiseks, mis on seotud kodanikuühiskonna organisatsioonidele suunatud demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste rikkumist puudutavate kohtuvaidlustega, ning nõuab, et need tegevused kaasataks õigusprogrammi.

1.10.

Komitee leiab, et see fond on oluline vahend, mille abil tugevdada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist, soolisest võrdõiguslikkusest lähtuva eelarvestamise põhimõtet ja soo alusel andmete kogumist. Eelkõige peab komitee peab õigeks, et kaasatakse meetmed, millega keskendutakse õiguste ja väärtuste programmi kaudu naiste-, laste- ja noortevastase mis tahes vägivalla ennetamisele ja tõkestamisele ning koostoimele õigusprogrammiga ohvrite õiguste ja õiguskaitsevahendite valdkonnas. Samuti kutsub komitee üles eristama mõlema programmi näitajaid soo alusel.

1.11.

Komitee tervitab ettepanekut laiendada programmi „Kodanike Euroopa“ riiklike kontaktpunktide rolli õiguste ja väärtuste programmi eri tegevussuundadele, võttes arvesse, kui hästi nad võtavad ühendust potentsiaalsete toetusesaajatega kohapeal ja toetavad neid. See eeldab, et määratud üksused oleksid oma riigi valitsusest sõltumatud ning oleksid põhjalikult kursis kodanikuühiskonna ja kohalike osalejate vajadustega. Selleks on vaja piisavat rahastamist, nende rolli ja ülesannete suuniste väljatöötamist, võimalusi tagada programmi suurem nähtavus, ning koolitust.

2.   Ettepaneku kirjeldus

2.1.

Komitee arvamus käsitleb õigluse, õiguste ja väärtuste fondi, mis hõlmab kahte eraldi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekut, millest esimesega luuakse õigusprogramm ja teisega õiguste ja väärtuste programm, millel mõlemal on täiendavad eesmärgid ajavahemikul 2021–2027.

2.2.

Fondi eesmärk on aidata säilitada avatud, demokraatlik, pluralistlik ja kaasav ühiskond, samuti anda inimestele mõjuvõimu, kaitstes ja edendades õigusi ja väärtusi ning arendades täiendavalt ELi õigusruumi, mis on praeguse ELi kontekstis – äärmusluse ja radikaliseerumise tõusu ajal, suurenenud polarisatsiooni ning reformide taustal, mis seisavad silmitsi õigusriigi põhimõtete ja kodanikuühiskonna ruumi vähenemisega – peamine prioriteet.

2.3.

Euroopa väärtuste ja õiguste edendamiseks, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklites 2 ja 3 ja ELi põhiõiguste hartas, ühendab fond mitmeid olemasolevaid rahastamisvahendeid: õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi, programmi „Kodanike Euroopa“ ja õigusprogrammi. Fondiga püütakse ületada killustatust ja tegeleda praeguste puuduste ja uute ülesannetega, eelkõige sellega, et tugevdada kodanike usaldust demokraatia vastu ning toetada väärtuste ja põhiõiguste kaitset.

2.4.

Lisaks võrdõiguslikkuse ja õiguste edendamisele ning vägivallavastasele võitlusele on õiguste ja väärtuste programmi eesmärk toetada elujõulist kodanikuühiskonda, julgustada inimeste demokraatlikku ja sotsiaalset osalemist ning edendada Euroopa ühiskonna rikkalikku mitmekesisust, mis põhineb meie ühisel ajalool ja mälul. See järgib ka komitee, (1) Euroopa Parlamendi (2) ja 22 riigi 80 valitsusvälise organisatsiooni (3) üleskutset luua Euroopa demokraatia, väärtuste ja inimõiguste rahastu.

2.5.

Õigusprogramm põhineb ELi aluslepingu artiklitel 81 ja 82, mis käsitlevad tsiviil- ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd, ning õiguste ja väärtuste programm põhineb ELi aluslepingu eri artiklite kombinatsioonil: artikli 16 lõige 2 andmekaitse kohta, artikli 19 lõige 2 diskrimineerimisvastase võitluse kohta, artikkel 24 Euroopa kodanikualgatuste toetamise kohta, artikkel 167 kultuuri ja kultuuripärandi kohta, artikkel 168 inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse ja ennetamise kohta ning artikli 21 lõiked 1 ja 2 kodanike vaba liikumise õiguse kohta.

2.6.

Nende kahe programmi jaoks eraldatakse järgmised summad: 305 miljonit eurot õigusprogrammile ja 642 miljonit eurot õiguste ja väärtuste programmile, millest 233 miljonit eraldatakse kodanike kaasamisele ja osalusele ning 408 miljonit eurot võrdõiguslikkusele ja õigustele ning Daphne programmile.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee tervitab komisjoni ettepanekut kui väga vajalikku rahastamisvahendit inimõiguste, demokraatia, õigusriigi, vähemuste austamise, diskrimineeritud, tõrjutud ja ebasoodsas olukorras olevate inimeste, näiteks puuetega inimeste ja romade kogukonna õiguste edendamiseks, osalemise, elujõulise ja mitmekesise kodanikuühiskonna toetamiseks ja suutlikkuse suurendamiseks, nagu on sätestatud ELi aluslepingutes ja põhiõiguste hartas ning ELi ja liikmesriikide poolt heaks kiidetud rahvusvahelistes inimõiguste lepingutes, nagu puuetega inimeste õiguste konventsioon.

3.2.

Komitee hindab komisjoni jõupingutusi tugevdada ELi lepingu artiklis 2 osutatud väärtuste austamist ja tervitab sellega seoses komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises. Käesolev ettepanek täiendab praeguseid õiguse, õiguste ja väärtuste programmide ettepanekuid ning avaldaks majanduslikku survet liikmesriikidele, kes panevad toime tõsiseid ja püsivaid ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste rikkumisi. Samal ajal kui esimesena nimetatud ettepaneku eesmärk on kaitsta õigusriiki ülevalt alla suunatud surve abil, siis viimati nimetatud ettepanekul on võimalus kaitsta õigusriiki ja muid artiklis 2 sätestatud väärtusi, luues avalikku toetust rohujuure tasandil. Sellega seoses viitab komitee oma arvamusele, milles käsitletakse ELi eelarvet ja õigusriiki (4).

3.3.

Komitee märgib kahetsusega, et fond põhineb ainult olemasolevatel programmidel, millel on olnud edukad tulemused, ning leiab, et seda tuleb parandada ja suurendada, et reageerida muutunud tegelikkusele Euroopa Liidus, tagada selle nähtavus ning võimaldada ELi lepingu artiklis 2 sätestatud ühiste väärtuste ulatuslik edendamine ja kaitse.

3.4.

Komitee kutsub üles tagama ELi välis- ja sisepoliitika inimõiguste- ja demokraatiaalaste põhimõtete ja rahastamise järjepidevuse. Sellega seoses tuletab komitee meelde nõukogu järeldusi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava kohta, mille kohaselt EL peab suurendama oma jõupingutusi, et edendada turvalist ja soodustavat keskkonda, kus kodanikuühiskond ja sõltumatu meedia võivad edukalt areneda (5).

3.5.

Komitee tervitab nii õiguste ja väärtuste programmi kui ka õigusprogrammi kavandatud õiguslikku alust, kuna see võimaldab Euroopa Parlamendil ja ELi nõukogul võrdselt osaleda kodanike ja laiemas tähenduses kodanikuühiskonna jaoks otsustava tähtsusega valdkonna otsustusprotsessis. Komitee leiab siiski, et õiguslik alus peaks olema piisava ulatusega teemavaldkondades suhtes ja selleks, et toetada kodanikuühiskonda kõigil tasanditel, ning teeb ettepaneku kaaluda seda, et lisatakse viide ELi lepingu artikli 11 lõigetele 1 ja 2.

3.6.

Komitee leiab, et kavandatav eelarve on väga väike, arvestades praeguseid probleeme, millega EL selles valdkonnas, mis on Euroopa ühiskondade jaoks kriitilise tähtsusega, silmitsi seisab, ja nõuab (6) kokku vähemalt 1,4 miljardi euro suurust rahastamist, (7) millest vähemalt 500 miljonit eurot tuleks eraldada kodanike kaasamise ja osalemise valdkonnale.

3.7.

Komitee märgib ka fondi kaasatud programmide positiivseid hindamisi ja rõhutab asjaolu, et rahaliste vahendite piiratud kättesaadavus ja programmi „Kodanike Euroopa“ ning õiguste ja võrdõiguslikkuse programmi Daphne tegevussuuna suur nõudlus tekitasid taotlejates pettumust. Komitee avaldab kahetsust, et sellest hoolimata on olnud kasv väike.

3.8.

Fondi ja programmide nime tuleks muuta, et viia need paremini kooskõlla programmi pealkirja ja eesmärkidega, mis on tihedalt seotud kodakondsuse mõõtme ning õiguste suurendamise, õiguste valdajate osalemise, ohvrite kaitse, ühise ajaloo ja mäluga ning samuti mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigiga „Investeerimine inimestesse, ühtekuuluvusse ja väärtustesse“. Seepärast leiab komitee, et fond tuleks nimetada kodanike, õiguste ja väärtuste fondiks. Lisaks sellele tuleks õiguste ja väärtuste programmiga seotud kodanike kaasamise ja osalemise tegevussuund ümber nimetada „Kodanike Euroopaks“, et tagada kooskõla teiste tegevussuundade nimedega ja suurendada nähtavust.

3.9.

Selleks, et reageerida ka ELi praegustele väljakutsetele, mis on seotud õiguste ja ELi väärtuste edendamisega, demokraatia soodustamisega, kodanike usalduse suurendamisega ELis nende otsese osalemise kaudu Euroopa tuleviku kujundamisel ja elujõulise kodanikuühiskonna säilitamisega, peaks fond põhinema tõeliselt kaasaval ja alt üles suunatud lähenemisviisil, kus õiguslikud kaalutlused on nende eesmärkide aluseks, mitte pole neid kujundanud. Lisaks peaks toetus ja suutlikkuse suurendamine hõlmama selliseid sõltumatu kodanikuühiskonna ning kohaliku, piirkondliku, riikliku ja riikidevahelise tasandi organisatsioonide tegevusi, mis edendavad ja jälgivad ELi väärtuste rakendamist.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

Komitee väljendab toetust sellele, et programmi tegevustesse on lisatud toetus kodanikuühiskonna organisatsioonidele, et julgustada ja soodustada nende aktiivset osalemist demokraatlikuma ELi loomisel ning teadlikkust õigustest ja väärtustest. Samas leiab komitee, et seda tegevust peaks toetama üldine eesmärk, mis tuleks lisada artikli 4 punkti a: „suurendada kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkust, et parandada kodanikuaktiivsust ja demokraatlikku osalemist“. Lisaks tuleks artikli 4 punkti b selgesõnaliselt kirja panna, et kodanikuaktiivsuse ja kodanike demokraatliku osalemise edendamist tuleks toetada kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil.

4.2.

Komitee peab õigeks, et õiguste ja väärtuste programmi kaudu keskendutakse jätkuvalt naiste-, laste- ja noortevastase mis tahes vägivalla ennetamisele ja tõkestamisele ning õigusprogrammi raames toetatakse ohvritele õiguskaitsevahendite tagamist. Komitee märgib, et puuetega inimesed puutuvad koduvägivallaga kokku 2–5 korda rohkem, suurenenud on eakatevastase vägivallaga seotud juhtumid ning sisserändajate, roma kogukonna ja etniliste vähemuste vastu toime pandud vägivallajuhtumid. Komitee nõuab täiendavaid jõupingutusi ja rõhutab vajadust tagada fondi kahe programmi suurem sidusus ja koostoime.

4.3.

Komitee leiab, et see fond on uus võimalus soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks, soolisest võrdõiguslikkusest lähtuva eelarvestamise põhimõtte jõustamiseks ja soo alusel andmete kogumiseks. Sellised meetmed võimaldavad edendada täiendavalt võrdsust, analüüsides rahastamise erinevat mõju naistele, tütarlastele, meestele ja poistele, samuti seades sihid ja eesmärgid ning eraldades nende eesmärkide saavutamiseks rahalisi vahendeid tõhusamalt. Eelkõige kutsub komitee üles eristama õiguste ja väärtuste programmi ja õigusprogrammi näitajaid soo alusel.

4.4.

Komitee rõhutab programmi „Kodanike Euroopa“ raames kohalike kogukondade seas toimuvate vastastikuse õppimise ja heade tavade vahetamise olulist väärtust ja ainulaadsust ning nõuab kodanike tihedamat kaasamist sõpruslinnade partnerlussuhetesse, et parandada nende tegevuste alt üles suunatust. Eelkõige märgib komitee kogukonna juhitud kohaliku arengu (8) positiivset kogemust, et tagada kohalike kogukondade ja sidusrühmade osalus ja suutlikkuse suurendamine.

4.5.

Komitee toetab jätkuvat keskendumist liidu, selle ajaloo ja kultuurilise mitmekesisuse mõistmise suurendamisele. Ta leiab, et äärmusluse ja radikaliseerumise suurenemise tõttu peaksid eesmärgid sõnaselgelt sisaldama mäletamist ja kriitilist mõtlemist ajaloolise mälu üle.

4.6.

Komitee avaldab kahetsust, et õiguste ja väärtuste programmi lõppversioonist on kõrvaldatud meediavabaduse, meediakanalite paljususe ning võltsuudiste ja sihipäraste valeteabekampaaniate lahendamise probleemiga seotud meetmed. Arvestades nende meetmete olulisust ELi väärtustele ning demokraatliku ja pluralistliku ühiskonna edendamisele, teeb komitee ettepaneku luua koostoime programmiga „Loov Euroopa“.

4.7.

Komitee nõuab, et õigusprogrammi raames antavat rahalist toetust laiendataks veelgi kõigile tema tegevustele: teadlikkuse suurendamine, avalikkuse harimine ja mobiliseerimine, vastastikune õpe ja vahetus, analüütilised ja seiretegevused, koolitamine ja suutlikkuse suurendamine.

4.8.

Komitee teeb kokkuvõtte komisjoni käimasolevast tööst Euroopa Parlamendi väljapakutud ettevalmistava tegevuse rakendamiseks, et töötada välja ELi fond rahalise toetuse pakkumiseks, mis on seotud kodanikuühiskonna organisatsioonidele suunatud demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste rikkumist puudutavate kohtuvaidlustega, ning nõuab, et need tegevused kaasataks õigusprogrammi.

4.9.

Riiklikud kontaktpunktid on programmi „Kodanike Euroopa“ alt üles lähenemisviisi toetamisel osutunud üldiselt tõhusaks, olles ühenduses potentsiaalsete toetusesaajatega ja toetades neid kohapeal. Komitee tervitab nende rolli laiendamist õiguste ja väärtuste programmi muudele tegevussuundadele, rõhutades samas vajadust tagada piisav rahastamine ja määrata üksused, kes on oma riigi valitsusest sõltumatud ning kellel on põhjalikud teadmised kodanikuühiskonna sektorist, kohalikest osalejatest ja nende vajadustest. Selleks on vaja välja töötada nende sõltumatu rolli ja ülesannete suunised, sh selle kohta, kuidas tagada programmi suurem nähtavus ning koolitus.

4.10.

Komitee tervitab kodanikuühiskonna dialoogi kaasamist programmi „Kodanike Euroopa“ osana ning leiab, et selliseid kohtumisi tuleks säilitada ja laiendada kõigile fondi tegevussuundadele, et võimaldada sügavat mõttevahetust väärtuste, õiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte üle, põhinedes aluslepingu artiklil 11 kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi kohta. Sellised kohtumised peaksid olema avatud ka muudele asjaomastele osalejatele, mitte ainult programmist toetuse saajatele, ning see peaks hõlmama arutelu programmi tulevaste prioriteetide kohta.

4.11.

Komitee tervitab asjaolu, et kõiki programmide meetmeid rahastatakse otsese ja kaudse juhtimise kaudu ning et rahastamine hõlmab tegevus- ja meetmetoetusi. Komitee rõhutab, et väikeste toetuste kättesaadavus on kriitilise tähtsusega, et tagada kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemine ja toetamine fondi eri tegevustes ning eelkõige alt üles lähenemisviisi säilitamine, et jõuda riiklike ja kohalike toetusesaajateni.

4.12.

Komitee leiab ka, et õiguste ja väärtuste programm saaks kasu eri tegevussuundade samasugusest otsesest juhtimisviisist, et tagada rakendamise järjepidevus, ning märgib eelkõige komisjoni järelevalve all toimiva Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti positiivset hinnangut eri liiki toetuste haldamise, rahastamise korra, lihtsustatud kulude kasutamise ja vigade väikese osakaalu osas.

4.13.

Komitee nõuab, et programmide puhul rakendataks viimaste finantsmääruste uusi sätteid, kuna need on kodanikuühiskonna jaoks eriti asjakohased, näiteks mitterahalise kaasrahastamise kasutamine ja vabatahtlike töö väärtustamine abikõlblike kuludena. Samuti kordab komitee vajadust piirata kaasrahastamise kasutamist ja kasutada lihtsustatult meetmeid, nagu ühekordsed maksed, püsitasud ja ühikuhinnad. Komitee kutsub komisjoni üles kaasama kodanikuühiskonna organisatsioone nende eeskirjade rakendamise suuniste väljatöötamisse ja järelevalvesse. Lisaks kutsutakse riikide valitsusi üles lisama oma riiklikesse rahastamisprogrammidesse ka sätted mitterahalise kaasrahastamise, sh vabatahtlike töö abikõlblikkuse kohta.

4.14.

Komitee tervitab otsust pikendada kõikide fondi programmide ja tegevussuundade tegevustoetuste kestust mitme aasta kaupa ning rõhutab vajadust jätkuvalt tagada meetmete jätkusuutlikkus ja järjepidevus.

4.15.

Samuti kutsub komitee üles arendama uusi vahendeid, mis võimaldaksid kodanikuühiskonna kaasamist riiklikul tasandil, eriti aladel, kus tal puuduvad piisavad võimalused, näiteks tõhusa tehnilise abi andmise, kogenumate partnerite poolt elluviidava ettevalmistava tegevuse või mitmeastmeliste toetuste kaudu, võimaldades seeläbi näiteks eri tasemetega toetusi või kaheastmelist taotlemisprotsessi.

4.16.

Komitee väljendab heameelt, et kasutusele võetakse kodanikuühiskonna organisatsioonide näitaja, et võimaldada õiguste ja väärtuste programmi raames toetus- ja suutlikkuse suurendamise meetmeid, ning leiab, et sama tuleks teha õigusprogrammis. Samuti nõuab komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks eraldi rahaliste vahendite eraldamist, mis oleks vähemalt 50 % eri tegevussuundadest.

4.17.

Komitee kutsub komisjoni üles korraldama koostöös komiteega iga-aastane kohtumine, mille eesmärk on soodustada avaliku ja erasektori rahastajate koordineerimist fondiga hõlmatud valdkondades, et uurida koostoimet ja õppida headest tavadest.

---

(1)  ELT C 81, 2.3.2018, lk 9.

(2)  Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa väärtuste rahastamisvahendi kohta (2018/2619(RSP)) ja Euroopa Parlamendi resolutsioon järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta (2017/2052(INI)).

(3)  https://megacampaign.eu/support-csos-ask-your-mep-to-vote-for--the-european-values-instrument-resolution.

(4)  SOC/598 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 173).

(5)  Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015–2019) „Inimõigused ELi tegevuskava keskmes““, JOIN/2015/0016 final.

(6)  Vt ELT C 81, 2.3.2018, lk 9.

(7)  Et tagada ELi antava toetuse järjepidevus väljastpoolt tuleva rahastamise raames, nagu demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend.

(8)  ELT C 129, 11.4.2018, lk 36.