EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32014D0145
Council Decision 2014/145/CFSP of 17 March 2014 concerning restrictive measures in respect of actions undermining or threatening the territorial integrity, sovereignty and independence of Ukraine
Nõukogu otsus 2014/145/ÜVJP, 17. märts 2014 , mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega
Nõukogu otsus 2014/145/ÜVJP, 17. märts 2014 , mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega
ELT L 78, 17.3.2014, p. 16–21
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 28/06/2024
|
17.3.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 78/16 |
NÕUKOGU OTSUS 2014/145/ÜVJP,
17. märts 2014,
mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Liidu liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid mõistsid 6. märtsil 2014. aastal karmilt hukka Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse provotseerimata rikkumise Venemaa Föderatsiooni poolt ja kutsusid Venemaa Föderatsiooni üles viima oma relvajõud viivitamata tagasi nende alalisse paiknemiskohta kooskõlas asjakohaste lepingutega. Nad kutsusid Venemaa Föderatsiooni üles võimaldama rahvusvaheliste vaatlejate jaoks viivitamatu juurdepääsu. Riigipead ja valitsusjuhid leidsid, et Krimmi Autonoomse Vabariigi ülemnõukogu otsus korraldada referendum territooriumi tulevase staatuse üle on vastuolus Ukraina põhiseadusega ja seetõttu ebaseaduslik. |
|
(2) |
Riigipead ja valitsusjuhid otsustasid võtta meetmeid, sealhulgas nõukogu poolt 3. märtsil 2014. aastal kavandatud meetmed, ning eelkõige peatada Venemaa Föderatsiooniga viisaküsimustes peetavad kahepoolsed kõnelused ja olemasolevat partnerlus- ja koostöölepingut asendava uue laiaulatusliku lepingu üle peetavad kõnelused. |
|
(3) |
Riigipead ja valitsusjuhid rõhutasid, et kriisile tuleks leida lahendus Ukraina valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vaheliste läbirääkimiste teel, sealhulgas läbi võimalike mitmepoolsete mehhanismide, ning et kiirete tulemuste puudumise korral teeb liit otsuse lisameetmete kohta, nagu reisikeelu kehtestamine, varade külmutamine ning ELi–Venemaa tippkohtumise ärajätmine. |
|
(4) |
Praeguses olukorras tuleks kohaldada reisipiiranguid ja varade külmutamist isikute suhtes, kes on vastutavad Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevuse eest, sealhulgas territooriumi mis tahes osa tulevast staatust puudutava tegevuse eest, mis on vastuolus Ukraina põhiseadusega, ning nendega seotud isikute, üksuste või asutuste suhtes. |
|
(5) |
Teatavate meetmete rakendamiseks on vaja täiendavaid liidu meetmeid, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tõkestada sissepääs oma territooriumile või läbisõit oma territooriumilt lisas loetletud füüsilistele isikutele, kes on vastutavad Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevuse eest, ning nendega seotud füüsilistele isikutele.
2. Lõige 1 ei kohusta liikmesriiki keelama oma kodanike sisenemist oma territooriumile.
3. Lõige 1 ei mõjuta neid juhtumeid, kui liikmesriiki seob rahvusvahelisest õigusest tulenev kohustus, eelkõige:
|
a) |
rahvusvahelise valitsustevahelise organisatsiooni asukohariigina; |
|
b) |
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt kokku kutsutud või selle egiidi all toimuva rahvusvahelise konverentsi võõrustajariigina; |
|
c) |
privileege ja immuniteete kehtestavast mitmepoolsest lepingust tulenevalt või |
|
d) |
Püha Tooli (Vatikani linnriik) ja Itaalia vahel 1929. aastal sõlmitud lepingust (Lateraani pakt) tulenevalt. |
4. Lõiget 3 kohaldatakse ka juhtudel, kui liikmesriik on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) asukohariik.
5. Nõukogu tuleb nõuetekohaselt teavitada kõigist liikmesriigi poolt lõigete 3 või 4 kohaselt tehtud eranditest.
6. Liikmesriik võib teha erandeid lõikes 1 kehtestatud meetmetest, kui reisimine on õigustatud seoses kiireloomuliste humanitaarvajadustega või valitsustevahelistel kohtumistel osalemisega ning liidu organiseeritud või võõrustatud või OSCE eesistujaks olevas liikmesriigis toimuvate kohtumistega, kus peetakse poliitilist dialoogi, mis otseselt edendab piiravate meetmete poliitika eesmärke, sealhulgas Ukraina territoriaalse terviklikkuse, suveräänsuse ja sõltumatuse toetamist.
7. Liikmesriik, kes soovib teha lõikes 6 osutatud erandeid, teatab sellest nõukogule kirjalikult. Erand loetakse lubatuks, kui ükski nõukogu liige ei esita kirjalikku vastuväidet kahe tööpäeva jooksul alates teatise saamisest kavandatava erandi kohta. Juhul kui üks või mitu nõukogu liiget esitavad vastuväite, võib nõukogu otsustada kavandatud erandi tegemise kvalifitseeritud häälteenamuse alusel.
8. Juhul kui liikmesriik lubab lõigete 3, 4, 6 ja 7 alusel lisas loetletud isikute sisenemise oma territooriumile või selle läbimise, kehtib luba ainult selleks, milleks see on asjaomasele isikule antud.
Artikkel 2
1. Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad või milles kontroll või kasutusõigus kuulub lisas loetletud füüsilistele isikutele, kes on vastutavad Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevuse eest, ning nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele.
2. Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otse ega kaudselt lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste käsutusse ega nende toetamiseks.
3. Liikmesriigi pädev asutus võib lubada teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamist või kättesaadavaks tegemist talle sobivatel tingimustel, kui ta on teinud kindlaks, et asjaomased rahalised vahendid ja majandusressursid on:
|
a) |
vajalikud lisas loetletud isikute ja nende ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks, sealhulgas toiduainete, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ning kommunaalteenuste eest tasumiseks; |
|
b) |
ette nähtud üksnes õigusabiteenuste pakkumisega seotud mõistlike töötasude maksmiseks ja vastavate kulude hüvitamiseks; |
|
c) |
ette nähtud üksnes tasude või teenustasude maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest või |
|
d) |
vajalikud erakorraliste kulutuste katteks, tingimusel et pädev ametiasutus on vähemalt kaks nädalat enne loa andmist teavitanud teiste liikmesriikide pädevaid ametiasutusi ja komisjoni põhjustest, mille alusel ta peab vajalikuks konkreetse loa andmist. |
Asjaomased liikmesriigid teavitavad teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest käesoleva lõike alusel antud lubadest.
4. Erandina lõikest 1 võib liikmesriigi pädev asutus lubada teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamist, kui on täidetud järgmised tingimused:
|
a) |
vahekohus on teinud kõnealuste rahaliste vahendite või majandusressursside kohta otsuse enne kuupäeva, mil lõikes 1 osutatud isik, üksus või asutus kanti lisas esitatud loetellu, või nende kohta on liidus tehtud kohtu või haldusorgani otsus või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratav kohtuotsus enne või pärast nimetatud kuupäeva; |
|
b) |
rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse üksnes sellise otsusega tagatud või sellise otsusega õiguspäraseks tunnistatud nõuete rahuldamiseks ulatuses, mis on sätestatud sellist nõuet omavate isikute õigusi reguleerivates õigusaktides; |
|
c) |
otsus ei ole tehtud lisas loetletud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kasuks ning |
|
d) |
otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga. |
Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest käesoleva lõike alusel antud lubadest.
5. Lõige 1 ei takista loetellu kantud füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust tegemast makset, mis tuleneb lepingust, mis on sõlmitud enne asjaomase füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse lisas esitatud loetellu kandmise kuupäeva, tingimusel et asjaomane liikmesriik on teinud kindlaks, et makse otseseks või kaudseks saajaks ei ole lõikes 1 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus.
6. Lõiget 2 ei kohaldata külmutatud kontodele lisatud järgmiste summade suhtes:
|
a) |
nende kontode intressid või muud tulud; |
|
b) |
maksed, mis tulenevad lepingutest, kokkulepetest või kohustustest, mis sõlmiti või tekkisid enne kuupäeva, mil nende kontode suhtes hakati kohaldama lõigetes 1 ja 2 sätestatud meetmeid, või |
|
c) |
maksed liidus tehtud kohtu-, haldus- või vahekohtu või asjaomases liikmesriigis kohaldatava otsuse alusel, |
tingimusel, et selliste intresside, muude tulude ja maksete suhtes kohaldatakse jätkuvalt lõikes 1 sätestatud meetmeid.
Artikkel 3
1. Nõukogu teeb liikmesriigi või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekul otsuse lisas esitatud loetelu koostamise ja sellesse muudatuste tegemise kohta.
2. Nõukogu edastab lõikes 1 osutatud otsuse, sealhulgas loetellu kandmise põhjused, asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele kas otse, juhul kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, andes asjaomasele isikule, üksusele või asutusele võimaluse esitada oma märkused.
3. Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, vaatab nõukogu lõikes 1 osutatud otsuse läbi ning teavitab vastavalt asjaomast isikut, üksust või asutust.
Artikkel 4
1. Lisa sisaldab artikli 1 lõikes 1 ja artikli 2 lõikes 1 osutatud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste loetellu kandmise põhjuseid.
2. Lisa sisaldab ka asjaomaste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste tuvastamiseks vajalikku teavet, kui selline teave on kättesaadav. Füüsiliste isikute puhul võib selline teave sisaldada nime, sealhulgas varjunime, sünniaega ja -kohta, kodakondsust, passi ja isikutunnistuse numbrit, sugu, aadressi, kui see on teada, ning positsiooni või ametit. Juriidiliste isikute, üksuste või asutuste puhul võib selline teave sisaldada nimesid, registreerimise kohta ja kuupäeva, äriregistri numbrit ja äritegevuse kohta.
Artikkel 5
Artikli 1 lõikes 1 ja artikli 2 lõikes 1 osutatud meetmete mõju suurendamiseks julgustab liit kolmandaid riike võtma piiravaid meetmeid sarnaselt käesoleva otsusega sätestatud piiravate meetmetega.
Artikkel 6
Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.
Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 17. septembrini 2014.
Käesolevat otsust vaadatakse pidevalt läbi. Vajaduse korral pikendatakse selle kehtivust või muudetakse seda, kui nõukogu leiab, et selle eesmärke ei ole saavutatud.
Brüssel, 17. märts 2014
Nõukogu nimel
eesistuja
C. ASHTON
LISA
Artiklites 1 ja 2 osutatud isikute, üksuste ja asutuste loetelu
|
|
Nimi |
Identifiseerimis- andmed |
Põhjendused |
Loetellu kandmise kuupäev |
|
1. |
Sergey Valeryevich Aksyonov |
Sünnikuupäev: 26.11.1972 |
Aksyonov valiti Krimmi Ülemraadas 27. veebruaril 2014 venemeelsete relvastatud isikute juuresolekul „Krimmi peaministriks”. Oleksandr Turchynov kuulutas 1. märtsil tema nn valimise põhiseaduse vastaseks. Ta tegi aktiivselt lobitööd 16. märtsiks kavandatud referendumi toetuseks. |
17.3.2014 |
|
2. |
Vladimir Andreevich Konstantinov |
Sünnikuupäev: 19.03.1967 |
Krimmi Autonoomse Vabariigi ülemnõukogu spiikrina etendas Konstantinov olulist rolli Ülemraadas langetatud otsuste juures, mis käsitlesid Ukraina territoriaalset terviklikkust kahjustavat „referendumit”, ning kutsus valijaid hääletama Krimmi iseseisvuse poolt. |
17.3.2014 |
|
3. |
Rustam Ilmirovich Temirgaliev |
Sünnikuupäev: 15.08.1976 |
Krimmi ministrite nõukogu aseesimehena etendas Temirgaliev olulist rolli Ülemraadas langetatud otsuste juures, mis käsitlesid Ukraina territoriaalset terviklikkust kahjustavat „referendumit”. Ta tegi aktiivselt lobitööd Krimmi ühendamiseks Venemaa Föderatsiooniga. |
17.3.2014 |
|
4. |
Deniz Valentinovich Berezovskiy |
Sünnikuupäev: 15.07.1974 |
Berezovskiy nimetati 1. märtsil Ukraina mereväe ülemaks ja ta andis ametivande Krimmi relvajõududele, murdes oma eelnevat vannet. Ukraina peaprokuratuur alustas tema suhtes uurimist riigireetmise tõttu. |
17.3.2014 |
|
5. |
Aleksei Mikhailovich Chaliy |
Sünnikuupäev: 13.06.1961 |
Chaliy sai 23. veebruaril rahva heakskiidul Sevastopoli linnapeaks ja võttis selle „mandaadi” vastu. Ta tegi aktiivselt kampaaniatööd selle nimel, et Sevastopolist saaks pärast 16. märtsiks kavandatud referendumit Venemaa Föderatsiooni eraldi üksus. |
17.3.2014 |
|
6. |
Pyotr Anatoliyovych Zima |
|
„Peaminister” Aksyonov nimetas Zima 3. märtsil Krimmi julgeolekuteenistuse uueks juhiks ja Zima nõustus sellega. Ta on andnud Venemaa luureteenistusele olulist teavet, sealhulgas andmebaasi. See sisaldas teavet Euro-Maidani aktivistide ja Krimmi inimõiguste kaitsjate kohta. Ta etendas olulist rolli, takistamaks Ukraina ametivõime Krimmi territooriumi kontrollida. 11. märtsil kuulutasid endised Krimmi julgeolekuteenistuse (SBU) ametnikud välja Krimmi sõltumatu julgeolekuteenistuse moodustamise. |
17.3.2014 |
|
7. |
Yuriy Zherebtsov |
|
Krimmi Ülemraada spiikri nõunik, üks peamisi 16. märtsil toimunud Ukraina territoriaalse terviklikkuse vastase „referendumi” korraldajaid. |
17.3.2014 |
|
8. |
Sergey Pavlovych Tsekov |
Sünnikuupäev: 28.03.1953 |
Ülemraada asespiiker; Tsekov algatas koos Sergey Aksyonoviga Krimmi Autonoomse Vabariigi valitsuse ebaseadusliku laialisaatmise. Ta kaasas sellesse aktsiooni Vladimir Konstantinovi, ähvardades teda ametist tagandamisega. Ta tunnistas avalikult, et kutse Vene sõduritele võtta üle Krimmi Ülemraada algatasid Krimmist pärit parlamendiliikmed. Ta oli üks esimesi Krimmi juhte, kes esitas avalikult üleskutse liita Krimm Venemaaga. |
17.3.2014 |
|
9. |
Ozerov, Viktor Alekseevich |
Sünnikuupäev ja -koht: |
5.1.1958; Abakan, Hakassia Venemaa Föderatsiooni Föderatsiooninõukogu julgeoleku- ja kaitsekomisjoni esimees. Ozerov toetas 1. märtsil 2014 avalikult Föderatsiooninõukogus Föderatsiooninõukogu julgeoleku- ja kaitsekomisjoni nimel Vene vägede kasutamist Ukrainas. |
17.3.2014 |
|
10. |
Dzhabarov, Vladimir Michailovich |
Sünnikuupäev: 29.9.1952 |
Föderatsiooninõukogu rahvusvaheliste küsimuste komisjoni esimene aseesimees. Dzhabarov toetas 1. märtsil 2014 avalikult Föderatsiooninõukogus Föderatsiooninõukogu rahvusvaheliste küsimuste komisjoni nimel Vene vägede kasutamist Ukrainas. |
17.3.2014 |
|
11. |
Klishas, Andrei Aleksandrovich |
Sünnikuupäev ja -koht: |
9.11.1972, Sverdlovsk Venemaa Föderatsiooni Föderatsiooninõukogu põhiseaduskomisjoni esimees. Klishas toetas 1. märtsil 2014 avalikult Föderatsiooninõukogus Vene vägede kasutamist Ukrainas. Avalikes esinemistes püüdis Klishas õigustada Venemaa sõjalist sekkumist Ukrainas, väites et „Ukraina president toetab Krimmi ametivõimude taotlust Venemaa Föderatsiooni presidendile saata Krimmi kodanike kaitseks igakülgset abi”. |
17.3.2014 |
|
12. |
Ryzhkov, Nikolai Ivanovich |
Sünnikuupäev ja -koht: |
28.9.1929; Dulejevka, Donetski oblast, Ukraina NSV Venemaa Föderatsiooni Föderatsiooninõukogu föderatsiooniküsimuste, regionaalpoliitika ja põhjapoolsete alade komisjoni liige. Ryzhkov toetas 1. märtsil 2014 avalikult Föderatsiooninõukogus Vene vägede kasutamist Ukrainas. |
17.3.2014 |
|
13. |
Bushmin, Evgeni Viktorovich |
Sünnikuupäev ja -koht: |
4.10.1958; Lopatino, Sergachiisky rajoon, Vene NFSV Venemaa Föderatsiooni Föderatsiooninõukogu asespiiker. Bushmin toetas 1. märtsil 2014 avalikult Föderatsiooninõukogus Vene vägede kasutamist Ukrainas. |
17.3.2014 |
|
14. |
Totoonov, Aleksandr Borisovich |
Sünnikuupäev ja -koht: |
3.3.1957; Ordžonikidze, Põhja-Osseetia Venemaa Föderatsiooni Föderatsiooninõukogu kultuuri-, teadus- ja infokomisjoni liige. Totoonov toetas 1. märtsil 2014 avalikult Föderatsiooninõukogus Vene vägede kasutamist Ukrainas. |
17.3.2014 |
|
15. |
Panteleev, Oleg Evgenevich |
Sünnikuupäev ja -koht: |
21.7.1952; Zhitnikovskoe, Kurgani oblast Parlamendiküsimuste komisjoni esimene aseesimees. Panteleev toetas 1. märtsil 2014 avalikult Föderatsiooninõukogus Vene vägede kasutamist Ukrainas. |
17.3.2014 |
|
16. |
Mironov, Sergei Mikhailovich |
Sünnikuupäev ja -koht: |
14.2.1953; Puškin, Leningradi rajoon Riigiduuma nõukogu liige; fraktsiooni „Õiglane Venemaa” juht. Algatas seaduseelnõu, mis võimaldab Venemaa Föderatsioonil võtta Vene kodanike kaitsmise ettekäändel oma koosseisu välisriigi territooriume ilma vastava riigi nõusoleku või rahvusvahelise lepinguta. |
17.3.2014 |
|
17. |
Zheleznyak, Sergei Vladimirovich |
Sünnikuupäev ja -koht: 30.7.1970; Peterburi (endine Leningrad) |
Venemaa Föderatsiooni Riigiduuma asespiiker. Toetab aktiivselt Vene relvajõudude kasutamist Ukrainas ja Krimmi annekteerimist. Juhtis isiklikult meeleavaldust, millega toetati Venemaa relvajõudude kasutamist Ukrainas. |
17.3.2014 |
|
18. |
Slutski, Leonid Eduardovich |
Sünnikuupäev ja -koht: |
4.01.1968, Моskva Riigiduuma Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) küsimuste komisjoni esimees (Venemaa liberaaldemokraatliku partei liige). Toetab aktiivselt Vene relvajõudude kasutamist Ukrainas ja Krimmi annekteerimist. |
17.3.2014 |
|
19. |
Vitko, Aleksandr Viktorovich |
Sünnikuupäev ja -koht: 13.9.1961, Vitebsk (Valgevene NSV) |
Musta mere laevastiku ülem, viitseadmiral. Vastutav Ukraina suveräänse territooriumi okupeerinud Vene vägede juhatamise eest. |
17.3.2014 |
|
20. |
Sidorov, Anatoliy Alekseevich |
|
Venemaa Lääne sõjaväeringkonna (mille üksused on lähetatud Krimmi) ülem. Ta on vastutav Krimmis viibivate Venemaa relvajõudude selle osa eest, mis õõnestab Ukraina suveräänsust, ja abistas Krimmi ametivõime referendumi ettevalmistuste ja Venemaa koosseisu arvamise vastaste avalike meeleavalduste takistamisel. |
17.3.2014 |
|
21. |
Galkin, Aleksandr |
|
Venemaa Lõuna sõjaväeringkond, mille relvajõud paiknevad Krimmis; Musta mere laevastik kuulub Galkini juhtimise alla; suur osa relvajõudude liikumisest Krimmi on toimunud läbi Lõuna sõjaväeringkonna. Venemaa Lõuna sõjaväeringkonna (SMD) ülem. SMD relvajõud on lähetatud Krimmi. Ta on vastutav Krimmis viibivate Venemaa relvajõudude selle osa eest, mis õõnestab Ukraina suveräänsust, ja abistas Krimmi ametivõime referendumi ettevalmistuste ja Venemaa koosseisu arvamise vastaste avalike meeleavalduste takistamisel. Lisaks kuulub Musta mere laevastik Lõuna sõjaväeringkonna kontrolli alla. |
17.3.2014 |