horvaadikeelne eriväljaanne: Peatükk 15 Köide 026 Lk 209 - 209
English
Select your language
Official EU languages:
Access to European Union law
EUR-Lex
Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Need more search options? Use the
Advanced search
Document 32011D0202
2011/202/EU: Council Decision of 28 February 2011 on the conclusion of a Voluntary Partnership Agreement between the European Union and the Republic of the Congo on forest law enforcement, governance and trade in timber and derived products to the European Union (FLEGT)
2011/202/EL: Nõukogu otsus, 28. veebruar 2011 , Euroopa Liidu ja Kongo Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepingu, milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist (FLEGT), sõlmimise kohta
2011/202/EL: Nõukogu otsus, 28. veebruar 2011 , Euroopa Liidu ja Kongo Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepingu, milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist (FLEGT), sõlmimise kohta
ELT L 92, 6.4.2011, p. 126–126
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(HR)
In force
ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2011/202/oj
Language
HTML
PDF
Official Journal
|
6.4.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 92/126 |
NÕUKOGU OTSUS,
28. veebruar 2011,
Euroopa Liidu ja Kongo Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepingu, milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist (FLEGT), sõlmimise kohta
(2011/202/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 3 esimest lõiku ja lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a taandega v ja lõikega 7,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
2003. aasta mais avaldas Euroopa Komisjon metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (FLEGT) käsitleva ELi tegevuskava, milles kutsuti üles võtma meetmeid ebaseadusliku metsaraie vastu puitu tootvate riikidega vabatahtlike partnerluslepingute väljatöötamise kaudu. Nõukogu võttis järeldused tegevuskava kohta vastu 2003. aasta oktoobris (1) ja parlament võttis resolutsiooni vastu 2005. aasta 11. juulil (2). |
|
(2) |
Vastavalt nõukogu otsusele 2010/615/EL (3) allkirjastas komisjon Euroopa Liidu ja Kongo Vabariigi vahelise metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist (edaspidi „leping”) käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu 17. mail 2010. aastal, tingimusel et leping hiljem sõlmitakse. |
|
(3) |
Leping tuleks sõlmida, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesoleva kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks Euroopa Liidu ja Kongo Vabariigi vaheline leping, mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist (FLEGT).
Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isik, kes on volitatud liidu nimel esitama lepingu artiklis 28 ettenähtud teatise, et väljendada liidu nõusolekut olla lepinguga seotud.
Artikkel 3
Vastavalt lepingu artiklile 19 moodustatavas lepingu rakendamise ühiskomitees esindavad liitu komisjoni esindajad.
Liikmesriigid võivad osaleda lepingu rakendamise ühiskomitee koosolekutel liidu delegatsiooni liikmetena.
Artikkel 4
Lepingu lisade muutmiseks lepingu artikli 26 alusel volitatakse komisjoni vastavalt nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2173/2005 (FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse) (4) artikli 11 lõikes 3 sätestatud menetlusele sellised muudatused liidu nimel heaks kiitma.
Artikkel 5
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 28. veebruar 2011
Nõukogu nimel
eesistuja
FELLEGI T.
(1) ELT C 268, 7.11.2003, lk 1.
(2) ELT C 157E, 6.7.2006, lk 482.
(3) ELT L 271, 15.10.2010, lk 1.
(4) ELT L 347, 30.12.2005, lk 1.
|
6.4.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 92/127 |
Euroopa Liidu ja Kongo Vabariigi vaheline
VABATAHTLIK PARTNERLUSLEPING,
milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist (FLEGT)
EUROOPA LIIT, edaspidi „liit”,
ja
KONGO VABARIIK, edaspidi „Kongo”,
edaspidi koos „lepinguosalised”,
ARVESTADES tihedaid koostöösuhteid liidu ja Kongo vahel, eelkõige ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel Cotonous 23. juunil 2000. aastal allkirjastatud ja Luxembourgis 25. juunil 2005 muudetud partnerluslepingu (1) (edaspidi „Cotonou leping”) raames;
ARVESTADES, et komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahaldus ja puidukaubandus (FLEGT) – ELi tegevuskava ettepanek” (2) on esimene samm kiireloomuliseks võitluseks ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu;
VIIDATES 16. oktoobri 2003. aasta Yaoundé ministrite deklaratsioonile metsaõigusnormide täitmise järelevalve ja metsahalduse kohta Aafrikas;
OLLES TEADLIKUD, kui olulised on 1992. aasta juunis Rio de Janeiros allkirjastatud bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis ja 1992. aasta Rio de Janeiro deklaratsioonis sätestatud säästva metsamajanduse põhimõtted, eelkõige 10. põhimõte üldsuse teadlikkuse parandamise ja keskkonnaalastes aruteludes osalemise tähtsuse kohta ning 22. põhimõte põliselanike ja kohalike kogukondade esmatähtsa rolli kohta keskkonnahalduses ja arengus, ning ÜRO 13. septembri 2007. aasta põlisrahvaste õiguste deklaratsioon;
VIIDATES ohustatud loodusliku looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonile (CITES), eriti nõudele, et CITESi ekspordiload, mille lepinguosalised väljastavad I, II või III lisas loetletud liikide isendite jaoks, väljastatakse üksnes teatavatel tingimustel, eelkõige tingimusel, et kõnealuste isendite omandamisel ei ole rikutud asjaomase riigi loomastiku ja taimestiku kaitse seaduseid;
ARVESTADES, kui tähtsaks peavad lepinguosalised rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud arengueesmärke ja ÜRO aastatuhande arengueesmärke;
ARVESTADES, kui tähtsaks peavad lepinguosalised mitmepoolse kaubavahetuse süsteeme reguleerivaid põhimõtteid ja eeskirju, eelkõige 1994. aasta üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes (GATT) ja teistes mitmepoolsetes lepingutes, millega loodi Maailma Kaubandusorganisatsioon, sätestatud õigusi ja kohustusi ning vajadust kohaldada neid läbipaistval ja mittediskrimineerival moel;
VIIDATES nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse (3);
ARVESTADES, et Kongo puidu ja puittoodete õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kohaldatakse kogu ekspordi, mitte üksnes liitu suunatud ekspordi suhtes;
ARVESTADES Kongo soovi edendada metsaressursside säästvat majandamist vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele ja lepingutele, eelkõige 5. veebruari 2005. aasta metsaökosüsteemi säilitamise ja säästva majandamise lepingule, millega luuakse Kesk-Aafrika metsanduskomisjon, 20. jaanuari 2002. aasta põhiseaduse sätetele ja 20. novembri 2000. aasta seadusele nr 16-2000, millega kehtestatakse metsaseadustik,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
Eesmärk
Kooskõlas lepinguosaliste ühise kohustusega majandada säästvalt igat liiki metsi on käesoleva lepingu eesmärk sätestada õiguslik raamistik tagamaks, et käesoleva lepinguga hõlmatud puit ja puittooted, mis on pärit Kongost ja imporditakse liitu, on toodetud õiguspäraselt, ning edendada seeläbi puidu ja puittoodetega kauplemist.
Käesolev leping on ka alus lepinguosaliste vahelisele dialoogile ja koostööle, et lihtsustada ja edendada selle terviklikku rakendamist ning tõhustada metsaõigusnormide täitmise järelevalvet ja metsahaldust.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „import liitu”– puidu ja puittoodete liitu vabasse ringlusse lubamine nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (4) artikli 79 tähenduses, tingimusel et kõnealuseid tooteid ei saa lugeda „mittekaubanduslikku laadi kaubaks” vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (5) artikli 1 punkti 6 määratlusele;
b) „eksport”– puidu ja puittoodete füüsiline väljaviimine või üleandmine Kongo geograafilise territooriumi mis tahes osast, välja arvatud puit ja puittooted, mida veetakse läbi Kongo territooriumi Kongo tolliasutuste järelevalve all;
c) „puit ja puittooted”– I lisas loetletud tooted;
d) „HS-nomenklatuur”– kuuekohaline kood, mis on sätestatud Maailma Tolliorganisatsiooni rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga kehtestatud kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemis;
e) „FLEGT-litsents”– litsents, mis osutab õiguspäraselt toodetud puidu- või puittoodete saadetisele;
f) „litsentse väljastav asutus”– asutus, mis on määratud väljastama ja kinnitama FLEGT-litsentse;
g) „pädevad asutused”– asutused, mille liidu liikmesriigid on määranud FLEGT-litsentse vastu võtma, heaks kiitma ja kontrollima;
h) „saadetis”– FLEGT-litsentsiga hõlmatud puidu- ja puittoodete kogus, mille saadab kaubasaatja ja mis esitatakse liidu tolliasutusele vabasse ringlusse lubamiseks;
i) „õiguspäraselt toodetud puit”– õiguspärane puit, mis on saadud II lisale vastava omandamise, tootmise ja turustamise teel kooskõlas kõigi Kongos kehtivate ning metsade majandamise ja kasutamise valdkonnas kohaldatavate õigusnormide ja halduseeskirjadega.
Artikkel 3
FLEGT-litsentsimissüsteem
1. Luuakse käesoleva lepingu osaliste vaheline litsentsimissüsteem, mis hõlmab metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (edaspidi „FLEGT-litsentsimissüsteem”). Kõnealuse süsteemiga luuakse menetluste ja nõuete kogum, mis võimaldab kontrollida ja tõendada FLEGT-litsentside abil, et liitu saadetavad puit ja puittooted on toodetud õiguspäraselt. Määruse nr 2173/2005 kohaselt kiidab liit liitu importimiseks heaks üksnes FLEGT-litsentsidega varustatud Kongo saadetised.
2. FLEGT-litsentsimissüsteemi kohaldatakse I lisas loetletud puidu ja puittoodete suhtes.
Artikkel 4
Litsentse väljastav asutus
1. Kongo määrab litsentse väljastava asutuse ja teatab Euroopa Komisjonile selle kontaktandmed. Mõlemad lepinguosalised avalikustavad kõnealuse teabe.
2. Litsentse väljastav asutus kontrollib, et puit ja puittooted oleksid toodetud õiguspäraselt vastavalt II lisas esitatud õigusaktidele. Ta väljastab vastavalt III lisas kindlaksmääratud korrale FLEGT-litsentse, mis hõlmavad puidu- või puittoodete saadetisi, mis on Kongos õiguspäraselt toodetud või omandatud või sinna imporditud ja mõeldud eksportimiseks liitu, ning vajaduse korral vajalikke dokumente puidule ja puittoodetele, mida veetakse läbi Kongo territooriumi Kongo tolliasutuste järelevalve all.
3. Litsentse väljastav asutus ei väljasta FLEGT-litsentse puidule ja puittoodetele, mis koosnevad Kongosse kolmandast riigist imporditud puidust ja puittoodetest või sisaldavad neid, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et vastavalt III lisas kindlaksmääratud korrale imporditud puit ja puittooted on toodetud ja eksporditud kooskõlas asjaomase kolmanda riigi seadustega.
4. Litsentse väljastav asutus kehtestab ja avalikustab oma FLEGT-litsentside väljastamise menetlused. Asutus peab ka arvestust kõigi saadetiste üle, millel on FLEGT-litsents, ning kooskõlas andmekaitset käsitlevate siseriiklike õigusaktidega edastab kõnealused andmed sõltumatu auditi läbiviimiseks, tagades eksportijate tööstusomandit käsitleva teabe konfidentsiaalsuse.
Artikkel 5
Liidu pädevad asutused
1. Euroopa Komisjon edastab Kongole liidu liikmesriikide määratud pädevate asutuste kontaktandmed.
2. Pädevad asutused kontrollivad, et igal saadetisel oleks enne liidus vabasse ringlusse lubamist kehtiv FLEGT-litsents. Vabasse ringlusse lubamise võib peatada ja saadetise kinni pidada, kui tekib kahtlus seoses FLEGT-litsentsi kehtivusega. Menetlused FLEGT-litsentsiga saadetiste liidus vabasse ringlusse lubamiseks on esitatud IV lisas.
3. Pädevad asutused koostavad ja avaldavad igal aastal ülevaate saadud FLEGT-litsentsidest.
4. Kooskõlas andmekaitset käsitlevate siseriiklike õigusaktidega võimaldavad pädevad asutused Kongo poolt sõltumatuks audiitoriks määratud isikutele ja organitele juurdepääsu asjaomastele dokumentidele ja andmetele.
5. Liidu pädevad asutused ei teosta artikli 5 lõikes 2 kirjeldatud kontrolli juhul, kui puit ja puittooted pärinevad liikidest, mis on loetletud ohustatud loodusliku looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) liidetes, tingimusel et kõnealused tooted on hõlmatud nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määruses (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (6) ettenähtud järelevalvet käsitlevate sätetega. FLEGT-litsentsimissüsteemiga tagatakse siiski kõnealuste toodete seaduslik päritolu.
Artikkel 6
FLEGT-litsentsid
1. FLEGT-litsentsi väljastab litsentse väljastav asutus tõendina selle kohta, et puit ja puittooted on toodetud õiguspäraselt.
2. FLEGT-litsents väljastatakse prantsuskeelse vormi põhjal.
3. Lepinguosalised võivad ühisel kokkuleppel luua FLEGT-litsentside väljastamise, edastamise ja kättesaamise elektroonilise süsteemi.
4. FLEGT-litsentside väljastamise menetlus ning tehniline kirjeldus esitatakse V lisas.
Artikkel 7
Vastavushindamise tabelid
Käesoleva lepingu tarbeks on selle II lisas esitatud kriteeriume ja näitajaid sisaldav dokumentatsioon ehk vastavushindamise tabel nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
Artikkel 8
Puidu õiguspärasuse kontrollimine
1. Kongo loob süsteemi, mille abil kontrollida, et väljasaatmiseks mõeldud puit ja puittooted oleksid toodetud õiguspäraselt ning et liitu eksporditakse üksnes kontrollitud saadetisi. Kontrollisüsteem peab sisaldama vastavuse kontrolle, mis võimaldavad tagada, et liitu eksportimiseks mõeldud puit ja puittooted on toodetud õiguspäraselt ning et FLEGT-litsentse ei ole väljastatud puidu- ja puittoodete saadetistele, mis ei ole õiguspäraselt toodetud või mille päritolu ei ole teada. Süsteem hõlmab ka menetlusi, mille eesmärk on tagada, et ebaseadusliku või tundmatu päritoluga puit ei satuks tarneahelasse.
2. Puidu- ja puittoodete saadetiste tootmise õiguspärasuse kontrollimise süsteemi on kirjeldatud III lisas.
Artikkel 9
Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kohaldamine kogu Kongos toodetud puidu ja kõigi puittoodete suhtes
Kongo kasutab puidu ja puittoodete õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kogu puidu ja kõigi puittoodete puhul, olenemata sihtturust.
Artikkel 10
Konsultatsioonid litsentside kehtivuse üle
1. Kahtluse tekkimise korral seoses litsentsi kehtivusega võib asjaomane pädev asutus nõuda litsentse väljastavalt asutuselt täiendavat teavet. Kui litsentse väljastav asutus ei vasta kahekümne ühe kalendripäeva jooksul, toimib pädev asutus vastavalt kehtivale siseriiklikule õigusele ning jätab litsentsi aktsepteerimata. Kui täiendavast teabest selgub, et litsentsil esitatud andmed ei vasta saadetisele, toimib pädev asutus vastavalt kehtivale siseriiklikule õigusele ning jätab litsentsi aktsepteerimata.
2. Kui FLEGT-litsentside üle peetavates konsultatsioonides esineb püsivaid lahkhelisid või raskusi, võib juhtumi esitada lahendamiseks lepingu rakendamise ühiskomiteele.
Artikkel 11
Sõltumatu audiitor
1. Lepinguosalised lepivad kokku vajaduses kasutada kokkulepitud ajavahemikel sõltumatu audiitori teenuseid, et veenduda VI lisas esitatud FLEGT-litsentsimissüsteemi tulemuslikkuses ja tõhususes.
2. Sõltumatu audiitor esitab lepinguosalistele oma tähelepanekud aruannetes vastavalt VI lisas kirjeldatud menetlusele.
3. Lepinguosalised hõlbustavad sõltumatu audiitori tööd, tagades talle eelkõige mõlema lepinguosalise vastaval territooriumil juurdepääsu tema ülesannete täitmiseks vajalikule teabele. Lepinguosalised võivad kooskõlas vastava riigi andmekaitsealaste õigusaktidega siiski jätta esitamata igasuguse teabe, mida neil ei ole lubatud esitada.
Artikkel 12
Eeskirjade eiramine
Lepinguosalised teavitavad üksteist oma kahtlustest või tähelepanekutest FLEGT-litsentsimissüsteemi eeskirjadest kõrvalehoidmise või nende eiramise kohta, eelkõige kui tegemist on järgmisega:
|
a) |
kaubavahetusest kõrvalehoidmine, eelkõige suunates kaubavood Kongost liitu kolmanda riigi kaudu, kui selle tõenäoline eesmärk on vältida litsentsi taotlemist; |
|
b) |
FLEGT-litsentside väljastamine puidule ja puittoodetele, mille puhul on tekkinud kahtlus, et need sisaldavad kolmandatest riikidest imporditud tooteid, või |
|
c) |
pettus FLEGT-litsentsi saamisel või kasutamisel. |
Artikkel 13
FLEGT-litsentsimissüsteemi kohaldamise kuupäev
1. Niipea, kui kumbki lepinguosaline leiab, et ta on viinud lõpule kõik FLEGT-litsentsimissüsteemi täielikuks kohaldamiseks vajalikud ettevalmistused, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele lepingu rakendamise ühiskomitee vahendusel.
2. Lepinguosalised tellivad lepingu rakendamise ühiskomitee vahendusel FLEGT-litsentsimissüsteemi sõltumatu hindamise, mis põhineb VII lisas kindlaks määratud kriteeriumidel. Hindamine näitab, kas õiguspärasuse kontrollimise süsteem, millel III lisas kirjeldatud FLEGT-litsentsimissüsteem põhineb, toimib nõuetekohaselt ning kas liidus on loodud artiklis 5 ja IV lisas kirjeldatud menetlused, mis võimaldavad FLEGT-litsentse saada, kontrollida ja aktsepteerida.
3. Lepingu rakendamise ühiskomitee soovituste põhjal lepivad mõlemad lepinguosalised kokku kuupäevas, millest alates peaks FLEGT-litsentsimissüsteemi täies mahus kohaldama.
Artikkel 14
Lepingu rakendamise ajakava
1. Lepinguosalised kiidavad heaks VIII lisas esitatud rakendamise ajakava.
2. Lepingu rakendamise ühiskomitee vahendusel hindavad lepinguosalised rakendamisel tehtud edusamme, pidades silmas VIII lisa ajakava.
Artikkel 15
Muud asjaomased meetmed
1. Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu IX lisas esitatud muud asjaomased meetmed on järgmised:
|
a) |
metsamajanduse peainspektsiooni suutlikkuse tugevdamine; |
|
b) |
kodanikuühiskonna suutlikkuse tugevdamine; |
|
c) |
täiendamist vajavad õigusnormid; |
|
d) |
kommunikatsiooniplaani rakendamine; |
|
e) |
lepingu järelevalve eest vastutava tehnilise sekretariaadi loomine Kongo jaoks. |
2. Lepinguosalised on määratlenud IX lisas osutatud valdkonnad valdkondadena, mis vajavad käesoleva lepingu rakendamiseks täiendavaid tehnilisi ja finantsressursse.
3. Täiendavate ressursside eraldamine toimub liidu ja liidu liikmesriikide Kongole antava abi kavandamise tavamenetluste ning Kongo enda eelarvemenetluste alusel.
4. Lepinguosalised kaaluvad vajadust luua ühine kord, mille abil kooskõlastatakse kõnealuste protsesside toetamiseks Euroopa Komisjoni ja liidu liikmesriikide rahastamismehhanisme ja tehnilist abi.
5. Kongo jälgib, et suutlikkuse tugevdamine käesoleva lepingu rakendamiseks kajastuks riiklikus planeerimises, nagu näiteks vaesuse vähendamise strateegiates.
6. Lepinguosalised jälgivad, et käesoleva lepingu alusel võetavad meetmed kooskõlastatakse asjakohaste olemasolevate või tulevaste arenguprogrammide ja -algatustega.
7. Ressursside eraldamine toimub vastavalt menetlustele, millega reguleeritakse Cotonou lepingus ettenähtud liidu abi ning liidu liikmesriikide Kongole mõeldud kahepoolset abi.
Artikkel 16
Sidusrühmade kaasamine lepingu rakendamisse
1. Kongo kaasab sidusrühmad käesoleva lepingu rakendamisse vastavalt riigi võetud rahvusvahelistele ja allpiirkondlikele kohustustele, eriti 1992. aasta juuni bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile ning 5. veebruari 2005. aasta metsade säilitamise ja säästva majandamise lepingule, millega luuakse Kesk-Aafrika metsanduskomisjon.
2. Liit konsulteerib regulaarselt sidusrühmadega käesoleva lepingu rakendamise üle, võttes arvesse oma kohustusi vastavalt 1998. aasta Århusi konventsioonile, mis käsitleb keskkonnainfo kättesaadavust ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemist ning neis asjus kohtu poole pöördumist.
Artikkel 17
Sotsiaalkaitse
1. Selleks et vähendada võimalikku kahjulikku mõju, lepivad lepinguosalised kokku, et püüavad paremini mõista potentsiaalselt mõjutatud põliselanike ja kohalike kogukondade, kaasa arvatud ebaseadusliku metsaraiega seotud isikute eluviisi.
2. Lepinguosalised jälgivad käesoleva lepingu mõju kõnealustele kogukondadele, võttes mõistlikke meetmeid negatiivse mõju leevendamiseks. Lepinguosalised võivad leppida kokku lisameetmete võtmises negatiivse mõjuga toimetulekuks.
Artikkel 18
Turustiimulid
Võttes arvesse oma rahvusvahelisi kohustusi, seab liit eesmärgiks edendada käesoleva lepinguga hõlmatud puidu ja puittoodete soodsat juurdepääsu oma turule. Kõnealused jõupingutused hõlmavad järgmist:
|
a) |
toetada sellist riigi- ja erahangete poliitikat, mis tunnustaks jõupingutusi õiguspärase päritoluga metsasaaduste, eelkõige puidu ja puittoodete tarne tagamiseks, ning |
|
b) |
edendada liidu turul FLEGT-litsentsiga tooteid. |
Artikkel 19
Lepingu rakendamise ühiskomitee
1. Lepinguosalised asutavad lepingu rakendamise ühiskomitee, et hõlbustada käesoleva lepingu järelevalvet ja hindamist. Komitee hõlbustab ka lepinguosaliste vahelist dialoogi ja teabevahetust.
2. Mõlemad lepinguosalised nimetavad oma esindajad lepingu rakendamise ühiskomiteesse. Komitee teeb otsused konsensuse alusel.
3. Lepingu rakendamise ühiskomitee:
|
a) |
tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas lepinguosaliste poolt kokkulepitud kuupäevadel ja kohtades; |
|
b) |
koostab oma töökava ja sätestab ühismeetmete puhul õigused ja kohustused; |
|
c) |
koostab oma töökorra; |
|
d) |
koosolekutel toimub komitee eesistumine kaaseesistumise vormis; |
|
e) |
jälgib, et tema töö oleks võimalikult läbipaistev ning et tema töö ja otsustega seotud teave oleks üldsusele kättesaadav; |
|
f) |
võib asutada töörühmi või muid abiorganeid eriteadmisi nõudvates töövaldkondades; |
|
g) |
avalikustab igal aastal aruande, mille sisu üksikasjad on esitatud X lisas. |
4. Lepingu rakendamise ühiskomitee ülesandeid on kirjeldatud üksikasjalikult XI lisas.
5. Lepingu parafeerimise ja jõustumise vahelisel ajal luuakse lepingu rakendamise hõlbustamiseks ühine konsultatsiooni- ja järelevalvemehhanism.
Artikkel 20
Lepingu rakendamist käsitlevad teatised
1. Käesoleva lepingu rakendamise ametlike teatiste eest vastutavad lepinguosaliste esindajad on:
|
Kongo nimel |
Euroopa Liidu nimel |
|
Säästva arengu, metsamajandus- ja keskkonnaminister |
Euroopa Liidu delegatsiooni juht Kongos |
2. Lepinguosalised edastavad üksteisele käesoleva lepingu rakendamiseks vajaliku teabe.
Artikkel 21
Aruanded ja üldsusele avalikuks tegemine
1. Teabe üldsusele avalikuks tegemine on käesoleva lepingu üks võtmeelemente, et edendada haldamist. Teave hõlbustab süsteemi rakendamist ja järelevalvet, muutes selle läbipaistvamaks. Teave võimaldab lisaks paremat aruandlust ja eri asjaosaliste suuremat vastutustunnet. Üldsusele avalikuks tehtav teave on esitatud X lisas.
2. Mõlemad lepinguosalised kaaluvad teabe avalikustamiseks kõige asjakohasemaid meetmeid (meedia, dokumendid, Internet, seminarid, aastaaruanded). Eelkõige peavad lepinguosalised varustama metsandussektori eri sidusrühmi usaldusväärse, asjakohase ja ajakohastatud teabega. Kõnealuseid mehhanisme on kirjeldatud X lisas.
Artikkel 22
Konfidentsiaalne teave
1. Kumbki lepinguosaline ei tohi avalikustada oma seadustega ettenähtud piirides käesoleva lepingu raames vahetatud konfidentsiaalset teavet. Lepinguosalised ei avalikusta üldsusele ega luba oma ametiasutustel avalikustada käesoleva lepingu raames vahetatud teavet, mis sisaldab ärisaladusi või konfidentsiaalset äriteavet.
2. Kui lõikest 1 ei tulene teisiti, ei loeta konfidentsiaalseks järgmist teavet:
|
a) |
Kongo väljastatud ja liidu saadud FLEGT-litsentside arv ning Kongost eksporditud ja liidus vastu võetud puidu ja puittoodete maht; |
|
b) |
litsentsiomanike ning importijate nimed ja aadressid. |
Artikkel 23
Territoriaalne kohaldamine
Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt territooriumil, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingut, kõnealuses lepingus sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Kongo territooriumil.
Artikkel 24
Vaidluste lahendamine
1. Lepinguosalised püüavad lahendada kõik käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega seotud vaidlused kiirkonsultatsioonide abil.
2. Juhul, kui vaidlust ei ole võimalik konsultatsioonide pidamise teel lahendada kolme kuu jooksul alates konsultatsioonide pidamise taotluse esitamise kuupäevast, võib ükskõik kumb lepinguosaline suunata vaidluse lepingu rakendamise ühiskomiteele, kes püüab kõnealuse vaidluse lahendada. Komiteele esitatakse asjaolude põhjalikuks uurimiseks kogu asjakohane teave, et tal oleks võimalik leida vastuvõetav lahendus. Selleks peab ta uurima kõiki võimalusi käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise säilitamiseks.
3. Kui lepingu rakendamise ühiskomitee ei suuda vaidlust lahendada, võivad lepinguosalised:
|
a) |
taotleda ühiselt kolmanda isiku abi või vahendust; |
|
b) |
pöörduda vahekohtu poole. Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada vastavalt lõike 3 punktile a, võib kumbki lepinguosaline teavitada teist lepinguosalist vahekohtuniku määramisest; seejärel peab teine lepinguosaline määrama teise vahekohtuniku kolmekümne kalendripäeva jooksul pärast esimese vahekohtuniku määramist. Lepinguosalised määravad ühiselt kolmanda vahekohtuniku kahe kuu jooksul pärast teise vahekohtuniku määramist. Vahekohtuotsused võetakse vastu häälteenamusega kuue kuu jooksul pärast kolmanda vahekohtuniku määramist. Vahekohtu otsus on lepinguosaliste jaoks siduv ning seda ei ole võimalik edasi kaevata. |
4. Lepingu rakendamise ühiskomitee määrab kindlaks vahekohtumenetluse korra.
Artikkel 25
Peatamine
1. Mõlemad lepinguosalised võivad peatada käesoleva lepingu kohaldamise. Peatamise otsusest ja selle põhjustest teavitatakse kirjalikult teist lepinguosalist.
2. Käesoleva lepingu tingimuste kohaldamine lõppeb kolmkümmend kalendripäeva pärast kõnealust teavitamist.
3. Käesoleva lepingu kohaldamine algab uuesti kolmkümmend kalendripäeva pärast seda, kui lepingu peatanud lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist, et peatamise põhjused enam ei kehti.
Artikkel 26
Muudatused
1. Lepinguosaline, kes soovib käesolevat lepingut muuta, esitab selle kohta ettepaneku vähemalt kolm kuud enne lepingu rakendamise ühiskomitee järgmist koosolekut. Ühiskomitee vaatab ettepaneku läbi ja konsensuse korral esitab soovituse. Lepinguosalised vaatavad soovituse läbi ja kui nad on sellega nõus, võtavad soovituse vastu vastavalt oma menetlustele.
2. Kõik muudatused, mille mõlemad lepinguosalised sel viisil heaks kiidavad, jõustuvad alates järgmise kuu esimesest päevast pärast seda, kui lepinguosalised on teatanud teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.
3. Lepingu rakendamise ühiskomitee võib võtta vastu muudatusi käesoleva lepingu lisade kohta.
4. Teatised kõigi muudatuste kohta esitatakse käesoleva lepingu ühistele hoiulevõtjatele.
Artikkel 27
Lisad
Lisad moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.
Artikkel 28
Jõustumine
1. Käesolev leping jõustub alates järgmise kuu esimesest päevast pärast seda, kui lepinguosalised on teatanud teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.
2. Teatis edastatakse Euroopa Liidu nõukogu peasekretariaadile ja Kongo välis- ja frankofoonia ministeeriumile, kes on käesoleva lepingu ühised hoiulevõtjad.
Artikkel 29
Kehtivusaeg ja pikendamine
Käesolev leping kehtib seitse aastat ning seejärel pikendatakse seda viie aasta kaupa, välja arvatud juhul, kui üks lepinguosaline sellest keeldub, teavitades sellest kirjalikult teist lepinguosalist vähemalt üks aasta enne lepingu kehtivusaja lõppemist.
Artikkel 30
Lepingu lõpetamine
Olenemata artiklist 29 võivad lepinguosalised käesoleva lepingu lõpetada, teavitades sellest kirjalikult teist lepinguosalist. Käesolev leping kaotab kehtivuse kaksteist kuud pärast nimetatud teate esitamist.
Artikkel 31
Autentsed tekstid
Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, läti, leedu, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on autentsed. Tõlgendamise lahknevuste korral on ülimuslik prantsuskeelne tekst.
Съставено в Брюксел на седемнайсети май две хиляди и десета година.
Hecho en Bruselas, el diecisiete de mayo de dos mil diez.
V Bruselu dne sedmnáctého května dva tisíce deset.
Udfærdiget i Bruxelles den syttende maj to tusind og ti.
Geschehen zu Brüssel am siebzehnten Mai zweitausendzehn.
Kahe tuhande kümnenda aasta maikuu seitsmeteistkümnendal päeval Brüsselis.
Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκα εφτά Μαΐου δύο χιλιάδες δέκα.
Done at Brussels on the seventeenth day of May in the year two thousand and ten.
Fait à Bruxelles, le dix-sept mai deux mille dix.
Fatto a Bruxelles, addì diciassette maggio duemiladieci.
Briselē, divi tūkstoši desmitā gada septiņpadsmitajā maijā
Priimta du tūkstančiai dešimtų metų gegužės septynioliktą dieną Briuselyje.
Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizedik év május havának tizenhetedik napján.
Magħmul fi Brussell, fis-sbatax-il jum ta’ Mejju tas-sena elfejn u għaxra.
Gedaan te Brussel, de zeventiende mei tweeduizend tien.
Sporządzono w Brukseli dnia siedemnastego maja roku dwa tysiące dziesiątego.
Feito em Bruxelas, em dezassete de Maio de dois mil e dez.
Întocmit la Bruxelles, la șaptesprezece mai două mii zece.
V Bruseli dňa sedemnásteho mája dvetisícdesať.
V Bruslju, dne sedemnajstega maja leta dva tisoč deset.
Tehty Brysselissä seitsemäntenätoista päivänä toukokuuta vuonna kaksituhattakymmenen.
Som skedde i Bryssel den sjuttonde maj tjugohundratio.
За Европейския съюз
Por la Unión Europea
Za Evropskou unii
For Den Europæiske Union
Für die Europäische Union
Euroopa Liidu nimel
Για την Ευρωπαϊκή Ένωση
For the European Union
Pour l’Union européenne
Per l’Unione europea
Eiropas Savienības vārdā –
Europos Sąjungos vardu
Az Európai Unió részéről
Għall-Unjoni Ewropea
Voor de Europese Unie
W imieniu Unii Europejskiej
Pela União Europeia
Pentru Uniunea Europeană
Za Európsku úniu
Za Evropsko unijo
Euroopan unionin puolesta
För Europeiska unionen
За Република Конго
Por la República de Congo
Za Konžskou republiku
For Republikken Congo
Für die Republik Kongo
Kongo Vabariigi nimel
Για τη Δημοκρατία του Κονγκό
For the Republic of Congo
Pour la Répubique du Congo
Per la Repubblica del Congo
Kongo Republikas vārdā
Kongo Respublikos vardu
A Kongói Köztársaság részéről
Għar-Repubblika tal-Kongo
Voor de Republiek Congo
W imieniu Republiki Konga
Pela República do Congo
Pentru Republica Congo
Za Konžskú republiku
Za Republiko Kongo
Kongon tasavallan puolesta
För republiken Kongo
(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.
(2) KOM(2003) 251 lõplik, 21.5.2003.
(3) ELT L 347, 30.12.2005, lk 1.
(4) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 38.
(5) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.
I LISA
FLEGT-LITSENTSI VAJAVAD TOOTED
FLEGT-litsentsi on vaja järgmistele toodetele:
|
HS-kood |
Kaupade kirjeldus |
|
4403 |
Töötlemata puit, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud |
|
4406 |
Raudteede ja trammiteede puitliiprid |
|
4407 |
Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit paksusega üle 6 mm, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud |
|
4408 |
Spoon vineerimiseks (k.a spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal), vineeri ja samalaadse kihtpuitmaterjali valmistamiseks ning muu pikuti saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit, hööveldatud, lihvitud, servjätkatud, pikijätkatud või mitte, paksusega kuni 6 mm |
|
4412 |
Vineer, spoonitud plaadid ja samalaadne kihtpuitmaterjal |
|
44 09 |
Puit pidevprofiiliga (keeled, sooned, punnid, kald- või ümarservad, V-punnid, helmestus, lekaalprofiil vms) ühel või mitmel küljel, otsal või serval (sh kokku ühendamata parketilipid ja -liistud), hööveldatud või hööveldamata, lihvitud või lihvimata, pikijätkatud või mitte |
|
44 01 10 |
Küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubudena vm kujul |
|
44 01 30 |
Saepuru ja puidujäätmed, aglomeeritud pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms või aglomeerimata |
|
44 02 90 |
Puusüsi (k.a süsi puukoorest või pähklikoortest), aglomeeritud või aglomeerimata |
|
44 10 11 |
Puitlaastplaadid |
|
44 14 00 |
Puitraamid maalidele, fotodele, peeglitele jms |
|
44 15 10 |
Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid; puidust kaablitrumlid |
|
44 15 20 |
Puitalused, äärtega puitalused jms kaubaalused; kaubaaluste puidust ääred |
|
44 17 00 |
Puidust tööriistad, nende korpused ja käepidemed, pintslite ja harjade puitosad ja –käepidemed; puidust saapa- ja kingaliistud ning -toed |
|
44 18 10 |
Tisleritooted: aknad, Prantsuse aknad ja nende raamid |
|
44 18 20 |
Tisleritooted: uksed, ukseraamid ja lävepakud |
|
44 18 90 |
Tisleritooted: puitparketi paneelid |
|
94 03 30 |
Puidust kontorimööbel |
|
94 03 40 |
Puidust köögimööbel |
|
94 03 50 |
Puidust magamistoamööbel |
|
94 03 60 |
Muu puitmööbel |
II LISA
KONGO LOODUSLIKEST METSADEST JA METSAISTANDIKEST PÄRIT PUIDU VASTAVUSHINDAMISE TABEL
Sissejuhatus
Vabatahtliku partnerluslepingu II lisa koosneb järgmistest elementidest:
|
— |
looduslikest metsadest pärit puidu vastavushindamise tabel; |
|
— |
metsaistandikest pärit puidu vastavushindamise tabel. |
Need kaks vastavushindamise tabelit hõlmavad seega kogu Kongos toodetud ja turustatud puitu ja kõiki puittooteid (1).
Õiguspärasus on määratletud järgnevalt.
|
|
Õiguspäraseks puiduks loetakse puitu, mis on omandatud tootmise ja turustamise teel, mis on kooskõlas kõigi Kongos kehtivate ning metsade majandamise ja kasutamise valdkonnas kohaldatavate õigusnormide ja halduseeskirjadega. |
|
|
Vastavushindamise tabelid on õiguspärasuse kontrollimise alusdokumendiks. |
|
|
Vastavushindamise tabelid töötati välja metsade säästva majandamise sidusrühmade esindajaid, s.o Kongo avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna esindajaid kaasava arutelu raames. Muu hulgas viidi 2009. aasta veebruaris näitajate ja tõendusmaterjalide asjakohasuse kontrollimiseks läbi ka tabelite kohapealne testimine, mis võimaldas neid parandada. |
|
|
Mis tahes õigusnormide ja halduseeskirjade muutmine toob kaasa vastavushindamise tabelite muutmise. Käesoleva lisa muutmise ettepanekud koos selgitustega esitatakse kinnitamiseks lepingu rakendamise ühiskomiteele vastavalt käesoleva lepingu XI lisale. |
|
|
Tuleb rõhutada, et iga metsakontsessiooni lepingu puhul tuleb metsamajandamiskava võtta vastu eraldi otsusega. Seepärast ei saa vastavushindamise tabelites esitada viiteid kõnealusele õigusaktile. |
|
|
Lisaks puidu kasutamisele, töötlemisele ja turustamisele võetakse vastavushindamise tabelites vastavalt õiguspärasuse määratlusele arvesse järgmisi aspekte:
|
|
|
Vastavushindamise tabelid hõlmavad kõiki seaduse nr 16-2000 artiklites 65–70 määratletud kasutuslubasid:
|
1. Kongo loodulikest metsadest pärit puidu vastavushindamise tabel
Looduslikest metsadest pärit puidu vastavushindamise tabel sisaldab 5 põhimõtet, 23 kriteeriumi, 65 näitajat ja 162 tõendit.
Looduslikest metsadest pärit puidu vastavushindamise tabelis võetakse arvesse igast raiest saadud puitu:
|
— |
lubatava aastase raiemahu kasutamine (maksimaalse aastase raiemahu luba, lõppraie luba, väljaveo luba); |
|
— |
metsade kasutamine eriloa alusel; |
|
— |
peamiste väljaveoteede või kõrvalteede rajamine metsakontsessioonide piires, elamistingimuste loomine ja tööstusalade rajamine rajatise püstitamise loa alusel; |
|
— |
sotsiaalsete ja majanduslike infrastruktuuride (maanteed, hüdroelektrijaamade tammid jne) rajamist käsitlevate arenguprojektide elluviimine. Tegemist on raadamisloa alusel teostatava metsaraiega. |
|
|
Viide õigusnormile |
Artiklid |
Loa liik |
||||
|
|||||||
|
|||||||
|
|||||||
|
|
1, 3 ja 9 |
MTK, TTK, eriload |
||||
|
|
18 ja 40 |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|
172 |
MTK, TTK |
||||
|
18 ja 40 |
MTK, TTK |
|||||
|
|
181 |
MTK, TTK |
||||
|
Artikli 1 teine lõik |
MTK, TTK |
|||||
|
|||||||
|
|
48 |
MTK, TTK, eriload |
||||
|
|
48 |
MTK, TTK, eriload |
||||
|
|||||||
|
|||||||
|
|
8 |
MTK, TTK, eriload |
||||
|
28, 42 ja 43 |
MTK, TTK, eriload |
|||||
|
26 |
MTK, TTK, eriload |
|||||
|
|||||||
|
|
10 |
MTK, TTK |
||||
|
26 |
MTK, TTK |
|||||
|
|||||||
|
|||||||
|
|||||||
|
|
73 |
MTK, TTK |
||||
|
148 |
MTK, TTK |
|||||
|
|
164 |
MTK, TTK |
||||
|
|
165 |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|
65 ja 66 |
MTK, TTK |
||||
|
|
77 |
Eriload |
||||
|
|||||||
|
|||||||
|
|
71 |
MTK, TTK |
||||
|
|
72, 74, 101 ja 172 |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|
74, 75, 101 ja 172 |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|
277 ja 314 |
MTK, TTK, eriload |
||||
|
|
112–119 |
MTK, TTK |
||||
|
|
48 |
MTK, TTK, eriload |
||||
|
|||||||
|
|||||||
|
|||||||
|
— |
— |
MTK |
||||
|
|||||||
|
|
— |
MTK |
||||
|
|||||||
|
|||||||
|
|
— |
MTK |
||||
|
|
37 ja 81 |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|
72 |
MTK, TTK |
||||
|
168 |
MTK, TTK |
|||||
|
|
37 ja 81 |
MTK, TTK |
||||
|
|
— |
MTK |
||||
|
|||||||
|
|
10 |
MTK, TTK, eriload |
||||
|
|
1 ja 9 |
MTK, TTK, eriload |
||||
|
|||||||
|
|||||||
|
|
— |
MTK |
||||
|
|||||||
|
|
— |
MTK |
||||
|
|||||||
|
|||||||
|
|
173 (uus) ja 210-3 |
MTK, TTK |
||||
|
|
210-5 |
MTK, TTK |
||||
|
|
210-7 ja 179 (uus) |
MTK, TTK |
||||
|
27 |
MTK, TTK |
|||||
|
|||||||
|
|
179 (uus) |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|
7 |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|||||||
|
|
26 |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|
182 |
MTK, TTK |
||||
|
|
13–16 |
MTK, TTK |
||||
|
75 |
MTK, TTK |
|||||
|
6 |
MTK, TTK |
|||||
|
|
172 |
MTK, TTK |
||||
|
|
172 |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|
90 |
MTK, TTK |
||||
|
|
90 |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|
9 |
MTK, TTK |
||||
|
|
145-1 (uus) |
MTK, TTK |
||||
|
22 |
MTK, TTK |
|||||
|
|
141-2 (uus) |
MTK, TTK |
||||
|
|
141-2 (uus) |
MTK, TTK |
||||
|
|
— |
MTK |
||||
|
|||||||
|
|
5 |
MTK, TTK |
||||
|
|
10 |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|
9 ja 10 |
MTK, TTK |
||||
|
|
16 |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|||||||
|
|||||||
|
|
2 |
MTK, TTK |
||||
|
1 ja 4 |
MTK, TTK |
|||||
|
4 ja 5 |
MTK, TTK |
|||||
|
|
2 |
MTK, TTK |
||||
|
1 ja 4 |
MTK, TTK |
|||||
|
|
2 |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|
39 |
MTK, TTK |
||||
|
16, 17 ja 18 |
MTK, TTK |
|||||
|
|
37 ja 82 |
MTK, TTK |
||||
|
|
— |
MTK |
||||
|
|||||||
|
|
142 ja 143 |
MTK, TTK |
||||
|
12 |
MTK, TTK |
|||||
|
|
2 |
MTK, TTK |
||||
|
|
9 |
MTK, TTK |
||||
|
|
— |
MTK |
||||
|
|||||||
|
|||||||
|
|
37 ja 82 |
MTK, TTK |
||||
|
|
— |
MTK |
||||
|
|||||||
|
|
74 |
MTK, TTK |
||||
|
|
37 ja 82 |
MTK, TTK |
||||
|
|
— |
MTK |
||||
|
|||||||
|
|||||||
|
|
5 |
MTK |
||||
|
|
5 |
MTK |
||||
|
|
55 ja 56 |
MTK |
||||
|
54 |
MTK |
|||||
|
|||||||
|
|
5 |
MTK |
||||
|
|
5 |
MTK |
||||
|
|||||||
|
|
5 |
MTK |
||||
|
|
8 |
MTK |
||||
|
68 |
MTK |
|||||
|
|||||||
|
|||||||
|
|
24 |
MTK, TTK |
||||
|
|
80, 81 |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|
81, 82 |
MTK, TTK |
||||
|
|
80 ja 81 |
MTK, TTK |
||||
|
|
82 |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|||||||
|
|
55, 56 |
MTK |
||||
|
|
68 |
MTK, TTK |
||||
|
24 |
MTK |
|||||
|
8 |
MTK, TTK |
|||||
|
|
99 |
MTK, TTK |
||||
|
|
37, 81 |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|||||||
|
|
55, 56 |
MTK |
||||
|
24 |
MTK |
|||||
|
|
8 |
MTK, TTK |
||||
|
68 |
MTK, TTK |
|||||
|
|
72, 74 |
MTK, TTK |
||||
|
|
87 |
MTK, TTK |
||||
|
|
37, 81 |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|
87 |
MTK, TTK |
||||
|
|
37, 81 |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|
87 |
MTK, TTK |
||||
|
|
121 |
MTK, TTK |
||||
|
|
81 |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|||||||
|
|
81 |
MTK, TTK |
||||
|
|
82 |
MTK, TTK |
||||
|
|
87 |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|||||||
|
|
90 |
MTK, TTK |
||||
|
|
130, 131 |
MTK, TTK |
||||
|
|
88 |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|
65, 66, 67 |
MTK, TTK |
||||
|
|
81 |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|
119 |
MTK, TTK |
||||
|
|
121 |
MTK, TTK |
||||
|
|
81 ja 82 |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|
65 |
MTK, TTK |
||||
|
|
118 |
MTK, TTK |
||||
|
|
71 ja 72 |
MTK, TTK |
||||
|
|
81 ja 82 |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|||||||
|
|
168 |
MTK, TTK |
||||
|
|
81 |
MTK, TTK |
||||
|
|
82 |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|
— |
MTK |
||||
|
|
— |
MTK |
||||
|
|||||||
|
|
169 ja 170 |
MTK, TTK |
||||
|
|
81 |
MTK, TTK |
||||
|
|
82 |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|||||||
|
|
124–124 b |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|
110 ja 111 |
MTK, TTK |
||||
|
|
14 ja 27 |
MTK, TTK |
||||
|
|
6 ja 27 |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|
31, 46, 47 |
MTK, TTK |
||||
|
191 |
MTK, TTK |
|||||
|
137 |
MTK, TTK |
|||||
|
23 |
MTK, TTK |
|||||
|
|
179 |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|||||||
|
|
87 |
MTK, TTK, eriload |
||||
|
|
124–124 b |
MTK, TTK, eriload |
||||
|
87 |
MTK, TTK, eriload |
|||||
|
|||||||
|
|
132–135 |
MTK, TTK |
||||
|
461 |
MTK, TTK |
|||||
|
|
462 |
MTK, TTK |
||||
|
134 |
MTK, TTK |
|||||
|
|
134 |
MTK, TTK |
||||
|
462 ja 463 |
MTK, TTK |
|||||
|
|
33 |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|
462 |
MTK, TTK |
||||
|
|
461, 462 ja 463 |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|
171 |
MTK, TTK |
||||
|
|
461–463 |
MTK, TTK |
||||
|
147 a |
MTK, TTK |
|||||
|
|||||||
|
|
21, 22, 23 ja 26 |
MTK, TTK |
||||
|
111 |
MTK, TTK, eriload |
|||||
|
387 lõige 5 ja 399 |
MTK, TTK |
|||||
|
308 |
MTK, TTK |
|||||
|
|
21, 22, 23 ja 26 |
MTK, TTK, eriload |
||||
|
463 |
MTK, TTK, eriload |
|||||
|
134 |
MTK, TTK, eriload |
|||||
|
327 ja 328 |
MTK, TTK |
|||||
|
|
134 |
MTK, TTK |
||||
|
426, 463 |
MTK, TTK, eriload |
|||||
|
|
MTK, TTK, eriload |
|||||
|
|
461, 462 ja 463 |
MTK, TTK, eriload |
||||
|
134 |
MTK, TTK |
|||||
|
|||||||
|
|||||||
|
|
10 ja 15 |
MTK, TTK |
||||
|
16, 17, 18, 23, 24 ja 40 |
MTK, TTK |
|||||
|
|
173 |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|
118 |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|
173 |
MTK, TTK |
||||
|
|
73–3 |
MTK, TTK |
||||
|
|||||||
|
|||||||
|
|||||||
|
|
2 ja 3 |
MTK, TTK, eriload |
||||
|
10 ja 11 |
|
|||||
|
|
503 |
MTK, TTK, eriload |
||||
|
|||||||
|
|
5 |
MTK, TTK, eriload |
||||
|
|
23 |
MTK, TTK, eriload |
||||
|
|
1–9 |
MTK, TTK, eriload |
||||
|
|
48 |
MTK, TTK, eriload |
||||
|
|||||||
|
|
9 |
MTK, TTK, eriload |
||||
|
|
1–24 |
MTK, TTK, eriload |
||||
|
23 |
MTK, TTK, eriload |
|||||
|
|||||||
|
|
121 |
MTK, TTK, eriload |
||||
|
|
1, 2, 3, 4 |
MTK, TTK |
||||
|
|
3 |
MTK, TTK |
||||
|
3 ja 4 |
MTK, TTK |
|||||
|
|||||||
|
|||||||
|
|
86 |
MTK, TTK, eriload |
||||
|
|
75 |
MTK, TTK, eriload |
||||
|
|
81 |
MTK, TTK, eriload |
||||
|
|||||||
|
|
20 ja 27 |
MTK, TTK |
||||
|
|
135 |
MTK, TTK |
||||
|
|
3 ja 8 |
MTK, TTK |
||||
|
|
18 ja 27 |
MTK, TTK |
||||
|
|
110 ja 111 |
MTK, TTK |
||||
|
|
6, 14 ja 27 |
MTK, TTK |
||||
|
|
6, 14 ja 27 |
MTK, TTK |
||||
|
|
27 |
MTK, TTK |
||||
2. Metsaistandikest pärit puude vastavushindamise tabel
Metsaistandikest pärit puude vastavushindamise tabel koosneb 5 põhimõttest, 20 kriteeriumist, 56 näitajast ja 141 tõendist.
|
|
Viide õigusaktile |
Artikkel |
||||
|
||||||
|
||||||
|
||||||
|
|
1, 3 ja 9 |
||||
|
|
18 ja 40 |
||||
|
||||||
|
|
172 |
||||
|
|
18 ja 40 |
||||
|
181 |
|||||
|
Artikli 1 teine taane |
|||||
|
||||||
|
|
48 |
||||
|
|
48 |
||||
|
||||||
|
||||||
|
|
8 |
||||
|
28,42 ja 43 |
|||||
|
26 |
|||||
|
||||||
|
|
10 |
||||
|
26 |
|||||
|
||||||
|
||||||
|
||||||
|
|
60 |
||||
|
|
24 |
||||
|
|
24 |
||||
|
||||||
|
|
102 |
||||
|
|
37 |
||||
|
||||||
|
||||||
|
|
15 |
||||
|
|
15 |
||||
|
|
17 |
||||
|
|
19 |
||||
|
|
14 |
||||
|
||||||
|
||||||
|
|
61 |
||||
|
|
62 |
||||
|
|
2 |
||||
|
92 |
|||||
|
|
102 |
||||
|
|
64 |
||||
|
||||||
|
|
65, 76 |
||||
|
178 |
|||||
|
||||||
|
||||||
|
|
277 ja 314 |
||||
|
|
112–119 |
||||
|
|
48 |
||||
|
||||||
|
||||||
|
||||||
|
|
— |
||||
|
|
— |
||||
|
||||||
|
|
— |
||||
|
||||||
|
||||||
|
|
— |
||||
|
|
— |
||||
|
|
37 ja 81 |
||||
|
||||||
|
|
72 |
||||
|
168 |
|||||
|
|
37 ja 81 |
||||
|
|
— |
||||
|
|
— |
||||
|
||||||
|
|
10 |
||||
|
|
1 ja 9 |
||||
|
||||||
|
||||||
|
|
173 (uus) ja 210-3 |
||||
|
|
210-5 |
||||
|
|
210-7 ja 179 (uus) |
||||
|
27 |
|||||
|
||||||
|
|
179 (uus) |
||||
|
||||||
|
|
7 |
||||
|
||||||
|
||||||
|
|
26 |
||||
|
||||||
|
|
182 |
||||
|
|
13–16 |
||||
|
75 |
|||||
|
6 |
|||||
|
|
172 |
||||
|
|
172 |
||||
|
||||||
|
|
90 |
||||
|
|
90 |
||||
|
||||||
|
|
9 |
||||
|
|
145–1 (uus) |
||||
|
22 |
|||||
|
|
141–2 (uus) |
||||
|
|
141–2 (uus) |
||||
|
|
— |
||||
|
||||||
|
|
5 |
||||
|
|
10 |
||||
|
||||||
|
|
9 ja 10 |
||||
|
|
16 |
||||
|
||||||
|
||||||
|
||||||
|
|
2 |
||||
|
1 ja 4 |
|||||
|
4 ja 5 |
|||||
|
|
|||||
|
|
1 ja 4 |
||||
|
|
2 |
||||
|
||||||
|
|
39 |
||||
|
16, 17 ja 18 |
|||||
|
|
37 ja 82 |
||||
|
|
— |
||||
|
||||||
|
|
142 ja 143 |
||||
|
12 |
|||||
|
|
2 |
||||
|
|
9 |
||||
|
|
— |
||||
|
||||||
|
||||||
|
|
37 ja 82 |
||||
|
|
— |
||||
|
||||||
|
|
74 |
||||
|
|
37 ja 82 |
||||
|
|
— |
||||
|
||||||
|
||||||
|
|
5 |
||||
|
|
5 |
||||
|
|
55 ja 56 |
||||
|
54 |
|||||
|
||||||
|
|
5 |
||||
|
|
5 |
||||
|
||||||
|
|
5 |
||||
|
|
8 |
||||
|
68 |
|||||
|
||||||
|
||||||
|
|
24 |
||||
|
|
37 ja 82 |
||||
|
||||||
|
|
68 |
||||
|
8 |
|||||
|
|
183 |
||||
|
|
37, 81, 82 |
||||
|
||||||
|
|
— |
||||
|
|
— |
||||
|
|
— |
||||
|
||||||
|
|
121 |
||||
|
|
81 ja 82 |
||||
|
||||||
|
||||||
|
|
114, 115 |
||||
|
|
81 ja 82 |
||||
|
||||||
|
|
121 |
||||
|
|
119 |
||||
|
|
81 ja 82 |
||||
|
||||||
|
|
118 |
||||
|
||||||
|
||||||
|
|
124–124 b |
||||
|
||||||
|
|
110 ja 111 |
||||
|
|
6, 14 ja 27 |
||||
|
49 |
|||||
|
||||||
|
|
31, 46 ja 47 |
||||
|
191 |
|||||
|
137 |
|||||
|
23 |
|||||
|
|
179 |
||||
|
||||||
|
||||||
|
|
87 |
||||
|
||||||
|
|
132–135 |
||||
|
461 |
|||||
|
|
134 |
||||
|
462 ja 463 |
|||||
|
|
134 |
||||
|
46 ja 463 |
|||||
|
||||||
|
|
462 |
||||
|
|
462 |
||||
|
|
461, 462 ja 463 |
||||
|
||||||
|
|
171 |
||||
|
|
461–463 |
||||
|
147 a |
|||||
|
||||||
|
|
21, 22, 23 ja 26 |
||||
|
111 |
|||||
|
461 |
|||||
|
308 |
|||||
|
|
21, 22, 23 ja 26 |
||||
|
463 |
|||||
|
134 |
|||||
|
327 ja 328 |
|||||
|
|
134 |
||||
|
426 ja 463 |
|||||
|
||||||
|
||||||
|
|
10 ja 15 |
||||
|
16, 17, 18, 23, 24 ja 40 |
|||||
|
|
173 |
||||
|
||||||
|
|
10 ja 15 |
||||
|
|
73–3 |
||||
|
||||||
|
||||||
|
||||||
|
|
1, 2, 3 ja 4 |
||||
|
|
1–5 |
||||
|
77 ja 78 |
|||||
|
|
503 |
||||
|
||||||
|
|
5 |
||||
|
|
23 |
||||
|
|
1–9 |
||||
|
|
48 |
||||
|
||||||
|
|
9 |
||||
|
|
1–24 |
||||
|
23 |
|||||
|
||||||
|
|
121 |
||||
|
|
1, 2, 3 ja 4 |
||||
|
|
3 |
||||
|
3 ja 4 |
|||||
|
||||||
|
||||||
|
|
86 |
||||
|
|
75 |
||||
|
|
81 |
||||
|
||||||
|
|
20 ja 27 |
||||
|
|
135 |
||||
|
|
18 ja 27 |
||||
|
|
110 ja 111 |
||||
|
|
14 ja 27 |
||||
|
|
6 ja 27 |
||||
|
|
27 |
||||
METSANDUSALASES ÕIGUSES ARVESSEVÕETAVATE SEADUSTE, PEAMISTE EESKIRJADE, PIIRKONDLIKE JA RAHVUSVAHELISTE KOKKULEPETE LOETELU
1. Mets
|
— |
20. novembri 2000. aasta seadus nr 16-2000, millega kehtestatakse metsaseadustik; |
|
— |
31. detsembri 2002. aasta dekreet nr 2002-434 metsafondide korralduse ja toimimise kohta; |
|
— |
31. detsembri 2002. aasta dekreet nr 2002-435 riikliku metsa- ja loomaressursside inventuuri ja majandamise keskuse ülesannete, korralduse ja toimimise kohta; |
|
— |
31. detsembri 2002. aasta dekreet nr 2002-436 eksporditavate metsasaaduste kontrolliteenistuse ülesannete, korralduse ja toimimise kohta; |
|
— |
31. detsembri 2002. aasta dekreet nr 2002-437, milles määratakse kindlaks metsade majandamise ja kasutamise nõuded; |
|
— |
19. juuni 2007. aasta otsus nr 5053/MEF/CAB, milles määratakse kindlaks metsakontsessioonide säästva majandamise riiklikud suunised. |
2. Keskkond
|
— |
23. aprilli 1991. aasta seadus nr 003/91 keskkonnakaitse kohta; |
|
— |
7. juuni 1986. aasta dekreet nr 86/775, millega muudetakse kohustuslikuks keskkonnamõju uuringud; |
|
— |
18. novembri 1999. aasta otsus nr 1450/MIME/DGE keskkonnakaitse seaduse nr 003/91 teatavate klassifitseeritud rajatisi käsitlevate sätete rakendamise kohta; |
|
— |
6. septembri 1999. aasta otsus nr 835/MIME/DGE, milles määratakse kindlaks Kongo Vabariigis keskkonnamõju uuringute või hindamiste läbiviimise heakskiitmise nõuded. |
3. Töö, hügieen ja tervishoid
|
— |
15. märtsi 1975. aasta seadus nr 45-75, millega luuakse Kongo Rahvavabariigi tööseadustik; |
|
— |
6. märtsi 1996. aasta seadus nr 6-96, millega muudetakse ja täiendatakse 15. märtsi 1975. aasta seaduse nr 45-75 (millega luuakse Kongo Rahvavabariigi tööseadustik) teatavaid sätteid; |
|
— |
25. veebruari 1986. aasta seadus nr 004/86, millega luuakse Kongo Rahvavabariigi sotsiaalkindlustusseadustik; |
|
— |
17. septembri 1988. aasta seadus nr 022/88, millega muudetakse 22. veebruari 1986. aasta seadust nr 001/86, millega asendatakse ja täiendatakse 14. veebruari 1985. aasta seadust nr 03/85 riikliku tööhõive- ja tööjõuameti (ONEMO) loomise ja tööseadustiku muutmise kohta; |
|
— |
12. mai 1978. aasta dekreet nr 78/359/MJT.SGFPT.DTPS.ST.3/8, millega kehtestatakse tööseadustiku artiklis 105 ettenähtud erandid; |
|
— |
12. mai 1978. aasta dekreet nr 78/360/MJT.SGFPT.DTPS.ST.3/8, milles määratakse põllumajandussüsteemi alla mittekuuluvate ettevõtete jaoks kindlaks tööaeg, ületöötundide reguleerimine ja nende tasustamise viisid; |
|
— |
12. mai 1978. aasta dekreet nr 78/361/MJT.SGFPT.DTPS.ST.3/8, milles määratakse põllumajandusettevõtete ja muude sarnaste ettevõtete jaoks kindlaks ületöötundide reguleerimine ja nende tasustamise viisid; |
|
— |
10. detsembri 1986. aasta otsus nr 9028/MTERFPPS/DGT/DSSHST metsaettevõtete suhtes kohaldatavate ohutuse ja hügieeni erimeetmete kohta; |
|
— |
10. detsembri 1986. aasta otsus nr 9030/MTERFPPS/DGT/DSSHST, millega luuakse ettevõtetes hügieeni- ja ohutuskomisjonid; |
|
— |
10. detsembri 1986. aasta otsus nr 9033/MTERFSPPS/DGT/DSSHST Kongo Rahvavabariigis asutatud ettevõtete sotsiaal- ja tervishoiuosakondade korralduse ja toimimise kohta; |
|
— |
31. detsembri 2008. aasta dekreet nr 2008-942, milles määratakse kindlaks tagatud alampalga määr; |
|
— |
9. juuli 2003. aasta otsus nr 3092, millega reguleeritakse erasektori tervishoiuettevõtete loomise ja avamise nõudeid. |
4. Kaubandus
|
— |
1. juuni 1994. aasta seadus nr 6-94 hindade reguleerimise, kaubandusnormide, pettuste tuvastamise ja nende eest karistamise kohta; |
|
— |
24. novembri 2005. aasta seadus nr 19-2005, millega reguleeritakse ettevõtja kutsealal tegutsemist Kongo Vabariigis; |
|
— |
24. jaanuari 2007. aasta seadus nr 3-2007, millega reguleeritakse importi, eksporti ja reeksporti; |
|
— |
15. novembri 2008. aasta dekreet nr 2008-446, milles määratakse kindlaks ettevõtja kutsetõendi saamise kord. |
5. Maaomandi haldamine
|
— |
31. detsembri 2000. aasta seadus nr 17-2000 maaomandi kohta. |
6. Põllumajandus ja karjakasvatus
|
— |
13. septembri 1955. aasta dekreet 55/1219, milles käsitletakse avaliku halduse määrust, milles määratakse kindlaks 26. novembri 1952. aasta seaduse (taimekaitse korraldamise kohta Prantsusmaa ülemeremaade- ja territooriumide ministeeriumi territooriumidel) kohaldamise tingimused; |
|
— |
27. septembri 1986. aasta dekreet nr 86/970, milles määratakse kindlaks hüvitised viljapuude hävitamise ja põllukultuuridele tehtud kahju korral; |
|
— |
12. juuni 1945. aasta otsus nr 1142, millega luuakse Prantsuse Ekvatoriaal-Aafrikas fütosanitaarkontroll; |
|
— |
12. juuni 1945. aasta otsus nr 1143, millega luuakse Prantsuse Ekvatoriaal-Aafrikas põllukultuuride järelevalve ja fütosanitaarpolitsei; |
|
— |
3. juuli 2008. aasta otsus nr 2866/MAE/MEFB, milles määratakse kindlaks inspektsioonide, loomatervishoiu- ja fütosanitaarteenuste ning tervishoiualaste reguleerivate dokumentide tasusummad. |
7. Transport
|
— |
31. oktoobri 1989. aasta seadus nr 018/89, milles määratakse kindlaks maanteetranspordi alased eri tegevused ja autotranspordiga seotud tegevused ning kehtestatakse kõnealustel kutsealadel tegutsemise tegevuslubade väljastamiseks makstavad lõivud; |
|
— |
Kesk-Aafrika Majandus- ja Rahandusühenduse 2001. aasta läbivaadatud ühenduse liikluseeskirjad; |
|
— |
Kesk-Aafrika Majandus- ja Rahandusühenduse/Kongo Demokraatliku Vabariigi siseveeliikluse seadustik; |
|
— |
31. märtsi 1990. aasta dekreet nr 90/135, millega reguleeritakse juurdepääsu maanteetranspordi kutsealale ja autotranspordiga seotud tegevusele Kongo Vabariigis; |
|
— |
29. jaanuari 1998. aasta dekreet nr 98-39 Kongo Vabariigist tuleva ja sinna suunduva mereliikluse korralduse ja reguleerimise kohta; |
|
— |
6. mai 2003. aasta dekreet nr 2003-61 sõidukite registreerimise reguleerimise kohta; |
|
— |
17. septembri 2001. aasta otsus nr 5694, milles määratakse kindlaks maanteetranspordi kutsealal ja autotranspordiga seotud kutsealadel tegutsemise loa saamiseks nõutavad tingimused; |
|
— |
15. novembri 2004. aasta otsus nr 11599 sõidukite tehnoülevaatuse reguleerimise kohta; |
|
— |
12. aprilli 2005. aasta otsus nr 2844, milles määratakse kindlaks sõidukite registreerimistunnistuste koostamise ja väljastamise nõuded; |
|
— |
14. mai 2008. aasta otsus nr 1033/MTMMM-CAB, millega luuakse lasti järelevalve dokument Kongost pärit ja sinna suunduvate kaupade rahvusvahelise liikluse jaoks. |
8. Majandus
|
— |
18. jaanuari 2003. aasta seadus nr 6-2003 investeeringute harta kohta; |
|
— |
18. veebruari 2004. aasta dekreet nr 2004-30, millega määratakse kindlaks investeeringute harta eeliste kinnitamise kord. |
9. Rahvusvahelised, piirkondlikud ja allpiirkondlikud kokkulepped
|
— |
OHADA ühtne akt üldise kaubandusõiguse kohta; |
|
— |
17. aprilli 1997. aasta ühtne akt äriühingute ja majandushuviühingute kaubandusõiguse kohta; |
|
— |
10. aprilli 1998. aasta OHADA ühtne akt, millega kehtestatakse kõiki võlausaldajaid hõlmav menetlus võlgade ja kohustuste täitmisele pööramiseks; |
|
— |
10. aprilli 1998. aasta OHADA ühtne akt tagasinõudmis- ja täitemenetluste korraldamise kohta; |
|
— |
1968. aasta taimestiku ja loodusressursside säilitamise Aafrika konventsioon, nn Alžiiri konventsioon, mis ratifitseeriti 21. aprilli 1980. aasta seadusega nr 27/80; |
|
— |
ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (CITES), mis ratifitseeriti 7. juuli 1982. aasta seadusega nr 34/82 ja millega Kongo ühines 31. jaanuaril 1983; |
|
— |
Rio 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, mis ratifitseeriti 25. juuni 1996. aasta seadusega nr 29/96; |
|
— |
rahvusvaheline troopilise puidu leping, mis ratifitseeriti 25. juuni 1996. aasta seadusega nr 28/96; |
|
— |
kliimamuutuse raamkonventsioon, mis ratifitseeriti 25. juuni 1996. aasta seadusega nr 26/96; |
|
— |
rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon (RAMSARi konventsioon), mis ratifitseeriti 25. juuni 1996. aasta seadusega nr 28/96; |
|
— |
1985. aasta Bonni konventsioon metsloomade rändliikide säilitamise kohta, mis ratifitseeriti 3. märtsi 1999. aasta seadusega nr 14/99; |
|
— |
kõrbestumise vastu võitlemise konventsioon, mis ratifitseeriti 8. jaanuari 1999. aasta seadusega nr 8/99; |
|
— |
Kyoto protokoll kliimamuutuse vastu võitlemise kohta, mis ratifitseeriti 12. septembri 2006. aasta seadusega nr 24-2006; |
|
— |
leping Kesk-Aafrika metsanduskomisjoni kohta, mis sõlmiti 5. veebruaril 2005 Brazzaville’is ja ratifitseeriti 26. oktoobri 2006. aasta seadusega nr 35-2006, millega antakse luba Kesk-Aafrika metsade ökosüsteemide säilitamist ja säästvat majandamist käsitleva lepingu ratifitseerimiseks ja luuakse Kesk-Aafrika metsanduskomisjon. |
(1) Eucalyptus Fibre Congo (EFC) juhtum on praegu ainus erand, mis on korrigeerimisel (vt IX lisa). Tegemist on 2008. aasta aprillis ligikaudu 48 000 ha hõlmavate riigiistandike loovutamisega EFC-le põlisrendilepingute raames. Selleks on nähtud ette õigusakti vastuvõtmine, milles kehtestatakse istandike kolmandatele isikutele loovutamise tingimused. Seni tõendatakse kõnealuste puidu ja puittoodete õiguspärasust metsaistandikest pärit puidu vastavushindamise tabelite abil.
III LISA
ÕIGUSPÄRASUSE KONTROLLIMISE SÜSTEEM
1. PEATÜKK
SISSEJUHATUS
Kongo Vabariigi õiguspärasuse kontrollimise süsteem põhineb õigusnormidel, suunistel ja standarditel. Õiguspärasuse kontrollimise süsteem tugineb kahele olulisele sambale:
|
— |
halduskontroll; |
|
— |
kohapealne kontroll. |
Kirjeldatud õiguspärasuse kontrollimise süsteem põhineb järelevalvel ja kontrollil, mida praegu teostatakse valitsuse metsaressursside majandamise ja kasutamise järelevalve raames, kuid mida tugevdatakse, et tagada käesoleva lepingu raames loodud FLEGT-litsentsimissüsteemi usaldusväärsus. Õiguspärasuse kontrollimise süsteem koosneb järgmistest elementidest:
|
1) |
kaks vastavushindamise tabelit; |
|
2) |
jälgitavuse süsteem; |
|
3) |
metsaüksuse õiguspärasuse kontrollimine; |
|
4) |
tarneahela kontrollimise järelevalve; |
|
5) |
FLEGT-litsentside väljastamine; |
|
6) |
sõltumatu audit. |
Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendavad:
|
— |
kaks (2) keskset direktoraati, kes kuuluvad metsamajanduse peadirektoraadi (DGEF) alluvusse: metsandusdirektoraat ja metsaressursside väärtustamise amet; |
|
— |
kolm (3) inspektsiooniosakonda, kes kuuluvad metsamajanduse peainspektsiooni (IGEF) alluvusse: metsainspektsioon, loomastiku ja looduskaitsealade inspektsioon ning haldus- ja kohtuinspektsioon; |
|
— |
kaksteist (12) piirkondlikku ametit, mis on esindatud kõigis riigi piirkondades (Brazzaville, Pointe-Noire, Kouilou, Niari, Lékoumou, Bouenza, Pool, Plateaux, Cuvette-Ouest, Cuvette, Sangha, Likouala) ning nende rakendusrühmad ja kontrollpunktid; |
|
— |
kaks (2) autonoomse juhtimisstruktuuriga organit: eksporditavate metsasaaduste kontrolliteenistus (SCPFE) ja selle bürood ning riiklik metsa- ja loomaressursside inventuuri ja majandamise keskus (CNIAF); |
|
— |
kaubandusadministratsiooni talitused; |
|
— |
kohtuadministratsiooni talitused; |
|
— |
tolliadministratsiooni talitused; |
|
— |
maksuadministratsiooni talitused; |
|
— |
tööadministratsiooni talitused; |
|
— |
keskkonnaadministratsiooni talitused; |
|
— |
tervishoiuadministratsiooni talitused; |
|
— |
sotsiaalkindlustuse administratsiooni talitused (riiklik sotsiaalkindlustuse kassa, CNSS); |
|
— |
metsandusettevõtted. |
Lisaks luuakse kodanikuühiskonna struktuur, et jälgida metsandusettevõtete tegevust ja aidata kaasa kontrollimenetluste väljatöötamisele.
Muu hulgas auditeerib õiguspärasuse kontrollimise süsteemi sõltumatu audiitor.
Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamisse kaasatud eri üksuste vastutusvaldkondi kirjeldatakse üksikasjalikumalt järgmistes peatükkides.
Siiski selgitatakse kaasatud eri üksuste üksikasjalikke ülesandeid ja vajalikke inimressursse, kaasa arvatud ametikohtadel nõutavaid pädevusastmeid, veel täpsemalt süsteemi arenguetapis.
Lisaks pööratakse kontrolli- ja järelevalveülesannete korraldamisel erilist tähelepanu võimalike huvide konfliktide juhtimis- ja kontrollimehhanismidele.
2. PEATÜKK
KOHALDAMISALA
Õiguspärasuse kontrolli süsteemi kohaldatakse KÕIGI riigi puiduallikate ja imporditavate toodete suhtes. Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi puhul võetakse seega arvesse kogu Kongos turustatavat puitu.
Õiguspärasuse kontrollimine hõlmab seega kõigi I lisas määratletud toodete riiklikku turgu ja eksporditurge, olenemata ekspordi sihtriigist.
Süsteem hõlmab nõudeid Kongost pärit ja läbi Kongo veetavate teistest riikidest (nt Kamerun) pärit puidu suhtes.
3. PEATÜKK
3.1. Vastavushindamise tabel
Kongo õiguspärasuse kontrolli süsteem sisaldab kahte vastavushindamise tabelit: i) Kongo looduslikest metsadest pärit puude vastavushindamise tabel ja ii) Kongo metsaistandikest pärit puude vastavushindamise tabel (vt II lisa). Kõnealused tabelid sisaldavad näitajaid ja tõendusmaterjale järgmiste aspektide kohta:
|
— |
metsandusettevõtte olemasolu; |
|
— |
õiguslik juurdepääs metsaressurssidele ja perioodiliste lubade andmine; |
|
— |
metsamajandust käsitlevate sätete järgimine; |
|
— |
teatavate kasutust ja töötlemist käsitlevate sätete järgimine; |
|
— |
keskkonnaalaste sätete järgimine; |
|
— |
maksudeklaratsioonide vastavus ning sotsiaalkindlustusmaksu ja muude maksude õigeaegne tasumine; |
|
— |
kodanikuühiskonna ning kohalike ja põliselanike teavitamine ja kaasamine metsakontsessiooni haldamisse; |
|
— |
kohalike ja põliselanike ning töötajate õiguste austamine; |
|
— |
sotsiaal-majanduslikku arengusse panustamisega seotud kohustuste täitmine. |
Vastavushindamise tabelites määratletakse nõuded metsatööde või puittoodete tootmise või töötlemisega tegelevatele ettevõtetele. Tabelite näitajad ja tõendusmaterjalid on jaotatud kahte kategooriasse: i) need, mis ei ole seotud jälgitavuse ahelaga, ning ii) need, mida kontrollitakse jälgitavuse ahela raames.
Alapeatükis 3.2 käsitletakse esimest kategooriat ning 4. peatükis teise kategooria näitajaid ja tõendusmaterjale.
3.2. Kontrollimenetlused
Õiguspärasuse kontrollimine toimub dokumentide (dokumentide kontroll) ja/või töövisiitide alusel. Teatavate näitajate ja tõendusmaterjalide kontrollimine võib toimuda üks kord ettevõtte olemasolu jooksul (kontrollitakse näiteks tegevusloa, metsamajandamiskava koostamise loa kehtivust). Teiste näitajate ja tõendusmaterjalide puhul on vaja kontrollida perioodiliselt (kord kuus ja kvartalis) või üks kord aastas.
Tabelis 1 on näidatud üldjoontes ära tegevuse kontrollimisega seotud vastutusvaldkonnad ning selle meetodid ja sagedus looduslikest metsadest pärit puidu puhul.
Kontrollistrateegia võetakse kokku järgmiselt.
|
3.2.a) |
Esimene tase: volitatud asutuste kontrollimeetmed
Esimese taseme kontrolli tulemuste metsamajanduse peainspektsioonile edastamise üksikasjalik kord määratakse kindlaks süsteemi esimeses arenguetapis. Kõnealuse korra puhul määratakse kindlaks ka viis, kuidas administratsioon teavitab metsamajanduse peainspektsiooni rikkumise tuvastamisest. |
|
3.2.b) |
Teine tase: metsamajanduse peainspektsiooni kontrollimeetmed Metsamajanduse peainspektsioon vastutab üldiselt teise taseme eest, kontrollides:
Seoses metsaüksuse õiguspärasuse kontrollimisega teostab metsamajanduse peainspektsioon punktis 3.2.a) nimetatud viisil kontrollimist järgmiselt:
Selleks peab metsamajanduse peainspektsioon veenduma, et teised kontrolli kaasatud institutsioonid (kaubandus-, töö-, maksu-, põllumajandus-, territoriaalplaneeringu, keskkonnaadministratsioon, CNSS jm) on täitnud oma ülesanded ja saavutanud kontrolli osas vajalikud tulemused. Selleks korraldatakse külastusi asjaomastesse institutsioonidesse, kontrollitakse dokumente ja kättesaadavaid andmebaase. Esimese taseme kontrolli käigus saadud eri andmeid kontrollib metsamajanduse peainspektsioon ja seejärel need kinnitatakse. Kirjalik tõend teise taseme kontrolliprotsessi ja kinnitamise kohta säilitatakse ja arhiveeritakse vastavalt süsteemi arenguetapis kindlaksmääratud korrale. |
Kontrolliprotsessi tulemusena antakse välja õiguspärasuse tõend, mis edastatakse taotlejale.
Ettevõtte õiguspärasust vaadeldakse näitajatest ja tõendusmaterjalidest koosneva segasüsteemi põhjal, st et õiguspärasuse tõendi taotlusele eelneva aasta näitajad on hoolikalt täidetud ja tõendusmaterjalid olemas ning kinnitavad õiguspärasust ning et käimasoleva aasta kohta ei ole teatatud ühestki rikkumisest.
Õiguspärasuse tõendi kehtivusaeg on üks aasta. Enne tõendi kehtivusaja lõppu kavandab ja teostab metsamajanduse peainspektsioon uue kontrollimissiooni, mis võimaldab väljastada õiguspärasuse tõendi järgmiseks aastaks. Kui ettevõttest sõltumatutel põhjustel ei ole võimalik uut kontrollimissiooni korraldada ettenähtud tähtaja jooksul, võib tõendit pikendada maksimaalselt kuus kuud.
3.3. Sertifitseeritud metsakontsessioonide õiguspärasuse kontrollimine
Kongo metsakontsessioonide eraõiguslike sertifitseerimisorganite (FSC, OLB, TLTV) arvessevõetavad eri standardid sisaldavad peamisi nõutavaid kriteeriume, näitajaid ja tõendusmaterjale järgmise kohta:
|
— |
ettevõtte õiguslik seisund; |
|
— |
tegevust võimaldavate perioodiliste lubade olemasolu; |
|
— |
metsanduse valdkonna õigusnormide ja halduseeskirjade järgimine; |
|
— |
metsamajandamise, metsakasutuse, puidu töötlemise ja maksualaste halduseeskirjade sätete järgimine; |
|
— |
keskkonnaalaste sätete järgimine; |
|
— |
allhankimise vastavus reguleerivatele sätetele. |
Kongo metsakontsessioonide eraõigusliku sertifitseerimise standardite (praegu Kongos kasutatavad FSC, OLB, TLTV ja muud võimalikud standardid) ametliku hindamise vastavushindamise tabeli seisukohast viib läbi metsamajanduse peainspektsioon süsteemi arenguetapis. Hindamise tulemusena koostatakse aruanne, mis avaldatakse ja tehakse üldsusele kättesaadavaks.
Kui hindamistulemus on positiivne, kiidab metsamajanduse peainspektsioon eraõigusliku sertifitseerimise süsteemi heaks. Heakskiit avalikustatakse. See võimaldab metsamajanduse peainspektsioonil väljastada õiguspärasuse tõendi ettevõtetele, kes oleks niisuguse süsteemi alusel sertifitseeritud, ilma et oleks vaja korraldada metsamajanduse peainspektsiooni eraldi kontrollimissiooni ja vältides nii õiguspärasuse topelthindamist sertifitseeritud metsakontsessioonides.
Siiski peab sel viisil sertifitseeritud metsandusettevõte edastama metsamajanduse peainspektsioonile kõik eraõigusliku sertifitseerimise süsteemi sertifitseerimisauditite aruanded, et inspektsioonil oleks võimalik jälgida õiguspärasusest kinnipidamist ja seega väljastada asjaomasele ettevõttele õiguspärasuse tõend. Muu hulgas peab ta viivitamata teavitama metsamajanduse peainspektsiooni eraõigusliku tõendi mis tahes peatamisest või kehtetuks tunnistamisest. Süsteemi arenguetapis täpsustatakse üksikasjalikult eraõigusliku sertifitseerimise süsteemide raames nõutavate parandusmeetmete käsitlemise kord.
3.4. Vastavushindamise tabeli mittejärgimine
Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi raames käsitletakse õiguspärasuse mittejärgimise juhtumeid vastavalt riigis kehtivatele õigusnormidele. Praeguseid norme täiendatakse mitmete lisameetmetega.
Vastavushindamise tabeli mittejärgimise korral võetakse kõik meetmed, et õiguspärasuse tõend kehtetuks tunnistada ja võimaluse korral pidada kinni saadetised, mille osas on käimas FLEGT-litsentsi taotlemine. Seega võib metsamajanduse peainspektsioon õiguspärasuse tõendi tühistada, kui tegevus on vastuolus FLEGT-litsentsimissüsteemi nõuetega, ning vastuolu on nõuetekohaselt tuvastanud metsamajanduse peainspektsioon ja/või lepingu rakendamise ühiskomitee.
Süsteemi arenguetapis koostatakse suuniste käsiraamat, milles selgitatakse vastavushindamise tabeli ja/või jälgitavuse süsteemi näitajatele mittevastamise juhtumite käsitlemise korda. Muu hulgas antakse käsiraamatus selgitusi rikkumiste, sealhulgas ettenähtud tähtaegade eiramise käsitlemiseks, vajaduse korral parandusmeetmete võtmiseks ja eri osalejate vastutuse kohta. Rikkumist käsitleva teabe haldamise ja ringluse kord määratakse samuti kindlaks süsteemi arenguetapis.
Tabel 1. Jälgitavuse ahelaga mitteseotud tõendusmaterjalide kontrollimine ja järelevalve looduslikest metsadest pärit puude puhul
|
Õiguspärasuse aspekt |
Näitaja/Tõendusmaterjal |
Vastutus 1. taseme kontrolli läbiviimise eest |
Kontrollivahendid |
Kontrollimise sagedus |
||||
|
Ettevõtte õiguslik seisund |
|
|
|
|
||||
|
Kaubandusadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Tööadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Piirkondlik metsamajandusamet/rakendusrühmad |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Piirkondlik metsamajandusamet/rakendusrühmad |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Kohtuadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Kohtuadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Tööadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Kaubandusadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Seaduslik juurdepääs metsaressurssidele (2) |
|
|
|
|
||||
|
Piirkondlik metsamajandusamet Rakendusrühmad |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord tööstusliku töötlemise konventsiooni/majandamis- ja töötlemiskonventsiooni kehtivuse jooksul |
|||||
|
|
|
|
|||||
|
Piirkondlik metsamajandusamet Rakendusrühmad |
Dokumentide kontrollimine ja metsamajandusameti piirkondlik kontrollimissioon |
1 kord aastas |
|||||
|
Piirkondlik metsamajandusamet Rakendusrühmad |
Dokumentide kontrollimine ja metsamajandusameti piirkondlik kontrollimissioon |
1 kord aastas |
|||||
|
Tolliadministratsioon, maksuadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Piirkondlik metsamajandusamet/rakendusrühmad |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Metsamajandust käsitlevate sätete järgimine |
|
Piirkondlik metsamajandusamet Rakendusrühmad |
Dokumentide kontrollimine (aruannete läbivaatamine) |
1 kord metsamajandamiskava koostamise perioodi jooksul |
||||
|
Piirkondlik metsamajandusamet Rakendusrühmad |
Dokumentide kontrollimine (kokkuvõtete läbivaatamine) |
1 kord metsamajandamiskava koostamise perioodi jooksul |
|||||
|
Puude kasutamist ja töötlemist käsitlevate sätete järgimine (4) |
|
Piirkondlik metsamajandusamet Rakendusrühmad |
Dokumentide kontrollimine ja kohapealne kontroll |
1 kord aastas |
||||
|
Piirkondlik metsamajandusamet Rakendusrühmad |
Kohapealne kontroll |
1 kord aastas |
|||||
|
Piirkondlik metsamajandusamet Rakendusrühmad |
Kohapealne kontroll |
1 kord aastas |
|||||
|
Piirkondlik metsamajandusamet Rakendusrühmad |
Dokumentide kontrollimine, kohapealne kontroll, päring metsamajanduse teabesüsteemist SIGEF |
1 kord kuus |
|||||
|
Piirkondlik metsamajandusamet Rakendusrühmad |
Dokumentide kontrollimine, kohapealne kontroll, päring metsamajanduse teabesüsteemist SIGEF |
1 kord aastas |
|||||
|
Piirkondlik metsamajandusamet Rakendusrühmad |
Dokumentide kontrollimine ja kohapealne kontroll |
1 kord aastas |
|||||
|
Piirkondlik metsamajandusamet Rakendusrühmad |
Dokumentide kontrollimine, kohapealne kontroll, päring metsamajanduse teabesüsteemist SIGEF |
1 kord aastas |
|||||
|
Piirkondlik metsamajandusamet Rakendusrühmad |
Kohapealne kontroll |
1 kord aastas |
|||||
|
Piirkondlik metsamajandusamet Rakendusrühmad |
Dokumentide kontrollimine ja kohapealne kontroll |
1 korda aastas |
|||||
|
Piirkondlik metsamajandusamet Rakendusrühmad |
Dokumentide kontrollimine ja kohapealne kontroll |
1 korda aastas |
|||||
|
Dokumentide kontrollimine ja kohapealne kontroll |
Dokumentide kontrollimine ja kohapealne kontroll |
2 korda aastas |
|||||
|
Piirkondlik metsamajandusamet Rakendusrühmad |
Dokumentide kontrollimine ja kohapealne kontroll |
2 korda aastas |
|||||
|
Piirkondlik metsamajandusamet Rakendusrühmad |
Kohapealne kontroll |
1 kord aastas |
|||||
|
Maksudeklaratsioonide nõuetekohasus ning sotsiaalkindlustusmaksude ja muude maksude tasumine |
|
|
|
|
||||
|
Maksuadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Tolliadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord kuus |
|||||
|
Tolliadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Tolliadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Maksuadministratsioon ja piirkondlik metsamajandusamet |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Rakendusrühmad Tööadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Piirkondlik metsamajandusamet Rakendusrühmad |
|
1 kord kuus |
|||||
|
2 korda aastas |
|||||||
|
Maksuadministratsioon ja tolliadministratsioon |
|
1 kord kuus |
|||||
|
2 korda aastas |
|||||||
|
Maksuadministratsioon |
|
1 kord kuus |
|||||
|
2 korda aastas |
|||||||
|
Maksuadministratsioon |
|
1 kord kuus |
|||||
|
2 korda aastas |
|||||||
|
Maksuadministratsioon, piirkondlik metsamajandusamet, rakendusrühmad |
|
1 kord kuus |
|||||
|
2 korda aastas |
|||||||
|
Keskkonnaalaste õiguslike ja halduslike sätete järgimine |
|
Keskkonnaadministratsioon |
|
1 kord uuringu läbiviimise jooksul |
||||
|
Keskkonnaadministratsioon |
|
1 kord aastas |
|||||
|
1 kord aastas |
|||||||
|
Tervishoiuadministratsioon Keskkonnaadministratsioon |
|
1 kord aastas |
|||||
|
|
|
|
|||||
|
Tervishoiuadministratsioon Keskkonnaadministratsioon |
|
1 kord aastas |
|||||
|
Metsaadministratsioon |
|
2 korda aastas |
|||||
|
1 kord aastas |
|||||||
|
Kodanikuühiskonna ning kohalike ja põliselanike teavitamine ja kaasamine metsakontsessiooni haldamisse |
|
|
|
|
||||
|
Piirkondlik metsamajandusamet Rakendusrühmad |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Piirkondlik metsamajandusamet Rakendusrühmad |
Kohapealne kontroll, dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
|
|
|
|||||
|
Piirkondlik metsamajandusamet Rakendusrühmad |
Kohapealne kontroll, dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Kohalike ja põliselanike ning töötajate õiguste austamine |
|
|
|
|
||||
|
Piirkondlik metsamajandusamet Rakendusrühmad |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Piirkondlik metsamajandusamet Rakendusrühmad |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
|
|
|
|||||
|
Piirkondlik metsamajandusamet Rakendusrühmad |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Piirkondlik metsamajandusamet Rakendusrühmad |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Piirkondlik metsamajandusamet Rakendusrühmad |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
|
|
|
|||||
|
Piirkondlik metsamajandusamet Rakendusrühmad |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Piirkondlik metsamajandusamet Rakendusrühmad |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
|
|
|
|||||
|
Tööadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Metsaadministratsioon, tööadministratsioon |
Kohapealne kontroll |
1 kord aastas |
|||||
|
Metsaadministratsioon, tööadministratsioon |
Kohapealne kontroll |
1 kord aastas |
|||||
|
Tööadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Tööadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
|
|
|
|||||
|
Tööadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Tööadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Tööadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Metsaadministratsioon, tööadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Tööadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Metsaadministratsioon, tööadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Tööadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Tööadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Tervishoiuadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Tööadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Tööadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Tööadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Piirkondlik metsamajandusamet Rakendusrühmad |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Tööadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Tööadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Tööadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Tööadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Tööadministratsioon, piirkondlik metsamajandusamet |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Tööadministratsioon, piirkondlik metsamajandusamet |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Tööadministratsioon, piirkondlik metsamajandusamet |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Tööadministratsioon, piirkondlik metsamajandusamet |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Tööadministratsioon, piirkondlik metsamajandusamet |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Ettevõte peab kinni puidu transpordi ja turustamise valdkonna õigusaktidest |
|
|
|
|
||||
|
Transpordiadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Transpordiadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Transpordiadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Transpordiadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Transpordiadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Transpordiadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
|||||
|
Transpordiadministratsioon |
Dokumentide kontrollimine |
1 kord aastas |
Analoogselt koostatakse süsteemi arenguetapis sarnane tabel erilubade ja metsaistandikest pärit puude kohta.
4. PEATÜKK
4.1. Tarneahela / jälgitavuse süsteemi kontrollipõhimõtted
Kongo on loonud puidu jälgitavuse süsteemi, mis põhineb järgmisel neljal (4) peamisel aspektil:
|
— |
toote päritolu; |
|
— |
toote identifitseerimine märgistuse abil; |
|
— |
tooteid käsitlevate põhiandmete registreerimine tugisüsteemi, millel on omakorda hea jälgitavuse süsteem; |
|
— |
toodete järelevalve. |
Süsteem põhineb 20. novembri 2000. aasta seadusel 16-2000, millega kehtestatakse metsaseadustik ning selle peamised rakendusaktid, eelkõige 31. detsembri 2002. aasta dekreet nr 2002-437, milles määratakse kindlaks metsade majandamise ja kasutamise tingimused. Jälgitavusega seotud haldussätted sisaldavad nelja (4) peamist aspekti (päritolu, toote identifitseerimine märgistuse abil, põhiandmete registreerimine, toodete järelevalve). Sätetes on täpsustatud, et:
|
— |
metsandusettevõte on kohustatud raiuma aastaraiena kindlaksmääratud pindalal puid mahus, mis vastab metsaadministratsiooni poolt lubatud maksimaalsele aastasele mahule. Kõnealune geograafilise teabe süsteemi (GIS) abil geograafiliselt määratletav pindala on langetamiseks lubatud puude päritolu- või lähtekoht. Lubatud aastaraie hõlmab pindalasid, millel on loendatud kokku kõik kasutatavad puud, mis on loendamise käigus eelnevalt märgistatud valge värviga tüve alumisel osal. Loendamistulemustes, mis esitatakse kaardil mõõtkavas 1: 20 000 ning lisaks kaardil või joonisel mõõtkavas 1: 50 000, märgitakse ära kõik puistud ning avatud ja avatavad teed ja rajad. Seoses metsandusettevõtete esitatava deklareeritavate andmete baasiga peab metsaadministratsioon enne raieloa väljastamist kontrollima loendamistulemuste täpsust ja aastaraie piirmäärasid; |
|
— |
ettevõte peab iga langetatud puu kohta:
|
|
— |
metsandusettevõtja peab esitama igal kuul metsaadministratsioonile toodangu ülevaate liikide ja sihtkohtade kaupa. Aasta lõpus peab ta esitama metsaadministratsioonile kokkuvõtva aastaaruande, milles märgitakse liikide ja sihtkohtade kaupa ära toodangumaht; |
|
— |
järelevalvet ja kontrolli teostavad järgmised metsandusadministratsiooni volitatud talitused:
|
Lisaks võivad kodanikuühiskonna esindajad saata metsamajanduse peainspektsiooni kohapealse kontrolli missioonidel ja teha omapoolseid märkusi.
4.2. Struktuuriskeem: looduslikest metsadest pärit puidu jälgitavuse etapid
4.2.a) Konventsioonid
Konventsiooniga (metsamajandamis- ja töötlemiskonventsioon või tööstusliku töötlemise konventsioon) hõlmatud kontsessioonide alla kuuluvatest looduslikest metsadest pärit puude nn jälg koosneb kaheksast (8) etapist:
— 1. etapp: lubatud aastaraie ettevalmistamine ja taotlustoimiku koostamine (loenduskaart, teedevõrgu kaart jne);
— 2. etapp: piirmäärade ja loendustulemuste kontrollimine, seejärel maksimaalse aastase raiemahu loa väljastamine;
— 3. etapp: puude raie (langetamine, ladva ja tüve jämeda otsa eemaldamine, väljavedamine, järkamine või palgi ettevalmistus);
— 4. etapp: palkide ladustamine eri tootmisplatsidel (metsas, ekspordikohas, tehase alal);
— 5. etapp: toodete transportimine: palkide transportimine metsast töötlemisettevõtetesse/ekspordisadamatesse/kohalikule turule; töötlemisettevõtetes töödeldud puidu transportimine ekspordisadamasse/kohalikule turule;
— 6. etapp: palkide kohalik töötlemine (esmane, teisene jne);
— 7. etapp: toodete eksportimine ekspordisadamast (Pointe-Noire’i sadam Kongos või Douala sadam Kamerunis);
— 8. etapp: kohalik turustamine riigi turgudel.
Olemasoleva süsteemi parandused viiakse õiguspärasuse kontrollimise süsteemi sisse järgmistes etappides:
— 1. etapp: puude märgistust täiendatakse igale puule märgitava loendusnumbriga, mis tuleb seejärel märkida kaardile. Registreerimise parandamiseks luuakse loendatavate puude mõõdistuse andmekaart või -register ning maatükkide kohta andmelehed ja/või kaardid, millele on märgitud puude geograafilised asukohakoordinaadid.
— 2. etapp: riikliku inventuuri ning metsa- ja loomaressursside majandamise keskuse (CNIAF) metsamajandusega tegelevad rakendusrühmad ja/või harukontorid pakuvad oma erialateadmisi metsaadministratsiooni töö parandamiseks aastaraie süstemaatilise inventuuri tulemuste täpsuse kontrollimisel.
— 3. etapp: tüvede markeerimist parandatakse raie kuupäeva või aasta- ning aastaraie numbriga. CNIAFi metsamajandusega tegelevad rakendusrühmad ja/või harukontorid pakuvad oma erialateadmisi metsaadministratsiooni töö parandamiseks aastaraie järelevalve ja kontrolli valdkonnas. Lisaks lisatakse raietööde kohustuslike dokumentide loetellu iga päev koostatavad toodanguaruanded (langetamine, ladva ja tüve jämeda otsa eemaldamine, materjali kokku- ja väljavedu jne), maatüki kohta andmelehed või kaardid, millele on märgitud iga-aastase maksimaalse raiemahu alla kuuluvate puude asukoht, ning raietööde ülevaated. Kände kontrollitakse üksnes vaidluste tekkimisel. Selleks kontrollivad rakendusrühma töötajad kännud inventuuri eesmärgil uuesti üle.
— 4. etapp: palkide märgistamist parandatakse koodiga, millel näidatakse ära sihtkoht (tehas või eksport). Lisaks tuleb palgid seada riita/pakendada vastavalt nende otstarbele (kohalik tehas või eksport). CNIAFi metsamajandusega tegelevad rakendusrühmad ja/või harukontorid pakuvad oma erialateadmisi metsaadministratsiooni töö parandamiseks aastaraie järelevalve ja kontrolli valdkonnas. Lisaks lisatakse raietööde kohustuslike dokumentide loetellu iga päev koostatavad toodanguaruanded (langetamine, ladva eemaldamine, väljavedu jne), maatüki kohta andmesedelid või kaardid, millele on märgitud aastase maksimaalse mahu alla kuuluvate puude asukoht, ning raietööde kokkuvõtted.
— 6. etapp: puude registreerimist parandatakse iga päev koostatavate tootmislehtede ja tehasest väljasaadetud töödeldud puude registri loomisega.
Jälgitavuse struktuur, mis tuleb luua konventsiooni alusel kasutatavate looduslikest metsadest pärit puude kohta, on järgmine:
Tabel 2. Konventsiooni alusel kasutatavate puidu jälgitavuse struktuur
|
Etapid |
Tegevused |
Vastutus tegevuse eest |
Kodeeritavad andmed |
Vastutus kodeerimise eest/olemasolevad dokumendid |
Kontrollimine (füüsiline ja dokumentide kontrollimine) ja sagedus |
Andmete kooskõlla viimine |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Metsandusettevõte peab kasutatavate puude kohta süstemaatilist arvestust ja märgistab need valge värviga |
|
|
|
Metsamajandamise inventuuritulemustega vastavust hinnatakse metsa tootmisüksuse viimase raielangi sulgemisel. Metsa tootmisüksus on metsamajandamiskava alljaotus, mis hõlmab viit aastast maksimaalset raiemahtu. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Süstemaatilise loendustegevuse kontrollimine
|
Piirkondlik metsamajandusamet/rakendusrühm veendub loendustulemuste täpsuses, loendades üle 5 % loendatud maatükkidest |
|
|
|
Andmete vastavust hinnatakse loendamise etapis saadud puude hulga võrdlemisel ülelugemise etapis saadud hulgaga. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Metsandusettevõte mõõdab iga palgi ja märgistab selle vöötkoodiga. Vöötkoodi number erineb loendamisnumbrist |
Vöötkood on seotud järgmise teabega: aastase maksimaalse raiemahu number, ettevõtja nimi, kasutamise aasta, aastase maksimaalse raiemahu pindala, asjaomaste maatükkide numbrid, eriti vastavuse hindamise võimaldamiseks. |
|
|
Andmete vastavust hinnatakse langetatud puude arvu võrdlemisel liikide kaupa aastaraie loal märgitud arvuga 1. etapi tasandil. Aastane maksimaalne maht (m3) ei ole asjakohane näitaja, kuna maksimaalse aastase raiemahu luba väljastatakse mahutabeli põhjal koostatud näitliku mahu alusel. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Järkamine ja palkide otstarbe määramine (kohalikud tehased või eksport)
|
Metsandusettevõte skaneerib kõik vöötkoodid. |
|
|
|
Andmete vastavust hinnatakse 3. etapi (raie) puude/vöötkoodide numbrite võrdlemisel 4. etapi (ladustamine) puude/vöötkoodide numbritega. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Metsandusettevõte skaneerib kõik vöötkoodid. |
|
|
Transporditavate puude (liigid ja märgistused) kontrollimine kontrollpunktides. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Ettevõte märgib üles mahud ja skaneerib kõik vöötkoodid ettevõtte tehaseplatsile saabumisel. Ettevõte koostab igapäevased toodanguaruanded. Ettevõte peab teostama palgivarude ja lõpptoodete järelevalve/kontrolli. |
|
|
Puude kasumlikkuse kontrollimine igapäevaste aruannete põhjal. |
Andmete vastavust hinnatakse 6. etapi (töötlemine) puude/vöötkoodide numbrite võrdlemisel 5. etapi (transportimine) töötlemiseks mõeldud puude/vöötkoodide numbritega. Kolme järgmise etapi vastavuse hindamine:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Eksporditava puidu dokumentide koostamine (saatelehed, spetsifikaadid, ekspordi vastavustunnistused, EX1 (ex-D6), EX8 (ex- D15), päritolutõend, saatekirjad, fütosanitaartõend, lähetusteatis, manifest, konossement, pro forma faktuurarve, tollideklaratsioon ja saateleht |
Ekspordi eest vastutav ettevõte skaneerib kõik vöötkoodid. SCPFE kontrollib deklaratsioonide ja füüsilise kontrolli vahelist kooskõla. Muu hulgas kontrollib SCPFE IGEFi kinnituse põhjal deklaratsioonide kooskõla SIGEFi andmebaasis registreeritud andmetega ja väljastab FLEGT-litsentsi. |
Vöötkoodide number (palkidel või lõpptoodete pakkidel) |
|
|
Andmete vastavust hinnatakse:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Töödeldud toodete (lauad, plangud, puitlatid ja muud servatud lauad) kohalik müük |
Ettevõte peab kohaliku müügi üle arvestust. |
Pakkide hulk/number |
|
|
Andmete vastavust hinnatakse 6. etapi (töötlemine) ja 8. etapi (kohalik turustamine) toodanguaruannete võrdlemisel. |
NB! Raienumbri (ainulaadne) kasutamisega tagatakse toote identifitseeritavus kogu ahela vältel. Kõik arestitud puud lisatakse jälgitavuse süsteemi ja neid kasutatakse heategevuslikul eesmärgil kohalike kogukondade ja sotsiaal-sanitaarsete struktuuride (koolid, haiglad jm) hüvanguks. Üleriigiline metsamajandusamet tagab nende asjakohase kodeerimise.
Pooltooted (saematerjal, spoonitud tooted, ringkooritud tooted jm) märgistatakse vastavalt toote ja/või kliendi jaoks koostatud partiidele. Ning lõpuks tuleb väärtustada materjali tõhususe lähenemisviise, et parandada puidu tehases jälgitavusest kinnipidamist.
Eksporditavate metsasaaduste kontrolliteenistus edastab vastavalt 31. detsembri 2002. aasta dekreedi nr 2002-437 (milles määratakse kindlaks metsade majandamise ja kasutamise tingimused) artiklile 130 igakuise aruande metsanduse eest vastutava ministri kabinetile, üleriigilisele metsamajandusametile ja metsamajanduse peainspektsioonile (aruandes tuleb näidata ära eksporditava puidu maht ja kogused ning läbiveetav puit liikide, kaubandusliku kvaliteedi, sihtriikide (eksporditav puit) või päritoluriikide (läbiveetav puit) ja tarnijate kaupa. Läbiveetavat puitu käsitlevad üksikasjad on esitatud lõikes 4.4.
Ettevõtted, kellel on oma jälgitavuse süsteem, ühendatakse omavahel riikliku jälgitavuse süsteemi abil, et võimaldada andmete ülekandmist.
Kogu puidu puhul, mida ei ekspordita otse Pointe-Noire’i sadamast, täpsustatakse andmete kooskõlastamine Douala sadama puidulao ja naaberriikide õiguspärasuse kontrolli organite andmetega süsteemi arenguetapis.
4.2.b) Eriload
Looduslikest metsadest pärit puud, mis on maha raiutud erilubade alusel, peavad olema kooskõlas jälgitavuse ahelaga, mis koosneb järgmisest viiest (5) peamisest etapist:
— 1. etapp: kasutusloa (eriloa) taotlemine ja väljastamine;
— 2. etapp: puude raie (maharaiumine, ladva ja tüve jämeda otsa eemaldamine, väljavedu, järkamine või palkide ettevalmistamine);
— 3. etapp: toodete töötlemine;
— 4. etapp: töödeldud puidu transportimine;
— 5. etapp: töödeldud puidu turustamine kohalikul turul.
Parandusi tehakse järgmistesse etappidesse.
— 1. etapp: loendatud ja märgistatud puude registreerimine töödokumendis (inventuuri- või märgistatud puude identifitseerimise aruanne ning märgistatud puude asukoha kaart). Märgistamise aruanne tuleb esitada kohustuslike raiedokumentide loetelus.
— 2. etapp: langetatud puude registreerimine raiedokumentides (toodanguaruanne, raietööde päevik). Toodanguaruanded ja raietööde päevik tuleb esitada kohustuslike raiedokumentide loetelus.
— 3. etapp: töödeldud puude registreerimine töödeldud toodete registris. Toodanguaruanded ja töödeldud või tehasesse viidud puude register tuleb esitada kohustuslike raiedokumentide loetelus.
— 4. etapp: transporditavate toodete registreerimine saatelehel. Eriluba hõlmab puude või tüvede arvu. Sellele tuleb lisada saateleht, millel märgitakse üksikasjalikult transporditavate toodete arv, maht, päritolu, sihtkoht, tootmiskuupäev.
— 5. etapp: kohalikule turule viidud toodete registreerimine saatelehel.
Tuleb märkida, et vastavalt 31. detsembri 2002. aasta dekreedi nr 2002-437 (milles määratakse kindlaks metsade majandamise ja kasutamise tingimused) artiklile 186 väljastatakse eriluba metsaraieks kaubanduslikul eesmärgil vastavalt metsaseadustiku artiklile 70 üksnes piirkondades, kus elanikel on raskusi tööstuspuidu kättesaamisega. Kõnealuseid tooteid turustatakse üksnes asjaomastes piirkondades, mis määratakse kindlaks metsamajanduse eest vastutava ministri otsusega.
Seaduse kohaselt kujutavad väljaspool asjaomaseid piirkondi avastatud tooted endast rikkumist ning need arestitakse ning neid kasutatakse heategevuslikel eesmärkidel kohalike kogukondade ja sotsiaal-sanitaarsete struktuuride (koolid, haiglad jm) hüvanguks. Üleriigiline metsamajandusamet tagab nende nõuetekohase kodeerimise.
Eriloa alusel raiutud puudest saadud toodete õiguspärasuse tõendusmaterjalide kontrollimisel võib loodav jälgitavuse skeem olla järgmine:
Tabel 3. Erilubade alusel kasutatavate puidu jälgitavuse skeem
|
Etapid |
Tegevused |
Vastutus tegevuse eest |
Kodeeritavad andmed |
Vastutus kodeerimise eest/olemasolevad dokumendid |
Kontrollimine (füüsiline ja dokumentide kontrollimine) ja sagedus |
Andmete kooskõlla viimine |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Piirkondlik metsamajandusamet ja eriloa taotleja märgistavad valitud puud |
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Eriloa omanik mõõdab iga palgi ja selle mahu ning märgistab palgi numbriga. |
|
|
|
Andmete vastavust hinnatakse langetatud puude arvu võrdlemisel liikide kaupa märgistamise aruandes näidatud arvuga. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Puidu töötlemisega seotud tegevused
|
Eriloa omanik mõõdab saadud toodete mahu. |
|
|
|
Andmete vastavust hinnatakse 3. etapis (töötlemine) puudest saadud toodete mahtude võrdlemisel 2. etapi (raie) puude mahuga. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Eriloa omanik registreerib kõik langetatud puude töötlemise tulemusena saadud tooted. |
|
|
|
Andmete vastavust hinnatakse 3. etapis (töötlemine) puudest saadud toodete mahtude võrdlemisel 2. etapi (raie) puude arvu/numbritega. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Töödeldud toodete (laudade, plankude, sarikate ja muude servatud laudade) kohalik müük |
Eriloa omanik peab kohaliku müügi üle arvestust. |
Saadud toodete hulk kategooriate kaupa (lauad, plangud, sarikad, latid) |
|
|
Andmete vastavust hinnatakse 3. etapis (töötlemine) puudest saadud toodete mahtude võrdlemisel 2. etapi (raie) puude arvu/numbritega. |
Käsitöötoodang kuulub erilubade alla. Seda käsitletakse kui metsaadministratsiooni poolt erilubade alusel lubatud kasvava metsa kasutamist. Siiski tuleb jälgida, et andmebaasi täiendatakse raiedokumentide ja SIGEFi abil. Kõnealuse sätte kohaldamiseks on vaja:
|
— |
märgistada puud vastavalt kehtivatele õigusaktidele (kasvavate ja langetatud puude märgistamine); |
|
— |
registreerida tüved ja palgid vastavalt kehtivatele õigusaktidele (raietööde päevik); |
|
— |
deklareerida töödeldud tooted (erilubade alusel kasutatavaid puid töödeldakse süstemaatiliselt raiekohas; see kehtib saematerjali (lauad, sarikad, plangud, latid), transpordivahendite (piroogid) jne puhul). |
|
— |
Puu jälje hõlpsaks lugemiseks on vaja märgistada täieliku jälgitavuse saavutamiseks kännud ja tüved. |
4.3. Struktuuriskeem: metsaistandikest pärit puidu jälgitavuse etapid
Metsaistandikest pärit puud peavad kuuluma jälgitavuse ahelasse, mis koosneb järgmisest seitsmest (7) peamisest etapist:
— 1. etapp: kasutusloa (istandikest pärit puude kasutamise luba) taotlemine ja väljastamine;
— 2. etapp: puude raie (langetamine, ladva ja tüve jämeda otsa eemaldamine, väljavedu, järkamine või ümarpalkide, prusside ja/või küttepuude ettevalmistamine);
— 3. etapp: toodete ladustamine (ümarpalgid, prussid ja/või küttepuud) eri tootmisüksuste jaoks;
— 4. etapp: toodete transportimine (ümarpalgid, prussid jm) töötlemisettevõtetesse/ekspordisadamatesse, prusside ja/või küttepuude transportimine kohalikule turule;
— 5. etapp: toodete (ümarpalgid jm) kohalik töötlemine;
— 6. etapp: toodete (ümarpalgid, prussid jm) eksportimine ekspordisadamast (Pointe-Noire’i sadam);
— 7. etapp: kõrvalsaaduste kohalik turustamine.
Meeldetuletuseks olgu öeldud, et rakendamisetapis tehakse parandused järgmistesse etappidesse.
— 1. etapp: aastaraie dokument peab kuuluma raietööde kohustuslike dokumentide hulka.
— 2. etapp: toodanguaruanded (raiearuanded jm) ja raietööde päevikud peavad kuuluma raietööde kohustuslike dokumentide hulka.
— 3. etapp: toodanguaruanded (käitlemise ja klassifitseerimise raportid jm) ning raietööde päevikud peavad kuuluma raietööde kohustuslike dokumentide hulka.
— 4. etapp: transporditavate toodete registreerimine saatelehtedel. Metsaistandikest pärit puude raieloaga peab kaasnema saateleht, millel märgitakse üksikasjalikult ära transporditavate toodete arv, maht, päritolu, sihtkoht, tootmiskuupäev jms.
Palkide märgistamist parandatakse koodiga, mis näitab sihtkohta (tehas või eksport). Riikliku inventuuri ning metsa- ja loomaressursside majandamise keskuse (CNIAF) metsamajandusega tegelevad rakendusrühmad ja/või harukontorid jagavad erialateadmisi metsaadministratsiooni toimimise parandamiseks aastaraie järelevalve ja kontrolli valdkonnas. Lisaks lisatakse raietööde kohustuslike dokumentide loetellu igapäevased toodanguaruanded (puude langetamine, ladva ja tüve jämeda otsa eemaldamine, väljavedu jm), maatüki kohta andmesedelid või kaardid, millele on märgitud iga-aastase maksimaalse mahu alla kuuluvate puude asukoht, ning raietööde ülevaated.
— 5. etapp: puude registreerimist parandatakse tehasealale saadetud puude registri, tehasesse sisenenud puude (tehasesse sisenenud tehase jaoks ladustatud palgid) registri ja töödeldud toodete (tehasesse sisenenud palkidest saadud tooted) registri loomisega. Tehasealale rajatakse kontrollipunkt.
— 6. etapp: eksporditavate toodete registreerimist parandatakse saatelehtede, spetsifikaatide, ekspordi vastavustunnistuse, konossemendi ja muude dokumentide abil, millest koosneb ekspordipuidu toimik.
Säästva metsamajanduse raames koostatakse majandatavate istandike kohta majanduskavad ja iga-aastased tegevuskavad. Iga iga-aastane tegevuskava konsolideeritakse hindamise (inventuur) põhjal. Aastaraie tulemusena saadud toodete jälgitavuse järelevalve võib toimuda pakkide märgistamise abil.
Metsaistandike puude raieloa alusel kasutatavate metsaistandikest pärit puude jaoks loodav jälgitavuse struktuur on järgmine:
Tabel 4. Metsaistandikes kasutatavate puidu jälgitavuse struktuur
|
Etapid |
Tegevused |
Vastutus tegevuse eest |
Kodeeritavad andmed |
Vastutus kodeerimise eest/olemasolevate dokumentide teabeallikad |
Kontrollimine (füüsiline ja dokumentide kontrollimine) ja sagedus |
Andmete kooskõlla viimine |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Metsaistandike puude kasutusloa taotlustoimikute koostamine ja esitamine |
Ettevõte |
|
|
|
Luuakse turustamiseks mittekõlblike puude täielik ülevaade (hulk ja põhjused). |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Ettevõte mõõdab iga palgi |
|
|
|
Andmete vastavust hinnatakse langetatud puude arvu võrdlemisel liikide kaupa raieloal märgitud puude arvuga. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Palkide järkamine ja nende otstarbe määramine (kohalikud tehased või eksport)
|
Metsandusettevõte skaneerib kõik vöötkoodid |
|
|
|
Andmete vastavust hinnatakse 3. etapi (ladustamine) puude hulga võrdlemisel 2. etapi (raie) puude hulgaga. Aluseks võetakse puidumaht. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Transpordiettevõte skaneerib kõik vöötkoodid |
|
|
Transporditavate puude kontrollimine kontrollpunktides. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Ettevõte mõõdab mahtu kolmes järgmises etapis: tehasealale sisenemisel, tootmisliinile sisenemisel, toodangu väljumisel tootmisahela lõpus. Ettevõte koostab igapäevased toodanguaruanded. |
|
|
Puude tõhususe kontrollimine igapäevaste aruannete põhjal. |
Andmete vastavust hinnatakse, järgmiselt
Kolme järgmise etapi andmete vastavuse hindamine:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Eksportpuidu toimikud sisaldavad järgmisi dokumente: saateleht, spetsifikaat, ekspordi vastavustunnistus, EX1 (ex-D6), EX8 (ex- D15), päritolutõend, saatekirjad, fütosanitaar-tõend, saate-deklaratsioon, manifest/konossement, pro forma faktuurarve, tollideklaratsioon ja saateleht |
Ekspordi eest vastutav ettevõte skaneerib kõik vöötkoodid. SCPFE kontrollib eksporditavate toodete andmete vastavust ja väljastab ekspordi vastavus-tunnistuse. |
Vöötkoodide (palgid või lõpptooted) number |
|
|
Andmete vastavust hinnatakse järgmiselt (palgid)
Andmete vastavust hinnatakse, võrreldes töödeldud toodete puhul tehasest väljunud toodete ja eksporditavate toodete mahtu. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Kõrvalsaaduste kohalik müük (küttepuud, puusüsi) |
Ettevõte peab kohaliku müügi üle arvestust |
Saadud pakkide arv kategooriate kaupa (küttepuud kuup-meetrites, puusöe kotid) |
|
|
Andmete vastavust hinnatakse 5. etapi (töötlemine), 6. etapi (eksportimine) ja 8. etapi (kohalik turustamine) aruannete võrdlemisel. |
4.4. Välisriikidest pärit Kongo territooriumilt läbiveetav või Kongosse töötlemiseks imporditud puit
Teistest riikidest imporditud puude ümberpaigutamist Kongo territooriumil kontrollitakse õiguspärasuse kontrollimise süsteemi raames.
Praegu teistest riikidest Kongo tehastesse töötlemiseks puid ei impordita. Seevastu veetakse puid läbi Kongo territooriumi, st puud imporditakse reeksportimiseks Pointe-Noire’i sadama kaudu.
Kõigil juhtudel kontrollitakse Kongo Vabariigi piiril imporditud puidu õiguspärasust.
Enne Kongo territooriumile sisenemist ei ole läbiveetava või imporditava puidu tarneahelat võimalik kontrollida samamoodi nagu riigimetsadest pärit puude puhul.
Läbiveetava või imporditud puidu piirikontrolli menetlused, puidu märgistamine ja kontrolli eest vastutajad täpsustatakse täiendavates tekstides, mis avaldatakse ja mida rakendatakse süsteemi arenguetapis. Kõnealuste menetluste puhul võetakse arvesse seda, kas päritoluriigis on olemas õiguspärasuse kontrollimise süsteemid. Kogu imporditud või läbiveetav puit lisatakse jälgitavuse süsteemi vastavalt korrale, mis määratakse kindlaks süsteemi arenguetapis.
4.5. Jälgitavuse süsteemiga seotud õiguspärasuse elementide eiramine
Iga puidu- ja puittoote saadetise tarneahelat kontrollitakse jälgitavuse süsteemis. Tuvastatud probleemide lahendamise menetlused töötatakse välja õiguspärasuse kontrollimise süsteemi arenguetapis.
Vastavushindamise tabeli eiramisel võetakse kõik meetmed FLEGT-litsentsi väljastamise menetluse peatamiseks ja tõenäoliselt asjaomaste saadetiste arestimiseks.
Süsteemi arenguetapis koostatakse suuniste käsiraamat, milles selgitatakse vastavushindamise tabelile ja/või jälgitavuse süsteemi näitajatele mittevastamise juhtude käsitlemise korda.
Jälgitavust kontrollitakse iseblokeeriva süsteemiga andmebaasi (SIGEF) kaudu. Jälgitavuse süsteemiga seotud õiguspärasuse teatava elemendi eiramise korral võimaldab SIGEFi andmebaas sellise elemendi tuvastada ning lubade väljastamise taotluste läbivaatamisel pääseb metsamajanduse peainspektsioon andmetele reaalajas juurde.
5. PEATÜKK
5.1. Kontrolliandmete haldamine seoses vastavushindamise tabelitega
Kontrolliandmete haldamise seoses vastavushindamise tabelitega tagab metsamajanduse peainspektsioon Microsoft Exceli tüüpi failide või muude andmebaaside vormis. Süsteemi arenguetapis töötatakse välja üksikasjalikud menetlused kontrolliandmete haldamise kohta. Kontrolliandmed hõlmavad vastavushindamise tabeleid, eri osalejate andmetele juurdepääsu protokolle ja õiguspärasuse kriteeriumidele mittevastavuse (iseblokeeriv süsteem) tagajärgi ning õiguspärasuse tõendi vormi.
5.2. Andmete haldamine puidu jälgitavuse ahelas
SIGEFi parandatud andmebaas on jälgitavuse süsteem, mis on välja töötatud 2009. aasta SIGEFi süsteemi, st praegu piirkondliku metsamajandusameti, CNIAFi ja eksporditavate metsasaaduste kontrolliteenistuse andmebaasides säilitatavate andmete teabesüsteemi põhjal. Käesolevas dokumendis nimetatakse kõnealust süsteemi läbivalt SIGEFiks.
Metsandusettevõtted sisestavad puidu jälgitavuse järelevalvet käsitlevad põhiandmed võimaluse korral iga päev interneti teel üleriigilise metsamajandusameti tsentraliseeritud andmebaasi SIGEF. Pärast igakuise toodangu analüüsimist sisestavad piirkondlikud metsamajandusametid kinnitatud andmed muu hulgas eelistatult interneti teel samasse andmebaasi.
Andmete haldamine tarneahelas toimub tsentraliseeritud andmebaasi SIGEF kaudu, mis soodustab eri osalejate vahelist sünergiat. Tsentraliseeritud andmebaasi haldamine hõlmab:
|
— |
andmehaldusstruktuuri loomist ministeeriumi vastava ameti alluvusse; kõnealune struktuur annab välja ka vöötkoode; |
|
— |
jälgitavuse nõuetega kohandatud andmehaldustarkvara väljatöötamist; |
|
— |
ministeeriumi veebilehe loomist, mis sisaldab linki andmebaasile, millele pääsevad teatavatel tingimustel juurde kõik osalejad. |
Andmekogumise eest vastutavad:
|
— |
CNIAF; |
|
— |
alltöövõtjad (maksimaalse aastase raiemahu dokumentide ettevalmistus); |
|
— |
metsandusettevõtted (raietööde päevikud); |
|
— |
piirkondlikud ametid; |
|
— |
kontrollpunkt raieala väljapääsu juures (rakendusrühm); |
|
— |
kontrollpunkt tehase sissepääsu juures (rakendusrühm); |
|
— |
tootmisliinile sisenemisel ja sealt väljumisel (rakendusrühm); |
|
— |
kontrollpunkt tehase väljapääsu juures (rakendusrühm); |
|
— |
kontrollpunkt sadamasse sisenemisel (eksporditavate metsasaaduste kontrolliteenistus); |
|
— |
andmete registreerimise punkt (rakendusrühm/piirkondlik amet); |
|
— |
metsandusettevõtted (deklaratsioon). |
Jälgitavuse süsteemi haldamise ja hooldamise eest vastutab üleriigiline metsamajandusamet, kuna SIGEF kuulub nimetatud ameti haldusalasse.
Andmeid kontrollivad regulaarselt kohalikud struktuurid (piirkondlikud metsamajandusametid) iga kord, kui toimub andmete kinnitamine, mis parandab SIGEFit ennast ja toodete jälgitavuse ahelat. Selleks on praegu käimas projekti koostamine. Kõnealune projekt võimaldab rakendamise käigus (2009–2010) Kongo Vabariigi parandatud jälgitavuse süsteemi korrigeerida ja rakendada. Selleks vajalik tarkvara ja sidevahendid ning andmehaldusprotokollid määratakse kindlaks ja kinnitatakse projekti käivitamisel.
6. PEATÜKK
FLEGT-LITSENTSIDE VÄLJASTAMINE
FLEGT-litsentside väljastamine on seotud vaid liitu eksporditava puidu ja puittoodetega. Puidule ja puittoodetele, mida veetakse läbi liidu Kongo tolliasutuste kontrolli all, ei ole vaja väljastada liitu eksportimiseks FLEGT-litsentsi. Kongo asutused annavad liidu tolliasutuste käsutusse dokumendid, mis võimaldavad teha kindlaks, et asjaomasele puidule ja saadetistele ei ole vaja väljastada FLEGT-litsentsi. Dokumentide sisu ja vormi täpsustatakse süsteemi arenguetapis.
Igale Kongo Vabariigi looduslikest metsadest ja metsaistandikest pärit ja I lisas loetletud puidu- ja puittoodete saadetisele tuleb väljastada FLEGT-litsents. FLEGT-litsentsi väljastab eksporditavate metsasaaduste kontrolliteenistus metsamajanduse peainspektsiooni taotluse põhjal ning see edastatakse taotlejale.
FLEGT-litsents väljastatakse puidu- ja puittoodete saadetisele järgmistel tingimustel:
|
1) |
taotleval ettevõttel on kehtiv õiguspärasuse tõend; |
|
2) |
SIGEFi andmebaas sisaldab kõiki asjaomast saadetist käsitlevaid andmeid. |
Metsamajanduse peainspektsioon peaks lisaks eelnevalt veenduma, et õiguspärasust on kontrollinud volitatud talitused, ning eelkõige et:
|
— |
õiguspärasuse tõend on väljastatud 3. peatükis kirjeldatud kehtivate menetluste kohaselt; |
|
— |
tarneahelat on kontrollinud volitatud talitused 4. peatükis kirjeldatud kehtivate menetluste alusel; |
|
— |
FLEGT-litsentsi väljastavad tootmiskohtade lähedale loodud eksporditavate metsasaaduste kontrolliteenistuse harukontorid SIGEFi andmebaasi põhjal koostatud dokumendi alusel ja vastavalt süsteemi arenguetapis kindlaks määratud korrale. |
Käesoleva lepingu raames ei kasutata elektroonilisi litsentse.
Väljastatud litsentse käsitleva teabe säilitamine toimub metsamajanduse peainspektsiooni tasandil paberkandjal dokumentide ja samuti digitaalse faili abil. Litsents väljastatakse paberkandjal kohalikul tasandil vastavalt V lisa artiklile 6. Kohalikku arhiveerimist juhib eksporditavate metsasaaduste kontrolliteenistus, kes säilitab FLEGT-litsentse väljastavale asutusele mõeldud eksemplari vastavalt V lisa artiklile 6. Sellest tehakse fotokoopia, mis saadetakse metsamajanduse peainspektsioonile arhiveerimiseks kesksel tasandil. See võimaldab metsamajanduse peainspektsioonil võrrelda omavahel litsentsitaotlusi ning nõuetekohaselt väljastatud FLEGT-litsentse.
Litsentse käsitlev teave avaldatakse veebilehel vastavalt X lisas sätestatule.
FLEGT-litsentside üksikasju ja nende väljastamisega seotud menetlusi täpsustatakse V lisas ja neid täiendatakse süsteemi arenguetapis, eelkõige seoses väljastustähtaegade ja litsentsi allkirjastavate delegatsioonidega. Ka õiguspärasuse tõendi väljastamise menetlused määratakse kindlaks rakendamisetapis.
7. PEATÜKK
SÜSTEEMI SÕLTUMATU AUDITEERIMINE
Nähakse ette süsteemi sõltumatu auditeerimine. Eraldi tingimused määratakse kindlaks ja esitatakse VI lisas.
IV LISA
TINGIMUSED PARTNERRIIGIST EKSPORDITUD JA FLEGT-LITSENTSIGA HÕLMATUD PUIDU JA PUITTOODETE VABASSE RINGLUSSE LUBAMISEKS EUROOPA LIIDUS
Üldine raamistik
Määruse (EÜ) 2173/2005 ja selle rakendusmäärusega, 17. oktoobri 2008. aasta komisjoni määrusega (EÜ) 1024/2008 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2173/2005 üksikasjalikud rakendusmeetmed) (1) reguleeritakse Kongost pärit ja FLEGT-litsentsiga hõlmatud puidu ja puittoodete liidu turule lubamise tingimusi. Kõnealustes määrustes määratletud menetlustega nähakse ette võimalik kohandamine riigis kehtivate tingimustega ja eelkõige võimalus, et FLEGT-litsentside heakskiitmise eest vastutavateks pädevateks asutusteks võivad liidu turule sisenemisel olla tolli- või muud avalik-õiguslikud asutused. Seetõttu nähakse protsessi kirjelduses ette kontrollimine kahes etapis: 1) litsentside suhtes läbiviidav dokumendikontroll ja 2) saadetise ja litsentsil sisalduvate andmete vastavuse hindamine. Protsessiga tugevdatakse Kongos kehtestatud kontrolli ja tehakse kindlaks, et liitu sisenemisel esitatud FLEGT-litsentsid on tõepoolest need, mille Kongo litsentse väljastav asutus nõuetekohaselt väljastas ja registreeris, ning hõlmavad saadetisi nii, nagu Kongo asutused on ette näinud. Liikmesriigi pädevatel asutustel ei ole volitust seada kahtluse alla Kongo õiguspärasuse kontrollimise süsteemi ja litsentside kehtivust, nende küsimustega tegeleb lepingu rakendamise ühiskomisjon vastavalt käesoleva lepingu artiklitele 12, 19 ja 24.
Artikkel 1
Litsentside läbivaatamine
1. FLEGT-litsents (edaspidi „litsents”) esitatakse nendele liidu liikmesriigi pädevatele asutustele, kus litsentsiga hõlmatud saadetise (2) kohta on väljastatud vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon (3).
2. Lõikes 1 osutatud pädevad asutused teavitavad tolliasutusi kehtiva riikliku korra kohaselt litsentsi aktsepteerimisest.
Artikkel 2
Litsentsidokumentide kontrollimine
1. Paberlitsentsid peavad olema väljastatud V lisas esitatud litsentsivormis.
2. Litsents loetakse kehtetuks, kui selle esitamise kuupäev on hilisem kui litsentsil märgitud kehtivusaja lõppkuupäev.
3. Läbikriipsutusi ja parandusi litsentsil ei aktsepteerita, kui litsentse väljastav asutus ei ole neid kinnitanud.
4. Litsentsi kehtivusaja pikendamist ei aktsepteerita, kui litsentse väljastav asutus ei ole pikendust kinnitanud.
5. Duplikaati või asenduslitsentsi ei aktsepteerita, kui seda ei ole välja andnud ja kinnitanud litsentse väljastav asutus.
Artikkel 3
Täiendava teabe taotlemine
1. Kui pädeval asutusel tekib kahtlus seoses litsentsi, duplikaadi või asenduslitsentsi kehtivusega, võivad nad taotleda litsentse väljastavalt asutuselt täiendavat teavet.
2. Taotlusele võib lisada asjaomase litsentsi, duplikaadi või asenduslitsentsi koopia.
Artikkel 4
Füüsiline kontrollimine
1. Pädevad asutused kontrollivad vajaduse korral saadetise vastavust asjaomasel litsentsil sisalduvatele andmetele.
2. Pädevad asutused võivad vajaduse korral saadetist täiendavalt kontrollida, et teha kindlaks, kas asjaomane saadetis vastab litsentsil esitatud ja litsentse väljastava asutuse poolt litsentsiga seotud arhiivides talletatud andmetele.
3. Kui vabasse ringlusse lubamiseks esitatud saadetises sisalduva puidu ja puittoodete maht või kaal ei erine asjaomases litsentsis märgitud mahust või kaalust rohkem kui 10 %, loetakse saadetis mahu või kaalu poolest litsentsis esitatud andmetele vastavaks.
4. Kontrollimisega kaasnevad kulud kannab importija, välja arvatud juhul, kui asjaomaste liidu liikmesriikide õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti.
Artikkel 5
Eelnev kontrollimine
Litsentsi, mis esitatakse enne litsentsiga hõlmatud saadetise saabumist, võib aktsepteerida, kui litsents vastab kõigile käesoleva lepingu V lisas sätestatud nõuetele ja käesoleva lisa artiklite 3 ja 4 kohast täiendavat kontrolli ei peeta vajalikuks.
Artikkel 6
Vabasse ringlusse lubamine
1. Puidu ja puittoodete vabasse ringlusse lubamiseks märgitakse deklareeritavate puidu ja puittoodete litsentsi number toodete deklareerimiseks kasutatava ühtse haldusdokumendi lahtrisse 44.
Kui tollideklaratsioon esitatakse automaatse andmetöötlussüsteemi abil, märgitakse viide vastavasse lahtrisse.
2. Puit ja puittooted lubatakse vabasse ringlusse alles pärast käesolevas lisas kirjeldatud menetluse lõpuleviimist.
(1) ELT L 277, 10.10.2008, lk 23.
(2) Saadetise all mõistetakse määruse (EÜ) nr 2173/2005 II ja III lisas sätestatud puidu ja puittoodete kogust, millel on FLEGT-litsents, mille saadab kaubasaatja või vedaja partnerriigist ja mis esitatakse tolliasutusele liidus vabasse ringlusse lubamiseks.
(3) Vabasse ringlusse lubamine on liidu tollikord. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 450/2008 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik)) artikli 129 lõigete 2 ja 3 kohaselt kaasneb vabasse ringlusse lubamisega: 1) tasumisele kuuluvate mis tahes imporditollimaksude sissenõudmine; 2) vajaduse korral muude maksude sissenõudmine, mis on sätestatud neid makse käsitlevate asjakohaste kehtivate sätetega; 3) kaubanduspoliitika meetmete, keeldude ja piirangute kohaldamine niivõrd, kui neid ei tule kohaldada varasemal etapil (sellisel juhul kontrollitakse kõnealuste meetmetega FLEGT-litsentsi olemasolu); 4) muude kauba impordi suhtes ette nähtud tolliformaalsuste täitmine. Vabasse ringlusse lubamine annab ühendusevälisele kaubale ühenduse kauba tollistaatuse.
V LISA
FLEGT-LITSENTSIDE VÄLJASTAMISE JA SPETSIFIKAATIDE TINGIMUSED
1. PEATÜKK
LITSENTSITAOTLUSTE FORMAALSUSED
Kongo võttis FLEGTi protsessi raames, millega ta liitus, kohustuse kasutada oma puidu liitu eksportimiseks FLEGT-litsentsi. Kõnealune säte muudab puidu eksportimisel FLEGTi nõuete täitmise tootjatele ja kauplejatele siduvaks.
Õiguspärasuse kontrollimise järelevalve liitu puidu ja puittoodete eksportimiseks väljastatud FLEGT-litsentside üle usaldatakse metsamajanduse peainspektsioonile.
FLEGT-litsentside saamise menetlus koosneb kahest järjestikusest etapist.
|
1) |
Metsamajanduse peainspektsioonile esitatakse õiguspärasuse tõendi taotlus.
|
|
2) |
FLEGT-litsentsi taotlus asjaomase saadetise kohta esitatakse elektroonilisel teel metsamajanduse peainspektsioonile. Kui taotlejal on kehtiv õiguspärasuse tõend, konsulteerib peainspektsioon üleriigilise metsamajandusameti alla kuuluva SIGEFi andmebaasiga, võtab arvesse eksporditavate metsasaaduste kontrolliteenistuse arvamust, kontrollib kõnealust saadetist käsitleva andmebaasi täielikkust ja blokeeringu puudumist, kinnitab seda kirjalikult ja teeb eksporditavate metsasaaduste kontrolliteenistusele ülesandeks FLEGT-litsentsi väljastamise ja selle edastamise taotlejale. Siiski võidakse aeg-ajalt kontrollida saadetiste õiguspärasust. Litsentside väljastamise menetlus täpsustatakse süsteemi arenguetapis ning seejärel teavitab metsamajanduse peainspektsioon huvitatud isikuid, eriti võimalikke eksportijaid, ning avaldab selle teabe veebilehel. |
2. PEATÜKK
LITSENTSITASUD
Litsentsi väljastamiseks tuleb maksta lõiv, mille summa ja maksmise kord määratakse kindlaks metsamajanduse eest vastutava ministri otsusega.
3. PEATÜKK
FLEGT-LITSENTSIDEGA SEOTUD NÕUDED
Artikkel 1
1. FLEGT-litsents väljastatakse paberkandjal.
2. Litsents sisaldab 1. liites osutatud teavet vastavalt 2. liites esitatud selgitavatele märkustele.
Artikkel 2
1. FLEGT-litsents kehtib alates selle väljastamise kuupäevast.
2. FLEGT-litsentsi maksimaalne kehtivusaeg on üheksa (9) kuud. Lõppkuupäev on märgitud litsentsil.
3. Pärast lõppkuupäeva loetakse litsents kehtetuks.
4. Asjaomaste puittoodete hävitamise korral muutub FLEGT-litsents tühiseks ja see saadetakse tagasi litsentse väljastavale asutusele.
PABERKANDJAL FLEGT-LITSENTSIDEGA SEOTUD NÕUDED
Artikkel 3
Paberkandjal litsentsid vastavad 1. liites kirjeldatud vormile.
Artikkel 4
1. Kasutatakse A4 formaadis paberit.
2. Litsentsivormi paberi värv on järgmine:
|
a) |
vorm nr 1 („Originaal”) – valge; |
|
b) |
vorm nr 2 („Euroopa Liidu tolliasutustele mõeldud eksemplar”) – kollane; |
|
c) |
vorm nr 3 („Litsentse väljastavale asutusele mõeldud koopia”) – roheline. |
Artikkel 5
1. Litsentsid täidetakse arvutis või kirjutusmasinaga.
2. Litsentse väljastava asutuse templid lüüakse kuiva metallpitsatiga. Lubatud koguse märgib sõnades ja numbrites litsentse väljastav asutus, kasutades võltsimiskindlaid võtteid, mis teevad võimatuks numbrite või sõnade lisamise.
3. Läbikriipsutusi ega parandusi litsentsil ei aktsepteerita, kui litsentse väljastav asutus ei ole neid kinnitanud templi ja allkirjaga.
4. Litsentsid trükitakse ja täidetakse prantsuse keeles.
Artikkel 6
1. Litsents trükitakse kolmes eksemplaris, millest kaks antakse taotlejale.
2. Kui litsentse väljastav asutus on litsentsi täitnud, allkirjastanud ja ametlikult kinnitanud, antakse esimene eksemplar märkega „Originaal” taotlejale esitamiseks nendele liidu liikmesriigi pädevatele asutustele, kus litsentsiga hõlmatud saadetise kohta väljastatakse vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon.
3. Kui litsentse väljastav asutus on litsentsi täitnud, allkirjastanud ja ametlikult kinnitanud, antakse teine eksemplar märkega „Euroopa Liidu tolliasutustele mõeldud koopia” taotlejale esitamiseks nendele liidu liikmesriigi tolliasutustele, kus litsentsiga hõlmatud saadetise kohta väljastatakse vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon.
4. Kui litsentse väljastav asutus on litsentsi täitnud, allkirjastanud ja tõendanud, säilitatakse kolmas eksemplar märkega „litsentse väljastavale asutusele mõeldud koopia” litsentse väljastava asutuse arhiivis.
FLEGT-LITSENTSI KADUMINE, VARGUS, HÄVIMINE
Artikkel 7
1. „Originaali” või „Euroopa Liidu tolliasutustele mõeldud koopia” kadumise, varguse või hävimise korral võib litsentsiomanik või tema volitatud esindaja paluda litsentse väljastaval asutusel väljastada talle asenduslitsents asutusele hoiule antud dokumendi alusel.
2. „Originaali” ja „Euroopa Liidu tolliasutustele mõeldud koopia” kadumise, varguse või hävimise korral võib litsentsiomanik või tema volitatud esindaja paluda litsentse väljastaval asutusel väljastada talle mõlema dokumendi asenduslitsents.
3. Litsentse väljastav asutus väljastab asenduslitsentsi(d) kahe (2) nädala jooksul pärast litsentsiomaniku taotluse kättesaamist.
4. Asenduslitsentsid sisaldavad eelmisel litsentsil märgitud andmeid ja märkusi, kaasa arvatud selle numbrit. Asenduslitsents sisaldab märget „duplikaat”.
5. Duplikaadi kadumise, varguse või hävimise korral ei väljastata uut asenduslitsentsi.
6. Kui kadunud või varastatud litsents leitakse üles, ei tohi seda kasutada ning see tuleb saata tagasi litsentse väljastavale asutusele.
KAHTLUSED LITSENTSI KEHTIVUSES
Artikkel 8
1. Kui litsentsi või asenduslitsentsi kehtivusega seotud kahtluse korral on pädevad asutused nõudnud täiendavat kontrolli, kinnitab litsentse väljastav asutus litsentsi väljastamist kirjalikult ja esitab vajaliku teabe.
2. Kui litsentse väljastav asutus peab vajalikuks, võib ta nõuda pädevatelt asutustelt talle kahtluse alla seatud litsentsi või asenduslitsentsi koopia saatmist.
3. Kui litsentse väljastav asutus peab vajalikuks, võtab ta litsentsi tagasi ja väljastab parandatud eksemplari, millel on pitseriga kinnitatud märge „duplikaat”, ning saadab selle pädevatele asutustele.
4. Kui litsentsi kehtivust kinnitatakse, teavitab litsentse väljastav asutus sellest pädevaid asutusi eelistatavalt elektroonilisel teel ja saadab tagasi litsentsi koopiad. Tagasisaadetud litsentsi koopiatel on pitseriga kinnitatud/tõendatud märge „Kinnitatud …”.
5. Kui kahtluse alla seatud litsents ei ole kehtiv, teavitab litsentse väljastav asutus sellest pädevaid asutusi eelistatavalt elektroonilisel teel.
VI LISA
FLEGT-SÜSTEEMI SÕLTUMATU AUDITI JUHISED
I. Ülesanded
Sõltumatu auditi peamisteks ülesanneteks dokumentide kontrollimise ja kohapealsete kontrollide kaudu on:
|
— |
auditeerida õiguspärasuse kontrollimise süsteemi ja selle toimimist vastavushindamise tabelite kasutamise ja kontrollide, jälgitavuse süsteemi ja litsentside väljastamise süsteemi hindamise kaudu; |
|
— |
kontrollida litsentside kasutamist liidu turule sisenemisel; |
|
— |
teha kindlaks õiguspärasuse kontrollimise süsteemi võimalikud lüngad ja puudused ja teatada oma tähelepanekutest lepingu rakendamise ühiskomiteele; |
|
— |
hinnata parandusmeetmete tõhusust, mida on võetud auditiaruannetes välja toodud puuduste kõrvaldamiseks. |
II. Nõutav kvalifikatsioon
Sõltumatu auditi läbiviimine usaldatakse uuringubüroole, kellel on tõendatud pädevus auditeerimisvaldkonnas ja põhjalikud teadmised Kongo ja/või Kongo jõe vesikonna metsasektori kohta.
Lisaks peaksid bürool olema järgmised omadused:
|
— |
büroo ei ole kaasatud otse puidu või puittoodete haldamisse, töötlemisse ja puidukaubandusse ega Kongo metsasektori kontrollitegevusse. Kongo valitsuse metsasektori kontrolli raames alltöövõtjatest teenuseosutajatel ei ole õigust sõltumatut auditit läbi viia; |
|
— |
büroos on sisene kvaliteedisüsteem, mis on vastavuses ISO 17021 või samaväärse süsteemiga; |
|
— |
büroo on võimeline tõendama, et tema meeskonnas on olemas metsamajandusega seotud auditite, töötleva tööstuse, jälgitavuse süsteemi, puidu eksportimise ja rahvusvaheliste turgude, kaasa arvatud liidu turu valdkonna eksperdid; |
|
— |
büroo on võimeline tõendama, et tema meeskonnas on olemas eksperdid, kellel on piisav kogemus Kongos ja/või mujal Kongo jõe vesikonnas. Allpiirkonna ekspertide kaasamist tuleb edendada paralleelselt rahvusvaheliste ekspertide kasutamisega; |
|
— |
büroo ei ole haldus- või finantsolukorras, mis võib uuringubüroo või väljapakutud eksperdid asetada huvide konflikti. |
III. Metoodika
Sõltumatu audit toimub dokumenteeritud menetluste ja kohapealse kontrollimise abil:
|
— |
süsteemi sõltumatu audiitor tegutseb kooskõlas käesoleva lepinguga ja tal on dokumenteeritud haldus- ning otsustusstruktuur ning menetluskäsiraamat, mis on koostatud vastavalt ISO 17021, 19011 või samaväärsetele standarditele ja tehtud üldsusele kättesaadavaks. Audiitori menetluskäsiraamat ja selle lisad, millest dokumentide ja kohapealse kontrolli (valimipõhine) puhul juhindutakse, esitatakse heakskiitmiseks lepingu rakendamise ühiskomiteele; |
|
— |
süsteemi sõltumatu audiitor koostab kolme aasta kohta auditeerimiskava, auditeerimissagedus määratakse kindlaks kooskõlas lepingu rakendamise ühiskomiteega. Kahel esimesel aastal tuleb läbi viia kolm või rohkem auditit. Kolmandal aastal võib sagedus olla väiksem, kuid tehakse pistelisi kontrolle. Kohaldatava kontrolli sageduse ja intensiivsuse võib läbi vaadata lepingu rakendamise ühiskomitee koosolekutel, kes vastutab tehtud tähelepanekute põhjal auditi aruannete eest.; |
|
— |
süsteemi sõltumatu audiitor loob tema kohta esitatud kaebuste vastuvõtmise ja lahendamise süsteemi. Kaebuste lahendamise süsteemi, sealhulgas kaebuste aruannete ja võetavate meetmete suunised kiidab heaks lepingu rakendamise ühiskomitee. Süsteem peab tagama kaebuste turvalise vastuvõtmise ja kaebuse esitaja konfidentsiaalsuse; |
|
— |
süsteemi sõltumatu audiitor esitab tehtud märkuste põhjal süsteemi probleemide analüüsi; |
|
— |
süsteemi sõltumatu audiitor peab tagama oma missioonide käigus külastatud eri struktuuridelt saadud andmete konfidentsiaalsuse; |
|
— |
auditi aruanne sisaldab kogu programmi jaoks vajalikku teavet ja kõiki tehtud tähelepanekuid. Auditi aruande ja kokkuvõtte kava on esitatud menetluskäsiraamatus; |
|
— |
süsteemi sõltumatu audiitor edastab oma järeldused lepingu rakendamise ühiskomitee loodud mehhanismi kaudu. |
IV. Teabeallikad
Oma ülesannete täitmiseks kasutab süsteemi sõltumatu audiitor kõiki kättesaadavaid teabeallikaid (missiooniaruanded, aastaaruanded, muud dokumendid, vestlused, elektroonilised andmebaasid, kohapealsed kontrollid jm) ning eelkõige on tal juurdepääs alljärgnevalt esitatud talituste ning õiguspärasuse kontrolli süsteemi ja selle osade (õiguspärasuse kontroll, jälgitavuse süsteemi kontroll, litsentside väljastamise süsteemi kontroll) raames volitatud organite dokumentidele ja andmebaasidele, mida ta peab asjakohaseks.
|
1. |
Kõik metsamajanduse ministeeriumi talitused (üleriigiline metsamajandusamet, metsaressursside väärtustamise amet, metsamajanduse peainspektsioon, eksporditavate metsasaaduste kontrolliteenistus, piirkondlik metsamajandusamet, rakendusrühmad ja kontrollpunktid jm, mis asuvad Kongo territooriumil ja vajaduse korral naaberriikides), kes vastutavad riikliku kontrollistrateegia (mille koostab metsamajanduse ministeerium enne vabatahtliku partnerluslepingu rakendamist) raames tagatud alalise metsamajanduse kontrolli eest. |
|
2. |
Metsade kasutamise järelevalvesse või kontrolli kaasatud osalejad:
|
|
3. |
Teiste ministeeriumide talitused, nt kaubandusministeerium, majandus-, rahandus- ja eelarveministeerium (toll, maksud jm), transpordiministeerium, tööministeerium (ONEMO, CNSS). |
|
4. |
Õiguspärasuse kontrollimise eest vastutavad asutused ja naaberriikides FLEGT-litsentsimissüsteemi sõltumatu auditeerimise eest vastutavad asutused ja nende teabeallikad; |
|
5. |
Liidu ja selle naaberriikide vahel sõlmitavate vabatahtlike partnerluslepingute rakendamise ühiskomiteed. |
|
6. |
Muud allikad:
|
|
7. |
Liidu pädevad asutused. Süsteemi sõltumatu audiitor võib küsitleda õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kaasatud või volitatud asutuste personali ja koguda tunnistusi, mida ta peab vajalikuks oma missiooni täitmisel, ilma et see takistaks kaebuste lahendamist, mis võidakse talle õiguspärasuse kontrolli süsteemi rakendamise ja toimimise ja/või selle volitatud asutuste kohta esitada. Lepinguosalised tagavad, et süsteemi sõltumatul audiitoril on juurdepääs mõlema poole territooriumidel kogu tema missioonide täitmiseks vajalikule teabele. |
V. Aruanded
Süsteemi sõltumatu auditi aruanne sisaldab kogu asjaomast teavet auditiprogrammi, õiguspärasuse kontrollimise süsteemi toimimise ja FLEGT-litsentside väljastamise kohta. Aruande lisas on esitatud kõik saadud kaebused, antud vastused ja võetavad meetmed. Lepingu rakendamise ühiskomitee avalikustab aruande.
Süsteemi sõltumatu audiitor esitab esialgse aruande mõlemale lepinguosalisele ühe kuu jooksul alates kohapealse kontrolli lõppemisest. Võidakse ette näha auditiaruande suuline esitlemine lepingu rakendamise ühiskomitees. Lepinguosaliste tähelepanekud edastatakse süsteemi sõltumatule audiitorile aruande lõpuleviimiseks süsteemi sõltumatu audiitori ja lepingu rakendamise ühiskomitee vahel kokkulepitud tähtaja jooksul, mis ei ole pikem kui üks kuu alates aruande kättesaamisest. Süsteemi sõltumatu audiitor peab esitama kogu vajaliku teabe ja vastused nõutud selgitustele süsteemi sõltumatu audiitori ja lepingu rakendamise ühiskomitee vahel kokkulepitud tähtajaks, mis ei ole pikem kui viisteist päeva pärast mõlema lepinguosalise märkuste kättesaamist. Lõplik aruanne põhineb esialgsel aruandel, millele lisatakse kõik lepinguosaliste selgitused ja süsteemi sõltumatu audiitori vastused kõnealustele selgitustele.
Lepingu rakendamise ühiskomitee avalikustab lõpliku aruande.
Vajaduse korral teeb lepingu rakendamise ühiskomitee auditiaruande ja teiste tema omanduses olevate materjalide, eriti õiguspärasuse süsteemi toimimisega seotud kriitika ja kaebuste põhjal kindlaks parandusmeetmed ja jälgib nende elluviimist.
Süsteemi sõltumatu audiitori aruannet käsitlevate lepingu rakendamise ühiskomitee koosolekute kokkuvõte avalikustatakse.
VI. Institutsiooniline raamistik
Lepingu rakendamise ühiskomitee sidusrühmad valivad asjakohase ja läbipaistva hankemenetluse põhjal kvalifitseeritud pakkuja süsteemi sõltumatu auditi läbiviimiseks. Valikuprotsessi käigus tuleb analüüsida pakkujate pädevust auditeerimisvaldkonnas, Kongo või Kongo jõe vesikonna metsasektoriga seotud pädevust ning pakkuja usaldusväärsust rahvusvahelisel tasandil, eriti sõltumatuse mõistes. Seejärel sõlmib pakkuja oma töö läbipaistva ja tõhusa teostamise võimaldamiseks valitsusega kolmeaastase lepingu, mida on võimalik pikendada lepingu rakendamise ühiskomitee heakskiidul. Vajaduse korral alustatakse uut pakkumismenetlust.
Sõltumatul audiitoril peab olema Brazzaville’is kontor (lepingu kehtivuse ajal alaline) või ta peab selle sinna looma. Büroo peab lepingu kehtivuse ajal alaliselt avatud olema ning täitma sidusrühmade jaoks kontaktpunkti ülesandeid ning olema võimeline korraldama audiitorite pistelisi kontrollkäike. Kindlaksmääratud aegadel võtab büroo audiitoreid vastu.
Süsteemi sõltumatu audiitori aruandeid ja kõiki vajalikke parandusmeetmeid arutatakse lepingu rakendamise ühiskomitees. Seejärel teavitatakse parandusmeetmetest süsteemi sõltumatut audiitorit. Vajaduse korral muudetakse menetluskäsiraamatut.
VII LISA
KONGO ÕIGUSPÄRASUSE TAGAMISE OPERATIIVSÜSTEEMI HINDAMISKRITEERIUMID
Liidu ja Kongo vahelise partnerluslepinguga (FLEGTi vabatahtlik partnerlusleping) nähakse ette õiguspärasuse kontrollimise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine, mille eesmärk on tagada, et kogu lepingus täpsustatud ja Kongost liitu eksporditav puit ja puittooted toodetakse õiguspäraselt. Õiguspärasuse kontrollimise süsteem peab sisaldama järgmisi elemente: õiguspärase päritoluga puidu määratlus, milles on välja toodud seadused, mida on vaja litsentsi saamiseks täita; tarneahela kontroll, et jälgida puude teekonda alates metsast kuni ekspordikohani; õiguspärasuse ja tarneahela kontrolli määratluses sisalduvate kõigi elementidega vastavuse kontrollimine; litsentside väljastamise menetlused ja FLEGT-litsentside väljastamine; sõltumatu audit, et tagada süsteemi toimimine ettenähtud viisil.
Liidu oodatavad tulemused seoses õiguspärasuse kontrollimise süsteemiga esitatakse üldjoontes teabekirjades, mille koostab Euroopa Komisjoni ekspertide rühm (1).
Hindamiskriteeriumid
Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi suhtes toimub enne litsentsimissüsteemi täielikku toimima hakkamist sõltumatu tehniline hindamine; sidusrühmad ja lepingu rakendamise ühiskomitee kiidavad süsteemitingimused ühiselt heaks. Hindamiskriteeriumide põhjal määratakse kindlaks tulemused, mida õiguspärasuse kontrollimise süsteemiga tuleb saavutada, ning need on hindamistingimuste aluseks. Hindamine sisaldab:
|
i) |
süsteemi kirjelduse läbivaatamist, pöörates erilist tähelepanu pärast FLEGTi vabatahtliku partnerluslepingu allkirjastamist tehtud läbivaatamistele, ning |
|
ii) |
süsteemi praktilise toimimise uurimist. |
1. osa: õiguspärasuse määratlus
Õiguspärase päritoluga puit tuleb määratleda Kongos kehtivate seaduste alusel. Kasutatav määratlus ei tohi olla kahemõtteline, see peab olema objektiivselt kontrollitav ja praktikas kohaldatav, lisaks tuleb selles osutada vähemalt järgmisi valdkondi reguleerivatele seadustele.
— Raieõigused: seaduslike õiguste andmine puude raieks selleks õiguspäraselt deklareeritud aladel.
— Metsamajandustööd: metsamajandusalaste õigusaktide nõuete järgimine, eriti kooskõlas vastavate keskkonna- ja tööalaste õigusaktidega.
— Tollimaksud ja muud maksud: puude raie ja raieõigustega vahetult seotud makse, tasusid ja tollimakse käsitlevate õigusaktide nõuete järgimine.
— Teised kasutajad: vajaduse korral nende kolmandate poolte maaomandiõigustest ning maa ja ressursside kasutusõigustest kinnipidamine, keda võiksid metsa raieõigused mõjutada.
— Kaubandus ja toll: kaubandus- ja tollimenetlusi käsitlevate õigussätete järgimine.
Kas on olemas õigusakt, mis sisaldab määratluse kõiki komponente?
Kas kriteeriumid ja näitajad, mis võimaldavad mõõta vastavust iga määratluse elemendiga, on täpselt välja toodud?
Kas kriteeriumid ja näitajad on selged, objektiivsed ja praktikas kohaldatavad?
Kas näitajad ja kriteeriumid võimaldavad määrata selgelt kindlaks eri osalejate rolli ja vastutuse ning kas kontrollimisega hinnatakse kõigi asjaomaste osalejate tulemusi?
Kas õiguspärasuse määratlus hõlmab eespool esitatud peamiste valdkondade olemasolevaid õigusakte? Kui mitte, siis miks on teatavate valdkondade õigusaktid kõrvale jäetud?
Kas huvitatud isikud on määratluse väljatöötamisel võtnud arvesse kõigi peamiste valdkondade kohaldatavaid õigusakte?
Kas õiguspärasuse kontrollimise süsteem sisaldab peamisi õigussätteid, mis on kindlaks tehtud eri huvitatud sidusrühmade vaheliste eelnevate arutelude käigus?
Kas õiguspärasuse määratlust ja kontrollikorda/vastavushindamise tabelit on alates FLEGTi vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimisest muudetud? Kas on määratud kindlaks näitajad ja kriteeriumid kõnealuste muudatuste kontrollimiseks?
2. osa: tarneahela kontroll
Tarneahela kontrollimiseks mõeldud süsteemid peavad tagama puittoodete usaldusväärse jälgitavuse kogu tarneahela lõikes, alates raie- või impordikohast kuni ekspordikohani. Alati ei ole vajalik säilitada ühe konkreetse palgi, palgi- või puittoodete koorma füüsilist jälge ekspordikohast kuni päritolumetsani, kuid alati tuleb tagada jälgitavus metsa ja esimese punkti vahel, kus toimub toodete segunemine (nt puiduterminal või töötlemisettevõte).
2.1. Kasutusõigused
Määratakse selgelt kindlaks alad, kus on antud metsaressursside kasutusõigused, ning kõnealuste õiguste omanikud.
Kas kontrollisüsteemiga on tagatud, et tarneahelasse siseneb vaid kehtiva ja aktsepteeritava kasutusõigusega metsaaladelt saadud puit?
Kas kontrollisüsteemiga on tagatud, et raietöid tegevad ettevõtted on saanud asjaomaste metsaalade jaoks vajalikud kasutusõigused?
Kas kasutusõiguste andmise menetlused ja antud kasutusõigusi ning nende omanikke käsitlev teave on avalikustatud?
2.2. Tarneahela kontrollisüsteemid
On olemas puidu jälgitavuse tõhusad mehhanismid kogu tarneahelas, alates puude raiest kuni ekspordikohani.
Puude identifitseerimise meetodid võivad erineda, alates üksikute ühikute siltidega märgistamisest kuni koorma või partiiga kaasnevate dokumentide läbivaatamiseni. Valitud meetodi puhul peab arvesse võtma puidu liiki ja väärtust, samuti ebaseadusliku või kontrollimata puiduga kokkupuutumise ohtu.
Kas kontrollisüsteemis tehakse kindlaks kõik võimalikud tarneahelad ja kirjeldatakse neid?
Kas kontrollisüsteemis tehakse kindlaks kõik tarneahela etapid ja kirjeldatakse neid?
Kas meetodid on määratletud ja dokumenteeritud nii, et ühelt poolt oleks võimalik teha kindlaks toote päritolu ja teiselt poolt vältida segunemist teadmata allikatest pärit puiduga järgmistes tarneahela etappides:
|
— |
puud metsas, |
|
— |
transportimine, |
|
— |
esialgne ladustamine, |
|
— |
saabumine esmase töötlemise ettevõttesse, |
|
— |
töötlemisettevõtted, |
|
— |
esialgne ladustamine, |
|
— |
transportimine, |
|
— |
saabumine ekspordikohta? |
Millised organisatsioonid vastutavad puiduvoogude kontrollimise eest? Kas neil on piisavad inim- ja muud ressursid kontrollimiste nõuetekohaseks läbiviimiseks?
2.3. Kogused
On olemas tugevad ja tõhusad mehhanismid puidu või puittoodete koguste mõõtmiseks ja registreerimiseks tarneahela igas etapis, ning eelkõige usaldusväärsed ja täpsed prognoosid, mis tehakse enne raie algust kasvava metsa mahu kohta iga lubatud raiemahu puhul.
Kas kontrollisüsteem sisaldab koguselisi andmeid sisenemiste ja väljumiste kohta tarneahela järgmistes etappides:
|
— |
kasvav mets, |
|
— |
palgid metsas, |
|
— |
transporditud ja ladustatud puit, |
|
— |
saabumine tehasesse, |
|
— |
sisenemine tootmisliinidele/töötlemisettevõtetesse, |
|
— |
väljumine tootmisliinidelt/töötlemisettevõtetest, |
|
— |
väljumine tehasest, |
|
— |
saabumine ekspordikohta? |
Millised organisatsioonid vastutavad koguseliste andmete sisestamise eest kontrollisüsteemi? Milline on kontrollitud andmete kvaliteet?
Kas kõik koguselised andmed registreeritakse nii, et neid on võimalik viivitamata siduda ahela eelnevate või järgmiste lülidega?
Milline teave tarneahela kontrolli kohta avalikustatakse? Kuidas pääsevad huvitatud isikud kõnealusele teabele juurde?
2.4. Kontrollitud õiguspärase puidu segunemine muul moel heakskiidetud puiduga
Kui kontrollitud õiguspärastest allikatest pärit palkide või puidu segunemine teistest allikatest pärit palkide või puiduga on lubatud, teostatakse piisav hulk kontrolle, et välistada teadmata allikatest või ilma seadusliku kasutusõiguseta raiutud puud.
Kas kontrollisüsteem võimaldab kontrollitud puidu segunemist muul moel heakskiidetud puiduga (nt imporditud puiduga või niisuguselt metsaalalt pärit puiduga, mille kohta on antud küll seaduslik raieõigus, kuid mis ei ole veel läbinud täielikku kontrolliprotsessi)?
Milliseid kontrollimeetmeid kõnealustel juhtudel kohaldatakse? Näiteks, kas kontrollidega tagatakse, et kontrollitud väljunud puidu deklareeritud mahud ei ületa üheski etapis kontrollitud sisenenud puidu mahtude summat?
2.5. Imporditud puittooted
Viiakse läbi asjakohased kontrollid, et tagada puidu ja puittoodete õiguspärane importimine.
Kuidas tõendatakse imporditud puidu ja puittoodete õiguspärasust?
Millised elemendid võimaldavad tõendada, et imporditud tooted on pärit kolmandas riigis õiguspäraselt raiutud puudest?
Kas õiguspärasuse kontrollimise süsteemi abil on võimalik identifitseerida imporditud puit ja puittooted kogu tarneahelas?
Kas imporditud puidu kasutamisel on võimalik teha FLEGT-litsentsil kindlaks päritoluriik ja liittoodete koostisosade päritoluriik?
3. osa: kontrollimine
Kontrollimine tähendab kontrollide läbiviimist puidu õiguspärasuse tagamiseks. Kontrollimine peab olema piisavalt range ja tõhus, et võimaldada teha kindlaks igasugune nõuetele mittevastavus, kas metsas või tarneahelas, ning võtta selle kõrvaldamiseks õigeaegselt meetmeid.
3.1. Korraldamine
Kontrolli teostab valitsus, kolmas organisatsioon või mõlemad koos, tingimusel et neil on piisavad vahendid, haldussüsteemid, kvalifitseeritud ja koolitatud personal ning tugevad ja tõhusad mehhanismid huvide konfliktide kontrollimiseks.
Kas valitsus on määranud kontrolliülesannete täitmiseks ühe või mitu organit? Kas volitused (ja nendega seotud vastutus) on selged ja avalikustatud?
Kas kontrollimise eest vastutaval organil on piisavad ressursid õiguspärasuse määratluse nõuetekohaseks kontrollimiseks ning süsteemid puidu tarneahela kontrollimiseks?
Kas kontrollimise eest vastutaval organil on dokumenteeritud haldussüsteem, mis:
|
— |
tagab, et selle personal on pädev ning omab tõhusaks kontrolliks vajalikku kogemust; |
|
— |
kasutab sisemist kontrolli/järelevalvesüsteemi; |
|
— |
omab mehhanisme huvide konfliktide kontrollimiseks; |
|
— |
tagab süsteemi läbipaistvuse; |
|
— |
määrab kindlaks kontrollimeetodid ja kasutab neid? |
3.2. Kontrollimine õiguspärasuse määratlusele vastavuse seisukohast
On selgelt kindlaks määratud, mida on tarvis kontrollida. Kontrollimeetodid on dokumenteeritud ja nende eesmärk on tagada, et protsess oleks süstemaatiline, läbipaistev, põhineks tõenditel, toimuks korrapäraste intervallidega ja hõlmaks kõiki määratluse komponente.
Kas kontrollimeetodid hõlmavad kõiki õiguspärasuse määratluse komponente ning sisaldavad kõigi täpsustatud näitajatega vastavuse kontrollimist?
Kas kontrolli puhul on vajalik:
|
— |
dokumentide, kasutusregistrite ja kohapealse tegevuse kontrollimine (k.a pisteline kontrollimine); |
|
— |
teabe kogumine välistelt huvitatud isikutelt; |
|
— |
kontrollitegevuse registreerimine, mis võimaldab siseaudiitoritel ja sõltumatul audiitoril kontrolle teostada? |
Kas institutsiooniline vastutus ja rollid on selgelt määratletud ja neid kohaldatakse?
Kas kontrolli tulemused seoses õiguspärasuse määratlusega avalikustatakse?
Kuidas on huvitatud isikutel võimalik kõnealusele teabele juurde pääseda?
3.3. Tarneahela kontrollisüsteemide kontrollimine
On kindlaks määratud kohaldamisala, milles on täpsustatud, mida on vaja kontrollida, ning hõlmab kogu tarneahelat alates raiest kuni eksportimiseni. Kontrollimeetodid dokumenteeritakse, nende eesmärk on tagada, et protsess on süstemaatiline, läbipaistev, põhineb tõenditel, toimub korrapäraste intervallidega ja hõlmab kõike kohaldamisalas sisalduvat ning näeb ette andmete korrapärase ja viivitamatu ristanalüüsi igas ahela etapis.
Kas institutsiooniline vastutus ja rollid on selgelt kindlaks määratud ja neid kohaldatakse?
Kas kontrollimeetodid hõlmavad täielikult tarneahela kontrolli järelevalvet? Kas see on kontrollimeetodites selgelt täpsustatud?
Millega tõendatakse, et tarneahela kontrollide järelevalve on tõepoolest teostatud?
Andmete sidumine.
|
— |
Milline organisatsioon vastutab andmete sidumise eest? Kas tal on andmete nõuetekohaseks haldamiseks kohandatud inim- ja muud ressursid? |
|
— |
Kas on olemas meetodid kasvavate puude ja tehasesse/ekspordikohta sisenenud puidu vastavuse hindamiseks? |
|
— |
Kas on olemas meetodid sisseveetud toorpuidu ning saekaatritest ja muudest rajatistest väljaveetud töödeldud puidu vastavuse hindamiseks? |
|
— |
Kas andmeid on võimalik siduda usaldusväärselt üksikute puittoodete ja partiide kaupa kogu tarneahelas? |
|
— |
Milliseid teavitamise süsteeme ja tehnikaid kasutatakse andmete talletamiseks, sidumiseks ja registreerimiseks? Kas on olemas tõhusad andmeturbesüsteemid? |
Kas tarneahela kontrolli tulemused avalikustatakse? Kuidas on huvitatud isikutel võimalik kõnealusele teabele juurde pääseda?
3.4. Mittevastavus
On olemas toimiv ja tõhus mehhanism rikkumiste tuvastamise korral asjakohaste parandusmeetmete võtmiseks ja rakendamiseks.
Kas kontrollisüsteemis on eespool nimetatud nõue kindlaks määratud?
Kas on loodud mehhanismid mittevastavuse kõrvaldamiseks? Kas need on praktikas kohaldatavad?
Kas rikkumisi ja võetud parandusmeetmeid registreeritakse nõuetekohaselt? Kas parandusmeetmete tõhusust hinnatakse?
Milline teave tuvastatud rikkumiste kohta avalikustatakse?
4. osa: litsentsid
Kongo on andnud litsentse väljastavale asutusele ainuvastutuse FLEGT-litsentside väljastamiseks. FLEGT-litsentse väljastatakse saadetistele või ettevõtjatele.
4.1. Korraldamine
Milline organ vastutab FLEGT-litsentside väljastamise eest?
Kas litsentse väljastava asutuse ja selle personali roll seoses FLEGT-litsentside väljastamisega on selgelt kindlaks määratud ja avalikustatud?
Kas on kindlaks määratud erialaoskustega seotud nõuded ning kas litsentse väljastava asutuse personali jaoks on loodud sisekontrollisüsteem?
Kas litsentse väljastaval asutusel on piisavad ressursid oma ülesande täitmiseks?
4.2. Litsentside väljastamine
Kas litsentse väljastav asutus järgib litsentside väljastamisel dokumenteeritud menetlusi? Kas need menetlused, kaasa arvatud võimalikud tollimaksud, avalikustatakse?
Millega tõendatakse, et kõnealuseid menetlusi kohaldatakse praktikas nõuetekohaselt?
Kas nii väljastatud kui ka tagasilükatud litsentsid registreeritakse nõuetekohaselt? Kas registreerimisel viidatakse selgelt põhjendustele, mille alusel litsentsid väljastati?
4.3. Saadetiste litsentsid
Kas litsents väljastatakse ühele saadetisele?
Kas ekspordisaadetise õiguspärasust tõendatakse valitsuse kontrolli- ja jälgitavuse süsteemidega?
Kas litsentside väljastamise tingimused on selgelt kindlaks määratud ja need edastatakse eksportijale ja teistele asjaomastele pooltele?
Milline teave väljastatud litsentside kohta avalikustatakse?
5. osa: süsteemi sõltumatut auditit käsitlevad suunised
Süsteemi sõltumatu auditeerimine on Kongo metsandussektori reguleerivate organite sõltumatu funktsioon. Selle eesmärk on säilitada FLEGT-litsentsimissüsteemi usaldusväärsus, jälgides, et kõik Kongo õiguspärasuse kontrollimise süsteemi osad toimiksid ettenähtud moel.
5.1. Institutsioonilised sätted
5.1.1. Asutuse määramine
Kongo on andnud süsteemi sõltumatuks auditeerimiseks ametliku loa ja võimaldab süsteemil toimida tõhusalt ja läbipaistvalt.
5.1.2. Sõltumatus võrreldes õiguspärasuse kontrollimise süsteemi muude elementidega
Eristatakse selgelt metsaressursside majandamises või reguleerimises osalevaid ning sõltumatu auditiga seotud organisatsioone ja isikuid.
Kas valitsus on dokumenteerinud nõuded sõltumatu audiitori sõltumatuse kohta? Kas on ette nähtud, et Kongo metsandussektoris kaubandushuvi või institutsioonilist rolli omavad organisatsioonid või isikud ei tohi tegutseda sõltumatu audiitorina?
5.1.3. Sõltumatu audiitori määramine
Sõltumatu audiitor on määratud läbipaistva mehhanismi abil ning ta tegutseb selgete ja avalikustatud eeskirjade kohaselt.
Kas valitsus on avalikustanud sõltumatu audiitori õigused ja kohustused?
Kas valitsus on dokumenteerinud ja avalikustanud sõltumatu audiitori määramise menetlused?
5.1.4. Kaebuste käsitlemise mehhanismi loomine
On loodud sõltumatust auditeerimisest tulenevate kaebuste ja konfliktide käsitlemise mehhanism. Kõnealune mehhanism võimaldab käsitleda kõiki litsentsimissüsteemi toimimisega seotud kaebusi.
Kas on olemas dokumenteeritud kaebuste käsitlemise mehhanism, mis on tehtud kättesaadavaks kõigile huvitatud pooltele?
Kas on selgelt teada, kuidas toimub kaebuste esitamine, dokumenteerimine, (vajaduse korral) kõrgemale ametnikule edastamine, ning milliseid järelmeetmeid on võetud?
5.2. Sõltumatu audiitor
5.2.1. Organisatsioonilised ja tehnilised nõuded
Sõltumatu audiitor täidab õiguspärasuse tagamise süsteemi muudest elementidest sõltumatut funktsiooni ning tegutseb vastavalt dokumenteeritud haldusstruktuurile ning meetmetele ja menetlustele, mis on kooskõlas rahvusvahelisel tasandil tunnustatud heade tavadega.
Kas sõltumatu audiitor tegutseb vastavalt dokumenteeritud haldussüsteemile, mis vastab ISO juhiste 62, 65 nõuetele või sarnastele normidele?
5.2.2. Auditeerimismeetod
Sõltumatu auditeerimise meetod põhineb tõendite kogumisel ning seda teostatakse täpsete ja sagedaste intervallidega.
Kas sõltumatu auditeerimise meetodites täpsustatakse, et kõik tulemused põhinevad õiguspärasuse kontrollimise süsteemi toimimisega seotud objektiivsetel tõenditel?
Kas meetodites täpsustatakse maksimaalsed intervallid õiguspärasuse kontrollimise süsteemi iga elemendi kontrollimiseks?
5.2.3. Auditi kohaldamisala
Sõltumatu audiitor tegutseb vastavalt õigustele ja kohustustele, milles täpsustatakse selgelt, mida on vaja kontrollida, ning mis hõlmavad kõiki FLEGT-litsentside väljastamiseks kokkulepitud nõudeid.
Kas sõltumatu auditeerimise meetodid hõlmavad kõiki õiguspärasuse kontrollimise süsteemi elemente ja näitavad ära peamised tõhususe kontrollid?
5.2.4. Aruannetega seotud nõuded
Sõltumatu audiitor esitab ühiskomiteele korrapäraselt aruandeid õiguspärasuse tagamise süsteemi terviklikkuse, kaasa arvatud puuduste ja nende kõrvaldamiseks võetud parandusmeetmete hindamise kohta.
Kas sõltumatu audiitori õigustes ja kohustustes on täpsustatud aruannetega seotud nõuded ja aruannete esitamise sagedus?
(1) http.//ec.europa.eu/development/policies/9interventionareas/environment/forest/flegt_briefing_notes_en.cfm.
VIII LISA
|
Tegevus Periood |
2009 |
2010 |
2011 |
2012 |
2013 |
2014 |
2015 |
2016 |
2017 |
||||||||||||||||||||||||||||||
|
5 |
6 |
7 |
8 |
9 |
10 |
11 |
12 |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
8 |
9 |
10 |
11 |
12 |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
8 |
9 |
10 |
11 |
12 |
||||||||
|
1 |
Lepingu parafeerimine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2 |
Ühise nõupidamis- ja järelevalvemehhanismi loomine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3 |
Ratifitseerimismenetluse algatamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4 |
Kongo tehnilise sekretariaadi loomine ja seadmetega varustamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5 |
Täiendavate rahastamisallikate otsimine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
6 |
Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi väljaarendamine ja kõigi vajalike üksikasjalike meetmete väljatöötamine (vt V lisa) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
7 |
Jälgitavuse nõuniku värbamine (ELi jälgitavuse projekt) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
8 |
Jälgitavuse projekti rakendamine (ELi projekt) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
9 |
Täidetavad õigus normid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
10 |
Eri kontrolli- ja järelevalvestruktuuride üksikasjalike ülesannete väljatöötamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
11 |
Metsamajanduse peainspektsiooni (IGEF) suutlikkuse tugevdamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
12 |
DGEFi/DDEFi/rakendusrühmade suutlikkuse tugevdamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
13 |
Kodanikuühiskonna suutlikkuse tugevdamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
14 |
Kommunikatsiooniplaani rakendamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
15 |
Erasertifitseerimissüsteemide hindamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
16 |
Menetluskäsiraamatu koostamine õiguspärasuse eiramise ja sanktsioonide jaoks |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
17 |
Metsamajandamiskavade koostamise ja kinnitamise jätkamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
18 |
FLEGTiga seotud teabe avaldamine veebilehel |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
19 |
Lepingu ratifitseerimine (periood kinnitamata) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
20 |
Lepingu rakendamise ühiskomitee loomine (periood kinnitamata) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
21 |
Süsteemi sõltumatu audiitori värbamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
22 |
IGEFi esimene ülesanne õiguspärasuse tõendite koostamiseks |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
23 |
Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi toimimise hindamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
24 |
Mõlema lepinguosalise poolne FLEGT-litsentside toimivuse deklareerimine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
25 |
Esimese FLEGT-litsentsi väljastamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tegevus Periood |
2009 |
2010 |
2011 |
2012 |
2013 |
2014 |
2015 |
2016 |
2017 |
||||||||||||||||||||||||||||||
|
5 |
6 |
7 |
8 |
9 |
10 |
11 |
12 |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
8 |
9 |
10 |
11 |
12 |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
8 |
9 |
10 |
11 |
12 |
||||||||
|
1 |
Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi tavapärane toimimine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2 |
Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamise järelevalve |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3 |
Tehnilise sekretariaadi toimimine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4 |
Ühiskomitee toimimine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5 |
Süsteemi sõltumatud auditid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
6 |
Turujärelevalve |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
7 |
Mõjude jälgimine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
8 |
Veebilehe haldamine ja teabe levitamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
9 |
Lepingu rakendamise hindamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
IX LISA
MUUD ASJAKOHASED MEETMED
Vabatahtliku partnerluslepingu tõhusaks rakendamiseks on vaja ette näha lepinguga kaasnevad meetmed. Kaasmeetmed tuleb ette näha järgmistes valdkondades:
|
1. |
metsamajanduse peainspektsiooni suutlikkuse tugevdamine; |
|
2. |
kodanikuühiskonna suutlikkuse tugevdamine; |
|
3. |
täiendamist vajavad õigusaktid ja halduseeskirjad; |
|
4. |
kommunikatsiooniplaani rakendamine; |
|
5. |
tehnilise sekretariaadi loomine. |
Meetmete üksikasjad esitatakse alljärgnevates peatükkides.
Kõnealuste meetmete, aga ka õiguspärasuse kontrollimise süsteemi teatavate elementide loomiseks peavad lepinguosalised tagama piisava toetuse inim-, tehniliste ja finantsressursside näol. Vajaduse korral peavad lepinguosalised otsima täiendavaid finantseerimisvahendeid, mida rakendatakse vastavalt lepingu artiklile 15.
1. Metsamajanduse peainspektsiooni suutlikkuse tugevdamine
Puidu õiguspärasuse kontrollimise raames peab peainspektsioon korraldama kohapealseid kontrolle ja kontrollima vastavushindamise tabelites sisalduvaid, jälgitavuse ahela, metsandusettevõtete, piirkondliku metsamajandusameti, rakendusrühmade ja teiste metsamajandusse kaasatud detsentraliseeritud avalik-õiguslike talituste, eriti keskkonna-, tolli-, maksu-, töö-, kaubandusasutuste jm tõendusmaterjale.
Kontrollimise raames peab peainspektsioon väljastama õiguspärasuse tõendeid ja nõudma FLEGT-litsentside väljastamist eksporditavate metsasaaduste kontrolliteenistuselt.
Samuti on vaja viia läbi metsamajanduse peainspektsiooni ümberkorraldamine, et võimaldada tal neid ülesandeid nõuetekohaselt täita.
Selleks luuakse struktuuris õiguspärasuse kontrolli, õiguspärasuse tunnistuste väljastamise ja FLEGT-litsentside väljastamise juhiste eest vastutav organ, kelle suutlikkust on vaja tugevdada, et võimaldada tal oma ülesandeid nõuetekohaselt täita. Kõnealuse organi koosseis määratakse kindlaks süsteemi arenguetapis.
Töövaldkonnad ja täiendkoolitused määratakse kindlaks süsteemi arenguetapis. Nähakse ette koolitused järgmistes valdkondades: FLEGT-litsentsimissüsteemi haldamine, metsamajanduse audit ja tarneahel, GPS-seadme kasutamine, teatavate GIS-tarkvarade kasutamine, andmebaaside haldamise põhimõtted ja SIGEFi andmebaasi kasutamine.
Muu hulgas tuleb ette näha ka varustus (transpordivahendid, kontoriinventar, proovimaterjal).
Lisaks ja lepingu toimimiseks vajalikul määral võib määrata kindlaks ja korraldada õiguspärasuse kontrolli ja järelevalvesse kaasatud teiste administratsiooni ametnike erikoolitust.
2. Kodanikuühiskonna suutlikkuse tugevdamine
Vabatahtliku partnerluslepingu rakendamine sõltub muu hulgas õiguspärasuse kontrollimise süsteemi, puidu jälgitavuse ja süsteemi sõltumatu auditi nõuetekohasest toimimisest. Kongo kodanikuühiskond, kes kujutab endast protsessi sidusrühma, aitab lepingu rakendamisele kaasa kohaliku tasandi ametliku struktuuri kaudu, mis põhineb Kongos aastatel 2007–2009 toimunud missiooni „Forests Monitor and Resources Extraction Monitoring” raames ellu viidud metsade sõltumatu seire projekti tulemustel ja kogemustel.
Kõnealune struktuur koosneb ühest või mitmest riiklikust valitsusvälisest organisatsioonist ja ühest rahvusvahelisest valitsusvälisest organisatsioonist, kellel on kogemusi sõltumatu seire alal. Muu hulgas on riiklikel valitsusvälistel organisatsioonidel võimalik kasutada metsade sõltumatu seire projekti kolleegide erialateadmisi.
Kohaliku tasandi ametliku struktuuri üldeesmärk on aidata laialdasemalt kaasa metsandussektori headele valitsemistavadele. Selle konkreetseteks eesmärkideks on:
|
— |
metsaseaduse kohaldamise süsteemide riigipoolne parandamine; |
|
— |
kodanikuühiskonna suutlikkuse tugevdamine seoses sõltumatu seirega; |
|
— |
metsaseaduse rakendamise ja valitsemistavade parandamine; |
|
— |
kogutud teabe dokumenteerimine ning tõendeid ja FLEGT-litsentse väljastavale asutusele kättesaadavaks tegemine; |
|
— |
kogutud teabe dokumenteerimine ja lepingu rakendamise ühiskomiteele kättesaadavaks tegemine. |
Muu hulgas nähakse lisaks sõltumatu seirega seotud ametlikule struktuurile ette kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse üldisem tugevdamine.
Seoses sellega tugevdatakse kodanikuühiskonna suutlikkust järgmistes valdkondades:
koolitus sõltumatu seire, FLEGT-litsentsimissüsteemi haldamise, teabe haldamise ja töötlemise, veebilehtede haldamise, sidevahendite, kohalike kogukondade ja põliselanike hulgas teabekampaaniate korraldamise, konfliktide lahendamise tehnikate, metsamajanduse põhimõtete alal.
Üksikasjalik praktiline kord määratakse kindlaks pärast sidusrühmadega konsulteerimist.
Lepinguosalised püüavad suutlikkuse tugevdamiseks lihtsustada juurdepääsu konkreetsetele rahastamisvahenditele.
3. Täiendamist vajavad õigusaktid ja halduseeskirjad
Puude vastavushindamise tabelite väljatöötamise käigus ilmnes, et metsaseaduses ei ole reguleeritud metsaressursside säästva majandamise sellised otsesed ja kaudsed aspektid nagu kohaliku ja põliselanikkonna ning kodanikuühiskonna kaasamine metsade majandamisse, riigi metsaistandike andmine kolmandate isikute haldusse või metsatööd reguleerivate õigusnormide kindlaksmääramine. Vabatahtliku partnerluslepingu täitmise raames on vaja ajakohastada metsaseadustikku ning koostada muid täiendavaid õigusakte. Õigusakte oleks vaja välja töötada ka muudes valdkondades.
Selle ülesande elluviimiseks võetakse tööle üks rahvusvaheline ja kaks riiklikku nõustajat.
Väljatöötatud õigusakti eelnõud kooskõlastatakse kõigi metsamajanduse sidusrühmadega (kohalikud omavalitsused, avalik-õigusliku teenuse osutajad, erasektor, kohalik ja põliselanikkond, kodanikuühiskond) departemangude tasandil toimuvate koosolekute ning Brazzaville’is aset leidva üleriigilise koosoleku raames.
Väljatöötamist vajavate õigusakti eelnõude loetelu, mis alljärgnevalt esitatakse, ei ole lõplik ning seda täiendatakse sammhaaval vastavalt sellele, milliseid probleeme tuvastatakse.
3.1. Asjaomased ministeeriumid
Keskkonnaministeerium
|
1. |
Otsus mõjuhinnangute läbiviimise ja heakskiitmise kohta. |
|
2. |
Keskkonna peadirektoraadi otsus keskkonnaalastest õigusnormidest kinnipidamise kontrolli-/inspekteerimismenetluste kohta. |
Justiitsministeerium
|
1. |
Seadus Kongo Vabariigi põlisrahvaste õiguste edendamise ja kaitse kohta. |
Tööministeerium
|
1. |
Õigusakt koolitustõendite väljastamise kohta. |
|
2. |
Palgaregistri tüüpvormid. |
|
3. |
Tööõnnetus- ja tööohutusnõuete registrite tüüpvormid. |
Metsandusministeerium
|
1. |
Õigusakt riigi metsaistandike loovutamise kohta kolmandatele isikutele. |
|
2. |
Otsus, millega määratakse kindlaks puidu jälgitavuse põhimõtted. |
|
3. |
Otsus, millega määratakse kindlaks istandike metsandusalased normid. |
|
4. |
Raammäärus, millega määratakse kindlaks kooskõlastatud ja kaasava metsamajanduse tingimused, nagu need on sätestatud metsaseadustiku artikli 1 teises lõigus, ning mis sisaldavad eelkõige:
|
|
5. |
Määrus, millega määratakse kindlaks kohaliku ja põliselanikkonna ning kodanikuühiskonna esindajate kaasamise kord spetsifikaatide väljatöötamise otsustusprotsessidesse. |
|
6. |
Rakenduseeskirjad, milles täpsustatakse kogukonna metsade kolme eri aspekti: kogukonna metsa mõistet, piirkondade liigitamise protsessi ning asjaomaste metsade majandamist viisil, mis tagab kõigi osaliste kaasamise. |
|
7. |
Rakenduseeskirjad, millega määratakse kindlaks kohaliku ja põliselanikkonna kaasamise viis metsamajandamiskavaga seotud tegevusse (piirkondadeks liigitamine kogukonna ja muude metsade kaupa). |
|
8. |
Rakenduseeskirjad, millega määratakse kindlaks kodanikuühiskonna esindajate kaasamine ja/või nende nimetamine eri komisjonidesse (metsakontsessioonid, metsamajandaja kutsetõendite väljastamine jne). Õigusaktis tuleks määrata ka kindlaks asjaomase kodanikuühiskonna esindaja valikukriteeriumid. |
|
9. |
Õigusakt, millega kehtestatakse kontrolli- ja inspekteerimise kord. |
|
10. |
Otsus import- ja eksportpuidu ning läbiveetava puidu kontrollimenetluste kohta. |
|
11. |
Õigusakt, millega kehtestatakse selliste kaupade või tööde vastuvõtmise kord, millega on võimalik tõendada spetsifikaatidest ja vastastikuse mõistmise memorandumitest kinnipidamist. |
|
12. |
Muude õigusaktide täiendamine metsaseadustiku rakendamiseks FLEGT-põhimõtete kohaselt, mis näevad ette metsasektori usaldusväärse juhtimise. |
Sel eesmärgil ning tagamaks liidu ja Kongo vahelise FLEGTi vabatahtliku partnerluslepingu raames võetud kohustuste täitmist, tuleb rakenduseeskirjade eelnõudes järgida metsasektori usaldusväärse juhtimise põhimõtteid.
Põhimõtted, mida täiendavad õigusaktid peaksid sisaldama
Et metsaseadustikku täiendavad õigusaktid oleksid vastavuses puude vastavushindamise tabeliga, FLEGT-põhimõtetega ning tõhusad, peavad need olema jõustunud hiljemalt esimese loa väljastamise ajaks.
Kogukondade õiguste tunnustamine
Kaasamine
Kodanikuühiskonna, kohaliku ning põliselanikkonna kaasamine seaduste ja programmide väljatöötamisse, elluviimisse ja järelevalvesse. Välja tuleb töötada kohaliku ning põliselanikkonna ja kodanikuühiskonna kaasamist käsitlevad rakenduseeskirjad.
Läbipaistvus
Õigusaktid peavad sisaldama sätteid läbipaistvuse ja teabe avalikustamise tagamise kohta metsamajanduses. Sätetes tuleb ette näha kohaliku ja põliselanikkonna teavitamise ja konsulteerimise kord.
Kogukonna metsad
Kõnealust mõistet 20. novembri 2000. aasta seadus nr 16-2000, millega kehtestatakse metsaseadustik ei sisalda.
Mõistet võib määratleda kahte moodi: 1) metsamajanduskavade raames kinnitatud kogukonna metsade alad, 2) kohalikele omavalitsustele kuuluv mets.
Sõltumatu järelevalvaja
Sätted kodanikuühiskonna esindajate hulgast sõltumatu järelevalvaja valimise kohta, kes osaleb kasutuslubade väljastamises, metsamajanduskavade väljatöötamises ja elluviimises ning metsafondi halduskomitee töös. Järelevalvajad peavad olema võetud tööle konkursi alusel ning läbipaistval viisil.
3.2. Metoodika
Uued õigusakti ettepanekud on üldise ja kõigi sidusrühmadega konsulteerimise tulemus.
Elanikkonna ja kodanikuühiskonna esindajatega konsulteerimine
Et tagada kohaliku ja põliselanikkonna nõuetekohane kaasamine metsaseadustikku täiendavate õigusaktide väljatöötamisse, on vaja kohaliku elanikkonna ja põliselanikkonna ning kodanikuühiskonna ühenduste organiseerumist ning tegeliku osalus- ja esindusprotsessi edendamist.
Ettepanekute väljatöötamise komisjoni asutamine
Tagamaks kõigi sidusrühmade osalemist metsaseadustikku täiendavate õigusaktide väljatöötamises, on tehtud ettepanek asutada eelnõude väljatöötamise komisjon, mille koosseisu kuuluks esindajaid igast sidusrühmast. Rakenduseeskirjade väljatöötamisega peaks kaasnema elanikkonnakategooriate ja kodanikuühiskonnaga konsulteerimine arutlemisel olevates küsimustes. Nimetatud konsulteerimine peaks kestma vähemalt 12 kuud.
Kohaliku ja põliselanikkonna ning kodanikuühiskonna konsulteerimise ja kaasamise jaoks sellesse protsessi peavad olema tagatud vajalikud finantsvahendid ning konsulteerimist ja kaasamist peaks abistama eksperdirühm, mis koosneb üleriigiliste ning allregioonide kodanikuühenduste liikmetest.
Konsulteerimise tugiprojekti etapid
Kohaliku ja põliselanikkonna teavitamis- ja konsulteerimiskoosolekud seadust täiendavate õigusaktide väljatöötamise teemal ning nimetatud elanikukategooria seisukoha kujundamine neid käsitlevates sätetes.
Koosolekud täpse korra määratlemiseks seoses elanikkonnakategooriate ja kodanikuühiskonna esindajate osalemise ja esindatusega metsaseadustikku täiendavate õigusaktide väljatöötamise komisjonis.
Metsaseadustikku täiendavate õigusaktide eelnõu väljatöötamine koostöös kodanikuühiskonna ning kohaliku ja põliselanikkonda esindajatega.
Kohaliku ja põliselanikkonnaga konsulteerimise koosolekud metsaseadustiku eelnõu küsimustes.
Eelnõu läbivaatamine metsaseadustikku täiendavate õigusaktide väljatöötamise komisjoni poolt, et lisada sellesse elanikkonna ja kodanikuühiskonna tõstatatud küsimused.
Koosolekud seaduseelnõusse lisatud sätete hindamiseks ning strateegiate kindlaksmääramine sätete esitamiseks parlamendile.
4. Kommunikatsiooniplaan
Käesoleva kommunikatsiooniplaani eesmärk on vabatahtliku partnerluslepingu tutvustamine rahvale.
Taust
Vabatahtlik partnerlusleping käsitleb sellist tähtsat majandusharu nagu metsandus ning avalikkust tuleb sellest teavitada. Seega on vaja töötada välja ja viia ellu metsakogukondade, valitud halduspiirkondade valitsuste ja avalikkuse teavitamise ja teadlikkuse parandamise programm.
Välja arendatakse järgmine kommunikatsiooniplaan järgmiste eesmärkidega:
|
— |
parandada Kongo avalikkuse teadlikkust alljärgnevast:
|
|
— |
valmistada ette vabatahtliku partnerluslepingu ratifitseerimine Kongos; |
|
— |
määrata kindlaks edasised vajadused seoses teavitustööga; |
|
— |
pärast vabatahtliku partnerluslepingu jõustumist saavutada lepingu elluviimisel koostöö sidusrühmadega. |
Strateegia seisukohast tähendab see järgimist:
|
— |
veenda metsasektori osalejaid ja arvamusliidreid vabatahtliku partnerluslepingu vajalikkuses ja olulisuses Kongo jaoks; |
|
— |
teavitada laia avalikkust vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimiseks juba läbitud etappidest; |
|
— |
kajastada vabatahtliku partnerluslepingu ratifitseerimist ja elluviimist meedias; |
|
— |
selgitada vabatahtlikku partnerluslepingut rahvale; |
|
— |
teabevahetus vabatahtliku partnerluslepingu mõju kohta. |
4.1. Sihtrühmad
Piiritleti järgmised sihtrühmad, kelle jaoks töötati välja eraldi sõnumid ning kohandatud kommunikatsioonivahendid.
4.1.1. Kohaliku tasandi osalejad:
|
— |
valitsusorganid; |
|
— |
metsandusadministratsioon; |
|
— |
muud sektoriga seotud asutused; |
|
— |
kohalikud omavalitsused; |
|
— |
metsapiirkondade kohalik ja põliselanikkond; |
|
— |
metsandusettevõtted; |
|
— |
kodanikuühendused; |
|
— |
metsade säilitamise ja kaitsmise eest võitlevad valitsusvälised organisatsioonid. |
4.1.2. Rahvusvahelise tasandi osalejad:
|
— |
importijad ja vahendajad; |
|
— |
metsasektoris tegutsevad liidud ja muud institutsioonid; |
|
— |
metsade säilitamise ja kaitsmise eest võitlevad valitsusvälised organisatsioonid; |
|
— |
investorid; |
|
— |
pankurid jne. |
4.2. Elluviidav tegevus
Nimetatud osalejatele suunatud kommunikatsioonitegevus on järgmine:
|
4.2.1. |
Kohalikul tasandil Järgmiste ürituste korraldamine:
|
|
4.2.2. |
Rahvusvahelisel tasandil:
|
4.3. Sõnumite sisu
Väljatöötamist ja levitamist vajavad teated hõlmavad eelkõige järgmist:
|
— |
toimiva vabatahtliku partnerluslepingu sotsiaalsed ja sotsiaalkultuurilised eelised Kongo jaoks; |
|
— |
toimiva vabatahtliku partnerluslepingu keskkonnaeelised Kongo metsade jaoks; |
|
— |
toimiva vabatahtliku partnerluslepingu kaubanduseelised Kongo ettevõtete jaoks; |
|
— |
Kongo eesmärgid vabatahtliku partnerluslepingu raames; |
|
— |
majanduslik kasu Kongo jaoks; |
|
— |
vabatahtliku partnerluslepingu muu võimalik mõju Kongole. |
4.4. Plaani elluviimise eest vastutavad isikud
Kommunikatsiooniplaani elluviimise eest vastutab muu hulgas FLEGTi vabatahtliku partnerluslepingu Kongo poole tehniline sekretariaat, mis kuulub metsamajandusministeeriumi vastutusalasse.
|
— |
Mitmeliikmeline meeskond algatab meetmeid, mis on suunatud avalik-õiguslikele asutustele, parlamendile ja metsaettevõtetele. |
|
— |
Kohaliku ja põliselanikkonnaga seotud tegevuse eest vastutavad kodanikuühendused. |
5. Vabatahtliku partnerluslepingu täitmise järelevalve eest vastutav tehniline sekretariaat (Kongo pool)
Kongo pool asutab omalt poolt vabatahtliku partnerluslepingu järelevalve tugiorgani, mis koondab FLEGT-protsessi kõik sidusrühmad (avalik ja erasektor, kodanikuühiskond), et toetada vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise ühiskomisjoni Kongo poole ettevalmistust ja lihtsustada selles vastuvõetavaid otsuseid. Nimetatud organ on tehniline sekretariaat.
5.1. Ülesanded
Tehniline sekretariaat vastutab muu hulgas Kongo poole nimel järgmise eest:
|
— |
vabatahtliku partnerluslepingu elluviimise ajakavast kinnipidamise jälgimine; |
|
— |
sõltumatu audiitori aruannete analüüsimine; |
|
— |
vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise ühiskomitee Kongo poole dokumentide ettevalmistamine; |
|
— |
vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise ühiskomitee ja riikliku nõueanderühma istungjärkude (koosolekute) ettevalmistamine; |
|
— |
metsamajanduse peainspektsiooni ning muude asjaomaste organite poolt läbiviidava puidu õiguspärasuse nõuetekohase kontrollimise tagamine; |
|
— |
uurimine/hindamine, mida on vaja Kongo asjaomaste poolte töö tõhususe tagamiseks; |
|
— |
kommunikatsiooniplaani elluviimise jälgimine; |
|
— |
õiguspärasuse tagamiseks vajalike seaduseid ja otsuseid täiendavate õigusaktide vastuvõtmise võimaluste uurimine ja nende vastu võtmine; |
|
— |
igakülgsete meetmete väljapakkumine vabatahtliku partnerluslepingu jõustumise ja rakendamise hõlbustamiseks; |
|
— |
puiduturgu käsitlevate korrapäraste aruannete koostamise tagamine; |
|
— |
selliste meetmete tagamine, millega tugevdatakse erasektori ja kodanikuühenduste suutlikkust; |
|
— |
kohaste meetmete väljapakkumine ühiskomitee tuvastatud vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise probleemide lahendamiseks; |
|
— |
puiduturu olukorda käsitlevate korrapäraste aruannete koostamise tagamine. |
5.2. Tehnilise sekretariaadi koosseis:
Tehnilise sekretariaadi koosseisu kuuluvad:
|
— |
president, |
|
— |
asepresident, |
|
— |
raportöör, |
|
— |
kaasraportöör, |
|
— |
liikmed: valitsemissektori, erasektori ja kodanikuühiskonna esindajad. |
X LISA
ÜLDSUSELE AVALDATAV TEAVE
1. Sissejuhatus
Vabatahtliku partnerluslepingu rakendamine nõuab muu hulgas vabatahtlikku partnerluslepingut, selle eesmärke, rakendamist, järelevalvet ja kontrollimehhanisme käsitleva teabe kättesaadavust. Nimetatud teabe teevad kättesaadavaks lepingu rakendamise ühiskomitee ning kumbki lepinguosaline eraldi, eesmärgiga tagada FLEGT-litsentsimissüsteemi hea arusaadavus kõigi osaliste jaoks ning metsamajanduse nõuetekohane juhtimine.
2. Metsandusadministratsiooni ja muude osaliste avaldatav asjakohane teave
Avaldamisele kuulub järgmine teave.
|
|
Õigusalane teave:
|
|
|
Teave Kongo Vabariigi aastase metsatoodangu kohta:
|
|
|
Teave litsentside andmise menetluse ja litsentsiomanike kohta:
|
|
|
Teave metsamajanduse kohta:
|
|
|
Teave töötlemise kohta:
|
|
|
Teave õiguspärasuse kontrollimise kohta:
|
|
|
Teave metsandusest saadava tulu kohta:
|
|
|
Teave liiduga peetava kaubavahetuse kohta:
|
|
|
Liidu avaldatav teave on järgmine:
|
Teave puidu ja puittoodete hindade kohta liidu turul edastatakse korrapäraselt Kongole.
3. Ühiskomitee avaldatav teave
3.1. Ühiskomitee koosolekute protokollid ja väljavõtted otsustest
3.2. Ühisaruanne, mis sisaldab eelkõige järgmist teavet:
|
a) |
kahe lepinguosalise võetud meetmed, et hoida ära puidu ja puittoodete ebaseaduslikku importi ning tagada sellega FLEGT-litsentsimissüsteemi terviklikkus; |
|
b) |
FLEGT-litsentsimissüsteemi rikkumise juhud Kongos ning võetud meetmed olukorra lahendamiseks; |
|
c) |
juhtumite arv (ning seotud puidu- ja puittoodete kogused), mille puhul kohaldati artikli 9 lõiget 1 (1); |
|
d) |
tegevus, mille eesmärk on hoida ära igasugune võimalus eksportida ebaseaduslikku puitu või puittooteid muule kui liidu turule või turustada neid riigi kohalikul turul; |
|
e) |
ülevaade edukusest eesmärkide ja püstitatud ülesannete täitmisel vabatahtlikus partnerluslepingus kindlaksmääratud tähtaegade jooksul ja kõik muud vabatahtliku partnerluslepingu rakendamisega seotud küsimused; |
|
f) |
ühiskomitee struktuur ja töö; |
|
g) |
teatav mõlema lepinguosalise avaldatud ja punktis 2 osutatud teave (2). |
3.3. Sõltumatu audiitori õigused ja kohustused ning töö- ja auditiaruanded
4. Teabele juurdepääsu viisid
Eespool loetletud teave on kättesaadav:
|
— |
metsandusministeeriumi veebilehel; |
|
— |
vabatahtliku partnerluslepingu järelevalve eest vastutava Kongo poole tehnilises sekretariaadis; |
|
— |
metsandusadministratsiooni aastaaruannetes, mida saab vaadata ministeeriumis ja departemanguvalitsustes; |
|
— |
riigi ja rahvusvahelises kirjutavas ajakirjanduses. |
Kommunikatsiooniplaani raames korraldatakse muu hulgas infotunde, et levitada teavet sidusrühmade, eelkõige kohalike elanike ja interneti juurdepääsuta elanike hulgas.
(1) Artikli 9 lõige 1: viide õigusakti põhiosale, milles osutatakse juhtumitele, kus liidu tollipunkti jõuab litsentsita puitlast.
(2) Nimetatud teave on tähistatud tärniga *.
XI LISA
LEPINGU RAKENDAMISE ÜHISKOMITEE ÜLESANDED
Lepingu rakendamise ühiskomitee vastutab vabatahtliku partnerluslepingu haldamise eest ning rakendamise järelevalve ja hindamise eest.
Muu hulgas on ühiskomitee ülesanded järgmised:
|
a) |
vabatahtliku partnerluslepingu haldamine:
|
|
b) |
vabatahtliku partnerluslepingu järelevalve ja hindamine:
|
|
c) |
sõltumatu audit:
|
|
d) |
muude osalejate kaasamine vabatahtliku partnerluslepingu rakendamisse:
|