1.   Käesolevas määruses kehtestatakse konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatavate rahvusvaheliste raudteekoridoride loomise ja organiseerimise eeskirjad, eesmärgiga luua Euroopa konkurentsivõimeline raudteevõrgustik kaubaveoks. Selles sätestatakse kaubaveokoridoride valiku, organiseerimise, haldamise ja neisse tehtavate soovituslike investeeringute kavandamise eeskirjad.

2.   Käesoleva määrusega reguleeritakse muu hulgas kaubaveokoridorides paikneva raudteeinfrastruktuuri haldamist ja kasutamist.

1.   Käesolevas määruses kasutatakse direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 2 määratletud mõisteid.

2.   Lisaks lõikes 1 osutatud mõistetele kasutatakse veel järgmisi mõisteid:

a)   „kaubaveokoridor”– kõik liikmesriikide ja, kui see on asjakohane, Euroopa kolmandate riikide territooriumil asuvad või nende vahelised vastavalt määratud raudteeliinid, sealhulgas raudtee-parvlaevaliinid, mis ühendavad põhiliinil paiknevat kahte või enamat terminali ning, kui see on asjakohane, neid ühendavaid ümbersõiduteid ja koridori osi, sealhulgas raudteeinfrastruktuur ja selle juurde kuuluvad seadmed ja raudteeteenused kooskõlas direktiivi 2001/14/EÜ artikliga 5;

b)   „rakenduskava”– dokument, milles on esitatud vahendid ja strateegia, mida asjaomased isikud kavatsevad rakendada, et töötada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul välja vajalikud ja piisavad meetmed kaubaveokoridori loomiseks;

c)   „terminal”– kaubaveokoridoris asuv rajatis, mis on spetsiaalselt kohandatud kas kaubarongide lasti peale- ja/või mahalaadimiseks ning raudtee-kaubaveo teenuste ühendamiseks maantee-, mere-, jõe- ja õhuveo teenustega või kaubarongide koostamiseks või koosseisu muutmiseks; ja vajadusel piiriületustoimingute läbiviimiseks ühispiiril Euroopa kolmandate riikidega.

1.   Iga liikmesriik, kellel on ühisel piiril teise liikmesriigiga piiriületuskoht, kus raudtee ületab piiri, osaleb vähemalt ühe kaubaveokoridori loomisel, välja arvatud juhul, kui see nõue on juba artikli 3 kohaselt täidetud.

2.   Olenemata lõikest 1 osaleb liikmesriik teise liikmesriigi taotlusel kaubaveokoridori loomisel, nagu on osutatud kõnealuses lõikes, või olemasoleva koridori pikendamisel, et võimaldada naaberliikmesriigil täita nimetatud lõikest tulenevat kohustust.

3.   Ilma et see piiraks direktiivi 91/440/EMÜ artiklist 7 tulenevaid liikmesriikide kohustusi, kui liikmesriik pärast talle esitatud sotsiaal-majanduslikku analüüsi leiab, et kaubaveokoridori loomine ei oleks seda kaubaveokoridori tõenäoliselt kasutavate taotlejate huvides või see ei tooks märkimisväärset sotsiaal-majanduslikku kasu või sellega kaasneks ebaproportsionaalne koormus, ei ole asjaomane liikmesriik kohustatud osalema käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud protsessides, kui sellise otsuse teeb komisjon, kes toimib vastavalt artikli 21 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

4.   Kui liikmesriigil on raudteevõrgustik, mille rööpmevahe on erinev liidusisese peamise raudteevõrgustiku rööpmevahest, ei ole see liikmesriik kohustatud osalema lõigetes 1 ja 2 osutatud protsessides.

5.   Kaubaveokoridori loomiseks teevad ettepaneku asjaomased liikmesriigid. Selleks saadavad nad ühiselt komisjonile eelkokkuleppe, milles sisaldub pärast asjaomaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja taotlejatega konsulteerimist koostatud ettepanek, võttes arvesse artiklis 4 sätestatud kriteeriume.

Lõigete 1 ja 2 kohaste kohustuste täitmiseks saadavad asjaomased liikmesriigid ühiselt komisjonile eelkokkuleppe hiljemalt 10. novembriks 2012.

6.   Komisjon analüüsib vastavalt lõikes 5 osutatule kaubakoridori loomise kohta tehtud ettepanekuid ning võtab hiljemalt 9 kuu möödumisel vastava ettepaneku esitamisest artikli 21 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt vastu otsuse selle kohta, kas ettepanek on kooskõlas käesoleva artikliga.

7.   Asjaomased liikmesriigid loovad kaubaveokoridori hiljemalt kahe aasta möödumisel lõikes 6 osutatud komisjoni otsusest.

1.   Artiklis 5 osutatud kaubaveokoridore võib muuta asjaomaste liikmesriikide poolt pärast asjaomaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja taotlejatega konsulteerimist komisjonile esitatava ühise ettepaneku alusel.

2.   Komisjon võtab ettepaneku suhtes vastavalt artikli 21 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu otsuse, võttes arvesse artiklis 4 sätestatud kriteeriume.

1.   Iga raudteekaubaveokoridori jaoks moodustavad asjaomased liikmesriigid nõukogu, mis vastutab kaubaveokoridori üldiste eesmärkide määratlemise, järelevalve ning käesoleva artikli lõikes 7 ning artiklites 9 ja 11, artikli 14 lõikes 1 ja artiklis 22 selgesõnaliselt sätestatud meetmete võtmise eest. Nõukokku kuuluvad asjaomaste liikmesriikide ametiasutuste esindajad.

2.   Iga raudteekaubaveokoridori jaoks moodustavad asjaomased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja vajadusel direktiivi 2001/14/EÜ artikli 14 lõikes 2 osutatud jaotamisorganid juhatuse, kes vastutab käesoleva artikli lõigetes 5, 7, 8 ja 9 ning artiklites 9 kuni 12, artikli 13 lõikes 1, artikli 14 lõigetes 2, 6 ja 9, artikli 16 lõikes 1, artikli 17 lõikes 1 ning artiklites 18 ja 19 selgesõnaliselt sätestatud meetmete võtmise eest. Juhatusse kuuluvad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate esindajad.

3.   Kaubaveokoridoriga seotud liikmesriigid ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad teevad koostööd lõikes 1 nimetatud nõukogu ja lõikes 2 nimetatud juhatuse raames, et tagada kaubaveokoridori areng vastavalt selle rakenduskavale.

4.   Nõukogu teeb otsused asjaomaste liikmesriikide ametiasutuste esindajate vastastikusel kokkuleppel.

5.   Juhatus teeb oma otsused, sealhulgas otsused seoses oma õigusliku staatuse, organisatsioonilise struktuuri loomise, ressursside ja personaliga asjaomaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtete esindajate vastastikuse kokkuleppe alusel. Juhatus võib olla sõltumatu juriidiline isik. Ta võib tegutseda Euroopa majandushuvigrupina, nagu see on määratletud nõukogu 25. juuli 1985. aasta määruses (EMÜ) nr 2137/85 Euroopa majandushuvigrupi kohta (8).

6.   Nõukogu ja juhatuse kohustused ei mõjuta raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate sõltumatust, mis on ette nähtud direktiivi 91/440/EMÜ artikli 4 lõikega 2.

7.   Juhatus moodustab täiendava nõuanderühma, kuhu kuuluvad vajadusel kaubaveokoridori kuuluvate terminalide, sealhulgas mere- ja siseveesadamate juhid ja omanikud. Nimetatud nõuanderühm võib esitada arvamuse juhatuse iga ettepaneku kohta, millel on otsene mõju investeeringutele ja terminalide haldamisele. Ta võib samuti esitada arvamusi omal algatusel. Juhatus võtab kõiki neid arvamusi arvesse. Juhatuse ja nõuanderühma vaheliste vaidluste korral võib nõuanderühm pöörduda nõukogu poole. Nõukogu on vahendaja rollis ja esitab õigeaegselt oma arvamuse. Lõppotsuse teeb siiski juhatus.

8.   Juhatus moodustab nõuanderühma, kuhu kuuluvad raudtee-ettevõtjad, kes on huvitatud kaubaveokoridori kasutamisest. Nõuanderühm võib esitada arvamuse juhatuse iga ettepaneku kohta, millel on tagajärgi ettevõtjate jaoks. Nõuanderühm võib samuti esitada arvamusi omal algatusel. Juhatus võtab kõiki neid arvamusi arvesse.

9.   Juhatus koordineerib vastavalt riiklikele ja üleeuroopalistele rakenduskavadele koostalitlusvõimelisi IT-rakendusi või tulevikus kättesaadavaks muutuda võivaid alternatiivseid lahendusi, et hallata rahvusvaheliste rongiliinide taotlusi ja rahvusvahelise rongiliikluse toimimist kaubaveokoridoris.

1.   Juhatus koostab hiljemalt kuus kuud enne kaubaveokoridori kasutusele võtmist rakenduskava ja esitab selle heakskiitmiseks nõukogule. Kava sisaldab järgmist:

2.   Juhatus vaatab rakenduskava regulaarselt läbi, võttes arvesse selle rakendamisel tehtud edusamme, raudteekaubaveoturu olukorda kaubaveokoridoris ja tulemuslikkust, mida mõõdetakse lõike 1 punktis c osutatud eesmärkide põhjal.

3.   Juhatus teostab ja ajakohastab korrapäraselt transpordituru uuringuid seoses koridori loomise tagajärjel kaubaveokoridori liikluses täheldatud ja eeldatavate muutustega, käsitledes erinevat tüüpi liiklust, st nii kauba- kui ka reisijatevedu. Vajaduse korral analüüsitakse uuringus ka kaubaveokoridori loomisest tulenevaid sotsiaal-majanduslikke kulusid ja tulusid.

4.   Rakenduskavas võetakse arvesse terminalide arengut, et rahuldada kaubaveokoridoris toimuva raudteekaubaveo vajadusi, eelkõige terminalide toimimist ühendvedude sõlmpunktina kaubaveokoridorides.

5.   Juhatus võtab vajaduse korral meetmeid rakenduskava puudutava koostöö tegemiseks piirkondlike ja/või kohalike asutustega.

1.   Juhatus koostab ja vaatab regulaarselt läbi investeerimiskava, mis sisaldab üksikasju pikas ja keskpikas perspektiivis soovituslikke investeeringute kohta kaubaveokoridori infrastruktuuri, ning esitab investeerimiskava kaubaveokoridori nõukogule heakskiitmiseks. Kava sisaldab järgmist:

2.   Käesoleva määruse kohaldamine ei piira liikmesriikide pädevust seoses raudteeinfrastruktuuri kavandamise ja rahastamisega.

1.   Kaubaveokoridori juhatus määrab või asutab ühise organi, mis annab taotlejatele võimaluse esitada taotlusi ja saada vastuseid ühest kohast ja ühe toiminguna seoses infrastruktuuri läbilaskevõimsusega kaubarongidele, mis ületavad kaubaveokoridoris vähemalt ühe piiri (edaspidi „universaalteenistus”).

2.   Universaalteenistus esitab koordineerimisvahendina samuti alusandmeid infrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise kohta, sealhulgas artiklis 18 osutatud teavet. Ta näitab, milline on taotluse esitamise ajal infrastruktuuri läbilaskevõimsus ja selle omadused vastavalt eelnevalt kindlaksmääratud näitajatele, nagu kaubaveokoridoris liiklevate rongide lubatud kiirus, pikkus, laadimisgabariidid või teljekoormus.

3.   Universaalteenistus otsustab taotluste üle, millega taotletakse artikli 14 lõikes 3 nimetatud ettevalmistatud rongiliine ja artikli 14 lõikes 5 nimetatud reserveeritud läbilaskevõimsust. Ta jaotab läbilaskemahtu kooskõlas direktiivi 2001/14/EÜ läbilaskemahu jaotamist käsitlevate eeskirjadega. Ta teavitab viivitamata pädevaid raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid neist taotlustest ja vastuvõetud otsustest.

4.   Infrastruktuuri läbilaskevõimsuse taotluse, mida ei saa rahuldada vastavalt lõikele 3, edastab universaalteenistus viivitamata pädevatele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele ja vajadusel direktiivi 2001/14/EÜ artikli 14 lõikes 2 osutatud jaotamisorganitele, kes teevad otsuse selle taotluse suhtes kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 13 ja III peatükiga ning teatavad otsusest universaalteenistusele, kes sellega edasi tegeleb.

5.   Universaalteenistus toimib läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Selleks peetakse registrit, mis on kõigile huvitatud osapooltele vabalt kättesaadav. Register sisaldab taotluste kuupäeva, taotlejate nimesid ning andmeid esitatud dokumentide ja toimunud vahejuhtumite kohta. Neid toiminguid kontrollivad reguleerivad organid vastavalt artiklile 20.

1.   Nõukogu määrab vastavalt direktiivi 2001/14/EÜ artikli 14 lõikele 1 kindlaks kaubaveokoridoris infrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise raamistiku.

2.   Juhatus hindab kaubaveokoridoris liikuvatele kaubarongidele läbilaskevõimsuse jaotamise vajadust, võttes arvesse käesoleva määruse artikli 9 lõikes 3 osutatud transpordituru uuringut, infrastruktuuri läbilaskevõimsuse taotlusi seoses varasemate ja hetkel kehtivate sõiduplaanidega ning raamlepinguid.

3.   Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud hindamise põhjal määravad kaubaveokoridori raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ühiselt kindlaks ja loovad rahvusvahelised kaubarongide ettevalmistatud liinid, järgides direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 15 osutatud menetlust, tunnistades muud liiki transpordi, sealhulgas reisijateveo vajadust läbilaskevõimsuse järele. Need tõhustavad reisiaegu ja -sagedusi, väljumis- ja saabumisaegu ning kaubaveo teenusteks sobivaid liine, et suurendada kaupade transportimist kaubaveokoridoris liikuvatele kaubarongidega. Need ettevalmistatud rongiliinid avaldatakse vähemalt kolm kuud enne direktiivi 2001/14/EÜ III lisas osutatud läbilaskevõimsuse taotluste kättesaamise lõpptähtpäeva. Mitme kaubaveokoridori raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad võivad vajadusel kooskõlastada rahvusvahelised ettevalmistatud rongiliinid, pakkudes asjaomastes kaubaveokoridorides läbilaskevõimsust.

4.   Ettevalmistatud rongiliinid jaotatakse esmalt kaubarongidele, mis ületavad vähemalt ühe piiri.

5.   Kui turuvajadused ja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud hindamine seda õigustavad, määravad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ühiselt kindlaks ja reserveerivad läbilaskevõimsuse kaubaveokoridoris liikuvate rahvusvaheliste kaubarongide jaoks, tunnistades muud liiki transpordi, sealhulgas reisijateveo vajadust läbilaskevõimsuse järele, ning teevad selle reservi kättesaadavaks oma lõplikes sõiduplaanides, et oleks võimalik reageerida kiiresti ja sobivalt ühekordsetele läbilaskevõimsuse taotlustele, nagu on osutatud direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 23. See läbilaskevõimsus on reserveeritud kuni tähtajani enne selle kasutamiseks ettenähtud aega, mille määrab juhatus. Kõnealune tähtaeg ei tohi olla pikem kui 60 päeva.

6.   Juhatus edendab kaubaveokoridori läbilaskevõimsuse jaotamisega seotud eelistuste eeskirjade kooskõlastamist.

7.   Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad lisavad oma kasutustingimustesse tasu rongiliinide eest, mis on eraldatud, kuid jäänud kasutamata. Selle tasu määr on asjakohane, hoiatav ja mõjus.

8.   Käesoleva artikli alusel veose vedamiseks eraldatud rongiliini ei või tühistada vähem kui kaks kuud enne sõiduplaanis ettenähtud aega, kui asjaomane taotleja ei ole andnud tühistamiseks oma nõusolekut, välja arvatud vääramatust jõust tingitud juhtudel, sealhulgas kiireloomulised ja ootamatud ohutusega seotud tööd. Sellisel juhul püüab asjaomane raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja pakkuda taotlejale samaväärse kvaliteedi ja usaldusväärsusega rongiliini ning taotlejal on õigus sellega nõustuda või sellest keelduda. Käesolev säte ei piira taotleja õigusi, mis tal võivad olla direktiivi 2001/14/EÜ artikli 19 lõikes 1 osutatud lepingu kohaselt. Taotleja võib alati esitada asja lahendamiseks käesoleva määruse artiklis 20 osutatud reguleerivale organile.

9.   Kaubaveokoridori juhatus ja artikli 8 lõikes 7 osutatud nõuanderühm kehtestavad menetluskorra, et tagada läbilaskevõimsuse jaotamise optimaalne kooskõlastamine raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahel, nii seoses artikli 13 lõikes 1 osutatud taotlustega kui ka asjaomastele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele laekunud taotlustega. Selles võetakse samuti arvesse juurdepääsu terminalidele.

10.   Osutades käesoleva artikli lõigetes 4 ja 9 raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele, osutatakse vajadusel ühtlasi direktiivi 2001/14/EÜ artikli 14 lõikes 2 osutatud jaotamisorganitele.

1.   Kaubaveokoridori juhatus kehtestab menetlused liikluse korraldamise kooskõlastamiseks kaubaveokoridoris. Ühendatud kaubaveokoridoride juhatused kehtestavad menetlused liikluse korraldamise kooskõlastamiseks sellistes kaubaveokoridorides.

2.   Kaubaveokoridori raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja artikli 8 lõikes 7 osutatud nõuanderühm kehtestavad menetlused, et tagada raudteeinfrastruktuuri ja terminalide toimimise optimaalne kooskõlastamine.

1.   Juhatus võtab vastu kaubaveokoridoris esinevate rongiliikluse häirete korral järgitavad ühised eesmärgid täpsuse kohta ja/või liikluskorralduse suunised.

2.   Erinevat tüüpi liikluse korraldamiseks koostab iga asjaomane raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kooskõlas käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ühiste eesmärkide ja/või suunistega selle raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastutusalasse kuuluva kaubaveokoridori osa kohta eelistuste eeskirjad. Eelistuste eeskirjad avaldatakse direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 3 osutatud võrguaruandes.

3.   Eelistuste eeskirjade kehtestamise põhimõtetes nähakse vähemalt ette, et kui vähegi võimalik, ei muudeta sõiduplaanis ettenähtud ajast kinnipidavatele kaubarongidele eraldatud rongiliini, millele on osutatud artikli 14 lõigetes 3 ja 4. Eelistuste eeskirjade kehtestamise põhimõtete eesmärk on viia miinimumini üldine võrgustiku toimimise taastamise aeg seoses igat liiki transpordi vajadustega. Selleks võivad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad kooskõlastada mööda mitmeid kaubaveokoridore kulgeva erinevat tüüpi liikluse juhtimist.

1.   Kaubaveokoridori juhatus edendab kaubaveokoridoride ulatuses direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 11 osutatud toimivusskeemide ühilduvust.

2.   Juhatus jälgib raudtee kaubaveoteenuste tulemuslikkust kaubaveokoridoris ja avaldab selle jälgimisel saadud tulemused kord aastas.

3.   Juhatus korraldab nõuetele vastava kaubaveokoridoride kasutajate uuringu ja avaldab selle andmed korra aastas.

1.   Direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 30 osutatud reguleerivad organid teevad koostööd raudteekaubaveokoridoris esineva konkurentsi üle järelevalve teostamiseks. Eelkõige tagavad nad mittediskrimineeriva juurdepääsu võimaldamise koridorile ja tegutsevad kõnealuse direktiivi artikli 30 lõikes 2 sätestatud apellatsioone menetleva organina. Nad vahetavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatelt ja muudelt asjaomastelt pooltelt saadud vajalikku teavet.

2.   Liikmesriigid püüavad luua võrreldavat reguleerituse taset, et soodustada vaba ja õiglast konkurentsi kaubanduskoridorides. Reguleerivad organid peavad olema turul tegutsejate jaoks kergesti kättesaadavad ning neil peab olema võimalik oma otsuseid sõltumatult ja tõhusalt vastu võtta.

3.   Kui taotleja esitab reguleerivale organile kaebuse seoses raudteekaubaveo rahvusvaheliste teenustega või reguleeriva organi poolt omal algatusel läbiviidud uurimise raames, konsulteerib asjaomane reguleeriv organ kõigi teiste selliste liikmesriikide reguleerivate organitega, kelle territooriumi läbib asjaomase kaubarongiga seotud rongiliin, ja palub neil enne oma otsuse vastuvõtmist esitada kogu vajalik teave.

4.   Reguleerivad organid, kellega lõike 3 kohaselt konsulteeritakse, esitavad asjaomasele reguleerivale organile kogu teabe, mida neil endil on õigus oma siseriikliku õiguse alusel taotleda. Seda teavet võib üksnes kasutada kaebuse menetlemiseks või lõikes 3 osutatud uurimise läbiviimiseks.

5.   Kaebuse saanud või omal algatusel uurimise algatanud reguleeriv organ edastab asjakohase teabe vastutavale reguleerivale organile, et see organ võtaks juhtumi osapoolte suhtes meetmeid.

6.   Kõik raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate kaasatud esindajad, kellele on osutatud direktiivi 2001/14/EÜ artikli 15 lõikes 1, tagavad kogu kaebuse menetlemiseks või käesoleva artikli lõike 3 kohase uurimise jaoks vajaliku ning selle liikmesriigi reguleeriva organi poolt, kus kaasatud esindaja asub, taotletud teabe viivituseta esitamise. Sellel reguleerival organil on õigus edastada see asjaomast rahvusvahelist rongiliini puudutav teave käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud reguleerivatele organitele.

1.   Komisjoni abistab direktiivi 91/440/EMÜ artiklis 11a nimetatud komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.