21990A0315(01)

Kaubavahetuse ning kaubandus- ja majanduskoostöö leping Euroopa Majandusühenduse, Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel

EUROOPA MAJANDUSÜHENDUS ja

EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS,

edaspidi kokkuvõtvalt "ühendus", ühelt poolt ja

NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKE VABARIIKIDE LIIT,

edaspidi "NSVL", teiselt poolt,

TÕDEDES, et ühendus ja NSVL soovivad luua teineteisega otseseid lepingulisi suhteid, mis võimaldaks edasist arengut,

VÕTTES ARVESSE, et suhete arenemine lepinguosaliste vahel täiendab ja avardab kahepoolseid suhteid ühenduse liikmesriikide ning NSVL vahel,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi lõppakti ning CSCE liikmesriikide edasiste kohtumiste lõppdokumentide jõustamise olulisust,

SOOVIDES luua soodsaid tingimusi kaubandussuhete harmooniliseks arenguks ja mitmekesistumiseks ning kaubandus-majandusliku koostöö edendamiseks mõlemale poolele huvi pakkuvates valdkondades ning tehes seda võrdõiguslikkuse, vastastikuse kasu ja abi põhimõttel,

USKUDES, et lepinguosaliste vahelise kaubavahetuse maht ja struktuur ei ole vastavuses potentsiaaliga, mida väljendavad nende praegused majandusarengu tasemed ning tulevikuperspektiivid,

VÕTTES ARVESSE lepinguosaliste vahelist kaubandust ja majandussuhteid soodustavaid märke seoses NSVLis käimasoleva majandusliku ümberkorraldusega,

MEENUTADES Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ning Euroopa Majandusühenduse vaheliste ametlike suhete sisseseadmise ühisdeklaratsiooni,

ON OTSUSTANUD sõlmida kaubavahetuse ning kaubandus- ja majanduskoostöö lepingu ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel ning on sel eesmärgil nimetanud oma täievolilisteks esindajateks:

EUROOPA MAJANDUSÜHENDUS:

Ministre d'Etat,

Prantsuse Vabariigi välisministri,

Euroopa Ühenduste Nõukogu eesistuja

Roland Dumas;

Euroopa Ühenduste Komisjoni asepresidendi

Frans Andriesseni,

EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS:

Euroopa Ühenduste Komisjoni asepresidendi

Frans Andriesseni,

NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKE VABARIIKIDE LIIT:

Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu välisministri

Eduard Ševardnadze,

KES, olles esitanud oma kehtivaks ja vormikohaseks tunnistatud täisvolitused,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I JAOTIS

Üldpõhimõtted

Artikkel 1

Lepinguosalised annavad oma õigusnormide raames oma parima, et hõlbustada ning edendada

- oma kaubanduse harmoonilist arengut ja mitmekesistumist ning

- kaubandus- ja majanduskoostöö erinevate vormide arengut.

Selleks kinnitavad nad oma tahet suhtuda heatahtlikult vastaspoole ettepanekutesse, mis on tehtud nende eesmärkide saavutamise nimel.

II JAOTIS

Koostöö kaubavahetuse ja kaubanduse vallas

Artikkel 2

1. Käesolevat lepingut kohaldatakse kõikide ühendusest või NSVList pärinevate toodetega kauplemise suhtes, välja arvatud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepinguga hõlmatud tooted.

2. Käesolev leping ei mõjuta 11. detsembril 1989 parafeeritud ning alates 1. jaanuarist 1990 esialgselt rakendunud Euroopa Majandusühenduse ja NSVLi vahelise tekstiilitoodetega kauplemise lepingu sätteid, samuti üheski kirjade vahetuses sisalduvaid sätteid, ühtki muud nimetatud lepinguga seonduvat kokkulepet ega ühtki järgnevat tekstiilitoodetega kauplemise lepingut eelnimetatud sätete kehtivusaja vältel.

Artikkel 3

1. Kõigis valdkondades kohaldavad lepinguosalised teineteisele enamsoodustusrežiimi järgmistes küsimustes:

- impordi- ja ekspordimaksud ja tollimaksud, kaasa arvatud nende tollimaksude ja muude maksude kogumise kord,

- tollivormistuse, transiidi, ladude ja ümberlaadimisega seotud sätted,

- maksud ja muud siseriiklikud lõivud, mida otse või kaude kohaldatakse importkaupade suhtes,

- makseviisid ja selliste maksete ülekanded,

- eeskirjad, mis käsitlevad kaupade müüki, ostu, vedu, turustamist ja kasutamist siseturul.

2. Lõike 1 sätteid ei kohaldata:

a) soodustustele, mis on antud selleks, et luua tolliliit või vabakaubanduspiirkond, või sellise liidu või piirkonna loomise tõttu;

b) soodustustele, mis on antud teatavatele riikidele üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe ja muude arengumaid soodustavate rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt;

c) piiriliikluse hõlbustamiseks naaberriikidele antud soodustuste suhtes.

Artikkel 4

Lepinguosalised kohustuvad võimaldama vabastust maksudest, lõivudest ja muudest kohustustest ning andma litsentse toodete suhtes, mis jäävad ajutiselt muutumatul kujul nende territooriumile reekspordiks või pärast sisest töötlust.

Artikkel 5

NSVL tagab ühendusest pärinevate toodete impordile mittediskrimineeriva kohtlemise koguseliste piirangute, litsentside andmise ja sellise impordi eest tasumiseks vajaminevate rahaeraldiste kehtestamise suhtes.

Artikkel 6

Kui käesolev leping ei sätesta teisiti, toimub kaubavahetus ja kaubanduskoostöö lepinguosaliste vahel kooskõlas oma vastavate eeskirjadega.

Artikkel 7

Ilma, et see piiraks artikli 5 sätteid, võimaldab kumbki lepinguosaline teise osapoole toodete impordile suurimat võimalikku liberaliseerimist. Liberaliseerimisprotsess võtab arvesse kaubavahetuse arengut lepinguosaliste vahel, turutingimusi, muutusi eeskirjades, mis puudutavad kaubandust ühenduses või NSVLis, ning edusamme lepingu ellurakendamisel.

Artikkel 8

Selleks kohustub ühendus:

- tegema pingutusi, et kindlustada "konkreetsete koguseliste piirangute" järkjärgulist kaotamist, nimelt nende koguseliste piirangute, mida rakendatakse NSVList pärinevale impordile määruse (EEC) nr 3420/83 kohaselt, mis puudutab kõiki tooteid, välja arvatud neid, millele rakenduvad koguselised piirangud määruse (EEC) nr 288/82 kohaselt,

- kõrvaldama ühe aasta jooksul, alates käesoleva lepingu jõustumise hetkest, koguselised piirangud nende toodete impordilt ja neisse ühenduse piirkondadesse, mis on ära toodud I lisas,

- peatama ühe aasta jooksul, alates käesoleva lepingu jõustumise hetkest, koguseliste piirangute kehtestamise nende toodete impordile ja neisse ühenduse piirkondadesse, mis on ära toodud ning mille tingimused ja asjaolud on kindlaks määratud II lisas.

Artikkel 9

Mis puudutab I ja II lisas mitte sisalduvaid konkreetseid koguselisi piiranguid, vaatavad lepinguosalised enne 30. juunit 1992 artiklis 22 nimetatud ühiskomitee raames läbi edasised muudatused, mida on võimalik teha sel hetkel olemasolevasse impordikorraldusse. Kavandatavad muudatused võivad hõlmata ükskõik millist järgmistest meetmetest:

- liberaliseerimine,

- liberaliseerimine koos impordi järelevalvega,

- asjakohaste meetmete kasutuselevõtt NSVLi poolt, nagu näiteks ekspordilitsentside või sertifikaatide väljastamine, tagamaks, et eksport ühenduse maadesse jääb kindlaksmääratud tasemetele,

- meetmed, mida võib vaja minna ühenduse olemasoleva impordikorralduse kohandamiseks.

Artikkel 10

1. Igaks kalendriaastaks avab ühendus impordikvoodi toodetele, mis pakuvad huvi NSVLile ja mis alluvad koguselistele piirangutele.

2. Lepinguosalised korraldavad igal aastal nõupidamisi ühiskomitees, mis on sätestatud artiklis 22, et määrata, kui palju on võimalik suurendada kvoote, millele on viidatud lõikes 1 ning kas järgmiseks aastaks on võimalik avada kvoote teistele toodetele.

Artikkel 11

1. Ühendus kohustub hiljemalt 31. detsembriks 1995 kaotama järelejäänud konkreetsed koguselised piirangud, välja arvatud need, mis puudutavad piiratud hulka tooteid, mida sellel hetkel võib pidada tundlikeks.

2. Ühiskomitee, mis on asutatud vastavalt artiklile 22, koostab oma 1995. aasta nõupidamisel kokkulepped, mis kehtivad pärast 31. detsembrit 1995 kindlaksmääratud perioodi vältel lõikes 1 mainitud tundlike toodete impordi kohta.

Artikkel 12

Käesoleva lepinguga hõlmatud toodete importi ühendusse ei maksustata artiklis 10 nimetatud kvootide vastaselt, kus kuulutatakse, et nad on ette nähtud reekspordiks ning reeksporditakse ühendusest kas muutumatul kujul või pärast sisest töötlust, vastavalt ühenduses kehtivale haldusjärelevalve korrale.

Artikkel 13

Lepinguosalised teavitavad üksteist kõikidest muutustest nende statistilises või tariifinomenklatuuris või kõikidest otsustest, mis on vastu võetud kooskõlas kehtiva korraga ja puudutavad käesoleva lepinguga hõlmatud toodete klassifitseerimist.

Artikkel 14

Lepinguosaliste omavahelises kaubavahetuses kasutatakse turuhindu.

Artikkel 15

1. Lepinguosalised püüavad vältida konfliktsituatsioone, mis nõuaksid kaitsemeetmeid vastastikuses kauplemises. Kui lepinguosaliste vahelises kauplemises ikkagi tekib probleeme, korraldavad lepinguosalised nõupidamise mitte hiljem kui 30 päeva pärast ühe osapoole asjakohase taotluse esitamist ning vastavalt artiklile 22 asutatud ühiskomitee raames. Selliste nõupidamiste eesmärk on otsida vastastikku rahuldavaid lahendusi nimetatud probleemidele. Kumbki lepinguosaline tagab, et enne nõupidamisi ei astuta mingeid samme, välja arvatud lõikes 4 määratletud kriitilistes olukordades.

2. Eriti kehtivad lõike 1 sätted juhul, kui mõnda toodet imporditakse ühe lepinguosalise territooriumile sedavõrd suurenevates kogustes või sellistel tingimustel, mis kahjustavad või ähvardavad kahjustada sarnaste või otseselt konkureerivate toodete kodumaiseid tootjaid. Sellisel juhul esitab lepinguosaline, kes taotleb konsultatsioone, teisele lepinguosalisele kõik andmed, mida on vaja kõnealuse juhtumi üksikasjalikuks läbivaatamiseks.

3. Kui nõupidamise tulemusena ei jõua lepinguosalised olukorra vältimiseks vajalikes meetmetes kokkuleppele, võib nõupidamist taotlenud lepinguosaline piirata asjakohaste toodete importi sellises ulatuses ja niikaua, kui on vaja kahju vältimiseks või kõrvaldamiseks. Teine lepinguosaline võib seejärel kalduda kõrvale oma kohustustest esimese osapoole ees olulises osas samaväärse kaubavahetuse tagamiseks.

4. Kriitilistes olukordades, kus viivitamine põhjustaks raskesti heastatavat kahju, võivad lepinguosalised võtta ajutiselt meetmeid enne läbirääkimisi tingimusel, et läbirääkimiste ettepanek tehakse kohe pärast selliste meetmete võtmist.

5. Käesoleva artikli kohaste meetmete väljavalimisel eelistavad lepinguosalised neid, mis segavad käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist kõige vähem.

Artikkel 16

1. Käesolev leping ei välista selliste impordi-, ekspordi- või transiidikeeldude või -piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või avaliku julgeoleku seisukohast, seoses inimeste, loomade või taimede elu ja tervise säilitamise, loodusvarade, rahvuslike kunsti-, ajaloo- või muinasväärtuste kaitsmisega, tööstus-, kaubandus- või intellektuaalse omandi kaitsmisega või kulda ja hõbedat käsitlevate eeskirjadega.

Sellised keelud ja piirangud ei tohi endast siiski kujutada meelevaldse diskrimineerimise vahendit ega lepinguosaliste vahelise kaubanduse varjatud piirangut.

2. Käesolev leping ei välista meetmete võtmist, mis on õigustatud oluliste julgeolekuhuvide kaitsmisel:

i) seoses lõhustuvate ainete või ainetega, millest neid saadakse;

ii) relvade, laskemoona ja sõjavarustuse ning muude kaupade ja ainetega kauplemise suhtes, mis otseselt või kaudselt toimub relvajõudude varustamise otstarbel;

iii) sõja ajal või muudes rahvusvaheliste suhete kriisiolukordades.

III JAOTIS

Kaubandus- ja majanduskoostöö

Artikkel 17

1. Lepinguosalised teevad kõik endast sõltuva, edendamaks, laiendamaks ning mitmekesistamaks oma kaubandust. Artikli 22 kohaselt asutatud ühiskomitee omistab erilise tähtsuse võimalustele julgustada kaubanduse vastastikust ja harmoonilist arengut.

2. Lepinguosalised kohustuvad lihtsustama kaubandus- ja majandusalast infovahetust kõigis punktides, mis võivad tuua kasu kaubandus- ja majanduskoostöö arengule.

Selleks nõustuvad lepinguosalised kindlustama igakülgse informatsiooni avaldamise kaubandus- ja rahandusküsimustes, kaasa arvatud tootmine, tarbimine ning väliskaubandusstatistika.

3. Lepinguosalised kohustuvad lihtsustama koostööd oma tolliteenistuste vahel, eriti järgmistes valdkondades:

- tööalane koolitus,

- tollidokumentide ja -protseduuride lihtsustamine ning

- halduskoostöö oma pädevuse piires, et ennetada ja avastada tollieeskirjade, sealhulgas impordikvootide rakendamist reguleerivate eeskirjade rikkumisi.

4. Lepinguosalised kohustuvad oma volituste piires lihtsustama omavahelist kaubandus- ja majanduskoostööd muu hulgas alljärgnevas:

- stimuleerida kaubandust edendavaid tegevusi oma ettevõtete huvides, kaasa arvatud reklaam, nõustamine, faktooring ning teised äriteenused,

- pakkuda teise osapoole füüsilistele ja juriidilistele isikutele tagatisi nende era- ja omandiõigustele, kaasa arvatud sel eesmärgil mittediskrimineeriv juurdepääs ühenduse ja NSVLi kohtutele ning asjaomastele haldusorganeile,

- soodustada kontakte ühenduse ja NSVLi äriühingute vahel.

5. Lepinguosalised soodustavad kaubanduse liike, mis on ühitatavad rahvusvaheliste ärisuhete tõhusa korraldusega ning julgustavad samas äripartnereid otsustama iseseisvalt oma kaubandusmudelite üle.

Seepärast nõustuvad lepinguosalised, et vahetuskaubanduse tavasid tuleb vaadelda kui ajutisi ja erandlikke.

Lisaks nõustuvad nad mitte sundima ühenduses või NSVLis loodud ettevõtteid alustama sellist kaubandustegevust. Kui firmad või ettevõtted otsustavad tegeleda vahetuskaubandusega, julgustavad lepinguosalised neid siiski hankima kogu asjassepuutuvat informatsiooni, et tehingut lihtsustada.

6. Käesoleva artikli eesmärkide edendamiseks nõustuvad lepinguosalised säilitama ja täiustama soodsaid ärieeskirju, -soodustusi ja -tavasid teineteise firmadele või ettevõtetele oma vastavatel turgudel, nagu muu hulgas on sätestatud III lisas.

Artikkel 18

Oma volituste piires lepinguosalised:

- soodustavad vahekohtumenetluse kasutuselevõtmist ühenduse ja NSVLi ettevõtete ja majandusorganisatsioonide äritehingutest ja koostööst tulenevate vaidluste lahendamiseks,

- lepivad kokku, et vaidluste suunamisel vahekohtusse võib iga vaidlusosaline valida oma vahekohtuniku, olenemata tema kodakondsusest, ja eesistujaks olev kolmas vahekohtunik või ainus vahekohtunik võib olla kolmanda riigi kodanik, välja arvatud juhul, kui vaidlusosaliste valitud vahekohtu eeskirjades on sätestatud teisiti,

- soovitavad oma ettevõtjatel valida vastastikusel kokkuleppel nende lepingute suhtes kohaldatav õigus,

- soodustavad ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL) koostatud vahekohtueeskirjade rakendamist ja 10. juunil 1958 New Yorgis sõlmitud välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile allakirjutanud riikide vahekohtute kasutamist.

Artikkel 19

Oma volituste piires lepinguosalised:

- tagavad tööstusliku, äri- või intellektuaalse omandi õiguste piisava kaitse ja rakendamise,

- tagavad, et nende rahvusvahelisi panuseid tööstusliku, äri- või intellektuaalse omandi õiguste vallas austatakse,

- soodustavad ühenduse ja NSVLi ettevõtete ja institutsioonide vahelisi asjakohaseid kokkuleppeid, mille eesmärk on tööstusliku, äri- või intellektuaalse omandi õiguste nõuetekohane kaitsmine.

IV JAOTIS

Majanduskoostöö

Artikkel 20

1. Vastavalt oma majanduspoliitika suundadele ja eesmärkidele soodustavad lepinguosalised majanduskoostööd võimalikult laial pinnal ning kõigis valdkondades, mis äratavad vastastikust huvi.

Sellise koostöö peamised eesmärgid on:

- lepinguosaliste vaheliste majandussidemete tugevdamine ja mitmekesistamine, arvestades nende majanduste täiendavuse põhimõtet,

- neile kohase majanduse ja elatustaseme arengu soodustamisse,

- uute tarneallikate ja uute turgude avamine,

- ettevõtjate vahelise koostöö soodustamine, eesmärgiga edendada investeerimist ja ühisettevõtteid, litsentsilepinguid ning muid majanduskoostöö vorme, arendamaks nende vastavaid tööstusi,

- väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kaubanduses ja koostöös osalemise soodustamine,

- keskkonnasäästlikult mõistlike põhimõtete levitamine,

- teaduse ja tehnoloogia arengu soodustamine,

2. Nende eesmärkide saavutamiseks soodustavad lepinguosalised majanduskoostööd vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, eriti alljärgnevates:

- statistika,

- standardimine,

- tööstus,

- toormed ja kaevandamine,

- põllumajandus, kaasa arvatud toiduainetööstus,

- keskkonnakaitse ja loodusvarade säästlik kasutamine,

- energeetika, kaasa arvatud tuumaenergia ning tuumaohutus (füüsiline ohutus ja kiirguskaitse),

- teadus ja tehnoloogia valdkondades, milles lepinguosalised on aktiivsed ning mida nad peavad vastastikku huvipakkuvateks, kaasa arvatud tuumauuringud,

- majandus-, rahandus-, pangandus-, kindlustus- ja muud finantsteenused,

- transport, turism ja muu teenindustegevus,

- juhtimis- ja kutseõpe.

3. Majanduskoostöö eesmärkide elluviimiseks ning vastavalt oma võimupiiridele, seadustele ja põhimõtetele soodustavad lepinguosalised meetmete võtmist, mis oleksid suunatud soodsate tingimuste loomisele koostööks majanduses ja tööstuses, eriti järgmiste vahenditega:

- kaubandus-, majandus-, äri- või muid asjakohaseid organisatsioone esindavate üksikisikute või delegatsioonide vaheliste kõneluste ja kontaktide hõlbustamine,

- kaubandust edendavate tegevuste soodustamine ja hõlbustamine, näiteks seminaride, messide ja näituste korraldamine,

- turu-uuringute ja muu marketingitegevuse läbiviimise hõlbustamine oma territooriumil,

- tehnilise ekspertiisi pakkumist sisaldavate tegevuste edendamine sobivates valdkondades,

- informatsiooni ja kontaktide vahetuse edendamine vastastikust huvi pakkuvatel teaduslikel teemadel,

- soodsa kliima loomine investeeringuteks, ühisettevõteteks ja litsentsilepinguteks, eelkõige investeerimise edendamise ja kaitse meetmete laiendamise abil ühenduse liikmesriikide ja NSVLi poolt, eriti tulude ümberjaotamiseks ning investeeritud kapitali kodumaale tagasi viimiseks, mis põhineks mittediskrimineerimise ja vastastikkuse põhimõtetel.

Artikkel 21

Ilma et see piiraks Euroopa ühenduste asutamislepingute sätete kohaldamist, ei mõjuta käesolev leping ega ükski selle alusel võetud meede mingil viisil ühenduste liikmesriikide õigust alustada NSVLiga majanduskoostöö vallas kahepoolset tegevust ja sõlmida vajaduse korral NSVLiga uusi majanduskoostöölepinguid.

V JAOTIS

Ühiskomitee

Artikkel 22

1. a) Ühiskomitee asutamisse kaasatakse ühelt poolt ühenduse ja teiselt poolt NSVLi esindajad.

b) Ühiskomitee sõnastab soovitused mõlema osapoole nõusolekul.

c) Ühiskomitee võtab vajadusel korral vastu oma töökorra ja -plaani.

d) Ühiskomitee kohtub üks kord aastas, vaheldumisi Brüsselis ja Moskvas. Erakorralisi koosolekuid võib vastastikusel kokkuleppel kokku kutsuda emma-kumma lepinguosalise taotlusel. Ühiskomitee eesistujaks on vaheldumisi mõlema lepinguosalise esindaja. Kui võimalik, lepitakse ühiskomitee kohtumiste päevakord eelnevalt kokku.

2. a) Ühiskomitee tagab käesoleva kokkuleppe nõuetekohase toimimise ning koostab ja soovitab meetmeid selle eesmärkide saavutamiseks, arvestades lepinguosaliste majandus- ja sotsiaalpoliitikat.

b) Ühiskomitee üritab leida võimalusi kaubavahetuse ning kaubandus- ja majanduskoostöö arendamiseks lepinguosaliste vahel. Eriti teeb ta järgmist:

- uurib lepinguosaliste vahelise kaubanduse erinevaid aspekte, eriti selle üldist mudelit, kasvutempot, struktuuri ja mitmekesisust, kaubandustasakaalu ning kaubanduse ja selle edendamise erinevaid vorme,

- annab soovitusi mis tahes kaubandus- või majanduskoostööd puudutava ja vastastikust huvi pakkuva küsimuse puhul,

- otsib sobivaid vahendeid, vältimaks võimalikke raskusi kaubanduse ja koostöö vallas, ning soodustab kaubandus- ja majanduskoostöö erinevaid vorme vastastikust huvi pakkuvates valdkondades,

- kaalub meetmeid, mis võiksid tõenäoliselt arendada ja mitmekesistada kaubandus- ja majanduskoostööd, seda eriti impordivõimaluste suurendamisel ühendusse ja NSVLi,

- vahetab informatsiooni makromajanduslike plaanide osas ning võimaluse korral ka väliskaubandusplaanide ja lepinguosaliste riikide majanduste prognooside osas, millel on mõju kaubandusele ja koostööle ning laiemalt ka täiendavuse põhimõtte arendamise väljavaadetele lepinguosaliste majanduste vahel ning lisaks pakutud majandusarengu programmidele,

- vahetab informatsiooni lepinguosaliste seaduste, määruste ja formaalsuste parandamise ja arendamise kohta käesoleva lepinguga kaetud valdkondades,

- otsib võimalusi informatsiooni ja kontaktide vahetuse korraldamiseks ja soodustamiseks aladel, mis puudutavad majanduskoostööd lepinguosaliste vahel vastastikuse kasulikkuse alusel ning töötab selliseks koostööks soodsate tingimuste loomise suunas,

- uurib soodsaid võimalusi, et parandada ühenduses ja NSVLis loodud ettevõtete vaheliste otsekontaktide arenemiseks vajalikke tingimusi,

- sõnastab ja esitab lepinguosaliste ametlikele institutsioonidele soovitusi üleskerkivate küsimuste lahendamiseks, võimaluse korral kokkulepete või lepingute sõlmimise kaudu,

- hindab olukorda, mis puudutab rahvusvahelistest enampakkumistest tulenevaid lepinguotsuseid kaupade või teenuste pakkumise kohta.

VI JAOTIS

Üld- ja lõppsätted

Artikkel 23

Majanduskoostööd puudutavate tingimuste puhul, mis on sätestatud artiklis 21, asendavad käesoleva lepingu sätted kõikide NSVLi ja ühenduse liikmesriikide vahel sõlmitud lepingute sätted kuni selle määrani, kus hilisemad sätted ei ole varasematega kooskõlas või on identsed.

Artikkel 24

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kehtivad Euroopa Majandusühenduse ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingud nendes lepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu territooriumi suhtes.

Artikkel 25

1. Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepinguosalised on teatanud üksteisele lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest. Käesolev leping on sõlmitud esialgu kümneks aastaks. Leping uueneb automaatselt ühe aasta kaupa, kui kumbki lepinguosaline ei teata teisele kirjalikult lepingu denonsseerimisest kuus kuud enne selle kehtivuse lõppemist.

Lepinguosalised võivad laiendada ja/või parandada käesolevat lepingut või täiustada vastastikusel nõusolekul selle konkreetseid sätteid, võttes arvesse uusi sündmusi.

Käesoleva lepinguga liidetud lisad, ühisdeklaratsioon ja kirjade vahetus moodustavad selle lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 26

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, saksa, taani ja vene keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

En fe de lo cual, los plenipotenciarios abajo firmantes han suscrito el presente Acuerdo.Til bekræftelse heraf har undertegnede befuldmægtigede underskrevet denne aftale.Zu Urkund dessen haben die unterzeichneten Bevollmächtigten ihre Unterschriften unter dieses Abkommen gesetzt.Εις πίστωση των ανωτέρω, οι υπογράφοντες πληρεξούσιοι έθεσαν τις υπογραφές τους κάτω από την παρούσα συμφωνία.In witness whereof the undersigned Plenipotentiaries have affixed their signatures below this Agreement.En foi de quoi, les plénipotentiaires soussignés ont apposé leurs signatures au bas du présent accord.In fede di che, i plenipotenziari sottoscritti hanno apposto le loro firme in calce al presente accordo.Ten blijke waarvan de ondergetekende gevolmachtigden hun handtekening onder dit Akkoord hebben gesteld.Em fé do que, os plenipotenciários abaixo assinados apuseram as suas assinaturas no final do presente Acordo.Б УДОСТОВЕРЕНИЕ ЧЕГО нижеподписавшиеся Полномочные представители подписали настоящее Соглашение.

Hecho en Bruselas, el dieciocho de diciembre de mil novecientos ochenta y nueve.Udfærdiget i Bruxelles, den attende december nitten hundrede og niogfirs.Geschehen zu Brüssel am achtzehnten Dezember neunzehnhundertneunundachtzig.Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκα οκτώ Δεκεμβρίου χίλια εννιακόσια ογδόντα εννέα.Done at Brussels on the eighteenth day of December in the year one thousand nine hundred and eighty-nine.Fait à Bruxelles, le dix-huit décembre mil neuf cent quatre-vingt-neuf.Fatto a Bruxelles, addì diciotto dicembre millenovecentottantanove.Gedaan te Brussel, de achttiende december negentienhonderd negenentachtig.Feito em Bruxelas, em dezoito de Dezembro de mil novecentos e oitenta e nove.Совершено в Брюсселе восемнадцатого декабря тысяча девятьсот восемьдесят девятого года.

Por la Comunidad Económica EuropeaFor Det Europæiske Økonomiske FællesskabFür die Europäische WirtschaftsgemeinschaftΓια την Ευρωπαϊκή Οικονομική ΚοινότηταFor the European Economic CommunityPour la Communauté économique européennePer la Comunità economica europeaVoor de Europese Economische GemeenschapPela Comunidade Económica EuropeiaЗа Европейское зкономическое сообщество

+++++ TIFF +++++

Por la Comunidad Europea de la Energia AtómicaFor Det Europæiske AtomenergifællesskabFür die Europäische AtomgemeinschaftΓια την Ευρωπαϊκή Κοινότητα Ατομικής ΕνέργειαςFor the European Atomic Energy CommunityPour la Communauté européenne de l'énergie atomiquePer la Comunità europea dell'energia atomicaVoor de Europese Gemeenschap voor AtoomenergiePela Comunidade Europeia da Energia AtómicaЗа Европейское сообщество по атомной энергии

+++++ TIFF +++++

Por la Unión de Repúblicas Socialistas SoviéticasFor Unionen af Socialistiske SovjetrepublikkerFür die Union der Sozialistischen SowjetrepublikenΓια την Ένωση Σοβιετικών Σοσιαλιστνκών ΔημοκρατιώνFor the Union of Soviet Socialist RepublicsPour l'Union des républiques socialistes soviétiquesPer l'Unione delle Repubbliche socialiste sovieticheVoor de Unie van Socialistische SowjetrepubliekenPela União das Repúblicas Socialistas SoviéticasЗа Союз Советских Социалистических Республик

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

I LISA

Artikli 8 lõikes 2 nimetatud ühenduse piirkondade ja toodete nimekiri

I lisa märkused osalise liberaliseerimise selgitamiseks teatavate toodete puhul:

BENELUXSAKSAMAA LIITVABARIIKTAANIKREEKAHISPAANIAPRANTSUSMAAIIRIMAAITAALIAÜHENDKUNINGRIIK | |

--------------------------------------------------

II LISA

Artikli 8 lõikes3 nimetatud ühenduse piirkondade ja toodete nimekiri

Selleks et võimaldada asjakohaste toodete katselist ja ajutist koguseliste piiranguteta importimist, on kehtestatud allpool nimetatud koguseliste piirangute peatamise kavad. Järelikult erijuhtudel NSVLi ekspordi tulemusena asjakohastesse ühenduse piirkondadesse peab ühendus turusuundumuste tõttu selle tegevuse katkestama; sel juhul teatatakse sellest viivitamata NSVLile.

II lisa märkused osaliste piirangute peatamise selgitamiseks teatavate toodete puhul:

A.BENELUX (automatiseeritud litsentsisüsteem – TLA)07019059ex70049095ex700490997010901070109021701090317010904570109047701090557010905770109071701090817010908770109099Tekstiilikategooriad125Aex 126127A148A149A149B149CB.PRANTSUSMAA: (koguseliste piiranguteta süsteem – SLQ)760110007601201076012090C.ITAALIA: (automatiseeritud litsentsisüsteem – TLA)44111100441119004411210044112900441131004411390044119100441199004804111148041115480411194804191148041915480419194804193148041935480421104804395148043959480441104804421048044910480451104804521048045910491000007003119070031990700330007004105070041090700490707004909170049093700490957004909970051010700510317005103370051035700510917005109370051095700521107005212070052130700521407005215070052190700529107005293170052933700529357005299170052993700529957016901084431200844319118443191984431990844350198443509084439000 | |

--------------------------------------------------

III LISA

NSVLi deklaratsioon artikli 17 lõige 6 rakendamise kohta

Võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi lõppakti sätteid ning CSCE liikmesriikide järgnevate kohtumiste lõppdokumente ning seades eesmärgiks kaubandus- ja majanduskoostöö hõlbustamise ja kaubavahetuse elavdamise, võtab NSVL oma majandusreformide käigus ning oma võimaluste piires kasutusele järgmised meetmed:

a) hõlbustada ühenduse ettevõtjate NSVLi sisenemist, seal viibimist ja liikumist;

b) võimaldada ühenduse ettevõtjatele otsest juurdepääsu ärikontaktidele ja lõppkasutajatele NSVLis;

c) hõlbustada mittediskrimineerivatel alustel ja mittediskrimineerivate hindade juures ühenduse ettevõtete esinduskontorite loomist ja tegutsemist NSVLis, kaasa arvatud äri- ja elamispindade rentimine, varustuse ja transpordivahendite omandamine ning juurdepääs kaugsidele, munitsipaalettevõtetele ja sotsiaalteenustele;

d) hõlbustada nimetatud firmadel kohaliku tööjõu vaba, mittediskrimineerivatel alustel palkamist;

e) mitte soodustada NSVLis asutatud ettevõtete vahetuskaubandust;

f) litsentsimise tsentraliseerimine NSVLis ühe kompetentse riikliku organi alla, et tagada artikli 5 sätete kohane rakendamine.

Ühenduse ning NSVLi ühisdeklaratsioon, mis puudutab artiklit 23

On kokku lepitud, et ühenduse liikmesriikide ja NSVLi vahel sõlmitud lepingud, millele viitab artikkel 23, võivad muu hulgas sisaldada kaubandus- ja navigatsioonikokkuleppeid.

--------------------------------------------------