a) üldised söödahügieenialased õigusnormid;

b) sööda jälgitavuse tagamise tingimused ja kord;

c) üksuste registreerimise ja tunnustamise tingimused ja kord.

a) söödakäitlejate tegevus kõikides etappides sööda esmatootmisest kuni turuleviimiseni;

b) toidu tootmiseks peetavate loomade söötmine;

c) sööda import kolmandatest riikidest ja eksport kolmandatesse riikidesse.

a) kodune sööda tootmine oma vajadusteks:

i) koduseks isikliku tarbimise eesmärgil toidu tootmiseks peetavate loomade tarbeks ning

ii) loomade tarbeks, keda ei peeta toidu tootmiseks;

b) koduseks isiklikuks tarbimiseks või toiduhügieenialase Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 ( 1 ) artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud tegevusteks toidu tootmiseks peetavate loomade söötmine;

c) loomade söötmine, keda ei peeta toidu tootmise eesmärgil;

d) sööda esmatoodangu väikeste koguste otsetarnimine kohalikul tasandil tootja poolt kohalikele põllumajandusettevõtetele nende põllumajandusettevõtete tarbeks;

e) lemmikloomatoidu jaemüük.

a)  söödahügieen – sööda ohtlikkuse kontrollimiseks ning loomade jaoks söömiskõlblikkuse tagamiseks vajalikud meetmed ja tingimused, võttes arvesse sööda kavandatud otstarvet;

b)  söödakäitleja – füüsiline või juriidiline isik, kes on kohustatud tagama, et tema juhitavas söödakäitlemisettevõttes täidetakse käesoleva määruse nõudeid;

c)  söödalisandid – loomasöötades kasutatavaid ained ja mikroorganismid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 181/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta; ( 2 )

d)  üksus – söödakäitlemisettevõtte mis tahes üksus;

e)  pädev asutus – liikmesriigi või kolmanda riigi asutus, mis on määratud teostama ametlikke kontrolle;

f)  sööda esmatootmine – põllumajandussaaduste tootmine, sealhulgas eelkõige taimekasvatus, saagikoristus, lüpsmine, loomade (tapaeelne) pidamine või kalapüük, millest saadavad saadused ei läbi pärast koristust, varumist või püüki ühtki töötlust peale lihtsa füüsilise töötluse.

a) esmatoodete transport, ladustamine ja käitlemine tootmiskohas;

b) esmatoodete transport tootmiskohast üksusesse;

c) sööda segamine eranditult oma majapidamiste tarbeks, kasutamata lisandeid või nende eelsegusid, välja arvatud silokonservandid,

a) peavad kinni mikrobioloogilistest erikriteeriumidest;

b) võtavad meetmeid või kehtestavad menetlused, et saavutada konkreetseid eesmärke.

a) teha kindlaks ohud, mida tuleb vältida, kõrvaldada või vähendada vastuvõetavale tasemele;

b) teha kindlaks kriitilised kontrollpunktid etapis või etappides, kus kontroll on ohu vältimiseks, kõrvaldamiseks või vastuvõetava tasemeni vähendamiseks hädavajalik;

c) kehtestada kriitilistes kontrollpunktides kriitilised piirid, mis tähistavad kindlakstehtud ohtude vältimise, kõrvaldamise ja vähendamise puhul vastuvõetava ja keelatu piiri;

d) kehtestada ja rakendada kriitilistes kontrollpunktides tulemuslik seiremenetlus;

e) näha ette korrigeerivad meetmed juhuks, kui seire näitab, et kriitiline kontrollpunkt ei ole enam kontrolli all;

f) näha ette menetlus, mis võimaldaks kontrollida punktides a–e osutatud meetmete tulemuslikkust. Kontrollimismenetlust teostatakse regulaarselt;

g) koostada söödakäitlemisettevõtte laadi ja suurusega vastavuses olevaid dokumente ja arhiive, mis näitaksid punktides a–f osutatud meetmete rakendamise tulemuslikkust.

a) esitavad pädevale asutusele pädeva asutuse poolt nõutavas vormis tõenduse selle kohta, et nad järgivad artiklit 6;

b) tagavad, et kõik kooskõlas artikliga 6 väljatöötatud menetlusi kirjeldavad dokumendid on alati ajakohased.

a) teatavad asjaomasele pädevale asutusele selle nõutavas vormis igast oma üksusest, mis tegutseb sööda tootmise, töötlemise, ladustamise, transpordi või turustamise mis tahes etapis, et see registreerida;

b) annavad pädevale asutusele ajakohast teavet oma iga punktis a osutatud üksuse kohta, sealhulgas teatades pädevale asutusele igast olulisest muutusest olemasoleva üksuse tegevuses või selle sulgemisest.

1) need üksused tegelevad ühega järgmistest:

a) määrusega (EÜ) nr 1831/2003 hõlmatud söödalisandite või direktiiviga 82/471/EMÜ hõlmatud ning käesoleva määruse IV lisa 1. peatükis osutatud toodete tootmine ja/või turustamine;

b) käesoleva määruse IV lisa 2. peatükis osutatud söödalisanditega valmistatud eelsegude tootmine ja/või turustamine;

c) segasööda tootmine turustamiseks või üksnes oma majapidamiste tarbeks, kasutades käesoleva määruse IV lisa 3. peatükis osutatud söödalisandeid või neid sisaldavaid eelsegusid;

2) tunnustamine on nõutav vastavalt selle liikmesriigi siseriiklikule õigusele, kus üksus asub,

3) tunnustamine on nõutav vastavalt delegeeritud määrusele, mille võtab kooskõlas artikliga 30a vastu komisjon, et täiendada käesolevat määrust.

a) artiklis 9 ettenähtud registreeringuta ega

b) tunnustuseta, kui see on artikli 10 järgi nõutav.

a) üksus lõpetab ühe või mitu oma tegevust;

b) on tõestatud, et üksus ei ole ühe aasta jooksul täitnud oma tegevuse suhtes kehtivaid tingimusi;

c) ta tuvastab üksuse tegevuses korduvalt tõsiseid puudujääke või on olnud sunnitud tootmist üksuses korduvalt peatama ning söödakäitleja ei ole endiselt suuteline andma küllaldasi tagatisi edasise tootmise kohta.

a) konsulteerides nende poolte esindajatega, kelle huvisid see võib olulisel määral mõjutada, näiteks pädevate asutuste ja kasutajarühmadega;

b) võttes arvesse Codex Alimentarius’e vastavaid tegevusjuhiseid ning

c) võttes arvesse I lisas sätestatud nõudeid, kui suunised heade tavade kohta käsitlevad sööda esmatootmist.

a) need on välja töötatud kooskõlas lõikega 1;

b) nende sisu on asjaomaste sektorite jaoks teostatav

c) need sobivad asjaomastes sektorites ja/või asjaomase sööda puhul artiklite 4, 5 ja 6 sätete täitmise suunisteks.

a) konsulteerides Euroopa söödasektori asjaomaste esindajate ja teiste huvipooltega, näiteks tarbijarühmadega;

b) koostöös pooltega, kelle huvisid suunised võivad olulisel määral mõjutada, sealhulgas pädevate asutustega.

a)  Codex Alimentarius’e asjakohaseid tegevusjuhiseid ning

b) I lisas sätestatud nõudeid, kui suunised käsitlevad sööda esmatootmist.

a) need on välja töötatud kooskõlas lõigetega 2 ja 3;

b) nende sisu on kogu ühenduses asjaomaste sektorite jaoks teostatav;

c) need sobivad asjaomastes sektorites ja/või asjaomase sööda puhul artiklite 4, 5 ja 6 sätete täitmise suunisteks.

a) kolmandast riigist lähteriik on kantud vastavalt määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklile 48 koostatud nimekirja kolmandate riikide kohta, kust on lubatud sööta importida;

b) lähteüksus on kantud kolmanda riigi poolt vastavalt ametlikke sööda- ja toidukontrolle käsitleva määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklile 48 koostatud ja ajakohasena hoitavasse nimekirja üksuste kohta, kust on lubatud sööta importida;

c) sööt on toodetud lähteüksuses või muus punktis b osutatud nimekirjas olevas üksuses või ühenduses,

d) sööt vastab:

i) käesoleva määruse alusel kehtestatud nõuetele ning kõikidele muudele ühenduse õigusaktidele, millega kehtestatakse eeskirju sööda kohta,

ii) tingimustele, mida ühendus peab nendega vähemalt samaväärseteks,

iii) ühenduse ja ekspordiriigi vahelise erilepingu olemasolu korral selles sisalduvatele nõuetele.

a) häid tavasid käsitlevate juhiste väljatöötamist;

b) artikli 6 kohaste HACCP-põhiste süsteemide rakendamisel saadud kogemusi;

c) tehnoloogia arengut;

d) teadusalaseid nõuandeid, eriti uusi riskihindamisi;

e) söödaohutuse eesmärkide seadmist

f) eritoimingutega seotud nõuete väljatöötamist.

a) nõukogu 22. detsembri 1995. aasta direktiiv 95/69/EÜ;

b) komisjoni 9. juuli 1998. aasta direktiiv 98/51/EÜ.

1. Sööda esmatootmise eest vastutavad söödakäitlejad tagavad, et toiminguid juhitakse ja tehakse nii, et sellega välditakse, kõrvaldatakse või minimeeritakse ohte, mis võivad kahjustada söödaohutust.

2. Söödakäitlejad tagavad nii palju kui võimalik, et nende vastutusel toodetud, valmistatud, puhastatud, pakendatud, ladustatud ja transporditud esmatooted on kaitstud saastumise ja riknemise eest.

3. Söödakäitlejad täidavad punktides 1 ja 2 sätestatud kohustusi asjaomaste ohtude ohjeldamist käsitlevaid ühenduse ja siseriiklikke õigusnorme, sealhulgas järgides:

i) näiteks õhust, pinnasest, veest, väetistest, taimekaitsevahenditest, biotsiididest, veterinaarravimitest ning jäätmete käitlemisest ja kõrvaldamisest lähtuva ohtliku saastumise ohjeldamise meetmeid

ii) taimetervise, loomade tervise ja keskkonnaga seotud meetmed, mis mõjutavad söödaohutust, kaasa arvatud zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire ja ohjeldamise kavasid.

4. Söödakäitlejad võtavad vajaduse korral asjakohaseid meetmeid, et eelkõige:

a) hoida puhtana ning pärast puhastamist vajaduse korral desinfitseerida sööda tootmiseks, valmistamiseks, liigitamiseks, pakendamiseks, ladustamiseks ja transpordiks kasutatud ehitised, vahendid, mahutid, kastid ja sõidukid;

b) tagada vajaduse korral söödale hügieenilised tootmis-, veo- ja ladustamistingimused ning sööda puhtus;

c) kasutada vajaduse korral alati puhast vett, et hoida ära ohtlikku saastumist;

d) hoida võimalikult suurel määral ära loomade ja kahjurite põhjustatud ohtlik saastumine;

e) ladustada ja käidelda jäätmeid ja ohtlikke aineid eraldi ja ohutult, et hoida ära ohtlikku saastumist;

f) tagada, et pakkematerjalid ei ole sööda ohtliku saastumise allikaks;

g) võtta arvesse mis tahes asjakohase analüüsi tulemusi, mis on tehtud esmatoodete proovidega või muude söödaohutuse suhtes asjakohaste proovidega.

1. Söödakäitlejad peavad arvet ohtude ohjeldamiseks rakendatud meetmete üle ja hoiavad vastavad dokumendid alles viisil ja aja jooksul, mis on kooskõlas söödakäitlemisettevõtte laadi ja suurusega. Söödakäitlejad peavad nendes dokumentides oleva teabe tegema pädevale asutusele kättesaadavaks.

2. Söödakäitlejad peavad arvet pidama eelkõige järgmise üle:

a) taimekaitsevahendite ja biotsiidide kasutamine;

b) geneetiliselt muundatud seemnete kasutamine;

c) esmatoodete ohutust mõjutada võivate kahjurite või haiguste esinemine;

d) esmatoodete proovidega või muude, diagnostikaks võetud proovidega tehtud analüüside söödaohutusega seostatavad tulemused;

e) iga sissetulnud sööda allikas ja kogus ning iga väljaläinud sööda sihtkoht ja kogus.

3. Teised isikud, näiteks veterinaararstid, agronoomid ja põllumajandustehnikud võivad abistada söödakäitlejaid arvepidamisel oma tegevuse ulatuses põllumajandusettevõttes.

1. Käesoleva määruse III peatükis osutatud siseriiklikud ja ühenduse suunised sisaldavad suuniseid heade tavade kohta seoses ohtude ohjeldamisega sööda esmatootmisel.

2. Heade tavade suunised sisaldavad asjakohast teavet sööda esmatootmisel tekkivate ohtude ning nende ohjeldamise meetmete kohta, kaasa arvatud ühenduse ja siseriiklikes õigusaktides või siseriiklikes ja ühenduse kavades sätestatud meetmete kohta, nagu näiteks:

a) sellise saaste nagu mükotoksiinide, raskmetallide ja radioaktiivsete ainete ohjeldamine;

b) vee, orgaaniliste jäätmete ja väetiste kasutamine;

c) taimekaitsevahendite ja biotsiidide nõuetekohane ja asjakohane kasutamine ning jälgitavus;

d) veterinaarravimite ja söödalisandite nõuetekohane ja asjakohane kasutamine ning jälgitavus;

e) söödatoorainete valmistamine, ladustamine ja jälgitavus;

f) surnud loomade, jäätmete ja allapanu nõuetekohane kõrvaldamine;

g) kaitsemeetmed nakkushaiguste vastu, mis võivad söödaga kanduda loomadele, ning mis tahes kohustus sellest pädevat asutust teavitada;

h) menetlused, toimingud ja viisid, mis tagavad, et sööta toodetakse, valmistatakse, pakendatakse, ladustatakse ja transporditakse nõuetekohastel hügieenitingimustel, sealhulgas tõhus puhastamine ja kahjuritõrje;

i) arvepidamisega seotud andmed.

1. Sööda töötlemiseks ja ladustamiseks kasutatavaid ehitisi, vahendeid, mahuteid, kaste, sõidukeid ja nende vahetut ümbrust hoitakse puhtana ning viiakse ellu tõhusad kahjuritõrjekavad.

2. Ehitiste ja vahendite plaan, projekt, ehitus ja suurus on selline, et see:

a) võimaldab nende küllaldast puhastamist ja/või desinfitseerimist;

b) vähendab miinimumini eksimise ning saastumise ärahoidmiseks ristsaastumise ohu ja mis tahes üldised ohud toodete ohutusele ja kvaliteedile. Söödaga kokkupuutuvad masinad tuleb pärast märgpuhastamist kuivatada.

3. Segamis- ja/või tootmistoimingute sooritamiseks kasutatavad ehitised ja vahendid peavad kooskõlas tootja poolt toodete tootmiseks eelnevalt kirjalikult kehtestatud korras läbima asjakohased ning regulaarsed kontrollid:

a) kõik sööda tootmisel kasutatavad kaalud ja mõõteseadmed peavad sobima mõõdetavate kaalude ja mahtude mõõtmiseks ning nende mõõtetäpsust tuleb korrapäraselt kontrollida;

b) kõik sööda tootmisel kasutatavad segurid peavad sobima sööda segamiseks kaaluga ja mahus, mida segatakse, ning ühtlaste segude ja lahuste valmistamiseks. Käitlejad peavad segurite ühtlase segamise võimet tõestama.

4. Ehitistes peab olema loomulik ja/või kunstlik valgustus.

5. Veeviimarid peavad sobima ettenähtud otstarbeks; need peavad olema projekteeritud ja konstrueeritud sööda saastumise ohu vältimiseks.

6. Sööda tootmisel kasutatav vesi peab olema loomade jaoks kohase kvaliteediga; veejuhtmed peavad olema stabiilsed.

7. Reo-, heit- ja vihmavesi tuleb kõrvaldada viisil, mis tagab, et see ei mõjuta ei vahendeid ega sööda ohutust ja kvaliteeti. Kahjurite sissetungimise ärahoidmiseks tuleb riknemist ja tolmu kontrolli all hoida.

8. Aknad ja muud avad peavad vajaduse korral olema kahjurikindlad. Uksed peavad sulguma tihedalt ning olema suletud olekus kahjurikindlad.

9. Laed ja laealused seadmed peavad vajaduse korral olema projekteeritud, konstrueeritud ja viimistletud sellistena, et neile ei kogune mustust ega teki kondensatsiooni, neil ei saa kasvada soovimatud hallitusseened ning neil ei levi osakesed, mis võivad mõjutada sööda ohutust ja kvaliteeti.

10. Ettevõtted, mis tegelevad söödas kasutatavate toodete turule viimiseks ühe või mitmega järgmistest toimingutest, peavad saama artikli 10 lõike 3 kohase tunnustuse:

a) töötlemata taimeõli töötlemine, v.a need, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 852/2004 reguleerimisalasse;

b) rasvhapete õlikeemiline tootmine;

c) biodiisli tootmine;

d) rasvade segamine.

1. Tuleb määrata tootmise eest vastutav isik, kellel on vajalik kvalifikatsioon.

2. Söödakäitlejad peavad tagama, et erinevad tootmisetapid teostatakse eelnevalt kirjalikult kehtestatud korra ning juhiste alusel, mille eesmärgiks on tootmisprotsessi kriitiliste etappide määratlemine, kontrollimine ja läbiviimine.

3. Ristsaastumise ja vigade vältimiseks või minimeerimiseks tuleb võtta tehnilised ja organisatsioonilised meetmed. Tootmise käigus kontrollide teostamiseks peavad olema piisavad ja asjakohased vahendid.

4. Keelatud sööda, soovimatute ainete ja inimeste või loomade tervist ohustavate muude saasteainete olemasolu tuleb jälgida ning nende ohu minimeerimiseks tuleb paika panna asjakohased kontrollistrateegiad.

5. Söödaks kõlbmatud jäätmed ja ained tuleb eraldada ja tähistada. Kõik sellised ained, mis sisaldavad veterinaarravimeid, saasteaineid või muid ohte ohtlikul tasemel, tuleb kõrvaldada asjakohaselt ning neid ei tohi kasutada söödana.

6. Söödakäitlejad võtavad toodete tõhusa jälgimise tagamiseks küllaldasi meetmeid.

7. Rasvu segavad ettevõtted, mis viivad turule söödaks mõeldud tooteid, hoiavad kõiki söödaks mõeldud tooteid füüsiliselt eraldi muuks otstarbeks kasutatavatest toodetest, v.a juhul, kui viimati nimetatud on kooskõlas:

— käesoleva määruse või määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 4 lõike 2 nõuetega ning

— Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/32/EÜ ( 5 ) I lisaga.

8. Toodete märgistusel peab olema selgelt märgitud, kas toode on ette nähtud kasutamiseks söödana või muul otstarbel. Kui teatav tootepartii ei ole sööda või toiduna kasutamiseks deklareeritud, ei tohi käitleja töötlemisahela hilisemas etapis sellekohast teavet muuta.

9. Söödamaterjalide märgistamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 767/2009 ( 6 ) artikli 16 kohaselt tuleks võimaluse korral kasutada komisjoni määruses (EL) nr 68/2013 sätestatud nimetusi.

1. Vajaduse korral tuleb määrata kvaliteedikontrolli eest vastutav isik, kellel on vajalik kvalifikatsioon.

2. Söödakäitlemisettevõtetel peab osana oma kvaliteedikontrolli süsteemist olema võimalik kasutada laborit, millel on piisavalt töötajaid ja vahendeid.

3. Tuleb koostada ja rakendada kirjalik kvaliteedikontrollikava, mis hõlmab eelkõige tootmisprotsessi kriitiliste etappide kontrollimist, proovivõtu meetodeid ja proovivõtu sagedust, analüüsimeetodeid ja analüüside sagedust, töödeldud ainest lõpptoodeteni vastavust määratlustele ja mittevastavusega kaasnevaid karistusi.

4. Jälgitavuse tagamiseks peab tootja arvet lõpptoodetes kasutatud tooraine kohta. Asjaomased dokumendid peavad pädevale asutusele olema kättesaadavad aja jooksul, mis vastab kasutusajale, millega tooteid turustatakse. Peale selle tuleb koostisainete ja iga turustatava tootepartii ning (jätkuva tootmise korral) tootmise iga määratletud osa proove võtta piisavas koguses tootja poolt varem sätestatud korras ja säilitada need jälgitavuse tagamiseks (kui toodetakse ainult tootja enda vajadusteks, tuleb proove võtta regulaarselt). Proovid tuleb tuvastamise hõlbustamiseks pitseerida ja märgistada ning ladustada nii, et proovi koostis ega muud omadused ei muutuks tavapärasest erinevaks. Proovid peavad olema pädeva asutuse käsutuses sööda kasutamiseks ettenähtud ajavahemiku jooksul. Muudele kui toidu tootmiseks peetavatele loomadele mõeldud sööda korral peab tootja säilitama üksnes lõpptoote proove.

1. Söödakäitlejad, kes viivad turule söödas kasutamiseks mõeldud rasvu, õlisid ja neist saadud tooteid (sh segasööta), analüüsivad akrediteeritud laborites nende toodete dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa sisaldust vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 152/2009 ( 7 ).

2. Söödakäitleja HACCP-süsteemi täiendamiseks tehakse punktis 1 osutatud analüüse vähemalt järgmise sagedusega (kui ei ole eraldi märgitud, peaks analüüsitav tootepartii kaaluma kuni 1 000 tonni):

a) söödakäitlejad, kes töötlevad töötlemata taimset rasva ja õli:

i) taimsest rasvast või õlist saadud toodete partiist tuleb analüüsida 100 %, välja arvatud juhul, kui tegemist on:

— glütserooli,

— letsitiini,

— vaigu,

— punktis ii osutatud toodetega;

ii) keemilisel rafineerimisel saadavad happelised õlid, seebirasvad, kasutatud filterained, kasutatud aktiivmuld ja kookospähkli toorõli saabuvad partiid analüüsitakse ja dokumenteeritakse HACCP-süsteemi osana;

b) söödakäitlejad, kes toodavad loomseid rasvu, sh loomse rasva põhiseid saadusi:

i) üks representatiivne analüüs aastas 5 000 tonni kohta ja vähemalt üks representatiivne analüüs aastas loomse rasva või sellest saadud toodete puhul, mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 ( 8 ) artikli 10 kohaselt kuuluvad 3. kategooria materjali alla või mis on pärit ettevõttest, mis on heaks kiidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 ( 9 ) artikli 4 kohaselt;

c) söödakäitlejad, kes toodavad kalaõli:

i) 100 % kalaõli partiidest, kui kalaõli on toodetud:

— toodetest, mis on saadud kalaõlist, v.a rafineeritud kalaõlist,

— kalapüügipiirkondadest, mida ei ole jälgitud, kaladest, mille päritolu ei ole teada või mis on pärit Läänemerest,

— kalade kõrvalsaadustest, mis on pärit ettevõtetest, mis töötlevad inimtoiduks ettenähtud kala, kuid millel puudub ELi tunnustus,

— põhjaputassuust või põhjamenhedenist;

ii) kalaõlist (v.a rafineeritud kalaõlist) saadud toodete väljaviidavatest partiidest tuleb analüüsida 100 %;

iii) üks representatiivne analüüs 2 000 tonni alapunktis i nimetamata kalaõli kohta;

iv) kalaõli, mis on saastest puhastatud määruse (EÜ) nr 767/2009 VIII lisas ja komsjoni määruses (EL) 2015/786 ( 10 ) osutatud ametlikult tunnustatud töötluse teel, analüüsitakse ja dokumenteeritakse HACCP-süsteemi osana;

d) õlikeemiatööstus, kes laseb sööta turule:

i) punktidega b või h hõlmamata loomsete rasvade, punktidega c või h hõlmamata kalaõli, määruse (EÜ) nr 852/2004 kohastelt toidukäitlejatelt saadud kasutatud õli ja rasva ning segarasvade saabuvatest partiidest tuleb analüüsida 100 %;

ii) rasvast või õlist saadud ja söödana turule lastavatest tootepartiidest tuleb analüüsida 100 %, välja arvatud juhul, kui tegemist on:

— glütserooli,

— lõhustamise tulemusena saadud puhaste destilleeritud rasvhapete,

— punktis iii osutatud toodetega;

iii) lõhustamise tulemusena saadud toorrasvhapped, glütserooliga esterdatud rasvhapped, rasvhapete mono- ja diglütseriidid, rasvhapete soolad ja kookospähkli toorõli saabuvad partiid analüüsitakse ja dokumenteeritakse HACCP-süsteemi osana;

e) biodiislitööstus, mis laseb sööta turule:

i) punktidega b või h hõlmamata loomsete rasvade, punktidega c või h hõlmamata kalaõli, määruse (EÜ) nr 852/2004 kohastelt toidukäitlejatelt saadud kasutatud õli ja rasva ning segarasvade saabuvatest partiidest tuleb analüüsida 100 %;

ii) rasvast või õlist saadud ja söödana turule viidavatest tootepartiidest tuleb analüüsida 100 %, välja arvatud juhul, kui tegemist on:

— glütserooli,

— letsitiini,

— vaigu,

— punktis iii loetletud toodetega;

iii) keemilisel rafineerimisel saadavad happelised õlid, seebirasvad ja kookospähkli toorõli analüüsitakse ja dokumenteeritakse HACCP-süsteemi osana;

f) rasvu segavad ettevõtted:

i) kookospähkli toorõli, punktidega b või h hõlmamata loomsete rasvade, punktidega c või h hõlmamata kalaõli, määruse (EÜ) nr 852/2004 kohastelt toidukäitlejatelt saadud kasutatud õli ja rasva ning segarasvade ja -õli ning rasvast ja õlist saadud toodete saabuvatest partiidest tuleb analüüsida 100 %, välja arvatud juhul, kui tegemist on:

— glütserooli,

— letsitiini,

— vaigu,

— punktis ii loetletud toodetega;

ii) keemilisel rafineerimisel saadavad happelised õlid, lõhustamise tulemusena saadud toorrasvhapped, lõhustamise tulemusena saadud puhtad destilleeritud rasvhapped ja seebirasvad analüüsitakse ja dokumenteeritakse HACCP-süsteemi osana,

iii) analüüsitakse 100 % partiidest, mis sisaldavad söödana kasutamiseks ettenähtud segarasvu ja -õlisid.

g) punktis f loetlemata tootjad, kes toodavad segasööta toiduloomade jaoks:

i) kookospähkli toorõli, punktidega b või h hõlmamata loomsete rasvade, punktidega c või h hõlmamata kalaõli, määruse (EÜ) nr 852/2004 kohastelt toidukäitlejatelt saadud kasutatud õli ja rasva ning segarasvade ja -õli ning rasvast ja õlist saadud toodete saabuvatest partiidest tuleb analüüsida 100 %, välja arvatud juhul, kui tegemist on:

— glütserooli,

— letsitiini,

— vaigu,

— punktis ii loetletud toodetega;

ii) keemilisel rafineerimisel saadavad happelised õlid, lõhustamise tulemusena saadud toorrasvhapped, lõhustamise tulemusena saadud puhtad destilleeritud rasvhapped, filterained, aktiivmuld ja seebirasvad analüüsitakse ja dokumenteeritakse HACCP-süsteemi osana;

iii) analüüsitakse 1 % partiidest, mis sisaldavad segasööta, mis sisaldab alapunktides i ja ii osutatud tooteid;

h) importijad, kes lasevad turule alljärgnevalt loetletud sööta:

i) kookospähkli toorõli, loomsete rasvade, kalaõli, toidukäitlejatelt saadud kasutatud õlide ja rasvade, segarasvade ja -õlide, taimsest õlist ekstraheeritud tokoferoolide ja neist valmistatud tokoferüülatsetaadi, õlist ja rasvast saadud toodete saabuvatest partiidest tuleb analüüsida 100 %, välja arvatud juhul, kui tegemist on:

— glütserooli,

— letsitiini,

— vaigu,

— punktis ii loetletud toodetega;

ii) keemilisel rafineerimisel saadavad happelised õlid, lõhustamise tulemusena saadud toorrasvhapped, lõhustamise tulemusena saadud puhtad destilleeritud rasvhapped ja seebirasvad analüüsitakse ja dokumenteeritakse HACCP-süsteemi osana.

3. Kui on võimalik tõendada, et ühtne partii on punkti 2 kohasest partii maksimumkogusest suurem ning et sellest on võetud representatiivne proov, loetakse nõuetekohaselt võetud ja pitseeritud proovi analüüsitulemused vastuvõetavaks.

4. Kui söödakäitlejal on dokumendid, mis tõendavad, et tema ettevõttesse saabunud punktis 2 osutatud tootepartiid või partii kõiki koostisosi on tootmise, töötlemise või levitamise varasemal etapil juba analüüsitud, vabastatakse söödakäitleja kohustusest seda partiid analüüsida.

5. Mis tahes tootepartiiga, mida on analüüsitud punkti 2 kohaselt, peavad olema kaasas dokumendid, mis tõendavad, et neid tooteid või toodete koostisosi on analüüsitud või need on esitatud analüüsimiseks punktis 1 osutatud akrediteeritud laborile, välja arvatud juhul, kui tegemist on punkti 2 alapunkti a alapunktis ii, alapunkti b alapunktis i, alapunkti c alapunktides iii ja iv, alapunkti d alapunktis iii, alapunkti e alapunktis iii, alapunkti f alapunktis ii, alapunkti g alapunktis ii ja alapunkti h alapunktis ii osutatud toodete partiidega.

6. Kui kõik punkti 2 alapunkti g alapunktis i osutatud toodete saabuvad partiid, mis sisenevad tootmisprotsessi, on vastavalt käesoleva määruse nõuetele analüüsitud ja kui nende puhul on võimalik tagada, et tootmisprotsessi, käitlemise ja ladustamise käigus dioksiinisaaste ei suurene, vabastatakse söödakäitleja kohustusest väljaviidavat toodet analüüsida ning seda analüüsitakse selle asemel kooskõlas HACCP-süsteemi üldpõhimõtetega.

7. Kui söödakäitleja laseb punkti 1 kohaselt teha laboris analüüsi, volitab ta laborit teatama pädevale asutusele analüüsi tulemused, kui dioksiinisisaldus ületab direktiivi 2002/32/EÜ I lisa V jao punktides 1 ja 2 sätestatud piirnormi.

8. Dioksiiniseire nõuded vaadatakse läbi 16. märtsiks 2014.

1. Töödeldud sööt eraldatakse töötlemata söödatoorainetest ja -lisanditest, et vältida selle ristsaastumist, kasutada tuleb nõuetekohaseid pakkematerjale.

2. Sööta ladustatakse ja transporditakse sobivates mahutites. Need tuleb ladustada kohtades, mis on kavandatud, kohandatud või hooldatud heade ladustamistingimuste tagamiseks ja kuhu on juurdepääs ainult söödakäitlemisettevõtte volitatud isikutel.

3. Sööt tuleb ladustada ja transportida selliselt, et seda oleks lihtne tuvastada ja et ei tekiks segadust ega ristsaastumist ning et ära hoida riknemist.

4. Sööda transpordiks, ladustamiseks, edasitoimetamiseks, käitlemiseks ja kaalumiseks kasutatavad mahutid ja vahendid tuleb hoida puhtana. Tuleb juurutada puhastuskavad ning puhastusainete ja desinfitseerimisvahendite jälgi tuleb minimeerida.

5. Igasugust riknemist tuleb minimeerida ning kontrolli all hoida, et kahjurite sissetungi vältida.

6. Vajaduse korral tuleb temperatuuri hoida kondenseerumise ja riknemise vältimiseks võimalikult madalal.

7. Söödana kasutamiseks mõeldud segarasvade, taimeõlide ja nendest saadud toodete ladustamiseks või transpordiks kasutatavaid mahuteid ei tohi kasutada muude toodete ladustamiseks või transpordiks, v.a juhul, kui need tooted on kooskõlas:

— käesoleva määruse või määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 4 lõike 2 nõuetega ning

— direktiivi 2002/32/EÜ I lisa nõuetega.

— käesoleva määruse või määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 4 lõike 2 nõuetele ning

— direktiivi 2002/32/EÜ I lisa nõuetele.

1. Kõik söödakäitlejad, kaasa arvatud need, kes tegutsevad üksnes vahendajatena, kes ei hoia tooteid kunagi oma ehitistes, peavad asjaomaste andmetega registrit ostmise, tootmise ja müügi kohta, et tagada toodete tõhus jälgitavus kättesaamisest edasitoimetamiseni, kaasa arvatud eksport lõppsihtkohta.

2. Söödakäitlejad, välja arvatud need, kes tegutsevad üksnes vahendajatena, kes ei hoia tooteid kunagi oma ehitistes, kannavad registrisse:

a) Tootmisprotsessi ja kontrolliga seotud dokumendid

b) Jälgitavusega seotud dokumendid, eriti:

i) söödalisandite puhul:

— toodetud lisandite laad ja kogus, vastavad tootmiskuupäevad ning vajaduse korral partii number või jätkuva tootmise korral tootmise määratletud osa number;

— selle üksuse nimi ja aadress, millele lisandeid on tarnitud, tarnitud lisandite laad ja kogus ning vajaduse korral partii number või jätkuva tootmise korral tootmise määratletud osa number;

ii) direktiiviga 82/471/EMÜ hõlmatud toodete puhul:

— toodete laad ja toodetud kogus, vastavad tootmiskuupäevad ning vajaduse korral partii number või jätkuva tootmise korral tootmise määratletud osa number;

— nende üksuste või kasutajate (üksused või põllumajandusettevõtted) nimed ja aadressid, kellele need tooted on tarnitud, koos tarnitud toodete laadi ja koguse andmetega ning vajaduse korral partii number või jätkuva tootmise korral määratletud toodangu osa number;

iii) eelsegude puhul:

— söödalisandite tootjate või tarnijate nimed ja aadressid, tarnitud lisandite laad ja kasutatud lisandite kogus ning vajaduse korral partii number või jätkuva tootmise korral tootmise määratletud osa number;

— eelsegu tootmise kuupäev ning vajaduse korral partii number;

— selle üksuse nimi ja aadress, kuhu eelsegu on tarnitud, tarnimise kuupäev, tarnitud eelsegu laad ja kogus ning vajaduse korral partii number;

iv) segasööda/söödatooraine puhul:

— söödalisandi/eelsegu tootjate või tarnijate nimed ja aadressid, kasutatud eelsegu laad ja kogus ning vajaduse korral partii number;

— söödatooraine ja segasööda tarnijate nimed ja aadressid ning tarnimise kuupäevad;

— segasööda liik, kogus ja koostis;

— toodetud söödatooraine või segasööda laad ja kogus koos tootmise kuupäevaga, ostja (näiteks põllumajandustootja või söödakäitleja) nimi ja aadress.

1. Söödakäitlejad peavad rakendama kaebuste registreerimise ja läbivaatamise süsteemi.

2. Nad peavad vajaduse korral võtma kasutusele süsteemi, mille abil tooted viivitamata ringlusest kõrvaldada. Nad peavad kirjalikult määratlema iga ringlusest kõrvaldatud toote sihtkoha ning enne tagasi ringlusse laskmist peavad nimetatud tooted uuesti läbima kvaliteedikontrolli.

— toitainelised lisandid: kõik selle grupi lisandid

— zootehnilised lisandid: kõik selle grupi lisandid

—

— organoleptilised lisandid: määruse (EÜ) nr 1831/2003 I lisa punkti 2 alapunktiga a (“värvained”) hõlmatud lisandid: karotinoidid ja ksantofüllid.

— bakterite, pärmide, vetikate ja alamate seente gruppi kuuluvatest mikroorganismidest saadud valkained: kõik selle rühma tooted (välja arvatud alarühm 1.2.1)

— aminohapete tootmise kõrvalsaadused fermentatsioonil: kõik selle rühma tooted.

— zootehnilised lisandid: määruse (EÜ) nr 1831/2003 I lisa punkti 4 alapunktiga d (“muud zootehnilised lisandid”) hõlmatud lisandid

—

— toitainelised lisandid:

—

— antibiootikumid: kõik söödalisandid,

— koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid: kõik söödalisandid,

— kasvustimulaatorid: kõik söödalisandid.

1. täht “α”, kui ettevõte on tunnustatud;

2. söödakäitlusettevõtte asukohaks oleva liikmesriigi või kolmanda riigi ISO-kood;

3. siseriiklik viitenumber pikkusega kuni kaheksa tähte ja/või numbrit.