This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 01994A0103(01)-20220205
Agreement on the European Economic Area
Consolidated text: Euroopa Majanduspiirkonna Leping
Euroopa Majanduspiirkonna Leping
ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/1994/1/2022-02-05
01994A0103(01) — ET — 05.02.2022 — 019.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA MAJANDUSPIIRKONNA LEPING (ELT L 001 3.1.1994, lk 3) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
PROTOCOL ADJUSTING THE AGREEMENT ON THE EUROPEAN ECONOMIC AREA |
L 1 |
572 |
3.1.1994 |
|
|
L 85 |
64 |
30.3.1994 |
||
|
L 85 |
65 |
30.3.1994 |
||
|
L 85 |
66 |
30.3.1994 |
||
|
L 85 |
71 |
30.3.1994 |
||
|
L 95 |
22 |
14.4.1994 |
||
|
L 160 |
1 |
28.6.1994 |
||
|
L 198 |
142 |
30.7.1994 |
||
|
L 253 |
32 |
29.9.1994 |
||
|
L 253 |
34 |
29.9.1994 |
||
|
L 47 |
19 |
2.3.1995 |
||
|
L 86 |
58 |
20.4.1995 |
||
|
L 205 |
39 |
31.8.1995 |
||
|
L 205 |
45 |
31.8.1995 |
||
|
L 102 |
45 |
25.4.1996 |
||
|
L 291 |
38 |
14.11.1996 |
||
|
L 21 |
9 |
23.1.1997 |
||
|
L 21 |
12 |
23.1.1997 |
||
|
L 58 |
50 |
27.2.1997 |
||
|
L 71 |
43 |
13.3.1997 |
||
|
L 71 |
44 |
13.3.1997 |
||
|
L 85 |
64 |
27.3.1997 |
||
|
DECISION OF THE EEA JOINT COMMITTEE No 83/96 of 13 December 1996 (*) |
L 145 |
52 |
5.6.1997 |
|
|
L 182 |
44 |
10.7.1997 |
||
|
L 290 |
24 |
23.10.1997 |
||
|
L 290 |
26 |
23.10.1997 |
||
|
L 290 |
27 |
23.10.1997 |
||
|
L 290 |
28 |
23.10.1997 |
||
|
L 290 |
29 |
23.10.1997 |
||
|
L 290 |
30 |
23.10.1997 |
||
|
L 290 |
31 |
23.10.1997 |
||
|
L 290 |
32 |
23.10.1997 |
||
|
DECISION OF THE EEA JOINT COMMITTEE No 37/97 of 27 June 1997 (*) |
L 160 |
38 |
4.6.1998 |
|
|
DECISION OF THE EEA JOINT COMMITTEE No 38/97 of 27 June 1997 (*) |
L 160 |
39 |
4.6.1998 |
|
|
L 193 |
39 |
9.7.1998 |
||
|
L 193 |
40 |
9.7.1998 |
||
|
L 193 |
55 |
9.7.1998 |
||
|
L 193 |
59 |
9.7.1998 |
||
|
L 193 |
62 |
9.7.1998 |
||
|
L 272 |
18 |
8.10.1998 |
||
|
L 272 |
31 |
8.10.1998 |
||
|
L 30 |
57 |
4.2.1999 |
||
|
L 172 |
56 |
8.7.1999 |
||
|
L 172 |
57 |
8.7.1999 |
||
|
L 172 |
58 |
8.7.1999 |
||
|
L 172 |
59 |
8.7.1999 |
||
|
L 172 |
60 |
8.7.1999 |
||
|
L 189 |
73 |
22.7.1999 |
||
|
L 277 |
51 |
28.10.1999 |
||
|
L 141 |
62 |
15.6.2000 |
||
|
L 141 |
64 |
15.6.2000 |
||
|
L 141 |
65 |
15.6.2000 |
||
|
L 141 |
66 |
15.6.2000 |
||
|
L 141 |
67 |
15.6.2000 |
||
|
L 141 |
68 |
15.6.2000 |
||
|
L 148 |
47 |
22.6.2000 |
||
|
L 148 |
48 |
22.6.2000 |
||
|
L 148 |
49 |
22.6.2000 |
||
|
L 148 |
51 |
22.6.2000 |
||
|
L 148 |
53 |
22.6.2000 |
||
|
L 148 |
54 |
22.6.2000 |
||
|
L 174 |
55 |
13.7.2000 |
||
|
L 174 |
57 |
13.7.2000 |
||
|
L 174 |
58 |
13.7.2000 |
||
|
L 174 |
59 |
13.7.2000 |
||
|
L 237 |
83 |
21.9.2000 |
||
|
L 250 |
53 |
5.10.2000 |
||
|
L 266 |
27 |
19.10.2000 |
||
|
L 266 |
53 |
19.10.2000 |
||
|
L 284 |
38 |
9.11.2000 |
||
|
L 284 |
55 |
9.11.2000 |
||
|
L 284 |
57 |
9.11.2000 |
||
|
L 284 |
59 |
9.11.2000 |
||
|
L 284 |
61 |
9.11.2000 |
||
|
L 284 |
63 |
9.11.2000 |
||
|
L 284 |
65 |
9.11.2000 |
||
|
L 296 |
39 |
23.11.2000 |
||
|
L 296 |
41 |
23.11.2000 |
||
|
L 296 |
51 |
23.11.2000 |
||
|
L 296 |
53 |
23.11.2000 |
||
|
L 296 |
78 |
23.11.2000 |
||
|
L 296 |
79 |
23.11.2000 |
||
|
L 315 |
26 |
14.12.2000 |
||
|
L 315 |
28 |
14.12.2000 |
||
|
L 315 |
30 |
14.12.2000 |
||
|
L 315 |
32 |
14.12.2000 |
||
|
L 7 |
29 |
11.1.2001 |
||
|
L 7 |
32 |
11.1.2001 |
||
|
L 7 |
36 |
11.1.2001 |
||
|
L 7 |
38 |
11.1.2001 |
||
|
L 52 |
37 |
22.2.2001 |
||
|
L 52 |
40 |
22.2.2001 |
||
|
L 61 |
31 |
1.3.2001 |
||
|
L 61 |
33 |
1.3.2001 |
||
|
L 61 |
35 |
1.3.2001 |
||
|
L 74 |
18 |
15.3.2001 |
||
|
L 74 |
20 |
15.3.2001 |
||
|
L 74 |
32 |
15.3.2001 |
||
|
L 103 |
34 |
12.4.2001 |
||
|
L 103 |
51 |
12.4.2001 |
||
|
L 165 |
64 |
21.6.2001 |
||
|
L 165 |
65 |
21.6.2001 |
||
|
L 238 |
41 |
6.9.2001 |
||
|
L 238 |
43 |
6.9.2001 |
||
|
L 251 |
25 |
20.9.2001 |
||
|
L 251 |
26 |
20.9.2001 |
||
|
L 251 |
27 |
20.9.2001 |
||
|
L 22 |
34 |
24.1.2002 |
||
|
L 65 |
46 |
7.3.2002 |
||
|
L 65 |
48 |
7.3.2002 |
||
|
L 154 |
34 |
13.6.2002 |
||
|
L 238 |
38 |
5.9.2002 |
||
|
L 238 |
40 |
5.9.2002 |
||
|
L 266 |
71 |
3.10.2002 |
||
|
L 298 |
37 |
31.10.2002 |
||
|
L 336 |
36 |
12.12.2002 |
||
|
L 19 |
5 |
23.1.2003 |
||
|
L 19 |
52 |
23.1.2003 |
||
|
L 94 |
78 |
10.4.2003 |
||
|
L 94 |
80 |
10.4.2003 |
||
|
L 107 |
17 |
30.4.2003 |
||
|
L 107 |
40 |
30.4.2003 |
||
|
L 137 |
32 |
5.6.2003 |
||
|
L 137 |
46 |
5.6.2003 |
||
|
L 193 |
54 |
31.7.2003 |
||
|
L 257 |
42 |
9.10.2003 |
||
|
L 257 |
44 |
9.10.2003 |
||
|
L 272 |
34 |
23.10.2003 |
||
|
L 41 |
64 |
12.2.2004 |
||
|
L 41 |
67 |
12.2.2004 |
||
|
L 41 |
69 |
12.2.2004 |
||
|
L 88 |
63 |
25.3.2004 |
||
|
L 116 |
56 |
22.4.2004 |
||
|
L 116 |
58 |
22.4.2004 |
||
|
L 130 |
11 |
29.4.2004 |
||
|
L 219 |
13 |
19.6.2004 |
||
|
L 219 |
24 |
19.6.2004 |
||
|
L 277 |
29 |
26.8.2004 |
||
|
L 277 |
182 |
26.8.2004 |
||
|
L 277 |
183 |
26.8.2004 |
||
|
L 277 |
185 |
26.8.2004 |
||
|
EUROOPA MAJANDUSPIIRKONNA ÜHISKOMITEE OTSUS, nr 138/2004 29. oktoober 2004, |
L 342 |
30 |
18.11.2004 |
|
|
L 349 |
48 |
25.11.2004 |
||
|
L 349 |
49 |
25.11.2004 |
||
|
L 349 |
51 |
25.11.2004 |
||
|
L 349 |
52 |
25.11.2004 |
||
|
L 64 |
1 |
10.3.2005 |
||
|
L 64 |
3 |
10.3.2005 |
||
|
L 64 |
5 |
10.3.2005 |
||
|
L 64 |
57 |
10.3.2005 |
||
|
L 64 |
80 |
10.3.2005 |
||
|
L 102 |
45 |
21.4.2005 |
||
|
L 133 |
33 |
26.5.2005 |
||
|
L 133 |
35 |
26.5.2005 |
||
|
L 133 |
42 |
26.5.2005 |
||
|
L 133 |
44 |
26.5.2005 |
||
|
L 133 |
46 |
26.5.2005 |
||
|
L 133 |
48 |
26.5.2005 |
||
|
L 161 |
52 |
23.6.2005 |
||
|
L 198 |
38 |
28.7.2005 |
||
|
L 198 |
45 |
28.7.2005 |
||
|
L 239 |
64 |
15.9.2005 |
||
|
L 239 |
66 |
15.9.2005 |
||
|
L 239 |
67 |
15.9.2005 |
||
|
L 239 |
68 |
15.9.2005 |
||
|
L 268 |
24 |
13.10.2005 |
||
|
L 268 |
25 |
13.10.2005 |
||
|
L 306 |
45 |
24.11.2005 |
||
|
L 321 |
1 |
8.12.2005 |
||
|
L 339 |
32 |
22.12.2005 |
||
|
L 339 |
55 |
22.12.2005 |
||
|
L 14 |
24 |
19.1.2006 |
||
|
L 92 |
46 |
30.3.2006 |
||
|
L 147 |
58 |
1.6.2006 |
||
|
L 147 |
61 |
1.6.2006 |
||
|
L 147 |
63 |
1.6.2006 |
||
|
L 147 |
64 |
1.6.2006 |
||
|
L 245 |
44 |
7.9.2006 |
||
|
L 245 |
45 |
7.9.2006 |
||
|
L 245 |
46 |
7.9.2006 |
||
|
L 289 |
50 |
19.10.2006 |
||
|
L 333 |
60 |
30.11.2006 |
||
|
L 366 |
83 |
21.12.2006 |
||
|
L 366 |
85 |
21.12.2006 |
||
|
L 89 |
25 |
29.3.2007 |
||
|
L 89 |
40 |
29.3.2007 |
||
|
L 221 |
15 |
25.8.2007 |
||
|
L 304 |
43 |
22.11.2007 |
||
|
L 304 |
45 |
22.11.2007 |
||
|
L 304 |
47 |
22.11.2007 |
||
|
L 304 |
49 |
22.11.2007 |
||
|
L 304 |
51 |
22.11.2007 |
||
|
L 304 |
52 |
22.11.2007 |
||
|
L 304 |
53 |
22.11.2007 |
||
|
L 304 |
54 |
22.11.2007 |
||
|
L 304 |
56 |
22.11.2007 |
||
|
L 47 |
1 |
21.2.2008 |
||
|
L 47 |
3 |
21.2.2008 |
||
|
L 47 |
36 |
21.2.2008 |
||
|
L 47 |
67 |
21.2.2008 |
||
|
L 100 |
1 |
10.4.2008 |
||
|
L 100 |
70 |
10.4.2008 |
||
|
L 100 |
99 |
10.4.2008 |
||
|
L 154 |
38 |
12.6.2008 |
||
|
L 154 |
40 |
12.6.2008 |
||
|
L 182 |
42 |
10.7.2008 |
||
|
L 257 |
41 |
25.9.2008 |
||
|
L 257 |
45 |
25.9.2008 |
||
|
L 257 |
46 |
25.9.2008 |
||
|
L 257 |
47 |
25.9.2008 |
||
|
L 280 |
12 |
23.10.2008 |
||
|
L 280 |
34 |
23.10.2008 |
||
|
L 280 |
36 |
23.10.2008 |
||
|
L 309 |
39 |
20.11.2008 |
||
|
L 339 |
93 |
18.12.2008 |
||
|
L 130 |
36 |
28.5.2009 |
||
|
L 232 |
13 |
3.9.2009 |
||
|
L 232 |
39 |
3.9.2009 |
||
|
L 232 |
40 |
3.9.2009 |
||
|
L 277 |
43 |
22.10.2009 |
||
|
L 277 |
45 |
22.10.2009 |
||
|
L 277 |
47 |
22.10.2009 |
||
|
L 277 |
49 |
22.10.2009 |
||
|
L 277 |
50 |
22.10.2009 |
||
|
L 334 |
20 |
17.12.2009 |
||
|
L 334 |
22 |
17.12.2009 |
||
|
L 334 |
23 |
17.12.2009 |
||
|
L 62 |
56 |
11.3.2010 |
||
|
L 62 |
65 |
11.3.2010 |
||
|
L 62 |
67 |
11.3.2010 |
||
|
L 101 |
26 |
22.4.2010 |
||
|
L 181 |
26 |
15.7.2010 |
||
|
L 181 |
27 |
15.7.2010 |
||
|
L 244 |
37 |
16.9.2010 |
||
|
L 244 |
39 |
16.9.2010 |
||
|
L 244 |
41 |
16.9.2010 |
||
|
L 277 |
46 |
21.10.2010 |
||
|
L 277 |
53 |
21.10.2010 |
||
|
Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vaheline LEPING |
L 291 |
4 |
9.11.2010 |
|
|
L 117 |
1 |
5.5.2011 |
||
|
L 196 |
29 |
28.7.2011 |
||
|
L 262 |
33 |
6.10.2011 |
||
|
L 262 |
63 |
6.10.2011 |
||
|
L 262 |
64 |
6.10.2011 |
||
|
L 318 |
42 |
1.12.2011 |
||
|
L 207 |
41 |
2.8.2012 |
||
|
L 248 |
39 |
13.9.2012 |
||
|
L 248 |
40 |
13.9.2012 |
||
|
L 270 |
31 |
4.10.2012 |
||
|
L 270 |
44 |
4.10.2012 |
||
|
L 270 |
46 |
4.10.2012 |
||
|
L 309 |
21 |
8.11.2012 |
||
|
L 309 |
23 |
8.11.2012 |
||
|
L 309 |
25 |
8.11.2012 |
||
|
L 309 |
26 |
8.11.2012 |
||
|
L 309 |
27 |
8.11.2012 |
||
|
L 341 |
44 |
13.12.2012 |
||
|
L 21 |
57 |
24.1.2013 |
||
|
L 81 |
35 |
21.3.2013 |
||
|
L 144 |
23 |
30.5.2013 |
||
|
L 291 |
67 |
31.10.2013 |
||
|
L 318 |
20 |
28.11.2013 |
||
|
L 318 |
34 |
28.11.2013 |
||
|
L 345 |
1 |
19.12.2013 |
||
|
L 345 |
2 |
19.12.2013 |
||
|
L 92 |
37 |
27.3.2014 |
||
|
L 92 |
38 |
27.3.2014 |
||
|
Horvaatia Vabariigi Euroopa Majanduspiirkonnas osalemise LEPING |
L 170 |
5 |
11.6.2014 |
|
|
L 310 |
80 |
30.10.2014 |
||
|
L 310 |
82 |
30.10.2014 |
||
|
L 310 |
83 |
30.10.2014 |
||
|
L 310 |
84 |
30.10.2014 |
||
|
L 342 |
55 |
27.11.2014 |
||
|
L 342 |
56 |
27.11.2014 |
||
|
L 342 |
58 |
27.11.2014 |
||
|
L 342 |
59 |
27.11.2014 |
||
|
L 342 |
60 |
27.11.2014 |
||
|
L 342 |
61 |
27.11.2014 |
||
|
L 15 |
85 |
22.1.2015 |
||
|
L 15 |
86 |
22.1.2015 |
||
|
L 15 |
87 |
22.1.2015 |
||
|
L 202 |
44 |
30.7.2015 |
||
|
L 202 |
55 |
30.7.2015 |
||
|
L 202 |
56 |
30.7.2015 |
||
|
L 230 |
52 |
3.9.2015 |
||
|
L 263 |
36 |
8.10.2015 |
||
|
L 263 |
38 |
8.10.2015 |
||
|
L 263 |
40 |
8.10.2015 |
||
|
L 263 |
42 |
8.10.2015 |
||
|
L 263 |
44 |
8.10.2015 |
||
|
L 263 |
46 |
8.10.2015 |
||
|
L 263 |
47 |
8.10.2015 |
||
|
L 311 |
55 |
26.11.2015 |
||
|
L 311 |
56 |
26.11.2015 |
||
|
L 93 |
49 |
7.4.2016 |
||
|
L 93 |
50 |
7.4.2016 |
||
|
L 129 |
54 |
19.5.2016 |
||
|
L 129 |
56 |
19.5.2016 |
||
|
L 129 |
85 |
19.5.2016 |
||
|
L 129 |
87 |
19.5.2016 |
||
|
Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vaheline LEPING |
L 141 |
3 |
28.5.2016 |
|
|
L 211 |
55 |
4.8.2016 |
||
|
L 211 |
60 |
4.8.2016 |
||
|
L 211 |
90 |
4.8.2016 |
||
|
L 341 |
73 |
15.12.2016 |
||
|
L 341 |
74 |
15.12.2016 |
||
|
L 341 |
75 |
15.12.2016 |
||
|
L 8 |
33 |
12.1.2017 |
||
|
L 161 |
68 |
22.6.2017 |
||
|
L 189 |
60 |
20.7.2017 |
||
|
L 270 |
34 |
19.10.2017 |
||
|
L 270 |
35 |
19.10.2017 |
||
|
L 270 |
36 |
19.10.2017 |
||
|
L 308 |
39 |
23.11.2017 |
||
|
L 308 |
40 |
23.11.2017 |
||
|
L 73 |
34 |
15.3.2018 |
||
|
L 73 |
35 |
15.3.2018 |
||
|
L 73 |
36 |
15.3.2018 |
||
|
L 80 |
42 |
22.3.2018 |
||
|
L 142 |
13 |
7.6.2018 |
||
|
L 142 |
39 |
7.6.2018 |
||
|
L 142 |
40 |
7.6.2018 |
||
|
L 183 |
23 |
19.7.2018 |
||
|
L 215 |
52 |
23.8.2018 |
||
|
L 215 |
53 |
23.8.2018 |
||
|
L 297 |
51 |
22.11.2018 |
||
|
L 36 |
63 |
7.2.2019 |
||
|
L 36 |
65 |
7.2.2019 |
||
|
L 128 |
50 |
16.5.2019 |
||
|
L 174 |
1 |
27.6.2019 |
||
|
L 219 |
22 |
22.8.2019 |
||
|
L 254 |
74 |
3.10.2019 |
||
|
L 323 |
63 |
12.12.2019 |
||
|
L 323 |
65 |
12.12.2019 |
||
|
L 323 |
67 |
12.12.2019 |
||
|
L 26 |
75 |
30.1.2020 |
||
|
L 68 |
46 |
5.3.2020 |
||
|
L 210 |
84 |
2.7.2020 |
||
|
L 228 |
44 |
16.7.2020 |
||
|
L 340 |
39 |
15.10.2020 |
||
|
L 368 |
20 |
5.11.2020 |
||
|
L 368 |
21 |
5.11.2020 |
||
|
L 368 |
22 |
5.11.2020 |
||
|
L 368 |
23 |
5.11.2020 |
||
|
L 67 |
65 |
25.2.2021 |
||
|
L 67 |
67 |
25.2.2021 |
||
|
L 67 |
69 |
25.2.2021 |
||
|
L 67 |
70 |
25.2.2021 |
||
|
L 105 |
20 |
25.3.2021 |
||
|
L 226 |
41 |
25.6.2021 |
||
|
L 176 |
46 |
1.7.2022 |
||
Parandatud:
|
(*) |
Käesolevat akti ei ole eesti keeles avaldatud. |
EUROOPA MAJANDUSPIIRKONNA LEPING
|
SISUKORD |
|
|
PREAMBUL |
|
|
I OSA |
EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED |
|
II OSA |
KAUPADE VABA LIIKUMINE |
|
1. peatükk |
Põhiprintsiibid |
|
2. peatükk |
Põllumajandus-ja kalandustooted |
|
3. peatükk |
Koostöö tolliküsimustes ja kaubanduse hõlbustamisega seotud küsimustes |
|
4. peatükk |
Muud kaupade vaba liikumisega seotud eeskirjad |
|
5. peatükk |
Söe-ja terasetooted |
|
III OSA |
ISIKUTE, TEENUSTE JA KAPITALI VABA LIIKUMINE |
|
1. peatükk |
Töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad |
|
2. peatükk |
Asutamisõigus |
|
3. peatükk |
Teenused |
|
4. peatükk |
Kapital |
|
5. peatükk |
Majanduslik ja rahapoliitiline koostöö |
|
6. peatükk |
Transport |
|
IV OSA |
KONKURENTSIEESKIRJAD JA MUUD ÜHISEESKIRJAD |
|
1. peatükk |
Ettevõtjate suhtes kohaldatavad eeskirjad |
|
2. peatükk |
Riigiabi |
|
3. peatükk |
Muud ühiseeskirjad |
|
V OSA |
NELJA VABADUSEGA SEOTUD HORISONTAALSÄTTED |
|
1. peatükk |
Sotsiaalpoliitika |
|
2. peatükk |
Tarbijakaitse |
|
3. peatükk |
Keskkond |
|
4. peatükk |
Statistika |
|
5. peatükk |
Äriühinguõigus |
|
VI OSA |
KOOSTÖÖ NELJA VABADUSEGA HÕLMAMATA VALDKONDADES |
|
VII OSA |
INSTITUTSIOONILISED SÄTTED |
|
1. peatükk |
Assotsiatsiooni struktuur |
|
2. peatükk |
Otsustamismenetlus |
|
3. peatükk |
Ühtsus, järelevalvemenetlus ja vaidluste lahendamine |
|
4. peatükk |
Kaitsemeetmed |
|
VIII OSA |
FINANTSMEHHANISM |
|
IX OSA |
ÜLD- JA LÕPPSÄTTED |
|
PROTOKOLLID |
|
|
LISAD |
|
|
LÕPPAKT |
|
PREAMBUL
EUROOPA ÜHENDUS,
BELGIA KUNINGRIIK,
BULGAARIA VABARIIK,
TŠEHHI VABARIIK,
TAANI KUNINGRIIK,
SAKSAMAA LIITVABARIIK,
EESTI VABARIIK,
IIRIMAA,
KREEKA VABARIIK,
HISPAANIA KUNINGRIIK,
PRANTSUSE VABARIIK,
HORVAATIA VABARIIK,
ITAALIA VABARIIK,
KÜPROSE VABARIIK,
LÄTI VABARIIK,
LEEDU VABARIIK,
LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,
UNGARI ►M268 ————— ◄ ,
MALTA ►M268 VABARIIK ◄ ,
MADALMAADE KUNINGRIIK,
AUSTRIA VABARIIK,
POOLA VABARIIK,
PORTUGALI VABARIIK,
RUMEENIA,
SLOVEENIA VABARIIK,
SLOVAKI VABARIIK,
SOOME VABARIIK,
ROOTSI KUNINGRIIK,
SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK
ning
ISLAND,
LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK,
NORRA KUNINGRIIK,
OLLES VEENDUNUD, et Euroopa Majanduspiirkond annab oma panuse rahul, demokraatial ja inimõigustel põhineva Euroopa rajamisse;
TAASKINNITADES suurt tähtust, mida omistatakse lähedusel, pikaajalistel ühistel väärtustel ja Euroopa identiteedil põhinevatele eesõiguslikele suhetele Euroopa Ühenduse, selle liikmesriikide ja EFTA riikide vahel;
OLLES OTSUSTANUD turumajanduse alusel kaasa aidata kaubanduse ülemaailmsele liberaliseerimisele ja koostööle, eelkõige kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni konventsiooni sätetega;
VÕTTES ARVESSE eesmärki luua dünaamiline ja ühtne Euroopa Majanduspiirkond, mis põhineb ühistel konkurentsieeskirjadel ja võrdsetel konkurentsitingimustel ning tagab piisavad täideviimisvahendid, sealhulgas kohtu tasandil, ning rajatakse võrdõiguslikkuse, vastastikkuse ja lepinguosaliste hüvede, õiguste ja kohustuste üldise tasakaalu alusel;
OLLES OTSUSTANUD võimalikult täiel määral ellu viia kaupade, isikute , teenuste ja kapitali vaba liikumise kogu Euroopa Majanduspiirkonna territooriumil, samuti tugevdada ja laiendada koostööd kõrval- ja horisontaalpoliitika valdkonnas;
SEADES EESMÄRGIKS edendada Euroopa Majanduspiirkonna harmoonilist arengut ja olles veendunud vajaduses aidata käesoleva lepingu kohaldamise kaudu kaasa majanduslikku ja sotsiaalset laadi piirkondlike erinevuste vähendamisele;
SOOVIDES kaasa aidata Euroopa Parlamendi liikmete ja EFTA riikide parlamentide liikmete vahelise koostöö, samuti Euroopa Ühenduse ja EFTA riikide töösuhtepoolte omavahelise koostöö tugevdamisele;
OLLES VEENDUNUD, et lepinguga antud õigusi ja nende õiguste kohtulikku kaitset kasutades on üksikisikutel etendada Euroopa Majanduspiirkonnas tähtis osa;
OLLES OTSUSTANUD säilitada, kaitsta ja parandada keskkonna kvaliteeti ja tagada loodusvarade kaalutletud ja mõistlik kasutamine eelkõige säästva arengu põhimõtte ning ettevaatus- ja ennetusmeetmete võtmise põhimõtte alusel;
OTSUSTADES eeskirjade täiustamisel võtta aluseks tervise, turvalisuse ja keskkonna kaitstuse kõrge taseme;
MÄRKIDES sotsiaalse mõõtme arendamise, sealhulgas meeste ja naiste võrdse kohtlemise tähtsust Euroopa Majanduspiirkonnas, soovides tagada majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning edendada Euroopa Majanduspiirkonnas tingimusi täieliku tööhõive saavutamiseks, elatustaseme ja töötingimuste parandamiseks;
OLLES OTSUSTANUD toetada tarbijate huve ja tugevdada nende turuseisundit, seades eesmärgiks kõrgetasemelise tarbijakaitse;
SEOSES ühiste eesmärkidega, mis on suunatud Euroopa tööstuse teaduslike ja tehnoloogiliste aluste tugevdamisele ja selle muutmisele rahvusvahelisel tasandil konkurentsivõimelisemaks;
VÕTTES ARVESSE, et käesoleva lepingu sõlmimine ei kahjusta mingil määral EFTA riikide võimalust ühineda Euroopa ühendustega;
ARVESTADES, et täie lugupidamisega kohtute sõltumatuse suhtes on lepinguosaliste eesmärgiks saavutada ja säilitada käesoleva lepingu ja ühenduse õiguse niisuguste sätete ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine, mis on olulisel kujul üle võetud käesolevasse lepingusse, samuti jõuda üksikisikute ja ettevõtjate võrdse kohtlemiseni nelja vabaduse kohaldamise ja konkurentsitingimuste osas;
ARVESTADES, et käesolev leping ei piira lepinguosaliste sõltumatust otsuste tegemisel ega lepingute sõlmimise õigust vastavalt käesolevale lepingule ja rahvusvahelises õiguses sätestatud piirangutele,
ON OTSUSTANUD sõlmida järgmise lepingu:
I OSA
EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED
Artikkel 1
Lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks hõlmab assotsiatsioon vastavalt käesolevale lepingule järgmist:
kaupade vaba liikumine;
isikute vaba liikumine;
teenuste vaba liikumine;
kapitali vaba liikumine;
sellise süsteemi loomine, mis tagab, et konkurentsi ei kahjustata ja konkurentsieeskirju austatakse ühtviisi; ning
tihedam koostöö muudes valdkondades, näiteks uurimis- ja arendustegevuse, keskkonna, hariduse ja sotsiaalpoliitika alal.
Artikkel 2
Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:
mõiste „leping” tähendab põhilepingut, selle protokolle ja lisasid, samuti neis nimetatud dokumente;
mõiste „lepinguosalised” tähendab ühenduse ja EÜ liikmesriikide suhtes ühendust ja EÜ liikmesriike või ühendust või EÜ liikmesriike. Sellele mõistele igal konkreetsel juhul omistatav tähendus tuleb kindlaks teha lepingu asjakohaste sätete ning ühenduse ja EÜ liikmesriikide vastava pädevuse alusel, nii nagu see tuleneb Euroopa Majandusühenduse asutamislepingust või Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingust;
the term ‘Act of Accession of 16 April 2003’ shall mean the Act concerning the conditions of Accession of the Czech Republic, the Republic of Estonia, the Republic of Cyprus, the Republic of Latvia, the Republic of Lithuania, the Republic of Hungary, the Republic of Malta, the Republic of Poland, the Republic of Slovenia and the Slovak Republic and the adjustments to the Treaties on which the European Union is founded, adopted in Athens on 16 April 2003;
mõiste „25. aprilli 2005. aasta ühinemisakt” tähendab akti Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta, mis võeti vastu 25. aprillil 2005 Luxembourgis;
▼M268 —————
mõiste „9. detsembri 2011. aasta ühinemisakt” tähendab Horvaatia Vabariigi ühinemistingimusi ning Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus tehtavaid muudatusi käsitlevat akti, mis kirjutati alla Brüsselis 9. detsembril 2011.
Artikkel 3
Lepinguosalised võtavad asjakohaseid üld- või erimeetmeid, et kindlustada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmine.
Nad hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist.
Lisaks aitavad nad kaasa käesoleva lepingu raames toimuvale koostööle.
Artikkel 4
Käesoleva lepingu reguleerimisalas, piiramata selle mis tahes erisätete kohaldamist, on keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel.
Artikkel 5
Lepinguosaline võib artikli 92 lõikes 2 ja artikli 89 lõikes 2 sätestatud korras igal ajal tõstatada probleeme vastavalt kas EMP Ühiskomitee või EMP Nõukogu tasandil.
Artikkel 6
Ilma et see piiraks kohtupraktika edasist arengut, käsitletakse käesoleva lepingu sätteid, niivõrd kui nende sisu langeb kokku Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu ja Euroopa Söe-ja Teraseühenduse asutamislepingu vastavate eeskirjadega ja nende kahe lepingu kohaldamiseks vastuvõetud õigusaktidega, lepingu rakendamisel ja kohaldamisel vastavalt Euroopa Ühenduste Kohtu asjakohastele otsustele, mis on tehtud enne käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeva.
Artikkel 7
Käesoleva lepingu lisades või EMP Ühiskomitee otsustes nimetatud dokumendid on lepinguosalistele kohustuslikud ja peavad kuuluma nende siseriiklikku õiguskorda järgmiselt:
EMÜ määrusele vastav õigusakt tuleb sellisena üle võtta lepinguosaliste siseriiklikku õiguskorda;
EMÜ direktiivile vastava õigusakti puhul on lepinguosaliste ametiasutustel õigus valida nimetatud akti rakendamise vorm ja viis.
II OSA
KAUPADE VABA LIIKUMINE
1. PEATÜKK
PÕHIPRINTSIIBID
Artikkel 8
Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva lepingu sätteid üksnes toodete suhtes, mis:
kuuluvad kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi rubriikidesse 25–29, välja arvatud protokollis nr 2 loetletud tooted;
on kindlaks määratud protokollis nr 3 vastavalt selles sätestatud erikorrale.
Artikkel 9
Artikkel 10
Lepinguosaliste vahel on keelatud impordi- ja eksporditollimaksud ning samaväärse toimega maksud. Ilma et see piiraks protokollis nr 5 sätestatud korra kohaldamist, kehtib see ka fiskaalsete tollimaksude suhtes.
Artikkel 11
Lepinguosaliste vahel on keelatud koguselised impordipiirangud ja samaväärse toimega meetmed.
Artikkel 12
Lepinguosaliste vahel on keelatud koguselised ekspordipiirangud ja samaväärse toimega meetmed.
Artikkel 13
Artiklid 11 ja 12 ei välista selliste impordi-, ekspordi- või transiidikeeldude või -piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohast, seotud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsega, kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuse või tööstus- ja kaubandusomandi kaitsega. Sellised keelud või piirangud ei kujuta endast siiski meelevaldse diskrimineerimise vahendit ega lepinguosaliste vahelise kaubanduse varjatud piiramist.
Artikkel 14
Lepinguosalised ei kehtesta teiste lepinguosaliste toodete suhtes otseselt või kaudselt mingeid riigimakse lisaks neile, mida kohaldatakse otseselt või kaudselt samasuguste kodumaiste toodete suhtes.
Lepinguosalised ei kehtesta teiste lepinguosaliste toodete suhtes mingeid selliseid riigimakse, mis võimaldaksid muid tooteid kaudselt kaitsta.
Artikkel 15
Kui tooteid eksporditakse ühe lepinguosalise territooriumile, ei tohi riigimaksude tagasimaksed ületada nendele otseselt või kaudselt kehtestatud riigimakse.
Artikkel 16
2. PEATÜKK
PÕLLUMAJANDUS- JA KALANDUSTOOTED
Artikkel 17
I lisas on esitatud veterinaar- ja fütosanitaarküsimusi käsitlevad erisätted ja erikord.
Artikkel 18
Ilma et see piiraks põllumajandustoodetega kauplemise erikorra kohaldamist, tagavad lepinguosalised, et artiklis 17 ja artikli 23 punktides a ja b sätestatud korda, mida kohaldatakse muude kui artikli 8 lõikes 3 nimetatud toodete suhtes, ei ohustaks muud tehnilised kaubandustõkked. Kohaldatakse artiklit 13.
Artikkel 19
Artikkel 20
Kalu ja meresaadusi käsitlevad sätted ja kord on esitatud protokollis nr 9.
3. PEATÜKK
KOOSTÖÖ TOLLIKÜSIMUSTES JA KAUBANDUSE HÕLBUSTAMISEGA SEOTUD KÜSIMUSTES
Artikkel 21
Artikkel 22
Lepinguosaline, kes kavatseb enamsoodustusrežiimi alla kuuluvate kolmandate riikide suhtes kohaldatavaid tollimakse või muid samaväärse toimega makse oluliselt vähendada või nimetatud maksude kohaldamise peatada, teatab sellest, kui võimalik, EMP Ühiskomiteele hiljemalt 30 päeva enne kõnealuse vähendamise või peatamise jõustumist. Ühiskomitee võtab arvesse kõiki teiste lepinguosaliste vastuväiteid, mis käsitlevad selle tegevuse tagajärjel tekkida võivaid moonutusi.
4. PEATÜKK
MUUD KAUPADE VABA LIIKUMISEGA SEOTUD EESKIRJAD
Artikkel 23
Erisätted ja erikord on esitatud:
tehniliste normide, standardite, katsetamise ja sertifitseerimise osas protokollis nr 12 ja II lisas;
veinikaubanduselt tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamise osas protokollis nr 47;
tootevastutuse osas III lisas.
Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse neid kõikide toodete suhtes.
Artikkel 24
IV lisas on esitatud energeetikat käsitlevad erisätted ja erikord.
Artikkel 25
Kui artiklite 10 ja 12 sätete täitmisega kaasneb:
reeksport kolmandasse riiki, mille suhtes eksportiv riik säilitab asjaomase toote osas koguselisi ekspordipiiranguid, eksporditollimakse või samaväärse toimega meetmeid; või
eksportiva lepinguosalise jaoks olulise toote tõsine puudus või selle oht;
ja kui eespool nimetatud olukorrad põhjustavad või võivad tõenäoliselt põhjustada eksportivale lepinguosalisele suuri raskusi, võib see lepinguosaline võtta sobivaid meetmeid artiklis 113 sätestatud korras.
Artikkel 26
Dumpinguvastaseid abinõusid, tasakaalustavaid tollimakse ja kolmandatele riikidele omaste lubamatute kaubandustavade vastaseid abinõusid ei kohaldata lepinguosaliste omavahelistes suhetes, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti.
5. PEATÜKK
SÖE- JA TERASETOOTED
Artikkel 27
Söe- ja terasetooteid käsitlevad sätted ja kord on esitatud protokollides nr 14 ja nr 25.
III OSA
ISIKUTE, TEENUSTE JA KAPITALI VABA LIIKUMINE
1. PEATÜKK
TÖÖTAJAD JA FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJAD
Artikkel 28
Alludes piirangutele, mis on õigustatud avaliku korra või julgeoleku või rahvatervise seisukohast, toob see endaga kaasa õiguse:
võtta vastu tegelikult tehtud tööpakkumisi;
sel eesmärgil vabalt liikuda EÜ liikmesriikide ja EFTA riikide territooriumil;
viibida EÜ liikmesriigi või EFTA riigi territooriumil töötamise eesmärgil kooskõlas selle riigi kodanike töösuhteid reguleerivate õigus- ja haldusnormidega;
jääda EÜ liikmesriigi või EFTA riigi territooriumile pärast seal töötamist.
Artikkel 29
Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate liikumisvabaduse kehtestamiseks tagavad lepinguosalised, nagu ette nähtud VI lisas, töötajatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja nende ülalpeetavatele sotsiaalkindlustuse vallas eelkõige järgmist:
kõigi eri riikide õigusaktide kohaselt arvessevõetavad perioodid liidetakse kokku, et omandada ja säilitada õigus hüvitisele ja arvutada hüvitise suurus;
hüvitist makstakse isikutele, kes elavad lepinguosaliste territooriumil.
Artikkel 30
Selleks et hõlbustada tegevuse alustamist ja jätkamist töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana, võtavad lepinguosalised VII lisas kirjeldatud meetmeid, mis käsitlevad diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsioonitõendite vastastikust tunnustamist ja lepinguosalistes riikides õigus- ja haldusnormidega ettenähtud sätete kooskõlastamist, mis käsitlevad töötajaks või füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamist ja sellena tegutsemist.
2. PEATÜKK
ASUTAMISÕIGUS
Artikkel 31
Vastavalt 4. peatüki sätetele hõlmab asutamisvabadus õigust alustada ja jätkata tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada ja juhtida ettevõtteid, eelkõige äriühinguid artikli 34 teise lõigu tähenduses, neil tingimustel, mida oma kodanike jaoks sätestavad selle riigi seadused, kus niisugune asutamine toimub.
Artikkel 32
Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata lepinguosaliste niisuguse tegevuse puhul, mis on kas või ajutiselt seotud avaliku võimu teostamisega.
Artikkel 33
Käesoleva peatüki sätted ja nende alusel võetud meetmed ei piira nende õigusnormide kohaldatavust, mis sätestavad välisriigi kodanike teistsuguse kohtlemise avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise huvides.
Artikkel 34
EÜ liikmesriikide või EFTA riikide seaduste kohaselt asutatud äriühinguid, mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on lepinguosaliste territooriumil, käsitletakse käesolevas peatükis samamoodi, kui EÜ liikmesriikide või EFTA riikide kodanikest füüsilisi isikuid.
Äriühingutena mõistetakse tsiviil- või kaubandusõiguslikke äriühinguid, samuti ühistuid ja muid avalik-õiguslikke või eraõiguslikke juriidilisi isikuid, välja arvatud mittetulundusühingud.
Artikkel 35
Käesolevas peatükis käsitletud küsimuste suhtes kohaldatakse artikli 30 sätteid.
3. PEATÜKK
TEENUSED
Artikkel 36
Artikkel 37
Teenustena mõistetakse käesolevas lepingus tavaliselt tasulist tegevust niivõrd, kuivõrd see ei ole reguleeritud kaupade, kapitali ja isikute vaba liikumist käsitlevate sätetega.
Teenuste hulka kuuluvad eelkõige:
tööstuslik tegevus;
kaubanduslik tegevus;
käsitöönduslik tegevus;
vabakutseline tegevus.
Ilma et see piiraks 2. peatüki sätete kohaldamist, võib mingit teenust osutav isik ajutiselt jätkata oma tegevust riigis, kus seda teenust osutatakse, samadel tingimustel, mis see riik on seadnud oma kodanikele.
Artikkel 38
Transporditeenuste osutamise vabadust reguleerivad 6. peatüki sätted.
Artikkel 39
Käesolevas peatükis käsitletud küsimuste suhtes kohaldatakse artiklite 30 ja 32–34 sätteid.
4. PEATÜKK
KAPITAL
Artikkel 40
Käesoleva lepingu raames ei seata lepinguosalistele mingeid piiranguid EÜ liikmesriikides või EFTA riikides asuvatele isikutele kuuluva kapitali liikumise suhtes ega diskrimineerita poolte kodakondsuse, elukoha või kapitali investeerimiskoha alusel. Käesoleva artikli kohaldamiseks vajalikud sätted on esitatud XII lisas.
Artikkel 41
Käesoleva lepingu raames lepinguosaliste vahel tehtavad jooksvad maksed, mis on seotud kaupade, teenuste või isikute liikumisega, vabastatakse kõigist piirangutest.
Artikkel 42
Artikkel 43
Artikkel 44
Ühendus ja EFTA riigid rakendavad artikli 43 sätete kohaldamiseks protokolliga nr 18 ettenähtud siseriiklikke menetlusi.
Artikkel 45
5. PEATÜKK
MAJANDUS- JA RAHAPOLIITILINE KOOSTÖÖ
Artikkel 46
Lepinguosalised vahetavad arvamusi ja teavet, mis käsitleb käesoleva lepingu rakendamist ning integreerumise mõju majandustegevusele ja majandus- ja rahapoliitika teostamisele. Peale selle võivad nad arutada makromajanduslikku olukorda, poliitikat ja väljavaateid. Arvamus- ja infovahetus ei ole siduv.
6. PEATÜKK
TRANSPORT
Artikkel 47
Artikkel 48
Artikkel 49
Toetus on käesoleva lepinguga kooskõlas, kui see vastab transpordi koordineerimise vajadustele või kujutab endast avalike teenuste hulka kuuluvate teatavate kohustuste täitmise kulude katmist.
Artikkel 50
Artikkel 51
Pädev asutus võtab siseriiklike eeskirjade alusel vastu vajalikud otsused.
Artikkel 52
Maksud või lõivud, mida vedaja nõuab piiriületamise eest lisaks veohindadele, ei tohi ületada mõistlikku taset, kui on võetud arvesse piiriületamisega tegelikult seotud kulud. Lepinguosalised püüavad neid kulusid järk-järgult vähendada.
IV OSA
KONKURENTSIEESKIRJAD JA MUUD ÜHISEESKIRJAD
1. PEATÜKK
ETTEVÕTJATE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD
Artikkel 53
Käesoleva lepingu toimimisega on kokkusobimatu ja keelatud järgmine: kõik ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus, mis võivad mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust ning mille eesmärgiks või tagajärjeks on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi käesoleva lepinguga hõlmatud territooriumil, eelkõige need kokkulepped, otsused ja tegevus, millega:
otseselt või kaudselt määratakse kindlaks ostu- või müügihinnad või muud tehingutingimused;
piiratakse või kontrollitakse tootmist, turgusid, tehnilist arengut või investeeringuid;
jagatakse turge või tarneallikaid;
rakendatakse võrdväärsete tehingute puhul erinevaid tingimusi, pannes kaubanduspartnerid sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda;
seatakse lepingu sõlmimise eeltingimuseks teiste osapoolte nõusolek võtta endale lisakohustusi, mis oma laadilt või kaubandustavade kohaselt ei ole seotud sellise lepingu objektiga.
Lõike 1 sätted võib kuulutada kohaldamatuks:
mis aitavad parandada kaupade tootmist või levitamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi, võimaldades samal ajal tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa, ilma et
kehtestataks asjassepuutuvatele ettevõtjatele piiranguid, mis ei ole nimetatud eesmärkide saavutamiseks hädavajalikud;
annaks sellistele ettevõtjatele võimalust kõrvaldada konkurentsi kõnesolevate toodete olulise osa suhtes.
Artikkel 54
Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine käesoleva lepinguga reguleeritaval territooriumil või selle olulisel osal ühe või mitme ettevõtja poolt on keelatud kui käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust.
Sellised kuritarvitused võivad seisneda iseäranis:
ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude ebaõiglaste tehingutingimuste otseses või kaudses kehtestamises;
toodangu, turgude või tehnilise arengu piiramises tarbijate kahjuks;
erinevate tingimuste rakendamises võrdväärsete tehingute puhul, pannes kaubanduspartnerid sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda;
selles, et lepingute sõlmimise eeltingimuseks seatakse teise osapoole nõusolek võtta endale lisakohustusi, mis oma laadilt või kaubandustavade kohaselt ei ole seotud lepingu objektiga.
Artikkel 55
Artiklis 56 sätestatud pädev järelevalveasutus uurib omal algatusel või vastaval territooriumil asuva riigi või teise järelevalveasutuse taotlusel juhtumeid, mille puhul kahtlustatakse nimetatud põhimõtete rikkumist. Pädev järelevalveasutus uurib neid juhtumeid koostöös vastava territooriumi pädevate siseriiklike asutustega ja teiste järelevalveasutustega, kes pakuvad oma abi vastavalt siseriiklikele eeskirjadele.
Kui pädev järelevalveasutus leiab, et põhimõtteid on rikutud, paneb ta ette kohased meetmed rikkumiste lõpetamiseks.
Pädev järelevalveasutus võib oma otsuse avaldada ja volitada vastava territooriumi riike võtma olukorra parandamiseks vajalikke meetmeid, mille tingimused ja üksikasjad määrab tema. Ta võib ka nõuda teiselt järelevalveasutuselt, et see volitaks vastava territooriumi riike selliseid meetmeid võtma.
Artikkel 56
Artikliga 53 reguleeritavate üksikjuhtude puhul teevad otsuse järelevalveasutused järgmiste sätete alusel:
üksikjuhtude kohta, mis mõjutavad kaubandust ainult EFTA riikide vahel, teeb otsuse EFTA järelevalveamet;
juhtude kohta, mille puhul asjaomaste ettevõtjate käive EFTA riikide territooriumil on 33 % või rohkem nende käibest käesoleva lepinguga reguleeritaval territooriumil, teeb otsuse EFTA järelevalveamet vastavalt artiklis 58, protokollis nr 21 ja selle rakenduseeskirjades, protokollis nr 23 ja XIV lisas sätestatule, ilma et see piiraks punkti c kohaldamist;
muude juhtude ning punktis b sätestatud juhtude kohta, kus mõjutatud on kaubandus Euroopa Ühenduse liikmesriikide vahel, teeb otsuse Euroopa Ühenduste Komisjon, võttes arvesse artiklit 58, protokolli nr 21, protokolli nr 23 ja XIV lisa sätteid.
Artikkel 57
Lõike 1 kohaseid ettevõtjate koondumiste kontrollimisi teostab:
Euroopa Ühenduste Komisjon juhtudel, mis kuuluvad määruse (EMÜ) nr 4046/89 reguleerimisalasse vastavalt sellele määrusele ja kooskõlas protokollidega nr 21 ja 24 ning käesoleva lepingu XIV lisaga. Euroopa Ühenduste Komisjonil on ainupädevus niisuguste juhtude üle otsustada; komisjoni otsuste peale võib edasi kaevata Euroopa Ühenduste Kohtusse;
EFTA järelevalveamet juhtudel, mis ei kuulu punkti a alla, kui XIV lisas sätestatud asjakohased künnised on EFTA riikide territooriumil täidetud kooskõlas protokollidega nr 21 ja 24 ja XIV lisaga. See ei piira EÜ liikmesriikide pädevust.
Artikkel 58
Kooskõlas protokollide nr 23 ja 24 sätetega teevad pädevad asutused koostööd selleks, et töötada välja ja säilitada kogu Euroopa Majanduspiirkonnas konkurentsi valdkonnas ühtne järelevalve ning rakendada, kohaldada ja tõlgendada ühetaoliselt käesoleva lepingu sätteid.
Artikkel 59
Artikkel 60
Erisätted, millega rakendatakse artiklites 53, 54, 57 ja 59 sõnastatud põhimõtted, on esitatud XIV lisas.
2. PEATÜKK
RIIGIABI
Artikkel 61
Käesoleva lepinguga sobib kokku:
üksiktarbijatele antav sotsiaalabi, kui sellist abi antakse ilma asjaomaste toodete päritolul põhineva diskrimineerimiseta;
loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi;
Saksamaa jagamisest kahjustatud Saksamaa Liitvabariigi teatud piirkondade majandusele antav abi määral, mis on vajalik nimetatud jagamisest põhjustatud majandusliku halvemuse korvamiseks.
Käesoleva lepinguga kokkusobivaks võib pidada järgmist:
abi majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus;
abi üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks või tõsise häire kõrvaldamiseks mõne EÜ liikmesriigi või EFTA riigi majanduses;
abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei kahjusta kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega;
muud liiki abi, mida kooskõlas VII osaga võib kindlaks määrata EMP Ühiskomitee.
Artikkel 62
Kõik lepinguosaliste territooriumil eksisteerivad riigiabi süsteemid, samuti riigiabi andmise või muutmise kavad, tuleb jätkuvalt läbi vaadata, et kontrollida nende vastavust artiklile 61. Neid läbivaatamisi teostab:
EÜ liikmesriikide puhul Euroopa Ühenduste Komisjon vastavalt Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artiklis 93 sätestatud eeskirjadele;
EFTA riikide puhul EFTA järelevalveamet vastavalt EFTA riikide kokkuleppele, millega luuakse EFTA riikide järelevalveamet, millele antakse protokollis nr 26 sätestatud volitused ja ülesanded.
Artikkel 63
Riigiabi käsitlevad erisätted on esitatud XV lisas.
Artikkel 64
Kui selle kahenädalase tähtaja lõppedes ei jõuta ühise lahenduseni, võib kahjustatud lepinguosalise pädev asutus võtta viivitamatult asjakohaseid ajutisi meetmeid, et kõrvaldada konkurentsikahjustuste tagajärjed.
Seejärel toimuvad EMP Ühiskomitees nõupidamised eesmärgiga jõuda ühiselt vastuvõetava lahenduseni.
Kui EMP Ühiskomitee ei ole kolme kuu jooksul nimetatud lahendust leidnud ja kui kõnealune tegevus põhjustab või ähvardab põhjustada lepinguosaliste vahelist kaubandust mõjutavaid konkurentsikahjustusi, võib ajutised meetmed asendada püsimeetmetega, mis on vältimatult vajalikud kõnealuste kahjustuste likvideerimiseks. Eelistatakse selliseid meetmeid, mis kõige vähem häirivad EMP toimimist.
3. PEATÜKK
MUUD ÜHISEESKIRJAD
Artikkel 65
V OSA
NELJA VABADUSEGA SEOTUD HORISONTAALSÄTTED
1. PEATÜKK
SOTSIAALPOLIITIKA
Artikkel 66
Lepinguosalised peavad üksmeelselt vajalikuks edendada töötajate töötingimuste ja elatustaseme parandamist.
Artikkel 67
Artikkel 68
Tööõiguse valdkonnas kehtestavad lepinguosalised käesoleva lepingu laitmatu toimimise tagamiseks vajalikud meetmed. Need meetmed täpsustatakse XVIII lisas.
Artikkel 69
Käesolevas artiklis mõistetakse „tasu” all harilikku põhi- või miinimumpalka või mõnd muud tasumoodust kas rahas või loonusena, mida töötaja tööandjalt oma töö eest otseselt või kaudselt saab.
Võrdne tasu ilma soolise diskrimineerimiseta tähendab, et:
ühe ja sama tükitööna tehtava töö eest arvestatakse tasu ühe ja sama mõõtühiku alusel;
ajatöö eest ühel ja samal töökohal on ühesugune tasu.
Artikkel 70
Lepinguosalised edendavad meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtet, rakendades XVIII lisa sätteid.
Artikkel 71
Lepinguosalised püüavad arendada tööandjate ja töövõtjate dialoogi üleeuroopalisel tasandil.
2. PEATÜKK
TARBIJAKAITSE
Artikkel 72
Tarbijakaitset käsitlevad sätted on esitatud XIX lisas.
3. PEATÜKK
KESKKOND
Artikkel 73
Lepinguosaliste keskkonnaalasel tegevusel on järgmised eesmärgid:
keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine;
inimese tervise kaitse;
loodusressursside kaalutletud ja mõistliku kasutamise tagamine.
Artikkel 74
Artikli 73 alusel kohaldatavaid kaitsemeetmeid käsitlevad erisätted on esitatud XX lisas.
Artikkel 75
Artiklis 74 nimetatud kaitsemeetmed ei takista lepinguosalisi säilitamast või kehtestamast rangemaid kaitsemeetmeid, kui need, mis on kooskõlas käesoleva lepinguga.
4. PEATÜKK
STATISTIKA
Artikkel 76
5. PEATÜKK
ÄRIÜHINGUÕIGUS
Artikkel 77
Äriühinguõigust käsitlevad erisätted on esitatud XXII lisas.
VI OSA
KOOSTÖÖ NELJA VABADUSEGA HÕLMAMATA VALDKONDADES
Artikkel 78
Lepinguosalised tugevdavad ja laiendavad ühenduse tegevuse raames toimuvat koostööd järgmistes valdkondades:
niivõrd, kuivõrd neid küsimusi ei reguleeri käesoleva lepingu teised osad.
Artikkel 79
Artikkel 80
Artikliga 78 ettenähtud koostöö toimub tavaliselt mõnel järgmisel viisil:
Artikkel 81
Kui koostöö vormiks on EFTA riikide osalemine EÜ raamprogrammides, eriprogrammides, projektides või muudes meetmetes, kohaldatakse järgmisi põhimõtteid.
EFTA riikidel on juurdepääs kõikidele programmi osadele.
Määrates EFTA riikide positsiooni komiteedes, mis abistavad Euroopa Ühenduste Komisjoni niisuguse ühenduse tegevuse juhtimisel või arendamisel, millele EFTA riikide osalemine võib rahaliselt kasu tuua, võetakse täiel määral arvesse nimetatud kasu.
Ühenduse otsuseid, välja arvatud ühenduse üldeelarvet käsitlevad otsused, mis otseselt või kaudselt mõjutavad raamprogramme, eriprogramme, projekte või muid meetmeid, kus EFTA riigid osalevad käesoleva lepingu alusel, käsitletakse artikli 79 lõike 3 kohaselt. EMP Ühiskomitee võib kõnealuses tegevuses osalemise jätkamise tingimused üle vaadata vastavalt artiklile 86.
Projekti tasandil on EFTA riikide institutsioonidel, ettevõtjatel, organisatsioonidel ja kodanikel ühenduse programmis või muudes meetmetes samad õigused ja kohustused, mis EÜ liikmesriikide vastavatel institutsioonidel, ettevõtjatel, organisatsioonidel ja kodanikel. Sama kehtib mutatis mutandis kõnealuse tegevuse raames EÜ liikmesriikide ja EFTA riikide vahelistes vahetustes osalejate kohta.
EFTA riikidel, nende institutsioonidel, ettevõtjatel, organisatsioonidel ja kodanikel on tulemuste avaldamise, hindamise ja kasutamise suhtes samad õigused ja kohustused, mis EÜ liikmesriikidel, nende institutsioonidel, ettevõtjatel, organisatsioonidel ja kodanikel.
Lepinguosalised kohustuvad oma asjakohaste eeskirjade ja õigusaktide kohaselt vajalikul määral hõlbustama programmis või muus tegevuses osalejate liikumist.
Artikkel 82
Kui käesolevas osas ettenähtud koostöö hõlmab EFTA riikide rahalist osalemist, toimub see osalemine mõnel järgmisel viisil.
EFTA riikide osalus, mis tuleneb nende osalemisest ühenduse tegevuses, arvutatakse proportsionaalselt:
mis igal aastal kantakse ühenduse jaoks Euroopa ühenduste üldeelarve ridadele, mis vastavad kõnealusele tegevusele.
EFTA riikide rahalise osaluse suurust määrav suhtarv on ühelt poolt iga EFTA riigi turuhindades arvutatud sisemajanduse kogutoodangu suhte ja teiselt poolt EÜ liikmesriikide ja asjaomase EFTA riigi turuhindades arvutatud sisemajanduse kogutoodangu suhte summa. Nimetatud suhtarv arvutatakse iga eelarveaasta kohta, võttes aluseks kõige uuemad statistilised andmed.
EFTA riikide osamaksu summa täiendab nii kulukohustuste assigneeringutes kui maksete assigneeringutes summasid, mis on kantud ühenduse üldeelarve kõnealuste tegevuste eelarveridadele.
Osamaks, mida EFTA riigid igal aastal peavad tasuma, määratakse makseta assigneeringute alusel.
EFTA riikide osamakse ei saa siduda kohustustega, mida ühendus on käesoleva lepingu alusel võtnud enne EFTA riikide kõnealuses tegevuses osalemise jõustumist, samuti neist tulenevate maksetega.
EFTA riikide finantsosalus, mis on seotud nende osalemisega teatavates projektides või muus tegevuses, rajaneb põhimõttel, et iga lepinguosaline katab oma kulud asjakohase osamaksuga, mille EMP Ühiskomitee kinnitab ühenduse üldkuludesse.
EMP Ühiskomitee võtab vastu vajalikud otsused, mis käsitlevad lepinguosaliste osamakse kõnealuse tegevuse maksumusse.
Artikkel 83
Kui koostöö toimub ametiasutuste teabevahetuse vormis, on EFTA riikidel samad õigused teavet saada ja samad kohustused teavet anda, kui EÜ liikmesriikidel, arvestades konfidentsiaalsus-nõuet, mille määrab EMP Ühiskomitee.
Artikkel 84
Konkreetsete valdkondade koostööd reguleerivad sätted esitatakse protokollis nr 31.
Artikkel 85
Kui protokollis nr 31 ei ole ette nähtud teisiti, reguleeritakse käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval artiklis 78 nimetatud valdkondades ühenduse ja EFTA riikide vahel juba toimuvat koostööd edaspidi käesoleva osa ja protokolli nr 31 sätetega.
Artikkel 86
EMP Ühiskomitee võtab vastavalt VII osale vastu kõik artiklite 78–85 rakendamiseks vajalikud otsused ja nendega seotud meetmed, mis võivad muu hulgas sisaldada protokolli nr 31 täiendamis- ja muutmissätteid, samuti artikli 85 rakendamiseks vajalikku üleminekukorda.
Artikkel 87
Lepinguosalised võtavad vajalikke meetmeid ühenduse tegevuse raames toimuva koostöö arendamiseks, tugevdamiseks ja laiendamiseks artiklis 78 loetlemata valdkondades, kui see koostöö võiks kaasa aidata käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele või näib lepinguosalistele muul viisil vastastikku kasulik. Nimetatud sammud võivad hõlmata artikli 78 muutmist nii, et seal loetletud valdkondadele lisatakse uusi.
Artikkel 88
Ilma et see piiraks käesoleva lepingu teiste osade kohaldamist, ei välista käesoleva osa sätted ühegi lepinguosalise puhul võimalust iseseisvalt meetmeid ette valmistada, vastu võtta ja kohaldada.
VII OSA
INSTITUTSIOONILISED SÄTTED
1. PEATÜKK
ASSOTSIATSIOONI STRUKTUUR
1. jagu
EMP Nõukogu
Artikkel 89
Sel eesmärgil hindab EMP Nõukogu lepingu üldist toimimist ja arengut. Nõukogu võtab vastu poliitilise otsused, mis toovad kaasa käesoleva lepingu muutmise.
Artikkel 90
EMP Nõukogu liikmeid võib esindada vastavalt selle töökorras sätestatud tingimustele.
Artikkel 91
2. jagu
EMP Ühiskomitee
Artikkel 92
Artikkel 93
Artikkel 94
3. jagu
Parlamentaarne koostöö
Artikkel 95
4. jagu
Majanduspartnerite ja töösuhte poolte vaheline koostöö
Artikkel 96
2. PEATÜKK
OTSUSTAMISMENETLUS
Artikkel 97
Käesolev leping ei mõjuta ühegi lepinguosalise õigust, ilma et see piiraks mittediskrimineerimise põhimõtte kohaldamist ja pärast teiste lepinguosaliste teavitamist, muuta oma siseriiklikke õigusakte käesoleva lepinguga reguleeritud valdkondades:
Artikkel 98
Käesoleva lepingu lisasid ja protokolle nr 1–7, 9–11, 19–27, 30–32, 37, 39, 41 ja 47 võib vastavalt vajadusele muuta EMP Ühiskomitee otsusega vastavalt artikli 93 lõikele 2, artiklitele 99, 100, 102 ja 103.
Artikkel 99
Ühe lepinguosalise nõudmisel toimub EMP Ühiskomitees eelnev arvamustevahetus.
Artikkel 100
Nende meetmete eelnõude ettevalmistusjärgus, mis tuleb edaspidi esitada komiteedele, kes abistavad Euroopa Ühenduste Komisjoni täidesaatva võimu teostamisel, tagab Euroopa Ühenduste Komisjon EFTA riikide ekspertidele vastavalt asjaomastele valdkondadele võimalikult laiaulatusliku osaluse. Seoses sellega pöördub Euroopa Ühenduste Komisjon meetmete eelnõusid koostades EFTA riikide ekspertide poole samadel alustel nagu EÜ liikmesriikide ekspertide poole.
Juhtudel, kui Euroopa Ühenduste Nõukogu tegeleb eelkõige vastavalt asjaomase komitee liigi suhtes kohaldatavale menetlusele, edastab Euroopa Ühenduste Komisjon Euroopa Ühenduste Nõukogule EFTA riikide ekspertide seisukohad.
Artikkel 101
Need komiteed on loetletud protokollis nr 37. Kõnealuse kaasamise üksikasjad on sätestatud seda küsimust käsitlevates asjaomaste valdkondade protokollides ja lisades.
Artikkel 102
EMP Ühiskomitee teeb kõik eeskätt selleks, et leida vastastikku vastuvõetav lahendus, kui tekib tõsine probleem niisuguses valdkonnas, mis EFTA riikides kuulub seadusandja pädevusse.
Artikkel 103
Kui selleks kuupäevaks ei ole teisi lepinguosalisi teavitatud, jõustub otsus viimasest teavitamisest möödunud ülejärgmise kuu esimesel päeval.
Artikkel 104
Kui ei ole sätestatud teisiti, on käesolevas lepingus nimetatud EMP Ühiskomitee otsused jõustumise järel lepinguosalistele siduvad ja viimased peavad astuma vajalikke samme otsuste rakendamise ja kohaldamise tagamiseks.
3. PEATÜKK
ÜHTSUS, JÄRELEVALVEMENETLUS JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE
1. jagu
Ühtsus
Artikkel 105
Artikkel 106
Käesoleva lepingu võimalikult ühtse kohaldamise tagamiseks ja täie lugupidamisega kohtute sõltumatuse suhtes, loob EMP Ühiskomitee EFTA Kohtu, Euroopa Ühenduste Kohtu, Euroopa ühenduste esimese astme kohtu ja EFTA riikide viimase astme kohtute otsuseid käsitleva teabevahetussüsteemi. See süsteem hõlmab järgmist:
Euroopa Ühenduste Kohtu kohtusekretärile edastatakse nimetatud kohtute sellised otsused, mis käsitlevad ühelt poolt käesolevat lepingut ja teiselt poolt Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingut koos muudatuste või täiendustega, samuti nende alusel vastuvõetud õigusakte niivõrd, kuivõrd need käsitlevad sätteid, mis on sisuliselt samased käesoleva lepingu sätetega.
Euroopa Ühenduste Kohtu kohtusekretär klassifitseerib nimetatud kohtuotsused, sealhulgas koostades ja avaldades vajadust mööda tõlkeid ja kokkuvõtteid;
Euroopa Ühenduste Kohtu kohtusekretär teatab asjaomastest dokumentidest iga lepinguosalise kindlaksmääratud pädevatele siseriiklikele asutustele.
Artikkel 107
Sätted, mis käsitlevad EFTA riigi võimalust lubada kohtul pöörduda Euroopa Ühenduste Kohtu poole, et viimane langetaks otsuse EMP eeskirja tõlgendamise kohta, on esitatud protokollis nr 34.
2. jagu
Järelevalvemenetlus
Artikkel 108
Vastavalt EFTA riikide vahelisele eraldi lepingule on EFTA Kohtu pädevuses käesoleva lepingu kohaldamisel eelkõige järgmine:
EFTA riike puudutava järelevalvemenetlusega seotud hagid;
edasikaebused konkurentsi valdkonnas tehtud EFTA järelevalveameti otsuste peale;
vaidluste lahendamine kahe või enama EFTA riigi vahel.
Artikkel 109
Artikkel 110
Käesoleva lepingu alusel tehtud EFTA järelevalveameti ja Euroopa Ühenduste Komisjoni otsused, millega pannakse rahalisi kohustusi muudele isikutele peale riikide, pööratakse täitmisele. Sama kehtib käesoleva lepingu alusel tehtud Euroopa Ühenduste Kohtu, Euroopa ühenduste esimese astme kohtu ja EFTA Kohtu otsuste suhtes.
Otsuste täitmist reguleerivad selles riigis kehtivad tsiviilmenetlusnormid, mille territooriumil täitmine aset leiab. Korralduse otsuse täitmise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele iga lepinguosalise ametiasutus, kelle ta selleks otstarbeks määrab, ning teeb selle korralduse teatavaks teistele lepinguosalistele, EFTA järelevalveametile, Euroopa Ühenduste Komisjonile, Euroopa Ühenduste Kohtule, Euroopa ühenduste esimese astme kohtule ja EFTA Kohtule.
Kui need formaalsused on asjassepuutuva poole avalduse põhjal lõpetatud, võib nimetatud pool taotleda otsuse täitmist kooskõlas selle riigi õigusaktidega, mille territooriumil täitmine aset leiab, saates küsimuse otse pädevale asutusele.
Otsusetäitmist võib peatada ainult Euroopa Ühenduste Kohtu otsusega, kui tegemist on Euroopa Ühenduste Komisjoni, Euroopa ühenduste esimese astme kohtu või Euroopa Ühenduste Kohtu otsustega, või EFTA Kohtu otsusega, kui tegemist on EFTA järelevalveamet või EFTA Kohtu otsustega. Asjassepuutuvate riikide kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused otsuse täitmise ebaõige viisi kohta.
3. jagu
Vaidluste lahendamine
Artikkel 111
Kui EMP Ühiskomitee ei ole sellise vaidluse asjus jõudnud lahenduse suhtes kokkuleppele kuue kuu jooksul pärast menetluse alustamisest, või kui selle tähtaja jooksul ei ole vaidlevad lepinguosalised otsustanud taotleda Euroopa Ühenduste Kohtult eelotsuse tegemist, võib lepinguosaline võimalike tasakaalustamatuste kõrvaldamiseks:
4. PEATÜKK
KAITSEMEETMED
Artikkel 112
Artikkel 113
Ühenduse nimel võtab kaitsemeetmeid Euroopa Ühenduste Komisjon.
Iga lepinguosaline võib igal ajal taotleda EMP Ühiskomiteelt nimetatud meetmete läbivaatamist.
Artikkel 114
VIII OSA
FINANTSMEHHANISM
Artikkel 115
Eesmärgiga tugevdada lepinguosaliste vahelisi pidevaid ja tasakaalustatud kaubandus- ja majandussuhteid, nagu sätestatud artiklis 1, tunnistavad lepinguosalised vajadust vähendada majanduslikke ja sotsiaalseid piirkondlikke erinevusi. Selles osas juhivad nad tähelepanu käesoleva lepingu ja selle protokollide asjaomastele sätetele, sealhulgas teatavatele põllumajandust ja kalandust reguleerivale meetmetele.
Artikkel 116
EFTA riigid kehtestavad seoses EMPga ja lisaks vastavatele ühendusepoolsetele jõupingutustele finantsmehhanismi, et kaasa aidata artiklis 115 nimetatud eesmärkide saavutamisele.
Artikkel 117
Finantsmehhanisme reguleerivad sätted on esitatud protokollis nr 38, protokollis nr 38a, protokolli nr 38a lisandis, protokollis 38b, protokolli nr 38b lisandis ja protokollis 38c.
IX OSA
ÜLD- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 118
EMP nõukogu võib vajaduse korral teha poliitilisi otsuseid, et alustada lepinguosaliste vahelisi läbirääkimisi.
Artikkel 119
Lisad ja neis nimetatud käesoleva lepingu jaoks kohandatud dokumendid ning protokollid moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.
Artikkel 120
Kui käesoleva lepinguga, eriti selle protokollidega nr 41 ja 43
ei ole ette nähtud teisti, on käesoleva lepingu sätted ülimuslikud ühelt poolt Euroopa Majandusühendusele kohustuslike kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete, ja teiselt poolt ühele või mitmele EFTA riigile kohustuslike kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete sätete suhtes niivõrd, kuivõrd käesolev leping reguleerib sama küsimust.
Artikkel 121
Käesoleva lepingu sätted ei välista koostööd:
Põhjamaade koostöö raames sellisel määral, mis ei kahjusta käesoleva lepingu laitmatut toimimist;
Šveitsi ja Liechtensteini regionaalliidu raames sellisel määral, mil käesolev leping ei ole saavutanud nimetatud liidu eesmärke ja kuivõrd see ei kahjusta käesoleva lepingu laitmatut toimimist;
▼M135 —————
Artikkel 122
Lepinguosaliste delegaadid, esindajad, eksperdid, samuti käesoleva lepingu kohaselt tegutsevad ametnikud ja teised teenistujad ei tohi ka pärast ametikohustuste lõppemist avaldada mingisugust ametisaladuse hoidmise kohustusega seotud teavet, eelkõige teavet ettevõtjate, nende ärisidemete või nende kulukomponentide kohta.
Artikkel 123
Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalisel võtmast meetmeid:
mida ta peab vajalikuks, et vältida oma oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva teabe avalikustamist;
mis on seotud relvade, laskemoona või sõjatarvikute tootmise või nendega kauplemise või kaitsevajadusteks asendamatu teadus- või arendustöö või tootmisega, tingimusel et need meetmed ei halvenda konkurentsitingimusi selliste toodete suhtes, mis ei ole eriomaselt sõjalise otstarbega;
mida ta peab oma julgeoleku seisukohalt vajalikuks avaliku korra ja julgeoleku säilitamist mõjutavate tõsiste siseriiklike rahutuste, sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete korral või selleks, et täita kohustusi, mis ta on endale võtnud rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks.
Artikkel 124
Lepinguosalised kohtlevad EÜ liikmesriikide ja EFTA riikide kodanikke võrdselt oma kodanikega artiklis 34 määratletud äriühingute kapitalis osalemise suhtes, ilma et see piiraks käesoleva lepingu teiste sätete kohaldamist.
Artikkel 125
Käesolev leping ei mõjuta mingil viisil omandi õiguslikku režiimi lepinguosalistes riikides.
Artikkel 126
Olenemata lõikest 1, ei kohaldata käesolevat lepingut Ahvenamaa suhtes. Soome valitsus võib siiski teatada käesoleva lepingu ratifitseerimisel depositaari kätte hoiuleantavas deklaratsioonis, mille kinnitatud koopia edastab depositaar igale lepinguosalisele, et käesolevat lepingut kohaldatakse Ahvenamaa suhtes samadel tingimustel, mis kehtivad teiste Soome osade suhtes, vastavalt järgmistele sätetele:
käesoleva lepingu sätted ei välista Ahvenamaal mis tahes ajal kehtivate sätete kohaldamist, mis käsitlevad:
piiranguid, mis keelavad Ahvenamaa piirkondliku kodakondsuseta füüsilistel isikutel ja juriidilistel isikutel omandada ja omada kinnisvara Ahvenamaal ilma saarestiku pädevate asutuste loata;
piiranguid, mis keelavad Ahvenamaa piirkondliku kodakondsuseta füüsilistel isikutel ja mis tahes juriidilistel isikutel kasutada asutamisõigust ja osutada teenuseid ilma saarestiku pädevate asutuste loata.
Käesolev leping ei mõjuta ahvenamaalaste õigusi Soomes.
Ahvenamaa ametivõimud kohtlevad võrdselt kõiki lepinguosaliste füüsilisi ja juriidilisi isikuid.
Artikkel 127
Iga lepinguosaline võib käesoleva lepingu osalisriikide hulgast välja astuda, teatades sellest teistele lepinguosalistele kirjalikult vähemalt kaksteist kuud ette.
Kohe pärast kavandatavast väljaastumisest teadasaamist kutsuvad teised lepinguosalised kokku diplomaatilise konverentsi, et ette näha muudatused, mis tuleb lepingusse sisse viia.
Artikkel 128
Any European State becoming a member of the Community shall, and the Swiss Confederation or any European State becoming a member of EFTA may, apply to become a party to this Agreement. It shall address its application to the EEA Council.
◄
Artikkel 129
Tulenevalt Euroopa Majanduspiirkonna laienemisest on käesoleva lepingu bulgaaria-, eesti-, horvaadi-, läti-, leedu-, malta-, poola-, rumeenia-, sloveeni-, slovaki-, tšehhi- ja ungarikeelne tekst võrdselt autentsed.
Lisades nimetatud dokumentide tekstid on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud kujul võrdselt autentsed bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, soome, slovaki, sloveeni, taani, tšehhi ja ungari keeles ning koostatakse nendega autentselt islandi ja norra keeles ja avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes.
Leping antakse hoiule Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretäri juurde ning kõikidele teistele lepinguosalistele edastatakse selle tõestatud koopiad.
Ratifitseerimis- või kinnitamiskirjad antakse hoiule Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretäri juurde, kes teavitab sellest kõiki teisi lepinguosalisi.
En fe de lo cual, los plenipotenciarios abajo firmantes suscriben el presente acuerdo.
Til bekræftelse heraf har undertegnede befuldmægtigede underskrevet denne aftale.
Zu Urkund dessen haben die unterzeichneten Bevollmächtigten ihre Unterschriften unter dieses Abkommen gesetzt.
??? p?st?s? t?? a??t???, ?? ?p??e??aμμ???? p???e???s??? ??esa? t?? ?p???a??? t??? st?? pa???sa s?μ????a.
In witness whereof, the undersigned Plenipotentiaries have signed this Agreement.
En foi de quoi, les plénipotentiaires soussignés ont apposé leurs signatures au bas du présent accord.
þEssu til staðfestingar hafa undirritaðir fulltrúar, sem til þess hafa fullt umboð, undirritað samning þennan.
In fede di che, i plenipotenziari sottoscritti hanno apposto le loro firme in calce al presente accordo.
Ten blijke waarvan de ondergetekende gevolmachtigden hun handtekening onder deze Overeenkomst hebben gesteld.
Som bevitnelse på dette har de undertegnede befullmektigede undertegnet denne avtale.
Em fé do que, os plenipotenciários abaixo assinados apuseram as suas assinaturas no final do presente acordo.
Tämän vakuudeksi alla mainitut täysivaltaiset edustajat ovat allekirjoittaneet tämän sopimuksen.
Till bestyrkande härav har undertecknade befullmäktigade ombud undertecknat detta avtal.
Hecho en Oporto, el dos de mayo de mil novecientos noventa y dos.
Udfærdiget i Porto, den anden maj nitten hundrede og tooghalvfems.
Geschehen zu Porto am zweiten Mai neunzehnhundertzweiundneunzig.
????e st? ???t?, st?? d?? ?a??? ????a e???a??s?a e?e???ta d??.
Done at Oporto on the second day of May in the year one thousand nine hundred and ninety-two.
Fait à Porto, le deux mai mil neuf cent quatre-vingt-douze.
Gjört í Oporto annan dag maímánaðar árið nítján hundruð níutíu og tvö.
Fatto a Porto, addì due maggio millenovecentonovantadue.
Gedaan te Oporto, de tweede mei negentienhonderd tweeënnegentig.
Gitt i Oporte på den annen dag i mai i året nittenhundre og nitti to.
Feito no Porto, em dois de Maio de mil novecentos e noventa e dois.
Tehty portossa toisena päivänä toukokuuta tuhat yhdeksänsataayhdeksänkymmentäkaksi.
Undertecknat i Oporto de 2 maj 1992.
Por el Consejo y la Comisión de las Comunidades Europeas
For Rådet og Kommissionen for De Europæiske Fællesskaber
Für den Rat und die Kommission der Europäischen Gemeinschaften
G?a t? S?μß????? ?a? t?? ?p?t??p? t?? ????pa???? ?????t?t??
For the Council and the Commission of the European Communities
Pour le Conseil et la Commission des Communautés européennes
Per il Consiglio e la Commissione delle Comunità europee
Voor de Raad en de Commissie van de Europese Gemeenschappen
Pelo Conselho e pela Comissão das Comunidades Europeias
Pour le royaume de Belgique
Voor het Koninkrijk België
På Kongeriget Danmarks vegne
Für die Bundesrepublik Deutschland
G?a t?? ???????? ??μ???at?a
Por el Reino de España
Pour la République française
Thar cheann Na hÉireann
For Ireland
Per la Repubblica italiana
Pour le grand-duché de Luxembourg
Voor het Koninkrijk der Nederlanden
Pela República Portuguesa
For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland
Für die Republik Österreich
Suomen tasavallan puolesta
Fyrir Lýðveldið Ísland
Für das Fürstentum Liechtenstein
For Kongeriket Norge
För Konungariket Sverige
Für die Schweizerische Eidgenossenschaft
Pour la Confédération suisse
Per la Confederazione svizzera
PROTOKOLLID
PROTOKOLL nr 1
horisontaalsete kohanduste kohta
Lepingu lisades nimetatud õigusaktide sätteid kohaldatakse vastavalt lepingule ja käesolevale protokollile, kui vastavas lisas ei ole ette nähtud teisiti. Konkreetsed kohandused, mis üksikutesse õigusaktidesse tuleb teha, on sätestatud lisas, kus asjaomast õigusakti on nimetatud.
1. ÕIGUSAKTIDE SISSEJUHATAVAD OSAD
Nimetatud õigusaktide preambuleid käesolevas lepingu tähenduses ei kohandata. Neid arvestatakse lepingu raames sel määral, kui on vaja kõnealustes õigusaktides sisalduvate sätete nõuetekohaseks tõlgendamiseks ja kohaldamiseks.
2. EÜ KOMITEESID KÄSITLEVAD SÄTTED
Kõnealustes õigusaktides nimetatud EÜ komiteesid käsitlev menetlus, institutsiooniline kord ja muud sätted on esitatud lepingu artiklites 81, 100 ja 101 ning protokollis nr 31.
3. ÜHENDUSE ÕIGUSAKTIDE KOHANDAMISE/MUUTMISE KORDA KÄSITLEVAD SÄTTED
Kui nimetatud õigusaktiga on ette nähtud ühenduse menetlus selle kohandamiseks, laiendamiseks, muutmiseks või ühenduse uute poliitikate, algatuste või õigusaktide väljatöötamiseks, kohaldatakse lepinguga ettenähtud asjakohast otsustamismenetlust.
4. TEABEVAHETUS JA TEATAMISE KORD
Kui EÜ liikmesriik peab esitama teabe Euroopa Ühenduste Komisjonile, siis EFTA riik peab esitama teabe EFTA järelevalveametile, kes edastab selle EFTA riikide alalisele komiteele. Sama kehtib siis, kui teavet peavad edastama pädevad asutused. Euroopa Ühenduste Komisjon ja EFTA järelevalveamet vahetavad teavet, mille nad on saanud EÜ liikmesriikidelt või EFTA riikidelt või pädevatelt asutustelt.
Kui EÜ liikmesriik peab esitama teabe ühele või mitmele teisele EÜ liikmesriigile, siis esitab ta sama teabe ka Euroopa Ühenduste Komisjonile, kes saadab selle levitamiseks edasi EFTA riikide alalisele komiteele.
EFTA riik esitab vastava teabe ühele või mitmele teisele EFTA riigile ja alalisele komiteele, kes saadab selle edasi Euroopa Ühenduste Komisjonile levitamiseks EÜ liikmesriikidele. Sama kehtib siis, kui teavet peavad esitama pädevad asutused.
Valdkondades, kus kiireloomulisuse tõttu on vajalik kiire teabevahetus, kohaldatakse asjaomaseid valdkonnaspetsiifilisi lahendusi, mis näevad ette otsese teabevahetuse.
Euroopa Ühenduste Komisjoni ülesandeid seoses kontrolli- ja kinnitusmenetluse, teavitamise, teatamise või konsulteerimise ja muude samalaadsete küsimustega täidetakse EFTA riikide puhul vastavalt nende vahel kokkulepitud korrale. See ei piira lõigete 2, 3 ja 7 kohaldamist. Euroopa Ühenduste Komisjon ja vastavalt vajadusele kas EFTA järelevalveamet või alaline komitee vahetavat kõnealustes küsimustes kõikvõimalikku teavet. Iga neis asjus tekkinud probleemiga võib pöörduda EMP Ühiskomitee poole.
5. LÄBIVAATAMISE JA ARUANDLUSE KORD
Kui kõnealuse õigusakti kohaselt peab Euroopa Ühenduste Komisjon või muu Euroopa ühenduste organ valmistama ette aruande või hinnangu või muu samalaadse dokumendi, siis vastavalt vajadusele peavad kas EFTA järelevalveamet või alaline komitee üheaegselt ette valmistama vastava aruande või hinnangu või muu samalaadse dokumendi EFTA riikide kohta. Euroopa Ühenduste Komisjon ja vastavalt vajadusele kas EFTA riikide järelevalveamet või alaline komitee annavad teineteisele nõu ja vahetavad teavet valmistades ette asjaomaseid aruandeid, mille koopiad saadetakse EMP Ühiskomiteele.
6. TEABE AVALDAMINE
Kui kõnealuse õigusakti kohaselt peab EÜ liikmesriik avaldama teatavaid fakte, menetlusi või muud taolist käsitlevat teavet, peavad lepingu kohaselt asjaomase teabe samasugusel viisil avaldama ka EFTA riigid.
Kui kõnealuse õigusakti kohaselt tuleb teatavaid fakte, menetlusi või muud taolist käsitlev teave avaldada Euroopa Ühenduste Teatajas,avaldatakse vastav teave EFTA riikide kohta selle väljaande eraldi EMP osas. ( 3 )
7. ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
EÜ liikmesriikidele või nende avalik-õiguslikele isikutele, ettevõtjatele või üksikisikutele antud õigusi ja pandud kohustusi käsitletakse kui lepinguosalistele antud õigusi ja pandud kohustusi, kusjuures lepinguosalisi käsitletakse vastavalt vajadusele pädevate asutustena, avalik-õiguslike isikutena, ettevõtjatena või üksikisikutena.
8. VIITED TERRITOORIUMILE
Kui kõnealustes õigusaktides on viidatud „ühenduse“ või „ühisturu“ territooriumile, mõistetakse neid viiteid käesolevas lepingus viidetena lepingu artiklis 126 määratletud lepinguosaliste territooriumile.
9. VIITED EÜ LIIKMESRIIKIDE KODANIKELE
Kui kõnealused õigusaktid sisaldavad viiteid EÜ liikmesriikide kodanikele, mõistetakse neid viiteid käesolevas lepingus viidetena ka EFTA riikide kodanikele.
10. VIITED KEELTELE
Kui kõnealune õigusakt annab EÜ liikmesriikidele või nende avalik-õiguslikele isikutele, ettevõtjatele või üksikisikutele õiguse või paneb kohustuse mõne Euroopa ühenduste ametliku keele kasutamise suhtes, käsitletakse seda lepinguosaliste, nende avalik-õiguslike isikute, ettevõtjate või üksikisikute õiguse või kohustusena kasutada mis tahes lepinguosalise ametlikku keelt.
11. ÕIGUSAKTIDE JÕUSTUMINE JA RAKENDAMINE
Käesoleva lepingu seisukohast ei ole tähtsust lepingu lisades nimetatud õigusaktide jõustumist või rakendamist käsitlevatel sätetel. EFTA riikidele seatud ajalised piirangud ja tähtajad asjaomaste õigusaktide jõustamiseks ja rakendamiseks tulenevad lepingu jõustumiskuupäevast, samuti üleminekukorra sätetest.
12. ÜHENDUSE ÕIGUSAKTIDE ADRESSAADID
Käesoleva lepingu seisukohast ei ole tähtust sätetel, mis märgivad, et ühenduse õigusakt on suunatud liikmesriikidele.
PROTOKOLL nr 2
TOODETE KOHTA, MIS JÄETAKSE ARTIKLI 8 LÕIKE 3 PUNKTI A KOHASELT KÄESOLEVA LEPINGU REGULEERIMISALAST VÄLJA
|
HS rubriik |
Tootekirjeldus |
|
|
|
|
|
|
3502 |
|
Albumiinid, albuminaadid ja muud albumiini derivaadid: |
|
|
– ovoalbumiin: |
|
|
ex11 |
– – kuivatatud, välja arvatud inimtoiduks kõlbmatu või sellisena käsitatav |
|
|
ex19 |
– – muu ovoalbumiin, välja arvatud inimtoiduks kõlbmatu või sellisena käsitatav |
|
|
ex20 |
– piimaalbumiin, sh kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid, välja arvatud inimtoiduks kõlbmatu või sellisena käsitatav |
|
|
3823 |
|
Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid või tööstuslikud rasvalkoholid: |
|
|
– tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid: |
|
|
ex11 |
– – steariinhape, loomatoiduks mõeldud |
|
|
ex12 |
– – oleiinhape, loomatoiduks mõeldud |
|
|
ex13 |
– – tallõli rasvhapped, loomatoiduks mõeldud |
|
|
ex19 |
– – muud loomatoiduks mõeldud tooted |
|
|
ex70 |
– tööstuslikud rasvalkoholid, loomatoiduks mõeldud |
|
PROTOKOLL nr 3
MIS KÄSITLEB LEPINGU ARTIKLI 8 LÕIKE 3 B OSAS NIMETATUD TOOTEID
Artikkel 1
Artikkel 2
I tabelis esitatud toodete suhtes, mis pärinevad Islandilt või Euroopa Liidust vastavalt Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni sätetele, kohaldatakse vastavalt I tabeli I lisa punktis 4a ja I tabeli II lisa punktis 1a kehtestatud tollimakse.
Artikkel 3
Artikkel 4
Lepinguosalised teevad perioodiliselt üksteisele teatavaks põhiliste põllumajandussaaduste ja -toodete toetuste suuruse, mida I tabelis loetletud toodetel on õigus saada, ja vastavad muudatused põllumajanduspoliitikas, sealhulgas institutsionaalsed hinnad.
Artikkel 5
Artikkel 6
Lepinguosalise nõudmisel võib EMP Ühiskomitee käesoleva protokolli läbi vaadata. Läbivaatamisega võib kaasneda I ja II tabeli muutmine hõlmatud toodete mahu ja kohaldatavate tollimaksude suhtes.
Artikkel 7
I TABEL
|
HS rubriik |
Toote kirjeldus |
|
|
|
|
|
|
0403 |
|
Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kondenseeritud või kondenseerimata, suhkru- või muu magusaine-, aromatiseerivate ainete, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma): |
|
10 |
– jogurt: |
|
|
ex 10 |
– – lõhna- või maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga |
|
|
90 |
– muud: |
|
|
ex 90 |
– – lõhna- või maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga |
|
|
0501 |
|
Töötlemata juuksed, puhastatud, pestud või mitte; juuksejäätmed |
|
0502 |
|
Kodu- ja metssigade harjased ning karvad; mägrakarvad jm karvad harjatoodete valmistamiseks; eelnimetatud karvade jäätmed |
|
0503 |
|
Hobusejõhv ja selle jäätmed, sh kihtidena kas tugimaterjalil või ilma selleta |
|
0505 |
|
Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled ja sulgede osad (sh kärbitud servadega) ja udusuled, töötlemata või töödeldud üksnes puhastamise, desinfitseerimise või säilitusmaterjalidega immutamise teel; sulepulber, sulgede osad ja jäätmed |
|
0507 |
|
Elevandiluu, kilpkonnaluu, vaalaluu ja vaalakiused, sarved, kabjad, küüned, nokad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata); eelnimetatud materjalide jäätmed ja neist valmistatud pulber |
|
0508 |
|
Korallid jms materjalid, töötlemata või eeltöödeldud; merekarbid, kooriklaste ja okasnahksete mereloomade koorikkestad, seepia luukestad, töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata; eelnimetatud materjalide jäätmed ja neist valmistatud pulber |
|
0509 |
|
Looduslikud loomsed käsnad |
|
0510 |
|
Hall ambra, kopranõre, näärmeeritis ja muskus; kantariidid (hispaania kärbsed); sapp, kuivatatud või mitte; näärmed jm farmaatsiatööstuses kasutatavad loomsed saadused (värsked, jahutatud, külmutatud või muul moel eelsäilitatud) |
|
0710 |
|
Köögivili (kuumtöötlemata või aurutatud või vees keedetud), külmutatud: |
|
40 |
– suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
|
0711 |
|
Köögiviljad, lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud (nt gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees vm konserveerivas lahuses), kuid sellisena koheseks tarbimiseks kõlbmatud: |
|
90 |
– muud köögiviljad; köögiviljasegud: |
|
|
ex 90 |
– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
|
1302 |
|
Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektiidid; agar jm taimsed liimid ja paksendajad, modifitseeritud või mitte: |
|
|
– taimemahlad ja -ekstraktid: |
|
|
14 |
– – püreetrist või rotenooni sisaldavatest taimejuurtest |
|
|
19 |
– – muud: |
|
|
ex 19 |
– – – taimse päritoluga ekstraktide segud jookide ja toiduainete tootmiseks |
|
|
ex 19 |
– – – muud raviained peale juurviljaekstraktide segude, mida kasutatakse jookide, toidu või vanilje õlivaigu valmistamiseks |
|
|
20 |
– pektiinid, pektinaadid ja pektiidid: |
|
|
ex 20 |
– – lisatud suhkru sisaldusega massist 5 % või rohkem |
|
|
1401 |
|
Peamiselt punumiseks kasutatav taimne materjal (näiteks bambus, rotang, pilliroog, kõrkjad, pajuvitsad, raffia, puhastatud, pleegitatud või värvitud õled ja niinekoor) |
|
1402 |
|
Peamiselt polstriks kasutatavad taimsed materjalid (näiteks kapokk, taimne vill ja merihein), kihtidesse laotatuna või mitte, alusmaterjaliga või ilma |
|
1403 |
|
Peamiselt luudadeks või harjadeks kasutatav taimne materjal (näiteks luuasorgo, piassaava, orashein ja istle), vihtades või mitte |
|
1404 |
|
Mujal nimetamata taimne materjal: |
|
10 |
– taimsed toormaterjalid, mida kasutatakse peamiselt värvimiseks või parkimiseks |
|
|
90 |
– muud |
|
|
1517 |
|
Margariin; toidusegud ja tooted taimsetest ja loomsetest rasvadest või õlidest või käesolevasse gruppi kuuluvate mitmesuguste rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriiki 1516 kuuluvad toidurasvad ja -õlid või nende fraktsioonid: |
|
10 |
– margariin, v.a vedel margariin: |
|
|
ex 10 |
– – piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuni 15 % |
|
|
90 |
– muud: |
|
|
ex 90 |
– – piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuni 15 % |
|
|
ex 90 |
– – toidukõlblikud segud või tooted, mida võib kasutada vormimäärdena |
|
|
1520 |
|
Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolileelised: |
|
ex 00 |
söödana kasutamiseks (1) |
|
|
1522 |
|
Parkerasv (degraa) loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid: |
|
ex 00 |
– degraa söödana kasutamiseks (1) |
|
|
1702 |
|
Muu suhkur, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse-, lõhnaja värvainelisandita suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või mitte; karamell: |
|
50 |
– keemiliselt puhas fruktoos |
|
|
90 |
– muud, k.a invertsuhkur: |
|
|
ex 90 |
– – keemiliselt puhas maltoos |
|
|
1704 |
|
Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), kakaosisalduseta |
|
1806 |
|
Šokolaad ja muud kakaod sisaldavad toidupreparaadid |
|
1901 |
|
Linnaseekstrakt; püüli- ja lihtjahust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt ning mida pole mujal nimetatud; rubriikides 0401—0404 esitatud toodetest valmistatud mujal nimetamata toiduained, kakaosisaldusega alla 5 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt |
|
1902 |
|
Makarontooted, keedetud, küpsetatud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte, täidisega (näiteks liha või muu täidisega) või täidiseta: spageti, makaronid, sarvekesed, lasagne, gnocchi, raviooli, canneloni, nuudlid, klimbid, pelmeenid jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte: |
|
|
– täidiseta makarontooted, keetmata ja muul viisil valmistoiduks töötlemata: |
|
|
11 |
– – munasisaldusega |
|
|
19 |
– – muud |
|
|
20 |
– täidisega makarontooted, sh keedetud ja muul viisil valmistoiduks töödeldud: |
|
|
ex 20 |
– – välja arvatud tooted, mis sisaldavad rohkem kui 20 % massist vorsttooteid, liha, subprodukte või verd või nende komponentide segusid |
|
|
30 |
– muud makarontooted |
|
|
40 |
– kuskuss |
|
|
1903 |
|
Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helveste, terade, kruupide, sõelmete vms kujul |
|
1904 |
|
Teravilja või teraviljatoodete paisutamise või röstimise teel saadud toiduained (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud vm viisil töödeldud teravili (v.a mais) terade, helveste vm töödeldud teradena (v.a püüli- ja lihtjahu), mujal nimetamata |
|
1905 |
|
Leiva-, saia- ja kondiitritooted (koogid, küpsised jne), kakaosisaldusega või ilma; armulaualeib, ravimikapslid, pitseroblaat, riispaber jms tooted |
|
2001 |
|
Köögiviljad, puuviljad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega töödeldud või konserveeritud: |
|
90 |
– muud: |
|
|
ex 90 |
– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata); palmisäsi; — jamss, maguskartul ja muud söödavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist, |
|
|
2004 |
|
Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted: |
|
10 |
– kartulid: |
|
|
ex 10 |
– – jahu või helvestena |
|
|
90 |
– muu köögivili ja köögiviljasegud: |
|
|
ex 90 |
– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
|
2005 |
|
Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted: |
|
20 |
– kartulid: |
|
|
ex 20 |
– – jahu või helvestena |
|
|
80 |
– suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
|
2006 |
|
Köögiviljad, puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatuna (kuivatatud, suhkrustatud või glasuuritud): |
|
ex 2006 |
– suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
|
2007 |
|
Keedised, puuviljaželeed, marmelaadid, puuvilja- või pähklipüreed ja -pastad, kuumtöödeldud, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma |
|
2008 |
|
Puuviljad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma, mujal kirjeldamata või klassifitseerimata: |
|
|
– pähklid, maapähklid (arahhis) ja muud seemned, omavahel segatud või mitte: |
|
|
11 |
– – maapähklid (arahhis): |
|
|
ex 11 |
– – – maapähklivõi (pasta röstitud arahhisest) |
|
|
ex 11 |
– – – maapähklid (arahhis), röstitud |
|
|
|
– – muud, sh segud, v.a alamrubriiki 2008 19 kuuluvad segud: |
|
|
ex 91 |
– – palmipungad söödana kasutamiseks (1) |
|
|
99 |
– – muud: |
|
|
ex 99 |
– – – teramais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
|
2101 |
|
Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ning nendel toodetel või kohvil, teel või matel põhinevad valmistised; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad ning nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid: |
|
|
– kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist ning selle ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest: |
|
|
12 |
– – tooted, mis põhinevad neil ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel või kohvil: |
|
|
ex 12 |
– – – piimarasva sisaldusega 1,5 %, piimavalgu sisaldusega 2,5 % või rohkem, suhkrusisaldusega 5 % ja tärklisesisaldusega 5 % või rohkem massist |
|
|
20 |
– tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest: |
|
|
ex 20 |
– – piimarasva sisaldusega 1,5 % või rohkem, piimavalgu sisaldusega 2,5 % või rohkem, suhkrusisaldusega 5 % ja tärklisesisaldusega 5 % või rohkem massist |
|
|
30 |
– röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad ning nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid: |
|
|
ex 30 |
– – muud röstitud kohviasendajad peale röstitud siguri; ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid röstitud kohviasendajatest, v.a röstitud sigurist |
|
|
2102 |
|
Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed) muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid |
|
2103 |
|
Kastmed ja pooltooted nende valmistamiseks; maitseainesegud; sinepipulber ja -jahu ning valmissinep: |
|
20 |
– ketšup jm tomatikastmed |
|
|
30 |
– sinepipulber ja -jahu ning valmissinep |
|
|
ex 30 |
– – valmissinep, mis sisaldab lisatud suhkrut 5 % massist või rohkem |
|
|
90 |
– muud: |
|
|
ex 90 |
– – muud liigi vürtsisegud peale mangost valmistatud vürtsisegu (chutney), vedelal kujul |
|
|
2104 |
|
Supid ja puljongid ning pooltooted nende valmistamiseks homogeniseeritud toidusegud |
|
2105 |
|
Jäätis, kakaosisaldusega või ilma (2) |
|
2106 |
|
Mujal nimetamata toiduained: (3) |
|
ex 2106 |
– v.a maitse- või värvainelisandiga suhkrusiirupid |
|
|
2202 |
|
Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- vm magusaine- või maitse- või lõhnaainelisandiga, jm karastusjoogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja köögiviljamahlad |
|
2203 |
|
Linnaseõlu |
|
2205 |
|
Vermut jm taimede või muude aroomiainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest |
|
2207 |
|
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega 80 mahuprotsenti või rohkem; denatureeritud etüül- vm alkohol, mis tahes kangusega; piiritus, liköörid jm kanged alkohoolsed joogid |
|
20 |
– denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega |
|
|
2208 |
|
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 %; kanged piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid: |
|
40 |
– rumm ja taffia |
|
|
50 |
– džinn jm kadakamarjanapsid |
|
|
60 |
– viin (vodka) |
|
|
70 |
– liköörid ja kordialid: |
|
|
ex 70 |
– – lisatud suhkru sisaldusega 5 % massist või rohkem |
|
|
90 |
– muud: |
|
|
ex 90 |
– – akvaviit |
|
|
2209 |
|
Äädikas ja tema äädikhappest valmistatud asendajad |
|
2402 |
|
Tubakast või tubakaasendajatest valmistatud sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid |
|
2403 |
|
Muu töödeldud tubakas ja selle asendajad; “homogeniseeritud” või “taastatud” tubakas; tubakaekstraktid ja -essentsid |
|
2905 |
|
Atsükliline alkohol ja selle halogeenitud, sulfoonitud, nitreeritud või nitroositud derivaadid: |
|
|
– muud mitmealuselised alkoholid: |
|
|
43 |
– – mannitool |
|
|
44 |
– – d-glütsitool (sorbitool) |
|
|
3302 |
|
Lõhnaainete segud ja ühe või mitme sellise aine segud (sh alkoholilahused), kasutamiseks toorainena tööstuses; muud lõhnaainetel põhinevad preparaadid, mida kasutatakse jookide valmistamiseks: |
|
10 |
– kasutatavad toiduainetetööstuses ja jookide tootmiseks |
|
|
3501 |
|
Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiinisaadused kaseiinliimid |
|
3505 |
|
Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (nt eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid |
|
3809 |
|
Viimistlusained, värvimise kiirendajad ja värvifiksaatorid ning muud tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja preparaadid (nt apretid ja peitsid): |
|
10 |
– tärklisainete baasil |
|
|
3824 |
|
Valuvormide ja -kärnide tootmisel kasutatavad sideained; keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata keemiatooted ja preparaadid (sh looduslike saaduste segudest koosnevad); keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata tootmisjäägid: |
|
60 |
– sorbitool (v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv) |
|
|
(1)
Seda osa kohaldatakse üksnes Norra suhtes.
(2)
Islandi puhul ei kohaldata protokolli nr 3 sätteid toodete suhtes, mis on klassifitseeritud rubriiki 2105.
(3)
Islandi puhul ei kohaldata protokolli nr 3 sätteid toiduainete suhtes, mis koosnevad peamiselt veest ja rasvast, sisaldades rubriiki 2106 90 kuuluvat võid või muud piimarasva üle 15 % massist. |
||
I TABELI I LISA
Ühenduse impordikord
1. Põllumajanduskomponentide ja vähendatud täiendavate tollimaksude arvutamisel kasutatakse järgmisi põhisummasid:
2. Miinimumkogus, millest allpool ei kohaldata tollimakse tärklise/glükoosi ja sahharoosi/invertsuhkru/isoglükoosi suhtes on 5 %.
3. Arvesse tuleb võtta põllumajandussaaduste tinglike koguste ja kokkulepitud koguste vahet, samuti liites esitatud standardretsepti, mida kasutatakse tollimaksude arvestamisel.
4. Järgmises tabelis esitatud toodete tollimaksud on kindlaks määratud:
|
CN kood |
Kohaldatav tollimaks |
Märkused |
|
0501 00 00 |
Null |
|
|
0502 10 00 |
Null |
|
|
0502 90 00 |
Null |
|
|
0503 00 00 |
Null |
|
|
0505 10 10 |
Null |
|
|
0505 10 90 |
Null |
|
|
0505 90 00 |
Null |
|
|
0507 10 00 |
Null |
|
|
0507 90 00 |
Null |
|
|
0508 00 00 |
Null |
|
|
0509 00 10 |
Null |
|
|
0509 00 90 |
Null |
|
|
0510 00 00 |
Null |
|
|
1302 14 00 |
Null |
|
|
1302 19 30 |
Null |
|
|
1302 19 91 |
Null |
|
|
ex 1302 20 10 |
18,6 % |
Lisatud suhkru sisaldusega 5 % massist või rohkem |
|
ex 1302 20 90 |
10,9 % |
Lisatud suhkru sisaldusega 5 % massist või rohkem |
|
1401 10 00 |
Null |
|
|
1401 20 00 |
Null |
|
|
1401 90 00 |
Null |
|
|
1402 00 00 |
Null |
|
|
1403 00 00 |
Null |
|
|
1404 10 00 |
Null |
|
|
1404 90 00 |
Null |
|
|
1517 10 10 |
0 % + 26,1 EUR/100 kg |
|
|
1517 90 10 |
0 % + 26,1 EUR/100 kg |
|
|
1517 90 93 |
Null |
|
|
1702 50 00 |
Null |
|
|
1702 90 10 |
Null |
|
|
1704 90 10 |
Null |
|
|
1806 10 15 |
Null |
|
|
1901 90 91 |
Null |
|
|
1902 20 10 |
8,2 % |
|
|
2001 90 60 |
Null |
|
|
ex 2006 00 38 |
9,12 EUR/100 kg |
Suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
ex 2006 00 99 |
9,12 EUR/100 kg |
Suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
2007 10 10 |
13,98 % + 4,07 EUR/100 kg |
|
|
2007 10 91 |
13,14 % |
|
|
2007 10 99 |
15,15 % |
|
|
2007 91 10 |
11,64 % + 22,31 EUR/100 kg |
|
|
2007 91 30 |
11,64 % + 4,07 EUR/100 kg |
|
|
2007 91 90 |
18,90 % |
|
|
2007 99 10 |
19,53 % |
|
|
2007 99 20 |
13,98 % + 19,11 EUR/100 kg |
|
|
2007 99 31 |
13,98 % + 22,31 EUR/100 kg |
|
|
2007 99 33 |
13,98 % + 22,31 EUR/100 kg |
|
|
2007 99 35 |
13,98 % + 22,31 EUR/100 kg |
|
|
2007 99 39 |
7 % + 22,31 EUR/100 kg |
|
|
2007 99 55 |
13,98 % + 4,07 EUR/100 kg |
|
|
ex 2007 99 57 |
13,98 % + 4,07 EUR/100 kg |
Kastanipüree ja -pasta |
|
ex 2007 99 57 |
7 % + 4,07 EUR/100 kg |
Muu kui kastanipüree ja -pasta |
|
2007 99 91 |
20,97 % |
|
|
2007 99 93 |
13,14 % |
|
|
2007 99 98 |
16,31 % |
|
|
2008 11 10 |
Null |
|
|
2008 11 92 |
Null |
|
|
2008 11 96 |
Null |
|
|
2102 10 10 |
Null |
|
|
2102 10 90 |
Null |
|
|
2102 20 11 |
Null |
|
|
2102 20 19 |
Null |
|
|
2102 20 90 |
Null |
|
|
2102 30 00 |
Null |
|
|
2103 20 00 |
Null |
|
|
ex 2103 30 90 |
Null |
Lisatud suhkru sisaldusega 5 % massist või rohkem |
|
2103 90 30 |
Null |
|
|
2103 90 90 |
Null |
|
|
2104 10 10 |
Null |
|
|
2104 10 90 |
Null |
|
|
2104 20 00 |
Null |
|
|
2106 10 20 |
12,4 % |
|
|
2106 90 10 |
24,25 EUR/100 kg |
|
|
2106 90 20 |
16,8 % min 0,97 EUR/% vol/hl |
|
|
2106 90 92 |
Null |
|
|
2202 10 00 |
Null (1) |
|
|
2202 90 10 |
Null (1) |
|
|
2203 00 01 |
Null |
|
|
2203 00 09 |
Null |
|
|
2203 00 10 |
Null |
|
|
2205 10 10 |
Null |
|
|
2205 10 90 |
Null |
|
|
2205 90 10 |
Null |
|
|
2205 90 90 |
Null |
|
|
2207 20 00 |
9,9 EUR/hl |
|
|
2208 40 11 |
Null |
|
|
2208 40 31 |
Null |
|
|
2208 40 39 |
Null |
|
|
2208 40 51 |
Null |
|
|
2208 40 91 |
Null |
|
|
2208 40 99 |
Null |
|
|
2208 50 11 |
Null |
|
|
2208 50 19 |
Null |
|
|
2208 50 91 |
Null |
|
|
2208 50 99 |
Null |
|
|
2208 60 11 |
Null |
|
|
2208 60 19 |
Null |
|
|
2208 60 91 |
Null |
|
|
2208 60 99 |
Null |
|
|
2208701011 |
Null |
Lisatud suhkru sisaldusega rohkem kui 5 % massist |
|
2208709011 |
Null |
Lisatud suhkru sisaldusega rohkem kui 5 % massist |
|
2208905610 |
Null |
Akvaviit |
|
2208907710 |
Null |
Akvaviit |
|
2209 00 11 |
3,10 EUR/hl |
|
|
2209 00 19 |
2,33 EUR/hl |
|
|
2209 00 91 |
2,49 EUR/hl |
|
|
2209 00 99 |
1,50 EUR/hl |
|
|
2402 10 00 |
12,60 % |
|
|
2402 20 10 |
Null |
|
|
2402 20 90 |
27,95 % |
|
|
2402 90 00 |
27,95 % |
|
|
2403 10 10 |
36,35 % |
|
|
2403 10 90 |
36,35 % |
|
|
2403 91 00 |
8,05 % |
|
|
2403 99 10 |
20,2 % |
|
|
2403 99 90 |
Null |
|
|
3302 10 21 |
5,8 % |
|
|
3501 10 10 |
Null |
|
|
3501105010 |
Null |
Veesisaldusega rohkem kui 50 % massist |
|
3501105090 |
2,9 % |
Veesisaldusega vähem kui 50 % massist |
|
3501 10 90 |
8,7 % |
|
|
3501 90 10 |
8,1 % |
|
|
3501 90 90 |
6,2 % |
|
|
3505 10 50 |
7,5 % |
|
|
(1)
Nullmäär on ajutiselt peatatud. Islandile kohaldub Euroopa Ühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise kahepoolse vabakaubanduslepingu protokolliga nr 2 sätestatud eeliskokkulepe (null maksumäär). Norra jaoks kohandatakse Norra Kuningriigi ja Euroopa Ühenduse vahelise kahepoolse vabakaubanduslepingu protokolli nr 2, et lisada maksuvabad kvoodid nende Norra päritolu toodete impordile ühendusse. |
||
4a. Järgmiste Islandilt pärinevate toodete suhtes kohaldatav tollimaks on null:
|
CN-kood |
Märkused |
|
0710 40 00 |
|
|
0711 90 30 |
|
|
ex 1302 20 10 |
Suhkrulisandi sisaldusega 5 % massist või rohkem |
|
ex 1302 20 90 |
Suhkrulisandi sisaldusega 5 % massist või rohkem |
|
1517 10 10 |
|
|
1517 90 10 |
|
|
1704 10 10 |
|
|
1704 10 90 |
|
|
1704 90 10 |
|
|
1704 90 30 |
|
|
1704 90 51 |
|
|
1704 90 55 |
|
|
1704 90 61 |
|
|
1704 90 65 |
|
|
1704 90 71 |
|
|
1704 90 75 |
|
|
1704 90 81 |
|
|
1704 90 99 |
|
|
1806 10 15 |
|
|
1806 10 20 |
|
|
1806 10 30 |
|
|
1806 10 90 |
|
|
1806 20 10 |
|
|
1806 20 30 |
|
|
1806 20 50 |
|
|
1806 20 70 |
|
|
1806 20 80 |
|
|
1806 20 95 |
|
|
1806 31 00 |
|
|
1806 32 10 |
|
|
1806 32 90 |
|
|
1806 90 11 |
|
|
1806 90 19 |
|
|
1806 90 31 |
|
|
1806 90 39 |
|
|
1806 90 50 |
|
|
1806 90 60 |
|
|
1806 90 70 |
|
|
1806 90 90 |
|
|
1901 10 00 |
|
|
1901 20 00 |
|
|
1901 90 11 |
|
|
1901 90 19 |
|
|
1901 90 99 |
|
|
1902 11 00 |
|
|
1902 19 10 |
|
|
1902 19 90 |
|
|
1902 20 10 |
|
|
1902 20 91 |
|
|
1902 20 99 |
|
|
1902 30 10 |
|
|
1902 30 90 |
|
|
1902 40 10 |
|
|
1902 40 90 |
|
|
1903 00 00 |
|
|
1904 10 10 |
|
|
1904 10 30 |
|
|
1904 10 90 |
|
|
1904 20 10 |
|
|
1904 20 91 |
|
|
1904 20 95 |
|
|
1904 20 99 |
|
|
1904 30 00 |
|
|
1904 90 10 |
|
|
1904 90 80 |
|
|
1905 10 00 |
|
|
1905 20 10 |
|
|
1905 20 30 |
|
|
1905 20 90 |
|
|
1905 31 11 |
|
|
1905 31 19 |
|
|
1905 31 30 |
|
|
1905 31 91 |
|
|
1905 31 99 |
|
|
1905 32 05 |
|
|
1905 32 11 |
|
|
1905 32 19 |
|
|
1905 32 91 |
|
|
1905 32 99 |
|
|
1905 40 10 |
|
|
1905 40 90 |
|
|
1905 90 10 |
|
|
1905 90 20 |
|
|
1905 90 30 |
|
|
1905 90 45 |
|
|
1905 90 55 |
|
|
1905 90 60 |
|
|
1905 90 90 |
|
|
2001 90 30 |
|
|
2001 90 40 |
|
|
2004 10 91 |
|
|
2004 90 10 |
|
|
2005 20 10 |
|
|
2005 80 00 |
|
|
ex 2006 00 38 |
Suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
ex 2006 00 99 |
Suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
2007 10 10 |
|
|
2007 10 91 |
|
|
2007 10 99 |
|
|
2007 91 10 |
|
|
2007 91 30 |
|
|
2007 91 90 |
|
|
2007 99 10 |
|
|
2007 99 20 |
|
|
2007 99 31 |
|
|
2007 99 33 |
|
|
2007 99 35 |
|
|
2007 99 39 |
|
|
2007 99 50 |
|
|
2007 99 93 |
|
|
2007 99 97 |
|
|
ex 2008 11 91 |
Röstitud |
|
2008 99 85 |
|
|
2008 99 91 |
|
|
ex 2101 12 92 |
Sisaldades massist 1,5 % või rohkem piimarasvu, 2,5 % või rohkem piimavalku, 5 % või rohkem suhkrut või 5 % või rohkem tärklist |
|
ex 2101 12 98 |
Sisaldades massist 1,5 % või rohkem piimarasvu, 2,5 % või rohkem piimavalku, 5 % või rohkem suhkrut või 5 % või rohkem tärklist |
|
ex 2101 20 92 |
Sisaldades massist 1,5 % või rohkem piimarasvu, 2,5 % või rohkem piimavalku, 5 % või rohkem suhkrut või 5 % või rohkem tärklist |
|
ex 2101 20 98 |
Sisaldades massist 1,5 % või rohkem piimarasvu, 2,5 % või rohkem piimavalku, 5 % või rohkem suhkrut või 5 % või rohkem tärklist |
|
2101 30 19 |
|
|
2101 30 99 |
|
|
2102 10 31 |
|
|
2102 10 39 |
|
|
2102 20 11 |
|
|
2102 20 19 |
|
|
2103 20 00 |
|
|
2103 90 90 |
|
|
2104 10 00 |
|
|
2106 10 20 |
|
|
2106 10 80 |
|
|
2106 90 20 |
|
|
2106 90 92 |
|
|
2202 10 00 |
|
|
2202 90 10 |
|
|
2202 90 91 |
|
|
2202 90 95 |
|
|
2202 90 99 |
|
|
2205 10 10 |
|
|
2205 10 90 |
|
|
2205 90 10 |
|
|
2205 90 90 |
|
|
2207 20 00 |
|
|
2208 90 91 |
|
|
2208 90 99 |
|
|
2209 00 11 |
|
|
2209 00 19 |
|
|
2209 00 91 |
|
|
2209 00 99 |
|
|
2402 10 00 |
|
|
2402 20 90 |
|
|
2402 90 00 |
|
|
2403 11 00 |
|
|
2403 19 10 |
|
|
2403 19 90 |
|
|
2403 91 00 |
|
|
2403 99 10 |
|
|
2905 43 00 |
|
|
2905 44 11 |
|
|
2905 44 19 |
|
|
2905 44 91 |
|
|
2905 44 99 |
|
|
3302 10 10 |
|
|
3302 10 21 |
|
|
3302 10 29 |
|
|
3501 10 50 |
|
|
3501 10 90 |
|
|
3501 90 10 |
|
|
3501 90 90 |
|
|
3505 10 10 |
|
|
3505 10 50 |
|
|
3505 10 90 |
|
|
3505 20 10 |
|
|
3505 20 30 |
|
|
3505 20 50 |
|
|
3505 20 90 |
|
|
3809 10 10 |
|
|
3809 10 30 |
|
|
3809 10 50 |
|
|
3809 10 90 |
|
|
3824 60 11 |
|
|
3824 60 19 |
|
|
3824 60 91 |
|
|
3824 60 99 |
|
5. Järgmiste toodete väärtuseline tollimaks on 0 %:
6. Järgmiste toodete väärtuseline tollimaks on 5,8 %:
7. Järgmise toote väärtuseline tollimaks on 7,8 %:
8. Käesolevas lisas sätestatud tariifikoodid vastavad Euroopa Liidus 1. jaanuaril 2004 kehtinud tariifikoodidele. Lõikes 4a sätestatud tariifikoodid vastavad aga Euroopa Liidus 1. jaanuaril 2015 kehtinud tariifikoodidele. Tariifinomenklatuuri võimalikud muudatused ei mõjuta käesoleva lisa tingimusi.
Liide
Lõikes 3 nimetatud kogused ja koostised
|
(100 kg kauba kohta) |
||||
|
Kogused, mida tuleb vahemike raames arvesse võtta — piim ja piimatooted |
||||
|
Piimarasv (% massist) |
Piimavalk (% massist) |
Lõssipulber (kg) |
Täispiimapulber (kg) |
Või (kg) |
|
0—1,5 |
0—2,5 |
0 |
0 |
0 |
|
2,5—6 |
14 |
0 |
0 |
|
|
6–18 |
42 |
0 |
0 |
|
|
18–30 |
75 |
0 |
0 |
|
|
30–60 |
146 |
0 |
0 |
|
|
60-> |
208 |
0 |
0 |
|
|
1,5—3 |
0—2,5 |
0 |
0 |
3 |
|
2,5—6 |
14 |
0 |
3 |
|
|
6–18 |
42 |
0 |
3 |
|
|
18–30 |
75 |
0 |
3 |
|
|
30–60 |
146 |
0 |
3 |
|
|
60-> |
208 |
0 |
3 |
|
|
3–6 |
0—2,5 |
0 |
0 |
6 |
|
2,5—12 |
12 |
20 |
0 |
|
|
12-> |
71 |
0 |
6 |
|
|
6–9 |
0–4 |
0 |
0 |
10 |
|
4–15 |
10 |
32 |
0 |
|
|
15-> |
71 |
0 |
10 |
|
|
9–12 |
0–6 |
0 |
0 |
14 |
|
6–18 |
9 |
43 |
0 |
|
|
18-> |
70 |
0 |
14 |
|
|
12–18 |
0–6 |
0 |
0 |
20 |
|
6–18 |
0 |
56 |
2 |
|
|
18-> |
65 |
0 |
20 |
|
|
18–26 |
0–6 |
0 |
0 |
29 |
|
6-> |
50 |
0 |
29 |
|
|
26–40 |
0–6 |
0 |
0 |
45 |
|
6-> |
38 |
0 |
45 |
|
|
40–55 |
0 |
0 |
0 |
63 |
|
55–70 |
0 |
0 |
0 |
81 |
|
70–85 |
0 |
0 |
0 |
99 |
|
85-> |
0 |
0 |
0 |
117 |
|
(100 kg kauba kohta) |
|||
|
Kogused, mida tuleb vahemike raames arvesse võtta — muud tooted peale piimatoodete |
|||
|
Vahemik |
Kohaldatakse |
||
|
Valge suhkur (kg) |
Pehme nisu (kg) |
Mais (kg) |
|
|
sahharoos, invertsuhkur ja/ või isoglükoos) |
|||
|
0–5 |
0 |
|
|
|
5–30 |
24 |
|
|
|
30–50 |
45 |
|
|
|
50–70 |
65 |
|
|
|
70-> |
93 |
|
|
|
tärklis/glükoos |
|||
|
0–5 |
|
0 |
0 |
|
5–25 |
|
22 |
22 |
|
25–70 |
|
47 |
47 |
|
50–75 |
|
74 |
74 |
|
75-> |
|
101 |
101 |
|
Standardretseptid, mida kasutatakse tollimaksude arvutamisel ühendusse importimise korral |
|||||||||||
|
CN kood |
Pehme nisu |
Kõva nisu |
Rukis |
Oder |
Mais |
Riis |
Valge suhkur |
Melass |
Lõssipulber |
Täispiimapulber |
Või |
|
kg |
kg |
kg |
kg |
kg |
kg |
kg |
kg |
kg |
kg |
kg |
|
|
0403 10 51 |
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
|
|
|
0403 10 53 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
|
|
0403 10 59 |
|
|
|
|
|
|
|
|
42 |
|
68 |
|
0403 10 91 |
|
|
|
|
|
|
|
|
9 |
|
2 |
|
0403 10 93 |
|
|
|
|
|
|
|
|
8 |
|
5 |
|
0403 10 99 |
|
|
|
|
|
|
|
|
8 |
|
10 |
|
0403 90 71 |
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
|
|
|
0403 90 73 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
|
|
0403 90 79 |
|
|
|
|
|
|
|
|
42 |
|
68 |
|
0403 90 91 |
|
|
|
|
|
|
|
|
9 |
|
2 |
|
0403 90 93 |
|
|
|
|
|
|
|
|
8 |
|
5 |
|
0403 90 99 |
|
|
|
|
|
|
|
|
8 |
|
10 |
|
0710 40 00 |
|
|
|
|
100 (1) |
|
|
|
|
|
|
|
0711 90 30 |
|
|
|
|
100 (1) |
|
|
|
|
|
|
|
1704 10 11 |
|
|
|
|
30 |
|
58 |
|
|
|
|
|
1704 10 19 |
|
|
|
|
30 |
|
58 |
|
|
|
|
|
1704 10 91 |
|
|
|
|
16 |
|
70 |
|
|
|
|
|
1704 10 99 |
|
|
|
|
16 |
|
70 |
|
|
|
|
|
1704 90 30 |
|
|
|
|
|
|
15 |
|
|
20 |
|
|
1806 10 20 |
|
|
|
|
|
|
60 |
|
|
|
|
|
1806 10 30 |
|
|
|
|
|
|
75 |
|
|
|
|
|
1806 10 90 |
|
|
|
|
|
|
100 |
|
|
|
|
|
1806 32 90 (2) |
|
|
|
|
|
|
50 |
|
|
20 |
|
|
1901 90 11 |
|
|
|
195 |
|
|
|
|
|
|
|
|
1901 90 19 |
|
|
|
159 |
|
|
|
|
|
|
|
|
1902 11 00 |
|
167 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1902 19 10 (3) |
|
167 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1902 19 90 (4) |
67 |
100 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1902 20 91 |
|
41 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1902 20 99 |
|
116 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1902 30 10 |
|
167 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1902 30 90 |
|
66 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1902 40 10 |
|
167 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1902 40 90 |
|
66 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1903 00 00 |
|
|
|
|
161 |
|
|
|
|
|
|
|
1904 10 10 |
|
|
|
|
213 |
|
|
|
|
|
|
|
1904 10 30 |
|
|
|
|
|
174 |
|
|
|
|
|
|
1904 10 90 |
|
53 |
|
53 |
53 |
53 |
|
|
|
|
|
|
1904 20 91 |
|
|
|
|
213 |
|
|
|
|
|
|
|
1904 20 95 |
|
|
|
|
|
174 |
|
|
|
|
|
|
1904 20 99 |
|
53 |
|
53 |
53 |
53 |
|
|
|
|
|
|
1904 90 10 |
|
|
|
|
|
174 |
|
|
|
|
|
|
►M142 19049080 ◄ |
|
174 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1905 10 00 |
|
|
140 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1905 20 10 |
44 |
|
40 |
|
|
|
25 |
|
|
|
|
|
1905 20 30 |
33 |
|
30 |
|
|
|
45 |
|
|
|
|
|
1905 20 90 |
22 |
|
20 |
|
|
|
65 |
|
|
|
|
|
1905 90 10 |
168 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1905 90 20 |
|
|
|
|
644 |
|
|
|
|
|
|
|
2001 90 30 |
|
|
|
|
100 (1) |
|
|
|
|
|
|
|
2001 90 40 |
|
|
|
|
40 (1) |
|
|
|
|
|
|
|
2001 90 10 |
|
|
|
|
100 (1) |
|
|
|
|
|
|
|
2005 80 00 |
|
|
|
|
100 (1) |
|
|
|
|
|
|
|
2008 99 85 |
|
|
|
|
100 (1) |
|
|
|
|
|
|
|
2008 99 91 |
|
|
|
|
40 (1) |
|
|
|
|
|
|
|
2101 30 19 |
|
|
|
137 |
|
|
|
|
|
|
|
|
2101 30 99 |
|
|
|
245 |
|
|
|
|
|
|
|
|
2102 10 31 |
|
|
|
|
|
|
|
425 |
|
|
|
|
2102 10 39 |
|
|
|
|
|
|
|
125 |
|
|
|
|
2105 00 10 |
|
|
|
|
|
|
25 |
|
10 |
|
|
|
2105 00 91 |
|
|
|
|
|
|
20 |
|
|
23 |
|
|
2105 00 99 |
|
|
|
|
|
|
20 |
|
|
35 |
|
|
2202 90 91 |
|
|
|
|
|
|
10 |
|
8 |
|
|
|
2202 90 95 |
|
|
|
|
|
|
10 |
|
|
6 |
|
|
2202 90 99 |
|
|
|
|
|
|
10 |
|
|
13 |
|
|
2905 43 00 |
|
|
|
|
|
|
300 |
|
|
|
|
|
2905 44 11 |
|
|
|
|
172 |
|
|
|
|
|
|
|
2905 44 19 |
|
|
|
|
|
|
90 |
|
|
|
|
|
2905 44 91 |
|
|
|
|
245 |
|
|
|
|
|
|
|
2905 44 99 |
|
|
|
|
|
|
128 |
|
|
|
|
|
3505 10 10 |
|
|
|
|
189 |
|
|
|
|
|
|
|
3505 10 90 |
|
|
|
|
189 |
|
|
|
|
|
|
|
3505 20 10 |
|
|
|
|
48 |
|
|
|
|
|
|
|
3505 20 30 |
|
|
|
|
95 |
|
|
|
|
|
|
|
3505 20 50 |
|
|
|
|
151 |
|
|
|
|
|
|
|
3505 20 90 |
|
|
|
|
189 |
|
|
|
|
|
|
|
3809 10 10 |
|
|
|
|
95 |
|
|
|
|
|
|
|
3809 10 30 |
|
|
|
|
132 |
|
|
|
|
|
|
|
3809 10 50 |
|
|
|
|
161 |
|
|
|
|
|
|
|
3809 10 90 |
|
|
|
|
189 |
|
|
|
|
|
|
|
3824 60 11 |
|
|
|
|
172 |
|
|
|
|
|
|
|
3824 60 19 |
|
|
|
|
|
|
90 |
|
|
|
|
|
3824 60 91 |
|
|
|
|
245 |
|
|
|
|
|
|
|
3824 60 99 |
|
|
|
|
|
|
128 |
|
|
|
|
|
(1)
100 kg kuivatatud maguskartuli või maisi kohta.
(2)
Kaupade puhul, mis sisaldavad 3–6 % piimarasva, tuleb kohaldada täiendavat koodi 6 920 .
(3)
Kõva nisu osas tuleb makarontoodete puhul, mis ei sisalda või sisaldab kuni 3 % muud teravilja, kohaldada täiendavat koodi 6 921 .
(4)
Muude selle alamrubriigi kaupade, v.a kõva nisu osas, tuleb makarontoodete puhul, mis ei sisalda või sisaldab kuni 3 % muud teravilja, kohaldada täiendavat koodi 6 922 . |
|||||||||||
I TABELI II LISA
Islandi impordikord
1.
|
Islandi tariifikood |
Toote kirjeldus |
Kohaldatav tollimaks(ISK/kg) |
|
0403 |
Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kondenseeritud või kondenseerimata, suhkru- või muu magusaine-, aromatiseerivate ainete, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma): |
|
|
0403.1011 |
– jogurt kakaoga |
53 |
|
0403.1012 |
– jogurt puuvilja või pähklitega |
53 |
|
0403.1013 |
– jogurt, lõhna-ja maitseainetega, mujal nimetamata |
53 |
|
0403.1021 |
– joogijogurt kakaoga |
51 |
|
0403.1022 |
– joogijogurt puuvilja või pähklitega |
51 |
|
ex 0403.1029 |
– joogijogurt, lõhna-ja maitseainetega, mujal nimetamata |
51 |
|
0403.9011 |
– muud, kakaosisaldusega |
45 |
|
0403.9012 |
– muud puuvilja või pähklitega |
45 |
|
0403.9013 |
– muud, lõhna-ja maitseainetega, mujal nimetamata |
45 |
|
0403.9021 |
– muu, v.a kakaod sisaldavad joogid |
45 |
|
0403.9022 |
– muu, v.a puuvilju või pähkleid sisaldavad joogid |
45 |
|
ex0403.9029 |
– muud, v.a lõhna-ja maitseaineid sisaldavad joogid, mujal nimetamata |
45 |
|
1517 |
Margariin; toidusegud ja tooted taimsetest ja loomsetest rasvadest või õlidest või käesolevasse gruppi kuuluvate mitmesuguste rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriiki 1516 kuuluvad toidurasvad ja -õlid või nende fraktsioonid: |
|
|
1517.1001 |
– margariin, v.a vedel margariin, piimarasvasisaldusega rohkem kui 10 %, kuid mitte rohkem kui 15 % massist |
88 |
|
1517.1001 |
– muu, v.a margariin, v.a vedel margariin, piimarasvasisaldusega rohkem kui 10 %, kuid mitte rohkem kui 15 % massist |
88 |
|
1806 |
Šokolaad jm kakaod sisaldavad tooted:– muud tooted plokkide, pulkade või tahvlitena massiga üle 2 kg või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, nõudes või müügipakendis massiga üle 2 kg: |
|
|
1806.2003 |
– – kakaopulber, välja arvatud rubriiki 1901 kuuluvad tooted, mis sisaldavad 30 % massist või rohkem värske piima pulbrit ja/või lõssipulbrit, suhkru- või magusainelisandiga või ilma, kuid teiste ainetega segamata |
109 |
|
1806.2004 |
– – kakaopulber, välja arvatud rubriiki 1901 kuuluvad tooted, mis sisaldavad kuni 30 % massist värske piima pulbrit ja/või lõssipulbrit, suhkruvõi magusainelisandiga või ilma, kuid teiste ainetega segamata |
39 |
|
1806.2005 |
– – muud tooted, välja arvatud rubriiki 1901 kuuluvad tooted, mis sisaldavad 30 % massist või rohkem värske piima pulbrit ja/või lõssipulbrit |
109 |
|
1806.2006 |
– – muud tooted, välja arvatud rubriiki 1901 kuuluvad tooted, mis sisaldavad kuni 30 % massist värske piima pulbrit ja/või lõssipulbrit |
39 |
|
|
- muud, plokkide, tahvlite või batoonidena: |
|
|
1806.3101 |
– – täidisega šokolaad tahvlite või batoonidena |
51 |
|
1806.3109 |
– – muud täidisega tooted, plokkide, tahvlite või batoonidena |
51 |
|
1806.3202 |
– – täidiseta šokolaad, mis sisaldab kakaopastat, suhkrut, kakaovõid ja piimapulbrit, tahvlite või batoonidena |
47 |
|
1806.3203 |
– – täidiseta šokolaadiimitatsioonid tahvlite või batoonidena |
39 |
|
1806.3209 |
– – muud täidiseta tooted, plokkide, tahvlite või batoonidena |
21 |
|
|
– muud:– – jookide valmistamiseks kasutatavad ained: |
|
|
1806.9011 |
– – – jookide valmistamiseks kasutatavad ained, mis põhinevad rubriikide 0401—0402 toodetel, mis sisaldavad 5 % massist või rohkem kakaopulbrit, arvestatuna täiesti rasvavabalt, mujal nimetamata, suhkruvõi muu magusainelisandiga peale muude väiksemakoguseliste lisandite ning lõhna- ja maitseainetega |
22 |
|
|
– – muud, v.a jookide valmistamiseks kasutatavad ained: |
|
|
1806.9022 |
– – – spetsiaalsed imiku- või dieettoidud |
18 |
|
1806.9023 |
– – – lihavõttemunad |
48 |
|
1806.9024 |
– – – jäätisekastmed ja dipikastmed |
39 |
|
1806.9025 |
– – – kaetud tooted, nagu rosinad, pähklid, paisterad, lagrits, karamellid ja marmelaad |
53 |
|
1806.9026 |
– – – šokolaadikreemid (konfekt) |
48 |
|
1806.9028 |
– – – kakaopulber, välja arvatud rubriiki 1901 kuuluvad tooted, mis sisaldavad 30 % või rohkem värske piima pulbrit ja/või lõssipulbrit, suhkru- või magusainelisandiga või ilma, kuid teiste ainetega segamata |
118 |
|
1806.9029 |
– – – kakaopulber, välja arvatud rubriiki 1901 kuuluvad tooted, mis sisaldavad kuni 30 % massist värske piima pulbrit ja/või lõssipulbrit, suhkru- või magusainelisandiga või ilma, kuid teiste ainetega segamata |
43 |
|
1806.9039 |
– – – muud |
47 |
|
1901 |
Linnaseekstrakt; püüli- ja lihtjahust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt ning mida pole mujal nimetatud; rubriikides 0401—0404 nimetatud toiduainetest mujal nimetamata tooted, mis ei sisalda või sisaldavad massist alla 5 % kakaod, arvestatuna täiesti rasvavabalt:– segud ja taignad rubriiki 1905 kuuluvate pagaritoodete valmistamiseks, mis sisaldavad kokku 3 % või rohkem värske piima pulbrit, lõssipulbrit, mune, piimarasva (nagu näiteks või), juustu või liha |
|
|
1901.2012 |
– – piparkookide jms rubriigi 1905.2000 toodete valmistamiseks |
25 |
|
1901.2013 |
– – rubriikide 1905.3011 ja 1905.3029 magusate küpsiste valmistamiseks, kaasa arvatud präänikud |
17 |
|
1901.2014 |
– – rubriigi 1905.3021 piparkookide valmistamiseks |
29 |
|
1901.2015 |
– – rubriigi 1905.3030 vahvlite ja lehtvahvlite valmistamiseks |
10 |
|
1901.2016 |
– – rubriigi 1905.4000 kuivikute, röstleiva jms röstitud toodete valmistamiseks |
15 |
|
1901.2017 |
– – rubriiki 1905.9011 kuuluva leiva valmistamiseks, mille täidis põhinev võil või muudel piimatoodetel |
39 |
|
1901.2018 |
– – rubriiki 1905.9019 kuuluva leiva valmistamiseks |
5 |
|
1901.2019 |
– – rubriiki 1905.9020 kuuluvate küpsiste valmistamiseks |
5 |
|
1901.2022 |
– – rubriigi 1905.9040 kookide ja valikpagaritoodete valmistamiseks |
33 |
|
1901.2023 |
– – liha sisaldavad segud ja taignad rubriiki 1905.9051 kuuluvate pirukate, s.h pitsa valmistamiseks |
97 |
|
1901.2024 |
– – muid lisandeid, v.a liha, sisaldavad segud ja taignad rubriiki 1905.9059 kuuluva pitsa jms toodete valmistamiseks |
53 |
|
1901.2029 |
– – rubriiki 1905.9090 kuuluvate toodete valmistamiseks |
43 |
|
1902 |
Makarontooted, keedetud, küpsetatud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte, täidisega (näiteks liha või muu täidisega) või täidiseta: spageti, makaronid, sarvekesed, lasagne, gnocchi, raviooli, canneloni, nuudlid, klimbid, pelmeenid jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte: |
|
|
1902.1100 |
– Keetmata makarontooted, täidiseta või muul viisil toiduks valmistamata, muna sisaldavad |
8 |
|
|
– Täidisega pastatooted, sh keedetud ja muul viisil valmistoiduks töödeldud: |
|
|
1902.2022 |
– – täidetud vorsttoodete, liha, subproduktide, vere või nende segudega vahekorras 3 %, kuid mitte enam kui 20 % vorsttooteid, liha, subprodukte, verd või nende segu |
41 |
|
1902.2031 |
– – täidetud juustuga, kusjuures juust moodustab kuni 3 % massist |
35 |
|
1902.2041 |
– – täidetud liha ja juustuga, kusjuures liha ja juust moodustavad kuni 20 % massist |
142 |
|
1902.2042 |
– – täidetud liha ja juustuga, kusjuures liha ja juust moodustavad kuni 3–20 % massist |
41 |
|
|
– muud makarontooted: |
|
|
1902.3021 |
– – täidetud vorsttoodete, liha, subproduktide, vere või nende segudega, kusjuures täidis moodustab3 %, kuid mitte enam kui 20 % massist |
41 |
|
1902.3031 |
– – juustusisaldusega üle 3 % massist |
35 |
|
1902.3041 |
– – liha- ja juustusisaldusega üle 3 %, kuid alla 20 % massist |
41 |
|
1902.4021 |
– kuskuss, vorsttoodete, liha, subproduktide, vere või nende segudega, kusjuures täidis moodustab 3 %, kuid mitte enam kui 20 % massist |
41 |
|
1903 |
Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helveste, terade, kruupide, sõelmete vms kujul: |
|
|
1903.0001 |
– müügipakendites netomassiga kuni 5 kg |
null |
|
1903.0009 |
– muudes müügipakendites, v.a netomassiga kuni 5 kg |
null |
|
1904 |
Teravilja või teraviljatoodete paisutamise või röstimise teel saadud toiduained (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil töödeldud teravili (v.a teramais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a püüli- ja lihtjahu), mujal nimetamata:– muud: |
|
|
1904.9001 |
– – lihasisaldusega üle 3 %, kuid alla 20 % massist |
42 |
|
1905 |
Leiva-, saia- ja kondiitritooted (koogid, küpsised jne), kakaosisaldusega või ilma; armulaualeib, tühjad ravimikapslid, pitserleib, riispaber jms tooted: |
|
|
1905.2000 |
– piparkoogid |
83 |
|
|
– magusad küpsised; šokolaadiga või kakaod sisaldavate fondantidega kaetud vahvlid ja lehtvahvlid |
|
|
1905.3011 |
– – magusad küpsised (s.h präänikud) |
17 |
|
1905.3019 |
– – muud, v.a magusad küpsised |
16 |
|
|
– magusad küpsised; šokolaadiga või kakaod sisaldavate fondantidega katmata vahvlid ja lehtvahvlid– – magusad küpsised (s.h präänikud): |
|
|
1905.3021 |
– – – piparkoogid |
31 |
|
1905.3022 |
– – – magusad küpsised ja präänikud, suhkrusisaldusega alla 20 % massist |
23 |
|
1905.3029 |
– – – muud, v.a magusad küpsised ja präänikud |
19 |
|
1905.3030 |
– – muud |
11 |
|
1905.4000 |
– kuivikud, röstitud leiva- ja saiatooted jms röstitud tooted: |
16 |
|
|
– muud:– – leib: |
|
|
1905.9011 |
– – – täidisega, mis koosneb põhiliselt võist või muudest piimatoodetest (näiteks küüslauguvõist) |
39 |
|
1905.9019 |
– – – muud |
5 |
|
1905.9020 |
– – küpsised |
5 |
|
1905.9040 |
– – koogid ja valikpagaritooted |
35 |
|
|
– – pirukad, s.h pitsa |
|
|
1905.9051 |
– – – lihasisaldusega |
97 |
|
1905.9059 |
– – – muud |
53 |
|
1905.9090 |
– – muud |
45 |
|
2103 |
Kastmed ja pooltooted nende valmistamiseks; maitseainesegud; sinepipul-ber ja -jahu ning valmissinep:– muud, v.a sojakaste, tomatiketšup ja muud tomatikastmed, sinepipulber ja -jahu ning valmissinep |
|
|
2103.9020 |
– – majonees |
19 |
|
2103.9030 |
– – õlikastmed, mujal nimetamata (näiteks remulaad) |
19 |
|
2103.9051 |
– – lihasisaldusega üle 20 % massist |
97 |
|
2103.9052 |
– – lihasisaldusega 3 % või enam, kuid alla 20 % massist |
52 |
|
2104 |
Supid ja puljongid ning pooltooted nende valmistamiseks; homogeniseeritud toidusegud:– valmissupid ja -puljongid, pooltooted nende valmistamiseks: |
|
|
2104.1001 |
– – pooltooted juurviljasuppide valmistamiseks, mis põhinevad püülijahul, jahul, tärklisel või linnaseekstraktil |
3 |
|
2104.1002 |
– – muud supipulbrid müügipakendites netomassiga 5 kg või rohkem |
31 |
|
2104.1003 |
– – kalasupikonservid |
27 |
|
|
– – muud supid: |
|
|
2104.1011 |
– – – lihasisaldusega üle 20 % massist |
78 |
|
2104.1012 |
– – – lihasisaldusega üle 3 %, kuid alla 20 % massist |
44 |
|
2104.1019 |
– – – muud |
21 |
|
|
– – muud: |
|
|
2104.1021 |
– – – lihasisaldusega üle 20 % massist |
78 |
|
2104.1022 |
– – – lihasisaldusega üle 3 %, kuid alla 20 % massist |
44 |
|
2104.1029 |
– – – muud |
21 |
|
|
– homogeniseeritud toidusegud: |
|
|
2104.2001 |
– – lihasisaldusega üle 20 % massist |
97 |
|
2104.2002 |
– – lihasisaldusega üle 3 %, kuid alla 20 % massist |
51 |
|
2104.2003 |
– – sisaldab kala ja vähilaadseid, molluskeid jm veeselgrootuid |
24 |
|
2104.2009 |
– – muud |
24 |
|
2106 |
Mujal nimetamata toiduained:– muud:– – magustoidupulber: |
|
|
2106.9041 |
– – – müügipakendites netomassiga kuni 5 kg, mis sisaldavad piimapulbrit, ovoalbumiini või munarebu |
67 |
|
2106.9048 |
– – – muud, mis sisaldavad piimapulbrit, ovoalbumiini või munarebu |
80 |
|
2106.9049 |
– – – muud, mis ei sisalda piimapulbrit, ovoalbumiini või munarebu |
67 |
|
2106.9064 |
– – lihasisaldusega üle 3 %, kuid alla 20 % massist |
41 |
|
2202 |
Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi (suhkru- või muu magusainelisandiga või maitsestatud) ja muud mittealkoholjoogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu- ja köögiviljamahlad:– muud:– – valmistaud piimatoodetest koos muude lisanditega, tingimusel et piimatooted moodustavad 75 % massist või rohkem, pakend välja arvatud: |
|
|
2202.9011 |
– – – papp-pakendites |
41 |
|
2202.9012 |
– – – ühekordsetes teraspakendites |
41 |
|
2202.9013 |
– – – ühekordsetes alumiiniumpakendites |
41 |
|
2202.9014 |
– – – ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml |
41 |
|
2202.9015 |
– – – ühekordsetes klaaspakendites mahuga alla 500 ml |
41 |
|
2202.9016 |
– – – ühekordses värvilistes plastikpakendites |
41 |
|
2202.9017 |
– – – ühekordses värvitutes plastikpakendites |
41 |
|
2202.9019 |
– – – muud |
41 |
1a. Järgmiste Euroopa Liidust pärinevate toodete suhtes kohaldatav tollimaks on null:
|
Islandi tariifikood |
Toote kirjeldus |
|
0501.0000 |
Töötlemata juuksed, puhastatud, pestud või pesemata; juuksejäätmed |
|
0502 |
Kodu- ja metssea harjased ning karvad; mägrakarvad jm karvad harjatoodete valmistamiseks; selliste harjaste ja karvade jäätmed: |
|
0502.1000 |
– Kodu- ja metssea harjased ning karvad, nende jäätmed |
|
0502.9000 |
– Muud |
|
0505 |
Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled (sh kärbitud servadega) ja udusuled, töötlemata või töödeldud puhastamise, desinfitseerimise või säilitusmaterjaliga immutamise teel; sulgedest või nende osadest pulber ja jäätmed: |
|
|
– Suled täite- ja polstrimaterjaliks; udusuled |
|
0505.1001 |
– – Suled |
|
0505.1002 |
– – Haha udusuled, puhastatud |
|
0505.1003 |
– – Muud udusuled |
|
0505.1009 |
– – Muud |
|
0505.9000 |
– Muud |
|
0507 |
Elevandiluu, kilpkonna kilp, vaalaluu ja vaalakiused, sarved, kabjad, küüned, nokad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata); nendest valmistatud pulber ning jäätmed |
|
|
– Elevandiluu, elevandiluu pulber ja jäätmed: |
|
0507.1001 |
– – Vaala hambad |
|
0507.1009 |
– – Muud |
|
|
– Muud |
|
0507.9001 |
– – Vaalaluu |
|
0507.9002 |
– – Linnu küüned |
|
0507.9003 |
– – Lambasarved |
|
0507.9004 |
– – Veisesarved |
|
0507.9009 |
– – Muud |
|
0508.0000 |
Korallid jms materjal, töötlemata või eeltöödeldud, kuid mitte muul viisil töödeldud; merekarbid, kooriklaste ja okasnahksete mereloomade koorikkestad, seepia luukestad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata), nende jäätmed ja nendest valmistatud pulber |
|
0510.0000 |
Hall ambra, kopranõre, näärmeeritis ja muskus; kantariidid (hispaania kärbsed); sapp, kuivatatud või kuivatamata; näärmed jm farmaatsiatööstuses kasutatavad loomsed saadused (värsked, jahutatud, külmutatud või muul moel eelsäilitatud) |
|
ex 0710 |
Külmutatud köögivili, toores või eelaurutatud või -keedetud: |
|
0710.4000 |
– Suhkrumais |
|
ex 0711 |
Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud: |
|
|
– Muu köögivili; köögiviljasegud: |
|
0711.9002 |
– – Suhkrumais |
|
ex 1302 |
Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar-agar jm taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata: |
|
|
– Taimemahlad ja -ekstraktid: |
|
|
– – Muud: |
|
1302.1901 |
– – – Toiduained |
|
1302.1909 |
– – – Muud |
|
|
– Pektiinid, pektinaadid ja pektaadid: |
|
1302.2001 |
– – Suhkrulisandi sisaldusega 5 % massist või rohkem |
|
1401 |
Peamiselt punumiseks kasutatav taimne materjal (näiteks bambus, rotang, pilliroog, kõrkjad, pajuvitsad, raffia, puhastatud, pleegitatud või värvitud õled ja niinekoor): |
|
1401.1000 |
– Bambus |
|
1401.2000 |
– Rotang |
|
1401.9000 |
– Muud |
|
1404 |
Mujal nimetamata taimne materjal: |
|
1404.2000 |
– Puuvillalinter |
|
|
– Muud: |
|
1404.9001 |
– – Ohakalised |
|
1404.9009 |
– – Muud |
|
ex 1517 |
Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest: |
|
|
– Margariin, v.a vedel margariin: |
|
1517.1001 |
– – Piimarasva sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist |
|
|
– Muud: |
|
1517.9002 |
– – Piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist |
|
1517.9005 |
– – Loomsete või taimsete rasvade ja õlide toidusegud, mida võib kasutada vormimäärdena |
|
ex 1702 |
Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisandita suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell: |
|
1702.5000 |
– Keemiliselt puhas fruktoos |
|
|
– Muud, sealhulgas invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist: |
|
1702.9004 |
– – Keemiliselt puhas maltoos |
|
1704 |
Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod: |
|
1704.1000 |
– Närimiskumm, suhkruga kaetud või katmata |
|
|
– Muud: |
|
1704.9001 |
– – Suhkrulisandiga mandlipulbrist pasta ning martsipan (mandlipulbrist pasta imitatsioon) kogustes 5 kg või rohkem |
|
1704.9002 |
– – Suhkrulisandiga mandlipulbrist pasta ning martsipan (mandlipulbrist pasta imitatsioon) kogustes 5 kg või vähem |
|
1704.9003 |
– – Suhkrumassist kaunistused |
|
1704.9004 |
– – Lagrits, suhkru- ja lagritsavalmististega |
|
1704.9005 |
– – Suhkrukompvekid, magusad tabletid (pastillid), mujal nimetamata |
|
1704.9006 |
– – Karamellid |
|
1704.9007 |
– – Kummiaraabikast valmistised |
|
1704.9008 |
– – Suhkrukondiitritooted, mis ei sisalda gluteeni ega valke, valmistatud spetsiaalselt allergia- ja ainevahetushäirete korral tarbimiseks |
|
1704.9009 |
– – Muud |
|
1806 |
Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduained |
|
|
– Kakaopulber, suhkruga või muu magusainelisandiga: |
|
1806.1001 |
– – Jookide tootmiseks |
|
1806.1009 |
– – Muud |
|
|
– Muud tooted plokkide, tahvlite või pulkadena, massiga üle 2 kg, või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, nõudes või kontaktpakendis massiga üle 2 kg: |
|
1806.2010 |
– – Pähklivõie plokkides massiga 5 kg või rohkem |
|
1806.2020 |
– – Magustoidupulber |
|
|
– – Kakaopulber (välja arvatud rubriigi 1901 tooted), mis sisaldab vähemalt 30 % massist värske piima pulbrit ja/või lõssipulbrit, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, kuid mida ei ole segatud muude ainetega: |
|
1806.2031 |
– – – Suhkru- või muu magusainelisandiga |
|
1806.2039 |
– – – Muud |
|
|
– – Kakaopulber (välja arvatud rubriigi 1901 tooted), mis sisaldab vähem kui 30 % massist värske piima pulbrit ja/või lõssipulbrit, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, kuid mida ei ole segatud muude ainetega: |
|
1806.2041 |
– – – Suhkru- või muu magusainelisandiga |
|
1806.2049 |
– – – Muud |
|
|
– – Muud: |
|
1806.2050 |
– – – Muud valmistised (välja arvatud rubriigi 1901 tooted), mis sisaldavad vähemalt 30 % või rohkem massist värske piima pulbrit ja/või lõssipulbrit |
|
1806.2060 |
– – – Muud valmistised (välja arvatud rubriigi 1901 tooted), mis sisaldavad vähem kui 30 % massist värske piima pulbrit ja/või lõssipulbrit |
|
1806.2090 |
– – – Muud |
|
|
– Muud, plokkide, tahvlite või pulkadena: |
|
|
– – Täidisega: |
|
1806.3101 |
– – – Täidisega šokolaad plokkide, tahvlite või pulkadena |
|
1806.3109 |
– – – Muud |
|
|
– – Täidiseta: |
|
1806.3201 |
– – – Ainult kakaopastast, suhkrust ja mitte rohkem kui 30 % kakaovõist valmistatud šokolaad, tahvlite ja pulkadena. |
|
1806.3202 |
– – – Kakaopastat, suhkrut, kakaovõid ja piimapulbrit sisaldav šokolaad, tahvlite ja pulkadena. |
|
1806.3203 |
– – – Šokolaadiimitatsioon tahvlite või pulkadena |
|
1806.3209 |
– – – Muud |
|
|
– Muud: |
|
|
– – Jookide valmistamiseks kasutatavad ained: |
|
1806.9011 |
– – – Jookide valmistamiseks mõeldud ained rubriikide 0401 –0404 toodete alusel, mis sisaldavad kakaopulbrit 5 % massist või rohkem, arvestatuna täiesti rasvavabalt, mujal nimetamata, suhkru- või muu magusainelisandiga lisaks muudele väheses koguses ainetele ja maitselisanditele |
|
1806.9012 |
– – – Jookide valmistamiseks mõeldud ained, mis sisaldavad kakaod koos valkude ja/või muude toiteainetega, samuti vitamiine, mineraale, taimseid kiude, polüküllastumata rasvhappeid ja maitselisandeid |
|
1806.9019 |
– – – Muud |
|
|
– – Muud: |
|
1806.9021 |
– – – Magustoidupulber; pudingud ja supid |
|
1806.9022 |
– – – Spetsiaalselt imikutele ja diabeetikutele mõeldud toidud |
|
1806.9023 |
– – – Lihavõttemunad |
|
1806.9024 |
– – – Jäätisekastmed ja -katted |
|
1806.9025 |
– – – Šokolaadikattega, nt rosinad, pähklid, „paisutatud“ teraviljad, lagrits, karamellid ja želeed |
|
1806.9026 |
– – – Šokolaadikreemid (konfekt) |
|
1806.9027 |
– – – Hommikusöögihelbed |
|
|
– – – Kakaopulber (välja arvatud rubriigi 1901 tooted), mis sisaldab vähemalt 30 % massist värske piima pulbrit ja/või lõssipulbrit, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, kuid mida ei ole segatud muude ainetega: |
|
1806.9041 |
– – – – Suhkru- või muu magusainelisandiga |
|
1806.9049 |
– – – – Muud |
|
|
– – – Kakaopulber (välja arvatud rubriigi 1901 tooted), mis sisaldab vähem kui 30 % massist värske piima pulbrit ja/või lõssipulbrit, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, kuid mida ei ole segatud muude ainetega: |
|
1806.9051 |
– – – – Suhkru- või muu magusainelisandiga |
|
1806.9059 |
– – – – Muud |
|
|
– – – Muud: |
|
1806.9091 |
– – – – Suhkru- või muu magusainelisandiga |
|
1806.9099 |
– – – – Muud |
|
1901 |
Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaopulbrit või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest toiduainetest valmistatud mujal nimetamata tooted, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaopulbrit alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt: |
|
1901.1000 |
– Jaemüügiks pakendatud imikutoidud |
|
|
– Segud ja taignad rubriiki 1905 kuuluvate pagaritoodete valmistamiseks |
|
|
– – Värske piima pulbri, lõssipulbri, munade, piimarasva (nt või), juustu või liha kogusisaldusega 3 % või rohkem |
|
1901.2011 |
– – – Rubriiki 1905.1000 kuuluvate näkileibade valmistamiseks |
|
1901.2012 |
– – – Rubriiki 1905.2000 kuuluvate piparkookide ja sarnaste toodete valmistamiseks |
|
1901.2051 |
– – – Rubriiki 1905.3110 kuuluvate magusate küpsiste, sealhulgas präänikute valmistamiseks |
|
1901.2052 |
– – – Rubriiki 1905.3120 kuuluvate magusate küpsiste, sealhulgas präänikute valmistamiseks |
|
1901.2053 |
– – – Rubriiki 1905.3131 kuuluvate ingveriküpsiste valmistamiseks |
|
1901.2054 |
– – – Rubriikidesse 1905.3201 ja 1905.3209 kuuluvate vahvlite valmistamiseks, suhkru- või magusainelisandiga |
|
1901.2055 |
– – – Rubriikidesse 1905.3201 ja 1905.3209 kuuluvate vahvlite valmistamiseks, ilma suhkru- või magusainelisandita |
|
1901.2056 |
– – – Rubriiki 1905.4000 kuuluvate kuivikute, röstitud leiva- ja saiatoodete jms valmistamiseks |
|
1901.2057 |
– – – Rubriiki 1905.9011 kuuluvate leibade valmistamiseks, mille täidise aluseks on või või muud piimatooted |
|
1901.2058 |
– – – Rubriiki 1905.9019 kuuluvate leibade valmistamiseks |
|
1901.2059 |
– – – Rubriiki 1905.9021 ja 1905.9029 kuuluvate tavaliste küpsiste valmistamiseks |
|
1901.2061 |
– – – Rubriiki 1905.9030 kuuluvate maitsestatud ja soolaste küpsiste valmistamiseks |
|
1901.2062 |
– – – Rubriikidesse 1905.9041 ja 1905.9049 kuuluvate pagari- ja saiatoodete valmistamiseks, suhkru- või muu magusainelisandiga |
|
1901.2063 |
– – – Rubriikidesse 1905.9041 ja 1905.9049 kuuluvate pagari- ja saiatoodete valmistamiseks, suhkru- või muu magusainelisandita |
|
1901.2064 |
– – – Liha sisaldavad segud ja taignad rubriiki 1905.9051 kuuluvate pirukate, sealhulgas pitsade valmistamiseks |
|
1901.2065 |
– – – Liha mittesisaldavad segud ja taignad rubriiki 1905.9059 kuuluvate pitsade jms toodete valmistamiseks |
|
1901.2066 |
– – – Suupistete nagu helbed, kruvid, rõngad, koonused, pulgad jne valmistamiseks |
|
1901.2067 |
– – – Rubriiki 1905.9091 kuuluvate toodete valmistamiseks |
|
1901.2068 |
– – – Rubriiki 1905.9099 kuuluvate toodete valmistamiseks |
|
|
– – Muud: |
|
1901.2071 |
– – – Rubriiki 1905.1000 kuuluvate kuivikleibade valmistamiseks |
|
1901.2072 |
– – – Rubriiki 1905.2000 kuuluvate piparkookide ja sarnaste toodete valmistamiseks |
|
1901.2073 |
– – – Rubriiki 1905.3110 kuuluvate magusate küpsiste, sealhulgas präänikute valmistamiseks |
|
1901.2074 |
– – – Rubriiki 1905.3120 kuuluvate magusate küpsiste, sealhulgas präänikute valmistamiseks |
|
1901.2075 |
– – – Rubriiki 1905.3131 kuuluvate ingveriküpsiste valmistamiseks |
|
1901.2076 |
– – – Rubriikidesse 1905.3201 ja 1905.3209 kuuluvate vahvlite valmistamiseks |
|
1901.2077 |
– – – Rubriiki 1905.4000 kuuluvate kuivikute, röstitud leiva- ja saiatoodete jms valmistamiseks |
|
1901.2078 |
– – – Rubriiki 1905.9011 kuuluvate leibade valmistamiseks, mille täidise aluseks on või või muud piimatooted |
|
1901.2079 |
– – – Rubriiki 1905.9019 kuuluvate leibade valmistamiseks |
|
1901.2081 |
– – – Rubriikidesse 1905.9021 ja 1905.9029 kuuluvate tavaliste küpsiste valmistamiseks |
|
1901.2082 |
– – – Rubriiki 1905.9030 kuuluvate maitsestatud ja soolaste küpsiste valmistamiseks |
|
1901.2083 |
– – – Rubriiki 1905.9041 kuuluvate pagari- ja saiatoodete valmistamiseks |
|
1901.2084 |
– – – Rubriiki 1905.9049 kuuluvate pagari- ja saiatoodete valmistamiseks |
|
1901.2085 |
– – – Liha sisaldavad segud ja taignad rubriiki 1905.9051 kuuluvate pirukate, sealhulgas pitsade valmistamiseks |
|
1901.2086 |
– – – Liha mittesisaldavad segud ja taignad rubriiki 1905.9059 kuuluvate pitsade jms toodete valmistamiseks |
|
1901.2087 |
– – – Suupistete nagu helbed, kruvid, rõngad, koonused, pulgad jne valmistamiseks |
|
1901.2088 |
– – – Rubriiki 1905.9091 kuuluvate toodete valmistamiseks, suhkru- või magusainelisandiga |
|
1901.2089 |
– – – Rubriiki 1905.9099 kuuluvate toodete valmistamiseks |
|
|
– Muud: |
|
|
– – Jookide valmistamiseks kasutatavad ained: |
|
1901.9021 |
– – – Jookide valmistamiseks mõeldud ained rubriikide 0401 –0404 ainete alusel, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda vähem kui 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt, mujal nimetamata, suhkru- või muu magusainelisandiga, lisaks muudele väheses koguses ainetele ja maitselisanditele |
|
1901.9029 |
– – – Muud jookide valmistamiseks mõeldud ained rubriikide 0401 –0404 ainete alusel, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda vähem kui 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt, mujal nimetamata |
|
1901.9031 |
– – – Muud jookide valmistamiseks mõeldud ained suhkru või muu magusainelisandiga |
|
1901.9039 |
– – – Muud jookide valmistamiseks mõeldud ained |
|
1901.9091 |
– – – Suhkru- või muu magusainelisandiga |
|
1901.9099 |
– – – Muud |
|
ex 1902 |
Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, cannelloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte: |
|
|
– Täidiseta pastatooted, kuumtöötlemata ja muul viisil toiduks valmistamata: |
|
1902.1100 |
– – Muna sisaldavad |
|
1902.1900 |
– – Muud |
|
|
– Täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte: |
|
|
– – Kala-, kooriklooma-, limuse- ja muudest veeselgrootutest valmistatud täidisega: |
|
1902.2011 |
– – – Sisaldusega, mis ületab 20 % massist |
|
1902.2019 |
– – – Muud |
|
|
– – Täidetud vorsti, liha, rupsi või verega või nende segudega: |
|
1902.2022 |
– – – Mis sisaldavad 3 % kuni 20 % (kaasa arvatud) massist vorsti, liha, rupsi või verd või nende segu |
|
1902.2029 |
– – – Muud |
|
|
– – Juustuga täidetud: |
|
1902.2031 |
– – – Mis sisaldavad juustu üle 3 % massist |
|
1902.2039 |
– – – Muud |
|
|
– – Juustu ja lihaga täidetud: |
|
1902.2041 |
– – – Mis sisaldavad liha ja juustu üle 20 % massist |
|
1902.2042 |
– – – Mis sisaldavad liha ja juustu kokku 3 % kuni 20 % (kaasa arvatud) massist |
|
1902.2049 |
– – – Muud |
|
1902.2050 |
– – Muud |
|
|
– Muud pastatooted: |
|
1902.3010 |
– – Kalade, koorikloomade, limuste ja muude veeselgrootutega |
|
|
– – Vorsti, liha, rupsi või verega või nende segudega: |
|
1902.3021 |
– – – 3 % kuni 20 % (kaasa arvatud) massist |
|
1902.3029 |
– – – Muud |
|
|
– – Juustuga: |
|
1902.3031 |
– – – Sisaldusega, mis ületab 3 % massist |
|
1902.3039 |
– – – Muud |
|
|
– – Liha ja juustuga: |
|
1902.3041 |
– – – Kogusisaldusega 3 % kuni 20 % (kaasa arvatud) massist |
|
1902.3049 |
– – – Muud |
|
1902.3050 |
– – Muud |
|
|
– Kuskuss: |
|
1902.4010 |
– – Kalade, koorikloomade, limuste ja muude veeselgrootutega |
|
|
– – Vorsti, liha, rupsi või verega või nende segudega: |
|
1902.4021 |
– – – 3 % kuni 20 % (kaasa arvatud) massist |
|
1902.4029 |
– – – Muud |
|
1902.4030 |
– – Muud |
|
1903 |
Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul: |
|
1903.0001 |
– Jaemüügipakendites suurusega kuni 5 kg |
|
1903.0009 |
– Muud |
|
1904 |
Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad |
|
|
– Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamisel või röstimisel saadud toidukaubad |
|
1904.1001 |
– – Suupisted nagu helbed, kruvid, rõngad, koonused, pulgad jne |
|
1904.1003 |
– – Hommikusöögihelbed, millele on lisatud rohkem kui 10 % suhkrut |
|
1904.1004 |
– – Muud hommikusöögihelbed |
|
1904.1009 |
– – Muud |
|
|
– Röstimata teraviljahelvestest või nende segudest ja röstitud teraviljahelvestest või paisteradest valmistatud toidukaubad: |
|
1904.2001 |
– – Paisterade või röstitud terade või teraviljatoodete alusel |
|
1904.2009 |
– – Muud |
|
|
– Bulgurnisu: |
|
1904.3001 |
– – Mis sisaldavad liha 3 % kuni 20 % (kaasa arvatud) massist |
|
1904.3009 |
– – Muud |
|
|
– Muud: |
|
1904.9001 |
– – Mis sisaldavad liha 3 % kuni 20 % (kaasa arvatud) massist |
|
1904.9009 |
– – Mis sisaldavad liha 3 % kuni 20 % (kaasa arvatud) massist |
|
1905 |
Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib (hostia), tühjad kapslid farmaatsiatööstuse jaoks, oblaadid, riispaber jms tooted: |
|
1905.1000 |
– Näkileib |
|
1905.2000 |
– Piparkoogid jms |
|
|
– Magusad küpsised; vahvlid: |
|
|
– – Magusad küpsised: |
|
1905.3110 |
– – – Šokolaadi või kakaod sisaldavate venistega kaetud |
|
1905.3120 |
– – – Ei sisalda gluteeni ega valke, valmistatud spetsiaalselt allergia- ja ainevahetushäirete korral tarbimiseks |
|
|
– – – Muud: |
|
1905.3131 |
– – – – Ingveriküpsised |
|
1905.3132 |
– – – – Magusad küpsised ja präänikud, suhkrusisaldusega vähem kui 20 % |
|
1905.3139 |
– – – – Muud magusad küpsised ja präänikud |
|
|
– – Vahvlid: |
|
1905.3201 |
– – – Šokolaadi või kakaod sisaldavate venistega kaetud |
|
1905.3209 |
– – – Muud |
|
1905.4000 |
– Kuivikud, röstitud leiva- ja saiatooted jms |
|
|
– Muud: |
|
|
– – Leib: |
|
1905.9011 |
– – – Peamiselt võist või muudest piimatoodetest koosneva täidisega (nt küüslauguvõi) |
|
1905.9019 |
– – – Muud |
|
|
– – Tavalised küpsised: |
|
1905.9021 |
– – – Ei sisalda gluteeni ega valke, valmistatud spetsiaalselt allergia- ja ainevahetushäirete korral tarbimiseks |
|
1905.9029 |
– – – Muud |
|
1905.9030 |
– – Maitsestatud ja soolased küpsised |
|
|
– – Valikpagaritooted: |
|
1905.9041 |
– – – Ei sisalda gluteeni ega valke, valmistatud spetsiaalselt allergia- ja ainevahetushäirete korral tarbimiseks |
|
1905.9049 |
– – – Muud |
|
|
– – Pirukad, sealhulgas pitsad: |
|
1905.9051 |
– – – Liha sisaldavad |
|
1905.9059 |
– – – Muud |
|
1905.9060 |
– – Suupisted nagu helbed, kruvid, rõngad, koonused, pulgad jne |
|
|
– – Muud |
|
1905.9091 |
– – – Suhkru- või muu magusainelisandiga |
|
1905.9099 |
– – – Muud |
|
ex 2001 |
Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud: |
|
|
– Muud: |
|
2001.9001 |
– – Suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
2001.9002 |
– – Jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist |
|
ex 2001.9009 |
– – Muud palmipungi sisaldavad |
|
ex 2004 |
Muu külmutatud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta: |
|
|
– Kartulid: |
|
2004.1001 |
– – Jahu või helbed |
|
|
– Muud köögiviljad, sh segud: |
|
2004.9001 |
– – Suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
ex 2005 |
Muud köögiviljad, valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata: |
|
|
– Kartulid: |
|
2005.2001 |
– – Jahu või helbed |
|
2005.8000 |
– Suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
ex 2006 |
Puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivanud, glasuuritud või suhkrustatud) |
|
|
– Külmutatud köögiviljad: |
|
2006.0011 |
– – Suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
|
– Muu köögivili: |
|
2006.0021 |
– – Suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
2007 |
Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma |
|
2007.1000 |
– Homogeenitud tooted |
|
|
– Muud: |
|
2007.9100 |
– – Tsitrusviljad |
|
2007.9900 |
– – Muud |
|
ex 2008 |
Puuviljad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma: |
|
|
– Pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte: |
|
|
– – Maapähklid: |
|
2008.1101 |
– – – Maapähklivõi |
|
ex 2008.1109 |
– – – Muud, röstitud |
|
|
– Muud, sh segud, v.a alamrubriiki 2008.19 kuuluvad segud: |
|
2008.9100 |
– – Palmipungad |
|
|
– – Muud: |
|
2008.9902 |
– – – Mais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
ex 2101 |
Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid: |
|
|
– Kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist ning selle ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest: |
|
|
– – Tooted, mis põhinevad ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel või kohvil: |
|
2101.1201 |
– – – Mis sisaldavad massist 1,5 % või rohkem piimarasvu, 2,5 % või rohkem piimavalku, 5 % või rohkem suhkrut või 5 % või rohkem tärklist |
|
|
– Tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, teel või matel või nende ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel põhinevad tooted: |
|
2101.2001 |
– – Mis sisaldavad massist 1,5 % või rohkem piimarasvu, 2,5 % või rohkem piimavalku, 5 % või rohkem suhkrut või 5 % või rohkem tärklist |
|
|
– Röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid: |
|
2101.3001 |
– – Muud röstitud kohviasendajad v.a röstitud sigur, muud röstitud kohviasendajate ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid v.a röstitud sigur |
|
2102 |
Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud surnud üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid: |
|
|
– Aktiivpärmid: |
|
2102.1001 |
– – Muuks kui leivaküpsetamiseks, v.a loomasöödas kasutatavad pärmid |
|
2102.1009 |
– – Muud |
|
|
– Mitteaktiivsed pärmid; muud surnud üherakulised mikroorganismid: |
|
2102.2001 |
– – Mitteaktiivsed pärmid |
|
2102.2002 |
– – Surnud üherakulised vetikad |
|
2102.2003 |
– – Loomasöödas kasutamiseks |
|
2102.2009 |
– – Muud |
|
|
– Valmis küpsetuspulbrid: |
|
2102.3001 |
– – Jaemüügipakendites suurusega kuni 5 kg |
|
2102.3009 |
– – Muud |
|
ex 2103 |
Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep: |
|
2103.2000 |
– Ketšup jm tomatikastmed |
|
|
– Sinepipulber ja valmissinep: |
|
2103.3001 |
– – Valmissinep, millele on lisatud suhkrut 5 % massist või rohkem |
|
|
– Muud: |
|
2103.9010 |
– – Püüli- ja peenjahu, tärklise või linnaseekstrakti alusel valmistatud juurviljakastmed |
|
2103.9020 |
– – Majonees |
|
2103.9030 |
– – Õlikastmed, mujal nimetamata (nt remulaad) |
|
|
– – Liha sisaldavad: |
|
2103.9051 |
– – – üle 20 % massist |
|
2103.9052 |
– – – 3 % kuni 20 % (kaasa arvatud) massist |
|
2103.9059 |
– – – Muud |
|
|
– – Muud: |
|
2103.9091 |
– – – Suhkru- või muu magusainelisandiga |
|
2103.9099 |
– – – Muud |
|
2104 |
Supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks; homogeenitud toidusegud kahest või enamast komponendist: |
|
|
– Supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks: |
|
2104.1001 |
– – Püüli- ja peenjahu, tärklise või linnaseekstrakti alusel valmistatud juurviljasupivalmistised |
|
2104.1002 |
– – Muud supipulbrid, pakendites suurusega 5 kg või rohkem |
|
2104.1003 |
– – Kalasupikonservid |
|
|
– – Muud supid: |
|
2104.1011 |
– – – Mis sisaldavad liha üle 20 % massist |
|
2104.1012 |
– – – Mis sisaldavad liha 3 % kuni 20 % (kaasa arvatud) massist |
|
2104.1019 |
– – – Muud |
|
|
– – Muud: |
|
2104.1021 |
– – – Mis sisaldavad liha üle 20 % massist |
|
2104.1022 |
– – – Mis sisaldavad liha 3 % kuni 20 % (kaasa arvatud) massist |
|
2104.1029 |
– – – Muud |
|
|
– Homogeenitud toidusegud: |
|
2104.2001 |
– – – Mis sisaldavad liha üle 20 % massist |
|
2104.2002 |
– – – Mis sisaldavad liha 3 % kuni 20 % (kaasa arvatud) massist |
|
2104.2003 |
– – Mis sisaldavad kala, koorikloomi, limuseid või muid vees elavaid selgrootuid |
|
2104.2009 |
– – – Muud |
|
ex 2106 |
Mujal nimetamata toiduvalmistised |
|
2106.1000 |
– Valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained |
|
|
– Muud: |
|
|
– – Puuviljamahlad, mis on valmistatud või segatud suuremas ulatuses kui rubriigis 2009 kirjeldatud: |
|
2106.9011 |
– – – Kääritamata ja suhkrulisandita, mahutites 50 kg või rohkem |
|
2106.9012 |
– – – Muud mahlad muudes mahutites, suhkru või muu magusainelisandiga |
|
2106.9013 |
– – – Muud mahlad muudes mahutites |
|
|
– – Joogivalmistusained: |
|
2106.9023 |
– – – Taimede või taimeosade segud, taimeekstraktidega segatud või segamata, taimepuljongite valmistamiseks |
|
2106.9024 |
– – – Spetsiaalselt imikutele või diabeetikutele mõeldud toidud |
|
2106.9025 |
– – – Jookide valmistamiseks mõeldud ained, mis sisaldavad valke ja/või muid toiteaineid, samuti vitamiine, mineraale, taimseid kiude, polüküllastumata rasvhappeid ja maitselisandeid |
|
2106.9026 |
– – – Jookide valmistamiseks mõeldud ained ženšenniekstraktist, mida on segatud teiste ainetega, nt glükoosi või laktoosiga |
|
2106.9027 |
– – – Alkoholivabad valmistised (kontsentreeritud ekstraktid), suhkru- või muu magusainelisandita |
|
2106.9028 |
– – – Alkoholivabad valmistised (kontsentreeritud ekstraktid), suhkrulisandiga |
|
2106.9029 |
– – – Alkoholivabad valmistised (kontsentreeritud ekstraktid), suhkrulisandiga |
|
|
– – – Alkohoolsed valmistised, alkoholisisaldusega üle 0,5 % jookide valmistamiseks: |
|
2106.9031 |
– – – – Alkoholisisaldusega üle 0,5 % ja kuni 2,25 % mahust |
|
2106.9032 |
– – – – Alkoholisisaldusega üle 2,25 % ja kuni 15 % mahust |
|
2106.9033 |
– – – – Alkoholisisaldusega üle 15 % ja kuni 22 % mahust |
|
2106.9034 |
– – – – Alkoholisisaldusega üle 22 % ja kuni 32 % mahust |
|
2106.9035 |
– – – – Alkoholisisaldusega üle 32 % ja kuni 40 % mahust |
|
2106.9036 |
– – – – Alkoholisisaldusega üle 40 % ja kuni 50 % mahust |
|
2106.9037 |
– – – – Alkoholisisaldusega üle 50 % ja kuni 60 % mahust |
|
2106.9038 |
– – – – Muud |
|
2106.9039 |
– – – Muud |
|
|
– – Magustoidupulber: |
|
2106.9041 |
– – – Jaemüügipakendites suurusega kuni 5 kg, sisaldavad piimapulbrit, munavalget või munarebu |
|
2106.9042 |
– – – Jaemüügipakendites suurusega kuni 5 kg, ei sisalda piimapulbrit, munavalget ega munarebu |
|
2106.9048 |
– – – Muud, mis sisaldavad piimapulbrit, munavalget või munarebu |
|
2106.9049 |
– – – Muud, mis ei sisalda piimapulbrit, munavalget ega munarebu |
|
2106.9051 |
– – Keemiliste ainete ja toidu segud, nt sahhariin ja laktoos, mida kasutatakse magusainena |
|
2106.9062 |
– – Puuviljasupid ja -pudrud |
|
2106.9064 |
– – Mis sisaldavad liha 3 % kuni 20 % (kaasa arvatud) massist |
|
2106.9065 |
– – Kalamaksaõli kapslid ja muud vitamiinid, mujal nimetamata |
|
2106.9066 |
– – Toidulisandid, mujal nimetamata |
|
2106.9067 |
– – Taimne koor |
|
2106.9068 |
– – Taimne juust |
|
|
– – Kommid, mis ei sisalda suhkrut ega kakaod: |
|
2106.9071 |
– – – Närimiskumm |
|
2106.9072 |
– – – Muud |
|
2106.9079 |
– – Muud |
|
2202 |
Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad: |
|
|
– Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega |
|
|
– – Gaseeritud joogid, suhkru või magusainelisandiga: |
|
2202.1011 |
– – – Ühekordsetes teraspakendites |
|
2202.1012 |
– – – Ühekordsetes alumiiniumpakendites |
|
2202.1013 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml |
|
2202.1014 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml |
|
2202.1015 |
– – – Ühekordsetes värvitud plastpakendites |
|
2202.1016 |
– – – Ühekordsetes värvimata plastpakendites |
|
2202.1019 |
– – – Muud |
|
|
– – Gaseeritud joogid, suhkru või magusainelisandiga: |
|
2202.1031 |
– – – Ühekordsetes teraspakendites |
|
2202.1032 |
– – – Ühekordsetes alumiiniumpakendites |
|
2202.1033 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml |
|
2202.1034 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml |
|
2202.1035 |
– – – Ühekordsetes värvitud plastpakendites |
|
2202.1036 |
– – – Ühekordsetes värvimata plastpakendites |
|
2202.1039 |
– – – Muud |
|
|
– – Spetsiaalselt imikutele või diabeetikutele mõeldud toidud: |
|
2202.1041 |
– – – Papp-pakendites |
|
2202.1042 |
– – – Ühekordsetes teraspakendites |
|
2202.1043 |
– – – Ühekordsetes alumiiniumpakendites |
|
2202.1044 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml |
|
2202.1045 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml |
|
2202.1046 |
– – – Ühekordsetes värvitud plastpakendites |
|
2202.1047 |
– – – Ühekordsetes värvimata plastpakendites |
|
2202.1049 |
– – – Muud |
|
|
– – Muud: |
|
2202.1091 |
– – – Papp-pakendites |
|
2202.1092 |
– – – Ühekordsetes teraspakendites |
|
2202.1093 |
– – – Ühekordsetes alumiiniumpakendites |
|
2202.1094 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml |
|
2202.1095 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml |
|
2202.1096 |
– – – Ühekordsetes värvitud plastpakendites |
|
2202.1097 |
– – – Ühekordsetes värvimata plastpakendites |
|
2202.1099 |
– – – Muud |
|
|
– Muud: |
|
|
– – Muude koostisainetega piimatoodetest, tingimusel et piimatooted moodustavad massist 75 % või rohkem, pakendit arvestamata: |
|
2202.9011 |
– – – Papp-pakendites |
|
2202.9012 |
– – – Ühekordsetes teraspakendites |
|
2202.9013 |
– – – Ühekordsetes alumiiniumpakendites |
|
2202.9014 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml |
|
2202.9015 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml |
|
2202.9016 |
– – – Ühekordsetes värvitud plastpakendites |
|
2202.9017 |
– – – Ühekordsetes värvimata plastpakendites |
|
2202.9019 |
– – – Muud |
|
|
– – Spetsiaalselt imikutele või diabeetikutele mõeldud toidud: |
|
2202.9021 |
– – – Papp-pakendites |
|
2202.9022 |
– – – Ühekordsetes teraspakendites |
|
2202.9023 |
– – – Ühekordsetes alumiiniumpakendites |
|
2202.9024 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml |
|
2202.9025 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml |
|
2202.9026 |
– – – Ühekordsetes värvitud plastpakendites |
|
2202.9027 |
– – – Ühekordsetes värvimata plastpakendites |
|
2202.9029 |
– – – Muud |
|
|
– – Sojaubadest joogid: |
|
2202.9031 |
– – – Papp-pakendites |
|
2202.9032 |
– – – Ühekordsetes teraspakendites |
|
2202.9033 |
– – – Ühekordsetes alumiiniumpakendites |
|
2202.9034 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml |
|
2202.9035 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml |
|
2202.9036 |
– – – Ühekordsetes värvitud plastpakendites |
|
2202.9037 |
– – – Ühekordsetes värvimata plastpakendites |
|
2202.9039 |
– – – Muud |
|
|
– – Riisi- ja/või mandli-joogid: |
|
2202.9041 |
– – – Papp-pakendites |
|
2202.9042 |
– – – Ühekordsetes teraspakendites |
|
2202.9043 |
– – – Ühekordsetes alumiiniumpakendites |
|
2202.9044 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml |
|
2202.9045 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml |
|
2202.9046 |
– – – Ühekordsetes värvitud plastpakendites |
|
2202.9047 |
– – – Ühekordsetes värvimata plastpakendites |
|
2202.9049 |
– – – Muud |
|
|
– – Muud: |
|
2202.9091 |
– – – Papp-pakendites |
|
2202.9092 |
– – – Ühekordsetes teraspakendites |
|
2202.9093 |
– – – Ühekordsetes alumiiniumpakendites |
|
2202.9094 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml |
|
2202.9095 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml |
|
2202.9096 |
– – – Ühekordsetes värvitud plastpakendites |
|
2202.9097 |
– – – Ühekordsetes värvimata plastpakendites |
|
2202.9099 |
– – – Muud |
|
2203 |
Linnaseõlu: |
|
|
– Linnaseõlu (ale) alkoholisisaldusega üle 0,5 % ja kuni 2,25 % mahust: |
|
2203.0011 |
– – Ühekordsetes teraspakendites |
|
2203.0012 |
– – Ühekordsetes alumiiniumpakendites |
|
2203.0013 |
– – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml |
|
2203.0014 |
– – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml |
|
2203.0015 |
– – Ühekordsetes värvitud plastpakendites |
|
2203.0016 |
– – Ühekordsetes värvimata plastpakendites |
|
2203.0019 |
– – Muud |
|
|
– Muud: |
|
2203.0091 |
– – Ühekordsetes teraspakendites |
|
2203.0092 |
– – Ühekordsetes alumiiniumpakendites |
|
2203.0093 |
– – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml |
|
2203.0094 |
– – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml |
|
2203.0095 |
– – Ühekordsetes värvitud plastpakendites |
|
2203.0096 |
– – Ühekordsetes värvimata plastpakendites |
|
2203.0099 |
– – Muud |
|
2205 |
Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest: |
|
|
– Mahutites mahuga kuni 2 liitrit: |
|
|
– – Alkoholisisaldusega üle 0,5 % ja kuni 2,25 % mahust: |
|
2205.1011 |
– – – Ühekordsetes teraspakendites |
|
2205.1012 |
– – – Ühekordsetes alumiiniumpakendites |
|
2205.1013 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml |
|
2205.1014 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml |
|
2205.1015 |
– – – Ühekordsetes värvitud plastpakendites |
|
2205.1016 |
– – – Ühekordsetes värvimata plastpakendites |
|
2205.1019 |
– – – Muud |
|
|
– – Puhta alkoholi sisaldusega üle 2,25 % ja kuni 15 % (kaasa arvatud) mahust, tingimusel et kaup sisaldab ainult kääritamise teel saadud alkoholi, mida ei ole destilleeritud: |
|
2205.1021 |
– – – Ühekordsetes teraspakendites |
|
2205.1022 |
– – – Ühekordsetes alumiiniumpakendites |
|
2205.1023 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml |
|
2205.1024 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml |
|
2205.1025 |
– – – Ühekordsetes värvitud plastpakendites |
|
2205.1026 |
– – – Ühekordsetes värvimata plastpakendites |
|
2205.1029 |
– – – Muud |
|
|
– – Muud: |
|
2205.1091 |
– – – Ühekordsetes teraspakendites |
|
2205.1092 |
– – – Ühekordsetes alumiiniumpakendites |
|
2205.1093 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml |
|
2205.1094 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml |
|
2205.1095 |
– – – Ühekordsetes värvitud plastpakendites |
|
2205.1096 |
– – – Ühekordsetes värvimata plastpakendites |
|
2205.1099 |
– – – Muud |
|
|
– Muud: |
|
|
– – Alkoholisisaldusega üle 0,5 % ja kuni 2,25 % mahust: |
|
2205.9011 |
– – – Ühekordsetes teraspakendites |
|
2205.9012 |
– – – Ühekordsetes alumiiniumpakendites |
|
2205.9013 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites |
|
2205.9015 |
– – – Ühekordsetes värvitud plastpakendites |
|
2205.9016 |
– – – Ühekordsetes värvimata plastpakendites |
|
2205.9019 |
– – – Muud |
|
|
– – Alkoholisisaldusega üle 2,25 % ja kuni 15 % mahust, mis sisaldab ainult kääritamise teel saadud alkoholi, mida ei ole destilleeritud: |
|
2205.9021 |
– – – Ühekordsetes teraspakendites |
|
2205.9022 |
– – – Ühekordsetes alumiiniumpakendites |
|
2205.9023 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml |
|
2205.9025 |
– – – Ühekordsetes värvitud plastpakendites |
|
2205.9026 |
– – – Ühekordsetes värvimata plastpakendites |
|
2205.9029 |
– – – Muud |
|
|
– – Muud: |
|
2205.9091 |
– – – Ühekordsetes teraspakendites |
|
2205.9092 |
– – – Ühekordsetes alumiiniumpakendites |
|
2205.9093 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml |
|
2205.9095 |
– – – Ühekordsetes värvitud plastpakendites |
|
2205.9096 |
– – – Ühekordsetes värvimata plastpakendites |
|
2205.9099 |
– – – Muud |
|
ex 2207 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega: |
|
2207.2000 |
– Denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega: |
|
ex 2208 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid: |
|
|
– Rumm ja muud kanged alkohoolsed joogid, saadud kääritatud suhkrurootoodetest destilleerimise teel |
|
2208.4011 |
– – Ühekordsetes teraspakendites |
|
2208.4012 |
– – Ühekordsetes alumiiniumpakendites |
|
2208.4013 |
– – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml |
|
2208.4014 |
– – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml |
|
2208.4015 |
– – Ühekordsetes värvitud plastpakendites |
|
2208.4016 |
– – Ühekordsetes värvimata plastpakendites |
|
2208.4019 |
– – Muud |
|
|
– Džinn ja genever: |
|
|
– – Džinn: |
|
2208.5031 |
– – – Ühekordsetes teraspakendites |
|
2208.5032 |
– – – Ühekordsetes alumiiniumpakendites |
|
2208.5033 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml |
|
2208.5034 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml |
|
2208.5035 |
– – – Ühekordsetes värvitud plastpakendites |
|
2208.5036 |
– – – Ühekordsetes värvimata plastpakendites |
|
2208.5039 |
– – – Muud |
|
|
– – Genever: |
|
2208.5041 |
– – – Ühekordsetes teraspakendites |
|
2208.5042 |
– – – Ühekordsetes alumiiniumpakendites |
|
2208.5043 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml |
|
2208.5044 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml |
|
2208.5045 |
– – – Ühekordsetes värvitud plastpakendites |
|
2208.5046 |
– – – Ühekordsetes värvimata plastpakendites |
|
2208.5049 |
– – – Muud |
|
|
– Viin: |
|
2208.6011 |
– – Ühekordsetes teraspakendites |
|
2208.6012 |
– – Ühekordsetes alumiiniumpakendites |
|
2208.6013 |
– – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml |
|
2208.6014 |
– – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml |
|
2208.6015 |
– – Ühekordsetes värvitud plastpakendites |
|
2208.6016 |
– – Ühekordsetes värvimata plastpakendites |
|
2208.6019 |
– – Muud |
|
|
– Liköörid ja kordialid: |
|
|
– – Alkoholisisaldusega üle 0,5 % ja kuni 2,25 % mahust: |
|
2208.7021 |
– – – Ühekordsetes teraspakendites |
|
2208.7022 |
– – – Ühekordsetes alumiiniumpakendites |
|
2208.7023 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml |
|
2208.7024 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml |
|
2208.7025 |
– – – Ühekordsetes värvitud plastpakendites |
|
2208.7026 |
– – – Ühekordsetes värvimata plastpakendites |
|
2208.7029 |
– – – Muud |
|
|
– – Muud: |
|
2208.7081 |
– – – Ühekordsetes teraspakendites |
|
2208.7082 |
– – – Ühekordsetes alumiiniumpakendites |
|
2208.7083 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml |
|
2208.7084 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml |
|
2208.7085 |
– – – Ühekordsetes värvitud plastpakendites |
|
2208.7086 |
– – – Ühekordsetes värvimata plastpakendites |
|
2208.7089 |
– – – Muud |
|
|
– Muud: |
|
|
– – Akvaviit (brennivín): |
|
2208.9021 |
– – – Ühekordsetes teraspakendites |
|
2208.9022 |
– – – Ühekordsetes alumiiniumpakendites |
|
2208.9023 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml |
|
2208.9024 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml |
|
2208.9025 |
– – – Ühekordsetes värvitud plastpakendites |
|
2208.9026 |
– – – Ühekordsetes värvimata plastpakendites |
|
2208.9029 |
– – – Muud |
|
|
– – Akvaviit: |
|
2208.9031 |
– – – Ühekordsetes teraspakendites |
|
2208.9032 |
– – – Ühekordsetes alumiiniumpakendites |
|
2208.9033 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga üle 500 ml |
|
2208.9034 |
– – – Ühekordsetes klaaspakendites mahuga kuni 500 ml |
|
2208.9035 |
– – – Ühekordsetes värvitud plastpakendites |
|
2208.9036 |
– – – Ühekordsetes värvimata plastpakendites |
|
2208.9039 |
– – – Muud |
|
2209.0000 |
Äädikas ja äädikhappest valmistatud äädika asendajad |
|
2402 |
Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka aseainetest: |
|
|
– Tubakat sisaldavad sigarid, manilla sigarid ja sigarillod: |
|
2402.1001 |
– – mille on riiki toonud reisijad, meeskonnaliikmed jt isiklikuks kasutamiseks või mis on saadetud riiki muul viisil kui kutselise impordiga |
|
2402.1009 |
– – Muud |
|
|
– Tubakat sisaldavad sigaretid: |
|
2402.2001 |
– – mille on riiki toonud reisijad, meeskonnaliikmed jt isiklikuks kasutamiseks või mis on saadetud riiki muul viisil kui kutselise impordiga |
|
2402.2009 |
– – Muud |
|
|
– Muud: |
|
|
– – Tubakat sisaldavad sigarid, manilla sigarid ja sigarillod: |
|
2402.9011 |
– – – mille on riiki toonud reisijad, meeskonnaliikmed jt isiklikuks kasutamiseks või mis on saadetud riiki muul viisil kui kutselise impordiga |
|
2402.9019 |
– – – Muud |
|
|
– – Muud: |
|
2402.9091 |
– – – mille on riiki toonud reisijad, meeskonnaliikmed jt isiklikuks kasutamiseks või mis on saadetud riiki muul viisil kui kutselise impordiga |
|
2402.9099 |
– – – Muud |
|
2403 |
Muu töödeldud tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; „homogeenitud“ ja „taastatud“ tubakas; tubakaekstraktid ja -essentsid: |
|
|
– Suitsetamistubakas, mis ei sisalda või sisaldab mis tahes vahekorras tubaka aseaineid: |
|
|
– – Käesoleva grupi alamrubriigi märkuses 1 määratletud vesipiibu tubakas: |
|
2403.1101 |
– – – mille on riiki toonud reisijad, meeskonnaliikmed jt isiklikuks kasutamiseks või mis on saadetud riiki muul viisil kui kutselise impordiga |
|
2403.1109 |
– – – Muud |
|
|
– – Muud: |
|
2403.1901 |
– – – mille on riiki toonud reisijad, meeskonnaliikmed jt isiklikuks kasutamiseks või mis on saadetud riiki muul viisil kui kutselise impordiga |
|
2403.1909 |
– – – Muud |
|
|
– – „Homogeenitud“ või „taastatud“ tubakas |
|
2403.9101 |
– – – mille on riiki toonud reisijad, meeskonnaliikmed jt isiklikuks kasutamiseks või mis on saadetud riiki muul viisil kui kutselise impordiga |
|
2403.9109 |
– – – Muud |
|
|
– – Muud: |
|
|
– – – Ainet solutio ammoniae sisaldav nuusktubakas: |
|
2403.9911 |
– – – – mille on riiki toonud reisijad, meeskonnaliikmed jt isiklikuks kasutamiseks või mis on saadetud riiki muul viisil kui kutselise impordiga |
|
2403.9919 |
– – – – Muud |
|
|
– – – Muu nuusktubakas: |
|
2403.9921 |
– – – – mille on riiki toonud reisijad, meeskonnaliikmed jt isiklikuks kasutamiseks või mis on saadetud riiki muul viisil kui kutselise impordiga |
|
2403.9929 |
– – – – Muud |
|
|
– – – Muud: |
|
2403.9992 |
– – – – Nuusktubaka imitatsioonid |
|
2403.9993 |
– – – – Suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka imitatsioon |
|
2403.9994 |
– – – – muu tubakas, mille on riiki toonud reisijad, meeskonnaliikmed jt isiklikuks kasutamiseks või mis on saadetud riiki muul viisil kui kutselise impordiga |
|
2403.9999 |
– – – – Muud |
2. Käesolevas lõikes 1 sätestatud tariifikoodid vastavad Islandil 1. juulil 2001 kehtinud tariifikoodidele. Lõikes 1a sätestatud tariifikoodid vastavad Islandil 1. jaanuaril 2015 kehtinud tariifikoodidele. Tariifinomenklatuuri võimalikud muudatused ei mõjuta käesoleva lisa tingimusi.
3.
|
HS kood |
Toote kirjeldus |
|
|
|
|
|
|
2105 |
|
Jäätis, kakaosisaldusega või ilma |
|
2106 |
|
Mujal nimetamata toiduained: |
|
.90 |
– muud: |
|
|
ex.90 |
– – peamiselt veest ja rasvast koosnevad toiduained, mis sisaldavad võid või muud piimarasva üle 15 % massist |
|
4. Lepinguosalised vaatavad lõikes 3 sätestatud ajutise korra läbi enne 2007. aasta lõppu.
I TABELI III L1SA
Norra impordikord
|
1. |
Töödeldud põllumajandussaaduste tollimaksumäärade arvestamisel kasutatakse järgmisi põllumajandussaaduste viitemäärasid (NOK/kg), välja arvatud lõikes 6 sätestatud juhtudel:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2. |
Käesolevas lisas sätestatud tariifikoodid vastavad Norras 1. jaanuaril 2004. kehtinud koodidele. Tariifinomenklatuuri võimalikud muudatused ei mõjuta käesoleva lisa tingimusi. |
|
3. |
Miinimumkogus, millest allpool ei kohaldata tollimakse tärklise ja/või glükoosi suhtes on 5 %. |
|
4. |
Miinimumkogus, millest allpool ei kohaldata tollimakse täiendava tooraine (liha, juust, munad ja pehmed puuviljad — külmutatud rabarber, külmutatud mustsõstrad ja külmutatud maasikad) suhtes on 3 %. Tollimaksu arvutamisel loetakse värsked pehmed puuvilja samaväärseiks külmutatutega üksühese ümberarvestuse alusel. |
|
5. |
Arvesse tuleb võtta põllumajandussaaduste tinglike koguste ja kokkulepitud koguste vahet, samuti liites esitatud standardretsepte, mida kasutatakse tollimaksude arvestamisel. |
|
6. |
|
|||||||||||||||||||||||||||
|
7. |
Allolevas tabelis loetletud toodetele määratud tollimaksud.
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
8. |
|
9. Tollimaks toodetele, mida klassifitseeritakse Norra koodide 1901.2097 ja 1901.2098 all (muud segud pagaritoodete valmistamiseks rubriigist 1905 ) ja mis on deklareeritud kui gluteenivabad tsöliaakia all kannatavatele inimestele, on 0,37 NOK/kg.
10. Tollimaks toodetele, mida klassifitseeritakse Norra koodi ex 2008.9903 all (mais, mitte sama mis suhkrumais (Zea mays var. Saccharata), ei ole söödaks) arvutatakse tingitult maatriksisüsteemi alusel. Sealjuures ei või maksimaalne tollimaks ületada 12 NOK/kg.
11. Tollimaks toodetele, mida klassifitseeritakse Norra koodi 2106.9060 all (rasvaemulsioonid ja sarnased tooted, mis sisaldavad rohkem kui 15 % ulatuses oma kaalust söödavaid piimrasvu) arvutatakse maatriksisüsteemi alusel. Sealjuures ei või maksimaalne tollimaks ületada 7 NOK/kg.
Liide
Punktis 5 nimetatud kogused ja retseptid
|
(100 kg kauba kohta) |
||||
|
Kogused, mida tuleb vahemike raames arvesse võtta — piim ja piimatooted |
||||
|
Piimarasv (% massist) |
Piimavalk (% massist) |
Lõssipulber (kg) |
Täispiimapulber (kg) |
Või (kg) |
|
0–1,5 |
0–2,5 |
0 |
0 |
0 |
|
2,5–6 |
14 |
0 |
0 |
|
|
6–18 |
42 |
0 |
0 |
|
|
18–30 |
75 |
0 |
0 |
|
|
30–60 |
146 |
0 |
0 |
|
|
60-> |
208 |
0 |
0 |
|
|
1,5–3 |
0–2,5 |
0 |
0 |
3 |
|
2,5–6 |
14 |
0 |
3 |
|
|
6–18 |
42 |
0 |
3 |
|
|
18–30 |
75 |
0 |
3 |
|
|
30–60 |
146 |
0 |
3 |
|
|
60-> |
208 |
0 |
3 |
|
|
3–6 |
0–2,5 |
0 |
0 |
6 |
|
2,5–12 |
12 |
20 |
0 |
|
|
12-> |
71 |
0 |
6 |
|
|
6–9 |
0–4 |
0 |
0 |
10 |
|
4–15 |
10 |
32 |
0 |
|
|
15-> |
71 |
0 |
10 |
|
|
9–12 |
0–6 |
0 |
0 |
14 |
|
6–18 |
9 |
43 |
0 |
|
|
18-> |
70 |
0 |
14 |
|
|
12–18 |
0–6 |
0 |
0 |
20 |
|
6–18 |
0 |
56 |
2 |
|
|
18-> |
65 |
0 |
20 |
|
|
18–26 |
0–6 |
0 |
0 |
29 |
|
6-> |
50 |
0 |
29 |
|
|
26–40 |
0–6 |
0 |
0 |
45 |
|
6-> |
38 |
0 |
45 |
|
|
40–55 |
0 |
0 |
0 |
63 |
|
55–70 |
0 |
0 |
0 |
81 |
|
70–85 |
0 |
0 |
0 |
99 |
|
85-> |
0 |
0 |
0 |
117 |
|
(100 kg kauba kohta) |
||
|
Kogused, mida tuleb vahemike raames arvesse võtta — muud tooted peale piimatoodete |
||
|
Vahemik |
Kohaldatakse |
|
|
|
|
|
|
tärklis/glükoos |
||
|
0–5 |
0 |
|
|
5–15 |
12,5 |
(3,13 NOS + 9,38 PS) |
|
15–25 |
22,5 |
(5,63 NOS + 16,88 PS) |
|
25–50 |
43,75 |
(10,94 NOS + 32,81 PS) |
|
50–75 |
68,75 |
(17,19 NOS + 51,56 PS) |
|
75-> |
100 |
(25 NOS + 75 PS) |
|
Teraviljadest valmistatud jahu |
||
|
0–5 |
0 |
|
|
5–15 |
12,5 |
|
|
15–25 |
22,5 |
|
|
25–35 |
32,5 |
|
|
35–45 |
42,5 |
|
|
45–55 |
52,5 |
|
|
55–65 |
62,5 |
|
|
65–75 |
72,5 |
|
|
75-> |
115 |
|
|
Liha |
||
|
0–3 |
0 |
|
|
3–6 |
5,25 |
|
|
6–10 |
7,5 |
|
|
10–15 |
12,5 |
|
|
15–20 |
17,5 |
|
|
20-> |
50 |
|
|
Juust |
||
|
0–3 |
0 |
|
|
3–5 |
4,5 |
|
|
5–10 |
8,75 |
|
|
10–15 |
13,75 |
|
|
15–20 |
18,75 |
|
|
20–30 |
27,5 |
|
|
30–50 |
45 |
|
|
50-> |
60 |
|
|
Muna |
||
|
0–3 |
0 |
|
|
3–5 |
4,5 |
|
|
5–10 |
8,75 |
|
|
10–15 |
13,75 |
|
|
15–20 |
18,75 |
|
|
20–30 |
27,5 |
|
|
30–50 |
45 |
|
|
50-> |
60 |
|
|
Marjad |
||
|
0–3 |
0 |
|
|
3–5 |
4,5 |
|
|
5–10 |
8,75 |
|
|
10–15 |
13,75 |
|
|
15–20 |
18,75 |
|
|
20–30 |
27,5 |
|
|
30–50 |
45 |
|
|
50-> |
60 |
|
|
Standardretseptid, mida kasutatakse tollimaksude arvutamisel Norrasse importimise korral |
||||||||||||||||||
|
Norra kood |
Piim jogurti valmistamiseks |
Maasikad |
Glükoos |
Või |
Lõssipulber |
Täispiimapulber |
Nisujahu |
Kartulitärklis |
Täismunapulber |
Kõvanisujahu |
Täismunapulber |
Rukkipüülijahu |
Veiseliha |
Sealiha |
Juust |
Kartul jahuna või helvestena |
konserveeritud munarebud |
Piim jookide valmistamiseks |
|
% |
% |
% |
% |
% |
% |
% |
% |
% |
% |
% |
% |
% |
% |
% |
% |
% |
% |
|
|
0403 10 20 |
381 |
30 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0403 10 30 |
103 |
8 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0403 10 91 |
103 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0403 90 01 |
103 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0403 90 02 |
103 |
8 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1704 10 00 |
|
|
18 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1704 90 10 |
|
|
8 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1704 90 91 |
|
|
35 |
5 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1806 20 11 |
|
|
|
|
95 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1806 90 21 |
|
|
|
|
95 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1901 20 10 |
|
|
|
|
|
|
35 |
5 |
3 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1901 20 91 |
|
|
|
|
|
|
35 |
5 |
3 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1901 20 92 |
|
|
|
|
2 |
|
35 |
|
|
|
6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
1902 11 00 |
|
|
|
|
|
|
|
|
2 |
108 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1902 19 00 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
105 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1902 40 00 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
105 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1903 00 00 |
|
|
|
|
|
|
|
100 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1905 10 00 |
|
|
|
|
|
|
22 |
|
|
|
|
88 |
|
|
|
|
|
|
|
►M142 1905 32 00 ◄ |
|
|
|
|
|
3 |
70 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1905 40 00 |
|
|
|
|
2 |
|
85 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1905 90 10 |
|
|
|
|
|
|
25 |
|
|
|
|
|
5 |
5 |
15 |
|
|
|
|
1905 90 22 |
|
|
|
|
|
1 |
65 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1905 90 32 |
|
|
|
|
|
|
30 |
|
|
|
|
100 |
|
|
|
|
|
|
|
1905 90 33 |
|
|
|
|
2 |
|
35 |
|
|
|
6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
2004 10 10 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
95 |
|
|
|
2004 10 20 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
46 |
|
|
|
2005 20 10 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
95 |
|
|
|
2005 20 20 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
46 |
|
|
|
2103 20 21 |
|
|
|
|
|
|
|
8 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2103 20 29 |
|
|
|
|
|
|
|
8 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2103 90 10 |
|
|
|
|
|
|
|
2 |
|
|
|
|
|
|
|
|
7 |
|
|
ex 2104 10 10 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
15 (1) |
|
|
|
|
|
|
2105 00 10 |
|
|
|
|
|
35 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2105 00 20 |
|
6 |
|
|
|
35 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2202 90 30 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
95 |
|
3501 10 00 |
|
|
|
|
300 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3501 90 10 |
|
|
|
|
300 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(1)
Standardretsepti ei kohaldata kuivatatud lihapuljongi suhtes. |
||||||||||||||||||
II TABEL
|
HS rubriik |
Toote kirjeldus |
|
|
|
|
|
|
0901 |
|
Kohv, röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma; kohvikestad ja -koored; kohvisisaldusega kohviasendajad |
|
0902 |
|
Tee |
|
1302 |
|
Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektiidid; agar jm taimsed liimid ja paksendajad, modifitseeritud või mitte: |
|
|
– taimemahlad ja -ekstraktid: |
|
|
.12 |
– – lagritsast |
|
|
.13 |
– – humalast |
|
|
.20 |
– pektiinid, pektinaadid ja pektiidid: |
|
|
ex. 20 |
– – lisatud suhkru sisaldusega massist 5 % või rohkem |
|
|
|
– taimsed liimid ja paksendajad, modifitseeritud või mitte: |
|
|
.31 |
– – agar-agar |
|
|
.32 |
– – jaanileivapuu või ebaakaatsia viljadest ja seemnetest: |
|
|
.39 |
– – muud |
|
|
1404 |
|
Mujal nimetamata taimne materjal |
|
.20 |
– puuvillalinter |
|
|
1516 |
|
Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasi töötlemata: |
|
.20 |
– taimsed: |
|
|
ex. 20 |
– – hüdrogeniseeritud kastoorõli, nn opaalvaha |
|
|
1518 |
|
Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriiki 1516 kuuluvad tooted; mujal nimetamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või käesolevasse gruppi kuuluvate erinevate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised: |
|
ex. 1518 |
– linoksiin |
|
|
1520 |
|
Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised (1) |
|
1521 |
|
Taimevahad (v.a triglütseriidid), meevaha, muud putukavahad ja spermatseet, puhastatud või puhastamata, värvilisandiga või ilma |
|
1522 |
|
Parkerasv (degraa) loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid (2) |
|
1803 |
|
Kakaopasta, rasvatustatud või rasvatustamata |
|
1804 |
|
Kakaovõi, -rasv ja -õli |
|
1805 |
|
Kakaopulber, suhkruta ja muu magusainelisandita |
|
2002 |
|
Tomatid, töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappeta: |
|
.90 |
– muud |
|
|
2008 |
|
Puuviljad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma, mujal kirjeldamata või klassifitseerimata: |
|
|
– muud, sh segud, v.a alamrubriiki 2008 19 kuuluvad segud: |
|
|
.91 |
– – palmipungad (3) |
|
|
2101 |
|
Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ning nendel toodetel või kohvil, teel või matel põhinevad valmistised; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad ning nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid: |
|
|
– kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist ning selle ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest: |
|
|
.11 |
– – ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid |
|
|
.12 |
– – tooted, mis põhinevad neil ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel või kohvil: |
|
|
ex. 12 |
– – – ei sisalda piimarasvu, piimavalku, suhkrut ega tärklist või piimarasva sisaldusega alla 1,5 %, piimavalgu sisaldusega alla 2,5 %, suhkrusisaldusega alla 5 % ja tärklisesisaldusega alla 5 % massist |
|
|
.20 |
– tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest: |
|
|
ex. 20 |
– – ei sisalda piimarasvu, piimavalku, suhkrut ega tärklist või piimarasva sisaldusega alla 1,5 % , piimavalgu sisaldusega alla 2,5 %, suhkrusisaldusega alla 5 % ja tärklisesisaldusega alla 5 % massist |
|
|
.30 |
– röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad ning nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid: |
|
|
ex. 30 |
– – röstitud sigur; Ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid röstitud siguritest |
|
|
2103 |
|
Kastmed ja pooltooted nende valmistamiseks; maitseainesegud; sinepipulber ja -jahu ning valmissinep: |
|
.10 |
– sojakaste |
|
|
.30 |
– – sinepipulber ja -jahu ning valmissinep: |
|
|
ex. 30 |
– – sinepijahu ja -pulber; lisatud suhkru sisaldusega alla 5 % massist |
|
|
.90 |
– Muud: |
|
|
ex. 90 |
– – mangost valmistatud vürtsisegu (chutney), vedelal kujul |
|
|
2201 |
|
Vesi, sh looduslik või tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- vm magusaine- või maitse- või lõhnaainelisandita; jää ja lumi |
|
2208 |
|
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 %; kanged piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid: |
|
.20 |
– kanged piiritusjoogid, valmistatud destilleerimise teel viinamarjaveinist või viinamarjade pressimisjääkidest |
|
|
.30 |
– viski |
|
|
.70 |
– liköörid ja kordialid: |
|
|
ex. 70 |
– – v.a liköörid lisatud suhkru sisaldusega 5 % massist või rohkem |
|
|
.90 |
– muud: |
|
|
ex. 90 |
– – v.a akvaviit |
|
|
(1)
Norra puhul on sellesse rubriiki klassifitseeritud söödaks kasutatavad tooted esitatud I tabelis.
(2)
Norra puhul on sellesse rubriiki klassifitseeritud söödaks kasutatav degraa esitatud I tabelis.
(3)
Norra puhul on sellesse rubriiki klassifitseeritud söödaks kasutatavad palmipungad esitatud I tabelis.” |
||
PROTOKOLL nr 4
PÄRITOLUREEGLITE KOHTA
|
SISUKORD |
|
|
I JAOTIS |
|
|
ÜLDSÄTTED |
|
|
Artikkel 1 |
Mõisted |
|
II JAOTIS |
|
|
MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED“ MÄÄRATLUS |
|
|
Artikkel 2 |
Üldnõuded |
|
Artikkel 3 |
Diagonaalne kumulatsioon |
|
Artikkel 4 |
Täielikult saadud tooted |
|
Artikkel 5 |
Piisava töö või töötluse läbinud tooted |
|
Artikkel 6 |
Ebapiisav töö või töötlus |
|
Artikkel 7 |
Kvalifikatsiooniühik |
|
Artikkel 8 |
Tarvikud, varuosad ja tööriistad |
|
Artikkel 9 |
Komplektid |
|
Artikkel 10 |
Neutraalsed tegurid |
|
III JAOTIS |
|
|
TERRITORIAALSED NÕUDED |
|
|
Artikkel 11 |
Territoriaalsuse põhimõte |
|
Artikkel 12 |
Otsevedu |
|
Artikkel 13 |
Näitused |
|
IV JAOTIS |
|
|
TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE JA TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE |
|
|
Artikkel 14 |
Tollimaksude tagastamise ja tollimaksudest vabastamise keeld |
|
V JAOTIS |
|
|
PÄRITOLUTÕEND |
|
|
Artikkel 15 |
Üldnõuded |
|
Artikkel 16 |
Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED väljaandmise kord |
|
Artikkel 17 |
Tagasiulatuvalt välja antud liikumissertifikaadid EUR.1 ja EUR-MED |
|
Artikkel 18 |
Liikumissertifikaatide EUR.1 ja EUR-MED duplikaadi väljaandmine |
|
Artikkel 19 |
Liikumissertifikaatide EUR.1 ja EUR-MED väljaandmine varem väljaantud või koostatud päritolutõendi alusel |
|
Artikkel 20 |
Arvestuslik eraldamine |
|
Artikkel 21 |
Päritoludeklaratsiooni ja EUR-MED päritoludeklaratsiooni koostamise tingimused |
|
Artikkel 22 |
Heakskiidetud eksportija |
|
Artikkel 23 |
Päritolutõendi kehtivus |
|
Artikkel 24 |
Päritolutõendi esitamine |
|
Artikkel 25 |
Importimine osasaadetistena |
|
Artikkel 26 |
Päritolutõendi esitamisest vabastamine |
|
Artikkel 27 |
Tarnija deklaratsioonid |
|
Artikkel 28 |
Tõendavad dokumendid |
|
Artikkel 29 |
Päritolutõendite, tarnija deklaratsioonide ja tõendavate dokumentide säilitamine |
|
Artikkel 30 |
Lahknevused ja vormistusvead |
|
Artikkel 31 |
Eurodes väljendatud summad |
|
VI JAOTIS |
|
|
HALDUSKOOSTÖÖ KORD |
|
|
Artikkel 32 |
Halduskoostöö |
|
Artikkel 33 |
Päritolutõendite kontrollimine |
|
Artikkel 34 |
Tarnija deklaratsioonide kontrollimine |
|
Artikkel 35 |
Vaidluste lahendamine |
|
Artikkel 36 |
Karistused |
|
Artikkel 37 |
Vabatsoonid |
|
VII JAOTIS |
|
|
CEUTA JA MELILLA |
|
|
Artikkel 38 |
Protokolli kohaldamine |
|
Artikkel 39 |
Eritingimused |
|
LISADE LOETELU |
|
|
I lisa |
Sissejuhatavad märkused II lisa loetelu kohta |
|
II lisa |
Loetelu päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest ja töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse |
|
IIIa lisa |
Liikumissertifikaadi EUR.1 näidised ja liikumissertifikaadi EUR.1 taotlemine |
|
IIIb lisa |
Liikumissertifikaadi EUR-MED näidised ja liikumissertifikaadi EUR-MED taotlemine |
|
IVa lisa |
Päritoludeklaratsiooni tekst |
|
IVb lisa |
EUR-MED päritoludeklaratsiooni tekst |
|
V lisa |
Tarnija deklaratsiooni näidis |
|
VI lisa |
Pikaajalise tarnija deklaratsiooni näidis |
|
ÜHISDEKLARATSIOONID |
|
|
Ühisdeklaratsioon nende päritolutõendite heakskiitmise kohta, mis on väljastatud protokolli nr 4 artiklis 3 osutatud lepingute raames Euroopa Liidust, Islandilt või Norrast pärit toodetele |
|
|
Ühisdeklaratsioon Andorra Vürstiriigi kohta |
|
|
Ühisdeklaratsioon San Marino Vabariigi kohta |
|
|
Ühisdeklaratsioon lepinguosalise taganemise kohta Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlikust konventsioonist |
|
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
„valmistamine“ – iga liiki töö või töötlus, kaasa arvatud komplekteerimine ja eritoimingud; |
|
b) |
„materjal“ – koostisosa, tooraine, komponent, osa vms, mida on toote valmistamisel kasutatud; |
|
c) |
„toode“ – valmistatav toode, isegi kui see on ette nähtud hiljem mõnes teises valmistamistoimingus kasutamiseks; |
|
d) |
„kaup“ – nii materjalid kui ka tooted; |
|
e) |
„tolliväärtus“ – 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise lepingu (WTO leping tolliväärtuse määramise kohta) kohaselt määratud tolliväärtus; |
|
f) |
„tehasehind“ – hind, mida makstakse Euroopa Majanduspiirkonnas asuvas tehases toote eest tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel et hind sisaldab kõikide kasutatud materjalide väärtust ja sellest on maha arvatud kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel; |
|
g) |
„materjalide väärtus“ – kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse Euroopa Majanduspiirkonnas; |
|
h) |
„päritolustaatusega materjalide väärtus“ – selliste materjalide väärtus punkti g kohaselt, mida kohaldatakse mutatis mutandis; |
|
i) |
„lisandväärtus“ – toodete tehasehind, millest on lahutatud kõikide selliste nimetatud tootes sisalduvate materjalide tolliväärtus, mis pärinevad käesoleva protokolli artiklis 3 osutatud teistest riikidest, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, või kui tolliväärtus ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse Euroopa Majanduspiirkonnas; |
|
j) |
„grupid“ ja „rubriigid“ – grupid ja rubriigid (neljakohalised koodid), mida kasutatakse nomenklatuuris, mis moodustab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (käesolevas protokollis edaspidi „harmoneeritud süsteem“ või „HS“); |
|
k) |
„klassifitseerimine“ – toote või materjali klassifitseerimine teatavasse rubriiki; |
|
l) |
„kaubasaadetis“ – tooted, mis saadetakse samaaegselt ühelt eksportijalt ühele kaubasaajale või mis saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel või selle dokumendi puudumisel üheainsa kaubaarve alusel; |
|
m) |
„territooriumid“ – hõlmab ka territoriaalvesi. |
II JAOTIS
MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED“ MÄÄRATLUS
Artikkel 2
Üldnõuded
Lepingu kohaldamisel loetakse järgmised tooted Euroopa Majanduspiirkonnast pärinevateks toodeteks:
täielikult Euroopa Majanduspiirkonnas saadud tooted artikli 4 tähenduses;
Euroopa Majanduspiirkonnas saadud tooted, milles on kasutatud materjale, mis ei ole täielikult seal saadud, tingimusel et neid on Euroopa Majanduspiirkonnas piisavalt töödeldud artikli 5 tähenduses.
Sel eesmärgil loetakse lepinguosaliste territooriume, mille suhtes lepingut kohaldatakse, ühtseks territooriumiks.
Artikkel 3
Diagonaalne kumulatsioon
Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni võib kohaldada üksnes juhul, kui
päritolustaatuse saamisega seotud riikide ning sihtriigi vahel kohaldatakse üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artikli kohaselt sooduskaubanduse kokkulepet;
materjalid ja tooted on omandanud päritolustaatuse tänu käesolevas protokollis sätestatud päritolureeglitega identsete päritolureeglite kohaldamisele
ning
teated kumulatsiooni kohaldamiseks vajalike nõuete täitmise kohta on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (C-seeria) ning teistes lepinguosalistes riikides vastavalt sealsetele menetlustele.
Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni kohaldatakse alates kuupäevast, mis on märgitud Euroopa Liidu Teatajas (C-seeria) avaldatud teates.
Euroopa Liit edastab Euroopa Komisjoni kaudu teistele lepinguosalistele üksikasjalikud andmed lepingute kohta, mida kohaldatakse teiste lõigetes 1 ja 2 osutatud riikidega, kaasa arvatud nende lepingute jõustumiskuupäeva ja vastavad päritolureeglid.
Artikkel 4
Täielikult saadud tooted
Täielikult Euroopa Majanduspiirkonnast pärinevateks toodeteks loetakse
nende pinnasest või merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad;
seal koristatud taimekasvatussaadused;
seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;
seal kasvatatud elusloomadelt saadud tooted;
sealt saadud jahi- ja kalasaak;
merekalapüügisaadused ja muud väljaspool lepinguosaliste territoriaalvesi nende laevade poolt püütud saadused;
nende kalatöötlemislaevade pardal üksnes punktis f osutatud saadustest valmistatud tooted;
seal kogutud kasutatud esemed, millest saab üksnes tooret, sealhulgas kasutatud rehvid, mis sobivad üksnes protekteerimiseks või jäätmeteks;
sealse valmistamise jäätmed ja jäägid;
väljaspool nende territoriaalvett merepõhjast või selle aluspinnasest kaevandatud saadused, tingimusel et neil on selle merepõhja või selle aluspinnase kasutamise ainuõigus;
kaubad, mis on seal toodetud üksnes punktides a–j nimetatud saadustest või toodetest.
Lõike 1 punktides f ja g kasutatud mõisteid „nende laevad“ ja „nende kalatöötlemislaevad“ kohaldatakse üksnes selliste laevade ja kalatöötlemislaevade suhtes
mis on registreeritud või laevaregistrisse kantud mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis või EFTA riigis;
mis sõidavad Euroopa Liidu liikmesriigi või EFTA riigi lipu all;
millest vähemalt 50 % kuulub Euroopa Liidu liikmesriikide või EFTA riikide kodanikele või äriühingule, mille peakontor asub ühes neist riikidest ja mille juht või juhtkond, juhatuse või nõukogu esimees ning enamik mõlema organi liikmeid on Euroopa Liidu liikmesriikide või EFTA riikide kodanikud ja – juhul, kui on tegemist täis- või osaühinguga – mille kapitalist vähemalt pool kuulub eespool nimetatud riikidele või nende avalik-õiguslikele isikutele või kodanikele;
mille kapten ja juhtkonna liikmed on Euroopa Liidu liikmesriikide või EFTA riikide kodanikud
ning
mille laevaperest vähemalt 75 % on Euroopa Liidu liikmesriikide või EFTA riikide kodanikud.
Artikkel 5
Piisava töö või töötluse läbinud tooted
Need tingimused näitavad, milliseid päritolustaatuseta materjalidega tehtavaid töid või töötlemistoiminguid nõutakse kõigi lepinguga hõlmatud toodete valmistamisel ning neid tingimusi kohaldatakse üksnes selliste materjalide suhtes. Järelikult kui toodet, mis on omandanud päritolustaatuse loetelus sätestatud tingimuste täitmise teel, kasutatakse mõne teise toote valmistamiseks, ei kohaldata esimese toote suhtes tingimusi, mida kohaldatakse sellest valmistatava toote suhtes, ega võeta arvesse päritolustaatuseta materjale, mida võidi selle valmistamiseks kasutada.
Lõikest 1 olenemata võib päritolustaatuseta materjale, mida II lisas esitatud loetelus ettenähtud tingimuste kohaselt toote valmistamiseks ei tohi kasutada, siiski kasutada, kui
nende koguväärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast;
käesoleva lõike alusel ei ületata ühtki protsendimäära, mis on loetelus seatud päritolustaatuseta materjalide suurimaks väärtuseks.
Käesolevat lõiget ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.
Artikkel 6
Ebapiisav töö või töötlus
Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, käsitatakse järgmisi toiminguid päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, olenemata sellest, kas artikli 5 tingimused on täidetud või mitte
toimingud, mis tagavad toodete seisundi säilimise nende transportimisel ja ladustamisel;
pakkeüksuste osadeks jagamine ja koondamine;
pesemine, puhastamine; tolmu, oksiidi, õli, värvi ja muude katete eemaldamine;
tekstiili triikimine või pressimine;
lihtsad värvimis- ja poleerimistööd;
teravilja ja riisi kestade eemaldamine, osaline või täielik pleegitamine, poleerimine ja glaseerimine;
suhkru toonimine või tükkipressimine;
puuviljade, pähklite ja köögiviljade koorimine ja kividest puhastamine;
teritamine, lihtlihvimine või lihtlõikamine;
tuulamine, uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, liigitamine, kokkusobitamine (kaasa arvatud kaupade komplekteerimine);
lihtne klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse või kastidesse pakkimine, alustele jm kinnitamine ning kogu muu lihtne pakendamine;
märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine toodetele või nende pakenditele;
ühte või mitut sorti toodete segamine;
suhkru segamine mis tahes ainega;
toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks või toodete osadeks lammutamine;
kaks või rohkem punktides a–o loetletud toimingut üheskoos;
loomade tapmine.
Artikkel 7
Kvalifikatsiooniühik
Sellest tulenevalt
kui toode, mis koosneb esemete rühmast või kokkupandud esemetest, klassifitseeritakse harmoneeritud süsteemi järgi ühte rubriiki, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku;
kui kaubasaadetis koosneb mitmest identsest tootest, mis klassifitseeritakse samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, kohaldatakse käesoleva protokolli sätteid iga toote suhtes eraldi.
Artikkel 8
Tarvikud, varuosad ja tööriistad
Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis sisalduvad tavavarustusena selle hinnas ning mille eest ei esitata eraldi arvet, käsitatakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu osana.
Artikkel 9
Komplektid
Harmoneeritud süsteemi 3. tõlgendamisreeglis määratletud komplektil on päritolustaatus, kui kõigil komplekti kuuluvatel toodetel on päritolustaatus. Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, on komplekt tervikuna siiski päritolustaatusega, kui päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.
Artikkel 10
Neutraalsed tegurid
Selleks et teha kindlaks, kas toode on päritolustaatusega või mitte, ei ole vaja kindlaks määrata järgmiste toote valmistamisel kasutatavate toodete päritolu:
energia ja kütus;
sisseseade ja varustus;
masinad ja tööriistad;
kaubad, mis ei kuulu ega ole ette nähtud kuuluma toote lõppkoosseisu.
III JAOTIS
TERRITORIAALSED NÕUDED
Artikkel 11
Territoriaalsuse põhimõte
Kui artiklis 3 ei ole sätestatud teisiti, tuleb Euroopa Majanduspiirkonnast mõnda teise riiki eksporditavate päritolustaatusega kaupade tagasitoomisel käsitada neid päritolustaatuseta kaupadena, kui tolliasutusele ei saa nõuetekohaselt tõendada, et
tagasitoodud kaubad on samad kaubad, mis eksporditi,
ning
need ei ole kõnealuses riigis või eksportimise ajal läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud kaupade seisundi säilitamiseks.
Euroopa Majanduspiirkonnast eksporditud ja hiljem sinna reimporditud materjalidega väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda toimunud töö või töötlus ei mõjuta päritolustaatuse saamist vastavalt II jaotises sätestatud tingimustele, kui
kõnealused materjalid on täielikult saadud Euroopa Majanduspiirkonnas või nendega enne eksportimist tehtud tööd ja töötlemistoimingud on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikumad;
ning
tolliasutusele suudetakse nõuetekohaselt tõendada, et
reimporditud kaup on saadud eksporditud materjalidega tehtud töö või töötlemise teel
ning
käesoleva artikli kohaldamisel väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda tekkinud kogulisandväärtus ei ole üle 10 % selle lõpptoote tehasehinnast, millele päritolustaatust taotletakse.
Artikkel 12
Otsevedu
Päritolustaatusega tooteid võib vedada torujuhtme kaudu ka läbi mõne muu territooriumi peale Euroopa Majanduspiirkonna riikide.
Tõenduseks, et lõike 1 tingimused on täidetud, esitatakse importiva lepinguosalise tolliasutusele
üksainus veodokument, mis hõlmab teekonda eksportivast lepinguosalisest läbi transiidiriigi, või
transiidiriigi tolliasutuse väljastatud tõend,
milles on esitatud toodete täpne kirjeldus;
milles on märgitud toodete maha- ja uuesti pealelaadimise kuupäevad ning vajaduse korral laevade nimed või muud kasutatud transpordivahendid;
ning
mis näitab, millistel tingimustel viibisid tooted transiidiriigis, või
nende puudumisel muud tõendavad dokumendid.
Artikkel 13
Näitused
Päritolustaatusega toodete suhtes, mis saadetakse näitusele muusse riiki peale artiklis 3 osutatud riikide, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, ning mis pärast näitust müüakse impordiks Euroopa Majanduspiirkonda, kohaldatakse importimisel käesoleva lepingu sätteid, juhul kui tolliasutusele on nõuetekohaselt tõendatud, et
eksportija on toimetanud need tooted lepinguosalise territooriumilt riiki, kus näitus toimub, ja need seal näitusel välja pannud;
kõnealune eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud teise lepinguosalise territooriumil asuvale isikule;
tooted on näituse ajal või vahetult pärast näitust tagasi saadetud samal kujul, nagu need näitusele saadeti;
ning
alates näitusele saatmisest ei ole tooteid kasutatud muuks otstarbeks kui sellel näitusel väljapanekuks.
IV JAOTIS
TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE JA TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE
Artikkel 14
Tollimaksude tagastamise ja tollimaksudest vabastamise keeld
V JAOTIS
PÄRITOLUTÕEND
Artikkel 15
Üldnõuded
Päritolustaatusega toodete importimisel ühe lepinguosalise territooriumile kohaldatakse lepingu sätteid, kui nende kohta esitatakse üks järgmistest päritolutõenditest:
liikumissertifikaat EUR.1, mille näidis on esitatud IIIa lisas;
liikumissertifikaat EUR-MED, mille näidis on esitatud IIIb lisas;
artikli 21 lõikes 1 osutatud deklaratsioon, mille eksportija esitab kaubaarvel, saatelehel või muus äridokumendis, kus asjaomaseid tooteid on kirjeldatud piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida (edaspidi „päritoludeklaratsioon“ või „EUR-MED päritoludeklaratsioon“); päritoludeklaratsioonide tekst on esitatud IVa ja IVb lisas.
Artikkel 16
Liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED väljaandmise kord
Ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, annab lepinguosalise tolliasutus välja liikumissertifikaadi EUR.1 järgmistel juhtudel:
Lepinguosalise tolliasutus annab välja liikumissertifikaadi EUR-MED, kui asjaomaseid tooteid võib pidada pärinevaks Euroopa Majanduspiirkonnast või mõnest artiklis 3 nimetatud riigist, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, kui need vastavad käesoleva protokolli nõuetele ja:
Liikumissertifikaadi EUR-MED lahtrisse 7 tehakse üks järgmistest ingliskeelsetest märgetest:
„NO CUMULATION APPLIED“.
Artikkel 17
Tagasiulatuvalt välja antud liikumissertifikaadid EUR.1 ja EUR-MED
Olenemata artikli 16 lõikest 9 võib liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED erandkorras välja anda pärast asjakohaste toodete eksportimist, kui
seda ei antud ekspordi ajal välja eksimuse, tahtmatu tegevusetuse või muude eriliste asjaolude tõttu,
või
tolliasutusele on tõendatud, et liikumissertifikaat EUR.1 või EUR-MED anti välja, kuid importimisel ei aktsepteeritud seda tehnilistel põhjustel.
Tagasiulatuvalt väljaantud liikumissertifikaadile EUR.1 või EUR-MED tuleb teha järgmine ingliskeelne märge:
„ISSUED RETROSPECTIVELY“.
Lõiget 2 kohaldades tagasiulatuvalt välja antud liikumissertifikaadile EUR-MED tuleb teha järgmine ingliskeelne märge:
Artikkel 18
Liikumissertifikaadi EUR.1 ja EUR-MED duplikaadi väljaandmine
Sel viisil välja antud duplikaadil peab olema järgmine ingliskeelne märge:
„DUPLICATE“.
Artikkel 19
Liikumissertifikaadi EUR.1 ja EUR-MED väljaandmine varem väljaantud või koostatud päritolutõendi alusel
Kui päritolustaatusega tooted suunatakse lepinguosalise tolliasutuse kontrolli alla, võib originaalpäritolutõendi asendada ühe või mitme liikumissertifikaadiga EUR.1 või EUR-MED, et saata kõik tooted või osa neist mujale Euroopa Majanduspiirkonda. Liikumissertifikaatide EUR.1 ja EUR-MED asendussertifikaadi(d) annab välja see tolliasutus, kelle järelevalve alla tooted paigutatakse.
Artikkel 20
Arvestuslik eraldamine
Artikkel 21
Päritoludeklaratsiooni ja EUR-MED päritoludeklaratsiooni koostamise tingimused
Artikli 15 lõike 1 punktis c nimetatud päritoludeklaratsiooni või EUR-MED päritoludeklaratsiooni võib koostada
artiklis 22 määratletud heakskiidetud eksportija
ja
iga eksportija iga kaubasaadetise kohta, mis koosneb ühest või mitmest päritolustaatusega tooteid sisaldavast pakendist, mille koguväärtus ei ületa 6 000 eurot.
Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võib päritoludeklaratsiooni koostada järgmistel juhtudel:
EUR-MED päritoludeklaratsiooni võib koostada, kui asjaomaseid tooteid võib pidada pärinevaks Euroopa Majanduspiirkonnast või mõnest artiklis 3 nimetatud riigist, mille puhul kohaldatakse kumulatsiooni, ja kui need vastavad käesoleva protokolli nõuetele ning kui
EUR-MED päritoludeklaratsiooni tehakse üks järgmistest ingliskeelsetest märgetest:
„NO CUMULATION APPLIED“.
Artikkel 22
Heakskiidetud eksportija
Artikkel 23
Päritolutõendi kehtivus
Artikkel 24
Päritolutõendi esitamine
Päritolutõend esitatakse importiva riigi tolliasutusele selles riigis kohaldatavas korras. Nimetatud tolliasutus võib nõuda päritolutõendi tõlget ja samuti võib ta nõuda, et koos impordideklaratsiooniga esitatakse ka importija kinnitus selle kohta, et tooted vastavad käesoleva lepingu rakendamiseks ettenähtud tingimustele.
Artikkel 25
Importimine osasaadetistena
Kui importija taotlusel ja importiva riigi tolliasutuse poolt ettenähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI ja XVII jaotise või rubriikide 7308 ja 9406 alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi 2. tõlgendamisreegli punkti a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata tooteid eraldi saadetistena, esitatakse tolliasutusele selle toote kohta üksainus päritolutõend esimese kaubasaadetise importimisel.
Artikkel 26
Päritolutõendi esitamisest vabastamine
Artikkel 27
Tarnija deklaratsioonid
Pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg on tavaliselt kuni üks aasta alates deklaratsiooni koostamise kuupäevast. Selle riigi tolliasutus, kus deklaratsioon on koostatud, kehtestab tingimused, mille kohaselt võib rakendada pikemaid ajavahemikke.
Pikaajalise tarnija deklaratsiooni koostab tarnija VI lisas sätestatud vormis ja kirjeldab selles asjaomaseid kaupu piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida. Deklaratsioon esitatakse kõnealusele kliendile enne talle esimese deklaratsioonis käsitletud kaubasaadetise lähetamist või koos esimese saadetisega.
Tarnija teatab kliendile viivitamata, kui pikaajaline tarnija deklaratsioon tarnitavate kaupade suhtes enam ei kehti.
Artikkel 28
Tõendavad dokumendid
Artikli 16 lõikes 3, artikli 21 lõikes 5 ja artikli 27 lõikes 6 osutatud dokumendid, millega tõendatakse, et liikumissertifikaadi EUR.1 või EUR-MED või päritoludeklaratsiooni või EUR-MED päritoludeklaratsiooniga hõlmatud tooteid võib pidada Euroopa Majanduspiirkonnast või mõnest artiklis 3 nimetatud riigist pärit toodeteks ning et need vastavad muudele käesoleva protokolli tingimustele ning et tarnija deklaratsioonis esitatud teave on õige, võivad olla muu hulgas järgmised:
otsesed tõendid eksportija või tarnija poolt kõnealuste kaupade saamiseks tehtud toimingute kohta, mis sisalduvad näiteks tema raamatupidamisdokumentides või asutusesiseses raamatupidamises;
dokumendid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud lepinguosalise territooriumil, kus neid dokumente kasutatakse siseriikliku õiguse kohaselt;
dokumendid, mis tõendavad, et materjalid on läbinud Euroopa Majanduspiirkonnas töö või töötluse, ja mis on välja antud või koostatud lepinguosalise territooriumil, kus neid dokumente kasutatakse siseriikliku õiguse kohaselt;
liikumissertifikaadid EUR.1 või EUR-MED või päritoludeklaratsioonid või EUR-MED päritoludeklaratsioonid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ning mis on välja antud või koostatud lepinguosalise territooriumil käesoleva protokolli kohaselt või mõnes muus artiklis 3 nimetatud riigis käesolevas protokollis esitatud reeglitega identsete päritolureeglite kohaselt;
tarnija deklaratsioonid, mis tõendavad, et kasutatud materjalid on läbinud töö või töötluse Euroopa Majanduspiirkonnas, ja mille on koostanud lepinguosalised kooskõlas käesoleva protokolliga;
piisavad tõendid artikli 11 kohaselt väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda toimunud töö või töötluse kohta, mis tõendavad, et kõnealuse artikli nõuded on täidetud.
Artikkel 29
Päritolutõendite, tarnija deklaratsioonide ja tõendavate dokumentide säilitamine
Tarnija, kes koostab pikaajalise tarnija deklaratsiooni, säilitab selle deklaratsiooni, kõikide arvete, saatelehtede või selles deklaratsioonis nimetatud kaupu käsitlevate ja kliendile saadetud muude äridokumentide koopiaid ja artikli 27 lõikes 6 nimetatud dokumente vähemalt kolm aastat. See tähtaeg algab päeval, mil pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg lõpeb.
Artikkel 30
Lahknevused ja vormistusvead
Artikkel 31
Eurodes väljendatud summad
VI JAOTIS
HALDUSKOOSTÖÖ KORD
Artikkel 32
Halduskoostöö
Artikkel 33
Päritolutõendite kontrollimine
Artikkel 34
Tarnija deklaratsioonide kontrollimine
Järelkontrolli taotluse toetuseks edastatakse kõik saadud dokumendid ja kogu teave, millest võib järeldada, et tarnija deklaratsioonis esitatud andmed on ebaõiged.
Artikkel 35
Vaidluste lahendamine
Kui artiklites 33 ja 34 sätestatud kontrollimenetluse osas tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud tolliasutus ja kontrolli tegemise eest vastutav tolliasutus ei suuda omavahel lahendada, või kui tekib käesoleva protokolli tõlgendamisega seotud küsimusi, esitatakse need EMP ühiskomiteele.
Importija ja importiva lepinguosalise tolliasutuse vahelised vaidlused lahendatakse alati selle lepinguosalise õigusaktide kohaselt.
Artikkel 36
Karistused
Karistus määratakse igale isikule, kes koostab või laseb koostada toodete sooduskohtlemise saamiseks valeandmeid sisaldava dokumendi.
Artikkel 37
Vabatsoonid
VII JAOTIS
CEUTA JA MELILLA
Artikkel 38
Protokolli kohaldamine
Artikkel 39
Eritingimused
Kui järgmisi tooteid on veetud otseveona artikli 12 sätete kohaselt, loetakse
Ceutast ja Melillast pärit toodeteks
täielikult Ceutas ja Melillas saadud tooteid;
Ceutas ja Melillas saadud tooteid, mille valmistamisel on kasutatud muid kui punktis a osutatud tooteid, tingimusel et
nimetatud tooted on läbinud piisava töö või töötluse käesoleva protokolli artikli 5 tähenduses
või
nimetatud tooted pärinevad Euroopa Majanduspiirkonnast, tingimusel et need on läbinud töö või töötluse, mis on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum;
Euroopa Majanduspiirkonnast pärinevateks toodeteks
täielikult Euroopa Majanduspiirkonnas saadud tooteid;
Euroopa Majanduspiirkonnas saadud tooteid, mille valmistamisel on kasutatud muid kui punktis a osutatud tooteid, tingimusel et:
nimetatud tooted on läbinud piisava töö või töötluse käesoleva protokolli artikli 5 tähenduses
või
nimetatud tooted pärinevad Ceutast ja Melillast või Euroopa Majanduspiirkonnast, tingimusel et nad on läbinud töö või töötluse, mis on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum.
▼M298 —————
I LISA
Sissejuhatavad märkused II lisa loetelu kohta
Vt Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni I liite I lisa
Mis tahes viidet „käesolevale liitele“ Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni I liite I lisa märkuses 1 ja punktis 3.1 tuleks lugeda viitena „käesolevale protokollile“.
II LISA
Loetelu päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest ja töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse
Vt Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni I liite II lisa
IIIa LISA
Liikumissertifikaadi EUR.1 näidised ja liikumissertifikaadi EUR.1 taotlemine
Vt Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni I liite IIIa lisa
IIIb LISA
Liikumissertifikaadi EUR-MED näidised ja liikumissertifikaadi EUR-MED taotlemine
Vt Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni I liite IIIb lisa
IVa LISA
Päritoludeklaratsiooni tekst
Vt Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni I liite IVa lisa
IVb LISA
EUR-MED päritoludeklaratsiooni tekst
Vt Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni I liite IVb lisa
V LISA
Tarnija deklaratsiooni näidis
Tarnija deklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti kirjutada.
VI LISA
Pikaajalise tarnija deklaratsiooni näidis
Pikaajaline tarnija deklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti kirjutada.
ÜHISDEKLARATSIOON
nende päritolutõendite heakskiitmise kohta, mis on väljastatud protokolli nr 4 artiklis 3 osutatud lepingute raames Euroopa Liidust, Islandilt või Norrast pärit toodete kohta
1. Protokolli nr 4 artiklis 3 osutatud lepingute raames väljastatud päritolutõendid Euroopa Liidu, Islandi või Norra päritolustaatusega toodetele kiidetakse heaks Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud sooduskohtlemise kohaldamiseks.
2. Sellised tooted loetakse EMP päritolustaatusega materjaliks, kui need sisaldavad seal saadud tooteid. Sellised materjalid ei pruugi olla läbinud piisavat tööd või töötlust.
3. Lisaks sellele loetakse need tooted juhul, kui nad on hõlmatud EMP lepinguga, EMP päritolustaatusega tooteks, kui need reeksporditakse teise EMP lepinguosalise territooriumile.
ÜHISDEKLARATSIOON
Andorra Vürstiriigi kohta
1. Island, Liechtenstein ja Norra aktsepteerivad Andorra Vürstiriigist pärinevaid harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97 kuuluvaid tooteid Euroopa Liidust pärinevate toodetena lepingu tähenduses.
2. Protokolli nr 4 kohaldatakse mutatis mutandis eespool nimetatud toodete päritolustaatuse määratlemiseks.
ÜHISDEKLARATSIOON
San Marino Vabariigi kohta
1. Island, Liechtenstein ja Norra aktsepteerivad San Marino Vabariigist pärinevaid tooteid Euroopa Liidust pärinevate toodetena lepingu tähenduses.
2. Protokolli n 4 kohaldatakse mutatis mutandis eespool nimetatud toodete päritolustaatuse määratlemiseks.
ÜHISDEKLARATSIOON
lepinguosalise taganemise kohta Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlikust konventsioonist
1. Kui EMP lepingu osaline teatab Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni hoiulevõtjale kirjalikult oma soovist konventsioonist selle artikli 9 kohaselt taganeda, alustab ta lepingu rakendamiseks viivitamata kõigi teiste EMP lepingu osalistega läbirääkimisi päritolureeglite üle.
2. Kuni jõustuvad päritolureeglid, milles lepitakse kokku pärast neid uusi läbirääkimisi, kohaldatakse lepingust taganeva lepinguosalise ja teiste EMP lepingu osaliste vahel mutatis mutandis Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni I liites esitatud päritolureegleid ja vajaduse korral konventsiooni II liites esitatud asjakohaseid sätteid, mis kehtisid konventsioonist taganemise hetkel. Konventsioonist taganemise hetkest alates tõlgendatakse konventsiooni I liites esitatud päritolureegleid ja vajaduse korral konventsiooni II liites esitatud asjakohaseid sätteid selliselt, et kahepoolne kumulatsioon oleks võimalik üksnes lepingust taganeva lepinguosalise ja teiste EMP lepinguosaliste vahel.
PROTOKOLL nr 5
fiskaalsete tollimaksude kohta (Liechtenstein)
1. Liechtenstein võib ajutiselt säilitada fiskaalsed tollimaksud nende toodete puhul, mis kuuluvad lisatud tabelis esitatud tariifirubriikidesse, järgides lepingu artikli 14 tingimusi, ilma et see piiraks käesoleva protokolli lõike 2 kohaldamist. Tariifirubriikide 0901 ja ex 21 01 puhul kaotatakse kõnealused tollimaksud hiljemalt 31. detsembril 1996.
2. Kui Liechtensteinis hakatakse tootma tabelis loetletutega samasugust toodet, tuleb kõnealuse toote fiskaalne tollimaks kaotada.
3. EMP Ühiskomitee uurib olukorda enne 1996. aasta lõppu.
TABEL
|
Tariifirubriigi number |
Kauba kirjeldus |
|
0901 |
Kohv, röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma; kohvikestad ja -koored; kohviasendajad, mis sisaldavad naturaalset kohvi mis tahes proportsioonis (nelja-aastase üleminekuperioodi vältel) |
|
ex2101 |
Kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted nendest ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest (nelja-aastase üleminekuperioodi vältel) |
|
2707.1010/9990 |
Mineraalõlid ja nende destillatsioonisaadused |
|
2709.0010/0090 |
|
|
2710.0011/0029 |
|
|
2711.1110/2990 |
Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud |
|
kõikide tariifirubriikide ex |
Mootorikütusena kasutatavad tooted |
|
ex8407 |
Sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid ja rootormootorid sõidukitele, mis kuuluvad rubriikidesse 8702.9010, 8703.1000/2420, 9010/9030, 8704.3110/3120, 9010/9020 |
|
ex8408 |
Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diisel- või pooldiiselmootorid), mis kuuluvad rubriikidesse 8702.1010, 8703.1000, 3100/3320, 8704.2110/2120 |
|
ex8409 |
Osad, ette nähtud kasutamiseks üksnes või peamiselt rubriikidesse 8407 ja 8408 kuuluvates mootorites: |
|
|
— rubriikidesse 8702.1010, 9010 , 8703.1000/2420, 3100/3320, 8704.2110/ 2120, 3110/3120 kuuluvate mootorsõidukite silindriplokid ja plokikaaned |
|
ex8702 |
Ühissõiduki tüüpi mootorsõidukid, millest ükski ei kaalu üle 1 600 kg |
|
ex8703 |
Sõiduautod ja muud mootorsõidukid, peamiselt reisijateveoks (v.a rubriigis 8702 nimetatud), k.a mitmekohalised universaalid ja võidusõiduautod |
|
ex8704 |
Mootorsõidukid kaubaveoks, millest ükski ei kaalu üle 1 600 kg |
|
ex8706 |
Rubriikidesse 8702.1010, 9010 , 8703.1000/9030, 8704.2110/2120, 3110/3120, 9010/9020 kuuluvate mootorsõidukite šassiid koos mootoriga |
|
ex8707 |
Rubriikidesse 8702.1010, 9010 , 8703.1000/9030, 8704.2110/2120, 3110/3120, 9010/9020 kuuluvate mootorsõidukite kered (sh kabiinid) |
|
ex8708 |
Rubriikidesse 7802.1010, 9010 , 8703.1000/9030, 8704.2110/2120, 3110/3120, 9010/9020 kuuluvate mootorsõidukitee osad ja tarvikud: |
|
1000 |
— kaitserauad ja nende osad |
|
2290 |
— kerede (kabiinide) muud osad ja tarvikud, v.a need, mis kuuluvad rubriiki 8708.1000/2010, ja v.a pakiraamid, numbrimärgid ja suusaraamid; lihtsad ja võimendiga pidurid, nende osad |
|
3100 |
— paigaldatud pidurihõõrdkatted |
|
3990 |
— muud kui pidurite jaoks mõeldud suruõhupaagid |
|
4090 |
— käigukastid |
|
5090 |
— veosillad diferentsiaaliga, muude jõuülekande detailidega komplektis või mitte |
|
6090 |
— mittevedavad teljed ja nende osad: |
|
7090 |
— rattad, nende osad ja tarvikud, välja arvatud pinnatöötluseta rattaveljed ja nende osad ning viimistlemata või töödeldud rattaveljed ja nende osad |
|
9299 |
— summutid ja väljalasketorud, välja arvatud tavalised summutid, mille külgtorude pikkus on kuni 15 cm |
|
9390 |
— sidurid ja nende osad: |
|
9490 |
— roolirattad, roolisambad ja roolikarbid |
|
9999 |
— muud, välja arvatud rooliratta katted |
PROTOCOL 6
on the building up of compulsory reserves by Liechtenstein
Liechtenstein may subject to a scheme of compulsory reserves products which are indispensable for the survival of the population in times of serious supply shortages and the production of which in Liechtenstein is insufficient or non-existent and the characteristics and nature of which enable reserves to be built up.
Liechtenstein shall apply this scheme in a manner that does not involve discrimination, direct or indirect, between the products imported from the other Contracting Parties and like or substitute national products.
PROTOKOLL nr 7
koguseliste piirangute kohta, mida Island võib säilitada
|
Islandi rubriik nr |
Nimetus |
|
96.03 |
Luuad, pintslid, harjad (k.a harjad seadmete, mehhanismide ja sõidukite osadena), mootorita mehaanilised käsipõrandapuhastajad, mopid ja sulgedest tolmupühkijad; valmis harjasekimbud ja köitesõlmed luudade ja harjade valmistamiseks; maalrirullid ja -tampoonid; pinnakuivatajad (v.a kuivatusrullid): — hambaharjad, vahupintslid, juukseharjad, küünte ja ripsmete värvimise pintslid jm tualettharjad ja -pintslid, k.a harjad tualett-tarvete osadena: |
|
96.0329 |
— Muud: |
|
96.032901 |
— Plastseljaga harjad |
|
96.032909 |
— Muud |
PROTOKOLL nr 8
riigimonopolide kohta
|
1. |
Lepingu artiklit 16 kohaldatakse hiljemalt 1. jaanuarist 1995 järgmiste kaubanduslike riigimonopolide suhtes:
—
Austria soolamonopol;
—
Islandi väetisemonopol;
—
Liechtensteini soola- ja püssirohumonopol.
|
|
2. |
Artiklit 16 kohaldatakse ka veini suhtes (HS rubriik nr 22.04). |
PROTOKOLL nr 9
kalade ja muude meresaadustega kauplemise kohta
Artikkel 1
Artikkel 2
Ühendus vähendab 2. liite III tabelis loetletud toodete tollimakse järk-järgult järgmise ajakava kohaselt:
1. jaanuaril 1993 vähendatakse kõiki tollimakse 86 % ni baasmäärast;
ülejäänud neli vähendust, millest igaüks on 14 % baasmäärast, tehakse 1. jaanuaril 1994, 1. jaanuaril 1995, 1. jaanuaril 1996 ja 1. jaanuaril 1997.
Kui ühenduse ja üksikute EFTA riikide kahepoolsetes kokkulepetes on teatavate toodete suhtes sätestatud vähendatud tollimaksumäärad, loetakse need määrad iga asjaomase EFTA riigi baasmääradeks.
Artikkel 3
Artiklite 1 ja 2 sätteid kohaldatakse lepinguosaliste territooriumilt pärit toodete suhtes. Päritolureeglid on sätestatud lepingu protokollis nr 4.
Artikkel 4
Artikkel 5
Lepinguosalised võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kõikidel muude lepinguosaliste lippude all sõitvatel kalalaevadel oleks nende endi laevadega võrdne võimalus kasutada sadamaid ja esimese turustusetapi rajatisi koos nende juurde kuuluva varustuse ja tehniliste seadmetega.
Olenemata eelmise lõigu sätetest võib lepinguosaline keelduda ühist huvi pakkuvatest kalavarudest pärit kalade lossimisest, mille haldamise suhtes on tõsiseid eriarvamusi.
Artikkel 6
Kui käesoleva lepingu jõustumise ajaks ei ole õigusaktides tehtud lepinguosalisi rahuldavaid vajalikke kohandusi, võib kõikide kõnealuste küsimustega pöörduda EMP Ühiskomitee poole. Kui kokkulepet ei saavutata, kohaldatakse mutatis mutandis lepingu artikli 114 sätteid.
Artikkel 7
3. liites loetletud kokkulepete sätted on käesoleva protokolli suhtes ülimuslikud niivõrd, kuivõrd need tagavad asjaomastele EFTA riikidele käesolevas protokollis sätestatust soodsama kaubanduskorra.
1. LIIDE
Artikkel 1
Soome võib ajutiselt säilitada praeguse korra järgmiste toodete puhul. Hiljemalt 31. detsembriks 1992 esitab Soome kõnealuste erandite likvideerimise kinnitatud ajakava.
|
HS rubriik |
Kauba kirjeldus |
|
ex0302 |
Värske või jahutatud kala (v.a rubriigis 0304 esitatud kalafilee ja muu kalaliha): — lõhe — räim |
|
ex0303 |
Külmutatud kala, v.a rubriiki 0304 kuuluv kalafilee ja muu kalaliha: — lõhe — räim |
|
ex0304 |
Kalafilee ja muu kalaliha (sh kalahakkliha), värske, jahutatud või külmutatud — värske või jahutatud lõhefilee — värske või jahutatud räimefilee (mõiste „filee“ hõlmab ka fileed, kus kaks poolt on kokku pandud, näiteks seljatükid või kõhutükid) |
Artikkel 2
|
HS rubriik |
Kauba kirjeldus |
|
ex0301 0305 |
Kala, v.a rubriiki ex 03 04 kuuluv külmutatud filee, v.a merekala, angerjad ja lõhe |
Nimetatud kord vaadatakse läbi enne 1. jaanuari 1993.
|
HS rubriik |
Kauba kirjeldus |
|
ex grupp 15 |
Inimtoiduks mõeldud rasvad ja õlid |
|
ex grupp 23 |
Produktiivloomade sööt |
Artikkel 3
|
HS rubriik |
Kauba kirjeldus |
|
ex0302 |
Värske või jahutatud kala (v.a rubriigis 0304 esitatud kalafilee ja muu kalaliha): — Heeringas — Tursk |
2. LIIDE
I TABEL
|
HS rubriik |
Kauba kirjeldus |
|
0208 |
Muu liha ja söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud: |
|
ex 0208 90 |
— Muud: |
|
|
— —vaalalihast |
|
3. peatükk |
Kalad ja vähilaadsed, molluskid jm veeselgrootud |
|
1504 |
Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või mitte, kuid keemiliselt modifitseerimata |
|
1516 |
Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, molekulisiseselt esterdatud, taasesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või mitte, kuid muul viisil töötlemata: |
|
ex 1516 10 |
— Loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid: |
|
|
— —saadud kalast või mereimetajatest |
|
1603 |
Ekstraktid ja mahlad lihast, kalast, vähilaadsetest, molluskitest või muudest veeselgrootutest: |
|
ex 1603 00 |
— Ekstraktid ja mahlad vaalalihast, kalast, vähilaadsetest, molluskitest või muudest veeselgrootutest |
|
1604 |
Kalatoidud ja -konservid; kalamarjast valmistatud kaaviar ja kaaviari asendajad |
|
1605 |
Koorikloomadest, molluskitest ja muudest veeselgrootutest valmistatud toidud või konservid |
|
2301 |
Inimtoiduks kõlbmatud pulber, jahu ja graanulid lihast või subproduktidest, kalast, vähilaadsetest, molluskitest või muudest veeselgrootutest; rasvakõrned: |
|
ex 2301 10 |
— pulber, jahu ja graanulid lihast või rupsist; rasvakõrned: |
|
|
— —Vaalajahu |
|
ex 2301 20 |
— Pulber, jahu ja graanulid kalast, vähilaadsetest, molluskitest või muudest veeselgrootutest |
|
2309 |
Söödavalmistised: |
|
ex 2309 90 |
— Muud: |
|
|
— —Kalast valmistatud lahustuvsööt |
II TABEL
|
HS rubriik |
Kauba kirjeldus |
|
0302 50 0302 69 35 0303 60 0303 79 41 0304 10 31 |
Tursk (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus)ja polaartursk (Boreogadus saida),värske, jahutatud või külmutatud, sh filee, värske või jahutatud |
|
0302 62 00 0303 72 00 ex 0304 10 39 |
Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus)värske, jahutatud või külmutatud, sh filee, värske või jahutatud |
|
0302 63 00 0303 73 00 ex 0304 10 39 |
Saida (Pollachius virens),värske, jahutatud või külmutatud, sh filee, värske või jahutatud |
|
0302 21 10 0302 21 30 0303 31 10 0303 31 30 ex 0304 10 39 |
Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)ja paltus (Hippoglossus hippoglossus),värske, jahutatud või külmutatud, sh filee, värske või jahutatud |
|
0305 62 00 0305 69 10 |
Tursk (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus) ja polaartursk (Boreogadus saida),soolatud, kuivatamata ja suitsutamata, ning need kalad soolvees |
|
0305 51 10 0305 59 11 |
Tursk (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus) ja polaartursk (Boreogadus saida),kuivatatud, soolamata |
|
0305 30 11 0305 30 19 |
Tursafilee (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus) ja polaartursa filee (Boreogadus saida),kuivatatud, kuiv- või märgsoolatud, aga suitsutamata |
|
0305 30 90 |
Muu filee, kuivatatud, kuiv- või märgsoolatud, aga suitsutamata |
|
1604 19 91 |
Muu filee, värske, kaetud taignaga või paneeritud riivsaias, eelnevalt õlis röstitud või mitte, sügavkülmutatud |
|
1604 30 90 |
Kaaviari asendajad |
TABEL III
|
HS rubriik |
Kauba kirjeldus |
|
0301 |
Eluskala |
|
0302 |
Värske või jahutatud kala, v.a rubriiki 0304 kuuluv kalafilee ja muu kalaliha |
|
0303 |
Külmutatud kala, v.a rubriiki 0304 kuuluv kalafilee ja muu kalaliha |
|
0304 |
Kalafilee ja muu kalaliha (sh kalahakkliha), värske, jahutatud või külmutatud |
|
0305 |
Kuivatatud, kuiv- või märgsoolatud kala; külm- või kuumsuitsukala; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid |
|
0306 |
Koorikloomad, puhastatud või puhastamata, elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, kuiv- või märgsoolatud; vees või aurus keedetud vähilaadsed (puhastamata), sh jahutatud, külmutatud, kuivatatud, kuiv- või märgsoolatud; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid |
|
0307 |
Limused, puhastatud või puhastamata, elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, kuiv- või märgsoolatud; veeselgrootud (v.a vähid ja limused), elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, kuiv- või märgsoolatud; inimtoiduks kõlblik jahu, pulber ja graanulid muudest veeselgrootutest peale vähkide |
|
1604 |
Kalatoidud ja -konservid; kalamarjast valmistatud kaaviar ja kaaviari asendajad |
|
1605 |
Koorikloomadest, molluskitest ja muudest veeselgrootutest valmistatud tooted või konservid |
III tabeli lisa
|
HS rubriik |
Kauba kirjeldus |
|
a) Lõhe: idalõhe (Oncorhynchusspp.), väärislõhe (Salmo salar) ja Doonau taimen (Hucho hucho) |
|
|
0301 99 11 |
elus |
|
0302 12 00 |
värske või jahutatud |
|
0303 10 00 |
külmutatud idalõhe |
|
0303 22 00 |
külmutatud väärislõhe või Doonau taimen |
|
0304 10 13 |
värske või jahutatud filee |
|
0304 20 13 |
külmutatud filee |
|
ex 0304 90 97 |
muu külmutatud lõheliha |
|
0305 30 30 |
filee, kuiv- või märgsoolatud, suitsutamata |
|
0305 41 00 |
suitsutatud, sh filee |
|
0305 69 50 |
kuiv- või märgsoolatud, kuid kuivatamata ja suitsutamata |
|
1604 11 00 |
terved või tükkidena, töödeldud või konserveeritud |
|
1604 20 10 |
muud, töödeldud või konserveeritud |
|
b) Heeringas (Clupea harengus, Clupea pallasii) |
|
|
0302 40 90 |
värske või jahutatud, 16.06–14.02 |
|
ex 0302 70 00 |
maks ja kalamari ja -niisk, värske või jahutatud |
|
0303 50 90 |
külmutatud,16.06–14.02 |
|
ex 0303 80 00 |
maks ja kalamari ja -niisk, külmutatud |
|
ex 0304 10 39 |
värske heeringafilee |
|
0304 10 93 |
värske liblifilee,16.06–14.02 |
|
ex 0304 10 98 |
muu värske heeringaliha |
|
0304 20 75 |
külmutatud filee: |
|
0304 90 25 |
muu külmutatud heeringaliha, 16.06–14.02 |
|
ex 0305 20 00 |
heeringamaks, -mari ja -niisk, kuivatatud, suitsutatud, kuiv- või märgsoolatud |
|
0305 42 00 |
suitsutatud, sh filee |
|
0305 59 30 |
kuivatatud (vinnutatud), soolatud või mitte, suitsutamata |
|
0305 61 00 |
kuiv- või märgsoolatud, kuid kuivatamata ja suitsutamata |
|
1604 12 10 |
filee, värske, kaetud taignaga või paneeritud riivsaias, eelnevalt õlis röstitud või mitte, sügavkülmutatud |
|
1604 12 90 |
töödeldud või konserveeritud heeringas tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana: |
|
ex 1604 20 90 |
muud heeringast valmistatud tooted või -konservid |
|
c) Makrell (Scomber scombrus, Scomber australasicus, Scomber japonicus) |
|
|
0302 64 90 |
värske või jahutatud, 16.06–14.02 |
|
0303 74 19 |
külmutatud, 16.06–14.02 (S. scombrus, S. japonicus) |
|
0303 74 90 |
külmutatud,16.06–14.02 (S. australasicus) |
|
ex 0304 10 39 |
värske makrellifilee |
|
0304 20 51 |
külmutatud filee (S. australasicus) |
|
ex 0304 20 53 |
külmutatud fileed (S. scombrus, S. japonicus) |
|
ex 0304 90 97 |
muu külmutatud makrelliliha |
|
0305 49 30 |
suitsutatud, sh filee |
|
1604 15 10 |
terve või tükkidena, töödeldud või konserveeritud (S scombrus, S. japonicus) |
|
1604 15 90 |
terve või tükkidena, töödeldud või konserveeritud (S. australasicus) |
|
ex 1604 20 90 |
muud makrellist valmistatud tooted või -konservid: |
|
d) garneelid ja krevetid: |
|
|
0306 13 10 |
sugukonnast Pandalidae,külmutatud |
|
0306 13 30 |
perekonnast Crangon,külmutatud |
|
0306 13 90 |
muud garneelid ja krevetid, külmutatud |
|
0306 23 10 |
sugukonnast Pandalidae,külmutamata |
|
0306 23 31 |
perekonnast Crangon,värsked, jahutatud või aurus või vees keedetud |
|
0306 23 39 |
muud garneelid perekonnast Crangon |
|
0306 23 90 |
muud garneelid ja krevetid, külmutamata |
|
1605 20 00 |
töödeldud või konserveeritud |
|
e) Püha Jakobi kammkarbid (Pecten maximus) |
|
|
ex 0307 21 00 |
elus; värsked või jahutatud; |
|
0307 29 10 |
külmutatud |
|
ex 1605 90 10 |
töödeldud või konserveeritud |
|
f) Norra salehomaar (Nephrops norvegicus) |
|
|
0306 19 30 |
külmutatud |
|
0306 29 30 |
külmutamata |
|
ex 1605 40 00 |
töödeldud või konserveeritud |
3. LIIDE
Artiklis 7 nimetatud ühenduse ja EFTA riikide vahelised lepingud:
PROTOKOLL nr 10
kaubaveoga seotud kontrollimiste ja formaalsuste lihtsustamise kohta
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:
kontrollimine — tolli või mis tahes muu järelevalveosakonna korraldatav toiming, mis hõlmab transpordivahendite ja/või kaupade läbivaatust, sealhulgas visuaalset vaatlust, et kontrollida, kas nende omadused, päritolu, seisund, kogus või väärtus vastavad esitatud dokumentides märgitud andmetele;
formaalsused — kaupade või transpordivahenditega seotud mis tahes formaalsused, mille administratsioon on kehtestanud ettevõtjatele ja mis hõlmavad kauba saatedokumentide ja -sertifikaatide või muude andmete esitamist või kontrollimist olenemata vormist või andmekandjast.
Artikkel 2
Rakendusala
Käesolevat protokolli ei kohaldata kontrollimiste või formaalsuste suhtes:
Kui protokolli IIa peatükis ning I ja II lisas viidatakse lepinguosaliste tolliterritooriumidele, hõlmab see:
II PEATÜKK
MENETLUSED
Artikkel 3
Pisteline kontroll ja formaalsused
Kui käesolevas protokollis ei ole otseselt sätestatud teisiti, võtavad lepinguosalised vajalikke meetmeid, et tagada:
Artikkel 4
Veterinaareeskirjad
Inimeste ja loomade tervise kaitsmisega ja loomakaitsega seotud valdkondades otsustab EMP Ühiskomitee lepingu artikli 93 lõike 2 alusel artiklites 3, 7 ja 13 kehtestatud põhimõtete ja toimunud kontrollimiste ja formaalsuste eest võetavaid tasusid reguleerivate eeskirjade rakendamise üle.
Artikkel 5
Fütosanitaareeskirjad
Artikkel 6
Edasivolitus
Lepinguosalised hoolitsevad selle eest, et pädevate asutuste selgesõnalise edasivolituse korral võib mõni muu esindatav teenistus, eelistatavalt tolliteenistus, korraldada nimetatud asutuste kohustuste hulka kuuluvaid kontrollimisi ja kui nimetatud kontroll on seotud vajalike dokumentide esitamisega, antakse edasi ka kõnealuste dokumentide kehtivuse ja ehtsuse ning nimetatud dokumentides deklareeritud kaupade identsuse kontrollimise õigus. Sellisel juhul tagavad asjaomased asutused kõnealusteks kontrollimisteks vajalike vahendite kättesaadavuse.
Artikkel 7
Kontrolli ja dokumentide tunnustamine
Käesoleva protokolli rakendamiseks ja piiramata pistelise kontrollimise võimalusi, tunnustavad lepinguosalised riiki imporditud või transiidina toodud kaupade puhul teise lepinguosalise korraldatud kontrollimisi ja tema pädeva asutuse koostatud dokumente, mis tõendavad kaupade vastavust impordiriigi juriidilistele nõuetele või ekspordiriigi samaväärsetele nõuetele.
Artikkel 8
Piiripunktide lahtiolekuajad
Kui liiklustihedus seda nõuab, hoolitsevad lepinguosalised, et:
välja arvatud juhud, kui liiklus on keelatud, on piiripunktid avatud selliselt, et:
õhusõidukitega transporditud sõidukite ja kaupade puhul kohandatakse punkti a teises taandes nimetatud ajavahemikke vastavalt tegelikele vajadustele ja selleks võib nimetatud ajavahemikke vajaduse korral osadeks jaotada või pikendada.
Artikkel 9
Ekspressrada
Lepinguosalised püüavad rajada piiripuntidesse, kus see on tehniliselt võimalik ja liiklustiheduse tõttu põhjendatud, ekspressrajad tollitransiidi alla kuuluvate kaupade, neid vedavate transpordivahendite, tühisõidul sõidukite ja kõikide niisuguste kaupade jaoks, mille suhtes kohaldatakse kontrollimisi ja formaalsusi, mis ei ole transiidiprotseduuri alla kuuluvate kaupade suhtes sooritatavatest toimingutest ulatuslikumad.
IIa PEATÜKK
TOLLI TURVAMEETMED
Artikkel 9a
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„risk“ – konkreetse sündmuse ilmnemise tõenäosus ja mõju ühe lepinguosalise tolliterritooriumi ja kolmandate riikide vahel liikuvate kaupade sisenemise, väljumise, transiidi, edasitoimetamise ja eesmärgipärase kasutamise ning vabas ringluses mitteolevate kaupade olemasolu suhtes, mis ohustab lepinguosaliste turvalisust ja julgeolekut, rahvatervist, keskkonda või tarbijaid;
„riskijuhtimine“ – korrapärane riski tuvastamine ja kõigi riskiga kokkupuute piiramiseks vajalike meetmete rakendamine. See sisaldab lepinguosaliste poolt või rahvusvaheliselt kindlaks määratud allikatel ning strateegiatel põhinevaid tegevusi, nagu andmete ja teabe kogumine, riski analüüsimine ja hindamine, meetmete määramine ja võtmine ning protsessi ja selle tulemuste korrapärane jälgimine ja läbivaatamine;
„kirjavahetus“ – kirjad, postkaardid, pimedate punktkirjas kirjutatud kirjad ja trükimaterjal, mille eest ei tule tasuda impordi- ega eksporditollimaksu;
„kullersaadetis“ – saadetis, mida veetakse sellise ühtse teenuse raames või vastutusel, mis hõlmab saadetise kiirkorras/kindla saabumistähtajaga vastuvõtmist, vedu, tollivormistust ja kättetoimetamist, kusjuures kogu teenuse vältel jälgitakse saadetise kulgemist ja hoitakse saadetist kontrolli all;
„postisaadetistes sisalduv kaup“ – kirjavahetusest erinev kaup, mis sisaldub postipakis ning mida veetakse sellise ettevõtja poolt või vastutusel, kes on asutatud lepinguosalises ja kelle lepinguosaline on määranud osutama 10. juulil 1984 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni egiidi all vastu võetud ülemaailmse postikonventsiooniga reguleeritud rahvusvahelisi teenuseid, ja kõnealuse konventsiooni sätete alusel;
„tollideklaratsioon“ – toiming, millega isik avaldab ettenähtud vormis ja viisil soovi suunata kaup teatavale tolliprotseduurile, vajaduse korral koos viitega mis tahes erikorra kohaldamiseks;
„ajutise ladustamise deklaratsioon“ – toiming, millega isik teatab ettenähtud vormis ja korras, et kaup on ajutiselt ladustatud.
Artikkel 9b
Julgeolekut ja turvalisust käsitlevad üldsätted
Artikkel 9c
Kaupade sisenemis- ja väljumiseelsed deklaratsioonid
Olenemata vedaja kohustustest võib sisenemise ülddeklaratsiooni esitada ka üks järgmistest isikutest:
importija või kauba saaja või muu isik, kelle nimel või kelle eest vedaja tegutseb;
ükskõik milline isik, kes saab kõnealuse kauba esimesele sisenemistolliasutusele esitada või esitada lasta.
Erijuhtudel, kui esimeses lõigus osutatud isikutelt ei ole võimalik saada kõiki julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks tehtava riskianalüüsi jaoks vajalikke sisenemise ülddeklaratsiooni andmeid, võidakse nõuda kõnealuste andmete esitamist muudelt isikutelt, kellel on need andmed ja asjakohased õigused nende esitamiseks.
Sisenemise ülddeklaratsiooni andmeid esitav isik vastutab esitatud andmete eest.
Lepinguosaliste tolliasutused võivad määrata kindlaks juhtumid, kus tollideklaratsiooni või ajutise ladustamise deklaratsiooni võib kasutada sisenemise või väljumise ülddeklaratsioonina, tingimusel et
tollideklaratsioon või ajutise ladustamise deklaratsioon sisaldab kõiki sisenemise või väljumise ülddeklaratsiooni jaoks nõutavaid andmeid ning
asendusdeklaratsioon esitatakse pädevale tolliasutusele enne sisenemise või väljumise ülddeklaratsiooni esitamise tähtaja möödumist.
I lisas sätestatakse järgmine:
Artikkel 9d
Volitatud ettevõtja
Volitatud ettevõtja jaoks on tolli turvakontroll hõlbustatud.
Kui lõikes 2 sätestatud eeskirjadest ja tingimustest ei tulene teisiti, tunnustab lepinguosaline teise lepinguosalise antud volitatud ettevõtja staatust, ilma et see takistaks tollikontrolli, eelkõige pidades silmas kolmandate riikidega sõlmitud volitatud ettevõtjate vastastikuse tunnustamise korda sätestavate lepingute rakendamist.
II lisas sätestatakse järgmine:
Artikkel 9e
Julgeoleku ja turvalisusega seotud tollikontroll ning julgeoleku ja turvalisusega seotud riskijuhtimine
Artikkel 9f
Järelevalve tolli turvameetmete rakendamise üle
Lõikes 1 osutatud järelevalve võib seisneda järgmises:
Artikkel 9g
Ametisaladuse ja isikuandmete kaitse
Teabe suhtes, mida lepinguosalised vahetavad käesolevas peatükis kehtestatud meetmete raames, kehtib ametisaladuse ja isikuandmete kaitse kohustus sellisel kujul, nagu see on kehtestatud teavet vastu võtva lepinguosalise territooriumil kehtivate õigusnormidega.
Eelkõige ei tohi teavet edastada kellelegi teisele kui teavet vastu võtva lepinguosalise pädevatele asutustele ning need ei tohi seda kasutada muul viisil kui lepingus ette nähtud eesmärkidel.
Artikkel 9h
Õigusnormide areng
Kui käesolevat peatükki ning käesoleva protokolli I ja II lisa on vaja muuta käesolevat peatükki ning I ja II lisa hõlmavat valdkonda reguleerivate ühenduse õigusnormide arengu arvessevõtmiseks, otsustatakse see viisil, mis võimaldab kõnealuseid muudatusi kohaldada samal ajal ühenduse õigusaktidesse sisse viidutega, arvestades nõuetekohaselt lepinguosaliste siseriiklikke menetlusi.
Kui otsust ei saa vastu võtta viisil, mis võimaldaks sellist samaaegset kohaldamist, kohaldavad lepinguosalised võimaluse korral ja oma siseriiklikke menetlusi arvesse võttes otsuse ettepanekus sisalduvaid muudatusi ajutiselt.
Artikkel 9i
Kaitsemeetmed ja käesoleva peatüki sätete kohaldamise peatamine
Artikkel 9j
Impordi-, ekspordi- ja transiidikeelud või -piirangud
Käesoleva peatüki sätetega jäetakse lepinguosalistele ja ühenduse liikmesriikidele võimalus kehtestada impordi-, ekspordi- ja transiidikeelde või -piiranguid, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohast või tulenevad vajadusest kaitsta inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist või keskkonda, kunstilise, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvuslikku rikkust või tööstus- ja kaubandusomandit.
Artikkel 9k
EFTA järelevalveameti pädevus
Käesoleva peatüki ning käesoleva protokolli I ja II lisa kohaldamist puudutavatel juhtudel algatab EFTA järelevalveamet enne tegutsemist konsultatsioonid vastavalt lepingu artikli 109 lõikele 2.
Artikkel 9l
Lisad
Käesoleva protokolli lisad on selle lahutamatud osad.
III PEATÜKK
KOOSTÖÖ
Artikkel 10
Asutustevaheline koostöö
Lõikes 1 osutatud koostöö tähendab eelkõige järgmist:
piiripunktide töö korraldamine vastavalt liiklustihedusele;
võimaluse korral piiripunktide muutmine kõrvuti asetsevateks kontrolliasutusteks;
kummalgi pool piiri asetsevate piiripunktide ja -asutuste ülesannete ühtlustamine;
teatatud probleemidele asjakohaste lahenduste otsimine.
Artikkel 11
Uutest kontrollimistest ja formaalsustest teatamine
Kui lepinguosaline kavatseb kehtestada uut liiki kontrolli või formaalsuse, teatab ta sellest teistele lepinguosalistele. Kõnealune lepinguosaline tagab, et piiriületuse hõlbustamiseks võetud meetmed ei kaotaks nende uute kontrollimiste või formaalsuste tõttu oma toimet.
Artikkel 12
Sujuv liiklusvoog
Artikkel 13
Haldusabi
Lepinguosaliste vahelise kaubanduse tõrgeteta toimimise tagamiseks ja mis tahes häirete või rikkumiste avastamise hõlbustamiseks teevad lepinguosaliste pädevad asutused koostööd mutatis mutandisvastavalt protokollile nr 11.
Artikkel 14
Konsultatsioonirühmad
IV PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 15
Maksevõimalused
Lepinguosalised hoolitsevad, et kaubandusega seotud kontrollimiste ja formaalsuste eest nõutavaid makse oleks võimalik tasuda ka garanteeritud või kontrollitud rahvusvaheliste tšekkidega, kusjuures summa esitatakse selle riigi vääringus, kus summad maksmisele kuuluvad.
Artikkel 16
Seos muude lepingute ja siseriiklike õigusaktidega
Käesolev protokoll ei takista selliste ulatuslikumate soodustuste kohaldamist, mille kaks või enam lepinguosalist on üksteisele kehtestanud, ega piira lepinguosaliste õigust kohaldada oma piiril läbiviidavate kontrollimiste ja formaalsuste suhtes siseriiklikke õigusakte, kui sellised meetmed ei vähenda ühelgi viisil käesolevast protokollist tulenevaid soodustusi.
I LISA
SISENEMISE JA VÄLJUMISE ÜLDDEKLARATSIOONID
I JAOTIS
Sisenemise ülddeklaratsioon
Artikkel 1
Sisenemise ülddeklaratsiooniga seotud elektrooniline süsteem
Elektroonilist impordikontrollisüsteemi 2 (ICS2) kasutatakse selleks, et
esitada, töödelda ja salvestada sisenemise ülddeklaratsioonide andmeid ja neid deklaratsioone käsitlevat muud teavet, mis on seotud tollialase julgeoleku ja turvalisuse riskianalüüsiga, sealhulgas lennundusjulgestuse toetamisega, ning meetmetega, mida tuleb selle analüüsi tulemuste põhjal võtta;
vahetada teavet, mis on seotud sisenemise ülddeklaratsiooni andmetega ja sisenemise ülddeklaratsiooni riskianalüüsi tulemustega, muu teabega, mida on vaja selle riskianalüüsi tegemiseks, ning meetmetega, mis on võetud riskianalüüsi põhjal, sealhulgas soovitustega kontrollimise kohtade ja nende kontrollide tulemuste kohta;
vahetada teavet ühiste julgeoleku ja turvalisusega seotud riskikriteeriumide ja -standardite ning kontrollimeetmete ja esmatähtsate kontrollivaldkondade rakendamise jälgimiseks ja hindamiseks.
Lepinguosalistelt oodatakse, et nad on iga väljalaske jaoks valmis ühel ajal kasutuselevõtu ajavahemiku alguses. Kui lepinguosalised peavad seda asjakohaseks, võivad nad lubada ettevõtjatel süsteemiga järk-järgult liituda kuni iga väljalaske kasutuselevõtu ajavahemiku lõpuni. Lepinguosalised avaldavad oma veebisaidil tähtajad ja juhised ettevõtjatele.
Artikkel 2
Sisenemise ülddeklaratsiooni vorm ja sisu
Sisenemise ülddeklaratsioon ja merelaeva või õhusõidukiga seotud saabumisteade peavad sisaldama komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 ( 8 ) B lisa järgmistes veergudes sätestatud andmeid:
F10 kuni F16;
F20 kuni F33;
F40 kuni F45;
F50 ja F51;
G2.
Sisenemise ülddeklaratsiooni andmed peavad vastama komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 ( 9 ) B lisas esitatud vastavatele vormingutele, koodidele ja korduvustele ning olema täidetud vastavalt kõnealustes lisades esitatud märkustele.
Kui sisenemise ülddeklaratsiooni andmete muutmise või kehtetuks tunnistamise taotluse esitavad rohkem kui üks isik, tohib iga isik taotleda ainult nende andmete muutmist või kehtetuks tunnistamist, mida ta ise on esitanud.
Kui sisenemise ülddeklaratsiooni andmete muutmise või kehtetuks tunnistamise taotluse on esitanud muu isik kui vedaja, teavitavad tolliasutused ka vedajat, eeldusel et vedaja on taotlenud enda teavitamist ja tal on juurdepääs artikli 1 lõikes 1 osutatud elektroonilisele süsteemile.
Enne käesoleva lisa artikli 1 lõikes 1 osutatud süsteemi 3. väljalaske kasutuselevõttu hindavad lepinguosalised, kas tolliasutused võivad pärast seda kuupäeva jätkata riskianalüüsi tegemist transiidideklaratsiooni alusel, mis sisaldab NCTSis ( 11 ) esitatud sisenemise ülddeklaratsiooni andmeid, ja muudavad vajaduse korral lepingut.
Artikkel 3
Sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise nõudest loobumine
Sisenemise ülddeklaratsioon ei ole vajalik järgmiste kaupade puhul:
elektrienergia;
torujuhtme kaudu sisenev kaup;
kirjavahetus;
postisaadetistes sisalduv kaup järgmiselt:
kui postisaadetisi veetakse õhuteed pidi ja nende lõppsihtkoht on lepinguosaline, siis kuni artikli 1 lõikes 1 osutatud elektroonilise süsteemi 1. väljalaske kasutuselevõtu kuupäevani;
kui postisaadetisi veetakse õhuteed pidi ja nende lõppsihtkoht on kolmas riik või kolmas territoorium, siis kuni artikli 1 lõikes 1 osutatud elektroonilise süsteemi 2. väljalaske kasutuselevõtu kuupäevani;
kui postisaadetisi veetakse mööda mereteed, siseveeteed, maanteed või raudteed, siis kuni artikli 1 lõikes 1 osutatud elektroonilise süsteemi 3. väljalaske kasutuselevõtu kuupäevani;
kaup, mille puhul kooskõlas lepinguosaliste vahel kokku lepitud eeskirjadega on lubatud esitada suuline tollideklaratsioon või võimaldatakse piiriületust deklaratsiooni esitamata, tingimusel et seda ei veeta veolepingu alusel;
kaup, mis kuulub reisija isikliku pagasi hulka;
ATA- või CPD-märkmikuga hõlmatud kaup, tingimusel et seda ei veeta veolepingu alusel;
kaup, mille võib vabastada tollimaksust vastavalt 18. aprilli 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile, 24. aprilli 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsioonile, või muudele konsulaarkonventsioonidele või 16. detsembri 1969. aasta erimissioonide New Yorgi konventsioonile;
relvad ja kaitseotstarbeline varustus, mille territooriumi sõjalise kaitse eest vastutav asutus on toonud ühe lepinguosalise tolliterritooriumile sõjaväetranspordiga või ainult sõjaväevõimude poolt käitatava transpordiga;
järgmised kaubad, mis on toodud ühe lepinguosalise tolliterritooriumile avamererajatiselt, mida käitab ühe lepinguosalise tolliterritooriumil asutatud isik:
kaup, mida kasutatakse kõnealuste avamererajatiste ehitamiseks, parandamiseks, hooldamiseks või ümberehitamiseks;
kaup, mida kasutatakse kõnealuste avamererajatiste varustamiseks või seadmestamiseks;
toiduvaru, mida kasutatakse või tarbitakse kõnealustel avamererajatistel;
avamererajatiste tavajäätmed;
kaup, mis sisaldub saadetistes, mille tegelik väärtus ei ületa 22 eurot, tingimusel et tolliasutus nõustub tegema ettevõtja nõusolekul riskianalüüsi teabe põhjal, mis sisaldub ettevõtja kasutatavas süsteemis või saadakse sellest, järgmiselt:
kui kaup on kullersaadetistes, mida veetakse õhuteed pidi, siis kuni artikli 1 lõikes 1 osutatud elektroonilise süsteemi 1. väljalaske kasutuselevõtu kuupäevani;
kui kaupa veetakse õhuteed pidi muudes kui posti- või kullersaadetistes, siis kuni artikli 1 lõikes 1 osutatud elektroonilise süsteemi 2. väljalaske kasutuselevõtu kuupäevani;
kui kaupa veetakse mööda mereteed, siseveeteed, maanteed või raudteed, siis kuni artikli 1 lõikes 1 osutatud elektroonilise süsteemi 3. väljalaske kasutuselevõtu kuupäevani;
kaup, mida veetakse 19. juunil 1951. aastal Londonis allkirjastatud Põhja-Atlandi lepingu liikmesriikide vahelises relvajõudude staatuse konventsioonis ette nähtud NATO vormi 302 alusel või komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 1 punktis 51 sätestatud ELi vormi 302 alusel;
kaup, mis on toodud ühe lepinguosalise territooriumile Ceutast ja Melillast, Helgolandilt, San Marino Vabariigist, Vatikani Linnriigist, Livigno haldusüksusest ning Šveitsi Samnauni ja Sampuoiri tollivabadest piirkondadest;
järgmine laevade või õhusõidukite pardal olev kaup:
kaup, mida tarnitakse nende laevade või õhusõidukite osadena või lisaseadmetena kasutamiseks;
kõnealuste laevade või õhusõidukite mootorite, masinate ja muude seadmete tööks vajalik kaup;
pardal tarbitavad või müüdavad toiduained jm kaup;
merekalapüügi- ja muud meresaadused, mis on püütud lepinguosaliste kalalaevadega väljaspool nende tolliterritooriumi asuvast merest;
laevad (koos nende pardal oleva kaubaga), mis tuuakse ühe lepinguosalise territoriaalvetesse üksnes eesmärgiga võtta pardale varustust, ilma et kasutataks ühtegi sadamarajatist;
vastava lepinguosalise õigusaktides määratletud majatarbed, tingimusel et neid ei veeta veolepingu alusel.
Artikkel 4
Sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise koht
Artikkel 5
Sisenemise ülddeklaratsiooni registreerimine
Artikkel 6
Sisenemise ülddeklaratsiooni esitamine
Kui käesoleva protokolli artiklis 9c ja käesoleva lisa artiklis 3 sätestatud sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise nõudest loobumist ei kohaldata, esitatakse sisenemise ülddeklaratsiooni andmed järgmiselt:
õhuteed pidi veetava kauba puhul
esitavad kullerfirmad kõigi saadetiste kohta minimaalse andmestu alates käesoleva lisa artikli 1 lõikes 1 osutatud elektroonilise süsteemi 1. väljalaske kasutuselevõtu kuupäevast;
esitavad postiettevõtjad kõigi saadetiste kohta, mille lõppsihtkoht on lepinguosaline, minimaalse andmestu alates käesoleva lisa artikli 1 lõikes 1 osutatud elektroonilise süsteemi 1. väljalaske kasutuselevõtu kuupäevast;
esitades ühe andmestu või mitu andmestut käesoleva lisa artikli 1 lõikes 1 osutatud elektroonilise süsteemi kaudu alates selle süsteemi 2. väljalaske kasutuselevõtu kuupäevast;
kauba puhul, mida veetakse mööda mereteed, siseveeteed, maanteed või raudteed, ühe andmestu või mitu andmestut käesoleva lisa artikli 1 lõikes 1 osutatud elektroonilise süsteemi kaudu alates selle süsteemi 3. väljalaske kasutuselevõtu kuupäevast.
Artikkel 7
Sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise tähtaeg
Kui kaup tuuakse lepinguosaliste tolliterritooriumile meritsi, esitatakse sisenemise ülddeklaratsioon järgmiste tähtaegade jooksul:
konteinerveose puhul, v.a punktide c või d kohaldamisel, vähemalt 24 tundi enne kauba lastimist laevale, mille pardal see lepinguosaliste tolliterritooriumile tuuakse;
puistlasti või tükikauba puhul, v.a punktide c või d kohaldamisel, vähemalt neli tundi enne laeva saabumist esimesse lepinguosaliste tolliterritooriumil asuvasse sadamasse;
vähemalt kaks tundi enne laeva saabumist esimesse lepinguosaliste tolliterritooriumil asuvasse sadamasse kauba puhul, mis tuuakse järgmistest kohtadest:
Gröönimaa;
Fääri saared;
Island;
Läänemere, Põhjamere, Musta mere ja Vahemere sadamad;
kõik Maroko sadamad;
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi sadamad, välja arvatud Põhja-Iirimaal asuvad sadamad, ning Kanalisaarte ja Mani saare sadamad;
lepinguosaliste tolliterritooriumist väljaspool asuva territooriumi ning Prantsusmaa ülemeredepartemangude, Assooride, Madeira või Kanaari saarte vahel liikudes, v.a punkti c kohaldamisel, kui reis kestab vähem kui 24 tundi: vähemalt kaks tundi enne laeva saabumist esimesse lepinguosaliste tolliterritooriumil asuvasse sadamasse.
Kui kaup tuuakse lepinguosaliste tolliterritooriumile õhuteed pidi, esitatakse kõik sisenemise ülddeklaratsiooni andmed võimalikult vara ja igal juhul järgmiste tähtaegade jooksul:
vähem kui neli tundi kestvate lendude korral hiljemalt enne õhusõiduki tegelikku väljalendu;
muude lendude korral vähemalt neli tundi enne õhusõiduki saabumist esimesse lepinguosaliste tolliterritooriumil asuvasse lennujaama.
Kui kaup tuuakse lepinguosaliste tolliterritooriumile raudteed pidi, esitatakse sisenemise ülddeklaratsioon järgmiste tähtaegade jooksul:
kui rongisõit kolmandas riigis asuvast viimasest rongide koostejaamast esimesse sisenemistolliasutusse kestab vähem kui kaks tundi, siis hiljemalt üks tund enne seda, kui kaup saabub kohta, mis kuulub kõnealuse tolliasutuse pädevuse alla;
kõigil muudel juhtudel hiljemalt kaks tundi enne seda, kui kaup saabub kohta, mis kuulub esimese sisenemistolliasutuse pädevuse alla.
Artikkel 8
Sisenemise ülddeklaratsioonide suhtes tehtav julgeoleku ja turvalisusega seotud riskianalüüs ning julgeoleku ja turvalisusega seotud tollikontroll
Ilma et see piiraks käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamist, tuleb õhuteed pidi lepinguosaliste tolliterritooriumile toodava kauba esimene riskianalüüs teha niipea kui võimalik pärast artikli 7 lõigetes 3 ja 4 osutatud sisenemise ülddeklaratsiooni minimaalse andmestu kättesaamist.
Esimene sisenemistolliasutus viib julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks tehtava riskianalüüsi lõpule pärast seda, kui on toimunud teabevahetus artikli 1 lõikes 1 osutatud elektroonilise süsteemi kaudu:
kohe pärast registreerimist teeb esimene sisenemistolliasutus sisenemise ülddeklaratsiooni andmed kättesaadavaks kõnealustes andmetes märgitud lepinguosaliste tolliasutustele ja nendele lepinguosaliste tolliasutustele, kes on salvestanud elektroonilisse süsteemi julgeoleku- ja turvariskidega seotud teavet, mis on vastavuses sisenemise ülddeklaratsiooni andmetega;
artiklis 7 sätestatud tähtaegade jooksul teevad käesoleva lõike punktis a osutatud lepinguosaliste tolliasutused julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks tehtava riskianalüüsi ning kui nad tuvastavad riski, teevad nad tulemused kättesaadavaks esimesele sisenemistolliasutusele;
esimene sisenemistolliasutus võtab riskianalüüsi lõpuleviimisel arvesse punktis a osutatud lepinguosaliste tolliasutuste esitatud riskianalüüsi tulemustega seotud teavet;
esimene sisenemistolliasutus teeb lõpuleviidud riskianalüüsi tulemused kättesaadavaks riskianalüüsis osalenud lepinguosaliste tolliasutustele ja kauba liikumisega tõenäoliselt seotud tolliasutustele;
esimene sisenemistolliasutus teavitab riskianalüüsi lõpuleviimisest järgmisi isikuid, tingimusel et nad on taotlenud enda teavitamist ja neil on juurdepääs artikli 1 lõikes 1 osutatud elektroonilisele süsteemile:
Sel eesmärgil nõuab esimene sisenemistolliasutus kõnealust teavet sisenemise ülddeklaratsiooni esitanud isikult või vajaduse korral sisenemise ülddeklaratsiooni käsitlevad andmed esitanud isikult. Kui see isik ei ole vedaja, teavitab esimene sisenemistolliasutus vedajat, eeldusel et vedaja on taotlenud enda teavitamist ja tal on juurdepääs artikli 1 lõikes 1 osutatud elektroonilisele süsteemile.
Esimene sisenemistolliasutus teavitab järgmisi isikuid, tingimusel et neil on juurdepääs artikli 1 lõikes 1 osutatud elektroonilisele süsteemile:
deklarant või tema esindaja;
vedaja, kui see ei ole deklarant või tema esindaja.
Pärast kõnealust teavitamist esitab sisenemise ülddeklaratsiooni esitanud isik või vajaduse korral sisenemise ülddeklaratsiooni andmed esitanud isik esimesele sisenemistolliasutusele selle läbivaatamise tulemused ja kogu sellega seotud asjakohase teabe. Riskianalüüs viiakse lõpule alles pärast kõnealuse teabe esitamist.
Esimene sisenemistolliasutus teavitab järgmisi isikuid, tingimusel et neil on juurdepääs artikli 1 lõikes 1 osutatud elektroonilisele süsteemile:
deklarant või tema esindaja;
vedaja, kui see ei ole deklarant või tema esindaja.
Kõnealune teade saadetakse viivitamata pärast asjaomase riski tuvastamist ja artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud meritsi toodud konteinerveose puhul hiljemalt 24 tunni jooksul alates sisenemise ülddeklaratsiooni kättesaamisest või vajaduse korral vedaja esitatud sisenemise ülddeklaratsiooni andmete kättesaamisest.
Esimene sisenemistolliasutus teavitab sellest teatest viivitamata ka lepinguosaliste tolliasutusi ja teeb neile kättesaadavaks sisenemise ülddeklaratsiooni asjakohased andmed.
Kontrollimiseks soovitatud kõige sobivamas kohas pädev tolliasutus teeb otsuse kontrolli kohta ja teeb selle otsuse tulemused artikli 1 lõikes 1 osutatud elektroonilise süsteemi kaudu kättesaadavaks lepinguosaliste kõigile kauba liikumisega tõenäoliselt seotud tolliasutustele hiljemalt siis, kui kaup esitatakse esimesele sisenemistolliasutusele.
Tolliasutused teevad julgeoleku ja turvalisusega seotud tollikontrollide tulemused artikli 1 lõikes 1 osutatud süsteemi kaudu kättesaadavaks lepinguosaliste teistele tolliasutustele, kui
tolliasutuse hinnangul on riskid olulised ja tollikontroll vajalik ning kontrolli tulemused näitavad, et riski põhjustav sündmus on toimunud, või
kontrolli tulemused ei näita, et riski põhjustav sündmus on toimunud, kuid asjaomane tolliasutus leiab, et oht kujutab endast suurt riski mujal lepinguosaliste tolliterritooriumil, või
see on vajalik lepingu eeskirjade ühtseks kohaldamiseks.
Lepinguosalised vahetavad käesoleva protokolli artikli 9e lõikes 3 osutatud süsteemis teavet punktides a ja b nimetatud riskide kohta.
Artikkel 9
Sisenemise ülddeklaratsiooni andmete esitamine muude isikute poolt
Alates artikli 1 lõikes 1 osutatud elektroonilise süsteemi 2. väljalaske kasutuselevõtuks määratud kuupäevast kehtivad juhul, kui õhuteed pidi veetavate samade kaupade kohta on üks või mitu muud isikut kui vedaja sõlminud ühe või mitu veolepingut, mis on hõlmatud ühe või mitme lennuveokirjaga, järgmised eeskirjad:
lennuveokirja väljastav isik teavitab temaga veolepingu sõlminud isikut selle lennuveokirja väljastamisest;
kui korraldatud on kauba ühisvedu, teavitab lennuveokirja väljastav isik kõnealuse lennuveokirja väljastamisest isikut, kellega ta sellise lennuveokirja väljaandmises kokku leppis;
vedaja ja kõik lennuveokirja väljastavad isikud esitavad sisenemise ülddeklaratsiooni andmetes kõigi nende isikute isikuandmed, kes ei teinud neile sisenemise ülddeklaratsiooni jaoks nõutavaid andmeid kättesaadavaks;
kui lennuveokirja väljastanud isik ei tee sisenemise ülddeklaratsiooni jaoks nõutavaid andmeid kättesaadavaks oma lepingupartnerile, kes väljastab talle lennuveokirja, või lepingupartnerile, kellega ta korraldas kauba ühisveo, esitab isik, kes ei tee nõutavaid andmeid kättesaadavaks, need andmed esimesele sisenemistolliasutusele.
Alates artikli 1 lõikes 1 osutatud elektroonilise süsteemi 2. väljalaske kasutuselevõtuks määratud kuupäevast kehtivad juhul, kui postiettevõtja ei tee postisaadetiste sisenemise ülddeklaratsiooni jaoks nõutavaid andmeid kättesaadavaks vedajale, kes on kohustatud esitama deklaratsiooni ülejäänud andmed selle süsteemi kaudu, järgmised eeskirjad:
kui kaup saadetakse lepinguosaliste territooriumile, esitab sihtkoha postiettevõtja, või kui kaupa veetakse läbi lepinguosaliste, esitab esimese sisenemise lepinguosalise postiettevõtja need andmed esimesele sisenemistolliasutusele ning
vedaja esitab sisenemise ülddeklaratsiooni andmetes selle postiettevõtja andmed, kes ei tee sisenemise ülddeklaratsiooni jaoks nõutavaid andmeid talle kättesaadavaks.
Alates artikli 1 lõikes 1 osutatud elektroonilise süsteemi 2. väljalaske kasutuselevõtuks määratud kuupäevast kehtivad juhul, kui kullerfirma ei tee õhuteed pidi veetavate kullersaadetiste sisenemise ülddeklaratsiooni jaoks nõutavaid andmeid vedajale kättesaadavaks, järgmised eeskirjad:
kullerfirma esitab need andmed esimesele sisenemistolliasutusele ning
vedaja esitab sisenemise ülddeklaratsiooni andmetes selle kullerfirma andmed, kes ei tee sisenemise ülddeklaratsiooni jaoks vajalikke andmeid talle kättesaadavaks.
Alates artikli 1 lõikes 1 osutatud elektroonilise süsteemi 3. väljalaske kasutuselevõtuks määratud kuupäevast kehtivad juhul, kui mere- või siseveeteed pidi veetavate samade kaupade kohta on üks või mitu muud isikut kui vedaja sõlminud ühe või mitu täiendavat veolepingut, mis on hõlmatud ühe või mitme veokirjaga, järgmised eeskirjad:
veokirja väljastav isik teavitab temaga veolepingu sõlminud isikut selle veokirja väljastamisest;
kui korraldatud on kauba ühisvedu, teavitab veokirja väljastav isik kõnealuse veokirja väljastamisest isikut, kellega ta sellise veokirja väljaandmises kokku leppis;
vedaja ja veokirja väljastavad isikud esitavad sisenemise ülddeklaratsiooni andmetes kõigi nende isikute isikuandmed, kes on nendega sõlminud veolepingu ja ei ole esitanud neile sisenemise ülddeklaratsiooni jaoks vajalikke andmeid;
veokirja väljastav isik esitab sisenemise ülddeklaratsiooni andmetes selle kaubasaaja andmed, kes on märgitud veokirja, millel ei ole alamveokirju, ja kes ei ole teinud sisenemise ülddeklaratsiooni jaoks nõutavaid andmeid talle kättesaadavaks;
kui veokirja väljastanud isik ei tee sisenemise ülddeklaratsiooni jaoks nõutavaid andmeid kättesaadavaks oma lepingupartnerile, kes väljastab talle veokirja, või lepingupartnerile, kellega ta korraldas kauba ühisveo, esitab isik, kes ei tee nõutavaid andmeid kättesaadavaks, need andmed esimesele sisenemistolliasutusele;
kui veokirjal, millele ei ole lisatud alamveokirju, märgitud kaubasaaja ei tee sisenemise ülddeklaratsiooni jaoks nõutavaid andmeid kõnealust veokirja väljastavale isikule kättesaadavaks, esitab ta need andmed esimesele sisenemistolliasutusele.
Artikkel 10
Lepinguosaliste tolliterritooriumile siseneva merelaeva või õhusõiduki marsruudi muutmine
II JAOTIS
Impordikontrollisüsteemi 2 tehniline kord
Artikkel 11
Impordikontrollisüsteem 2
ICS2 koosneb järgmistest liidu tasandil väljatöötatavatest ühistest komponentidest:
ühine kauplejate liides;
ühine andmehoidla.
ICS2 kasutatakse järgmistel eesmärkidel:
sisenemise ülddeklaratsioonide andmete, nende muutmise ja kehtetuks tunnistamise taotluste esitamine, töötlemine ja säilitamine vastavalt käesoleva protokolli artiklile 9c ja käesolevale lisale;
käesoleva protokolli artiklis 9c ja käesolevas lisas osutatud deklaratsioonidest saadud sisenemise ülddeklaratsioonide andmete vastuvõtmine, töötlemine ja säilitamine;
merelaeva või õhusõiduki saabumist ja saabumisteateid käsitleva teabe esitamine, töötlemine ja säilitamine vastavalt käesoleva protokolli artiklile 9c ja käesolevale lisale;
lepinguosaliste tolliasutustele kauba esitamist käsitleva teabe vastuvõtmine, töötlemine ja säilitamine vastavalt käesoleva protokolli artikli 9c ja käesolevale lisale;
riskianalüüsi taotlusi ja tulemusi, kontrollialaseid soovitusi, otsuseid ja tulemusi käsitleva teabe vastuvõtmine, töötlemine ja säilitamine vastavalt käesoleva protokolli artiklitele 9c ja 9e ning käesolevale lisale;
ettevõtjatele mõeldud ja ettevõtjatelt saadud teadete ja teabe vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine vastavalt käesoleva protokolli artiklitele 9c ja 9e ning käesolevale lisale;
sellise ettevõtjatelt saadud teabe esitamine, töötlemine ja säilitamine, mida lepinguosaliste tolliasutused taotlevad vastavalt käesoleva protokolli artiklitele 9c ja 9e ning käesolevale lisale.
Artikkel 12
Impordikontrollisüsteemi 2 toimimine ja selle kasutamise koolitus
Artikkel 13
Ühtne kasutajahalduse ja digiallkirja platvorm
Ühtne kasutajahalduse ja digiallkirja platvorm koosneb järgmistest ühistest komponentidest:
juurdepääsuhaldussüsteem;
juhtimishaldussüsteem.
Ühtset kasutajahalduse ja digiallkirja platvormi kasutatakse järgmiste kasutajate autentimiseks ja juurdepääsu kontrollimiseks:
ettevõtjate tuvastamine ICS2-le juurdepääsu saamiseks;
lepinguosaliste ametnike tuvastamine juurdepääsu andmiseks ICS2 ühistesse komponentidesse ning ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja platvormile hooldamiseks ja juhtimiseks.
Lepinguosalised loovad identimis- ja juurdepääsuhaldussüsteemi, et tagada
ettevõtjate identimisandmete turvaline registreerimine ja säilitamine;
ettevõtjate allkirjastatud ja krüpteeritud identimisandmete turvaline vahetamine.
Artikkel 14
Andmehaldus ning omandiõigus ja turvalisus
Erandina lõikest 1 tagavad lepinguosalised, et järgmised andmed vastavad ICS2 ühises andmehoidlas olevatele andmetele ja on ajakohastatud:
riigi tasandil registreeritud ja riiklikust sisenemissüsteemist ühisesse andmehoidlasse edastatud andmed;
ühisest andmehoidlast riiklikku sisenemissüsteemi saabunud andmed.
ICS2 ühistes komponentides olevatele andmetele,
mille ettevõtja edastab lepinguosalisele kauplejate ühtlustatud liidese kaudu ühisesse andmehoidlasse, võib see lepinguosaline ühises andmehoidlas juurde pääseda ja neid andmeid töödelda. Vajaduse korral võib see lepinguosaline pääseda juurde ka teabele, mis on registreeritud kauplejate ühtlustatud liideses;
mille on edastanud ühisesse andmehoidlasse või seal registreerinud lepinguosaline, võib see lepinguosaline juurde pääseda ja neid andmeid töödelda;
millele on osutatud käesoleva lõike punktides a ja b, võib juurde pääseda ja neid töödelda ka teine lepinguosaline, kui viimane osaleb riskianalüüsis ja/või kontrolliprotsessis, millega andmed on seotud, kooskõlas protokolli artiklitega 9c ja 9e ning käesoleva lisaga;
neid andmeid võib komisjon töödelda koostöös lepinguosalistega artikli 1 lõike 1 punktis c ja artikli 11 lõikes 6 osutatud eesmärkidel. Komisjon ja lepinguosalised võivad tutvuda sellise töötlemise tulemustega.
Sel eesmärgil võtavad lepinguosalised vähemalt vajalikud meetmed, et
tõkestada volitamata isikute juurdepääs andmetöötluseks kasutatavatele seadmetele;
tõkestada selleks volitamata isikutel andmete sisestamine, andmetega tutvumine, andmete muutmine ja kustutamine;
avastada punktides a ja b nimetatud toiminguid.
Artikkel 15
Isikuandmete töötlemine
ICS2 ning ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi puhul seoses selles sisalduvate isikuandmete töötlemisega:
tegutsevad Norra ja ELi liikmesriigid vastutavate töötlejatena lepingu artikli 14 sätete kohaselt;
tegutseb komisjon volitatud töötlejana ja täidab seoses sellega talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 ( 12 ) pandud kohustusi, välja arvatud juhul, kui andmeid töödeldakse ühiste julgeoleku ja turvalisusega seotud riskikriteeriumide ning kontrollimeetmete ja esmatähtsa kontrollivaldkonna rakendamise jälgimiseks ja hindamiseks, kus komisjon tegutseb kaasvastutava töötlejana.
Artikkel 16
Osalemine ICS2 väljatöötamisel, hooldamisel ja haldamisel
Liit võimaldab asjaomase EFTA riigi ekspertidel osaleda vaatlejatena ICS2 väljatöötamise, hooldamise ja haldamisega seotud teemadel tolliküsimuste eksperdirühma ja vastavate töörühmade koosolekutel. Liit otsustab iga juhtumi puhul eraldi asjaomase EFTA riigi ekspertide osalemise töörühmade koosolekutel, kus on esindatud ainult piiratud arv ELi liikmesriike ja kes annavad aru tolliküsimuste eksperdirühmale.
III JAOTIS
Artikkel 17
ICS 2 rakendamise ja toimimisega seotud ülesannete, kohustuste ja ootuste rahastamise kord
Seoses ICS2 kasutamise laiendamisega Norrale ning arvestades IIa peatükki ja käesolevat lisa, määratakse käesoleva rahastamiskorraga (edaspidi „kord“) kindlaks lepinguosaliste ICS2-ga seotud koostöö elemendid.
Komisjon töötab välja ICS2 kesksed komponendid, mis koosnevad ühisest kauplejate liidesest ja ühisest andmehoidlast (edaspidi „ICS2 kesksed komponendid“), sealhulgas nende toimimiseks ja Norra IT-süsteemidega ühendamiseks vajalikud rakendused ja teenused, nagu TAPAS, ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteem, CCN2ng vahetarkvara, testib neid, võtab need kasutusele, haldab ja käitab neid ning kohustub need Norrale kättesaadavaks tegema.
Norra töötab välja ICS2 riiklikud komponendid, testib neid, võtab need kasutusele ning haldab ja käitab neid.
Norra ja komisjon lepivad kokku, et jagavad ICS2 kesksete komponentide arendus- ja ühekordseid kulusid ning nende toimimiseks ja ühendamiseks vajalike ICS2 kesksete komponentide, nendega seotud rakenduste ja teenuste tegevuskulusid järgmiselt.
Osa ICS2 kesksete komponentide arenduskulude kohta esitab komisjon Norrale arve punktide d ja e alusel. Arenduskulud katavad kesksete komponentide tarkvara arendamise ning sellega seotud taristu (riistvara, tarkvara, (veebi)majutus, litsentsid jne) soetamise ja paigalduse. Jaotusvalem hõlmab 4 % kõigi nimetatud teenuste kuludest.
Maksimaalsed arenduskulud on 550 000 (viissada viiskümmend tuhat) eurot ühe väljalaske kohta.
Osa ICS2 ja süsteemi TAPAS tegevuskulude kohta esitab komisjon Norrale arve punktide f, g ja h alusel. Tegevuskulud hõlmavad vastavustestimist, taristu (riistvara, tarkvara, (veebi)majutus, litsentsid jne), ICS2 kesksete komponentide ning nende toimimiseks ja ühendamiseks vajalike rakenduste ja teenuste (kvaliteedi tagamine, kasutajatugi ja IT-teenuste haldamine) hooldust. Jaotusvalem hõlmab 4 % kõigi nimetatud teenuste kuludest.
Norra ICS2 kasutamisega seotud tegevuskulud ei tohi ületada maksimumsummat 450 000 (nelisada viiskümmend tuhat) eurot aastas.
Riikliku komponendi või riiklike komponentide arendus- ja tegevuskulud kannab täielikult Norra.
Norrat hoitakse kursis kulude kavandatava muutumisega ja teda teavitatakse ICS2 väljatöötamise peamistest elementidest, mis võivad neid kulusid mõjutada.
Norra on nõus osalema enne lepingu rakendamist seoses ICS2 kesksete komponentide väljatöötamise ja vastavustestimisega tekkinud kulude kandmises. Selleks tehakse järgmist.
Komisjon teavitab Norrat lepingu rakendamisele eelnenud aastate vajaliku panuse hinnangulisest summast.
Alates 15. maist 2021 taotleb komisjon hiljemalt iga aasta 15. mail Norralt ICS2 esimese nelja kasutusaasta jooksul oma osaluse tasumist nende eelnevate kulude katmiseks võrdsete osamaksetena.
Norra on nõus osalema ICS2 kesksete komponentide arenduskulude katmises. Selleks tehakse järgmist.
Norra nõustub maksma oma osa ICS2 1. väljalaske, 2. väljalaske ja 3. väljalaske arenduskuludest.
Alates 15. maist 2021 taotleb komisjon hiljemalt iga aasta 15. mail Norralt tema osamakse tasumist viimase väljalaske väljatöötamise eest komisjoni nõuetekohaselt dokumenteeritud võlateate alusel.
Norra on nõus osalema ICS2 kesksete komponentide tegevuskulude katmises. Selleks tehakse järgmist.
Alates 31. juulist 2021 teavitab komisjon hiljemalt iga aasta 31. juulil Norrat järgmise aasta hinnangulistest tegevuskuludest ja saadab Norrale kirjalikult järgmise aasta vajaliku osamakse hinnangulise summa. Norrat teavitatakse samal viisil ja samal ajal, nagu komisjon teavitab kõiki teisi ICS2 liikmeid, samuti ICS2 väljatöötamise peamistest aspektidest.
Alles hiljemalt 15. mail 2021 taotleb komisjon Norralt tema aastase osamakse tasumist 2020. aasta tegevuskulude katteks summas 110 000 eurot ja 2021. aasta hinnangulise osamakse tasumist summas 280 000 eurot. Alates 15. maist 2022 taotleb komisjon hiljemalt iga aasta 15. mail Norralt tema selle aasta osamakse ja eelmise aasta (negatiivse või positiivse) saldo tasumist komisjoni nõuetekohaselt dokumenteeritud võlateate alusel.
Iga aasta 31. jaanuariks alates 31. jaanuarist 2022 komisjon
Tegelike kulude ja eelmise aasta hinnangulise summa saldo (negatiivne või positiivne) arvutatakse ja edastatakse Norrale komisjoni koostatud väljavõttes. Väljavõte sisaldab osamakse hinnangulist iga-aastast summat, millele lisandub (negatiivse või positiivse) saldo summa, mille tulemuseks on netosumma, mille kohta esitab komisjon Norrale arve iga-aastase võlateate kaudu.
Norra teeb makse pärast võlateate väljastamise kuupäeva. Kõik maksed tuleb teha 60 päeva jooksul võlateatel märgitud komisjoni pangakontole.
Kui Norra ei tasu punktis c sätestatud summasid punktis g täpsustatud tähtaegadeks, võib komisjon nõuda viivist (Euroopa Keskpanga poolt euroga tehtavatele tehingutele kehtestatud määras, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teataja C-seerias päeval, mil maksetähtaeg aegub, ning millele on lisatud poolteist protsendipunkti). Sama määra kohaldatakse ka liidu poolt tasutavate maksete suhtes.
Kui Norra taotleb ICS2 kesksete komponentide, rakenduste või teenuste jaoks spetsiaalseid kohandusi või uusi IT-tooteid, tuleb nende arenduste algatamise ja lõpuleviimisega seotud ressursivajaduste ja arenduskulude kohta sõlmida eraldi vastastikune kokkulepe.
Kõiki lepinguosaliste loodud ja säilitatavaid koolitusmaterjale jagatakse elektrooniliste vahendite abil kõigile pooltele tasuta. Norra võib tööd kopeerida, levitada, näidata ja esitada ning luua jagatud koolitusmaterjalide põhjal tuletatud teoseid
ainult siis, kui ta viitab autorile jagatud koolitusmaterjalis nimetatud viisil;
üksnes mitteärilistel eesmärkidel.
Lepinguosalised lepivad kokku, et tunnistavad ja täidavad oma vastavaid kohustusi seoses käesolevas lisas kirjeldatud ICS2 kesksete komponentide kasutamisega.
Tõsiste kahtluste korral käesoleva lisa või ICS2 nõuetekohase toimimise osas võib kumbki lepinguosaline selle korra kohaldamise peatada, tingimusel et teist lepinguosalist teavitatakse kirjalikult kolm kuud ette.
IV JAOTIS
Väljumise ülddeklaratsioon
Artikkel 18
Väljumise ülddeklaratsiooni vorm ja sisu
Tolliasutus võimaldab esitada väljumise ülddeklaratsiooni paberkandjal või muul seda asendaval tolliasutuste vahel kokku lepitud viisil ainult järgmiste asjaolude korral:
kui tolliasutuse arvutisüsteem ei tööta;
kui väljumise ülddeklaratsiooni esitava isiku elektrooniline rakendus ei tööta, tingimusel et tolliasutus kohaldab sellisel viisil esitatud deklaratsioonide suhtes riskijuhtimise sama taset kui andmetöötlusmeetodit kasutades esitatud väljumise ülddeklaratsioonide suhtes. Paberkandjal esitatavale väljumise ülddeklaratsioonile kirjutab alla selle koostanud isik. Selliste paberkandjal esitatavate väljumise ülddeklaratsioonidega on vajaduse korral kaasas lastinimekirjad või muud asjakohased nimekirjad ning nad sisaldavad lõikes 2 osutatud andmeid.
Artikkel 19
Väljumise ülddeklaratsiooni esitamise nõudest loobumine
Väljumise ülddeklaratsioon ei ole vajalik järgmiste kaupade puhul:
elektrienergia;
torujuhtme kaudu väljaveetav kaup;
kirjavahetus;
postisaadetistes sisalduv kaup;
kaup, mille puhul kooskõlas lepinguosaliste õigusaktidega on lubatud esitada suuline tollideklaratsioon või võimaldatakse piiriületust deklaratsiooni esitamata, välja arvatud kaubaalused, konteinerid, transpordivahendid ning sellise kauba varuosad, lisaseadmed ja seadmed, kui neid veetakse veolepingu alusel;
kaup, mis kuulub reisija isikliku pagasi hulka;
ATA- ja CPD-märkmikega hõlmatud kaup;
kaup, mille võib vabastada tollimaksust vastavalt 18. aprilli 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile, 24. aprilli 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsioonile või 16. detsembri 1969. aasta erimissioonide New Yorgi konventsioonile;
relvad ja kaitseotstarbeline varustus, mille lepinguosaliste sõjalise kaitse eest vastutav asutus on viinud lepinguosalise tolliterritooriumilt välja sõjaväetranspordiga või ainult sõjaväevõimude poolt käitatava transpordiga;
järgmised kaubad, mis viiakse lepinguosalise tolliterritooriumilt otse avamererajatisele, mida käitab lepinguosaliste tolliterritooriumil asutatud isik:
kaup, mis on ette nähtud avamererajatiste ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks või ümberehitamiseks;
kaup, mida kasutatakse avamererajatiste varustamiseks või seadmestamiseks;
toiduvaru, mida kasutatakse või tarbitakse avamererajatisel;
kaup, mida veetakse 19. juunil 1951. aastal Londonis allkirjastatud Põhja-Atlandi lepingu liikmesriikide vahelises relvajõudude staatuse konventsioonis ette nähtud NATO vormi 302 alusel või komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 1 punktis 51 sätestatud ELi vormi 302 alusel;
kaup, mida tarnitakse laeva või õhusõiduki osade või tarvikutena kasutamiseks ning laeva või õhusõiduki mootorite, masinate ja muude seadmete töö tagamiseks, ning pardal tarbitavad ja müüdavad toiduained jm kaup;
vastava lepinguosalise õigusaktides määratletud majatarbed, tingimusel et neid ei veeta veolepingu alusel;
kaup, mis on saadetud lepinguosaliste tolliterritooriumilt Ceutasse ja Melillasse, Helgolandi, San Marino Vabariiki, Vatikani Linnriiki, Livigno haldusüksusesse ning Šveitsi Samnauni ja Sampuoiri tollivabadesse piirkondadesse;
kaup, mida veetakse sellistel lepinguosaliste sadamate vahel liikuvatel laevadel, mis ei peatu üheski väljaspool lepinguosaliste tolliterritooriumi asuvas sadamas;
kaup, mida veetakse lepinguosaliste lennujaamade vahel liikuva sellise õhusõiduki pardal, mis ei peatu üheski väljaspool lepinguosaliste tolliterritooriumi asuvas lennujaamas.
Lepinguosalised ei nõua kauba kohta väljumise ülddeklaratsiooni esitamist järgmistel juhtudel:
kui laev, millega kaupa veetakse lepinguosaliste sadamate vahel, külastab väljaspool lepinguosaliste tolliterritooriumi asuvat sadamat ja kui kaupa ei laadita selle sadamakülastuse jooksul laevalt maha;
kui õhusõiduk, millega kaupa veetakse lepinguosaliste lennujaamade vahel, külastab väljaspool lepinguosaliste tolliterritooriumi asuvat lennujaama ja kui kaupa ei laadita selle lennujaamakülastuse jooksul õhusõidukilt maha;
kui sadamas või lennujaamas ei laadita kaupa seda vastava lepinguosalise tolliterritooriumile ja sealt välja vedavalt transpordivahendilt maha;
kui kaup laaditi transpordivahendile eelmises lepinguosalise tolliterritooriumil asuvas sadamas või lennujaamas, kus esitati väljumise ülddeklaratsioon või kus loobuti väljumise ülddeklaratsiooni esitamise nõudest, ja kui seda kaupa ei laadita maha transpordivahendilt, millega see lepinguosaliste tolliterritooriumilt välja viiakse;
kui ajutise ladustamise protseduurile või vabatsooniprotseduurile suunatud kaup laaditakse transpordivahendilt, millega see toodi ajutise ladustamise rajatisse või vabatsooni, sama tolliasutuse järelevalve all ümber laevale, lennukile või rongile, millega see viiakse lepinguosaliste tolliterritooriumilt välja, kui on täidetud järgmised tingimused:
kaup laaditakse ümber 14 päeva jooksul alates selle esitamisest tollile kooskõlas vastava lepinguosalise õigusaktidega või erandjuhul, kui 14 päevast ei piisa erandlike asjaolude kõrvaldamiseks, tolliasutuse lubatud pikema ajavahemiku jooksul;
teave kauba kohta on tollile kättesaadav;
vedajale teadaolevalt ei muutu kauba sihtkoht ega saaja;
kaup toodi lepinguosaliste tolliterritooriumile, ent pädev tolliasutus kuulutas selle sobimatuks ja see saadeti viivitamata tagasi ekspordiriiki.
Artikkel 20
Väljumise ülddeklaratsiooni esitamise koht
Sellisel juhul teeb esimese lepinguosalise tolliasutus oma julgeoleku ja turvalisusega seotud tollikontrolli tulemused teise lepinguosalise tolliasutustele kättesaadavaks, kui
tolliasutuse hinnangul on riskid olulised ja tollikontroll vajalik ning kontrolli tulemused näitavad, et riski põhjustav sündmus on toimunud, või
kontrolli tulemused ei näita, et riski põhjustav sündmus on toimunud, kuid asjaomane tolliasutus leiab, et oht kujutab endast suurt riski mujal lepinguosaliste tolliterritooriumil, või
see on vajalik lepingu eeskirjade ühtseks kohaldamiseks.
Lepinguosalised vahetavad käesoleva protokolli artikli 9e lõikes 3 osutatud süsteemis teavet käesoleva lõike punktides a ja b nimetatud riskide kohta.
Artikkel 21
Väljumise ülddeklaratsiooni esitamise tähtaeg
Väljumise ülddeklaratsioon esitatakse järgmiste tähtaegade jooksul:
meretranspordi korral:
konteinervedude puhul, v.a punktides 2 ja 3 osutatud veod, hiljemalt 24 tundi enne kauba lastimist laevale, mille pardal see väljub lepinguosaliste tolliterritooriumilt;
lepinguosaliste tolliterritooriumi ning Gröönimaa, Fääri saarte, Islandi või Läänemere, Põhjamere, Musta mere või Vahemere sadamate, kõikide Maroko sadamate ja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi sadamate, välja arvatud Põhja-Iirimaal asuvate sadamate, ning Kanalisaarte ja Mani saarte sadamate vaheliste konteinervedude puhul hiljemalt kaks tundi enne lepinguosaliste tolliterritooriumil asuvast sadamast väljumist;
Prantsusmaa ülemeredepartemangude, Assooride, Madeira või Kanaari saarte ning väljaspool lepinguosaliste tolliterritooriumi asuva territooriumi vaheliste konteinervedude puhul, kui reis kestab vähem kui 24 tundi, hiljemalt kaks tundi enne lepinguosaliste tolliterritooriumil asuvast sadamast väljumist;
konteinerveost erinevate vedude korral hiljemalt kaks tundi enne lepinguosaliste tolliterritooriumil asuvast sadamast väljumist;
lennutranspordi korral hiljemalt 30 minutit enne lepinguosaliste tolliterritooriumil asuvast lennujaamast väljumist;
maantee- või siseveetranspordi korral hiljemalt üks tund enne kauba lahkumist lepinguosaliste tolliterritooriumilt;
raudteetranspordi korral:
kui rongisõit viimasest rongikoostejaamast väljumistolliasutusse kestab alla kahe tunni, siis hiljemalt üks tund enne kauba saabumist väljumistolliasutuse pädevusse kuuluvasse kohta;
kõikidel muudel juhtudel hiljemalt kaks tundi enne kauba lahkumist lepinguosaliste tolliterritooriumilt.
Järgmistes olukordades kehtib väljumise ülddeklaratsiooni esitamise kohta sama tähtaeg, mida kohaldatakse lepinguosaliste tolliterritooriumilt lahkumiseks kasutatavate aktiivsete transpordivahendite suhtes:
kaup on saabunud väljumistolliasutusse mõnel muul transpordivahendil kui see, millega kaup enne lepinguosaliste tolliterritooriumilt lahkumist üle antakse (ühendvedu);
kaup on saabunud väljumistolliasutusse transpordivahendil, mida transporditakse aktiivsel transpordivahendil lepinguosaliste tolliterritooriumilt lahkumise ajal (kombineeritud vedu).
Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib kumbki lepinguosaline määrata muu tähtaja:
II LISA
VOLITATUD ETTEVÕTJA
I JAOTIS
Volitatud ettevõtja staatuse andmine
Artikkel 1
Üldsätted
Volitatud ettevõtja staatuse andmise kriteeriumid on järgmised:
tolli- ja maksuõigusaktide mis tahes tõsiste rikkumiste ja korduvate rikkumiste puudumine, sealhulgas taotleja majandustegevusega seotud raskete kuritegude puudumine;
taotleja tõendus, et ta on võimeline oma tegevust ja kaubavoogu kõrgetasemeliselt haldama, kasutades asjakohast tollikontrolli võimaldavat äri- ja vajaduse korral ka veoandmete haldamise süsteemi;
maksevõime, mis loetakse tõendatuks, kui taotlejal on hea finantsseisund, mis võimaldab tal oma kohustusi täita, võttes vajalikul määral arvesse asjaomase äritegevuse eripära;
asjakohased julgeoleku- ja turvalisusstandardid, mis loetakse vastavaks, kui volitatud ettevõtja staatuse taotleja näitab, et ta on võtnud asjakohased meetmed rahvusvahelise tarneahela julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks, sealhulgas füüsilise puutumatuse ja juurdepääsukontrolli, logistiliste protsesside ja teatavat liiki kauba käsitlemise ning personali ja äripartnerite tuvastamise valdkonnas.
Artikkel 2
Nõuetele vastavus
Artikli 1 punktis a sätestatud kriteerium loetakse täidetuks, kui
ükski haldus- või kohtuasutus ei ole teinud otsust, mille kohaselt üks punktis b osutatud isikutest on viimase kolme aasta jooksul seoses oma majandustegevusega tõsiselt rikkunud või korduvalt rikkunud tollialaseid õigusakte või maksueeskirju, ning
ühegi järgmise isiku puhul ei ole registreeritud ühtki tema majandustegevusega, sh taotleja majandustegevusega seotud rasket kuritegu (kui see on asjakohane):
taotleja,
taotleja tolliküsimuste eest vastutav(ad) isik(ud) ja
taotleja eest vastutav või tema juhtimist kontrolliv isik.
Artikkel 3
Äridokumentide ja transpordiandmete haldamise nõuetekohane süsteem
Artikli 1 punktis b sätestatud kriteerium loetakse täidetuks, kui täidetud on järgmised tingimused:
taotlejal on raamatupidamissüsteem, mis on kooskõlas selle lepinguosalise üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega, kus raamatupidamisarvestust peetakse, lubab teha auditipõhiseid tollikontrolle ja peab andmete registrit, mis tagab kontrolljälje alates andmete arvestusse sisestamise hetkest;
taotleja poolt tolliandmete kohta peetav arvestus on integreeritud taotleja raamatupidamissüsteemi või võimaldab teabe ristkontrolli raamatupidamissüsteemiga;
taotleja võimaldab tollile füüsilise juurdepääsu oma arvestussüsteemidele ja vajaduse korral oma äridokumentidele ja transpordiandmetele;
taotleja võimaldab tollile elektroonilise juurdepääsu oma arvestussüsteemidele ja vajaduse korral oma äridokumentidele ja transpordiandmetele, kui need süsteemid või arvestused on elektroonilised;
taotlejal on halduskorraldussüsteem, mis vastab ettevõtte tüübile ja suurusele ning on sobiv kaubavoogude haldamiseks, ning tal on sisekontrollisüsteem, millega on võimalik ära hoida, avastada ja parandada vigu ning ära hoida ja avastada ebaseaduslikke või eeskirju eiravaid tehinguid;
vajaduse korral kohaldab taotleja nõuetekohast korda kaubanduspoliitika meetmete või põllumajandustoodetega kauplemisega seotud litsentside ja lubade käsitlemiseks;
taotleja on kehtestanud rahuldava andmete ja teabe arhiveerimise ning andmete kaotsimineku ärahoidmise korra;
taotleja tagab, et asjaomased töötajad on teadlikud vajadusest teavitada tolliasutusi kohe, kui ilmnevad raskused seoses tollieeskirjade järgimisega, ja kehtestab protseduurid, mille abil tolliasutusi sellistest juhtudest teavitada;
taotleja on kehtestanud asjakohased turvameetmed oma arvutisüsteemi kaitsmiseks loata juurdepääsu eest ja dokumentide turvamiseks;
vajaduse korral kohaldab taotleja nõuetekohast korda keeldude ja piirangutega seotud impordi- ja ekspordilitsentside käitlemiseks, kaasa arvatud meetmed, mille abil eristatakse keeldude või piirangutega hõlmatud kaupa muust kaubast, ning meetmed nende keeldude või piirangute järgimise tagamiseks.
Artikkel 4
Maksevõime
Artikli 1 punktis c sätestatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotleja vastab järgmistele nõuetele:
taotleja suhtes ei kohaldata pankrotimenetlust;
kolme viimase aasta jooksul enne taotluse esitamist on taotleja täitnud oma rahalised kohustused seoses tollimaksu ning kõikide muude lõivude, maksude ja tasudega, mida kogutakse kaubalt või seoses kauba impordi või ekspordiga;
taotleja näitab taotluse esitamisele eelnenud kolme aasta kohta kättesaadavate andmete ja teabe põhjal, et tal on piisavalt finantssuutlikkust oma kohustuste täitmiseks, võttes arvesse tema äritegevuse liiki ja mahtu, sh seda, et tal ei ole negatiivset netovara, v.a juhul, kui seda on võimalik katta.
Artikkel 5
Julgeoleku- ja turvalisusstandardid
Artikli 1 punktis d sätestatud kriteerium loetakse täidetuks, kui täidetud on järgmised tingimused:
loaga seotud tehinguteks kasutatavad hooned kaitsevad ebaseadusliku sissetungi eest ja on ehitatud materjalidest, mis takistavad ebaseaduslikku sisenemist;
kasutusel on asjakohased meetmed, et vältida loata juurdepääsu büroodesse, veoaladele, laadimiskaidele ja lastialadele ja muudele asjaomastele kohtadele;
on võetud kaubakäitlemismeetmeid, mis hõlmavad kaitset kauba loata sissetoomise või vahetamise, väärkasutuse ning kaubasaadetiste omavolilise avamise eest;
taotleja on võtnud meetmeid, mis võimaldavad selgelt identifitseerida tema äripartnereid ja tagada sobivate lepingutingimuste või muude taotleja ärimudeliga kooskõlas olevate sobivate meetmete abil, et need äripartnerid tagavad rahvusvahelise tarneahela endapoolse osa turvalisuse;
taotleja teeb korrapäraselt ja siis, kui olukord seda nõuab, tulevaste turvalisuse seisukohalt tundlikel ametikohtadel töötajate turvakontrolle ja parajasti sellistel ametikohtadel olevate töötajate taustauuringuid riikliku õigusega lubatud ulatuses;
taotleja kohaldab kõigi lepinguliste väliste teenuseosutajate suhtes asjakohaseid turvamenetlusi;
taotleja tagab, et turvaküsimuste eest vastutav personal osaleb korrapäraselt neid küsimusi käsitlevates teadlikkuse suurendamise programmides;
taotleja on määranud kontaktisiku, kelle pädevuses on julgeoleku- ja turvalisusküsimused.
Kriteeriumid loetakse täidetuks määral, mille puhul on kindlaks tehtud, et kõnealuse sertifikaadi väljaandmise kriteeriumid on identsed või samaväärsed artikli 1 punktis d sätestatud kriteeriumidega.
II JAOTIS
Volitatud ettevõtjatele tehtavad hõlbustused
Artikkel 6
Volitatud ettevõtjatele tehtavad hõlbustused
Artikkel 7
Soodsam kohtlemine riskihindamisel ja kontrollil
Teade tuleb teha kättesaadavaks ka vedajale, kui vedaja ei ole esimese lõigus osutatud volitatud ettevõtja, tingimusel et vedaja on volitatud ettevõtja ja ta on ühendatud esimeses lõigus osutatud deklaratsioonidega seotud elektrooniliste süsteemidega.
Seda teadet ei tohi esitada juhul, kui see võib ohustada kavandatud kontrollimisi või nende tulemusi.
Volitatud ettevõtja taotluse korral võib kontrolle teha mujal kui kohas, kus kaup tuleb esitada tollile.
Artikkel 8
Erandid sooduskohtlemisest
Artiklis 7 osutatud soodsamat kohtlemist ei kohaldata turvalisuse tagamiseks tehtavate tollikontrollide suhtes, mis on seotud muudes õigusaktides sätestatud konkreetsete kõrgemate ohutasemete või rangemate kontrollikohustustega.
Tolliasutused peavad siiski esmajärjekorras tegema vajalikud menetlused, formaalsused ja kontrollid volitatud ettevõtja deklareeritud saadetistele.
III JAOTIS
Volitatud ettevõtja staatuse peatamine, kehtetuks tunnistamine ja tühistamine
Artikkel 9
Staatuse peatamine
Pädev tolliasutus peatab volitatud ettevõtja staatuse andmise otsuse, kui
tolliasutus leiab, et otsuse tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks on piisavalt alust, kuid tal ei ole veel kõiki andmeid, mida on vaja tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemiseks;
tolliasutus leiab, et otsuse tegemise tingimused ei ole täidetud või et otsuse saaja ei täida otsuse alusel kehtestatud kohustusi, ja et on asjakohane anda otsuse saajale aega võtta meetmeid, et tagada kõnealuste tingimuste või kohustuste täitmine;
otsuse saaja taotleb sellist peatamist, kuna ta ei suuda ajutiselt kõnealuse otsuse jaoks kehtestatud tingimusi või kõnealuse otsuse alusel kehtestatud kohustusi täita.
Kui asjaomane ettevõtja on võtnud tolli nõuetele vastavad meetmed, mille tulemusel ta täidab volitatud ettevõtja staatuse andmise tingimusi ja kriteeriume, lõpetab tolliasutus staatuse peatamise.
Artikkel 10
Staatuse tühistamine
Volitatud ettevõtja staatuse andmise otsus tühistatakse, kui täidetud on järgmised tingimused:
otsus tehti ebaõige või puuduliku teabe alusel;
otsuse saaja teadis või oleks mõistliku eelduse kohaselt pidanud teadma, et teave oli ebaõige või puudulik;
õige ja täieliku teabe korral oleks otsus olnud teistsugune.
Artikkel 11
Staatuse kehtetuks tunnistamine
Pädevad tolliasutused tunnistavad volitatud ettevõtja staatuse andmise otsuse kehtetuks:
kui üks või mitu sellise otsuse tegemiseks vajalikku tingimust olid täitmata või ei ole enam täidetud või
otsuse saaja taotlusel või
kui otsuse saaja ei võta artikli 9 lõike 1 punktides b ja c osutatud peatamises ette nähtud aja jooksul vajalikke meetmeid otsuse tingimuse täitmiseks või otsusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
IV JAOTIS
Artikkel 12
Teabevahetus
Lepinguosalised vahetavad turvalisuse eesmärgil korrapäraselt teavet volitatud ettevõtjate kohta, esitades järgmised andmed:
ettevõtja tunnusnumber (TIN – Trader Identification Number) vormingus, mis on kooskõlas EORI (Economic Operator Registration and Identification) normidega;
volitatud ettevõtja nimi ja aadress;
selle dokumendi number, millega volitatud ettevõtja staatus anti;
praegune staatus (kehtiv, peatatud, kehtetuks tunnistatud);
staatuse muutmise perioodid;
kuupäev, millal otsus ja sellele järgnevad sündmused (peatamine ja kehtetuks tunnistamine) jõustuvad;
otsuse teinud asutus.
PROTOKOLL nr 11
vastastikuse abi kohta tolliküsimustes
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:
tollialased õigusaktid — lepinguosaliste territooriumil kohaldatavad õigusnormid, millega reguleeritakse kaupade importi, eksporti ja transiiti ning nende suunamist mis tahes muudele tolliprotseduuridele, sealhulgas kõnealuste lepinguosaliste poolt vastuvõetud keelustamis-, piiramis- ja kontrollimeetmed;
tollimaksud — kõik tollimaksud, kõik muud maksud, lõivud või tasud, mis on kehtestatud ja mida kogutakse lepinguosaliste territooriumil tollialaste õigusaktide kohaldamisel, välja arvatud lõivud ja tasud, mille suurus piirdub osutatud teenuste ligikaudse maksumusega;
taotluse esitanud asutus — pädev haldusasutus, kelle lepinguosaline on selleks määranud ja kes esitab tolliküsimusi käsitleva abitaotluse;
taotluse saanud asutus — pädev haldusasutus, kelle lepinguosaline on selleks määranud ja kes võtab vastu tolliküsimusi käsitleva abitaotluse;
rikkumine — igasugune tollialaste õigusaktide rikkumine või rikkumiskatse.
Artikkel 2
Reguleerimisala
Artikkel 3
Abistamine taotluste korral
Taotluse esitanud asutuse palvel astub taotluse saanud asutus vajalikke samme tagamaks, et järelevalve all oleksid:
füüsilised või juriidilised isikud, kelle puhul arvatakse põhjendatult, et nad rikuvad või on rikkunud tollialaseid õigusakte;
selline kaupade liikumine, mis võib teada olevalt põhjustada tollialaste õigusaktide olulisi rikkumisi;
transpordivahendid, mille puhul on alust arvata, et neid on kasutatud, kasutatakse või võidakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvateks toiminguteks;
Artikkel 4
Omaalgatuslik abi
Lepinguosalised abistavad üksteist oma pädevuse piires, kui nad leiavad, et see on vajalik tollialaste õigusaktide õigeks rakendamiseks, eelkõige juhul, kui neil on teavet:
Artikkel 5
Edastamine/teatamine
Taotluse esitanud asutuse palvel võtab taotluse saanud asutus oma õigusaktide kohaselt kõik vajalikud meetmed, et tema territooriumil elavale või asuvale adressaadile:
mis kuuluvad käesoleva protokolli reguleerimisalasse.
Artikkel 6
Abitaotluste vorm ja sisu
Lõike 1 kohased taotlused sisaldavad järgmisi andmeid:
taotluse esitanud asutus;
taotletav meede;
taotluse eesmärk ja põhjus;
asjakohased õigusnormid;
võimalikult täpsed ja terviklikud andmed uuritavate füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta;
asjakohaste faktide kokkuvõte, välja arvatud artiklis 5 sätestatud juhtudel.
Artikkel 7
Taotluste täitmine
Artikkel 8
Teabeedastuse vorm
Artikkel 9
Erandid abistamiskohustusest
Lepinguosalised võivad keelduda käesolevas protokollis sätestatud abistamisest, kui see:
tõenäoliselt kahjustab suveräänsust, avalikku korda, julgeolekut või muid olulisi huve; või
hõlmab muid valuuta- ja maksueeskirju kui tollialased õigusaktid; või
rikub tööstus-, äri- või ametisaladust.
Artikkel 10
Konfidentsiaalsuskohustus
Igasugune käesoleva protokolli kohaselt mis tahes kujul edastatud teave on salajane. Selle teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja sellele laieneb kaitse, mis samalaadsetele andmetele on ette nähtud vastuvõtva lepinguosalise asjakohastes õigusnormides ja ühenduse ametiasutuste suhtes kohaldatavates vastavates sätetes.
Artikkel 11
Teabe kasutamine
Artikkel 12
Eksperdid ja tunnistajad
Taotluse saanud asutuse ametnikul võib talle antud volituste piires lubada olla eksperdiks või tunnistajaks teise lepinguosalise jurisdiktsioonile alluvas kohtu- või haldusmenetluses, mis käsitleb käesoleva protokolliga hõlmatud küsimusi, ja esitada menetluses vajalikke esemeid, dokumente või nende tõestatud koopiaid. Kohtus esinemise taotluses tuleb piiritleda, millistes küsimustes ja millise ametikoha või erialaoskuse tõttu ametnikku küsitletakse.
Artikkel 13
Abistamiskulud
Lepinguosalised loobuvad kõikidest nõuetest teineteisele, mis on seotud käesolevast protokollist tulenevate kulutuste hüvitamisega, välja arvatud asjaoludest sõltuvalt kulutused ekspertidele ja tunnistajatele ning sellistele tõlkidele ja tõlkijatele, kes ei ole avalikud teenistujad.
Artikkel 14
Rakendamine
Ühenduse pädevusse kuuluvatel juhtudel võetakse nõuetekohaselt arvesse eriolukordi, mis olukorra pakilisuse tõttu või põhjusel, et taotluse või teabe esitamises osalevad vaid kaks riiki, võivad taotluste või teabevahetuse menetlemiseks nõuda otsekontakte EFTA riikide ja EÜ liikmesriikide pädevate talituste vahel. Sellel teabele lisatakse tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingute ennetamise, uurimise ja tõkestamisega tegelevate talituste ametnike nimekirjad, mida võib vajaduse korral muuta.
Käesoleva protokolli võimalikult tõhusaks toimimiseks võtavad lepinguosalised vajalikke meetmeid, et oleks tagatud tollialaste rikkumiste vastu võitlevate ametite omavahelised otsekontaktid, kaasa arvatud juhul, kui neid kohaldatakse kohalike tolliametite tasandil, et hõlbustada teabevahetust ja taotluste menetlemist.
Artikkel 15
Täiendavus
PROTOKOLL nr 12
kolmandate riikidega sõlmitud vastavushindamise lepingute kohta
Kui toodete vastavusmärgi kasutamine on ette nähtud EÜ õigusaktidega, peetakse vastavushindamist käsitlevate vastastikuse tunnustamise lepingute üle läbirääkimisi ühenduse algatusel. Ühendus võtab läbirääkimiste pidamise aluseks, et asjaomased kolmandad riigid sõlmivad EFTA riikidega paralleelsed vastastikuse tunnustamise lepingud, mis on samaväärsed ühendusega sõlmitavate lepingutega. Lepinguosalised teevad koostööd EMP lepingus sätestatud üldise teavitamis- ja nõupidamismenetluse alusel. Kui suhetes kolmandate riikidega tekib vaidlusküsimusi, käsitletakse neid vastavalt EMP lepingu asjakohastele sätetele.
PROTOKOLL nr 13
dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete mittekohaldamise kohta
Lepingu artikli 26 kohaldamine piirdub lepingu sätetega reguleeritud aladega, kus ühenduse acquis on täielikult lepingusse integreeritud.
Peale selle, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, ei piira nimetatud artikli kohaldamine mis tahes meetmeid, mida lepinguosalised võivad võtta, et vältida kõrvalehoidmist kolmandatele riikidele suunatud järgmistest meetmetest:
PROTOKOLL nr 14
söe- ja terasetoodete kaubanduse kohta
Artikkel 1
Käesolevat protokolli kohaldatakse nende toodete suhtes, mida reguleerivad ühelt poolt Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt üksikute EFTA riikide või, sõltuvalt olukorrast, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse liikmesriikide ja vastavate EFTA riikide vahel sõlmitud kahepoolsed vabakaubanduslepingud (edaspidi „vabakaubanduslepingud“).
Artikkel 2
Artikkel 3
Lepinguosalised ei kehtesta mingeid piiranguid ega halduslikke või tehnilisi eeskirju, mis võiksid kujuneda takistuseks käesoleva protokolli reguleerimisalasse kuuluvate kaupade vabale liikumisele.
Artikkel 4
Käesoleva protokolli reguleerimisalasse kuuluvate toodetega tegelevate ettevõtjate suhtes kohaldatavad olulised konkurentsieeskirjad on esitatud protokollis nr 25. Teisesed õigusaktid on loetletud protokollis nr 21 ja XIV lisas.
Artikkel 5
Lepinguosalised täidavad terasetööstusele antava abi kohta kehtestatud eeskirju. Eelkõige tunnustavad ja aktsepteerivad nad ühenduse eeskirju terasetööstusele antava abi kohta, mis on sätestatud kuni 31. detsembrini 1991 kehtivas komisjoni otsuses nr 322/89/ESTÜ. Lepinguosalised kinnitavad oma kohustust integreerida käesoleva lepingu jõustumise ajaks EMP lepingusse ühenduse uued eeskirjad, mis käsitlevad terasetööstusele antavat abi, tingimusel et need on eespool nimetatud dokumendis sisalduvate eeskirjadega sisuliselt sarnased.
Artikkel 6
Artikkel 7
Lepinguosalised märgivad, et Euroopa Majandusühenduse ja üksikute EFTA riikide vahel sõlmitud vabakaubanduslepingute protokollis nr 3 sätestatud päritolureeglid asendatakse käesoleva lepingu protokolliga nr 4.
PROTOKOLL nr 15
isikute vaba liikumise suhtes kehtestatud üleminekuperioodide kohta (Liechtenstein) ( 13 )
Artikkel 1
Lepingu ja selle lisade sätteid, mis käsitlevad EÜ liikmesriikide ja EFTA riikide vahelist isikute vaba liikumist, kohaldatakse vastavalt käesoleva protokolli üleminekusätetele.
▼M1 —————
Artikkel 5
Artikkel 6
Artikkel 7
Liechtenstein võib jõusse jätta kuni:
Artikkel 8
Artikkel 9
▼M1 —————
Artikkel 10
Olemasolevas kahepoolsed kokkulepped kehtivad üleminekuperioodide ajal edasi, välja arvatud juhul, kui lepingust tulenevad sätted on EÜ liikmesriikide ja EFTA riikide kodanikele soodsama mõjuga.
Artikkel 11
Käesolevas protokollis on mõistetel „hooajatöötaja“ ja „piirialatöötaja“ sama tähendus, mis on kindlaks määratud Liechtensteini siseriiklikes õigusaktides lepingu allkirjastamise ajal.
PROTOKOLL nr 16
sotsiaalkindlustusalaste meetmete kohta, mis on seotud isikute vaba liikumise suhtes kehtestatud üleminekuperioodidega (Liechtenstein) ( 14 )
Artikkel 1
Käesoleva protokolli ja määruse (EMÜ) nr 1408/71, 14. juuni 1971 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes, EÜT L 149, 5.7.1971, lk 416) kohaldamisel tähendab „hooajatöötaja” Liechtensteini puhul mis tahes töötajat, kes on EÜ liikmesriigi või muu EFTA riigi kodanik ja kellel on Liechtensteini siseriiklikele õigusaktidele vastav ajutine tööluba, mis on välja antud kõige enam üheksaks kuuks.
Artikkel 2
Kõnealuse loa kehtivusajal on hooajatöötajal õigus saada töötushüvitisi Liechtensteini õigusaktide alusel ja samadel tingimustel, mis kehtivad nimetatud riigi kodanikele, ning kooskõlas määruse (EMÜ) nr 1408/71 sätetega.
Artikkel 3
Liechtenstein hüvitab osa hooajatöötajate makstud töötuskindlustussummadest kõnealuste töötajate elukohariikidele järgmise korra kohaselt:
iga riigi kohta kehtestatakse hüvitiste kogusumma vastavalt sellest riigist pärit hooajatöötajate arvule, kes viibivad Liechtensteinis augusti lõpus, ning vastavalt hooaja keskmisele pikkusele, töötasudele Liechtensteini töötuskindlustustoetuste määradele (tööandja ja töötaja panus);
igale riigile hüvitatud summa peab olema 50 % lõike a kohaselt arvestatud hüvitiste kogusummast;
hüvitist makstakse üksnes siis, kui asjaomases riigis elavate hooajatöötajate arv ületab aruandeperioodi vältel Liechtensteini puhul 50.
Artikkel 5
Käesoleva protokolli kehtivus on piiratud protokollis nr 15 sätestatud üleminekuperioodide pikkusega.
PROTOKOLL nr 17,
mis käsitleb artiklit 34
|
1. |
Lepingu artikkel 34 ei mõjuta lepinguosaliste tegevust selliste õigusaktide vastuvõtmisel või meetmete kohaldamisel, mis käsitlevad kolmandate riikide juurdepääsu nende turgudele. Lepinguga reguleeritud valdkondade mis tahes õigusakte käsitletakse lepingus sätestatud korra kohaselt ja lepinguosalised püüavad välja töötada vastavad EMP eeskirjad. Kõikidel muudel juhtudel teatavad lepinguosalised EMP Ühiskomiteele võetud meetmetest ja kui võimalik, püüavad vastu võtta sätted, mis tagavad, et meetmete täitmisest ei hoitaks kõrvale teiste lepinguosaliste territooriumi kaudu. Kui selliste eeskirjade või sätete suhtes kokkuleppele ei jõuta, võib asjaomane lepinguosaline võtta vajalikke meetmeid kõrvalehoidmise vältimiseks. |
|
2. |
Artiklist 34 tulenevate õiguste kasutajate määratlemiseks kohaldatakse asutamispiirangute kaotamise üldprogrammi (EÜT 2, 15.1.1962, lk 36/62) I jaotist sama õigusliku toimega kui ühenduses. |
PROTOKOLL nr 18
artikli 43 rakendamise siseriikliku korra kohta
Ühenduse osas on lepingu artikli 43 rakendamise kord sätestatud Euroopa Majandusühenduse asutamislepingus.
EFTA riikide osas on vastav kord sätestatud EFTA riikide alalist komiteed käsitlevas lepingus, mis sisaldab järgmisi elemente:
PROTOKOLL nr 19
meretranspordi kohta
Lepinguosalised ei kohalda omavahel nõukogu määrustes (EMÜ) nr 4057/86 (EÜT L 378, 31.12.1986, lk 14) ja nr 4058/86 (EÜT L 378, 31.12.1986, lk 21) ning nõukogu otsuses 83/573/EMÜ (EÜT L 332, 28.11.1983, lk 37) nimetatud meetmeid või mis tahes muid samalaadseid meetmeid, tingimusel et lepingus sisalduv meretransporti käsitlev acquis on täielikult rakendatud.
Lepinguosalised kooskõlastavad meretranspordi valdkonnas oma kolmandatele riikidele ja kolmandate riikide äriühingutele suunatud toimingud ja meetmed järgmiste sätete kohaselt.
Kui lepinguosaline otsustab jälgida teatava kolmanda riigi tegevust kaubalaevanduse valdkonnas, teatab ta sellest EMP Ühiskomiteele ja võib teha ettepaneku teistele lepinguosalistele selles tegevuses osaleda.
Kui lepinguosaline otsustab astuda kolmanda riigi suhtes diplomaatilisi samme, reageerides piirangule või ähvardusele piirata vaba juurdepääsu ookeanikaubanduse mereveostele, teatab ta sellest EMP Ühiskomiteele. Lepinguosalised võivad otsustada selliste diplomaatiliste sammudega ühineda.
Kui mis tahes lepinguosaline kavatseb võtta meetmeid kolmanda riigi ja/või kolmanda riigi reederite vastu, reageerides teatavate kolmandate riikide reederite ebaõiglasele hinnakujundusele rahvusvahelistel kaubaveoliinidel, piirangule või ähvardusele piirata vaba juurdepääsu ookeanikaubanduse mereveostele, teatab ta sellest EMP Ühiskomiteele. Vajaduse korral võib menetlused algatanud lepinguosaline taotleda teiste lepinguosaliste koostööd asjaomastes menetlustes.
Teised lepinguosalised võivad võtta samasuguseid meetmeid oma pädevuse piires. Kui lepinguosalise võetud meetmete täitmisest hoitakse kõrvale teiste lepinguosaliste territooriumi kaudu, kus ei ole niisuguseid meetmeid vastu võetud, võivad need lepinguosalised, kelle meetmete täitmisest kõrvale hoitakse, võtta asjakohaseid meetmeid olukorra parandamiseks.
Kui mis tahes lepinguosaline kavatseb pidada läbirääkimisi nõukogu määruse (EMÜ) nr 4055/86 (EÜT L 378, 31.12.1986, lk 1) artikli 5 lõikes 1 ja artiklis 6 kirjeldatud lastijaotusklauslite üle või laiendada selle määruse sätteid kolmandate riikide kodanikele, nagu on ette nähtud nimetatud määruse artiklis 7, teatab ta sellest EMP Ühiskomiteele.
Kui üks või mitu lepinguosalist ei ole kavandatud meetmetega nõus, otsitakse rahuldavat lahendust EMP Ühiskomitee raames. Kui lepinguosalised kokkuleppele ei jõua, võidakse võtta asjakohaseid meetmeid. Kui muid vahendeid ei leita, võib nende meetmetega tühistada lepinguosaliste vahelise vaba meretransporditeenuste osutamise põhimõtte, mis on kehtestatud kõnealuse määruse artikliga 1.
Kui võimalik, esitatakse lõigetes 1–4 nimetatud teave õigeaegselt, et lepinguosalistel jääks aega oma tegevuse kooskõlastamiseks.
Lepinguosalise nõudmisel korraldatakse lepinguosaliste vahelised läbirääkimised laevandusega seotud küsimustes ja rahvusvahelistes organisatsioonides käsitletud teemadel, samuti küsimustes, mis käsitlevad laevanduses lepinguosaliste ja kolmandate riikide vahelistes suhetes toimunud arengute eri tahke, ja sellel alal sõlmitud kahe- või mitmepoolsete lepingute toimimist.
PROTOKOLL nr 20,
mis käsitleb juurdepääsu siseveeteedele
|
1. |
Kõik lepinguosalised tagavad vastastikku juurdepääsu üksteise siseveeteedele. Reini ja Doonau puhul võtavad lepinguosalised kõik vajalikud meetmed, et üheaegselt saavutada siseveeteede valdkonnas eesmärgiks seatud võrdne juurdepääs ja asutamisvabadus. |
|
2. |
Asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid, võttes arvesse asjakohastest mitmepoolsetest lepingutest tulenevaid kohustusi, töötavad 1. jaanuariks 1996 välja meetmed, mis tagavad kõikidele lepinguosalistele võrdse juurdepääsu lepinguosaliste territooriumil asuvatele siseveeteedele. |
|
3. |
Lepingu jõustumisest alates kohaldatakse kogu asjaomast siseveeteid käsitlevat acquis’ d nende EFTA riikide suhtes, kellel sel ajal on juurdepääs ühenduse siseveeteedele, ja teiste EFTA riikide suhtes niipea, kui nad on saanud võrdse juurdepääsu õiguse. Viimati nimetatud EFTA riikide siseveelaevade suhtes, mis on kasutusele võetud pärast 1. jaanuari 1993, kohaldatakse siiski määruse (EMÜ) nr 1101/89, 27. aprill 1989 (EÜT L 116, 28.4.1989, lk 25) artiklit 8, mida on kohandatud käesoleva lepingu jaoks, niipea kui nimetatud riikidele on võimaldatud juurdepääs ühenduse veeteedele. |
PROTOKOLL nr 21
ettevõtjate suhtes kohaldatavate konkurentsieeskirjade rakendamise kohta
Artikkel 1
EFTA riikide omavahelise kokkuleppe alusel antakse EFTA järelevalveametile samaväärsed volitused ja ülesanded, kui on Euroopa Ühenduste Komisjonil käesoleva lepingu allkirjastamise ajal Euroopa Majandusühenduse asutamislepingus ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingus sätestatud konkurentsieeskirjade kohaldamiseks; see võimaldab EFTA järelevalveametil kohaldada lepingu artikli 1 lõike 2 punktis e ja artiklites 53–60 ning protokollis nr 25 sätestatud põhimõtteid.
Ühendus võtab vajaduse korral vastu sätted, millega kohaldatakse lepingu artikli 1 lõike 2 punktis e ja artiklites 53–60 ning protokollis nr 25 sätestatud põhimõtteid, et tagada Euroopa Ühenduste Komisjonile käesoleva lepingu kohased samaväärsed volitused ja samad ülesanded, kui need, mis tal on lepingu allkirjastamise ajal Euroopa Majandusühenduse asutamislepingus ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingus sätestatud konkurentsieeskirjade kohaldamiseks.
Artikkel 2
Kui lepingu VII osas sätestatud korra alusel võetakse vastu uued õigusaktid artikli 1 lõike 2 punkti e ja artiklite 53–60 ning protokolli nr 25 rakendamiseks, või muudetakse käesoleva protokolli artiklis 3 loetletud õigusakte, tehakse vastavad muudatused ka EFTA järelevalveameti moodustamise lepingusse, et EFTA järelevalveamet saaks samaaegselt samaväärsed volitused ja samasugused ülesanded, kui on Euroopa Ühenduste Komisjonil.
Artikkel 3
Kontroll ettevõtjate ühinemise üle
|
1. |
►M137 32004 R 0139: Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ koondumismäärus) artikli 4 lõiked 4 ja 5 ning artiklid 6–26 (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1). ◄ |
|
2. |
►M225 32004 R 0802: komisjoni määrus (EÜ) nr 802/2004, 7. aprill 2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 133, 30.4.2004, lk 1), parandatud väljaandes ELT L 172, 6.5.2004, lk 9, muudetud järgmiste määrustega:
—
32006 R 1792: komisjoni määrus (EÜ) nr 1792/2006, 23. oktoober 2006 (ELT L 362, 20.12.2006, lk 1),
—
32008 R 1033: komisjoni määrus (EÜ) nr 1033/2008, 20. oktoober 2008 (ELT L 279, 22.10.2008, lk 3). ◄
—
32013 R 1269: komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1269/2013, 5. detsember 2013 (ELT L 336, 14.12.2013, lk 1).
—
32013 R 0519: komisjoni määrus (EL) nr 519/2013, 21. veebruar 2013 (ELT L 158, 10.6.2013, lk 74).
|
Üldine menetluskord
|
3. |
►M150 32003 R 0001: nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (ELT L 1, 4.1.2003, lk 1) ◄ ►M160 , mida on muudetud järgmise õigusaktiga:
—
32004 R 0411: , nõukogu määrus (EÜ) nr 411/2004, 26. veebruar 2004 (ELT L 68, 6.3.2004, lk 1).
—
32006 R 1419: Council Regulation (EC) No 1419/2006 of 25 September 2006 (OJ L 269, 28.9.2006, p. 1).
|
|
4. |
►M154 32004 R 0773: komisjoni määrus (EÜ) nr 773/2004, 7. aprill 2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis (ELT L 123, 27.4.2004, lk 18). ◄
—
32006 R 1792: komisjoni määrus (EÜ) nr 1792/2006, 23. oktoober 2006 (ELT L 362, 20.12.2006, lk 1).
32008 R 0622: komisjoni määrus (EÜ) nr 622/2008, 30. juuni 2008 (ELT L 171, 1.7.2008, lk 3).
32013 R 0519: komisjoni määrus (EL) nr 519/2013, 21. veebruar 2013 (ELT L 158, 10.6.2013, lk 74).
32015 R 1348: komisjoni 3. augusti 2015. aasta määrus (EL) 2015/1348 (ELT L 208, 5.8.2015, lk 3).
|
▼M154 —————
Transport
▼M150 —————
▼M70 —————
|
10. |
374 R 2988: nõukogu määrus (EMÜ) nr 2988/74, 26. november 1974, Euroopa Majandusühenduse trans-pordi- ja konkurentsieeskirjades ettenähtud menetluste ja sundtäitmise rakendamise aegumistähtaegade kohta (EÜT L 319, 29.11.1974, lk 1) ►M150 , mida on muudetud järgmise aktiga:
—
32003 R 0001: nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002 (ELT L 1, 4.1.2003, lk 1).
|
▼M150 —————
▼M70 —————
|
13. |
387 R 3975: nõukogu määrus (EMÜ) nr 3975/87, 14. detsember 1987, konkurentsieeskirjade rakendamiskorra kehtestamise kohta õhutranspordi ettevõtjate suhtes (EÜT L 374, 31.12.1987, lk 1); muudetud järgmise aktiga:
—
391 R 1284: nõukogu määrus (EMÜ) nr 1284/91, 14. mai 1991 (EÜT L 122, 17.5.1991, lk 2),
—
392 R 2410: nõukogu määrus (EMÜ) nr 2410/92, 23. juuli 1992 (EÜT L 240, 24.8.1992, lk 18).
—
32003 R 0001: Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002 (ELT L 1, 4.1.2003, lk 1).
—
32004 R 0411: Nõukogu määrus (EÜ) nr 411/2004, 26. veebruar 2004 (ELT L 68, 6.3.2004, lk 1).
|
▼M70 —————
▼M154 —————
Peale XIV lisas loetletud õigusaktide kajastavad Euroopa Ühenduste Komisjoni volitusi ja ülesandeid Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamislepingus sätestatud konkurentsieeskirjade kohaldamisel ka järgmised õigusaktid:
ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 2 lõigud 3–5, lõige 3, lõike 4 lõik 2 ja lõige 5;
ESTÜ asutamislepingu artikli 66 lõike 2 lõigud 2–4 ja lõiked 4–6;
354 D 7026: ülemameti otsus nr 26/54, 6. mai 1954, edastatavat teavet käsitleva määruse kohta asutamislepingu artikli 66 lõike 4 rakendamisel (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse Ametlik Teataja nr 9, 11.5.1954, lk 350/54).
378 S 0715: komisjoni otsus nr 715/78/ESTÜ, 6. aprill 1978, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingus ettenähtud menetluste ja sanktsioonide aegumistähtaegade kohta (EÜT L 94, 8.4.1978, lk 22).
384 S 0379: komisjoni otsus nr 379/84/ESTÜ, 15. veebruar 1984, millega määratletakse komisjoni ametnike ja esindajate volitused, kes on ette valmistatud korraldama ESTÜ asutamislepingus ja selle rakendamisel tehtud otsustes sätestatud kontrolle (EÜT L 46, 16.2.1984, lk 23).
▼M150 —————
Artikkel 8
Enne lepingu jõustumist Euroopa Ühenduste Komisjonile esitatud taotlusi ►M150 ————— ◄ peetakse lepingu taotlemist ►M150 ————— ◄ käsitlevatele sätetele vastavaks.
Lepingu artiklile 56 ja protokolli nr 23 artiklile 10 vastav pädev järelevalveasutus võib nõuda, et talle esitatakse lepingu rakendamiseks ette nähtud ja nõuetekohaselt täidetud vorm tähtaja jooksul, mille ta määrab. Sellisel juhul käsitletakse taotlusi ►M150 ————— ◄ nõuetekohaseina üksnes siis, kui vormid esitatakse määratud tähtaja jooksul ja vastavalt lepingu sätetele.
▼M150 —————
Artikkel 10
Lepinguosalised tagavad, et kuue kuu jooksul pärast lepingu jõustumist võetakse meetmeid, mis pakuvad EFTA järelevalveameti ja Euroopa Ühenduste Komisjoni ametiisikutele lepinguga ettenähtud uurimiseks vajalikku abi.
Artikkel 11
Artikli 53 lõikes 1 kirjeldatud ja lepingu jõustumise kuupäeval olemasolevate kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes ei kohaldata artikli 53 lõike 1 keeldu, kui kokkuleppeid, otsuseid ja kooskõlastatud tegevust muudetakse kuue kuu jooksul alates lepingu jõustumise kuupäevast, et täita XIV lisaga ettenähtud grupierandite tingimusi.
Artikkel 12
Artikli 53 lõikes 1 kirjeldatud ja lepingu jõustumise kuupäeval olemasolevate kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes ei kohaldata artikli 53 lõike 1 keeldu alates lepingu jõustumise kuupäevast, kui kokkuleppeid, otsuseid ja kooskõlastatud tegevust muudetakse kuue kuu jooksul alates lepingu jõustumise kuupäevast, et enam mitte kuuluda artikli 53 lõike 1 keelu alla.
Artikkel 13
Kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus, mis on enne lepingu jõustumist Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 85 lõike 3 alusel tehtud üksikerandi tõttu soodustatud, on jätkuvalt lepingu sätete täitmisest vabastatud kuni erandi tegemise otsuses sätestatud kuupäevani või kuni Euroopa Ühenduste Komisjon otsustab teisiti, olenevalt sellest, kumb tähtpäev saabub varem.
Läbivaatamisklausel
2005. aasta lõpuks ja ühe lepinguosalise taotluse korral vaatavad lepinguosalised läbi lepingu artiklite 53 ja 54 rakendamise mehhanismid ja lepingu protokolli nr 23 koostöömehhanismid, et tagada kõnealuste artiklite ühtne ja tõhus kohaldamine. Eelkõige vaatavad lepinguosalised läbi EMP Ühiskomitee 24. septembri 2004. aasta otsuse 130/2004, pidades silmas kogemusi, mida lepinguosalised on seoses konkurentsireeglite rakendamise uue süsteemiga saanud, ja uurivad võimalust rakendada nõukogu määrusega (EÜ) nr 1/2003 ELs kehtestatud süsteemi EMP tasandil selles osas, mis puudutab asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaldamist siseriiklike konkurentsiasutuste poolt, horisontaalset koostööd siseriiklike konkurentsiasutuste vahel ning mehhanismi, millega tagada konkurentsireeglite ühtne kohaldamine siseriiklike asutuste poolt.
PROTOKOLL nr 22,
mis käsitleb termineid „ettevõtja“ ja „käive“ (artikkel 56)
Artikkel 1
Lepingu artiklis 56 nimetatud üksikjuhtumite kohaldamisel tähendab „ettevõtja“ mis tahes üksust, kelle tegevus on kaubanduslikku või majanduslikku laadi.
Artikkel 2
Termin „käive“ lepingu artikli 56 tähenduses tähendab summasid, mida kõnealused ettevõtjad on saanud eelmisel majandusaastal lepinguga reguleeritaval territooriumil oma tavategevuse tulemusel toodete müügist ja teenuste pakkumisest, kui summadest on lahutatud mahahindlused ja käibemaks ning muud otseselt käibega seotud maksud.
Artikkel 3
Käibe asemel kasutatakse:
krediidiasutuste ja teiste finantseerimisasutuste puhul järgmiste nõukogu direktiivis 86/635/EMÜ määratletud tulukirjeid pärast seda, kui otseselt nende kirjetega seotud käibemaks ja muud maksud on vajaduse korral maha arvatud:
intressitulu ja sarnased tulud;
tulud väärtpaberitelt:
saadaolevad komisjonitasud;
finantstehingute puhaskasum;
muu põhitegevustulu.
Krediidi- või finantseerimisasutuse käive lepinguga reguleeritaval territooriumil hõlmab eespool määratletud tulude kirjeid, mille saab asutuse lepinguga reguleeritaval territooriumil asuv filiaal või allasutus;
kindlustusseltside puhul ettenähtud maksete kogusummat, mis sisaldab kõiki summasid, mida kindlustusseltsid enda poolt või enda nimel sõlmitud kindlustuslepingute järgi on saanud ja saavad, kaasa arvatud edasikindlustuspreemiad ning maha arvatud maksud ja muud lõivud ja maksed, mida võetakse üksikute kindlustuspreemiate või kõigi kindlustuspreemiate koguväärtuse pealt; nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 1 lõike 2 punkti b ja lõike 3 punktide b, c ja d ning artikli 1 lõike 2 ja lõike 3 viimase osa puhul võetakse arvesse lepinguga reguleeritava territooriumi residentidelt saadud maksete kogusummat.
Artikkel 4
Kõrvale kaldudes käibe määratlusest, mis sisaldub käesoleva protokolli artiklis 2, koosneb käive lepingu artikli 56 kohaldamisel:
ettevõtjate ühenduste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse korral, mis on seotud turustamis- ja tarnimiskokkulepetega ettevõtjate vahel, kes omavahel ei konkureeri, neist summadest, mis on saadud kokkulepete, otsuste või kooskõlastatud tegevusega seotud kaupade müügist või teenuste pakkumisest ning muude kaupade müügist või teenuste pakkumisest, mida tarbijad nende omaduste, hinna ja otstarbe poolest peavad võrdväärseks;
ettevõtjate ühenduste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse korral, mis on seotud tehnoloogia üleandmise kokkulepetega ettevõtjate vahel, kes omavahel ei konkureeri, neist summadest, mis tulenevad kokkulepete, otsuste või kooskõlastatud tegevuse aluseks olnud tehnoloogia abil saadud kaupade müügist või teenuste pakkumisest, ja summadest, mis tulenevad selliste kaupade müügist või teenuste pakkumisest, mille täiustamiseks või asendamiseks kõnealune tehnoloogia välja on töötatud.
Artikkel 5
PROTOKOLL nr 23
mis käsitlebjärelevalveasutuste vahelist koostööd (artikkel 58)
ÜLDPÕHIMÕTTED
Artikkel 1
Artikkel 1A
Selleks et EFTA järelevalveamet ja komisjon tõlgendaksid lepingu artikleid 53 ja 54 ning asutamislepingu artikleid 81 ja 82 ühtlaselt, võib ka EFTA järelevalveametil ja EFTA riikide pädevatel asutustel lubada osaleda nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 põhjenduses 15 nimetatud ametiasutuste võrgu nõupidamistel, mille eesmärk on ainult üldiste poliitikaküsimuste arutamine. EFTA järelevalveametil, komisjonil ning EFTA riikide ja EÜ liikmesriikide pädevatel asutustel on õigus teha kättesaadavaks kogu teave, mida eeldab nimetatud üldise poliitika arutelu kõnealuses võrgus. Sellises kontekstis kättesaadavaks tehtud teavet ei kasutata jõustamiseesmärkidel. Kõnealune osalemine ei piira EFTA riikide ja EFTA järelevalveameti EMP lepingu kohaselt antud osalemisõigust.
MENETLUSE ALGETAPP
Artikkel 2
Artikkel 3
Lepingu artikli 56 lõike 1 punktide b ja c, lõike 2 teise lause ja lõike 3 kohaselt reguleeritavatel juhtudel peab pädev järelevalveasutus nõu teise järelevalveasutusega, kui ta:
Artikkel 4
Lepingu artikli 56 lõike 1 punktide b ja c, lõike 2 teise lause ja lõike 3 kohaselt reguleeritavatel juhtudel saadab pädev järelevalveasutus teisele järelevalveasutusele ametliku kirja, millega toimik suletakse või kaebus tagasi lükatakse.
Artikkel 5
Lepingu artikli 56 lõike 1 punktide b ja c, lõike 2 teise lause ja lõike 3 kohaselt reguleeritavatel juhtudel kutsub pädev järelevalveasutus teise järelevalveasutuse esindajad asjaomaste ettevõtjate ärakuulamistele. Kutse laieneb ka riikidele, mis kuuluvad teise järelevalveasutuse pädevusse.
NÕUANDEKOMITEED
Artikkel 6
DOKUMENTIDE TAOTLEMINE JA MÄRKUSTE TEGEMISE ÕIGUS
Artikkel 7
Järelevalveasutus, kes ei ole lepingu artikli 56 kohaselt pädev juhtumi üle otsustama, võib nõuda teiselt järelevalveasutuselt menetluse kõikidel etappidel koopiaid peamistest dokumentidest, mis käsitlevad lepingu artikli 56 lõike 1 punktide b ja c, lõike 2 teise lause ja lõike 3 kohaselt reguleeritavaid juhtumeid, ning võib lisaks sellele enne lõpliku otsuse vastuvõtmist teha märkusi, mida ta asjakohaseks peab.
HALDUSABI
Artikkel 8
TEABEVAHETUS JA TEABE KASUTAMINE
Artikkel 9
Olenemata lõikest 4, ei nõuta teisele järelevalveasutusele teabe edastamiseks taotleja nõusolekut järgmistel juhtudel:
nõusolekut ei nõuta, kui vastuvõttev järelevalveasutus on saanud samalt taotlejalt sama rikkumisega seotud trahvide määramata jätmise või vähendamise taotluse kui edastav järelevalveasutus, tingimusel et taotleja ei või taotluse edastamise ajal vastuvõtvale järelevalveasutusele esitatud teavet tagasi võtta;
nõusolekut ei nõuta, kui vastuvõttev järelevalveasutus on kohustunud kirjalikult, et ei tema ega ükski teine asutus, kellele teave edaspidi edastatakse, ei kasuta talle edastatud teavet ega muud teavet, mida ta pärast edastava asutuse määratud edastamistähtaega saada võib, sanktsioonide rakendamiseks trahvide määramata jätmist või vähendamist taotlevate või muude juriidiliste või füüsiliste isikute suhtes, kellele kehtivad sellised soodsamad tingimused, mida edastav asutus trahvide määramata jätmise või vähendamise taotluse tagajärjel pakub, või taotleja või mõne teise eespool nimetatud isiku praeguse või endise töötaja suhtes. Koopia vastuvõtva asutuse kirjalikust kohustusest esitatakse taotlejale;
teabe puhul, mida artikli 8 lõikes 2 nimetatud järelevalveasutus on kogunud trahvide määramata jätmise või vähendamise taotluse saanud järelevalveasutuse nõudmisel, ei nõuta nõusolekut selleks, et edastada teavet taotluse saanud järelevalveasutusele või et kõnealune järelevalveasutus seda teavet kasutada saaks.
AMETISALADUS
Artikkel 10
JUURDEPÄÄS TOIMIKUTELE
Artikkel 10A
Toimikutele juurdepääsu õigus, mille järelevalveasutus on andnud isikutele, kellele ta on vastuväited suunanud, ei laiene muude järelevalveasutuste ametialaseks kasutuseks mõeldud dokumentidele ja ühenduse ja EFTA liikmesriikide konkurentsiküsimustega tegelevate asutuste ametialaseks kasutuseks mõeldud dokumentidele. Toimikutele juurdepääsu õigus ei laiene ka kirjavahetusele järelevalveasutuste vahel, järelevalveasutuse ja ühenduse liikmesriikide või EFTA riikide konkurentsiküsimustega tegelevate asutuste vahel ja kirjavahetusele ühenduse liikmesriikide ja EFTA riikide konkurentsiküsimustega tegelevate asutuste vahel, kui kõnealune kirjavahetus sisaldub pädeva järelevalveasutuse toimikutes.
KAEBUSED JA KÜSIMUSTE EDASTAMINE
Artikkel 11
Kui küsimus on edastatud teisele järelevalveasutusele vastavalt lõigetele 1 ja 2, ei tohi küsimust enam uuesti tagasi saata. Küsimust ei tohi edastada pärast seda, kui
KEELED
Artikkel 12
Kõikidel füüsilistel ja juriidilistel isikutel on õigus pöörduda kaebusega EFTA järelevalveameti ja Euroopa Ühenduste Komisjoni poole ning saada neilt vastuseid enda valitud EFTA riigi või Euroopa Ühenduse ametlikus keeles. See kehtib ka menetluse kõikide etappide suhtes, olenemata sellest, kas seda on alustatud kaebuse tagajärjel või pädeva järelevalveasutuse poolt ex officio.
PROTOKOLL nr 24
koostöö kohta ettevõtjate koondumiste kontrollimise valdkonnas
ÜLDPÕHIMÕTTED
Artikkel 1
Artikkel 2
Vastavalt käesoleva protokolli sätetele tehakse koostööd, kui:
asjaomaste ettevõtjate aastane käive EFTA riikide territooriumil on 25 % või rohkem nende kogukäibest käesoleva lepinguga reguleeritaval territooriumil, või
vähemalt kahe asjaomase ettevõtja käive EFTA riikide territooriumil eraldi võetuna ületab 250 miljonit eurot, või
ettevõtjate koondumine võib EFTA riikide territooriumil või selle olulisel osal tõhusat konkurentsi märgatavalt takistada, eelkõige turgu valitseva seisundi loomise või tugevdamise tulemusena.
Koostööd tehakse ka siis, kui:
koondumine vastab artiklis 6 sätestatud suunamise kriteeriumidele;
EFTA riik soovib kasutusele võtta meetmeid artiklis 7 nimetatud õigustatud huvide kaitseks.
MENETLUSE ALGETAPP
Artikkel 3
Komisjoni poolt EFTA riigile ja EFTA riigilt komisjonile käesoleva protokolli kohaselt edastatavad dokumendid esitatakse EFTA järelevalveameti kaudu.
ÄRAKUULAMISED
Artikkel 4
Artikli 2 lõikes 1 ja lõike 2 punktis a nimetatud juhtudel kutsub Euroopa Ühenduste Komisjon EFTA järelevalveameti esindaja asjaomaste ettevõtjate ärakuulamisele. Samuti võivad nimetatud ärakuulamistel osaleda EFTA riikide esindajad.
ETTEVÕTJATE KOONDUMISTEGA TEGELEV NÕUANDEKOMITEE
Artikkel 5
ÜKSIKUTE RIIKIDE ÕIGUSED
Artikkel 6
Euroopa Ühenduste Komisjon võib oma otsusega, mis tehakse viivitamata teatavaks asjaomastele ettevõtjatele, EÜ liikmesriikide pädevatele asutustele ja EFTA järelevalveametile, suunata teatatud koondumise käsitlemise tervikuna või osaliselt EFTA riigile, kui:
koondumine ähvardab märgatavalt mõjutada konkurentsi selle EFTA riigi turul, millel on kõik konkreetse turu omadused; või
koondumine mõjutab konkurentsi selle EFTA riigi turul, millel on kõik konkreetse turu omadused ja mis ei moodusta lepinguga reguleeritava territooriumi olulist osa.
Üks või mitu EFTA riiki võivad ühineda alalõigus 1 viidatud taotluse esitamisega, juhul kui koondumine mõjutab kaubandust ühe või mitme EÜ liikmesriigi ja ühe või mitme EFTA riigi vahel ja ähvardab märgatavalt mõjutada konkurentsi taotlusega ühinenud EFTA riigi või riikide territooriumil.
Alalõigus 1 viidatud taotluse koopia saamisel peatatakse EFTA riikides kõik koondumisega seotud siseriiklikud tähtajad kuni otsustamiseni, kus koondumist uuritakse. Niipea kui EFTA riik teatab komisjonile ja asjaomastele ettevõtetele, et ei soovi taotlusega ühineda, hakkavad siseriiklikud tähtajad uuesti kulgema.
Kui komisjon otsustab koondumist uurida, ei kohalda see EFTA riik või need EFTA riigid, kes on taotlusega ühinenud, asjaomase koondumise suhtes enam oma siseriiklikke konkurentsi käsitlevaid õigusakte.
Euroopa Ühenduste Komisjon edastab kõik määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõike 4 ja käesoleva lõike kohased selgitused viivitamata EFTA järelevalveametile.
Euroopa Ühenduste Komisjon edastab kõik määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõike 5 kohased selgitused viivitamata EFTA järelevalveametile.
Kui vähemalt üks selline EFTA riik väljendab rahulolematust juhtumi käsitlemise suunamise taotluse suhtes, jääb juhtum pädeva(te) EFTA riigi (riikide) pädevusse ning seda ei suunata käesoleva lõike kohaselt EFTA riikide pädevusest välja.
Artikkel 7
HALDUSABI
Artikkel 8
AMETISALADUS
Artikkel 9
TEATAMINE
Artikkel 10
Artikkel 11
Teate esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, mil pädev järelevalveasutus selle kätte saab.
KEELED
Artikkel 12
TÄHTAJAD JA MUUD MENETLUSKÜSIMUSED
Artikkel 13
Tähtaegade ja muude menetlusküsimuste osas, sealhulgas koondumise käsitlemise suunamise korra osas Euroopa Ühenduste Komisjoni ja ühe või mitme EFTA riigi vahel, kohaldatakse lepingu artikli 57 rakenduseeskirju ka Euroopa Ühenduste Komisjoni, EFTA järelevalveameti ja EFTA riikide vahelise koostöö suhtes, kui käesoleva protokolliga ei ole ette nähtud teisiti.
Määruse (EÜ) nr 139/2004 ►M137 artikli 4 lõigetes 4 ja 5, artikli 9 lõigetes 2 ja 6 ning artikli 22 lõikes 2 ◄ nimetatud tähtaegu hakatakse EFTA järelevalveameti ja EFTA riikide puhul arvestama asjaomaste dokumentide kättesaamisest EFTA järelevalveameti poolt.
ÜLEMINEKUEESKIRI
Artikkel 14
Lepingu artiklit 57 ei kohaldata ühegi koondumise suhtes, mille kohta sõlmiti kokkulepe, edastati teade või mille üle omandati kontroll enne lepingu jõustumise kuupäeva. Seda ei kohaldata mingil juhul ühegi koondumise suhtes, mille puhul enne nimetatud kuupäeva algatas menetluse konkurentsi eest vastutav siseriiklik asutus.
PROTOKOLL nr 25
söe ja terasega seotud konkurentsi kohta
Artikkel 1
Keelatakse kõik ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus protokollis nr 14 nimetatud konkreetsete toodete suhtes, mis võivad mõjutada kaubandust lepingupoolte vahel ja takistada, piirata või moonutada konkurentsi käesoleva lepinguga reguleeritaval territooriumil, iseäranis need kokkulepped, otsused ja toimingud, millega:
määratakse kindlaks hinnad,
piiratakse või kontrollitakse tootmist, tehnilist arengut või investeeringuid,
jagatakse turge, tooteid, tarbijaid või tarneallikaid.
Lepingu artiklis 56 määratletud pädev järelevalveasutus lubab lõikes 1 nimetatud toodete osas siiski spetsialiseerumiskokkuleppeid või ühisostu või ühismüügi kokkuleppeid, kui ta leiab, et:
selline spetsialiseerumine või ühisost või ühismüük parandab oluliselt kõnealuste toodete tootmist või turustamist;
kõnealune kokkulepe on oluline nende eesmärkide saavutamise seisukohast ega sea rohkem piiranguid, kui selleks vaja; ja
kokkulepe ei anna asjaomastele ettevõtjatele õigust määrata hindu ega kontrollida või piirata olulise osa kõnealuste toodete tootmist või turustamist lepinguga reguleeritud territooriumil, samuti mitte kaitsta neid lepinguga reguleeritud territooriumi teiste ettevõtjate tõhusa konkurentsi eest.
Kui pädev järelevalveasutus leiab, et teatavad kokkulepped on sisult ja mõjult täiesti analoogsed eespool kirjeldatutega, võttes eriti arvesse asjaolu, et käesolev lõik kehtib turustamisega tegelevate ettevõtjate kohta, annab see ka neile loa, kui ollakse veendunud, et nad täidavad samu nõudeid.
Artikkel 2
Lepingu artiklis 56 ette nähtud pädev järelevalveasutus annab lõikes 1 nimetatud loa, kui ta leiab, et kavandatav tehing ei anna asjaomastele isikutele ega ettevõtjatele tema pädevusse kuuluva toote või toodete suhtes õigust:
Artikkel 3
Artiklite 1 ja 2, samuti nende kohaldamiseks vajaliku teabe ja nendega seotud toimingute kohaldamisel tähendab „ettevõtja“ mis tahes söe- ja terasetööstuse tootmisettevõtjat lepinguga reguleeritaval territooriumil ja mis tahes ettevõtjat või vahendajat, kes tegeleb regulaarselt turustamisega omamaistele tarbijatele või käsitööndusettevõtjatele muul viisil kui müügi teel.
Artikkel 4
Lepingu XIV lisa sisaldab erisätteid, mis jõustavad artiklites 1 ja 2 esitatud põhimõtted.
Artikkel 5
EFTA järelevalveamet ja Euroopa Ühenduste Komisjon tagavad käesoleva protokolli artiklites 1 ja 2 esitatud põhimõtete kohaldamise kooskõlas protokolli nr 21 ja lepingu XIV lisa sätetega, mis jõustavad artiklid 1 ja 2.
Artikkel 6
Käesoleva protokolli artiklites 1 ja 2 nimetatud üksikjuhtude üle otsustavad Euroopa Ühenduste Komisjon või EFTA järelevalveamet vastavalt lepingu artiklile 56.
Artikkel 7
Selleks, et konkurentsi valdkonnas töötada välja ja säilitada kogu Euroopa Majanduspiirkonnas ühetaoline järelevalve ning sel eesmärgi edendada käesoleva lepingu sätete ühesugust rakendamist, kohaldamist ja tõlgendamist, teevad pädevad asutused koostööd vastavalt protokolli nr 23 sätetele.
PROTOKOLL nr 26
EFTA Järelevalveameti volituste ja ülesannete kohta riigiabi valdkonnas
Artikkel 1
EFTA riikide omavahelise kokkuleppe alusel antakse EFTA Järelevalveametile samaväärsed volitused ja ülesanded, kui on Euroopa Ühenduste Komisjonil käesoleva lepingu allkirjastamise ajal Euroopa Majandusühenduse asutamislepingus sätestatud riigiabi käsitlevate konkurentsieeskirjade kohaldamiseks; see võimaldab EFTA järelevalveametil jõustada lepingu artikli 1 lõike 2 punktis e ning artiklites 49 ja 61–63 sätestatud põhimõtted. EFTA järelevalveametil on ka volitused jõustada konkurentsieeskirjad riigiabi suhtes, mis on seotud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu reguleerimisalasse kuuluvate ja protokollis nr 14 nimetatud toodetega.
Artikkel 2
Peale XV lisas loetletud õigusaktide kajastavad Euroopa Ühenduste Komisjoni volitusi ja ülesandeid Euroopa Majandusühenduse asutamislepingus ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingus sätestatud konkurentsieeskirjade kohaldamisel ka ►M170 ————— ◄ :
399 R 0659: nõukogu määrus (EÜ) nr 659/1999, 22. märts 1999, millega sätestatakse EÜ asutamislepingu artikli 93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1) ►M135 , as amended by:
32004 R 0794: Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, 21. aprill 2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu (ELT L 140, 30.4.2004, lk1) artikli 93 kohaldamiseks, mida on parandatud ELTs L 25, 28.1.2005, lk 74 ja ELTs 131, 25.5.2005, lk 45, tuleb lepingusse inkorporeerida ►M227 , muudetud järgmise õigusaktiga:
PROTOKOLL nr 27
riigiabi valdkonnas tehtava koostöö kohta
Riigiabi käsitlevate eeskirjade ühetaolise rakendamise, kohaldamise ja tõlgendamise tagamiseks lepinguosaliste territooriumil, samuti nende harmoonilise arengu tagamiseks järgivad Euroopa Ühenduste Komisjon ja EFTA järelevalveamet järgmisi eeskirju:
teabe- ja arvamusvahetus üldiste tegevuspõhimõtete küsimuses, nagu lepingus sätestatud riigiabi käsitlevate eeskirjade rakendamine, kohaldamine ja tõlgendamine, toimub perioodiliselt või ükskõik kumma järelevalveasutuse nõudmisel;
Euroopa Ühenduste Komisjon ja EFTA järelevalveamet valmistavad perioodiliselt ette ülevaateid riigiabi kohta oma riikides. Need ülevaated tehakse teisele järelevalveasutusele kättesaadavaks;
kui riigiabi programmide või üksikeraldiste suhtes on algatatud Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 93 lõike 2 esimeses ja teises lõigus nimetatud menetlus või EFTA järelevalveameti moodustamist käsitlevas EFTA riikide lepingus sätestatud vastav menetlus, teatavad Euroopa Ühenduste Komisjon ja EFTA järelevalveamet sellest teisele järelevalveasutusele ning muudele asjaomastele isikutele, et nad esitaksid oma märkused;
järelevalveasutused teavitavad teineteist kõikidest otsustest kohe pärast nende vastuvõtmist;
pädev järelevalveasutus avaldab teate lõikes c nimetatud menetluse algatamise kohta ja lõikes d nimetatud otsuste kohta;
olenemata käesoleva protokolli sätetest, esitavad Euroopa Ühenduste Komisjon ja EFTA järelevalveamet teise järelevalveasutuse nõudmisel üksikjuhtumite kaupa teavet ja arvamusi konkreetsete riigiabi programmide ja üksikeraldiste kohta;
lõike f kohaselt saadud teavet käsitletakse konfidentsiaalsena.
PROTOKOLL nr 28
intellektuaalomandi kohta
Artikkel 1
Kaitse sisu
Artikkel 2
Õiguste lõppemine
Artikkel 3
Ühenduse patendid
Sellele õigusele võib tugineda lõikes 5 osutatud toodete puhul kuni teise aasta lõpuni pärast seda, kui Soome või Island on teinud need tooted patenditavaks.
Artikkel 4
Pooljuhttooted
Artikkel 5
Rahvusvahelised konventsioonid
Lepinguosalised kohustuvad enne 1. jaanuari 1995 juhinduma järgmistest intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigusi käsitlevatest mitmepoolsetest konventsioonidest:
tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (1967. aasta Stockholmi akt);
Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1971. aasta Pariisi akt);
teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvaheline konventsioon (Rooma, 1961);
märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll (Madrid, 1989),
märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepe (Genf, 1977, muudetud 1979. aastal);
mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti leping (1980);
patendikoostöö leping (1984).
Artikkel 6
Läbirääkimised üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe asjus
Piiramata ühenduse ja selle liikmesriikide pädevust intellektuaalomandi küsimustes, lepivad lepinguosalised kokku, et Uruguay vooru tulemusi arvesse võttes parandatakse lepinguga kehtestatud korda intellektuaalomandi osas.
Artikkel 7
Vastastikune teavitamine ja konsulteerimine
Lepinguosalised kohustuvad üksteist teavitama rahvusvaheliste organisatsioonide raames tehtavast tööst ja intellektuaalomandit käsitlevatest kokkulepetest.
Lepinguosalised kohustuvad nõudmise korral korraldama ühenduse õigusaktidega reguleeritavates valdkondades peetavaid eelkonsultatsioone, mis käsitlevad eespool nimetatud raamistikku ja küsimusi.
Artikkel 8
Üleminekusätted
Lepinguosalised lepivad kokku, et alustatakse läbirääkimisi selleks, et võimaldada huvitatud EFTA riikidel täielikult osaleda tulevastes intellektuaalomandiga seotud meetmetes, mida võidakse vastu võtta ühenduse õigusaktidega.
Kui sellised meetmed on vastu võetud enne käesoleva lepingu jõustumist, alustatakse esimesel võimalusel läbirääkimisi kõnealustes meetmetes osalemise üle.
Artikkel 9
Pädevus
Käesoleva protokolli sätted ei piira ühenduse ja selle liikmesriikide pädevust intellektuaalomandi küsimustes.
PROTOKOLL nr 29
tööalase koolituse kohta
Soodustamaks noorte liikumist EMP piires, lepivad lepinguosalised kokku, et tugevdatakse omavahelist koostööd tööalase koolituse valdkonnas ja püütakse parandada tingimusi nende õpilaste jaoks, kes soovivad õppida muus EMP riigis kui see, mille kodanikud nad on. Sellega seoses lepivad nad kokku, et õpilaste riigis elamise õigust käsitlevad lepingu sätted ei muuda välismaa õpilastelt võetava õppemaksu osas üksikute lepinguosaliste võimalusi, mis neil on olnud enne lepingu jõustumist.
PROTOKOLL nr 30
statistikaalase koostöö korraldamise erisätete kohta
Artikkel 1
Üldsätted
►M228 EFTA riikidelt saadud statistika käsitlemist reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164). ◄ ►M338 , muudetud järgmise õigusaktiga:
▼M274 —————
Artikkel 3
2008.–2012. aasta statistikaprogramm
Käesolev artikkel hõlmab järgmist ühenduse õigusakti:
Artikkel 4
Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika kaasajastamine (MEETS)
Käesolev artikkel hõlmab järgmist ühenduse õigusakti:
Artikkel 5
Statistikaprogramm ►M274 2013– ►M345 2020 ◄ ◄
Käesolev artikkel käsitleb järgmist õigusakti:
PROTOKOLL nr 31
koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust
Artikkel 1
Teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus
Käesolev artikkel hõlmab järgmisi ühenduse õigusakte ning neist tulenevaid õigusakte:
|
— |
390 D 0221:: nõukogu otsus 90/221/EMÜ/Euratom, 23. aprill 1990, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiarenduse raamprogrammi kohta (1990-1994) (EÜT L 117, 8.5.1990, lk 28), |
|
— |
394 D 1110: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1110/94/EÜ, 26. aprill 1994, teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamist käsitleva Euroopa Ühenduse neljanda raamprogrammi (1994-1998) kohta (EÜT L 126, 18.5.1994, lk 1) ►M42 , ◄ ►M42 muudetud järgmiste aktidega: , muudetud järgmiste aktidega:
—
396 D 0616:Parlamendi ja nõukogu otsus 616/96/EÜ, 25. märts 1996 (EÜT L 86, 4.4.1996, lk 69),
—
397 D 2535:Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 2535/97/EÜ, 1. detsember 1997 (EÜT L 347, 18.12.1997, lk 1), ◄
—
399 D 0182: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 182/1999/EÜ, 22. detsember 1998, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse viiendat raamprogrammi (1998–2002) (EÜT L 26, 1.2.1999, lk 1).
—
32002 D 1513:Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1513/2002/EÜ, 27. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1).
►M146
mida on muudetud järgmise aktiga:
—
32004 D 0786: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 786/2004/EÜ, 21. aprill 2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 7). ◄
—
32006 D 1982: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).
—
32013 R 1291: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1291/2013, 11. detsember 2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).
Liechtenstein ei osale kõnealuses programmis ega selle rahastamises.
|
EFTA riigid osalevad täies mahus järgmise liidu õigusaktiga loodud Euroopa GNSSi Agentuuri (edaspidi „agentuur”) töös:
EFTA riigid osalevad punktis a osutatud agentuuri tegevuste rahastamises vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a ja lepingu protokollile nr 32.
EFTA riigid osalevad täies mahus, kuid ilma hääleõiguseta, Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja haldusnõukogu töös.
Amet on juriidiline isik. Tal on kõigis lepinguosaliste riikides kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt nende riikide õigusele antakse.
EFTA riigid kohaldavad ameti suhtes Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.
Erandina Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist a võib ameti tegevdirektor võtta EFTA riikide täieõiguslikke kodanikke tööle lepingu alusel.
Vastavalt lepingu artikli 79 lõikele 3 kohaldatakse käesoleva lõike suhtes lepingu VII osa („Institutsioonilised sätted”), välja arvatud 3. peatüki osad 1 ja 2.
Nimetatud määruse kohaldamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) agentuuri dokumentide suhtes, sealhulgas kõigi EFTA riike käsitlevate dokumentide suhtes.
Käesoleva lõike kohaldamine Islandi suhtes on peatatud seniks, kuni EMP ühiskomitee otsustab teisiti.
Käesolevat lõiget ei kohaldata Liechtensteini suhtes.
EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2009 meetmetes, mis võivad tuleneda järgmisest ühenduse õigusaktist:
EFTA riigid osalevad punktis a osutatud meetmete rahastamises vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a ja lepingu protokollile nr 32.
Peale selle tasub Norra lepingu artikli 82 lõike 1 punkti c alusel 2008. aasta eest 20 114 000 eurot (millest pool tuleb tasuda 31. augustiks 2012 ja teine pool 31. augustiks 2013), mis kaasatakse protokolli nr 32 artikli 2 lõike 2 esimeses lõigus ettenähtud rahastamisnõudesse.
EFTA riigid osalevad täies mahus, kuid ilma hääleõiguseta kõikide ühenduse komiteede töös, mis abistavad Euroopa Komisjoni punktis a osutatud meetmete juhtimisel, arendamisel ja rakendamisel.
Ilma et see piiraks käesoleva punkti kohaldamist, võib EFTA riikide osalemine ühenduse komiteedes, mis abistavad Euroopa Komisjoni, eriti punktis a osutatud meetmete julgeolekuaspektides, sõltuda eraldi kokkulepetest EFTA riikide ja Euroopa Komisjoni vahel. Sellised kokkulepped peaksid aitama kaasa Euroopa GNSS programmide andmete, teabe ja tehnoloogiate sidusale kaitsele Euroopa Ühenduses ja EFTA riikides ning lepinguosaliste rahvusvaheliste kohustuste täitmisele kõnealuses sektoris.
EFTA riikide eksperdirühmas osalemise üksikasjalik kord vastavalt lepingu artiklile 101:
Käesolevat lõiget ei kohaldata Liechtensteini suhtes.
Käesoleva lõike kohaldamine Islandi suhtes on peatatud seniks, kuni EMP Ühiskomitee otsustab teisiti.
EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2014 tegevuses, mis võib tuleneda järgmisest liidu õigusaktist:
EFTA riigid osalevad punktis a osutatud tegevuse rahastamises vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a ja lepingu protokollile nr 32.
Osalevate EFTA riikide territooriumidele süsteemi EGNOS geograafilise ulatuse laiendamise kulu kannavad EFTA riigid punktis a nimetatud tegevuse rahastamise raames. Kõnealuse ulatuse laiendamine sõltub tehnilisest teostatavusest ning selle tõttu ei tohi viibida süsteemi EGNOS geograafiline laiendamine ELi liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuvatele territooriumitele.
Projekti tasandil on EFTA riikide institutsioonidel, ettevõtjatel, organisatsioonidel ja kodanikel lepingu artikli 81 punktis d osutatud õigused.
Pärast 1. jaanuari 2014 alustatud tegevuse kulusid võib käsitada rahastamiskõlblikena alates tegevuse alustamisest asjaomase toetuslepingu või toetuse andmise otsuse alusel, eeldusel, et EMP ühiskomitee 13. novembri 2014. aasta otsus nr 247/2014 jõustub enne selle tegevuse lõpetamist.
EFTA riigid osalevad täies mahus, kuid ilma hääleõiguseta, kõikide liidu komiteede töös, mis abistavad Euroopa Komisjoni punktis a osutatud tegevuse juhtimisel, arendamisel ja rakendamisel.
EFTA riikide osalemist liidu komiteedes ja eksperdirühmades, mis abistavad Euroopa Komisjoni konkreetselt punktis a osutatud tegevuse turvalisuse küsimustes, käsitletakse asjaomaste komiteede ja rühmade kodukorras.
Käesolevat lõiget ei kohaldata Liechtensteini suhtes.
Käesoleva lõike kohaldamine Islandi suhtes on peatatud seniks, kuni EMP ühiskomitee otsustab teisiti.
EFTA riigid osalevad tegevuses, mis võib tuleneda järgmisest liidu õigusaktist:
EFTA riigid võivad saada PRSi tarbijateks tingimusel, et nad on sõlminud otsuse nr 1104/2011/EL artikli 3 lõike 5 punktides a ja b osutatud lepingud.
EFTA riikide osalemist erinevate PRSiga seotud komiteede ja eksperdirühmade töös reguleeritakse kõnealuste komiteede ja eksperdirühmade kodukorra alusel.
Otsuse nr 1104/2011/EL artiklit 10 ei kohaldata EFTA riikide suhtes.
Käesolevat lõiget ei kohaldata Liechtensteini suhtes.
Käesoleva lõike kohaldamine Islandi suhtes on peatatud seniks, kuni EMP ühiskomitee otsustab teisiti.
Kuigi neil puudub õigus hääletada, osalevad EFTA riigid täies mahus ühtse Euroopa taeva komitees, kes abistab Euroopa Komisjoni ühisettevõtte SESAR tegevuse juhtimisel, arendamisel ja rakendamisel.
EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2012 meetmetes, mis võivad tuleneda järgmisest liidu õigusaktist:
EFTA riigid osalevad punktis a osutatud meetmete rahastamises vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a ja lepingu protokollile nr 32.
EFTA riigid osalevad täies mahus, kuid ilma hääleõiguseta kõikide liidu komiteede töös, mis abistavad Euroopa Komisjoni punktis a osutatud meetmete juhtimisel, arendamisel ja rakendamisel ning milleks täpsemalt on GMES-komitee, julgeolekunõukogu ja kasutajate foorum.
Käesolevat lõiget ei kohaldata Liechtensteini suhtes.
▼M259 —————
EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2014 tegevuses, mis võib tuleneda järgmisest liidu õigusaktist:
EFTA riigid osalevad punktis a osutatud tegevuse rahastamises vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a ja lepingu protokollile nr 32.
Pärast 1. jaanuari 2014 alustatud tegevuse kulusid võib käsitada rahastamiskõlblikena alates tegevuse alustamisest asjaomase toetuslepingu või toetuse andmise otsuse alusel, eeldusel et EMP ühiskomitee 13. novembri 2014. aasta otsus nr 249/2014 jõustub enne selle tegevuse lõpetamist.
EFTA riigid osalevad täies mahus, kuid ilma hääleõiguseta, kõikide nende liidu komiteede töös, mis abistavad Euroopa Komisjoni punktis a osutatud tegevuse juhtimisel, arendamisel ja rakendamisel.
Käesolevat lõiget ei kohaldata ►M305 ————— ◄ Liechtensteini suhtes.
Alates 1. jaanuarist 2005 osalevad EFTA riigid ühenduse meetmetes, mis on seotud Euroopa Liidu 2005. aasta üldeelarvesse kantud järgmise eelarvereaga:
Alates 1. jaanuarist 2006 osalevad EFTA riigid ühenduse meetmetes, mis on seotud Euroopa Liidu 2006. aasta üldeelarvesse kantud järgmise eelarvereaga:
EFTA riigid osalevad täies mahus järgmise ühenduse õigusaktiga asutatud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (edaspidi „instituut”) töös:
EFTA riigid kohaldavad instituudi ja selle töötajate suhtes Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.
Erandina Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist a võib kõnealuse instituudi direktor võtta lepingu alusel tööle EFTA riikide täieõiguslikke kodanikke.
Vastavalt lepingu artikli 79 lõikele 3 kohaldatakse käesoleva lõike suhtes lepingu VII osa (Institutsioonilised sätted).
Käesoleva määruse kohaldamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) ka instituudi kõiki EFTA riike käsitlevate dokumentide suhtes.
Lepinguosalised püüavad eelkõige tugevdada koostööd tegevuse raames, mille aluseks võib olla järgmine ühenduse õigusakt:
Määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 5 lõike 1 punktis d osutatakse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivile 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, ja nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivile 92/12/EMÜ, aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta, mis ei ole lepingusse inkorporeeritud. Need osundused on seepärast asjakohased ainult artikli 5 lõike 1 punkti d kohaldamisel ega piira lepingu kohaldamisala.
EFTA riigid osalevad täies mahus, kuid ilma hääleõiguseta kõikide ühenduse komiteede töös, mis abistavad Euroopa Komisjoni punktis a osutatud meetmete juhtimisel, arendamisel ja rakendamisel.
Alates 11. aprillist 2017 osalevad EFTA riigid Euroopa Liidu tegevustes, mis on seotud Euroopa Liidu ►M341 2017. ja 2018. ◄ aasta üldeelarvesse kantud järgmiste eelarvereaga:
Eelarverida 02 04 77 03: „Kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistav meede”.
EFTA riigid toetavad rahaliselt punktis a nimetatud tegevust vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a.
EFTA riikide institutsioonide, ettevõtjate, organisatsioonide ja kodanike kulud, mis tekivad nende osalemisest punktis a nimetatud tegevustes, mille rakendamine algab pärast 11. aprilli 2017, tuleks lugeda rahastamiskõlblikeks alates tegevuse algusest samadel tingimustel kui ELi liikmesriikide institutsioonide, ettevõtjate, organisatsioonide ja kodanike kulud, vastavalt asjaomasele toetuslepingule või -otsusele, eeldusel et lisatud EMP ühiskomitee 27. oktoobri 2017. aasta otsus nr 208/2017 jõustub enne asjaomase ettevalmistava meetme lõppu.
Island ja Liechtenstein kõnealuses ettevalmistavas meetmes ei osale ega rahasta punktis a nimetatud tegevusi.
Artikkel 2
Teabeteenused ja teabesüsteemide turvalisus
Lõikes 7 osutatud toimingute puhul teevad EFTA riigid osamakseid eelarveridadele 09 03 04 ja 09 01 04 03 (üleeuroopalised telekommunikatsioonivõrgud) ning edasistele vastavatele eelarveridadele vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a.
Käesolev artikkel hõlmab järgmisi ühenduse õigusakte ja nende aluseks olevaid akte:
Alates 1. jaanuarist 2000 osalevad EFTA riigid Euroopa Liidu 2000. aasta üldeelarve järgmise eelarvereaga seotud ühenduse meetmete rakendamises:
|
— |
B5-3 3 4: : Euroopa päritoluga digitaalse infosisu edendamine ülemaailmsetes võrkudes. |
Alates 1. jaanuarist 2006 osalevad EFTA riigid järgmiste õigusaktide põhjal võetavates meetmetes, kui need on seotud üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude valdkonnas ühist huvi pakkuvate projektidega:
Artikkel 3
Keskkond
Ühenduse tegevuse raames tugevdatakse keskkonnaalast koostööd eelkõige järgmistes valdkondades:
Koostöö hõlmab muu hulgas korrapäraseid kohtumisi.
EFTA riigid osalevad täiel määral Euroopa Keskkonnaameti (edaspidi „amet”) töös ja Euroopa keskkonnateabe ja -vaatlusvõrgus, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määruses (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta ( 18 ).
EFTA riigid toetavad rahaliselt punktis a nimetatud tegevust vastavalt lepingu artikli 82 lõikele 1 ja protokollile nr 32.
Tulenevalt punktist b osalevad EFTA riigid ilma hääleõiguseta täielikult ameti juhatuse ja ameti teaduskomitee töös.
Kõnealuses määruses sisalduv termin „liikmesriik/liikmesriigid” ja muud nende avalikke üksusi tähistavad artiklites 4 ja 5 sisalduvad terminid hõlmavad lisaks oma tähendusele kõnealuses määruses ka EFTA riike ja nende avalikke üksusi.
Ametile antavaid või sealt lähtuvaid keskkonnaalaseid andmeid võib avaldada ja need tehakse avalikkusele kättesaadavaks tingimusel, et EFTA riikides on tagatud samasugune konfidentsiaalse teabe kaitse nagu ühenduses.
Amet on juriidiline isik. Tal on kõigis lepinguosaliste riikides kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt nende riikide seadustele antakse.
EFTA riigid kohaldavad ameti suhtes Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.
Erandina Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist a võib ameti tegevdirektor võtta EFTA riikide täieõiguslikke kodanikke tööle lepingu alusel.
Vastavalt artikli 79 lõikele 3 kohaldatakse käesoleva lõike suhtes lepingu VII osa (institutsioonilised sätted).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) kohaldatakse määruse (EÜ) nr 401/2009 kohaldamisel ka kõikide EFTA riike käsitlevate ameti dokumentide suhtes. ◄
►M112 Järgmised ühenduse aktid ning samuti neist tulenevad aktid, on käesoleva artikli objektiks::
ühenduse aktid, mis jõustuvad alates 1. jaanuarist 2001: ◄
ühenduse aktid, mis jõustuvad alates 1. jaanuarist 2002:
▼M195 —————
Ühenduse õigusaktid, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005:
32013 D 1386: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsus nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires” (ELT L 354, 28.12.2013, lk 171).
32020 D 2126: komisjoni 16. detsembri 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/2126, milles määratakse kindlaks liikmesriikidele aastaks eraldatud heitkogused ajavahemikul 2021–2030 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/842 (ELT L 426, 17.12.2020, lk 58).
Käesolevas lepingus loetakse selle otsuse sätteid järgmises kohanduses:
I lisa tabelisse lisatakse järgmine tekst:
|
„Island |
3 109 329 |
|
Norra |
28 925 334 “ |
II lisa tabelisse lisatakse järgmine tekst:
|
„Island |
2 876 150 |
2 802 993 |
2 729 836 |
2 656 679 |
2 583 522 |
2 510 365 |
2 437 208 |
2 364 050 |
2 290 893 |
2 217 736 |
|
Norra |
25 164 459 |
24 296 764 |
23 429 068 |
22 561 373 |
21 693 677 |
20 825 982 |
19 958 287 |
19 090 591 |
18 222 896 |
17 355 200 “ |
III lisa tabelisse lisatakse järgmine tekst:
|
„Island |
1 243 732 |
|
Norra |
5 785 067 “ |
Artikkel 4
Haridus, koolitus, noored ja sport
EFTA riigid osalevad alates 1. augustist 1998 järgmises ühenduse programmis:
Alates 1. jaanuarist 2000 osalevad EFTA riigid järgmistes ühenduse ►M51 programmides ◄ :
Alates 1. jaanuarist 2000 osalevad EFTA riigid Euroopa Liidu 2000. aasta üldeelarve järgmiseeelarvereaga seotud ühenduse meetmete rakendamises:
Alates 1. jaanuarist 2001 osalevad EFTA riigid järgmises programmis:
Alates 1. jaanuarist 2001 osalevad EFTA riigid Euroopa Liidu 2001., 2002. ja 2003. aasta üldeelarve järgmiste eelarveridadega seotud ühenduse meetmete rakendamises:
Alates 1. jaanuarist 2003 osalevad EFTA riigid järgmises tegevuses:
EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2004 järgmises programmis:
EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2004 järgmises programmis:
Alates 1. jaanuarist 2004 osalevad EFTA riigid ühenduse meetmetes, mis on seotud järgmise, Euroopa Liidu 2004. aasta üldeelarvesse kantud eelarvereaga:
EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2005 järgmises programmid:
EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2007 järgmistes programmides:
EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2009 järgmise programmi 1. ja 3. meetmes:
EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2014 järgmises programmis:
Lepinguosalised püüavad eelkõige tugevdada koostööd ühenduse tegevuse raames, mille aluseks võivad olla järgmised ühenduse õigusaktid:
Lepinguosalised püüavad tugevdada oma koostööd järgmiste ühenduse õigusaktide raames:
Artikkel 5
Sotsiaalpoliitika
Lepinguosalised püüavad eelkõige tugevdada koostööd ühenduse sellise tegevuse raames, mille aluseks võivad olla järgmised ühenduse õigusaktid:
EFTA riigid toetavad neid meetmeid rahaliselt vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile b.
EFTA riigid osalevad täielikult nende EÜ komiteede töös, kes abistavad Euroopa Ühenduste Komisjoni selle programmi juhtimisel ja arendamisel, välja arvatud küsimused, mis on seotud EÜ rahaliste vahendite jaotusega ühenduse liikmesriikide vahel.
Lepinguosalised püüavad eelkõige tugevdada koostööd ühenduse tegevuse raames, mille aluseks võivad olla järgmised ühenduse õigusaktid:
EFTA riigid osalevad täies mahus järgmise ühenduse õigusaktiga loodud Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri (edaspidi „agentuur”) töös:
EFTA riigid toetavad rahaliselt punktis a nimetatud tegevust vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a ja protokollile nr 32.
EFTA riigid osalevad täies mahus haldusnõukogu töös ning neil on samad õigused ja kohustused kui Euroopa Liidu liikmesriikidel, välja arvatud hääleõigus.
EFTA riigid teavitavad kuue kuu jooksul alates EMP Ühiskomitee 4. detsembri 2009. aasta otsuse nr 160/2009 jõustumisest agentuuri oma siseriiklike tööohutuse ja -tervishoiu alase info võrkude põhiosadest vastavalt määruse (EÜ) nr 2062/94 (nagu seda on hiljem muudetud) artiklile 4.
EFTA riigid määravad eelkõige punktis d sätestatud ajavahemiku jooksul asutused, kes koordineerivad ja/või edastavad agentuurile vajalikku riikliku tasandi infot.
EFTA riigid teatavad agentuurile ka nende riigi territooriumil loodud institutsioonide nimed, kes võivad agentuuriga teatud erilist huvi pakkuvatel teemadel koostööd teha ja seega toimida võrgu teemakeskustena.
Kolme kuu jooksul alates punktides d, e ja f osutatud teabe saamisest vaatab haldusnõukogu võrgu põhielemendid läbi, et võtta arvesse EFTA riikide osalust.
Agentuur on juriidiline isik. Tal on kõigis lepinguosaliste riikides kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt nende riikide seadustele antakse.
EFTA riigid kohaldavad agentuuri ja selle töötajate suhtes Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.
Erandina Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste (nii nagu see on kehtestatud nõukogu määrusega EMÜ, Euratom, ESTÜ nr 259/68) ( 22 ) artikli 12 lõike 2 punktist a võib kõnealuse agentuuri tegevdirektor võtta EFTA riikide täieõiguslikke kodanikke tööle lepingu alusel.
Vastavalt lepingu artikli 79 lõikele 3 kohaldatakse käesoleva lõike suhtes lepingu VII osa (Institutsioonilised sätted).
Määruse (EÜ) nr 2062/94 kohaldamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) ( 23 ) ka kõikide EFTA riike käsitlevate agentuuri dokumentide kohta.
Alates 1. jaanuarist 2012 osalevad EFTA riigid meetmetes, mida rahastatakse Euroopa Liidu ►M261 2012. ja 2013. eelarveaasta ◄ üldeelarve järgmistelt ridadelt:
Alates 1. jaanuarist 2014 osalevad EFTA riigid meetmetes, mida rahastatakse Euroopa Liidu ►M306 2014. ►M314 2015 ►M329 , 2016 ►M342 , 2017. ja 2018. ◄ ◄ ◄ eelarveaasta ◄ üldeelarve järgmiselt realt::
Artikkel 6
Tarbijakaitse
Lepinguosalised püüavad tugevdada koostööd eelkõige tarbija mõju ja osaluse tagamisele suunatud ühenduse tegevuse raames, mille aluseks võivad olla järgmised ühenduse õigusaktid:
EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2000 ühenduse tegevuses, mille aluseks võivad olla järgmised ühenduse õigusaktid ning neist tulenevad õigusaktid:
Alates 1. jaanuarist 2004 osalevad EFTA riigid ühenduse tegevuses, mis võib põhineda järgmisel õigusaktil või sellest tulenevatel õigusaktidel:
EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2007 järgmises programmis:
EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2014 järgmises programmis:
Artikkel 7
Ettevõtted, ettevõtlus ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtted
Koostööd väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete valdkonnas edendatakse eelkõige nende ühenduse meetmete raames, mille eesmärk on:
Lepinguosalised püüavad eelkõige tugevdada koostööd ühenduse sellise tegevuse raames, mille aluseks võivad olla järgmised ühenduse õigusaktid:
Alates 1. jaanuarist 2004 osalevad EFTA riigid ühenduse meetmetes, mis on seotud järgmiste Euroopa Liidu ►M264 2004., 2005., 2006., 2007., 2008., 2009., 2010., 2011., 2012. ja 2013. aastale ◄ üldeelarvesse kantud eelarveridadega:
Alates 1. jaanuarist 2006 osalevad EFTA riigid ühenduse meetmetes, mis on seotud Euroopa Liidu ►M264 2006., 2007., 2008., 2009., 2010., 2011., 2012. ja 2013. aastale ◄ üldeelarvesse kantud järgmise eelarvereaga::
Alates 1. jaanuarist 2008 osalevad EFTA riigid ühenduse meetmetes, mis on seotud Euroopa Liidu ►M264 2008., 2009., 2010., 2011., 2012. ja 2013. aastale ◄ üldeelarve järgmise eelarvereaga:
Alates 1. jaanuarist 2014 osalevad EFTA riigid liidu meetmetes, mis on seotud Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvesse kantud järgmiste eelarveridadega:
Pärast 1. jaanuari 2014 alustatud tegevuse kulusid võib käsitada rahastamiskõlblikena alates tegevuse alustamisest asjaomase toetuslepingu või toetuse andmise otsuse alusel, eeldusel et EMP ühiskomitee 13. novembri 2014. aasta otsus nr 250/2014 jõustub enne selle tegevuse lõpetamist.
Alates 1. jaanuarist 2015 osalevad EFTA riigid Euroopa Liidu meetmetes, mis on seotud Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvesse kantud järgmiste eelarveridadega:
Alates 1. jaanuarist 2016 osalevad EFTA riigid liidu meetmetes, mis on seotud Euroopa Liidu ►M330 majandusaastad 2016 ja 2017 ◄ . aasta üldeelarvesse kantud järgmise eelarvereaga:
Alates 1. jaanuarist 2017 osalevad EFTA riigid liidu meetmetes, mis on seotud Euroopa Liidu ►M347 majandusaastad 2017 ja 2018 ◄ aasta üldeelarvesse kantud järgmise eelarvereaga:
Artikkel 8
Turism
Lepinguosalised püüavad eelkõige tugevdada koostööd ühenduse sellise tegevuse raames, mille aluseks võivad olla järgmised ühenduse õigusaktid:
Artikkel 9
Audiovisuaalsektor
Lepinguosalised püüavad eelkõige tugevdada koostööd ühenduse tegevuse raames, mille aluseks võib olla järgmine ühenduse ►M20 õigusaktid ◄ :
Artikkel 10
Kodanikukaitse
Lepinguosalised püüavad tugevdada koostööd, et tõhustada loodus- või tehnoloogiliste katastroofide korral Euroopa Majanduspiirkonna raames antavat vastastikust abi ühenduse tegevuse raames, mille aluseks võib olla järgmine ühenduse ►M55 õigusaktid ◄ :
Lepinguosalised püüavad eelkõige tugevdada koostööd ühenduse tegevuse raames, mille aluseks võib olla järgmine ühenduse ►M55 õigusaktid ◄ :
►M116 Käesoleva artikli objektiks on järgmised ühenduse aktid ja samuti neist tulenevad aktid:
Ühenduse aktid, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2000 või enne seda kuupäeva: ◄
►M206 Ühenduse õigusaktid, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008:
Ühenduse õigusaktid, mis jõustuvad alates 1. jaanuarist 2007:
ühenduse õigusaktid, mis jõustuvad alates 1. jaanuarist 2014:
Lepinguosalised teevad omavahel koostööd valdkondades, mida hõlmab järgmine õigusakt:
Direktiivis 2008/114/EÜ sätestatud eesmärkide täitmiseks kasutavad lepinguosalised vastavalt vajadusele koostöövorme, millele on osutatud lepingu artiklis 80.
Vastavalt lepingu artikli 79 lõikele 3 kohaldatakse käesoleva lõike suhtes lepingu VII osa („Institutsioonilised sätted”), välja arvatud 3. peatüki 1. ja 2. jagu.
Artikkel 11
Kaubanduse hõlbustamine
Käesolev artikkel hõlmab järgmisi ühenduse õigusakte ning neist tulenevaid õigusakte:
Artikkel 12
Transport ja liikuvus
EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2004 järgmises programmis:
EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2007 järgmises programmis:
EFTA riigid osalevad tegevuses, mis võib tuleneda järgmisest liidu õigusaktist:
EFTA riigid osalevad täiel määral, kuid ilma hääleõiguseta, määruse artikliga 52 loodud komitee tegevuses.
Artikkel 13
Kultuur
Käesolev artikkel hõlmab järgmisi ühenduse õigusakte ning neist tulenevaid õigusakte:
Alates 1. jaanuarist 1999 osalevad EFTA riigid Euroopa Liidu 1999. aasta üldeelarve järgmise eelarvereaga seotud ühenduse meetmete rakendamises:
Alates 1. jaanuarist 2004 osalevad EFTA riigid ühenduse meetmetes, mis on seotud järgmise Euroopa Liidu 2004. aasta üldeelarvesse kantud eelarvereaga:
Lepinguosalised püüavad eelkõige tugevdada koostööd ühenduse tegevuse raames, mille aluseks võivad olla järgmised ühenduse õigusaktid:
Artikkel 14
Energiaprogrammid ja keskkonnaga seotud energeetikameetmed
Alates 1. jaanuarist 2003 osalevad EFTA riigid lõike 5 punktis g osutatud ühenduse programmis ja sellest tulenevates meetmetes, välja arvatud programmi erivaldkonnas „Coopener” ja sellest tulenevates meetmetes.
Lepinguosalised püüavad tugevdada koostööd ühenduse tegevuse raames, mille aluseks on järgmised ühenduse õigusaktid:
393 D 0500: nõukogu otsus 93/500/EMÜ, 13. september 1993, taastuvate energiaallikate edendamise kohta ühenduses (programm Altener) (EÜT L 235, 18.9.1993, lk 41).
396 D 0737: nõukogu otsus 96/737/EÜ, 16. detsember 1996, mis käsitleb mitmeaastast programmi energiakasutuse tõhususe edendamiseks ühenduses (programm SAVE II) (EÜT L 335, 24.12.1996, lk 50).
399 D 0022: nõukogu otsus 1999/22/EÜ, 14. detsember 1998, millega võetakse vastu uuringute, analüüside, prognooside ja muu seotud tegevuse mitmeaastane programm energiasektoris (1998—2002) (programm ETAP) (EÜT L 7, 13.1.1999, lk 20).
32000 D 0646: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 646/2000/EÜ, 28. veebruar 2000, millega võetakse vastu mitmeaastane programm taastuvate energiaallikate edendamiseks ühenduses (Altener) (1998–2002) (EÜT L 79, 30.3.2000, lk 1).
32000 D 0647: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 647/2000/EÜ, 28. veebruar 2000, millega võetakse vastu energiakasutuse tõhustamise mitmeaastane programm (SAVE) (1998–2000) (EÜT L 79, 30.3.2000, lk 6).
32003 D 1230: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1230/2003/EÜ, 26. juuni 2003, millega võetakse vastu energeetika mitmeaastane tegevusprogramm „Arukas energeetika — Euroopa” (2003–2006) (EÜT L 176, 15.7.2003, lk 29) ►M146 , mida on muudetud järgmise aktiga:
Artikkel 15
Lepinguosalised püüavad eelkõige tugevdada koostööd ühenduse tegevuse raames, mille aluseks võivad olla järgmised ►M119 õigusaktid ◄ :
►M324 EFTA riigid osalevad koostöös, mis on ette nähtud järgmistes ELi õigusaktides:
Artikkel 16
Tervisekaitse
Tervisekaitsealast koostööd tugevdatakse EFTA riikide osaluse kaudu ühenduse tegevuses, mille aluseks võivad olla järgmised ühenduse õigusaktid:
▼M120 —————
Käesolevas taandes ettenähtud koostöö raames võtavad EFTA riigid arvesse järgmist õigusakti:
▼M120 —————
Vastavalt järgmises ühenduse õigusaktis sätestatule osalevad EFTA riigid täielikult haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuses, edaspidi „keskuses”:
EFTA riigid toetavad rahaliselt punktis a osutatud tegevusi vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a ja protokollile nr 32.
EFTA riigid osalevad täielikult juhatuses ning neil on sellega seoses ELi liikmesriikidega samad õigused ja kohustused, v.a hääleõigus.
EFTA riigid osalevad täielikult nõuandvas kogus ning neil on sellega seoses ELi liikmesriikidega samad õigused ja kohustused.
EFTA riigid kohaldavad asutuse suhtes Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli ja kooskõlas protokolliga vastuvõetud kohaldatavaid eeskirju.
Erandina Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist a võib asutuse direktor lepingu alusel tööle võtta isikuid, kellel on kõik EFTA riigi kodaniku õigused.
Vastavalt lepingu artikli 79 lõikele 3 kohaldatakse käesoleva lõike suhtes lepingu VII osa (institutsioonilised sätted).
Käesoleva määruse kohaldamiseks kohaldatakse keskuse EFTA riike käsitlevate dokumentide suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele.
Artikkel 17
Telemaatiline andmevahetus
EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2010 lõike 6 punktis c osutatud liidu programmi projektides ja tegevustes määral, mil need projektid ja tegevused aitavad kaasa muule lepinguosaliste vahelisele koostööle.
EFTA riigid osalevad alates 1. jaanuarist 2016 lõike 6 punktis d osutatud liidu programmi projektides ja meetmetes.
►M88 Käesolev artikkel hõlmab järgmisi ühenduse õigusakte: ◄
arvestades, et osalus algab 1. jaanuarist 1997:
arvestades, et osalus algab 1. jaanuarist 2006:
▼M302 —————
with a view to participation as from 1 January 2010:
with a view to participation as from 1 January 2016:
Artikkel 18
Haldusasutuste siseriiklike ametnike vahetus
Järgmised ühenduse aktid, samuti nendest tulenevad aktid, on käesoleva artikli objektiks:
Artikkel 19
Majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamine
Protokolli nr 31 1. Liide
Helios II — AASTA TÖÖPROGRAMM
1995
1. NÕUANDEORGANID ( 24 )
Täielik osalemine EÜ liikmesriikidega samadel tingimustel, välja arvatud (võimalikud) hääletamised ja käesoleva tööprogrammi osas „Eelarveaspektid“ käsitletud küsimused.
1.1. NÕUANDEKOMITEE — kolm koosolekut
1.2. EUROOPA PUUETEGA INIMESTE FOORUM — kolm koosolekut
1.3. KONTAKTRÜHM — kolm koosolekut
2. TÖÖRÜHMAD ( 25 )
Täielik osalemine EÜ liikmesriikidega samadel tingimustel, välja arvatud (võimalikud) hääletamised ja käesoleva tööprogrammi osas „Eelarveaspektid“ käsitletud küsimused.
2.1. TEABESÜSTEEMI HANDYNET TEHNILISE KOORDINEERIMISE RÜHM — kolm koosolekut
2.2. TEABESÜSTEEMI HANDYNET TESAURUST KÄSITLEV UURIMISRÜHM — kolm koosolekut
2.3. PROGRAMMI HELIOS INTEGREERITUD HARIDUSE TÖÖRÜHM — kolm koosolekut
2.4. PROGRAMMI HELIOS TÖÖHÕIVE TÖÖRÜHM — kolm koosolekut
2.5. PROGRAMMI HELIOS SÕLTUMATU ELUVIISI TÖÖRÜHMAD
3. VAHETUSTEGEVUS ( 26 )
|
3.1. |
Komisjon esitab kõigile EFTA riikidele teabe prioriteetsete küsimuste ning nendega seotud tegevuse ja tulemuste kohta. |
|
3.2. |
EFTA riigid määravad osalejad seminaridele/konverentsidele, mis on mõeldud programmi „Tegevusvaldkonnad“ (Activities) esindajate jaoks aasta jooksul tehtud tööst kokkuvõtete tegemiseks. |
|
3.3. |
Kavandamine ja ettevalmistamine programmi „Tegevusvaldkonnad“ (Activities) programmi lülitamiseks EFTA riikides alates 1. jaanuarist 1996, sealhulgas:
a)
Programmi „Tegevusvaldkonnad“ (Activities) määramine EFTA riikide valitsuste poolt 30. septembriks 1995 — neli valdkonda: funktsionaalne rehabilitatsioon, hariduse integreerimine, sotsiaalne integratsioon/sõltumatu eluviis (tegevusvaldkondade arv tuleb kokku leppida).
b)
Programmi „Tegevusvaldkonnad“ (Activities) esimene koosolek (sümpoosion) igas sektoris ja otsused osaluse kohta eri küsimuste käsitlemisel. |
4. HANDYNET ( 27 )
Täielik osalemine EÜ riikidega samadel tingimustel kõiki EFTA riike käsitlevat täielikku teavet sisaldava andmebaasi loomiseks 1. jaanuariks 1996.
5. KOOSTÖÖ VALITSUSVÄLISTE ORGANISATSIOONIDEGA ( 28 )
|
5.1. |
Komisjon edastab igale EFTA riigile teabe valitsusväliste organisatsioonide korraldatavate selliste ürituste teemade ja ajakava kohta, mida toetatakse (vastavalt piirmäärale kuni 50 % ulatuses) programmi Helios II kaudu (Europrogrammid, mille kohta on ettepaneku teinud kaksteist foorumisse kuuluvat Euroopa valitsusvälist organisatsiooni). |
|
5.2. |
EFTA riikide, valitsusväliste organisatsioonide jne esindajad kutsutakse osalema üritustel, mis ei ole ette nähtud ainult konkreetse(te)le organisatsiooni(de)le. |
|
5.3. |
Euroopa valitsusvälised organisatsioonid vaatavad läbi taotlused EFTA riikide poolt 1996. aastal europrogrammide raames korraldatavateks üritusteks ja esitavad komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks oma arvamuse. (Europrogrammi raames korraldatavaid üritusi toetatakse vastavalt piirmäärale kuni 50 % ulatuses kogukuludest). |
6. ÜLDSUSE TEADLIKKUS
|
6.1. |
Komisjon saadab EFTA riikide organisatsioonidele ja üksikisikutele taotluse korral dokumendid „HELIOSCOPE“ (Programmi „HELIOS“ ülevaade), „HELIOS Flash“ ja muid materjale. |
|
6.2. |
Iga-aastane puuetega inimeste päev (3. detsember) — EFTA riikide organisatsioone ja üksikisikuid kutsutakse osalema Euroopa tasandil korraldatavatel üritustel. |
|
6.3. |
Programmi HELIOS konkurss ja auhinnad — osalemine aastakonverentsil. |
|
6.4. |
Teabeväljapanekud (konverentsid, messid jne) Tuleb kaaluda EFTA riikides asuvate tegevuskohtade lülitamist iga-aastasesse programmi. |
|
6.5. |
Programmi HELIOS siseriiklik teabepäev |
1996
1 & 2 NÕUANDEORGANID ja TÖÖRÜHMAD
Osalemine 1995. aastal, kuid komisjon katab osalejate kulud järgmiste põhimõtete alusel:
Kui puudega isikut saadab tema puude tõttu mõni teine isik, kaetakse selle isiku kulud puudega isiku kuludega samadel alustel.
3. VAHETUSTEGEVUS
Täielik osalemine EÜ riikidega samadel tingimustel, sealhulgas programmi „Tegevusvaldkonnad“ (Activities) esindajate osalemine järgmistel üritustel:
4. HANDYNET
1995. aastaks.
5. KOOSTÖÖ VALITSUSVÄLISTE ORGANISATSIOONIDEGA
Täielik osalemine EÜ riikidega samadel tingimustel, sealhulgas:
|
5.1. |
foorumisse kuuluvad siseriiklikud valitsusvälised organisatsioonid ja siseriiklikud puuetega inimeste nõukogud:
—
programmi Helios II kuuluvat prioriteetset küsimust käsitleva Euroopa tähtsusega siseriikliku konverentsi korraldamine — komisjon katab 50 % kuludest vastavalt piirmäärale;
—
siseriiklikul teabepäeval osalemine — komisjon katab 100 % kuludest vastavalt piirmäärale.
|
|
5.2. |
Euroopa valitsusvälised organisatsioonid — europrogrammid, mis hõlmavad EFTA riikide korraldatavaid üritusi. |
6. ÜLDSUSE TEADLIKKUS
|
6.1. |
1995. aastaks. |
|
6.2. |
Programmi HELIOS konkurss ja auhinnad:
—
iga EFTA riik määrab ühe züriiliikme;
—
auhindadele konkureerivad EFTA riikide organisatsioonide projektid;
—
täielik osalemine aastakonverentsil, kusjuures kulud kaetakse EÜ liikmesriikidega samadel alustel.
|
Helios II — TÖÖPROGRAMMI
EELARVEASPEKTID
1995
Puudub otsene rahaline osalus EÜ eelarves.
EFTA riigid katavad järgmised kulud:
Lisatöötajaid käsitlevad ettepanekud:
Märkus:
EÜ ja EFTA riikide eelarveeksperdid teevad 1996. eelarveaastaks ettevalmistusi 1995. aasta esimesel poolaastal lepingu protokollis nr 32 sätestatud korras. Arutelude tulemusel tehakse lõplikud otsused EFTA riikide rahalise toetuse kohta EÜ üldeelarvesse ning nende käigus käsitletakse ka lisatöötajatega seotud küsimusi.
1996
Täielik osalus EÜ eelarves (vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a).
Protokolli nr 31 2. liide
1. EFTA riigid osalevad naiste ja meeste võrdseid võimalusi käsitlevas ühenduse keskmise tähtajaga tegevusprogrammis (1. jaanuarist 1996 kuni 31. detsembrini 2000).
2. EFTA riigid toetavad programmi rahaliselt vastavalt lepingu artikli 82 lõike 1 punktile a.
3. EFTA riigid osalevad täielikult EÜ komiteedes, kes abistavad komisjoni lõikes 1 osutatud tegevusprogrammi juhtimisel, arendamisel ja rakendamisel.
Protokolli nr 313. Liide
Haldusasutustevaheline telemaatiline andmevahetus (IDA)
Tööprogramm
EFTA riigid osalevad ainult järgmistes projektides ja tegevustes, mille aluseks on nõukogu 6. novembri 1995. aasta otsuse 95/468/EÜ (ühenduse osaluse kohta ühenduse haldusasutustevahelises telemaatilises andmevahetuses (IDA)) artikkel 2:
I. ÜHIST HUVI PAKKUVAD PROJEKTID
EFTA riigid osalevad järgmistes haldusasutustevahelise andmevahetuse üleeuroopalisi võrke käsitlevates ühist huvi pakkuvates projektides, mille aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1719/ 1999/EÜ artikli 3 lõige 1, nagu seda on muudetud.
A. ÜLDINE
B. MAJANDUS- JA RAHALIITU JA ÜHENDUSE POLIITIKAT JA MEETMEID TOETAVAD ERIVÕRGUD
C. INSTITUTSIOONIDEVAHELISED VÕRGUD
D. IDA-VÕRKUDE LEVITAMINE ÜLE MAAILMA
II. HORISONTAALMEETMED
EFTA riigid osalevad järgmistes haldusasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse (IDA) üleeuroopaliste võrkude koostalitlusvõime ja nende pääsemisse tagamiseks mõeldud horisontaalmeetmetes, mille aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1720/1999/EÜ artikli 3 lõige 1:
4. LIIDE
EMP RAHASTAMISVAHEND
Rakendamise üksikasjalik kord
1. Mõisted
Kasutatakse järgmisi mõisteid:
Abisaav riik — riik, keda EMP/EFTA riigid toetavad vastavalt EMP Ühiskomitee 22. mai 2000. aasta otsusele nr 47/2000. Abisaava riigi esindajaks määratakse asutus, kes on kohustatud juhtima riigis EMP/EFTA rahalisi vahendeid ning sõlmima komiteega projekte käsitlevaid kokkuleppeid. Finantsvastutust EMP/EFTA riikide ees kannab abisaav riik.
Projekti elluviija — projekti koostav organ. Projekti elluviijale makstakse toetust abisaava riigi kaudu.
Komitee — EMP/EFTA riikide asutatav organ punktis 7 kirjeldatud ülesannete täitmiseks.
Järelevalveasutus — sõltumatu organ, kes abisaava riigiga sõlmitud lepingu alusel kontrollib projekti kulgemist ning esitab selle kohta aruanded abisaavale riigile ja komiteele. Järelevalveasutuse määrab abisaav riik Euroopa Investeerimispanga (EIP) ettepaneku või hinnangu alusel või tema nõusolekul ning komitee nõusolekul.
2. Abisaavad riigid
Abisaavad riigid ja nende osatähtsus rahalistes vahendites on näidatud järgmises tabelis:
|
Eurodes |
|||
|
Riik |
1999 |
2000–2003 |
Kokku |
|
Hispaania |
10 859 680 |
59 321 600 |
70 181 280 |
|
Portugal |
5 023 200 |
16 265 600 |
21 288 800 |
|
Kreeka |
5 812 560 |
16 265 600 |
22 078 160 |
|
Iirimaa |
1 698 320 |
3 827 200 |
5 525 520 |
|
Ühendkuningriik (Põhja-Iirimaa) |
526 240 |
0 |
526 240 |
|
Kokku |
23 920 000 |
95 680 000 |
119 600 000 |
3. Abivorm
Abi antakse üksnes toetuste vormis. Abisaav riik võib siiski teha komiteele ettepanekuid kasutada enda osa osaliselt selleks, et vähendada põhiliselt laenudest rahastatavate projektide intressikulusid. Sellist abi antakse samuti toetuste vormis.
EMP/EFTA riikide osalus ei tohi ületada 50 % projekti maksumusest, välja arvatud muudel juhtudel keskvalitsuse, piirkondliku omavalitsuse või kohaliku omavalitsuse eelarvelistest eraldistest rahastatavad projektid, mille puhul EMP/EFTA riikide osalus ei tohi ületada 85 % projekti kogumaksumusest. Ühelgi juhul ei tohi ületada ühenduses kehtivaid kaasfinantseerimise ülemmäärasid.
EMP/EFTA riikide vastutus seoses projektidega piirdub rahaliste vahendite tagamisega kokkulepitud kava alusel, tingimusel et järelevalvearuannete kohaselt viiakse projekte ellu kooskõlas projektiettepanekuga.
4. Abikõlblik tegevus
Rahastatakse projekte keskkonna valdkonnas, sealhulgas projektid linnapiirkondade uuendamiseks, linnasaaste vähendamiseks ning Euroopa kultuuripärandi kaitsmiseks, transpordi valdkonnas, sealhulgas infrastruktuuriga seotud projektid, ning hariduse ja koolituse valdkonnas, sealhulgas akadeemilise uurimistegevusega seotud projektid. Lepinguosaliste kokkuleppe kohaselt püütakse eraldada vähemalt kaks kolmandikku kogusummast eespool määratletud keskkonnaprojektidele.
5. Projektid
Kasutamiseks on saadaval kokku 119,6 miljonit eurot, mida kasutatakse alates 1999. aastast 20 % kaupa aastas. Ulatuslike projektide eri osi võib esitada rahastamiseks eraldi ning komitee vaatab iga projektiettepaneku eraldi läbi.
6. Järelevalvenõuded
Lisaks projektikavale, ajakavale, eelarvele ja maksegraafikule koostatakse iga projekti kohta ka järelevalvekava. Selles määratakse kindlaks projekti otsustava tähtsusega osad. Järelevalveasutus esitab koostatud kava kohaselt vähemalt üks kord aastas abisaavale riigile ja komiteele projekti olulisi etappe käsitleva aruande, mis sisaldab muu hulgas järgmist teavet:
Kui aruanne ei vasta kokkulepitud kavale, võib komitee nõuda abisaavalt riigilt täiendavat teavet. Selgitavad küsimused ja aruandes puuduva teabe nõuded võib adresseerida järelevalveasutusele, teavitades sellest nõuetekohaselt abisaavat riiki. Komitee võib keelata edasiste maksete tegemise, kuni aruanne on kokkuleppega kooskõlas. EMP/EFTA riigid võivad auditeerida projekte vastavalt punkti 10 lõikele 13.
7. Organisatsiooniline korraldus
EFTA riigid moodustavad komitee, mis täidab järgmisi ülesandeid:
EIP täidab järgmisi ülesandeid:
Abisaavad riigid täidavad järgmisi ülesandeid:
Komisjon täidab järgmisi ülesandeid:
Järelevalveasutused täidavad järgmisi ülesandeid:
8. Keelerežiim
Kasutatakse EMP lepingu ametlikke keeli. Abisaav riik/projekti elluviija peab esitama kõigi komiteele esitatud dokumentide ingliskeelsed tõlked.
9. Rahastamiskord
EMP/EFTA riigid lisavad 0,5 % suuruse hindamis- ja järelevalvetasu kõigile abisaavate riikide maksetele, mis ületavad kokkulepitud 119,6 miljonist eurost saadavat summat. Kõik osapooled kannavad ise oma halduskulud.
Projekti elluviijaid/abisaavaid riike nõustav EIP nõuab lisaks põhisummadele teenuste eest lisatasu.
EMP/EFTA riigid tagavad asjakohase finantshalduse. Maksed abisaavatele riikidele tehakse komitee nõudmisel, mis tagab nende õigeaegse tasumise. Enne abisaajatele väljamaksmist rahalistelt vahenditelt saadud intress kuulub rahastajatele.
10. Protsessi lühikirjeldus
1. Projekti elluviija esitab abisaavale riigile projekti lühikirjelduse.
2. Abisaav riik esitab projekti lühikirjelduse eelkonsultatsiooni käigus komisjonile ja komiteele kinnitamiseks.
Pärast abisaavalt riigilt põhjendatud taotluse saamist ning objektiivsete kriteeriumide alusel võib komitee eelkonsultatsiooni nõudest loobuda.
3. Eelkonsultatsiooni positiivse tulemuse korral või kui eelkonsultatsioonist on loobutud palub projekti elluviija EIP-l projekti hinnata. Hindamine hõlmab ettepaneku tehnilisi, majanduslikke, rahanduslikke ja juhtimisega seotud aspekte.
4. Projekti elluviija esitab abisaavale riigile projektikava koos eelarve, ajakava, maksegraafiku, järelevalvekava ja EIP hinnanguaruandega.
5. Abisaav riik esitab projekti koos punktis 4 nimetatud dokumentidega komisjonile abikõlblikkuse kinnitamiseks.
6. Samal ajal esitab abisaav riik projekti koos punktis 4 nimetatud dokumentidega komiteele heakskiitmiseks.
7. Komitee võib nõuda täiendavat teavet või teha ettepaneku projektikava, eelkõige selle järelevalvekava/maksegraafiku muutmiseks. Komitee kiidab (muudetud) projekti heaks või lükkab selle põhjendatud otsusega tagasi. Heakskiitmise korral saadetakse abisaavale riigile asjakohaseid tingimusi täpsustav kiri kohustuste võtmise kohta.
8. Järelevalveasutus ja abisaav riik sõlmivad järelevalvekava alusel kokkuleppe.
9. Projekti elluviija ja abisaav riik sõlmivad kokkuleppe ning abisaav riik ja komitee sõlmivad toetuslepingu.
10. Esimene 10 % suurune osamakse tasutakse abisaavale riigile pärast projekti elluviija ja tööettevõtja vahelise lepingu allkirjastamist. Järgmised osamaksed tasutakse pärast rahuldava järelevalvearuande esitamist ja komitee heakskiidu saamist maksegraafiku alusel proportsionaalselt, võttes arvesse projekti tegelikku rakendamist.
11. Projekti elluviija tagab projekti elluviimise ning järelevalveasutus esitab aruanded abisaavale riigile ja komiteele.
12. Kui makseid ei saa graafikujärgselt teha, võivad abisaav riik ja komitee omavahel konsulteerida.
13. Kui komitee või EFTA audiitorkogu soovib saada järelevalvekavas esitatust rohkem teavet, võib ta läbi viia oma auditi või palgata projekti auditi läbiviimiseks enda kulul välisaudiitori. Abisaav riik võib audiitorit saata. Projekti elluviija ja kõik teised tema nimel projekti juhtimisega tegelevad üksused peavad tagama audiitorile samasuguse juurdepääsu teabele nagu on nende siseriiklikel ametiasutustel või nende enda audiitoritel.
14. Kui see on järelevalvekavas ette nähtud, koostab järelevalveasutus projekti lõpparuande või hindamisaruande.
11. Kokkuvõtlikud märkused
Kui muutunud asjaolude tõttu ei ole vaja teha teisiti, järgitakse uue rahastamisvahendi toimimisel samu põhimõtteid, mida järgiti varasema finantsmehhanismi haldamisel. Vajaduse korral võib kehtestada täiendavaid dokumente.
PROTOKOLL nr 32
artikli 82 rakendamise finantskorra kohta
Artikkel 1
EFTA riikide finantsosaluse määramise kord igaks eelarveaastaks (n)
Euroopa Komisjon edastab EFTA riikide alalisele komiteele hiljemalt iga aasta (n–1) 15. maiks oma seisukoha seoses EFTA riikide taotlustega osaleda eelarveaasta (n) jooksul meetmetes koos järgmise teabega:
soovituslikud summad, mis kantakse „teavitamiseks” Euroopa ühenduste üldeelarve esialgse projekti kulude kalkulatsiooni kulukohustuste ja maksete assigneeringutena, vastavad tegevustele, milles EFTA riigid osalevad või mille suhtes nad on avaldanud soovi osaleda, ja arvutatakse vastavalt lepingu artiklile 82;
ühenduste üldeelarve esialgse projekti tulude kalkulatsiooni „teavitamiseks” kantavate ja EFTA riikide osalusele vastavate osamaksete hinnanguline suurus.
Euroopa Komisjoni seisukoht ei piira võimalust jätkata arutelusid meetmete üle, mille puhul komisjon ei võimalda EFTA riikide osalemist.
Kui nimetatud teavet eelarveaasta (n) 1. juuniks ei esitata, kohaldatakse ajutiselt (n–1) aastal rakendatud jaotust (protsentuaalselt). Kohandus määratakse kindlaks artiklis 4 sätestatud korras.
Artikkel 2
EFTA riikide osamaksete kättesaadavaks tegemine
Juhul kui Euroopa Liidu üldeelarvet ei võeta vastu enne eelarveaasta (n) 10. juulit või vastavalt artikli 1 lõikele 8 erandjuhul kokkulepitud kuupäeva, siis taotletakse osamakse tegemist esialgses eelarveprojektis ettenähtud soovitusliku summa alusel. Kohandus toimub artiklis 4 sätestatud korras.
Artikkel 3
Rakendamistingimused
Artikkel 4
EFTA riikide osamaksete reguleerimine seoses rakendamisega
Iga eelarveaastaga seotud kontode sulgemise järel arvutab Euroopa Komisjon välja aasta (n+1) aastaaruande koostamise raames EFTA riikide eelarve täitmise tulemuse, võttes arvesse järgmist:
kooskõlas artikliga 2 makstud EFTA riikide osamakseid;
EFTA riikide osa eelarveassigneeringute tegelikust täitmisest eelarveridadel, mille puhul oli EFTA riikide osalemine kokku lepitud, ja
ühendusega seotud summasid, mida EFTA riigid tasuvad üksikult, või EFTA riikide mitterahalisi makseid (nt haldusabi).
Artikkel 5
Teavitamine
Artikkel 6
Kontroll
Artikkel 7
Osamakse proportsionaalsusteguri arvutamisel arvesse võetav SKT näit
Lepingu artiklis 82 nimetatud SKT andmed turuhindades on need, mis avaldatakse lepingu artikli 76 rakendamise tulemusena.
PROTOKOLL nr 33
vahekohtumenetluse kohta
|
1. |
Kui vaidlusega on pöördutud vahekohtusse, tegelevad sellega kolm vahekohtunikku, kui vaidluspooled ei otsusta teisiti. |
|
2. |
Kumbki kahest vaidluspoolest nimetab 30 päeva jooksul ühe vahekohtuniku. |
|
3. |
Sel viisil ametisse määratud vahekohtunikud valivad konsensuse alusel ühe vahekohtuniku, kes ei ole sama lepinguosalise riigi kodanik kui juba ametisse määratud vahekohtunikud. Kui kaks vahekohtunikku ei suuda kahe kuu jooksul alates enda ametissemääramisest kolmanda vahekohtuniku suhtes kokkuleppele jõuda, valivad nad viimase EMP Ühiskomitee koostatud seitsmeliikmelisest nimekirjast. Ühiskomitee koostab kõnealuse nimekirja ja kontrollib seda vastavalt komitee töökorrale. |
|
4. |
Kui lepinguosalised ei otsusta teisiti, võtab vahekohus vastu oma reglemendi. Otsused võetakse vastu häälteenamusega. |
PROTOKOLL nr 34
EFTA riikide kohtute võimaluse kohta taotleda Euroopa Ühenduste Kohtult otsust Euroopa ühenduste eeskirjadele vastavate EMP eeskirjade tõlgendamise küsimuses
Artikkel 1
Kui poolelioleva kohtuasja käigus kerkib EFTA riigis üles küsimus lepingu selliste sätete tõlgendamise kohta, mis on sisult identsed Euroopa ühenduste asutamislepingute sätetega, nagu neid on muudetud ja täiendatud, või nende alusel vastu võetud õigusaktide sätetega, võib nimetatud EFTA riigi kohus, kui ta seda vajalikuks peab, paluda sellises küsimuses Euroopa Ühenduste Kohtu otsust.
Artikkel 2
EFTA riik, kes kavatseb käesoleva protokolliga antud õigust kasutada, teatab hoiulevõtjale ja Euroopa Ühenduste Kohtule, millises ulatuses ja millise korra kohaselt kõnealust protokolli tema kohtute suhtes kohaldatakse.
Artikkel 3
Hoiulevõtja teatab lepinguosalistele kõikidest artikli 2 kohastest teatamistest.
PROTOKOLL nr 35
EMP eeskirjade rakendamise kohta
Arvestades, et käesoleva lepingu eesmärk on saavutada ühtne Euroopa Majanduspiirkond, mis põhineb ühistel eeskirjadel, ilma et lepinguosalised peaksid delegeerima seadusandlikku võimu ühelegi Euroopa Majanduspiirkonna institutsioonile; ja
arvestades, et see tuleks järelikult saavutada siseriiklike menetluste kaudu —
Ainus artikkel
Võimalike vastuolude puhuks, mis võivad tekkida rakendatud EMP eeskirjade ja muude õigusnormide vahel, kohustuvad EFTA riigid vajaduse korral kehtestama õigusnormi, mis sätestaks sellistel juhtudel EMP sätete ülimuslikkuse.
PROTOKOLL nr 36
EMP parlamentaarse ühiskomitee põhikirja kohta
Artikkel 1
Lepingu artikli 95 alusel loodud EMP parlamentaarne ühiskomitee asutatakse ja tegutseb vastavalt lepingu ja käesoleva põhikirja sätetele.
Artikkel 2
The EEA Joint Parliamentary Committee shall consist of twenty-four members.
Euroopa Parlament ja EFTA riikide parlamendid nimetavad EMP parlamentaarsesse ühiskomiteesse võrdse arvu liikmeid.
Artikkel 3
EMP parlamentaarne ühiskomitee valib oma liikmete hulgast presidendi ja asepresidendi. Komitee presidendiks on üheaastase ametiajaga vaheldumisi Euroopa Parlamendi nimetatud liige ja EFTA riigi parlamendi nimetatud liige.
Komitee nimetab ametisse oma büroo.
Artikkel 4
EMP parlamentaarne ühiskomitee peab vähemalt kaks korda aastas korralise istungi vaheldumisi ühenduses ja EFTA riigis. Komitee otsustab igal istungil, kus toimub järgmine korraline istung. Erakorralisi istungeid võib pidada komitee või selle büroo otsuse alusel vastavalt komitee töökorrale.
Artikkel 5
EMP parlamentaarne ühiskomitee võtab liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu oma töökorra.
Artikkel 6
EMP parlamentaarses ühiskomitees osalemise kulud kannab see parlament, kes liikme nimetas.
PROTOKOLL nr 37,
mis sisaldab artikliga 101 ettenähtud loetelu
|
1. |
Toidu teaduskomitee (komisjoni otsus 74/234/EMÜ) |
|
2. |
Farmaatsiakomitee (nõukogu otsus 75/320/EMÜ) |
|
3. |
Veterinaaria teaduskomitee (komisjoni otsus 81/651/EMÜ) |
▼M309 —————
|
5. |
►M242 Sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise halduskomisjon (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004). ◄ |
▼M262 —————
|
7. |
Konkurentsi piiravat tegevust ja turguvalitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee (nõukogu määrus (EMÜ) nr 17/62) |
|
8. |
Ettevõtjate koondumist käsitlev nõuandekomitee (nõukogu määrus (EMÜ) nr 4064/89) |
▼M202 —————
|
10. |
Ravimpreparaatide komitee (teine nõukogu direktiiv 75/319/EMÜ); |
|
11. |
Veterinaarravimite komitee (nõukogu direktiiv 81/851/EMÜ). |
▼M249 —————
|
13. |
►M323 ————— ◄ |
|
14. |
Harva kasutatavate ravimite komitee (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 141/2000). |
|
15. |
Alaline biotsiidide komitee (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/8/EÜ). |
|
16. |
Raadiospektripoliitika töörühm (komisjoni otsus 2002/622/EÜ). |
▼M303 —————
|
18. |
Elektroonilise kaubanduse eksperdirühm (komisjoni otsus 2005/752/EÜ). |
|
19. |
Kõrgetasemeline i2010 eksperdirühm (komisjoni otsus 2006/215/EÜ). |
|
20. |
Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise koordinaatorite rühm (komisjoni otsus 2007/172/EÜ). |
▼M262 —————
Euroopa väärtpaberikomitee (komisjoni otsus 2001/528/EÜ).
▼M262 —————
Euroopa kindlustus- ja ametipensionikomitee (komisjoni otsus 2004/9/EÜ).
Euroopa panganduskomitee (komisjoni otsus 2004/10/EÜ).
Vastastikuse tunnustamise menetluse ja detsentraliseeritud menetluse kooskõlastusrühm (inimtervishoius kasutatavad ravimid) (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/83/EÜ).
Vastastikuse tunnustamise menetluse ja detsentraliseeritud menetluse kooskõlastusrühm (veterinaarias kasutatavad ravimid) (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/82/EÜ).
Tolliseadustiku komitee (nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92).
▼M250 —————
Euroopa GNSSi süsteemide julgeolekunõukogu (komisjoni otsus 2009/334/EÜ).
Töötajate lähetamise eksperdikomitee (komisjoni otsus 2009/17/EÜ).
►M326 Merendusvaldkonna digitaalsüsteemi ja -teenuste kõrgetasemeline korraldusrühm (komisjoni otsus (EL) 2016/566). ◄
Audiovisuaalmeedia teenuste kontaktkomitee (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL).
Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise nõukogu (määrus (EL) nr 912/2010).
Haldusnõukogu (määrus (EL) nr 912/2010).
Elektroonilisi arveid (e-arveid) käsitlev Euroopa sidusrühmade foorum (komisjoni otsus 2010/C 326/07).
Euroopa audiovisuaalmeedia teenuseid reguleerivate asutuste töörühm (komisjoni otsus C(2014)462, 3. veebruar 2014, Euroopa audiovisuaalmeedia teenuseid reguleerivate asutuste töörühma loomise kohta).
Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komitee (CEAOB) (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 537/2014).
PROTOKOLL nr 38
finantsmehhanismi kohta
Artikkel 1
Artikkel 2
Artikkel 3
Artikkel 4
Artikkel 5
EFTA riigid kehtestavad Euroopa Investeerimispangaga ja Euroopa Ühenduste Komisjoniga suhtlemisel sellise korra, mida peetakse vastastikku asjakohaseks, et tagada finantsmehhanismi laitmatu toimimine. Sellega seoses määratakse kindlaks finantsmehhanismi haldamisega seotud kulud.
Artikkel 6
Euroopa Investeerimispangal on õigus vaatlejana osaleda EMP Ühiskomitee istungitel, kui päevakorras on finantsmehhanismi käsitlevad küsimused, mis puudutavad Euroopa Investeerimispanka.
Artikkel 7
Edaspidiste finantsmehhanismi rakendussätete üle võib otsustada EMP Ühiskomitee vastavalt vajadusele.
Protokolli nr 38 lisa
Hispaania abikõlblike piirkondade loetelu
Andaluusia (Andalucka)
Astuuria (Asturias)
Castilla-León (Castilla y León)
Castilla — La Mancha
Ceuta — Melilla
Valencia
Extremadura
Galicia
Kanaari saared (Islas Canarias)
Murcia
PROTOCOL 38a
on the EEA financial mechanism
Article 1
The EFTA States shall contribute to the reduction of economic and social disparities in the European Economic Area through the financing of grants to investment and development projects in the priority sectors listed in Article 3.
Article 2
The total amount of the financial contribution provided for in Article 1 shall be EUR 600 million, to be made available for commitment in annual tranches of EUR 120 million over the period running from 1 May 2004 to 30 April 2009, inclusive.
Article 3
The grants shall be available for projects in the following priority sectors:
protection of the environment, including the human environment, through, inter alia, reduction of pollution and promotion of renewable energy;
promotion of sustainable development through improved resource use and management;
conservation of European cultural heritage, including public transport, and urban renewal;
human resource development through, inter alia, promotion of education and training, strengthening of administrative or public service capacities of local government or its institutions as well as the democratic processes, which support it;
health and childcare.
Article 4
Article 5
The funds shall be made available to the Beneficiary States (Czech Republic, Estonia, Greece, Spain, Cyprus, Latvia, Lithuania, Hungary, Malta, Poland, Portugal, Slovenia and Slovakia) in accordance with the following distribution key:
|
Beneficiary State |
Percentage of Total Contribution |
|
Czech Republic |
8,09 % |
|
Estonia |
1,68 % |
|
Greece |
5,71 % |
|
Spain |
7,64 % |
|
Cyprus |
0,21 % |
|
Latvia |
3,29 % |
|
Lithuania |
4,50 % |
|
Hungary |
10,13 % |
|
Malta |
0,32 % |
|
Poland |
46,80 % |
|
Portugal |
5,22 % |
|
Slovenia |
1,02 % |
|
Slovakia |
5,39 % |
Article 6
With a view to reallocating any non-committed available funds for high priority projects from any Beneficiary State, a review shall be carried out in November 2006 and again in November 2008.
Article 7
Article 8
Article 9
At the end of the five-year period and without prejudice to the rights and obligations under the Agreement, the Contracting Parties will in the light of Article 115 of the Agreement review the need to address economic and social disparities within the European Economic Area.
Article 10
If any of the Beneficiary States listed in Article 5 of this Protocol should not become a Contracting Party to the Agreement on 1 May 2004, or if there should be changes in membership in the EFTA pillar of the European Economic Area, this Protocol shall be subject to the necessary adjustments.
PROTOKOLLI NR 38a LISAND
EMP finantsmehhanism Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia jaoks
Artikkel 1
Artikkel 2
Ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 – 30. aprillini 2009 on täiendavaid rahalisi toetusi ette nähtud Bulgaaria Vabariigile 21,5 miljonit eurot ja Rumeeniale 50,5 miljonit eurot, mis tehakse kättesaadavaks alates kuupäevast, mil Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Majanduspiirkonnas osalemise leping jõustub, või alates kõnealuse lepingu ajutise kohaldamise kokkuleppe jõustumise kuupäevast, kusjuures kõnealused summad tehakse paigutamiseks kättesaadavaks ühe osamaksena 2007. aastal.
PROTOKOLL nr 38 B)
EMP FINANTSMEHHANISMI KOHTA (2009-2014)
Artikkel 1
Island, Liechtenstein ja Norra („EFTA riigid”) panustavad sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamisse Euroopa Majanduspiirkonnas ja abisaavate riikidega suhete tugevdamisse, toetades sel eesmärgil rahaliselt artiklis 3 nimetatud esmatähtsaid valdkondi.
Artikkel 2
Artiklis 1 ettenähtud rahalise toetuse kogusumma on 988,5 miljonit eurot, mis tehakse kättesaadavaks iga-aastaste 197,7 miljoni euro suuruste osamaksetena ajavahemikus 1. mai 2009-30. aprill 2014, viimane kaasa arvatud.
Artikkel 3
Rahaline toetus tehakse kättesaadavaks järgmistes esmatähtsates valdkondades:
keskkonnakaitse ja -juhtimine;
kliimamuutused ja taastuvenergeetika;
kodanikuühiskond;
inim- ja sotsiaalne areng;
kultuuripärandi kaitse.
Artikkel 4
Artikkel 5
Rahalised vahendid eraldatakse järgmistele abisaavatele riikidele: Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Kreeka, Hispaania, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia.
Hispaaniale eraldatakse ajavahemikuks 1. mai 2009-31. detsember 2013 üleminekutoetuseks 45,85 miljonit eurot. Võttes arvesse üleminekukohandusi, eraldatakse ülejäänud vahendid vastavalt järgmisele jaotusele:
|
|
Vahendid (miljonit eurot) |
|
Bulgaaria |
78,60 |
|
Tšehhi Vabariik |
61,40 |
|
Eesti |
23,00 |
|
Kreeka |
63,40 |
|
Küpros |
3,85 |
|
Läti |
34,55 |
|
Leedu |
38,40 |
|
Ungari |
70,10 |
|
Malta |
2,90 |
|
Poola |
266,90 |
|
Portugal |
57,95 |
|
Rumeenia |
190,75 |
|
Sloveenia |
12,50 |
|
Slovakkia |
38,35 |
Artikkel 6
Pidades silmas kasutamata rahaliste vahendite ümberjagamist mis tahes abisaava riigi esmatähtsatele projektidele, vaadatakse vahendite jaotus läbi novembris 2011 ja uuesti novembris 2013.
Artikkel 7
Artikkel 8
EMP finantsmehhanismi rakendamise suhtes kohaldatakse järgmist:
Kõigis rakendusetappides kohaldatakse maksimaalselt läbipaistvuse, vastutuse ja kulutasuvuse, samuti hea valitsemis- tava, säästva arengu ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid. EMP finantsmehhanismi eesmärke püütakse saavutada abisaavate riikide ja EFTA riikide vahelises tihedas koostöös.
Tõhusa ja sihipärase rakendamise saavutamiseks ning riiklike prioriteetide arvestamiseks sõlmivad EFTA riigid iga abisaava riigiga vastastikuse mõistmise memorandumi, milles sätestatakse mitmeaastane programmraamistik ning programmide juhtimise ja kontrollimise struktuur.
Pärast vastastikuse mõistmise memorandumi allakirjutamist esitavad abisaavad riigid programmide ettepanekud. EFTA riigid hindavad ja kiidavad ettepanekud heaks ning sõlmivad abisaavate riikidega iga programmi kohta eraldi toetuslepingu. Programmi üksikasjalikkus sõltub toetuse suurusest. Vastavalt lõikes 8 osutatud rakendussätetele võib programmide raames erandjuhtudel esile tõsta konkreetseid projekte, sealhulgas nende valiku-, heakskiitmis- ja kontrolltingi- musi.
Heakskiidetud programmide rakendamise eest vastutavad abisaavad riigid. Abisaavad riigid kindlustavad asjakohase juhtimis- ja kontrollsüsteemi olemasolu, et oleks tagatud usaldusväärne rakendus- ja juhtimissüsteem.
Laiaulatusliku osaluse tagamiseks sõlmitakse võimaluse korral partnerlusi rahalise toetuse ettevalmistamiseks, rakendamiseks, järelevalveks ja hindamiseks. Partnerite hulka võivad kuuluda muu hulgas abisaavate riikide ja EFTA riikide kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi osalejad, samuti erasektori ja kodanikuühiskonna esindajad ning sotsiaalpart- nerid.
EMP finantsmehhanismi juhtimiseks ette nähtud kontrollsüsteemiga tagatakse, et järgitakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid. EFTA riigid võivad korraldada kontrolle vastavalt riiklikele eeskirjadele. Abisaavad riigid peavad selleks osutama igakülgset abi ning esitama vajadusel teavet ning andmeid. EFTA riigid võivad eeskirjade rikkumise tuvastamise korral rahastamise peatada ning nõuda vahendite tagastamist.
Vastavalt riigihangete suhtes kohaldatavatele eeskirjadele võib mitmeaastasesse programmiraamistikku kuuluvaid abisaavate riikide projekte rakendada abisaavates riikides ja EFTA riikides asuvate üksuste vahelises koostöös.
EFTA riikide halduskulud kaetakse artiklis 2 osutatud üldsummast ning neid täpsustatakse lõikes 8 osutatud raken- dussätetes.
EFTA riigid moodustavad EMP finantsmehhanismi üldiseks juhtimiseks komitee. Täiendavd sätted EMP finantsmehha- nismi rakendamiseks kehtestavad EFTA riigid pärast konsulteerimist abisaavate riikidega. EFTA riigid püüavad esitada nimetatud sätted enne vastastikuse mõistmise memorandumi allakirjutamist.
Artikkel 9
Ilma et see piiraks lepingujärgseid õigusi ja kohustusi, vaatavad lepinguosalised viieaastase perioodi lõpul lepingu artikli 115 kohaselt läbi vajaduse võidelda Euroopa Majanduspiirkonna piires majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsusega.
PROTOKOLLI nr 38B LISAND EMP FINANTSMEHHANISM HORVAATIA VABARIIGI JAOKS
Artikkel 1
1. Protokolli nr 38b kohaldatakse Horvaatia Vabariigi suhtes mutatis mutandis.
2. Olenemata lõikest 1 ei kohaldata protokolli nr 38b artikli 3 lõike 3 esimest lauset.
3. Olenemata lõikest 1 ei kohaldata protokolli nr 38b artiklit 6. Paigutamata vabu vahendeid, mis on Horvaatiale määratud, ei jaotata ümber teiste abisaajariikide vahel.
Artikkel 2
Ajavahemikul 1. juulist 2013 — 30. aprillini 2014 on Horvaatia Vabariigile ette nähtud täiendav rahaline toetus 5 miljonit eurot, mis tehakse kättesaadavaks alates kuupäevast, mil Horvaatia Vabariigi Euroopa Majanduspiirkonnas osalemise leping jõustub, või alates kõnealuse lepingu ajutise kohaldamise kokkuleppe jõustumise kuupäevast, kusjuures kõnealune summa tehakse paigutamiseks kättesaadavaks ühe osamaksena.
PROTOKOLL nr 38 C
EMP finantsmehhanismi (2014–2021) kohta
Artikkel 1
Artikkel 2
Artikkel 3
Riigipõhised eraldised tehakse kättesaadavaks järgmistele esmatähtsatele valdkondadele:
innovatsioon, teadusuuringud, haridus ja konkurentsivõime;
sotsiaalne kaasatus, noorte tööhõive ja vaesuse vähendamine;
keskkond, energia, kliimamuutus ja vähese CO2-heitega majandus;
kultuur, kodanikuühiskond, hea valitsemistava, põhiõigused ja -vabadused;
justiits- ja siseküsimused.
Esmatähtsatesse valdkondadesse kuuluvad programmitöö suunad, koos eesmärkide ja toetatavate valdkondade kirjeldusega on esitatud käesoleva protokolli lisas.
Vastavalt artikli 10 lõikes 3 osutatud menetlusele valitakse, suunatakse ja kohandatakse esmatähtsad valdkonnad iga abisaava riigi vajadustele, võttes arvesse riigi ja toetuse suurust.
10 % kogu riigipõhistest eraldistest antakse kodanikuühiskonna fondi, mis tehakse kättesaadavaks kooskõlas artiklis 6 esitatud jaotusele.
Artikkel 4
Artikkel 5
Artikkel 6
Riigipõhised eraldised tehakse kättesaadavaks järgmistele abisaavatele riikidele: Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari, järgmiselt:
|
Abisaav riik |
Vahendid (miljonit eurot) |
|
Bulgaaria |
115,0 |
|
Horvaatia |
56,8 |
|
Küpros |
6,4 |
|
Tšehhi Vabariik |
95,5 |
|
Eesti |
32,3 |
|
Kreeka |
116,7 |
|
Ungari |
108,9 |
|
Läti |
50,2 |
|
Leedu |
56,2 |
|
Malta |
4,4 |
|
Poola |
397,8 |
|
Portugal |
102,7 |
|
Rumeenia |
275,2 |
|
Slovakkia |
54,9 |
|
Sloveenia |
19,9 |
Artikkel 7
70 % fondist tehakse kättesaadavaks noorte jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive edendamiseks, pöörates erilist tähelepanu järgmistele valdkondadele:
noorte töö ja väljaõppe liikuvusprogrammid, mis keskenduvad eelkõige neile, kes ei tööta ega õpi;
duaalse õppe programmid, õpipoisiõpe, noorte kaasamine;
teadmiste jagamine, parimate poliitiliste tavade vahetamine ning noortele tööturuteenuseid osutavate organisatsioonide/institutsioonide vastastikune õpe.
Fondi see osa eraldatakse projektidele, milles osalevad abisaavad riigid ja muud ELi liikmesriigid, kus noorte töötuse tase on üle 25 % (Eurostati viiteaasta 2013), ning hõlmavad vähemalt kaht riiki, sh üht abisaavat riiki. EFTA riigid võivad osaleda partneritena.
See osa fondist tehakse kättesaadavaks projektidele, milles osalevad abisaavad riigid ja naabruses asuvad kolmandad riigid. Projektides osaleb vähemalt kolm riiki, sealhulgas vähemalt kaks abisaavat riiki. EFTA riigid võivad osaleda partneritena.
Artikkel 8
EFTA riigid viivad 2020. aastaks läbi vahehindamise, et jagada võimalikud kasutamata jäänud rahalised vahendid ümber üksikutele asjaomastele abisaavatele riikidele.
Artikkel 9
Artikkel 10
EMP finantsmehhanismi rakendamise suhtes kohaldatakse järgmist.
Kõigis rakendusetappides kohaldatakse maksimaalselt läbipaistvuse, vastutuse ja kulutasuvuse, samuti hea valitsemistava, partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise, säästva arengu, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.
EMP finantsmehhanismi eesmärke püütakse saavutada abisaavate riikide ja EFTA riikide vahelises tihedas koostöös.
Nagu on sätestatud artikli 7 lõikes 1, juhivad üldist piirkondliku koostöö fondi EFTA riigid, kes vastutavad rakendamise, sh halduse ja kontrolli eest.
Nagu on sätestatud artikli 3 lõike 2 punktis b, juhivad kodanikuühiskonna fondi EFTA riigid, kes vastutavad rakendamise, sh halduse ja kontrolli eest, v.a juhul kui vastastikkuse mõistmise memorandumis on teisiti kokku lepitud, nagu on sätestatud artikli 10 lõikes 3.
EFTA riigid sõlmivad iga abisaava riigiga vastastikkuse mõistmise memorandumi vastava riigi konkreetse eraldise kohta, v.a lõike 2 punktis a osutatud fond, mis sätestatakse mitmeaastases programmraamistikus ning programmide juhtimise ja kontrollimise struktuurides.
Vastastikuse mõistmise memorandumi alusel esitavad abisaavad riigid konkreetsete programmide ettepanekud EFTA riikidele, kes hindavad ja kiidavad ettepanekud heaks ning sõlmivad abisaavate riikidega iga programmi kohta eraldi toetuslepingu. Euroopa Komisjon vaatab asjaomase EFTA riigi või abisaava riigi sõnaselgel nõudmisel konkreetse programmi ettepaneku enne selle vastuvõtmist läbi, tagamaks selle kokkusobivuse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikaga.
Kokkulepitud programmide rakendamise eest vastutavad abisaavad riigid, kes loovad sujuva rakendamise ja haldamise tagamiseks asjakohase haldus- ja kontrollisüsteemi.
EFTA riigid võivad korraldada kontrolle vastavalt riiklikele eeskirjadele. Abisaavad riigid peavad selleks osutama igakülgset abi ning esitama vajaduse korral teavet ning andmeid.
EFTA riigid võivad eeskirjade rikkumise tuvastamise korral rahastamise peatada ning nõuda vahendite tagastamist.
Laiaulatusliku osaluse tagamiseks sõlmitakse võimaluse korral partnerlusi rahalise toetuse ettevalmistamiseks, rakendamiseks, järelevalveks ja hindamiseks. Partnerite hulka võivad kuuluda muu hulgas abisaavate riikide ja EFTA riikide kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi osalejad, samuti erasektori ja kodanikuühiskonna esindajad ning sotsiaalpartnerid.
Vastavalt riigihangete suhtes kohaldatavatele eeskirjadele võib mitmeaastasesse programmiraamistikku kuuluvaid abisaavate riikide projekte rakendada muu hulgas abisaavates riikides ja EFTA riikides asuvate üksuste vahelises koostöös.
EFTA riikide halduskulud kaetakse artikli 2 lõikes 1 osutatud kogusummast ning neid täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 5 osutatud rakendussätetes.
EFTA riigid moodustavad EMP finantsmehhanismi üldiseks juhtimiseks komitee. Täiendavad sätted EMP finantsmehhanismi rakendamiseks kehtestavad EFTA riigid pärast konsulteerimist abisaavate riikidega, keda võib abistada komisjon. EFTA riigid püüavad esitada nimetatud sätted enne vastastikuse mõistmise memorandumi allakirjutamist.
EFTA riigid esitavad aruandeid oma panuse kohta EMP finantsmehhanismi eesmärkide saavutamisse, ja kui see on asjakohane, siis 2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide üheteistkümnesse temaatilisse eesmärki ( 30 ).
Artikkel 11
Ilma et see piiraks lepingujärgseid õigusi ja kohustusi, vaatavad lepinguosalised artiklis 2 kindlaks määratud perioodi lõpul lepingu artikli 115 kohaselt läbi vajaduse võidelda Euroopa Majanduspiirkonna piires majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsusega.
PROTOKOLLI 38C LISA
Innovatsioon, teadusuuringud, haridus ja konkurentsivõime
Ettevõtluse arendamine, innovatsioon ja VKEd
Teadusuuringud
Haridus, stipendiumid, õpipoisiõpe ja noorte ettevõtlus
Töö- ja eraelu tasakaalustatus
Sotsiaalne kaasatus, noorte tööhõive ja vaesuse vähendamine
Euroopa rahvatervise probleemid
Romade kaasamine ja nende võimaluste parandamine
Riskigruppi kuuluvad lapsed ja noored
Noorte osalemine tööturul
Kohalik areng ja vaesuse vähendamine
Keskkond, energia, kliimamuutus ja vähese CO2-heitega majandus
Keskkond ja ökosüsteemid
Taastuvenergia, energiatõhusus, energiajulgeolek
Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine
Kultuur, kodanikuühiskond, hea valitsemistava, põhiõigused ja -vabadused
Kultuuriettevõtlus, kultuuripärand ja kultuurikoostöö
Kodanikuühiskond
Hea valitsemistava, vastutustundlikud institutsioonid, läbipaistvus
Inimõigused – rakendamine kohapeal
Justiits- ja siseküsimused
Varjupaik ja ränne
Korrektsiooniteenused ja eelvangistus
Rahvusvaheline politseikoostöö ja võitlus kuritegevuse vastu
Kohtusüsteemi mõjusus ja tõhusus, õigusriigi põhimõtete tugevdamine
Koduvägivald ja sooline vägivald
Suurõnnetuste ennetamine ja nendeks valmisolek
PROTOKOLL nr 39
eküü kohta
Käesolevas lepingus tähendab „eküü” sellist eküüd, nagu ühenduse pädevad asutused seda määratlevad. Kõikides käesoleva lepingu lisades nimetatud õigusaktides asendatakse „Euroopa arvestusühik” sõnaga „eküü”.
ROTOKOLL nr 40
Teravmägede kohta
|
1. |
EMP lepingu ratifitseerimisel on Norra Kuningriigil õigus arvata Teravmägede territoorium välja lepingu kohaldamisalast. |
|
2. |
Kui Norra Kuningriik kasutab seda õigust, kohaldatakse Teravmägede suhtes jätkuvalt olemasolevaid lepinguid, s.t Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni asutamiskonventsiooni, Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud vabakaubanduslepingut ning ühelt poolt Euroopa Söe- ja Teraseühenduse liikmesriikide ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ning teiselt poolt Norra Kuningriigi vahelist vabakaubanduslepingut. |
PROTOKOLL nr 41
olemasolevate kokkulepete kohta
Vastavalt EMP lepingu artiklile 120 on lepinguosalised kokku leppinud, et pärast EMP lepingu jõustumist jäävad endiselt kehtima järgmised kahe- või mitmepoolsed lepingud või kokkulepped, mis on ühelt poolt kohustuslikud Euroopa Majandusühendusele ja teiselt poolt ühele või mitmele EFTA riigile:
▼M1 —————
|
1.12.1987 |
Ühelt poolt Austria Vabariigi ja teiselt poolt Saksamaa Liitvabariigi ja Euroopa Majandusühenduse vaheline kokkulepe koostöö kohta Doonau basseini veeressursside majandamisel. |
|
19.11.1991 |
Austria Vabariigi ja Euroopa Majandusühenduse kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb ühenduse lauaveinide ja Landweini turustamist pudelites Austria territooriumil. |
PROTOKOLL nr 42
konkreetseid põllumajandustooteid käsitlevate kahepoolsete kokkulepete kohta
Lepinguosalised võtavad teadmiseks, et lepinguga üheaegselt on allkirjastatud ka põllumajandustoodetega kauplemist käsitlevad kahepoolsed kokkulepped. Nimetatud kokkulepped, mis arendavad edasi või täiendavad lepinguosaliste vahel varem sõlmitud kokkuleppeid ja kajastavad muu hulgas nende ühist eesmärki kaasa aidata piirkondadevaheliste sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamisele, jõustuvad hiljemalt samal ajal kui käesolev leping.
PROTOKOLL nr 43
EMÜ ja Austria Vabariigi vahelise kokkuleppe kohta, mis käsitleb kaupade transiiti auto- või raudteevedudena
Lepinguosalised täheldavad, et samaaegselt käesoleva lepinguga allkirjastati Euroopa Majandusühenduse ja Austria vaheline kahepoolne kokkulepe, mis käsitleb kaupade transiiti auto- või raudteevedudena.
Kõnealuse kahepoolse kokkuleppe sätted on ülimuslikud käesoleva lepingu sätete suhtes niivõrd, kuivõrd need reguleerivad sama küsimust ja nii nagu on kindlaks määratud käesoleva lepinguga.
Kuus kuud enne Euroopa Majandusühenduse ja Austria vahelise kaupade transiiti auto- või raudteevedudena käsitleva kahepoolse kokkuleppe tähtaja möödumist vaadatakse üheskoos läbi autotranspordi olukord.
▼M1 —————
PROTOKOLL nr 44
EUROOPA MAJANDUSPIIRKONNA LAIENEMISEST TULENEVATE KAITSEMEHHANISMIDE KOHTA
|
1. |
Lepingu artikli 112 kohaldamine üldise majandusliku kaitseklausli ja kaitsemehhanismide suhtes, mis on seotud teatavate üleminekumeetmetega isikute ja maanteetranspordi vaba liikumise valdkonnas. Lepingu artiklit 112 kohaldatakse ka olukordades, mida on täpsustatud või millele on osutatud:
a)
16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti artiklis 37, 25. aprilli 2005. aasta ühinemisakti artiklis 36 või 9. detsembri 2011. aasta ühinemisakti artiklis 37 ning
b)
üleminekumeetmetega seotud kaitsemehhanismides, mis on ette nähtud V lisas (Tööjõu vaba liikumine) pealkirja all „Üleminekuperiood”, sama pealkirja all VIII lisas (Asutamisõigus), XVIII lisa (Töötervishoid ja tööohutus, tööõigus ning meeste ja naiste võrdne kohtlemine) punktis 30 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/71/EÜ) ning XIII lisa (Transport) punktis 26c (nõukogu määrus (EMÜ) nr 3118/93) ja punktis 53a (nõukogu määrus (EMÜ) nr 3577/92) samade tähtaegade, kohaldamisala ja toimega nagu nimetatud sätetes. |
|
2. |
Siseturu kaitseklausel Lepingus sätestatud üldist otsustamismenetlust kohaldatakse ka Euroopa Ühenduste Komisjoni otsuste suhtes 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti artikli 38, 25. aprilli 2005. aasta ühinemisakti artikli 37 ja 9. detsembri 2011. aasta ühinemisakti artikli 38 kohaldamisel. |
PROTOKOLL nr 45
Hispaania ja Portugali suhtes kehtivate üleminekuperioodide kohta
Lepinguosalised peavad vajalikuks, et leping ei mõjutaks üleminekuperioode, mis on Hispaaniale ja Portugalile antud nende Euroopa ühendustega ühinemise aktiga ja mis võivad jõusse jääda pärast käesoleva lepingu jõustumist, olenemata lepingu endaga ettenähtud üleminekuperioodidest.
PROTOKOLL nr 46
koostöö arendamise kohta kalandussektoris
Pidades silmas kalandussektoris tehtava koostöö iga kahe aasta tagant korraldatavate kontrollimiste tulemusi, püüavad lepinguosalised seda koostööd arendada harmooniliselt ja vastastikuse kasulikkuse alusel ning oma vastava kalanduspoliitika raames. Esimene kontrollimine leiab aset enne 1993. aasta lõppu.
PROTOKOLL nr 47
veinikaubanduse tehniliste tõkete kaotamise kohta
Lepinguosalised lubavad selliste oma territooriumilt pärinevate veinitoodete importi ja turustamist, mis vastavad EÜ õigusaktidele, nagu neid on kohandatud käesoleva lepingu jaoks ja nagu on sätestatud käesoleva protokolli 1. liide, mis käsitleb toote kirjeldust, veinivalmistustavasid, toodete koostist ning ringluse ja turustamise korda.
Lepinguosalised sätestavad veinisektori kontrolliasutuste vastastikuse abi 2. liites ettenähtud sätete kohaselt.
Käesolevas protokollis mõistetakse „päritolustaatusega veinitoodete” all selliseid veinitooteid, mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused peavad olema täielikult teatud riigis saadud.
Kõikidel muudel eesmärkidel peale EFTA riikide ja ühenduse vahelise kaubavahetuse võivad EFTA riigid jätkuvalt kohaldada oma siseriiklikke õigusakte.
Käesoleva protokolli 1. liide nimetatud õigusaktide suhtes kohaldatakse protokolli nr 1 (horisontaalsete kohanduste kohta). Protokolli nr 1 punkti 4 alapunktis d ja punktis 5 nimetatud ülesandeid täidab EFTA riikide alaline komitee.
Toodete osas, mida reguleeritakse käesolevas protokollis nimetatud aktidega, võib Liechtenstein kohaldada Liechtensteini turul paralleelselt käesolevas protokollis nimetatud aktide rakendusaktidega Šveitsi õigusakte, mis tulenevad regionaalliidust Šveitsiga. Käesoleva lepingu või viidatud aktide sätteid, mis käsitlevad kaupade vaba liikumist, kohaldatakse ainult käesolevas protokollis nimetatud aktidega kooskõlas olevate toodete eksportimisel Liechtensteinist teiste lepinguosaliste territooriumile.
Käesolevat protokolli ei kohaldata Liechtensteini suhtes seni, kuni Liechtensteinile laieneb Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe.
1. LIIDE
▼M248 —————
▼M257 —————
►M310 32013 R 1308: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).
Käesoleva lepingu kohaldamisel kohandatakse nimetatud määruse sätteid järgmiselt.
Kohaldatakse vaid järgmisi määruse sätteid:
Nimetatud sätteid kohaldatakse koos kohandustega, mis tulenevad lepingu põhitekstist, lepingu protokolli nr 47 horisontaalsetest kohandustest ja lepingu protokolli nr 47 1. liite konkreetsetest kohandustest.
EFTA riikide esindajad osalevad täielikult määruse artiklis 229 osutatud komitee töös, käsitledes küsimusi, mis kuuluvad lepingus osutatud õigusaktide kohaldamisalasse, kuid neil ei ole õigust hääletada. ◄
32009 R 0436: komisjoni määrus (EÜ) nr 436/2009, 26. mai 2009, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses istandusregistriga, kohustuslike deklaratsioonide esitamise ja turu jälgimiseks vajaliku teabe kogumisega, toodete veo saatedokumentidega ning veinisektoris peetavate registritega (ELT L 128, 27.5.2009, lk 15) ►M266 , muudetud järgmise õigusaktiga:
Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses.
Kohaldatakse vaid järgmisi määruse sätteid:
Nimetatud sätteid kohaldatakse koos kohandustega, mis tulenevad lepingu põhitekstist, lepingu protokolli nr 47 horisontaalsetest kohandustest ja lepingu protokolli nr 47 1. liite konkreetsetest kohandustest.
Artikli 24 lõike 4 esimest lõiku kohaldatakse järgmiste kohandustega:
Kui artikli 24 lõike 1 punkti a alapunktis iii nimetatud saatedokumendid väljastab EFTA riik, siis on liidu logo ja sõnade „Euroopa Liit” asemel päises sõnad „Euroopa Majanduspiirkond”.
Artikli 34 lõike 1 kolmandas lõigus asendatakse tekst: „Kui tegemist on ühendusesisese veoga, edastatakse teade määruse (EÜ) nr 555/2008 kohaselt.” järgmisega: „Teade edastatakse kooskõlas lepingu protokolli nr 47 liitega 2.”
Määruse IXa B lisasse lisatakse järgmine tekst:
norra keeles:
for vin med BOB: „Dette dokumentet attesterer riktigheten av den beskyttede opprinnelsesbetegnelsen”, „nr. […, …] i E-Bacchus-databasen”
for vin med BGB: „Dette dokumentet attesterer riktigheten av den beskyttede geografiske betegnelsen”, „nr. […, …] i E-Bacchus-databasen”
for vin uten BOB eller BGB, som markedsføres med angivelse av innhøstingsår: „Dette dokumentet attesterer riktigheten av innhøstingsåret, jf. artikkel 118z i forordning (EF) nr. 1234/2007”
for vin uten BOB eller BGB, som markedsføres med angivelse av den (eller de) druesorten(e) som er brukt til vinfremstilling: „Dette dokumentet attesterer riktigheten av den (eller de) druesorten(e) som er brukt til vinfremstilling, jf. artikkel 118z i forordning (EF) nr. 1234/2007”
for vin uten BOB eller BGB, som markedsføres med angivelse av innhøstingsår og med angivelse av den (eller de) druesorten(e) som er brukt til vinfremstilling: „Dette dokumentet attesterer riktigheten av innhøstingsåret og den (eller de) druesorten(e) som er brukt til vinfremstilling, jf. artikkel 118z i forordning (EF) nr. 1234/2007”.”
32009 R 0606: komisjoni määrus (EÜ) nr 606/2009, 10. juuli 2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 teatavad rakenduseeskirjad seoses viinamarjasaaduste kategooriate, veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangutega (ELT L 193, 24.7.2009, lk 1) ►M256 , muudetud järgmise õigusaktiga:
32009 R 0607: komisjoni määrus (EÜ) nr 607/2009, 14. juuli 2009, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses teatavate veinitoodete kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste, traditsiooniliste nimetuste, märgistuse ja esitlusvälimusega (ELT L 193, 24.7.2009, lk 60) ►M256 , muudetud järgmise õigusaktiga:
Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:
artiklile 70a lisatakse järgmine tekst:
„EFTA riigid järgivad vajaduse korral artikli 70a lõike 1 punktis b, artikli 70a lõikes 2 ja artikli 70a lõikes 4 sätestatud menetlusi.”
X lisa A osa tabelisse lisatakse järgmine tekst:
|
„norra keeles: |
„sulfitter” või „svoveldioksid” |
„egg”, „eggprotein”, „eggprodukt”, „egglysozym” või „eggalbumin” |
„melk”, „melkeprodukt”, „melkekasein” või „melkeprotein”” |
Xa lisa tabelisse lisatakse järgmine tekst:
|
„NO |
„bearbeidingsvirksomhet” või „vinprodusent” |
„bearbeidet av”” |
32010 R 1022: komisjoni määrus (EL) nr 1022/2010, 12. november 2010, millega antakse luba tõsta teatavates viinamarjakasvatusvööndites 2010. aastal korjatud viinamarjadest toodetud veini rikastamise piirmäärasid (ELT L 296, 13.11.2010, lk 3).
32013 R 0172: Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 172/2013, 26. veebruar 2013, teatavate olemasolevate veininimetuste kõrvaldamise kohta nõukogu määruses (EÜ) nr 1234/2007 sätestatud registrist (ELT L 55, 27.2.2013, lk 20).
32014 R 1271: komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1271/2014, 28. november 2014, millega antakse luba suurendada teatavates viinamarjakasvatuspiirkondades või nende osades 2014. aastal korjatud teatavatest viinamarjasortidest toodetud veini rikastamise piirmäärasid (ELT L 344, 29.11.2014, lk 10).
32016 R 2147: komisjoni 7. detsembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/2147, millega lubatakse tõsta teatavates Saksamaa ja kõigis Ungari viinamarjakasvatuspiirkondades 2016. aastal korjatud viinamarjadest toodetud veini rikastamise piirmäärasid (ELT L 333, 8.12.2016, lk 30).
32017 R 2281: komisjoni 11. detsembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2281, millega lubatakse tõsta teatavates Saksamaa ning kõigis Taani, Madalmaade ja Rootsi viinamarjakasvatuspiirkondades 2017. aastal korjatud viinamarjadest toodetud veini rikastamise piirmäärasid (ELT L 328, 12.12.2017, lk 17).
2. LIIDE
Kontrolliasutuste vastastikuse abi sätestamine veinisektoris
I JAOTIS
EELSÄTTED
Artikkel 1
Mõisted
Käesoleva liite kohaldamisel on:
veinikaubanduse eeskirjad — kõik käesoleva protokolli sätted;
pädev asutus — iga asutus või amet, mille lepinguosaline on määranud veinikaubanduse eeskirjade täitmise tagamiseks;
kontaktasutus — pädev asutus või asutus, mille lepinguosaline on määranud koostöö tegemiseks teiste lepinguosaliste kontaktasutustega;
taotluse esitanud asutus — pädev haldusasutus, mille lepinguosaline on selleks määranud ja kes taotleb käesoleva liitega reguleeritud valdkondades abi;
taotluse saanud asutus — pädev organ või asutus, mille lepinguosaline on selleks määranud ja kes võtab käesoleva liitega reguleeritud valdkondades vastu abitaotluse;
rikkumine — iga veinikaubanduse eeskirjade rikkumine ja iga katse neid eeskirju rikkuda.
Artikkel 2
Ulatus
II JAOTIS
LEPINGUOSALISTE TEHTAVAD KONTROLLID
Artikkel 3
Põhimõtted
Lepinguosalised tagavad, et pädevatel asutustel on lõikes 1 nimetatud kontrollide tõhusaks tegemiseks piisav arv sobivaid, kvalifitseeritud ja kogenud töötajaid. Nad võtavad kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada oma pädevate asutuste ametnike tööd, eelkõige seoses järgmisega:
Artikkel 4
Kontrolliasutused
Iga lepinguosaline määrab ühe kontaktasutuse. Määratud asutus:
III JAOTIS
KONTROLLIASUTUSTE VASTASTIKUNE ABI
Artikkel 5
Abistamine taotluse korral
Kokkuleppel taotluse saanud asutusega võib taotluse esitanud asutus määrata enda ametnikud või selle lepinguosalise, keda ta esindab, pädeva asutuse ametnikud:
Esimeses taandes osutatud koopiaid võib teha ainult kokkuleppel taotluse saanud asutusega.
Taotluse saanud asutuse ametnikud vastutavad alati kontrollitoimingute läbiviimise eest.
Taotluse esitanud asutuse ametnikud:
Käesolevas artiklis nimetatud põhjendatud taotlused saadetakse kõnealuse lepinguosalise taotluse saanud asutusele selle lepinguosalise kontaktasutuse kaudu. Sama kehtib ka:
Erandina esimesest lõigust ja nendevahelise tõhusama koostöö huvides võib lepinguosaline teatavatel asjakohastel juhtudel lubada pädeval asutusel:
Artikkel 6
Viivitamatu teatamine
Kui lepinguosalise pädeval asutusel on alust kahtlustada või kui ta saab teada, et:
teavitab pädev asutus oma kontaktasutuse kaudu viivitamatult asjaomase lepinguosalise kontaktasutust.
Artikkel 7
Abitaotluse vorm ja sisu
Lõike 1 kohastes taotlustes esitatakse järgmised andmed:
Artikkel 8
Teabeedastuse vorm
Artikkel 9
Erandid abistamiskohustusest
Lepinguosaline või taotluse saanud asutus võib keelduda käesolevas liites ettenähtud abistamisest, kui see:
Artikkel 10
Üldsätted
Artiklites 5 ja 6 nimetatud teabele lisatakse dokumendid või muu tõendusmaterjal ning andmed haldusmeetmete või kohtumenetluste kohta, mis on eelkõige seotud:
Kontaktasutused, kes on seotud asjaga, milleks artiklites 5 ja 6 nimetatud vastastikuse abistamise menetlus on algatatud, teavitavad üksteist viivitamata:
IV JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 11
Proovide kogumine
Artikkel 12
Konfidentsiaalsuskohustus
Artikkel 13
Teabe kasutamine
Artikkel 14
Käesoleva liite kohaselt saadud teave — õigusjõud
Teiste lepinguosaliste pädevad asutused võivad tugineda lepinguosalise pädevate asutuste eriametnike käesoleva liite kohaldamisel saadud järeldustele. Niisugustel juhtudel ei ole neil seetõttu, et järeldused ei pärine kõnealuselt lepinguosaliselt, vähem kaalu.
Artikkel 15
Kontrollitavad isikud
Füüsilised või juriidilised isikud või selliste isikute rühmad, kelle tegevuse suhtes võidakse kohaldada käesolevas liites osutatud kontrolle, ei tohi kontrollide tegemist takistada ja peavad nende läbiviimisele alati kaasa aitama.
Artikkel 16
Rakendamine
Lepinguosalised edastavad üksteisele:
Artikkel 17
Vastastikune täiendavus
Käesolev liide täiendab kõiki kahe või enama lepinguosalise vahel sõlmitud või sõlmitavaid vastastikuse abistamise lepinguid, takistamata nende kohaldamist. Samuti ei takista protokoll ulatuslikumat vastastikust abi nende lepingute alusel.
PROTOKOLL nr 48,
mis käsitleb artikleid 105 ja 111
Otsused, mille EMP Ühiskomitee on vastu võtnud artiklite 105 ja 111 alusel, ei tohi mõjutada Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõigust.
PROTOKOLL nr 49
Ceuta ja Melilla kohta
Käesoleva lepinguga reguleeritud ja EMPst pärinevate toodete suhtes kohaldatakse Ceutasse või Melillasse importimisel sama tolliprotseduuri, mida kohaldatakse ühenduse tolliterritooriumilt pärinevate toodete suhtes Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi Euroopa ühendustega ühinemise akti protokolli nr 2 alusel.
EFTA riigid kohaldavad käesoleva lepinguga reguleeritud ning Ceutast ja Melillast pärinevate toodete importimisel sama tolliprotseduuri kui EMPst imporditud ja EMPst pärinevate toodete suhtes.
PROTOCOL
adjusting the trade aspects of the Europe Agreement establishing an Association between the European Communities and their Member States, of the one part, and the Czech Republic, of the other part, to take account of the outcome of negotiations between the parties on new mutual agricultural concessions
THE EUROPEAN COMMUNITY, hereinafter referred to as ‘the Community’,
of the one part, and
THE CZECH REPUBLIC,
of the other part,
Whereas:|
(1) |
The Europe Agreement establishing an Association between the European Communities and their Member States, of the one part, and the Czech Republic, of the other part (hereinafter referred to as ‘the Europe Agreement’ was signed in Luxembourg on 4 October 1993 and entered into force on 1 February 1995 ( 31 ). |
|
(2) |
Article 21(5) of the Europe Agreement provides that the Community and the Czech Republic shall examine in the Association Council, product by product and on an orderly and reciprocal basis, the possibility of granting each other additional agricultural concessions. On this basis negotiations have been undertaken and were concluded between the parties. |
|
(3) |
For the first time, improvements to the preferential agricultural regime of the Europe Agreement were provided for in the Protocol adjusting trade aspects of the Europe Agreement ( 32 ) to take account of the last enlargement of the Community and the outcome of the GATT Uruguay Round. |
|
(4) |
Two further rounds of negotiations for improved agricultural trade concessions were concluded on 4 May 2000 and 6 June 2002. |
|
(5) |
From the one side, the Council decided, by virtue of Council Regulation (EC) No 2433/2000 of 17 October 2000 establishing certain concessions in the form of Community tariff quotas for certain agricultural products and providing for an adjustment, as an autonomous and transitional measure, of certain agricultural concessions provided for in the Europe Agreement with the Czech Republic ( 33 ), to apply on a provisional basis, as from 1 July 2000, the Community concessions resulting from the 2000 round of negotiations and from the other side the Government of the Czech Republic took legislative provisions to apply, as from the same date, the equivalent Czech concessions. |
|
(6) |
The abovementioned concessions will be supplemented and replaced on the date of entry into force of this Protocol by the concessions provided for herein, |
HAVE AGREED AS FOLLOWS:
Article 1
The arrangements for import into the Community applicable to certain agricultural products originating in the Czech Republic as set out in Annexes A(a) and A(b) to this Protocol and the arrangements for import into the Czech Republic applicable to certain agricultural products originating in the Community as set out in Annexes B(a) and B(b) to this Protocol shall replace those set out in Annexes XI and XII as referred to in Article 21(2) and (4), as amended, of the Europe Agreement. The agreement between the Community and the Czech Republic on reciprocal preferential trade concessions for certain wines, set out in Annex C, shall form an integral part of this Protocol.
Article 2
This Protocol shall form an integral part of the Europe Agreement. The Annexes to this Protocol shall form an integral part thereof.
Article 3
This Protocol shall be approved by the Community and the Czech Republic in accordance with their corresponding procedures. The Contracting Parties shall take the necessary measures to implement this Protocol.
The Contracting Parties shall notify each other of the accomplishment of the abovementioned procedures.
Article 4
Subject to completion of the procedures provided for in Article 3, this Protocol shall enter into force on 1 January 2003. Should these procedures not be completed in time, it shall enter into force on the first day of the first month following the Contracting Parties' notification of the accomplishment of the procedures.
Article 5
This Protocol shall be drawn up in duplicate in the Danish, Dutch, English, Finnish, French, German, Greek, Italian, Portuguese, Spanish, Swedish and Czech languages, each of these texts being equally authentic.
Hecho en Bruselas, el veintitrés de abril del dos mil tres.Udfærdiget i Bruxelles den treogtyvende april to tusind og tre.Geschehen zu Brüssel am dreiundzwanzigsten April zweitausendunddrei.????e st?? ???????e?, st?? e???s? t?e?? ?p?????? d?? ?????de? t??a.Done at Brussels on the twenty-third day of April in the year two thousand and three.Fait à Bruxelles, le vingt-trois avril deux mille trois.Fatto a Bruxelles, addì ventitré aprile duemilatre.Gedaan te Brussel, de drieëntwintigste april tweeduizenddrie.Feito em Bruxelas, em vinte e três de Abril de dois mil e três.Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäkolmantena päivänä huhtikuuta vuonna kaksituhattakolme.Som skedde i Bryssel den tjugotredje april tjugohundratre.Dáno v Bruselu dne dvacátého tretího dubna roku dva tisíce tri.
Por la Comunidad EuropeaFor Det Europæiske FællesskabFür die Europäische GemeinschaftG?a t?? ????pa??? ?????t?taFor the European CommunityPour la Communauté européennePer la Comunità europeaVoor de Europese GemeenschapPela Comunidade EuropeiaEuroopan yhteisön puolestaPå Europeiska gemenskapens vägnar
za Ceskou republiku
ANNEX A(a)
Custom duties on imports applicable in the Community to products originating in the Czech Republic and listed below shall be abolished
CN code ( 34 )
ANNEX A(b)
Imports into the Community of the following products originating in the Czech Republic shall be subject to the concessions set out below
(MFN = most-favoured-nation duty)
|
CN code (1) |
Description (2) |
(% of MFN) |
Quantity (5) from 1.7.2002 to 30.6.2003 (tonnes) |
Annual quantity from 1.7.2003 (tonnes) |
Subsequent yearly quota increase (tonnes) |
Specific provisions |
|
0101 90 19 |
Live horses, other than for slaughter |
67 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0102 90 05 |
Live bovine animals of a live weight not exceeding 80 kg |
20 |
178 000 heads |
178 000 heads |
0 |
|
|
0102 90 21 0102 90 29 0102 90 41 0102 90 49 |
Live bovine animals of a live weight exceeding 80 kg but not exceeding 300 kg |
20 |
153 000 heads |
153 000 heads |
0 |
|
|
ex 0102 90 |
Heifers and cows not for slaughter of the following mountain breeds: grey, brown, yellow, spotted Simmental and Pinzgau |
6 % ad valorem |
7 000 heads |
7 000 heads |
0 |
|
|
0103 91 10 0103 92 19 |
Live swine, domestic species |
20 |
1 500 |
1 500 |
0 |
|
|
0104 10 30 0104 10 80 0104 20 90 |
Live sheep or goats |
Free |
2 150 |
2 150 |
0 |
|
|
0204 |
Meat of sheep or goats |
|
|
|
|
|
|
0201 0202 |
Meat of bovines, fresh, chilled or frozen |
20 |
3 500 |
3 500 |
0 |
|
|
ex 02 03 |
Meat of domestic swine, fresh, chilled or frozen |
Free |
13 000 |
14 500 |
1 500 |
|
|
0210 11 to 0210 19 |
Meat of swine, salted, in brine, dried or smoked |
|||||
|
0207 |
Poultry, fresh, chilled or frozen |
Free |
11 700 |
13 050 |
1 350 |
|
|
0402 |
Milk powder and condensed milk |
Free |
4 188 |
5 500 |
0 |
|
|
0403 10 11 to 0403 10 39 0403 90 11 to 0403 90 69 |
Buttermilk and yoghurts and other fermented or acidified milk and cream |
Free |
150 |
300 |
0 |
|
|
0404 |
Whey and products consisting of natural milk constituents |
Free |
300 |
600 |
0 |
|
|
ex 04 05 |
Butter and other fats and oils derived from milk excluding CN codes 0405 20 10 and 0405 20 30 |
Free |
1 375 |
1 500 |
0 |
|
|
0406 |
Cheese and curd |
Free |
6 630 |
7 395 |
765 |
|
|
0408 11 80 |
Egg yolks, dried |
20 |
375 |
375 |
0 |
|
|
0408 19 81 |
Egg yolks, liquid |
|||||
|
0408 19 89 |
Egg yolks, frozen |
|||||
|
0408 91 80 |
Birds' eggs, dried |
20 |
2 750 |
2 750 |
0 |
|
|
0408 99 80 |
Birds' eggs, other |
|||||
|
ex 0603 10 10 ex 0603 10 20 ex 0603 10 40 ex 0603 10 50 ex 0603 10 80 |
Cut flowers and flower buds, fresh (from 1 November to 31 May) |
2 % ad valorem |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0603 10 10 0603 10 20 0603 10 40 0603 10 50 0603 10 80 |
Cut flowers and flower buds, fresh |
20 |
250 |
250 |
0 |
|
|
ex 0707 00 05 |
Cucumbers, fresh or chilled (from 16 May to 31 October) |
80 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0709 90 70 |
Fresh or chilled courgettes |
Free |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0805 10 10 0805 10 30 0805 10 50 |
Sweet oranges, fresh |
Free |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0808 10 20 0808 10 50 0808 10 90 |
Apples, fresh |
Free |
500 |
500 |
0 |
|
|
0809 20 05 0809 20 95 |
Cherries |
Free |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0809 40 05 |
Plums |
Free |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0810 20 10 |
Raspberries, fresh |
Free |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0810 30 10 |
Blackcurrants, fresh |
Free |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0810 30 30 |
Redcurrants, fresh |
Free |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0811 10 90 |
Frozen strawberries, containing no added sugar or other sweetening matter |
Free |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0811 20 19 |
Frozen raspberries, containing added sugar or other sweetening, with a sugar content not exceeding 13 % by weight |
Free |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0811 20 31 |
Frozen raspberries, containing no added sugar or other sweetening matter |
Free |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0811 20 39 |
Frozen blackcurrants, containing no added sugar or other sweetening matter |
Free |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0811 20 51 |
Frozen redcurrants, containing no added sugar or other sweetening matter |
Free |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0811 10 11 0811 20 11 0811 90 11 0811 90 19 0811 90 85 |
Fruit and nuts |
20 |
500 |
500 |
0 |
|
|
1001 |
Wheat and meslin |
Free |
100 000 |
200 000 |
0 |
|
|
1002 |
Rye |
Free |
5 000 |
10 000 |
0 |
|
|
1003 |
Barley |
Free |
42 125 |
50 000 |
0 |
|
|
1004 |
Oats |
Free |
5 000 |
10 000 |
0 |
|
|
1005 10 90 1005 90 00 |
Maize |
Free |
10 000 |
20 000 |
0 |
|
|
1008 |
Buckwheat, millet and canary seed, other cereals |
Free |
5 000 |
10 000 |
0 |
|
|
1101 00 |
Wheat and meslin flour |
20 |
16 875 |
16 875 |
0 |
|
|
1107 |
Malt |
Free |
45 250 |
45 250 |
0 |
|
|
1512 11 10 |
Sunflower seed or safflower oil and fractions thereof Crude oil, for technical and industrial uses |
Free |
875 |
875 |
0 |
|
|
1514 11 10 1514 91 10 |
Crude rapeseed, colza or mustard oil other than for human consumption |
Free |
11 375 |
11 375 |
0 |
|
|
1601 00 |
Sausages and similar products |
Free |
3 680 |
4 370 |
690 |
|
|
1602 41 to 1602 49 |
Prepared or preserved meat of swine |
|||||
|
1602 31 to 1602 39 |
Prepared or preserved meat of poultry |
Free |
1 300 |
1 450 |
150 |
|
|
1602 50 31 |
Other prepared or preserved meat |
65 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
1602 50 39 |
Meat offal or blood of bovine animal, other |
65 |
|
|
||
|
1602 50 80 |
65 |
|
|
|||
|
2001 10 00 |
Cucumbers, preserved |
Free |
1 300 |
1 450 |
150 |
|
|
2007 10 10 |
Homogenised preparations with a sugar content exceeding 13 % by weight |
Free |
445 |
500 |
0 |
|
|
2007 99 31 |
Cherry jams, jellies, marmalades, purées and pastes with a sugar content exceeding 30 % by weight |
83 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
2009 11 19 |
Fruit juices |
Free |
1 000 |
1 200 |
200 |
|
|
2009 11 99 |
|
|||||
|
2009 12 00 |
|
|||||
|
2009 19 19 |
|
|||||
|
2009 19 98 |
|
|||||
|
2009 21 00 |
|
|||||
|
2009 29 19 |
|
|||||
|
2009 29 99 |
|
|||||
|
2009 31 19 |
|
|||||
|
2009 31 51 |
|
|||||
|
2009 31 59 |
|
|||||
|
2009 31 91 |
|
|||||
|
2009 31 99 |
|
|||||
|
2009 39 19 |
|
|||||
|
2009 39 39 |
|
|||||
|
2009 39 55 |
|
|||||
|
2009 39 59 |
|
|||||
|
2009 39 95 |
|
|||||
|
2009 39 99 |
|
|||||
|
2009 41 91 |
|
|||||
|
2009 41 99 |
|
|||||
|
2009 49 19 |
|
|||||
|
2009 49 93 |
|
|||||
|
2009 49 99 |
|
|||||
|
2009 61 10 |
||||||
|
2009 61 90 |
|
|||||
|
2009 69 11 |
|
|||||
|
2009 69 19 |
||||||
|
2009 69 51 |
||||||
|
2009 69 59 |
||||||
|
2009 69 90 |
|
|||||
|
2009 79 11 2009 79 91 |
Apple juice |
Free |
250 |
250 |
|
|
|
(1)
As defined in Commission Regulation (EC) No 2031/2001 of 6 August amending Annex I to Council Regulation (EEC) No 2658/87 on the tariff and statistical nomenclature and on the Common Customs Tariff, (OJ L 279, 23.10.2001).
(2)
Notwithstanding the rules for the interpretation of the Combined Nomenclature, the wording of the description of the products is to be considered as having no more than indicative value, the preferential scheme being determined, within the context of this Annex, by the coverage of the CN code. Where ex CN codes are indicated, the preferential scheme is to be determined by application to the CN code and corresponding description taken together.
(3)
In cases where a MFN minimum duty exits, the applicable minimum duty is equal to the MFN minimum duty multiplied by the percentage indicated in this column.
(4)
Only applicable with effect from the date of entry into force of this Protocol.
(5)
The quota for this product is opened for Bulgaria, the Czech Republic, Estonia, Hungary, Latvia, Lithuania, Poland, Romania and the Slovak Republic. Where it appears likely that total Community imports of live bovine animals may exceed 500 000 heads in a given marketing year the Community may take the management measures needed to protect its market, not withstanding any other rights given under the Agreement.
(6)
The quota for this product is opened for Bulgaria, the Czech Republic, Estonia, Hungary, Latvia, Lithuania, Poland, Romania and the Slovak Republic.
(7)
The Community may take into account, in the framework of its legislation and when appropriate the supply needs of its market and the need to maintain its market balance
(8)
Subject to minimum import price arrangements contained in the Annex to the present Annex.
(9)
Applies only to the ad valorem part of the duty.
(10)
This concession is only applicable to products non-benefiting from any kind of export subsidies.
(11)
Quantities of goods subject to this existing tariff quota and released for free circulation as from 1 July 2002 before the entry into force of this Protocol shall be fully counted against the quantity provided for in the fourth column and should be submitted to the duty applicable at the moment of import.
(12)
As liquid egg-yolk equivalent: 1 kg dried egg yolks = 2,12 kg liquid eggs.
(13)
As liquid equivalent: 1 kg dried eggs = 3,9 liquid eggs.
(14)
Excluding tenderloin presented alone. |
||||||
ANNEX TO ANNEX A(b)
Minimum import price arrangement for certain soft fruit for processing
|
1. |
Minimum import prices are fixed as follows for the following products for processing originating in the Czech Republic:
|
|
2. |
The minimum import prices, as set out in Article 1, will be respected on a consignment by consignment basis. In the case of a customs declaration value being lower than the minimum import price, a countervailing duty will be charged equal to the difference between the minimum import price and the customs declaration value. |
|
3. |
If the import prices of a given product covered by this Annex show a trend suggesting that the prices could go below the level of the minimum import prices in the immediate future, the European Commission will inform the Czech authorities in order to enable them to correct the situation. |
|
4. |
At the request of either the Community or the Czech Republic, the Association Committee shall examine the functioning of the system or the revision of the level of the minimum import prices. If appropriate, the Association Committee shall take the necessary decisions. |
|
5. |
To encourage and promote the development of trade and for the mutual benefit of all parties concerned, a consultation meeting will be organised three months before the beginning of each marketing year in the Community. This consultation meeting will take place between the European Commission and the interested European producers' organisations for the products concerned, of the one part and the authorities', producers' and exporters' organisations of all the associated exporting countries, of the other part. During this consultation meeting, the market situation for soft fruit including, in particular, forecasts for production, stock situation, price evolution and possible market development, as well as possibilities to adapt supply to demand, will be discussed. |
ANNEX B(a)
Custom duties on imports applicable in the Czech Republic to products originating in the Community and listed below shall be abolished
Czech customs code ( 35 )
ANNEX B(b)
Imports into the Czech Republic of the following products originating in the Community shall be subject to the concessions set out below
|
Czech customs code (1) |
Description (2) |
Applicable ad valorem duty (3) |
Quantity (3) from 1.7.2002 to 30.6.2003 (tonnes) |
Annual quantity from 1.7.2003 (tonnes) |
Subsequent yearly quota increase (tonnes) |
Specific provisions |
|
ex 0203 |
Meat of domestic swine, fresh, chilled or frozen |
Free |
13 000 |
14 500 |
1 500 |
|
|
0210 11 to 0210 19 |
Meat of swine, salted, in brine, dried or smoked |
Free |
||||
|
0203 19 55 0203 29 55 |
Meat of swine, other |
15 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0204 |
Sheep meat |
Free |
150 |
300 |
0 |
|
|
0207 |
Poultry, fresh, chilled or frozen |
Free |
5 200 |
5 800 |
600 |
|
|
0402 |
Milk powder and condensed milk |
Free |
1 000 |
1 000 |
0 |
|
|
0403 10 11 to 0403 10 39 0403 90 11 to 0403 90 69 |
Buttermilk and yoghurts and other fermented or acidified milk and cream |
Free |
250 |
500 |
0 |
|
|
0403 10 11 to 0403 10 39 |
Buttermilk and yoghurts and other fermented or acidified milk and cream |
5 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0403 90 11 to 0403 90 69 |
12,5 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
|
0404 |
Whey and products consisting of natural milk constituents |
Free |
300 |
600 |
0 |
|
|
ex 0405 |
Butter and other fats and oils derived from milk excluding CN codes 0405 20 10 and 0405 20 30 |
Free |
573 |
800 |
0 |
|
|
0406 |
Cheese and curd |
Free |
6 630 |
7 395 |
765 |
|
|
0408 11 |
Birds' egg yolks, dried |
14,5 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0408 91 |
Birds' eggs, dried |
14,5 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
ex 0603 10 10 |
Cut flowers and flower buds, fresh (from 1 January to 31 May) (from 1 November to 31 December) |
2 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
ex 0603 10 20 |
2 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
|
ex 0603 10 40 |
2 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
|
ex 0603 10 50 |
2 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
|
ex 0603 10 80 |
2 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
|
ex 0603 10 10 |
Cut flowers and flower buds, fresh (from 1 June to 31 October) |
14,5 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
ex 0603 10 20 |
14,5 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
|
ex 0603 10 40 |
14,5 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
|
ex 0603 10 50 |
14,5 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
|
ex 0603 10 80 |
14,5 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
|
0701 90 10 0701 90 90 |
Potatoes, other |
6 |
15 000 |
15 000 |
0 |
|
|
ex 0702 00 |
Fresh tomatoes |
8 |
2 000 |
2 000 |
0 |
|
|
ex 0704 10 00 |
Cauliflowers and headed broccoli (from 15 April to 30 November) |
6 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0704 90 90 |
Other |
6 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
ex 0705 11 00 |
Cabbage lettuce from 1 April to 30 November) |
5,9 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0710 21 00 |
Peas, frozen |
4,5 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
ex 0806 10 10 |
Table grapes (from 1 January to 14 July) (from 1 November to 31 December) |
Free |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
ex 0808 10 20 |
Golden delicious (from 1 August to 31 December |
10 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
ex 0808 10 50 |
Granny Smith (from 1 August to 31 December) |
10 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
ex 0808 10 90 |
Other (from 1 August to 31 December) |
10 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
1001 90 |
Wheat and meslin |
Free |
25 000 |
50 000 |
0 |
|
|
1002 |
Rye |
Free |
5 000 |
10 000 |
0 |
|
|
1003 |
Barley |
Free |
20 000 |
40 000 |
0 |
|
|
1004 |
Oats |
Free |
5 000 |
10 000 |
0 |
|
|
1005 90 00 |
Maize, other |
Free |
42 150 |
10 000 |
0 |
|
|
1008 |
Buckwheat, millet and canary seed, other cereals |
Free |
5 000 |
10 000 |
0 |
|
|
1107 |
Malt |
Free |
2 500 |
5 000 |
0 |
|
|
1515 90 51 |
Otherfixed vegetable fats and oils, other |
12,7 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
1515 90 91 |
12,7 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
|
1515 90 99 |
12,7 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
|
1516 10 |
Animal fats and oils |
10 |
400 |
400 |
0 |
|
|
1516 20 |
Vegetable fats and oils |
9 |
1 000 |
1 000 |
0 |
|
|
1516 20 95 |
Vegetable fats and oils |
Free |
2 000 |
2 000 |
0 |
|
|
1516 20 96 |
Free |
|
||||
|
1516 20 98 |
Free |
|
||||
|
1517 10 90 |
Margarine |
10 |
530 |
530 |
0 |
|
|
1601 00 |
Sausages and similar products |
Free |
3 680 |
4 370 |
690 |
|
|
1602 41 to 1602 49 |
Prepared or preserved meat of swine |
|||||
|
1602 31 to 1602 39 |
Prepared or preserved meat of poultry |
Free |
1 300 |
1 450 |
150 |
|
|
ex 1602 20 90 |
Pâtés, different sizes |
9 |
479 |
479 |
0 |
|
|
1602 50 |
Prepared or preserved meat, meat offal or blood of bovine animal, other |
9 |
|
|||
|
2001 10 00 |
Cucumbers, preserved |
Free |
1 300 |
1 450 |
150 |
|
|
2007 10 10 |
Homogenised preparations with a sugar content exceeding 13 % by weight |
Free |
445 |
500 |
0 |
|
|
2008 92 |
Mixtures of fruits |
4 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
2009 69 |
Grape juice, other |
2 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
2009 79 11 2009 79 91 |
Apple juice |
10 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
2309 90 |
Animal feed |
1,2 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
2401 |
Unmanufactured tobacco |
2,4 |
2 000 |
2 000 |
0 |
|
|
(1)
As defined in Decree of the Government of the Czech Republic No 480/2001 on the Customs Tariff of the Czech Republic.
(2)
The wording of the description of the products is to be considered as having no more than indicative value, the preferential scheme being determined, within the context of this Annex, by the coverage of the code. Where ex codes are indicated, the preferential scheme is to be determined by application to the code and corresponding description taken together.
(3)
Only applicable with effect from the date of entry into force of this Protocol.
(4)
This concession is only applicable to products non-benefiting from any kind of export subsidies and accompanied by a certificate (see Annex) indicating that no export refunds have been paid.
(5)
Quantities of goods subject to this existing tariff quota and released for free circulation as from 1 July 2002 before the entry into force of this Protocol shall be fully counted against the quantity provided for in the fourth column and should be submitted to the duty applicable at the moment of import. |
||||||
ANNEX TO ANNEX B(b)
ANNEX C
AGREEMENT
between the European Community and the Czech Republic on reciprocal preferential trade concessions for certain wines
1. Imports into the Community of the following products originating in the Czech Republic shall be subject to the concessions set out below:
|
CN code |
Description |
Applicable duty |
Yearly quantities (hl) |
|
ex 2204 10 |
Sparkling wine |
Exemption |
13 000 |
|
ex 2204 21 |
Wine of fresh grapes |
||
|
ex 2204 29 |
2. The Community shall grant a preferential zero duty within tariff quotas as mentioned under point 1, subject to the condition that no export subsidies shall be paid for exports of these quantities by the Czech Republic.
3. Imports into the Czech Republic of the following products originating in the Community shall be subject to the concessions set out below:
|
Czech customs tariff code |
Description |
Applicable duty |
Yearly quantities (hl) |
|
2204 10 11 |
Quality sparkling wine |
Exemption |
20 000 |
|
ex 2204 10 19 |
Quality sparkling wine (1) |
||
|
2204 2111-78 2204 2181-82 2204 2187-98 2204 2912-75 2204 2981-82 2204 2987-98 |
Quality wine of fresh grapes |
||
|
2204 29 |
Wine of fresh grapes |
25% |
300 000 |
|
(1)
Excluding sparkling wine made with the addition of CO2. |
|||
4. The Czech Republic shall grant a preferential zero duty within tariff quotas as mentioned under point 3, subject to the condition that no export subsidies shall be paid for exports of these quantities by the Community.
5. This Agreement shall cover wine
which has been produced from fresh grapes wholly produced and harvested in the territory of the Contracting Party in question; and
originating in the Community, which has been produced in accordance with the rules governing the oenological practices and processes referred to in Title V of Council Regulation (EC) No 1493/1999 of 17 May 1999 on the common organisation of the market in wine ( 36 );
originating in the Czech Republic, which has been produced in accordance with the rules governing the oenological practices and processes in conformity with the Czech law. These oenological rules referred to shall be in conformity with the Community legislation.
6. Imports of wine under the concessions provided in this Agreement will be subject to the presentation of a certificate issued by a mutually recognised official body appearing on the lists drawn up jointly, to the effect that the wine in question complies with point 5(b).
7. The Contracting Parties shall examine the opportunities for granting each other further concessions taking into account the development of wine trade between the Contracting Parties.
8. The Contracting Parties shall ensure that the benefits granted reciprocally are not called into question by other measures.
9. Consultations are to take place at the request of either Contracting Party on any problem relating to the way this Agreement operates.
10. This Agreement shall apply, on the one hand, in the territories in which the Treaty establishing the European Community is applied and under the conditions laid down in that Treaty and, on the other hand, in the territory of the Czech Republic.
PROTOCOL
adjusting the trade aspects of the Europe Agreement establishing an Association between the European Communities and their Member States, of the one part, and the Slovak Republic, of the other part, to take account of the outcome of negotiations between the parties on new mutual agricultural concessions
THE EUROPEAN COMMUNITY, hereinafter referred to as ‘the Community’,
of the one part, and
THE SLOVAK REPUBLIC,
of the other part,
Whereas:|
(1) |
The Europe Agreement establishing an Association between the European Communities and their Member States, of the one part, and the Slovak Republic, of the other part (hereinafter referred to as ‘the Europe Agreement’) was signed in Luxembourg on 4 October 1993 and entered into force on 1 February 1995 ( 37 ). |
|
(2) |
Article 21(5) of the Europe Agreement provides that the Community and the Slovak Republic shall examine in the Association Council, product by product and on an orderly and reciprocal basis, the possibility of granting each other additional agricultural concessions. On this basis negotiations have been undertaken and were concluded between the parties. |
|
(3) |
For the first time, improvements to the preferential agricultural regime of the Europe Agreement were provided for in the Protocol adjusting trade aspects of the Europe Agreement ( 38 ) to take account of the last enlargement of the Community and the outcome of the GATT Uruguay Round. |
|
(4) |
Two further rounds of negotiations for improved agricultural trade concessions were concluded on 3 May 2000 and 21 June 2002. |
|
(5) |
From the one side, the Council decided, by virtue of Council Regulation (EC) No 2434/2000 establishing certain concessions in the form of Community tariff quotas for certain agricultural products and providing for an adjustment, as an autonomous and transitional measure, of certain agricultural concessions provided for in the Europe Agreement with the Slovak Republic ( 39 ), to apply on a provisional basis, as from 1 July 2000, the Community concessions resulting from the 2000 round of negotiations and from the other side the Government of the Slovak Republic took legislative provisions to apply, as from the same date, the equivalent Slovak concessions. |
|
(6) |
The abovementioned concessions will be supplemented and replaced on the date of entry into force of this Protocol by the concessions provided for herein, |
HAVE AGREED AS FOLLOWS:
Article 1
The arrangements for import into the Community applicable to certain agricultural products originating in the Slovak Republic as set out in Annexes A(a) and A(b) and the arrangements for import into the Slovak Republic applicable to certain agricultural products originating in the Community as set out in Annexes B(a) and B(b) to this Protocol shall replace those set out in Annexes XI and XII as referred to in Article 21(2) and (4), as amended, of the Europe Agreement. The agreement between the Community and the Slovak Republic on reciprocal preferential trade concessions for certain wines, set out in Annex C, shall form an integral part of this Protocol.
Article 2
This Protocol shall form an integral part of the Europe Agreement. The Annexes to this Protocol shall form an integral part thereof.
Article 3
This Protocol shall be approved by the Community and the Slovak Republic in accordance with their corresponding procedures. The Contracting Parties shall take the necessary measures to implement this Protocol.
The Contracting Parties shall notify each other of the accomplishment of the abovementioned procedures.
Article 4
Subject to completion of the procedures provided for in Article 3, this Protocol shall enter into force on 1 January 2003. Should these procedures not be completed in time, it shall enter into force on the first day of the first month following the Contracting Parties' notification of the accomplishment of the procedures.
Article 5
This Protocol shall be drawn up in duplicate in the Danish, Dutch, English, Finnish, French, German, Greek, Italian, Portuguese, Spanish, Swedish and Slovak languages, each of these texts being equally authentic.
Hecho en Bruselas, el veinticuatro de abril del dos mil tres.Udfærdiget i Bruxelles den fireogtyvende april to tusind og tre.Geschehen zu Brüssel am vierundzwanzigsten April zweitausendunddrei.????e st?? ???????e?, st?? e???s? t?sse??? ?p?????? d?? ?????de? t??a.Done at Brussels on the twenty-fourth day of April in the year two thousand and three.Fait à Bruxelles, le vingt-quatre avril deux mille trois.Fatto a Bruxelles, addì ventiquattro aprile duemilatre.Gedaan te Brussel, de vierentwintigste april tweeduizenddrie.Feito em Bruxelas, em vinte e quatro de Abril de dois mil e três.Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäneljäntenä päivänä huhtikuuta vuonna kaksituhattakolme.Som skedde i Bryssel den tjugofjärde april tjugohundratre.V Bruseli dvadsiatchoštvrtého apríla dvetisíetri.
Por la Comunidad EuropeaFor Det Europæiske FællesskabFür die Europäische GemeinschaftG?a t?? ????pa??? ?????t?taFor the European CommunityPour la Communauté européennePer la Comunità europeaVoor de Europese GemeenschapPela Comunidade EuropeiaEuroopan yhteisön puolestaPå Europeiska gemenskapens vägnar
Za Slovenskú republiku
ANNEX A(a)
Customs duties on imports applicable in the Community to products originating in the Slovak Republic and listed below shall be abolished
CN code ( 40 )
ANNEX A(b)
Imports into the Community of the following products originating in the Slovak Republic shall be subject to the concessions set out below
(MFN = most-favoured-nation duty)
|
CN code |
Description (1) |
Applicable duty (2) (% of MFN) |
Quantity from 1.7.2002 to 30.6.2003 (tonnes) |
Annual quantity from 1.7.2003 (tonnes) |
Subsequent yearly quota increase (tonnes) |
Specific provisions |
|
0102 90 05 |
Live bovine animals of a live weight not exceeding 80 kg |
20 |
178 000 heads |
178 000 heads |
0 |
|
|
0102 90 21 0102 90 29 0102 90 41 0102 90 49 |
Live bovine animals of a live weight exceeding 80 kg but not exceeding 300 kg |
20 |
153 000 heads |
153 000 heads |
0 |
|
|
ex 0102 90 |
Heifers and cows not for slaughter of the following mountain breeds: grey, brown, yellow, spotted Simmental and Pinzgau |
6 % ad valorem |
7 000 heads |
7 000 heads |
0 |
|
|
0104 10 30 0104 10 80 0104 20 90 |
Live sheep or goats |
free |
4 300 |
4 300 |
0 |
|
|
0201 0202 |
Meat of bovines, fresh, chilled or frozen |
free |
3 500 |
3 500 |
0 |
|
|
ex 02 03 |
Meat of domestic swine, fresh, chilled or frozen |
free |
2 800 |
3 000 |
300 |
|
|
0210 11 to 0210 19 |
Meat of swine, salted, in brine, dried or smoked |
free |
||||
|
0204 |
Meat of sheep or goats |
free |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0206 10 to 29 0210 20 |
Meat of bovine animals (offal) |
free |
500 |
1 000 |
0 |
|
|
ex 02 07 |
Poultry, fresh, chilled or frozen (other than 0207 13 91 , 0207 14 91 , 0207 26 91 , 0207 27 91 , 0207 35 91 , 0207 36 89 ) |
free |
1 560 |
1 740 |
180 |
|
|
1602 31 to 1602 39 |
Prepared or preserved meat of poultry |
|||||
|
0402 |
Milk powder and condensed milk |
free |
2 500 |
3 500 |
0 |
|
|
0403 10 11 to 39 0403 90 11 to 69 |
Buttermilks, yoghurts and other fermented or acidified milk and cream |
|
|
|
|
|
|
0404 |
Whey and products consisting of natural milk constituents |
free |
250 |
500 |
0 |
|
|
ex 04 05 |
Butter and other fats and oils derived from milk except CN codes 0405 20 10 and 0405 20 30 |
free |
750 |
750 |
0 |
|
|
0406 |
Cheese and curd |
free |
2 930 |
3 000 |
300 |
|
|
0407 00 11 0407 00 19 0407 00 30 |
Eggs of poultry in shell |
20 |
3 125 |
3 125 |
0 |
|
|
0408 11 80 |
Egg yolks, dried |
20 |
250 |
250 |
0 |
|
|
0408 19 81 |
Egg yolks, liquid |
|||||
|
0408 19 89 |
Egg yolks, frozen |
|||||
|
0408 91 80 |
Birds' eggs, dried |
20 |
1 250 |
1 250 |
0 |
|
|
0408 99 80 |
Birds' eggs, other |
|||||
|
0702 00 00 |
Tomatoes, fresh or chilled |
free |
2 600 |
2 900 |
300 |
|
|
ex 0707 00 05 |
Cucumbers, fresh or chilled (from 16 May to 31 October) |
80 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
ex 0708 10 00 |
Fresh or chilled peas, from 1 September to 31 May |
free |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
ex 0708 10 00 |
Fresh or chilled peas, from 1 June to 31 August |
free |
130 |
145 |
15 |
|
|
0709 90 70 |
Courgettes |
free |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0806 10 10 |
Table grapes |
free |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0808 10 |
Apples, fresh |
free |
7 625 |
15 000 |
0 |
|
|
0809 20 |
Cherries |
free |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0809 30 90 |
Peaches |
free |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0809 40 05 |
Plums |
free |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0810 20 |
Raspberries, blackberries, mulberries and loganberries |
free |
250 |
250 |
0 |
|
|
0810 20 10 |
Raspberries, fresh |
41 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0810 30 10 |
Blackcurrants, fresh |
free |
130 |
145 |
15 |
|
|
0810 30 10 |
Blackcurrants, fresh |
41 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0810 30 30 |
Redcurrants, fresh |
free |
130 |
145 |
15 |
|
|
0810 30 30 |
Redcurrants, fresh |
41 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0810 30 90 |
Other berries |
24 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0811 10 90 |
Strawberries, frozen |
36 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0811 20 19 |
Berries, containing added sugar, frozen |
free |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0811 20 31 |
Raspberries, not containing added sugar, frozen |
free |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0811 20 39 |
Blackcurrants, frozen |
free |
330 |
370 |
40 |
|
|
0811 20 39 |
Blackcurrants, frozen |
28 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0811 20 51 |
Redcurrants, frozen |
free |
350 |
390 |
40 |
|
|
0811 20 51 |
Redcurrants, frozen |
33 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
ex 08 11 |
Other than 0811 10 90 , 0811 20 19 , 0811 20 31 , 0811 20 39 , 0811 20 51 , 0811 20 59 , 0811 20 90 , 0811 90 50 , 0811 90 70 , 0811 90 75 , 0811 90 80 , 0811 90 85 , 0811 90 95 |
20 |
250 |
250 |
0 |
|
|
1001 |
Wheat and meslin |
free |
50 000 |
100 000 |
0 |
|
|
1002 |
Rye |
free |
1 000 |
2 000 |
0 |
|
|
1003 |
Barley |
free |
16 000 |
15 000 |
0 |
|
|
1004 |
Oats |
free |
500 |
1 000 |
0 |
|
|
1005 10 90 1005 90 00 |
Maize |
free |
35 000 |
70 000 |
0 |
|
|
1008 |
Buckwheat, millet and canary seed, other cereals |
free |
500 |
1 000 |
0 |
|
|
1101 00 |
Wheat and meslin flour |
20 |
16 875 |
16 875 |
0 |
|
|
1107 10 99 |
Malt, not roasted, other than of wheat |
free |
18 125 |
18 125 |
0 |
|
|
1601 00 |
Sausages and similar products |
free |
300 |
350 |
50 |
|
|
1602 41 to 1602 49 |
Prepared or preserved meat of swine |
|||||
|
1602 50 |
Other prepared or preserved meat, meat offal or blood of bovine animal |
free |
100 |
200 |
0 |
|
|
1703 |
Molasses |
free |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
2001 10 00 |
Cucumbers, preserved |
free |
125 |
125 |
0 |
|
|
ex 2001 90 96 |
Asparagus |
free |
130 |
145 |
15 |
|
|
2002 |
Tomatoes, prepared or preserved |
free |
1 300 |
1 450 |
150 |
|
|
2007 99 31 |
Cherry jams, jellies, marmalades, purées and pastes with a sugar content exceeding 30 % by weight |
83 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
2009 12 00 |
Fruit juices |
free |
500 |
600 |
100 |
|
|
2009 19 98 |
||||||
|
2009 21 00 |
||||||
|
2009 31 19 |
||||||
|
2009 31 51 |
||||||
|
2009 31 59 |
||||||
|
2009 31 91 |
||||||
|
2009 31 99 |
||||||
|
2009 39 19 |
||||||
|
2009 39 39 |
||||||
|
2009 39 55 |
||||||
|
2009 39 59 |
||||||
|
2009 39 95 |
||||||
|
2009 39 99 |
||||||
|
2009 61 10 |
||||||
|
2009 61 90 |
|
|||||
|
2009 69 11 |
|
|||||
|
2009 69 19 |
||||||
|
2009 69 51 |
||||||
|
2009 69 59 |
||||||
|
2009 69 90 |
|
|||||
|
2009 71 2009 79 |
Apple juice |
free |
250 |
250 |
0 |
|
|
2009 71 |
Apple juice |
48 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
2009 79 30 |
Apple juice |
48 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
2009 79 93 |
Apple juice |
48 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
2009 79 99 |
Apple juice |
48 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
2009 80 99 |
Blackcurrant juice |
36 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
(1)
Notwithstanding the rules for the interpretation of the Combined Nomenclature, the wording of the description of the products is to be considered as having no more than indicative value, the preferential scheme being determined, within the context of this Annex, by the coverage of the CN code. Where ex CN codes are indicated, the preferential scheme is to be determined by application to the CN code and corresponding description taken together.
(2)
In cases where a MFN minimum duty exits, the applicable minimum duty is equal to the MFN minimum duty multiplied by the percentage indicated in this column.
(3)
The quota for this product is opened for Bulgaria, the Czech Republic, Estonia, Hungary, Latvia, Lithuania, Poland, Romania and the Slovak Republic. Where it appears likely that total Community imports of live bovine animals may exceed 500 000 heads in a given marketing year the Community may take the management measures needed to protect its market, not withstanding any other rights given under the Agreement.
(4)
The quota for this product is opened for Bulgaria, the Czech Republic, Estonia, Hungary, Latvia, Lithuania, Poland, Romania and the Slovak Republic.
(5)
The Community may take into account, in the framework of its legislation and when appropriate the supply needs of its market and the need to maintain its market balance.
(6)
Subject to minimum import price arrangements contained in the Annex to the present Annex.
(7)
The reduction applies only to the ad valorem part of the duty.
(8)
This concession is only applicable to products non-benefiting from any kind of export subsidies.
(9)
Quantities of goods subject to this existing tariff quota and released for free circulation as from 1 July 2002 before the entry into force of this Protocol shall be fully counted against the quantity provided for in the fourth column and should be submitted to the duty applicable at the moment of import.
(10)
As liquid egg-yolk equivalent: 1 kg dried egg yolks = 2,12 kg liquid eggs.
(11)
As liquid equivalent: 1 kg dried eggs = 3,9 liquid eggs.
(12)
Excluding tenderloin presented alone. |
||||||
ANNEX TO ANNEX A(b)
Minimum import price arrangement for certain soft fruit for processing
|
1. |
Minimum import prices are fixed as follows for the following products for processing originating in the Slovak Republic:
|
|
2. |
The minimum import prices, as set out in Article 1, will be respected on a consignment by consignment basis. In the case of a customs declaration value being lower than the minimum import price, a countervailing duty will be charged equal to the difference between the minimum import price and the customs declaration value. |
|
3. |
If the import prices of a given product covered by this Annex show a trend suggesting that the prices could go below the level of the minimum import prices in the immediate future, the European Commission will inform the Slovak authorities in order to enable them to correct the situation. |
|
4. |
At the request of either the Community or the Slovak Republic, the Association Committee shall examine the functioning of the system or the revision of the level of the minimum import prices. If appropriate, the Association Committee shall take the necessary decisions. |
|
5. |
To encourage and promote the development of trade and for the mutual benefit of all parties concerned, a consultation meeting will be organised three months before the beginning of each marketing year in the Community. This consultation meeting will take place between the European Commission and the interested European producers' organisations for the products concerned, of the one part and the authorities', producers' and exporters' organisations of all the associated exporting countries, of the other part. During this consultation meeting, the market situation for soft fruit including, in particular, forecasts for production, stock situation, price evolution and possible market development, as well as possibilities to adapt supply to demand, will be discussed. |
ANNEX B(a)
Customs duties on imports applicable in the Slovak Republic to products originating in the Community and listed below shall be abolished
SLK customs code ( 41 )
ANNEX B(b)
Imports into the Slovak Republic of the following products originating in the Community shall be subject to the concessions set out below
|
Slovak customs code |
Description (1) |
Applicable ad valorem duty |
Quantity from 1.7.2002 to 30.6.2003 (tonnes) |
Annual quantity from 1.7.2003 (tonnes) |
Subsequent yearly quota increase (tonnes) |
Specific provisions |
|
0201 0202 |
Meat of bovines, fresh, chilled or frozen |
free |
1 750 |
3 500 |
0 |
|
|
0206 10 to 29 0210 |
Meat of bovine animals (offal) |
free |
500 |
1 000 |
0 |
|
|
0204 |
Sheep meat |
free |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
ex 0203 |
Meat of domestic swine, fresh, chilled or frozen |
free |
2 800 |
3 000 |
300 |
|
|
0210 11 to 0210 19 |
Meat of swine, salted, in brine, dried or smoked |
|||||
|
0207 |
Poultry, fresh, chilled or frozen |
free |
650 |
725 |
75 |
|
|
1602 31 to 1602 39 |
Prepared or preserved meat of poultry |
|||||
|
0402 |
Milk powder and condensed milk |
free |
350 |
500 |
0 |
|
|
0403 10 11 to 39 0403 90 11 to 69 |
Buttermilks, yoghurts and other fermented or acidified milk and cream |
|
|
|
|
|
|
0404 |
Whey and products consisting of natural milk constituents |
free |
250 |
500 |
0 |
|
|
ex 0405 |
Butter and other fats and oils derived from milk except CN codes 0405 20 10 and 0405 20 30 |
free |
252 |
300 |
0 |
|
|
0406 |
Cheese and curd |
free |
1 895 |
2 100 |
195 |
|
|
0408 11 80 |
Birds' egg yolks, dried |
14,5 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0408 91 80 |
Birds' eggs, dried |
14,5 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0701 90 50 |
Potatoes, new, from 1 January to 30 June |
free |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0701 90 10 0701 90 90 |
Potatoes, other |
6 |
500 |
500 |
0 |
|
|
0702 00 00 |
Fresh tomatoes |
free |
2 600 |
2 900 |
300 |
|
|
ex 0704 10 00 |
Cauliflowers and headed broccoli (from 15 April to 30 November) |
6 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0704 90 10 |
White cabbages and red cabbages |
6 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0704 90 90 |
Other |
6 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
ex 0705 11 00 |
Cabbage lettuce (from 1 April to 30 November) |
5,9 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0708 10 90 |
Fresh or chilled peas (from 1 June to 31 August) |
free |
130 |
145 |
15 |
|
|
0708 90 00 |
Leguminous vegetables |
5,9 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0709 60 10 |
Sweet peppers |
4,3 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0709 60 99 |
Other |
4,3 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0807 11 00 |
Water melons |
4 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0809 10 00 |
Apricots |
4,2 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0809 30 10 |
Nectarines |
4 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
0808 10 |
Apples, fresh |
free |
7 500 |
15 000 |
0 |
|
|
1001 |
Wheat and meslin |
free |
15 000 |
30 000 |
0 |
|
|
1002 |
Rye |
free |
1 000 |
2 000 |
0 |
|
|
1003 |
Barley |
free |
15 000 |
30 000 |
0 |
|
|
1004 |
Oats |
free |
500 |
1 000 |
0 |
|
|
1005 10 90 1005 90 00 |
Maize |
free |
5 350 |
10 000 |
0 |
|
|
1006 |
Rice |
free |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
1008 |
Buckwheat, millet and canary seed, other cereals |
free |
500 |
1 000 |
0 |
|
|
1107 10 99 |
Malt |
free |
1 500 |
3 000 |
0 |
|
|
1516 10 |
Animal fats and oils |
10 |
1 000 |
1 000 |
0 |
|
|
1516 20 |
Vegetable fats and oils |
9 |
1 000 |
1 000 |
0 |
|
|
1517 10 90 |
Margarine |
10 |
270 |
270 |
0 |
|
|
1601 00 |
Sausages and similar products |
free |
300 |
350 |
50 |
|
|
1602 41 to 1602 49 |
Prepared or preserved meat of swine |
|||||
|
ex 1602 20 90 |
Pâtés, different sizes |
9 |
265 |
265 |
0 |
|
|
1602 50 |
Other prepared or preserved meat, meat offal or blood of bovine animal |
free |
100 |
200 |
0 |
|
|
1703 |
Molasses |
free |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
ex 2001 90 96 |
Asparagus |
free |
130 |
145 |
15 |
|
|
2002 |
Tomatoes prepared or preserved |
free |
1 300 |
1 450 |
150 |
|
|
2005 90 60 |
Carrots |
5 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
2005 90 70 |
Mixtures of vegetables |
5 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
2005 90 80 |
Other |
5 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
2008 50 |
Apricots |
4 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
2008 70 |
Peaches |
4 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
2008 92 16 2008 92 16 2008 92 16 |
Mixtures of fruits |
4 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
2009 69 71 |
Grape juice |
2 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
2009 69 79 |
2 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
|
2009 71 |
Apple juice |
10 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
2009 79 |
10 |
Unlimited |
Unlimited |
|
|
|
|
2401 |
Unmanufactured tobacco |
2,4 |
1 000 |
1 000 |
0 |
|
|
(1)
The wording of the description of the products is to be considered as having no more than indicative value, the preferential scheme being determined, within the context of this Annex, by the coverage of the code. Where ex codes are indicated, the preferential scheme is to be determined by application to the code and corresponding description taken together.
(2)
This concession is only applicable to products non-benefiting from any kind of export subsidies and accompanied by a certificate (see Annex) indicating that no export refunds have been paid.
(3)
Quantities of goods subject to this existing tariff quota and released for free circulation as from 1 July 2002 before the entry into force of this Protocol shall be fully counted against the quantity provided for in the fourth column and should be submitted to the duty applicable at the moment of import.
(4)
Excluding tenderloin presented alone.
(5)
Excluding 1516 20 95, 1516 20 96 and 1516 20 98. |
||||||
ANNEX TO ANNEX B(b)
ANNEX C
AGREEMENT
between the European Community and the Slovak Republic on reciprocal preferential trade concessions for certain wines
|
1. |
Imports into the Community of the following products originating in the Slovak Republic shall be subject to the concessions set out below:
|
|
2. |
The Community shall grant a preferential zero duty within tariff quotas as mentioned under point 1, subject to the condition that no export subsidies shall be paid for exports of these quantities by the Slovak Republic. |
|
3. |
Imports into the Slovak Republic of the following products originating in the Community shall be subject to the concessions set out below:
|
|
4. |
The Slovak Republic shall grant a preferential zero duty within tariff quotas as mentioned under point 3, subject to the condition that no export subsidies shall be paid for exports of these quantities by the Community. |
|
5. |
This Agreement shall cover wine
(a)
which has been produced from fresh grapes wholly produced and harvested in the territory of the Contracting Party in question, and
(b)
(i)
originating in the Community, which has been produced in accordance with the rules governing the oenological practices and processes referred to in Title V of Council Regulation (EC) No 1493/1999 of 17 May 1999 on the common organisation of the market in wine ( 42 );
(ii)
originating in the Slovak Republic, which has been produced in accordance with the rules governing the oenological practices and processes in conformity with the Slovak law. These oenological rules referred to shall be in conformity with the Community legislation. |
|
6. |
Imports of wine under the concessions provided in this Agreement will be subject to the presentation of a certificate issued by a mutually recognised official body appearing on the lists drawn up jointly, to the effect that the wine in question complies with point 5(b). |
|
7. |
The Contracting Parties shall examine the opportunities for granting each other further concessions taking into account the development of wine trade between the Contracting Parties. |
|
8. |
The Contracting Parties agreed to continue immediately with the already started negotiations with the aim to conclude rapidly an agreement on the reciprocal recognition, protection and control of spirits and wine names, including ‘Slovenske Tokajske Vino’ originating in the Slovak part of the Tokaj Wine Growing Region. |
|
9. |
The Contracting Parties shall ensure that the benefits granted reciprocally are not called into question by other measures. |
|
10. |
Consultations are to take place at the request of either Contracting Party on any problem relating to the way this Agreement operates. |
|
11. |
This Agreement shall apply, on the one hand, in the territories in which the Treaty establishing the European Community is applied and under the conditions laid down in that Treaty and, on the other hand, in the territory of the Slovak Republic. |
( ) Vaata käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 67.
( ) Vaata käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 67.
( 1 ) EMP osa sisukorras esitatakse ka viited, kust saab asjakohast teavet EÜ ja selle liikmesriikide kohta.
( 2 ) Liechtensteini Vürstiriigil on tolliliit Šveitsiga ning ta on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriik.
( 3 ) Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Montenegro, Serbia ja Kosovo vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1244/99.
( 4 ) Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Maroko, Süüria, Tuneesia, Jordani läänekallas ja Gaza sektor.
( 5 ) ICS2 1. väljalaske kasutuselevõtu ajavahemik: 15. märtsist 2021 kuni 1. oktoobrini 2021; ICS2 2. väljalaske kasutuselevõtu ajavahemik: 1. märtsist 2023 kuni 2. oktoobrini 2023; ICS2 3. väljalaske kasutuselevõtu ajavahemik: 1. märtsist 2024 kuni 1. oktoobrini 2024.
Komisjoni 13. detsembri 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/2151, millega kehtestatakse liidu tolliseadustikuga ette nähtud elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtmise tööprogramm (ELT L 325, 16.12.2019, lk 168).
( 6 ) Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1), mida on viimati muudetud komisjoni 7. detsembri 2020. aasta delegeeritud määrusega (EL) 2021/234 (ELT L 63, 23.2.2021, lk 1).
( 7 ) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558), mida on viimati muudetud komisjoni 8. veebruar 2021. aasta rakendusmäärusega (EL) 2021/235 (ELT L 63, 23.2.2021, lk 386).
( 8 ) 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsioon Euroopa Majandusühenduse, Austria Vabariigi, Soome Vabariigi, Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi, Rootsi Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel (EÜT L 226, 13.8.1987, lk 2), sealhulgas varasemad ja tulevased muudatused, mille ühiskomitee on eespool nimetatud konventsiooni kohaselt kokku leppinud.
( 9 ) NCTSi uuendatakse, et hõlmata uued turvanõuded, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruses (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1), mida on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/632 (ELT L 111, 25.4.2019, lk 54). NCTSi etapiviisiliste uuenduste kasutuselevõtt on sätestatud komisjoni rakendusotsuse (EL) 2019/2151 lisas.
( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
( 11 ) Artiklid 2-4 ja artikli 9 lõige 1 jäetakse välja vastavalt EMP lepingut kohandavale protokollile.
( 12 ) Artikkel 4 jäetakse välja vastavalt EMP lepingut kohandavale protokollile.
( 13 ) 387 D 0516: nõukogu otsus 87/516/Euratom/EMÜ, 28. september 1987 (EÜT L 302, 24.10.1987, lk 1).
( 14 ) Komisjoni otsus 2009/334/EÜ, 20. aprill 2009 (ELT L 101, 21.4.2009, lk 22).
( 15 ) 32007 R 0219: nõukogu määrus (EÜ) nr 219/2007, 27. veebruar 2007, ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks (ELT L 64, 2.3.2007, lk 1) ►M235 , muudetud järgmise õigusaktiga:
( 16 ) ELT L 126, 21.5.2009, lk 13.
( 17 ) 375 R 0337: nõukogu määrus (EMÜ) nr 337/75, 10. veebruar 1975, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta (EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:
( 18 ) 391 D 0049: nõukogu otsus 91/49/EMÜ, 26. november 1990 (EÜT L 28, 2.2.1991, lk 29). ►M8 Seose nõukogu otsusega 91/49/EMÜ lepitakse kokku, et EFTA riigid tasuvad alates 1. jaanuarist 1994 halduskulusid, mis on seotud ühenduse jätkutegevustega, mis asuvad eelarvereal B3-4104, „vanemaealiste meetmed”. ◄
( 19 ) 375 R 1365: nõukogu määrus (EMÜ) nr 1365/75, 26. mai 1975, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta (EÜT L 139, 30.5.1975, lk 1); muudetud järgmiste aktidega:
◄
( 20 ) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.
( 21 ) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.
( 22 ) Nõukogu otsus 93/136/EMÜ, 25. veebruar 1993, millega kehtestatakse kolmas ühenduse tegevusprogramm puuetega inimeste abistamiseks (EÜT L 56, 9.3.1993, lk 30).
( 23 ) Nõukogu otsus 94/782/EÜ, 6. detsember 1994, mis käsitleb teabesüsteemi Handynet säilitamist esimese tehnilise abi programmi kohaselt praeguseks algatatud tegevuse raames (EÜT L 316, 9.12.1994, lk 42).
( 24 ) Nõukogu otsus 93/136/EMÜ, 25. veebruar 1993, millega kehtestatakse kolmas ühenduse tegevusprogramm puuetega inimeste abistamiseks (EÜT L 56, 9.3.1993, lk 30).
( 25 ) Nõukogu otsus 93/136/EMÜ, 25. veebruar 1993, millega kehtestatakse kolmas ühenduse tegevusprogramm puuetega inimeste abistamiseks (EÜT L 56, 9.3.1993, lk 30).
( 26 ) Nõukogu otsus 93/136/EMÜ, 25. veebruar 1993, millega kehtestatakse kolmas ühenduse tegevusprogramm puuetega inimeste abistamiseks (EÜT L 56, 9.3.1993, lk 30).
( 27 ) Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).
( 28 ) 1) teadusuuringute, tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni edendamine; 2) info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu, selle tehnoloogia kasutamise ning kvaliteedi parandamine; 3) põllumajandus- ning kalandus- ja vesiviljelussektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate („VKE“) konkurentsivõime suurendamine; 4) vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites; 5) kliimamuutustega kohanemise, riskiennetamise ja -juhtimise edendamine; 6) keskkonnahoid ja keskkonnakaitse ning ressursitõhususe edendamine; 7) säästva transpordi ja tähtsate võrguinfrastruktuuride kitsaskohtade kõrvaldamise edendamine; 8) püsiva ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine; 9) sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja mis tahes diskrimineerimise vastu võitlemine; 10) investeerimine haridusse, koolitusse ja oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja pidevõppesse; 11) riigiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse edendamine.
( 29 ) OJ L 360, 31.12.1994, p. 2.
( 30 ) OJ L 341, 16.12.1998, p. 3.
( 31 ) OJ L 280, 4.11.2000, p. 1.
( 32 ) As defined in Commission Regulation (EC) No 2031/2001 of 6 August 2001 amending Annex I to Council Regulation (EEC) No 2658/87 on the tariff and statistical nomenclature and on the Common Customs Tariff (OJ L 279, 23.10.2001).
( 33 ) As defined in Decree of the Government of the Czech Republic No 480/2001 on the Customs Tariff of the Czech Republic.
( 34 ) OJ L 179, 14.7.1999, p. 1; Regulation as last amended by Regulation (EC) No 2585/2001 (OJ L 345, 29.12.2001, p. 10).
( 35 ) OJ L 359, 31.12.1994, p. 2.
( 36 ) OJ L 306, 16.11.1998, p. 3.
( 37 ) OJ L 280, 4.11.2000, p. 9.
( 38 ) As defined in Commission Regulation (EC) No 2031/2001 of 6 August 2001, amending Annex I to Council Regulation (EEC) No 2658/87 on the tariff and statistical nomenclature and on the Common Customs Tariff (OJ L 279, 23.10.2001).
( 39 ) As defined in Decree of the Government of the Slovak Republic No 598/2001 on the Customs Tariff of the Slovak Republic.
( 40 ) OJ L 179, 14.7.1999, p. 1. Regulation as last amended by Regulation (EC) No 2585/2001 (OJ L 345, 29.12.2001, p. 10).