(1)

Sünteetiliste või keemiliselt modifitseeritud looduslike polümeeride väikesed osakesed on laialdaselt kasutusel ning on vees lahustumatud, lagunevad väga aeglaselt ja neid võivad elusorganismid kergesti alla neelata, mis põhjustab muret nende üldmõju pärast keskkonnale ja potentsiaalselt inimeste tervisele. Need polümeerid on keskkonnas laialt levinud ning neid leidub ka joogivees ja toidus. Need kuhjuvad keskkonda ja aitavad tekitada mikroplastireostust.

(2)

Suur osa mikroplastireostusest tekib tahtmatult, näiteks suuremate plastijäätmete lagunemise, rehvide ja teevärvi kulumise või sünteetiliste rõivaste pesemise tõttu. Kuid sünteetiliste või keemiliselt modifitseeritud looduslike polümeeride väikseid osakesi toodetakse ka sellisel kujul kasutamiseks või toodetele lisamiseks.

(3)

Nõukogu kutsus oma 20. juuni 2016. aasta järeldustes ELi ringmajanduse loomise tegevuskava kohta (2) ja 24. märtsi 2017. aasta järeldustes rahvusvahelise ookeanide majandamise kohta (3) komisjoni üles tegema ettepanekud meetmete kohta, millega vähendatakse makro- ja mikrosuuruses plastijäätmete merekeskkonda sattumist, sealhulgas ettepaneku keelustada polümeeride kasutamine kosmeetikatoodetes, isikliku hügieeni toodetes ja detergentides.

(4)

Plastireostuse vähendamiseks võttis komisjon 2018. aasta jaanuaris vastu plastistrateegia, (4) mille eesmärk on muu hulgas vähendada kõiki mikroplastireostuse allikaid. Seda kohustust uuendati Euroopa rohelise kokkuleppe (5) avaldamisega 2019. aasta detsembris, uue ringmajanduse tegevuskavaga (6) 2020. aasta märtsis ja nullsaaste tegevuskavaga (7) 2021. aasta mais. Viimati nimetatu hõlmab 2030. aastaks seatud eesmärkide hulgas eelkõige keskkonda sattuva mikroplasti koguse vähendamist 30 % võrra.

(5)

2018. aasta septembris kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles (8) keelustama 2020. aastaks mikroplasti kasutamine kosmeetikatoodetes, isikliku hügieeni toodetes, detergentides ja puhastusvahendites.

(6)

Mikroplastireostuse võimalik mõju keskkonnale ja potentsiaalselt ka inimeste tervisele on põhjustanud muret maailma eri osades. Mitu liikmesriiki on vastu võtnud sihtmeetmed või neid kavandanud. Riiklike piirangute mitmekesisus võib siiski takistada siseturu toimimist ja seetõttu on vajalik ühtlustamine liidu tasandil.

(7)

9. novembril 2017 palus komisjon (9) määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 69 lõike 1 alusel Euroopa Kemikaaliametil (edaspidi „amet“) koostada toimiku eesmärgiga piirata võimaluse korral selliste kuni 5 mm suuruste vees lahustumatute sünteetiliste polümeeride (edaspidi „sünteetiliste polümeeride mikroosakesed“) kasutust, mis on lisatud toodetesse, et saada mingi soovitud omadus (edaspidi „tahtlikult lisatud“), käsitlemaks ohtu, mida need mikroosakesed võivad põhjustada veekeskkonnale (edaspidi „XV lisa toimik“).

(8)

29. jaanuaril 2019 avaldas amet XV lisa toimiku, (10) milles ta jõudis järeldusele, et sünteetiliste polümeeride mikroosakeste tahtlik kasutamine, mille tulemuseks on keskkonda sattumine, kujutab endast ohtu keskkonnale, mida ei kontrollita piisavalt ja millega tuleb tegeleda kogu liidus. Ameti hinnangul satub praegu igal aastal keskkonda enam kui 42 000 tonni tahtlikult lisatud mikroplasti (11). XV lisa toimikus esitati diferentseeritud riskijuhtimise lähenemisviis, et käsitleda ohte, mis tulenevad sellistest sünteetiliste polümeeride mikroosakestest, mille üle puudub piisav kontroll. Tehti ettepanek kehtestada täielik turulelaskmise keeld sektorite ja rakenduste jaoks, mille puhul keskkonda sattumist peeti vältimatuks. Kavandatud on kasutus- ja kõrvaldamisjuhised, et minimeerida välditavat keskkonda sattumist. Samuti soovitati aruandlusnõuet, et saada teavet turulelaskmise keelu kohaldamisalast välja jäetud kasutusalade kaudu keskkonda sattuvate ainete kohta.

(9)

Täpsemalt tehti XV lisa toimikus ettepanek keelata turule lasta tahkeid polümeere, mis sisalduvad mikroosakestes või tahketest polümeeridest koosneva pinnakattega mikroosakestes, eraldi ainena või segudes, kus nende sisaldus on 0,01 massiprotsenti või rohkem. Selle tulemusel toimub 20 aasta jooksul pärast keelu kehtestamist hinnanguliselt ligikaudu 500 000 tonni mikroplasti heite üldine vähenemine. See vastab heite koguselisele vähendamisele 70 % võrra võrreldes sellega, mis muidu toimuks. Sisalduse piirnorm 0,01 % vastab madalaimale teatatud sisaldustasemele, mille puhul sünteetiliste polümeeride mikroosakesed võivad siiski mõjutada toote funktsiooni.

(10)

Kuna sünteetiliste polümeeride mikroosakeste koostis, omadused ja mõõtmed on väga erinevad, ei käsitletud XV lisa toimikus konkreetseid polümeere ega lisaaineid ega muid aineid, mida polümeerid võivad sisaldada, vaid analüüsiti polümeeride rühma, millel on suuruse, mõõtmete suhte, tahke oleku, sünteetilise päritolu ja erakordse keskkonnas püsivuse suhtes samad olemuslikud omadused.

(11)

XV lisa toimikus tehti ettepanek jätta välja lagundatavad või vees lahustuvad polümeerid ja looduslikud polümeerid, mida ei ole keemiliselt modifitseeritud, kuna neil puudub samasugune pikaajaline püsivus ja seetõttu ei põhjusta need kindlakstehtud ohtu.

(12)

XV lisa toimikus esitati standardsete katsemeetodite raamistik ja nõuetekohasuse kriteeriumid lagunduvuse kindlaks määramiseks piirangute kehtestamise eesmärgil. Katsemeetodid töötati välja selleks, et mõõta biootilist lagunemist, kuigi ei saa välistada, et katse ajal toimub mõningane abiootiline lagunemine ja see mõjutab katsetulemusi. Katsemeetodid rühmitati vastavalt nende ülesehitusele ja printsiipidele. Rühmad 1–3 hõlmavad suhteliselt kiireid, kuid rangelt reguleeritud sõelkatseid. Rühmad 4 ja 5 hõlmavad sõel- ja simulatsiooniuuringuid, mis on üha keerukamad, tehniliselt keerulisemad ja pikaajalisemad, kuid nende puhul kasutatakse keskkonna seisukohast täpsemaid katsetingimusi. XV lisa toimikus tehti ettepanek, et vastavus rühma 1–5 kuuluva mis tahes lubatud katsemeetodi nõuetekohasuse kriteeriumidele on piisav, et tõendada aine lagunduvust piirangute kehtestamise eesmärgil.

(13)

Vees lahustuvad tahked polümeerid kaotavad pärast nende keskkonda sattumist oma tahke oleku ega soodusta seega kindlakstehtud probleemi tekkimist. XV lisa toimikus esitati seepärast rahvusvaheliselt tunnustatud meetodid, et kontrollida lahustuvust ja jätta sellised vees lahustuvad polümeerid piirangute kohaldamisalast välja.

(14)

Peale selle on XV lisa toimikus kavandatud käsitletavate sünteetiliste polümeeride mikroosakeste mis tahes mõõtmete ülempiiriks läbimõõt 5 mm. Seda väärtust kasutatakse laialdaselt teadusringkondades ja mõne liikmesriigi õigusaktides. See piirväärtus on kooskõlas ka mikroprügi (sealhulgas mikroplasti) mõõtmete ülempiiriga, mis on sätestatud komisjoni otsuse (EL) 2017/848 lisas (12) ning mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ (13) rakendamiseks. Kokkuvõttes neelab XV lisa toimiku kohaselt elustik sellest piirväärtusest väiksemaid osakesi alla suurema tõenäosusega kui suuremaid osakesi.

(15)

Teatavate sünteetiliste polümeeride kiudjate osakeste pikkus on enam kui 5 mm, kuid need jäävad alla 15 mm, näiteks liimainete ja betooni tugevdamiseks kasutatavad osakesed. Kuna sellised kiudjad osakesed on väga püsivad ja põhjustavad kindlakstehtud ohtu, leiti XV lisa toimikus, et need tuleks lisada piirangute kohaldamisalasse.

(16)

Selleks et vältida kahetsusväärset asendamist, st sünteetiliste polümeeride mikroosakeste asendamist veelgi väiksemate püsivate polümeeriosakestega, mis võivad kujutada keskkonnale võrdväärset või isegi suuremat ohtu, hõlmas XV lisa toimiku piirangute kohaldamisala algselt mikroskaalast väiksemaid osakesi. Selleks et olla kooskõlas komisjoni soovituses C(2022) 3689 (14) juba soovitatud mõõtmete alampiiriga, tehti ettepanek kehtestada osakeste puhul mõõtmete alampiir 1 nm ja kiudjate osakeste puhul 3 nm. XV lisa toimiku konsulteerimiste käigus saadud märkustes osutati siiski märkimisväärsetele praktilistele probleemidele, sealhulgas seoses täitmise tagamisega. Täidetavuse tagamiseks kohandati XV lisa toimikut ning sünteetiliste polümeeride mikroosakeste mõõtmete alampiiri suurendati osakeste puhul 1 nm-lt 0,1 μm-le ja kiudjate osakeste puhul 3 nm-lt 0,3 μm-le.

(17)

Tahkeid ja vees lahustumatuid sünteetilisi või keemiliselt modifitseeritud looduslikke polümeere sisaldavad või sellega kaetud osakesed on erineva suurusega. Toodetele lisatuna vastavad üksnes mõned neist osakestest XV lisa toimiku kohastele mõõtmete piirangutele, süvendades kindlakstehtud probleemi. XV lisa toimikus tehti seetõttu ettepanek, et polümeer tuleks lugeda piirangute kohaldamisalasse kuuluvaks, kui muu hulgas vähemalt 1 massiprotsent seda polümeeri sisaldavatest või sellega kaetud osakestest vastab nimetatud mõõtmete piirangutele.

(18)

XV lisa toimikus tehti ettepanek jätta turulelaskmise keelu kohaldamisalast välja mitu kasutusala ja sektorit. Tehti ettepanek jätta välja sünteetiliste polümeeride mikroosakesed, mis on ette nähtud kasutamiseks tööstusaladel, sest sellistest kasutusaladest tulenevat heidet on lihtsam kontrollida kui näiteks tarbija- või kutselisest kasutusest tulenevat heidet. Selleks et vältida ülereguleerimist seoses teatavate kasutusalade ja sektoritega, tehti ettepanek jätta välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ (15) kohaldamisalasse kuuluvad ravimid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/6 (16) kohaldamisalasse kuuluvad veterinaarravimid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1009 (17) kohaldamisalasse kuuluvad ELi väetisetooted ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 (18) kohaldamisalasse kuuluvad toidu lisaained. Ameti arvates saab in vitro diagnostika seadmetest tuleneda võivat keskkonda sattumist minimeerida, kui kehtestada kasutus- ja kõrvaldamistingimused, tagades samal ajal selliste seadmete kasutusest tuleneva jätkuva sotsiaal-majandusliku kasu. Lisaks tehakse ettepanek teha turulelaskmise keelust erandeid, kui keskkonda sattumisega seotud oht on eeldatavasti minimaalne, sest sünteetiliste polümeeride mikroosakesed on eraldatud tehniliste vahenditega, näiteks osakesed kromatograafilistes kolonnides, veefiltrite kassettides ja printerite toonerites, või nende osakeste kuju muutub püsivalt seetõttu, et need näiteks paisuvad või moodustavad kile, näiteks mähkmetes, küünelakkides ja värvides, või need osakesed suletakse lõppkasutuse ajal püsivalt tahkesse maatriksisse, näiteks betoonile lisatud kiud ja pelletid, mida kasutatakse vormitud toodete lähteainena.

(19)

XV lisa toimikus hinnati mitut piirangute kehtestamise võimalust graanulitest täitematerjali jaoks, mis on mõeldud kasutamiseks sünteetilistel spordipindadel, ning soovitati keelustada turulelaskmine kas kuueaastase üleminekuperioodiga ilma eranditeta või kolmeaastase üleminekuperioodiga, tehes keelust erandi juhul, kui kasutatakse konkreetseid riskijuhtimismeetmeid, millega tagatakse, et sünteetilisest spordiväljakust eralduvate sünteetiliste polümeeride mikroosakeste aastane keskkonda sattumine ei ületa 7 g/m2.

(20)

Seoses turulelaskmise keeluga pakuti piirangute kehtestamise protsessi käigus kindlaks määratud sektorite või toodete jaoks välja konkreetsed üleminekuperioodid, et anda asjaomastele sidusrühmadele piisavalt aega piirangute järgimiseks ja üleminekuks sobivatele alternatiividele, näiteks lagundatavatele polümeeridele. Sellised üleminekuperioodid on vajalikud ka liikmesriikide jaoks, et valmistuda piirangute täitmise tagamiseks. Kokkuvõttes vähendavad need ühiskonnale kaasnevat kulu, põhjustamata tarbetuid viivitusi heite vähendamisel. Muude kasutusalade ja toodete jaoks, mida piirangute kehtestamise protsessi käigus eraldi kindlaks ei määratud, üleminekuperioode ette ei nähtud.

(21)

Seoses mikrokuulide (st sünteetiliste polümeeride mikroosakesed, mida kasutatakse abrasiivainena, nimelt koorimiseks, poleerimiseks või puhastamiseks, ja mida peamiselt kasutatakse mahapestavates kosmeetikatoodetes või detergentides) turulelaskmise keeluga ei tehtud ettepanekut üleminekuperioodi kohta, kuna tööstus pidi 2020. aastaks vabatahtlikult järgjärgult lõpetama nende kasutuse. Selliste mahapestavate ja mittemahapestavate kosmeetikatoodete jaoks, milles mikrokuule ei ole, on XV lisa toimikus ette nähtud nelja- ja kuueaastane üleminekuperiood.

(22)

Selliste sünteetiliste polümeeride mikroosakeste puhul, millega kapseldatakse lõhnaaineid, leiti XV lisa toimikus, et nii viie- kui ka kaheksa-aastane üleminekuperiood võib olla asjakohane nii mõlema perioodi majandusliku kulu kui ka majandusliku kasu seisukohast. Detergentide, vahade, poleerimisvahendite ja õhuvärskendustoodete puhul peeti asjakohaseks viieaastast üleminekuperioodi, et anda tööstusele piisavalt aega oma toodete ümberkujundamiseks ja sünteetiliste polümeeride mikroosakeste asendamiseks.

(23)

Kontrollitud vabastamisega väetiste puhul peeti põhjendatuks viieaastast üleminekuperioodi, et võimaldada tootjatel oma tooteid ümber kujundada nii, et need saavutaksid nõuetekohase keskkonnas lagunduvuse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 (19) hõlmatud taimekaitsevahendite ja nende vahenditega töödeldud seemnete ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 528/2012 (20) hõlmatud biotsiidide puhul peeti vajalikuks kaheksa-aastast üleminekuperioodi, et anda tööstusele piisavalt aega oma toodete ümber kujundamiseks, neile lubade saamiseks ja nende turulelaskmiseks, samal ajal säilitades kapseldamistehnoloogiast saadava tulu vaheperioodil. Muude põllumajanduslike ja aianduslike kasutusalade puhul, nagu värv- või määrdeainetega kaetud seemned või muud tooted, mis ei ole taimekaitsevahendid või mis ei sisalda taimekaitsevahendeid, peeti asjakohaseks viieaastast üleminekuperioodi.

(24)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/745 (21) hõlmatud seadmete puhul, mis koosnevad ainetest või segudest, peeti vajalikuks kuueaastast üleminekuperioodi ümberkujundamiseks ja sobivatele alternatiividele üleminekuks.

(25)

XV lisa toimikus tehti ettepanek teha erand turulelaskmise keelust juhtude suhtes, mil sünteetiliste polümeeride mikroosakeste põhjustatud keskkonnareostust on võimalik minimeerida kasutus- ja kõrvaldamisjuhiste esitamise nõudega. Neis juhistes tuleks selgitada, kuidas tooteid nõuetekohaselt kasutada ja kõrvaldada, et minimeerida keskkonda sattumist.

(26)

Peale selle tehti XV lisa toimikus ettepanek iga-aastaste aruandlusnõuete kohta, et jälgida kasutus- ja kõrvaldamisjuhiste esitamise nõude tulemuslikkust ning parandada kättesaadavat tõendusbaasi selliste sünteetiliste polümeeride mikroosakeste kasutusaladega seotud riskijuhtimiseks, mis on vabastatud turulelaskmise keelust.

(27)

3. juunil 2020 võttis ameti riskihindamise komitee (RAC) vastu määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 70 kohase arvamuse (22) XV lisa toimiku kohta. Selles arvamuses nõustus riskihindamise komitee XV lisa toimiku järeldustega kindlakstehtud ohtude kohta ning selle kohta, et kavandatavad piirangud on asjakohane kogu liitu hõlmav meede selliste ohtude vähendamiseks.

(28)

Riskihindamise komitee leidis, et ohtude vähendamise seisukohast on asjakohasem mitte kehtestada polümeeride mikroosakeste jaoks mõõtmete alampiiri, st hõlmata kõik kiudjad osakesed, mis on väiksemad kui 15 mm (maksimaalne kiupikkus) ja kõik muud alla 5 mm suurused osakesed. Riskihindamise komitee leidis, et kui piirangute kohaldamisalast jäetakse välja alla 0,1 μm suurused sünteetiliste polümeeride mikroosakesed, võib see kas võimaldada sünteetiliste polümeeride mikroosakeste jätkuvat kasutamist või isegi soodustada üleminekut väiksematele osakestele piirangutest kõrvalehoidumiseks. See võib kahjustada kavandatud piirangute tulemuslikkust, kuna eeldatakse, et mida väiksemad on osakesed, seda toksilisemad need on.

(29)

Lisaks leidis riskihindamise komitee, et lagundatavate polümeeride piirangutest väljajätmise kriteeriumid peaksid olema rangemad kui need, mis on esitatud XV lisa toimikus. Täpsemalt leidis riskihindamise komitee, et kui väljajätmise põhjenduseks on vaja teha rühma 4 ja 5 kohaseid katseid, tuleks need katsed teha ja läbida kolmes asjakohases keskkonnakomponendis, mitte üksnes kõige asjakohasemas keskkonnakomponendis, nagu on soovitatud XV lisa toimikus.

(30)

Seoses sünteetilistel spordipindadel kasutuseks mõeldud täitematerjali turulelaskmisega ning võttes arvesse heitevähendamise, praktilisuse ja täidetavuse kaalutlusi, väljendas riskihindamise komitee selget eelistust keelustada turulelaskmine pärast üleminekuperioodi riskijuhtimismeetmete rakendamisest sõltuva keelust tehtava erandi asemel. Peamine põhjus, miks riskihindamise komitee seda eelistas, oli see, et tehismuruga spordipindadel kasutatav täitematerjal omab suurimat osakaalu mikroplasti sisaldavates toodetes ning see on tahtlikult lisatud sünteetiliste polümeeride mikroosakeste suurim keskkonnaheite allikas Euroopa tasandil. Riskihindamise komitee väljendas muret ka kavandatud riskijuhtimismeetmete tulemuslikkuse pärast, eelkõige seoses olemasolevate spordipindade ja väiksemate osakestega. Komitee märkis samuti, et ta ei toeta nimetatud aastast piirmäära 7 g/m2 mis tahes vastuvõetava künnisena, kuna see iseenesest toob endiselt kaasa jätkuva olulise keskkonda sattumise.

(31)

10. detsembril 2020 võttis ameti sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee (SEAC) vastu määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 71 lõike 1 kohase arvamuse, milles järeldas, et kavandatavad piirangud on asjakohane kogu liitu hõlmav meede kindlakstehtud ohtude kõrvaldamiseks, võttes arvesse selle sotsiaal-majanduslikku kasu ja kulu.

(32)

Võttes arvesse riskihindamise komitee arvamust, tegi sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee ettepaneku teha muudatused XV lisa toimikus kavandatud piirangutes ning leidis, et sünteetiliste polümeeride mikroosakeste määratlus peaks sisaldama mõõtmete alampiiri 1 nm. Selleks et kavandatud piiranguid oleks võimalik rakendada, nende täitmist tagada ja neid jälgida, tunnistas sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee siiski, et vähemalt ajutiselt on vaja kehtestada mõõtmete alampiir 0,1 μm (100 nm) sellisteks juhtudeks, kui analüütiliste meetodite või saatedokumentide abil ei ole võimalik kinnitada sünteetiliste polümeeride mikroosakeste sisaldust nimetatud mõõtmetest väiksemas suuruses, mistõttu ei saa piirangutega kehtestatud sisalduse piirnormi järgimist kontrollida.

(33)

Lisaks looduslike, lagundatavate ja lahustuvate polümeeride väljajätmisele sünteetiliste polümeeride mikroosakeste määratlusest, nagu on soovitatud XV lisa toimikus, soovitas sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee jätta välja polümeerid, mis ei sisalda süsinikku oma keemilises struktuuris, kuna tema arvates ei ole praegused püsivuse tõendamise vahendid selliste polümeeride jaoks sobivad. Sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee leidis siiski, et riskihindamise komitee peab sellise väljajätmise kinnitama.

(34)

Lõhnaainete kapseldamiseks kasutamise vallas ei õnnestunud sotsiaal-majandusliku analüüsi komiteel järeldusteni jõuda, kas kõige sobivam üleminekuperiood oleks viis või kaheksa aastat, ning komitee soovitas läbi vaadata vajaduse kehtestada üleminekuperioodi, mis on pikem kui viis aastat pärast piirangute kehtestamist, ning et selline läbivaatamine ei tohiks kaasa tuua tähtajatuid erandeid.

(35)

Teatavate mittemahapestavate kosmeetikatoodete, st jumestus-, huule- ja küünetoodete puhul, kuna nende osakaal mikroplasti üldheites on väike ning kuna sünteetiliste polümeeride mikroosakeste keelustamine nendes toodetes võib avaldada suurt mõju kosmeetikatööstusele, kaalus sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee kahte lisameedet kui sobivat alternatiivi nende toodete turulelaskmise keelule pärast kuueaastast üleminekuperioodi, nagu on esitatud XV lisa toimikus – kas asjakohased kasutus- ja kõrvaldamisjuhised või üleminekuperiood, mis on pikem kui kuus aastat. Määramatus, mis on seotud tööstusele avalduva erineva mõjuga ja keskkonda sattumisega, ei võimaldanud sotsiaal-majandusliku analüüsi komiteel siiski järeldusteni jõuda, kas mõni neist võimalustest oleks asjakohasem kui keeld ja kuueaastane üleminekuperiood, nagu on kavandatud XV lisa toimikus.

(36)

Sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee märkis, et riskijuhtimismeetmete rakendamine selleks, et vähendada sünteetilistel spordipindadel kasutamiseks ette nähtud graanulitest täitematerjali keskkonda sattumist, toob tõenäoliselt kaasa märkimisväärselt väiksema kulu kui nende asendamine alternatiividega. Siiski ei kõrvaldaks riskijuhtimismeetmed täielikult sellist heidet, mistõttu need oleksid pikemas perspektiivis vähem tulemuslikud kui keelu kehtestamine. Seda arvesse võttes järeldas sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee, et ühe variandi kasuks otsustamine saab põhineda üksnes poliitilistel prioriteetidel.

(37)

Sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee märkis, et sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamuse eelnõu kohta peetud konsulteerimiste käigus saadud teabest nähtub, et sünteetiliste polümeeride mikroosakeste määratluse alla kuuluvate plastgraanulite, plasthelveste ja plastipulbrite (edaspidi „plastgraanulid“) tarneahela teatavad osalejad võivad tõenäoliselt alustada oma kasutusaruandlust varem kui 36 kuu möödumisel, nagu on kavandatud XV lisa toimikus, tänu juba tehtud jõupingutustele rakendada vabatahtlikke tööstusalgatusi, nagu näiteks programm „Operation Clean Sweep“.

(38)

Piirangute kehtestamise protsessi käigus konsulteeriti jõustamisalase teabe vahetamise foorumiga (edaspidi „foorum“) vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 77 lõike 4 punktile h ja selle soovitusi võeti arvesse.

(39)

Foorum leidis, et alla 0,1 μm suuruste sünteetiliste polümeeride mikroosakeste mõõtmine põhjustab tehnilisi raskusi ning märkis, et praegu on madalaim tehniliselt saavutatav piirväärtus ligikaudu 0,1 μm. Lisaks märkis foorum, et täitevasutused võivad tugineda dokumentaalsetele tõenditele, mis tõendavad, et aines või segus ei ole alla 5 mm suuruseid osakesi sisaldusega, mis ületab piirangutega kehtestatud piirväärtusi. Kahtluse korral saab dokumentaalseid tõendeid siiski kontrollida üksnes kehtiva füüsikalise või analüütilise meetodi abil või mõlemaga. Foorum soovitas seega lisada sünteetiliste polümeeride mikroosakeste määratlusse mõõtmete alampiiri. Juhul kui alampiiri määratlemist ei soovitata, tegi foorum ettepaneku kaaluda piirangute rakendamiseks ja nende täitmise tagamiseks ajutist lahendust, mis põhineb teostatavusel ja mis on kooskõlas praegu kättesaadavate analüütiliste meetoditega. Lisaks soovitas foorum määratluse pärast piirangute jõustumist läbi vaadata, et võtta arvesse teaduse ja tehnoloogia uusimat arengut.

(40)

23. veebruaril 2021 esitas amet riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamused (23) komisjonile.

(41)

22. aprillil 2021 esitas amet komisjonile riskihindamise komitee täiendava arvamuse (24). Eelkõige oli komisjon palunud riskihindamise komiteel kaaluda järgmist: i) tehismaterjalist spordipindade täitematerjali piiramise võimalused, pidades silmas hiljuti avaldatud Euroopa Standardikomitee tehnilist aruannet TR17519 „Spordipinnad. Tehismuruga spordirajatised. Suunised selle kohta, kuidas minimeerida täitematerjali keskkonda sattumist“ ning ii) ilma süsinikuaatomiteta polümeeride väljajätmine, mille kohta tegi ettepaneku sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee. Riskihindamise komitee kordas selget eelistust keelustada tehismuruga spordipindadel kasutamiseks mõeldud täitematerjalide turulelaskmine. Seoses erandiga polümeeridele, mille struktuuris puuduvad süsinikuaatomid, märkis riskihindamise komitee, et asjakohaste ökotoksilisuse andmete puudumise tõttu ei ole võimalik järeldada, et sellised osakeste kujul olevad polümeerid ei kujutaks endast samasugust ohtu kui osakesed, mis pärinevad polümeeridest, mille struktuuris on süsinikuaatomid.

(42)

Võttes arvesse XV lisa toimikut, riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamusi, sotsiaal-majanduslikku mõju ning alternatiivide kättesaadavust, leiab komisjon, et sünteetiliste polümeeride mikroosakeste eraldiseisvast kasutusest või sellest, kui need on toodetesse tahtlikult lisatud, tekib märkimisväärne mikroplastireostus. See reostus kujutab endast lubamatut ohtu keskkonnale ja sellega tuleb tegeleda kogu liidu tasandil. Kindlaks on tehtud, et mikroplastireostus on äärmiselt püsiv, seda on eraldumise korral praktiliselt võimatu keskkonnast eemaldada ja et see koguneb keskkonda järk-järgult. Selleks et heidet põhjendamatu viivituseta vähendada, on seetõttu vaja kehtestada piirangud sünteetiliste polümeeride mikroosakeste laskmisele turule eraldi või segudes, millesse need on tahtlikult lisatud, et saada mingi soovitud omadus, näiteks värvus, tekstuur, maht, veeimavus, voolavus või kuumakindlus. Olenevalt eeldatavast sotsiaal-majanduslikust mõjust ja alternatiivide kättesaadavusest tehakse ettepanek valitud tooterühmadele kehtivate konkreetsete üleminekuperioodide ja erandite kohta.

(43)

Paljude piirangute kohaldamisalasse kuuluvate polümeeride puhul on olemas tõendid ohtude kohta. Muude polümeeride puhul, mille kohta on vähem andmeid, võib siiski teha järeldusi nendest tulenevate ohtude kohta, tuginedes objektiivsetele kriteeriumidele, mis käsitlevad neid polümeere sisaldavaid või nendega kaetud mikroosakesi. Komisjon leiab, et nende piirangutega peaks olema hõlmatud selliste polümeeride rühmad, mis on ühesuguste asjakohaste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ning ühesuguse asjakohase osakeste suuruse ja püsivusega keskkonnas. See võimaldab objektiivselt kindlaks määrata kõnealuste piirangute kohaldamisalasse kuuluvad ained.

(44)

Komisjon peab asjakohaseks jätta sünteetiliste polümeeride mikroosakeste määratlusest välja looduslikud, lagundatavad ja lahustuvad polümeerid, kuna need ei suurenda ohtu. Lisaks peab komisjon põhjendatuks jätta piirangute kohaldamisalast välja polümeerid, mille struktuuris puuduvad süsinikuaatomid, kuna ei ole asjakohaseid ökotoksilisuse andmeid selle kohta, kas sellised osakeste kujul olevad polümeerid kujutavad endast samasugust ohtu kui osakesed, mis pärinevad polümeeridest, mille struktuuris on süsinikuaatomid.

(45)

Komisjon leiab, et sünteetiliste polümeeride mikroosakesed, mille kõik mõõtmed on alla 0,1 μm, kujutavad keskkonnale samaväärset või potentsiaalselt suuremat ohtu kui osakesed, mille kõik mõõtmed on vahemikus 0,1 μm ja 5 mm. Sünteetiliste polümeeride mikroosakeste määratlus peaks seega hõlmama polümeere, mis sisalduvad osakestes või katavad osakesi, mille kõik mõõtmed on väiksemad kui 5 mm, ja kiudjaid osakesi, mille pikkus on alla 15 mm. Komisjon nõustub siiski foorumi ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komiteega, et mis tahes mõõtmetes alla 0,1 μm suuruste või 0,3 μm pikkuste vastavate osakeste kindlaksmääramine ja kvantifitseerimine põhjustab praegu analüütilisi piiranguid, sest osakesed on liiga väikesed. Õiguskindluse tagamiseks tuleks juhul, kui olemasolevad analüütilised meetodid või toote saatedokumendid ei võimalda kindlaks määrata sünteetiliste polümeeride mikroosakeste sisaldust tootes, kehtestada piirangute täitmise tagamise eesmärgil mikroosakeste mõõtmete alampiiriks vastavalt 0,1 μm mis tahes mõõtmele või 0,3 μm pikkusele. Seda piirväärtust ei tohiks enam kohaldada niipea, kui on olemas uued või täiustatud meetodid, mis võimaldavad kindlaks määrata ja kvantifitseerida sünteetiliste polümeeride mikroosakesi, mille mis tahes mõõde on alla 0,1 μm või pikkus alla 0,3 μm.

(46)

Komisjon nõustub riskihindamise komiteega, et piirangute kohaldamisalast tuleks välja jätta üksnes polümeerid, mis on lagundatavad mitmes keskkonnakomponendis. Üldiselt ollakse seisukohal, et rühma 1–3 kuuluva mis tahes sõelkatsemeetodi positiivne tulemus võimaldab lagunduvust prognoosida kõigis keskkonnakomponentides. Sellest tulenevalt leiab komisjon, et mis tahes sellise katsemeetodi läbimine on piisav, et tõendada lagunduvust kõnealuste piirangute kohaldamisel. Teiselt poolt ei ole teada, kas polümeer, mis läbib edukalt ühes keskkonnakomponendis rühma 4 või 5 katse, on samasuguse lagundatavusega teises keskkonnaosas. Sellest tulenevalt leiab komisjon, et rühma 4 või 5 katsemeetodite kasutamise korral peab polümeer need katsed edukalt läbima kolmes keskkonnakomponendis, et see piirangute kohaldamisalast välja jätta.

(47)

Selleks et võtta arvesse teaduse arengut polümeeride lagunduvuse ja lahustuvuse vallas, sealhulgas uusi katsemeetodeid, mis on spetsiaalselt välja töötatud sünteetiliste polümeeride mikroosakeste lagunduvuse või lahustuvuse hindamiseks, võib osutuda vajalikuks läbi vaadata standardsed katsemeetodid ja nõuetekohasuse kriteeriumid, mida kasutatakse lagunduvuse või lahustuvuse tõendamiseks.

(48)

Sünteetiliste polümeeride mikroosakesed, mida kasutatakse põllumajandusliku ja aiandusliku otstarbega toodetes, näiteks väetiste või taimekaitsevahendite keskkonda sattumise või väetiste ja pinnase vahelise veevoolu kontrollimiseks, vähendavad pinnase ja taimede puhul kasutatavate toimeainete hulka ning piiravad kasutaja kokkupuudet selliste potentsiaalselt toksiliste toodete ja nende keskkonnamõjuga. On vaja hõlbustada selliste keskkonnakestlike alternatiivide väljatöötamist, mis võimaldaksid need kasulikud kasutusviisid muuta mikroplastivabaks ja jääda neil turule. Sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee leidis, et põllumajandusliku ja aiandusliku otstarbega toodete jaoks kavandatud meetmed on asjakohased üksnes juhul, kui keskpikas perspektiivis muutuvad kättesaadavaks vähemalt sarnase toimega lagundatavad alternatiivid. Pealegi on määruses (EL) 2019/1009 juba sätestatud üldpõhimõtted, mille alusel hinnata, kas ELi väetisetoodetes kasutatud polümeerid on lagundatavad. Seda arvesse võttes peab komisjon põhjendatuks kehtestada eritingimused ja nõuetekohasuse kriteeriumid polümeeride lagunduvuse katsetamiseks muude põllumajandusliku ja aiandusliku otstarbega toodete puhul kui ELi väetisetooted, näiteks väetisetooted, millel ei ole turul kättesaadavaks tegemisel CE-märgist, selleks et tagada kooskõla määruses (EL) 2019/1009 sätestatud katsetingimustega ja hõlbustada alternatiivide väljatöötamist.

(49)

Komisjon on seisukohal, et XV lisa toimikus esitatud riskijuhtimismeetmed, mida on muutnud riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee, on kindlakstehtud ohtude käsitlemisel asjakohased. Komisjon on siiski seisukohal, et otsus selle kohta, millised neist riskijuhtimismeetmetest on kõige asjakohasemad, et käsitleda kindlakstehtud ohte, võttes arvesse meetmete sotsiaal-majanduslikku mõju, sealhulgas konkreetsete erandite ja üleminekuperioodide arvessevõtmine, tuleks teha eri kasutusviiside kohta iga juhtumi puhul eraldi.

(50)

Reoveesetet ja komposti ei ole vaja sõnaselgelt kohaldamisalast välja jätta, nagu on soovitatud XV lisa toimikus ning riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamustes, kuna nendesse toodetesse ei ole tahtlikult lisatud sünteetiliste polümeeride mikroosakesi ja need ei kuulu seetõttu käesoleva määruse kohaldamisalasse. Küll aga tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (25) kohaldamisalasse kuuluv toit ja sööt topeltreguleerimise vältimiseks kohaldamisalast välja jätta.

(51)

Lõhnaainete kapseldamise puhul leiab komisjon, et kuus aastat on kõige sobivam üleminekuperiood, sest see annab tööstusele piisavalt aega ümber kujundada kõik tooted, mille puhul praegu puuduvad alternatiivid.

(52)

Kavandatud piirangute kehtestamise tõttu on jumestus-, huule- ja küünetoodete puhul eeldatavad ümberkujundamiskulud suuremad kui muude mittemahapestavate kosmeetikatoodete puhul. Võttes arvesse ka jumestus-, huule- ja küünetoodete suhteliselt väiksemat osakaalu üldheites, leiab komisjon, et selliste toodete turulelaskmise keelu puhul on 12-aastane üleminekuperiood põhjendatud, et tagada piisav aeg sobivate alternatiivide väljatöötamiseks ja tööstusele kaasneva kulu piiramiseks. Selleks et soodustada aga sünteetiliste polümeeride mikroosakeste asendamist jumestus-, huule- ja küünetoodetes enne üleminekuperioodi lõppu, peaksid kõik sünteetiliste polümeeride mikroosakesi endiselt sisaldavad turulelastavad jumestus-, huule- ja küünetooted omama märget, millega teavitatakse tarbijaid sellest asjaolust alates 17. oktoobrist 2031. Et vältida tarnijate tarbetut koormust ja toodete tagasinõudmist, ei tohiks tarnijatelt teatava lisaperioodi jooksul nõuda eespool nimetatud märke esitamist toodete kohta, mis on juba turule lastud enne 17. oktoobrit 2031.

(53)

Graanulitest täitematerjali puhul, mis on mõeldud kasutamiseks sünteetilistel spordipindadel, on komisjon seisukohal, et turulelaskmise keelu üleminekuperioodi pikendamine kaheksa aastani on põhjendatud tagamaks, et suurem hulk olemasolevaid sünteetilisi spordipindu, kus seda toodet on kasutatud, saavutaks enne oma loomuliku kasutuskestuse lõpu, kui need tuleb välja vahetada.

(54)

Seoses riskijuhtimismeetmega, millega nõutakse kasutus- ja kõrvaldamisjuhiste esitamist, on põhjendatud kehtestada sünteetiliste polümeeride mikroosakesi sisaldavate in vitro diagnostika seadmete tarnijatele pikem üleminekuperiood kui 24 kuud, et võimaldada selliste mikroosakeste asjakohast kõrvaldamist käsitleva teabe edastamist tarneahelale ning toote infolehe või pakendi muutmise korral piisavalt aega, et saada vajaduse korral vajalik regulatiivne heakskiit. Peale selle leiab komisjon, et arvesse tuleks võtta uusimat tehnoloogiaarengut elektroonilise märgistamise valdkonnas ja mobiilsete elektroonikaseadmete laialdast kasutust. Seetõttu peaks piirangud võimaldama teabe andmise lisameetodina digijuurdepääsu elektroonilises vormis kasutus- ja kõrvaldamisjuhistele.

(55)

Direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EL) 2019/6 kohaselt tuleb inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate ravimite vastavad kasutus- ja kõrvaldamisjuhised lisada ravimi pakendile või pakendi infolehele. Seetõttu ei pea komisjon vajalikuks kehtestada lisakohustusi inimtervishoius või veterinaarias kasutatavate ravimite kasutus- ja kõrvaldamisjuhiste kohta.

(56)

Seoses XV lisa toimikus esitatud aruandlusnõuetega, mille kohta riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee on esitanud muudatusettepanekud, leiab komisjon, et need aitavad jälgida kasutus- ja kõrvaldamisjuhiste tulemuslikkust ning parandavad turulelaskmise keelust vabastatud kasutusaladega seotud riskijuhtimise tõendusbaasi. Peale selle leiab komisjon, et ametile esitatavasse teabesse on vaja lisada viide kohaldatavatele eranditele, et hõlbustada täitmise tagamist ilma tööstusele lisakoormust panemata. Lisaks tuleks tootjatelt ja tööstuslikelt allkasutajatelt nõuda oma heite hindamist ja sellekohast aruandlust. Selleks et tagada tarneahelas tekkiva kogu heite seire ja aruandlus, ilma et see põhjustaks liigset koormust lõppkasutajatele, peavad selliste sünteetiliste polümeeride mikroosakesi sisaldavate toodete tarnijad, kes lasevad neid tooteid esimest korda kutseliste kasutajate ja üldsuse jaoks turule, hindama lisaks oma heitele ka järgnevate etappide heidet alates toote turulelaskmise hetkest kuni selle lõppkasutusejärgse kõrvaldamiseni ning teatama ametile koguheite. Selleks et tagada esitatud teabe optimaalne kasutamine ja hõlbustada täitmise tagamist, tuleks selline teave teha liikmesriikidele kättesaadavaks.

(57)

Plastgraanulite kadu on oluline tööstusest tulenev mikroplasti keskkonda sattumise allikas. Plastgraanulite tarneahelas juba luuakse vabatahtlikke algatusi, mis hõlmavad ka aruandlust, et vähendada graanulite kadu. Seda arvesse võttes peab komisjon kõnealuse sektori aruandlusnõuete jaoks põhjendatuks 24-kuulist üleminekuperioodi.

(58)

Topeltaruandluse vältimiseks peaks juhul, kui tarneahelas on enam kui üks osaleja, kes laseb turule samasugust sünteetiliste polümeeride mikroosakesi sisaldavat toodet, esitama ametile nõutava teabe üksnes selle tarneahela esimene osaleja.

(59)

Selleks et hõlbustada nende piirangute täitmise tagamist, peaksid sünteetiliste polümeeride mikroosakesi sisaldavate toodete tootjad, importijad ja tööstuslikud allkasutajad esitama pädevatele asutustele nende nõudmise korral konkreetse teabe, mis võimaldab üheselt kindlaks määrata nende toodetes sisalduvad polümeerid, mis kuuluvad kõnealuste piirangute kohaldamisalasse, ja selliste polümeeride funktsiooni toodetes. Peale selle peaksid tootjad, importijad ja tööstuslikud allkasutajad, kes väidavad, et teatavad nende toodetes sisalduvad polümeerid on lagunduvuse või lahustuvuse tõttu sünteetiliste polümeeride mikroosakeste määratlusest välja jäetud, esitama pädevatele asutustele nende nõudmise korral teabe, mis tõendab neid omadusi. Tööstuslikud allkasutajad, kel puudub nõutav teave, peaksid seda esmalt taotlema oma tarnijatelt. Äriteabe konfidentsiaalsuse kaitsmiseks peaks tarnijatel, kes ei soovi taotletud teavet tööstuslike allkasutajatega jagada, olema lubatud esitada see otse seda taotlevale pädevale asutusele.

(60)

Selleks et vältida toodete tarbetut tagasinõudmist ja vähendada jäätmeid, on vaja tagada, et selliseid sünteetiliste polümeeride mikroosakesi (kas eraldi või segudes), mis on turule lastud enne 17. oktoobrit 2023, võib jätkuvalt turule lasta. Seda eeskirja ei ole vaja rakendada sünteetiliste polümeeride mikroosakeste kasutusalade puhul, mille suhtes kehtivad üleminekuperioodid.

(61)

Määrust (EÜ) nr 1907/2006 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(62)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 alusel loodud komitee arvamusega,