This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32023R0662
Commission Delegated Regulation (EU) 2023/662 of 20 January 2023 amending Delegated Regulation (EU) 2015/63 as regards the methodology for the calculation of liabilities arising from derivatives
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/662, 20. jaanuar 2023, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/63 seoses tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste arvutamise metoodikaga
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/662, 20. jaanuar 2023, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/63 seoses tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste arvutamise metoodikaga
C/2023/399
ELT L 83, 22.3.2023, p. 58–64
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
22.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 83/58 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/662,
20. jaanuar 2023,
millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/63 seoses tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste arvutamise metoodikaga
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 103 lõiget 7,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/63 (2) artikli 5 lõike 3 kohaselt on tuletislepingutest tulenevad kohustused üks komponent, mille alusel arvutatakse finantsinstitutsioonide poolt kriisilahendusrahastusse tehtavad aastased osamaksed. Eelkõige hinnatakse kõnealuse artikli lõike 1 kohaste tuletislepingutest tulenevate kohustuste kvartalipõhiselt arvutatud aasta keskmist summat vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (3) artiklitele 429, 429a ja 429b. |
(2) |
Enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/876 (4) jõustumist pidid finantsinstitutsioonid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 429, 429a ja 429b arvutama oma tuletisinstrumentide riskipositsiooni väärtuse turuväärtuse meetodil ehk praeguse riskipositsiooni meetodil vastavalt kõnealuse määruse artiklile 274, mis käsitleb finantsvõimenduse määra riskipositsiooni arvutamist. |
(3) |
Määrusega (EL) 2019/876 muudeti määrust (EL) nr 575/2013. Eelkõige asendati artiklid 429, 429a ja 429b uute artiklitega 429–429 g. Selle muudatusega kehtestati muu hulgas määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 429c finantsinstitutsioonidele kohustus arvutada tuletislepingute riskipositsiooni väärtus vastavalt turuväärtuse meetodile, mida tuntakse vastaspoole krediidiriski standardmeetodina, millega asendati praeguse riskipositsiooni meetod, kusjuures see kohustus mõjutab ex ante osamakseperioode alates 2023. aastast. |
(4) |
Vastaspoole krediidiriski standardmeetodit ei ole võimalik kohaldada tuletislepingutest tulenevate kohustuste hindamisel, kui sellist hindamist on vaja teha delegeeritud määruse (EL) 2015/63 kohaldamisel. Kõnealuse meetodi kohaldamine tekitaks moonutusi tuletislepingutest tulenevate kohustuste arvutamisel, mis mõjutaks mõningaid finantsinstitutsioone rohkem kui teisi. See on tingitud esiteks sellest, et teatavates kohaldatavates valemites kasutatakse null alammäära, mis mõjutab finantsinstitutsioone erinevalt, sõltuvalt sellest, kas nad kasutavad rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid (IFRS), ning teiseks tehnilistest raskustest ja ebakindlusest potentsiaalse tulevase riskipositsiooni arvutamise valemite kohaldamisel. Seepärast tuleb võimaldada finantsinstitutsioonidel kasutada tuletislepingutest tulenevate kohustuste hindamisel praeguse riskipositsiooni meetodit ja kehtestada varem määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud meetod delegeeritud määruses (EL) 2015/63. |
(5) |
Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2015/63 vastavalt muuta. |
(6) |
Kriisilahendusasutustele tuleb anda rohkem aega, et nad saaksid võtta kooskõlas muudetud nõuetega vastu kriisilahendusrahastusse tehtavaid osamakseid käsitlevad otsused ja neist teatada. Seepärast tuleb ette näha üleminekukord 2023. aastaks, millega pikendatakse sellise teatamise tähtaegu. |
(7) |
Kuna kriisilahendusasutused peavad 2023. aasta osamaksete arvutamiseks ja kogumiseks hakkama muudetud nõudeid kohaldama võimalikult kiiresti, tuleb ette näha, et käesolev määrus jõustub selle avaldamisele järgneval päeval. |
(8) |
Delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artikli 14 lõike 4 kohaselt peavad finantsinstitutsioonid esitama kriisilahendusasutustele osamaksete arvutamiseks vajaliku teabe iga aasta 31. jaanuariks. Finantsinstitutsioonidele tuleb üleminekukorra alusel anda selle teabe esitamiseks 2023. aastal aega juurde üks kuu. |
(9) |
Samuti on vaja, et kriisilahendusasutused saaksid aegsasti enne 2023. aastaks kehtestatud tähtaega anda finantsinstitutsioonidele kooskõlas tehtud muudatustega juhiseid kõnealuse teabe esitamiseks, et vältida õiguskindlusetust seoses meetodiga, mida peab kohaldama 2023. aastal tuletislepingutest tulenevate kohustuste väärtuse hindamiseks. Selleks et tagada arvutusmeetodi järjepidevus osamakseperioodide vahel ja võimaldada kriisilahendusasutustel anda alates 1. oktoobrist 2022 välja juhised sellise teabe esitamiseks kooskõlas käesoleva määrusega, tuleks käesolevat määrust kohaldada tagasiulatuvalt alates sellest kuupäevast, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Delegeeritud määrust (EL) 2015/63 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artiklisse 3 lisatakse punkt 30:
|
2) |
Artikli 5 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Käesoleva jao kohaldamisel hinnatakse määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud tuletislepingutest, sealhulgas bilansivälistest tuletislepingutest tulenevate lõikes 1 osutatud kohustuste aastast keskmist summat, mis arvutatakse kvartalipõhiselt, vastavalt käesoleva määruse artiklitele 5a–5e. Tuletislepingutest tulenevatele kohustustele määratud väärtus ei või siiski olla alla 75 % samade kohustuste väärtusest, mis saadakse asjaomase finantsinstitutsiooni suhtes kohaldatavate raamatupidamissätete kohaldamisel finantsaruannete koostamise eesmärgil. Kui finantsinstitutsiooni suhtes kohaldatavate siseriiklike raamatupidamisstandardite alusel puudub teatavate tuletisinstrumentide puhul raamatupidamislik riskipositsiooni näitaja, sest neid tuletisinstrumente hoitakse bilansiväliselt, esitab finantsinstitutsioon kriisilahendusasutusele asenduskuluna kõnealuste tuletisinstrumentide õiglaste väärtuste summa, kui summa on negatiivne, ja lisab need tuletisinstrumendid bilansilisele raamatupidamislikule väärtusele.“ |
3) |
Lisatakse artiklid 5a–5e: „Artikkel 5a Tuletisinstrumentide riskipositsiooni väärtus 1. Finantsinstitutsioonid määravad määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud tuletislepingute, sealhulgas bilansiväliste tuletislepingute riskipositsiooni väärtused kindlaks vastavalt artiklis 5b sätestatud turuväärtuse meetodile. Riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramisel võivad finantsinstitutsioonid võtta kooskõlas artikliga 5d arvesse uuenduslepingute ja muude tasaarvestuskokkulepete mõju. Toodetevahelist tasaarvestust ei kohaldata. Finantsinstitutsioonid võivad siiski tasaarvestada määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud mis tahes tootekategooria piires, kui nende suhtes kohaldatakse lepingujärgset toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet. 2. Kui tuletislepingutega seotud tagatise andmine vähendab kohaldatava raamatupidamistava kohaselt kohustuste summat, tühistavad finantsinstitutsioonid selle vähenemise. 3. Lõike 1 kohaldamisel võivad finantsinstitutsioonid riskipositsiooni väärtuse sellest osast, mis vastab praegusele asenduskulule, maha arvata vastaspoolele antud rahalise muutuvtagatise, niivõrd kuivõrd muutuvtagatist ei ole kohaldatava raamatupidamistava kohaselt juba riskipositsiooni väärtust vähendavana arvesse võetud ja kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
Juhul kui tuletisleping kuulub nõuetele vastava tasaarvestuse raamlepingu alla, tähendab arveldusvaluuta esimese lõigu punkti c kohaldamisel mis tahes arveldusvaluutat, mis on kindlaks määratud tuletislepingus või seda reguleerivas nõuetele vastavas tasaarvestuse raamlepingus. Kui finantsinstitutsioon kajastab vastaspoolelt saadud rahalist muutuvtagatist kohaldatava raamatupidamistava kohaselt tasumisele kuuluva kohustusena, võib ta arvata selle kohustuse riskipositsiooni näitajast välja, tingimusel et täidetud on esimese lõigu punktides a–e sätestatud tingimused. 4. Lõike 3 kohaldamisel kohaldatakse järgmist:
5. Erandina lõikest 1 võivad finantsinstitutsioonid kasutada määruse (EL) nr 575/2013 II lisa punktides 1 ja 2 loetletud tuletislepingute riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramiseks artiklis 5c sätestatud lihtsustatud riskipositsiooni meetodit, tingimusel et kõnealuste finantsinstitutsioonide tuletisinstrumentidealase bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht vastab kõnealuse määruse artikli 273a lõikes 2 sätestatud tingimustele. Kõnealust lihtsustatud riskipositsiooni meetodit kohaldavad finantsinstitutsioonid ei vähenda riskipositsiooni näitajat saadud rahalise muutuvtagatise summa võrra. Artikkel 5b Turuväärtuse meetod 1. Tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil tuletislepingutest tulenevate kohustuste praegune asenduskulu on nende lepingute netoturuväärtuse absoluutväärtus koos hoitava või antud tagatisega, kui netoturuväärtuse arvutamisel tasaarvestatakse positiivne ja negatiivne turuväärtus. Sel eesmärgil käsitavad finantsinstitutsioonid üksikut tuletistehingut oma tasaarvestatavate tehingute kogumina. 2. Potentsiaalse tulevase krediidiriski positsiooni kindlaksmääramiseks korrutavad finantsinstitutsioonid asjakohasel juhul kas tinglikud väärtused või alusvara väärtused tabelis 1 esitatud protsendimääradega, lähtudes sealjuures järgmisest:
3. Riskipositsiooni väärtus on praeguse asenduskulu ja potentsiaalse tulevase krediidiriski positsiooni summa. Artikkel 5c Lihtsustatud riskipositsiooni meetod 1. Lihtsustatud riskipositsiooni meetodi puhul korrutavad finantsinstitutsioonid riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramiseks iga instrumendi tingliku väärtuse tabelis 2 esitatud protsendimääraga. Tabel 2
2. Finantsinstitutsioonid võivad intressimääralepingute riskipositsiooni väärtuse arvutamisel kasutada kas algset või järelejäänud tähtaega. Artikkel 5d Lepingulise tasaarvestuse aktsepteerimine riski vähendavana Finantsinstitutsioonid võivad kooskõlas artikliga 5e käsitleda riski vähendavana ainult järgmist liiki lepingulisi tasaarvestuskokkuleppeid, tingimusel et pädevad asutused on tasaarvestuskokkulepet määruse (EL) nr 575/2013 artikli 296 kohaselt aktsepteerinud ning finantsinstitutsioon täidab kõnealuse määruse artiklis 297 sätestatud nõudeid:
Artikkel 5e Mõju, mis tuleneb tasaarvestuse aktsepteerimisest riski vähendavana 1. Finantsinstitutsioonid käsitlevad lepingulisi tasaarvestuskokkuleppeid järgmiselt.
2. Potentsiaalse tulevase krediidiriski positsiooni arvutamisel lõike 1 punkti b alapunktis ii esitatud valemi kohaselt võivad finantsinstitutsioonid käsitleda tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud täiesti sarnaseid tuletislepinguid ühe lepinguna, mille tinglik põhisumma võrdub netolaekumistega. Artikli 5c lõike 1 kohaldamisel võivad finantsinstitutsioonid käsitleda tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud täiesti sarnaseid tuletislepinguid ühe lepinguna, mille tinglik põhisumma võrdub netolaekumistega, kusjuures tinglikud põhisummad korrutatakse artikli 5c tabelis 2 esitatud protsendimääradega. Käesoleva lõike kohaldamisel käsitatakse täiesti sarnaste tuletislepingutena valuutaforvardeid või muid sarnaseid lepinguid, mille tinglik põhisumma võrdub rahavooga, kui rahavoog peab lepingujärgselt laekuma samal väärtuspäeval ja täielikult samas valuutas. 3. Kõigi muude tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud tuletislepingute puhul võivad finantsinstitutsioonid vähendada kohaldatavaid protsendimäärasid, nagu on esitatud tabelis 3. Tabel 3
4. Intressimääralepingute puhul võivad finantsinstitutsioonid valida kas algse või järelejäänud tähtaja.“ |
4) |
Artiklisse 20 lisatakse lõiked 6 ja 7: „6. Erandina artikli 13 lõikest 1 teavitavad kriisilahendusasutused 2023. aasta osamakseperioodil igat artiklis 2 osutatud finantsinstitutsiooni oma otsustest, millega määratakse kindlaks iga finantsinstitutsiooni poolt tasumisele kuuluv aastane osamakse, 31. maiks 2023. 7. Erandina artikli 14 lõikest 4 esitatakse kõnealuses lõikes osutatud teave, mis tuleb esitada kriisilahendusasutusele 2023. aastal, hiljemalt 28. veebruariks 2023.“ |
Artikkel 2
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2022.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. jaanuar 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 190.
(2) Komisjoni 21. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/63, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate ex-ante-osamaksetega (ELT L 11, 17.1.2015, lk 44).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/876, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandlus- ja avalikustamisnõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 150, 7.6.2019, lk 1).