EUR-Lex Piekļuve Eiropas Savienības tiesību aktiem

Atpakaļ uz EUR-Lex sākumlapu

Šis dokuments ir izvilkums no tīmekļa vietnes EUR-Lex.

Dokuments 32019R2241

Komisjoni Rakendusmäärus (EL) 2019/2241, 16. detsember 2019, milles kirjeldatakse kuu töötuse andmete muutujaid ning edastatavate aegridade pikkust, kvaliteedinõudeid ja üksikasjalikkust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/1700 (EMPs kohaldatav tekst)

C/2019/8835

ELT L 336, 30.12.2019., 125./132. lpp. (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Dokumenta juridiskais statuss Spēkā

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2019/2241/oj

30.12.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 336/125


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/2241,

16. detsember 2019,

milles kirjeldatakse kuu töötuse andmete muutujaid ning edastatavate aegridade pikkust, kvaliteedinõudeid ja üksikasjalikkust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/1700

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. oktoobri 2019. aasta määrust (EL) 2019/1700, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

See, et liikmesriigid esitavad kuu töötuse andmeid, täidab olulist rolli komisjoni (Eurostati) teavitamisel ning seega liidu olulisemate majanduskasvu ja töökohtade loomise prioriteetide toetamisel, tagades, et nendele prioriteetidele suunatud liidu poliitika kujundamiseks ja järelevalveks kasutatakse ajakohaseid ja võrreldavaid andmeid.

(2)

Kuu töötuse andmete abil koostatakse kuu töötuse määr, mis on üks Euroopa peamisi majandusnäitajaid (2).

(3)

Kuu töötuse statistika peaks põhinema rahvusvaheliselt kokkulepitud mõistetel, mille on määratlenud Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO).

(4)

Juhul kui liikmesriigid ei koosta kuu töötuse statistikat ILO määratluste järgi, peaksid nad koostama kuu töötuse hinnanguid või edastama kuu töötuse sisendandmed komisjonile (Eurostat), kes siis koostaks sellised kuuhinnangud nende eest.

(5)

Kuu töötuse andmed peaksid mõõtma töötuse määra vaatluskuul, korrigeerituna võimalike hooajaliste mõjude suhtes ja ilma ülemäärase silumiseta. Need andmed peaksid olema vastavuses määruse (EL) 2019/1700 alusel tööjõu valdkonnas kogutavate kvartaliandmetega.

(6)

Liikmesriigid peaksid esitama kuu töötuse andmed täpse ajakava alusel, et komisjon (Eurostat) saaks täita kasutajate nõudmisi ajakohasuse alal.

(7)

Kuu töötuse andmete kvaliteeti tuleks jälgida ühiselt kokkulepitud ja ühetaoliselt kohaldatavate näitajate kogumi kaudu.

(8)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse määruse (EL) 2019/1700 alusel komisjonile (Eurostatile) edastatavate kuu töötuse andmete muutujad ning pikkuse, üksikasjalikkuse ja kvaliteedi nõuded.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„kuu töötuse statistika“ – registrijärgne hõivatute ja töötute arv ning sellest tuletatud „kuu töötuse määr“ vastavalt ILO määratlusele, (3) nagu seda rakendatakse tööjõu valdkonnas määruse (EL) 2019/1700 alusel;

2)

„kuu töötuse määr“ – vaatluskuu töötute arv jagatuna hõivatute ja töötute arvuga;

3)

„kuu töötuse sisendandmed“ – liikmesriikide tööturuasutustes registreeritud töötute registrijärgne arv;

4)

„kuu töötuse hinnangud“ – kombinatsioon kvartaliandmetest, mis põhinevad ILO määratlusel, nagu seda rakendatakse tööjõu valdkonnas määruse (EL) 2019/1700 alusel, ja kuu registreeritud töötusest;

5)

„kuu töötuse andmed“ – andmed, mis tuleb esitada käesoleva määruse kohaselt, nimelt kuu töötuse statistika, kuu töötuse sisendandmed või kuu töötuse hinnangud;

6)

„vaatluskuu“ – kogum nädalaid, mis pannakse kokku järgmisel viisil:

iga nädal, mis kuulub vaatluskvartalisse, mis on kindlaks määratud tööjõu valdkonnas määruse (EL) 2019/1700 alusel kogutavate kvartaliandmete jaoks, määratakse ainult ühte kolmest sellesse kvartalisse kuuluvast vaatluskuust;

nädalad, mis kuuluvad tervikuna ühte kalendrikuusse, määratakse vastavasse vaatluskuusse;

nädalad, mis ulatuvad kahte kalendrikuusse, määratakse neist kahest vastavast vaatluskuust ühte.

Artikkel 3

Andmenõuded

1.   Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostat) kas kuu töötuse statistika [variant 1], kuu töötuse sisendandmed [variant 2] või kuu töötuse hinnangud [variant 3].

2.   Andmekogumid, mis sisaldavad kuu töötuse statistikat, peavad sisaldama kuustatistikat, mis on terve vaatluskuu suhtes representatiivne.

3.   Andmekogumid, mis sisaldavad kuu töötuse sisendandmeid, peavad sisaldama andmeid, mis vastavad kalendrikuu konkreetsel perioodil töötuna registreeritud isikute arvule.

4.   Registreeritud töötuse näitajad, mida kasutatakse kuu töötuse hinnangute koostamisel, peavad vastama kalendrikuu konkreetsel perioodil töötuna registreeritud isikute arvule.

5.   Edastatavate muutujate nimetused ja määratlused on kuu töötuse andmete puhul [variant 1] loetletud I lisas, kuu töötuse sisendandmete puhul [variant 2] II lisas ja kuu töötuse hinnangute puhul [variant 3] III lisas.

Artikkel 4

Andmete edastamise tähtajad

1.   Kuu töötuse andmed edastatakse igal kuul määruse (EL) 2019/1700 V lisas sätestatud tähtajaks järgmiselt:

a)

liikmesriigid, kes on valinud variandi 1, peavad esitama kuu töötuse statistika 27 päeva jooksul pärast asjaomast kalendrikuud;

b)

liikmesriigid, kes on valinud variandi 2, peavad esitama kuu töötuse sisendandmed 25 päeva jooksul pärast asjaomast kalendrikuud;

c)

liikmesriigid, kes on valinud variandi 3, peavad esitama kuu töötuse hinnangud 25 päeva jooksul pärast asjaomast kalendrikuud.

2.   Kui tähtaeg langeb laupäevale või pühapäevale, on tegelik tähtaeg sellele järgnev esmaspäev. Kui vaatluskuu on november, edastatakse kuu töötuse andmed 31. detsembriks.

Andmeedastust tuleb alustada hiljemalt 2021. aasta mai vaatluskuu kohta.

Artikkel 5

Tagasiulatuvad andmed

1.   Liikmesriikide puhul, kes on otsustanud esitada kuu töötuse statistika [variant 1] või kuu töötuse hinnangud [variant 3]:

a)

esimene andmeedastus 2021. aasta mai vaatluskuu kohta peab sisaldama ka vastavalt kas kuu töötuse statistikat või kuu töötuse hinnanguid vaatluskuude jaanuar–aprill 2021 kohta;

b)

andmeedastus 2022. aasta aprilli vaatluskuu kohta peab sisaldama vastavalt kas kuu töötuse statistika või kuu töötuse hinnangute katkestusteta aegrida kõikide vaatluskuude kohta tagasiulatuvalt kuni 2009. aasta jaanuarini (kaasa arvatud);

c)

alates 2022. aasta mai vaatluskuust peab andmeedastus sisaldama parandatud aegridu tagasiulatuvalt kuni jaanuarini 2009.

2.   Liikmesriikide puhul, kes on otsustanud esitada kuu töötuse sisendandmeid [variant 2], peab esimene andmeedastus 2021. aasta mai vaatluskuu kohta sisaldama ka kuu töötuse sisendandmeid tagasiulatuvalt kuni jaanuarini 2009.

Artikkel 6

Allikad ja meetodid

1.   Hiljemalt 19. juuliks 2020 edastavad liikmesriigid, kes on otsustanud esitada kuu töötuse hinnanguid [variant 3] või kuu töötuse sisendandmeid [variant 2], komisjonile (Eurostatile) vastavalt kas kuu töötuse hinnangute või kuu töötuse sisendandmete koostamiseks kasutatud allikate ja meetodite kirjelduse.

2.   Liikmesriigid, kes on otsustanud esitada kuu töötuse statistikat [variant 1], esitavad üksnes selliste meetodite kirjelduse, mida kasutatakse kuustatistika tuletamiseks määruse (EL) 2019/1700 alusel tööjõu valdkonnas kogutud kvartaliandmetest.

3.   Kaks kuud enne lõike 1 või 2 kohaselt esitatud kirjelduste muudatuste rakendumist teatavad liikmesriigid neist komisjonile (Eurostatile) ja edastavad ajakohastatud dokumendid hiljemalt kuus kuud pärast muudatuste rakendumist.

4.   Iga kord kuuandmeid edastades lisavad liikmesriigid nendele teabe aegridade võimalike katkestuste ja muude erisündmuste kohta, mis võivad mõjutada ajalist võrreldavust.

Artikkel 7

Kvaliteedinõuded

1.   Komisjon (Eurostat) jälgib liikmesriikide (variandid 1 ja 3) ning Eurostati (variant 2) poolt avaldatava ja ILO määratlusele vastava üldise kuu töötuse määra kvaliteeti.

2.   Üldise kuu töötuse määra kvaliteeti kontrollitakse IV lisas esitatud näitajate ja künniste kaudu iga kolme aasta tagant.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 2019

Komisjoni nimel

President

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 261I, 14.10.2019, lk 1.

(2)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule eurotsooni statistika kohta „Eurotsooni statistika ja näitajate paremate metoodikate suunas“, KOM(2002) 661 (lõplik).

(3)  Vastu võetud 19. rahvusvahelisel tööjõustatistikute konverentsil 11. oktoobril 2013 selle esimeses resolutsioonis, mis käsitles töö, tööhõive ja tööjõu kasutamise statistikat.


I LISA

Artikli 3 lõike 1 kohaselt esitatav kuu töötuse statistika [variant 1]

Nimetus

Kirjeldus

Statistiline korrigeerimine

NAT_LFS_PRI.Y.F.MON.UNEMP

15–24-aastaste naiste arv, kes on vaatluskuul ILO määratluse kohaselt töötud.

Sesoonselt korrigeerimata

Sesoonselt korrigeeritud

Trend

NAT_LFS_PRI.Y.F.MON.EMPL

15–24-aastaste naiste arv, kes on vaatluskuul ILO määratluse kohaselt tööga hõivatud.

Sesoonselt korrigeerimata

Sesoonselt korrigeeritud

Trend

NAT_LFS_PRI.Y.M.MON.UNEMP

15–24-aastaste meeste arv, kes on vaatluskuul ILO määratluse kohaselt töötud.

Sesoonselt korrigeerimata

Sesoonselt korrigeeritud

Trend

NAT_LFS_PRI.Y.M.MON.EMPL

15–24-aastaste meeste arv, kes on vaatluskuul ILO määratluse kohaselt tööga hõivatud.

Sesoonselt korrigeerimata

Sesoonselt korrigeeritud

Trend

NAT_LFS_PRI.O.F.MON.UNEMP

25–74-aastaste naiste arv, kes on vaatluskuul ILO määratluse kohaselt töötud.

Sesoonselt korrigeerimata

Sesoonselt korrigeeritud

Trend

NAT_LFS_PRI.O.F.MON.EMPL

25–74-aastaste naiste arv, kes on vaatluskuul ILO määratluse kohaselt tööga hõivatud.

Sesoonselt korrigeerimata

Sesoonselt korrigeeritud

Trend

NAT_LFS_PRI.O.M.MON.UNEMP

25–74-aastaste meeste arv, kes on vaatluskuul ILO määratluse kohaselt töötud.

Sesoonselt korrigeerimata

Sesoonselt korrigeeritud

Trend

NAT_LFS_PRI.O.M.MON.EMPL

25–74-aastaste meeste arv, kes on vaatluskuul ILO määratluse kohaselt tööga hõivatud.

Sesoonselt korrigeerimata

Sesoonselt korrigeeritud

Trend


II LISA

Artikli 3 lõike 1 kohaselt esitatavad kuu töötuse sisendandmed [variant 2]

Nimetus

Kirjeldus

Statistiline korrigeerimine

PREA.Y.F.MON.UNEMP

15–24-aastaste naiste arv, kes on kalendrikuu teatava ajavahemiku jooksul riikliku registri andmetel töötud.

Sesoonselt korrigeerimata

PREA.Y.M.MON.UNEMP

15–24-aastaste meeste arv, kes on kalendrikuu teatava ajavahemiku jooksul riikliku registri andmetel töötud.

Sesoonselt korrigeerimata

PREA.O.F.MON.UNEMP

25–74-aastaste naiste arv, kes on kalendrikuu teatava ajavahemiku jooksul riikliku registri andmetel töötud.

Sesoonselt korrigeerimata

PREA.O.M.MON.UNEMP

25–74-aastaste meeste arv, kes on kalendrikuu teatava ajavahemiku jooksul riikliku registri andmetel töötud.

Sesoonselt korrigeerimata


III LISA

Artikli 3 lõike 1 kohaselt esitatavad kuu töötuse hinnangud [variant 3]

Nimetus

Kirjeldus

Statistiline korrigeerimine

NAT_LFS_PRI.Y.F.MON.UNEMP

15–24-aastaste naiste arv, kes on vaatluskuul töötud.

Sesoonselt korrigeerimata

Sesoonselt korrigeeritud

Trend

NAT_LFS_PRI.Y.F.MON.EMPL

15–24-aastaste naiste arv, kes on vaatluskuul tööga hõivatud.

Sesoonselt korrigeerimata

Sesoonselt korrigeeritud

Trend

NAT_LFS_PRI.Y.M.MON.UNEMP

15–24-aastaste meeste arv, kes on vaatluskuul töötud.

Sesoonselt korrigeerimata

Sesoonselt korrigeeritud

Trend

NAT_LFS_PRI.Y.M.MON.EMPL

15–24-aastaste meeste arv, kes on vaatluskuul tööga hõivatud.

Sesoonselt korrigeerimata

Sesoonselt korrigeeritud

Trend

NAT_LFS_PRI.O.F.MON.UNEMP

25–74-aastaste naiste arv, kes on vaatluskuul töötud.

Sesoonselt korrigeerimata

Sesoonselt korrigeeritud

Trend

NAT_LFS_PRI.O.F.MON.EMPL

25–74-aastaste naiste arv, kes on vaatluskuul tööga hõivatud.

Sesoonselt korrigeerimata

Sesoonselt korrigeeritud

Trend

NAT_LFS_PRI.O.M.MON.UNEMP

25–74-aastaste meeste arv, kes on vaatluskuul töötud.

Sesoonselt korrigeerimata

Sesoonselt korrigeeritud

Trend

NAT_LFS_PRI.O.M.MON.EMPL

25–74-aastaste meeste arv, kes on vaatluskuul tööga hõivatud.

Sesoonselt korrigeerimata

Sesoonselt korrigeeritud

Trend


IV LISA

Kvaliteet

Üldise kuu töötuse määra kvaliteeti jälgitakse näitajate kogumi abil, millega mõõdetakse volatiilsust ja andmerevisjone, nagu on kirjeldatud allpool.

Näitajad arvutatakse viimase 36 kuu kättesaadavate vaatluste kohta alates maist 2022.

Komisjon (Eurostat) ajakohastab neid näitajaid iga kolme aasta järel.

Volatiilsus

Enne ümardamist arvutatud kuust kuusse toimunud muutuste korrelatsioon Pearsoni korrelatsioonikordajana kuust kuusse toimunud muutusterea ja ühekuulise viitega sama rea vahel (st esimese järgu autokorrelatsioonikordaja). See näitaja peaks jääma vahemikku [-0,30; 0,75].

Kahekordsete suurte suunamuutuste sagedus, mis arvutatakse selliste vaatluste suhtarvuna, millele eelneb kaks järjestikust vastandsuunalist suurt suunamuutust. Suur suunamuutus registreeritakse, kui kuu töötuse määr kõigub 0,2 protsendipunkti või rohkem. See näitaja peaks jääma alla 5 %.

Andmerevisjonid

Väga suurte tasemerevisjonide sagedus, mis arvutatakse selliste kuu tasemevaatluste osakaaluna, mida muudetakse esimese hinnangu ja kuus kuud hiljem toimuva muudetud andmete avaldamise vahel rohkem kui 0,3 protsendipunkti võrra. „Tase“ vastab asjaomase vaatluskuu töötuse määrale. See näitaja peaks jääma alla 10 %.

Kuust kuusse toimuvate suurte muutuste sagedus, mis arvutatakse selliste vaatluste osakaaluna, mida on ühest kuust teise muudetud ja mille muutus esimese hinnangu ja kuus kuud hiljem toimuva muudetud andmete avaldamise vahel on olnud suurem kui 0,2 protsendipunkti. See näitaja peaks jääma alla 10 %.


Augša