This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32017R1130
Regulation (EU) 2017/1130 of the European Parliament and of the Council of 14 June 2017 defining characteristics for fishing vessels (recast)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1130, 14. juuni 2017, kalalaevade omaduste määratlemise kohta (uuesti sõnastatud)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1130, 14. juuni 2017, kalalaevade omaduste määratlemise kohta (uuesti sõnastatud)
ELT L 169, 30.6.2017, p. 1–7
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
30.6.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 169/1 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/1130,
14. juuni 2017,
kalalaevade omaduste määratlemise kohta
(uuesti sõnastatud)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu määrust (EMÜ) nr 2930/86 (3) on oluliselt muudetud (4). Kuna kõnealust määrust on vaja täiendavalt muuta, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada. |
(2) |
Ühise kalanduspoliitika raames viidatakse kalalaevade sellistele omadustele nagu laeva pikkus, laius, mahutavus, kasutuselevõtu kuupäev ja masina võimsus. |
(3) |
Kalastustingimuste ühtlustamiseks liidus on oluline, et kalalaevade omaduste määratlemisel kasutataks ühesuguseid reegleid. Kõnealused reeglid peaksid olema kooskõlas ühise kalanduspoliitika standarditega. |
(4) |
Käesolevas määruses sätestatud määratlused peaksid põhinema rahvusvaheliste organisatsioonide asjatundjate varasematel algatustel. |
(5) |
Seetõttu tuleks arvesse võtta Genfis 29. aprillil 1958 allkirjastatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni avamere kalapüügi ja elusressursside kaitse kohta, Londonis 23. juunil 1969 allkirjastatud rahvusvahelist laevade mõõtmise konventsiooni (edaspidi „1969. aasta konventsioon“) ja Torremolinoses 2. aprillil 1977 allkirjastatud kalapüügilaevade ohutuse rahvusvahelist konventsiooni. |
(6) |
Vähem kui 15-meetrise kogupikkusega kalalaevade suhtes ei ole 1969. aasta konventsiooni I lisas sätestatud metoodikat teatud juhtudel võimalik kohaldada. Seetõttu on soovitav nende laevade puhul kasutada lihtsamat kogumahutavuse määratlust. |
(7) |
Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) on koostanud sisepõlemismootorite standardid, mida liikmesriikides laialdaselt kasutatakse. |
(8) |
Selleks et kohandada tehnika arengut arvestades viiteid asjaomastele ISO rahvusvahelistele standarditele, millega kehtestatakse nõuded masina võimsuse määramisele pideval töörežiimil, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte vajalike muudatuste vastuvõtmise kohta seoses viidetega asjaomasele ISO rahvusvahelisele standardile. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (5) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Üldsäte
Kalalaevade käesolevas määruses sätestatud omaduste määratlusi kohaldatakse kõikides kalandust käsitlevates liidu õigusnormides.
Artikkel 2
Pikkus
1. Laeva pikkuseks loetakse laeva kogupikkust, mida määratletakse vööri kõige eesmisema punkti ning ahtri kõige tagumisema punkti vahelise sirgjoone pikkusena.
Käesolevas määratluses:
a) |
kuuluvad vööri koosseisu laevakere veekindel osa, pakk, vöörtääv ja eesmine umbreeling (kui see on paigaldatud), kuid vööri koosseisu ei kuulu pukspriidid ja varbreelingud; |
b) |
kuuluvad ahtri koosseisu laevakere veekindel osa, ahtripeegel, pupp, slipp ja umbreeling, kuid ahtri koosseisu ei kuulu varbreelingud, väikepoomid, peajõuseade, roolid ja rooliseade ning tuukritrepid ja tuukriplatvormid. |
Kogupikkust mõõdetakse meetrites kahe kümnendkoha täpsusega.
2. Liidu õigusaktides osutatud loodsirgete vaheline pikkus tähendab kõige eesmisema ja kõige tagumisema loodsirge vahelist kaugust, nagu on määratletud rahvusvahelises kalalaevade ohutuse konventsioonis.
Loodsirgete vahelist pikkust mõõdetakse meetrites kahe kümnendkoha täpsusega.
Artikkel 3
Laius
Laeva laius on suurim laius, nagu on määratletud rahvusvahelises laevade mõõtmise konventsiooni (edaspidi „1969. aasta konventsioon“) I lisas.
Üldlaiust mõõdetakse meetrites kahe kümnendkoha täpsusega.
Artikkel 4
Mahutavus
1. Selliste kalalaevade kogumahutavust, mille kogupikkus on 15 meetrit või rohkem, mõõdetakse nii, nagu on määratletud 1969. aasta konventsiooni I lisas.
2. Vähem kui 15-meetrise kogupikkusega kalalaevade kogumahutavust mõõdetakse vastavalt käesoleva määruse I lisas sätestatud valemile.
3. Liidu eeskirjades osutatud puhasmahutavust määratletakse vastavalt 1969. aasta konventsiooni I lisale.
Artikkel 5
Masina võimsus
1. Masina võimsus on pideval töörežiimil iga mootori hoorattalt mõõdetud maksimaalvõimsuste summa, mida saab mehaaniliselt, elektriliselt, hüdrauliliselt või muul viisil rakendada laeva liikumapaneva jõu tekitamiseks. Kui aga reduktor on masinasse sisse ehitatud, mõõdetakse võimsust selle võlli äärikult.
Mootori jõul töötavate abimasinate võimsust ei lahutata üldvõimsusest.
Masina võimsust väljendatakse kilovattides (kW).
2. Masina võimsus pideval töörežiimil määratakse vastavalt Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni soovitatud ja 1981. aasta oktoobris teise trükina ilmunud rahvusvahelise standardi ISO 3046/1 nõuetele.
3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 7 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõike 2 muutmiseks, et kohandada tehnika arengut arvestades viidet asjaomasele ISO rahvusvahelisele standardile.
Artikkel 6
Kasutuselevõtu kuupäev
Kasutuselevõtu kuupäevaks loetakse ametliku ohutustunnistuse esmakordse väljaandmise kuupäeva.
Esimesest lõigust olenemata loetakse kasutuselevõtu kuupäevaks laeva ametlikku kalalaevade registrisse esmakordse kandmise kuupäeva, kui:
a) |
ametlikku ohutustunnistust pole välja antud või |
b) |
kalalaev võeti kasutusele enne 1. detsembrit 1986. |
Artikkel 7
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 5 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 20. juulist 2017. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 5 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 8
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EMÜ) nr 2930/86 tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 9
Lõppsätted
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Strasbourg, 14. juuni 2017
Euroopa Parlamendi nimel
president
A. TAJANI
Nõukogu nimel
eesistuja
H. DALLI
(1) ELT C 34, 2.2.2017, lk 140.
(2) Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2017. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 16. mai 2017. aasta otsus.
(3) Nõukogu 22. septembri 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 2930/86 kalalaevade omaduste määratlemise kohta (EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1).
(4) Vt II lisa.
(5) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
I LISA
VÄHEM KUI 15-MEETRISE KOGUPIKKUSEGA UUED LAEVAD
Vähem kui 15-meetrise kogupikkusega uute kalalaevade kogumahutavust määratletakse järgmiselt:
GT = K1 · V
kus K1 = 0,2 + 0,02 log10 V
ja V on maht, mis leitakse järgmiselt:
V = a1(Loa · B1 · T1)
kus:
Loa |
= |
kogupikkus (käesoleva määruse artikkel 2) |
B1 |
= |
laius meetrites vastavalt 1969. aasta konventsioonile |
T1 |
= |
süvis meetrites vastavalt 1969. aasta konventsioonile |
a1 |
= |
Loa funktsioon |
1. JAANUARIL 1995 OLEMAS OLNUD VÄHEM KUI 15-MEETRISE KOGUPIKKUSEGA LAEVAD
1. jaanuaril 1995 olemas olnud vähem kui 15-meetrise kogupikkusega kalalaevade kogumahutavust määratletakse järgmiselt:
GT = K1 · V
kus V on maht, mis leitakse järgmiselt:
V = a2(Loa · B1 · T1)
kus:
Loa |
= |
kogupikkus (käesoleva määruse artikkel 2) |
B1 |
= |
laius meetrites vastavalt 1969. aasta konventsioonile |
T1 |
= |
süvis meetrites vastavalt 1969. aasta konventsioonile |
a2 |
= |
Loa funktsioon |
Funktsioonid a1 ja a2 määratakse kindlaks liikmesriikide laevastikest kogutud representatiivsete valimite statistilise analüüsi põhjal. Need valimid esitatakse koos mõõtmete B1 ja T1 määratluste ning valemite kohaldamise üksikasjalike reeglitega komisjoni otsuses.
II LISA
KEHTETUKS TUNNISTATUD MÄÄRUS KOOS HILISEMATE MUUDATUSEGA
Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2930/86 |
|
Nõukogu määrus (EÜ) nr 3259/94 |
III LISA
VASTAVUSTABEL
Määrus (EMÜ) nr 2930/86 |
Käesolev määrus |
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
Artikkel 2 |
Artikkel 2 |
Artikkel 3 |
Artikkel 3 |
Artikli 4 lõike 1 punkt a |
— |
Artikli 4 lõike 1 punkt b |
Artikli 4 lõige 1 |
Artikli 4 lõike 1 punkt c |
Artikli 4 lõige 2 |
Artikli 4 lõike 1 punkt d |
— |
Artikli 4 lõike 1 punkt e |
— |
Artikli 4 lõige 2 |
Artikli 4 lõige 3 |
Artikkel 5 |
Artikkel 5 |
Artikkel 6 |
Artikkel 6 |
— |
Artikkel 7 |
— |
Artikkel 8 |
Artikli 7 lõige 1 |
Artikkel 9 |
Artikli 7 lõige 2 |
— |
Lisa |
I lisa |
— |
II lisa |
— |
III lisa |