15.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/2

(1)

Määruse (EL) nr 1380/2013 eesmärk on tagasiheite järkjärguline kaotamine kogu liidu kalanduses, kehtestades selliste liikide püügi lossimise kohustuse, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme.

(2)

Kõnealuse määruse artikli 15 lõikega 6 on komisjonile antud õigus võtta delegeeritud õigusaktidega kuni kolmeks aastaks vastu tagasiheitekava, mis põhineb ühistel soovitustel, mille on välja töötanud liikmesriigid koos asjakohaste nõuandekomisjonidega.

(3)

Belgial, Taanil, Saksamaal, Prantsusmaal, Madalmaadel, Rootsil ja Ühendkuningriigil on otsene huvi kalavarude majandamiseks Põhjamerel. Pärast Põhjamere nõuandekomisjoniga konsulteerimist esitasid kõnealused liikmesriigid 3. juunil 2016 komisjonile ühise soovituse, milles käsitletakse uut tagasiheitekava teatava põhjalähedase püügi puhul Põhjameres. Teadusliku panuse andsid asjaomased teadusasutused ning selle on läbi vaadanud kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF). 14. juulil toimus asjaomaste meetmete arutamiseks ekspertide töörühma koosolek, kus osalesid 28 liikmesriigi esindajad ja komisjon ning vaatlejana Euroopa Parlament.

(4)

Ühisesse soovitusse lisatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikega 3.

(5)

Kõnealuse määruse kohaldamisel hõlmab Põhjameri ICESi IIIa ja IV püügipiirkondi. Kuna teatavaid kavandatava tagasiheitekavaga seotud põhjalähedasi kalavarusid leidub ka ICESi IIa rajooni liidu vetes, soovitavad liikmesriigid hõlmata tagasiheitekavaga ka kõnealuse rajooni.

(6)

Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punktile c kohaldatakse Põhjamerel lossimiskohustust hiljemalt alates 1. jaanuarist 2016 seoses järgmisega:

Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 5 määrati komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2015/2440 (3) kindlaks liigid, mida tuleb lossida alates 1. jaanuarist 2016. Need liigid on põhjaatlandi süsikas, kilttursk, norra salehomaar, harilik merikeel, atlandi merilest, euroopa merluus ja harilik süvameregarneel. Delegeeritud määruses (EL) 2015/2440 on sätestatud ka kohustus lossida hariliku süvameregarneeli kaaspüüki. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada sätted delegeeritud määruse (EL) 2015/2440 kohaselt lossitavate liikide kohta ning selles tuleks sätestada täiendavad liigid ja püügitegevus, mille suhtes kohaldatakse lossimiskohustust 2017. ja 2018. aastal.

(7)

Asjaomaste liikmesriikide sõnul takistavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1342/2008 (4) III peatükis sätestatud püügikoormuse eeskirjad lossimiskohustuse rakendamist tursa puhul, kuna kõnealuses peatükis sätestatud püügikoormuse reguleerimise kord vähendaks pärast lossimiskohustuse kehtestamist paindlikkust, mida on vaja püügitegevuse kohandamiseks, näiteks seoses püügipiirkonna ja püügivahendite valikuga. Kaasseadusandjad vaatavad määrust (EÜ) nr 1342/2008 praegu läbi. Selleks, et vältida tursa puhul püügikoormuse reguleerimise korra ja lossimiskohustuse samaaegset kohaldamist, tuleks tursapüügi suhtes kohaldada lossimiskohustust vaid siis, kui püügikoormuse reguleerimise kord ei ole enam kohaldatav.

(8)

Delegeeritud määrusega (EL) 2015/2440 kehtestati erand kohustusest lossida selliste liikide kogusaak, mille kõrge ellujäämise määr on teaduslikult tõendatud, edaspidi „kõrgel ellujäämismääral põhinev erand“, mida kohaldatakse ICESi IIIa rajoonis püütud norra salehomaari suhtes tingimusel, et püügil kasutatakse lõkspüüniseid või teatavaid põhjatraale. Kõnealuse delegeeritud määruse kohaselt pidid liikmesriigid, kellel on Põhjamerel otsene majandamishuvi, esitama komisjonile täiendava teadusliku teabe, mis toetaks konkreetsete põhjatraalide suhtes erandi kehtestamist. See teave esitati ja STECF jõudis järeldusele, et teave on piisav. Seepärast tuleks kõnealune erand lisada uude tagasiheitekavasse.

(9)

Ühine soovitus sisaldab kõrgel ellujäämismääral põhinevat erandit norra salehomaari püügi puhul ICESi IV alapiirkonnas teatavate püügivahenditega tingimusel, et kasutatakse sortimisrestiga sortimisseadet.

(10)

Ühine soovitus sisaldab kõrgel ellujäämismääral põhinevat erandit hariliku merikeele püügi puhul ICESi IV alapiirkonnas teatavate püügivahenditega ja teatavatel tingimustel, mis soodustavad hariliku merikeele ellujäämist.

(11)

Ühises soovituses esitatud ja STECFi läbi vaadatud teaduslike tõendite alusel ja võttes arvesse kasutavate püügivahendite, -meetodite ja ökosüsteemi omadusi, tuleks kõnealused erandid lisada käesolevasse, 2017. aastat käsitlevasse määrusesse. Liikmesriigid peaksid esitama lisaandmeid, et võimaldada STECFil täiendavalt hinnata asjaomaste traalidega ICESi IV alapiirkonnas püütud norra salehomaari ja hariliku merikeele ellujäämise määrasid ning võimaldada komisjonil asjakohane erand läbi vaadata.

(12)

Delegeeritud määrusega (EL) 2015/2440 kehtestati vähese tähtsusega erand seoses järgmisega:

Ühise soovituse kohaselt tuleks nende erandite kohaldamist jätkata. Seepärast tuleks need lisada uude tagasiheitekavasse.

(13)

Ühine soovitus sisaldab vähese tähtsusega erandit hariliku merikeele, kilttursa ja merlangi kombineeritud püügi puhul teatavate põhjatraalidega ICESi IIIa rajoonis, vähese tähtsusega erandit merikeele, kilttursa ja merlangi kombineeritud püügi puhul mõrdadega ICESi IIIa rajoonis ja 2018. aastaks vähese tähtsusega erandit merlangi püügi puhul põhjatraalidega ICESi IVc rajoonis.

(14)

Tuginedes liikmesriikide esitatud veenvatele tõenditele seoses eranditega, mille STECF on läbi vaadanud ja teinud järelduse, et need erandid sisaldasid põhjendatud argumente selle kohta, et selektiivsust on keeruline täiendavalt suurendada ja/või soovimatu püügi käitlemise kulud on ebaproportsionaalselt suured, on komisjoni arvates asjakohane kehtestada vähese tähtsusega erand kooskõlas ühises soovituses kavandatud protsendimääraga, järgides määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 5 punktis c sätestatud piiranguid.

(15)

Määruse (EÜ) nr 850/98 artikliga 18a antakse komisjonile õigus kehtestada tagasiheitekavade vastuvõtmiseks ja lossimiskohustusega hõlmatud liikidele kalavarude kaitseks alammõõdud, et tagada mereorganismide noorisendite kaitse. Kalavarude kaitseks kehtestatav alammõõt võib vajaduse korral erineda määruse (EÜ) nr 850/98 XII lisas kehtestatud mõõtudest. Norra salehomaari püügil ICESi IIIa rajoonis on asjakohane säilitada delegeeritud määruses (EL) 2015/2440 kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud, st kogupikkus 105 mm ja seljakilbi pikkus 32 mm. Vastavalt ühisele soovitusele tuleks lisada saba pikkuse miinimummõõt 59 mm, mis STECFi hinnangu kohaselt vastab kogupikkuse ja seljakilbi pikkuse kehtivatele mõõtudele.

(16)

Tagasiheitekavad võivad sisaldada ka tehnilisi meetmeid lossimiskohustusega hõlmatud püügi või liikide jaoks. Püügivahendite selektiivsuse suurendamiseks ja soovimatu püügi vähendamiseks Skagerrakis on asjakohane säilitada mitmed tehnilised meetmed, milles EL ja Norra leppisid kokku 2011 (5). ja 2012 (6). aastal.

(17)

Nõuetekohase kontrolli tagamiseks tuleks sätestada konkreetsed nõuded käesoleva määrusega hõlmatud laevade nimekirjade koostamiseks.

(18)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt majandustegevust, mis on seotud liidu laevade kalapüügihooaja ja selle kavandamisega, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Seda tuleks kohaldada 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2018, et järgida määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud ajaraamistikku,

a)

lõkspüünistega (FPO) (7) püütud saak;

b)

ICESi IIIa rajoonis selliste põhjatraalidega (OTB, TBN) püütud saak, mille võrgusilma suurus on vähemalt 70 mm ja mis on varustatud sortimisvõrega (võresammuga kuni 35 mm);

c)

ICESi IIIa rajoonis selliste põhjatraalidega (OTB, TBN) püütud saak, mille võrgusilma suurus on vähemalt 90 mm ja mis on varustatud selektiivtraali paneeliga;

d)

2017. aastal ICESi IV rajoonis selliste põhjatraalidega (OTB, TBN) püütud saak, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm ja millel on sortimisrestiga sortimisseade.

a)

hariliku merikeele puhul kuni 3 % kõnealuse liigi aastasest kogusaagist, mis on püütud ICESi IIIa rajoonis, ICESi IV alapiirkonnas ja ICESi IIa rajooni liidu vetes abaraid ja nakkevõrkusid (GN, GNS, GND, GNC, GTN, GTR, GEN, GNF) kasutavate laevadega;

b)

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema hariliku merikeele puhul 2017. aastal kuni 7 % ja 2018. aastal kuni 6 % kõnealuse liigi aastasest kogusaagist, mis on püütud ICESi IV alapiirkonnas piimtraale (TBB) (võrgusilma suurus 80–119 mm ning suurendatud võrgusilmad piimtraali pikendusel) kasutavate laevadega;

c)

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema norra salehomaari puhul kuni 6 % kõnealuse liigi aastasest kogusaagist, mis on püütud ICESi IV alapiirkonnas ja ICESi IIa rajooni liidu vetes põhjatraale (OTB, TBN, OTT, TB) (võrgusilma suurus 80–99 mm) kasutavate laevadega;

d)

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema hariliku merikeele ja kilttursa kombineeritud püügi puhul 2017. aastal kuni 2 % norra salehomaari, hariliku merikeele, kilttursa ja hariliku süvameregarneeli aastasest kogusaagist, mis on püütud ICESi IIIa rajoonis norra salehomaari püügipiirkonnas sortimisvõrega (võresammuga kuni 35 mm) varustatud põhjatraale (OTB, TBN) (võrgusilma suurus 70 mm või rohkem) kasutavate laevadega;

e)

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema hariliku merikeele, kilttursa ja merlangi kombineeritud püügi puhul 2018. aastal kuni 4 % norra salehomaari, hariliku merikeele, kilttursa, merlangi ja hariliku süvameregarneeli aastasest kogusaagist, mis on püütud ICESi IIIa rajoonis norra salehomaari püügipiirkonnas sortimisvõrega (võresammuga kuni 35 mm) varustatud põhjatraale (OTB, TBN) (võrgusilma suurus 70 mm või rohkem) kasutavate laevadega;

f)

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema hariliku merikeele, kilttursa ja merlangi kombineeritud püügi puhul kuni 1 % norra salehomaari, hariliku merikeele, kilttursa, merlangi ja hariliku süvameregarneeli aastasest kogusaagist, mis on püütud ICESi IIIa rajoonis hariliku süvameregarneeli püügipiirkonnas sortimisvõrega (võresammuga kuni 19 mm) varustatud põhjatraale (OTB) (võrgusilma suurus 35 mm või rohkem) kasutavate laevadega;

g)

hariliku merikeele, kilttursa ja merlangi kombineeritud püügi puhul kuni 0,5 % norra salehomaari, hariliku merikeele ja kilttursa, merlangi ja hariliku süvameregarneeli aastasest kogusaagist, mis on püütud ICESi IIIa rajoonis hariliku süvameregarneeli püügipiirkonnas mõrdadega (FPO);

h)

merlangi püügi puhul 2018. aastal kuni 7 % norra salehomaari, kilttursa, merikeele, hariliku süvameregarneeli, merlangi, atlandi merilesta, põhjaatlandi süsika ja tursa aastasest kogusaagist, mis on püütud ICESi IVc rajoonis hariliku merikeele, merlangi ja püügi piirnormideta liikide segapüügil laevadega, mis kasutavad põhjatraale (OTB, OTT) võrgusilma suurusega 70–99 mm.

a)

kogupikkus 105 mm;

b)

saba pikkus 59 mm;

c)

seljakilbi pikkus 32 mm.

a)

traalid, mille võrgusilma suurus noodapäras on vähemalt 90 mm, tingimusel et need on varustatud selektiivtraali paneeliga või sortimisvõrega, mille võresamm on kuni 35 mm;

b)

traalid, mille võrgusilma suurus (ruutsilm) noodapäras on vähemalt 70 mm ja mis on varustatud sortimisvõrega, mille võresamm on kuni 35 mm;

c)

traalid, mille võrgusilma suurus on pelaagilisi või töönduslikke liike püüdes alla 70 mm, tingimusel et saak sisaldab rohkem kui 80 % ühte või enamat pelaagilist või töönduslikku liiki;

d)

traalid, mille võrgusilma suurus noodapäras on perekonda Pandalus kuuluvaid liike püüdes vähemalt 35 mm, tingimusel et traalil on sortimisvõre, mille võresamm on kuni 19 mm.

—

varustatud ülemise paneeliga, mille ruutsilmade minimaalne suurus on 120 mm;

—

vähemalt 3 m pikk ning

—

vähemalt sama lai kui sortimisvõre.