17.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 253/6

(1)

21. märtsil 2016 edastas BDEW komisjonile e-posti teel taotluse vastavalt direktiivi 2014/25/EL artiklile 35 (edaspidi „taotlus“).

(2)

Saksamaa energeetika- ja veesektori ettevõtjaid, keda loetakse võrgustiku sektori hankijateks direktiivi 2014/25/EL artikli 4 tähenduses, esindava ühenduse BDEW taotlus käsitleb järgmisi toiminguid, nii nagu on kirjeldatud taotluses:

(3)

Taotlusele lisati Saksamaa konkurentsiameti (edaspidi „BKartA“) 2015. aasta 11. detsembri arvamus (edaspidi „arvamus“). Selles arvamuses hindab BKartA elektrienergia ja gaasi jaemüügi turge ning jõuab järeldusele, et erandi tegemise tingimused on RLM ja SLP tarbijate elektrienergia ja gaasi jaemüügi puhul täidetud.

(4)

Direktiivi 2014/25/EL kohaldatakse elektrienergia ja gaasi jaemüügiga seotud tegevusi käsitlevate lepingute sõlmimise suhtes, välja arvatud kui see tegevus on hõlmatud kõnealuse direktiivi artikli 34 kohase erandiga.

(5)

Direktiivi 2014/25/EL artiklis 34 on sätestatud, et direktiivis käsitletava tegevuse võimaldamiseks sõlmitud lepingute suhtes ei kohaldata kõnealust direktiivi, kui liikmesriigis, kus neid ellu viiakse, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud. Otsest avatust konkurentsile hinnatakse objektiivsete kriteeriumide alusel, võttes arvesse kõnealuse sektori eripära.

(6)

Juurdepääsu ei peeta piiratuks, kui liikmesriik on rakendanud asjakohased ühenduse õigusaktid ning kohaldanud neid, avades kogu sektori või osa sellest konkurentsile. Nimetatud õigusaktid on loetletud direktiivi 2014/25/EL III lisas. Elektrisektori puhul viitab see Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/72/EÜ (2). Gaasisektori puhul viitab see Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/73/EÜ (3).

(7)

Saksamaa on üle võtnud direktiivid 2009/72/EÜ ja 2009/73/EÜ oma siseriiklikus energiatööstuse õigusnormis – Energiewirtschaftgesetz (edaspidi „EnWG“). Elektrienergia ja gaasi müüki reguleerib EnWG 4. osa artikkel 36 jj. Saksamaa elektrienergiaga põhivarustamise määrus – Stromgrundversorgungsverordnung (edaspidi „StromGVV“) (4) ja gaasiga põhivarustamise määrus – Gasgrundversorgungsverordnung (edaspidi „GasGVV“)) (5) sisaldavad ka elektrienergia ja gaasi müüki käsitlevaid konkreetseid õigusnorme. Seetõttu tuleks vastavalt artikli 34 lõikele 1 lugeda juurdepääsu turule kogu Saksamaa Liitvabariigi territooriumil mittepiiratuks.

(8)

Otsest avatust konkurentsile tuleb hinnata erinevate näitajate põhjal, millest ükski ei ole iseenesest otsustav. Käesolevas otsuses käsitletud turgude puhul tuleks ühe kriteeriumina arvesse võtta peamiste turuosaliste turuosa asjaomasel turul. Asjaomaste turgude omadusi arvestades tuleb arvesse võtta täiendavaid kriteeriume.

(9)

Ehkki teatavatel juhtudel võidakse ette näha turu kitsamat või laiemat määratlust, võib asjaomase turu täpse määratluse jätta käesolevas otsuses lahtiseks, kuni analüüsi tulemus jääb samaks, olenemata sellest, kas see põhineb kitsal või laial määratlusel.

(10)

Käesoleva otsuse kohaldamine ei piira konkurentsieeskirjade ja liidu õiguse muude valdkondade eeskirjade kohaldamist. Kriteeriumid ja metoodika, mille alusel hinnatakse otsest avatust konkurentsile vastavalt direktiivi 2014/25/EL artiklile 34, ei pruugi olla samad, mida kasutatakse aluslepingu artikli 101 või 102 või nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (6) kohasel hindamisel. Selle küsimuse tõstatas ka Üldkohus oma hiljutises otsuses (7).

(11)

Tuleks silmas pidada, et käesoleva otsuse eesmärk on teha kindlaks, kas taotluses käsitletavad teenused on avatud konkurentsile (turgudel, kuhu juurdepääs ei ole piiratud direktiivi 2014/25/EL artikli 34 tähenduses) sel määral, et ka direktiivis 2014/25/EL sätestatud hankelepinguid käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega seotud korra kohaldamiseta on tagatud, et käesolevas otsuses käsitletud tegevuste puhul vajalikud riigihanked korraldatakse läbipaistval, mittediskrimineerival viisil, tuginedes kriteeriumidele, mis võimaldavad kindlaks teha majanduslikult kõige soodsama pakkumise.

(12)

Komisjoni varasemate pretsedentide kohaselt on elektrienergiat jaemüügi tasemel pakkuv asjaomane kaubaturg elektrienergia jaeturg (8). Seoses elektrienergia tarnimisega lõpptarbijatele teeb komisjon vahet kõrge- ja keskpinge võrku ühendatud väike- (eramutele, väikeettevõtetele) ja tööstustarbijatele (tööstusele ja suurtele äritarbijatele) suunatud tarnetel (9). See erinevus on seotud nõudja erinevate nõudmiste ja profiilidega ning tarnija erinevate teenuste ja tehnoloogiatega (10).

(13)

BKartA teeb samuti sarnaselt komisjoniga vahet vähe ja palju elektrienergiat tarbivatel tarbijatel vastavalt nende erinevale tarbimiskäitumisele (11). Sellega eristab BKartA tarbijaid, kelle elektrienergia tarbimist mõõdetakse tarbimise arvestiga („RLM tarbijad“) ja tarbijaid, kelle elektrienergia tarbimist maksustatakse standardse koormusnäitaja alusel („SLP tarbijad“).

(14)

RLM tarbijad tarbivad iga aasta rohkem kui 100 MWh ja seega on nad reeglina tööstus- ja suured äritarbijad (12). RLMiga seotud suurte kulude tõttu tasub see ära ainult siis, kui tarbimismaht on suur. RLM tarbijaid iseloomustab elektrienergia kasutamine tootmis- ja kulutegurina. Selle tarbijagrupi jaoks on elektrienergia kasutamine iseloomulik tootmis- ja kulutegur nende oma toodangus. Nõudlus on suunatud ja struktureeritud SLP tarbijatest oluliselt erinevalt (13).

(15)

SLP tarbijad on üsna madala tarbimismahuga elektrienergia kasutajad. Nad on Saksamaa energiatööstuse seaduse (EnWG) artikli 3 punkti 22 tähenduses peamiselt enda kodu või oma ametialase, põllumajandusliku või ärilise eesmärgi tarbeks energiat ostvad kodutarbijad (tarbivad aastas kuni 10 000 KWh) ja väikesed ettevõtjad (tarbivad elektrienergiat aastas kuni 100 MWh) (14).

(16)

BKartA määratleb SLP tarbijate varustamise raames veel kolm eraldi kaubaturgu (15):

(17)

Taotlus hõlmab turgu, mis varustab RLM tarbijaid ja SLP erilepinguga tarbijaid elektrienergiaga. Taotlus ei hõlma SLP põhivarustamise turgu ja soojuskütte turgu, kus vastavalt BKartA arvamusele pole erandi tegemise tingimused täidetud.

(18)

Komisjon eristab järgmisi turge: maagaasi müük i) väiketarbijatele (sealhulgas kodumajapidamistele) ja ii) suurtele tarbijatele, kes on jaotatud suurteks tööstustarbijateks ja elektrijaamadeks (19).

(19)

BKartA keskendub turu kindlaksmääramisel varustamise etappidele ning eristab suurte ja väikeste tarbijate maagaasiga varustamist, eristades RLM ja SLP tarbijaid varustavaid eri turge (20). RLM tarbijad tarbivad iga aasta rohkem kui 1,5 GWh, samal ajal kui SLP tarbijad tarbivad iga aasta kuni 1,5 GWh (21).

(20)

Loobudes oma varasemast otsuste praktikast SLP tarbijate suhtes, teeb BKartA nüüd nagu ka elektrienergia sektoris vahet:

(21)

Nende kahe turu eristamine põhineb faktil, et põhi- ja asendusvarustamine sisaldavad sisuliselt täielikku lepingu sõlmimise kohustust (23). Tavatarnija on kohustatud kodutarbijatele tarnima ja tarnimise tingimused on enamjaolt seaduses sätestatud. Lisaks erineb põhitarnimise ja erilepingutel põhineva tarnimise hind märkimisväärselt (24).

(22)

Taotlus hõlmab turgu, mis varustab RLM tarbijaid ja SLP erilepinguga tarbijaid gaasiga.

(23)

Võttes arvesse põhjendustes 12–21 analüüsitud tegureid, määratletakse selleks, et hinnata, kas direktiivi 2014/25/EL artiklis 34 sätestatud tingimused on täidetud, ning ilma et see piiraks liidu muude eeskirjade kohaldamist, järgmised asjakohased tooteturud:

(24)

Komisjon leidis oma otsuses M.5496 Vattenfall / Nuon Energy, (25) et Saksamaa suurte (ehk RLM) tarbijate turg oli riiklik, samal ajal kui see võiks olla, olenevalt tarnija suurusest, väikestele ja kodumajapidamiste (ehk SLP) tarbijatele regionaalne. Ent lõpuks jättis see asjassepuutuva geograafilise turu täpse mõiste lahtiseks. Komisjon arutas taas oma otsuses M. 7778 – Vattenfall/Engie/GASAG, (26) kas väiketarbijatele mõeldud elektrienergia ja gaasi jaemüügi turge peaks määratlema regionaalsetena ning jättis lõpuks mõlemad turud lahtiseks.

(25)

BKartA leidis, et elektrienergia jaemüügi turg oli nii RLM kui ka SLP tarbijate jaoks riiklik. Viimasel juhul loobus BKartA oma varasemast võrguga seotud turu mõistest, kuna nüüd paljude tarnijate vahel valimise võimaluse saanud erilepinguga tarbijate konkurentsitingimused muutusid.

(26)

Olgugi, et enamus SLP tarbijatele erilepinguid pakkuvatest regionaalsetest tarnijatest on regionaalse suunitlusega, siis märkimisvääne (ja tõusev) arv tarnijaid on kaubelnud väljaspool oma määratud tarneala. 4 % kõikidest tarnijatest ehk rohkem kui 30 ettevõtet varustavad tarbijaid 251–500 võrgualal, see tähendab üle kogu riigi. Lisaks tegutsevad 56 ettevõtet rohkem kui 500 võrgualal, kattes nii kogu riiki.

(27)

Selleks, et hinnata direktiivi 2014/25/EL artiklis 34 sätestatud tingimuste täitmist ning ilma et see piiraks muude liidu õigusaktide kohaldamist, on elektrienergia jaemüügi asjaomane geograafiline turg RLM ja erilepinguga SLP tarbijate jaoks riiklik. Isegi, kui hinnang keskenduks regionaalsele tasemele, oleksid sarnased konkurentsipiirangud olemas väiketarbijatele elektrienergia jaemüügi turul.

(28)

Komisjon leidis oma otsuses M.5467 RWE/Essent, (27) et on olemas tõendeid, mis toetavad fakti, et gaasi jaeturg on regionaalne. Ent lõpuks jättis see asjassepuutuva geograafilise turu täpse mõiste lahtiseks.

(29)

BKartA leidis, et elektrienergia jaemüügi turg oli nii RLM kui ka SLP tarbijate jaoks riiklik. Kui BKartA loobus oma varasemast võrguga seotud turu mõistest, siis ta andis märku tarnijate vahel valimise võimaluse saanud RLM ja erilepinguga SLP tarbijate konkurentsitingimuste muutustest.

(30)

BKartA käsitles EWE/VNG liitumise kohta tehtud otsuses (28) põhjalikult gaasisektori raamtingimusi ja teostas menetluse raames mitmeid turu uuringuid. BKartA leidis, et RLM tarbijate varustamise turg oli riiklik ning enam polnud seotud võrguga ega turupiirkonnaga. BKartA tegi kindlaks, et kiirelt arenev konkurents hõlmas traditsioonilisi jaotuspiirkondi. Mis puudutab SLP tarbijaid, siis BKartA leidis samuti, et turg oli riiklik. SLP tarbijad saavad piisaval arvul (keskmiselt umbes 10) tarnijate vahel valida ning kõrgeimad hinnad pole odavaimast hinnast üle 10 % kallimad. Olgugi, et enamus gaasitarnijatest on regionaalse suunitlusega, siis rohkem kui 50 (ehk 7 %) tegutsevad siseriiklikult.

(31)

Selleks, et hinnata direktiivi 2014/25/EL artiklis 34 sätestatud tingimuste täitmist ning ilma et see piiraks muude liidu õigusaktide kohaldamist, arvestab komisjon, et gaasi jaemüügi asjaomane geograafiline turg on RLM ja erilepinguga SLP tarbijate jaoks riiklik. Isegi, kui hinnang keskenduks regionaalsele tasemele, oleksid sarnased konkurentsipiirangud olemas väiketarbijatele gaasi jaemüügi turul.

(32)

Saksamaa elektrienergia täielikud tarbimismahud on Saksamaa riikliku reguleerimisameti – Bundesnetzagentur (edaspidi „BNetzA“) ja BKartA ühise seirearuande (edaspidi „seirearuanne“) alusel järgmised:

(33)

Mis puudutab kõikidele Saksamaa turu tarbijatele müügi taasjaotust, siis taotleja avaldas 2012. aasta elektrienergia pakkujate igaaastastel andmetel põhinevad andmed. See näitab, et nelja suurima ettevõtte ühendatud turuosa on umbes 41,6 %. Kahele suurimale tarnijale, RWE ja E.ON, ei kehti avaliku hanke reeglid.

(34)

Vaadeldud elektrienergia tarnijad müüsid vastavalt 2015. aasta seirearuandele kogu Saksamaal RLM tarbijatele kokku umbes 268 TWh elektrienergiat. Umbes 88 TWh kuulub neljale suurimale RLM tarbijate turu ettevõttele (RWe, Vattenfall, EnBW ja E.ON). Selle alusel on nelja suurima ettevõtte liidetud turuosaks sellel turul umbes 33 % (33).

(35)

2014. aastal müüdi SLP erilepinguga klientidele umbes 103 TWh, mis on SLP tarbijatele kokku müüdud mahust 64 % (34). Nelja suurima ettevõtte kumulatiivne müük oli 2014. aastal umbes 37 TWh ja nende liidetud turuosa oli umbes 36 % (35).

(36)

BDEW suurimate liikmete, keda võib pidada võrgustiku sektori hankijateks, turuosad esitas taotleja taotluse salajases lisas. Need turuosad on […] RLM tarbijate varustamiseks ja […] SLP tarbijate varustamiseks.

(37)

Järgides väljakujunenud tava komisjoni otsuste tegemisel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (36) artiklile 30 leidis komisjon, et elektrienergia tarbimises oli kolme suurima ettevõtte kogu turuosa märkimisväärne. Komisjoni otsuses 2010/403/EL (37) oli kolme suurima elektrienergia jaemüüja liidetud turuosa Itaalias 43,89 %. Komisjoni otsuses 2007/706/EÜ (38) oli see turuosa Rootsis 43 %. Antud juhtumis on kolme suurima jaemüüja turuosa Saksamaa elektrienergia turul 36,8 %.

(38)

Saksamaa elektrienergia turul on väga palju aktiivseid tarnijaid. BKartA ütleb oma arvamuses, et rohkem kui 50 tarnijat on aktiivsed kogu võrguala ulatusest 82 % alal. Saksamaa lõpptarbijad (mis hõlmavad nii RLM kui ka SLP tarbijaid) saavad keskmiselt valida oma võrgualal 106 tarnija vahel (39).

(39)

Tõhusat konkurentsi tõendab veelgi elektrienergia tarnijate kõrge vahetamise sagedus. 2014. aastal oli RLM tarbijate (tööstuslike ja äritarbijate) seas tarnija vahetamise määr umbes 11 %. Tööstuslike ja äritarbijate seas on tarnija vahetamise määr alates 2006. aastast jäänud enam-vähem püsivaks (40). Elektrienergia tarnija vahetamise eest maksma ei pea.

(40)

Seevastu on tarnija vahetamine SLP tarbijate seas alates 2006. aastast märgatavalt suurenenud ja püsib 3,8 miljonil (41). Kodutarbijate põhivarustamise osa oli 2014. aastal 32,8 %, mis tähendab, et 67,2 % kodutarbijatest on vahetanud oma elektrienergia tarnelepingut vähemalt korra ja on seega erilepinguga (42).

(41)

Põhitarnijate kui lepingu osapoolte vähenev tähtsus näitab ka tõhusa konkurentsi suurenemist. Kodutarbijate seas on nad siiski jäänud domineerivaks: 2014. aastal oli 43 % erileping kohaliku põhitarnijaga. 32,8 % kodutarbijatel oli põhitarnijaga klassikaline leping (2012: 36,7 %). 24 % kõikidest klientidest varustas muu ettevõte, mitte põhitarnija (2012: 20,1 %) (43). Olukord erilepinguga äri- ja tööstustarbijate puhul on erinev. RLM tarbijatele tarnitud kogumahust tarnis 2014. aastal umbes 66 % muu tarnija, mitte kohalik põhitarnija ning umbes 34 % erilepinguga põhitarnija. Vähemal kui 1 % RLM tarbijatest on põhitarnijaga leping, seega põhivarustamine mängib väga piiratud rolli.

(42)

Saksamaa elektrienergia hulgiturge iseloomustas 2014. aastal kõrge likviidsus. Kõrvuti kahepoolse börsivälise hulgimüügiga on oluline roll ka elektribörsidel. Need loovad usaldusväärse kauplemisfoorumi ja samal ajal annavad muudes elektrienergia sektorites turuosalistele tähtsaid hinnasignaale.

(43)

2014. aastal tõusis hetke- ja futuuriturgude likviidsus. EPEX SPOT (44) ja EXAA (45) üks-päev-ette kauplemise maht tõusis 2013. aasta tasemest 254 TWh tasemeni 269 TWh 2014. aastal. EPEX SPORT päevasisese kauplemise maht tõusis 30 %. EEX-i elektrienergia futuurlepingute maht tõusis 21 % ehk 669 TWh-lt 812 TWh-le. Seevastu vahetusplatvormide kaudu langes futuuride kauplemise maht 17 %. 2014. aastal vahendasid vahendusplatvormid elektrienergia futuurlepinguid umbes 4 500 TWh (46). Hulgituru kõrge likviidsus kergendab uutel jaeturu osalejatel konkureerimist näiteks ammuste turuosalistega, kellel on oma tootmisvõimsus.

(44)

Keskmised hulgihinnad langesid veelgi 2014. aastal. Keskmised hinnad näitasid hetketurgudel aastate lõikes umbes 13 % langust. Keskmine igapäevane hinnavahe oli võrreldes eelmiste aastatega vähenenud. Elektrienergia futuuride hinnad langesid ka 2014. aastal. Keskmine iga-aastane Phelix Base Year Future hind 35,09 EUR MWh kohta langes võrreldes eelmise aastaga üle 10 %. Keskmine iga-aastane Phelix Peak Year Future hind oli 44,40 EUR MWh kohta ehk pool 2008. aasta näitajast.

(45)

Mis puutub elektrienergia hindadesse, siis Saksamaal on kodutarbijate jaoks EL-i üks kõrgemaid hindu (47). See tuleneb suuresti sellest, et elektrienergia hinda mõjutavad maksud, sotsiaalmaksed ja lõivud. Makse mitte sisaldav hind on EL-i keskmine. Tööstustarbijate jaoks on makse sisaldav hind EL-i 28 riigi keskmisest kõrgem, ent makse välja jättes allapoole keskmist (48).

(46)

BNetzA ja BKartA jaemüügi gaasisektori analüüsid näitasid, et 2014. aastal müüdi RLM tarbijatele (sealhulgas gaasiküttel töötavatele elektrijaamadele) umbes 391 TWh gaasi. Kolme tugevaima ettevõtte kumulatiivne müük ulatus 123 TWh-ni. Seega nende ettevõtete liidetud turuosa oli umbes 32 % RLM tarbijatest (49).

(47)

Gaasisektori jaemüügi analüüsid näitasid, et 2014. aastal müüdi SLP tarbijatele gaasi umbes 321 TWh. Sellest moodustasid erilepingud 261 TWh ja põhivarustamise lepingud 60 TWh. SLP tarbijatele müügi osas oli kolme tugevaima ettevõtte kumulatiivne müük umbes 71 TWh, millest umbes 6 TWh oli erilepinguga. Seega oli nende kolme tugevaima ettevõtte liidetud müügi turuosa SLP erilepinguga tarbijate puhul umbes 19 % ja SLP tarbijate puhul 22 % (50).

(48)

BDEW suurimate liikmete, keda võib pidada võrgustiku sektori hankijateks, turuosad esitas taotleja taotluse salajases lisas. Need turuosad on […] RLM tarbijate varustamiseks ja […] SLP tarbijate varustamiseks.

(49)

Gaasisektori lõpptarbijate turul on väga erinevaid pakkujaid. Ligi 74 % võrguosas asuvale tarbijale on saadaval rohkem kui 50 gaasitarnijat (51). Kui arvestada ainult kodutarbijaid (SLP tarbijaid), siis neid varustab peaaegu 60 % võrgualal 50 või rohkem gaasitarnijat (52). Tarnijate mitmekesisus on viimastel aastatel kasvanud.

(50)

RLM tarbijate (tööstuse ja äri tarbijate) tarnija vahetamise määr oli 2014. aastal alla 12 % ja on viimastel aastatel olnud stabiilne (53). SLP tarbijate (kodutarbijate) tarnija vahetamiste koguarv jäi võrreldes eelmise aastaga stabiilseks. SLP erilepinguga tarbijad on määratluse järgi juba vahetanud tarnijat vähemalt ühe korra, et loobuda põhivarustamisest (54).

(51)

Koduklientidest 19 % varustas 2014. aastal muu gaasitarnija, mitte põhitarnija. Pisut vähem kui 57 % kodutarbijatest varustas nende põhigaasitarnija vastavalt erilepingule. 24 % koduklientide gaasi mahust müüdi põhitarnelepingu alusel (55). Ent põhitarnijatel on erilepinguga RLM tarbijate (tööstuslike ja äriliste tarbijate) seas väike roll. RLM tarbijatele tarnitud kogumahust tarnis 2014. aastal 67 % muu tarnija, mitte kohalik põhitarnija ning ainult umbes 33 % erilepinguga põhitarnija. Vähem kui 1 % RLM tarbijal on põhitarneleping (56).

(52)

2014. aastal suurenes Saksamaal maagaasi hulgiturgude likviidsus veelgi. Siiani suurima maagaasi hulgikauplemise osa puhul tehakse tehinguid kahepoolselt ehk ilma vahendajata („börsiväliselt“). Kahepoolse kauplemise eeliseks on paindlikkus ehk pole vaja kasutada piiratud hulka lepinguid. Vahendajal on vahendamisplatvormide kaudu börsivälisel vahendamisel märkimisväärne roll. Kahepoolne hulgikaubandus kasvas oluliselt. 2014. aastal moodustasid kauplemisplatvormidel toimunud maagaasitehingud, mille puhul tarnepiirkonnaks oli Saksamaa, kokku 3 000 TWh. See vastab 15 % tõusule. 2014. aastal kasvasid hetketurgudel gaasiga kauplemise börsitehingute mahud üle kahe korra ja olid umbes 129 TWh. See on viis korda rohkem 2012. aasta hetketuru mahust. Futuurilepingute maht tõusis 2013. aasta 29 TWh-lt 83 TWh-le 2014. aastal (57).

(53)

2014. aastat iseloomustasid märkimisväärselt madalamad gaasi hulgimüügihinnad. EEX-i arvutatud igapäevased võrdlushinnad langesid umbes 22 % (iga-aastane keskmine) ja BAFA (Majanduse ja ekspordikontrolli föderaalse büroo) arvutatud keskmine piiriülene hind langes 15 %. Seda hinnalangust seostatakse enamjaolt Saksamaa ja Euroopa gaasitarbimise vähenemisega.

(54)

Gaasi hinnad nii era- kui ka tööstustarbijatel väga lähedal EL-i keskmisele (58).

(55)

Elektrienergia jaemüügi osas RLM ja SLP erilepinguga klientidele Saksamaal võib olukorra kokku võtta järgmiselt: kolme suurima jaemüügiettevõtte liidetud turuosad on väikesed, tarnija vahetamise määr on rahuldav, lõppkasutaja hinda ei kontrollita ja hulgituru likviidsus on kõrge. BKartA hindab oma arvamuses, et need turud on otseselt avatud konkurentsile.

(56)

Võttes arvesse põhjendustes 32–45 käsitletud tegureid, tuleks direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõike 1 kohast konkurentsile otsese avatuse tingimust pidada täidetuks elektri jaemüügi puhul RLM ja SLP erilepinguga klientidele kogu Saksamaa Liitvabariigi territooriumil.

(57)

Maagaasi jaemüügi osas RLM ja SLP erilepinguga klientidele Saksamaal võib olukorra kokku võtta järgmiselt: kolme suurima jaemüügiettevõtte liidetud turuosad on väikesed, tarnija vahetamise määr on rahuldav, lõppkasutaja hinda ei kontrollita ja hulgituru likviidsus on kõrge. BKartA hindab oma arvamuses, et need turud on otseselt avatud konkurentsile.

(58)

Võttes arvesse põhjendustes 46–54 käsitletud tegureid, tuleks direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõike 1 kohast konkurentsile otsese avatuse tingimust pidada täidetuks maagaasi jaemüügi puhul RLM ja SLP erilepinguga klientidele Saksamaa Liitvabariigi territooriumil.

(59)

Käesolev otsus lähtub 2016. aasta märtsist 2016. aasta maini kehtinud õiguslikust ja tegelikust olukorrast, nagu seda on kirjeldatud taotleja ja BKartA esitatud teabes. Otsuse võib läbi vaadata, kui õigusliku või tegeliku olukorra olulise muutuse tõttu ei ole direktiivi 2014/25/EL artikli 34 kohaldamise tingimused enam täidetud.

(60)

Kuna osa elektrienergia (59) ja gaasi (60) jaemüügiga seotud teenuste suhtes kohaldatakse jätkuvalt direktiiv 2014/25/EL, tuletatakse meelde, et mitut tegevust hõlmavaid hankelepinguid tuleks käsitleda vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 6. See tähendab, et kui hankija osaleb nn segahankes, see tähendab hankemenetluses, mis hõlmab nii tegevusi, mis on direktiivi 2014/25/EL kohaldamisest vabastatud, kui ka tegevusi, mis ei ole sellest vabastatud, tuleb arvesse võtta seda, millise tegevuse jaoks leping on peamiselt mõeldud. Sellise segahanke puhul, mille peamiseks eesmärgiks on toetada direktiivi kohaldamisest vabastamata teenuseid, kohaldatakse direktiivi 2014/25/EL sätteid. Kui seda, millise tegevuse jaoks leping on peamiselt ette nähtud, on objektiivselt võimatu kindlaks määrata, sõlmitakse leping kooskõlas direktiivi 2014/25/EL artikli 6 lõikes 3 sätestatud eeskirjadega (61).

(61)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas riigihangete nõuandekomitee arvamusega,

a)

Elektrienergia jaemüük tarbijatele, kelle tarbimist mõõdetakse tarbimise arvestitega (registrierende Leistungsmessung – RLM) ja tarbijatele, kelle tarbimist maksustatakse standardse madala näitaja (SLP) alusel, välja arvatud SLP tarbijad, kellele tarnitakse elektrienergiat seadusega sätestatud tüüptingimustel ja soojuselektri turg Saksamaa Liitvabariigi territooriumil;

b)

Maagaasi jaemüük tarbijatele, kelle tarbimist mõõdetakse tarbimise arvestitega (registrierende Leistungsmessung – RLM) ja tarbijatele, kelle tarbimist maksustatakse standardse madala näitaja (SLP) alusel, välja arvatud SLP tarbijad, keda varustatakse Saksamaa Liitvabariigi territooriumil seadusega sätestatud tüüptingimuste alusel.