23.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 336/29

(1)

Määruse (EL) nr 1380/2013 eesmärk on tagasiheite järkjärguline kaotamine, kehtestades selliste püütavate liikide lossimiskohustuse, mille suhtes kehtivad püügi piirnormid.

(2)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 6 on komisjonile antud õigus võtta delegeeritud õigusaktiga kuni kolmeks aastaks vastu tagasiheitekava, mis põhineb ühisel soovitusel, mille on välja töötanud liikmesriigid koos asjaomaste nõuandekomisjonidega.

(3)

Belgial, Iirimaal, Hispaanial, Prantsusmaal, Madalmaadel ja Ühendkuningriigil on otsene huvi kalavarude majandamiseks loodepiirkonna vetes. Nimetatud liikmesriigid on esitanud komisjonile ühise soovituse pärast loodepiirkonna vete nõuandekomisjoniga konsulteerimist. Teadusliku panuse andsid asjaomased teadusasutused ning selle on läbi vaadanud kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF). Ühises soovituses käsitletud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 6 ja seepärast tuleks need lisada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 3 kohaselt käesolevasse määrusesse.

(4)

Seoses loodepiirkonna vetega tuleks vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punktile c kohaldada lossimiskohustust hiljemalt alates 1. jaanuarist 2016 selliste püüki määratlevate liikide suhtes, mille puhul kehtivad püügi piirnormid. Vastavalt ühisele soovitusele peaks tagasiheitekava hõlmama alates 1. jaanuarist 2016 kalavarusid, mis määratlevad tursa, kilttursa, hariliku merikeele ja põhjaatlandi süsika mitmeliigilist püüki, norra salehomaari püüki, hariliku merikeele ja atlandi merilesta segapüüki ning euroopa merluusi püüki.

(5)

Ühises soovituses pakuti välja, et erandit lossimiskohustusest kohaldataks lõkspüüniste, püüniste või mõrdadega ICESi VIa rajoonis ja VII alapiirkonnas püütud norra salehomaari suhtes, kuna teaduslikud tõendid näitavad, et liigi ellujäämismäär on kõrge, võttes arvesse kasutavate vahendite, meetodite ja ökosüsteemi omadusi. STECF leidis, et erand on põhjendatud. Seepärast tuleks asjaomane erand lisada käesolevasse määrusesse.

(6)

Ühine soovitus sisaldab lossimiskohustusest tehtavat seitset vähese tähtsusega erandit teatavate kalavarude puhul ja kuni teatava tasemeni. STECF vaatas liikmesriikide esitatud tõendid läbi, jõudes üldiselt järeldusele, et ühine soovitus sisaldas põhjendatud argumente seoses selektiivsuse edasise parandamise raskustega ja/või juhupüügi käitlemise ebaproportsionaalselt suurte kuludega, mida mõnel juhul toetas ka kulude kvalitatiivne hinnang. Eespool öeldut arvesse võttes ja esitatuist erinevate teaduslike andmete puudumisel on asjakohane kehtestada vähese tähtsusega erand vastavalt ühises soovituses kavandatud protsendimäärale, järgides tasemeid, mis ei ületa määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 kohaselt lubatud tasemeid.

(7)

Vähese tähtsusega erand, mis on kehtestatud ICESi VIId, VIIe, VIIf ja VIIg rajoonis abaraid ja nakkevõrkusid kasutavate kalalaevadega püütud hariliku merikeele aastase kogusaagi suhtes (kuni 3 % aastatel 2016–2018), põhineb asjaolul, et selektiivsuse suurendamist on väga raske saavutada. STECF leidis, et erand on põhjendatud, ja seepärast tuleks asjaomane erand lisada käesolevasse määrusesse.

(8)

Vähese tähtsusega erand, mis on kehtestatud ICESi VIId ja VIIe rajoonis väiksema kui 100 mm võrgusilma suurusega põhjatraale kasutavate kalalaevadega püütud merlangi aastase kogusaagi suhtes (kuni 7 % aastatel 2016 ja 2017 ning kuni 6 % aastal 2018), põhineb asjaolul, et selektiivsuse suurendamist on väga raske saavutada. STECF leidis, et erandi põhjendamiseks on esitatud piisavalt tõendeid, kuid vähese tähtsusega erandi mahu hindamiseks tuleks saada täiendavat teavet. Seepärast saab kõnealuse erandi lisada määrusesse üksnes koos sättega, mille kohaselt peavad asjaomased liikmesriigid esitama komisjonile täiendavad andmed, mis võimaldaks STECFil täielikult hinnata praegust tagasiheite taset võrreldes taotletud vähese tähtsusega erandi mahuga.

(9)

Vähese tähtsusega erand, mis on kehtestatud ICESi VIIb–VIIj rajoonis vähemalt 100 mm võrgusilma suurusega põhjatraale kasutavate kalalaevadega püütud merlangi aastase kogusaagi suhtes (kuni 7 % aastatel 2016 ja 2017 ning kuni 6 % aastal 2018), põhineb asjaolul, et selektiivsuse suurendamist on väga raske saavutada. STECF leidis, et erandi põhjendamiseks on esitatud piisavalt tõendeid, kuid vähese tähtsusega erandi mahu hindamiseks tuleks saada täiendavat teavet. STECF märkis ka seda, et käimas on täiendavad selektiivsuse uuringud. Seepärast lisatakse kõnealune erand määrusesse koos sättega, mille kohaselt peavad asjaomased liikmesriigid esitama komisjonile täiendavad andmed, mis võimaldaks STECFil täielikult hinnata praegust tagasiheite taset asjaomase püügi puhul.

(10)

Vähese tähtsusega erand, mis on kehtestatud ICESi VII (v.a VIIa, VIId ja VIIe) rajoonis väiksema kui 100 mm võrgusilma suurusega põhjatraale kasutavate kalalaevadega püütud merlangi aastase kogusaagi suhtes (kuni 7 % aastatel 2016 ja 2017 ning kuni 6 % aastal 2018), põhineb asjaolul, et selektiivsuse suurendamist on väga raske saavutada. STECF märkis, et kõnealuse erandi põhjendamiseks on esitatud vähe arvandmeid. STECF leidis, et vähese tähtsusega erandi hindamiseks tuleks saada täiendavat teavet. Seepärast võib kõnealuse erandi lisada määrusesse üksnes koos sättega, mille kohaselt peavad asjaomased liikmesriigid esitama komisjonile täiendavad andmed, mis võimaldaks STECFil erandi kehtestamise toetuseks esitatud teavet paremini hinnata.

(11)

Vähese tähtsusega erand, mis on kehtestatud norra salehomaari aastase kogusaagi suhtes (kuni 7 % aastatel 2016 ja 2017 ning kuni 6 % aastal 2018), mis on püütud kalalaevadega, millel on kohustus lossida norra salehomaari ICESi VII alapiirkonnas, põhineb asjaolul, et selektiivsuse suurendamist on väga raske saavutada. STECF leidis, et erand on põhjendatud. Seepärast tuleks asjaomane erand lisada käesolevasse määrusesse.

(12)

Vähese tähtsusega erand, mis on kehtestatud norra salehomaari aastase kogusaagi suhtes (kuni 7 % aastatel 2016 ja 2017 ning kuni 6 % aastal 2018), mis on püütud laevadega, millel on kohustus lossida norra salehomaari ICESi VIa rajoonis, põhineb asjaolul, et selektiivsuse suurendamist on väga raske saavutada ja et on olemas tõendavad arvandmed juhupüügi käitlemise ebaproportsionaalselt suurte kulude kohta. STECF leidis, et erand on põhjendatud. Seepärast tuleks asjaomane erand lisada käesolevasse määrusesse.

(13)

Vähese tähtsusega erand, mis on kehtestatud ICESi VIId, VIIe, VIIf ja VIIg rajoonis suurema selektiivsusega püügivahendeid kasutavate kalalaevadega püütud liikide aastase kogusaagi suhtes (kuni 3 % aastatel 2016–2018), põhineb asjaolul, et selektiivsuse suurendamist on väga raske saavutada. STECF märkis, et erandi eesmärk on kompenseerida suurema selektiivsusega püügivahendite kasutamist ja taotletud vähese tähtsusega erandiga hõlmataks ülejäänud tagasiheide. Seepärast tuleks asjaomane erand lisada käesolevasse määrusesse.

(14)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt majandustegevust, mis on seotud liidu laevade kalapüügihooaja ja selle kavandamisega, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Seda tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2016, et järgida määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud ajaraamistikku. Kõnealuse määruse artikli 15 lõike 6 kohaselt tuleks käesolevat määrust kohaldada mitte kauem kui kolm aastat,

a)

hariliku merikeele (Solea solea) puhul kuni 3 % aastatel 2016, 2017 ja 2018 selle liigi aastasest kogusaagist, mis on püütud abaraid ja nakkevõrkusid kasutavate kalalaevadega ICESi VIId, VIIe, VIIf ja VIIg rajoonis;

b)

merlangi (Merlangius merlangus) puhul kuni 7 % aastatel 2016 ja 2017 ning kuni 6 % aastal 2018 selle liigi aastasest kogusaagist, mis on püütud väiksema kui 100 mm võrgusilma suurusega põhjatraale kasutavate kalalaevadega ICESi VIId ja VIIe rajoonis;

c)

merlangi (Merlangius merlangus) puhul kuni 7 % aastatel 2016 ja 2017 ning kuni 6 % aastal 2018 selle liigi aastasest kogusaagist, mis on püütud vähemalt 100 mm võrgusilma suurusega põhjatraale kasutavate kalalaevadega ICESi VIIb–VIIj rajoonis;

d)

merlangi (Merlangius merlangus) puhul kuni 7 % aastatel 2016 ja 2017 ning kuni 6 % aastal 2018 selle liigi aastasest kogusaagist, mis on püütud väiksema kui 100 mm võrgusilma suurusega põhjatraale kasutavate kalalaevadega ICESi VII alapiirkonnast (v.a VIIa, d ja e rajoon);

e)

norra salehomaari (Nephrops norvegicus) puhul kuni 7 % aastatel 2016 ja 2017 ning kuni 6 % aastal 2018 selle liigi aastasest kogusaagist, mis on püütud kalalaevadega, millel on kohustus lossida norra salehomaari ICESi VII alapiirkonnas;

f)

norra salehomaari (Nephrops norvegicus) puhul kuni 7 % aastatel 2016 ja 2017 ning kuni 6 % aastal 2018 selle liigi aastasest kogusaagist, mis on püütud kalalaevadega, millel on kohustus lossida norra salehomaari ICESi VIa rajoonis;

g)

hariliku merikeele (Solea solea) puhul kuni 3 % aastatel 2016, 2017 ja 2018 selle liigi aastasest kogusaagist, mis on püütud suurema selektiivsusega püügivahendeid (TBB; püügivahendid, mille võrgusilma suurus on 80–199 mm) kasutavate kalalaevadega ICESi VIId, VIIe, VIIf ja VIIg rajoonis.