17.4.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 100/1

(1)

Euroopa Liidu ja Ukraina vaheliste suhete alus on Euroopa naabruspoliitika (ENP) ja idapartnerlus. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu (2) (edaspidi „assotsieerimisleping”), sealhulgas põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna üle peeti läbirääkimisi ajavahemikus 2007–2011. See parafeeriti 2012. aastal, Ukraina kirjutas sellele alla 21. märtsil 2014 ja liit 27. juunil 2014. Alates 1. novembrist 2014 on assotsieerimislepingu olulisi osi ajutiselt kohaldatud järgmistes valdkondades: inimõiguste, põhivabaduste ja õigusriigi põhimõtte austamine, poliitiline dialoog ja reformid, õigus, vabadus ja turvalisus ning majandus- ja finantskoostöö.

(2)

Pärast Ukraina 2004. aasta põhiseaduse ennistamist toimusid 25. mail 2014 edukalt presidendivalimised ja 26. oktoobril 2014 parlamendivalimised. Pärast seda, kui 2. detsembril 2014 moodustati parlamendivalimiste tulemuste põhjal uus valitsus, kinnitas Ukraina oma kindlat kavatsust viia ellu poliitilised ja majanduslikud reformid kooskõlas assotsieerimislepingus sätestatud raamistikuga ning esitas tegevuskava, milles kirjeldati kavas olevaid reforme.

(3)

Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumine ning sellest tulenenud sõjaline konflikt on kahjustanud Ukraina niigi habrast majanduslikku ja finantsstabiilsust. Ukraina maksebilansi olukord ja likviidsuspositsioon on usalduse kahanemise ja kapitali väljavoolu tõttu keerulised, samuti halveneb eelarve olukord konfliktiga seotud otseste kulude tõttu, majanduslangus on oodatust suurem ning separatistide kontrolli all olevatest geograafilistest piirkondadest ei saa enam maksutulu. Majandusliku olukorra halvenemist süvendavad samas veelgi varasemad struktuursed kitsaskohad ning eelarve ja välisrahastamise haavatavus.

(4)

Sellises olukorras vajab Ukraina oluliselt rohkem välisrahastamist, kui algselt tuvastati, ning vajab seetõttu rahvusvaheliste võlausaldajate ja rahastajate täiendavat finantsabi. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tegi oma viimasel programmi läbivaatamiseks tehtud kontrollkäigul kindlaks, et vajadus rahastamise järele on oluliselt suurem kui rahalised vahendid, mida rahvusvaheline kogukond seni on kohustunud eraldama ja mis hõlmavad nõukogu otsuse 2002/639/EÜ, (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 646/2010/EL (4) ja nõukogu otsuse 2014/215/EL (5) alusel antud liidu makromajanduslikku finantsabi.

(5)

Liit on mitmel korral väljendanud valmisolekut toetada Ukraina uusi ametiasutusi olukorra stabiliseerimise ja reformide läbiviimise eesmärkide saavutamisel. Samuti on liit väljendanud valmisolekut toetada täiel määral rahvusvahelise kogukonna ja rahvusvaheliste finantseerimisasutuste, eelkõige IMFi jõupingutusi seoses Ukraina pakiliste vajaduste rahuldamisele suunatud rahvusvahelise abipaketiga, mille eelduseks on Ukraina selge pühendumine reformidele. Liidu rahaline toetus Ukrainale on kooskõlas ENP ja idapartnerluse raames kindlaks määratud liidu poliitikaga. Euroopa Ülemkogu märkis 18. detsembri 2014. aasta järeldustes, et pärast seda, kui komisjon tegi 2014. aasta detsembris makromajandusliku finantsabi teise väljamakse suurusega 500 miljonit eurot, on liit ja selle liikmesriigid valmis koos teiste rahastajatega ja kooskõlas IMFi seatud tingimustega Ukraina reformide protsessi veelgi hõlbustama ja toetama.

(6)

Liidu antav makromajanduslik finantsabi peaks olema erandlik rahastamisvahend, millega antakse sidumata ja mittesihtotstarbelist maksebilansi toetust, mille eesmärk on aidata rahuldada abisaaja kiireloomulist välisrahastamise vajadust ja millega peaks kaasnema sellise poliitilise programmi rakendamine, mis hõlmaks maksebilansi olukorra parandamiseks lähiajal võetavaid tugevaid kohandamise ja struktuurireformi meetmeid.

(7)

30. aprillil 2014 leppisid Ukraina ametiasutused ja IMF kokku Ukraina majanduse kohandamis- ja reformiprogrammi toetuseks antavas kaheaastases tugilaenus, mille maht on 10,976 miljardit IMFi arvestusühikut (ligikaudu 17,01 miljardit USA dollarit, 800 % kvoodist).

(8)

Ukraina järsult halvenenud maksebilansi olukorda silmas pidades teatas komisjon 5. märtsil 2014 abipaketist, mille kiitis 6. märtsil 2014 heaks erakorraline Euroopa Ülemkogu. Kõnealune abipakett hõlmab finantsabi 11 miljardi euro ulatuses ajavahemikul 2014–2020, sealhulgas kuni 1,565 miljardit eurot toetustena, mis antakse samal ajavahemikul Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi, naabruspoliitika investeerimisrahastu, stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika eelarve raames, ning kuni 1,61 miljardit eurot liidu makromajandusliku finantsabina ajavahemikuks 2014–2015.

(9)

Halveneva majandusolukorra ja -väljavaate tõttu palus Ukraina 9. septembril 2014 liidult täiendavat makromajanduslikku finantsabi. Kõnealust palvet korrati 15. detsembril 2014 saadetud kirjas.

(10)

Arvestades, et ENP hõlmab Ukrainat, peaks tal olema õigus saada liidu makromajanduslikku finantsabi.

(11)

Pidades silmas asjaolu, et Ukraina maksebilansis on jätkuvalt märkimisväärne välisrahastuse puudujääk ka pärast IMFi ja teiste mitmepoolsete institutsioonide vahendite eraldamist, on liidu makromajanduslik finantsabi Ukrainale (edaspidi „liidu makromajanduslik finantsabi”) praeguses erandlikus olukorras asjakohane vastus Ukraina taotlusele toetada tema majanduse stabiliseerimist koostoimes IMFi programmiga. Liidu makromajanduslik finantsabi toetaks Ukraina majanduse stabiliseerimist ja struktuurireformide kava, täiendades IMFi rahastamisvahendeid.

(12)

Liidu makromajandusliku finantsabi eesmärk peaks olema toetada jätkusuutliku välisrahastamise taastamist Ukrainas, toetades seeläbi Ukraina majanduslikku ja sotsiaalset arengut kooskõlas assotsieerimislepinguga.

(13)

Liidu makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel on võetud aluseks täielikud kvantitatiivsed hinnangud, mis käsitlevad Ukraina veel katmata täiendavat vajadust välisrahastuse järele, ning arvesse on võetud Ukraina suutlikkust end rahastada omavahenditest, eelkõige tema käsutuses olevatest rahvusvahelistest reservidest. Liidu makromajanduslik finantsabi peaks täiendama IMFi ja Maailmapanga programme ja vahendeid. Abi suuruse kindlaksmääramisel on samuti arvesse võetud mitmepoolsete rahastajate eeldatavat rahalist panust ja vajadust tagada koormuse õiglane jagunemine liidu ja muude rahastajate vahel, Ukrainas juba kasutatavaid liidu muid välisrahastamisvahendeid ning liidu osalemisega tervikuna saavutatavat lisandväärtust.

(14)

Komisjon peaks tagama, et liidu makromajanduslik finantsabi oleks õiguslikult ja sisult kooskõlas välistegevuse eri valdkondade peamiste põhimõtete, eesmärkide ja meetmetega ning liidu muu asjaomase poliitikaga.

(15)

Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama liidu välispoliitikat Ukraina suhtes. Komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus peaksid tegema makromajandusliku finantsabi andmise käigus tihedat koostööd, et kooskõlastada liidu välispoliitikat ja tagada selle järjepidevus.

(16)

Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama seda, et Ukraina kohustuks järgima liiduga ühiseid väärtusi, sealhulgas selliseid nagu demokraatia, õigusriigi põhimõte, head valitsemistavad, inimõiguste austamine, säästev areng ja vaesuse vähendamine, samuti peaks Ukraina kohustuma järgima avatud, eeskirjadest kinnipidava ja õiglase kaubanduse põhimõtet.

(17)

Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimuseks peaks olema see, et Ukraina järgib tõhusaid demokraatlikke mehhanisme, nagu parlamentaarne mitmeparteisüsteem, ja õigusriigi põhimõtet, ning tagab inimõiguste austamise. Lisaks peaksid liidu makromajandusliku finantsabi konkreetsed eesmärgid suurendama Ukrainas riigi rahanduse juhtimise süsteemide tõhusust ja läbipaistvust ning nendega seotud aruandekohustust ning soodustama jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisele, töökohtade loomisele ja eelarve konsolideerimisele suunatud struktuurireforme. Komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid korrapäraselt jälgima nii eeltingimuse täitmist kui ka kõnealuste eesmärkide saavutamist.

(18)

Selleks et tagada liidu makromajandusliku finantsabiga seotud liidu finantshuvide tõhus kaitse, peaks Ukraina võtma asjakohased meetmed kõnealuse abiga seotud kelmuste/pettuste, korruptsiooni ja muude rikkumiste ärahoidmiseks ja nende vastu võitlemiseks. Lisaks tuleks sätestada, et komisjon kontrollib ja kontrollikoda auditeerib.

(19)

Liidu makromajandusliku finantsabi andmisega ei piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu (kui eelarvepädevate institutsioonide) volitusi.

(20)

Liidu makromajandusliku finantsabi jaoks vajalike eraldiste suurus peaks olema kooskõlas mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud eelarveassigneeringutega.

(21)

Liidu makromajandusliku finantsabi andmist peaks korraldama komisjon. Selleks et tagada, et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid jälgida käesoleva otsuse rakendamist, peaks komisjon neid korrapäraselt teavitama abiga seotud asjade käigust ning edastama neile asjakohased dokumendid.

(22)

Selleks et tagada käesoleva otsuse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (6).

(23)

Liidu makromajandusliku finantsabi suhtes tuleks kohaldada majanduspoliitilisi tingimusi, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis. Selleks et tagada ühetaolised rakendamistingimused ja tõhusus, tuleks komisjonile anda volitused pidada Ukraina ametiasutustega kõnealuste tingimuste üle läbirääkimisi liikmesriikide esindajate komitee järelevalve all kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. Kõnealuse määruse kohaselt peaks üldreeglina kohaldama nõuandemenetlust kõikidel juhtudel, mida ei ole selles määruses sätestatud. Võttes arvesse 90 miljoni euro lävendit ületava abi võimalikku olulist mõju, on asjakohane, et kõnealust lävendit ületavate tehingute puhul kasutatakse kontrollimenetlust. Pidades silmas Ukrainale antava liidu makromajandusliku finantsabi suurust, tuleks vastastikuse mõistmise memorandumi vastuvõtmisel ning abi mis tahes vähendamisel, peatamisel või tühistamisel kohaldada kontrollimenetlust,

a)

artiklis 2 sätestatud eeltingimus;

b)

Ukraina viib jätkuvalt rahuldavalt ellu sellist poliitilist programmi, mis hõlmab tugevaid kohandamise ja struktuurireformi meetmeid, mida toetab IMFi mitteennetav krediidikokkulepe, ning

c)

vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitud majanduspoliitilised ja finantstingimused täidetakse konkreetse ajavahemiku jooksul.

a)

tagatakse, et Ukraina kontrollib korrapäraselt liidu üldeelarvest eraldatud vahendite nõuetekohast kasutamist, võtab asjakohaseid meetmeid rikkumiste ja kelmuste/pettuste ärahoidmiseks ning vajaduse korral ka õiguslikke meetmeid, et nõuda tagasi kõik käesoleva otsuse alusel antud rahalised vahendid, mis on ebaseaduslikult omastatud;

b)

tagatakse liidu finantshuvide kaitse ning eelkõige kehtestatakse konkreetsed meetmed liidu makromajanduslikku finantsabi mõjutavate kelmuste/pettuste, korruptsiooni ja muude rikkumiste ärahoidmiseks ja nende vastu võitlemiseks, tehes seda vastavalt nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (11) nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 (13);

c)

antakse komisjonile, sealhulgas Euroopa Pettustevastasele Ametile, või tema esindajatele selgelt väljendatud õigus teha kontrolle, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi;

d)

antakse komisjonile ja kontrollikojale selgelt väljendatud õigus teha liidu makromajandusliku finantsabi andmise perioodil ja selle järel auditeid, sealhulgas dokumentide auditeid ja kohapealseid auditeid, nagu näiteks tegevuse hindamine, ning

e)

tagatakse, et liidul on õigus nõuda laenu ennetähtaegset tasumist, kui on kindlaks tehtud, et Ukraina on liidu makromajandusliku finantsabi haldamise kontekstis olnud seotud mis tahes kelmuse/pettuse või korruptsioonijuhtumiga või mõne muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevusega.

a)

analüüsitakse liidu makromajandusliku finantsabi rakendamisel tehtud edusamme;

b)

hinnatakse Ukraina majanduslikku olukorda ja väljavaateid ning edusamme, mida on tehtud artikli 3 lõikes 1 osutatud poliitikameetmete rakendamisel;

c)

näidatakse, et vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitilised tingimused, Ukraina jooksvad majandus- ja eelarvetulemused ning komisjoni otsused liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksete tegemise kohta on üksteisega seotud.