(1)

Lairibaühendus on strateegilise tähtsusega Euroopa kõigi majandussektorite kasvu ja innovatsiooni ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohast. ELi Euroopa 2020. aasta strateegias (edaspidi strateegia „Euroopa 2020”) rõhutatakse lairibaühenduse kasutuselevõtu olulisust. Ühes ELi juhtalgatustest, Euroopa digitaalses tegevuskavas (edaspidi „digitaalarengu tegevuskava”) (2) korratakse ELi strateegia „Euroopa 2020” eesmärki viia 2013. aastaks põhilised lairibateenused kõikide eurooplasteni ja tagada, et 2020. aastaks i) oleks kõigil eurooplastel juurdepääs veelgi kiiremale internetiühendusele (30 Mbit/s või kiirem) ja ii) 50 % või enamal Euroopa kodumajapidamisel oleks juurdepääs kiiremale kui 100 Mbit/s internetiühendusele. EFTA järelevalveamet (edaspidi „järelevalveamet”) toetab kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020” ja digitaalarengu tegevuskavaga samuti lairibateenuste laialdast kättesaadavust kõikidele Euroopa kodanikele ja juurdepääsu kiiremale internetile.

(2)

Elektroonilise side sektoris on toimunud põhjalik liberaliseerimine ja selle suhtes kohaldatakse nüüd valdkondlikku reguleerimist. Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) elektroonilist sidet reguleeriv raamistik näeb ette ka lairibale juurdepääsu ühtlustamise eeskirjad (3). Lairibavõrgustike hulgimüügiturgude puhul kasutatakse enamikus EMP riikides siiani eelnevat reguleerimist. Lairibavõrgustike ja eelkõige järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude (edaspidi „järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud”) (4) edasine kasutuselevõtmine nõuab jätkuvalt liikmesriikide reguleerivate asutuste (edaspidi „riiklikud reguleerivad asutused”) sekkumist nende rolli tõttu elektroonilise side sektoris.

(3)

Seda olulisem on, et riigi vahendeid kasutataks selles valdkonnas läbimõeldult ja järelevalveamet tagaks riigiabi täiendava rolli ja ei asendaks turuosaliste investeeringuid. Igasuguse riigipoolse sekkumise puhul tuleks nii palju kui võimalik piirata erainvesteeringute väljatõrjumise, äriinvesteeringute stiimulite kõrvaldamise ja lõpptulemusena konkurentsi moonutamise riski, mis on vastuolus EMP ühiste huvidega.

(4)

Käesolevates suunistes võetakse kokku järelevalveameti poliitika põhimõtted, mis käsitlevad EMP lepingu riigiabieeskirjade kohaldamist meetmete suhtes, millega toetatakse lairibavõrkude kasutuselevõttu (2. jaotis). Suunistes selgitatakse nende põhimõtete kohaldamist lairibaühenduse põhivõrkude ja ülikiirete järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kiire kasutuselevõtu soodustamiseks kasutatavate abimeetmete hindamisel (3. jaotis). Järelevalveamet kohaldab käesoleva peatükiga ette nähtud suuniseid lairibaühenduse jaoks antava riigiabi hindamisel. Nii suurendab ta otsustamisprotsessi õiguskindlust ja läbipaistvust.

(5)

EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaselt „on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.”. Sellest järeldub, et meede on riigiabi, kui see vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

(6)

Riigi vahendite kasutamine. Riigi vahendite ülekanne võib toimuda mitmel viisil, näiteks otsetoetuste, maksutagastuste, (5) sooduslaenude või muud liiki eelistingimustel rahastamise kaudu. Riigi vahendid on kaasatud ka juhul, kui riik annab mitterahalise hüvitise, näiteks investeerib lairibataristu (osa) ehitamisse. Riigi vahendeid saab kasutada (6) riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil.

(7)

Ettevõtja. Riiklikud meetmed, mis toetavad investeerimist lairibaühendusse, on tavaliselt seotud majandustegevusega, nagu lairibataristu ehitamine, käitamine ning sellele juurdepääsu võimaldamine või ühenduse pakkumine lõppkasutajatele. Ka riik ise võib tegeleda majandustegevusega, kui ta käitab ja kasutab lairibataristut (või selle osi) näiteks riikliku ettevõtja või avaliku sektori asutuse kaudu. Lairibavõrgu taristu ehitamine selle äriliseks kasutamiseks tulevikus riigi või kolmandatest isikutest operaatorite poolt kujutab endast samuti majandustegevust (7). Lairibavõrgu kasutuselevõtmine mitteärilistel eesmärkidel ei tarvitse kujutada endast riigiabi, (8) sest võrgu ehitamine ei anna eelist ühelegi ettevõtjale (9). Kui selline võrk aga avatakse hiljem kasutamiseks lairibainvestoritele või operaatoritele, on tõenäoliselt tegemist riigiabiga (10).

(8)

Eelis. Abi antakse tavaliselt otse võrguinvestoritele, kes enamikul juhtudel valitakse välja konkurentsipõhise hankemenetluse teel. Kui riigi abi ei osutata tavalistel turutingimustel ja see on seega turumajandusliku investeerimise põhimõtte kohaselt riigiabi (vt punkt 11), tagab konkurentsipõhise valikumenetluse kasutamine abi suuruse piiramise konkreetse projekti puhul kõige väiksema vajaliku summaga. See ei välista abi siiski täielikult, sest avaliku sektori asutus toetab ikkagi edukaks osutunud pakkujat (näiteks puudujääva osa rahastamise või mitterahalise abi kaudu) ja sellise menetluse eesmärk ongi abisaaja valik. Saadud rahaline toetus võimaldab edukaks osutunud pakkujal tegeleda oma majandustegevusega tingimustel, mis poleks teises olukorral turul kättesaadavad. Peale otseste abisaajate võivad kaudseteks abisaajateks osutuda kolmandatest isikutest operaatorid, kes saavad subsideeritavale taristule hulgimüügitasandi juurdepääsu (11).

(9)

Selektiivsus. Lairibavõrkude kasutuselevõttu toetavad riiklikud meetmed on laadilt selektiivsed, kuna need on suunatud lairibainvestoritele ja kolmandatest isikutest operaatoritele, kes tegutsevad ainult üldise elektrooniliste sideteenuste turu teatud segmentides. Vastupidi, kui tegemist on subsideeritava võrgu äriliste lõppkasutajatega, (12) siis ei tarvitse meede olla selektiivne seni, kuni juurdepääs subsideeritavale taristule on avatud kõikidele majandussektoritele. Selektiivsus on olemas, kui lairibaühenduse kasutuselevõtt on suunatud konkreetselt ärikasutajatele, näiteks kui lairibavõrgu kasutuselevõtt riigi toetusega annab eelised eelnevalt kindlaks määratud ettevõtjatele, keda ei valitud välja üldiste kriteeriumide alusel, mille kohaldamise eest kogu valdkonna suhtes vastutab toetusi andev asutus (13).

(10)

Konkurentsi moonutamine. Euroopa Liidu Kohtu (edaspidi „Euroopa Kohus”) praktika kohaselt moonutab rahaline või mitterahaline toetus konkurentsi niivõrd, kuivõrd see tugevdab teatud ettevõtja seisundit võrreldes teiste ettevõtjatega (14). Konkurendile antava riigiabi tõttu võivad olemasolevad operaatorid vähendada võimsust või võimalikud operaatorid võivad loobuda uuele turule või geograafilisse piirkonda tulekust. Konkurentsimoonutus on tõenäoliselt tugevam, kui abisaajal on turuvõim. Kui abisaajal on turul juba valitsev seisund, võib abimeede seda ülekaalu veelgi suurendada, vähendades konkurentsisurvet, mida konkurendid saavad avaldada.

(11)

Mõju kaubandusele. Lõpuks, kuna riiklik sekkumine kaldub mõjutama teiste EMP riikide teenusepakkujaid (sealhulgas takistades ka nende asutamist kõnealuses EMP riigis), mõjutab selline olukord ka kaubandust, sest elektrooniliste sideteenuste turud (lairibateenuse hulgi- ning jaemüügiturud) on avatud operaatorite ja teenusepakkujate vahelisele konkurentsile (15).

(12)

EMP lepingu artiklis 125 on sätestatud järgmine: „Käesolev leping ei mõjuta mingil viisil omandi õiguslikku režiimi lepinguosalistes riikides”. Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) vastava artikliga 345 seotud Euroopa Kohtu praktika kohaselt järeldub võrdse kohtlemise põhimõttest, et kapitali, mille riik on otseselt või kaudselt andnud ettevõtja käsutusse tavalistele turutingimustele vastavatel tingimustel, ei saa käsitada riigiabina. Kui avalik-õigusliku investori osalusel aktsiakapitalis või tema tehtavatel kapitalisüstidel puuduvad piisavad väljavaated kasumlikkusele isegi pika aja vältel, tuleb sellist sekkumist pidada abiks EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, ja selle kokkusobivust EMP lepingu toimimisega tuleb hinnata üksnes selles sättes kehtestatud kriteeriumide alusel (16).

(13)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) on Amsterdami otsuses käsitlenud turumajandusliku investeerimise põhimõtte kohaldamist lairibavaldkonnas (17). Nagu otsuses rõhutatakse, tuleb riikliku investeeringu vastavust turutingimustele tõendada põhjalikult ja igakülgselt erainvestorite märkimisväärse osaluse abil või usaldusväärse äriplaani põhjal, mis näitaks investeeringu piisavat tasuvust. Erainvestorite projektis osalemise vältimatu eeltingimus on investeeringuga seotud äririskide hindamine samadel tingimustel, nagu seda teeb riiklik investor. See kehtib ka muude riigi toetuse vormide puhul, nagu sooduslaenud või tagatised (18).

(14)

Mõnel juhul võivad EFTA riigid käsitada lairibavõrgu pakkumist üldist majandushuvi pakkuva teenusena (edaspidi „üldist majandushuvi pakkuv teenus”) (19) EMP lepingu artikli 59 lõike 2 ja Altmarki otsuse (20) tähenduses ning sellest lähtudes seda riiklikult rahastada. Sellistel juhtudel tuleb EFTA riikide meetmeid hinnata kooskõlas järelevalveameti suunistega üldist majandushuvi pakkuvate teenuste hüvitamise kohta (21) ja järelevalveameti raamistikuga riigiabi kohta, mida antakse avaliku teenuse eest makstava hüvitise vormis, (22) samuti komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsusega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes, (23) ja komisjoni 25. aprilli 2012. aasta määrusega (EÜ) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (24). Neid dokumente (edaspidi koos „üldist majandushuvi pakkuvate teenuste pakett”) kohaldatakse ka riigiabi andmise suhtes lairibaühenduse kasutuselevõtu puhul. Allpool tuuakse näiteid nendes dokumentides selgitatud põhimõtete kohaldamise kohta lairibaühenduse rahastamise suhtes, võttes arvesse sektori teatavat eripära.

(15)

Järelevalveamet on seoses üldist majandushuvi pakkuva teenuse määratlusega juba üldjoontes selgitanud, et EFTA riigid ei saa siduda avaliku teenuse osutamise kohustusi teenustega, mida tavalistel turutingimustel toimivad ettevõtjad juba osutavad või võivad osutada rahuldavalt ja avalike huvidega kooskõlas olevatel tingimustel, nagu hind, objektiivsed kvaliteedinäitajad, järjepidevus ja teenuse kättesaadavus, nagu riik on määratlenud (25).

(16)

Järelevalveamet on selle põhimõtte kohaldamise puhul lairibasektori suhtes seisukohal, et nendes piirkondades, kus erainvestorid on juba lairibavõrgu taristutesse investeerinud (või on võrku laiendamas) ja juba osutavad piisava katvusega konkureerivaid lairibateenuseid, ei saa konkurentsipõhise ja riigi rahastatava lairibataristu samaaegset loomist käsitada üldist majandushuvi pakkuva teenusena EMP lepingu artikli 59 lõike 2 tähenduses (26). Kui aga on võimalik tõendada, et erainvestorid ei suuda pakkuda lähitulevikus (27) kõikidele kodanikele ja kasutajatele piisavat lairibakatvust, mille tulemusena jääks märkimisväärne osa elanikkonnast ühenduseta, võib avaliku teenuse osutamise hüvitada ettevõtjale, kellele on tehtud ülesandeks osutada üldist majandushuvi pakkuvat teenust, eeldusel, et eespool kirjeldatud üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise tingimused on täidetud. Et hinnata vajadust üldist majandushuvi pakkuva teenuse järele, tuleks seega alati võtta arvesse võrke, mille liik on võrreldav, st lairibaühenduse põhivõrke või järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke.

(17)

Pealegi võib lairibataristu kasutuselevõtmist ja käitamist pidada üldist majandushuvi pakkuvaks teenuseks üksnes juhul, kui see taristu võimaldab kõikidele asjaomase piirkonna kasutajatele – ühtviisi nii kodu- kui ka ärikasutajatele – universaalühendust. Üksnes ärikasutajate ühenduse toetamine ei ole piisav (28).

(18)

Üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustuslik iseloom tähendab ühtlasi seda, et kasutusele võetava võrgutaristu pakkuja ei saa oma äranägemisel ja/või diskrimineerivalt keelata sellele hulgimüügitasandi juurdepääsu (nt seetõttu, et juurdepääsuteenuse pakkumine ei pruugi olla teatud piirkonnas äriliselt tulus).

(19)

Võttes arvesse konkurentsi määra, mis on EMPs saavutatud alates elektroonilise side sektori liberaliseerimisest EMPs, ja eriti tänapäeval lairiba jaemüügiturul esinevat konkurentsi, peaks riigi rahastatav võrk, mis on rajatud üldist majandushuvi pakkuva teenuse raames, olema kättesaadav kõikidele huvitatud operaatoritele. Vastavalt sellele peaks lairibavõrgu kasutuselevõtuga seotud üldist majandushuvi pakkuva teenuse tunnustamine ja ülesandeks tegemine põhinema passiivse, (29) operaatorist sõltumatu (30) ja avatud taristu pakkumisel. Selline võrk peaks pakkuma taotlejatele kõiki erinevat liiki juurdepääse ja võimaldama jaemüügitasandil tegelikku konkurentsi, mis tagaks konkurentsivõimeliste ja taskukohaste teenuste pakkumise lõppkasutajale (31).

(20)

Seepärast peaks üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamine hõlmama ainult universaalühendust võimaldava lairibavõrgu kasutuselevõttu ja sellega seotud hulgimüügitasandi juurdepääsuteenuseid, mitte aga sideteenuste jaemüüki (32). Kui üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutab vertikaalselt integreeritud lairibaoperaator, tuleb kehtestada piisavad kaitsemeetmed, et vältida huvide konflikti, põhjendamatut diskrimineerimist ja mis tahes muid kaudseid ja varjatud eeliseid (33).

(21)

Kuna elektrooniliste sideteenuste turg on täielikult liberaliseeritud, ei saa lairibavõrgu kasutuselevõtuga seotud üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamine põhineda teenuse pakkujale ainu- või eriõiguse andmisel EMP lepingu artikli 59 lõike 2 tähenduses.

(22)

Üldist majandushuvi pakkuva teenuse eest makstava hüvitise arvutamisel kohaldatakse täielikult üldist majandushuvi pakkuvate teenuste paketi põhimõtteid. Võttes arvesse lairibasektori eripära, on kasulik lisada selgitus üldist majandushuvi pakkuva teenuse kohta, mis on mõeldud ühenduseta naabruskondade või piirkondade (nn valged laigud) katmiseks laiema ala piires, kus teatud operaatorid on juba kasutusele võtnud oma võrgutaristud või kavatsevad seda teha lähitulevikus. Juhtudel, kus ala, milles on tehtud ülesandeks üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine, ei ole piiratud ainult „valgete laikude” piirkondadega nende suuruse või asukoha tõttu, võib olla vajalik, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja võtaks võrgutaristu kasutusele ka tulutoovates piirkondades, mis on juba kommertsoperaatorite poolt kaetud. Sellises olukorras peaks sel juhul antav hüvitis katma üksnes taristu rajamise kulud mittetulusates „valgete laikude” piirkondades, võttes arvesse asjakohast tulu ja mõistlikku kasumit (34).

(23)

Paljudel juhtudel võib olla asjakohane määrata hüvitise suurus eelnevalt kindlaks, et katta eeldatav rahastamispuudujääk pigem kindla ajavahemiku jooksul, kui määrata hüvitis üksnes kulude ja tulude alusel nende tekkimise ajal. Esimene mudel pakub ettevõttele tavapärasest suurema stiimuli kulude piiramiseks ja tegevuse arendamiseks aja jooksul (35). Kui seoses lairibavõrgu kasutuselevõtuga seotud üldist majandushuvi pakkuva teenusega ei lähtuta eeldusest, et kasutusele võetav taristu kuulub avalikku omandisse, tuleks kehtestada asjakohased läbivaatamis- ja tagastusmehhanismid, et vältida olukorda, kus teenuse osutaja saab põhjendamatu eelise, sest riiklikult rahastatud võrk jääb pärast kõnealuse teenuse kontsessiooni aegumist tema omandusse.

(24)

EFTA riigid võivad valida mitut liiki meetmed, et kiirendada lairibaühenduse ja eriti järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõttu, ilma et ettevõtjaid otseselt rahastataks. Need meetmed ei hõlma tingimata riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

(25)

Võttes arvesse, et üldjuhul moodustavad suure osa järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtuga seonduvatest kuludest tsiviilehitustööd, (36) võivad EFTA riigid kooskõlas elektroonilist sidet reguleeriva raamistikuga (37) otsustada näiteks trasside rajamise õiguste omandamise protsessi hõlbustamiseks nõuda võrguoperaatoritelt nende teostatavate ehitustööde kooskõlastamist ja/või osa oma taristu jagamist. Samamoodi võivad EFTA riigid ka nõuda, et mis tahes uue rajatise (kaasa arvatud uued vee-, energia-, transpordi- või kanalisatsioonivõrgud) ja/või hoone ehitamisel tuleb paigaldada ka järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu kasutamiseks sobiv ühendus. Kolmandad isikud võivad samuti paigaldada igal juhul toimuvate üldiste tsiviilehitustööde käigus oma kuludega oma passiivse võrgutaristu. Seda võimalust tuleb pakkuda läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil kõikidele huvitatud operaatoritele ning see peaks olema põhimõtteliselt avatud kõikidele potentsiaalsetele kasutajatele, mitte üksnes elektroonilise side operaatoritele (st elektri-, gaasijaotusvõrkude, veevärgi jne operaatoritele) (38). Olemasoleva (subsideeritava või subsideerimata) taristu kaardistamine riiklikul tasandil, mis võimaluse korral hõlmaks kavandatud töid, aitaks ette valmistada ärilise lairibaühenduse kasutuselevõttu (39). Olemasoleva taristuna ei käsitata üksnes telekommunikatsioonitaristut, näiteks traadipõhist, traadita või satelliittaristut, vaid ka teiste majandustegevusharude (näiteks kommunaalettevõtjad) alternatiivseid taristuid (näiteks kanalisatsioon, kaablikaevud jms) (40).

(26)

Kui riigi sekkumine lairibavõrgu kasutuselevõtu toetamiseks vastab jaotises 2.1 kindlaks määratud tingimustele, hindab selle kokkusobivust üldjuhul järelevalveamet EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel (41). Praeguseks on piirkondlikud ja kohalikud asutused kehtestanud erinevaid sekkumismudeleid. Nende mudelite mitteammendav loetelu on esitatud liites. Peale liites kirjeldatud mudelite võivad pädevad asutused töötada välja ka teisi lairibavõrgu kasutuselevõtu toetamise mudeleid (42). Kõigi sekkumise vormide suhtes kohaldatakse käesolevates suunistes sätestatud kõiki kokkusobivuskriteeriume (43).

(27)

Riigi abiga võib lairibaprojekte teostada abisaavates piirkondades EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktide a ja c ning regionaalabi erieeskirjade tähenduses (44). Sellisel juhul võib lairibaühenduse toetamist pidada alginvesteeringuabiks regionaalabi eeskirjade tähenduses. Kui meede kuulub nende eeskirjade reguleerimisalasse ja kui kavatsetakse osutada ühekordset abi konkreetsele ettevõtjale või teatud ühele tegevusvaldkonnale, peab EFTA riik tõendama, et regionaalabi eeskirjade tingimused on täidetud. See tähendab ennekõike, et kõnealuse projektiga toetatakse ühtse regionaalarengu strateegiat ning projekti olemus ja maht ei moonuta lubamatult konkurentsi.

(28)

EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohase hindamise käigus veendub Järelevalveamet, et ühise huvi eesmärgi saavutamiseks võetava meetme positiivne mõju kaalub üles selle võimalikud negatiivsed kõrvalmõjud, nagu kaubanduse ja konkurentsi moonutamine. Hindamine toimub kahes etapis.

(29)

Esiteks peab iga abimeede vastama allpool esitatud vajalikele tingimustele. Abi loetakse EMP lepingu toimimisega kokkusobimatuks, kui ükski järgmistest tingimustest jääb täitmata:

(30)

Teiseks, kui kõik vajalikud tingimused on täidetud, võrdleb järelevalveamet abimeetme positiivset mõju ühishuvi pakkuvate eesmärkide saavutamisele võimalike negatiivsete kõrvalmõjudega.

(31)

Järelevalveameti konkreetset hindamistegevust lairibaühenduse valdkonnas on üksikasjalikumalt kirjeldatud allpool.

(32)

Selle eesmärgi puhul hindab järelevalveamet, mil määral kavandatav sekkumine aitab kaasa eespool kirjeldatud ühist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamisele.

(33)

Kui turud ei suuda omapäi, ilma sekkumiseta pakkuda tõhusat tulemust ühiskonna jaoks, on tegemist „turutõrkega”. Selline olukord võib tekkida näiteks teatud investeeringute tegemata jätmise korral, ehkki ühiskonna jaoks ületaks majanduslik kasu tehtavad kulutused (45). Sellistel juhtudel võib riigiabi tagada positiivsed tulemused ja üldist tõhusust aitab suurendada ettevõtjatele mõeldud majanduslike stiimulite kohandamine. Lairibasektoris on üks turutõrke vorme seotud positiivse välismõjuga. Selline välismõju tekib siis, kui turuosalised ei võta kõiki oma tegevusega kaasnevaid hüvesid täielikult arvesse. Näiteks võimaldab lairibavõrkude kättesaadavus pakkuda täiendavaid teenuseid ja innovatsiooni, millest on tõenäoliselt kasu enamatel kui võrgu vahetutel investeerijatel ja kasutajatel. Turutingimuste tõttu tehakse liiga vähe erainvesteeringuid lairibavõrkudesse.

(34)

Tänu rahvastikutiheduse säästu soodustavale mõjule on lairibavõrkude kasutuselevõtmine üldiselt tasuvam seal, kus potentsiaalne nõudlus on suurem ja kontsentreeritum" st tihedamini asustatud piirkondades. Investeeringu suurte püsikulude tõttu võivad ühikukulud rahvastikutiheduse vähenedes oluliselt suureneda (46). Seepärast katavad kaubanduslikel tingimustel kasutusele võetud tulusad lairibavõrgud vaid osa elanikkonnast. Sellele vaatamata loob laialdase levikuga ja taskukohane juurdepääs lairibaühendusele positiivse välismõju, sest see suudab kiirendab majanduskasvu ja innovatsiooni kõikides majandusharudes. Kui turg ei paku piisava katvusega lairibaühendust või juurdepääsutingimused ei ole piisavad, võib riigiabi aidata sellist turutõrget kõrvaldada.

(35)

Teine võimalik ühist huvi pakkuv eesmärk on seotud võrdsusega. Valitsused võivad otsustada sekkuda, et kõrvaldada turu toimimisest tulenev sotsiaalne või piirkondlik ebavõrdsus. Teatud juhtudel võib lairibaühendusele antavat riigiabi kasutada võrdsuse eesmärkide saavutamiseks, st viisina edendada kõigi ühiskonnaliikmete juurdepääsu peamistele sidevahenditele, osalemist ühiskonnas ja sõnavabadust, parandades seeläbi sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

(36)

Riigi sekkumine lairibavõrkude toetamise kaudu võib toimuda riiklikul, piirkondlikul või kohaliku omavalitsuse tasandil (47). Seepärast on oluline erinevaid sekkumisi kooskõlastada, et vältida dubleerimist ja järjepidevuse puudumist. Kohaliku tasandi sekkumiste korral on järjepidevuse ja kooskõlastatuse tagamiseks vaja saavutada kohalike algatuste kõrge läbipaistvuse tase.

(37)

Alati kui see on võimalik ning kokkusobiv pädevuste ja spetsiifikaga, innustatakse EFTA riike töötama välja üleriiklikke programme, mis sisaldaksid riiklike algatuste peamisi põhimõtteid ja kavandatavate võrkude kõige olulisemaid omadusi (48). Lairibaühenduse arendamise riiklikud raamprogrammid tagavad riigi vahendite kasutamise sidususe, vähendavad väiksemate abi andvate asutuste halduskoormust ja kiirendavad üksikute abimeetmete rakendamist. Peale selle kutsutakse EFTA riike üles andma riiklikul tasandil selgeid suuniseid riigiabiga rahastatavate lairibaprojektide rakendamiseks.

(38)

Lairibaühenduse toetamiseks mõeldud konkurentsi soodustava riigiabimeetme väljatöötamisel on eriti oluline roll riiklikel reguleerivatel asutustel. Riiklikud reguleerivad asutused on omandanud tehnilisi teadmisi ja oskusteavet tänu otsustavale rollile, mis neile on määratud valdkonda reguleeriva õigustikuga (49). Neil on kõige parem ettevalmistus avaliku sektori asutuste toetamiseks seoses riigiabi kavadega ja nendega tuleks sihtpiirkondade kindlaksmääramisel konsulteerida. Riikliku reguleeriva asutusega tuleks konsulteerida ka hulgimüügitasandi juurdepääsuhindade ja tingimuste kindlaksmääramisel ning vaidluste lahendamisel juurdepääsu taotlejate ja subsideeritava taristu operaatori vahel. EFTA riike julgustatakse tagama riiklikule reguleerivale asutusele kõnealuse toetuse andmiseks vajalikud vahendid. EFTA riigid peaksid vajaduse korral looma asjakohase õigusliku aluse riiklike reguleerivate asutuste selliseks kaasamiseks riigi abiga teostatavatesse lairibaprojektidesse. Riiklikud reguleerivad asutused peaksid kooskõlas parima tavaga koostama kohalikele asutustele suunised, mis sisaldavad soovitusi turuanalüüsi, hulgimüügitasandi juurdepääsutoodete ja hinnakujunduse põhimõtete kohta, võttes arvesse elektroonilise side reguleerivat raamistikku ja järelevalveameti avaldatud sellekohaseid soovitusi (50).

(39)

Lisaks riiklike reguleerivate asutuste kaasamisele võivad ka riiklikud konkurentsiasutused anda kasulikku nõu eelkõige seoses laiaulatuslike raamprogrammidega, et aidata hankes osalevatele operaatoritele luua võrdsed tingimused ja vältida riigi vahendite ebaproportsionaalselt suure osa eraldamist ühele operaatorile, mis tugevdaks tema (võimalik, et juba niigi domineerivat) turuseisundit (51). Mõned EMP riigid on asutanud lisaks reguleerivatele asutustele riiklikke pädevuskeskusi, et aidata väikestel kohalikel asutustel kavandada piisavaid riigiabi meetmeid ja tagada riigiabieeskirjade kohaldamise järjepidevus, nagu on sätestatud käesolevates suunistes (52).

(40)

Meetme asjakohase ülesehituse tagamiseks nõuab tasakaalustatuse kriteerium, et riigiabi oleks asjakohane poliitikavahend probleemi lahendamiseks. Seoses sellega tuleks märkida, et kuigi eelnev reguleerimine on paljudel juhtudel hõlbustanud lairibaühenduse kasutuselevõttu linna- ja tihedamini asustatud piirkondades, ei pruugi see olla piisav vahend lairibateenuse pakkumise võimaldamiseks, eriti puuduliku ühendusega piirkondades, kus investeeringu tasuvus on väike (53). Samamoodi ei saa lairibaühenduse kasutamise soodustamiseks mõeldud (54) nõudlusepoolsete meetmetega (näiteks maksekviitungid lõppkasutajatele) alati lairibateenuse vähese pakkumise probleemi lahendada, kuigi sellised meetmed aitavad kaasa lairibaühenduse laiemale kasutuselevõtule (55). Seega on võimalik, et mõnes olukorras ei ole puudujääkide kõrvaldamiseks lairibaühenduse valdkonnas muud väljapääsu kui riigipoolne rahastamine. Abi andvad asutused peavad arvesse võtma ka võrgu võimaliku kasutuselevõtmisele viivaid spektri (ümber)jaotamisi sihtpiirkondades, millega võidakse saavutada abi andvate asutuste eesmärgid ilma otseseid toetusi andmata.

(41)

Võttes arvesse meetme stimuleerivat mõju, on tarvis uurida, kas asjaomane investeerimine lairibavõrku oleks toimunud sama kiiresti ka ilma riigiabita. Kui operaatoril on teatavad kohustused seoses sihtpiirkonna katmisega, (56) ei pruugi tal olla õigust riigiabi saamiseks, sest abil ei oleks tõenäoliselt stimuleerivat mõju.

(42)

Nagu järgmistes jaotistes üksikasjalikumalt selgitatakse, rõhutab järelevalveamet teatatud meetme proportsionaalsuse hindamisel mitmeid vajalikke tingimusi asjaomase riigiabi ja potentsiaalsete konkurentsimoonutuste minimeerimiseks.

(43)

Abist põhjustatud muutus abisaaja käitumises võib siiski avaldada negatiivset mõju konkurentsile ja kaubandusele. Konkurentsimoonutuse olulisust saab hinnata konkurentidele avaldatava mõju kaudu. Kui konkurendid näevad, et nende varasemate investeeringute tasuvus abi tõttu väheneb, võivad nad otsustada oma tulevasi investeeringuid vähendada või üldse turult lahkuda (57). Kui aga konkurentsipõhise valikumenetluse teel välja valitud abisaaja peaks osutuma ettevõtjaks, kellel on juba turul valitsev seisund või on tal võimalus saavutada valitsev seisund riigi rahastatava investeeringu tõttu, võib abimeede nõrgendada konkurentide avaldatavat konkurentsisurvet. Peale selle, kui riigiabi meede või sellega seotud tingimused (kaasa arvatud rahastamismeetod, kui see on meetme lahutamatu osa) kujutavad endast EMP õiguse mitteeristatavat rikkumist, ei saa abi pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks (58).

(44)

Abi eraldatakse läbipaistval viisil; eelkõige tuleb tagada, et EFTA riigid, ettevõtjad, huvitatud avalikkus ja järelevalveamet saaksid hõlpsa juurdepääsu kõikidele asjaomastele õigusaktidele ja asjakohasele teabele nende alusel eraldatava abi kohta. Läbipaistvusnõuete üksikasjad on sätestatud punktis 74.

(45)

Hoolikalt kavandatud lairibaühenduse riigiabi kava peaks tagama, et meetme üldine tasakaalustav toime on positiivne.

(46)

Seda arvestades võib riigiabi meetme mõju kirjeldada kui käitumise muutust võrreldes olukorraga, mis oleks kujunenud ilma abi saamata. Abi positiivne mõju on otseselt seotud muutustega abisaaja käitumises. See muutus peaks võimaldama saavutada soovitavat ühist huvi pakkuvat eesmärki. Lairibasektoris on abi tulemuseks uue taristu kasutuselevõtmine, mida muidu ei toimuks, ja seega turule täiendava võimsuse ja kiiruse andmine, samuti madalamad hinnad ja parem valik tarbijate jaoks, kõrgem kvaliteet ja innovatsioon. See tagab ka kasutajatele laialdasema juurdepääsu internetiressurssidele ja stimuleerib koos tugevnenud tarbijakaitsega selles valdkonnas tõenäoliselt nõudluse kasvu.

(47)

Subsideeritav võrk peaks suutma tagada „hüppelise muutuse” lairibaühenduse kättesaadavuses. Hüppelise muutusega on tegemist, kui riigi sekkumise tulemusena i) teeb valitud pakkuja lairibavõrku märkimisväärseid uusi investeeringuid (59) ja ii) subsideeritav taristu toob turule märkimisväärseid uusi võimalusi lairibateenuse kättesaadavuse ja võimsuse, (60) kiiruse ja konkurentsi (61) mõttes. Hüppelist muutust võrreldakse nii olemasolevate kui ka konkreetselt kavandatavate võrkudega.

(48)

Peale selle peavad konkurentsi negatiivselt mõjutavate tegurite minimeerimiseks olema täidetud mitmed abimeetme ülesehitusele esitatavad tingimused, mida kirjeldatakse täpsemalt allpool jaotises 3.4.

(49)

Konkurentsimoonutuse piiramise edasiseks tagamiseks võib järelevalveamet nõuda teatud kavade ajalist piiramist (tavaliselt neli aastat või vähem) ja nende hindamist, selleks et kontrollida järgmist: i) kas eeldused ja tingimused, mille alusel langetati kokkusobivuse otsus, on täidetud; ii) abimeetme tõhusus võrreldes kavandatud eesmärkidega; iii) meetme mõju turgudele ja konkurentsile ning EMP huvidega vastuolus oleva moonutava mõju puudumine abikava kehtimise ajal (62). Lähtudes abimeetme eesmärgist ning selleks et vältida EFTA riikide ja väiksemate abiprojektide ebaproportsionaalset koormamist, kohaldatakse piirangut ainult riiklike abikavade ja suure eelarvega abikavade suhtes, mis sisaldavad uudseid omadusi või millega nähakse ette märkimisväärsed muudatused turul, tehnoloogias või reguleerivas raamistikus. Hindamise viib läbi riigiabi andvast asutusest sõltumatu ekspert ühise metoodika (63) alusel ja selle tulemused avalikustatakse. Hindamise tulemused esitatakse komisjonile aegsasti, et oleks võimalik hinnata abimeetme võimalikku pikendamist, ja igal juhul abikava lõppedes. Hindamise täpne ulatus ja üksikasjad määratakse kindlaks abimeetme heakskiitmise otsusega. Kõigi järgnevate samalaadse eesmärgiga abikavade puhul võetakse arvesse kõnealuse hindamise tulemusi.

(50)

Kui tasakaalustatuse hindamisest nähtub, et negatiivne mõju kaalub saadava kasu üles, võib järelevalveamet abi keelata või nõuda parandusmeetmete võtmist seoses abi kavandamise või konkurentsile tekitatud kahjuga.

(51)

Käesolevates suunistes eristatakse riigiabi hindamise otstarbel põhi- ja järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke.

(52)

Lairibaühenduse põhivõrkudeks saab lugeda mitut erinevat tehnoloogilist platvormi, sh asümmeetrilised digitaalsed abonendiliinid (kuni ADSL2+ võrkudeni), täiustamata kaabelvõrgud (näiteks DOCSIS 2.0), kolmanda põlvkonna mobiilvõrgud (UMTS) ja satelliitsüsteemid.

(53)

Turu ja tehnoloogia praegusel arenguetapil (64) on järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud sellised juurdepääsuvõrgud, mille aluseks on osaliselt või täielikult optilised elemendid (65) ja mis on võimelised pakkuma parema kvaliteediga lairibajuurdepääsu teenuseid võrreldes olemasolevate lairibaühenduse põhivõrkudega (66).

(54)

Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudel peavad olema vähemalt järgmised omadused: i) usaldusväärse ja väga kiire teenuse pakkumine abonendile optilise (või võrdväärse tehnoloogiaga) tagasiühenduse kaudu, mis on kasutaja hoonele piisavalt lähedal, et tagada tegelikult väga suur kiirus; ii) mitmesuguste täiustatud digitaalteenuste toetamine, kaasa arvatud ühendatud järgmise põlvkonna võrguteenused, ning iii) oluliselt suuremad üleslaadimiskiirused (võrreldes lairibaühenduse põhivõrkudega). Turu ja tehnoloogia praegusel arenguetapil on järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud: i) kiudoptilised juurdepääsuvõrgud (FTTx); (67) ii) täiustatud ja ajakohastatud kaabelvõrgud (68) ning iii) teatavad täiustatud traadita juurdepääsuvõrgud, mis suudavad pakkuda abonendile usaldusväärset suurt kiirust (69).

(55)

Oluline on meeles pidada, et pikemas perspektiivis vahetavad järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud eeldatavalt olemasolevad lairibaühenduse põhivõrgud välja, mitte üksnes ei uuenda neid. Kuna järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud vajavad erinevat võrguarhitektuuri, pakkudes mitmeid praegusest märkimisväärselt parema kvaliteediga lairibateenuseid ja teenuseid, mida tänased lairibavõrgud ei toeta, on tõenäoline, et tulevikus tekivad märgatavad erinevused nende piirkondade vahel, mis on järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudega kaetud ja nende vahel, mis ei ole nimetatud võrkudega kaetud (70).

(56)

EFTA riigid võivad vabalt otsustada, millist sekkumise vormi kasutada, eeldusel, et see on kooskõlas riigiabi eeskirjadega. Teatud juhtudel võivad EFTA riigid otsustada rahastada niinimetatud järgmise põlvkonna võrke (NGN), st tagasiühenduse võrke, mis lõppkasutajani ei ulatu. Tagasiühenduse võrgud on vajalik sisend jaemüügi telekommunikatsioonioperaatoritele juurdepääsuteenuse osutamiseks lõppkasutajatele. Seda liiki võrgud suudavad toetada nii põhi- kui ka järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke: (71) (investeerivad) telekommunikatsioonioperaatorid valivad ise, mis liiki nn viimase miili taristut nad soovivad tagasiühenduse võrguga ühendada (72). Avaliku sektori asutused võivad samuti otsustada võtta enda kanda üksnes tsiviilehitustööd (näiteks kaevetööd avalikus kasutuses oleval maal, kaablikanalisatsiooni ehitus), et võimaldada asjaomastel operaatoritel võtta kasutusele oma võrguelemendid ja seda tegevust kiirendada. Peale selle võivad ametiasutused sobival juhul kaaluda satelliitlahenduste kasutamist.

(57)

Turutõrke ja võrdsuse eesmärkide hindamise otstarbel saab eristada võimalikke sihtpiirkondade liike. Seda erinevust selgitatakse järgnevates jaotistes. Sihtpiirkondade tuvastamisel võetakse alati, kui riigi sekkumine piirdub võrgu tagasiühenduse osaga, riigiabi hindamisel arvesse nii tagasiühenduse turu kui ka juurdepääsuturu olukorda (73).

(58)

Järgnevalt kirjeldatakse erinevaid standardeid, millega õigustatakse riigi sekkumisi nendes geograafilistes piirkondades.

(59)

Geograafiliste piirkondade liigitamiseks „valgeteks”, „hallideks” või „mustadeks” piirkondadeks, nagu allpool kirjeldatud, peab abi andev asutus määrama kindlaks, kas sihtpiirkonnas on lairibataristuid. Tagamaks, et riigi sekkumine ei häiriks erainvesteeringuid, peaks abi andvad asutused tegema kindlaks ka selle, kas erainvestoritel on konkreetseid plaane ehitada lähitulevikus välja oma taristu. Väljendi „lähitulevik” all tuleks mõista kolme aastat (74). Kui abi andev asutus määrab subsideeritava taristu kasutuselevõtmiseks pikema ajavahemiku, peaks ka äriliste investeerimiskavade olemasolu hindamisel kasutama sama ajavahemikku.

(60)

Veendumaks, et ükski erainvestor ei kavatse ehitada lähitulevikus välja oma taristut, peaks abi andev asutus avaldama kavandatava abimeetme kokkuvõtte ja kutsuma huvitatud isikuid üles esitama märkusi.

(61)

On oht, et erainvestori poolne „huvi väljendamine” võib lairibateenuste osutamise sihtpiirkonnas edasi lükata, kui tema investeering jääb hiljem tegemata ja riigi sekkumine on samal ajal peatatud. Seetõttu peaks abi andev asutus enne riigi sekkumise peatamist nõudma erainvestorilt teatud kohustuste võtmist. Need kohustused peaksid tagama katvuse märkimisväärse suurenemise kolme aasta või pikema perioodi jooksul, kui toetatava investeeringu jaoks on nii ette nähtud. Asutus võib asjaomaselt operaatorilt nõuda veel vastava lepingu sõlmimist, milles oleks esitatud kasutuselevõtuga seotud kohustused. Kõnealuse lepinguga võib ette näha teatud tähised, mis tuleks saavutada kolme aasta jooksul, (75) ja eduaruande esitamise täitmise kohta. Kui tähist ei saavutata, võib abi andev asutus jätkata riigi sekkumiskavade elluviimist. See reegel kehtib nii põhi- kui ka järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude puhul.

(62)

„Valged” piirkonnad on piirkonnad, kus lairibataristu puudub või kus seda lähitulevikus tõenäoliselt välja ei arendata. Järelevalveamet nõustub, et rahalise toetuse andmise kaudu lairibateenuste pakkumiseks sellistes piirkondades, kus lairibateenus ei ole praegu kättesaadav, püüdlevad EFTA riigid tegeliku ühtekuuluvuse ja majandusliku arengu saavutamise poole ning seega on nende sekkumine tõenäoliselt kooskõlas ühishuviga, tingimusel, et täidetud on jaotises 3.4 sätestatud tingimused (76).

(63)

„Hallid” piirkonnad on piirkonnad, kus tegutseb üks võrguoperaator ja teise võrgu (77) arendamine lähitulevikus ei ole tõenäoline. Ainult ühe võrguoperaatori olemasolu (78) ei viita tingimata turutõrgete või ühtekuuluvusprobleemide puudumisele. Kui sellel operaatoril on turujõud (monopol), võib ta osutada kodanikele teenust, mille kvaliteedi ja hindade suhe ei ole optimaalne. Teatud kasutajate rühmade teenindamine võib olla ebapiisav või kui juurdepääsuteenuste hulgimüügihinnad ei ole reguleeritud, võivad teenuste jaemüügihinnad olla kõrgemad kui samadel teenustel, mida pakutakse riigi suurema konkurentsiga, kuid muus osas võrreldavate tingimustega paikades või piirkondades. Kui lisaks eelnevale ei ole suuri väljavaateid alternatiivsete operaatorite turuletulekuks, võib alternatiivse taristu rahastamine olla asjakohane meede (79).

(64)

Teisalt võib piirkondades, kus juba tegutseb üks lairibavõrgu operaator, alternatiivse võrgu ehitamise toetamine moonutada turutingimusi. Seetõttu on riigi toetus lairibavõrkude kasutuselevõtmiseks hallides piirkondades õigustatud ainult siis, kui on selgesti võimalik tõendada, et turutõrge on püsiv. Vaja on üksikasjalikumat analüüsi ja põhjalikku kokkusobivuse hindamist.

(65)

„Hallid” piirkonnad võivad olla riigiabi suhtes rahastamiskõlblikud, kui on täidetud jaotises 3.4 sätestatud kokkusobivuse tingimused, juhul kui on tõendatud, et i) kodanike või ärikasutajate vajaduste rahuldamiseks ei pakuta taskukohast või nõuetele vastavat teenust (80) ja et ii) samade eesmärkide saavutamiseks puuduvad konkurentsi vähem moonutavad meetmed (sealhulgas eelnev reguleerimine).

(66)

Järelevalveamet hindab tingimuste i ja ii kindlakstegemiseks eelkõige, kas

(67)

Jaotises 3.4 kirjeldatud kokkusobivustest viiakse läbi ainult eespool loetletud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele vastavate „hallide” piirkondade suhtes.

(68)

Kui konkreetses geograafilises piirkonnas tegutseb või hakkab lähitulevikus tegutsema vähemalt kaks erinevate operaatorite lairibaühenduse põhivõrku ja lairibateenuseid pakutakse konkurentsi tingimustes (taristupõhine konkurents) (82), võib eeldada, et turutõrge puudub. Sellest lähtuvalt on väga vähe alust riiklikuks sekkumiseks täiendava kasu saavutamise nimel. Vastupidi, täiendava, võrreldavate omadustega lairibavõrgu ehitamise rahastamiseks antav riigiabi võib põhimõtteliselt viia lubamatu konkurentsimoonutuseni ja suruda erainvestorid tahaplaanile. Seetõttu asub järelevalveamet selgelt tõendatud turutõrke puudumisel negatiivsele seisukohale meetmete suhtes rahastamaks täiendava lairibataristu kasutuselevõttu „mustas” piirkonnas (83).

(69)

Jaotises 3.2 esitatud „valge”, „halli” ja „musta” piirkonna eristamise põhimõtted on asjakohased ka hindamaks, kas järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtuks antav riigiabi on kokkusobiv EMP lepingu toimimisega artikli 61 lõike 3 punkti c kohaselt.

(70)

Praegu suudavad teatud täiustatud lairibaühenduse põhivõrgud aktiivseadmete ajakohastamise korral samuti toetada mõningaid lairibateenuseid, mida tulevikus tõenäoliselt osutatakse järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kaudu (näiteks kolmikteenused). Sellele vaatamata võivad tekkida uudsed tooted või teenused, mis ei ole asendatavad nõudluse või pakkumise seisukohalt ja mis nõuavad võimsust, töökindlust ja oluliselt suuremaid üles- ja allalaadimiskiirusi, kui lairibataristu põhivõrgud füüsiliselt võimaldaksid.

(71)

Sellest lähtuvalt tuleks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtuks antava riigiabi hindamisel pidada piirkonda, kus järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud praegu puuduvad ja kuhu neid tõenäoliselt kolme aasta jooksul punktide 59–61 kohaselt erainvestorid ei ehita, järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu „valgeks” piirkonnaks. Selline piirkond on järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtu korral riigiabi saamiseks rahastamiskõlblik juhul, kui jaotistes 3.4 ja 3.5 sätestatud kokkusobivustingimused on täidetud.

(72)

Piirkonda tuleks pidada järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu „halliks” piirkonnaks, kui olemas on ainult üks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrk (84) või see võetakse kasutusele järgmise kolme aasta jooksul ning ühelgi operaatoril ei ole kavas võtta teist järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrku kasutusele kolme eelseisva aasta jooksul. Kui hinnatakse, kas teised võrguinvestorid võiksid konkreetses piirkonnas kasutusele võtta täiendavaid järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke, tuleks arvesse võtta olemasolevaid reguleerivaid või õiguslikke meetmeid, mis on tõenäoliselt vähendanud sellise võrgu kasutuselevõtuga seotud takistusi (juurdepääs kaablikanalisatsioonile, taristu jagamine jne). Järelevalveamet võib vajalikuks pidada üksikasjalikuma analüüsi läbiviimist, et kontrollida, kas riigi sekkumine on vajalik, sest riigi sekkumisega sellistes piirkondades võib kaasneda olemasolevate investorite väljatõrjumise ja konkurentsi moonutamise suur oht. Seetõttu viib järelevalveamet oma hindamise läbi käesolevates suunistes sätestatud kokkusobivustingimuste alusel.

(73)

Kui konkreetses piirkonnas on olemas vähemalt kaks erinevatele operaatoritele kuuluvat järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrku või need võetakse kasutusele järgmise kolme aasta jooksul, tuleks nimetatud piirkonda üldjuhul käsitleda järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude „musta” piirkonnana. Järelevalveamet peab riigi toetust täiendava riigi rahastatava, järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrguga võrdväärse võrgu kasutuselevõtuks sellises piirkonnas tõenäoliselt tõsiselt konkurentsi moonutavaks ning kokkusobimatuks EMP lepingu toimimisega artikli 61 lõike 3 punkti c kohaselt.

(74)

Kõik lairibaühenduse kasutuselevõtmist toetavad riigiabimeetmed peaksid täitma kõik jaotises 2.5 kirjeldatud kokkusobivuspõhimõtted, k.a ühist huvi pakkuv eesmärk, turutõrke olemasolu, meetme asjakohasus ja stimuleeriv mõju. Konkurentsimoonutuste piiramiseks peavad meetme proportsionaalsuse tõendamiseks, lisaks selgitusele, kuidas saavutatakse hüppeline muutus kõigi juhtumite puhul (valgetes, hallides ja mustades piirkondades), (85) olema täidetud järgmised vajalikud tingimused. Kui üks neist tingimustest ei ole täidetud, tuleb tõenäoliselt algatada põhjalik hindamine, (86) mis võib viia järelduseni, et abi ei ole kokkusobiv EMP lepingu toimimisega.

(75)

Sarnaselt lairibaühenduse põhivõrkude kasutuselevõtu põhimõtetele võib ka järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu kasutuselevõttu toetav riigiabi olla asjakohane ja põhjendatud vahend eeldusel, et mitmed põhitingimused on täidetud. Kui kommertsoperaatorid langetavad oma investeerimisotsused järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude tulususe alusel, siis avaliku sektori asutus peab oma valikute puhul arvesse võtma ka üldsuse huvi avatud ja neutraalse platvormi rahastamise vastu, mis võimaldab mitmetel operaatoritel pakkuda lõppkasutajatele konkurentsipõhiseid teenuseid.

(76)

Kõik meetmed järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu toetuseks peavad vastama jaotistes 2.5 ja 3.4 osutatud kokkusobivustingimustele. Peale selle peavad olema täidetud järgmised tingimused, võttes arvesse konkreetset olukorda, milles riik investeerib järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudesse:

(77)

Riigiabi projektid, mille eesmärk on tagasiühenduse võrkude rahastamine (123) või mis piirduvad tsiviilehitustöödega, et avada juurdepääs kõikidele operaatoritele ja tehnoloogiatele, soodustavad konkurentsi kõige rohkem. Seda omadust võetakse selliste projektide hindamisel arvesse.

(78)

Sissejuhatuses osutatud eesmärkide valguses, eelkõige seoses 100 Mbit/s kiiruse saavutamisega 50 % internetiühenduste puhul, ja võttes arvesse, et eriti linnapiirkondades võivad olla kõrgemad tehnilised vajadused võrreldes sellega, mida ärilised investorid on valmis lähitulevikus pakkuma, lubatakse erandina punktist 73 riigi sekkumist erandjuhul järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtuks, et pakkuda väga suuri kiirusi, mis ületavad 100 Mbit/s.

(79)

Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude „mustades” piirkondades võib sellist sekkumist lubada ainult juhul, kui tõendatakse punktis 47 sätestatud hüppelise muutuse saavutamist järgmiste kumulatiivsete kriteeriumide põhjal:

(80)

Eelmises lõigus kirjeldatud olukorra puhul peab mis tahes uus subsideeritav võrk vastama punktides 74–76 sätestatud kokkusobivustingimustele. Peale selle peab abi andev asutus tõendama, et

(81)

Üksnes juhul, kui need täiendavad tingimused on täidetud, võib selliste võrkude toetamist riigi vahenditega pidada kokkusobivaks tasakaalustatuse kriteeriumi alusel. Teisisõnu peab selline rahastamine pakkuma märkimisväärset, jätkusuutlikku, konkurentsi soodustavat ja püsiva iseloomuga tehnoloogilist arengut, tekitamata erainvesteeringute suhtes ebaproportsionaalset allasuruvat mõju.

(82)

Käesolevaid suuniseid kohaldatakse alates järgmisest päevast pärast nende vastuvõtmist. Järelevalveamet kohaldab neid suuniseid kõikide teatatud abimeetmete suhtes, mille kohta amet peab vastu võtma otsuse pärast suuniste vastuvõtmist, isegi kui projektidest on teatatud enne nimetatud kuupäeva.

(83)

Kooskõlas järelevalveameti õigusvastase riigiabi hindamise eeskirjadega (130) kohaldab järelevalveamet ebaseadusliku riigiabi suhtes abi andmise ajal kehtinud eeskirju. Seega hakkab ta pärast käesolevate suuniste avaldamist kohaldama ebaseadusliku abi suhtes käesolevaid suuniseid.

(84)

Käesolevaga teeb järelevalveamet EFTA riikidele EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaselt ettepaneku võtta asjakohased meetmed ja vajaduse korral muuta oma kehtivaid riigiabi kavasid, et viia need kooskõlla käesolevate suuniste sätetega 12 kuu jooksul pärast nende vastuvõtmist.

(85)

EFTA riike kutsutakse sõnaselgelt ja tingimusteta heaks kiitma käesolevad asjakohased meetmed kahe kuu jooksul alates meetmete saamise kuupäevast. Vastuse puudumise korral teeb järelevalveamet järelduse, et asjaomane EFTA riik ei kiida pakutud meetmeid heaks.

(86)

Järelevalveamet vaatab käesolevad suunised läbi vastavalt sellele, kuidas komisjon vaatab edaspidi läbi komisjoni teatise „Ühenduse suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga”.