EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document E2013C0073

EFTA järelevalveameti otsus nr 73/13/COL, 20. veebruar 2013 , millega kaheksakümne üheksandat korda muudetakse riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, lisades uue peatüki „Riigiabieeskirjade kohaldamine seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga”

ELT L 135, 8.5.2014, p. 49–75 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
ELT L 135, 8.5.2014, p. 49–49 (HR)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2013/73(1)/oj

8.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/49


EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 73/13/COL,

20. veebruar 2013,

millega kaheksakümne üheksandat korda muudetakse riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, lisades uue peatüki „Riigiabieeskirjade kohaldamine seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga”

EFTA järelevalveamet,

VÕTTES arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (1) eriti selle artikleid 61–63 ja protokolli nr 26,

VÕTTES arvesse EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamise lepingut, (2) eriti selle artikli 5 lõike 2 punkti b ja artiklit 24,

MEENUTADES riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, mille amet võttis vastu 19. jaanuaril 1994 (3),

NING ARVESTADES JÄRGMIST:

järelevalve- ja kohtulepingu artikli 24 kohaselt jõustab järelevalveamet EMP lepingu riigiabi käsitlevad sätted,

järelevalve- ja kohtulepingu artikli 5 lõike 2 punkti b kohaselt avaldab järelevalveamet teateid või suuniseid küsimuste kohta, mida EMP leping käsitleb, kui see on sätestatud kõnealuses lepingus või järelevalve- ja kohtulepingus või kui järelevalveamet seda vajalikuks peab,

19. detsembril 2012 võttis Euroopa Komisjon vastu uue teatise „ELi suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga” (4).

Komisjoni teatis on kohaldatav ka Euroopa Majanduspiirkonnas,

EMP riigiabi eeskirjade ühetaoline kohaldamine tuleb tagada kogu Euroopa Majanduspiirkonnas,

EMP lepingu XV lisa lõpus oleva peatüki „ÜLDIST” II punkti kohaselt peab järelevalveamet pärast komisjoniga konsulteerimist vastu võtma komisjoni poolt vastu võetud õigusaktidega kooskõlas olevaid õigusakte,

järelevalveamet on kõnealusel teemal konsulteerinud komisjoni ja EFTA riikidega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi suuniseid muudetakse, lisades uue peatüki „Riigiabieeskirjade kohaldamine seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga”. Uus peatükk on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Ainult ingliskeelne versioon on autentne.

Brüssel, 20. veebruar 2013

EFTA järelevalveameti nimel

Oda Helen SLETNES

eesistuja

Sabine MONAUNI-TÖMÖRDY

kolleegiumi liige


(1)  Edaspidi „EMP leping”.

(2)  Edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”.

(3)  Suunised EMP lepingu artiklite 61 ja 62 ning järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 artikli 1 kohaldamise ja tõlgendamise kohta, mille järelevalveamet võttis vastu ja andis välja 19. jaanuaril 1994, avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas, L 231, 3.9.1994, lk 1, ja EMP kaasandes nr 32, 3.9.1994, lk 1 (edaspidi „riigiabi suunised”). Riigiabi suuniste kehtiv versioon on avaldatud järelevalveameti veebilehel: http://www.eftasurv.int/state-aid/legal-framework/state-aid-guidelines/

(4)  Komisjoni teatis „ELi suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga” (ELT C 25, 26.1.2013, lk 1).


LISA

RIIGIABIEESKIRJADE KOHALDAMINE SEOSES LAIRIBAVÕRKUDE KIIRE KASUTUSELEVÕTUGA (1)

1.   SISSEJUHATUS

(1)

Lairibaühendus on strateegilise tähtsusega Euroopa kõigi majandussektorite kasvu ja innovatsiooni ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohast. ELi Euroopa 2020. aasta strateegias (edaspidi strateegia „Euroopa 2020”) rõhutatakse lairibaühenduse kasutuselevõtu olulisust. Ühes ELi juhtalgatustest, Euroopa digitaalses tegevuskavas (edaspidi „digitaalarengu tegevuskava”) (2) korratakse ELi strateegia „Euroopa 2020” eesmärki viia 2013. aastaks põhilised lairibateenused kõikide eurooplasteni ja tagada, et 2020. aastaks i) oleks kõigil eurooplastel juurdepääs veelgi kiiremale internetiühendusele (30 Mbit/s või kiirem) ja ii) 50 % või enamal Euroopa kodumajapidamisel oleks juurdepääs kiiremale kui 100 Mbit/s internetiühendusele. EFTA järelevalveamet (edaspidi „järelevalveamet”) toetab kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020” ja digitaalarengu tegevuskavaga samuti lairibateenuste laialdast kättesaadavust kõikidele Euroopa kodanikele ja juurdepääsu kiiremale internetile.

(2)

Elektroonilise side sektoris on toimunud põhjalik liberaliseerimine ja selle suhtes kohaldatakse nüüd valdkondlikku reguleerimist. Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) elektroonilist sidet reguleeriv raamistik näeb ette ka lairibale juurdepääsu ühtlustamise eeskirjad (3). Lairibavõrgustike hulgimüügiturgude puhul kasutatakse enamikus EMP riikides siiani eelnevat reguleerimist. Lairibavõrgustike ja eelkõige järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude (edaspidi „järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud”) (4) edasine kasutuselevõtmine nõuab jätkuvalt liikmesriikide reguleerivate asutuste (edaspidi „riiklikud reguleerivad asutused”) sekkumist nende rolli tõttu elektroonilise side sektoris.

(3)

Seda olulisem on, et riigi vahendeid kasutataks selles valdkonnas läbimõeldult ja järelevalveamet tagaks riigiabi täiendava rolli ja ei asendaks turuosaliste investeeringuid. Igasuguse riigipoolse sekkumise puhul tuleks nii palju kui võimalik piirata erainvesteeringute väljatõrjumise, äriinvesteeringute stiimulite kõrvaldamise ja lõpptulemusena konkurentsi moonutamise riski, mis on vastuolus EMP ühiste huvidega.

(4)

Käesolevates suunistes võetakse kokku järelevalveameti poliitika põhimõtted, mis käsitlevad EMP lepingu riigiabieeskirjade kohaldamist meetmete suhtes, millega toetatakse lairibavõrkude kasutuselevõttu (2. jaotis). Suunistes selgitatakse nende põhimõtete kohaldamist lairibaühenduse põhivõrkude ja ülikiirete järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kiire kasutuselevõtu soodustamiseks kasutatavate abimeetmete hindamisel (3. jaotis). Järelevalveamet kohaldab käesoleva peatükiga ette nähtud suuniseid lairibaühenduse jaoks antava riigiabi hindamisel. Nii suurendab ta otsustamisprotsessi õiguskindlust ja läbipaistvust.

2.   LAIRIBAÜHENDUSE PROJEKTIDELE ANTAVAT RIIGIABI KÄSITLEV JÄRELEVALVEAMETI POLIITIKA

(5)

EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaselt „on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.”. Sellest järeldub, et meede on riigiabi, kui see vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

a)

meedet rahastatakse riigi vahenditest,

b)

meede annab ettevõtjatele majandusliku eelise,

c)

eelis on selektiivne ja

d)

kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi;

e)

meede mõjutab EMP-sisest kaubandust.

2.1.   EMP lepingu artikli 61 lõige 1 – abi olemasolu

(6)

Riigi vahendite kasutamine. Riigi vahendite ülekanne võib toimuda mitmel viisil, näiteks otsetoetuste, maksutagastuste, (5) sooduslaenude või muud liiki eelistingimustel rahastamise kaudu. Riigi vahendid on kaasatud ka juhul, kui riik annab mitterahalise hüvitise, näiteks investeerib lairibataristu (osa) ehitamisse. Riigi vahendeid saab kasutada (6) riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil.

(7)

Ettevõtja. Riiklikud meetmed, mis toetavad investeerimist lairibaühendusse, on tavaliselt seotud majandustegevusega, nagu lairibataristu ehitamine, käitamine ning sellele juurdepääsu võimaldamine või ühenduse pakkumine lõppkasutajatele. Ka riik ise võib tegeleda majandustegevusega, kui ta käitab ja kasutab lairibataristut (või selle osi) näiteks riikliku ettevõtja või avaliku sektori asutuse kaudu. Lairibavõrgu taristu ehitamine selle äriliseks kasutamiseks tulevikus riigi või kolmandatest isikutest operaatorite poolt kujutab endast samuti majandustegevust (7). Lairibavõrgu kasutuselevõtmine mitteärilistel eesmärkidel ei tarvitse kujutada endast riigiabi, (8) sest võrgu ehitamine ei anna eelist ühelegi ettevõtjale (9). Kui selline võrk aga avatakse hiljem kasutamiseks lairibainvestoritele või operaatoritele, on tõenäoliselt tegemist riigiabiga (10).

(8)

Eelis. Abi antakse tavaliselt otse võrguinvestoritele, kes enamikul juhtudel valitakse välja konkurentsipõhise hankemenetluse teel. Kui riigi abi ei osutata tavalistel turutingimustel ja see on seega turumajandusliku investeerimise põhimõtte kohaselt riigiabi (vt punkt 11), tagab konkurentsipõhise valikumenetluse kasutamine abi suuruse piiramise konkreetse projekti puhul kõige väiksema vajaliku summaga. See ei välista abi siiski täielikult, sest avaliku sektori asutus toetab ikkagi edukaks osutunud pakkujat (näiteks puudujääva osa rahastamise või mitterahalise abi kaudu) ja sellise menetluse eesmärk ongi abisaaja valik. Saadud rahaline toetus võimaldab edukaks osutunud pakkujal tegeleda oma majandustegevusega tingimustel, mis poleks teises olukorral turul kättesaadavad. Peale otseste abisaajate võivad kaudseteks abisaajateks osutuda kolmandatest isikutest operaatorid, kes saavad subsideeritavale taristule hulgimüügitasandi juurdepääsu (11).

(9)

Selektiivsus. Lairibavõrkude kasutuselevõttu toetavad riiklikud meetmed on laadilt selektiivsed, kuna need on suunatud lairibainvestoritele ja kolmandatest isikutest operaatoritele, kes tegutsevad ainult üldise elektrooniliste sideteenuste turu teatud segmentides. Vastupidi, kui tegemist on subsideeritava võrgu äriliste lõppkasutajatega, (12) siis ei tarvitse meede olla selektiivne seni, kuni juurdepääs subsideeritavale taristule on avatud kõikidele majandussektoritele. Selektiivsus on olemas, kui lairibaühenduse kasutuselevõtt on suunatud konkreetselt ärikasutajatele, näiteks kui lairibavõrgu kasutuselevõtt riigi toetusega annab eelised eelnevalt kindlaks määratud ettevõtjatele, keda ei valitud välja üldiste kriteeriumide alusel, mille kohaldamise eest kogu valdkonna suhtes vastutab toetusi andev asutus (13).

(10)

Konkurentsi moonutamine. Euroopa Liidu Kohtu (edaspidi „Euroopa Kohus”) praktika kohaselt moonutab rahaline või mitterahaline toetus konkurentsi niivõrd, kuivõrd see tugevdab teatud ettevõtja seisundit võrreldes teiste ettevõtjatega (14). Konkurendile antava riigiabi tõttu võivad olemasolevad operaatorid vähendada võimsust või võimalikud operaatorid võivad loobuda uuele turule või geograafilisse piirkonda tulekust. Konkurentsimoonutus on tõenäoliselt tugevam, kui abisaajal on turuvõim. Kui abisaajal on turul juba valitsev seisund, võib abimeede seda ülekaalu veelgi suurendada, vähendades konkurentsisurvet, mida konkurendid saavad avaldada.

(11)

Mõju kaubandusele. Lõpuks, kuna riiklik sekkumine kaldub mõjutama teiste EMP riikide teenusepakkujaid (sealhulgas takistades ka nende asutamist kõnealuses EMP riigis), mõjutab selline olukord ka kaubandust, sest elektrooniliste sideteenuste turud (lairibateenuse hulgi- ning jaemüügiturud) on avatud operaatorite ja teenusepakkujate vahelisele konkurentsile (15).

2.2.   Abi puudumine: turumajandusliku investeerimise põhimõtte kohaldamine

(12)

EMP lepingu artiklis 125 on sätestatud järgmine: „Käesolev leping ei mõjuta mingil viisil omandi õiguslikku režiimi lepinguosalistes riikides”. Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) vastava artikliga 345 seotud Euroopa Kohtu praktika kohaselt järeldub võrdse kohtlemise põhimõttest, et kapitali, mille riik on otseselt või kaudselt andnud ettevõtja käsutusse tavalistele turutingimustele vastavatel tingimustel, ei saa käsitada riigiabina. Kui avalik-õigusliku investori osalusel aktsiakapitalis või tema tehtavatel kapitalisüstidel puuduvad piisavad väljavaated kasumlikkusele isegi pika aja vältel, tuleb sellist sekkumist pidada abiks EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, ja selle kokkusobivust EMP lepingu toimimisega tuleb hinnata üksnes selles sättes kehtestatud kriteeriumide alusel (16).

(13)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) on Amsterdami otsuses käsitlenud turumajandusliku investeerimise põhimõtte kohaldamist lairibavaldkonnas (17). Nagu otsuses rõhutatakse, tuleb riikliku investeeringu vastavust turutingimustele tõendada põhjalikult ja igakülgselt erainvestorite märkimisväärse osaluse abil või usaldusväärse äriplaani põhjal, mis näitaks investeeringu piisavat tasuvust. Erainvestorite projektis osalemise vältimatu eeltingimus on investeeringuga seotud äririskide hindamine samadel tingimustel, nagu seda teeb riiklik investor. See kehtib ka muude riigi toetuse vormide puhul, nagu sooduslaenud või tagatised (18).

2.3.   Riigiabi lairibaühenduse kui üldist majandushuvi pakkuva teenuse kasutuselevõtuks – Altmarki kriteeriumid ja kokkusobivus EMP lepingu artikli 59 lõike 2 tähenduses

(14)

Mõnel juhul võivad EFTA riigid käsitada lairibavõrgu pakkumist üldist majandushuvi pakkuva teenusena (edaspidi „üldist majandushuvi pakkuv teenus”) (19) EMP lepingu artikli 59 lõike 2 ja Altmarki otsuse (20) tähenduses ning sellest lähtudes seda riiklikult rahastada. Sellistel juhtudel tuleb EFTA riikide meetmeid hinnata kooskõlas järelevalveameti suunistega üldist majandushuvi pakkuvate teenuste hüvitamise kohta (21) ja järelevalveameti raamistikuga riigiabi kohta, mida antakse avaliku teenuse eest makstava hüvitise vormis, (22) samuti komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsusega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes, (23) ja komisjoni 25. aprilli 2012. aasta määrusega (EÜ) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (24). Neid dokumente (edaspidi koos „üldist majandushuvi pakkuvate teenuste pakett”) kohaldatakse ka riigiabi andmise suhtes lairibaühenduse kasutuselevõtu puhul. Allpool tuuakse näiteid nendes dokumentides selgitatud põhimõtete kohaldamise kohta lairibaühenduse rahastamise suhtes, võttes arvesse sektori teatavat eripära.

Üldist majandushuvi pakkuva teenuse määratlus

(15)

Järelevalveamet on seoses üldist majandushuvi pakkuva teenuse määratlusega juba üldjoontes selgitanud, et EFTA riigid ei saa siduda avaliku teenuse osutamise kohustusi teenustega, mida tavalistel turutingimustel toimivad ettevõtjad juba osutavad või võivad osutada rahuldavalt ja avalike huvidega kooskõlas olevatel tingimustel, nagu hind, objektiivsed kvaliteedinäitajad, järjepidevus ja teenuse kättesaadavus, nagu riik on määratlenud (25).

(16)

Järelevalveamet on selle põhimõtte kohaldamise puhul lairibasektori suhtes seisukohal, et nendes piirkondades, kus erainvestorid on juba lairibavõrgu taristutesse investeerinud (või on võrku laiendamas) ja juba osutavad piisava katvusega konkureerivaid lairibateenuseid, ei saa konkurentsipõhise ja riigi rahastatava lairibataristu samaaegset loomist käsitada üldist majandushuvi pakkuva teenusena EMP lepingu artikli 59 lõike 2 tähenduses (26). Kui aga on võimalik tõendada, et erainvestorid ei suuda pakkuda lähitulevikus (27) kõikidele kodanikele ja kasutajatele piisavat lairibakatvust, mille tulemusena jääks märkimisväärne osa elanikkonnast ühenduseta, võib avaliku teenuse osutamise hüvitada ettevõtjale, kellele on tehtud ülesandeks osutada üldist majandushuvi pakkuvat teenust, eeldusel, et eespool kirjeldatud üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise tingimused on täidetud. Et hinnata vajadust üldist majandushuvi pakkuva teenuse järele, tuleks seega alati võtta arvesse võrke, mille liik on võrreldav, st lairibaühenduse põhivõrke või järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke.

(17)

Pealegi võib lairibataristu kasutuselevõtmist ja käitamist pidada üldist majandushuvi pakkuvaks teenuseks üksnes juhul, kui see taristu võimaldab kõikidele asjaomase piirkonna kasutajatele – ühtviisi nii kodu- kui ka ärikasutajatele – universaalühendust. Üksnes ärikasutajate ühenduse toetamine ei ole piisav (28).

(18)

Üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustuslik iseloom tähendab ühtlasi seda, et kasutusele võetava võrgutaristu pakkuja ei saa oma äranägemisel ja/või diskrimineerivalt keelata sellele hulgimüügitasandi juurdepääsu (nt seetõttu, et juurdepääsuteenuse pakkumine ei pruugi olla teatud piirkonnas äriliselt tulus).

(19)

Võttes arvesse konkurentsi määra, mis on EMPs saavutatud alates elektroonilise side sektori liberaliseerimisest EMPs, ja eriti tänapäeval lairiba jaemüügiturul esinevat konkurentsi, peaks riigi rahastatav võrk, mis on rajatud üldist majandushuvi pakkuva teenuse raames, olema kättesaadav kõikidele huvitatud operaatoritele. Vastavalt sellele peaks lairibavõrgu kasutuselevõtuga seotud üldist majandushuvi pakkuva teenuse tunnustamine ja ülesandeks tegemine põhinema passiivse, (29) operaatorist sõltumatu (30) ja avatud taristu pakkumisel. Selline võrk peaks pakkuma taotlejatele kõiki erinevat liiki juurdepääse ja võimaldama jaemüügitasandil tegelikku konkurentsi, mis tagaks konkurentsivõimeliste ja taskukohaste teenuste pakkumise lõppkasutajale (31).

(20)

Seepärast peaks üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamine hõlmama ainult universaalühendust võimaldava lairibavõrgu kasutuselevõttu ja sellega seotud hulgimüügitasandi juurdepääsuteenuseid, mitte aga sideteenuste jaemüüki (32). Kui üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutab vertikaalselt integreeritud lairibaoperaator, tuleb kehtestada piisavad kaitsemeetmed, et vältida huvide konflikti, põhjendamatut diskrimineerimist ja mis tahes muid kaudseid ja varjatud eeliseid (33).

(21)

Kuna elektrooniliste sideteenuste turg on täielikult liberaliseeritud, ei saa lairibavõrgu kasutuselevõtuga seotud üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamine põhineda teenuse pakkujale ainu- või eriõiguse andmisel EMP lepingu artikli 59 lõike 2 tähenduses.

Hüvitise arvutamine ja tagastamine

(22)

Üldist majandushuvi pakkuva teenuse eest makstava hüvitise arvutamisel kohaldatakse täielikult üldist majandushuvi pakkuvate teenuste paketi põhimõtteid. Võttes arvesse lairibasektori eripära, on kasulik lisada selgitus üldist majandushuvi pakkuva teenuse kohta, mis on mõeldud ühenduseta naabruskondade või piirkondade (nn valged laigud) katmiseks laiema ala piires, kus teatud operaatorid on juba kasutusele võtnud oma võrgutaristud või kavatsevad seda teha lähitulevikus. Juhtudel, kus ala, milles on tehtud ülesandeks üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine, ei ole piiratud ainult „valgete laikude” piirkondadega nende suuruse või asukoha tõttu, võib olla vajalik, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja võtaks võrgutaristu kasutusele ka tulutoovates piirkondades, mis on juba kommertsoperaatorite poolt kaetud. Sellises olukorras peaks sel juhul antav hüvitis katma üksnes taristu rajamise kulud mittetulusates „valgete laikude” piirkondades, võttes arvesse asjakohast tulu ja mõistlikku kasumit (34).

(23)

Paljudel juhtudel võib olla asjakohane määrata hüvitise suurus eelnevalt kindlaks, et katta eeldatav rahastamispuudujääk pigem kindla ajavahemiku jooksul, kui määrata hüvitis üksnes kulude ja tulude alusel nende tekkimise ajal. Esimene mudel pakub ettevõttele tavapärasest suurema stiimuli kulude piiramiseks ja tegevuse arendamiseks aja jooksul (35). Kui seoses lairibavõrgu kasutuselevõtuga seotud üldist majandushuvi pakkuva teenusega ei lähtuta eeldusest, et kasutusele võetav taristu kuulub avalikku omandisse, tuleks kehtestada asjakohased läbivaatamis- ja tagastusmehhanismid, et vältida olukorda, kus teenuse osutaja saab põhjendamatu eelise, sest riiklikult rahastatud võrk jääb pärast kõnealuse teenuse kontsessiooni aegumist tema omandusse.

2.4.   Haldus- ja reguleerivad meetmed, mis toetavad lairibavõrgu kasutuselevõttu väljaspool EMP riigiabieeskirjade kohaldamisala

(24)

EFTA riigid võivad valida mitut liiki meetmed, et kiirendada lairibaühenduse ja eriti järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõttu, ilma et ettevõtjaid otseselt rahastataks. Need meetmed ei hõlma tingimata riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

(25)

Võttes arvesse, et üldjuhul moodustavad suure osa järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtuga seonduvatest kuludest tsiviilehitustööd, (36) võivad EFTA riigid kooskõlas elektroonilist sidet reguleeriva raamistikuga (37) otsustada näiteks trasside rajamise õiguste omandamise protsessi hõlbustamiseks nõuda võrguoperaatoritelt nende teostatavate ehitustööde kooskõlastamist ja/või osa oma taristu jagamist. Samamoodi võivad EFTA riigid ka nõuda, et mis tahes uue rajatise (kaasa arvatud uued vee-, energia-, transpordi- või kanalisatsioonivõrgud) ja/või hoone ehitamisel tuleb paigaldada ka järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu kasutamiseks sobiv ühendus. Kolmandad isikud võivad samuti paigaldada igal juhul toimuvate üldiste tsiviilehitustööde käigus oma kuludega oma passiivse võrgutaristu. Seda võimalust tuleb pakkuda läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil kõikidele huvitatud operaatoritele ning see peaks olema põhimõtteliselt avatud kõikidele potentsiaalsetele kasutajatele, mitte üksnes elektroonilise side operaatoritele (st elektri-, gaasijaotusvõrkude, veevärgi jne operaatoritele) (38). Olemasoleva (subsideeritava või subsideerimata) taristu kaardistamine riiklikul tasandil, mis võimaluse korral hõlmaks kavandatud töid, aitaks ette valmistada ärilise lairibaühenduse kasutuselevõttu (39). Olemasoleva taristuna ei käsitata üksnes telekommunikatsioonitaristut, näiteks traadipõhist, traadita või satelliittaristut, vaid ka teiste majandustegevusharude (näiteks kommunaalettevõtjad) alternatiivseid taristuid (näiteks kanalisatsioon, kaablikaevud jms) (40).

2.5.   EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohane kokkusobivuse hindamine

(26)

Kui riigi sekkumine lairibavõrgu kasutuselevõtu toetamiseks vastab jaotises 2.1 kindlaks määratud tingimustele, hindab selle kokkusobivust üldjuhul järelevalveamet EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel (41). Praeguseks on piirkondlikud ja kohalikud asutused kehtestanud erinevaid sekkumismudeleid. Nende mudelite mitteammendav loetelu on esitatud liites. Peale liites kirjeldatud mudelite võivad pädevad asutused töötada välja ka teisi lairibavõrgu kasutuselevõtu toetamise mudeleid (42). Kõigi sekkumise vormide suhtes kohaldatakse käesolevates suunistes sätestatud kõiki kokkusobivuskriteeriume (43).

(27)

Riigi abiga võib lairibaprojekte teostada abisaavates piirkondades EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktide a ja c ning regionaalabi erieeskirjade tähenduses (44). Sellisel juhul võib lairibaühenduse toetamist pidada alginvesteeringuabiks regionaalabi eeskirjade tähenduses. Kui meede kuulub nende eeskirjade reguleerimisalasse ja kui kavatsetakse osutada ühekordset abi konkreetsele ettevõtjale või teatud ühele tegevusvaldkonnale, peab EFTA riik tõendama, et regionaalabi eeskirjade tingimused on täidetud. See tähendab ennekõike, et kõnealuse projektiga toetatakse ühtse regionaalarengu strateegiat ning projekti olemus ja maht ei moonuta lubamatult konkurentsi.

2.5.1.   Ühtsete kokkusobivuspõhimõtete ülevaade

(28)

EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohase hindamise käigus veendub Järelevalveamet, et ühise huvi eesmärgi saavutamiseks võetava meetme positiivne mõju kaalub üles selle võimalikud negatiivsed kõrvalmõjud, nagu kaubanduse ja konkurentsi moonutamine. Hindamine toimub kahes etapis.

(29)

Esiteks peab iga abimeede vastama allpool esitatud vajalikele tingimustele. Abi loetakse EMP lepingu toimimisega kokkusobimatuks, kui ükski järgmistest tingimustest jääb täitmata:

1)

kaasaaitamine ühise huvi eesmärkide saavutamisele,

2)

turg ei toimi turutõrgete või suure ebavõrdsuse tõttu,

3)

riigiabi kui poliitikavahendi asjakohasus,

4)

stimuleeriva mõju olemasolu,

5)

abi piirdumine minimaalselt vajalikuga,

6)

piiratud negatiivne mõju,

7)

läbipaistvus.

(30)

Teiseks, kui kõik vajalikud tingimused on täidetud, võrdleb järelevalveamet abimeetme positiivset mõju ühishuvi pakkuvate eesmärkide saavutamisele võimalike negatiivsete kõrvalmõjudega.

(31)

Järelevalveameti konkreetset hindamistegevust lairibaühenduse valdkonnas on üksikasjalikumalt kirjeldatud allpool.

1)   Kaasaaitamine ühist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamisele

(32)

Selle eesmärgi puhul hindab järelevalveamet, mil määral kavandatav sekkumine aitab kaasa eespool kirjeldatud ühist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamisele.

2)   Turg ei toimi turutõrgete või olulise ebavõrdsuse tõttu

(33)

Kui turud ei suuda omapäi, ilma sekkumiseta pakkuda tõhusat tulemust ühiskonna jaoks, on tegemist „turutõrkega”. Selline olukord võib tekkida näiteks teatud investeeringute tegemata jätmise korral, ehkki ühiskonna jaoks ületaks majanduslik kasu tehtavad kulutused (45). Sellistel juhtudel võib riigiabi tagada positiivsed tulemused ja üldist tõhusust aitab suurendada ettevõtjatele mõeldud majanduslike stiimulite kohandamine. Lairibasektoris on üks turutõrke vorme seotud positiivse välismõjuga. Selline välismõju tekib siis, kui turuosalised ei võta kõiki oma tegevusega kaasnevaid hüvesid täielikult arvesse. Näiteks võimaldab lairibavõrkude kättesaadavus pakkuda täiendavaid teenuseid ja innovatsiooni, millest on tõenäoliselt kasu enamatel kui võrgu vahetutel investeerijatel ja kasutajatel. Turutingimuste tõttu tehakse liiga vähe erainvesteeringuid lairibavõrkudesse.

(34)

Tänu rahvastikutiheduse säästu soodustavale mõjule on lairibavõrkude kasutuselevõtmine üldiselt tasuvam seal, kus potentsiaalne nõudlus on suurem ja kontsentreeritum" st tihedamini asustatud piirkondades. Investeeringu suurte püsikulude tõttu võivad ühikukulud rahvastikutiheduse vähenedes oluliselt suureneda (46). Seepärast katavad kaubanduslikel tingimustel kasutusele võetud tulusad lairibavõrgud vaid osa elanikkonnast. Sellele vaatamata loob laialdase levikuga ja taskukohane juurdepääs lairibaühendusele positiivse välismõju, sest see suudab kiirendab majanduskasvu ja innovatsiooni kõikides majandusharudes. Kui turg ei paku piisava katvusega lairibaühendust või juurdepääsutingimused ei ole piisavad, võib riigiabi aidata sellist turutõrget kõrvaldada.

(35)

Teine võimalik ühist huvi pakkuv eesmärk on seotud võrdsusega. Valitsused võivad otsustada sekkuda, et kõrvaldada turu toimimisest tulenev sotsiaalne või piirkondlik ebavõrdsus. Teatud juhtudel võib lairibaühendusele antavat riigiabi kasutada võrdsuse eesmärkide saavutamiseks, st viisina edendada kõigi ühiskonnaliikmete juurdepääsu peamistele sidevahenditele, osalemist ühiskonnas ja sõnavabadust, parandades seeläbi sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

3)   Riigiabi kui poliitikavahendi asjakohasus ja meetme kavandamine

(36)

Riigi sekkumine lairibavõrkude toetamise kaudu võib toimuda riiklikul, piirkondlikul või kohaliku omavalitsuse tasandil (47). Seepärast on oluline erinevaid sekkumisi kooskõlastada, et vältida dubleerimist ja järjepidevuse puudumist. Kohaliku tasandi sekkumiste korral on järjepidevuse ja kooskõlastatuse tagamiseks vaja saavutada kohalike algatuste kõrge läbipaistvuse tase.

(37)

Alati kui see on võimalik ning kokkusobiv pädevuste ja spetsiifikaga, innustatakse EFTA riike töötama välja üleriiklikke programme, mis sisaldaksid riiklike algatuste peamisi põhimõtteid ja kavandatavate võrkude kõige olulisemaid omadusi (48). Lairibaühenduse arendamise riiklikud raamprogrammid tagavad riigi vahendite kasutamise sidususe, vähendavad väiksemate abi andvate asutuste halduskoormust ja kiirendavad üksikute abimeetmete rakendamist. Peale selle kutsutakse EFTA riike üles andma riiklikul tasandil selgeid suuniseid riigiabiga rahastatavate lairibaprojektide rakendamiseks.

(38)

Lairibaühenduse toetamiseks mõeldud konkurentsi soodustava riigiabimeetme väljatöötamisel on eriti oluline roll riiklikel reguleerivatel asutustel. Riiklikud reguleerivad asutused on omandanud tehnilisi teadmisi ja oskusteavet tänu otsustavale rollile, mis neile on määratud valdkonda reguleeriva õigustikuga (49). Neil on kõige parem ettevalmistus avaliku sektori asutuste toetamiseks seoses riigiabi kavadega ja nendega tuleks sihtpiirkondade kindlaksmääramisel konsulteerida. Riikliku reguleeriva asutusega tuleks konsulteerida ka hulgimüügitasandi juurdepääsuhindade ja tingimuste kindlaksmääramisel ning vaidluste lahendamisel juurdepääsu taotlejate ja subsideeritava taristu operaatori vahel. EFTA riike julgustatakse tagama riiklikule reguleerivale asutusele kõnealuse toetuse andmiseks vajalikud vahendid. EFTA riigid peaksid vajaduse korral looma asjakohase õigusliku aluse riiklike reguleerivate asutuste selliseks kaasamiseks riigi abiga teostatavatesse lairibaprojektidesse. Riiklikud reguleerivad asutused peaksid kooskõlas parima tavaga koostama kohalikele asutustele suunised, mis sisaldavad soovitusi turuanalüüsi, hulgimüügitasandi juurdepääsutoodete ja hinnakujunduse põhimõtete kohta, võttes arvesse elektroonilise side reguleerivat raamistikku ja järelevalveameti avaldatud sellekohaseid soovitusi (50).

(39)

Lisaks riiklike reguleerivate asutuste kaasamisele võivad ka riiklikud konkurentsiasutused anda kasulikku nõu eelkõige seoses laiaulatuslike raamprogrammidega, et aidata hankes osalevatele operaatoritele luua võrdsed tingimused ja vältida riigi vahendite ebaproportsionaalselt suure osa eraldamist ühele operaatorile, mis tugevdaks tema (võimalik, et juba niigi domineerivat) turuseisundit (51). Mõned EMP riigid on asutanud lisaks reguleerivatele asutustele riiklikke pädevuskeskusi, et aidata väikestel kohalikel asutustel kavandada piisavaid riigiabi meetmeid ja tagada riigiabieeskirjade kohaldamise järjepidevus, nagu on sätestatud käesolevates suunistes (52).

(40)

Meetme asjakohase ülesehituse tagamiseks nõuab tasakaalustatuse kriteerium, et riigiabi oleks asjakohane poliitikavahend probleemi lahendamiseks. Seoses sellega tuleks märkida, et kuigi eelnev reguleerimine on paljudel juhtudel hõlbustanud lairibaühenduse kasutuselevõttu linna- ja tihedamini asustatud piirkondades, ei pruugi see olla piisav vahend lairibateenuse pakkumise võimaldamiseks, eriti puuduliku ühendusega piirkondades, kus investeeringu tasuvus on väike (53). Samamoodi ei saa lairibaühenduse kasutamise soodustamiseks mõeldud (54) nõudlusepoolsete meetmetega (näiteks maksekviitungid lõppkasutajatele) alati lairibateenuse vähese pakkumise probleemi lahendada, kuigi sellised meetmed aitavad kaasa lairibaühenduse laiemale kasutuselevõtule (55). Seega on võimalik, et mõnes olukorras ei ole puudujääkide kõrvaldamiseks lairibaühenduse valdkonnas muud väljapääsu kui riigipoolne rahastamine. Abi andvad asutused peavad arvesse võtma ka võrgu võimaliku kasutuselevõtmisele viivaid spektri (ümber)jaotamisi sihtpiirkondades, millega võidakse saavutada abi andvate asutuste eesmärgid ilma otseseid toetusi andmata.

4)   Stimuleeriva mõju olemasolu

(41)

Võttes arvesse meetme stimuleerivat mõju, on tarvis uurida, kas asjaomane investeerimine lairibavõrku oleks toimunud sama kiiresti ka ilma riigiabita. Kui operaatoril on teatavad kohustused seoses sihtpiirkonna katmisega, (56) ei pruugi tal olla õigust riigiabi saamiseks, sest abil ei oleks tõenäoliselt stimuleerivat mõju.

5)   Abi piirdumine minimaalselt vajalikuga

(42)

Nagu järgmistes jaotistes üksikasjalikumalt selgitatakse, rõhutab järelevalveamet teatatud meetme proportsionaalsuse hindamisel mitmeid vajalikke tingimusi asjaomase riigiabi ja potentsiaalsete konkurentsimoonutuste minimeerimiseks.

6)   Piiratud negatiivne mõju

(43)

Abist põhjustatud muutus abisaaja käitumises võib siiski avaldada negatiivset mõju konkurentsile ja kaubandusele. Konkurentsimoonutuse olulisust saab hinnata konkurentidele avaldatava mõju kaudu. Kui konkurendid näevad, et nende varasemate investeeringute tasuvus abi tõttu väheneb, võivad nad otsustada oma tulevasi investeeringuid vähendada või üldse turult lahkuda (57). Kui aga konkurentsipõhise valikumenetluse teel välja valitud abisaaja peaks osutuma ettevõtjaks, kellel on juba turul valitsev seisund või on tal võimalus saavutada valitsev seisund riigi rahastatava investeeringu tõttu, võib abimeede nõrgendada konkurentide avaldatavat konkurentsisurvet. Peale selle, kui riigiabi meede või sellega seotud tingimused (kaasa arvatud rahastamismeetod, kui see on meetme lahutamatu osa) kujutavad endast EMP õiguse mitteeristatavat rikkumist, ei saa abi pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks (58).

7)   Läbipaistvus

(44)

Abi eraldatakse läbipaistval viisil; eelkõige tuleb tagada, et EFTA riigid, ettevõtjad, huvitatud avalikkus ja järelevalveamet saaksid hõlpsa juurdepääsu kõikidele asjaomastele õigusaktidele ja asjakohasele teabele nende alusel eraldatava abi kohta. Läbipaistvusnõuete üksikasjad on sätestatud punktis 74.

8)   Konkurentsimoonutust piirav üldine tasakaalustamiskriteerium ja kokkusobivustingimused

(45)

Hoolikalt kavandatud lairibaühenduse riigiabi kava peaks tagama, et meetme üldine tasakaalustav toime on positiivne.

(46)

Seda arvestades võib riigiabi meetme mõju kirjeldada kui käitumise muutust võrreldes olukorraga, mis oleks kujunenud ilma abi saamata. Abi positiivne mõju on otseselt seotud muutustega abisaaja käitumises. See muutus peaks võimaldama saavutada soovitavat ühist huvi pakkuvat eesmärki. Lairibasektoris on abi tulemuseks uue taristu kasutuselevõtmine, mida muidu ei toimuks, ja seega turule täiendava võimsuse ja kiiruse andmine, samuti madalamad hinnad ja parem valik tarbijate jaoks, kõrgem kvaliteet ja innovatsioon. See tagab ka kasutajatele laialdasema juurdepääsu internetiressurssidele ja stimuleerib koos tugevnenud tarbijakaitsega selles valdkonnas tõenäoliselt nõudluse kasvu.

(47)

Subsideeritav võrk peaks suutma tagada „hüppelise muutuse” lairibaühenduse kättesaadavuses. Hüppelise muutusega on tegemist, kui riigi sekkumise tulemusena i) teeb valitud pakkuja lairibavõrku märkimisväärseid uusi investeeringuid (59) ja ii) subsideeritav taristu toob turule märkimisväärseid uusi võimalusi lairibateenuse kättesaadavuse ja võimsuse, (60) kiiruse ja konkurentsi (61) mõttes. Hüppelist muutust võrreldakse nii olemasolevate kui ka konkreetselt kavandatavate võrkudega.

(48)

Peale selle peavad konkurentsi negatiivselt mõjutavate tegurite minimeerimiseks olema täidetud mitmed abimeetme ülesehitusele esitatavad tingimused, mida kirjeldatakse täpsemalt allpool jaotises 3.4.

(49)

Konkurentsimoonutuse piiramise edasiseks tagamiseks võib järelevalveamet nõuda teatud kavade ajalist piiramist (tavaliselt neli aastat või vähem) ja nende hindamist, selleks et kontrollida järgmist: i) kas eeldused ja tingimused, mille alusel langetati kokkusobivuse otsus, on täidetud; ii) abimeetme tõhusus võrreldes kavandatud eesmärkidega; iii) meetme mõju turgudele ja konkurentsile ning EMP huvidega vastuolus oleva moonutava mõju puudumine abikava kehtimise ajal (62). Lähtudes abimeetme eesmärgist ning selleks et vältida EFTA riikide ja väiksemate abiprojektide ebaproportsionaalset koormamist, kohaldatakse piirangut ainult riiklike abikavade ja suure eelarvega abikavade suhtes, mis sisaldavad uudseid omadusi või millega nähakse ette märkimisväärsed muudatused turul, tehnoloogias või reguleerivas raamistikus. Hindamise viib läbi riigiabi andvast asutusest sõltumatu ekspert ühise metoodika (63) alusel ja selle tulemused avalikustatakse. Hindamise tulemused esitatakse komisjonile aegsasti, et oleks võimalik hinnata abimeetme võimalikku pikendamist, ja igal juhul abikava lõppedes. Hindamise täpne ulatus ja üksikasjad määratakse kindlaks abimeetme heakskiitmise otsusega. Kõigi järgnevate samalaadse eesmärgiga abikavade puhul võetakse arvesse kõnealuse hindamise tulemusi.

(50)

Kui tasakaalustatuse hindamisest nähtub, et negatiivne mõju kaalub saadava kasu üles, võib järelevalveamet abi keelata või nõuda parandusmeetmete võtmist seoses abi kavandamise või konkurentsile tekitatud kahjuga.

3.   LAIRIBAÜHENDUSELE ANTAVA RIIGIABI HINDAMINE

3.1.   Lairibavõrkude liigid

(51)

Käesolevates suunistes eristatakse riigiabi hindamise otstarbel põhi- ja järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke.

(52)

Lairibaühenduse põhivõrkudeks saab lugeda mitut erinevat tehnoloogilist platvormi, sh asümmeetrilised digitaalsed abonendiliinid (kuni ADSL2+ võrkudeni), täiustamata kaabelvõrgud (näiteks DOCSIS 2.0), kolmanda põlvkonna mobiilvõrgud (UMTS) ja satelliitsüsteemid.

(53)

Turu ja tehnoloogia praegusel arenguetapil (64) on järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud sellised juurdepääsuvõrgud, mille aluseks on osaliselt või täielikult optilised elemendid (65) ja mis on võimelised pakkuma parema kvaliteediga lairibajuurdepääsu teenuseid võrreldes olemasolevate lairibaühenduse põhivõrkudega (66).

(54)

Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudel peavad olema vähemalt järgmised omadused: i) usaldusväärse ja väga kiire teenuse pakkumine abonendile optilise (või võrdväärse tehnoloogiaga) tagasiühenduse kaudu, mis on kasutaja hoonele piisavalt lähedal, et tagada tegelikult väga suur kiirus; ii) mitmesuguste täiustatud digitaalteenuste toetamine, kaasa arvatud ühendatud järgmise põlvkonna võrguteenused, ning iii) oluliselt suuremad üleslaadimiskiirused (võrreldes lairibaühenduse põhivõrkudega). Turu ja tehnoloogia praegusel arenguetapil on järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud: i) kiudoptilised juurdepääsuvõrgud (FTTx); (67) ii) täiustatud ja ajakohastatud kaabelvõrgud (68) ning iii) teatavad täiustatud traadita juurdepääsuvõrgud, mis suudavad pakkuda abonendile usaldusväärset suurt kiirust (69).

(55)

Oluline on meeles pidada, et pikemas perspektiivis vahetavad järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud eeldatavalt olemasolevad lairibaühenduse põhivõrgud välja, mitte üksnes ei uuenda neid. Kuna järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud vajavad erinevat võrguarhitektuuri, pakkudes mitmeid praegusest märkimisväärselt parema kvaliteediga lairibateenuseid ja teenuseid, mida tänased lairibavõrgud ei toeta, on tõenäoline, et tulevikus tekivad märgatavad erinevused nende piirkondade vahel, mis on järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudega kaetud ja nende vahel, mis ei ole nimetatud võrkudega kaetud (70).

(56)

EFTA riigid võivad vabalt otsustada, millist sekkumise vormi kasutada, eeldusel, et see on kooskõlas riigiabi eeskirjadega. Teatud juhtudel võivad EFTA riigid otsustada rahastada niinimetatud järgmise põlvkonna võrke (NGN), st tagasiühenduse võrke, mis lõppkasutajani ei ulatu. Tagasiühenduse võrgud on vajalik sisend jaemüügi telekommunikatsioonioperaatoritele juurdepääsuteenuse osutamiseks lõppkasutajatele. Seda liiki võrgud suudavad toetada nii põhi- kui ka järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke: (71) (investeerivad) telekommunikatsioonioperaatorid valivad ise, mis liiki nn viimase miili taristut nad soovivad tagasiühenduse võrguga ühendada (72). Avaliku sektori asutused võivad samuti otsustada võtta enda kanda üksnes tsiviilehitustööd (näiteks kaevetööd avalikus kasutuses oleval maal, kaablikanalisatsiooni ehitus), et võimaldada asjaomastel operaatoritel võtta kasutusele oma võrguelemendid ja seda tegevust kiirendada. Peale selle võivad ametiasutused sobival juhul kaaluda satelliitlahenduste kasutamist.

3.2.   „Valgete”, „hallide” ja „mustade” piirkondade eristamine lairibaühenduse põhivõrkude puhul

(57)

Turutõrke ja võrdsuse eesmärkide hindamise otstarbel saab eristada võimalikke sihtpiirkondade liike. Seda erinevust selgitatakse järgnevates jaotistes. Sihtpiirkondade tuvastamisel võetakse alati, kui riigi sekkumine piirdub võrgu tagasiühenduse osaga, riigiabi hindamisel arvesse nii tagasiühenduse turu kui ka juurdepääsuturu olukorda (73).

(58)

Järgnevalt kirjeldatakse erinevaid standardeid, millega õigustatakse riigi sekkumisi nendes geograafilistes piirkondades.

(59)

Geograafiliste piirkondade liigitamiseks „valgeteks”, „hallideks” või „mustadeks” piirkondadeks, nagu allpool kirjeldatud, peab abi andev asutus määrama kindlaks, kas sihtpiirkonnas on lairibataristuid. Tagamaks, et riigi sekkumine ei häiriks erainvesteeringuid, peaks abi andvad asutused tegema kindlaks ka selle, kas erainvestoritel on konkreetseid plaane ehitada lähitulevikus välja oma taristu. Väljendi „lähitulevik” all tuleks mõista kolme aastat (74). Kui abi andev asutus määrab subsideeritava taristu kasutuselevõtmiseks pikema ajavahemiku, peaks ka äriliste investeerimiskavade olemasolu hindamisel kasutama sama ajavahemikku.

(60)

Veendumaks, et ükski erainvestor ei kavatse ehitada lähitulevikus välja oma taristut, peaks abi andev asutus avaldama kavandatava abimeetme kokkuvõtte ja kutsuma huvitatud isikuid üles esitama märkusi.

(61)

On oht, et erainvestori poolne „huvi väljendamine” võib lairibateenuste osutamise sihtpiirkonnas edasi lükata, kui tema investeering jääb hiljem tegemata ja riigi sekkumine on samal ajal peatatud. Seetõttu peaks abi andev asutus enne riigi sekkumise peatamist nõudma erainvestorilt teatud kohustuste võtmist. Need kohustused peaksid tagama katvuse märkimisväärse suurenemise kolme aasta või pikema perioodi jooksul, kui toetatava investeeringu jaoks on nii ette nähtud. Asutus võib asjaomaselt operaatorilt nõuda veel vastava lepingu sõlmimist, milles oleks esitatud kasutuselevõtuga seotud kohustused. Kõnealuse lepinguga võib ette näha teatud tähised, mis tuleks saavutada kolme aasta jooksul, (75) ja eduaruande esitamise täitmise kohta. Kui tähist ei saavutata, võib abi andev asutus jätkata riigi sekkumiskavade elluviimist. See reegel kehtib nii põhi- kui ka järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude puhul.

3.2.1.   „Valged piirkonnad”: territoriaalse ühtekuuluvuse ja majandusliku arengu eesmärgi edendamine

(62)

„Valged” piirkonnad on piirkonnad, kus lairibataristu puudub või kus seda lähitulevikus tõenäoliselt välja ei arendata. Järelevalveamet nõustub, et rahalise toetuse andmise kaudu lairibateenuste pakkumiseks sellistes piirkondades, kus lairibateenus ei ole praegu kättesaadav, püüdlevad EFTA riigid tegeliku ühtekuuluvuse ja majandusliku arengu saavutamise poole ning seega on nende sekkumine tõenäoliselt kooskõlas ühishuviga, tingimusel, et täidetud on jaotises 3.4 sätestatud tingimused (76).

3.2.2.   „Hallid piirkonnad”: vajadus üksikasjalikuma hindamise järele

(63)

„Hallid” piirkonnad on piirkonnad, kus tegutseb üks võrguoperaator ja teise võrgu (77) arendamine lähitulevikus ei ole tõenäoline. Ainult ühe võrguoperaatori olemasolu (78) ei viita tingimata turutõrgete või ühtekuuluvusprobleemide puudumisele. Kui sellel operaatoril on turujõud (monopol), võib ta osutada kodanikele teenust, mille kvaliteedi ja hindade suhe ei ole optimaalne. Teatud kasutajate rühmade teenindamine võib olla ebapiisav või kui juurdepääsuteenuste hulgimüügihinnad ei ole reguleeritud, võivad teenuste jaemüügihinnad olla kõrgemad kui samadel teenustel, mida pakutakse riigi suurema konkurentsiga, kuid muus osas võrreldavate tingimustega paikades või piirkondades. Kui lisaks eelnevale ei ole suuri väljavaateid alternatiivsete operaatorite turuletulekuks, võib alternatiivse taristu rahastamine olla asjakohane meede (79).

(64)

Teisalt võib piirkondades, kus juba tegutseb üks lairibavõrgu operaator, alternatiivse võrgu ehitamise toetamine moonutada turutingimusi. Seetõttu on riigi toetus lairibavõrkude kasutuselevõtmiseks hallides piirkondades õigustatud ainult siis, kui on selgesti võimalik tõendada, et turutõrge on püsiv. Vaja on üksikasjalikumat analüüsi ja põhjalikku kokkusobivuse hindamist.

(65)

„Hallid” piirkonnad võivad olla riigiabi suhtes rahastamiskõlblikud, kui on täidetud jaotises 3.4 sätestatud kokkusobivuse tingimused, juhul kui on tõendatud, et i) kodanike või ärikasutajate vajaduste rahuldamiseks ei pakuta taskukohast või nõuetele vastavat teenust (80) ja et ii) samade eesmärkide saavutamiseks puuduvad konkurentsi vähem moonutavad meetmed (sealhulgas eelnev reguleerimine).

(66)

Järelevalveamet hindab tingimuste i ja ii kindlakstegemiseks eelkõige, kas

a)

üldised turutingimused vastavad nõuetele, ning uurib muu hulgas olemasoleva lairibaühenduse hinnataset, lõppkasutajale (kodu- ja ärikasutajad) pakutavate teenuste liike ning nendega seotud tingimusi;

b)

kolmandatele isikutele pakutakse tegelikku juurdepääsu võrgule või kas juurdepääsutingimused takistavad tegelikku konkurentsi, juhul kui riiklik reguleeriv asutus ei ole turgu eelnevalt reguleerinud;

c)

üldised turutõkked välistavad teiste elektroonilise side operaatorite võimaliku turule sisenemise (81) ja

d)

olemasoleva võrguettevõtja suhtes pädevate riiklike reguleerivate või konkurentsiasutuste võetud mis tahes meetmete või parandusmeetmete abil on suudetud nimetatud probleemid lahendada.

(67)

Jaotises 3.4 kirjeldatud kokkusobivustest viiakse läbi ainult eespool loetletud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele vastavate „hallide” piirkondade suhtes.

3.2.3.   „Mustad” piirkonnad: riikliku sekkumise vajadus puudub

(68)

Kui konkreetses geograafilises piirkonnas tegutseb või hakkab lähitulevikus tegutsema vähemalt kaks erinevate operaatorite lairibaühenduse põhivõrku ja lairibateenuseid pakutakse konkurentsi tingimustes (taristupõhine konkurents) (82), võib eeldada, et turutõrge puudub. Sellest lähtuvalt on väga vähe alust riiklikuks sekkumiseks täiendava kasu saavutamise nimel. Vastupidi, täiendava, võrreldavate omadustega lairibavõrgu ehitamise rahastamiseks antav riigiabi võib põhimõtteliselt viia lubamatu konkurentsimoonutuseni ja suruda erainvestorid tahaplaanile. Seetõttu asub järelevalveamet selgelt tõendatud turutõrke puudumisel negatiivsele seisukohale meetmete suhtes rahastamaks täiendava lairibataristu kasutuselevõttu „mustas” piirkonnas (83).

3.3.   Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude „valgete”, „hallide” ja „mustade” piirkondade eristamine

(69)

Jaotises 3.2 esitatud „valge”, „halli” ja „musta” piirkonna eristamise põhimõtted on asjakohased ka hindamaks, kas järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtuks antav riigiabi on kokkusobiv EMP lepingu toimimisega artikli 61 lõike 3 punkti c kohaselt.

(70)

Praegu suudavad teatud täiustatud lairibaühenduse põhivõrgud aktiivseadmete ajakohastamise korral samuti toetada mõningaid lairibateenuseid, mida tulevikus tõenäoliselt osutatakse järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kaudu (näiteks kolmikteenused). Sellele vaatamata võivad tekkida uudsed tooted või teenused, mis ei ole asendatavad nõudluse või pakkumise seisukohalt ja mis nõuavad võimsust, töökindlust ja oluliselt suuremaid üles- ja allalaadimiskiirusi, kui lairibataristu põhivõrgud füüsiliselt võimaldaksid.

3.3.1.   Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu „valged” piirkonnad

(71)

Sellest lähtuvalt tuleks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtuks antava riigiabi hindamisel pidada piirkonda, kus järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud praegu puuduvad ja kuhu neid tõenäoliselt kolme aasta jooksul punktide 59–61 kohaselt erainvestorid ei ehita, järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu „valgeks” piirkonnaks. Selline piirkond on järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtu korral riigiabi saamiseks rahastamiskõlblik juhul, kui jaotistes 3.4 ja 3.5 sätestatud kokkusobivustingimused on täidetud.

3.3.2.   Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu „hallid” piirkonnad

(72)

Piirkonda tuleks pidada järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu „halliks” piirkonnaks, kui olemas on ainult üks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrk (84) või see võetakse kasutusele järgmise kolme aasta jooksul ning ühelgi operaatoril ei ole kavas võtta teist järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrku kasutusele kolme eelseisva aasta jooksul. Kui hinnatakse, kas teised võrguinvestorid võiksid konkreetses piirkonnas kasutusele võtta täiendavaid järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke, tuleks arvesse võtta olemasolevaid reguleerivaid või õiguslikke meetmeid, mis on tõenäoliselt vähendanud sellise võrgu kasutuselevõtuga seotud takistusi (juurdepääs kaablikanalisatsioonile, taristu jagamine jne). Järelevalveamet võib vajalikuks pidada üksikasjalikuma analüüsi läbiviimist, et kontrollida, kas riigi sekkumine on vajalik, sest riigi sekkumisega sellistes piirkondades võib kaasneda olemasolevate investorite väljatõrjumise ja konkurentsi moonutamise suur oht. Seetõttu viib järelevalveamet oma hindamise läbi käesolevates suunistes sätestatud kokkusobivustingimuste alusel.

3.3.3.   Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude „mustad” piirkonnad

(73)

Kui konkreetses piirkonnas on olemas vähemalt kaks erinevatele operaatoritele kuuluvat järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrku või need võetakse kasutusele järgmise kolme aasta jooksul, tuleks nimetatud piirkonda üldjuhul käsitleda järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude „musta” piirkonnana. Järelevalveamet peab riigi toetust täiendava riigi rahastatava, järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrguga võrdväärse võrgu kasutuselevõtuks sellises piirkonnas tõenäoliselt tõsiselt konkurentsi moonutavaks ning kokkusobimatuks EMP lepingu toimimisega artikli 61 lõike 3 punkti c kohaselt.

3.4.   Meetme kavandamine ja vajadus piirata konkurentsimoonutusi

(74)

Kõik lairibaühenduse kasutuselevõtmist toetavad riigiabimeetmed peaksid täitma kõik jaotises 2.5 kirjeldatud kokkusobivuspõhimõtted, k.a ühist huvi pakkuv eesmärk, turutõrke olemasolu, meetme asjakohasus ja stimuleeriv mõju. Konkurentsimoonutuste piiramiseks peavad meetme proportsionaalsuse tõendamiseks, lisaks selgitusele, kuidas saavutatakse hüppeline muutus kõigi juhtumite puhul (valgetes, hallides ja mustades piirkondades), (85) olema täidetud järgmised vajalikud tingimused. Kui üks neist tingimustest ei ole täidetud, tuleb tõenäoliselt algatada põhjalik hindamine, (86) mis võib viia järelduseni, et abi ei ole kokkusobiv EMP lepingu toimimisega.

a)

Üksikasjalik kaardistamine ja katvuse analüüs. EFTA riigid peavad selgelt kindlaks määrama, milliseid geograafilisi piirkondi kõnealune abimeede hõlmab, (87) võimaluse korral koostöös pädevate riiklike asutustega. Riiklike reguleerivate asutustega konsulteerimine on soovitatav, kuid vabatahtlik. Parimate tavade näited eeldavad kättesaadava taristu keskse andmebaasi loomist riiklikul tasandil, mis suurendab läbipaistvust ja kahandab väiksemate, kohalike projektide teostamiskulusid. EFTA riigid võivad vabalt määratleda sihtpiirkondi, kuid neid ergutatakse asjaomaste piirkondade määratlemisel arvesse võtma majanduslikke tingimusi, enne kui algatatakse pakkumismenetlus (88);

b)

avalik konsulteerimine. EFTA riigid peaksid avalikustama piisavalt teavet meetme põhiolemuse ja sihtpiirkondade nimekirja kohta, avaldades projekti kohta asjakohase teabe ja kutsudes üles esitama märkusi. Avaldamine kesksel riigi tasandi veebilehel tagab põhimõtteliselt asjaomase teabe kättesaadavaks tegemise kõikidele huvitatud isikutele. Kontrollides ka kaardistamise tulemusi avaliku konsulteerimise kaudu, muudavad EFTA riigid konkurentsimoonutuse olemasolevate teenusepakkujate ja lähituleviku investeerimiskavad juba välja töötanud isikute jaoks minimaalseks ning võimaldavad sellistel investoritel oma tegevust kavandada (89). Üksikasjalik kaardistamine ja põhjalik konsulteerimine tagavad mitte ainult suure läbipaistvuse, vaid toimivad ka „valgete”, „hallide” ja „mustade” piirkonna kindlaksmääramise oluliste vahenditena (90);

c)

konkurentsipõhine valikumenetlus. Alati kui abi võimaldavad asutused valivad subsideeritud taristut kasutusele võtma ja käitama kolmandast isikust operaatori, (91) tuleb valikumenetlus läbi viia kooskõlas riigihangete direktiivide (92) vaimu ja põhimõtetega. See tagab läbipaistvuse kõikidele investoritele, kes soovivad teha pakkumise subsideeritava projekti teostamiseks ja/või haldamiseks. Vältimatuks tingimuseks on kõigi pakkujate võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine ning hindamise objektiivsed alused. Konkurentsipõhine valikumenetlus on eelarvekulude vähendamise meetod, mis võimaldab vähendada asjaomase riigiabi miinimumini, vähendades meetme valikulist olemust selles mõttes, et edukaks osutuv pakkuja ei ole ette teada (93). EFTA riigid tagavad läbipaistva menetluse (94) ja konkurentsipõhise tulemuse (95) ning kasutavad selleks ette nähtud riikliku tasandi veebisaiti, kus avaldatakse kõik käimasolevad pakkumismenetlused, mis on seotud riigiabi meetmete kohaldamisega lairibaühenduse suhtes (96);

d)

majanduslikult parim pakkumine. Konkurentsipõhise pakkumismenetluse kontekstis kehtestab abi andev asutus hankelepingu sõlmimise kvalitatiivsed kriteeriumid, mille alusel hinnatakse esitatud pakkumisi. Asjakohased lepingu sõlmimise kriteeriumid võivad sisaldada näiteks saavutatud geograafilise katvuse, (97) tehnoloogilise lähenemisviisi jätkusuutlikkuse või väljapakutud lahenduste konkurentsimõju näitajaid (98). Neid kvalitatiivseid kriteeriume kaalutakse taotletud abi summa suhtes. Selleks et vähendada sarnastel, kui mitte samasugustel kvaliteeditingimustel eraldatava abi summat, peaks kõige väiksema taotletud abisummaga pakkuja põhimõtteliselt saama oma pakkumise üldisel hindamisel rohkem edupunkte. Lepingut sõlmiv asutus täpsustab alati eelnevalt iga valitud (kvalitatiivse) kriteeriumi suhtelist osakaalu;

e)

tehnoloogia neutraalsus. Võttes arvesse, et lairibateenuseid saab pakkuda erinevate tehnoloogiliste lahenduste kaudu, ei tohiks pakkumismenetluses eelistada ühtegi konkreetset tehnoloogiat või võrguplatvormi. Pakkujatele tuleks anda võimalus pakkuda nõutavat lairibateenust, kasutades mis tahes sobivaimat tehnoloogiat või tehnoloogiate kombinatsiooni. Abi andval asutusel on õigus valida objektiivsete pakkumiskriteeriumide alusel sobivaim tehnoloogiline lahendus või tehnoloogiliste lahenduste kombinatsioon. Põhimõtteliselt on lairibaühenduse üldist kättesaadavust suuremates sihtpiirkondades võimalik saavutada tehnoloogiliste lahenduste kombinatsiooni abil;

f)

olemasoleva taristu kasutamine. Arvestades, et olemasoleva taristu taaskasutatavus on lairiba kasutuselevõtu kulude üks peamisi määrajaid, peaksid EFTA riigid kutsuma pakkujaid üles kasutama mis tahes olemasolevat taristut, et vältida vahendite tarbetut ja pillavat kahekordistamist ja vähendada riigi vahendite kasutamist. Iga operaator, kes omab või kontrollib taristut (olenemata selle tegelikust kasutamisest) sihtpiirkonnas ja kes soovib pakkumises osaleda, peaks täitma järgmised tingimused: i) teavitama abi andvat asutust ja riiklikke reguleerivaid asutusi taristust avaliku konsulteerimise käigus; ii) esitama teistele pakkujatele kogu asjaomase teabe ajal, mis võimaldab teistel pakkujatel sellise taristu oma pakkumisega hõlmata. EFTA riigid peaksid looma riikliku andmebaasi olemasolevate taristute kättesaadavuse kohta, mida saaks taaskasutada lairibaühenduse kasutuselevõtuks;

g)

hulgimüügitasandi juurdepääs. Kolmandate isikute tõhus hulgimüügitasandi juurdepääs subsideeritavale lairibataristule on lairiba kasutuselevõttu toetava riikliku meetme hädavajalik osa. Eelkõige võimaldab hulgimüügitasandi juurdepääs kolmandatest isikutest operaatoritel konkureerida väljavalitud pakkujaga (kui ta on tegev ka jaemüügitasandil), suurendades seega valikut ja konkurentsi meetmega seotud valdkondades ning hoides samal ajal ära piirkondlike teenusemonopolide loomise. Seda tingimust kohaldatakse ainult riigiabi saajate suhtes ja see ei sõltu eelnevast turuanalüüsist raamdirektiivi artikli 7 tähenduses (99). Subsideeritava võrguga seotud hulgimüügitasandi juurdepääsukohustuste liik tuleks viia kooskõlla valdkondliku reguleerimise raames sätestatud juurdepääsukohustuste kogumiga (100). Põhimõtteliselt peaksid ettevõtjad pakkuma olulise turujõuga operaatoritele suuremat hulgimüügitasandi juurdepääsutoodete valikut, kui seda nõuavad riiklikud reguleerivad asutused kooskõlas valdkonnapõhiste eeskirjadega, (101) sest abisaaja kasutab oma taristu kasutuselevõtmiseks mitte üksnes enda vahendeid, vaid ka maksumaksjate raha (102). Kirjeldatud hulgimüügitasandi juurdepääs tuleks tagada nii vara kui võimalik enne võrgu tegevuse alustamist (103).

Tegelik hulgimüügitasandi juurdepääs subsideeritavale taristule (104) tuleks anda vähemalt seitsmeks aastaks. Kui aga riiklik reguleeriv asutus leiab, et kõnealuse taristu operaatoril on pärast seitsme aasta möödumist asjaomasel turul märkimisväärne turujõud kehtiva reguleeriva raamistiku tähenduses, tuleks juurdepääsukohustused kehtestada kooskõlas elektroonilise side reguleeriva raamistikuga (105). Riiklikel reguleerivatel asutustel või riiklikel pädevatel asutustel soovitatakse koostada abi andvatele asutustele suunised, mis selgitavad hulgimüügitasandi juurdepääsu tingimuste ja tariifide määramise põhimõtteid. Tõhusa juurdepääsu võimaldamisel kohaldatakse samu juurdepääsu tingimusi kogu subsideeritava võrgu ulatuses, kaasa arvatud selle võrgu osad, kus kasutatakse olemasolevaid taristuid (106). Juurdepääsu andmise kohustused kehtestatakse hoolimata kõigist muutustest subsideeritava taristu omandis, juhtimises või tegevuses;

h)

hulgimüügitasandi juurdepääsu hinnakujundus. Võrdlusanalüüs on oluline vahend kindlustamaks, et antud abi kasutatakse selliste turutingimuste loomiseks, mis valitsevad muudel konkureerivatel lairibaturgudel. Hulgimüügitasandi juurdepääsuhind peaks põhinema riikliku reguleeriva asutuse määratud hinnakujunduspõhimõtetel ja võrdlushindadel ning nende puhul peaks võtma arvesse abi, mida võrguoperaator on saanud (107). Võrdlusanalüüsi aluseks võetakse keskmised avaldatud hulgimüügihinnad, mis on tavapärased EMPs või liidu teistes, kuid võrreldavates suurema konkurentsiga piirkondades, või kui sellised avaldatud hinnad puuduvad, siis riikliku reguleeriva asutuse poolt asjaomaste turgude ja teenuste jaoks juba kehtestatud või heaks kiidetud hinnad. Kui teatavate hulgimüügitasandi juurdepääsutoodete kohta avaldatud või reguleerivad hinnad ei ole kättesaadavad võrdlusalusena kasutamiseks, peaks hinnakujundus toimuma kulupõhisuse põhimõttel vastavalt sektorikohase reguleeriva raamistikuga kehtestatud metoodikale (108). Võttes arvesse hulgimüügitasandi juurdepääsuhindade võrdlusanalüüsi keerukust, kutsutakse EFTA riike üles tagama riiklikele reguleerivatele asutustele volitused ja vastav inimressurss abi andvate asutuste nõustamiseks sellistes küsimustes. Vähemalt kaks kuud enne teavitamist tuleks saata riiklikule reguleerivale asutusele abiprojekti üksikasjalik kirjeldus, et anda nimetatud asutusele piisavalt aega oma arvamuse esitamiseks. Kui riiklik reguleeriv asutus on sellise pädevuse saanud, peaks abi andev asutus hulgimüügitasandi hindade ja tingimuste määramisel küsima nõu riiklikult reguleerivalt asutuselt. Võrdlusanalüüsi kriteeriumid peaksid olema hankedokumentides selgelt esitatud;

i)

järelevalve ja tagasimaksemehhanism. Abi andvad asutused jälgivad tähelepanelikult lairibaprojekti rakendamist kogu projekti kestuse ajal. Kui operaator on valitud konkurentsipõhise hankemenetluse alusel, on projekti tulususe edasist arengut vaja üldjuhul vähem jälgida. Paljudel juhtudel võib asjakohaseks osutuda abisumma pigem eelnevalt kindlaks määrata, et katta eeldatav rahastamispuudujääk teatud ajavahemiku jooksul, kui määrata abisumma kulude ja tulude alusel vastavalt nende tekkimisele. Esimese mudeli puhul on ettevõtja stiimul kulude vähendamiseks ja tõhusaks ajakasutuseks reeglina suurem. Kui aga tulevaste kulude ja tulude arengute suhtes valitseb märkimisväärne ebaselgus ja teave on väga ebaühtlane, võib avaliku sektori asutus soovida kehtestada rahastamismudeleid, mis ei ole täielikult eelnevalt kindlaksmääratud, vaid pigem eelnevalt kindlaksmääratud ja tagantjärele hüvitamise segu (näiteks kasutades tagastamisi, et võimaldada ettenägematute tulude tasakaalustatud jagamist). Et vältida ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse panemist väikestele kohalikele projektidele, võib olla õigustatud tagasimaksemehhanismile miinimumkünnise kehtestamine. Seetõttu peaksid EFTA riigid rakendama tagasimaksemehhanismi juhul, kui projekti abisumma ületab 10 miljonit eurot (109). Abi andvad asutused võivad ette näha, et valitud pakkuja võib kasutada oma täiendava kasumi lairibavõrgu laiendamiseks raamkava raames ja samadel tingimustel mis algse abimeetme puhul. Võitnud pakkuja kohustus pidada saadud toetuse üle eraldi raamatupidamisarvestust muudab kava rakendamise ja tekkiva lisakasumi järelevalve teostamise abi andva asutuse jaoks lihtsamaks (110);

j)

läbipaistvus. EFTA riigid avaldavad riiklikul veebilehel riigiabi meetmete kohta vähemalt järgmise teabe: heakskiidetud abikava ja selle rakendussätete täielik tekst, abisaaja nimi, abi summa, abi osatähtsus ja kasutatav tehnoloogia. Kõnealune teave avaldatakse pärast abi andmise otsuse vastuvõtmist ja säilitatakse vähemalt kümne aasta jooksul ning see peab olema üldsusele piiranguteta kättesaadav. Abisaaja on kohustatud võimaldama õigustatud kolmandatele isikutele kõikehõlmava ja mittediskrimineeriva juurdepääsu teabele oma riigiabi toel kasutusele võetud taristu (kaasa arvatud kaablikanalisatsioon, kaablikapid ja valguskaabelühendus) kohta (111). See võimaldab teistel operaatoritel lihtsalt kindlaks teha juurdepääsu võimalused sellele taristule, ning esitada kogu asjakohase teabe lairibavõrgu kohta lairibataristute kesksele registrile, kui selline andmebaas on EFTA riigis olemas, ja/või riiklikule reguleerivale asutusele;

k)

aruandlus. Riigiabi andev ametiasutus peaks alates võrgu kasutuselevõtmise kuupäevast kuni abimeetme lõpuni saatma EFTA järelevalveametile iga kahe aasta järel aruande abiprojektide põhiteabega (112). Riiklike või piirkondlike raamkavade korral peaksid riiklikud või piirkondlikud asutused koondama üksikmeetmeid puudutava teabe ja esitama selle aruandena järelevalveametile. Otsuse tegemisel käesolevate suuniste alusel võib järelevalveamet nõuda täiendavat aruandlust antava abi kohta.

3.5.   Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kiire kasutuselevõtu toetamine

(75)

Sarnaselt lairibaühenduse põhivõrkude kasutuselevõtu põhimõtetele võib ka järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu kasutuselevõttu toetav riigiabi olla asjakohane ja põhjendatud vahend eeldusel, et mitmed põhitingimused on täidetud. Kui kommertsoperaatorid langetavad oma investeerimisotsused järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude tulususe alusel, siis avaliku sektori asutus peab oma valikute puhul arvesse võtma ka üldsuse huvi avatud ja neutraalse platvormi rahastamise vastu, mis võimaldab mitmetel operaatoritel pakkuda lõppkasutajatele konkurentsipõhiseid teenuseid.

(76)

Kõik meetmed järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu toetuseks peavad vastama jaotistes 2.5 ja 3.4 osutatud kokkusobivustingimustele. Peale selle peavad olema täidetud järgmised tingimused, võttes arvesse konkreetset olukorda, milles riik investeerib järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudesse:

a)

hulgimüügitasandi juurdepääs. Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude majandusliku mudeli tõttu on äärmiselt oluline tagada tõhus hulgimüügitasandi juurdepääs kolmandatest isikutest operaatoritele. See on eriti oluline piirkondades, kus on juba olemas konkureerivad lairibaühenduse põhivõrgu operaatorid (113) ja kus tuleb säilitada enne sekkumist valitsenud konkurentsipõhine turuolukord. Jaotises 3.4 kirjeldatud juurdepääsutingimused on määratletud järgmiselt. Subsideeritud võrk peab võimaldama juurdepääsu õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kõikidele seda taotlevatele operaatoritele ja pakkuma neile tegeliku ja täieliku eraldamise võimaluse (114). Lisaks sellele peavad kolmandatest isikutest operaatorid saama juurdepääsu mitte üksnes aktiivsele, (115) vaid ka passiivsele, võrgutaristule (116). Lisaks bitivooühendusele ja eraldatud juurdepääsule kliendiliinidele ja alamliinidele peab juurdepääsukohustus hõlmama ka õigust kasutada kaablikanalisatsiooni ja maste, pimekiudu või kaablikappe (117). Tõhus hulgimüügitasandi juurdepääs tuleks anda vähemalt seitsmeks aastaks ning juurdepääsuõigus kaablikanalisatsioonile ja mastidele ei tohiks olla ajaliselt piiratud. Kõnealune kohustus ei mõjuta ühtegi sarnast võimalikku reguleerivat kohustust, mille riiklik reguleeriv asutus on kehtestanud asjaomasel turul tegeliku konkurentsi edendamiseks, ega meetmeid, mis on võetud nimetatud ajavahemikul või pärast selle lõppu (118).

Vähese asustustihedusega maapiirkondades, kus lairibateenuste kättesaadavus on piiratud või kus tegutsevad väikesed kohalikud ettevõtjad, võib kõikide juurdepääsutoodete liikide pakkumise kohustus ebaproportsionaalselt suurendada investeerimiskulusid, (119) ilma et sellega kaasneks oluline kasu suurenenud konkurentsi näol (120). Sellises olukorras võib ette näha, et juurdepääsutooteid, mille pakkumiseks on vaja kulukaid sekkumisi subsideeritud taristu ehitamiseks, mida muidu ei ole ette nähtud (nt ühispaiknemine vahendajate jaotuspunktides), pakutakse ainult juhul, kui on olemas kolmandast isikust operaatori põhjendatud nõudlus. Nõudlust loetakse mõistlikuks, kui i) juurdepääsu taotleja esitab sidusa äriplaani, mis õigustab toote arendamist subsideeritud võrgus, ja ii) samas geograafilises piirkonnas ei ole ükski muu operaator pakkunud võrreldavat juurdepääsu tootele hinnaga, mis on võrdväärne hinnaga tihedamini asustatud piirkondades (121).

Vastupidiselt ei saa eelmist lõiku rakendada tihedamini asustatud piirkondades, kus eeldatakse taristuga seotud konkurentsi arengut. Seetõttu peab subsideeritav võrk niisugustes piirkondades rahuldama igat liiki võrgu kaudu juurdepääsu tooteid, mida operaatorid võivad taotleda (122);

b)

õiglane ja mittediskrimineeriv kohtlemine. Subsideeritud taristu peab võimaldama konkureerivatel operaatoritel osutada lõppkasutajatele konkurentsivõimelisi ja taskukohaseid teenuseid. Kui võrguoperaator on vertikaalselt integreeritud, tuleb kehtestada piisavad kaitsemeetmed, et vältida mis tahes huvide konflikti, juurdepääsu taotlejate või sisu pakkujate põhjendamatut diskrimineerimist ning mis tahes muid varjatud kaudseid eeliseid. Selle tagamiseks peaksid abiandmise kriteeriumid sisaldama sätet, mille kohaselt pakkujad, kes pakuvad ainult hulgimüügi- või ainult passiivset mudelit või mõlemat, saavad lisapunkte.

(77)

Riigiabi projektid, mille eesmärk on tagasiühenduse võrkude rahastamine (123) või mis piirduvad tsiviilehitustöödega, et avada juurdepääs kõikidele operaatoritele ja tehnoloogiatele, soodustavad konkurentsi kõige rohkem. Seda omadust võetakse selliste projektide hindamisel arvesse.

3.6.   Abi ülikiiretele lairibavõrkudele

(78)

Sissejuhatuses osutatud eesmärkide valguses, eelkõige seoses 100 Mbit/s kiiruse saavutamisega 50 % internetiühenduste puhul, ja võttes arvesse, et eriti linnapiirkondades võivad olla kõrgemad tehnilised vajadused võrreldes sellega, mida ärilised investorid on valmis lähitulevikus pakkuma, lubatakse erandina punktist 73 riigi sekkumist erandjuhul järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtuks, et pakkuda väga suuri kiirusi, mis ületavad 100 Mbit/s.

(79)

Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude „mustades” piirkondades võib sellist sekkumist lubada ainult juhul, kui tõendatakse punktis 47 sätestatud hüppelise muutuse saavutamist järgmiste kumulatiivsete kriteeriumide põhjal:

a)

olemasolevad või kavandatud (124) järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud ei ulatu lõppkasutaja hoonesse kiudoptiliste võrkude kaudu (125);

b)

turuolukord ei arene kommertsoperaatorite investeerimiskavade järgi otsustades lähitulevikus ülikiirete, üle 100 Mbit/s teenuste konkurentsipõhise pakkumise saavutamise suunas (126) kooskõlas punktidega 59–61;

c)

eeldatakse nõudlust kõnealuste kvalitatiivsete täiustuste järele (127).

(80)

Eelmises lõigus kirjeldatud olukorra puhul peab mis tahes uus subsideeritav võrk vastama punktides 74–76 sätestatud kokkusobivustingimustele. Peale selle peab abi andev asutus tõendama, et

a)

subsideeritaval võrgul märkimisväärselt täiuslikumad tehnoloogilised omadused ja võimsus võrreldes olemasoleva või kavandatud võrkude kontrollitud omaduste ja võimsusega (128);

b)

subsideeritav võrk hakkab põhinema avatud arhitektuuril ja toimima üksnes hulgimüügivõrguna ning

c)

abi ei moonuta liigselt konkurentsi muude järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude tehnoloogiatega, millesse sama sihtpiirkonna kommertsoperaatorid on hiljuti teinud märkimisväärseid taristuinvesteeringuid (129).

(81)

Üksnes juhul, kui need täiendavad tingimused on täidetud, võib selliste võrkude toetamist riigi vahenditega pidada kokkusobivaks tasakaalustatuse kriteeriumi alusel. Teisisõnu peab selline rahastamine pakkuma märkimisväärset, jätkusuutlikku, konkurentsi soodustavat ja püsiva iseloomuga tehnoloogilist arengut, tekitamata erainvesteeringute suhtes ebaproportsionaalset allasuruvat mõju.

Lõppsätted

(82)

Käesolevaid suuniseid kohaldatakse alates järgmisest päevast pärast nende vastuvõtmist. Järelevalveamet kohaldab neid suuniseid kõikide teatatud abimeetmete suhtes, mille kohta amet peab vastu võtma otsuse pärast suuniste vastuvõtmist, isegi kui projektidest on teatatud enne nimetatud kuupäeva.

(83)

Kooskõlas järelevalveameti õigusvastase riigiabi hindamise eeskirjadega (130) kohaldab järelevalveamet ebaseadusliku riigiabi suhtes abi andmise ajal kehtinud eeskirju. Seega hakkab ta pärast käesolevate suuniste avaldamist kohaldama ebaseadusliku abi suhtes käesolevaid suuniseid.

(84)

Käesolevaga teeb järelevalveamet EFTA riikidele EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaselt ettepaneku võtta asjakohased meetmed ja vajaduse korral muuta oma kehtivaid riigiabi kavasid, et viia need kooskõlla käesolevate suuniste sätetega 12 kuu jooksul pärast nende vastuvõtmist.

(85)

EFTA riike kutsutakse sõnaselgelt ja tingimusteta heaks kiitma käesolevad asjakohased meetmed kahe kuu jooksul alates meetmete saamise kuupäevast. Vastuse puudumise korral teeb järelevalveamet järelduse, et asjaomane EFTA riik ei kiida pakutud meetmeid heaks.

(86)

Järelevalveamet vaatab käesolevad suunised läbi vastavalt sellele, kuidas komisjon vaatab edaspidi läbi komisjoni teatise „Ühenduse suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga”.


(1)  Peatükk on kooskõlas Euroopa Komisjoni teatisega „ELi suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga” (ELT C 25, 26.1.2013, lk 1).

(2)  Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide komiteele, KOM(2010) 245 lõplik, Euroopa digitaalarengu tegevuskava, kinnitatud EMP parlamentaarse ühiskomitee 37. istungi resolutsiooniga 26. oktoobril 2011.

(3)  Vt EMP lepingu XI lisa punktis 5cl osutatud õigusakti artikli 12 lõige 4 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/21/EÜ, 7. märts 2002, elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33)) (ELT L 116, 22.4.2004, lk 60, ja EMP kaasanne nr 20, 22.4.2004, lk 14), muudetud direktiiviga 2009/140/EÜ (parema õigusloome direktiiv) (ELT L 337, 18.12.2009, lk 37) (EMP lepingusse seni lisamata), ja EMP lepingu XI lisa punktis 5cl osutatud õigusakti (määrus (EÜ) nr 544/2009, (ELT L 167, 29.6.2009, lk 12); ELT L 334, 17.12.2009, lk 4, ja EMP kaasanne nr 68, 17.12.2009, lk 4).

(4)  Vt EMP lepingu XI lisa punktis 26l osutatud õigusakt (komisjoni 20. septembri 2010. aasta soovitus reguleeritud juurdepääsu kohta järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele (ELT L 251, 25.9.2010, lk 35)), ELT L 341, 13.12.2012, lk 28, ja EMP kaasanne nr 70, 13.12.2012, lk 32.

(5)  Vt näiteks komisjoni otsus juhtumi N 398/05 (Ungari, maksusoodustuste väljatöötamine lairibaühenduse toetamiseks) kohta.

(6)  Riikliku ettevõtte vahendid on riigi vahendid EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, sest neid vahendeid kontrollivad avaliku sektori asutused. Kohtuasi C-482/99, Prantsusmaa vs. komisjon, EKL 2002, lk I-4397. Kooskõlas selle kohtuotsusega tuleb edaspidi hinnata, kas riikliku ettevõtte kaudu rahastamine on seotud riigiga.

(7)  Kohtuasjad T-443/08 ja T-455/08, Freistaat Sachsen ja teised vs. komisjon, EKL 2011, lk II-1311, punktid 93–95.

(8)  Vt näiteks komisjoni otsus juhtumi NN 24/07 (Tšehhi Vabariik, Praha linnavalitsuse traadita Interneti-võrk) kohta.

(9)  Samamoodi, kui võrk ehitatakse või lairibateenuste hange korraldatakse teatud tingimustel riigiasutuste oma vajaduste tarbeks, ei tarvitse riigi selline sekkumine anda ettevõtjatele eeliseid. Vt komisjoni otsust juhtumi N 46/07 (Ühendkuningriik, Walesi avaliku sektori võrgukava) kohta.

(10)  Komisjoni otsused juhtumite SA.31687 (N 436/10) (Itaalia, Friuli Venezia Giulia lairibavõrk (projekt Ermes)) ja N 407/09 (Hispaania, Xarxa Oberta) kohta.

(11)  On tõenäoline, et toetusest saadav eelis kandub vähemalt osaliselt üle kolmandatest isikutest operaatoritele isegi juhul, kui nad maksavad tasu hulgimüügitasandi juurdepääsu eest. Hulgimüügi hinnad on tõepoolest sageli reguleeritud. Hinna reguleerimine tagab madalamad hinnad, kui hulgimüüja suudaks muidu turul saavutada (see võib olla monopoolne hind, kui puuduvad konkureerivad võrgud). Kui hindu ei reguleerita, peab hulgimüüja igal juhul võrdlema oma hindu keskmiste hindadega, mis kehtivad teistes, tihedama konkurentsiga piirkondades (vt punkti 74 alapunkt h), mis tagab tõenäoliselt madalama hinna, kui hulgimüüja vastasel korral turul saavutaks.

(12)  Toetused kodukasutajatele ei kuulu EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaldamisalasse.

(13)  Näiteks abi äripiirkondadele, vt näiteks komisjoni otsus juhtumi N 626/09 (Itaalia, järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrk Lucca tööstuspiirkondadele) kohta.

(14)  Kohtuasi C-310/99, Itaalia Vabariik vs. komisjon, EKL 2002, lk I-02289, punkt 65.

(15)  Vt komisjoni otsus juhtumi N 237/08 (Saksamaa, lairibaühenduse toetamine Alam-Saksi liidumaal) kohta.

(16)  Kohtuasi C-303/88, Itaalia Vabariik vs. komisjon, EKL 1991, lk I-1433, punktid 20–22.

(17)  Komisjoni 11. detsembri 2007. aasta otsus C 53/06 (Madalmaad, Citynet Amsterdam – Amsterdami linna investeering valguskaabelühendusse lõppkasutajani (FTTH)) (ELT L 247, 16.9.2008, lk 27).

(18)  Järelevalveameti suunised riiklike tagatiste kohta (EÜT L 274, 26.10.2000, EMP kaasanne nr 48, 26.10.2000, lk 45), muudetud, ELT L 105, 21.4.2011, lk 32, EMP kaasanne nr 23, 21.4.2011, lk 1.

(19)  Kohtupraktika kohaselt peab üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise ülesanne olema ettevõtjatele antud ametlikult avaliku sektori asutuse aktiga. Seoses sellega võib üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise kohustuse panna operaatorile avaliku teenuse kontsessiooni andmisega; vt ühendatud kohtuasjad T-204/97 ja T-270/97, EPAC – Empresa para a Agroalimentação e Cereais, SA vs. komisjon, EKL 2000, lk II-2267, punkt 126, ja kohtuasi T-17/02, Fred Olsen, SA vs. komisjon, EKL 2005, lk II-2031, punktid 186, 188–189.

(20)  Kohtuasi C-280/00, Altmark Trans GmbH ja Regierungspräsidium Magdeburg vs. Nahverkehrsgesellschaft Altmark GmbH, EKL 2003, lk I-7747. Edaspidi „Altmarki otsus”.

(21)  Vt http://www.eftasurv.int/media/state-aid-guidelines/Part-VI---Compensation-granted-for-the-provision-of-services-of-general-economic-interest.pdf (seni avaldamata).

(22)  Vt http://www.eftasurv.int/media/state-aid-guidelines/Part-VI---Framework-for-state-aid-in-the-form-of-public-service-compensation.pdf (seni avaldamata).

(23)  EMP lepingu XV lisa punktis 1h osutatud õigusakt, otsus nr 66/2012 (ELT L 207, 2.8.2012, lk 46, ja EMP kaasanne nr 43, 2.8.2012, lk 56), (ELT L 7, 11.1.2012, lk 3–10).

(24)  EMP lepingu XV lisa punktis 1h osutatud õigusakt, vt ühiskomitee 7. detsembri 2012. aasta otsus nr 225/2012, seni avaldamata.

(25)  Vt järelevalveameti suuniste punkti 48 üldist majandushuvi pakkuvate teenuste hüvitamise kohta ja riigiabieeskirjade raamistiku punkti 13 avaliku teenuse hüvitamise kohta.

(26)  Vt järelevalveameti suuniste punkti 49 üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise hüvitamise kohta.

(27)  „Lähituleviku” all mõistetakse kooskõlas käesolevate suuniste punktiga 59 kolme aasta pikkust ajavahemikku.

(28)  Järelevalveameti suuniste punktis 50 väljendatud põhimõtte kohaselt üldist majandushuvi pakkuvate teenuste hüvitamise kohta. Vt ka komisjoni otsused juhtumite N 284/05 (Iirimaa, piirkondlik lairibaprogramm: linnapiirkonna võrgud, 2. ja 3. etapp) ning N 890/06 (Prantsusmaa, abi Toulouse'i piirkonna omavalitsusüksuste ühendusele (Sicoval) kiire Interneti-võrgu loomiseks) kohta.

(29)  Passiivne võrgutaristu on põhimõtteliselt võrgu füüsiline taristu. Vt mõistet selgitavast sõnastikust.

(30)  Võrk peaks olema tehnoloogiliselt neutraalne ja sel viisil võimaldama juurdepääsu taotlejatele, olenemata sellest, millist kättesaadavat tehnoloogiat nad lõppkasutajatele teenuste osutamiseks kasutavad.

(31)  Kooskõlas käesolevate suuniste punkti 74 alapunktiga g.

(32)  Piirangut õigustab asjaolu, et pärast universaalühendust tagava lairibavõrgu kasutuselevõtmist on turujõud tavaliselt piisavad, et osutada sideteenuseid kõikidele kasutajatele konkurentsivõimelise hinnaga.

(33)  Sellised tagatised peaksid sisaldama eelkõige raamatupidamise lahususe kohustust ja võivad sisaldada ka nõuet, et vertikaalselt integreeritud operaator asutaks struktuuriliselt ja õiguslikult eraldatud ettevõtte. See ettevõte peaks ainuisikuliselt vastutama üldist majandushuvi pakkuva teenuse nõuetele vastavuse ja osutamiskohustuse täitmise eest.

(34)  EFTA riigid töötavad välja, arvestades iga juhtumi eripära, kõige sobivama metoodika, mis tagaks, et antav hüvitis kataks kooskõlas üldist majandushuvi pakkuvate teenuste paketi põhimõtetega üksnes üldist majandushuvi pakkuva teenuse „valgete laikude” piirkondades osutamise kulud, võttes arvesse asjakohast tulu ja mõistlikku kasumit. Näiteks võiks antava hüvitise määramise aluseks olla tulu võrdlus, mis saadakse taristu käitamisel tulusates, kommertsoperaatorite kaetud piirkondades ja „valgete laikude” piirkondades. Mõistlikku kasumit ületavat kasumit (st. kasumit, mis ületab tööstusharu keskmise kapitali tasuvuse sellise lairibainfrastruktuuri kasutuselevõtu puhul) võiks kasutada üldist majandushuvi pakkuva teenuse rahastamiseks mittetulutoovates piirkondades, kusjuures ülejäänud tulu võib olla osa rahalisest hüvitisest. Vt komisjoni otsus juhtumi N 331/08 (Prantsusmaa, projekt THD Hauts de Seine'i departemangus) kohta.

(35)  Kui aga tulevaste kulude ja tulude kujunemine on suures osas ebaselge ning teave ebaühtlane, võib avaliku sektori asutus soovida kasutada selliseid hüvitusmudeleid, mis ei ole täielikult eelnevalt kindlaksmääratud, vaid pigem eelnevalt kindlaksmääratud ja tagantjärele hüvitamise segu (näiteks kasutades tagastamisi, mis võimaldavad ettenägematu tulu tasakaalustatud jagamist).

(36)  Näiteks kaevetööd, kaablite paigaldamine, juhtmete paigaldus hoonete sees. Kodukasutajaile mõeldud kiudoptiliste võrkude kasutuselevõtu puhul võivad sellised kulud moodustada kuni 70–80 % investeeringu kogukuludest.

(37)  Vt joonealune märkus nr 3.

(38)  Vt ka komisjoni otsused juhtumite N 383/09 (Saksamaa, juhtumi N 150/2008, lairibaühendus Saksi liidumaa maapiirkondades, muudatus). See juhtum käsitleb olukorda, kus üldehitustööd, nagu teehooldus, ei kujutanud endast riigiabi. Saksa ametiasutuste võetud meetmed olid „üldehitustööd”, mida riik oleks teostanud hoolduse eesmärgil igal juhul. Võimalusest paigaldada kaablikanalisatsioon ja lairibataristu teehoolduse käigus – ja operaatorite kulul – teatati avalikult ning need ei olnud piiratud lairibasektoriga või sellele suunatud. Siiski ei saa välistada, et selliste tööde riiklik rahastamine tunnistatakse abiks EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, kui tööd on piiratud lairibasektoriga või selgelt sellele suunatud.

(39)  Vt näiteks Saksa reguleeriva asutuse väljaannet „Infrastrukturatlas” (taristuatlas), mille kaudu operaatorid jagavad vabatahtlikult teavet kättesaadavate ja potentsiaalselt taaskasutatavate taristute kohta.

(40)  Tuleks meelde tuletada, et elektronsidet reguleeriv raamistik annab riigi pädevatele asutustele võimaluse nõuda ettevõtjatelt vajaliku teabe esitamist, et nimetatud asutused saaksid koostöös riiklike reguleerivate asutustega üksikasjalikult kindlaks teha võrguelementide ja rajatiste olemuse, kättesaadavuse ja geograafilise asukoha ning muuta need andmed huvitatud isikutele kättesaadavaks. Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/140/EÜ, artikli 12 lõige 4.

(41)  Vt näiteks järelevalveameti otsus nr 231/11/COL järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu kiire kasutuselevõtu kohta Tromsø kohaliku omavalitsuse maapiirkondades (ELT C 10, 2.1.2012, lk 5, ja EMP kaasanne nr 2, 12.1.2012, lk 3). Loetelu kõigist lairibaühenduse valdkonnas riigiabieeskirjade kohaselt tehtud komisjoni otsustest on kättesaadav järgmisel veebilehel: http://ec.europa.eu/competition/sectors/telecommunications/broadband_decisions.pdf.

(42)  Näiteks võivad laenud (erinevalt toetustest) olla kasulik vahend krediidipuuduse kaotamisel pikaajaliste taristuinvesteeringute puhul.

(43)  See ei piira punktis 27 osutatud järelevalveameti regionaalabi suuniste võimalikku kohaldamist.

(44)  Vt järelevalveameti suunised regionaalabi kohta, mida kohaldatakse ratione temporis (nt regionaalabi suunised aastateks 2007–2013 (ELT L 54, 28.2.2008, lk 1, EMP kaasanne nr 11, 28.2.2008, lk 1).

(45)  Asjaolu, et konkreetne ettevõtja vajab projekti teostamiseks abi, ei viita tingimata turutõrke olemasolule. Näiteks ettevõtja otsus jätta investeerimata madala tulususega projekti või piirkonda, kus turunõudlus on piiratud ja/või kulupõhine konkurentsivõime vähene, võib olla viide mitte turutõrkele, vaid hästi toimivale turule.

(46)  Satelliitsüsteemidega kaasnevad samuti ühikukulud, kuid ühikud on suuremad ja seepärast on need üldjuhul rahvastikutihedusest sõltumatumad.

(47)  Vt kohaliku omavalitsuse ja piirkondliku rahastamise kohta komisjoni otsused juhtumite SA 33420 (2011/N) (Saksamaa, lairibaühendus Maini-äärses Lohris) ja N 699/09 (Hispaania, Murcia piirkonna telekommunikatsiooni taristute kasutuselevõtu programm) kohta.

(48)  EL liikmesriigid on sageli teatanud raamprogrammidest, mis kirjeldavad kohaliku või piirkondliku toetuse andmise tingimusi lairibaühenduse arendamisele. Vt näiteks juhtumid N 62/10 (Soome, abi ülikiire lairibaühenduse ehituseks Soome hõreda asustusega piirkondades), N 53/10 (Saksamaa, föderaalne kaablikanalisatsiooni toetuste raamprogramm) ja N 30/10 (Rootsi, riigiabi lairibaühendusele maaelu arendamise programmi raames).

(49)  Vt joonealune märkus 3.

(50)  Vt näiteks järelevalveameti 5. novembri 2008. aasta soovitus elektroonilise side sektori asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta, mis vastavalt EMP lepingu XI lisas punktis 5cl nimetatud aktile (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta) vajavad eelnevat reguleerimist (ELT C 156, 9.7.2009, lk 18, ja EMP kaasanne nr 36, 9.7.2009, lk 1). See suurendaks läbipaistvust, vähendaks kohalike asutuste halduskoormust ja tähendaks, et riikide reguleerivad asutused ei peaks iga riigiabi juhtumit eraldi analüüsima.

(51)  Vt näiteks Avis no 12-A-02 du 17.1.2012 relatif à une demande d'avis de la commission de l'économie, du développement durable et de l'aménagement du territoire du Sénat concernant le cadre d'intervention des collectivités territoriales en matière de déploiement des réseaux à très haut débit (Prantsusmaa konkurentsiameti arvamus väga kiirete lairibavõrkude kasutuselevõtmise kohta).

(52)  Vt näiteks komisjoni otsused juhtumite N 237/08 kohta (Saksamaa, lairibaühenduse toetamine Alam-Saksi liidumaal,) või SA.33671 (Ühendkuningriik, lairibaühenduse pakkumine Ühendkuningriigis) kohta.

(53)  Vt näiteks komisjoni otsused juhtumite N 473/07 (Itaalia, lairibaühendus Alto Adige piirkonnas) ja N 570/07 (Saksamaa, lairibaühendus Baden-Württembergi liidumaa maapiirkondades) kohta.

(54)  Eelkõige juba olemasolevate lairibalahenduste kasutuselevõtu edendamiseks, olgu tegemist kohaliku juurdepääsuga maapealsete püsi- või traadita võrkudega või üldiselt juurdepääsetavate satelliitlahendustega.

(55)  Vt näiteks komisjoni otsus juhtumi N 222/06 (Itaalia, abi Sardiinia digitaalse lõhe ületamiseks) kohta.

(56)  See võib kehtida näiteks LTE- (long-term evolution) või kõrgema taseme LTE-tehnoloogia operaatorite suhtes, kelle katvuseesmärgid on määratud nende litsentsi tingimustega sihtpiirkonnas. Ka sel juhul, kui operaator, kellele on pandud universaalteenuse osutamise kohustus, saab avaliku teenuse osutamise eest hüvitist, ei ole sama võrgu rahastamiseks lubatud anda täiendavat riigiabi.

(57)  Seda liiki mõju võib nimetada „väljatõrjumiseks”.

(58)  Vt näiteks kohtuasi C-156/98 Saksamaa vs. komisjon (EKL 2000, lk I-6857, punkt 78) ja kohtuasi C-333/07 Régie Networks, (EKL 2008, lk I-10807, punktid 94–116).

(59)  Näiteks ei tuleks riigiabikõlblikuks lugeda marginaalseid investeeringuid, mis on seotud üksnes võrgu aktiivsete osade uuendamisega. Ehkki teatavad vaskkaablipõhised soodustavad tehnoloogiad (näiteks vektorjuhtimine) võivad suurendada olemasolevate võrkude võimsust, ei pruugi need nõuda märkimisväärseid investeeringuid uude taristusse, mistõttu ei peaks ka need olema riigiabikõlblikud.

(60)  Näiteks põhivõrgu uuendamine järgmise põlvkonna lairiba-juurdepääsuvõrguks. Ka järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu teatud uuendused (näiteks kiudoptilise ühenduse pikendamine lõppkasutajale lähemale) võivad kujutada endast hüppelist muutust. Piirkondades, kus lairibavõrgud on juba olemas, peaks hüppelise muutuse läbiviimine tagama, et riigiabi kasutamine ei too kaasa olemasoleva taristu dubleerimist. Samamoodi ei anna olemasolevate taristute väike järkjärguline ajakohastamine, näiteks 12 Mbit/s-lt 24 Mbit/s-le, tõenäoliselt mingeid täiendavaid teenusepakkumise võimalusi (ja annaks olemasolevale operaatorile tõenäoliselt ebaproportsionaalse eelise).

(61)  Subsideeritav võrk peaks soodustama konkurentsi, st võimaldama tõhusat juurdepääsu taristu eri tasanditel punktis 74 osutatud viisil ja järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu kasutuselevõtu toetamise puhul ka punktis 76 osutatud viisil.

(62)  Vt näiteks komisjoni otsus juhtumi SA.33671 (Ühendkuningriik, lairibaühenduse rakendamine Ühendkuningriigis) kohta.

(63)  Sellise ühise meetodi võib välja pakkuda järelevalveamet.

(64)  Tehnoloogia kiire arengu tõttu on võimalik, et järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu teenuseid suudavad pakkuda ka muud tehnoloogiad.

(65)  Koaksiaalkaabli põhised, traadita ja mobiilsed tehnoloogiad kasutavad teatud ulatuses kiudoptilist tugitaristut, mis muudab need sel viisil põhimõtteliselt sarnaseks traatvõrgule, milles kasutatakse teenuse osutamiseks kiudoptilise kaabliga katmata nn viimasel miilil vaskkaablit.

(66)  Lõppkasutajat saab võrguga ühendada nii traadipõhise kui ka traadita tehnoloogia abil. Võttes arvesse kõrgetasemelise traadita tehnoloogia, näiteks kõrgema taseme LTE-tehnoloogia kiiret arengut ja LTE või wifi laienevat kasutuselevõtmist turul, võib järgmise põlvkonna paiksed traadita juurdepääsuvõrgud (mis võivad põhineda näiteks kohandatud mobiil-lairibatehnoloogial) olla teatud tingimustel elujõuliseks alternatiiviks teatavatele traadipõhistele järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele (näiteks FTTCab). Kuna traadita ülekanne on jagatud (kiirus kasutaja kohta sõltub ühendatud kasutajate arvust kaetud alal) ja sõltub vältimatult kõikuvatest keskkonnatingimustest, võib järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke minimaalse, järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgult eeldatavate allalaadimiskiiruste pakkumiseks abonendi kohta vaja olla kasutusele võtta teatava tiheduse ja/või täiustatud konfiguratsioonides (näiteks suunatud antennid ja/või mitu antenni). Kohandatud mobiil-lairibatehnoloogial põhinev järgmise põlvkonna traadita juurdepääsuvõrk peab tagama kindlates kohtades asuvatele kasutajatele ka nõutava teenuse kvaliteeditaseme, teenindades samal ajal kõnealuses piirkonnas kõiki muid liikuvaid abonente.

(67)  FTTx hõlmab FFTC-, FTTN-, FTTP-, FTTH- ja FTTB-võrku.

(68)  Mis kasutavad vähemalt kaabelmodemi standardit DOCSIS 3.0.

(69)  Vt näiteks komisjoni otsus juhtumi SA.33671 (Ühendkuningriik, lairibaühenduse pakkumine Ühendkuningriigis) kohta.

(70)  Kui eristus piirkonna vahel, kus on saadaval ainult kitsaribaline (sissehelistamisega) internet, ja piirkonna vahel, kus on lairibaühendus, tähendab täna, et kitsaribalise internetiga piirkond on valge piirkond, siis võib järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu valgeks piirkonnaks pidada ka piirkonda, kus puudub järgmise põlvkonna lairibataristu, kuid kus võib olla olemas lairibaühenduse põhitaristu.

(71)  Võrreldes teiste võrkudega, mis ei ulatu lõppkasutajani (nagu FTTC), on järgmise põlvkonna võrgu tagasiühenduse taristu oluliseks omaduseks avatus, mis võimaldab vastastikuseid ühendusi teiste võrkudega.

(72)  Komisjoni otsus juhtumi N 407/09 (Hispaania, Kataloonia kiudoptiline võrk (Xarxa Oberta) kohta.

(73)  Komisjoni otsused juhtumite N 407/09 (Hispaania, Kataloonia kiudoptiline võrk (Xarxa Oberta)) ja SA. 33438 (Poola, Ida-Poola lairibavõrk) kohta.

(74)  Kolme aasta pikkust ajavahemikku hakatakse arvestama kavandatud abimeetme avalikustamise hetkest.

(75)  Sellega seoses peaks operaator olema võimeline tõendama, et ta katab kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul olulise osa territooriumist ja sellega seotud elanikkonnast. Näiteks võib abi andev asutus nõuda igalt operaatorilt, kes kinnitab, et ta on huvitatud oma taristu ehitamisest sihtpiirkonda, kahe kuu jooksul usaldusväärse äriplaani esitamist koos tõendavate dokumentidega, nagu pangalaenu lepingud ja kasutuselevõtu üksikasjaline ajakava. Peale selle peaksid investeeringud olema 12 kuu jooksul alanud ning saadud peaks olema enamik projekti jaoks vajalikke õigusi. Iga kuue kuu pikkuse ajavahemiku kohta on võimalik kokku leppida täiendavaid tähiseid, mille abil mõõta meetme edusamme.

(76)  Vt näiteks komisjoni otsus juhtumite N 607/09 (Iirimaa, maapiirkondade lairibaühendus) või N 172/09 (Sloveenia, lairibaühenduse arendamine Sloveenias) kohta.

(77)  Sama ettevõtja võib käitada eraldi traadipõhiseid ja mobiilseid võrke samas piirkonnas, kuid see ei muuda sellise piirkonna „värvi”.

(78)  Konkurentsiseisundit hinnatakse olemasolevate taristuoperaatorite arvu alusel. Komisjoni otsuses juhtumi N 330/2010 kohta (Prantsusmaa, ülikiire võrgu riiklik programm) selgitati, et mitme jaemüügioperaatori olemasolu ühes võrgus (sh eraldatud juurdepääsuga kliendiliinid (LLU)) ei muuda piirkonda mustaks piirkonnaks, vaid see jääb halliks piirkonnaks, sest seal on vaid üks taristu. Samal ajal käsitatakse konkureerivate operaatorite olemasolu (jaemüügitasandil) viitena sellele, et ehkki piirkonda määratletakse hallina, ei tarvitse seal esineda turutõrkega seotud probleeme. Vaja on esitada veenvad tõendid juurdepääsuprobleemide või teenuse kvaliteedi kohta.

(79)  Oma otsuses juhtumi N 131/05 kohta (Ühendkuningriik, lairibaprojekt FibreSpeed Walesis) pidi komisjon hindama, kas rahalist toetust, mida Walesi ametiasutused andsid avatud, kandja suhtes erapooletu kiudoptilise võrgu rajamiseks, mis ühendas 14 ettevõtlusparki, saab pidada ühisturuga kokkusobivaks, isegi kui sihtasukohti juba teenindas kohustatud võrguoperaator, kes pakkus liisitud liine reguleeritud hinnaga. Komisjon leidis, et kohustatud operaatori poolt pakutud liisitud liinid olid VKEde jaoks väga kallid, peaaegu kättesaamatud. Vt ka komisjoni otsused juhtumite N 890/06 (Prantsusmaa, Aide du Sicoval pour un réseau de très haut débit) ja N 284/05 (Iirimaa, piirkondlik lairibaprogramm: linnapiirkonna võrgud, 2. ja 3. etapp) kohta.

(80)  Lisaks punktis 66 esitatud tehnilistele tingimustele võivad abi andvad asutused arvesse võtta ka selliseid näitajaid nagu suure võimsusega teenuste kasutusmäär, suure võimsusega teenuste ülikõrged hinnad (sh lõppkasutajatele liisitud liinid, nagu selgitati eelmises joonealune märkuses), millel on pärssiv mõju kasutuselevõtule ja innovatsioonile, arendatavatele e-riigi teenustele, mis nõuavad olemasoleva võrgu pakutavast võimsusest suuremat võimsust. Kui sihtpiirkonnas juba teenindatakse olulist osa kodu- ja ärikasutajaid nõuetekohaselt, tuleb tagada, et riigi sekkumine ei viiks olemasoleva taristu mittevajaliku üleehitamiseni. Sellisel juhul võib riigi sekkumine piirduda üksnes lünkade täitmise meetmetega.

(81)  Näiteks juhul, kui juba olemasolev lairibavõrk, mis ehitati eelistatud kasutuse/juurdepääsu alusel kaablikanalisatsioonile, ei ole juurdepääsetav või ei jagata seda teiste võrguoperaatoritega.

(82)  Kui olemas on vaid üks taristu, isegi kui seda taristut kasutavad – eralduse kaudu (LLU) – mitu elektroonilise side operaatorit, tuleks sellist ala pidada konkureerivaks „halliks” piirkonnaks. Seda ei peeta „mustaks” piirkonnaks käesolevate suuniste tähenduses. Vt ka komisjoni otsus juhtumi SA. 31316 (Prantsusmaa, ülikiire võrgu riiklik programm) kohta,.

(83)  Vt komisjoni 19. juuli 2006. aasta otsus meetme C 35/05 (ex N 59/05) kohta, mida Madalmaad kavatsevad anda lairibavõrgu arendamiseks Appingedamis (ELT L 86, 27.3.2007, lk 1). Selles otsuses märkis komisjon, et konkreetse turu konkurentsijõudu ei olnud nõuetekohaselt arvesse võetud. Täpsemalt oli Madalmaade lairibaturg kiiresti muutuv turg, millel elektrooniliste sideteenuste pakkujad, kaasa arvatud kaabelsideoperaatorid ja internetiteenuse pakkujad, olid juba kasutusele võtmas väga suure võimsusega lairibateenuseid ilma riigi toetuseta.

(84)  Sama ettevõtja võib käitada samas piirkonnas eraldi asuvaid püsi- ja traadita järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke, kuid see ei muuda sellise piirkonna „värvi”.

(85)  Vt punkt 47.

(86)  Üksikasjaliku hindamise tulemusel võib tekkida vajadus EFTA riikide vahel järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud lepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 2 sätestatud menetluse algatamiseks.

(87)  Kaardistada tuleks kõik hooned, mille lähedusest konkreetne võrgutaristu möödub, ja mitte üksnes kodu- või ärikasutajad, kes on tegelikult abonentidena registreeritud.

(88)  Näiteks liiga väikesed sihtpiirkonnad ei pruugi pakkuda turuosalistele piisavaid majanduslikke stiimuleid, et abi saamiseks pakkumisi teha, samal ajal kui liiga suured piirkonnad võivad vähendada valikuprotsessi tulemuste konkurentsipõhisust. Mitu valikumenetlust võimaldavad erinevatel potentsiaalsetel ettevõtjatel riigiabi saada, millega välditakse olukorda, kus ühe (juba valitseva) operaatori turuosa suureneb riigiabimeetmete tõttu veelgi, eelistades suuri turuosalisi või jättes tagaplaanile tehnoloogiad, mis oleksid konkurentsivõimelised peamiselt väiksemates sihtpiirkondades.

(89)  Juhul kui on võimalik tõendada, et olemasolevad operaatorid ei ole esitanud avaliku sektori asutusele mingit sisulist teavet ettenähtud kaardistamise jaoks, peab see asutus toetuma üksnes talle kättesaadavale teabele.

(90)  Vt näiteks komisjoni otsus juhtumi N 266/08 kohta (Saksamaa, lairibateenus Baieri maapiirkondades).

(91)  Olukord on erinev, kui avaliku sektori asutus otsustab võrgu kasutusele võtta ja hallata seda otse (või täielikult tema omanduses oleva üksuse kaudu), mida kajastavad näiteks komisjoni otsused juhtumite N 330/2010 (Prantsusmaa, ülikiire võrgu riiklik programm) ja SA.33807 (2011/N) (Itaalia, riiklik lairibaühenduse kava) kohta. Sellistel juhtudel, et kaitsta tulemusi konkurentsi valdkonnas, mis on saavutatud alates liidu elektroonilise side sektori liberaliseerimisest, ja eriti seoses konkurentsiga, mis esineb praegu lairibaühenduse jaemüügiturul, riigi hallatavate subsideeritavate võrkude puhul, i) piirduvad riigi omandis oleva võrgu operaatorid oma tegevuses eelnevalt kindlaksmääratud sihtpiirkonnaga ja ei laiene teistesse äriliselt ligitõmbavatesse piirkondadesse; ii) piirdub avaliku sektori asutus oma tegevuses passiivse taristu ülalpidamisega ja sellele juurdepääsu võimaldamisega, kuid ei konkureeri jaemüügitasandil äriliste operaatoritega, ning iii) tagatakse, et raamatupidamine vahendite kohta, mida kasutatakse võrkude käigushoidmiseks, on eraldatud teiste avaliku sektori asutuse vahendite arvestusest.

(92)  EMP lepingu XVI lisa punktis 2 osutatud õigusakt (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18/EÜ, 31. märts 2004 ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta, ELT L 134, 30.4.2004, lk 114), ELT L 245, 7.9.2006, lk 22, ja EMP kaasanne nr 44, 7.9.2006, lk 18.

(93)  Vt näiteks komisjoni otsused juhtumite N 475/07 (Iirimaa, Iirimaa riiklik lairibaühenduse kava) ja N157/06 (Ühendkuningriik, lairibaprojekt South Yorkshire Digital Region) kohta.

(94)  Kui sellise konkurentsipõhise valikumenetluse eesmärk on riiklik leping, mis kuulub ELi riigihangete direktiivide 2004/17/EÜ (EMP lepingu XVI lisa punktis 4 osutatud õigusakt, ELT L 245, 7.9.2006, lk 22, ja EMP kaasanne nr 44, 7.9.2006, lk 18) või 2004/18/EÜ (EMP lepingu XVI lisa punktis 2 osutatud õigusakt (ELT L 245, 7.9.2006, lk 22, ja EMP kaasanne nr 44, 7.9.2006, lk 18)) kohaldamisalasse, avaldatakse pakkumiskutse Euroopa Liidu Teatajas, et tagada kogu EMPd hõlmav konkurents kooskõlas nimetatud direktiivide nõuetega. Muudel juhtudel avaldatakse pakkumiskutse vähemalt riiklikus väljaandes.

(95)  Juhul kui konkurentsipõhises valikumenetluses ei osale piisaval arvul pakkujaid, võidakse võitjaks osutunud pakkuja esitatud kuluarvestusi lasta kontrollida välisaudiitoril.

(96)  Kui riikliku veebisaidi loomine ei ole tehnilistel põhjustel võimalik, tuleks avada piirkondlikud veebisaidid. Sellised piirkondlikud veebilehed peaksid olema vastastikku ühendatud.

(97)  Konkurentsipõhises valikumenetluses määratletud geograafilise piirkonna kontekstis.

(98)  Näiteks võiksid täielikku ja tõhusat eraldamist võimaldavad võrgutopoloogiad saada rohkem punkte. Tuleb märkida, et turu arengu praegusel etapil on kakspunktühenduse topoloogia pikaajalise konkurentsi seisukohalt soodsamas olukorras võrreldes mitmikühenduse topoloogiaga, sest kasutuselevõtu kulud on eriti linnapiirkondades võrreldavad. Mitmikühendusega võrgud suudavad tagada täieliku ja tõhusa eraldamise alles siis, kui lainepikkustihendusega passiivsete optiliste võrkude (WDM-PON) juurdepääs on standarditud ja kehtivate reguleerivate raamistike kohaselt ette nähtud.

(99)  Vt joonealune märkus 3. Lisaks sellele, millal iganes EFTA riigid otsustavad sellise haldusmudeli kasuks, mille puhul subsideeritav lairibataristu pakub kolmandatele isikutele ainult hulgimüügitasandi juurdepääsuteenuseid ja mitte jaemüügiteenuseid, vähendatakse täiendavalt võimalikke konkurentsimoonutusi, sest selline võrgu haldusmudel aitab ära hoida võimalikke keerulisi probleeme, nagu konkurentide väljatõrjumine nende tegevuse kasumlikkuse piiramise teel ja juurdepääsuga seotud diskrimineerimise varjatud vormid. Vt näiteks juhtum SA.30317 Portugali kiire lairibaühenduse kohta.

(100)  Alati kui riigiabi meede hõlmab selliste uute passiivsete taristuelementide rahastamist nagu kaablikanalisatsioon või mastid, tuleb anda neile piiramatuks ajaks juurdepääs. Vt näiteks komisjoni otsused juhtumite N 53/2010 (Saksamaa, föderaalne kaablikanalisatsioonitoetuste raamprogramm), N 596/09 (Itaalia – digitaalse lõhe ületamine Lombardias), N 383/09 (Saksamaa, N 150/08 (Saksimaa maapiirkondade lairibaühendus) muudatus) ja N 330/2010 (Prantsusmaa, ülikiire võrgu riiklik programm) kohta.

(101)  Näiteks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude puhul peaks võrdlusaluseks olema juurdepääsutoodete loetelu, mis lisatakse järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu soovitusse.

(102)  Kui riigiabiga rahastatakse kaablikanalisatsiooni ehitamist, peaks see olema piisavalt suur, et paigaldada mitu kaablivõrku ja nii mitmik- kui ka kakspunktlahendused.

(103)  Kui võrguoperaator pakub kooskõlas järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu soovitusega ka jaemüügiteenuseid, peaks ta tagama juurdepääsu vähemalt kuus kuud enne selliste jaemüügiteenuste pakkumise alustamist.

(104)  Tõhusat hulgimüügitasandi juurdepääsu subsideeritavale taristule saab pakkuda ka hulgimüügitasandi juurdepääsutoodete abil, mida on üksikasjalikult kirjeldatud II liites.

(105)  Vt joonealune märkus 3.

(106)  Näiteks hulgimüügitasandi juurdepääsu kasutamist kolmandate isikute poolt ei saa piirata üksnes jaemüügi lairibateenustega.

(107)  Abisumma arvesse võtmise ulatus võib erineda olenevalt konkurentsiolukorrast konkurentsipõhises valikumenetluses ja sihtpiirkonnas. Võrdlushind oleks seega hulgimüügihinna ülempiir.

(108)  Selleks et operaatorid ei paisutaks oma kulusid kunstlikult, innustatakse EFTA riike kasutama lepinguid, mis stimuleerivad ettevõtjaid oma kulusid aja jooksul vähendama. Näiteks tekitaksid kindla hinnaga lepingud, erinevalt kulude hüvitamise põhistest lepingutest, ettevõtjates huvi kulusid aja jooksul vähendada.

(109)  Tagasimaksemehhanismi ei ole vaja riigi omandis olevate, üksnes hulgimüügitasandi taristute puhul, mida haldab avaliku sektori asutus ja mille ainus eesmärk on tagada õiglane ja mittediskrimineeriv juurdepääs kõikidele operaatoritele, kui joonealuses märkuses 93 täpsustatud tingimused on täidetud.

(110)  Parima tava näidete kohaselt on soovitatav jätkata seiret ja hoida tagasimaksemehhanismi töös vähemalt seitse aastat ning jagada kogu lisakasum (st algses äriplaanis kavandatust või tööstusharu keskmisest kõrgem kasum) abisaaja ning avaliku sektori asutuste vahel vastavalt abi osatähtsusele meetmes.

(111)  Seda teavet tuleks pidevalt uuendada (näiteks iga kuue kuu järel) ja teha avatud vormingus kättesaadavaks.

(112)  Selline teave peaks sisaldama vähemalt järgmist: lisaks juba avalikustatud teabele vastavalt punkti 74 alapunktile j võrgu kasutuselevõtmise kuupäev, hulgimüügitasandi juurdepääsutooted, võrgule juurdepääsu taotlejate ja teenusepakkujate arv, ühendatud elamute arv, kasutuselevõtu määrad.

(113)  Kaasa arvatud eraldatud juurdepääsuga kliendiliini operaatorid.

(114)  Turu arengu praegusel etapil on kakspunkttopoloogia tõhusalt eraldatav. Kui edukaks osutunud pakkuja võtab kasutusele mitmikühenduse topoloogiaga võrgu, peab sellega kaasnema selge kohustus pakkuda tegelikku eraldamist lainepikkustihenduse (WDM) kaudu niipea, kui juurdepääs on standarditud ja kaubanduslikult kättesaadav. Kuni WDM tegeliku eraldamiseni peab valitud pakkuja osutama juurdepääsu soovijaile virtuaalselt eraldatud teenust, mis on võimalikult lähedane füüsilisele eraldatusele.

(115)  Kui kolmandatest isikutest operaatorid on hulgimüügitasandi juurdepääsu saamisel kaudsed abisaajad, võidakse neilt endilt nõuda bitivooühenduse pakkumist. Näiteks komisjoni otsuses juhtumi N 330/2010 kohta (Prantsusmaa, ülikiire võrgu riiklik programm) kirjeldatakse juhtumit, mille puhul nõuti ka aktiivset juurdepääsu, vaatamata sellele, et abi anti ainult passiivsele taristule.

(116)  Näiteks kohtseadmestik (CPE) või muud võrgu käitamiseks vajalikud seadmed. Kui tõhusa juurdepääsu pakkumiseks osutub vajalikuks täiustada võrgu teatud osi, peab see olema ette nähtud abi andvate asutuste kavades, näiteks: piisava suurusega kaablikanalisatsiooni kavandamine, kaablikappide suurendamine tõhusa eraldamise tagamiseks jne.

(117)  Range juurdepääsu kohustus on veelgi olulisem selleks, et korraldada ADSLi operaatorite ja järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu operaatorite olemasolevate ja tulevikus pakutavate teenuste ajutine omavaheline asendamine. Juurdepääsukohustusega tagatakse, et konkureerivad ADSLi operaatorid saavad oma kasutajad üle kanda järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrku niipea, kui subsideeritav võrk on valmis, ja sel viisil alustada oma tulevaste investeeringute kavandamist, kannatamata konkurentsitakistuste all, vt näiteks juhtum N 461/09 (Ühendkuningriik, Cornwalli ja Scilly saarte järgmise põlvkonna lairibaühendus).

(118)  Sellega seoses tuleks võtta arvesse konkreetsete turutingimuste püsimist, mille alusel otsustati anda abi kõnealusele taristule.

(119)  Abi andev asutus peab tõendama kulude ebaproportsionaalset suurenemist üksikasjaliku ja objektiivse kuluarvestusega.

(120)  Vt näiteks komisjoni otsused juhtumite N 330/2010 (Prantsusmaa, ülikiire võrgu riiklik programm) ja SA.33671 (Ühendkuningriik, lairibaühenduse pakkumine Ühendkuningriigis) kohta.

(121)  Järelevalveamet võib proportsionaalsusanalüüsi käigus heaks kiita ka muud tingimused, arvestades juhtumi eripära ja üldist tasakaalustatuse kriteeriumi. Vt näiteks komisjoni otsused juhtumite N 330/2010 (Prantsusmaa, ülikiire võrgu riiklik programm) ja SA.33671 (Ühendkuningriik, lairibaühenduse pakkumine Ühendkuningriigis) kohta. Kui tingimused on täidetud, tuleks juurdepääs tagada sellel turul tavapärase ajavahemiku jooksul. Konflikti korral peaks abi andev asutus küsima nõu riigi reguleerivalt asutusest või muult pädevalt riigiasutuselt.

(122)  Näiteks toetab see passiivsete püsivõrkude korral nii kakspunkt- kui ka mitmikühenduse topoloogiat, olenevalt operaatorite valikust. Eelkõige tihedamini asustatud piirkondades, juhul kui need on riigiabi suhtes rahastamiskõlblikud, ei loeta üldsuse huvides olevaks anda abi investeerimiseks olemasolevate võrkude lihtsatesse täiustustesse, mis ei too kaasa ka hüppelist muutust konkurentsis.

(123)  Vt punkt 56. Sekkumisi, mis lähevad keskasutuse tasandist kaugemale, peetakse juba järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrguks, mitte järgmise põlvkonna võrguks. Vt komisjoni otsus juhtumi SA.34031 (järgmise põlvkonna lairibaühendus Valle d'Aosta piirkonnas) kohta.

(124)  Vastavalt usaldusväärsetele investeerimiskavadele lähitulevikuks (kolm aastat) kooskõlas punktidega 59–61.

(125)  Näiteks ei ulatu järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude valguskaabelühendus kasutaja hooneni FTTN-võrkude puhul, kus valguskaabel paigaldatakse ainult kuni kaablikappideni. Samamoodi kasutavad mõned kaablivõrgud valguskaablit ainult jaotuskappideni ja ühendavad lõppkasutaja koaksiaalkaabliga.

(126)  Näiteks piirkonnas, kus on FTTC või samaväärne võrk ja täiustatud kaablivõrk (vähemalt DOCSIS 3.0), peetakse turutingimusi üldiselt piisavalt konkurentsivõimeliseks, et suuta areneda ülikiirete teenuste pakkumise suunas ilma vajaduseta riigi sekkumise järele.

(127)  Vt näiteks näitajad joonealustes märkustes 81 ja 82.

(128)  Vt punktid 59–61.

(129)  See on tavapärane juhul, kui turuoperaatorid ei teeni abi tõttu tagasi investeeringuid taristusse, mis on tehtud asjakohase ajavahemiku jooksul, võttes arvesse tavalist amortisatsiooniaega. Eelkõige võetakse arvesse järgmisi (omavahel seotud) tegureid: investeeringu maht, kui kaua aega on selle tegemisest möödas, minimaalne nõutav ajavahemik, mille jooksul investeering ennast piisavalt ära tasuks, ning uue subsideeritud ülikiire võrgu kasutuselevõtu tõenäoline mõju olemasolevate järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude abonentide arvule ja kasutajalepingute suhtelistele hindadele.

(130)  ELT L 73, 19.3.2009, lk 23, EMP kaasanne nr 15, 19.3.2009, lk 1. Vt http://www.eftasurv.int/?1=1&showLinkID=15119&1=1.

I liide

Tüüpilised sekkumised lairibaühenduse toetamiseks

Komisjon on oma praktikas täheldanud teatavaid liikmesriikide poolt kõige sagedamini lairibaühenduse edendamiseks kasutatavaid rahastamismehhanisme ja hinnanud neid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel, mis vastab EMP lepingu artikli 61 lõikele 1. Alljärgnev loetelu on näitlik ja mitteammendav, sest avaliku sektori asutused võivad töötada välja erinevaid lairibaühenduse kasutuselevõtmise toetamise viise või kirjeldatud mudelitest kõrvale kalduda. Kasutuselevõtmisega kaasneb tavaliselt riigiabi, v.a juhul kui investeering teostatakse kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõttega (vt jaotis 2.2).

1.

Rahalised eraldised („puudujäägi rahastamine”) (1): suurema osa komisjoni vaadeldud juhtumite korral on EMP riik (2) andnud otsest rahalist toetust lairibaühenduse investoritele (3) lairibavõrgu ehitamiseks, haldamiseks ja äriliseks kasutamiseks (4). Sellised toetused sisaldavad tavaliselt riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, sest toetust antakse riigi vahenditest ja see annab investorile eelise, mis seisneb äritegevuses tingimustel, mis ei oleks turul kättesaadavad. Sellisel juhul on nii toetust saavad võrguoperaatorid kui ka elektroonilise sideteenuse pakkujad, kes taotlevad hulgimüügitasandi juurdepääsu subsideeritavale võrgule, abisaajad.

2.

Mitterahaline abi: teatud juhtudel toetavad EMP riigid lairibaühenduse kasutuselevõttu, rahastades kogu lairibavõrgu (või selle osade) rajamist, mis seejärel antakse elektroonilise side investorite käsutusse, kes kasutavad kõnealuse võrgu elemente oma lairibaühenduse kasutuselevõtu projektides. Selline toetus võib esineda paljudes vormides, mille puhul EMP riigid tagavad kõige sagedamini passiivse lairibataristu rajamise, teostades tsiviilehitustöid (näiteks kaevetööd) või rajades kaablikanalisatsiooni või paigaldades pimekiu (5). Abi selline vorm loob eelise lairibainvestoritele, kes hoiavad kokku seonduvatelt investeerimiskuludelt, (6) samuti elektroonilise sideteenuse pakkujatele, kes taotlevad hulgimüügitasandi juurdepääsu subsideeritavale võrgule.

3.

Riigi käitatav lairibavõrk või selle osa: riigiabiga võib olla tegemist ka juhul, kui riik ehitab lairibainvestorile toetuse andmise asemel lairibavõrgu (võrgu osad) ja käitab seda otseselt avaliku sektori asutuse allasutuse või asutusele kuuluva ettevõtte kaudu (7). See sekkumismudel seisneb tavapäraselt riigi omandis oleva passiivse võrgutaristu ehitamises, kavatsusega teha see kättesaadavaks lairibaoperaatoritele, tagades hulgimüügitasandi juurdepääsu võrgule mittediskrimineerivatel tingimustel. Võrgu käitamine ja hulgimüügitasandi juurdepääsu tagamine tasu eest on majandustegevus EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Lairibavõrgu ehitamine selle äriliseks kasutamiseks kujutab endast kohtupraktika kohaselt majandustegevust (st riigiabiga EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses võib olla tegemist juba lairibavõrgu ehitamise ajal) (8). Elektroonilise sideteenuse pakkujaid, kes taotlevad hulgimüügitasandi juurdepääsu riigi käitatud võrgule, peetakse samuti abisaajateks Abisaajate hulka loetakse ka elektronsideteenuse pakkujad, kes taotlevad hulgimüügitasandi juurdepääsu riigi käitatavale võrgule.

4.

Kontsessionääri hallatav lairibavõrk: EMP riigid võivad rahastada ka lairibavõrgu rajamist, mis jääb riigi omandisse, kuid mille käitamise õigus antakse konkurentsipõhise valikumenetluse alusel kommertsoperaatorile, kes haldab ja kasutab seda hulgimüügitasandil (9). Ka sellise juhtumi puhul võib meede kujutada endast riigiabi, sest võrk ehitatakse eesmärgiga seda kasutada. Võrku haldavat ja käitavat operaatorit, samuti kolmandast isikust elektroonilise sideteenuse pakkujaid, kes taotlevad hulgimüügitasandi juurdepääsu võrgule, loetakse samuti abisaajateks.


(1)  „Rahastamispuudujääk” viitab erainvestorite investeeringukulude ja eeldatud kasumi vahele.

(2)  Või muu abi andev avaliku sektori asutus.

(3)  Mõiste „investorid” tähistab ettevõtjaid või elektroonilise side võrgu operaatoreid, kes investeerivad lairibataristute ehitamisse ja kasutuselevõttu.

(4)  Rahastamispuudujäägi näideteks on komisjoni otsused juhtumite SA.33438 a.o (Poola, Ida-Poola lairibavõrgu projekt), SA.32866 (Kreeka, lairibaühenduse arendamine Kreeka maapiirkondades), SA.31851 (Itaalia, Marche piirkonna lairibaühendus), N 368/09 (Saksamaa, lairibaühenduse riigiabikava muudatus) ja N 115/08 (Saksimaa maapiirkondade lairibaühendus) kohta.

(5)  Komisjoni otsused juhtumite N 53/2010 (Saksamaa, föderaalne kaablikanalisatsioonitoetuste raamprogramm) ja N 596/09 (Itaalia, digitaalse lõhe ületamine Lombardias) kohta, vt ka juhtum N 383/09,(Saksamaa, juhtumi N 150/08 muudatus, lairibaühendus Saksi liidumaa maapiirkondades).

(6)  Üldehitustööde kulud ja muud investeeringud passiivsesse taristusse võivad moodustada kuni 70 % lairibaprojekti kogukuludest.

(7)  Komisjoni otsus juhtumi N 330/2010 (Prantsusmaa, ülikiire võrgu riiklik programm) kohta, mis käsitles erinevaid sekkumise liike, muu hulgas sellist, mille puhul kohalikud ja piirkondlikud asutused võivad käitada oma lairibavõrke juhiste kohaselt.

(8)  Kohtuasjad T-443/08 ja T-455/08 Freistaat Sachsen vs komisjon [2011] ECR II-1311.

(9)  Komisjoni otsused N 497/2010 — Ühendkuningriik, SHEFA2 Interconnect" N 330/2010 — Prantsusmaa — Riiklik lairibaühenduse programm, N 183/09 — Leedu, Projekt RAIN.

II liide

Tehniliste mõistete sõnastik

Käesolevate suuniste kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid. Mõistete kasutamine ei piira hilisemaid turuga seotud, tehnoloogilisi ja õiguslikke muudatusi.

Juurdepääsusegment — nn viimase miili segment, mis ühendab tagasiühenduse võrgu lõppkasutaja hoonega.

Tagasiühenduse võrk — lairibavõrgu osa, mis moodustab magistraalvõrgu ja juurdepääsuvõrgu vahelüli ning tagab andmevahetuse ülemaailmse võrguga.

Bitivooühendus — hulgimüügitasandi juurdepääsu pakkuja paigaldab kiire juurdepääsuliini kasutaja hoonesse ja muudab selle juurdepääsuliini kolmandatele isikutele kättesaadavaks.

Pimekiud — kasutamata kiud valguskaablis, mis ei ole edastussüsteemidega ühendatud.

Kaablikanalisatsioon — maa-alused torud või kanalid, millesse paigutatakse lairibavõrgu (valgus-, vask- või koaksiaal-) kaablid.

Täielik eraldamine — füüsiline eraldamine tagab juurdepääsu lõppkasutaja juurdepääsuliinile ja võimaldab konkurendi edastussüsteemile selle kaudu otseedastust. Teatud tingimustel saab virtuaalset eraldamist lugeda füüsilise eraldamisega samaväärseks.

FTTH (Fiber To The Home) — valguskaabelühendus lõppkasutajani, mille puhul on lõppkasutaja hoones kiudoptiline juurdepääsuvõrk, mille liinid paiknevad nii võrgu kiudoptilistes kui ka lõppsegmentides (sh hoone juhtmestikus).

FTTB (Fiber To The Building) — valguskaabelühendus hooneni, mille puhul on rajatud kiudoptiline võrk lõppkasutaja hooneni, kuid hoones kasutatakse vasepõhiseid, koaksiaal- või LAN-liine.

FTTN (Fibre to the Nodes) — valguskaabelühendus kaablikapini. Kiudoptiline võrk lõpeb kaablikapis mitu kilomeetrit kasutaja hoonest eemal, kasutaja ühendatakse vaskkaabliga (kiudoptiline võrk kaablikapini/VDSL võrguni) või koaksiaalkaabliga (kaabel/DOCSIS 3 võrk). FTTNi kasutatakse sageli ajutise vaheetapina enne täieliku FTTH paigaldamist.

Neutraalsed võrgud — võrgud, mis toetavad kõiki võrgutopoloogia liike. FTTH-võrkude puhul peab taristu suutma toetada nii kakspunkt- kui ka mitmikühenduse topoloogiat.

Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrk — juurdepääsuvõrgud, mis põhinevad täielikult või osaliselt optilistel elementidel ja suudavad tagada tugevdatud omadustega lairiba juurdepääsuteenuseid, võrreldes olemasolevate lairibaühenduse põhivõrkudega.

Passiivne võrk — aktiivsete komponentideta lairibavõrk. Koosneb tavapäraselt üldehituse taristust, kaablikanalisatsioonist ning pimekiust ja kaablikappidest.

Passiivne hulgimüügitasandi juurdepääs — juurdepääs edastuskeskkonnale, kus puuduvad elektroonilised komponendid.

Mitmikühendus — võrgutopoloogia, mille puhul konkreetsele kasutajale ette nähtud liinid juhitakse passiivsesse vahesõlme (nt kaablikapp), kus need liinid koondatakse jagatud liiniks. Koondamine võib olla passiivne (PON arhitektuurile omaste jaguritega) või aktiivne (nagu FTTC puhul).

Kakspunktühendus — võrgutopoloogia, mille puhul konkreetsed kliendiliinid kulgevad eraldi kuni piirkondlikusse ühenduspunkti jõudmiseni.

Hulgimüügitasandi juurdepääsu tooted — juurdepääs võimaldab operaatoril kasutada teise operaatori seadmeid. Hulgimüügitasandi juurdepääsu tooted, mida võib pakkuda subsideeritud võrgu kaudu, on järgmised:

—    FTTH-/FTTB-võrk — juurdepääs kaablikanalisatsioonile, juurdepääs pimekiule, eraldatud juurdepääs kliendiliinidele (WDM-PON või eraldav optiline jaotusraamistik (ODF)), samuti bitivooühendus;

—    kaabelvõrgud — juurdepääs kaablikanalisatsioonile ja bitivooühendus;

—    FTTC-võrgud — juurdepääs kaablikanalisatsioonile, alamliini eraldamine ja bitivooühendus;

—    passiivne võrgutaristu — juurdepääs kaablikanalisatsioonile, juurdepääs pimekiule ja/või eraldatud juurdepääs kliendiliinidele. Integreeritud operaatori puhul: juurdepääsu pakkumise kohustus (erineb passiivse taristu juurdepääsust) kehtestatakse kooskõlas järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrku käsitleva soovituse sätetega;

—    ADSL-põhised lairibavõrgud — eraldatud juurdepääs kliendiliinidele, bitivooühendus;

—    mobiilsed või traadita võrgud — bitivoog, füüsiliste mastide jagamine ja juurdepääs tagasiühenduse võrkudele;

—    satelliitplatvorm — bitivooühendus.


Top