29.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/1

(1)

31. juulil 2012 kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) määrusega (EL) nr 699/2012 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) ajutise dumpinguvastase tollimaksu teatavate Venemaalt ja Türgist pärit raud- või terastoruliitmike impordi suhtes.

(2)

Menetlus algatati 1. novembril 2011 avaldatud algatamisteatega (3) ning selle aluseks oli kaebus, mille esitas 20. septembril 2011 Euroopa Liidu terasest põkk-keevitusliitmike tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 40 % liidu teatavate raud- või terastoruliitmike kogutoodangust.

(3)

Nagu on nenditud ajutise määruse põhjenduses 15, hõlmas kahju ja dumpingu uurimine ajavahemikku alates 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2008 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(4)

Pärast nende oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal otsustati kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad esitasid oma seisukohad esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes soovisid oma arvamust avaldada suuliselt, anti selleks võimalus.

(5)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja analüüsimist.

(6)

Kuna liidu tootjate väljavõttelise uuringu kohta ei ole laekunud märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 5–11 esitatud esialgsed järeldused.

(7)

Korratakse, et lõplikud dumpinguvastased tollimaksud on jõus teatavate raud- või terastoruliitmike suhtes, mis on pärit Malaisiast, Hiina Rahvavabariigist, Korea Vabariigist ja Taist, ning kõrvalehoidmise tuvastamise tõttu ka raud- või terastoruliitmike suhtes, mis on pärit Hiina Rahvavabariigist, kuid lähetatud Indoneesiast, Sri Lankalt, Filipiinidelt või Taiwanilt (teatavate eranditega) (4). Kui osutatakse eelmises lauses nimetatud riikidele, kasutatakse edaspidi väljendit „riigid, mille puhul kehtivad dumpinguvastased meetmed”.

(8)

Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 17, on vaatlusaluseks tooteks praegu CN-koodide ex 7307 93 11, ex 7307 93 19 ja ex 7307 99 80 alla kuuluvad rauast või terasest (välja arvatud roostevaba teras) toruliitmikud (välja arvatud valatud toruliitmikud, äärikud ja keermestatud toruliitmikud), mille välisläbimõõt on kuni 609,6 mm ja mida kasutatakse põkk-keevitusel või muul otstarbel (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(9)

Kuna vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta ei ole laekunud ühtki märkust, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 17–20 esitatud esialgsed järeldused.

(10)

Üks Venemaa eksportiv tootja väitis, et dumpingumarginaali arvutamisel oleks tulnud kasutada ainult Venemaa äriühingutelt saadud andmeid ja et ei ole õige kasutada Türgi äriühingutelt saadud andmeid. Tuleks meenutada, et kuna mitte ükski Venemaa eksportiv tootja ei teinud koostööd, tehti Venemaa puhul normaalväärtus algmääruse artikli 18 lõigete 1 ja 5 kohaselt kindlaks olemasolevate andmete põhjal, s.t teabe põhjal, mis saadi Türgi eksportivatelt tootjatelt, kes kasutavad vaatlusaluse toote tootmisel sisendina Venemaa õmblusteta terastorusid. Seepärast lükatakse väide tagasi.

(11)

Kuna muid märkusi normaalväärtuse kindlaksmääramise kohta ei ole laekunud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 22–25 esitatud esialgsed järeldused.

(12)

Kuna ühtki märkust ekspordihinna kindlaksmääramise kohta ei ole laekunud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 26 ja 27 esitatud esialgsed järeldused.

(13)

Kuna ühtki märkust ekspordihinna ja normaalväärtuse võrdluse kohta ei ole laekunud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 28 ja 29 esitatud esialgsed järeldused.

(14)

Üks Venemaa eksportiv tootja väitis, et ajutine dumpinguvastane tollimaks 23,8 % ei ole õigustatud, arvestades asjaolu, et äriühing ekspordib liitu üksnes terasest torupõlviseid ja neidki ainult väga väikestes kogustes. Ent teraspõlvised on osa käesoleva uurimisega hõlmatud tootest ja mitte ükski huvitatud isik ei ole seda vaidlustanud. Peale selle kehtib algmääruse artikli 5 lõikes 7 ja artikli 9 lõikes 3 osutatud kriteerium, mille kohaselt liitu suunatud importi võib pidada tühiseks, üksnes kogu riigi kohta, mitte aga üksiku ettevõtte kohta. Seepärast lükatakse väide tagasi.

(15)

Üks teine Venemaa eksportiv tootja märkis, et ta ei ole müünud dumpinguhinnaga ja et seda kajastab asjaolu, et paljudel juhtudel on ta põlviste ja käänikute tarnimise hankemenetluses kaotanud liidu konkurentidele. Nagu eespool mainitud, tuletatakse meelde, et uurimises ei teinud koostööd mitte ükski Venemaa eksportiv tootja ja seetõttu tuli Venemaa puhul dumpinguarvutused teha algmääruse artikli 18 lõigete 1 ja 5 kohaselt, lähtudes olemasolevatest faktidest. Isegi kui seda väidet arvesse võtta, tuleks märkida, et hankemenetluste kaotamine liidu konkurentidele ei ole vastuolus järeldusega, et Venemaa eksportiva tootja poolt esineb dumping. Seepärast lükatakse väide tagasi.

(16)

Kuna dumpingumarginaali arvutamise kohta muid märkusi ei ole laekunud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 30 ja 31 esitatud järeldused.

(17)

Lõpuks kindlaks määratud üleriigiline dumpingumarginaal (protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimaksu tasumata) on järgmine:

(18)

Kuna ühtki märkust normaalväärtuse kindlaksmääramise kohta ei ole laekunud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 32–40 esitatud esialgsed järeldused.

(19)

Üks eksportiv tootja väitis, et ekspordihinna sisse tuleks arvestada ka mereveol saavutatav kasumimarginaal, s.t vahe klientidelt nõutava prahiraha ja eksportiva tootja poolt laevandusettevõtjale makstava prahiraha vahel. Kuid vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 on ekspordihind ekspordiriigist liitu ekspordiks müüdava toote eest tegelikult makstud või makstav hind. Kasumimarginaali, mis saadakse toote veol kliendile, ei saa pidada osaks toote enda ekspordihinnast. Seepärast lükatakse väide tagasi.

(20)

Kuna muid märkusi ekspordihinna kindlaksmääramise kohta ei ole laekunud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 41–43 esitatud esialgsed järeldused.

(21)

Türgi terasetoodete eksportijate liit (ÇIB) väitis, et õmblusteta ja keevis-toruliitmike vahelist märkimisväärset hinnaerinevust ei ole ekspordihinna ja normaalväärtuse võrdluses nõuetekohaselt arvestatud. Ent kõik koostööd tegevad äriühingud on esitanud teabe õmblusteta ja keevisliitmike müügi kohta tehingupõhiselt. Seda teavet ongi kasutatud ekspordihinna ja normaalväärtuse võrdlemiseks. Ehk teisisõnu, õmblusteta liitmikke on võrreldud üksnes õmblusteta liitmikega, keevisliitmikke aga üksnes keevisliitmikega. Seetõttu lükatakse kõnealune väide tagasi.

(22)

Kuna muid märkusi võrdluse kohta ei ole laekunud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 44 esitatud järeldused.

(23)

Tuletatakse meelde, et ühele kolmest koostööd tegevast eksportivast tootjast kehtestati individuaalne dumpingumarginaal kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlemisel selle äriühingu toodetud vaatlusaluse toote kaalutud keskmise hinnaga, mis kehtis eksportimisel liitu. Kuna ühtki märkust selle äriühingu dumpingumarginaali kindlaksmääramise kohta ei ole laekunud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 46 esitatud esialgsed järeldused.

(24)

Ülejäänud kahe koostööd tegeva äriühingu puhul näitasid dumpinguarvutused, et need äriühingud tegelesid suunatud dumpinguga, ja seda nii ajavahemikku kui ka kliente ja piirkondi silmas pidades. Nii võis nende ekspordihindade puhul selgelt täheldada, et eri ostjate ja eri piirkondade jaoks ning ka eri ajavahemike puhul olid need oluliselt erinevad (vaatlusaluse toote sama mudeli puhul oli erinevus kuni 30 %). Lisaks ei kajastanud dumpinguarvutus, mis vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 11 esimese lause esimeses osas sätestatud meetodile põhines kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlemisel kaalutud keskmiste ekspordihindadega, kahe asjaomase tootja kasutatud dumpingut täies ulatuses, nagu nähtub käesoleva määruse põhjendusest 27. Samuti ei saanud dumpingumarginaali määrata individuaalsete normaalväärtuste ja individuaalsete liitu eksportimisel kehtivate ekspordihindade põhjal tehingupõhiselt, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõike 11 esimese lause teises pooles, kuna omamaiseid tehinguid ei olnud piisavalt, et määrata normaalväärtus, mis vastaks eksporditehingutele, nagu on näidatud põhjenduses 28.

(25)

Seetõttu tuli kõnealuse kahe äriühingu puhul nende praktiseeritava dumpingu täieulatuslikuks kajastamiseks kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 võrrelda kaalutud keskmise põhjal määratud normaalväärtust kõigi individuaalsete liitu suunatud eksporditehingute hindadega. Arvestades, et selline võrdlusmeetod kujutab endast erandit kahest esimesest algmääruse artikli 2 lõikes 11 sätestatud meetodist, kontrollis komisjon hoolikalt, kas selle kasutamiseks vajalikud tingimused on antud juhul selgesti täidetud. Üksikasjalikud dumpingumarginaali arvutused, sealhulgas tuvastatud ekspordihinnamustrid, on teatavaks tehtud. Mitte ükski Türgi eksportiv tootja ei vaidlustanud nende aluseks olevaid andmeid.

(26)

Mõlemad koostööd tegevad äriühingud, ÇIB ja Türgi valitsus väitsid siiski, et nende kahe Türgi eksportiva tootja puhul kindlaks tehtud suunatud dumpingu kohta ei olnud esitatud piisavaid selgitusi ning et igal juhul ei ole mitte mingisugust ekspordihindade mustrit kasutatud tahtlikult. Ärakuulamise eest vastutava ametniku juures toimunud ärakuulamisel, mida need kaks Türgi eksportijat taotlesid, anti mõlemale äriühingule üksikasjalikud selgitused suunatud dumpingu kindlakstegemise ja selle aluseks olnud dumpingumarginaali arvutuste kohta. Komisjon selgitas ka, et isegi juhul, kui nende võtted olid tahtmatud, (5) on nende tagajärjeks suunatud dumping. Märgitakse, et algmääruses ei ole nõutud, et uurimist teostav asutus teeks kindlaks suunatud dumpingu võimalikud põhjused, nagu näiteks valuutakursside kõikumine, erinevad piirkondlikud hinnakujunduspoliitikad jms. Piisab lihtsalt sellest, kui tehakse kindlaks ekspordihindade märkimisväärne erinevus eri ostjate, piirkondade või ajavahemike lõikes (6). Pärast ärakuulamist on kummalegi äriühingule tehtud teatavaks ka konkreetselt selle äriühingu kohta käivad selgitused. Peale selle saadeti Türgi alalisele esindusele ELi juures verbaalnoot, mis sisaldas selgitusi suunatud dumpingu kindlakstegemise ja dumpingumäära arvutamisel kasutatud metoodika kohta. Lisaks anti veel ühel ärakuulamise eest vastutava ametniku juures toimunud ärakuulamisel, mida taotles ÇIB, viimasele üksikasjalikud selgitused suunatud dumpingu kindlakstegemise ja selle aluseks olnud dumpingumarginaali arvutuste kohta.

(27)

Uurimise käigus tehti mõlema eksportiva tootja puhul kindlaks kolm äratuntavat ekspordihindade mustrit, mis hõlmasid rõhuvat enamikku nende liitu suunatud eksportmüügist, s.t ekspordihinnad erinesid eri ostjate, piirkondade ja ajavahemike lõikes märkimisväärselt, nagu juba näidati järelduste aluseks olnud andmetes, mis pooltele teatavaks tehti. Selline tulemus saadi käesoleva juhtumi erakorraliste asjaolude põhjalikul uurimisel, mille põhjal peeti vajalikuks järeldada, et on kasutatud suunatud dumpingut. Olles teinud kindlaks hindade märkimisväärse erinemise ning arvestades, et juba üksainus neist kolmest ekspordihindade mustrist oleks olnud piisav, et kasutada kõigi individuaalsete eksporditehingute kaalutud keskmise võrdlemise metoodikat, peeti seda võrdlusmeetodit antud juhul asjakohaseks. Lisaks sellele oli dumpingu kogumäär, mis tehti nende kahe äriühingu puhul kindlaks vaatlusaluse toote kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlemisel kaalutud keskmise ekspordihinnaga selle toote eksportimisel liitu (esimene sümmeetriline meetod), märkimisväärselt erinev dumpingumäärast, mis tehti kindlaks kaalutud keskmise põhjal määratud normaalväärtuse võrdlemisel kõikide individuaalsete liitu suunatud eksporditehingute hindadega (asümmeetriline meetod), nagu juba näidati järelduste aluseks olnud andmetes, mis pooltele teatavaks tehti. Seepärast võib järeldada, et suunatud dumping, mis toimus konkreetsel ajavahemikul, konkreetsetes piirkondades ja konkreetsete klientide puhul, oleks esimese sümmeetrilise meetodi kasutamisel jäänud märkamata. Teisisõnu ei kajastaks esimese sümmeetrilise meetodi abil määratud dumpingumarginaal kogu dumpingut, millega need kaks äriühingut tegelesid.

(28)

Dumpingumarginaali ei olnud võimalik kindlaks määrata ka individuaalsete normaalväärtuste võrdlemisel liitu suunatud individuaalsete ekspordihindadega tehingupõhiselt, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõike 11 esimese lause teises osas (teine sümmeetriline meetod). Selle meetodi puhul tuleb teha kindlaks individuaalsed sisemaised tehingud, mis on võrreldavad individuaalsete eksporditehingutega, võttes arvesse selliseid tegureid nagu müügikogus ja tehingu kuupäev. Kuna sisemaiseid tehinguid ei olnud piisavalt, et määrata normaalväärtus, mis vastaks eksporditehingutele, siis ei olnud võimalik määrata dumpingumarginaali teise sümmeetrilise meetodi kohaselt. Arvestades, et ekspordihindades oli tuvastatud teatav muster, mille kohaselt need hinnad erinesid eri ostjate, piirkondade ja ajavahemike lõikes märkimisväärselt, ning arvestades, et kumbki sümmeetriline meetod ei kajastaks kogu dumpingu ulatust, otsustati seetõttu algmääruse artikli 2 lõike 11 teise lause alusel, et dumpingumarginaal tuleb määrata asümmeetrilise meetodi kohaselt.

(29)

Mõlemad koostööd tegevad äriühingud ja ÇIB väitsid, et ekspordihindade võrdlemine Türgi liiri konverteerituna ei ole õigustatud, arvestades, et müük liitu on toimunud eurodes, Türgi liiri aga kasutatakse üksnes raamatupidamise eesmärkidel. Väideti, et vahetuskursi kõikumine euro ja Türgi liiri vahel on avaldanud märkimisväärset mõju hinna määramisele, mis omakorda mõjutab paratamatult ja õigustamatult eri ajavahemikel kehtinud ekspordihindade võrdluse tulemusi. Komisjoni väljakujunenud tava on siiski võrrelda ekspordihindu ja arvutada dumpingumarginaale ekspordiriigi koostööd tegevate eksportivate tootjate kasutatavas arveldusvaluutas. Tuleb märkida, et normaalväärtuse arvutamisel aluseks olnud kulud ja omamaised hinnad on väljendatud Türgi liirides. Sellest tulenevalt tehti ekspordihindade ja normaalväärtuse võrdlus nimetatud valuutas. Seega on sama dumpingumarginaali arvutamise kontekstis ekspordihindade mustri kindlakstegemise ainsaks loogiliseks teeks nendesamade ekspordihindade kasutamine, mis on väljendatud Türgi liirides. Peale selle, nagu eespool mainitud, ei nõuta algmääruses suunatud dumpingu võimalike põhjuste, näiteks valuutakursi kõikumise analüüsimist (7). Seepärast lükatakse väide tagasi.

(30)

Mõlemad koostööd tegevad eksportivad tootjad väitsid, et selleks, et teha kindlaks ekspordihindade muster, ei oleks tohtinud arvestada mitte aritmeetiliselt keskmisi hindu, vaid võrreldavate tootetüüpide kaalutud keskmisi hindu. Algmääruse artikli 2 lõikes 11 on aga osutatud erinevustele ekspordihindade mustris, mitte ekspordihindade kaalutud keskmiste ega ekspordiväärtuste mustris. Kaalutud keskmise ekspordihinna kasutamine moonutaks analüüsi, sest selles võetaks arvesse ka ekspordimahtu, mitte ainult ekspordihindu. Igal juhul, isegi kui ei oleks kasutatud aritmeetiliselt keskmisi ekspordihindu, vaid kaalutud keskmisi hindu, on siiski kindlaks tehtud ekspordihindade muster, mis on eri ostjate, piirkondade ning samuti ajavahemike lõikes märkimisväärselt erinev. Kaks isikut vaidlustasid väite, et ekspordihinna mustrite erinevus, kui selline on olemas, on kaalutud keskmiste kasutamise korral märkimisväärne. Märgitakse, et ei vaidlustatud mitte faktilisi järeldusi, mis põhinevad aritmeetilisel keskmisel, mis, nagu eespool selgitatud, on asjakohane metoodika. Seepärast lükatakse see väide tagasi.

(31)

ÇIB väitis, et nullimise kasutamine ei ole õigustatud, viidates WTO apellatsioonikogu aruandele, (8) (voodipesuasja aruanne) milles leiti, et nullimine on vastuolus WTO dumpinguvastase lepinguga. Üldkohus (9) on siiski kinnitanud, et voodipesuasja aruandes tehtud järeldusi ei saa suunatud dumpingu olukorras kohaldada. Voodipesuasja aruanne käsitlebki nullimisvõtet üksnes esimese sümmeetrilise meetodi kontekstis ja ei saa väita, nagu käsitleks see kõnealust mehhanismi ka olukorras, kus seda kasutatakse asümmeetrilise meetodi raames. Seepärast, isegi kui nullimisvõtte kasutamine esimese sümmeetrilise meetodi raames on vastuolus 1994. aasta dumpinguvastase koodeksi artikliga 2.4.2 ja ebaõiglane, eriti ekspordihindade mustri puudumisel, ei ole nullimisvõtte kasutamine asümmeetrilise meetodi raames vastuolus nimetatud sättega ega algmääruse artikli 2 lõikega 11 ega ka mitte ebaõiglane kõnealuse määruse artikli 2 lõike 10 tähenduses, kui on täidetud mõlemad tingimused selle meetodi kasutamiseks. Pealegi on nullimisvõte osutunud matemaatiliselt vajalikuks, et eristada asümmeetrilist meetodit esimesest sümmeetrilisest meetodist tulemuste poolest. Ilma nullimata annab asümmeetriline meetod alati sama tulemuse nagu esimene sümmeetriline meetod. Seega lükatakse kõnealune väide tagasi.

(32)

Lisaks väitis ÇIB, et nullimise kasutamine toob kaasa väiksema tollimaksu reegli rikkumise. Väideti, et nullimisvõtte kasutamise tulemusena on dumpingumarginaalid arvutatud kõrgemal tasemel, kui nad tegelikult oleksid pidanud olema.

(33)

Ent nullimise kasutamine asümmeetrilise meetodi puhul ei välista väiksema tollimaksu reegli kohaldamist. Kõigi kolme koostööd tegeva äriühingu puhul võrreldi dumpingumarginaale, olenemata nende saamiseks kasutatud metoodikast, äriühingute kahju kõrvaldamist võimaldava tasemega, et tollimaksu saaks määrata neist kahest väiksema väärtuse põhjal. Seepärast lükatakse väide tagasi.

(34)

Kuna uuritud äriühingute dumpingumarginaalide kohta muid märkusi ei ole laekunud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 47 ja 48 esitatud järeldused.

(35)

Kuna koostööst keelduvate äriühingute dumpingumarginaali kohta ei ole laekunud ühtki märkust, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 49 esitatud esialgsed järeldused.

(36)

Lõpuks kindlaks määratud üleriigilised dumpingumarginaalid (protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimaksu tasumata) on järgmised:

(37)

Kuna liidu toodangu, liidu tootmisharu ja tarbimise kohta ei ole laekunud ühtki märkust, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduste 51–54 sisu.

(38)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist väitis ÇIB, et kahest asjaomasest riigist saabuva dumpingimpordi kumulatiivne hindamine ei ole põhjendatud. Põhimõtteliselt korrati sellega märkusi, mida esitasid Türgi eksportivad tootjad pärast uurimise algatamist, ja väideti, et Venemaalt ja Türgist tuleva impordi mahus ja hindades valitsevad erinevad suundumused.

(39)

Sellega seoses korratakse, nagu juba on öeldud ajutise määruse põhjenduses 59, et uurimise käigus tehti kindlaks, et kui Türgist pärit impordi maht püsis suhteliselt ühtlasel tasemel, siis Venemaalt pärit import suurenes absoluutarvudes. Arvestades aga vaatlusalusel perioodil vähenenud nõudlust, on mõlemast riigist pärit impordi turuosad kasvanud.

(40)

Samal ajal näib, et nende hinnakujundus ei erine oluliselt: Venemaa keskmised hinnad on mõnevõrra madalamad, kuid siiski väga lähedal Türgi keskmistele hindadele. Samuti korratakse sellega seoses, et mõlema riigi äriühingute puhul tehti uurimise käigus kindlaks märkimisväärne hindade allalöömine, kuni ligikaudu 30 % (vt ajutise määruse põhjendus 65). Seega lükatakse see väide tagasi.

(41)

Veel väitis ÇIB, et importi Türgist tuleks pidada tühiseks, ning tõi esile, et ühel varasemal juhul, mis puudutas samalaadset toodet – nimelt toruliitmikke HRVst, Horvaatiast, Slovakkiast, Taiwanilt ja Taist (10) –, loeti import Slovakkiast ja Taiwanilt tühiseks (ehkki see oli üle miinimumtaseme) ja seetõttu ei kumuleeritud seda teistest riikidest pärit dumpingimpordiga.

(42)

Sellega seoses märgitakse, et eespool nimetatud juhul leiti tõepoolest, et Slovakkiast ja Taiwanilt pärit raud- või terastoruliitmike import toimub dumpinguhinnaga, ning ehkki selle turuosa ületas 1 % künnise, ei kumuleeritud seda ülejäänud dumpingimpordiga. Ent tollel juhul oli olukord väga erinev praegusest, sest import Slovakkiast ja Taiwanilt oli tollal järsult kaotamas oma turuosa ja seda ei peetud oluliseks, võrrelduna impordimahuga teistest riikidest, ning seetõttu jõuti seisukohale, et see ei põhjusta kahju. Praegusel juhul aga, vastupidi, on nii Türgist kui ka Venemaalt pärit impordi turuosa suurenemas ja mahu poolest on mõlemad teineteisega võrreldavad. Seega lükatakse see väide tagasi.

(43)

Samuti väitis ÇIB, et Türgist ja Venemaalt tulev import ei ole omavahel võrreldavad konkurentsitingimuste poolest, sest esineb „erinevusi müügi geograafilises kontsentratsioonis”. Ta esitas statistilisi andmeid, millest nähtus, et uurimisperioodil koondas Türgi üle 70 % oma müügist Hispaaniasse, Prantsusmaale, Itaaliasse ja Poolasse, samas kui peaaegu kogu Venemaa müük oli koondunud Tšehhi Vabariiki ja Saksamaale.

(44)

Sellega seoses märgitakse, et müügi geograafilise kontsentreerumise erinevusi ei saa pidada erinevate konkurentsitingimuste märgiks. Arvestades, et Euroopa Liit on ühtne turg, ei ole importtoodete sisenemispunktil nende importtoodete omavahelise konkureerimise ja samasuguste toodetega konkureerimise võimes harilikult määravat tähtsust. Samuti korratakse konkurentsitingimuste asjus, et hinna poolest on Vene ja Türgi import omavahel sarnased ja mõlema puhul leiti, et nad löövad liidu hindu alla ja et nende müügikanalid on ühesugused. Seega lükatakse see väide tagasi.

(45)

Kuna muid märkusi asjaomastest riikidest tuleva dumpingimpordi kumulatiivse hindamise kohta ei ole laekunud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduste 55–60 sisu.

(46)

Kuna vaatlusaluse dumpingimpordi mahu ja turuosa, impordihinna ja hindade allalöömise kohta ei ole laekunud ühtki märkust, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduste 61–65 sisu.

(47)

Korratakse, et asjaomastest riikidest pärit vaatlusaluse dumpingtoote müük liidus lõi liidu tootmisharu hinnad umbes 30 % võrra alla.

(48)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist väitsid ÇIB ja Türgi valitsus, et arvestades, et liidu tootmisharu suurendas aastast 2008 kuni uurimisperioodini oma turuosa umbes 3 % võrra, oleks komisjon pidanud järeldama, et liidu tootmisharu ei kandnud vaatlusalusel perioodil olulist kahju.

(49)

Sellega seoses märgitakse, et esiteks tõdeti ajutises määruses (vt nt ajutise määruse põhjendused 72, 86 ja 91) selgesti, et liidu tootmisharu turuosa on veidi suurenenud. Teiseks selgitatakse ajutise määruse põhjenduses 72, et suurenenud turuosa näitab, et liidu tootjate müügimaht vähenes vaatlusalusel perioodil veidi vähem kui tarbimine.

(50)

Peale selle on see peale allpool nimetatud vähenevate varude ainus kahjunäitaja, mis on vaatlusalusel perioodil arenenud positiivses suunas. Seega lükatakse see väide tagasi.

(51)

Türgi valitsus väitis veel, et valimisse kaasatud liidu tootjate lõppvarude vähenemine näitab, et liidu tootmisharu ei ole kahju kandnud.

(52)

Sellega seoses märgitakse, et nagu on öeldud ajutise määruse põhjenduses 79, vähenesid valimisse kaasatud liidu tootjate lõppvarud 2008. aastast kuni uurimisperioodini tõepoolest 18 %.

(53)

Samal ajal tõdetakse, et varude vähenemist võiks pidada positiivseks märgiks, aga ainult olukorras, kus müük kasvab kiiremini kui tootmismahud. Käesolevas uurimises aga nii ei ole. Vastupidi, praegusel juhul kajastub varude vähenemises üksnes see, et tootmismaht väheneb kiiremini kui müük. Selles olukorras ei saa varude vähenemist pidada positiivseks arenguks. Seega lükatakse see väide tagasi.

(54)

Kuna muid väiteid ega märkusi ei ole laekunud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduste 66–88 sisu, sealhulgas järeldus, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(55)

Kuna konkreetseid märkusi ei ole laekunud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 90–93.

(56)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist väitsid ÇIB ja Türgi valitsus, et mis tahes kahju, mida liidu tootmisharu on kandnud, on tegelikult põhjustatud madala hinnaga impordist, mis tuleb muudest kolmandatest riikidest, eriti riikidest, mille suhtes on kehtestatud dumpinguvastased meetmed.

(57)

Sellega seoses märgitakse, et nagu on juba öeldud ajutise määruse põhjenduses 96, imporditi neist kaheksast riigist, mille suhtes on kehtestatud dumpinguvastased meetmed, vaatlusalust toodet jätkuvalt liidu turule, kuigi sellise impordi turuosa langes 2008. aasta tasemelt (21 %) uurimisperioodil 17 %-le. Kõnealuse impordi keskmised hinnad olid üldjoontes madalamad kui asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi hinnad. Isegi juhul, kui võtta arvesse kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu, on kõnealuse impordi hinnad madalad ja võrreldavad Venemaalt ja Türgist pärit impordi hindadega ning allpool liidu tootjate keskmisi hindu.

(58)

Siiski märgitakse, et riikide puhul, mille suhtes on kehtestatud dumpinguvastased meetmed (nagu üldse kõigi kolmandate riikide puhul), on statistilised andmed ja keskmised hinnad kättesaadavad üksnes piiratud ulatuses ning et kindlaks tehtud hinnaerinevus ei pruugi olla otsustav ja võib tuleneda teistsugusest tootevalikust. Peale selle näitab import riikidest, mille suhtes on kehtestatud dumpinguvastased meetmed, selget vähenemistendentsi. Siit ka järeldus, et see import ei kõrvalda põhjuslikku seost liidu tootmisharule tekkinud kahju ning Türgist ja Venemaalt tuleva suurenenud dumpingimpordi vahel.

(59)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 2008. aasta 7 % juurest uurimisperioodi 6 %-ni, samas kui Venemaa ja Türgi oma suurenes. Kõnealuse impordi keskmised hinnad olid üldjuhul kõrgemad kui asjaomastest riikidest pärit dumpingimpordi hinnad ning ligilähedased liidu tootjate keskmiste hindadega ning seega ollakse seisukohal, et need ei kõrvalda põhjuslikku seost liidu tootmisharule tekkinud kahju ning Türgist ja Venemaalt tuleva suurenenud dumpingimpordi vahel. Seega lükatakse see väide tagasi ja kinnitatakse esialgne järeldus, et import kolmandatest riikidest ei kõrvalda põhjuslikku seost.

(60)

Samuti väitis Türgi valitsus, et mis tahes kahju, mida liidu tootmisharu on kandnud, on põhjustatud kasvanud tootmiskuludest, mis omakorda on tulenenud nõudluse vähenemisest.

(61)

Sellega seoses märgitakse, et nagu juba öeldud ajutise määruse põhjenduses 101, on toruliitmike vähenenud tarbimise taga suure tõenäosusega 2008/2009. aasta finants- ja majanduskriis. 2009. aastaks oli tarbimine 2008. aastaga võrreldes vähenenud üle 40 % ja püsis sama madalal tasemel kogu ülejäänud vaatlusaluse perioodi vältel (uurimisperioodil tarbimine siiski veidi suurenes). Arvestades, et liidu tootjate tootmiskuludest moodustasid 40 % püsikulud, olid nõudluse, müügi ja toodangu vähenemise tagajärjeks tunduvalt suuremad ühiku tootmiskulud. See on ilmselgelt avaldanud olulist mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele.

(62)

Samal ajal süvendas ühiku kõrgemate tootmiskulude negatiivset mõju ilmselgelt tõsiasi, et Türgist ja Venemaalt tuleva dumpingimpordi avaldatava tugeva hinnasurve ja märkimisväärse hindade allalöömise tulemusena langesid liidu tootmisharu hinnad. Harilikus turusituatsioonis olnuks liidu tootmisharul võimalus minimeerida ühiku tootmiskulude kasvu mõju vähemasti normaalse hinnataseme säilitamise teel, see aga ei olnud ilmselt võimalik asjaomastest riikidest tuleva kunstlikult odava dumpingimpordi hinnasurve tõttu.

(63)

Seega lükatakse see väide tagasi ja tehakse lõplik järeldus, et igasugune nõudluse vähenemisest tulenev negatiivne mõju ei kõrvalda põhjuslikku seost Venemaalt ja Türgist pärit dumpingimpordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel.

(64)

Kuna muid väiteid ega märkusi ei ole laekunud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduste 94–106 sisu, sealhulgas järeldus, et asjaomastest riikidest pärinev dumpingimport on põhjustanud liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(65)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist väitis ÇIB, et mis tahes meetmete kehtestamine tekitaks olukorra, kus üks kaebuse esitajatest, nimelt ERNE Fittings, oleks liidu turul monopolilaadses seisundis.

(66)

Sellega seoses märgitakse, et ERNE on ainult üks kahest kaebuse esitajast ning et teine – INTERFIT – on sama suur kui ERNE. Peale selle hõlmasid ajutises määruses sisaldunud andmed valimisse kuuluvate liidu ettevõtete kohta ka kolmandat liidu tootjat – äriühingut Virgilio CENA & Figli. Liidus on olemas ka suur hulk väiksemaid äriühinguid, mis toodavad ja müüvad uuritavat toodet, ja seda imporditakse märkimisväärsetes kogustes ka teistest allikatest. Eelnimetatut arvesse võttes ollakse seisukohal, et ERNE monopoliseerumise riski ei ole.

(67)

Kuna muid märkusi ei ole laekunud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 107–117, sealhulgas järeldus, et puuduvad kaalukad põhjused, mis õigustaksid asjaomastest riikidest pärit dumpingimpordi suhtes meetmete kehtestamata jätmist.

(68)

Kuna konkreetseid märkusi ei ole laekunud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduste 118–120 sisu.

(69)

Arvestades järeldusi dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta ning lähtudes algmääruse artiklist 9, leitakse, et Venemaalt ja Türgist pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes tuleks kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis väiksema tollimaksu reegli kohaselt vastaks tuvastatud dumpingumarginaali ja kahju kõrvaldamist võimaldava taseme hulgast madalamale; madalamaks on kõikidel juhtudel osutunud dumpingumarginaal.

(70)

Kuna ükski Venemaa eksportiv tootja ei teinud koostööd, arvutati Venemaa puhul üleriigiline dumpingumarginaal vastavalt ajutise määruse põhjendustes 21–31 esitatule, ja nimetatud marginaal kinnitatakse.

(71)

Kuna Türgi puhul peeti koostöö taset suhteliselt madalaks, peeti jääktollimaksumäära arvutamisel põhjendatuks meetodit, mille tulemusena saadi kõrgem marginaal kui kolme koostööd tegeva äriühingu suhtes kehtestatav kõrgeim individuaalne dumpingumarginaal, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 49, ja nimetatud jääktollimaksumäär kinnitatakse.

(72)

Eespool esitatut arvesse võttes on kavandatud tollimaksumäärad järgmised:

(73)

Käesoleva määrusega äriühingute suhtes kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad on määratud käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need uurimise käigus kõnealuste äriühingute puhul kindlaks tehtud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt üleriigilisest tollimaksust, mida kohaldatakse „kõikide muude äriühingute” suhtes) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi suhtes, mis on asjaomasest riigist pärit ja mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(74)

Taotlus kohaldada individuaalse äriühingu jaoks ette nähtud dumpinguvastast tollimaksumäära (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleks saata viivitamata komisjonile (11) koos kõikide vajalike andmetega, näidates eelkõige ära nimevahetuse või tootmis- või müügiüksustega seotud võimalikud muudatused äriühingu tootmistegevuses, siseriiklikus või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(75)

Kõikidele asjaosalistele on teatatud olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse soovitada kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Venemaalt ja Türgist pärit raud- ja terastoruliitmike impordi suhtes ja nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad (edaspidi „lõplike järelduste teatavakstegemine”). Lisaks sellele on neile pärast nimetatud asjaoludest ja kaalutlustest teatamist antud võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(76)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist saadi esildised kaebuse esitajalt, kahelt koostööd tegevalt Türgi eksportivalt tootjalt ja ÇIB-lt. Mõlemad Türgi tootjad ja ÇIB taotlesid ärakuulamist.

(77)

Kaebuse esitaja nõustus kõikide avaldatud järeldustega. Kahe Türgi eksportija ja ÇIB esitatud suulistes ja kirjalikes märkustes korrati seisukohti, mis esitati juba pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist. Märgitakse, et mitte ükski huvitatud isik ei vaidlustanud järelduste aluseks olnud andmeid.

(78)

Põhjendus selle kohta, miks dumpingumarginaali arvutamisel kasutati asümmeetrilist meetodit, sealhulgas nullimist, ja vastus väidetele on esitatud põhjendustes 24–33. Türgi liiri kasutamist ekspordihinnamustrite kindlakstegemisel on selgitatud ja sellekohasele väitele vastatud põhjenduses 29. Aritmeetiliselt keskmiste hindade kasutamist kaalutud keskmiste hindade asemel ekspordihindade mustrite kindlakstegemisel on selgitatud ja sellekohasele väitele vastatud põhjenduses 30. Väidet, mille kohaselt mereveol saavutatav kasumimarginaal tuleks arvestada ekspordihinna sisse, on kirjeldatud ja väide tagasi lükatud põhjenduses 19. Väidet, mille kohaselt Türgi ja Venemaa impordi kumuleeruv hindamine ei ole põhjendatud, arvestades Türgi ja Venemaa müügitegevuse geograafilise kontsentreerumise erinevusi, on kirjeldatud ja väide tagasi lükatud põhjendustes 43 ja 44. Väitele, et liidu tootmisharu ei ole kandnud kahju, sest nende turuosa on suurenenud, on vastatud ja väide tagasi lükatud põhjendustes 48–50.

(79)

Arvestades, et pärast lõplike järelduste teatavakstegemist ei ole esitatud argumente, mis mõjutaksid juhtumi hindamise tulemusi, ei ole eespool kirjeldatud järelduste muutmine põhjendatud.

(80)

Tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja liidu tootmisharule tekitatud kahju arvesse võttes leitakse, et ajutise määruse kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad on vaja kehtestatud lõpliku tollimaksumäära ulatuses lõplikult sisse nõuda,