I LISA

Kõrgetasemeliste hädapidurdussüsteemidega seotud mootorsõidukite tüübihindamise teatise ja EÜ tüübikinnitustunnistuse standardnäidised

1.   OSA

Teatis

NÄIDIS

Teatis nr … sõiduki EÜ tüübikinnituse kohaldamiseks seoses kõrgetasemeliste hädapidurdussüsteemidega.

Allpool esitatud teave esitatakse kolmes eksemplaris ja koos sisukorraga. Joonised esitatakse sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikult A4-formaadis paberil või A4-formaadis kaustas. Kui lisatakse fotod, peavad need olema piisavalt üksikasjalikud.

Kui määruse (EL) nr. 347/2012 I lisas viidatud süsteemid, osad või eraldi tehnilised seadmestikud on elektroonilise juhtimisseadmetega, esitatakse andmed selle toimimise kohta.

0.   ÜLDOSA

0.1.   Mark (tootja kaubanimi): …

0.2.   Tüüp: …

0.2.0.1.   Šassii: …

0.2.0.2.   Kere / komplektne sõiduk: …

0.2.1.   Kaubanimi(-nimed) (kui on teada): …

0.3.   Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile (1): …

0.3.0.1.   Šassii: …

0.3.0.2.   Kere / komplektne sõiduk: …

0.3.1.   Märgistuse asukoht: …

0.3.1.1.   Šassii: …

0.3.1.2.   Kere / komplektne sõiduk: …

0.4.   Sõiduki kategooria (2): …

0.5.   Tootja nimi ja aadress: …

0.6.   Andmesiltide asukoht ja kinnitusviis ning sõiduki valmistajatehase tähise asukoht: …

0.6.1.   Šassiil: …

0.6.2.   Kerel: …

0.8.   Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id)

0.9.   Tootja esindaja nimi ja aadress (kui on): …

1.   SÕIDUKI EHITUSE ÜLDANDMED

1.1.   Representatiivsõiduki fotod ja/või joonised: …

1.2.   Kogu sõiduki mõõtjoonis: …

1.3.   Telgede ja rataste arv: …

1.3.1.   Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …

1.3.2.   Juhitavate telgede arv ja asukoht: …

1.3.3.   Veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis): …

2.   MASSID JA MÕÕTMED (3)  (4)

(kilogrammides ja millimeetrites) (vajaduse korral viide joonisele)

2.1.   Teljevahe(d) (täiskoormusel) (5)

2.1.1.   Kaheteljelised sõidukid: …

2.1.1.1.   Kolme või enama teljega sõidukid

2.3.   Telje/telgede rööbe/rööpmed ja laius(ed)

2.3.1.   Iga juhitava telje rööbe (6): …

2.3.2.   Kõigi muude telgede rööpmed (6): …

2.3.4.   Kõige eesmise telje laius (mõõdetuna rehvide kõige välimiste punktide vahel, arvestamata rehvide maapinnalähedast väljakummumist): …

2.4.   Sõiduki mõõtmed (üldmõõtmed)

2.4.1.   Kereta šassii

2.4.1.1.   Pikkus (7): …

2.4.1.1.1.   Suurim lubatud pikkus: …

2.4.1.1.2.   Vähim lubatud pikkus: …

2.4.1.2.   Laius (8): …

2.4.1.2.1.   Suurim lubatud laius: …

2.4.1.2.2.   Vähim lubatud laius: …

2.4.2.   Kerega šassii korral

2.4.2.1.   Pikkus (7): …

2.4.2.1.1.   Laadimispinna pikkus: …

2.4.2.2.   Laius (8): …

2.4.3.   Ilma šassiita heakskiidetud kerede korral (M2- ja M3-kategooria sõidukid)

2.4.3.1.   Pikkus (7): …

2.4.3.2.   Laius (8): …

2.6.   Töökorras sõiduki mass

Töökorras sõiduki mass koos kerega ning muu kui M1-kategooria veduki puhul koos haakeseadisega, kui tootja on selle paigaldatud; või kereta ja/või haakeseadiseta šassii või kabiiniga šassii mass, kui tootja ei ole keret ja/või haakeseadist paigaldanud (kaasa arvatud vedelikud, tööriistad, varuratas, kui see on paigaldatud, ja juht ning busside puhul meeskonnaliige, kui sõidukis on meeskonnaliikme iste) (9) (iga variandi suurim ja vähim mass): …

4.7.   Sõiduki suurim valmistajakiirus (km/h) (10): …

8.   PIDURID

(Esitada tuleb järgmised üksikasjalikud andmed, vajaduse korral ka identifitseerimisandmed)

8.1.   Pidurite tüüp ja karakteristikud vastavalt nõukogu direktiivi 71/320/EMÜ (11) I lisa punktis 1.6 määratletule koos üksikasjalike andmetega ja joonistega trumlite või ketaste, voolikute margi ning trumli-/kettasõlmede ja/või hõõrdkatete margi ja tüübi, efektiivsete pidurduspindade, trumlite, klotside ja ketaste raadiuste, trumlite massi, reguleerimisseadmete, telje/telgede ja vedrustuse asjakohaste osade kohta: …

8.2.   Talitlusskeem, direktiivi 71/320/EMÜ I lisa punktis 1.2 kirjeldatud pidurisüsteemi kirjeldus ja/või joonis koos üksikasjalike andmete ja joonistega käigukasti ja juhtseadiste kohta: …

8.2.1.   Sõidupidurisüsteem: …

8.2.2.   Abipidurisüsteem: …

8.2.4.   Mis tahes lisapidurisüsteem: …

8.3.   Haagise pidurisüsteemide juhtseadis ja jõuülekanne haagise vedamiseks konstrueeritud sõidukite korral: ……

8.4.   Sõiduk on varustatud vajalike seadmetega elektriliste/pneumaatiliste/hüdrauliliste (12) sõidupiduritega haagise vedamiseks: jah/ei (12)

8.5.   Mitteblokeeruv pidurisüsteem

8.5.1.   Süsteemi töötamise kirjeldus (sh kõik elektroonilised osad), elektriline plokkskeem, hüdro- või pneumoahela skeem: …

8.6.   Direktiivi 71/320/EMÜ II lisa liite punkti 1.1.4.2 (või vajaduse korral XI lisa liite) kohased arvutused ja kõverad: …

8.7.   Jõuallika kirjeldus ja/või joonised (ka elektrivõimendiga pidurisüsteemide korral): …

8.7.1.   Suruõhkpidurisüsteemide korral töörõhk p2 rõhumahuti(te)s: …

8.7.2.   Vaakumpidurisüsteemide korral algne energiatase mahuti(te)s: …

13.   ERISÄTTED BUSSIDELE

13.1.   Sõiduki klass: III klass / B klass (12)

Selgitavad märkused

2.   OSA

NÄIDIS

(Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

Teatis:

—	EÜ tüübikinnituse (13)

—	EÜ tüübikinnituse laiendamise (13)

—	EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumise (13)

—	EÜ tüübikinnituse tühistamise (13)

kohta seoses sõiduki kõrgetasemeliste hädapidurdussüsteemidega

vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 347/2012 muudetud ja täites tüübikinnituse 1. tasandi (13)/ 2. tasandi nõudeid (13)

EÜ tüübikinnitusnumber: _

Laiendamise põhjus:

I   JAGU

0.1.   Mark (tootja kaubanimi):

0.2.   Tüüp:

0.2.1.   Kaubanimi (-nimed) (vajaduse korral):

0.3.   Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile (14):

0.3.1.   Kõnealuse märgistuse asukoht:

0.4.   Sõiduki kategooria (15):

0.5.   Tootja nimi ja aadress:

0.8.   Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id):

0.9.   Tootja esindaja:

II   JAGU

1.   Lisateave (vajaduse korral): vt lisand

2.   Katsete tegemise eest vastutav tehniline teenistus:

3.   Katsearuande kuupäev:

4.   Katsearuande number:

5.   Märkused (kui on): vt lisand

6.   Koht:

7.   Kuupäev:

8.   Allkiri:

Lisad

:

Infopakett Katsearuanne

---

(1)  Kui tüübi identifitseerimisandmed sisaldavad märke, mis ei ole käesoleva teatisega hõlmatud sõiduki, osa või eraldi seadmestiku tüüpide kirjeldamisel asjakohased, asendatakse need märgid dokumentides sümboliga „?” (nt ABC??123??).

(2)  Liigitatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1) II lisa A osas sätestatud määratlustele.

(3)  Kui sõiduki üks variant on tavalise juhikabiiniga ja teine magamiskohaga kabiiniga, esitatakse mass ja mõõtmed mõlema variandi kohta.

(4)  Standard ISO 612:1978 – Maanteesõidukid. Mootorsõidukite ja haagisveokite mõõtmed. Terminid ja määratlused.

(5)  

(g1)	Mootorsõiduk ja täishaagis: punkt 6.4.1. Poolhaagis või kesktelghaagis: punkt 6.4.2. Märkus: kesktelghaagise puhul loetakse kõige eesmiseks teljeks haakesadise telge.

(6)  

(g4)	Punkt 6.5.

(7)  

(g5)	Punkt 6.1 ja sõidukid, mis ei kuulu M1-kategooriasse: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/27/EÜ (EÜT L 233, 25.8.1997, lk 1) I lisa punkt 2.4.1. Haagiste korral tuleb pikkused esitada nii, nagu on määratletud standardi ISO 612:1978 punktis 6.1.2.

(8)  

(g7)	Punkt 6.2 ja sõidukid, mis ei kuulu M1-kategooriasse: direktiivi 97/27/EÜ I lisa punkt 2.4.2.

(9)  Juhi massiks ja vajaduse korral meeskonnaliikme massiks loetakse 75 kg (sellest vastavalt ISO standardile 2416:1992 inimese massiks 68 kg ja pagasi massiks 7 kg), kütusepaak täidetakse 90 % ulatuses ja muud vedelikke sisaldavad süsteemid (v.a kasutatud vee süsteemid) 100 % ulatuses tootja poolt ette nähtud mahust.

(10)  Haagiste puhul suurim tootja lubatud kiirus.

(11)  EÜT L 202, 6.9.1971, lk 37.

(12)  Mittevajalik maha tõmmata (võib esineda juhtumeid, kus ei tule midagi läbi kriipsutada, sest sobivaid variante on rohkem kui üks).

(13)  Mittevajalik maha tõmmata.

(14)  Kui tüübi identifitseerimisandmetes on märke, mis ei ole käesolevates andmetes käsitletud sõiduki, sõiduki osa või eraldi seadmestiku tüüpide kirjeldamisel asjakohased, asendatakse need märgid dokumentides sümboliga „?” (nt ABC??123??).

(15)  Vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osa määratlusele.

II LISA

Mootorsõidukite tüübikinnituse nõuded ja katsed seoses kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemiga

1.   Nõuded

1.1.   Üldnõuded

1.1.1.   Kõik käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvad sõidukid vastavad seoses paigaldatud kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemiga käesoleva lisa punktides 1.1–1.6.2 sätestatud toimimisnõuetele ning on varustatud mitteblokeeruva pidurisüsteemiga kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 13 (1) lisas 13 sätestatud toimimisnõuetega.

1.1.2.   Magnet- või elektriväljad ei tohi kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi tõhusust häirida. Seda tõendatakse vastavusega ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 10 03-seeria muudatustele.

1.1.3.   Komplekssete elektrooniliste juhtimissüsteemide ohutusaspektidele vastamist tõendatakse III lisa nõuete täitmisega.

1.2.   Toimimisnõuded

1.2.1.   Süsteem annab juhile asjakohase hoiatuse vastavalt punktides 1.2.1.1–1.2.1.3 kirjeldatule.

1.2.1.1.

Kokkupõrkehoiatuse, kui kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem on teinud kindlaks võimaliku kokkupõrke eespool samas sõidureas oleva M-, N- või O-kategooria sõidukiga, mis sõidab väiksema kiirusega, on aeglustunud peatumiseks või seisab paigal ega ole määratletud liikuvana. Hoiatust täpsustatakse punktis 1.5.1.

1.2.1.2.

Rikkehoiatuse, kui kõrgetasemelises hädapidurdussüsteemis esineb rike, mille tõttu ei ole täidetud käesoleva lisa nõuded. Hoiatust täpsustatakse punktis 1.5.4. 1.2.1.2.1. Kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi iga autokontrolli vahel ei tohi olla märgatavat ajavahemikku ning seetõttu ei tohi olla märgatavat viivitust hoiatussignaali sisselülitamisel elektriliselt kindlakstehtava rikke korral.

1.2.1.3.

Kui süsteem on inaktiveeritud, antakse inaktiveerimise hoiatus, juhul kui sõiduk on varustatud kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi käsitsi inaktiveerivate vahenditega. Seda täpsustatakse punktis 1.4.2.

1.2.2.   Pärast hoiatust (hoiatusi), millele on viidatud punktis 1.2.1.1 ja vastavalt punktide 1.3.1, 1.3.2 ja 1.3.3 sätetele, leiab aset hädapidurdamise etapp, mille eesmärk on asjaomase sõiduki kiiruse oluline vähendamine. Seda katsetatakse vastavalt punktidele 2.4 ja 2.5.

1.2.3.   Kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem on aktiivne vähemalt sõiduki kiiruse juures 15 km/h kuni sõiduki suurima valmistajakiiruseni ning sõiduki igasuguse koormuse juures, välja arvatud juhul, kui see on käsitsi inaktiveeritud vastavalt punktile 1.4.

1.2.4.   Kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem projekteeritakse selliselt, et kokkupõrkehoiatuse signaalide esilekutsumine on viidud miinimumini ning et vältida iseseisvat pidurdamist olukordades, mil juht ei tunne ära eelseisvat esikokkupõrget. Seda tõendatakse vastavalt punktile 2.8.

1.3.   Juhi sekkumine

1.3.1.   Kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem võib võimaldada juhil katkestada kokkupõrkehoiatuse etapi. Kui sõiduki pidurisüsteemi siiski kasutatakse haptilise hoiatuse andmiseks, peab süsteem võimaldama juhil hoiatuspidurdamise etapi katkestamist.

1.3.2.   Kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem võimaldab juhil hädapidurdamise etapi katkestada.

1.3.3.   Punktides 1.3.1 ja 1.3.2 kirjeldatud juhtudel võib katkestamist alustada igasuguse positiivse tegevusega (nt gaasipedaali lõpuni allavajutamine, suunatulelaterna lüliti kasutamine), mis näitab, et juht on hädaolukorrast teadlik. Sõiduki tootja esitab tüübikinnituse andmisel tehnilisele teenistusele nende positiivsete tegevuste loetelu ning need lisatakse I lisa 2. osa II jaos viidatud katsearuandele.

1.4.   Juhul kui sõiduk on varustatud kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi inaktiveerimise vahenditega, kehtivad järgmised asjakohased tingimused.

1.4.1.

Kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem lülitub iga uue süütetsükli alguses automaatselt sisse.

1.4.2.

Pidev optiline hoiatussignaal teavitab juhti kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi inaktiveerimisest. Selleks võib kasutada punktis 1.5.4 nimetatud kollast hoiatussignaali.

1.5.   Hoiatussignaal

1.5.1.   Punktis 1.2.1.1 kirjeldatud kokkupõrkehoiatust antakse vähemalt kahel kujul, valides akustilise, haptilise või optilise hoiatuse vahel.

Hoiatussignaali ajastus on selline, et see võimaldab juhil kokkupõrkeohule reageerida ja olukorra üle kontroll võtta, kuid ei häiri juhti liiga varajaste või sagedaste hoiatustega. Seda katsetatakse vastavalt punktidele 2.4.2 ja 2.5.2.

1.5.2.   Sõiduki tootja esitab tüübikinnituse andmisel hoiatussignaali kirjelduse ja juhile kokkupõrkehoiatuse signaalide andmise järjekorra ning need kantakse katseprotokolli.

1.5.3.   Kui kokkupõrkehoiatuse osana kasutatakse optilisi vahendeid, siis võib optiliseks signaaliks olla punktis 1.2.1.2 kirjeldatud rikke hoiatussignaalide vilkumine.

1.5.4.   Punktis 1.2.1.2 viidatud rikkehoiatuseks on kollane pidev optiline hoiatussignaal.

1.5.5.   Kõik kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi optilised hoiatussignaalid süttivad, kui süütelüliti on sisse lülitatud või on sisselülitatud asendi ja käivitusasendi vahepealses asendis, mille tootja on määranud kontrollasendiks (esialgne süsteem (sisselülitatud)). Seda nõuet ei kohaldata ühisalal kuvatavate hoiatussignaalide suhtes.

1.5.6.   Optilised hoiatussignaalid on nähtavad ka päevavalges; juht peab saama hoiatussignaali nõuetekohast seisundit juhiistmelt kergesti kontrollida.

1.5.7.   Kui kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem ei tööta ajutiselt, nt halbade ilmastikutingimuste tõttu, siis põleb juhile sellest märku andev pidev kollane tuli. Selleks võidakse kasutada punktis 1.5.4 täpsustatud hoiatussignaali.

1.6.   Korralist tehnoülevaatust käsitlevad sätted

1.6.1.   Korralistel tehnoülevaatustel on võimalik kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi töökorras olekut kontrollida rikke hoiatussignaali staatuse visuaalse jälgimise teel pärast süütelüliti sisselülitamist ja pirni kontrollimisel.

Juhul kui hoiatussignaal kuvatakse ühisalal, siis veendutakse enne hoiatussignaali kontrollimist, et ühisala on töökorras.

1.6.2.   Tüübikinnituse ajal esitatakse konfidentsiaalne lühiülevaade tootja valitud kaitsevahenditest, millega takistatakse rikke hoiatussignaali töö lihtsat lubamatut muutmist.

Kõnealune kaitsenõue on täidetud ka juhul, kui on olemas täiendav võimalus kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi töökorras oleku kontrollimiseks.

2.   Katsemenetlused

2.1.   Katsetingimused

2.1.1.   Katse tehakse tasasel, kuival betoonil või asfaldil, mis võimaldab head haardumist.

2.1.2.   Ümbritseva õhu temperatuur on vahemikus 0 °C kuni 45 °C.

2.1.3.   Horisontaalne nähtavus võimaldab sihtmärki kogu katse jooksul jälgida.

2.1.4.   Katsetamine ei tohi toimuda tuulega, mis võib mõjutada katsetulemusi.

2.2.   Sõiduki katsetamistingimused

2.2.1.   Katsekaal

Sõidukit katsetatakse tootja ja tehnilise teenistuse vahel kokkulepitud koormustingimustes. Katsemenetluse ajal muudatusi ei tehta.

2.3.   Katse sihtmärgid

2.3.1.   Katsetamisel kasutatavad sihtmärgid on tavapäraselt suuremahulise seeriatootmisega M1-kategooria sõiduautod keretüübiga AA sedaan või teise võimalusena „pehme sihtmärk”, mis esindab asjaomast sõidukit seoses selle kindlakstegemisvõimet iseloomustavate näitajatega, mida kohaldatakse katsetamisel oleva kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi sensorsüsteemi suhtes (2).

2.3.2.   Sihtmärki (sihtmärke) konkreetselt kindlaks teha ja reprodutseerida võimaldavad andmed tuleb kanda sõiduki tüübikinnituse dokumentidesse vastavalt I lisa 2. osa II jao lisandi punktile 4.6.

2.4.   Hoiatussüsteemi ja aktiveerimise katse pargitud sihtmärgiga

2.4.1.   Asjaomane sõiduk läheneb pargitud sihtmärgile sirgjooneliselt vähemalt kaks sekundit enne asjaomase sõidukiga tehtava katse funktsionaalosa, kusjuures asjaomase sõiduki kõrvalekalle sihtmärgi keskjoonest ei tohi olla üle 0,5 meetri.

Katse funktsionaalosa algab, kui asjaomane sõiduk liigub kiirusel 80 ± 2 km/h ning on sihtmärgist vähemalt 120 meetri kaugusel.

Funktsionaalosa algusest kuni kokkupõrke punktini ei reguleeri juht asjaomase sõiduki juhitavust, välja arvatud rooliratta kerge reguleerimine kõrvalkaldumise takistamiseks.

2.4.2.   Punktis 1.5.1 viidatud kokkupõrkehoiatuse ajastus vastab järgmistele tingimustele.

2.4.2.1

Vähemalt üks haptiline või akustiline hoiatus antakse hiljemalt järgmistes dokumentides täpsustatud väärtustel:   Tüübikinnituse 1. tasandi puhul: 1. liite tabeli B-veerg   Tüübikinnituse 2. tasandi puhul: 2. liite tabeli B-veerg Need väärtused tuleb saavutada enne hädapidurdamise etapi algust.

2.4.2.2.

Vähemalt kaks hoiatust antakse hiljemalt järgmistes dokumentides täpsustatud väärtustel:   Tüübikinnituse 1. tasandi puhul: 1. liite tabeli C-veerg   Tüübikinnituse 2. tasandi puhul: 2. liite tabeli C-veerg Need väärtused tuleb saavutada enne hädapidurdamise etapi algust.

2.4.2.3.

Kiiruse vähendamine hoiatusetapis ei ületa 15 km/h või 30 % asjaomase sõiduki kiiruse vähendamisest kokku, olenevalt sellest, kumb väärtus on suurem.

2.4.3.   Kokkupõrkehoiatuse etapile järgneb hädapidurdamise etapp.

2.4.4.   Hädapidurdamise etapp ei alga enne, kui aeg kokkupõrkeni on kuni 3 sekundit.

Nõuetele vastavust kontrollitakse kas katse ajal väärtuse tegeliku mõõtmise teel või kasutades sõiduki tootja esitatud dokumente vastavalt tootja ja tehnilise teenistuse vahel kokkulepitule.

2.4.5.   Asjaomase sõiduki kiirus ei vähene pargitud sihtmärgiga kokkupõrke hetkel alla järgmistes dokumentides täpsustatud väärtuste:

Tüübikinnituse 1. tasandi puhul: 1. liite tabeli D-veerg

Tüübikinnituse 2. tasandi puhul: 2. liite tabeli D-veerg

2.5.   Hoiatussüsteemi ja aktiveerimise katse liikuva sihtmärgiga

2.5.1.   Asjaomane sõiduk läheneb liikuvale sihtmärgile sirgjooneliselt samas suunas vähemalt kaks sekundit enne asjaomase sõidukiga tehtava katse funktsionaalosa, kusjuures sõiduki kõrvalekalle sihtmärgi keskjoonest ei tohi olla üle 0,5 meetri.

Katse funktsionaalosa algab, kui asjaomane sõiduk liigub kiirusel 80 ± 2 km/h ning liikuv sihtmärk vähemalt järgmistes dokumentides täpsustatud väärtustel:

Tüübikinnituse 1. tasandi puhul: 1. liite tabeli H-veerg

Tüübikinnituse 2. tasandi puhul: 2. liite tabeli H-veerg

Asjaomase sõiduki ja liikuva sihtmärgi kaugus on vähemalt 120 meetrit.

Funktsionaalosa algusest kuni hetkeni, mil asjaomase sõiduki kiirus on võrdne sihtmärgi omaga, ei reguleeri juht sõiduki juhitavust, välja arvatud rooliratta kerge reguleerimine kõrvalekaldumise takistamiseks.

2.5.2.   Punktis 1.5.1 viidatud kokkupõrkehoiatuse ajastus vastab järgmistele tingimustele.

2.5.2.1.

Vähemalt üks haptiline või akustiline hoiatus antakse hiljemalt järgmistes dokumentides täpsustatud väärtustel:   Tüübikinnituse 1. tasandi puhul: 1. liite tabeli E-veerg   Tüübikinnituse 2. tasandi puhul: 2. liite tabeli E-veerg Need väärtused tuleb saavutada enne hädapidurdamise etapi algust.

2.5.2.2.

Vähemalt kaks hoiatust antakse hiljemalt järgmistes dokumentides täpsustatud väärtustel:   Tüübikinnituse 1. tasandi puhul: 1. liite tabeli F-veerg   Tüübikinnituse 2. tasandi puhul: 2. liite tabeli F-veerg Need väärtused tuleb saavutada enne hädapidurdamise etapi algust.

2.5.2.3.

Kiiruse vähendamine hoiatusetapis ei ületa 15 km/h või 30 % asjaomase sõiduki kiiruse vähendamisest kokku, olenevalt sellest, kumb väärtus on suurem.

2.5.3.   Kokkupõrkehoiatuse etapile järgneb hädapidurdamise etapp, mille tulemusena ei põrka asjaomane sõiduk kokku liikuva sihtmärgiga.

2.5.4.   Hädapidurdamise etapp ei alga enne, kui aeg kokkupõrkeni on kuni 3 sekundit.

Nõuetele vastavust kontrollitakse kas katse ajal väärtuse tegeliku mõõtmise teel või kasutades sõiduki tootja esitatud dokumente, vastavalt tootja ja tehnilise teenistuse vahel kokkulepitule.

2.6.   Rikke avastamise katse

2.6.1.   Elektririkke simuleerimine, näiteks katkestades kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi mis tahes komponendi elektritoite või süsteemi komponentide vahelise mis tahes elektriühenduse. Kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi rikke simuleerimisel ei katkestata elektriühendust punktis 1.5.4 kirjeldatud hoiatussignaaliga ega punktis 1.4 viidatud vabatahtliku kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi manuaalse inaktiveerimise seadmega.

2.6.2.   Punktis 1.5.4 kirjeldatud pidurisüsteem aktiveeritakse ja see jääb aktiivseks vähemalt 10 sekundiks sõiduki liikumisel kiirusega üle 15 km/h ning see aktiveeritakse kohe pärast paigalseisva sõiduki süüteluku välja- ja sisselülitamise tsüklit, kuni simuleeritud rike kõrvaldatakse.

2.7.   Inaktiveerimiskatse

2.7.1.   Sõidukite puhul, mis on varustatud kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi inaktiveerimise vahenditega, tuleb süütelüliti keerata sisselülitatud asendisse ja inaktiveerida kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem. Punktis 1.4.2 nimetatud hoiatussignaal aktiveeritakse. Süütelüliti keeratakse lukustatud või väljalülitatud asendisse. Süütelüliti tuleb uuesti keerata sisselülitatud asendisse ja kontrollida, et eelnevalt aktiveeritud hoiatussignaal ei aktiveeru uuesti, mis annab märku sellest, et kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi funktsionaalsus on punkti 1.4.1 kohaselt taastatud. Kui süütesüsteem aktiveeritakse võtme abil, peab eespool kirjeldatud nõue olema täidetud võtit eemaldamata.

2.8.   Väära reaktsiooni katse

2.8.1.   Kaks M1-kategooria sõidukit keretüübiga AA sedaan pargitakse

a)	asjaomase sõiduki liikumissuunaga samas suunas,

b)	üksteisest 4,5 meetri kaugusele (3),

c)	nii, et mõlema sõiduki tagaosa on üksteisega joondatud.

2.8.2.   Asjaomane sõiduk liigub vähemalt 60 meetrit konstantsel kiirusel 50 ± 2 km/h, et sõita kahe pargitud sõiduki vahelt läbi.

Katse ajal ei reguleerita asjaomase sõiduki juhitavust, välja arvatud rooliratta kerge reguleerimine kõrvalkaldumise takistamiseks.

2.8.3.   Kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem ei tohi anda kokkupõrkehoiatust ega esile kutsuda hädapidurdamise etappi.

---

(1)  EL on ühinenud kõnealuse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjaga nõukogu otsusega 97/836/EÜ (EÜT L 346, 17.12.1997, lk 78).

(2)  Pehme sihtmärgi kindlakstegemisvõimet iseloomustavad näitajad on tootja ja tehnilise talituse vahel kokku lepitud võrdväärsetena selliste M1-kategooria sõiduautode näitajatega, mille keretüüp on AA sedaan.

(3)  Iga pargitud sõiduki võrdluspunkt, mille abil fikseeritakse kaugus kahe pargitud sõiduki vahel, määratakse kindlaks vastavalt standardile ISO 612:1978.

III LISA

Sõidukite komplekssete elektrooniliste juhtsüsteemide ohutusaspektide suhtes kohaldatavad nõuded

1.   Üldised märkused

Käesolevas lisas määratakse kindlaks dokumentide, rikkestrateegia ja kontrolli suhtes kohaldatavad nõuded seoses sõidukite komplekssete elektrooniliste juhtsüsteemide ohutusaspektidega käesoleva määruse ulatuses.

Käesolevat lisa võib kohaldada ka elektroonilis(t)e süsteemi(de) juhitavate ohutusega seotud funktsioonide suhtes.

Käesolevas lisas ei määrata kindlaks sõidukite komplekssete elektrooniliste juhtsüsteemide tehnilisi tingimusi, kuid see hõlmab konstrueerimisel rakendatavaid meetodeid ja tüübikinnituse saamiseks tehnilisele teenistusele edastatavat teavet.

Kõnealuse teabega näidatakse, et kompleksse elektroonilise juhtsüsteemi puhul järgitakse tavapärases ja rikkeolukorras kõiki asjakohaseid käesolevas määruses kindlaks määratud toimimisnõudeid.

2.   Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1.   „ohutuskontseptsioon”– süsteemi, näiteks elektroonilistesse seadmetesse kavandatud abinõude kirjeldus, millega tagatakse süsteemi terviklikkus ja ohutu toimimine ka elektririkke korral.

Ohutuskontseptsiooni osa võib olla ka sõiduki hädavajalike funktsioonide tagamise võimalus osalise või koguni täieliku varusüsteemi abil;

2.2.   „elektrooniline juhtsüsteem”– nimetatud sõiduki juhtimisfunktsiooni tootmisel elektroonilise andmetöötluse abil koostoimimiseks ette nähtud seadmete kombinatsioon.

Kõnealused, sageli tarkvaraga juhitavad süsteemid koostatakse eraldi funktsionaalsetest osadest, nagu andurid, elektroonilised juhtseadmed ja ajamid, ning need ühendatakse ülekandelülide abil. Need võivad sisaldada mehaanilisi, elektropneumaatilisi või elektrohüdraulilisi elemente;

2.3.   „sõidukite komplekssed elektroonilised juhtsüsteemid”– juhtimishierarhiasse kuuluvad elektroonilised juhtsüsteemid, kusjuures hierarhia kõrgema taseme elektrooniline juhtsüsteem/-funktsioon võib juhitava funktsiooni välja lülitada;

2.4.   „kõrgema taseme juhtsüsteem/funktsioonid”– süsteemid/funktsioonid, mis kasutavad sõiduki käitumise muutmiseks lisatöötlusseadmeid ja/või lisaandureid, varieerides käskluste abil sõiduki juhtsüsteemi tavapäraseid funktsioone.

See võimaldab komplekssetel süsteemidel muuta automaatselt oma eesmärke vastavalt nende tajutud olukordadest sõltuvale prioriteedile;

2.5.   „seadmed”– käesolevas lisas käsitletavad väikseimad süsteemikomponentide osad; kõnealuseid komponentide kombinatsioone vaadeldakse identifitseerimise, analüüsimise või asendamise seisukohast ühe üksusena;

2.6.   „ülekandeühendused”– eraldi asuvate seadmete omavaheliseks ühendamiseks kasutatavad vahendid, mille kaudu edastatakse signaale, andmeid või energiat.

Need on enamasti elektrilised, kuid võivad osaliselt olla ka mehaanilised, pneumaatilised, hüdraulilised või optilised;

2.7.   „reguleerimispiirkond”– väljundparameeter, millega määratakse kindlaks, millist ulatust süsteem tõenäoliselt kontrollib;

2.8.   „funktsionaalse toimimise piirid”– nendega määratakse kindlaks välised füüsilised piirid, mille ulatuses suudab süsteem kontrolli säilitada.

3.   Dokumentatsioon

3.1.   Nõuded

Tootja esitab dokumentatsiooni, mis võimaldab tutvuda kompleksse elektroonilise juhtsüsteemi, mille tüübikinnitust taotletakse (edaspidi „süsteem”), põhikonstruktsiooniga ja viisiga, kuidas see on seotud sõiduki muude süsteemidega või kuidas toimub väljundparameetrite otsene reguleerimine.

Selgitada tuleb tootja poolt ette nähtud „süsteemi” ja ohutuskontseptsiooni funktsioone.

Andmed võib esitada lühidalt, aga need peavad sisaldama tõendeid selle kohta, et projekteerimis- ja arendustegevuses on osalenud kõigi hõlmatud süsteemivaldkondade asjatundjad.

Korraliste tehnoülevaatustega seoses tuleb dokumentides kirjeldada, kuidas saab kontrollida „süsteemi” käitusoleku hetkeolukorda.

3.1.1.   Dokumentatsioon tehakse kättesaadavaks kahes osas:

a)	tüübikinnituse saamiseks esitatav 3. jaos loetletud materjale (välja arvatud punktis 3.4.4 loetletud materjalid) hõlmav ametlik dokumentatsioon, mis esitatakse tehnilisele teenistusele tüübikinnitustaotluse esitamisel. Seda kasutatakse punktis 4 sätestatud vastavustõendamisel võrdlusalusena;

b)	punktis 3.4.4 viidatud lisamaterjalid ja analüüsiandmed, mis jäävad tootja valdusesse, kuid mis tuleb tüübikinnituse andmisel teha kontrollimise tarvis kättesaadavaks.

3.2.   „Süsteemi” funktsioonide kirjeldus

Esitatakse kirjeldus, milles selgitatakse lihtsalt ja arusaadavalt kõiki „süsteemi” juhtfunktsioone ja eesmärkide saavutamiseks kasutatavaid meetodeid, sealhulgas ka juhttoiminguid teostava(te) mehhanismi(de) selgitust.

3.2.1.   Esitatakse kõikide sisend- ja tajutud parameetrite loend ning määratletakse nende tööpiirkond.

3.2.2.   Esitatakse ka kõikide „süsteemi” poolt reguleeritavate väljundparameetrite loend ja iga juhu kohta ka selgitus, kas reguleerimine toimub otseselt või sõiduki mõne muu süsteemi kaudu. Kindlaks määratakse iga kõnealuse parameetri reguleerimispiirkond.

3.2.3.   Funktsionaalse toimimise piirid esitatakse juhul, kui see on süsteemi toimimise seisukohast oluline.

3.3.   Süsteemi skeemid

3.3.1.   Komponentide loetelu

Esitatakse kõiki „süsteemi” seadmeid hõlmav loend, milles nimetatakse ka muid kõnealuse juhtfunktsiooni toimimiseks vajalikke sõiduki süsteeme.

Kõnealuste seadmete kombinatsiooni kujutav ülevaatlik skeem esitatakse koos seadmestiku jaotumise ning ka seadmete omavaheliste ühenduste selgitusega.

3.3.2.   Seadmete funktsioonid

„Süsteemi” iga seadme funktsiooni selgitatakse ülevaatlikult ja näidatakse, millised signaalid ühendavad seadet teiste seadmetega või sõiduki muude süsteemidega. Selle võib esitada kas märgistatud plokkdiagrammina või muu skeemina või diagrammiga illustreeritud kirjeldusena.

3.3.3.   Ühendusviisid

„Süsteemi” siseühendusi näidatakse elektriliste ülekandeühenduste puhul lülitusskeemidega, optiliste ühenduste puhul optiliste kiudkaablite skeemidega, pneumaatiliste või hüdrauliliste ühenduste puhul torustiku skeemiga ning mehaaniliste ühenduste puhul lihtsustatud diagrammskeemiga.

3.3.4.   Signaalivoog ja prioriteedid

Seadmete vahel edastatavad signaalid ja kõnealused ühenduskanalid peavad üksteisele selgelt vastama.

Multipleksitud andmeteede signaalide prioriteedid esitatakse juhul, kui prioriteet võib mõjutada toimimist või ohutust seoses käesoleva määrusega.

3.3.5.   Seadmete identimine

Iga seade on selgelt ja üheselt idenditav (nt riistvara märgistamise abil ja tarkvara sisu märgistamise või väljundi abil), et vastavat riistvara ja dokumente oleks võimalik omavahel seostada.

Kui funktsioone kombineeritakse ühe seadme või ka ühe arvuti piires, aga plokkdiagrammil on need arusaadavama ja ülevaatlikuma selgituse huvides esitatud mitme plokina, kasutatakse vaid ühte riistvara identifitseerimismärgistust.

Kõnealuse identimismärgistuse kasutamisega kinnitab tootja, et paigaldatud seadmestik vastab seonduvatele dokumentidele.

3.3.5.1.

Identifitseerimismärgistusega määratletakse riist- ja tarkvara versioon ning kui versiooni muutmisel muutuvad käesoleva määrusega seoses ka seadme funktsioonid, muudetakse ka identifitseerimismärgistust.

3.4.   Tootja ohutuskontseptsioon

3.4.1.   Tootja esitab deklaratsiooni, millega kinnitab, et riketeta olukorras ei piira „süsteemi” eesmärkide saavutamiseks valitud strateegia käesoleva määruse ettekirjutuste alla kuuluvate süsteemide ohutut toimimist.

3.4.2.   Seoses „süsteemis” kasutatava tarkvaraga selgitatakse ülevaatlikult selle arhitektuuri ning märgitakse ära kasutatud projekteerimismeetodid ja -vahendid. Tootja on valmis vajaduse korral esitama tõendeid vahendite kohta, mille abil määrati projekteerimis- ja arendustegevuse käigus kindlaks süsteemiloogika toimimine.

3.4.3.   Tootja esitab tehnilisele teenistusele selgituse nende lahutamatult süsteemi kuuluvate projekteerimistingimuste kohta, millega tagatakse ohutu toimimine ka rikkeolukorras. Võimalikud projekteerimistingimused süsteemi rikkeolukorra puhul on näiteks järgmised:

a)	toimimise tagamine osalise süsteemi abil,

b)	ümberlülitumine eraldiseisvale varusüsteemile,

c)	kõrgema taseme funktsioonide väljalülitamine.

Rikke korral hoiatatakse juhti näiteks hoiatussignaaliga või kuvatava teatega. Kui juht ei ole süsteemi inaktiveerinud, pöörates näiteks süüteluku väljalülitatud asendisse või lülitades välja konkreetse funktsiooni, kui selleks on ette nähtud spetsiaalne lüliti, peaks hoiatus kestma senikaua, kuni rikkeolukord püsib.

3.4.3.1.

Kui projekteeritud on teatavate rikkeolukordade puhul osalise toimimise režiim, nimetatakse need rikkeolukorrad ning määratletakse nendest tulenevad tõhususpiirangud.

3.4.3.2.

Kui projekteeritud on varusüsteem sõiduki juhtsüsteemi eesmärkide saavutamiseks, selgitatakse ümberlülitumismehhanismi põhimõtteid, dubleerituse loogikat ja taset ning kõiki sisseehitatud varukontrollisüsteeme ning määratletakse nendest tulenevad tõhususpiirangud.

3.4.3.3.

Kui valitud tingimusel eemaldatakse kõrgema taseme funktsioon, katkestatakse kõik selle funktsiooniga seotud vastavad väljund-juhtsignaalid, välistades samal ajal üleminekuhäiringute tekkimise.

3.4.4.   Dokumentatsiooni toetatakse analüüsiga, milles näidatakse üldjoontes ära süsteemi toimimine mis tahes nimetatud rikkeolukorra puhul, mis avaldab mõju sõiduki juhitavusele või ohutusele.

See võib põhineda rikete liigi ja mõju analüüsil (Failure Mode and Effect Analysis, FMEA), vigade puu analüüsil (Fault Tree Analysis, FTA) või muul sarnasel süsteemi ohutuse aspektist asjakohasel menetlusel.

Valitud analüütilise(d) lähenemise(d) kehtestab ja seda/neid kohaldab tootja ning tüübikinnituse andmisel tuleb need kontrollimise tarvis kättesaadavaks teha.

3.4.4.1.

Kõnealustes dokumentides loetletakse jälgitavad parameetrid ning nähakse punktis 3.4.4 osutatud iga rikkeolukorra tüübi korral ette juhile ja/või hooldustöötajatele / tehnoülevaatuse töötajatele antav hoiatussignaal.

4.   Vastavustõendamine ja katsetamine

4.1.   Punktis 3 nõutavates dokumentides sätestatud „süsteemi” funktsionaalset toimimist katsetatakse järgmisel viisil.

4.1.1.   „Süsteemi” funktsioneerimise kontroll

Tavapäraste töötasemete väljaselgitamiseks kontrollitakse sõiduki süsteemi toimimist riketeta olukorras tootja spetsifikatsiooni võrdlusaluseks võttes, välja arvatud juhul, kui käesoleva määruse tüübikinnitusmenetluse osana on ette nähtud eraldi toimivuskatse.

4.1.2.   Punktis 3.4 osutatud ohutuskontseptsiooni kontrollimine

Süsteemi reageerimist kontrollitakse tüübikinnitusasutuse otsuse kohaselt üksikus seadmes tekkinud rikke tingimustes, andes seadme sisemise rikke tagajärgede simuleerimiseks elektriseadmetele või mehaanilistele elementidele vastava väljundsignaali.

Kontrolli tulemused peavad vastama veaanalüüsi dokumenteeritud kokkuvõttele sellisel üldmõju tasemel, et ohutuskontseptsiooni ja selle täitmist saab lugeda piisavaks.