9.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 232/19

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 2603/2000 (2) teatava muu hulgas Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu („esialgne subsiidiumivastane uurimine”). Aegumise läbivaatamise tulemusena kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 193/2007 (3) lõpliku tasakaalustava tollimaksu veel viieks aastaks. Osalise vahepealse läbivaatamise („viimati toimunud läbivaatamise uurimine”) tulemusena muudeti nõukogu määrusega (EÜ) nr 1286/2008 (4) tasakaalustavat tollimaksu. Tasakaalustavad meetmed on kehtestatud koguselise tollimaksuna. Individuaalselt nimetatud India tootjate puhul kohaldatava tollimaksu määraks kehtestati 0–106,5 eurot tonni kohta ning teiste tootjate impordi suhtes kehtestati jääktollimaksumäär 69,4 eurot tonni kohta.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 2604/2000 (5) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu muu hulgas Indiast pärit polüetüleentereftalaadiimpordi suhtes („esialgne dumpinguvastane uurimine”). Aegumise läbivaatamise tulemusena kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 192/2007 (6) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu veel viieks aastaks. Viimati toimunud läbivaatamise uurimise tulemusena muudeti nõukogu määrusega (EÜ) nr 1286/2008 dumpinguvastaseid meetmeid. Need meetmed olid kehtestatud kahju kõrvaldamise tasemel koguseliste dumpinguvastaste tollimaksudena. Individuaalselt nimetatud India tootjate puhul kohaldatava tollimaksu määraks kehtestati 87,5–200,9 eurot tonni kohta ning teiste tootjate impordi suhtes kehtestati jääktollimaksumäär 153,6 eurot tonni kohta („kehtivad dumpinguvastased meetmed”).

(3)

Otsusega 2000/745/EÜ (7) kiitis komisjon heaks mitme eksportiva tootja pakutud kohustused, milles oli sätestatud minimaalne impordihind („kohustused”).

(4)

Äriühing „Reliance Industries Limited”, India eksportiv polüetüleentereftalaadi tootja („taotluse esitaja”), esitas taotluse algmääruse artikli 19 kohaseks osaliseks vahepealseks läbivaatamiseks. Taotluses piirduti taotluse esitajat käsitleva subsideerimisega. Taotluse esitaja soovis ka, et samal ajal vaadataks läbi kehtivad dumpinguvastased meetmed. Taotluse esitaja toodetud toodete impordi suhtes kohaldatakse dumpinguvastast jääktollimaksu ja tasakaalustavat tollimaksu ning kui taotleja müüb oma tooteid liitu, peab ta täitma võetud kohustusi.

(5)

Taotluse esitaja esitas esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et meetme jätkuv kohaldamine praegusel tasemel ei ole tasakaalustava subsiidiumi korvamiseks enam vajalik. Ennekõike esitas taotluse esitaja esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et tema subsiidium on vähenenud selgelt alla tollimaksumäära, mida tema suhtes kohaldatakse. Subsiidiumi üldise taseme vähenemine on ilmselt tingitud peamiselt asjaolust, et imporditollimaksude hüvituskava (DEPB-kava) raames antavad hüvitised on märgatavalt vähenenud.

(6)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et taotlus sisaldas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, teatas komisjon 10. juunil 2010 algatamisteate avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas, (8) et algatab vastavalt algmääruse artiklile 19 osalise vahepealse läbivaatamise („käimasolev läbivaatamine”). Läbivaatamine piirdus taotluse esitajaga seotud subsideerimise uurimisega.

(7)

Komisjon teavitas läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajat, eksportiva riigi esindajaid ning liidu tootjate ühendust. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(8)

Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(9)

Uurimisel vajalikuks peetava teabe kogumiseks saatis komisjon küsimustiku taotluse esitajale ja India valitsusele ning sai vastused selleks ette nähtud tähtaja jooksul.

(10)

Komisjon kogus ja kontrollis kõikvõimalikku teavet, mida ta pidas subsideerimise kindlakstegemise seisukohast vajalikuks. Komisjon korraldas kontrollkäigud Indiasse, Mumbaisse taotluse esitaja valdustesse ja India valitsuse valdustesse New Delhis (väliskaubanduse peadirektoraat ja kaubandusministeerium) ja Mumbais (väliskaubanduse peadirektoraadi piirkondlik kontor).

(11)

Subsideerimise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2009 kuni 31. märtsini 2010 („läbivaatamisega seotud uurimisperiood”).

(12)

10. juunil 2010. aastal (9) teatas komisjon praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (10) („dumpinguvastane algmäärus”) artikli 11 lõike 3 alusel, läbivaatamisel piirduti sama taotluse esitajaga seonduva dumpingu uurimisega.

(13)

Samal aja toimunud dumpinguvastaste meetmetega seotud uurimise käigus leiti, et dumpinguga seotud asjaolud ei olnud ei oluliselt ega püsivalt muutunud ning seepärast lõpetati uurimine taotluse esitaja suhtes praegu kohaldatavaid dumpinguvastaseid meetmeid muutmata.

(14)

Läbivaatamisele kuuluv toode on Indiast pärit polüetüleentereftalaat, mille viskoossus on ISO standardi 1628-5 järgi 78 ml/g või rohkem, ja mis kuulub praegu CN-koodi 3907 60 20 alla („vaatlusalune toode”).

(15)

Uurimise käigus leidis kinnitust, et Indias toodetud ja liitu müüdaval vaatlusalusel tootel on samasugused füüsikalised ja keemilised omadused ja kasutusotstarve kui Indias toodetud ja sealsel siseturul müüdaval tootel. Seetõttu jõuti järeldusele, et kõnealuseid siseturul ja eksportturul müüdavaid tooteid tuleb käsitada samasuguse tootena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. Kuna käimasolevas läbivaatamises piirduti taotluse esitajaga seotud subsideerimise väljaselgitamisega, ei tehtud järeldusi liidu tootmisharu toodetud ja liidu turul müüdava toote kohta.

(16)

India valitsuse ja taotluse esitaja esitatud teabe ning komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mis väidetavalt hõlmavad subsiidiumide andmist:

(17)

Eespool punktides a–e nimetatud kavad põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse arendamise ja reguleerimise seadusel (Foreign Trade (Development and Regulation) Act, 1992, nr 22), mis jõustus 7. augustil 1992 (edaspidi „väliskaubandusseadus”). Väliskaubandusseadus lubab India valitsusel välja anda teatisi ekspordi- ja impordipoliitika kohta. Need on kokku võetud väliskaubanduspoliitika (FTP) dokumentides, mida kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja ajakohastab korrapäraselt. Käesoleva läbivaatamisega seotud uurimisperioodi arvestades on asjakohased kaks väliskaubanduspoliitika dokumenti: FTP 2004–2009 ja FTP 2009–2014. Viimatinimetatud dokument jõustus 2009. aasta augustis. Lisaks sellele kirjeldab India valitsus „FTP 2004–2009” ja „FTP 2009–2014” reguleerivat korda menetlusjuhendi I köites („Handbook of Procedures, Volume I”; edaspidi „HOP 2004–2009 I” ja „HOP 2009–2014 I”). Ka menetlusjuhendit ajakohastatakse korrapäraselt.

(18)

Punktis f nimetatud kava põhineb 1961. aasta tulumaksuseadusel, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega.

(19)

Punktis g nimetatud kava põhineb Gujarati tööstussoodustuste meetmetel ja seda haldab Gujarati valitsus;

(20)

Kava on üksikasjalikult kirjeldatud FTP 2004–2009 ja FTP 2009–2014 punktides 4.1.1–4.1.14 ning HOP 2004–2009 I köite ja HOP 2009–2014 I köite punktides 4.1–4.30.

(21)

Eellubade kava koosneb kuuest allkavast, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud põhjenduses 22. Need allkavad erinevad muu hulgas abikõlblikkuse tingimuste poolest. Toetavate tootjatega seotud tootjad-eksportijad ja müüjad-eksportijad vastavad tegeliku ekspordi eellubade kava ja aastanõuete eellubade kava tingimustele. Lõppeksportijat varustavad tootjad-eksportijad saavad taotleda vahetarnete eellubade kava kohaldamist. Peatöövõtjad, kelle tarned kuuluvad ekspordiga samaväärsete toimingute kategooriatesse, mida on mainitud FTP 2004–2009 ja FTP 2009–2014 punktis 8.2, näiteks ekspordisuunitlusega üksusele tarnijad, saavad taotleda eellubade kava alusel soodustusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest. Toetusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest saavad taotleda ka tootjate-eksportijate vahetarnijad eelnevate vabastusotsuste ja sisemaiste akreditiivide alusel.

(22)

Eellube võidakse väljastada järgmistel juhtudel:

i)   tegeliku ekspordi jaoks: see on peamine allkava. See võimaldab sisendmaterjalide tollimaksuvaba importi konkreetse eksporttoote tootmiseks. „Tegelik” selles kontekstis tähendab, et eksporditav toode peab väljuma India territooriumilt. Impordiluba ja ekspordikohustus, kaasa arvatud eksporditava toote tüüp, on loal kirjas;

ii)   iga-aastane vajadus: see luba ei ole seotud konkreetse eksporditava tootega, vaid laiema tooterühmaga (nt kemikaalid ja nendega seotud tooted). Loa omanik võib – kuni teatud väärtusläveni, mis arvestatakse tema eelneva eksportjõudluse põhjal – importida tollimaksuvabalt ükskõik millist toorainet, mida kasutatakse sellesse rühma kuuluvate toodete tootmiseks. Ta võib eksportida kõiki tooteid, mis kuuluvad tooterühma, mille puhul on kasutatud sellist tollimaksuvabastusega materjali;

iii)   vahetarne jaoks: see allkava hõlmab juhtumeid, kui kaks tootjat kavatsevad toota üht eksporttoodet ja jagavad omavahel tootmisprotsessi. Tootja-eksportija, kes valmistab vahetoote, võib sisendmaterjali tollivabalt importida ja võib taotleda sel eesmärgil vahetarnete eellubade kava kohaldamist. Lõppeksportija viib tootmise lõpule ja on kohustatud valmistoote eksportima;

iv)   ekspordiga samaväärsete toimingute jaoks: see allkava lubab peatöövõtjal importida tollimaksuvabalt sisendmaterjale, mis on vajalikud nende kaupade tootmiseks, mida müüakse ekspordiga samaväärse toiminguna FTP 2004–2009 ning FTP 2009–2014 punkti 8.2 alapunktides b–f, g, i ja j nimetatud kliendikategooriatele. India valitsuse väitel tähendavad ekspordiga samaväärsed toimingud tehinguid, mille puhul ei viida tarnitud tooteid riigist välja. Mitmeid tarnekategooriaid peetakse ekspordiga samaväärseks, eeldusel et kaubad toodetakse Indias, näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele või äriühingule, mis asub erimajandustsoonis;

v)   eelnevate vabastusotsuste jaoks: eelloa omanikul, kes kavatseb hankida sisendeid otseimpordi asemel kodumaalt, on võimalus hankida neid eelnevate vabastusotsuste alusel. Sellistel juhtudel muudetakse eelload eelnevateks vabastusotsusteks, mis lähevad nendes nimetatud kaupade kohaletoimetamisel üle omamaisele tarnijale. Eelnevate vabastusotsuste kinnitamine annab omamaisele tarnijale õiguse saada toetust ekspordiga samaväärsete tehingute eest, nagu on sätestatud FTP 2004–2009 ning FTP 2009–2014 punktis 8.3 (st eelload vahetarnete/ekspordiga samaväärsete tehingute jaoks, tollimaksutagastus ekspordiga samaväärsetelt tehingutelt ja aktsiisimaksu tagasimaksmine). Eelneva vabastusotsuse mehhanismi abil tagastatakse maksud ja tollimaksud lõppeksportija asemel tarnijale. Maksude ja tollimaksude tagasimaksmine on võimalik nii omamaistelt kui ka imporditud sisenditelt;

vi)   sisemaised akreditiivid: see allkava hõlmab omamaiseid tarneid eelloa omanikule. Eelloa omanik saab teha pangale ettepaneku avada sisemaine akreditiiv omamaise tarnija jaoks. Pank tühistab loa otseimpordiks üksnes selliste kaupade väärtuse ja koguse ulatuses, mis hangitakse importimise asemel riigisiseselt. Omamaisel tarnijal on õigus saada toetusi eeldatava ekspordiga samaväärsete toimingute eest, nagu on sätestatud FTP 2004–2009 ning FTP 2009–2014 punktis 8.3 (st eelload vahetarnete/ekspordiga samaväärsete tehingute jaoks, tollimaksutagastus ekspordiga samaväärsetelt tehingutelt ja aktsiisimaksu tagasimaksmine).

(23)

Tehti kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul sai taotluse esitaja vaatlusaluse tootega seoses soodustusi üksnes ühe seonduva allkava raames, nimelt ekspordiga samaväärsete toimingute eellubade kava raames Seepärast ei ole vaja kindlaks määrata teiste, kasutamata allkavade tasakaalustatavust.

(24)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasutatud eellubade kava (ekspordiga samaväärsete toimingute allkava) puhul on India valitsus määranud kindlaks imporditoetuse ja ekspordikohustuse mahu ja väärtuse ning need on märgitud loale. Lisaks peavad valitsusametnikud märkima loale vastavate impordi- ja eksporditehingute aja. Selle kava raames lubatud impordi mahu määrab kindlaks India valitsus standardsete sisend- ja väljundnormide (standard input-output norms – SION) alusel. SIONid on olemas enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluse toote jaoks, ja need on koostanud India valitsus.

(25)

Kontrollimise eesmärgil nõuavad India asutused, et eelloa omanik täidaks juriidilist kohustust ja peaks tegelikku tarbimisregistrit („tõest ja nõuetekohast arvestust” tollimaksuvabalt imporditud või kodumaalt hangitud kauba iga loa kohta (kindlaksmääratud vormis, mis on esitatud HOP 2004–2009 I köite ja HOP 2009–2014 I köite punktides 4.26 ja 4.30 ning 23. lisas). Seda registrit kontrollib sõltumatu vannutatud audiitor/kuluraamatupidaja, kes annab välja tõendi, milles kinnitatakse, et registri kandeid ja asjakohaseid dokumente on kontrollitud ning et 23. lisas nõutud teave on igas suhtes tegelikkusele vastav ja õige.

(26)

Ekspordikohustus tuleb täita ettenähtud aja jooksul pärast loa väljastamist (24 kuud koos kahe võimaliku kuuekuulise pikendusega).

(27)

Tehti kindlaks, et imporditud sisendi ja eksporditud lõpptoodete vahel puudus igasugune seos. Abikõlblik sisendmaterjal võib olla ka tooraine, mida kasutatakse vahetoodete tootmiseks. Lisaks tehti kindlaks, et kuigi see on kohustuslik, ei täitnud taotluse esitaja kõigi lubade kohta põhjenduses 25 nimetatud tarbimisregistrit, mida kontrollib välisaudiitor. Hoolimata selle nõude rikkumisest kohaldati taotluse esitaja suhtes eellubade kavaga ettenähtud soodustusi, mis olid seega SIONi hinnanguid aluseks võttes suuremad, kui oleks seadusega ette nähtud.

(28)

Imporditollimaksust vabastamine on subsiidium algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, st India valitsuse antud rahaline toetus, millest uuritud eksportija sai kasu.

(29)

Lisaks sellele sõltub eelubade kava (ekspordiga samaväärsete toimingute allkava) raames toimuv eksport juriidiliselt eksporditegevusest ning seetõttu peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 punktile a. Ilma ekspordikohustuseta äriühingud selle kava alusel toetust ei saa.

(30)

Käesoleva läbivaatamise käigus leidis seega kinnitust, et kõnealusel juhul ei saa kõige suuremal määral kasutatud allkava pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks või asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud eeskirjadele. India valitsus ei rakendanud efektiivselt oma kontrollsüsteemi või -menetlust, et teha kindlaks, kas ja millises koguses kasutati eksporditud toote tootmisel sisendeid (algmääruse II lisa II osa punkt 4 ja asendamise puhul kasutatava tagastamise skeemide korral III lisa II osa punkt 2). SIONit ei saa iseenesest pidada tegeliku tarbimise kontrollisüsteemiks, kuna leiti, et sellega antavad soodustused on ettenähtust suuremad ja et India valitsus ei nõudnud ülemäära antud soodustusi tagasi. India valitsusel puudus tõepoolest tõhus kontroll, mis oleks lähtunud nõuetekohaselt peetud tegeliku tarbimise registrist. Samuti ei korraldanud India valitsus tegelikult kasutatud sisendeil põhinevat edasist uurimist, kuigi seda tuleks tulemuslikult rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt teha (algmääruse II lisa II jao punkt 5 ja III lisa II jao punkt 3). Kokkuvõttes leidis kinnitust, et kuigi see on seadusega ette nähtud, siis tegelikkuses ei ole vannutatud audiitorite kaasamine kontrollimenetlusse tagatud.

(31)

Seepärast on kõnealune eelubade kava (ekspordiga samaväärsete toimingute allkava) tasakaalustatav.

(32)

Lubatava tollimaksu tagastussüsteemi ja asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi puudumisel on tasakaalustatav tulu kogu sissenõudmata jäänud imporditollimaks, mida makstakse üldjuhul sisendmaterjalide importimisel. Seoses sellega tuleb märkida, et ülemääraste tollimaksusoodustuste tasakaalustamine ei ole ainus algmääruses ettenähtud võimalus. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii ja I lisa alapunktile i võib tasakaalustada ainult ülemäärast tollimaksude tagastamist, kui on täidetud algmääruse II ja III lisa tingimused. Käesoleval juhul ei olnud need tingimused aga täidetud. Seega, kui adekvaatse kontrollmenetluse puudumine on kindlaks tehtud, ei ole ülaltoodud erand tagastussüsteemide suhtes kohaldatav ja kehtib tasumata tollimaksude summa (saamata jäänud tulu) tasakaalustamise tavaeeskiri, mitte aga väidetava ülemäärase tagastamise eeskiri. Nagu on sätestatud algmääruse II lisa II jaos ja III lisa II jaos, ei kuulu uurimise korraldaja ülesannete hulka sellise ülemäärase tagastamise väljaarvutamine. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii peab uurimise korraldaja leidma ainult piisavalt tõendeid väidetava kontrollisüsteemi tõhususe ümberlükkamiseks.

(33)

Taotluse esitaja subsiidiumisummad arvutati läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul ekspordiga samaväärsete toimingute allkava raames imporditud materjalilt saamata jäänud imporditollimaksude (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks) põhjal (lugeja). Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõike 1 punktiga a arvati subsiidiumi saamiseks makstud tasud põhjendatud nõuete esitamise korral subsiidiumisummast maha. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 jagati see subsiidiumisumma läbivaatamisega seotud uurimisperioodi asjaomase ekspordikäibega (nimetaja), kuna subsiidium antakse seoses eksporditegevusega ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(34)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil taotluse esitaja puhul kõnealuse kava alusel kindlaks tehtud subsiidiumimäär oli 0,52 %.

(35)

Imporditollimaksude hüvituskava on üksikasjalikult kirjeldatud FTP 2004–2009 ja FTP 2009–2014 punktis 4.3 ning HOP 2004–2009 I köite ja HOP 2009–2014 I köite 4. peatükis.

(36)

Selle kava raames saavad toetust taotleda kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(37)

Kriteeriumidele vastav eksportija võib taotleda DEPB-krediiti, mis arvutatakse protsendimäärana selle kava raames eksporditud toodete väärtusest. India ametiasutused on kehtestanud sellised DEPB-määrad enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluse toote jaoks. Need on kindlaks määratud SIONite (vt eespoolt põhjendust 24) alusel, võttes arvesse eksporditava toote tootmiseks kasutatava imporditud sisendite eeldatavat kogust ja tollimaksu kohaldamist kõnealuse eeldatava impordi puhul, hoolimata sellest, kas imporditollimakse on tegelikult makstud või mitte. Vaatlusaluse toote DEPB-määr praeguses läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud praeguses uurimises oli 8 %, maksimaalse väärtusega 58 Rs/kg.

(38)

Selleks et kõnealuse kava raames soodustusi saada, peab äriühing eksportima. Eksporditehingu ajal peab eksportija esitama India ametiasutustele deklaratsiooni, milles on näidatud, et eksport toimub DEPB-kava raames. Kaupade eksportimiseks väljastavad India tolliasutused ekspedeerimismenetluse ajal ekspordi lastimisloa. See dokument näitab muu hulgas DEPB-krediidi summat, mis tuleb selle eksporditehingu jaoks anda. Sellel ajahetkel saab eksportija teada saadava toetuse suuruse. Kui tolliasutused on väljastanud ekspordi saatekirja, ei ole India valitsusel enam DEPB-krediidi andmise üle otsustusõigust. Toetuse arvutamisel kasutatakse DEPB-määra, mida kohaldati ekspordideklaratsiooni esitamise ajal. Seepärast puudub võimalus tagasiulatuvalt toetuse taset muuta.

(39)

Samuti leiti, et vastavalt India raamatupidamisstandarditele saab DEPB-krediiti kajastada pärast ekspordikohustuse täitmist tekkepõhiselt sissetulekuna raamatupidamisaruannetes. Niisugust krediiti võib kasutada tollimaksude tasumiseks piiramatult imporditavate toodete, välja arvatud kapitalikaupade edasise impordi puhul. Kõnealuse krediidi alusel imporditud kaupu võib müüa siseturul (kus nende suhtes kohaldatakse müügimaksu) või kasutada muul viisil. DEPB-krediit on vabalt ülekantav ja kehtib 24 kuud alates väljastamise kuupäevast.

(40)

DEPB-krediidi taotlused täidetakse elektrooniliselt ja neis esitatud eksporditehingute arv ei ole piiratud. Toetuse saamise taotluse esitamise tähtaeg on kolm kuud pärast eksportimist, kuid nagu HOP 2004–2009 I köite ja HOP 2009–2014 I köite punktis 9.3 on sätestatud, võib taotlusi, mis saabuvad pärast taotluse esitamise tähtaja möödumist alati arvesse võtta, kui tasutakse väike trahv (st 10 % ettenähtud summast).

(41)

Tehti kindlaks, et taotluse esitaja kasutas kõnealust kava läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal.

(42)

DEPB-kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. DEPB-krediit on India valitsuse antav rahaline toetus, kuna krediiti kasutatakse imporditollimaksude korvamiseks, ning seetõttu laekub India valitsusele vähem tollimaksu. Lisaks on DEPB-krediit kasulik eksportijale, kuna see parandab tema likviidsust.

(43)

Lisaks sõltub DEPB-kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 punktile a.

(44)

Seda kava ei saa lugeda lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul rakendatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, nagu väidab taotluse esitaja. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise määratlus ja kord) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise määratlus ja kord) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Lisaks ei ole olemas süsteemi ega menetluskorda, mis kinnitaks, milliseid sisendeid eksporditud kaupade tootmise protsessis kasutatakse või kas imporditollimakse on makstud ülemäära algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Lisaks on eksportijal õigus saada DEPB-kava alusel toetust sõltumata sellest, kas ta üldse sisendeid impordib. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendite importimist. Seega on DEPB-kava alusel õigus toetust saada isegi eksportijatel, kes hangivad kogu tooraine kodumaalt ega impordi sisendina kasutatavaid kaupu.

(45)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 5 arvutati tasakaalustatavad subsiidiumid lähtudes kasust, mille subsiidiumi saaja uurimisperioodil uurimistulemuste järgi subsideerimisest sai. Leiti, et kasu saadi selle kava raames toimunud eksporditehingu ajal. Sel hetkel loobub India valitsus tollimaksudest, andes seega rahalist toetust algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses.

(46)

Tehti kindlaks, et DEPB-kava raames saadud toetused olid peamiselt seotud vaatlusaluse tootega. Seega peetakse õigeks hinnata DEPB-kava alusel saadud toetust kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kõigi selle kava raames vaatlusaluse tootega tehtud eksporditehingute käigus saadud krediidi summat.

(47)

Põhjendatud nõuete esitamisel arvati subsiidiumisummast (lugeja) maha subsiidiumi saamiseks makstud lõivud vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a.

(48)

Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati need subsiidiumisummad kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi aegsele vaatlusaluse toote ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel.

(49)

Eespoolöeldut arvestades on taotluse esitaja puhul selle kava raames kindlaks tehtud subsiidiumi määr läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 7,52 %.

(50)

EPCG-kava on üksikasjalikult kirjeldatud FTP-poliitika 2004–2009 ja FTP-poliitika 2009–2014 5. peatükis ning HOP 2004–2009 I köite ja HOP 2009–2014 I köite 5. peatükis.

(51)

Selle kava raames saavad toetust taotleda vastavad toetavate tootjate ja teenusepakkujatega seotud tootjad-eksportijad ja müüjad-eksportijad.

(52)

Ekspordikohustuse järgi on äriühingul lubatud importida kapitalikaupu (uusi ja kuni 10 aasta vanuseid kasutatud kapitalikaupu) vähendatud tollimaksumääraga. Selle jaoks väljastab India valitsus vastavalt taotlusele ja lõivu tasumisel EPCG-litsentsi. EPCG-kava näeb ette imporditollimaksumäära vähendamise 3 % võrra ja seda kohaldatakse kõigi selle kava raames imporditavate kapitalikaupade suhtes. Ekspordikohustuse täitmiseks peab imporditud kapitalikaupu kasutama teatava perioodi jooksul antud hulga eksporditavate toodete tootmiseks. FTP 2009–2014 kohaselt võib kapitalikaupu EPCG-kava raames importida 0 % tollimaksumääraga, aga sel juhul on ekspordikohustuse täitmiseks antav ajavahemik lühem.

(53)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste litsentsi omanik võib kapitalikaupu hankida ka oma riigist. Sellisel juhul võib omamaine kapitalikaupade tootja ise ära kasutada nende kapitalikaupade tootmiseks vajalike komponentide tollimaksuvaba importimist. Samuti võib omamaine tootja nõuda ekspordiga samaväärsete toimingute hüvitamist seoses kapitalikaupade tarnimisega EPCG-litsentsi omanikule.

(54)

EPCG-kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu vähendamine on India valitsuse antav finantstoetus, kuna see vähendab India valitsuse tollisissetulekut. Lisaks toob tollimaksuvähendus eksportijale kasu, kuna säästetud imporditollimaks parandab äriühingu likviidsust.

(55)

Peale selle sõltub EPCG-kava juriidiliselt ekspordijõudlusest, kuna litsentside saamiseks tuleb võtta ekspordikohustus. Seetõttu peetakse seda algmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a alusel konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

(56)

EPCG-kava ei saa lugeda lubatud tollimaksu tagastamise süsteemiks ega asendamise puhul rakendatavaks tagasimaksesüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kapitalikaubad ei kuulu selliste lubatud süsteemide kohaldamisalasse, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmiseks.

(57)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 arvutati subsiidiumisummad naftakeemia sektoris ja muudes sektorites (mille jaoks taotluse esitaja toetust sai) kasutatavate imporditud kapitalikaupade maksmata tollimaksu alusel, mis jagati ajavahemikule, mis vastab selliste kaupade tavapärasele amortisatsiooniajale asjaomases tööstusharus. Sellele summale lisati intress, et kajastada saadava kasu väärtuse muutumist aja jooksul. Selles osas peeti sobivaks taotluse esitaja poolt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oma müügitehingute puhul kohaldatud ärikrediidi intressimäärasid,.

(58)

Algmääruse artikli 7 lõigete 2 ja 3 kohaselt jaotati see subsiidiumisumma naftakeemia sektori ja muude sektorite (mille jaoks äriühing toetust sai) ekspordikäibele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (nimetaja), kuna subsiidium sõltub ekspordijõudlusest.

(59)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil taotluse esitaja puhul kõnealuse kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär oli 1,49 %.

(60)

FM-kava on üksikasjalikult kirjeldatud FTP 2004–2009 punktides 3.9.1–3.9.2.2 ja FTP 2009–2014 punktides 3.14.1–3.14.3 ning HOP 2004–2009 I köite punktides 3.20–3.20.3 ja HOP 2009–2014 I köite punktides 3.8–3.8.2.

(61)

Selle kava raames saavad toetust taotleda kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(62)

Selle kava raames on õigus saada tollimaksu krediiti 2,5–3 % ulatuses selle kava raames eksporditud toodete FOB-väärtusest mis tahes toodete ekspordi puhul riikidesse, mis on esitatud HOP 2004–2009 I köite ja HOP 2009–2014 I köite liites 37C. Selle kava raamidesse ei kuulu teatavat tüüpi eksporditegevus, näiteks imporditud või transiitkauba eksport, ekspordiga samaväärsed toimingud, teenuste eksport ja selliste ettevõtete eksportkäive, kes tegutsevad erimajandustsoonides (export operating units). Samuti ei kuulu selle kava alla teatavat tüüpi kaubad, st teemandid, väärismetallid, maak, teravili, suhkur ja naftasaadused.

(63)

FM-kava raames antavat tollimaksu krediiti saab vabalt üle kanda ja see krediit on kehtiv 24 kuu jooksul alates asjakohase krediidisertifikaadi väljastamisest. Seda krediiti võib kasutada tollimaksude tasumiseks imporditava tooraine või kauba, sealhulgas kapitalikaupade, edaspidise impordi puhul.

(64)

Krediidisertifikaat väljastatakse pärast ekspordi toimumist või kauba lähetamist punktis, mille kaudu eksport toimus. Kui taotleja esitab ametiasutustele koopiad kõigist asjakohastest ekspordidokumentidest (nt ekspordiarve, maksearve, saatearved, panga sertifikaadid), ei ole India valitusel enam tollimaksukrediidi andmise üle otsustusõigust.

(65)

FM-kava alusel antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. FM-kava raames antav tollimaksu krediit on India valitsuse antav rahaline toetus, kuna krediiti kasutatakse lõpuks impordi tollimaksude korvamiseks, vähendades sellega India valitsuse tollisissetulekut. Lisaks on FM-kava raames antav tollimaksu krediit kasulik eksportijale, kuna parandab tema likviidsust.

(66)

Lisaks sõltub FM-kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 punktile a.

(67)

Seda kava ei saa lugeda lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul rakendatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Lisaks ei ole olemas süsteemi või menetluskorda, mis kinnitaks, millist toorainet eksporditud kaupade tootmisprotsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Eksportijal on õigus saada FM-kava alusel toetust sõltumata sellest, kas ta üldse impordib toorainet. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendmaterjalide importimist. Seega on ka eksportijatel, kes hangivad kõik oma tootmissisendid kodumaal ega impordi kaupu, mida saab kasutada sisenditena, õigus saada FM-kava alusel toetust. Veelgi enam, eksportija võib kasutada FM-kava raames antavat tollimaksu krediiti kapitalikaupade importimiseks, kuigi kapitalikaupade suhtes ei kohaldata selliseid lubatavaid tollimaksu tagastamise süsteeme, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmiseks.

(68)

Tasakaalustava subsiidiumi summa arvutamisel võeti arvesse subsiidiumi saaja poolt vaatlusaluse toote ekspordil saadud kasu, mida ta läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal sai ning mis tehti kindlaks kava kasutanud taotluse esitaja tekkepõhiselt tehtud raamatupidamiskannete põhjal kui eksporditehingu toimumisel saadud tulu. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumisumma (lugeja) jaotatud vaatlusaluse toote kogu ekspordikäibele uurimisperioodi vältel (nimetaja), kuna subsiidium on sõltuv eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(69)

Põhjendatud nõuete esitamisel arvati subsiidiumisummast (lugeja) maha subsiidiumi saamiseks makstud lõivud vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a.

(70)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil taotluse esitaja puhul kõnealuse kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär oli 0,87 %.

(71)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et taotluse esitaja ei saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil FP-kava alusel toetust. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(72)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et taotluse esitaja ei saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ITE-kava alusel toetust. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(73)

Selleks et ergutada majanduslikult mahajäänud piirkondade tööstuslikku arengut Gujarati osariigis, võimaldab Gujarati osariik teatavatele tööstusettevõtetele soodustusi, mis kujutavad endast müügi- ja ostumaksust vabastust või/ja kustutusvabadust.

(74)

Seda Gujarati valitsuse kohaldatavat kava on üksikasjalikult kirjeldatud valitsuse 11. septembri 1995. aasta resolutsioonis nr INC-1095/2000(3)/I, valitsuse finantsosakonna teatises nr (GHN-43) VAT-2006/S.5(2)(2)-TH (kuupäevaga 1. aprill 2006) ja Gujarati käibemaksueeskirjade (Value Added Tax Rules 2006) eeskirjas 18A.

(75)

Selle kava alusel on õigus toetust saada ettevõtetel, kes loovad uue tööstusüksuse või laiendavad suuremahuliselt olemasolevat tööstusüksust mahajäänud piirkonnas. On olemas ka pikk nimekiri neist tootmisharudest, milles tegutsevad ettevõtted nende kavade alusel soodustusi taotleda ei saa.

(76)

Selle kava raames peavad ettevõtted investeerima mahajäänud piirkondadesse. Need piirkonnad, mis esindavad Gujarati osariigi kindlaid territoriaalüksusi, klassifitseeritakse vastavalt nende majanduslikule arengule erinevatesse kategooriasse. Samal ajal esineb kavadest väljajäetud piirkondi, või piirkondi, mis ei saa sooduskavades osaleda. Soodustuste summa kindlaksmääramise peamisteks kriteeriumiteks on investeeringu suurus ja piirkond, kus ettevõte asub.

(77)

Soodustusi võib anda igal ajal, sest puuduvad ajalised piirangud nii avalduse esitamiseks kui ka kvantitatiivsete kriteeriumite täitmiseks.

(78)

Selle kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Need kujutavad endast Gujarati valitsuse finantstoetust, sest pakutud soodustused – vabastus müügi- ja ostumaksust – vähendavad maksutulu. Lisaks sellele toovad need soodustused ettevõttele kasu, parandades selle finantsolukorda, kuna maksud, mis tuleks muidu tasuda, jäävad maksmata.

(79)

Veel enam, see kava on regionaalselt eristav algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a ja artikli 4 lõike 3 tähenduses, sest on kättesaadav ettevõtetele, mis on investeerinud kindlaksmääratud geograafilistesse piirkondadesse, mis kuuluvad asjaomase osariigi jurisdiktsiooni alla. Kava ei ole kättesaadav ettevõtetele, mis asuvad neist piirkondadest väljaspool, ning lisaks on toetuse suurus piirkonniti erinev.

(80)

Gujarati valitsuse kapitaliinvesteeringute sooduskava on seega tasakaalustatav.

(81)

Taotluse esitaja väitis, et ühe tehase puhul ei ole tal enam õigust Gujarati valitsuse kapitaliinvesteeringute sooduskava alusel toetust saada. Uurimine kinnitas seda väidet. Teise tehase osas lõppes äriühingu jaoks kehtiv õigus käesoleva uurimise ajal. Seega ei võetud nende tehaste tegevuse jaoks saadud subsiidiume subsiidiumisumma arvutamisel arvesse.

(82)

Subsiidiumi suurus arvutati müügi- ja ostumaksu summa alusel, mis oleks tavajuhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul maksmisele kuulunud, kuid mis jäeti mainitud kava raames maksmata. Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 jaotati subsiidiumisumma (lugeja) läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kogukäibele (nimetaja), sest toetus ei sõltu ekspordist ning seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguse põhjal. Saadud subsiidiumi suuruseks saadi 0,31 %.

(83)

Taotluse esitaja puhul on algmääruse kohaselt määratletud tasakaalustatavate subsiidiumide suurus kokku ad valorem 10,73 %. Nimetatud subsideerimissumma ületab algmääruse artikli 14 lõikes 5 nimetatud miinimumkünnise.

(84)

Seepärast leitakse, lähtudes algmääruse artiklist 18, et subsideerimine jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(85)

Algmääruse artikli 19 lõike 2 kohaselt kontrolliti, kas subsideerimisega seotud asjaolud on läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oluliselt muutunud.

(86)

Tehti kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul sai taotluse esitaja jätkuvalt India valitsuselt tasakaalustatavaid subsiidiume. Käesoleva läbivaatamise käigus tuvastatud subsiidiumi määr on aga märkimisväärselt madalam viimati toimunud uurimise käigus kindlaks tehtust. Puuduvad tõendid selle kohta, et mõni kava lähitulevikus katkestataks või uus kava sisse viidaks.

(87)

Kuna on tõestatud, et taotluse esitaja saab väiksemat subsiidiumi kui varem ning et tõenäoliselt saab ta edaspidigi väiksemaid subsiidiumisummasid, kui viimasel uurimisel kindlaks tehtud, siis leitakse, et olemasolevad meetmed ületavad kahju põhjustava tasakaalustatava subsiidiumi korvamiseks vajaliku ning seega tuleks meetmete taset uue uurimise tulemuste valguses muuta.

(88)

Kooskõlas algmääruse artikli 19 sätetega ja käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise põhjustega, mis on esitatud algatamisteates, on kindlaks tehtud, et taotluse esitaja subsiidiumimarginaal on vähenenud 13,8 %-lt 10,7 %-ni ja seepärast tuleb selle eksportiva tootja suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 1286/2008 kehtestatud tasakaalustava tollimaksu määra vastavalt muuta.

(89)

Muudetud tasakaalustava tollimaksu määr tuleks kehtestada käesoleva läbivaatamise käigus tuvastatud uue subsiidiumimäära põhjal, sest esialgse subsiidiumivastase uurimise käigus arvutatud kahjumarginaalid on kõrgemad.

(90)

Selleks et toornaftahinna kõikumisest tingitud polüetüleentereftalaadi hinna kõikumised ei tooks kaasa suuremaid tollimakse, otsustati esialgse subsiidiumivastase uurimise käigus kehtestada meetmed koguselise tollimaksuna tonni kohta. Leitakse, et samal põhjusel tuleks seda lähenemisviisi järgida ka käesolevas läbivaatamises. Koguselise tollimaksu läbivaadatud määr on seega 90,4 eurot tonni kohta.

(91)

Tasakaalustava tollimaksu määra muutmine mõjutab lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, mis on kehtestatud taotluse esitaja toodetud polüetüleentereftalaadi impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 192/2007.

(92)

Eelmistes dumpinguvastases uurimises kohandati dumpinguvastast tollimaksu, et vältida ekspordisubsiidiumidega antava soodustuse mõju topeltarvestamist. Sellega seoses on dumpinguvastase algmääruse artikli 14 lõikes 1 ja algmääruse artikli 24 lõikes 1 sätestatud, et ühegi toote kohta ei või korraga kehtida dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks, et korrigeerida üht ja sama dumpingust ja ekspordi subsideerimisest tulenevat olukorda. Nii eelmiste subsiidiumivastaste uurimiste kui ka käesoleva läbivaatamise käigus tehti kindlaks, et teatavad uuritud subsiidiumikavad, mis leiti olevat tasakaalustatavad, olid ekspordisubsiidiumid algmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a tähenduses. Muude subsiidiumikavade, eelkõige Gujarati valitsuse kapitaliinvesteeringute sooduskava puhul puudusid igasugused tõendid (ega esitatud ühtegi väidet), mis näitaksid, kas ja mil määral samad subsiidiumid korvataks topelt juhul, kui sama imporditava toote suhtes kehtiksid samaaegselt dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud. Täpsemalt öeldes puudusid tõendid selle kohta, et Gujarati valitsuse kapitaliinvesteeringute sooduskava langetas toote ekspordihinda teisiti, kui siseturul müüdava toote hinda. Seega mõjutas Gujarati valitsuse kapitaliinvesteeringute sooduskava hinda, millega tooja müüs oma toodet siseturul ja eksportturgudel, ühtviisi ja samal määral.

(93)

Need subsiidiumid mõjutasid taotluse esitaja ekspordihindu, suurendades nii dumpingumarginaali. Teisisõnu olid esialgse dumpinguvastase uurimise käigus kindlaks tehtud lõplikud dumpingumarginaalid osaliselt tingitud ekspordisubsiidiumidest.

(94)

Sellest tulenevalt tuleb taotluse esitaja lõplike dumpinguvastaste tollimaksude määrasid nüüd kohandada, et võtta käesolevas läbivaatamises arvesse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ekspordisubsiidiumist saadud soodustuse muutunud taset, et kajastada tegelikku dumpingumarginaali, mis säilib pärast ekspordisubsiidiumide mõju tasakaalustava kohandatud lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtestamist.

(95)

Teisisõnu tuleb varem kehtestatud dumpingumarginaalide kohandamisel arvesse võtta uusi subsiidiumitasemeid.

(96)

Taotluse esitaja dumpinguvastase tollimaksu määr peaks seega olema 132,6 eurot tonni kohta.

(97)

Taotluse esitajat ja teisi asjaomaseid isikuid teavitati asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti teha ettepanek uurimise lõpetamiseks.