12.10.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 268/1

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 904/2010,

7. oktoober 2010,

halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 113,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 7. oktoobri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1798/2003 (halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas) (3) on mitmel korral oluliselt muudetud. Kuna kõnealusesse määrusesse tuleb teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Käibemaksupettustega võitlemiseks määrusega (EÜ) nr 1798/2003 ettenähtud vahendeid tuleks tõhustada ja täiendada tulenevalt nõukogu 7. oktoobri 2008. aasta järeldustest, komisjoni teatisest nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele (mis käsitleb koordineeritud strateegiat, mille eesmärk on tõhustada käibemaksupettuste vastast võitlust Euroopa Liidus) ning komisjoni aruandest nõukogule ja Euroopa Parlamendile nõukogu määruse (EÜ) nr 1798/2003 kohaldamise kohta seoses halduskoostööga käibemaksu valdkonnas (edaspidi „komisjoni aruanne”). Samuti tuleks määruse (EÜ) nr 1798/2003 sätteid redaktsioonilistel ja praktilistel põhjustel täpsustada.

(3)	Liikmesriikide piire ületav maksudest kõrvalehoidumine ja maksustamise vältimine põhjustavad eelarvekahju ja õiglase maksustamise põhimõtte rikkumist. Samuti võivad nad kaasa tuua moonutusi kapitali liikumises ja konkurentsitingimustes. Seega mõjutavad need siseturu toimimist.

(4)	Käibemaksust kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks on vaja tihedat koostööd iga liikmesriigi pädevate asutuste vahel, kes vastutavad seda valdkonda käsitlevate sätete rakendamise eest.

(5)

Siseturu väljakujundamiseks võetud maksuühtlustusmeetmed peaksid hõlmama liikmesriikidevahelise koostöösüsteemi loomist, eelkõige teabevahetuse jaoks, mille kohaselt liikmesriikide pädevad asutused abistavad üksteist ja teevad komisjoniga koostööd, et tagada käibemaksu õige kohaldamine kaubatarnete ja teenuseosutamise, ühendusesisese kaupade soetamise ja kaupade impordi suhtes.

(6)	Halduskoostööga ei tohiks kaasneda põhjendamatut halduskoormuse üleminekut liikmesriikide vahel.

(7)

Tasumisele kuuluva maksu kogumiseks peaksid liikmesriigid tegema koostööd, et tagada käibemaksu õige määramine. Seepärast ei pea liikmesriigid mitte üksnes kontrollima nende territooriumil tasumisele kuuluva maksu kohaldamist, vaid nad peaksid ka andma abi teistele liikmesriikidele, et tagada sellise maksu kohaldamine, mis on seotud nende territooriumil läbiviidud tegevusega, kuid mis kuulub tasumisele teises liikmesriigis.

(8)

Käibemaksu õige kohaldamise kontroll piiriüleste tehingute puhul, mis kuuluvad maksustamisele sellises liikmesriigis, mis ei ole tarnija või teenuseosutaja asukohaliikmesriik, sõltub paljudel juhtudel asukohaliikmesriigi kasutuses olevast teabest või teabest, mida kõnealune asukohaliikmesriik võib palju lihtsamalt saada. Tõhus kontroll selliste tehingute üle sõltub seega sellest, kas asukohaliikmesriik kogub või on võimeline koguma sellist teavet.

(9)

Selleks et kehtestada nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivis 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) (4) ettenähtud ühe akna süsteem ja kohaldada maksukohustuslaste suhtes, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, tagastamismenetlust, mis on ette nähtud nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiivis 2008/9/EÜ (millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad käibemaksu tagastamiseks vastavalt direktiivile 2006/112/EÜ maksukohustuslastele, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, vaid teises liikmesriigis), (5) on vaja eeskirju teabe vahetamise kohta liikmesriikide vahel ja teabe säilitamise kohta liikmesriikide poolt.

(10)	Piiriülestel juhtudel on oluline täpsustada iga liikmesriigi kohustused, et maksu tasumist saaks tõhusalt kontrollida liikmesriigis, kus maks tasumisele kuulub.

(11)

Teatavate andmete elektrooniline säilitamine ja edastamine on käibemaksusüsteemi nõuetekohase toimimise seisukohast hädavajalik. See võimaldab kiiret teabevahetust ja automatiseeritud juurdepääsu teabele, mis tugevdab pettustevastast võitlust. Seda saab saavutada käibemaksukohustuslasi ja nende ühendusesiseseid tehinguid käsitlevate andmebaaside tõhustamisega, lisades kõnealustesse andmebaasidesse maksukohustuslasi ja nende tehinguid käsitlevat eri teavet.

(12)

Liikmesriigid peaksid rakendama nõuetekohaseid kontrollimenetlusi, et tagada teabe ajakohasus, võrreldavus ja hea kvaliteet, suurendades seega teabe usaldusväärsust. Tuleks selgelt määratleda tingimused elektrooniliselt säilitatud andmete vahetamiseks ja liikmesriikide otseseks juurdepääsuks nendele andmetele.

(13)	Tõhusaks pettustega võitlemiseks on vaja ette näha eelneva taotluseta toimuv teabevahetus. Teabevahetuse hõlbustamiseks tuleks kindlaks määrata kategooriad, mille jaoks on vaja ette näha automaatne teabevahetus.

(14)	Nagu on märgitud komisjoni aruandes, on tagasiside andmine asjakohane viis tagada vahetatava teabe kvaliteedi pidev paranemine. Seetõttu tuleks ette näha tagasiside andmise raamistik.

(15)	Käibemaksu tasumise tõhusaks kontrollimiseks piiriüleste tehingute puhul on vaja ette näha liikmesriikide poolt üheaegsete kontrollide tegemise võimalus ning halduskoostöö raames ühe liikmesriigi ametnikel teise liikmesriigi territooriumil viibimise võimalus.

(16)	Ettevõtjad kasutavad üha enam veebipõhist kinnitust käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kehtivuse kohta. Käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kehtivuse kinnituse süsteem peaks võimaldama ettevõtjatele asjakohase teabe automaatset kinnitamist.

(17)

Mõne maksukohustuslase suhtes kohaldatakse teatavaid kohustusi, mis erinevad nende asukohaliikmesriigis kohaldatavatest kohustustest, eelkõige seoses arvete väljastamisega, kui nad tarnivad kaupu või osutavad teenuseid teise liikmesriigi territooriumil asuvatele klientidele. Tuleks kehtestada mehhanism, mille kaudu teave kõnealuste kohustuste kohta oleks maksukohustuslastele hõlpsasti kättesaadav.

(18)

Karussellpettuste vastase võitluse raames määruse (EÜ) nr 1798/2003 kohaldamisel saadud hiljutised kogemused osutavad, et teatavatel juhtudel on tõhusaks maksupettuste vastaseks võitluseks esmatähtis kehtestada palju kiirem teabevahetuse mehhanism, mis hõlmab ulatuslikumat ja sihipärasemat teavet. Vastavalt nõukogu 7. oktoobri 2008. aasta järeldustele tuleks käesoleva määruse raames luua kõigi liikmesriikide jaoks juriidilise isiku seisundita detsentraliseeritud võrgustik Eurofisc, et edendada ja hõlbustada mitmepoolset ja detsentraliseeritud koostööd, mis võimaldaks võtta sihtotstarbelisi ja kiireid meetmeid võitluseks teatavat liiki maksupettuste vastu.

(19)

Kohustus tagada, et ühendusevälised tarnijad täidavad oma kohustusi, lasub eeskätt tarbimisliikmesriigil. Selleks on direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatükis sätestatud elektrooniliselt osutatavate teenuste suhtes kohaldatava ajutise erikorra kohaldamiseks vaja piiritleda eeskirjad, mis käsitlevad registreerimisliikmesriigi ja tarbimisliikmesriigi vahelist teabe andmist ja raha ülekandmist.

(20)	Teave, mille liikmesriik on saanud kolmandatelt riikidelt, võib olla teistele liikmesriikidele väga kasulik. Samuti võib teave, mille liikmesriik on saanud teistelt liikmesriikidelt, olla väga kasulik kolmandatele riikidele. Seepärast tuleks määrata kindlaks sellise teabevahetuse tingimused.

(21)	Pangasaladust käsitlevad riigisisesed eeskirjad ei tohiks käesoleva määruse kohaldamist takistada.

(22)	Käesolev määrus ei tohiks mõjutada muid liidu tasandil vastu võetud meetmeid, mis aitavad kaasa käibemaksupettuste vastu võitlemisele.

(23)	Tõhususe, kiiruse ja kulude kokkuhoiu huvides on esmatähis, et käesoleva määrusega ettenähtud teavet edastataks võimaluse korral elektrooniliselt.

(24)	Pidades silmas teatavate taotluste korduvat laadi ja keelelist mitmekesisust liidus, on oluline edendada standardvormide kasutamist teabevahetusel, et võimaldada seeläbi teabetaotluste kiiremat käsitlemist.

(25)	Käesolevas määruses teabe esitamiseks kehtestatud tähtaegu tuleb käsitada maksimumperioodidena, mida ei tohi ületada, lähtudes põhimõttest, et tõhusa koostöö tagamiseks tuleks taotluse saanud liikmesriigile juba kättesaadav teave edastada viivitamata.

(26)

Käesoleva määruse kohaldamiseks on vaja kaaluda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (6) sätestatud teatavate õiguste ja kohustuste piiramist, et kaitsta selle direktiivi artikli 13 lõike 1 punktis e osutatud huve. Sellised piirangud on vajalikud ja proportsionaalsed, pidades silmas liikmesriikide võimalikku saamata jäävat maksutulu ja käesoleva määrusega hõlmatud teabe olulisust pettustevastase võitluse tulemuslikkuse seisukohast.

(27)

Kuna käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed on üldmeetmed nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (7) artikli 2 tähenduses, tuleks sellised meetmed vastu võtta vastavalt kõnealuse otsuse artiklis 5 ettenähtud regulatiivkomitee menetlusele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

1.   Käesolevas määruses sätestatakse tingimused, mille kohaselt liikmesriikide pädevad asutused, kes vastutavad käibemaksualaste õigusaktide rakendamise eest, teevad koostööd üksteisega ja komisjoniga, et tagada nende õigusaktide täitmine.

Selleks sätestatakse käesolevas määruses tingimused ja menetlused, mis võimaldavad liikmesriikide pädevatel asutustel teha omavahel koostööd ja vahetada omavahel teavet, mis võib aidata käibemaksu õigesti arvutada, kontrollida käibemaksu õiget kohaldamist, eelkõige ühendusesiseste tehingute puhul, ja võidelda käibemaksupettuste vastu. Eelkõige sätestatakse käesolevas määruses eeskirjad ja menetlused, mille kohaselt liikmesriigid koguvad ja vahetavad kõnealust teavet elektrooniliselt.

2.   Käesoleva määrusega määratakse kindlaks tingimused, mille kohaselt lõikes 1 osutatud asutused aitavad tagada käibemaksutulude laekumise kõigis liikmesriikides.

3.   Käesolev määrus ei mõjuta kriminaalasjades antavat vastastikust abi käsitlevate eeskirjade kohaldamist liikmesriikides.

4.   Käesolevas määruses sätestatakse ka eeskirjad ja menetlused direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatükis sätestatud erikorra kohaselt elektrooniliselt osutatavaid teenuseid käsitleva käibemaksuteabe elektrooniliseks vahetamiseks ja samuti hilisemaks teabevahetuseks ning kõnealuse erikorraga hõlmatud teenuste osas raha ülekandmiseks liikmesriikide pädevate asutuste vahel.

Artikkel 2

1.   Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

   „teabevahetuse keskasutus” – artikli 4 lõike 1 alusel määratud organ, kellel lasub põhivastutus halduskoostöö valdkonnas toimuva suhtlemise eest teiste liikmesriikidega;

b)

   „teabevahetuse asutus” – organ, kes ei ole teabevahetuse keskasutus ning kelle pädev asutus on artikli 4 lõike 2 kohaselt määranud vahetama käesoleva määruse alusel otse teavet;

c)

   „pädev ametnik” – ametnik, kes saab käesoleva määruse alusel vahetada otse teavet, milleks teda on volitatud artikli 4 lõike 3 kohaselt;

d)

   „taotluse esitanud asutus” – liikmesriigi teabevahetuse keskasutus, teabevahetuse asutus või pädev ametnik, kes esitab pädeva asutuse nimel abitaotluse;

e)

   „taotluse saanud asutus” – teabevahetuse keskasutus, teabevahetuse asutus või pädev ametnik, kes võtab pädeva asutuse nimel abitaotluse vastu;

f)

   „ühendusesisene tehing” – ühendusesisene kaubatarne või teenuseosutamine;

g)

   „ühendusesisene kaubatarne” – kaubatarne, mis tuleb deklareerida direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 262 ettenähtud koondaruandes;

h)

   „ühendusesisene teenuseosutamine” – teenuste osutamine, mis tuleb deklareerida direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 262 ettenähtud koondaruandes;

i)

   „kaupade ühendusesisene soetamine” – direktiivi 2006/112/EÜ artikli 20 alusel sellise õiguse omandamine, mille alusel võib käsutada omanikuna materiaalset vallasasja;

j)

   „käibemaksukohustuslasena registreerimise number” – direktiivi 2006/112/EÜ artiklites 214, 215 ja 216 ettenähtud number;

k)

   „haldusuurimine” – kõik kontroll-, järelevalve- ja muud meetmed, mida liikmesriigid võtavad oma ülesannete täitmisel, et tagada käibemaksualaste õigusaktide nõuetekohane kohaldamine;

l)

   „automaatne teabevahetus” – eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine teisele liikmesriigile eelneva taotluseta;

m)

   „omaalgatuslik teabevahetus” – teabe mittekorrapärane edastamine teisele liikmesriigile mis tahes ajal ja eelneva taotluseta;

n)

   „isik”:

i)	füüsiline isik;

ii)	juriidiline isik;

iii)	kui kehtivates õigusaktides on see sätestatud, isikute ühendus, kes saab teha õigustoiminguid, kuid kellel puudub juriidilise isiku õiguslik seisund, või

iv)	mis tahes muu õiguslik üksus, mis tahes laadis ja vormis, olenemata sellest, kas tegemist on juriidilise isikuga või mitte, kes teeb tehinguid, mis on käibemaksuga maksustatavad;

o)

   „automaatne juurdepääs” – viivitamatu juurdepääsu võimalus elektroonilisele süsteemile, et saada teatavat teavet;

p)

   „elektrooniline” – elektrooniliste andmetöötlus- (sh digitaalne pakkimine) ja salvestusvahendite abil ja juhtmete või raadio kaudu, optiliselt või muul elektromagnetilisel viisil toimuv;

q)

   „CCN/CSI võrk” – ühine tegevusalus, mis põhineb ühisel teabevõrgul (edaspidi „CCN”) ja ühisel süsteemiliidesel (edaspidi „CSI”) ning mille liit on välja töötanud selleks, et tagada elektrooniline teabevahetus pädevate asutuste vahel tolli ja maksustamise valdkonnas;

r)

   „üheaegne kontroll” – ühe või mitme omavahel seotud maksukohustuslase maksuseisundi kontroll, mida teeb vähemalt kaks osalevat liikmesriiki, kellel on ühine või vastastikku täiendav huvi.

2.   Alates 1. jaanuarist 2015 kehtivad direktiivi 2006/112/EÜ artiklites 358, 358a ja 369a sisalduvad mõisted ka käesoleva määruse kohaldamisel.

Artikkel 3

Pädevad asutused on need asutused, kelle nimel käesolevat määrust kohaldatakse kas otse või volituste alusel.

Iga liikmesriik teavitab komisjoni hiljemalt 1. detsembriks 2010 käesoleva määruse kohaldamiseks nimetatud pädevast asutusest ning järgnevalt teavitab komisjoni viivitamata mis tahes sellega seotud muudatusest.

Komisjon teeb pädevate asutuste loetelu liikmesriikidele teatavaks ja avaldab selle teabe Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

1.   Iga liikmesriik määrab ühe teabevahetuse keskasutuse, kellele antakse edasi põhivastutus halduskoostöö valdkonnas toimuva suhtlemise eest teiste liikmesriikidega. Liikmesriik teatab sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Samuti võib komisjoniga suhtlemise teha ülesandeks teabevahetuse keskasutusele.

2.   Iga liikmesriigi pädev asutus võib määrata teabevahetuse asutused. Teabevahetuse keskasutuse ülesanne on kõnealuste asutuste loetelu ajakohastada ja teha see kättesaadavaks teiste asjaomaste liikmesriikide teabevahetuse keskasutustele.

3.   Iga liikmesriigi pädev asutus võib enda kehtestatud tingimustel lisaks määrata pädevad ametnikud, kes võivad käesoleva määruse alusel otse teavet vahetada. Määramisel võib ta piirata antavate volituste ulatust. Teabevahetuse keskasutuse ülesanne on kõnealuste ametnike loetelu ajakohastada ja teha see kättesaadavaks teiste asjaomaste liikmesriikide teabevahetuse keskasutustele.

4.   Artiklite 28, 29 ja 30 alusel teavet vahetavaid ametnikke käsitatakse selles küsimuses igal juhul pädevate ametnikena pädevate asutuste kehtestatud tingimuste kohaselt.

Artikkel 5

Kui teabevahetuse asutus või pädev ametnik saadab või võtab vastu abitaotluse või vastuse abitaotlusele, teatab ta sellest oma liikmesriigi teabevahetuse keskasutusele viimase kehtestatud tingimustel.

Artikkel 6

Kui teabevahetuse asutus või pädev ametnik võtab vastu abitaotluse, mis eeldab tegutsemist väljaspool tema territoriaalset või tegevuspädevust, edastab ta sellise taotluse viivitamata oma liikmesriigi teabevahetuse keskasutusele ja teatab sellest taotluse esitanud asutusele. Sel juhul algab artiklis 10 sätestatud tähtaeg järgmisel päeval pärast abitaotluse edastamist teabevahetuse kaskasutusele.

II   PEATÜKK

TEABEVAHETUS TAOTLUSE KORRAL

1.   JAGU

Teavet ja haldusuurimisi käsitlevad taotlused

Artikkel 7

1.   Taotluse esitanud asutuse palvel edastab taotluse saanud asutus artiklis 1 osutatud teabe, sealhulgas konkreetset juhtumit või juhtumeid käsitleva teabe.

2.   Lõikes 1 osutatud teabe edastamiseks korraldab taotluse saanud asutus selle teabe saamiseks kõik vajalikud haldusuurimised.

3.   Kuni 31. detsembrini 2014 võib lõikes 1 osutatud taotlus sisaldada põhjendatud taotlust korraldada haldusuurimine. Kui taotluse saanud asutuse arvates ei ole haldusuurimine vajalik, teatab ta taotluse esitanud asutusele viivitamata selle põhjused.

4.   Alates 1. jaanuarist 2015 võib lõikes 1 osutatud taotlus sisaldada põhjendatud taotlust korraldada konkreetne haldusuurimine. Kui taotluse saanud asutuse arvates ei ole haldusuurimine vajalik, teatab ta taotluse esitanud asutusele viivitamata selle põhjused.

Piiramata esimese lõigu kohaldamist, võib uurimisest, mis käsitleb summasid, mida maksukohustuslane on deklareerinud seoses I lisas loetletud kaupade tarne või teenuste osutamisega, mida tarnib või osutab taotluse saanud asutuse liikmesriigis asuv maksukohustuslane, keda maksustatakse liikmesriigis, kelle territooriumil taotluse esitanud asutus asub, keelduda ainult:

a)	artikli 54 lõikes 1 sätestatud põhjustel, mida taotluse saanud asutus on hinnanud kooskõlas käesoleva lõike ja artikli 54 lõike 1 vahelist koosmõju käsitleva parimate tavade avaldusega, mis võetakse vastu artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras;

b)	artikli 54 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud põhjustel või

c)	põhjusel, et taotluse saanud asutus on juba taotluse esitanud asutusele esitanud vähem kui kaks aastat varem korraldatud haldusuurimise käigus saadud teabe sama maksukohustuslase kohta.

Kui taotluse saanud asutus keeldub teises lõigus osutatud haldusuurimisest punktis a või b sätestatud põhjustel, peab ta siiski taotluse esitanud asutusele teada andma, mis kuupäevadel ja mis väärtuses on maksukohustuslane taotluse esitanud asutuse liikmesriigis viimase kahe aasta jooksul mis tahes asjaomaseid kaupu tarninud või teenuseid osutanud.

5.   Soovitava teabe saamiseks või taotletava haldusuurimise tegemiseks peab taotluse saanud asutus või haldusasutus, kelle poole taotluse saanud asutus pöördub, toimima nii, nagu tegutseks ta oma huvides või mõne muu oma liikmesriigi asutuse taotlusel.

Artikkel 8

Artikli 7 kohased teabe saamise ja haldusuurimiste tegemise taotlused saadetakse tüüpvormil, mis võetakse vastu artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras, välja arvatud artiklis 50 osutatud juhtudel või erijuhtudel, kui taotlusele on lisatud taotluse esitanud asutuse põhjendus, miks tüüpvormi kasutamine ei ole asjakohane.

Artikkel 9

1.   Taotluse esitanud asutuse palvel edastab taotluse saanud asutus talle kogu asjakohase teabe, mille ta saab või mis on tema valduses, ja haldusuurimiste tulemused aruannete, õiendite või muude dokumentide või nende tõestatud koopiate või väljavõtete vormis.

2.   Originaaldokumendid esitatakse üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigis kehtivate sätetega.

2.   JAGU

Teabe esitamise tähtaeg

Artikkel 10

Taotluse saanud asutus esitab artiklites 7 ja 9 osutatud teabe võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme kuu möödudes taotluse kättesaamise päevast.

Kui see teave on juba taotluse saanud asutuse valduses, on selle tähtaja pikkuseks siiski kõige rohkem üks kuu.

Artikkel 11

Teatavatel erijuhtudel võivad taotluse esitanud ja taotluse saanud asutus omavahel kokku leppida artiklis 10 sätestatutest erinevad tähtajad.

Artikkel 12

Kui taotluse saanud asutus ei saa sellele tähtaja jooksul vastata, teatab ta taotluse esitanud asutusele viivitamata kirjalikult sellest ja selle põhjustest ning kuupäevast, mil ta tõenäoliselt saab vastuse anda.

III   PEATÜKK

TEABEVAHETUS EELNEVA TAOTLUSETA

Artikkel 13

1.   Iga liikmesriigi pädev asutus edastab ilma eelneva taotluseta artiklis 1 osutatud teabe mis tahes muu asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele, kui:

a)	maksustamiskohaks peetakse sihtliikmesriiki ja sihtliikmesriigi kontrollisüsteemi tõhusaks toimimiseks on vaja päritoluliikmesriigi antavat teavet;

b)	liikmesriigil on alust arvata, et teises liikmesriigis on toime pandud või on tõenäoliselt toime pandud käibemaksualaste õigusaktide rikkumine;

c)	on olemas oht, et teises liikmesriigis võib maksutulu saamata jääda.

2.   Eelneva taotluseta toimuv teabevahetus on kas artikli 14 kohaselt automaatne või artikli 15 kohaselt omaalgatuslik.

3.   Teave edastatakse standardvormidel, mis võetakse vastu artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras.

Artikkel 14

1.   Artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras määratakse kindlaks:

a)	automaatselt vahetatava teabe täpsed kategooriad;

b)	automaatse vahetuse sagedus iga vahetatava teabe kategooria puhul;

c)	automaatse teabevahetuse praktiline kord.

Liikmesriik võib ühe või mitme teabekategooriaga seotud automaatsest teabevahetusest loobuda, kui selliseks vahetuseks teabe kogumine nõuaks käibemaksukohustuslastele uute kohustuste kehtestamist või kui see tooks kõnealusele liikmesriigile kaasa ebaproportsionaalse halduskoormuse.

Iga teabekategooriaga seotud automaatse teabevahetuse tulemused vaatab kord aastas läbi artikli 58 lõikes 1 osutatud komitee, tagamaks et seda laadi teabevahetust kasutatakse ainult juhul, kui see on kõige tõhusam teabe vahetamise viis.

2.   Alates 1. jaanuarist 2015 vahetab iga liikmesriigi pädev asutus andmeid eelkõige automaatselt, mis võimaldab tarbimisliikmesriikidel kindlaks teha, kas maksukohustuslased, kelle asukoht ei ole selle asukohaliikmesriigi territooriumil, deklareerivad ja tasuvad õigesti käibemaksu, mis kuulub tasumisele telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliselt osutatud teenustelt, sõltumata sellest, kas nimetatud maksukohustuslane kasutab direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatüki 3. jaos ettenähtud erikorda. Asukohaliikmesriik teavitab tarbimisliikmesriiki mis tahes lahknevustest, millest ta teada saab.

Artikkel 15

Liikmesriikide pädevad asutused edastavad omaalgatuslikult teiste liikmesriikide pädevatele asutustele artikli 13 lõikes 1 osutatud teavet, mida ei ole edastatud artiklis 14 osutatud automaatse teabevahetuse korras ning millest nad on teadlikud ja mis nende arvates võib nimetatud pädevatele asutustele kasulik olla.

IV   PEATÜKK

TAGASISIDE

Artikkel 16

Kui pädev asutus esitab teavet vastavalt artiklitele 7 või 15, võib ta taotleda, et teabe saanud pädev asutus annaks selle kohta tagasisidet. Kui selline taotlus on tehtud, saadab teabe saanud pädev asutus tagasiside teabe esitanud pädevale asutusele nii kiiresti kui võimalik, tingimusel et see ei too talle kaasa ebaproportsionaalset halduskoormust. Praktiline kord määratakse kindlaks artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras.

V   PEATÜKK

KONKREETSE TEABE SÄILITAMINE JA VAHETAMINE

Artikkel 17

1.   Iga liikmesriik säilitab elektroonilises süsteemis järgmise teabe:

a)	teave, mida ta kogub direktiivi 2006/112/EÜ XI jaotise 6. peatüki alusel;

b)	tema poolt käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri saanud isikut ning tema tegevust, õiguslikku seisundit ja aadressi käsitlevad andmed, ning kuupäev, millal käibemaksukohustuslasena registreerimise number väljastati;

c)	andmed tema poolt väljastatud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrite kohta, mis on muutunud kehtetuks, ning kuupäev, millal need kehtetuks muutusid;

d)	teave, mida kogutakse direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 360, 361, 364 ja 365 alusel ning alates 1. jaanuarist 2015 teave, mida kogutakse nimetatud direktiivi artiklite 369c, 369f ja 369 g alusel.

2.   Lõike 1 punktides b, c ja d osutatud teabe kohta tehtud automaatse päringu tehnilised üksikasjad võetakse vastu artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras.

Artikkel 18

Artiklis 17 osutatud teabe kasutamise võimaldamiseks käesoleva määrusega ettenähtud menetlustes tehakse see teave kättesaadavaks vähemalt viis aastat pärast esimese sellise kalendriaasta lõppu, mil võimaldatakse juurdepääs teabele.

Artikkel 19

Liikmesriigid tagavad artiklis 17 osutatud elektroonilise süsteemi kaudu kättesaadava teabe ajakohasuse, täielikkuse ja täpsuse.

Artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras määratletakse tingimused, mille alusel otsustatakse, millised muudatused on asjakohased, olulised või vajalikud ja mida on seetõttu vaja teha.

Artikkel 20

1.   Artiklis 17 osutatud teave sisestatakse viivitamata elektroonilisse süsteemi.

2.   Erandina lõikest 1 sisestatakse artikli 17 lõike 1 punktis a osutatud teave andmebaasisüsteemi hiljemalt üks kuu pärast selle perioodi lõppu, mida kõnealune teave käsitleb.

3.   Erandina lõigetest 1 ja 2, kui tegemist on teabe täpsustamisega või lisamisega elektroonilisse süsteemi artiklis 19 sätestatud asjaoludel, tuleb seda teha hiljemalt teabe saamise perioodile järgneva kalendrikuu jooksul.

Artikkel 21

1.   Iga liikmesriik võimaldab kõigi teiste liikmesriikide pädevatele asutustele automaatse juurdepääsu teabele, mida säilitatakse vastavalt artiklile 17.

2.   Seoses artikli 17 lõike 1 punktis a osutatud teabega on kättesaadavad vähemalt järgmised andmed:

a)	teavet saava liikmesriigi antud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrid;

b)

kõikide nende ühendusesiseste kaubatarnete koguväärtus ja kõikide nende ühendusesiseste teenuseosutamiste koguväärtus, mida on punktis a osutatud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit omavale isikutele tarninud või osutanud ettevõtjad, kes on teavet andvas liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreeritud;

c)	punktis b osutatud kaupu tarninud ja teenuseid osutanud isikute käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrid;

d)	punktis b osutatud nende kaubatarnete ja teenuseosutamiste koguväärtus, mida iga punktis c osutatud isik on tarninud või osutanud igale isikule, kellel on punktis a osutatud käibemaksukohustuslasena registreerimise number;

e)

punktis b osutatud nende kaubatarnete ja teenuseosutamiste koguväärtus, mida iga punktis c osutatud isik on tarninud või osutanud igale isikule, kellel on teise liikmesriigi välja antud käibemaksukohustuslasena registreerimise number, järgmistel tingimustel: i) juurdepääs on seotud võimaliku pettusjuhtumi uurimisega; ii) juurdepääs toimub vastavat artikli 36 lõikele 1 Eurofisci kontaktametniku kaudu, kellel on isiklik kasutajatunnus kõnealusele teabele juurdepääsu võimaldavate elektrooniliste süsteemide jaoks, ja iii) juurdepääs on võimalik vaid üldisel tööajal.

Punktides b, d ja e osutatud väärtused väljendatakse teavet andva liikmesriigi vääringus, igale maksukohustuslasele vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 263 kindlaks määratud koondaruannete esitamise perioodi kohta.

Artikkel 22

1.   Selleks et anda maksuasutustele piisav kindlus artiklis 17 osutatud elektroonilise süsteemi kaudu kättesaadava teabe kvaliteedi ja usaldusväärsuse suhtes, võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed tagamaks, et andmed, mille maksukohustuslased ja juriidilistest isikutest mittemaksukohustuslased on esitanud selleks, et end direktiivi 2006/112/EÜ artikli 214 kohaselt käibemaksukohustuslaseks registreerida, oleksid nende hinnangul terviklikud ja korrektsed.

Liikmesriigid kehtestavad kõnealuste andmete kontrollimise korra vastavalt oma riskihindamiste tulemustele. Nimetatud kontroll toimub põhimõtteliselt enne käibemaksukohustuslasena registreerimist või, kui enne registreerimist viiakse läbi vaid eelnev kontroll, hiljemalt kuus kuud pärast registreerimist.

2.   Liikmesriigid teavitavad artikli 58 lõikes 1 osutatud komiteed meetmetest, mida rakendatakse siseriiklikul tasandil selleks, et tagada kooskõlas lõikega 1 teabe kvaliteet ja usaldusväärsus.

Artikkel 23

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse artiklis 17 osutatud elektroonilises süsteemis on direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 214 osutatud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kehtetus näidatud vähemalt järgmistel juhtudel:

a)

kui käibemaksukohustuslasena registreeritud isikud on teatanud, et nende direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 9 määratletud majandustegevus on lõppenud või kui pädev maksuasutus arvab, et nad on oma majandustegevuse lõpetanud. Eelkõige võib maksuasutus eeldada, et isik on oma majandustegevuse lõpetanud, kui ta hoolimata nõudmisest ei ole esitanud käibedeklaratsioone ja koondaruandeid ühe aasta jooksul pärast puuduva deklaratsiooni või aruande esitamiseks seatud tähtaja lõppu. Isikul on õigus tõendada majandustegevuse jätkamist muul viisil;

b)	kui isikud on nende käibemaksukohustuslaseks registreerimisel esitanud valeandmeid või nad ei ole teada andnud oma andmete muudatustest juhul, kui selle teadmisel ei oleks maksuasutus neid maksukohustuslasena registreerinud või oleks nende maksukohustuslasena registreerimise numbri tühistanud.

Artikkel 24

Kui liikmesriikide pädevad asutused vahetavad artiklite 17–21 kohaldamiseks teavet elektroonilisel teel, võtavad nad kõik meetmed, et tagada artikli 55 täitmine.

Liikmesriigid vastutavad oma süsteemide mis tahes arendamise eest, mis on vajalik asjaomase teabe vahetamiseks CCN/CSI võrgu kaudu.

VI   PEATÜKK

HALDUSLIK TEATAMISTAOTLUS

Artikkel 25

Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutuse taotlusel ja kooskõlas taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigis kehtivate sarnastest dokumentidest teatamise eeskirjadega saajale kõikidest pädevate asutuste dokumentidest ja otsustest, mis käsitlevad käibemaksualaste õigusaktide kohaldamist taotluse esitanud asutuse asukohaliikmesriigi territooriumil.

Artikkel 26

Teatamistaotlustes märgitakse teatatava dokumendi või otsuse sisu ning saaja nimi, aadress ja muud vajalikud tunnusandmed.

Artikkel 27

Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutusele viivitamata teatamistaotluse alusel võetud meetmetest ja eelkõige kuupäevast, mil otsusest või dokumendist anti saajale teada.

VII   PEATÜKK

VIIBIMINE HALDUSASUTUSTE AMETIRUUMIDES JA OSALEMINE HALDUSUURIMISTES

Artikkel 28

1.   Taotluse esitanud ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ja taotluse saanud asutuse kehtestatud korras võivad taotluse esitanud asutuse määratud ametnikud viibida artiklis 1 osutatud teabe vahetamiseks taotluse saanud liikmesriigi haldusasutuste ametiruumides või mis tahes muus kohas, kus need asutused oma ülesandeid täidavad. Kui soovitav teave sisaldub dokumentides, millele taotluse saanud asutuse ametnikel on juurdepääs, esitatakse taotluse esitanud asutuse ametnikele nendest koopiad.

2.   Taotluse esitanud ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ja taotluse saanud asutuse kehtestatud korras võivad taotluse esitanud asutuse määratud ametnikud viibida artiklis 1 osutatud teabe vahetamiseks taotluse saanud liikmesriigi territooriumil läbiviidavate haldusuurimiste juures. Selliseid haldusuurimisi teevad üksnes taotluse saanud asutuse ametnikud. Taotluse esitanud asutuse ametnikud ei kasuta taotluse saanud asutuse ametnikele antud inspekteerimisvolitusi. Neil on siiski juurdepääs samadele ruumidele ja dokumentidele kui viimastel, seda aga taotluse saanud asutuse ametnike vahendusel ja ainuüksi käimasoleva haldusuurimise eesmärgil.

3.   Artiklite 1 ja 2 kohaselt mõnes muus liikmesriigis viibivad taotluse esitanud asutuse ametnikud peavad igal ajal suutma esitada volikirja, millest nähtuvad nende isik ja ametikoht.

VIII   PEATÜKK

ÜHEAEGSED KONTROLLID

Artikkel 29

Liikmesriigid võivad kokku leppida, et teevad kontrolle üheaegset, kui nad leiavad, et sellised kontrollid on tõhusamad kui ainult ühe liikmesriigi tehtavad kontrollid.

Artikkel 30

1.   Liikmesriik otsustab sõltumatult, milliseid maksukohustuslasi ta kavatseb üheaegseks kontrolliks välja pakkuda. Selle liikmesriigi pädev asutus teatab teiste asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele üheaegseks kontrolliks väljapakutud juhtudest. Ta esitab oma valiku põhjused võimaluste piires teabena, mis ajendas teda sellist valikut tegema. Ta täpsustab tähtaja, mille jooksul sellised kontrollid tuleks teha.

2.   Üheaegse kontrolli ettepaneku saanud liikmesriigi pädev asutus teatab oma vastaspooleks olevale asutusele oma nõusolekust või põhjendatud keeldumisest üldjuhul kahe nädala jooksul pärast ettepaneku saamist, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul.

3.   Iga asjaomaste liikmesriikide pädev asutus määrab esindaja, kes vastutab kontrolli juhtimise ja kooskõlastamise eest.

IX   PEATÜKK

MAKSUKOHUSTUSLASTELE ESITATAV TEAVE

Artikkel 31

1.   Iga liikmesriigi pädevad asutused tagavad, et ühendusesiseste kaubatarnete või ühendusesisese teenuseosutamisega seotud isikutel ning eelkõige mis tahes direktiivi 2006/112/EÜ II lisas nimetatud telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektrooniliselt osutatavaid teenuseid osutavatel mitteasutatud maksukohustuslastel on õigus saada seda laadi tegevuse tarbeks elektrooniliselt kinnitus iga konkreetse isiku käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kehtivuse kohta, samuti kõnealuse isiku nimi ja aadress. Kõnealune teave peab vastama artiklis 17 osutatud andmetele.

2.   Iga liikmesriik esitab elektrooniliselt kinnituse käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri saanud isiku nime ja aardressi kohta vastavalt siseriiklikele andmekaitse eeskirjadele.

3.   Käesoleva artikli esimest lõiku ei kohaldata telekommunikatsiooni-, ringhäälingu või elektrooniliselt osutatavaid teenuseid osutavate mitteasutatud maksukohustuslaste suhtes direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 357 osutatud ajavahemiku jooksul.

Artikkel 32

1.   Komisjon avaldab liikmesriikide poolt esitatud andmete põhjal oma veebilehel iga direktiivi 2006/112/EÜ XI jaotise 3. peatüki ülevõtnud liikmesriigi poolt heakskiidetud sätete üksikasjad.

2.   Esitatava teabe üksikasjad ja vorm määratakse kindlaks artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras.

X   PEATÜKK

EUROFISC

Artikkel 33

1.   Käibemaksupettuste vastase võitluse valdkonnas tehtava mitmepoolse koostöö edendamiseks ja hõlbustamiseks luuakse käesoleva peatükiga liikmesriikide vahelise kiire suunatud teabe vahetuse võrgustik (edaspidi „Eurofisc”).

2.   Eurofisci raamistikus liikmesriigid:

a)	loovad mitmepoolse varase hoiatamise mehhanismi käibemaksupettuste vastaseks võitluseks;

b)	koordineerivad suunatud teabe kiiret mitmepoolset vahetamist valdkondades, milles Eurofisc tegutseb (edaspidi „Eurofisci töövaldkonnad”);

c)	koordineerivad osalevatest liikmesriikidest pärit Eurofisci kontaktametnike tööd saadud hoiatusteadetega tegelemisel.

Artikkel 34

1.   Liikmesriigid osalevad nende poolt vabalt valitavates Eurofisci töövaldkondades ning nad võivad ka otsustada osalemise lõpetada.

2.   Liikmesriigid, kes on otsustanud osaleda Eurofisci töövaldkonnas, osalevad aktiivselt mitmepoolses suunatud teabe vahetamises kõikide osalevate liikmesriikide vahel;

3.   Vahetatud teave on artikli 55 sätete kohaselt konfidentsiaalne;

Artikkel 35

Komisjon annab Eurofiscile tehnilist ja logistilist abi. Komisjonil ei ole juurdepääsu artiklis 1 osutatud teabele, mida võidakse vahetada Eurofisci kaudu.

Artikkel 36

1.   Iga liikmesriigi pädevad asutused määravad vähemalt ühe Eurofisci kontaktametniku. Eurofisci kontaktametnikud on pädevad ametnikud artikli 2 lõike 1 punkti c tähenduses ning nad täidavad artikli 33 lõikes 2 osutatud ülesandeid. Nimetatud ametnikud on vastutavad ainult oma riigi ametiasutuste ees.

2.   Konkreetses Eurofisci töövaldkonnas osalevate liikmesriikide kontaktametnikud (edaspidi „osalevad Eurofisci kontaktametnikud”) määravad osalevate kontaktametnike seast piiratud ajaks koordinaatori (edaspidi „Eurofisci töövaldkonna koordinaatorid”). Eurofisci töövaldkonna koordinaatorid:

a)	koguvad osalevatelt Eurofisci kontaktametnikelt saadud teavet ja teevad kogu teabe kättesaadavaks teistele asjaomases töövaldkonnas osalevatele Eurofisci kontaktametnikele. Teavet vahetatakse elektrooniliselt;

b)	tagavad osalevatelt Eurofisci kontaktametnikelt saadud teabe töötlemise vastavalt töövaldkonnas osalejate vahelisele kokkuleppele ning teevad tulemuse osalevatele Eurofisci kontaktametnikele kättesaadavaks;

c)	annavad osalevatele Eurofisci kontaktametnikele tagasisidet.

Artikkel 37

Eurofisci töövaldkonna koordinaatorid esitavad artikli 58 lõikes 1 osutatud komiteele aastaaruande iga töövaldkonna tegevuse kohta.

XI   PEATÜKK

DIREKTIIVI 2006/112/EÜ XII JAOTISE 6. PEATÜKIS ETTENÄHTUD ERIKORDI KÄSITLEVAD SÄTTED

1.   JAGU

Kuni 31. detsembrini 2014 kohaldatavad sätted

Artikkel 38

Direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatükis sätestatud erikorra puhul kohaldatakse järgmisi sätteid. Kõnealuse direktiivi artiklis 358 sisalduvad mõisted kehtivad ka käesoleva peatüki kohaldamisel.

Artikkel 39

1.   Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole ühenduses, esitab teabe oma tegevuse alustamise kohta registreerimisliikmesriigile elektrooniliselt vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 361. Tehnilised üksikasjad, sealhulgas ühtne elektrooniline sõnum, määratakse kindlaks käesoleva määruse artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras.

2.   Registreerimisliikmesriik edastab selle teabe elektrooniliselt teiste liikmesriikide pädevatele asutusele kümne päeva jooksul selle kuu lõpust, mil teave saadi ühenduseväliselt maksukohustuslaselt. Samal viisil teavitatakse teiste liikmesriikide pädevaid asutusi määratud registreerimisnumbrist. Tehnilised üksikasjad, sealhulgas ühtne elektrooniline sõnum, mille abil see teave edastatakse, määratakse kindlaks artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras.

3.   Registreerimisliikmesriik teavitab viivitamata elektrooniliselt teiste liikmesriikide pädevaid asutusi, kui ühenduseväline maksukohustuslane arvatakse registrist välja.

Artikkel 40

1.   Käibedeklaratsioon koos direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 365 sätestatud andmetega esitatakse elektrooniliselt. Tehnilised üksikasjad, sealhulgas ühtne elektrooniline sõnum, määratakse kindlaks käesoleva määruse artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras.

2.   Registreerimisliikmesriik edastab selle teabe elektrooniliselt asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele hiljemalt kümne päeva möödumisel deklaratsiooni saamise kuu lõpust. Liikmesriigid, kes on nõudnud maksudeklaratsiooni koostamist muus omavääringus kui euro, arvestavad summad ümber eurodesse, kasutades deklaratsiooniga hõlmatud ajavahemiku viimasel päeval kehtinud vahetuskurssi. Ümberarvestamisel kasutatakse vahetuskursse, mis Euroopa Keskpank on kõnealuse päeva kohta avaldanud, või kui selle päeva kohta ei ole kursse avaldatud, siis järgmise avaldamispäeva vahetuskursse. Selle teabe edastamise tehnilised üksikasjad määratakse kindlaks artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras.

3.   Registreerimisliikmesriik edastab elektrooniliselt tarbimisliikmesriigile teabe, mida on vaja iga makse seostamiseks vastava kvartali maksudeklaratsiooniga.

Artikkel 41

1.   Registreerimisliikmesriik tagab, et summa, mille ühenduseväline maksukohustuslane on maksnud, kantakse üle euros peetavale pangakontole, mille on määranud tarbimisliikmesriik, kellele makse tuleb teha. Liikmesriigid, kes on nõudnud maksmist muus omavääringus kui euro, arvestavad summad ümber eurodesse, kasutades deklaratsiooniga hõlmatud ajavahemiku viimasel päeval kehtinud vahetuskurssi. Ümberarvestamisel kasutatakse vahetuskursse, mis Euroopa Keskpank on kõnealuse päeva kohta avaldanud, või kui selle päeva kohta ei ole kursse avaldatud, siis järgmise avaldamispäeva vahetuskursse. Ülekanne toimub hiljemalt kümne päeva möödumisel makse saamise kuu lõpust.

2.   Kui ühenduseväline maksukohustuslane ei maksa kogu võlgnetavat maksusummat, tagab registreerimisliikmesriik, et makse kantakse tarbimisliikmesriigile üle võrdeliselt igale liikmesriigile võlgnetava maksusummaga. Registreerimisliikmesriik teatab sellest elektrooniliselt tarbimisliikmesriigi pädevatele asutustele.

Artikkel 42

Liikmesriigid teatavad elektrooniliselt teiste liikmesriikide pädevatele asutustele nende pangakontode numbrid, mis on ette nähtud artikli 41 kohaste maksete vastuvõtmiseks.

Liikmesriigid teatavad viivitamata elektrooniliselt teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile tavamaksumäära muudatustest.

2.   JAGU

Alates 1. jaanuarist 2015 kohaldatavad sätted

Artikkel 43

Direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatükis sätestatud erikordade puhul kohaldatakse järgmisi sätteid.

Artikkel 44

1.   Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole ühenduses, esitab teabe oma tegevuse alustamise kohta registreerimisliikmesriigile elektrooniliselt vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 361. Tehnilised üksikasjad, sealhulgas ühtne elektrooniline sõnum, määratakse kindlaks käesoleva määruse artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras.

2.   Registreerimisliikmesriik edastab lõikes 1 osutatud teabe elektrooniliselt teiste liikmesriikide pädevatele asutusele kümne päeva jooksul selle kuu lõpust, mil teave saadi maksukohustuslaselt, kelle asukoht ei ole ühenduses. Direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 369b sätestatud erikorda kasutava maksukohustuslase registreerimise sarnased üksikasjad edastatakse kümne päeva jooksul selle kuu lõpust, mil maksukohustuslane teatas oma nimetatud erikorra kohase tegevuse alustamisest. Samal viisil edastatakse teiste liikmesriikide pädevatele asutustele maksukohustuslasele antud registreerimisnumber.

Tehnilised üksikasjad, sealhulgas ühtne elektrooniline sõnum, mille abil see teave edastatakse, määratakse kindlaks käesoleva määruse artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras.

3.   Registreerimisliikmesriik teavitab viivitamata elektrooniliselt teiste liikmesriikide pädevaid asutusi, kui maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole ühenduses, või maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis, arvatakse erikorra kasutamisest välja.

Artikkel 45

1.   Käibedeklaratsioon koos direktiivi 2006/112/EÜ artiklites 365 ja 369g sätestatud andmetega esitatakse elektrooniliselt. Tehnilised üksikasjad, sealhulgas ühtne elektrooniline sõnum, määratakse kindlaks käesoleva määruse artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras.

2.   Registreerimisliikmesriik edastab selle teabe elektrooniliselt asjaomase tarbimisliikmesriigi pädevale asutusele hiljemalt kümne päeva jooksul pärast selle kuu lõppu, mil käibedeklaratsioon saadi. Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 369g teises lõigus ettenähtud teave edastatakse ka asjaomase asukohaliikmesriigi pädevale asutusele. Liikmesriigid, kes on nõudnud maksudeklaratsiooni koostamist muus omavääringus kui euro, arvestavad summad ümber eurodesse, kasutades deklaratsiooniga hõlmatud ajavahemiku viimasel päeval kehtinud vahetuskurssi. Ümberarvestamisel kasutatakse vahetuskursse, mis Euroopa Keskpank on kõnealuse päeva kohta avaldanud, või kui selle päeva kohta ei ole kursse avaldatud, siis järgmise avaldamispäeva vahetuskursse. Selle teabe edastamise tehnilised üksikasjad määratakse kindlaks käesoleva määruse artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras.

3.   Registreerimisliikmesriik edastab elektrooniliselt tarbimisliikmesriigile teabe, mida on vaja iga makse seostamiseks vastava kvartali maksudeklaratsiooniga.

Artikkel 46

1.   Registreerimisliikmesriik tagab, et summa, mille ühenduseväline maksukohustuslane on maksnud, kantakse üle euros peetavale pangakontole, mille on määranud tarbimisliikmesriik, kellele makse tuleb teha. Liikmesriigid, kes on nõudnud maksmist muus omavääringus kui euro, arvestavad summad ümber eurodesse, kasutades deklaratsiooniga hõlmatud ajavahemiku viimasel päeval kehtinud vahetuskurssi. Ümberarvestamisel kasutatakse vahetuskursse, mis Euroopa Keskpank on kõnealuse päeva kohta avaldanud, või kui selle päeva kohta ei ole kursse avaldatud, siis järgmise avaldamispäeva vahetuskursse. Ülekanne toimub hiljemalt kümne päeva möödumisel makse saamise kuu lõpust.

2.   Kui ühenduseväline maksukohustuslane ei maksa kogu võlgnetavat maksusummat, tagab registreerimisliikmesriik, et makse kantakse tarbimisliikmesriigile üle võrdeliselt igale liikmesriigile võlgnetava maksusummaga. Registreerimisliikmesriik teatab sellest elektrooniliselt tarbimisliikmesriigi pädevatele asutustele.

3.   Tarbimisliikmesriigile direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatüki 3. jaos sätestatud erikorra kohaselt ülekantavate maksete tegemisel jätab registreerimisliikmesriik käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud summadest endale:

a)	1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2016 – 30 %;

b)	1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2018 – 15 %;

c)	1. jaanuarist 2019 – 0 %.

Artikkel 47

Liikmesriigid teatavad elektrooniliselt teiste liikmesriikide pädevatele asutustele nende pangakontode numbrid, mis on ette nähtud artikli 46 kohaste maksete vastuvõtmiseks.

Liikmesriigid teatavad viivitamata elektrooniliselt teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliselt osutatavate teenuste puhul kohaldatava maksumäära muudatustest.

XII   PEATÜKK

TEABE VAHETAMINE JA SÄILITAMINE SEOSES KÄIBEMAKSU TAGASTAMISE MENETLUSEGA, MIDA KOHALDATAKSE MAKSUKOHUSTUSLASTE SUHTES, KELLE ASUKOHT EI OLE TAGASTAMISLIIKMESRIIGIS, VAID MÕNES TEISES LIIKMESRIIGIS

Artikkel 48

1.   Kui asukohaliikmesriigi pädev asutus saab taotluse käibemaksu tagastamiseks direktiivi 2008/9/EÜ artikli 5 alusel ja kui kõnealuse direktiivi artiklit 18 ei kohaldata, edastab ta selle 15 kalendripäeva jooksul taotluse kättesaamisest elektroonilisel teel iga asjaomase tagastamisliikmesriigi pädevatele asutustele koos kinnitusega, et direktiivi 2008/9/EÜ artikli 2 punktis 5 määratletud taotleja on käibemaksukohustuslane ja et selle isiku poolt märgitud käibemaksukohustuslasena registreerimise number on tagastamisperioodil kehtiv.

2.   Iga tagastamisliikmesriigi pädevad ametiasutused edastavad teiste liikmesriikide pädevatele asutustele elektroonilisel teel mis tahes teabe, mis on nõutav direktiivi 2008/9/EÜ artikli 9 lõike 2 kohaselt. Tehnilised üksikasjad, sealhulgas ühtne elektrooniline sõnum, mille abil see teave edastatakse, määratakse kindlaks käesoleva määruse artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras.

3.   Iga tagastamisliikmesriigi pädevad asutused teatavad teiste liikmesriikide pädevatele asutustele elektroonilisel teel sellest, kas nad soovivad kasutada direktiivi 2008/9/EÜ artiklis 11 nimetatud võimalust nõuda taotlejalt oma äritegevuse kirjelduse esitamist ühtlustatud koodide abil.

Esimeses lõigus nimetatud ühtlustatud koodid määratakse kindlaks käesoleva määruse artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 (8) kehtestatud NACE liigituse alusel.

XIII   PEATÜKK

SUHTED KOMISJONIGA

Artikkel 49

1.   Liikmesriigid ja komisjon jälgivad ja hindavad seda, kuidas käesolevas määruses sätestatud halduskoostöökord toimib. Komisjon kogub liikmesriikide kogemusi, et parandada selle korra toimimist.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile kogu kättesaadava teabe, mis on käesoleva määruse kohaldamise puhul oluline.

3.   Käesoleva määruse hindamiseks vajalike statistiliste andmete loetelu koostatakse artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras. Liikmesriigid edastavad need andmed komisjonile, kuivõrd need on kättesaadavad ja kuivõrd edastamisega ei kaasne põhjendamatuid halduskulusid.

4.   Liikmesriigid võivad edastada komisjonile mis tahes muud artiklis 1 osutatud teavet eesmärgiga hinnata käesoleva halduskoostöösüsteemi tõhusust maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu võitlemisel.

5.   Komisjon edastab lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud teabe teistele asjaomastele liikmesriikidele.

6.   Lisaks sellele, mis on ettenähtud käesoleva määruse teiste sätetega, edastab komisjon vajaduse korral iga liikmesriigi pädevatele asutustele mis tahes teavet, mis võimaldab kõnealustel asutustel võidelda pettustega käibemaksu valdkonnas, kusjuures komisjon edastab selle kohe pärast teabe saamist.

7.   Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks võib komisjon liikmesriigi taotlusel esitada oma eksperdiarvamusi, anda tehnilist või logistilist abi.

XIV   PEATÜKK

SUHTED KOLMANDATE RIIKIDEGA

Artikkel 50

1.   Kui liikmesriigi pädev asutus saab teavet kolmandalt riigilt, võib ta selle teabe edasi anda selliste liikmesriikide pädevatele asutustele, kes võivad olla sellest huvitatud, ja igal juhul kõikide seda taotlevate liikmesriikide pädevatele asutustele, kuivõrd see on asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud abistamiskokkulepetega lubatud.

2.   Pädevad asutused võivad edastada kooskõlas oma siseriiklike sätetega, mis käsitlevad isikuandmete edastamist kolmandatele riikidele, käesoleva määruse kohaselt saadud teabe kolmandale riigile, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)	kõnealuse edastamisega on nõustunud selle liikmesriigi pädevad asutused, kust teave pärineb, ja

b)	asjaomane kolmas riik on võtnud kohustuse teha vajalikku koostööd tõendite kogumiseks käibemaksualaseid õigusakte tõenäoliselt rikkuvate tehingute ebaseaduslikkuse kohta.

XV   PEATÜKK

TEABEVAHETUSE TINGIMUSED

Artikkel 51

1.   Käesoleva määruse kohaselt antav teave edastatakse võimaluse korral elektrooniliselt kooskõlas eeskirjadega, mis võetakse vastu artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras.

2.   Juhul kui taotlust pole esitatud täielikult lõikes 1 nimetatud elektroonilise süsteemi kaudu, annab taotluse saanud asutus taotluse saamise kohta viivitamata ja igal juhul mitte hiljem kui viis tööpäeva pärast selle kättesaamist elektrooniliselt kinnituse.

Juhul kui asutus on saanud taotluse või teabe, mille puhul ta ei olnud kavandatud saaja, saadab ta selle kohta saatjale viivitamata ja igal juhul mitte hiljem kui viis tööpäeva pärast selle kättesaamist elektrooniliselt teate.

Artikkel 52

Abitaotlused, sealhulgas teatamistaotlused, ja lisatavad dokumendid võib koostada ükskõik millises taotluse saanud ja taotluse esitanud asutuse vahel kokkulepitud keeles. Nimetatud taotlustele lisatakse tõlge taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi riigikeelde või mõnda selle riigikeeltest üksnes erijuhtudel, mil taotluse saanud asutus põhjendab sellise tõlke nõudmist.

Artikkel 53

Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et käesolevas määruses kirjeldatud teabevahetuseks vajalikud olemasolevad või uued side- ja teabevahetussüsteemid toimivad. Otsus teenuslepingu kohta, millega tagatakse nimetatud side- ja teabevahetussüsteemide toimimiseks vajalike komisjoni ja liikmesriikide teenuste tehniline kvaliteet ja kvantiteet, tehakse artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras. Komisjon vastutab mis tahes selliseks liikmesriikide vaheliseks teabevahetuseks vajaliku CCN/CSI võrgu väljatöötamise eest. Liikmesriigid vastutavad oma selliste süsteemide väljatöötamise eest, mis võimaldavad sellist teavet CCN/CSI võrgu kaudu vahetada.

Liikmesriigid loobuvad kõikidest käesoleva määruse kohaldamisega seotud kulude hüvitamise nõuetest, välja arvatud vajaduse korral ekspertidele makstavate tasude puhul.

Artikkel 54

1.   Ühe liikmesriigi taotluse saanud asutus esitab teise liikmesriigi taotluse esitanud asutusele artiklis 1 osutatud teabe, tingimusel et:

a)	taotluse esitanud pädeva asutuse nõutud teabe hulk ja laad ei põhjusta taotluse saanud asutusele teatava ajavahemiku jooksul ebaproportsionaalset halduskoormust;

b)	taotluse esitanud asutus on kasutanud kõiki tavapäraseid teabeallikaid, mida ta kõnealustel tingimustel nõutud teabe saamiseks kasutada sai, ohustamata soovitud tulemuse saavutamist.

2.   Käesoleva määrusega ei kohustata tegema konkreetset juhtu käsitlevaid uurimisi ega andma konkreetse juhu kohta teavet, kui selle liikmesriigi õigusaktid või haldustavad, kes peaks teavet andma, ei võimaldaks tal oma tarbeks nimetatud uurimist teha või nimetatud teavet koguda või kasutada.

3.   Taotluse saanud liikmesriigi pädev asutus võib teabe esitamisest keelduda, kui taotluse esitanud liikmesriik ei saa õiguslikel põhjustel esitada samalaadset teavet. Komisjonile teatatakse taotluse saanud liikmesriigi keeldumise põhjustest.

4.   Teabe esitamisest võib keelduda, kui see tooks kaasa äri-, tööstus- või kutsesaladuse või ärivõtte avalikustamise või kui teabe avalikustamine oleks vastuolus avaliku korraga.

5.   Lõikeid 2, 3 ja 4 ei tõlgendata mingil juhul nii, et taotluse saanud liikmesriigi asutusel oleks õigus keelduda taotluse esitanud asutuse liikmesriigi käibemaksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslast käsitleva teabe esitamisest vaid põhjusel, et kõnealune teave on panga, muu finantsasutuse, tema nimel tegutseva, volitatud või usaldusisiku valduses või kui see on seotud juriidilise isiku omandihuvidega.

6.   Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutusele abitaotluse rahuldamata jätmise põhjustest.

7.   Artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras võib kehtestada alammäära, millest alates võib esitada abitaotluse.

Artikkel 55

1.   Käesoleva määruse kohaselt mis tahes kujul edastatud või kogutud teabe suhtes, sealhulgas teabe suhtes, millele oli ametnikul juurdepääs VII, VIII ja X peatüki ning käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud asjaoludel, kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsele teabele nii seda saava liikmesriigi siseriiklike õigusaktide kui ka liidu asutuste suhtes kohaldatavate vastavate sätete kohaselt. Sellist teavet võib kasutada ainult käesoleva määrusega ettenähtud asjaoludel.

Sellist teavet võib kasutada maksude määramiseks, kogumiseks või halduskontrolliks.

Teavet võib kasutada ka nõukogu 26. mai 2008. aasta direktiivi 2008/55/EÜ vastastikuse abi kohta teatavate lõivude, tollimaksude, maksude ja muude meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (9) artikliga 2 hõlmatud muude lõivude, tollimaksude ja maksude kindlaksmääramiseks.

Lisaks võib seda kasutada seoses maksuseaduste rikkumise tõttu algatatud kohtumenetlusega, millega võivad kaasneda karistused, ilma et see piiraks sellises menetluses osalevate kostjate ja tunnistajate õigusi käsitlevate üldeeskirjade ja õigusnormide kohaldamist.

2.   Isikud, keda on nõuetekohaselt volitanud komisjoni julgeoleku akrediteerimisasutus, võivad kasutada seda teavet üksnes niivõrd, kuivõrd see on vajalik CCN/CSI võrgu hooldamiseks, käitamiseks ja arendamiseks.

3.   Erandina lõikest 1 võib teavet andva liikmesriigi pädev asutus seda teavet kasutada taotluse esitanud asutuse liikmesriigis muuks otstarbeks, kui taotluse saanud asutuse liikmesriigi õigusaktide kohaselt võib seda teavet sarnaseks otstarbeks kasutada.

4.   Kui taotluse esitanud asutus leiab, et taotluse saanud asutuselt saadud teave oleks tõenäoliselt kasulik kolmanda liikmesriigi pädevale asutusele, võib ta selle viimasele edastada. Ta teatab sellest taotluse saanud asutusele kirjalikult ette. Taotluse saanud asutus võib seada tingimuse, et teabe võib edastada kolmandale isikule tema eelneval nõusolekul.

5.   Kogu käesoleva määruse kohase teabe säilitamise või vahetamise suhtes kohaldatakse direktiivi 95/46/EÜ rakendussätteid. Käesoleva määruse nõuetekohaseks kohaldamiseks piiravad liikmesriigid siiski direktiivi 95/46/EÜ artiklis 10, artikli 11 lõikes 1 ja artiklites 12 ja 21 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust niivõrd, kuivõrd see on vajalik kõnealuse direktiivi artikli 13 lõike 1 punktis e osutatud huvide kaitsmiseks.

Artikkel 56

Taotluse esitanud asutuse liikmesriigi pädevad asutused võivad kasutada taotluse saanud asutuse töötajate hangitud ja taotluse esitanud asutusele käesolevas määruses sätestatud abistamise raames edastatud aruandeid, õiendeid ja muid dokumente või nende tõestatud koopiaid või väljavõtteid tõenditena samadel alustel kui selle riigi mõne muu asutuse esitatud samalaadseid dokumente.

Artikkel 57

1.   Käesoleva määruse kohaldamiseks võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et:

a)	tagada pädevate asutuste vahel tõhus sisemine kooskõlastatus;

b)	seada sisse otsene koostöö selliseks kooskõlastamiseks volitatud asutuste vahel;

c)	tagada käesoleva määrusega ettenähtud teabevahetuse korra tõrgeteta toimimine.

2.   Komisjon edastab igale liikmesriigile võimalikult kiiresti teabe, mille ta on saanud ja mida ta võib edastada.

XVI   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 58

1.   Komisjoni abistab halduskoostöö alaline komitee.

2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

Artikkel 59

1.   Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamise kohta aru 1. novembril 2013 ja edaspidi iga viie aasta tagant.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 60

1.   Käesolev määrus ei piira laiaulatuslikumate kohustuste täitmist, mis on seotud vastastikuse abistamisega ja mis tulenevad muudest õigusaktidest, sealhulgas kahe- või mitmepoolsetest kokkulepetest.

2.   Kui liikmesriigid sõlmivad käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes, eelkõige artikli 11 reguleerimisalasse jäävates küsimustes, kahepoolseid kokkuleppeid muul eesmärgil kui üksikjuhtumitega tegelemiseks, teatavad nad sellest viivitamata komisjonile. Komisjon omakorda teatab sellest teistele liikmesriikidele.

Artikkel 61

Määrus (EÜ) nr 1798/2003 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2012. Kõnealuse määruse artikli 2 lõige 1 jääb siiski kehtima kuni kuupäevani, mil komisjon avaldab käesoleva määruse artiklis 3 osutatud pädevate asutuste nimekirja.

Kõnealuse määruse V peatükki, välja arvatud artikli 27 lõiget 4, kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2012.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 62

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.

Artikleid 33– 37 kohaldatakse alates 1. novembrist 2010;

V peatükki, välja arvatud artikleid 22 ja 23, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013;

—	artikleid 38–42 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2014 ja

—	artikleid 43–47 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.

---

(1)  5. mai 2010. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  17. veebruari 2010. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  ELT L 264, 15.10.2003, lk 1.

(4)  ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(5)  ELT L 44, 20.2.2008, lk 23.

(6)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(7)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(8)  ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.

(9)  ELT L 150, 10.6.2008, lk 28.

---

---

---

---