Takaisin EUR-Lexin etusivulle

EUR-Lex Euroopan unionin oikeus ulottuvillasi

Takaisin EUR-Lexin etusivulle

Tämä asiakirja on ote EUR-Lex-verkkosivustolta

Lainausmerkkien "" avulla voit hakea täsmällistä merkkijonoa. Tähtimerkin * avulla voit korvata hakutermin loppuosan ja löytää kaikki vastaavat variaatiot (transp*, 32019R*). Kysymysmerkin * avulla voit korvata hakutermistä yksittäisen merkin ja löytää kaikki vastaavat variaatiot (ca?e löytää sanat case, cane, care).
Hakuvinkkejä
Lisää hakuvaihtoehtoja: Tarkennettu haku
Olet tässä

Asiakirja 32010R0742

Komisjoni määrus (EL) nr 742/2010, 17. august 2010 , millega muudetakse määrust (EL) nr 1272/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustoodete kokkuostu ja müügiga riikliku sekkumise puhul

ELT L 217, 18.8.2010, s. 4—11 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

Asiakirjan oikeudellinen asema Ei enää voimassa, Voimassaolon päättymispäivämäärä: 05/08/2016; mõjud tunnistatud kehtetuks 32016R1238

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/742/oj

18.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 217/4

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 742/2010,

17. august 2010,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1272/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustoodete kokkuostu ja müügiga riikliku sekkumise puhul

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 43 punkte a ja d koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõuded, millele teravili peab vastama, et olla riikliku sekkumise puhul kokkuostukõlblik, ning meetodid kõlblikkuse selgitamiseks vajalike katsete tegemiseks vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 1272/2009 (2) artiklile 7, on esitatud kõnealuse määruse I lisa I–VIII ja XII osas. Euroopa Standardikomitee (CEN) muutis mõningaid kõnealuseid meetodeid. Seega tuleks muudatustega arvestamiseks ja Euroopa standardite toetamiseks meetodeid vastavalt kohandada. Et tagada meetodite ühtne ja järjepidev rakendamine ühe sekkumisperioodi jooksul, tuleb sätestada, et kõnealused meetodid on meetodid, mis on jõus turustusaasta esimesel päeval.

(2)

Määruse (EL) nr 1272/2009 I lisa IV osas nimetatud standardmeetodit selliste koostisosade määratlemiseks, mis ei kuulu laitmatu kvaliteediga põhiteravilja hulka, on kirjeldatud kõnealuse lisa V osas. Pehmet nisu, kõva nisu ja otra käsitlevat V osa punkti 1 on ajakohastatud vastavalt Euroopa standardile EN 15587:2008. Kõnealune standard tuleb lisada asjaomasesse punkti.

(3)

Määruse (EL) nr 1272/2009 I lisa III osas on määratletud need koostisosad, mis ei kuulu laitmatu kvaliteediga põhiteraviljade hulka, ning asjaolud, mida tuleb lisandite määratlemisel arvesse võtta iga liiki teravilja puhul. Täpsuse huvides ja vastavuse tagamiseks Euroopa standardile EN 15587:2008 tuleb teatavaid määratlusi kohandada ja mõne alamrubriigi kategooria-kuuluvust tuleb muuta. Alamrubriikide muudatustest tulenevalt tuleb muuta ka kvaliteedi miinimumnõudeid käsitlevat I lisa II osa.

(4)

Rahvusvahelist meetodit ISO 712:1998, mida praegu on määruse (EL) nr 1272/2009 I lisa IV osas nimetatud ühe meetodina niiskusesisalduse määramiseks, on muude teraviljade kui mais puhul ajakohastatud vastavalt Euroopa ja rahvusvahelisele standardile EN ISO 712:2009. Kõnealune standard tuleb lisada määrusesse. Maisi puhul tuleb arvese võtta Euroopa ja rahvusvahelise standardi EN ISO 6540:2010 ajakohastamine. Lisaks tuleb välja jätta I lisa VI osa, mis ei ole enam asjakohane, ning kohandada sellest tulenevalt I lisa XII osa punkti 3.

(5)

Määruse (EL) nr 1272/2009 I lisa IV osas nimetatud standardmeetod jahvatatud pehme nisu proteiinisisalduse määramiseks on Rahvusvahelise Teraviljakeemia Assotsiatsiooni (ICC) tunnustatud meetod, mille standard on sätestatud rubriigis nr 105/2. Euroopa Standardikomitee tehtud muudatustest lähtuvalt tuleb see meetod asendada Euroopa ja rahvusvahelise standardiga EN ISO 20483:2006 ja laiendada selle kohaldamist ka jahvatatud kõva nisu suhtes. Samuti tuleb ette näha, et alternatiivse meetodina võiks kasutada standardit CEN ISO/TS 16634-2:2009.

(6)

Määruse (EL) nr 1272/2009 I lisa IV osas nimetatud jahvatatud pehme nisu Zeleny indeksi määramise standardmeetod on ISO 5529:1992, mida on ajakohastatud vastavalt Euroopa ja rahvusvahelisele standardile EN ISO 5529:2009. Kõnealune standard tuleb lisada määrusesse.

(7)

Määruse (EL) nr 1272/2009 I lisa IV osas nimetatud langemisarvu määramise standardmeetod on ISO 3093:2004, mida on ajakohastatud vastavalt Euroopa ja rahvusvahelisele standardile EN ISO 3093:2009. Kõnealune standard tuleb lisada määrusesse.

(8)

Määruse (EL) nr 1272/2009 I lisa IV osas nimetatud standardmeetodit kõva nisu klaasja välimuse kaotamise määra määramiseks on kirjeldatud nimetatud lisa VIII osas. Euroopa Standardikomitee tehtud muudatustest lähtuvalt tuleb see meetod asendada Euroopa standardiga EN 15585:2008. Kõnealune standard tuleb lisada määrusesse ja I lisa VIII osa tuleb välja jätta.

(9)

Määruse (EL) nr 1272/2009 I lisa IV osas nimetatud mahukaalu määramise standardmeetodit ISO 7971/2:1995 on ajakohastatud vastavalt Euroopa ja rahvusvahelisele standardile EN ISO 7971/3:2009. Kõnealune standard tuleb lisada määrusesse.

(10)

Käesolevat määrust tuleb kohaldada alates kuupäevast, mil määruse (EL) nr 1272/2009 sätteid hakatakse kohaldama teravilja suhtes.

(11)

Et aga liikmesriikidel oleks võimalik teha käesoleva määruse kohased muudatused ja ajakohastamised, eelkõige seoses lisanditega ja viidetega standardile EN 15587, tuleb teatavate sätete puhul näha ette mõistlik ajavahemik. Seepärast tuleb kõnealuseid muudatusi kohaldada alles alates turustusaastast 2011/2012.

(12)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1272/2009 muudetakse järgmiselt.

1.

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 esimene taane asendatakse järgmise tekstiga:

„—

teravilja puhul I lisa III, IV, V, VII ja XII osas,”

b)

lisatakse lõige 3:

„3.   Sekkumiseks pakutava või vastu võetava teravilja kvaliteedi kindlakstegemiseks kasutatakse I lisas nimetatud meetodeid, mis sätestatakse vastavalt vajadusele Euroopa või/ja rahvusvahelistes standardites sellisel kujul, nagu nad on jõus iga turustusaasta esimesel päeval.”

2.

I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2010.

Artikli 1 punkti 2 kohaldatakse alates 1. juulist 2011, kui see on seotud määruse (EL) nr 1272/2009 I lisa II osa puntiga B, III osaga, IV osa punktiga a või V osaga.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. august 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 349, 29.12.2009, lk 1.

LISA

Määruse (EÜ) nr 1272/2009 I lisa muudetakse järgmiselt.

1)

II–V osa asendatakse järgmisega:

„II   OSA

I osas ettenähtud kvaliteedi miinimumnõuded

 

Kõva nisu

Pehme nisu

Oder

Mais

Sorgo

A.

Maksimaalne niiskusesisaldus

14,5 %

14,5 %

14,5 %

13,5 %

13,5 %

B.

Laitmatu kvaliteediga põhiteravilja hulka mittekuuluvate koostisosade maksimumprotsent

12 %

12 %

12 %

12 %

12 %

1.

Katkised terad

6 %

5 %

5 %

5 %

5 %

2.

Teralisandid

8,5 %

7 %

12 %

5 %

5 %

2.1.

Muud lisandid kui plekilised terad

5 %

7 %

12 %

5 %

5 %

a)

kidurad terad

X

X

X

ei kohaldata

ei kohaldata

b)

muud teraviljad

3 %

X

5 %

X

X

c)

kahjurite kahjustatud terad

X

X

X

X

X

d)

terad, mille idu värvus on muutunud

X

X

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

e)

kuivatamise käigus ülekuumenenud terad

0,50 %

0,50 %

3 %

0,50 %

0,50 %

2.2.

Plekilised terad

3,5 %

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

3.

Kasvama läinud terad

4 %

4 %

6 %

6 %

6 %

4.

Prügilisandid,

4,5 % (1)

3 %

3 %

3 %

3 %

millest:

 

 

 

 

 

a)

võõrseemned:

 

 

 

 

 

—

haigustunnustega

0,10 %

0,10 %

0,10 %

0,10 %

0,10 %

—

muud

X

X

X

X

X

b)

riknenud terad

 

 

 

 

 

—

isekuumenemisel või kuivatamisel liiga kõrge temperatuuri tõttu kahjustunud terad

0,05 %

0,05 %

X

X

X

—

fusarioossed terad

1,5 %

X

X

X

X

—

muud

X

X

X

X

X

c)

võõrkehad

X

X

X

X

X

d)

seemnekestad (maisitõlviku osad)

X

X

X

X

X

e)

tungalterad

0,05 %

0,05 %

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

f)

mädanenud terad

X

X

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

g)

loomset päritolu lisandid

X

X

X

X

X

C.

Täielikult või osaliselt oma klaasja välimuse kaotanud terade maksimumprotsent

27 %

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

D.

Maksimaalne tanniinisisaldus (2)

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

1 %

E.

Minimaalne mahukaal (kg/hl)

78

73

62

ei kohaldata

ei kohaldata

F.

Minimaalne proteiinisisaldus (2)

11,5 %

10,5 %

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

G.

Langemisarv (sekundites)

220

220

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

H.

Zélény indeksi alammäär (ml)

ei kohaldata

22

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

„X”

– vajalik analüüs, mille puhul konkreetseid piire ei seata, kuid mille tulemusi tuleb arvestada tabeli 2. ja 4. punktis sätestatud ülemmäärade puhul.

„ei kohaldata”

– ei kohaldata, analüüsi vaja ei ole.

Käesoleva määruse kohaldamisel on koostisosad, mida ei tohi sisaldada laitmatu kvaliteediga põhiteravili, määratletud käesoleva lisa III osas.

Põhiteravilja ja muu teravilja terasid, mis on riknenud või mädanenud, käsitatakse „prügilisandina”, isegi kui nende kahjustused kuuluvad muudesse kategooriatesse.

III   OSA

1.   NENDE KOOSTISOSADE MÄÄRATLEMINE, MIDA EI TOHI SISALDADA LAITMATU KVALITEEDIGA PÕHITERAVILJAD

1.1.   Katkised terad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „katkised terad” sama mis standardis EN 15587.

Maisi puhul on „katkised terad” teratükid või terad, mis lähevad läbi ümmarguste 4,5 mm avadega sõela.

Sorgo puhul on „katkised terad” teratükid või terad, mis lähevad läbi ümmarguste 1,8 mm avadega sõela.

1.2.   Teralisandid

a)   Kidurad terad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „kidurad terad” sama mis standardis EN 15587. Eestis, Lätis, Soomes ja Rootsis käsitatakse odra puhul kidurate teradena teri, mille mahukaal on vähemalt 64 kg hektoliitri kohta ja mida pakutakse sekkumiseks või võetakse selleks vastu nimetatud liikmesriikides, samuti teri, mis pärast kõigi käesolevas lisas nimetatud muude koostisosade eemaldamist lähevad läbi 2,0 mm piklike avadega sõela.

Määratlust „kidurad terad” maisi ja sorgo puhul ei kohaldata.

b)   Muud teraviljad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „muud teraviljad” sama mis standardis EN 15587.

Maisi ja sorgo puhul käsitatakse muude teraviljadena kõigi viljeldavate teraviljade teri, mis ei kuulu proovis esindatud terade liiki.

c)   Kahjurite kahjustatud terad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „kahjurite kahjustatud terad” sama mis standardis EN 15587.

Maisi ja sorgi puhul on kahjurite kahjustatud terad kõik sellised terad, millel on putukate, näriliste, lestade või muude viljakahjurite põhjustatud nähtavad kvaliteedi halvenemise tunnused.

d)   Terad, mille idu värvus on muutunud

Kõva nisu ja pehme nisu puhul on määratlus „terad, mille idu värvus on muutunud” sama mis standardis EN 15587.

Määratlust „terad, mille idu värvus on muutunud” ei kohaldata odra, maisi ja sorgo suhtes.

e)   Kuivatamise käigus ülekuumenenud terad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „kuivatamise käigus ülekuumenenud terad” sama mis standardis EN 15587.

Maisi ja sorgo puhul on kuivatamise käigus ülekuumenenud terad sellised, millel on välised põletuse tunnused, kuid mis ei ole riknenud terad.

f)   Plekilised terad

Kõva nisu puhul on määratlus „plekilised terad” sama mis standardis EN 15587.

Määratlust „plekilised terad” pehme nisu, odra, maisi ja sorgo puhul ei kohaldata.

1.3.   Kasvama läinud terad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „kasvama läinud terad” sama mis standardis EN 15587.

Maisi ja sorgo puhul on kasvama läinud terad need, mille idujuur või idupung on palja silmaga selgelt näha. Kasvama läinud terade osakaalu hindamisel tuleb võtta arvesse proovi üldist välimust. Kasvama läinud terad on ainult need terad, mille idul on selgelt nähtavad muutused, mille abil on kerge eristada kasvama läinud tera harilikust terast.

1.4.   Prügilisandid

a)   Võõrseemned

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „võõrseemned” sama mis standardis EN 15587.

Maisi ja sorgo puhul on võõrseemned kultuurtaimede või looduslikult kasvavate taimede seemned, v.a teraviljaseemned. Need on kõlbmatud seemned, mida saab kasutada loomasöödaks, kuid mis ei ole teraviljad ega väliste haigustunnustega seemned.

Väliste haigustunnustega seemned on inimestele ja loomadele mürgised seemned, seemned, mis takistavad või raskendavad teravilja puhastamist ja jahvatamist, ning seemned, mis mõjutavad teraviljatoodete kvaliteeti.

b)   Riknenud terad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „riknenud terad” sama mis standardis EN 15587.

Maisi ja sorgo puhul on riknenud terad sellised, mis on loomasöödana kasutamiseks kõlbmatuks muutunud mädanemise, jahukaste (sh fusarioos), bakterite või mõne muu põhjuse tõttu.

Riknenud terad on samuti isekuumenemisel või kuivatamisel liiga kõrge temperatuuri tõttu kahjustunud terad; need on täisvalminud terad, mille integumendi värvus on hallikaspruunist mustani ja mille tuuma ristlõike värvus on kollakashallist pruunjasmustani.

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul hõlmab standardi EN 15587 määratlus „riknenud terad” ka furioossete terade määratlust.

c)   Võõrkehad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul on määratlus „võõrkehad” sama mis standardis EN 15587.

Maisi ja sorgo puhul käsitatakse võõrkehadena kõiki teraviljaproovi koostisosi, mis lähevad läbi 1,0 mm avadega sõela, v.a elus või surnud putukad.

d)   Seemnekestad (maisitõlviku osad)

e)   Tungalterad

f)   Mädanenud terad

Kõva nisu ja pehme nisu puhul on määratlus „mädanenud terad” sama mis standardis EN 15587.

Määratlust „mädanenud terad” odra, maisi ja sorgo puhul ei kohaldata.

g)   Loomset päritolu lisandid

1.5.   Elus kahjurid

1.6.   Oma klaasisuse kaotanud või vähese klaasisusega terad

Klaasisuse kaotanud kõva nisu terad on terad, mille tuuma ei saa käsitada täiesti klaasjana. Need on määratletud ka standardis EN 15585.

2.   LISANDITE MÄÄRATLEMISEL ARVESSEVÕETAVAD ASJAOLUD IGA LIIKI TERAVILJA PUHUL

2.1.   Kõva nisu

Teralisandid on kidurad terad, muude teraviljade terad, kahjurite kahjustatud terad, värvi muutnud iduga terad, plekilised terad ja kuivatamise käigus ülekuumenenud terad.

Prügilisandid on võõrseemned, riknenud terad (sh fusarioossed terad), võõrkehad, seemnekestad, tungalterad, mädanenud terad ja loomset päritolu lisandid.

2.2.   Pehme nisu

Teralisandid on kidurad terad, muude teraviljade terad, kahjurite kahjustatud terad, värvi muutnud iduga terad (üksnes siis, kui nende osakaal on üle 8 %) ja kuivatamise käigus ülekuumenenud terad.

Prügilisandid on võõrseemned, riknenud terad (sh fusarioossed terad), võõrkehad, seemnekestad, tungalterad, mädanenud terad ja loomset päritolu lisandid.

2.3.   Oder

Teralisandid on kidurad terad, muude teraviljade terad, kahjurite kahjustatud terad ja kuivatamise käigus ülekuumenenud terad.

Prügilisandid on võõrseemned, riknenud terad (sh fusarioossed terad), võõrkehad, seemnekestad ja loomset päritolu lisandid.

2.4.   Mais

Teralisandid on muude teraviljade terad, kahjurite kahjustatud terad ja kuivatamise käigus ülekuumenenud terad.

Prügilisandid on võõrseemned, riknenud terad (sh fusarioossed terad), võõrkehad, seemnekestad ja loomset päritolu lisandid.

2.5.   Sorgo

Teralisandid on muude teraviljade terad, kahjurite kahjustatud terad ja kuivatamise käigus ülekuumenenud terad.

Prügilisandid on võõrseemned, riknenud terad (sh fusarioossed terad), võõrkehad, seemnekestad ja loomset päritolu lisandid.

IV   OSA

Meetodid, mida kasutatakse sekkumiseks pakutud või vastuvõetud teravilja kvaliteedi määramiseks

Sekkumiseks pakutud või vastuvõetud teravilja kvaliteedi määramiseks kasutatakse vastavalt artiklile 7 järgmisi meetodeid:

a)

standardmeetod laitmatu kvaliteediga põhiteravilja hulka mittekuuluvate koostisosade määramiseks on:

—

pehme nisu, kõva nisu ja odra puhul standard EN 15587;

—

maisi ja sorgo puhul käesoleva lisa V osas nimetatud meetod;

b)

standardmeetod niiskusesisalduse määramiseks on:

—

maisi puhul EN ISO 6540;

—

muude teraviljade kui mais puhul standard EN ISO 712 või

—

infrapunatehnoloogial põhinev meetod.

Lahkarvamuse korral loetakse tõeseks üksnes standardi EN ISO 6540 tulemused maisi puhul ja standardi EN ISO 712 tulemused muude teraviljade kui mais puhul;

c)

standardmeetod sorgo tanniinisisalduse määramiseks on ISO 9648 meetod;

d)

standardmeetod pehmest nisust saadud taina mittekleepuvuse ja mehaanilise töödeldavuse määramiseks on nimetatud käesoleva lisa VII osas;

e)

standardmeetod kõva nisu ja pehme nisu jahvatatud terade proteiinisisalduse määramiseks on

—

standard EN ISO 20483 või

—

standard CEN ISO/TS 16634-2.

Lahkarvamuse korral loetakse tõeseks üksnes standardi EN ISO 20483 tulemused;

f)

jahvatatud hariliku nisu Zeleny indeks määratakse vastavalt standardi EN ISO 5529 meetodile;

g)

langemisarv (amülaasi aktiivsus) määratakse vastavalt standardi EN ISO 3093 meetodile;

h)

standardmeetod kõva nisu klaasja välimuse kaotamise määra määramiseks on standard EN 15585;

i)

standardmeetod mahukaalu määramiseks on standard EN ISO 7971/3;

j)

proovivõtu- ja standardanalüüsimeetodid mükotoksiinide taseme määratlemiseks on esitatud määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisas ja sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 401/2006 I ja II lisas (3).

V   OSA

Standardmeetod laitmatu kvaliteediga põhiteraviljade hulka mittekuuluvate koostisosade määramiseks maisi ja sorgo puhul

1.

Maisi puhul sõelutakse 500 g ja sorgo puhul 250 g keskmist proovi pool minutit läbi 1,0 mm piklike avadega sõela. Kontrollitakse, et sõelutud osas ei ole elus kahjureid ega surnud putukaid.

Pintsettide või sarvspaatli abil eraldatakse 1,0 mm piklike avadega sõelale jäänud koostisosadest kivid, liiv, maisitõlviku- või õletükid ja muud võõrkehad.

Väljanopitud võõrkehad lisatakse neile, mis läksid läbi 1,0 mm piklike avadega sõela, ja kaalutakse koos.

1,0 mm piklike avadega sõelale jäänud osa jagatakse proovijagaja abil selliselt, et saada maisi puhul 100–200 g ja sorgo puhul 25–50 g osaproov. Proov kaalutakse. Seejärel laotatakse kaalutis õhukese kihina lauale. Pintsettide või sarvspaatli abil eraldatakse muud teraviljad, kahjurite kahjustatud terad, kuivatamise käigus ülekuumenenud terad, kasvama läinud terad, võõrseemned, riknenud terad, seemnekestad ja loomset päritolu lisandid. Sorgo puhul tuleb seemnekestas terad eemaldada kestast, mis loetakse mitmesuguste lisandite hulka. Seejärel liigitatakse tera sobivasse klassi.

Osaproovi, millest on eemaldatud kõik lisandid, sõelutakse 30 sekundit läbi 4,5 mm ümmarguste avadega sõela maisi puhul ja läbi 1,8 mm avadega sõela sorgo puhul. Kõnealusel sõelumisel läbi sõela läinud koostisosi käsitatakse katkiste teradena.

2.

Vastavalt punktis 1 osutatud meetoditele kindlaksmääratud koostisosad, mida ei tohi sisaldada laitmatu kvaliteediga põhiteraviljad, tuleb kaaluda väga hoolikalt täpsusega 0,01 g ja jaotada vastavalt keskmise proovi protsendimäärale. Analüüsiaruandes tuleb andmed esitada 0,1 % täpsusega. Elus kahjurite leidumine proovis tuleb ära märkida.

Üldjuhul tuleb igast proovist teha kaks analüüsi. Need ei tohi eespool nimetatud koostisosade kogumäära suhtes erineda rohkem kui 10 %.

3.

Lõigetes 1 ja 2 nimetatud toiminguteks kasutatakse järgmisi seadmeid:

a)

proovijagaja, nt kooniline või torujas jaotusmehhanism;

b)

analüütilised kaalud täpsusega 0,01 g (kuva 0,001 g täpsusega);

c)

1,0 mm piklike avadega sõel ning 1,8 mm ja 4,5 mm ümmarguste avadega sõel. Võib kasutada vibrosõelurit. Sõelad peavad vastama standardile ISO 5223.

2)

VI–VIII lisa jäetakse välja.

3)

XII osa punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.

Sekkumiseks pakutava või vastu võetava teravilja kvaliteedi määramiseks kasutatavad standardmeetodid on kehtestatud käesoleva lisa III, IV, V ja VII osas.”

(1)  – millest kõige rohkem 3 % langeb muude lisandite kui furioossete terade arvele.

(2)  – protsendina kuivainest.

(3)  ELT L 70, 9.3.2006, lk 12.”

Alkuun