—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarvet (1);

—

võttes arvesse Euroopa ühenduste 2007. eelarveaasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet – I köide (SEK(2008) 2359 – C6-0415/2008) (2);

—

võttes arvesse komisjoni aastaaruandeid Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2006. aasta eelarve täitmist kinnitavate otsuste järelmeetmete kohta (KOM(2008) 629, KOM(2008) 628) ning aruannetele lisatud komisjoni töödokumente (SEK(2008) 2579, SEK(2008) 2580);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Komisjoni 2007. aasta haldustegevuse koondaruanne” (KOM(2008) 338);

—

võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmist kinnitavale asutusele 2007. aastal tehtud siseauditite kohta (KOM(2008) 499) ja aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008) 2361);

—

võttes arvesse komisjoni aruannet „Liikmesriikide vastused kontrollikoja 2006. aasta aruandele” (KOM(2008) 112);

—

võttes arvesse komisjoni 3. mail 2006. aastal vastu võetud rohelist raamatut Euroopa läbipaistvuse algatuse kohta (KOM(2006) 194);

—

võttes arvesse kontrollikoja arvamust nr 2/2004 „ühtse auditi” mudeli kohta (ning ettepanekut ühenduse sisekontrolliraamistiku kohta) (3);

—

võttes arvesse komisjoni teatist ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks vajaliku tegevuskava kohta (KOM(2005) 252);

—

võttes arvesse komisjoni tegevuskava ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2006) 9), komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Kontrollikojale, mis käsitleb arenguaruannet komisjoni tegevuskava kohta ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2007) 86), ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2007) 311);

—

võttes arvesse 19. juulil 2006 avaldatud esimest poolaasta aruannet ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks vajaliku komisjoni tegevuskava rakendamise tulemustabeli kohta (SEK(2006) 1009), mis avaldati vastavalt parlamendi 2004. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale otsusele lisatud resolutsioonis esitatud nõudmisele;

—

võttes arvesse kontrollikoja arvamust nr 6/2007 liikmesriikide iga-aastaste kokkuvõtete, „riiklike avalduste” ja riiklike kontrolliasutuste ELi vahendite auditeerimise kohta (4);

—

võttes arvesse komisjoni tegevuskava komisjoni järelevalverolli tugevdamiseks struktuurimeetmete ühisel juhtimisel (KOM(2008) 97);

—

võttes arvesse volinike Hübneri ja Špidla teatist komisjonile, milles tehakse vahekokkuvõte seoses tegevuskavaga komisjoni järelevalverolli tugevdamiseks struktuurimeetmete ühisel juhtimisel (SEK(2008) 2756), ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008) 2755);

—

võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Kontrollikojale, mis käsitleb aruannet komisjoni tegevuskava kohta ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2008) 110), ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008) 259);

—

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet 2007. eelarveaasta eelarve täitmise kohta koos asutuste vastustega (5) ning kontrollikoja eriaruandeid;

—

võttes arvesse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 esitatud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust (6);

—

võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2008. aasta teatist „Ühisseisukoha väljatöötamine aktsepteeritava vigade esinemise riski küsimuses” (KOM(2008) 866) ja teatisele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2008) 3054);

—

võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 2009. aasta soovitust komisjoni tegevuse heakskiitmise kohta 2007. eelarveaasta eelarve täitmisel (5587/2009 – C6-0055/2009);

—

võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 2009. aasta soovitust rakendusametite tegevuse heakskiitmise kohta 2007. eelarveaasta eelarve täitmisel (5589/2009 – C6-0056/2009);

—

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 274, 275 ja 276 ning Euratomi asutamislepingu artikleid 179a ja 180b;

—

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 246 ja sellele järgnevaid artikleid kontrollikoja kohta;

—

võttes arvesse rahvusvahelisi auditi- ning raamatupidamisstandardeid, eriti avaliku sektori suhtes kohaldatavaid standardeid;

—

võttes arvesse kontrollikoja rahvusvahelist vastastikust eksperdihinnangut;

—

võttes arvesse nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrust (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimused, (7) eriti selle V jaotise 3. peatükki vanadus- ja invaliidsuspensionide kohta ning XII lisa, milles kehtestatakse personalieeskirjade artikli 83a rakendussätted;

—

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (8) eriti selle artikleid 145, 146 ja 147;

—

võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende rakendusasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded, (9) eriti selle artikli 14 lõikeid 2 ja 3;

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 70 ja V lisa;

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A6-0168/2009);

A.

arvestades, et EÜ asutamislepingu artiklis 274 sätestatakse, et ühenduse eelarve täitmise eest vastutab komisjon, kes teeb seda koostöös liikmesriikidega ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

B.

arvestades, et komisjon on kohustatud võtma kõik vajalikud abinõud, et toetada täielikult meetmeid finantsjuhtimise kvaliteedi parandamiseks ning saada kontrollikojalt positiivne kinnitav avaldus;

C.

arvestades, et määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 184 kohaselt vaadatakse finantsmäärus läbi iga kolme aasta tagant või siis, kui see osutub vajalikuks, ning arvestades, et see tähtaeg täitub 1. jaanuaril 2010; arvestades, et samas täpsustatakse asjaolu, et Euroopa Parlament võib nõuda lepitusmenetluse rakendamist;

D.

arvestades, et aasta-aastalt nõrgenevad Euroopa ühenduste poliitilised volitused muude kui rakendusametite üle, mis on üks tingimus nende raamatupidamisaruannete hõlmamiseks konsolideeritud raamatupidamisaruannetega, ja vähehaaval kaob ülevaade nende kohast ühenduse operatiivasutuste poliitilises struktuuris;

E.

arvestades, et ELi teatavate poliitikavaldkondade rakendamist iseloomustab ühenduse eelarve nn jagatud juhtimine komisjoni ja liikmesriikide vahel, mis tähendab, et 80 % ühenduse kulutustest haldavad liikmesriigid;

F.

arvestades, et oma 24. aprilli 2007. aasta resolutsioonis 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (10) oli parlament seisukohal, et iga liikmesriik peab suutma võtta vastutuse saadud ELi rahaliste vahendite haldamise eest kas ühtse riikliku haldusdeklaratsiooni või mitme siseriikliku deklaratsiooni kaudu;

G.

arvestades, et aruandes 2007. aasta eelarve täitmise kohta rõhutas kontrollikoda sisekontrolliraamistiku loomiseks tehtud edusammudele hinnangu andmisel, et „ELi kulutuste iseloomu tõttu esineb peamine vigade risk lõpliku abisaaja tasandil” (punkt 1.47);

H.

arvestades, et liikmesriikide iga-aastaste kokkuvõtete esitamine olemasolevate auditite ja deklaratsioonide kohta ühise juhtimise all olevates valdkondades vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 17. mail 2006. aastal sõlmitud eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (11) punktile 44 peaks olema esimene samm riikide haldusdeklaratsioonide suunas ja see peaks aitama kaasa ühenduse eelarve haldamise parandamisele, mis on kooskõlas peamise ühise eesmärgiga saada liidu kõikide kulude kohta positiivne kinnitav avaldus;

I.

arvestades, et aktsepteeritava vigade esinemise riski mõiste võttis liidu tasandil kasutusele kontrollikoda oma ühtset auditit käsitlevas arvamuses nr 2/2004, (12) ning et kontrollikoda oli seisukohal, et „iga kontrollisüsteem on kompromiss ühelt poolt teatava intensiivsusega kontrollimise kulu ja teiselt poolt kontrollimisest saadava tulu vahel. Ühenduse tasandil moodustab tulu vahendite raiskamise ohu vähenemine ning vigade esinemise riski püsimine aktsepteeritaval tasemel”;

J.

arvestades, et kontrollikoda märgib 2007. aastat käsitlevas aruandes, et kontrollide kulud on oluline küsimus nii ELi eelarve kui liikmesriikide kui ka abisaajariikide tasandil ning et kulude ja jääkriski tasakaal eri kuluvaldkondades on sedavõrd oluline, et see tuleks kinnitada poliitilisel tasandil (st seda peaksid tegema eelarve täitmist kinnitavad asutused) liidu kodanike nimel (punkti 1.52 alapunktid b ja c), ning et punkti 2.42 alapunktis c soovitab kontrollikoda aktsepteeritava riski mõistet edasi arendada;

K.

arvestades, et majandus- ja rahandusministrite nõukogu 8. novembri 2005. aasta järelduste viiendas punktis märgitakse, et väga oluline on luua ühtne sisekontrollisüsteem ja lihtsustada kontrolli suhtes kohaldatavaid õigusnorme, ning palutakse „komisjonil hinnata kulutusi kontrollile kululiikide kaupa”;

L.

arvestades, et eesistujariik Sloveenia märkis 2008. aasta juunis vastavalt nõukogu 2005. aasta järeldustele, et Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid jõudma ühisele seisukohale alustehingute aktsepteeritava jääkriski suuruse küsimuses, võttes arvesse eri poliitikavaldkondade kontrollikulusid ja -tulusid ning asjaomaste kulutuste summat (13);

M.

arvestades, et ehkki välisaudiitori (kontrollikoda) ja auditeeritava institutsiooni (komisjon) dialoog on vajalik, on vastavalt rahvusvahelistele auditistandarditele, mis peavad jätkuvalt olema eelarvekontrolli üldraamistikuks, vaieldamatu ka see, et välisaudiitor hindab riske, mille alusel ta kujundab seisukoha kasutatavate auditimenetluste kohta;

N.

arvestades samuti, et kontrolli kulu sõltub loomulikult vigade lubatavast määrast, aga ka auditeeritava üksuse organisatsiooniliselt keerukusest ja selle sisekontrolli kvaliteedist;

O.

arvestades, et vastavalt rahvusvahelistele auditistandarditele valib välisaudiitor sobivad meetodid testimisühikute valimiseks, et koguda audititestide eesmärkidele vastavat tõendusmaterjali; arvestades samuti, et kui meetodite valik sõltub asjaoludest, siis sõltub see peamiselt auditiriskist ja kontrolli efektiivsuse eesmärgist; arvestades, et välisaudiitor peab tagama, et kasutatavad meetodid annavad auditi eesmärkide saavutamiseks piisavat tõendusmaterjali;

P.

arvestades, et uue põlvkonna programmides on hariduse ja kultuuri peadirektoraat (DG EAC) ühtlustanud tegevusprogrammid, eelkõige ühtse siseauditi meetodi kehtestamisega; on seetõttu seisukohal, et liikmesriikide eel- ja järelkinnitused on süsteemide järelevalve ja kontrolli uus täiendav element;

Q.

arvestades, et iga-aastane eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus annab Euroopa Parlamendile võimaluse olla otseses kontaktis haldusega tegelevate peamiste osalistega ning parandada kontrollikoja auditi tulemuste põhjal liidu kulude haldamist kodanike hüvanguks, luues seeläbi otsuste tegemiseks tugevama aluse;

R.

arvestades, et määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 artiklis 83 sätestatakse, et pensione makstakse eelarvest ja liikmesriigid tagavad ühiselt nimetatud toetuste maksmise vastavalt nimetatud kulude rahastamise ulatusele; arvestades, et ametnikud maksavad pensioniskeemi rahastamises osalemiseks üldeelarvesse 10,25 % palgast;

S.

arvestades, et määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 artiklis 83 sätestatakse liikmesriikide antav ühine tagatis, mis tähendab, et see tagatis võib jõustuda siis, kui üks või mitu liikmesriiki peaksid jätma oma kohustused täitmata, kuid ei võimalda otseselt järeldada, et ühendustel ei ole selle kohustuse võtnud liikmesriikide suhtes ühtegi nõuet;

T.

arvestades, et 2007. aasta oli arengukoostöö rahastamisvahendi rakendamise esimene aasta;

U.

arvestades, et 2007. aasta oli Euroopa võrdsete võimaluste aasta, mil pöörati eritähelepanu mitmesugustele diskrimineerimise vormidele, mida naised sageli kogevad;

V.

arvestades, et meeste ja naiste püsiva ebavõrdsuse tõttu mõjutab eelarvevahendite kasutamine neid erinevalt,

W.

arvestades, et nõukogu peaks järgmise eelarvemenetluse ajal võtma arvesse 2007. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise tulemusi ja soovitusi ning toetama uuendusettepanekuid, mille eemärk on suurendada liikmesriikide vastutust, et lahendada lõplikult probleemid, millele kontrollikoda on aastast aastasse viidanud;

X.

arvestades, et komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament peavad koostöös kontrollikojaga seadma endale ühiseks eesmärgiks positiivse kinnitava avalduse saamise;

1.

tervitab komisjoni ja teatavate liikmesriikide täiendavaid edusamme ühenduse vahendite ja üldise kontrollikeskkonna tõhusama kasutamise suunas, mida näitab kontrollikoja kinnitava avalduse paranemine;

2.

tervitab märkimisväärseid edusamme seitsmenda raamprogrammi haldamisel teadusuuringute valdkonnaga tegelevate komisjoni peadirektoraatide auditites varasemate raamprogrammidega võrreldes; kordab, et ühise põllumajanduspoliitika vahendite haldamine on veelgi paranenud, eriti tänu ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (IACS) toimimisele; kahetseb sügavalt, et Kreeka ei olnud 2007. aastal endiselt täitnud oma kohustusi IACSi rakendamisel;

3.

märgib, et 2007. aasta oli mitmeaastaste programmide 2000–2006 sulgemise esimene aasta ja palju vahendeid nõuti tagasi;

4.

märgib, et teadusuuringute ja tehnoloogia arendusega seotud finantsjuhtimises saavutati märkimisväärset edu, sest vigade määra vähendati kolme aasta jooksul rohkem kui 50 %; kutsub komisjoni üles jätkama lihtsustamist, et parandada programmide kasutamist lõplike abisaajate seisukohast;

5.

tervitab komisjoni võetud abinõusid seoses ühtekuuluvuspoliitika vahenditega, millega rakendatakse 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raames vastu võetud tegevuskava, et tugevdada komisjoni järelevalverolli struktuurimeetmete ühisel juhtimisel; loodab, et nimetatud tegevuskava ja lihtsustamise esimesed tulemused on näha kontrollikoja 2008. aastat käsitlevas aruandes;

6.

on jätkuvalt mures ELi kriisiohjamisalase suutlikkuse puudulikkuse pärast; on seisukohal, et EL on kaotamas poliitilist suunda, nähtavust ja vastutust rahvusvaheliste sihtfondide kasutamisel, mida oleks võinud hallata komisjon, kui komisjon oleks järginud 2005. ja 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raporteid ning töötanud kriisijärgse olukorra jaoks välja oma vahendi; on sügavalt mures, et puudub järelevalve ELi vahendite rakendamise üle ÜRO teatavate asutuste poolt, samuti seoses ÜRO asutuste soovimatusega uurida pettusejuhtumeid, mis on seotud ELi vahenditega;

7.

võtab teadmiseks kinnitava avalduse üksikutes osades tehtud edusammud, kuid peab siiski kahetsusväärseks, et 14. aastat järjest sisaldub kontrollikoja 2007. aastat käsitlevas aastaaruandes antud kinnitavas avalduses märkustega otsus raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta; märgib, et kontrollikoja arvamuse kohaselt on arvukates kuluvaldkondades (põllumajandus ja loodusvarad, ühtekuuluvus, teadusuuringud, energeetika ja transport, välisabi, areng, laienemine, haridus ja kodakondsus) maksed endiselt olulisel määral (kuigi erineval tasemel) vigadest mõjutatud;

8.

tunneb heameelt, et kontrollikoja aruande kohaselt ei sisalda tulud, halduskulud, majandus- ja rahandusküsimuste valdkonna kulud ning Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondiga (EAGF) seotud kulud olulisi vigu;

9.

märgib, et olukord on paranemas eeskätt kontrollisüsteemide tasandil, kuid mitte piisaval määral ega piisavalt kiiresti;

10.

tunneb heameelt kontrollikoja avalduse üle, mille kohaselt annavad Euroopa ühenduste raamatupidamise aastaaruanded kõikides olulistes aspektides tõepärase pildi ühenduste finantsolukorrast 31. detsembri 2007. aasta seisuga ning tehingute ja rahavoogude kohta lõppenud aastal (kinnitav avaldus, 1. peatüki VII punkt); kutsub siiski komisjoni üles pöörama vajalikku tähelepanu kontrollikoja esitatud märkustele, et parandada põhiliste raamatupidamisandmete põhjalikkust ja täpsust;

11.

peab ebanormaalseks, et raamatupidamise aastaaruanne näitab negatiivset netovara –58 600 000 000 eurot, ning küsib, kas liikmesriikidelt sissenõutavad summad ei tuleks lisada varade hulka, arvestades et töötajate pensionid, mis moodustavad hinnanguliselt 33 500 000 000 eurot, on selgelt kulukohustus; palub täiendavalt täpsustada lisatud märkusi liikmesriikidelt sissenõutavate muude summade kohta, mis moodustavad kokku 27 900 000 000 eurot; võtab teadmiseks komisjoni peaarvepidaja selgitused, mille kohaselt järgiti avaliku sektori suhtes kohaldatavaid rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid; teeb ettepaneku kaaluda ühenduse pensionifondi loomist, et kasutada töötajate ees võetud kohustuste täitmiseks allhanget;

12.

peab arusaamatuks, miks varad, mille Euroopa ühendused said seoses GALILEO programmiga, ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, ehkki kontrollikoja aruande kohaselt sõlmiti 2007. aasta lõpus kokkulepped Euroopa Kosmoseagentuuri, ühisettevõtte Galileo ja GNSSi Järelevalveameti vahel, mis loodi 2004. aastal ja millele tehti ülesandeks võtta 1. jaanuaril 2007. aastal üle endise ühisettevõtte Galileo tegevus; palub komisjonil sellega seoses esitada ettepanek suurte Euroopa projektide kohta (Galileo või üleeuroopalised võrgud), mis eeldavad mitmeaastase finantsraamistiku raamest väljuvat rahastamist, ning nende kontrolli kohta;

13.

nõuab, et uuritaks võimalust näha raamatupidamise aastaaruannetes Euroopa ühenduste hoonete peamisteks hooldus- ja remonditöödeks ette eraldised (arvestades hoonetega seotud amortiseerumise kava puudumist) konkreetsete komponentide kaupa ja kavandada peamise materiaalse põhivara väljavahetamine korrapäraste ajavahemike järel; on seisukohal, et selliseid eraldisi suurteks hooldus- ja remonditöödeks tuleks toetada mitmeaastaste hooldusprogrammidega, mille eesmärk on hoida hooneid heas seisus pikendamata nende kasutamisiga;

14.

nõuab, et kontrollitaks hoolikalt, et kapitaliseoste puudumisel oleks Euroopa ühenduste poliitiliste volituste tase asutustes, mis on hõlmatud konsolideeritud raamatupidamisaruannetega, kooskõlas avalik-õiguslikku sektorit käsitlevate rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega;

15.

väljendab muret ja kahtlusi võimaluse suhtes nimetada ametisse kategooriata juhtivametnikke palgaastme AD 16 kõrgeimale järgule, kui seda ei ole ametikohtade loeteludes eraldi mainitud, ning palub komisjonil täpsustada personalieeskirjade võimalusi selle konkreetse eelarveseisundi kohta;

16.

märgib rahuloluga, et valdkondades, kus komisjon on rakendanud kohaseid järelevalve- ja kontrollisüsteeme (haldus- ja muude kulude ning majandus- ja rahandusküsimuste valdkondade tulud, kulukohustused ja maksed), ei esine raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuses ja korrektsuses olulisi vigu (kinnitav avaldus, 1. peatüki IX punkt);

17.

taunib sellele vaatamata tõsiasja, et kontrollikoda märgib taas kord, et väga olulistes ühenduse kulutuste valdkondades (põllumajanduskulutused, välja arvatud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF), ühtekuuluvus, teadusuuringud, energeetika ja transport, välistegevus, haridus ja kultuur) põhjustavad keerukad või ebaselged õigusnormid ühelt poolt suurt arvu vigu lõpliku abisaaja tasandil ning teiselt poolt järelevalve- ja kontrollisüsteemide ainult osalist efektiivsust ning et selline keeruline olukord takistab kontrollikojal positiivse kinnitava avalduse andmist (kinnitav avaldus, 1. peatüki X ja XI punkt); nõuab seetõttu, et komisjon teeks analüüsi, et määrata kindlaks probleemi ulatus ja leida sellele võimalikud lahendused; rõhutab seetõttu vajadust lihtsustada aluseks olevaid eeskirju ja määrusi, et saada positiivne kinnitav avaldus;

18.

kutsub komisjoni üles tugevdama järelevalvet liikmesriikidele delegeeritud kontrollide üle ja andma liikmesriikidele selgeid juhiseid selle kohta, kuidas vigu vältida, tuvastada ja parandada, samuti nõuab, et komisjon rakendaks kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et sundida liikmesriike oma kohustusi täitma ja tegema vajalikke parandusi, eelkõige kohaldades maksete peatamist ja finantskorrektsioone, kui liikmesriikide kontrollisüsteemid on jätkuvalt ebaefektiivsed;

19.

võtab teadmiseks kontrollikoja tõdemuse, et võrreldes eelmiste programmiperioodide algusega on kulukohustuste assigneeringute kasutamine 2007. aastal, mis on uue 2007–2013 programmiperioodi esimene aasta, märkimisväärselt paranenud;

20.

on seisukohal, et jagatud või detsentraliseeritud haldamise puhul peaks komisjon rakendama täiel määral määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja võtma endale lõpliku vastutuse eelarve täitmise eest, samuti rõhutab vajadust teha finantskorrektsioone niipea, kui on tuvastatud liikmesriikide poolt parandamata vead, ootamata ära mitmeaastase tsükli lõppu;

21.

märgib murega probleeme eeskirjadevastaselt välja makstud ühenduse vahendite tagasinõudmisel ja ühtekuuluvuspoliitika puhul liikmesriikide tasandil kohaldatavate parandusmehhanismide kohta esitatava teabe halba kvaliteeti, kusjuures see teave on mõnikord vasturääkiv ja ebatäielik, ning et kontrollikoda kahtleb põllumajanduse kohta esitatud teabe usaldusväärsuses (2007. aastat käsitleva aruande punktid 3.26 ja 5.44);

22.

juhib ühtlasi tähelepanu lõplike otsuste ja parandusmeetmete tähtsusele, mille eesmärk on välistada selliste kulude rahastamine ühenduse eelarvest, mis ei ole kooskõlas ühenduse õigusaktidega, ning kordab oma nõuet täpsustada konkreetne eelarverida ja aasta, mida iga üksik tagasinõutud summa puudutab, nagu on tavaks põllumajandus- ja loodusvarade sektoris;

23.

nõuab, et komisjon parandaks mitmeaastaste sissenõudmissüsteemide tõhusust ja tulemuslikkust, sealhulgas liikmesriikide tasandil, ning konsolideeriks sissenõudmisi ja finantskorrektsioone käsitlevaid andmeid, eelkõige struktuurifondidest rahastatavates valdkondades, et esitada usaldusväärsed arvandmed, mis võimaldaksid võrrelda eri poliitikavaldkondade ja vahendite haldamise korraldust; nõuab, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile sellest aru raamatupidamise aastaaruannetele lisatud teadetes, et oleks võimalik saada kokkuvõtlik ülevaade;

24.

nõuab, et sissenõudmistega seotud probleemide püsimise tõttu hinnataks süsteemi;

25.

toetab täielikult komisjoni väljamaksete peatamist käsitlevate õigusaktide jõulisel kohaldamisel ja tervitab juba võetud meetmeid, et mitte kanda üle vahendeid, kui komisjonil puudub absoluutne tagatis abi saava liikmesriigi haldus- ja kontrollisüsteemide usaldusväärsuse kohta;

26.

tervitab liikmesriikide auditite iga-aastaste kokkuvõtete kättesaadavaks tegemist alates 2008. aastast ja struktuurifondidega seotud peadirektoraatide 2007. aastat käsitlevates tegevusaruannetes esitatud hinnangute ja avalduste üle ning kutsub komisjoni üles tegema jõupingutusi, et kõnealused iga-aastased kokkuvõtted avaldataks koos komisjoni vastustega; on seisukohal, et liikmesriikide koostatavad iga-aastased kokkuvõtted on avalikud dokumendid ja need tuleks seetõttu heakskiidu andmise menetluse käigus esitada ka Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile;

27.

märgib murega, et kontrollikoda on seisukohal, et erinevuste tõttu esituses ja lisaväärtuse puudumise tõttu ei anna need iga-aastased kokkuvõtted veel usaldusväärset hinnangut kontrollisüsteemide toimimise ja tõhususe kohta; tervitab sellega seoses komisjoni selgitavat teatist, mille eesmärk on parandada 2008. aastat käsitlevate iga-aastaste kokkuvõtete kvaliteeti, ning palub komisjonil jätkuvalt parandada liikmesriikidele iga-aastaste kokkuvõtete koostamiseks antavaid juhiseid; on seisukohal, et sisukad iga-aastased kokkuvõtted vähendavad kohapealsete auditite arvu;

28.

nõuab sellega seoses, et komisjon analüüsiks 2009. aastal saadud kokkuvõtteid eesmärgiga optimeerida nende lisandväärtust, arvestades kindlust, mille need liikmesriikides kohaldatavate sisemiste kontrollisüsteemide toimimisel annavad; palub komisjonil lisada määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 86 lõike 4 kohaselt koostatavasse iga-aastasesse aruandesse liikmesriikide esitatud iga-aastaste kokkuvõtete analüüsi, kasutades võrdlusnäitajatena eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe sätteid;

29.

taunib tõsiasja, et komisjon ei ole võtnud meetmeid seoses 22. aprilli 2008. aasta resolutsioonis (2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta) (14) esitatud üleskutsega koostada dokument, milles analüüsitakse iga liikmesriigi puhul ühenduse vahendite kasutamise siseriiklike haldus- ja kontrollisüsteemide nõrku ja tugevaid külgi ning tehtud auditite tulemusi, ning esitada see dokument Euroopa Parlamendile ja nõukogule; kahetseb samuti, et parlament ei ole siiani saanud komisjonilt täielikku teavet esimeste esitatud iga-aastaste kokkuvõtete hinnangu ja võrdleva analüüsi kohta; peab aruandmist iga-aastaste kokkuvõtete kvaliteedi kohta äärmiselt oluliseks, et tagada protsessile lisandväärtus, näiteks ühiste probleemide, võimalike lahenduste ja parimate tavade kindlakstegemise teel;

30.

palub komisjonil esitada regulaarselt tegevusaruannetes selline iga-aastaste kokkuvõtete kvalitatiivne ja kvantitatiivne hinnang ning teha see teave heakskiidu andmise menetluse käigus kättesaadavaks nii kõikidele asjaomastele pooltele kui ka üldsusele; loodab esimese hinnangu saada 2009. aasta septembriks ning palub, et lisaks sellele, et iga-aastaste riikide kokkuvõtete analüüs esitatakse iga-aastase ametliku tutvustuse käigus Euroopa Parlamendile, jagataks seda ka kõikidele siseriiklikele eelarvekomisjonidele;

31.

palub komisjonil teha kolme aasta pärast põhjalik hindamine ja analüüsida iga-aastaste kokkuvõtete lisandväärtust ELi vahendite usaldusväärsele finantsjuhtimisele liikmesriikides, samuti kaasatud audiitorite sõltumatuse määra;

32.

on seisukohal, et olemasolevate auditite ja kinnituste iga-aastased kokkuvõtted, mille liikmesriigid peavad esitama vastavalt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 44, peaksid olema esimene samm kõikides liikmesriikides riikide haldusdeklaratsioonide kasutuselevõtmise suunas; palub komisjonil teatada, mida ta on selles suhtes teinud, võttes arvesse varasemaid resolutsioone eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning võtma võimalikult kiiresti vajalikke meetmeid iga-aastaste kokkuvõtete parandamiseks, et neil oleks samasugune poliitiline kaal nagu riikide haldusdeklaratsioonidel; on arvamusel, et komisjon peaks kasutama oma õigusloome algatamise õigust ja esitama nõukogule ettepaneku võtta vastu otsus riikide deklaratsioonide kohustuslikuks muutmiseks;

33.

tunneb heameelt teatavate liikmesriikide (Taani, Madalmaad, Rootsi, Ühendkuningriik) algatuse üle kiita heaks riigi deklaratsiooni vastuvõtmine ühenduse vahendite haldamise kohta, kuid peab kahetsusväärseks, et vaatamata sellele algatusele on enamik liikmesriike deklaratsioonide kasutuselevõtmise vastu, ning taunib asjaolu, et Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Malta, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia ja Soome ei ole veel võtnud meetmeid riikide deklaratsioonide tõhusa süsteemi väljatöötamiseks;

34.

nõuab vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 248 lõikele 3, et jagatud halduse puhul tugevdataks riikide kontrolliasutuste ja kontrollikoja vahelist koostööd; teeb ettepaneku uurida, kas riikide kontrolliasutused võiksid sõltumatute välisaudiitoritena ja rahvusvahelisi auditistandardeid nõuetekohaselt järgides väljastada ühenduse vahendite haldamise kohta riiklikke kontrolltõendeid, mis esitataks liikmesriikide valitsustele, et viimased saaksid need esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus vastavalt asjakohasele institutsioonidevahelisele menetlusele, mis tuleks kehtestada;

35.

märgib rahuloluga tegevuskava arendamisel saavutatud üldist edu ning asjaolu, et enamik meetmetest on rakendatud ja enamik tegevuskavas märgitud puudustest on kõrvaldatud;

36.

väljendab muret kontrollikoja korduva kriitika pärast, et liikmesriikides tehtavate kontrollide kvaliteet on ebapiisav; märgib murega abisaajate ja riikide kontrolliasutuste kaebusi kontrollide arvu ja kulude kohta;

37.

märgib murega abisaajate kriitikat toetuste puhul kohaldatavate juhendite, suuniste, töödokumentide ja osaluseeskirjade arvu kohta; nõuab nende dokumentide konsolideerimist ja arutelu Euroopa Parlamendiga rakenduseeskirjade lihtsustamise üle;

38.

rõhutab, et kontrollisüsteemides peegeldub mõnikord omavahel kattuvate eri tasandi määruste ja eeskirjade keerukus; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon kiirendaks lihtsustamist ja kaasaks sellesse täiel määral Euroopa Parlamendi; kutsub liikmesriike ja piirkondi üles tegema samasuguseid jõupingutusi;

39.

nõuab, et komisjon vaataks läbi ühtlase määra kasutamise tingimused, et suurendada usaldusväärsust abisaajate huvides; peab vastuvõetamatuks valitud ühtlase määra tagantjärele vaidlustamist;

40.

taunib asjaolu, et rakendatakse hilinemisega ühtse sisekontrolliraamistiku tegevuskava meetmes 4 kirjeldatud institutsioonidevahelist algatust aluspõhimõtete kohta, mida tuleb arvestada seoses raamatupidamisaruannete aluseks olevates tehingutes aktsepteeritava riskiga;

41.

tuletab seoses sellega meelde ka kõnealuse tegevuskava meedet 10, mille eesmärk on „kontrollikulude analüüsimine”, et „saavutada sobiv tasakaal kontrolli kulude ja tulude vahel”;

42.

ootab, et peadirektoraatide iga-aastased tegevusaruanded sisaldaksid taas teavet liikmesriikides tehtavate kontrollide kvaliteedi ja selle parandamise kohta, ning nõuab, et komisjon klassifitseeriks kõik makse- ja akrediteerimisasutused;

43.

nõuab, et komisjon esitaks regulaarselt hinnangu ühtse sisekontrolli süsteemi kohta ning et iga-aastastes tegevusaruannetes ja koondaruandes käsitletaks paremini komisjoni talituste ja liikmesriikide jagatud halduse all olevaid süsteeme, eelkõige tehnilise kvaliteedi ja eetiliste kaalutlustega seonduvalt, nt seoses riikide auditiasutuste sõltumatusega;

44.

nõuab, et komisjon hindaks täielikumalt ja põhjalikumalt kontrollisüsteemidele eraldatavate vahendite kulutusi valdkondade kaupa ja seda kõikide liidu kulutuste valdkondade puhul, nagu Euroopa Parlament nõudis eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides eelnevatel aastatel, ning võttes arvesse, et eesmärk on saavutada tulemusi;

45.

nõuab ühtlasi, et komisjon analüüsiks esitatud iga-aastaste kokkuvõtete põhjal iga liikmesriigi puhul ühenduse vahendite kasutamise siseriiklike haldus- ja kontrollisüsteemide eeliseid ja puudusi ning hindaks ühenduse vahendite kasutamise siseriiklike kontrollisüsteemide kulusid; tuletab meelde, et komisjon on võtnud kohustuse parandada liikmesriikide iga-aastaste kokkuvõtete kvaliteeti, et muuta need kasulikuks vahendiks vigade ohu vähendamisel järgnevatel aastatel; palub komisjonil antud lubadusest kinni pidada;

46.

on seisukohal, et võrdlusanalüüs tuleks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale esitada 2009. aasta lõpus või 2010. aasta alguses ning selle põhjal tuleks alustada institutsioonidevahelist dialoogi aktsepteeritava vigade esinemise riski teemal;

47.

märgib, et ehkki aktsepteeritav riskitase on ühtse sisekontrolli raamistiku põhimõte, mida kontrollikoda peab kinnitava avalduse andmisel arvesse võtma, tuleb kontrollikoja arvamuse nr 4/2006 (nõukogu määruse eelnõu kohta, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (15) kohaselt aktsepteeritava riskitaseme kindlaksmääramise viis veel määratleda;

48.

toetab komisjoni 16. detsembri 2008. aasta teatist ühise seisukoha väljatöötamise kohta aktsepteeritava vigade esinemise riski küsimuses kui tugevat metodoloogilist alust aktsepteeritava riskitaseme majandusanalüüsiks ning ootab, et komisjon jätkaks seda tööd, kui ta valmistab ette ettepanekut, mis käsitleb aktsepteeritavat riskitaset eelarvevaldkondade kaupa; tunnistab, et nimetatud teatis on rangelt majandusalasest vaatepunktist tähtis kui esimene pidepunkt aruteluks aktsepteeritava riskitaseme üle kahes liidu kulutuste valdkonnas, milleks on struktuurifondid ja EAFRD; nõuab siiski, et dialoog välisaudiitori ja auditeeritava institutsiooni vahel vastaks jätkuvalt rahvusvahelistele auditistandarditele, mis nõuavad välisaudiitorilt riskide hindamist, mille põhjal tehakse otsus kasutatavate auditimenetluste kohta;

49.

peab kahetsusväärseks, et komisjon kritiseerib eespool nimetatud teatises probleeme, mis on tekkinud seoses piisavalt usaldusväärse teabe saamisega liikmesriikidelt, ning peab seda liidu mainet kahjustavaks;

50.

kahtleb liikmesriikide poolt esitatud andmete usaldusväärsuses ja kutsub seetõttu komisjoni üles koostama uusi statistilisi andmeid ja neid kontrollikoja tehnilise abiga põhjalikult analüüsima, kui ajavahemikku 2007–2013 käsitleva eeskirja mõju on selge, ning edastama selle analüüsi Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne 2011. aasta lõppu;

51.

on seisukohal, et aktsepteeritava riskitaseme kindlaksmääramine on väga oluline ja keeruline ülesanne; on seisukohal, et aktsepteeritav riskitase peab olema tihedalt seotud komisjoni ja liikmesriikide kontrollisüsteemide kulutõhususe põhjaliku uurimisega ühenduse kulutuste igas valdkonnas;

52.

arvestades tungivat vajadust jätkata kontrolliga seonduvate kulude ja eeliste analüüsi, kutsub komisjoni üles analüüsima kontrollikoja tehnilise abiga põhjalikult teadustegevuse, välissuhete ja halduskulude valdkonda ning esitama tulemuste kohta aruande enne 2010. aasta lõppu;

53.

on seisukohal, et aktsepteeritava riskitaseme kindlaksmääramisel tuleks arvestada ka vigade tõttu kaotatud ühenduse vahendeid;

54.

on seisukohal, et tuleb jõuda konkreetsete ettepanekuteni ühenduse kulutuste haldamise ja nende kontrollimise parandamiseks ning teatavate aspektide ühtlustamiseks, ning teeb ettepaneku, et Euroopa Parlament eraldab eelseisva eelarvemenetluse käigus komisjonile vajalikud vahendid uurimuse korraldamiseks;

55.

nõuab, et komisjon esitaks viivitamata ettepanekud positiivse kinnitava avalduse saamise kohta;

56.

tuletab meelde komisjoni otsust seada sisse lobistide vabatahtlik register ja hinnata süsteemi ühe aasta pärast; on teadlik Lissaboni lepingus ette nähtud kohustusliku registri õiguslikust alusest; tuletab meelde, et parlamendi praegune register on juba kohustuslik ja võimalik ühine register oleks tegelikult kohustuslik, sest registreerimine on mõlemal juhul parlamendi hoonetesse pääsemise eeltingimus;

57.

peab kahetsusväärseks, et ei ole reageeritud Euroopa Parlamendi nõudmisele võtta vastu komisjoni liikmete uus käitumisjuhend, et parandada ja määratleda täpsemalt nende individuaalset ja kollektiivset poliitilist vastutust oma otsuste eest ning poliitika elluviimise eest oma teenistustes;

58.

tuletab uuesti meelde, et komisjon on kohustatud tagama ühenduse vahendite saajate kohta esitatud andmete terviklikkuse, otsitavuse ja võrreldavuse, ning kahetseb, et seda eesmärki ei ole veel saavutatud;

59.

tuletab veel kord meelde täieliku läbipaistvuse ja avalikustamise tähtsust seoses volinike kabinettide töötajatega, keda ei ole võetud tööle personalieeskirjade alusel;

60.

märgib, et alates 2007. aastast on Euroopa vahenditest abisaajate nimede avaldamine kohustuslik; märgib kahetsusega, et Euroopa Parlamendil puudub ülevaade nii avaldamisest kui ka abisaajaid ja nende projekte puudutavatest üksikasjadest; kutsub komisjoni üles hindama liikmesriikide poolt avaldatavate andmete kasulikkust väljakuulutatud poliitiliste eesmärkide valguses;

61.

on üllatunud, et komisjon on pakkunud komisjoni endise Economati eelarvevälistelt pangakontodelt 1 500 000 euro suurust osamakset Euroopa Parlamendi spordikeskusele (KOM(2008) 692) ega kiida heaks viisi, kuidas Euroopa Parlamendilt püütakse saada nõusolekut vahendite kasutamise kohta; tuletab meelde eespool nimetatud 2005. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva 24. aprilli 2007. aasta resolutsiooni lõiget 6 ning 2004. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva 27. aprilli 2006. aasta resolutsiooni (16) lõikeid 6 ja 7; palub komisjonil enne nende vahendite kasutamise kohta ettepanekute tegemist kanda need endise Economati eelarvevälistelt pangakontodelt tavalisesse eelarvesse;

62.

tuletab komisjonile meelde, et enne järgmisi Euroopa Parlamendi valimisi peab laiemale avalikkusele olema kättesaadav kõikehõlmav ja lihtsalt kasutatav andmebaas, mis sisaldab andmeid ühenduse rahalise toetuse kõikide abisaajate kohta;

63.

märgib rahuloluga, et määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 viimase muutmise ajal alanud lihtsustamine on avaldanud avalike hangete valdkonnas soovitud mõju;

64.

märgib siiski, et toetusi puudutavad meetmed on olnud ainult osaliselt tõhusad; palub komisjonil esitada 1. jaanuariks 2010 muudetud ja täielikult konsolideeritud finantsmääruse ettepaneku, mis sisaldab peatükke üksikute kuluprogrammide kohta, milles sätestatakse ühes kohas põhjalikult kõik nõudmised, mille programmist abi saaja peab täitma, koos toetuste andmise ja kontrollimise täiendava lihtsustamisega; nõuab, et määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 184 kohaselt kasutataks nimetatud määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 järgmisel läbivaatamisel (mis toimub iga kolme aasta järel) lepitusmenetlust;

65.

palub komisjonil väga varajases etapis konsulteerida teiste määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 reguleerimisalasse kuuluvate institutsioonidega;

66.

märgib murega OLAFi töötingimusi; nõuab, et komisjon tagaks OLAFile viivitamata juurdepääsu oma andmebaasidele, kui see on vajalik seoses uurimistega, et uurimisi oleks võimalik alustada ja läbi viia viivitusteta;

67.

nõuab samuti, et oleks tagatud abisaajate kolmandate riikide abi OLAFile kohapealsete ülevaatuste ja kontrollide käigus, samuti kontrollide järel võetavaid meetmeid puudutava asjakohase teabe esitamine; palub komisjonil tagada, et kõikides tulevastes lepingutes oleks sätestatud asjaomaste riikide ametivõimude kohustus teha OLAFiga täielikku koostööd;

68.

on tõsiselt mures asjaolu tõttu, et kõigest 6,7 % OLAFi õigusalase järelkäsitluse soovitustest on lõppenud kohtumenetlusega; on teadlik, et 2007. aastal andis 60 % kõigist OLAFi uurimistest aluse õigusalase järelkäsitluse soovitusteks; loeb sellist olukorda vastuvõetamatuks, kuna see nõrgestab õigusriigi põhimõtteid ja kodanike usaldust ning sellest võivad kasu saada ainult oletatavad petturid; nõuab seetõttu, et komisjon kasutaks kõiki aluslepingutes ette nähtud vahendeid, et tagada tulemuslik koostöö riikide ametiasutuste vahel võitluses pettuse vastu ühenduses;

69.

märgib murega, et ajavahemikus 2006–2008 algatati 222 siseuurimise alusel ainult 37 korral distsiplinaarmenetlus ja nendest 37 uurimisest ainult kahel olid tegelikud tagajärjed, kolm peatati tõendite puudumise tõttu ja ülejäänud 32 (st 87 %) ei ole veel tulemusi andnud; nõuab komisjonilt, et distsiplinaarjuhtumeid käsitletaks niisama jõuliselt kui välisuurimisi ning et jõutaks tulemusteni nende juhtumite puhul, mille suhtes veel ei toimu mõjusat distsiplinaarset järelkäsitlust;

70.

kutsub komisjoni uuesti üles kehtestama OLAFi ja liikmesriikide teabevahetuse korda pettustevastase uurimisega seotud ühenduse järelmeetmeteks; kutsub komisjoni üles tagama, et riikide õigusasutused teavitavad OLAFit arenguaruande põhjal korrapäraselt ühenduse pettustevastase võitluse käigus võetud õiguskaitsemeetmetest pärast OLAFi toimikute üleandmist;

71.

märgib, et komisjoni esitatud teabe kohaselt (vt vastust kirjalikule küsimusele E-5221/08) lisasid kõik 27 liikmesriiki jaotatud kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM) 2008. aasta septembris-oktoobris esimest korda oma rahvamajanduse arvepidamise andmetele; nende andmete põhjal suurendas jaotatud kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste arvestamine Euroopa Liidu 27 liikmesriigi (EL 27) rahvamajanduse kogutulu (RKT) 2007. aastal 149 200 000 000 euro võrra (st 1,2 % EL 27 RKT-st); seega suurendab see uus statistiline lähenemine RKTd mahus, mis on oluliselt suurem kui kogu Euroopa Liidu eelarve;

72.

tuletab meelde oma 24. aprilli 2007. aasta resolutsiooni (2005. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta) lõiget 93, milles parlament juhtis tähelepanu asjaolule, et jaotatud kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused lisatakse automaatselt tulevasse omavahendeid käsitlevasse otsusesse rahvamajanduse kogutulu andmete esitamiseks omavahendite jaoks, sest ettepanekus võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2006) 99) ei näinud komisjon selles suhtes ette ühtegi piiravat reservatsiooni;

73.

märgib, et nõukogu ei kehtestanud oma 7. juuni 2007. aasta otsuses 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta, (17) mis tugines komisjoni ettepanekule (KOM(2006) 99), kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste suhtes samuti ühtegi piiravat reservatsiooni; loodab seetõttu, et kui jõustub uus omavahendeid käsitlev otsus, kasutatakse ühenduse omavahendite arvutamisel kaudselt mõõdetavaid finantsvahendusteenuseid sisaldavaid RKT andmeid tagasiulatuvalt 1. jaanuarini 2007 ning sellel alusel arvutatakse uuesti liikmesriikide varasemad ja tulevased maksed;

74.

võtab murega teadmiseks kontrollikoja järelduse, et selle poliitikavaldkondade rühma aluseks olevad tehingud tervikuna sisaldavad olulisi vigu seaduslikkuse ja/või korrektsuse osas (2007. aastat käsitleva aruande punktid 5.12 ja 5.13), samuti kontrollikoja poolt lõpliku abisaaja tasandil tuvastatud probleemid ja tõsiasja, et umbes 20 % sellel tasandil auditeeritud maksetest on taas osutunud ebakorrektseks; võtab ühtlasi teadmiseks vigade sageduse vähenemise ja nende piiratud finantsmõju (0,83 % vastavatest kuludest);

75.

jagab kontrollikoja seisukohta, et maaelu arengu ja eriti põllumajanduse keskkonnameetmete kulude puhul esineb rohkem vigu ning kontrollid on taas osutunud puudulikeks, sest mõned abikõlblikkuse tingimusi käsitlevad siseriiklike õigusaktide keerukad eeskirjad ja ebatäpsed määratlused muudavad kontrollide kvaliteeti halvemaks; nõuab tungivalt, et komisjon lihtsustaks, tugevdaks ja konsolideeriks kontrollieeskirju;

76.

märgib samas kontrollikoja järeldust, et ühtne haldus- ja kontrollisüsteem vähendab jätkuvalt tõhusalt eeskirjadevastaselt tehtavate kulude ohtu seoses eraldatud toetusõigustel põhineva otsemaksete kavaga, kui süsteemi rakendatakse nõuetekohaselt ja sellesse sisestatakse täpsed ja usaldusväärsed andmed (2007. aastat käsitleva aruande punktid 5.20 ja 5.21);

77.

on sellegipoolest mures kontrollikoja kriitika pärast määruste sätete tõlgendamisel tehtud vigade kohta ning järelduse pärast, et kui neid ei parandata, on sellistel vigadel mitmete aastate jooksul oluline kumulatiivne mõju, ning palub komisjonil võtta nende vigade võimalikult kiireks parandamiseks asjakohaseid meetmeid, mille hulka kuulub vähemalt poliitika lihtsustamine, tagada samas selgemad ja kooskõlastatumad kontrollisüsteemid ning teavitada Euroopa Parlamenti võetud meetmetest 2009. aasta lõpus;

78.

peab vastuvõetamatuks probleemide olemasolu ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamisel Kreekas, mida kontrollikoda taas kord tuvastas, ning toetab pädeva parlamendikomisjoni ees teatavaks tehtud komisjoni kavatsust kohaldada rangelt maksete peatamist käsitlevaid õigusakte, kui Kreeka valitsus ei lahenda praeguseid probleeme ettenähtud tähtaja jooksul; nõuab, et maksed peatataks, kui Kreeka ametivõimud ei suuda tõendada, et probleemid on lahendatud 31. detsembriks 2009;

79.

märgib murega kontrollikoja poolt tuvastatud peamisi puudusi paljude liikmesriikide maaelu arenguga seotud kontrollisüsteemides, mis tulenevad asjaolust, et mitmed abikõlblikkuse tingimused on siseriiklikes seadustes ebaselgelt määratletud ja eeskirjad on paljudel juhtudel keerukad, mis halvendab kontrollide kvaliteeti;

80.

taunib asjaolu, et kontrollikoda tuvastas seoses otsemaksete kava haldus- ja kontrollisüsteemiga mitmetes nn vanades liikmesriikides esinevad puudused, mis mõjutavad selle valdkonna kontrollisüsteeme (Madalmaades, Portugalis, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal ja Hispaanias; 2007. aastat käsitleva aruande punkt 5.26), ning rea süstemaatilisi puudusi seoses abikõlblikkuse kontrolliga pindalatoetuste puhul Kreekas, Itaalias, Hispaanias, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal ja Madalmaades (vt 2007. aastat käsitleva aruande lisad 5.1.1 ja 5.1.2); võtab teadmiseks komisjoni vastused, milles vaidlustati kontrollikoja esitatud olukorra kirjeldus;

81.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid tugevdaksid koostöös komisjoniga oma kontrolle eeskätt selle üle, kas abisaajad täidavad abikõlblikkuse tingimusi; palub komisjonil neid tingimusi võimalikult suurel määral selgitada ja lihtsustada;

82.

taunib tõsiasja, et kontrollikoda märkis 2007. aasta puhul taas kontrollimis- ja heakskiitmissüsteemis puudujääke, nagu vastavuse kontrollimise tagasiulatuvus ning asjaolu, et ei ole võimalik tuvastada vastavusotsustega sissenõutud summade ja eeskirjadevastaselt tehtud maksete tegeliku väärtuse vahelist piisavat seost (2007. aastat käsitleva aruande punkt 5.47);

83.

on seisukohal, et komisjon peab kontrollikoja aastast aastasse samade probleemide kohta esitatud tõsist kriitikat arvestades esitama meetmed süsteemi reformimiseks, et oleks võimalik kehtestada selge ja kehtiv seos sissenõutud summade ja eeskirjadevastaselt tehtud maksete väärtuse vahel ning tagada võimalikult ulatuslikult, et finantskorrektsioonide kulude maksmise eest vastutaks süüdi olev lõplik abisaaja, mitte maksumaksja, samuti et liikmesriikide suhtes, kes oma kohustusi ei täida, kohaldatakse ühtse määraga korrektsioone;

84.

tervitab asjaolu, et mõned liikmesriigid on avaldanud abisaajate nimed, asjaomaste toimingute nimed ja avaliku (ELi ja riikliku) toetuse suuruse, ning väljendab heameelt komisjoni veebisaidi üle, mis sisaldab viiteid liikmesriikide teabeallikatele;

85.

palub komisjonil tagada, et kõik liikmesriigid täidaksid määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 53 punkti b ja artikli 53b lõike 2 punkti d ning määruse (EÜ) nr 498/2007 (18) artikli 31 teise lõigu punkti d sätteid;

86.

väljendab heameelt ettepaneku üle võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks (KOM(2008) 721), mille eesmärk on muuta seaduslikuks võimalus peatada või vähendada Euroopa Kalandusfondist liikmesriikidele antavat rahalist abi ühise kalanduspoliitika eeskirjade ebapiisava rakendamise korral;

87.

palub, et komisjon teeks samuti ettepaneku arvata kalandusalaste partnerluslepingute hüvede kasutamisest välja sellised liikmesriigid, kes rakendavad ebapiisavalt ühise kalanduspoliitika eeskirju;

88.

palub komisjonil esitada ühenduse õigusakti ettepanek, millega jäetakse kõik eeskirjade tõsise rikkumise eest (nõukogu määruse (EÜ) nr 1447/1999 (19) kohaselt) süüdi mõistetud laevaomanikud välja Euroopa Kalandusfondi raames ühenduse abi saamisest ja/või kalandusalaste partnerluslepingute hüvede kasutamisest;

89.

palub komisjonil tagada, et ühenduse abi ei kasutata liigse tootmisvõimsusega laevastiku osade moderniseerimiseks;

90.

tuletab komisjonile meelde kohustust, mille ta võttis Euroopa Ülemkogu 2001. aasta juunis Göteborgis vastu võetud ja 2006. aasta juunis Viinis läbi vaadatud säästva arengu strateegiaga seoses: kaotada keskkonda kahjustavad toetused ja esitada 2008. aastaks tegevuskava, et sektorite kaupa selliseid toetusi reformida, lõppeesmärgiga need kaotada;

91.

võtab sügava murega teadmiseks kontrollikoja hinnangu, mille kohaselt moodustasid struktuuripoliitika projektidele tagasi makstud kogusummast vähemalt 11 % sellised summad, mida ei oleks tulnud tagasi maksta;

92.

märgib, et komisjon seda 11 % määra ei vaidlusta;

93.

märgib, et kontrollikoja tehtud auditite arv tundub olevat väike, kui arvestada lõplikele abisaajatele tehtud makseid (nt ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas auditeeris kontrollikoda vastavalt 2007. aastat käsitleva aruande punktile 6.21 mitmesaja tuhandest lõplikele abisaajatele tehtud maksest 180 vahehüvitist), kuid see auditeerimismeetod on vastastikust rahvusvahelist eksperdihinnangut käsitlevas kontrollikoja aruandes sisalduva Austria, Norra ja Portugali kõrgemate auditeerimisasutuste kogenud finants- ja tulemusaudiitorite meeskonna koostatud arvamuse kohaselt vastavuses auditeerimisstandarditega;

94.

kahetseb asjaolu, et kuigi kontrollikoja aastaaruandes on paranenud üldine hinnang järelevalve- ja kontrollisüsteemile, ei ole komisjoni jätkuvatele pingutustele vaatamata haldus- ja kontrollisüsteemid ei liikmesriigi tasandil ega komisjoni järelevalve tasandil vigade riski vähendamiseks piisavalt tõhusad, ning palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile 2010. aasta alguses aruande 2009. aastal täiendavalt võetud meetmete kohta ja eespool nimetatud tegevuskava raames võetud meetmete esialgse mõju kohta;

95.

võtab sügava murega teadmiseks, et regionaal- ja ühtekuuluvusfondide rakendamise määr oli lubamatult väike, ning palub komisjonil läbivaatamist jätkata ja kehtivaid määrusi võimalikult kiiresti lihtsustada;

96.

tuletab ühtlasi komisjonile meelde kontrollikoja soovitust kasutada võimalikult suurel määral ja kulutuste tõhusust vähendamata kulutustele kohaldatavate määruste lihtsustamise võimalusi ning nõuab, et alustataks arutelu uute lihtsustamismeetmete üle, mida oleks võimalik vastu võtta, sealhulgas süsteemi arvutistamise üle; tervitab sellega seoses lihtsustamise töörühma loomist komisjoni poolt ja ootab, et komisjon esitaks töörühma tegevuse tulemusena konkreetseid lihtsustamisettepanekuid perioodiks 2007–2013;

97.

nõuab samuti, et komisjon hindaks ühtekuuluvuspoliitika positiivset mõju liikmesriikide kaupa ning esitaks Euroopa Parlamendile aruande selle lisandväärtuse kohta liidu tasandil;

98.

märgib murega, et Euroopa Regionaalarengu Fondiga seoses aastatel 2000–2006 tehtud finantskorrektsioonidest puudutasid 95,47 % Hispaaniat (59,07 %), Itaaliat (31,97 %) ja Ühendkuningriiki (4,43 %); märgib, et 22 liikmesriiki vastutavad 4,53 % finantskorrektsioonide eest; nõuab, et komisjon kohandaks kontrollinõudeid vastavalt vigade esinemise sagedusele ja tõsidusele liikmesriikides, keda see probleem kõige enam puudutab; nõuab ühtlasi, et komisjon teavitaks Euroopa Parlamenti sellest, kuidas komisjon reageerib suurtele veamääradele nimetatud kolmes liikmesriigis;

99.

märgib murega, et ühtekuuluvusfondiga seoses ajavahemikus 2000–2006 tehtud finantskorrektsioonidest puudutasid 95,92 % Kreekat (53,06 %) ja Hispaaniat (42,86 %); märgib, et 23 liikmesriiki vastutavad 4,08 % finantskorrektsioonide eest; nõuab, et komisjon kohandaks kontrollinõudeid vastavalt vigade esinemise sagedusele ja tõsidusele liikmesriikides, keda see probleem kõige enam puudutab; nõuab ühtlasi, et komisjon teavitaks Euroopa Parlamenti sellest, kuidas komisjon reageerib suurtele veamääradele nimetatud kahes liikmesriigis;

100.

märgib murega, et sotsiaalfondiga seoses ajavahemikus 2000–2006 tehtud finantskorrektsioonidest puudutasid 84,28 % Hispaaniat (46,42 %) ja Itaaliat (37,86 %); märgib, et 23 liikmesriiki vastutavad 15,72 % finantskorrektsioonide eest; nõuab, et komisjon kohandaks kontrollinõudeid vastavalt vigade esinemise sagedusele ja tõsidusele liikmesriikides, keda see probleem kõige enam puudutab; nõuab ühtlasi, et komisjon teavitaks Euroopa Parlamenti sellest, kuidas komisjon reageerib suurtele veamääradele nimetatud kahes liikmesriigis;

101.

tänab komisjoni 2008. aasta jooksul esitatud regulaarsete kvartaliaruannete eest, milles käsitletakse komisjoni enda või kontrollikoja tööst tulenevaid finantskorrektsioone; palub komisjonil jätkata finantskorrektsioonide kohaldamist kooskõlas kehtivate eeskirjadega, et kõrvaldada võimalikud eeskirjadevastased eelnevalt deklareeritud kuluartiklid, ning kohaldada Euroopa Regionaalarengu Fondi, ühtekuuluvusfondi ja sotsiaalfondi aastate 2000–2006 programmide suhtes rangeid lõpetamismenetlusi, et sellised kuluartiklid oleksid kontode sulgemisel suures osas kõrvaldatud; nõuab samuti, et komisjon jätkaks parlamendile üksikasjaliku teabe andmist kohaldatud finantskorrektsioonide kohta ja kui lõpetamismenetlus on alanud, annaks hinnangu allesjäänud vigade määra kohta selliselt lõpetatud programmides;

102.

nõuab, et komisjon jätkaks iga-aastastes tegevusaruannetes selliste probleemide tuvastamist, mis esinevad seoses ühise juhtimise all olevate vahendite kontrolliga liikmesriikides, sealhulgas makseasutuste tasandil, et määrata kindaks liikmesriikide ja programmide kaupa konkreetsed puudused, ning et reservatsioonid oleksid otseselt seotud nende probleemidega; nõuab, et komisjon pingereastaks igal aastal liikmesriigid iga Euroopa fondi puhul ja edastaks selle pingerea koos kindlaksmääratud vigade määraga Euroopa Parlamendile, ning palub kontrollikojal koostada oma auditite põhjal samasuguse nimekirja;

103.

nõuab komisjonilt kui ühenduse fondide usaldusväärse finantsjuhtimise eest lõplikult vastutajalt, et kui liikmesriik ei esita soovitud tagatisi, kohaldataks rangelt maksete peatamist käsitlevaid ühenduse eeskirju;

104.

märgib, et kontrollikoja 2007. aasta aruanne hõlmab üksnes aastate 2000–2006 projekte, kuna 2007. aasta on olnud eelkõige ettevalmistav etapp 2007.–2013. aasta programmide rakendamiseks; rõhutab seetõttu, et 2007.–2013. aasta programmitöö perioodiks määratud, 2006. aastani kehtinud eeskirjadest lihtsamate ja rangemate uute eeskirjade mõju ei ole veel võimalik hinnata;

105.

rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika jääb ELi üheks peamiseks poliitikavaldkonnaks; rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitikal on oluline roll ELi reageerimises finantskriisile ja tähtis koht Euroopa majanduse taastamise kavas; väljendab seetõttu heameelt komisjoni kavandatud meetmete üle, mille eesmärk on soodustada ja kiirendada ühtekuuluvusprogrammide rakendamist;

106.

märgib, et lihtsustamismenetlused aitavad oluliselt vähendada halduskoormust riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil; rõhutab siiski vajadust tagada, et lihtsustamismenetlused aitaksid vähendada vigade määra tulevikus;

107.

kiidab heaks finantskorrektsioone käsitleva komisjoni seisukoha, mille kohaselt eeskirjade eiramised avastatakse ja parandatakse mitmeaastase korrigeerimissüsteemi abil; võtab teadmiseks, et komisjon kontrollib pidevalt liikmesriikide esitatud andmeid nende täielikkuse ja täpsuse seisukohast ning et liikmesriikide tehtud korrektsioonide kohta usaldusväärsete tõendite esitamisel on tehtud reaalseid edusamme;

108.

võtab teadmiseks kontrollikoja avastatud vigade arvu ning juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoda ja komisjon tõlgendavad erinevalt summat, mida ei oleks tulnud välja maksta (eelkõige kulude abikõlblikkusega seotud eeskirjade erinev tõlgendamine); rõhutab, et vaja on täiendavaid selgitusi, ja nõuab, et ühtlustataks finantskorrektsioonide kohaldamisega seotud eeskirjade tõlgendamist; palub liikmesriikidel, kes ei ole seda veel teinud, esitada võimalikult kiiresti iga-aastased riiklikud ühise juhtimise kuludeklaratsioonid;

109.

väljendab teatavat rahulolu seoses asjaoluga, et liikmesriikide kontrollisüsteemide statistilised näitajad näivad olevat paranenud, kuid avaldab kahetsust, et paljudes liikmesriikide kontrollisüsteemides on endiselt olemas tagasimaksetega seotud eeskirjade eiramise risk; on arvamusel, et esimese astme kontrolli tõhusust riiklikul ja omavalitsustasandil on vaja täiendavalt parandada; rõhutab sellega seoses komisjoni järelevalverolli tähtsust;

110.

rõhutab asjaolu, et kontrollikoja aruandes esitatud vigade arv ei viita ilmtingimata pettusele, ning palub seetõttu komisjonil ja kontrollikojal seda tulevastes dokumentides selgelt eristada;

111.

väljendab rahulolematust kõige sagedasemate Euroopa Sotsiaalfondiga seotud vigade üle, milleks oli esiteks suutmatus esitada tõendid selle kohta, et üldkulud või personalikulud seondusid tegelikult asjaomase projektiga, ning teiseks personalikulude või üldkulude ülehindamine; toetab seetõttu igati ajavahemikku 2007–2013 käsitlevas finantsraamistikus sisalduvat uut korda, millega lihtsustatakse menetlusi ja võimaldatakse deklareerida üldkulud ühtse määra alusel osana otsestest kuludest; kutsub ühtlasi liikmesriike üles tõhustama abisaajatele suunatud teavitamistegevust ning parandama igapäevast halduskontrolli, et vigu vähendada;

112.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et kontrollikoja hinnangul püsivad samad probleemid nagu eelnevatel aastatel (vead kulude hüvitamisel, kohaldatavate eeskirjade keerulisus ja tõhusa sanktsioonimehhanismi puudumine), vaatamata sellele, et komisjon juhib otseselt sisepoliitikaga seotud meetmeid, ning kutsub komisjoni üles jätkama jõupingutusi kaasrahastamist sisaldavate programmide proportsionaalsuse eeskirjade lihtsustamiseks ja selgitamiseks;

113.

tervitab edusamme teadusuuringute ja arendustegevuse valdkonnas, millega aastane veamäär on vähenenud 8,03 protsendilt 2006. aastal 2,39 protsendini 2007. aastal; märgib, et see on komisjoni teadusuuringute poliitikavaldkondade rühma jaoks märkimisväärne saavutus 2005. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisel antud soovituste rakendamisel tihedas koostöös eelarvekontrollikomisjoni ja kontrollikojaga;

114.

märgib, et kontrollitõendite süsteemiga vähendati 2007. aastal kuuenda raamprogrammi projektide vigade määra 2,5 protsendini, samal ajal kui viienda raamprogrammi projektide – mille suhtes kontrollitõendite süsteemi ei kohaldata – vigade määr oli 4,06 %;

115.

tunneb heameelt komisjoni talituste töödokumendi (SEK(2008) 3054) üle, milles on toodud kontrollikulude esialgne analüüs muu hulgas teadusuuringute peadirektoraadi ning infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi kohta, et taaskäivitada institutsioonidevaheline arutelu ning jõuda ühise kokkuleppeni Euroopa teaduspoliitika valdkonnas aktsepteeritava vigade esinemise riski suhtes;

116.

nõuab, et komisjon jätkaks seitsmenda raamprogrammi eeskirjadele vastavate tagasimakse võimaluste kasutamist ja muu hulgas jätkaks seitsmenda raamprogrammi kindlasummalise makse menetlust käsitlevate eeskirjade asjakohasuse analüüsi ning teavitaks pädevat parlamendikomisjoni vahekokkuvõttes sellest, kuidas on komisjon kaasa aidanud eeskirjade lihtsustamisele abisaajate jaoks ja süsteemi vajalike paranduste tegemisele;

117.

tunneb muret seitsmenda raamprogrammi eeskirjade pärast, mis ei ole kooskõlas üldiste riiklikult ja rahvusvaheliselt tunnustatud ning sertifitseeritud raamatupidamis- ja arvestusmeetoditega ning mis ei arvesta riikide auditiasutuste tulemusi seoses riiklikult kinnitatud keskmiste tunnimääradega kuluüksuse kohta; on seisukohal, et seitsmenda raamprogrammi eeskirjad on selgelt vastuolus Euroopa tööstuse ajakohaste raamatupidamis- ja arvestusstandarditega, nõudes konkreetsesse uurimisprogrammi aktiivselt kaasatud isikute kohta eraldi kulude väljatoomist; palub komisjonil algatada menetluse seitsmenda raamprogrammi eeskirjade kooskõlla viimiseks üldise äritavaga, mis võimaldab keskmiste tunnimäärade arvutamist ja kulude arvestamist kuluüksuse kohta ning mitte nõuda konkreetsesse uurimisprogrammi aktiivselt kaasatud isikute kohta eraldi kulude väljatoomist;

118.

on seoses metoodika sertifikaatidega (CoM ja CoMAv) mures seni veel heaks kiitmata sertifikaatide pärast ning nõuab tungivalt, et komisjon kehtestaks vajalikud ja arusaadavad kriteeriumid nii personalikulude kui ka kaudsete kulude metoodika sertifikaatide heakskiitmiseks; on seisukohal, et abisaajatel peaks olema lubatud kasutada keskmisi personalikulusid ja kohaldada väljakujunenud metoodikat üldkulude arvutamiseks; nõuab, et sertifikaatide heakskiitmist (või tagasilükkamist) alustataks varakult, et tagada teadusuuringute jaoks ette nähtud vahendite kasutatavus; palub komisjonil tunnustada keskmisi tunnimäärasid kuluüksuse kohta ilma metoodika sertifitseerimiseta vähemalt siis, kui neid on auditeerinud ja sertifitseerinud riigi asutus;

119.

tuletab meelde, et haldusmenetluste ja toetustaotluste lihtsustamiseks on parlament nõudnud abisaajatele ühtse kontaktpunkti loomist, millel oleks pädevus teha otsuseid teadusuuringuid puudutavates küsimustes;

120.

nõuab õiguskindluse huvides, et komisjon hoiduks uuesti tegemast kuuenda raamprogrammi projektide finantskalkulatsioone, mille komisjoni on juba heaks kiitnud, ning kohaldaks kuuenda raamprogrammi näidislepingu üldistes tingimustes (II lisa) sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele uusi tõlgendusi;

121.

märgib, et teatavates valdkondades kohaldatakse teadusuuringute ja tehnoloogia arengu seitsmenda raamprogrammi kaheetapilist menetlust; palub komisjonil konsulteerida teadusorganisatsioonidega, kas kõnealust kogemust oleks võimalik laiendada teistele projektitüüpidele, kus see võimaldaks märkimisväärselt vähendada esialgsete projektitaotluste ettevalmistamise kulusid;

122.

märgib, et komisjon on suurendanud teadusuuringute valdkonnas teadusasutuste, koostöövormide ja haldusmehhanismide arvu; tuletab meelde, et see on tingitud teadusuuringutele ja innovatsioonile eraldatud vahendite märkimisväärsest suurendamisest 2007.–2013. aasta finantsraamistikus; palub kontrollikojal hinnata võimalikke läbipaistvuse probleeme eelarvepädevate institutsioonide jaoks ning abisaajate erinevat kohtlemist vastavalt nendele koostöövormidele; nõuab, et peadirektor lisaks iga-aastasesse tegevusaruandesse peatüki iga sellise organi, koostöövormi ja mehhanismi kohta, et anda teavet vahendite kasutamise ja tulemuste kohta, mida selliste avaliku ja erasektori koostöövormidega saavutada soovitakse;

123.

nõuab, et kontrollikoda esitaks mitmeaastast ajavahemikku käsitlevad tabelid nii, et auditi ajal tuvastatud vigade finantsmõju on esitatud vastavalt komisjoni kontrollimetoodikale, arvestades et komisjoni auditistrateegia hõlmab raamprogrammide kulusid nelja-aastasel perioodil, samal ajal kui kontrollikoda esitab aruande igal aastal;

124.

peab keskkonna, rahvatervise ja toiduohutusega seotud eelarverubriikide täitmise üldisi määrasid rahuldavaks;

125.

rõhutab keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse valdkonna eelarve täitmise 94,6 % üldist määra, mis on rahuldav tulemus, arvestades, et 2007. aasta oli uue finantsraamistiku (2007–2013) esimene aasta, mida iseloomustas keskkonnapoliitika valdkonna uute programmide vastuvõtmine ja jõustumine;

126.

on rahul ühenduse tubakafondi assigneeringute kasutamise määraga, mis ulatub 100 %; on seetõttu veendunud, et tubakatarbimise kahjulikest mõjudest üldsuse teadlikkuse suurendamist, eriti teavitustegevuse ja harituse suurendamise kaudu, käsitlevate projektide rahastamisvahendit on tõhusalt rakendatud;

127.

palub komisjonil tõhustada mitmeaastaste programmide raames taotlejatele antavat abi ning pakkuda muu hulgas taotlejatele erikoolitust ja töötada välja kasutajasõbralikud suunised;

128.

tervitab jõupingutusi, mille eesmärk on juhtida rohkem tähelepanu pakkumiskutsetele ja anda taotlejatele suuremat abi, eriti rahvatervise programmides, et vältida selgelt abikõlblikkuse nõuetele mittevastavate või halva kvaliteediga projektitaotluste esitamist, kuid märgib samas, et rahuldava olukorra saavutamiseks on vaja teha täiendavat tööd;

129.

rõhutab, et rahvatervise programmi rakendab osaliselt Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet; tuletab komisjonile sellega seoses meelde, et ta kasutaks programmi vahendeid tegevuskulude tarbeks väga säästlikult, sest neid on vaja ka haldusülesannete jaoks;

130.

rõhutab, et määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 haldus- ja finantssätete järgimine ei tohiks tuua kaasa põhjendamatuid viivitusi toetuste andmisel ega rahastatavate projektide väljavalimisel, ning kutsub komisjoni üles jätkama jõupingutusi, et parandada haldusmenetlusi, mis mõjutavad kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutamist;

131.

väljendab heameelt kontrollikoja aruandes esitatud tähelepanekute üle, millega antakse õiglane hinnang siseturupoliitikale, tollipoliitikale ja tarbijakaitsepoliitikale;

132.

palub liikmesriikidel veelgi parandada oma sisekontrollisüsteeme, et hoida ära loata kaupade toomine ühenduse turule; palub ühtlasi komisjonil võtta järelmeetmeid 2007. aastal välja selgitatud puuduste kõrvaldamiseks tarbijakaitse valdkonnas;

133.

võtab rahuloluga teadmiseks kontrollikoja tähelepanekud, et tolli ja raamatupidamise valdkonna kontrollisüsteemid toimivad hästi; rõhutab, et kuigi tollikontroll on peamiselt liikmesriikide pädevuses, peaksid tolli valdkonda haldustegevuse eest vastutama vaid usaldusväärsed ettevõtjad, et vältida kaupade sissevedu siseturule tollimaksuta või tolliväärtust määramata;

134.

hindab pingutusi, mille abil saavutati eelarverea 12 02 01 („Siseturu rakendamine ja arendamine”) 86 % täitmismäär; märgib, et komisjoni hinnangu kohaselt jäi osa maksete assigneeringutest kasutamata seetõttu, et mõned uurimistööde lepingud kirjutati alla alles aasta lõpus ja 2007. aastaks kavandatud maksed jäid tegemata;

135.

juhib tähelepanu sellele, et eelarverea 14 04 02 („Toll 2007”) 55 % täitmismäär ei ole piisav, ja nõuab seetõttu, et eelarve kavandataks paremini; märgib, et komisjoni hinnangul on suurem osa sellest eelarvereast seotud pikaajaliste infotehnoloogialepingutega, mille kohaselt tooted tarnitakse ja teenused osutatakse „nõudmisel”, mis muudab täpsete finantsvajaduste hindamise ja kavandamise keeruliseks; tunnistab samas, et 2008. aasta eelarve tulemused olid positiivsed ning maksete assigneeringute täitmise määr oli üle 97 %;

136.

märgib, et eelarverea 17 02 02 („Tarbijakaitse”) 77 % täitmismäär on eelmiste aastate näitajast väiksem; märgib ühtlasi, et komisjoni hinnangul on selle põhjus liigendamata assigneeringute ümberpaigutamine Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusametilt tagasi tarbijakaitse programmi ning mõned 2007. aasta jooksul võetud hilised kulukohustused, mistõttu 2007. aastaks kavandatud makseid ei tehtud; palub seetõttu komisjonil parandada selle valdkonna eelarve kavandamist;

137.

märgib, et lõplikult vastu võetud ja aasta jooksul muudetud 2007. aasta eelarves nähti transpordipoliitikale ette kokku 1 322 667 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 743 111 000 eurot maksete assigneeringutena; märgib ühtlasi, et nendest summadest

138.

on rahul üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) projektidele ette nähtud kulukohustuste ja maksete assigneeringute jätkuvalt suure kasutusmääraga, mis mõlema puhul ulatub peaaegu 100 protsendini, ja palub liikmesriikidel tagada piisav rahastamine riigieelarvest lisaks ELi võetud kohustustele;

139.

märgib murega, et transpordi turvalisusele ette nähtud kulukohustuste assigneeringute kasutusmäär on väike (55,95 %), samuti GNSSi Järelevalveasutusele ette nähtud kulukohustuste assigneeringute kasutusmäär (33,24 % jaotises 3), mille puhul suur osa 2007. aastal seoses 2006. aasta ülejäägiga kasutamiseks vabanenud summast kanti üle 2008. aastasse; märgib murega ka maksete assigneeringute väikest kasutusmäära siseturu ja transpordisüsteemide optimeerimise puhul (47,48 %), reisijate õiguste puhul (58,96 %) seoses lepingute allkirjastamise hilinemisega ning GNSSi Järelevalveasutuse osas (33,24 % jaotises 3);

140.

märgib rahuloluga, et tänu reageerimisele kontrollikoja eriaruandele nr 6/2005 üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) kohta (20) on piiriüleste projektide rahalise toetuse ülemmäär suurenenud 30 protsendini ja rahastamise miinimumkünnist on suurendatud 1 500 000 euroni; märgib lisaks, et hindamiskorda projektide valikul on parandatud ja järelevalvet on tõhustatud, kuid väljendab samas kahetsust, et töökirjelduste struktuuri ei ole ühtlustatud ning tehnilist ja finantsjärelevalvet ei ole standardiseeritud;

141.

märgib rahuloluga, et kontrollikoja sisekontrollistandardite analüüs, mis on otseselt seotud alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse analüüsiga, näitas, et transpordi ja energeetika peadirektoraat järgib põhinõudeid;

142.

märgib, et kontrollikoda teeb 2007. aastat käsitlevas aruandes märkuse haridus- ja kultuuripoliitika valdkonnas tuvastatud vigade määra kohta (punkt 9.11 ja lisa 9.1, vigade määr 2–5 %), kuid ei anna selgitusi eri riiklike asutuste ega rakendusametite toimimise, nende töö kvaliteedi ega nende asutuste vajalikkuse kohta;

143.

palub kontrollikojal järgmises aastaaruandes uurida üksikasjalikumalt eri asutuste tõhusust ja nende säilitamist haridus- ja kultuuripoliitika valdkonnas;

144.

võtab teadmiseks, et uue põlvkonna programmides on hariduse ja kultuuri peadirektoraat ühtlustanud tegevusprogrammid ja kehtestanud ühtse siseauditi meetodi; on seisukohal, et liikmesriikide eel- ja järelkinnitused on süsteemide järelevalve ja sisekontrolli uus element;

145.

peab kahetsusväärseks kontrollikoja poolt eelkinnitamise protsessis tuvastatud puudusi ning tähelepanekut, et see menetlus annab vähe kindlust asjaomaste kulutuste haldamise kvaliteedi kohta (2007. aastat käsitleva aruande punkt 9.16); märgib siiski, et eelkinnitus on ainult üks tõend, mille kontrollikoda saab auditi käigus oma arvamuse esitamiseks;

146.

võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et riiklikud ametivõimud kasutasid eelkinnituse saamiseks eri lähenemisviise ning et ka ametivõimude läbi viidud menetluste avalikustamise astmes on suuri erinevusi; nõuab, et komisjon alustaks nimetatud kinnituste ühtlustamist ning teavitaks selle käigust Euroopa Parlamenti ja kontrollikoda;

147.

võtab teadmiseks asjaolu, et liikmesriikide ametiasutused pidid esitama 2007. aastat käsitlevad iga-aastased järelkinnitused 30. aprilliks 2008; ootab kontrollikoja hinnangut 2008. aastat käsitleva kinnitava avalduse andmise käigus;

148.

peab kahetsusväärseks, et mõned riiklikud ametiasutused ja ametid ei täida oma kohustusi, mistõttu komisjon saatis neile ametlikud meeldetuletuskirjad, ning toetab komisjoni täielikult toetusmaksete peatamisel, kui lõplikke aruandeid ei esitata;

149.

nõuab tungivalt, et riiklikud asutused ja liikmesriikide ametivõimud järgiksid oma vastutusalas komisjoni kehtestatud rakenduseeskirju; on rahul asjaoluga, et hariduse ja kultuuri peadirektoraat ei pidanud vajalikuks säilitada riiklike asutuste kontrollimehhanismidega seotud reservatsiooni, ja toetab rangete auditikontrollide jätkamist;

150.

on rahul sellega, et hariduse ja kultuuri valdkonnas on maksete hilinemine vähenemas, ning soovib, et komisjon jätkaks pingutusi eesmärgiga maksete hilinemisi veelgi vähendada;

151.

loodab, et tänu 2007. aasta lõpus teabevahetuse peadirektoraadi loodud kontrollisüsteemile ei ole enam tulevikus tarvis lisada eelarve haldamisega seotud reservatsiooni, nagu seda tehti 2007. aasta eelarve puhul;

152.

palub komisjonilt lisateavet sõpruslinnadega seotud tegevust toetavate haldusstruktuuride loomise kohta liikmesriikides, eelkõige selliste struktuuride loomise vajaduse, kaasnevate kulude ja kõnealuste struktuuride eesmärgi kohta;

153.

palub, et komisjon uuriks võimalusi parandada noorteprogrammi jõudmist uute noorterühmadeni, ennekõike ebasoodsast keskkonnast pärit noorteni; soovitab sellega seoses noorteorganisatsioonidel, sealhulgas Euroopa noortefoorumil, suurendada pingutusi selliste sihtrühmadeni jõudmiseks, parandada aruandlusstandardeid ja rahastamiskriteeriume ning levitada noorte hulgas laiemalt teavet programmi kohta;

154.

võtab teadmiseks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala jaoks eelarves ette nähtud maksete täitmise madalat taset võrreldes 2006. aastaga (60,41 % 2007. aastal võrreldes 86,26 % 2006. aastal); on teadlik, et see on tingitud ka solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise raamprogrammi vahendite vastuvõtmisest 2007. aasta mais ja juunis ning muude eriprogrammide (nt tsiviilõiguse, uimastiennetuse ja teavitustegevuse programmid) rakendamise viibimisest; rõhutab kulukohustuste täitmise taseme suhtelist vähenemist võrreldes 2006. aastaga (90,29 % võrreldes 94,47 % 2006. aastal); palub õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadil püüda viia kulukohustuste ja maksete täitmise tase 2008. aastal võimalikult kõrgele;

155.

märgib, et kontrollikoja hinnangu kohaselt olid komisjoni tehtud Euroopa Teise Pagulasfondi järelevalvekontrollid tõhusad ainult osaliselt; võtab arvesse komisjoni vastuseid kõnealuses küsimuses;

156.

kahetseb, et liikmesriikide järelevalve- ja kontrollisüsteemide kirjeldus välispiirifondi kohta edastati komisjonile alles 2007. aasta viimases kvartalis, mistõttu ei olnud komisjonil võimalik liikmesriikide süsteeme 2007. aasta lõpuks hinnata;

157.

tuletab komisjonile meelde, et EÜ asutamislepingu artikli 3 lõike 2 kohaselt on meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ELi üks aluspõhimõte ning eesmärk, mis on asjakohane ühenduse kõikides meetmetes ja poliitikavaldkondades;

158.

kordab oma nõudmist, et komisjon võtaks vastavalt soolisest võrdõiguslikkusest lähtuva eelarvestamise põhimõttele soolist võrdõiguslikkust eelarve planeerimisel jätkuvalt prioriteetse eesmärgina arvesse, nagu Euroopa Parlament nõudis oma 3. juuli 2003. aasta resolutsioonis soolisest võrdõiguslikkusest lähtuva eelarvestamise põhimõtte kohta, (21) ning avaldab kahetsust viivituste üle selleteemalise komisjoni teostatavusuuringu tegemisel;

159.

kahetseb, et kontrollikoja aastaaruandes 2007. aasta eelarve täitmise kohta ei sisaldu teavet selle kohta, kas eelarve on aidanud kaasa meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamisele;

160.

soovitab kontrollikojal lisada oma aasta- ja eriaruannetesse soolise võrdõiguslikkuse aspekt, eelkõige teave meeste ja naiste mittediskrimineerimise põhimõtte integreerimise poliitika ja soospetsiifiliste andmete olemasolu kohta;

161.

võtab suure murega teadmiseks kontrollikoja sama kriitika nagu eelnenud aastatel, eriti maksete kohta lõpliku abisaaja tasandil;

162.

märgib, et määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 viimane muutmine puudutas välisabi valdkonda vähe, ning nõuab määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 IV jaotise „Välistegevus” läbivaatamist, et see vastaks paremini selle valdkonna hangete ja toetuste eritingimustele;

163.

peab äärmiselt kahetsusväärseks, et komisjon ei ole loonud kriisiohjamise rakendamiseks Euroopa vahendit, nagu seda nõuti 2005. ja 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisel; rõhutab, et seda tuleb viivitamatult teha, ja kutsub komisjoni uuesti üles looma võimalust hallata vajaduse korral ise mitut abiandjat hõlmavaid sihtfonde juhtudel, kus komisjon osaleb nendes fondides;

164.

nõuab, et komisjon tagaks välisabi täieliku finantsilise läbipaistvuse vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklitele 53–56 ning täidaks Euroopa Parlamendi ees võetud kohustuse, mille kohaselt peavad ühenduse vahenditest toetust saavad rahvusvahelised organisatsioonid esitama ühenduse vahendite kasutamise kohta tehtud kõigi sise- ja välisauditite tulemused kontrollikojale ja komisjoni siseaudiitorile; nõuab, et pettuse kahtluse korral antaks OLAFile juurdepääs andmetele;

165.

võtab teadmiseks, et mitme hüpoteesi (nn usaldusväärsete hinnangute) alusel oli humanitaarabi peadirektoraadi kontrollide hinnanguline kogukulu 2007. eelarveaastal 25 000 0000 eurot, mis moodustab 3,2 % selle aasta kogu humanitaarabi eelarvest; taunib riskijuhtimismenetluste puudumist humanitaarabi peadirektoraadis ja nõuab, et sellised menetlused ühendataks süsteemselt kontrolliga;

166.

märgib, et komisjonilt saadud teabe kohaselt hõlmab see hinnang ainult osa humanitaarabi peadirektoraadi rahastatud humanitaarabioperatsioonide kuludest, sest humanitaarabiorganisatsioonide tehtavate kontrollide kulusid, mis sisalduvad toetuslepingute kogukuludes, rahastab samuti humanitaarabi peadirektoraat;

167.

märgib, et kui kontrollikulud jagada kolme suurde kategooriasse – komisjoni talituste poolt komisjoni peakorteris ja delegatsioonides tehtava kontrolli kulud, komisjoni välisauditite kulud ja abisaajate poolt kulude kontrollimiseks tellitud auditite kulud –, on EuropeAidi koostöötalituse hallatavate rahaliste vahendite kontrollimisega seotud kulud komisjoni hinnangul 2007. aastal ligikaudu 120 000 000 eurot;

168.

palub kontrollikojal seda järgmise aastaaruande arvutustes arvesse võtta ja esitada seisukohad nii selle hinnangu kui ka kontrollisüsteemide kuluefektiivsuse kohta ning võtta sealjuures igakülgselt arvesse ELi välistegevuse erilist iseloomu ja selle suhtes kohaldatavaid eritingimusi;

169.

avaldab kahetsust, et komisjon andis Kenyale vahetult pärast 27. detsembri 2007. aasta valimisi eelarvetoetust, millega jäeti mulje, et komisjon võttis seisukoha vaidluses valimistulemuste õiguspärasuse üle; tuletab meelde oma 17. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni Kenya kohta (22) ja eeldab, et komisjon võtab seda arvesse;

170.

võtab teadmiseks kontrollikoja hinnangu, mille kohaselt välissuhete, laienemise ja humanitaarabi järelevalve- ja kontrollisüsteemid on osaliselt tõhusad; nõustub, et paljud avastatud vigadest on seotud ettemaksetega ning need korrigeeritakse lõppmaksete tegemisel; palub komisjonil siiski tõhustada järelevalve- ja kontrollimenetlusi, eriti rakendusorganisatsioonide tasandil, ilma et see tooks kaasa asjatut halduskoormust lõplikele abisaajatele; tunnustab samas komisjoni ja ÜRO praeguseks tehtud edusamme;

171.

peab kahetsusväärseks jätkuvalt puudulikku läbipaistvust ÜRO organisatsioonide kaudu jagatavate ühenduse rahaliste vahendite kasutamisel; toetab komisjoni jõupingutusi, et leida lahendus ja tagada kontrollikojale õigeks ajaks kogu vajalik teave; kiidab heaks asjaolu, et Euroopa Ühenduse ja ÜRO vahelise finants- ja haldusraamistiku lepingu (FAFA) alusel komisjoni tehtud kontrollkülastuste arv on suurenenud; loodab, et kontrollkülastused parandavad ÜRO juhitavatele meetmetele ühenduse poolt antava toetuse kasutamise nähtavust;

172.

palub komisjonil veelgi täiustada kolmandates riikides eelarvetoetuste väljamaksete tegemiseks kasutatavaid tingimusi ja tulemuslikkuse näitajaid ning sõnastada need selgemalt, et tagada selged, ühemõttelised ja mõõdetavad hindamiskriteeriumid, vajaduse korral koos konkreetse ajakavaga;

173.

võtab teadmiseks kontrollikoja hinnangu, mille kohaselt on Bulgaarias ELi rahaliste vahendite haldamise puuduste kõrvaldamiseks vaja võtta kiireloomulisi meetmeid ning Türgis tuleb tagada vajalikud järelevalvemehhanismid; palub nende riikide ametivõimudel suurendada jõupingutusi kohaldatavate õigusaktide täitmiseks;

174.

ootab abisaajate või komisjoni algatatud välisaudititelt konkreetseid tulemusi kulude kontrolli uute eeskirjade kohaldamisel;

175.

võtab teadmiseks kontrollikoja eriaruande nr 5/2007 programmi CARDS komisjoni poolt haldamise kohta; (23) rõhutab komisjoni täiustatud strateegilise juhtimise olulisust selleks, et tagada tihedas koostöös ja dialoogis Euroopa Parlamendiga ühinemiseelse abi rahastamisvahendi sekkumise võtmevaldkondade väljavalimisel sobilik rõhuasetus; palub komisjonil koostada laiaulatusliku strateegia, et suurendada projektide koostamisel ja rakendamisel omavastutust;

176.

ootab, et Euroopa Parlamenti teavitataks regulaarselt komisjoni võetud meetmetest, mis on seotud 22. oktoobril 2008. aastal peetud rahvusvahelisel rahastajate konverentsil Gruusia konfliktijärgsete taastamistööde ning tulevase arengu toetamiseks võetud oluliste kohustuste täitmisega;

177.

kordab oma soovi, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile korrapäraselt konkreetsed meetmed, mille eesmärk on jätkuvalt suurendada ELi omavastutust välistegevuse valdkonnas vastavas geograafilises kontekstis ning kooskõlas tõhususe, vastutuse ja nähtavuse põhimõtetega;

178.

võtab teadmiseks ühenduse vahendeid haldavate VVOde rolli ja üha suureneva arvu; palub komisjonil hinnata VVOde Brüsseli peakorteritele antavate tegevustoetuste tulemuslikkust ning rakendada rangelt tegevustoetuste vähendamise põhimõtet, mis on sätestatud finantsmääruses;

179.

palub komisjonil koostada 2009. aasta lõpuks täieliku nimekirja kõikide ühenduse vahendeid saanud VVOde kohta;

180.

märgib, et kontrollikoda jõudis taas järeldusele, et humanitaarabi peadirektoraat peaks parandama oma auditeerimise strateegiat ning tagama tegevuse parema kaetuse rakendusorganisatsioonide tasandil, sealhulgas kohapeal iga partnerite kategooria osas (2007. eelarveaastat käsitleva aastaaruande punkt 8.33f);

181.

ergutab komisjoni jätkama jõupingutusi, et saavutada 2007. aastal seatud eesmärk saata ekspert külastama iga objekti vähemalt korra (välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik julgeolekutingimuste või juurdepääsuraskuste tõttu), et tagada humanitaarabi asjatundjate pidev viibimine kohapeal, mis võimaldab hõlbustada ja suurendada komisjoni rahastatavate humanitaaroperatsioonide mõju, sõltumata riigist või piirkonnast;

182.

on seisukohal, et komisjon peaks nende projektide rakendamisel tagama, et ÜROga 2007. aasta aprillis kokku lepitud aruandlussätteid kohaldatakse rangelt ja finantsaruanded koostatakse vastavalt neile sätetele;

183.

on teadlik ebapiisavate kohapealsete kontrollidega seonduvatest ohtudest kohtades, millele juurdepääs on keeruline või kus ei austata humanitaarabi andjate neutraalsust, ning eelkõige asjaolust, et sellised ohud on teataval määral seotud humanitaarabi eesmärkide ja nn unustatud kriisidega;

184.

märgib ühtlasi, et humanitaarabi peadirektoraadi 2007. aasta aruande kohaselt anti komisjoni humanitaarabi Iraagis ainult Rahvusvahelise Punase Risti Komitee kaudu veevarustuse ja reovee töötlemise turvamise valdkonnas kokku 7 800 000 eurot;

185.

on arvamusel, et arengu ja välistegevuse valdkonnas tuleks kaaluda rahastamisstruktuuride (Euroopa Arengufond (EAF), komisjon, Euroopa Investeerimispank) selgemaks muutmist, et muuta ühenduse tegevus nähtavamaks ja tagada kasutatud vahendite parem auditeerimine; nõuab uuringu tegemist EAFi ühenduse eelarvesse arvamise kohta, et seda teemat oleks võimalik poliitilisel tasandil arutada;

186.

juhib tähelepanu komisjoni võetud kohustusele (24) püüda tagada, et 2009. aastaks suunatakse 20 % eraldatavast toetusest põhi- ja keskharidusele ning esmasele tervishoiule; palub komisjonil anda üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas kõnealune kontrollnäitaja saavutatakse projektide, programmide ja eelarvetoetuse abil; nõuab suuremat sidusust temaatiliste, riiklike ja piirkondlike strateegiadokumentide vahel tervishoiu ja hariduse valdkonnas, eriti juhul, kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu;

187.

rõhutab, et prioriteediks tuleb seada raskesti ligipääsetavatest rühmadest pärit laste, sealhulgas puudega laste kooliharidus riikides, mille aastatuhande arengueesmärkide näitajad on kriitilised;

188.

nõuab tungivalt, et komisjon seaks prioriteediks partnerriikide toetamise parlamentaarse kontrolli ja auditi alase suutlikkuse arendamisel, eriti juhul, kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, ning palub komisjonil koostada edusammude kohta regulaarselt aruandeid;

189.

juhib tähelepanu, et vajalikku tähelepanu tuleb pöörata komisjoni sekkumiste jätkusuutlikkusele, sealhulgas koostada selge lahkumisstrateegia, millega ei seata ohtu tulemusi, samuti rakendamise järelevalvele; on seisukohal, et tulemuste põhjalikum hindamine on oluline tegur, et tagada Euroopa Liidu arengukoostöö demokraatlik legitiimsus;

190.

tunneb heameelt, et 2007. aastal võeti vastu ELi tegevusjuhend vastastikuse täiendavuse ja tööjaotuse kohta arengupoliitika valdkonnas, et tõhustada koostööd ja koordineerimist komisjoni ja liikmesriikide vahel; kutsub komisjoni üles kahekordistama jõupingutusi, et tagada kõnealuse tegevusjuhendi tõeline rakendamine ning sealhulgas tegeleda püsivate probleemidega partnerriikide huve silmas pidades;

191.

on arvamusel, et kodanikuühiskonna ja kohalike omavalitsustega ei konsulteeritud enne arengukoostöö rahastamisvahendi raames riiklike strateegiadokumentide koostamist piisavalt, et täita määruse (EÜ) nr 1905/2006 (25) artikli 19 lõikes 3 sätestatud juriidilist kohustust, mille kohaselt „strateegiadokumendid koostatakse üldjuhul partnerriigi- või piirkonnaga peetava dialoogi alusel, kuhu kaasatakse kodanikuühiskond ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused”; on seisukohal, et partnerriikide parlamendid tuleb tingimata kaasata, et nad tunneksid end protsessi tõelise osalisena; nõuab tungivalt, et komisjon teeks igakülgseid pingutusi, et parandada kavandamisprotsessi eri etappides dialoogi nende organitega;

192.

tuletab meelde, et esimest korda pärast uute liikmesriikide ühinemist kehtestas komisjon Rumeenia ja Bulgaaria suhtes koostöö- ja järgimiskorra, et parandada „puudujääke kohtureformis ning korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses ning jälgida edusamme kõnealustes valdkondades” (KOM(2008) 63), ja kahtleb teataval määral selle korra tõhususes, samuti eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile antud teabe asjakohasuses ja usaldusväärsuses;

193.

märgib, et selle korra haldamise eest vastutab peasekretariaadi haldusalas mitu komisjoni peadirektoraati ja bürood; märgib, et nende üksuste ühised pingutused on ebapiisavad; ootab tegevuse paremat kooskõlastamist ning kõigi asjaomaste komisjoni üksuste hinnangute süsteemset lisamist arenguaruannetesse; soovib teada, millised on komisjoni jaoks sellest korrast saadud õppetunnid kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikidega seoses;

194.

märgib, et aastatel 2004–2007 eraldati Bulgaariale Phare rahalisi vahendeid 650 000 000 eurot, SAPARDi vahendeid 226 000 000 eurot ja ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendeid 440 500 000 eurot; Rumeeniale samas aastatel 2004–2007 Phare rahalisi vahendeid 1 346 500 000 eurot, SAPARDi vahendeid 526 300 000 eurot ja ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendeid 1 040 500 000 eurot;

195.

tuletab meelde, et kontrollikoda juhtis juba Phare Bulgaaria ja Rumeenia investeerimisprojekte käsitlevas eriaruandes nr 4/2006 (26) tähelepanu arvukatele probleemidele Euroopa Liidu rahaliste vahendite haldamisel, sealhulgas eeskirjade rikkumistele pakkumiskutsete ja kulutuste abikõlblikkuse osas, samuti investeerimisvahendite kasutamisele muuks kui kavandatud eesmärgiks ja vähesele haldussuutlikkuse;

196.

tunneb muret seoses sellega, et laienemise eest vastutav komisjoni liige ei suutnud esitada eelarvekomisjonile õigeks ajaks piisavalt üksikasjalikku teavet puuduste ulatuse kohta;

197.

märgib tõsise murega, et komisjon katkestas Rumeeniale antavate põllumajandustoetuste maksmise 200 000 000 euro suuruses summas ja külmutas Bulgaariale mõeldud Phare vahendid 250 000 000 euro, SAPARDi vahendid 105 000 000 euro ja ühinemiseelse struktuuripoliitika (ISPA) rahastamisvahendid 115 000 000 euro ulatuses; märgib, et Bulgaaria kaotas Phare raames kokku 220 000 000 eurot;

198.

on teadlik, et usaldusväärsete kontrollisüsteemide puudumine ja tuvastatud haldusprobleemid seavad ohtu Euroopa maksumaksjate raha; tunnistab vahepeal tehtud pingutusi nende probleemide ületamiseks; nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid jätkuvalt kõik endast oleneva Euroopa Liidu nõudmiste täitmiseks;

199.

peab vajalikuks, et komisjon suurendaks tehnilist abi liikmesriikidele, et tugevdada nende haldussuutlikkust; tuletab meelde, et Euroopa Liidu rahaliste vahendite nõuetekohane haldamine on kõigi liikmesriikide kohustus ja ülesanne, ning toetab komisjoni otsuseid maksete ajutise peatamise kohta juhtumite korral, kus liikmesriigi haldussüsteemid ei toimi nõuetekohaselt;

200.

märgib, et Bulgaaria peaks saama aastatel 2007–2013 struktuurifondide vahendeid 6 853 000 eurot ja Rumeenia 19 200 000 eurot; nõuab lisaks iga-aastases tegevusaruandes ja struktuurifondide ning ühtekuuluvusfondi kohta koostatavates aruannetes antavale teabele aruandeid nende rahaliste vahendite usaldusväärse ja tõhusa haldamise kohta;

201.

on seisukohal, et Rumeenia ja Bulgaaria ettevalmistamist toetuste vastuvõtmise suutlikkuse tagamiseks põllumajandus- ja ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas ei ole komisjon käsitlenud piisava tõsidusega ning et komisjoni sellega seotud avaldused ja tegevus olid eksitavad mitte ainult parlamendile, vaid ka Bulgaaria ja Rumeenia valitsustele, ning et see oli üks põhjustest, miks need riigid kaotasid rahalisi vahendeid;

202.

nõuab, et komisjon hoiaks Euroopa Parlamenti kursis kohtureformi ja korruptsioonivastase võitluse praktiliste tulemustega ning lisaks arenguaruandesse nendes valdkondades saavutatud edasiminekut määratlevad kriteeriumid;

203.

on seisukohal, et liidu institutsioonid peaksid ühenduse rahade väärkasutamise, pettuse ja korruptsiooni juhtumite korral kohaldama nulltolerantsi põhimõtet; nõuab komisjonilt, et ta tagaks alusetult makstud summade tulemusliku tagasinõudmise;

204.

nõuab samuti, et OLAF edastaks Euroopa Parlamendile liikmesriikides toimuvate uurimiste käigus saadud tulemused;

205.

nõustub komisjoniga, et kõigile Bulgaaria hiljutistele abinõudele ja meetmetele peavad järgnema usutavad ja struktuursed parandusmeetmed ning kõikide ELi rahaliste vahendite haldamisega seotud struktuuride põhjalik reformimine, et tagada vahendite nõuetekohane ja õigeaegne vastuvõtmine ning läbipaistvuse kõrge tase; palub komisjoni sellega seoses parandada kooskõlastamist ja teabevahetust liikmesriikide ametiasutustega, jälgida tähelepanelikult Bulgaaria esitatud tegevuskavade rakendamist ning hoida Euroopa Parlamenti sellega kursis; palub komisjonil edastada Euroopa Parlamendile eriaruanne ühenduse vahendite haldamise ja kontrolli olukorra kohta Bulgaarias, mis hõlmaks perioodi kuni 15. juulini 2009;

206.

taotleb seoses viimase arenguaruande ja korruptsioonivastases võitluses aset leidnud tagasilangusega komisjonilt eriaruannet ELi vahendite haldamise ja kontrolli olukorra kohta Rumeenias ning korruptsiooni vastu võitlemiseks võetud meetmete ja tehtud edusammude kohta, mis hõlmaks perioodi kuni 15. juulini 2009;

207.

tuletab meelde, et kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides töötavate komisjoni delegatsioonide ülesanne on valmistada need riigid ette Euroopa Liidu rahaliste vahendite nõuetekohaseks kasutamiseks; nõuab pettustevastaste strateegiate kaasamist ühinemiseelsesse protsessi, samuti asjakohaste haldusorganite koolitamist komisjoni ja kandidaatriikide ning potentsiaalsete kandidaatriikide vahetusprogrammi raames;

208.

palub komisjonil ühinemiseelsel etapil aktiivsemalt tegeleda olemasolevate kulude kontrolli süsteemidega Türgis, Horvaatias, Serbias, endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis ja muudes Lääne-Balkani riikides ning esitada nende riikide kohta koostatava arenguaruande raames selle kohta parlamendile üksikasjalikumat teavet, sealhulgas analüüsida üksikasjalikult ebaõnnestumiste põhjuseid; nõuab, et komisjon võtaks arenguaruannetes eri kriteeriumide täitmise kohta kasutusele nn rohelise, kollase ja punase tule (valgusfoori) süsteemi;

209.

taunib pettuse ja ÜRO hallatavate Euroopa Liidu vahendite halva juhtimise juhtumeid seoses ELi rahastatavate ülesehitustöödega Kosovos, samuti asjaolu, et ÜRO ei ole nende selgelt tuvastatud juhtumite puhul meetmeid võtnud; soovib siiski ka väljendada tänu Euroopa Ülesehitusametile ning selle töötajatele nii Euroopa Liidus kui ka kohapeal Kosovo elanike heaks tehtud töö eest tingimustes, mis mõnikord on keerulised;

210.

palub kontrollikojal koostada eriaruande komisjonilt Kosovole antud ühenduse rahaliste vahendite kontrollimiseks kehtestatud süsteemide tõhususe ja nende süsteemide tulemuslikkuse kohta pettuste ärahoidmisel ning kontrollida, kas rahastamise suhtes on täiel määral kohaldatud asjaomaseid programme käsitlevates lepingutes sätestatud tingimusi, samuti ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (27) ja määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 eeskirju;

211.

teeb komisjonile ettepaneku küsida Kosovo valitsuselt ühenduse rahaliste vahendite, eelkõige eelarvevahendite kohta Kosovo kontrolliasutuse väljastatud auditeerimistunnistust;

212.

tuletab meelde, et Kosovos ELi rahaliste vahenditega seotud finantsrikkumiste ja pettuse uurimiseks loodud töökond ITF lõpetas tegevuse 2008. aasta augustis ja selle lõpparuandes toodi välja kuritegelik tegevus, millega muu hulgas olid seotud ÜRO töötajad, ning anti välja mitu rahvusvahelist vahistamiskorraldust, ilma et ÜRO oleks selles osas mingeid tulemusi saavutanud; palub komisjonil nõuda nende vahistamiskorralduste täitmist; palub lisaks komisjonil esitada aruanne kõigi avastatud juhtumite suhtes võetud õiguslike meetmete kohta; nõuab pettuse ja eeskirjade rikkumise vastu võitlemisega tegeleva uue organisatsiooni asutamist komisjoni ja OLAFi osalusel;

213.

märgib rahuloluga, et kontrollikoja audit ei tuvastanud ühtegi olulist viga, mis oleks mõjutanud halduskulude seaduslikkust ja korrektsust;

214.

ootab, et komisjon tagaks, et Belgia ja Ühendkuningriigi valitsused kohustuvad täitma kehtivatest valitsustevahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi (Belgia: neljanda või koguni viienda Euroopa kooli avamine võimalikult kiiresti; Ühendkuningriik: piisava arvu õpetajate lähetamine), ning palub läbi vaadata Berkendaeli ja Laekeni koolide praeguse registreerimispoliitika, et laste koolitee ei oleks vastuvõetamatult pikk;

215.

märgib rahuloluga, et komisjon tegi 2007. aastal parlamendi nõudmisel komisjoni inimressursse käsitleva uuringu (SEK(2007) 530) seoses haldustegevusega;

216.

on pettunud, et komisjoni 2005. ja 2006. aastal selles eelarve seisukohalt äärmiselt tähtsas valdkonnas edastatud teave on ebapiisav; tunnustab vahepeal tehtud pingutusi seoses komisjoni veebisaidi ja iga-aastase personalivajaduste läbivaatamise aruande läbipaistvusega;

217.

väljendab muret asjaolu üle, et ligi 32 % komisjoni töötajatest töötab haldustoe ja koordineerimise valdkonnas; juhib tähelepanu asjaolule, et see näitaja ei sisalda neid 10 % töötajaid, kes töötavad eelarve valdkonnas; palub komisjonil teha nende näitajate põhjal vajalikud järeldused ja korraldada oma inimressursid ümber nii, et vähendataks töötajate arvu nendes valdkondades 20 protsendini;

218.

märgib, et esialgse kava kohaselt pidi töötajate liikuvus puudutama tundlikke ametikohti; väljendab üllatust komisjoni praeguse praktika üle kohaldada liikuvuse reeglit kõigi töötajate suhtes pärast viit või hiljemalt pärast seitset aastat; kardab, et töötajate liikuvuse reegli selline kohaldamine võib vähendada komisjoni tegevuse tõhusust ja takistada vajalike kogemuste ja oskusteabe akumuleerumist selles institutsioonis; nõuab komisjonilt teavet selle kohta, kuidas saaks liikuvust piirata nii, et seda kohaldataks vaid tundlike ametikohtade suhtes;

219.

taunib läbipaistvuse puudumist komisjoni 61 hoone haldamisel Brüsselis, samuti komisjoni kinnisvara puudutavates arengutes;

220.

palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti kõikidest uutest kinnisvaraprojektidest enne nende kinnitamist ning eelarvekontrollikomisjoni korrapäraselt kõikidest kinnisvaraprojekte puudutavatest algatustest ja uutest otsustest, kaasa arvatud ettevalmistavast tööst ja pakkumiskutsetest, mille puhul on tehtud ettepanek luua pakkumismenetluseks valikukomisjon, kuhu kuuluvad Euroopa Parlamendi esindajad;

221.

nõuab, et OLAF teavitaks Euroopa Parlamenti kõikidest kinnisvarapoliitika valdkonnas avastatud pettusejuhtumitest ja uuriks võimalikke huvide konflikte;

222.

nõuab, et komisjon teeks auditi nii komisjoni kui ka ühenduse teiste institutsioonide hoonete kohta ja kaaluks kinnisvara ühise haldusstruktuuri ideed;

223.

taunib asjaolu, et komisjon ei ole EÜ asutamislepingu sätteid, mis käsitlevad eelarve täitmisele heakskiidu andmisele järgnevaid meetmeid, Euroopa ühenduste 2007. aasta raamatupidamise aastaaruandes (28) täielikult üle võtnud ning märgib üksnes, et eelarve täitmisele heakskiidu andmisel võib parlament teha tähelepanekuid, mida ta peab oluliseks, ning soovitab sageli meetmeid, mida komisjon peaks neis küsimustes võtma; tõdeb, et see märkus on õige, kuid komisjon jätab märkimata, et EÜ asutamislepingu artikkel 276 kohustab komisjoni ühtlasi astuma kõiki vajalikke samme, et reageerida heakskiitu andvates otsustes sisalduvatele märkustele kulutuste täitmise kohta; tuletab seetõttu komisjonile meelde, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsustes sisalduvad nõudmised ei ole pelgalt mittesiduvad soovitused, vaid juhtnöörid, mida komisjon peab eelarve täitmisel järgima;

224.

on seisukohal, et tehnilist abi ja muud liiki välisabi, mis endiselt sõltub liigselt doonorriikide algatusest ning on sageli ebaefektiivne ja jätkusuutmatu, on vaja kiiresti reformida ning edendada selleks muu hulgas kohalikku omavastustust, parandada vahendite kooskõlastamist liikmesriikide ja ELi vahel ning rahvusvahelisel tasandil ning tagada piisava aja projektide rakendamiseks;

225.

märgib sellega seoses, et komisjoni talitused kiitsid 2008. aasta juulis heaks tugistrateegia ja töökava, mille eesmärk on saavutada abi tulemuslikkusega seotud eesmärgid tehnilise koostöö ja projektide rakendamisega tegelevate üksuste osas; palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti strateegia rakendamisest esimest korda enne 2009. aasta märtsi lõppu ja seejärel iga kuue kuu tagant;

226.

märgib, et komisjon edastas kontrollikojale teabe tehniliseks abiks kasutatud summade kohta hilinenult, pärast kontrollikoja eriaruande avaldamist; on üllatunud, et seda teavet ei esitatud eriaruande koostamise ajal; tunnistab, et Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee määratlus on väga lai ja viib praktikas lahknevate tõlgendusteni; soovib, et komisjoni vastu võetud strateegia tulemusena töötataks välja ka tehnilise abi toimivam määratlus;

227.

taunib asjaolu, et AKV, Aasia ja Ladina-Ameerika riikides ei kasutata endiselt täies mahus mestimist; nõuab seetõttu, et komisjon teeks enne komisjoni praeguse koosseisu volituste lõppu ettepanekud vajalike õigusalaste muudatuste kohta, ja kutsub liikmesriike üles tegema vajalikke samme, et tagada selle erivajadustele kohandatud vahendi ulatuslik kasutamine neis riikides, ning muutma sellele vastavalt kümnenda EAFi rakendamise määrust;

228.

kahetseb, et komisjon kasutab harva kiirendatud hankemenetlust võimaldavat peatamisklauslit; palub komisjonil seda vahendit arukalt kasutada, et tõhustada tehnilise abi operatsioonide ajakava;

229.

loeb vastuvõetamatuks, et mõned äriühingud pakuvad lepingute saamiseks teadlikult hea elulookirjeldusega eksperte, kuigi nad teavad, et need eksperdid ei saa seda ülesannet vastu võtta; nõustub kontrollikojaga, et komisjoni kasutatud valikukriteeriumid ei ole tehnilise abi suhtes asjakohased;

230.

palub seetõttu komisjonil arvestada enam muid (näiteks kontrollikoja soovitatud) kriteeriume, selle asemel, et kaaluda lihtsalt meeskonna juhteksperdi elulugu; soovitab selleks luua näiteks õigusnormidega kooskõlas oleva andmebaasi äriühingute kohta, kes ei suuda kaasata eksperte, kelle nime nad on esitanud, mis peaks omakorda välistama nende osalemise hankemenetlustes kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul; märgib, et komisjon võttis 17. detsembril 2008 vastu määruse (EÜ, Euratom) nr 1302/2008 menetlusest kõrvalejätmise keskandmekogu kohta (29) ja 16. detsembril 2008 otsuse 2008/969/EÜ, Euratom, mis käsitleb varajase hoiatamise süsteemi komisjoni eelarvevahendite käsutajatele ja rakendusametitele, (30) kuid need uued õigusaktid ei võimalda äriühinguid sellel alusel välistada; märgib ühtlasi, et need aspektid on osa töökavast (3. telg, meetmed 13–15), ja kutsub komisjoni üles vastavaid meetmeid viivitamata kohaldama;

231.

nõustub kontrollikojaga, et komisjoni lähenemisviis partnerriikide avalike finantshaldus- ja hankesüsteemide kasutamisele ei ole sidus ning läheb mõnikord otsesesse vastuollu 2. märtsil 2005. aastal vastu võetud abi tõhusust käsitlevas Pariisi deklaratsioonis (31) võetud ELi kohustustega; nõuab seetõttu, et komisjon tagaks võetud kohustuste kiire rakendamise Accra ja Accra-järgses töösuunas ning töökava meetmetes (1. telg, eelkõige meede 20) ette nähtud strateegilise dialoogi alusel;

232.

palub komisjonil võimalikult ulatuslikult järgida Euroopa Parlamendi algatusi läbipaistvuse kohta ja võtta arvesse parlamendi 19. veebruari 2008. aasta resolutsiooni läbipaistvuse kohta finantsküsimustes (32) ning soovitab luua tehnilise abi missioonidest ja tulemustest ülevaate andva andmekogu, mida saab kasutada tulevasteks tehnilise abi ülesanneteks ja topelttöö vältimiseks;

233.

palub komisjonil suurte projektide heakskiitmise range menetlus läbi vaadata, soovitab muuta otsuste tegemise otstarbekamaks, nii et sellel oleks reaalne väärtus, ja vältida sellega haldusmenetluse vaatenurga liigset rõhutamist, lühendada otsuste tegemise protsessi ja viia see mõistlikesse piiridesse ning luua suurte projektide jaoks regionaalpoliitika peadirektoraadis võimalikult kiiresti horisontaalse pädevusega sõltumatu üksus; juhib komisjoni tähelepanu sellele, et komisjon juba toetab tarkvarainvesteeringuid, mis võimaldavad muuta süsteemi läbipaistvamaks ja lihtsamini kontrollitavaks, kuid samas ei tohi komisjon unustada kohapealseid kontrollimisi;

234.

palub komisjonil anda aru suuri projekte puudutavate n + 2 ja n + 3 reeglite praktilisest kohaldamisest, sest mõned liikmesriigid on püüdnud Euroopa Regionaalarengu Fondi eeskirjadest (täpsemalt n + 2 reeglist) mitme projekti liitmisega mööda hiilida nii, et nende kogumaht jääks veidi alla suurte projektide piirväärtuse, ning on seejärel oodanud komisjoni otsust n + 2 reegli kohaldamise peatamiseks;

235.

juhib tähelepanu sellele, et on tekkinud nn riskidest hoidumise kultuur, millega jäetakse uuenduslikud ja kvaliteetsed projektikavad tagaplaanile, ja püüab leida vastust sellele, kuidas selline on olukord on saanud kujuneda, kuna see on täiesti vastuolus Lissaboni strateegias kindlaks määratud ühenduse eesmärkidega; on arvamusel, et probleem ei seisne mitte infrastruktuuriinvesteeringute rahastamises, vaid selles, et liikmesriikidel on võimalus uuenduslikest, st riskantsetest investeeringutest hoiduda;

236.

peab kahetsusväärseks, et komisjon (regionaalpoliitika peadirektoraat) ei rahasta mitte oma töötajate, vaid eraldiseisva rühma (JASPERS) (mis kuulub Euroopa Investeerimispanga struktuuri ega ole seetõttu komisjoni ees aruandekohustuslik) haridust ja koolitust; juhib liikmesriikide tähelepanu sellele, et kui nad ei suuda koolitada ja arendada oma eksperte, jäävad nad sõltuvaks välismaistest ekspertide rühmadest, mis toob asjaomasele riigile kaasa suuri kaudseid kulusid;

237.

toetab algatust, mille kohaselt koostab Euroopa Liit suurte projektide järelhinnangu ning määrab kindlaks, millist liikmesriikide poolt kogutavat ja kehtestatud tähtajaks edastatavat (ühtset ja võrreldavat) teavet on vaja; on seisukohal, et järelevalve selline tsentraliseerimine on vajalik, kuna puuduvad käegakatsutavad tõendid selle kohta, et komisjoni rahastatavad suured projektid oleksid tulemuslikud ja et liikmesriigid on kasutanud saadud rahalisi vahendeid võimalikult tõhusalt ja tootlikult;

238.

juhib tähelepanu sellele, et suuri projekte puudutav teave on praegu kättesaadav struktuurifonde ja ühtekuuluvusfondi käsitlevates komisjoni aastaaruannetes alles siis, kui need on heaks kiidetud; palub seetõttu komisjonil tagada, et kodanikud saaksid tema veebisaidil jälgida kõikide suurte projektide staatust;

239.

nõuab, et komisjon püüaks kiiremas korras kõrvaldada seni lahendamata probleemid ja puudused, kuna need võivad tähendada ühendusele traditsiooniliste omavahendite tulude kaotust;

240.

võtab teadmiseks komisjoni vastused, mille kohaselt muutub siduv tariifiinformatsioon 2008. aastal vastu võetud ühenduse ajakohastatud tolliseadustiku (33) kohaselt selle valdajale kohustuslikuks, töö mõistete ajakohastamisega jätkub ja kasutajaliides on kättesaadav kõigis ELi ametlikes keeltes;

241.

nõuab, et komisjon lahendaks tariifset klassifitseerimist käsitlevad vaidlused ühenduse õigusega kehtestatud tähtaegadeks ja hiljemalt viie kuu jooksul ning suurendaks võimalikku omavahendite kaotust silmas pidades siduva tariifiinformatsiooni ja klassifitseerimisega seotud töötajate arvu neljani, mis võimaldaks tagada, et need töötajad teevad rohkem riskianalüüse, kontrollivad rangemalt liikmesriikide sissemakseid süsteemi, ajapikenduste süsteemi võimalikku kuritarvitamist ja soodsama siduva tariifiinformatsiooni otsimist;

242.

palub komisjonil esitada 2009. aasta lõpuks teave kõikide kontrollikoja tähelepanekute alusel võetud algatuste ja meetmete kohta koos nende rakendamise üksikasjadega;

243.

väljendab heameelt kontrollikoja üldiselt positiivse hinnangu üle tulemustele, mida komisjon on saavutanud Euroopa Liidu Solidaarsusfondi haldamisel;

244.

märgib, et vastutus „kiirusega” seoses tõstatatud küsimuste eest ei ole ainult komisjonil, arvestades seda, et väga sageli tulenevad probleemid liikmesriikide haldusalastest puudujääkidest, nt taotlejate antud teabe kvaliteedist;

245.

märgib ühtlasi, et parlament väljendas oma 18. mai 2006. aasta seisukohas (34) toetust ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (KOM(2005) 108), millega kehtestati lihtsamad ja selgemad kriteeriumid vahendi kiiremaks kasutuselevõtuks, ning nõukogu ei ole siiani selles küsimuses edasiminekut saavutanud;

246.

väljendab kahetsust, et liikmesriikide ametiasutused on kohustatud tegema arvukaid tõenäoliselt pealiskaudseks jäävaid kontrolle, mis omakorda ei võimalda tootjate deklareeritud otseturustuse usaldusväärsust kindlaks teha; väljendab rahulolu komisjoni määruse (EÜ) nr 228/2008 (35) üle, millega vähendatakse 1 protsendini kontrollide osakaalu tootjate puhul, kelle toodang on väiksem kui 5 000 kg;

247.

on arvamusel, et komisjon peaks jätkuvalt võtma jagatud halduse raames vajalikke meetmeid, et tagada piimakvootide korra rakendamise ja haldamise tõhus järelevalve;

248.

kutsub riikide pädevaid asutusi üles koostama riskianalüüsi alusel kontrollikavasid igaks 12kuuliseks perioodiks ja tegema kontrollimisi iga kvoodiaasta kestel ja järel, kuid mitte hiljem kui 18 kuud pärast selle aasta lõppu;

249.

on seisukohal, et lihtsustamiseks peaks komisjon kutsuma uusi liikmesriike üles järgima üldist põhimõtet, mille kohaselt tuleb raamatupidamises kirjendada kogu turustatud piim;

250.

kutsub komisjoni üles paluma uutel liikmesriikidel parandada andmebaaside pidamist (nagu kontrollikoda oma aruandes nõudis) ja vältida asjatuid kontrolle;

251.

palub komisjonil jätkata piimandussektori arengu hindamist, eriti turu, tootjate olukorra ja piirkondliku arengu tagajärgede suhtes, ning teha seda eelkõige hindamisaruannetes, mis tuleb 2008. aasta novembris sõlmitud ühise põllumajanduspoliitika nn tervisekontrolli käsitleva poliitilise kokkuleppe tingimuste kohaselt esitada enne 31. detsembrit 2010 ja 31. detsembrit 2012;

252.

palub komisjonil järgida kõiki kontrollikoja soovitusi nn tervisekontrolli kohta ja kaaluda piima ühise turukorralduse ja piimakvootide korra võimalikku muutmist, kusjuures keskenduda tuleks järgmisele:

253.

väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande üle ja soovitab tungivalt komisjonil selles välja toodud puudusi arvesse võtta ja rakendada meetmeid vastavalt kontrollikoja soovitustele;

254.

nõuab, et komisjon töötaks välja ja rakendaks ELi nn reguleerivate asutuste üldise juhtimissüsteemi, mis põhineks selgetel kriteeriumidel, nagu läbipaistvus, säästlikkus, hea toimimine, tõhusus ja kõige tulemuslikumate tavade vahetus; on seisukohal, et komisjon peaks ELi ametitega aktiivselt suhtlema ja abistama nende haldusnõukogusid tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise rakendamisel;

255.

palub komisjonil kehtestada ELi asutuste toimiva kontrollisüsteemi, mis võimaldaks levitada ühenduses parimaid tavasid ja meetodeid ning hõlmaks hindamise eesmärgil nii üldisi kui ka konkreetseid näitajaid;

256.

palub komisjonil töötada välja suunised ametite tegevuse kavandamise, kontrollimise ja aruannete koostamise ning asutuste tegevuse hindamise parandamiseks ja rakendada praktikas igakülgselt määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja asutuste suhtes kohaldatavas raamfinantsmääruses (36) kehtestatud tulemuste saavutamise käsitust;

257.

palub komisjonil teha vajalikud järeldused orkaani Mitch ja tsunami järel saadud kogemustest, et parandada edaspidist tulemuslikkust; nõuab komisjonilt aktiivset osalemist rahvusvahelisel tasandil, et parandada süsteemsed nõrkused rahvusvahelise abi suutlikkuses;

258.

palub komisjonil tulevases taastamistegevuses pöörata erilist tähelepanu sellele, et rahastamine tugineks vajadustele, abimeetmed oleksid suunatud kannatanud elanikele, sealhulgas vaestele, naistele ja lastele, ning abi tulemusi puudutav üksikasjalik ja täpne teave oleks kättesaadav nii abi andvate riikide kui ka kannatanud riikide maksumaksjatele;

259.

kutsub kõrgeimaid kontrolliasutusi ja kontrollikoda üles tegema tihedamat koostööd loodusõnnetustega seotud abirahade kasutamise uurimisel, auditeerimisel ja hindamisel;

260.

palub komisjonil valitsusväliste organisatsioonide nimekirja läbi vaadata, et jätta välja need VVOd, kes ei ole usaldusväärsed, ja määrata hankepoliitika, mis takistaks rahaliste vahendite kõrvaldamist selliste VVOde poolt;

261.

palub lisaks komisjonil tagada ELi abi piisav nähtavus, ilma et see ohustaks üldist tõhusust ja erapooletuse eesmärke;

262.

kutsub ÜROd, Punast Risti, Punast Poolkuud ja teisi abiandjaid üles leppima kokku üksikasjalikus kontrolli- ja auditiraamistikus, et

263.

ootab, et komisjon mitte ainult ei kiida kontrollikoja soovitusi heaks, vaid teeb ka teatavaks nende rakendamise peatse kuupäeva;

264.

on seisukohal, et humanitaarabi puhul on väga oluline, et komisjon järgiks abi tõhususe kriteeriumeid, nagu need on sätestatud abi tõhusust käsitlevas Pariisi deklaratsioonis;

265.

kutsub komisjoni üles määrama rahaliste vahendite eraldamisele realistlikku ja kindlat tähtaega, et ergutada vastuvõtjariike kokkulepitud projekte õigel ajal ellu viima;

266.

on arvamusel, et loodusõnnetuste korral tuleks humanitaarabi anda poliitilisi tingimusi esitamata; on samas arvamusel, et komisjon peaks nõudma vastuvõtjariikidelt, et

267.

palub komisjonil kaaluda abiandmise peatamist, kui nimetatud põhimõtteid rikutakse;

268.

kiidab heaks kontrollikoja tehtud tõsise töö ja järeldused, mis sisaldavad teataval määral kiitust, aga ka kriitikat perioodi 2003–2006 aruka energeetika programmi haldamise kohta komisjoni ja Aruka Energeetika Rakendusameti poolt; hindab ameti, kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi tihedat ja tulevikku suunatud koostööd;

269.

järeldab kontrollikoja analüüsist, et toetuse saajate kulud (ettepanekute koostamiseks ja aruandluseks) on üsna suured, ja kuigi ta mõistab, et need kulud erinevad puhtalt halduskuludest, toetab ka nende arvesse võtmist ja vähendamist vastavalt parema reguleerimise põhimõtetele;

270.

on arvamusel, et kontrollikoja järeldused võiksid olla kasulikud ka teiste rakendusametite puhul; ootab huviga kontrollikoja peagi valmivat eriaruannet rakendusametite kohta;

271.

avaldab kahetsust, et uusi liikmesriike programmiga seotud projektidesse, uuringutesse ega kohalikesse energiaagentuuridesse peaaegu ei kaasatud; tunnistab samas, et see on osaliselt selgitatav asjaoluga, et programm käivitus juba enne kümne uue liikmesriigi ühinemist; nõuab, et komisjon järgiks aktiivselt poliitikat, mis näeb ette energiaagentuuride esmajärjekorras loomise uutes liikmesriikides, et saavutada hästi tasakaalustatud jaotus kogu ELis;

272.

arvab, et nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 (37) eesmärgid tuleks sõnastada SMART-põhimõtte alusel (specific, measurable, achievable, relevant, timed – täpsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiritletud) ning loogilises järjestuses; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid määrama selle põhjal kontrollitavad nõuded ja standardid, mida kohaldada põllumajandustootjate tasandil;

273.

on seisukohal, et nõuetele vastavuse raamistikku tuleks lihtsustada ning piiritleda see põllumajandustegevuse põhielementidega, milles soovitakse teha parandusi, ja täpsustada oodatavaid tulemusi, nõudeid ning standardeid;

274.

palub komisjonil teha selget vahet nõuetele vastavusel ja põllumajanduse keskkonnameetmetel; märgib, et selliseid maaelu arengu poliitika elemente nagu kontrollitavate standardite kehtestamine tuleks kohaldada ka nõuetele vastavuse kohta;

275.

on seisukohal, et liikmesriikides tuleks rakendada põllumajandustootjate tegevuse nõuetele vastavust kinnitavaid kontrolli- ja sanktsioonisüsteeme; täpsustab, et iga kohustuse suhtes tuleks kontrollida vähemalt 1 % põllumajandustootjatest ja sanktsioonisüsteem peaks tuginema põhimõttele, et makseid vähendatakse proportsionaalselt nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõsidusega või sellest sõltuvalt;

276.

palub komisjonil rakendada usaldatavat järelevalvesüsteemi tulemuslikkuse mõõtmiseks ning määratleda asjakohased näitajad ja võrdlustasemed, ning liikmesriigid peaksid esitama täielikud ja usaldusväärsed andmed, mida komisjon peaks tähelepanelikult analüüsima;

277.

palub komisjonil esitada ettepanekud hiljemalt eelarve läbivaatamise ja ühise põllumajanduspoliitika järgmise reformi raames;

278.

palub kontrollikojal arvestada oma aastaaruandes nõuetele vastavuse tingimuste järgimisega (kinnitav avaldus);

279.

nõuab, et komisjon analüüsiks igakülgselt teatavate Ukrainas, Moldovas ja Valgevenes ellu viidavate projektide puudusi ja tulemuste puudumist ning parandaks ELi rahaliste vahendite kavandamist, haldamist ja kontrolli nendes riikides;

280.

nõuab, et komisjon jätkaks ELi rahaliste vahendite sihtotstarbelist suunamist konkreetsetele prioriteetidele Valgevenes, Moldovas ja Ukrainas, pidades sealjuures silmas eelmiste projektidega saavutatud edasiminekut;

281.

palub komisjonil muuta ELi rahastamismenetlused paindlikumaks, mis võimaldaks projekti dokumente, võrdlusnäitajaid ja eesmärke kohandada, et need kajastaksid muutusi nende riikide majanduslikus ja poliitilises olukorras;

282.

nõuab, et komisjon tagaks ELi rahastatavate projektide jätkusuutlikkuse ja määraks selgelt kindlaks projekti lõpus võetavad abisaajariigi kohustused;

283.

kahetseb, et ELi rahastamise tõhusus on teatavatel juhtudel on olnud ebapiisav, kuna projektijuhtimise puudustele vaatamata on antud toetusi samadele töövõtjatele uute projektide elluviimiseks; nõuab seetõttu, et komisjon määraks selged valikukriteeriumid töövõtjatele ja hoiaks ära ELi vahendite ebarahuldava haldamise kordumise;

284.

soovitab komisjonil parandada teabevahetust Ukraina, Moldova ja Valgevene valitsusega ning võtta asjakohaseid meetmeid, et innustada ja toetada abisaajariike looma ja kasutama rahastajate tõhusat koordineerimissüsteemi;

285.

ergutab komisjoni võitluses organiseeritud kuritegevusega keskenduma senisest rohkem tulemuslikule kohtumõistmisele ja uurima uusi võimalusi üldsuse suuremaks kaasamiseks korruptsioonivastasesse poliitikasse, toetades kodanikuühiskonna organisatsioone kohtusüsteemi ja hea valitsemistavaga seotud küsimustes;

286.

nõustub kontrollikoja arvamusega, mille kohaselt peaks komisjon minimaalse edasimüügihinna määramisel võtma arvesse ladude geograafilist asukohta ja iseäranis teraviljapartiide kvaliteeti;

287.

nõuab, et komisjon muudaks eelarveprotsessi parandamise eesmärgil läbipaistvamaks kõik tegevuskulud, mis ei ole otseselt seotud teravilja sekkumisladustamisega; teeb seetõttu ettepaneku, et programmide toetuste osa, näiteks enim puudust kannatavate isikute ja bioetanoolitööstuse toetamine, oleks otseselt määratud kõnealusele tegevusele;

288.

nõuab, et liikmesriigid ja komisjon hindaksid teravilja riikliku ladustamise valdkonna kontrolli kulusid; palub komisjonil luua liikmesriikidele rohkem stiimuleid, et vähendada sekkumiste ladustamis- ja kapitalikulusid ning optimeerida varude müügi aega;

289.

nõustub kontrollikoja arvamusega, et komisjon peaks tõhustama makseasutuste esitatud kulude analüüsi ning uurima süstemaatiliselt ebaharilikke andmeid ja suundumusi; on seisukohal, et kohapealne kontroll peaks hõlmama kasutatavate andmete kontrollimist ning komisjon peaks läbi vaatama normatiivsed kulud seoses toimingutega, mis ei ole seotud füüsilise teisaldamisega, et need ei ületaks tegelikke kulusid;

290.

toetab kontrollikoja arvamust, mille kohaselt oleks kasulik liikmesriikide makseasutustelt saadud kulusid käsitleva teabe andmete kohapealne kontroll; rõhutab siiski, et on vaja tagada kontrollimiskohustuse kulutõhusus;

291.

taunib asjaolu, et ühenduse tasandil puudub teravilja strateegiline varu toiduainepuuduse puhuks; märgib, et liikmesriikidel on lubatud luua teravilja strateegilised varud ning nad peavad komisjoni sellistest varudest teavitama; märgib siiski kahetsusega, et üksnes vähesed liikmesriigid kasutavad seda võimalust, ning on seisukohal, et komisjon peaks kaaluma ideed moodustada ühenduse strateegiline varu.