EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32009D0607

2009/607/EÜ: Komisjoni otsus, 9. juuli 2009 , millega kehtestatakse kõvadele katetele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (teatavaks tehtud numbri K(2009) 5613 all) (EMPs kohaldatav tekst)

ELT L 208, 12.8.2009, p. 21–38 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 21/03/2021; kehtetuks tunnistatud 32021D0476 Kehtivuse lõppkuupäev põhineb sellel kuupäeval, kui avaldati kehtetuks muutev akt, mis jõustus selle teatavakstegemise kuupäeval. Kehtetuks muutev akt tehti teatavaks, kuid teatavakstegemise kuupäev ei ole EUR-Lexis kättesaadav – selle asemel kasutatakse avaldamise kuupäeva.

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2009/607/oj

12.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 208/21


KOMISJONI OTSUS,

9. juuli 2009,

millega kehtestatakse kõvadele katetele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 5613 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/607/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1980/2000 ühenduse muudetud ökomärgise andmise süsteemi kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõike 1 teist lõiku,

olles nõu pidanud Euroopa Liidu Ökomärgise Komisjoniga

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1980/2000 alusel võib ühenduse ökomärgise anda tootele, mille omadused võimaldavad sellel märkimisväärselt kaasa aidata esmatähtsate keskkonnaaspektide parandamisele.

(2)

Määruses (EÜ) nr 1980/2000 on sätestatud, et ökomärgise andmise erikriteeriumid, mis on koostatud Euroopa Liidu Ökomärgise Komisjoni väljatöötatud kriteeriumide alusel, kehtestatakse tooterühmade kaupa.

(3)

Lisaks on kõnealuses määruses sätestatud, et ökomärgise andmise kriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded vaadatakse läbi aegsasti enne iga tooterühma kriteeriumide kehtivusaja lõppu.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1980/2000 kohaselt on õigel ajal läbi vaadatud ökokriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded, mis on kehtestatud komisjoni 25. märtsi 2002. aasta otsusega 2002/272/EÜ, millega kehtestatakse kõvadele põrandakatetele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (2). Kõnealused ökoloogilised kriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni 31. märtsini 2010.

(5)

Kõnealuse läbivaatamise alusel ning teaduse ja turu arengut arvestades on asjakohane muuta tooterühma nimetust ja määratlust ning kehtestada uued ökoloogilised kriteeriumid.

(6)

Ökoloogilised kriteeriumid, samuti nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded peaksid kehtima kuni neli aastat alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

(7)

Otsus 2002/272/EÜ tuleks seetõttu asendada.

(8)

Tootjate jaoks, kelle toodetele on antud kõvade katete ökomärgis vastavalt otsuses 2002/272/EÜ esitatud kriteeriumidele, tuleks ette näha üleminekuperiood, et neil oleks piisavalt aega viia oma tooted vastavusse läbivaadatud kriteeriumide ja nõuetega. Tootjatel tuleks ka lubada esitada taotlusi vastavalt otsuses 2002/272/EÜ või käesolevas otsuses sätestatud kriteeriumidele kuni otsuse 2002/272/EÜ kehtivuse lõpuni.

(9)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1980/2000 artikli 17 alusel moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Tooterühma „kõvad katted” kuuluvad järgmised sise- ja välistingimustes kasutatavad tooted, millel ei ole olulist struktuurifunktsiooni: looduskivid, aglomeerkivid, betoonist sillutuselemendid, terratsoplaadid, keraamilised plaadid ja saviplaadid. Kõvade katete puhul kasutatakse kriteeriume nii põranda- kui ka seinakatete kohta, kui nende tootmisprotsess on põhiolemuselt sama ning kasutatakse samu materjale ja valmistamismeetodeid.

Artikkel 2

Et kõvade katete tooterühma kuuluvale tootele võiks määruse (EÜ) nr 1980/2000 alusel anda ühenduse ökomärgise (edaspidi ökomärgis), peab kõva kate vastama käesoleva otsuse lisas sätestatud kriteeriumidele.

Artikkel 3

Tooterühmale „kõvad katted” kehtestatud ökoloogilised kriteeriumid, samuti asjaomased hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni neli aastat alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest.

Artikkel 4

Tooterühmale „kõvad katted” antakse halduseesmärkidel koodnumber „021”.

Artikkel 5

Otsus 2002/272/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 6

1.   Tooterühma „kõvad katted” kuuluvale tootele ökomärgise andmise taotlust, mis on esitatud enne käesoleva otsuse teatavakstegemise kuupäeva, hinnatakse vastavalt otsuses 2002/272/EÜ sätestatud tingimustele.

2.   Tooterühma „kõvad põrandakatted” kuuluvale tootele ökomärgise andmise taotlus, mis on esitatud pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäev, kuid hiljemalt 31. märtsiks 2010, võib olla koostatud kas otsuses 2002/272/EÜ või käesolevas otsuses esitatud kriteeriumide alusel.

Kõnealust taotlust hinnatakse vastavalt kriteeriumidele, mille alusel taotlus on koostatud.

3.   Ökomärgist, mis on antud vastavalt otsuses 2002/272/EÜ sätestatud kriteeriumidele hinnatud taotluse alusel, võib kasutada kuni 12 kuud pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 9. juuli 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS


(1)  EÜT L 237, 21.9.2000, lk 1.

(2)  EÜT L 94, 11.4.2002, lk 13.


LISA

RAAMISTIK

Kriteeriumide eesmärk

Kõnealuste kriteeriumide eesmärk on eelkõige:

vähendada looduslikele elupaikadele ja nende ressurssidele avaldatavat mõju,

vähendada energiatarbimist,

vähendada mürgiste või muude saasteainete heidet keskkonda,

vähendada kahjulike ainete kasutamist materjalides ja lõpptoodetes,

parandada elukeskkonna ohutust ja kõrvaldada elukeskkonnast tervist ohustavad tegurid,

levitada teavet, mis võimaldab tarbijal kasutada toodet tõhusalt, nii et üldmõju keskkonnale oleks võimalikult väike.

Kriteeriumid on kehtestatud tasemel, mis soodustab märgise andmist kõvadele katetele, mille tootmisel on väiksem keskkonnamõju.

Hindamis- ja kontrollinõuded

Iga kriteeriumi puhul on esitatud üksikasjalikud hindamis- ja kontrollinõuded.

Kõnealuse rühma võib jagada „looduslikeks toodeteks” ja „töödeldud toodeteks”.

Vastavalt dokumendis CEN TC 246 esitatud määratlusele kuuluvad looduslike toodete hulka looduses esinevad kivid, nagu marmor, graniit ja muud looduslikud kivimid.

„Muud looduslikud kivimid” on looduslikud kivid, mille tehnilised omadused üldiselt erinevad standardi CEN/TC 246/N.237 EN 12670 „Looduslikud kivid. Terminoloogia” kohastest marmori ja graniidi tehnilistest omadustest. Üldiselt ei ole need kivid kergesti peegelläikeni lihvitavad ega ole alati plokkidena kaevandatavad; selliste kivide hulka kuuluvad liivakivi, kvartsiit, kilt, tuff, kristallkilt.

Tooterühm „töödeldud tooted” omakorda jaguneb kivinenud ja põletatud toodeteks. Kivinenud tooted on aglomeerkivid, betoonist sillutuselemendid ja terratsoplaadid. Põletatud tooted on keraamilised plaadid ja saviplaadid.

Aglomeerkivid on JWG/EN 229/246 EN 14618 määratluse kohaselt tööstustooted, mis on valmistatud täiteaine (peamiselt looduskivipuru) ja sideaine segust. Kivipuru kujutab endast tavaliselt marmori ja graniidi kaevandamisel saadud sõmeraid ning sideaine on valmistatud sellistest tehiskomponentidest nagu küllastumata polüestervaik või hüdrauliline tsement. Sellesse tooterühma kuuluvad ka tehiskivid ja kompaktmarmor.

Betoonist sillutuselemendid on CEN/TC 178 määratluse kohaselt välissillutise ehitamiseks ettenähtud tooted, mis saadakse liiva, kruusa, tsemendi, anorgaaniliste pigmentide ja lisaainete segamisel ning vibropressimisel. Sellesse tooterühma kuuluvad ka betoonist sillutusplaadid ja -kivid.

Terratsoplaadid on CEN/TC 229 määratluse kohaselt geomeetrilistele erinõuetele vastavad, vajalikul määral tihendatud ning ühesuguse kuju ja tihedusega sillutuselemendid. Plaadid on ühe- või kahekihilised. Ühekihilised plaadid on tervenisti valmistatud halli või valgesse tsementi ja vette paigutatud sobiva täiteaine sõmeratest või killustikust. Kahekihilised terratsoplaadid koosnevad ühekihilise plaadi koostisega esimesest ehk kulumiskihist ja teisest kihist, mida nimetatakse tugi- ehk alusbetoonkihiks, mille pind ei ole tavalise kasutuse puhul nähtav ja mida võib osaliselt eemaldada

Keraamilised plaadid on CEN/TC 67 määratluse kohaselt savidest ja/või muust anorgaanilisest lähtematerjalist, näiteks päevakivist ja kvartsist valmistatud õhukesed plaadid. Neid vormitakse tavaliselt ekstrusiooni või pressimise abil toatemperatuuril, kuivatatakse ja seejärel põletatakse nõutavate omaduste saamiseks küllaldasel temperatuuril. Keraamilised plaadid võivad olla glasuuritud või glasuurimata, nad on mittepõlevad ja üldiselt valguskindlad.

Saviplaadid on CEN 178 määratluse kohaselt teatavatele kuju- ja mõõtmenõuetele vastavad elemendid, mida kasutatakse sillutise kattekihina ning valmistatakse peamiselt savist või muudest materjalidest lisanditega või lisanditeta.

Lisaks iga kriteeriumi puhul esitatud katsemeetodile võib vajaduse korral kasutada ka muid katsemeetodeid, kui nende samaväärsust kinnitab taotlust hindav pädev asutus.

Võimaluse korral tuleb katsetused läbi viia nõuetekohaselt volitatud või standardis EN ISO 17025 esitatud üldnõuetele vastavas laboris.

Vajaduse korral võib pädev asutus nõuda tõendavaid dokumente ja teha sõltumatuid kontrolle.

Pädeval asutusel soovitatakse taotluste hindamisel ja kriteeriumidele vastavuse kontrollimisel arvestada selliste tunnustatud keskkonnajuhtimissüsteemide nagu EMAS või standardi ISO 14001 rakendamist (märkus: selliste juhtimissüsteemide rakendamist ei nõuta).

KÕVAD KATTED

KRITEERIUMID

1.   Toorme kaevandamine

1.1.   Kaevandamise korraldamine (ainult looduslike toodete puhul)

Üldnõuded

Loodusliku kivi toorme kaevandamise korraldamist hinnatakse vastavalt kuue peamise näitaja maatriksile. Hindepunktide summa leidmiseks liidetakse igale näitajale antud üksikud hindepunktid, mida on korrutatud kaaluteguriga (W). Karjääri kaalutud hindepunktide summa peab olema vähemalt 19 punkti, et karjäärile võiks omistada ökomärgise. Lisaks peab iga näitaja hindepunktide arv, olenevalt näitajast, olema kõrgem või madalam teatavast kindlaksmääratud künnisväärtusest.

Vt maatriks järgmisel leheküljel.

Lisaks hindamistabelile peavad olema täidetud järgmised kohustuslikud tingimused:

kaevandamine ei mõjuta survepõhjavee kihte,

kaevandamine ei mõjuta pinnaveekogu, kus on tsiviilveehaardeid ja -allikaid, ega veekogu, mis kuulub kaitsealade registrisse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ (1) või mille keskmine vooluhulk on > 5 m3/s,

saagimisjäätmete keskkonda levimise vältimiseks ja vee ringlusahelasse tagasi suunamiseks on olemas reovee taaskasutusse võtmise suletud süsteem. Vesi kogutakse selle koha vahetus läheduses, kus seda kasutatakse kaevandamistöödes, ja seejärel toimetatakse suletud torude kaudu sobivasse töötlemisettevõttesse. Pärast puhastamist võetakse vesi ringlusse.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab (vajalikul viisil kaalutud) hindepunktide kogusumma arvutuse ja sellega seotud andmed kõigi kuue näitaja kohta eraldi (näidates muu hulgas, et iga näitaja puhul ületavad hindepunktid vastavat miinimumväärtust, kui see on märgitud) vastavalt järgmisel leheküljel esitatud maatriksile ja tehnilise liite punkti A1 asjaomastele juhistele. Taotleja esitab vajalikud dokumendid ja/või deklaratsioonid, mis tõendavad vastavust kõikidele eespool nimetatud kriteeriumidele.

Maatriks hindepunktide andmiseks loodusliku kivi toorme kaevandamise korraldamisel

Näitaja

Märkused

Punktide arv

5

(väga hea)

3

(hea)

1

(rahuldav)

Künnis

Suhteline kaal

I.1.

Vee ringlussevõtu suhtarv

Formula

Vt tehnilise liite punkt A3

> 80

80–70

69–65

< 65

W3

I.2.

Karjääri mõju suhtarv

Mõjutatud ala pindala (kaevandamistööde ala + rekultiveerimata puistanguala, m2) / kaevandamisloaga hõlmatud ala (m2)

%

< 15

15–30

31–50

> 50

W1, W2

I.3.

Loodusvara kaotsiminek

Kasutatav materjal (m3) / kaevandatud materjal (m3)

%

> 50

50–35

34–25

< 25

I.4.

Õhu kvaliteet

Aastane piirväärtus mõõdetuna karjääriala piiril.

Hõljuvate PM 10-osakeste sisaldus, μg/Nm3

Katsemeetod EN 12341

< 20

20–100

101–150

> 150

W2

I.5.

Vee kvaliteet

Hõljuvad tahked osakesed, mg/l

Katsemeetod ISO 5667-17

< 15

15–30

31–40

> 40

W1, W2, W3

I.6.

Müra

Mõõdetuna karjääriala piiril, dB(A)

Katsemeetod ISO 1996-1

< 30

30–55

56–60

> 60

W2

Kaalutegurite loetelu (kasutatakse, kui kaalutegur on märgitud):

 

W1. Mullakaitse: (kaalutegurid: 0,3–0,8, vt tabel) – karjääri mõju suhtarvu (I.2) ja vee kvaliteedi (I.5) näitajate puhul arvestatakse sõltuvalt maakasutuse võimalustest kolme eri kaalutegurit (vt tehnilise liite punkt A1):

Mullakaitse

Klassid I–II

Klassid III–IV–V

Klassid VI–VII–VIII

Kaal

0,3

0,5

0,8

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab vajalikud dokumendid, kaasa arvatud karjääriala maa kasutusklasside kaardi.

 

W2. Asustustihedus 5 km raadiuses (kaugusel) karjäärialast: (kaalutegurid: 0,5–0,9, vt tabel) karjääri mõju suhtarvu (I.2), õhu kvaliteedi (I.4), vee kvaliteedi (I.5) ja müra (I.6) näitajaid kaalutakse sõltuvalt kolmest asustustiheduse vahemikust:

Asustustihedus

> 100 elanikku/km2

20–100 elanikku/km2

≤ 20 elanikku/km2

Kaal

0,5 (0,6)

0,7 (0,84)

0,9

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab kaardi ja vajalikud dokumendid, millega tõendab asustustihedust karjääriala (kaevandamisloaga ala) piirist 5 km raadiuses paiknevates asulates. Kui asjaomases karjääripiirkonnas asulad laienevad, kasutatakse sulgudes esitatud kaalutegureid. See ei kehti juba kaevandamisloa saanud karjäärialade suurte laienduste kohta (> 75 %).

 

W3. (kaalutegur: 0,5) Kui karjäär mõjutab pinnaveekogusid (keskmine vooluhulk < 5 m3/s), kasutatakse kaalutegurit 0,5 nii vee ringlussevõtu suhtarvu (I.2) kui ka vee kvaliteedi (I.5) näitajate puhul.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab vajalikud dokumendid, mis näitavad, kas karjäär mõjutab pinnaveekogusid.

1.2.   Kaevandamise korraldamine (kõikide kõvakattetoodete puhul)

Kõvade katete tootmiseks kasutatav toore peab vastama järgmistele kaevandamistöödega seotud nõuetele:

Näitaja

Nõue

Kaevandamistööde projekt ja keskkonna taastamine

Taotleja esitab tehnilise aruande, mis hõlmab järgmisi dokumente:

 

kaevandamisluba;

 

keskkonna taastamise kava ja/või keskkonnamõju hindamise aruanne;

 

karjääri asukohta näitav kaart;

 

deklaratsioon, et nõukogu direktiividega 92/43/EMÜ (2) (elupaigad) ja 79/409/EMÜ (3) (linnud) kehtestatud nõuded (4) on täidetud. Väljaspool Euroopa Ühendust asuvatel aladel nõutakse samasugust tehnilist aruannet, millega tõendatakse, et ÜRO 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja kõikide siseriiklike bioloogilise mitmekesisuse strateegia- ja tegevuskavade nõuded on täidetud.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab asjakohased andmed ja dokumendid, kaasa arvatud piirkonna kaardi. Kui tootja ise otse ei korralda kaevandamist, nõutakse nimetatud dokumente alati kaevandaja(te)lt.

2.   Toorme valik (kõikide kõvade katete puhul)

Kõnealused nõuded kehtivad nii toormele kui ka teisestele ja taaskasutusse võetud materjalidele, mida kasutatakse tootmisprotsessis, ning pooltoodetele (5) (segudele), mida ostetakse sisse (s.t et ka tarnijad peavad vastama nendele kriteeriumidele).

2.1.   Riskilausete puudumine toorme puhul

Toorainele ei ole lubatud lisada koostisaineid ega valmistisi, mille puhul on ette nähtud või võidakse kasutuse ajal ette näha, et tuleb kasutada üht järgmistest riskilausetest (või nende kombinatsiooni):

R45 (võib põhjustada vähki),

R46 (võib põhjustada pärilikke geneetilisi kahjustusi),

R49 (võib sissehingamisel põhjustada vähki),

R50 (väga mürgine veeorganismidele),

R51 (mürgine veeorganismidele),

R52 (kahjulik veeorganismidele),

R53 (võib põhjustada pikaajalist kahju veekeskkonnale),

R54 (mürgine taimestikule),

R55 (mürgine loomastikule),

R56 (mürgine pinnaseorganismidele),

R57 (mürgine mesilastele),

R58 (võib põhjustada pikaajalist kahju keskkonnale)

R59 (ohtlik osoonikihile),

R60 (võib kahjustada viljakust),

R61 (võib kahjustada loodet),

R62 (võimalik viljakuse kahjustamise oht),

R63 (võimalik loote kahjustamise oht),

R68 (pöördumatute kahjustuste oht),

mis on ette nähtud nõukogu direktiiviga 67/548/EMÜ (6) ning võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/45/EÜ (7) (ohtlike preparaatide direktiiv [termin on muutunud, uus termin: valmistised]).

Teise võimalusena võidakse kaaluda klassifitseerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/2008 (8). Sel juhul ei ole lubatud toorainele lisada koostisaineid ega valmistisi, mille puhul on ette nähtud või võidakse kasutuse ajal ette näha, et tuleb kasutada üht järgmistest riskilausetest (või nende kombinatsiooni): H350, H340, H350i, H400, H410, H411, H412, H413, EUH059, H360F, H360D, H361f, H361d, H360FD, H361fd, H360Fd, H360Df, H341.

Materjalide ringlussevõtmise keskkonnakasulikkust arvestades ei kohaldata neid kriteeriume suletud ahelas ringlussevõetava materjaliosa (9) suhtes, mida kasutatakse protsessis ja mis on määratletud liite punktis A2.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab segu keemilise ja mineraloogilise analüüsi andmed ning deklaratsiooni eespool esitatud kriteeriumide täitmise kohta.

2.2.   Teatavate ainete sisalduse piirang lisandites (üksnes glasuuritud plaatide puhul)

Kui glasuuri koostises on kasutatud pliid, kaadmiumi või antimoni (või nende ühendeid), ei tohi nende sisaldus ületada järgmisi kindlaksmääratud piirväärtusi:

(massiprotsent glasuuris)

Näitaja

Piirväärtus

Plii

0,5

Kaadmium

0,1

Antimon

0,25

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab segu keemilise ja mineraloogilise analüüsi andmed ning deklaratsiooni eespool esitatud piirväärtustele vastavuse kohta.

2.3.   Asbesti ja polüesterpolümeeride sisalduse piirang materjalides

Vastavalt nõukogu direktiivile 76/769/EMÜ (11) ei tohi looduslike ja töödeldud toodete valmistamiseks kasutatavate toormaterjalide hulgas olla asbesti.

Toote valmistamiseks kasutatava toorme hulgas ei tohi polüestervaiku olla üle 10 % toorme massist.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab segu keemilise ja mineraloogilise analüüsi andmed ning deklaratsiooni eespool esitatud nõuete täitmise kohta.

3.   Viimistlustoimingud (ainult looduslike toodete puhul)

Looduslike toodete viimistlustoimingud peavad vastama järgmistele nõuetele:

Näitaja

Lubatav ülemmäär

Katsemeetod

Tahkete osakeste heide õhku

PM10 < 150 μg/Nm3

EN 12341

Stüreeni heide õhku

< 210 mg/N m3

 

Vee ringlussevõtu suhtarv

Formula

Tehnilise liite punkt A3

Tahkete osakeste heide vette

< 40 mg/l

ISO 5667-17

Cd heide vette

< 0,015 mg/l

ISO 8288

Cr(VI) heide vette

< 0,15 mg/l

ISO 11083

Fe heide vette

< 1,5 mg/l

ISO 6332

Pb heide vette

< 0,15 mg/l

ISO 8288

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab kõikide heiteallikate juures mõõdetud iga heitenäitaja puhul asjakohased analüüsi- ja katseprotokollid. Kui katsemeetodit ei ole kindlaks määratud või on märgitud, et seda võib kasutada vaid kontrolliks või seireks, teeb pädev asutus vajaduse korral otsuse taotleja esitatud deklaratsioonide ja dokumentide ja/või sõltumatute kontrollide põhjal.

4.   Tootmisprotsess (ainult töödeldud toodete puhul)

4.1.   Energiatarbimine

Energiatarbimine arvutatakse tootmisprotsessi energiatarbena aglomeerkivide ja terratsoplaatide puhul või põletamise energiatarbena keraamiliste ja saviplaatide puhul.

a)   Protsessi energiatarbe piirnormid

Aglomeerkivide ja terratsoplaatide tootmisprotsessi energiatarve ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi:

 

Energiatarve (MJ/kg)

Katsemeetod

Aglomeerkivid

1,6

Tehnilise liite punkt A4

Terratsoplaadid

1,3

Tehnilise liite punkt A4

Märkus: kõik energiatarbed väljendatakse megadžaulides müügivalmis lõpptoote kilogrammi kohta. Kriteerium ei kehti betoonist sillutuselementide puhul.

Hindamine ja kontroll: Taotleja arvutab tootmisprotsessi energiatarbe vastavalt tehnilise liite punkti A4 juhistele ning esitab sellega seotud tulemused ja tõendavad dokumendid.

b)   Põletamise energiatarbe piirnormid

Keraamiliste ja saviplaatide põletamise energiatarve ei tohi ületada järgmist piirväärtust:

 

Energiatarve (MJ/kg)

Katsemeetod

Keraamilised ja saviplaadid

3,5

Tehnilise liite punkt A4

Märkus: energiatarve on väljendatud megadžaulides müügivalmis lõpptoote kilogrammi kohta.

Hindamine ja kontroll: Taotleja arvutab põletamise energiatarbe vastavalt tehnilise liite punkti A4 juhistele ning esitab sellekohased tulemused ja tõendavad dokumendid.

4.2.   Vee tarbimine ja kasutamine

a)

Vee tarbimine valmistamisetapis, tooraine valmistamisest kuni põletamisetapini, ei ületa põletatud toodete puhul järgmist piirväärtust:

(liitrit toote kg kohta)

Näitaja

Veetarve

Puhta vee erikulu (Cwp-a)

1

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab puhta vee erikulu arvutuse vastavalt tehnilise liite punktis A5 esitatud näidisele. Puhtaks veeks loetakse ainult põhjavett, madalat vett või veevärgivett.

b)

Tootmisahela protsesside tulemusena tekkinud reovee ringlussevõtu suhtarv peab olema vähemalt 90 %. Ringlussevõtu suhtarv arvutatakse tootmisettevõttes või väljaspool tootmisettevõtet protsessi optimeerimismeetmete ja heitveekäitlussüsteemide abil ringlusse võetud või kogutud vee ja kogu protsessist väljuva vee suhtarvuna vastavalt tehnilise liite punktile A3.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab ringlussevõtu suhtarvu arvutuse, sealhulgas lähteandmed kogu tekkinud reovee, ringlussevõetud vee ning protsessis kasutatava puhta vee koguse ja allika kohta.

4.3.   Heide õhku

a)   Aglomeerkivid:

Kogu tootmisprotsessis tekkiva õhkuheite puhul ei tohi järgmised näitajad ületada järgmisi piirväärtusi:

Näitaja

Piirväärtus (mg/m2)

Katsemeetod

Tahked osakesed (tolm)

300

EN 13284-1

Lämmastikoksiidi (väljendatud NOx-na)

1 200

EN 14792

Vääveldioksiid (SO2)

850

EN 14791

Stüreen

2 000

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab eespool nimetatud heitenäitajate kohta vajalikud dokumendid ja katseprotokollid, järgides tehnilise liite punkti A6 juhiseid. Kui katsemeetodit ei ole kindlaks määratud või on märgitud, et seda võib kasutada vaid kontrolliks või seireks, teeb pädev asutus vajaduse korral otsuse taotleja esitatud deklaratsioonide ja dokumentide ja/või sõltumatute kontrollide põhjal.

b)   Keraamilised plaadid:

Pressimisel, glasuurimisel ja pihustuskuivatamisel tekkivad kübemeheited õhku (külmheited) ei tohi ületada 5 g/m2.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab vajalikud dokumendid ja katseprotokollid, järgides tehnilise liite punkti A6 juhiseid.

Üksnes põletamisel tekkiva õhkuheite korral ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi:

Näitaja

Piirväärtus (mg/m2)

Katsemeetod

Tahked osakesed (tolm)

200

EN 13284-1

Fluoriidid (väljendatud HF-na)

200

ISO 15713

Lämmastikoksiidid (väljendatud NOx-na)

2 500

EN 14792

Vääveldioksiid (SO2)

Väävlisisaldus tooraines ≤ 0,25 %

1 500

EN 14791

Vääveldioksiid (SO2)

Väävlisisaldus tooraines > 0,25 %

5 000

EN 14791

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab eespool nimetatud heitenäitajate kohta vajalikud dokumendid ja katseprotokollid, järgides tehnilise liite punkti A6 juhiseid.

c)   Saviplaadid

Saviplaatide põletamisel tekkiva õhkuheite puhul ei tohi järgmised näitajad ületada järgmise valemiga

väärtus (mg/m2) = heitemäär (mg/[m2 (pindala) × cm (paksus)])

arvutatud piirväärtusi, mis on esitatud järgmises tabelis:

Näitaja

Heitemäär (mg/m2 × cm)

Piirväärtus (mg/m2)

Katsemeetod

Tahked osakesed (tolm)

250

1 000

EN 13284

Fluoriidid(väljendatud HF-na)

200

800

ISO 15713

Lämmastikoksiidid(väljendatud NOx-na)

3 000

12 000

EN 14792

Vääveldioksiid (SO2)

2 000

8 000

EN 14791

Sel viisil arvutatud piirväärtused ei tohi ületada tabelis esitatud väärtusi.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab eespool nimetatud heitenäitajate kohta vajalikud dokumendid ja katseprotokollid, järgides tehnilise liite punkti A6 juhiseid.

d)   Terratsoplaadid ja betoonist sillutuselemendid

Kogu tootmisprotsessis tekkiva õhkuheite puhul ei tohi järgmised näitajad ületada järgmisi väärtusi:

Näitaja

Piirväärtus (mg/m2)

Katsemeetod

Tahked osakesed (tolm)

300

EN 13284-1

Lämmastikoksiididväljendatud NOx-na)

2 000

EN 14792

Vääveldioksiid(SO2)

1 500

EN 14791

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab eespool nimetatud heitenäitajate kohta vajalikud dokumendid ja katseprotokollid, järgides tehnilise liite punkti A6 juhiseid.

4.4.   Heide vette

Pärast reovee puhastamist ei tohi järgmised näitajad ettevõtte territooriumil või sellest väljaspool ületada järgmisi piirväärtusi:

Näitaja

Piirväärtus

Katsemeetod

Tahkete osakeste heide vette

40 mg/l

ISO 5667-17

Cd heide vette

0,015 mg/l

ISO 8288

Cr(VI) heide vette

0,15 mg/l

ISO 11083

Fe heide vette (12)

1,5 mg/l

ISO 6332

Pb heide vette

0,15 mg/l

ISO 8288

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab vajalikud dokumendid ja katseprotokollid, mis tõendavad vastavust kõnealusele kriteeriumile.

4.5.   Tsement

Toorme kasutamine tsemendi tootmiseks peab vastama töödeldud toodete puhul esitatavatele kaevandamise korraldamise nõuetele (kriteerium 1.2).

Tootjad, kes kasutavad tootmisel tsementi, täidavad järgmisi nõudeid:

tootes kasutatava tsemendi tootmisel ei tohi tootmisprotsessi energiatarve, mis on arvutatud tehnilise liite punkti A4 kohaselt, ületada 3 800 MJ/t,

tootes kasutatava tsemendi tootmisel peavad olema täidetud järgmised õhkuheite piirnormid:

Näitaja

Praegune piirnorm (g/t)

Katsemeetod

Tolm

65

EN 13284-1

SO2

350

EN 14791

NOx

900

EN 14792

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab tsemenditootmise energiatarvet ja õhkuheidet käsitlevad asjakohased katseprotokollid ja dokumendid.

5.   Jäätmekäitlus

Kõikides tootmisettevõtetes on tootmisel tekkivate jäätmete ja jääkide käitlemise süsteem. Koos taotlusega esitatakse süsteemi kirjeldus ja selgitused, milles esitatakse vähemalt kolme järgmist punkti käsitlev teave:

ringlusse suunatava materjali jäätmevoost eraldamise ja kasutamise meetodid,

materjalide muul otstarbel ringlussevõtmise meetodid,

ohtlike jäätmete käitlemise ja kõrvaldamise meetodid.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab vajalikud dokumendid.

5.1.   Jäätmekäitlus (ainult looduslike toodete puhul)

Taotleja esitab vajalikud dokumendid kaevandamisel ja viimistlemisel tekkivate jäätmete käitlemise kohta. Tuleb esitada teave kõrvalsaaduste (sealhulgas saagimise kõrvalsaaduste) jäätmekäitluse ja taaskasutuse kohta.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et ta täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/21/EÜ (13) nõuet.

5.2.   Jäätmete taaskasutus (ainult töödeldud toodete puhul)

Taotleja esitab vajalikud dokumendid meetodite kohta, mis on kinnitatud tootmisel tekkivate kõrvalsaaduste kasutuselevõtuks. Taotleja esitab aruande, mis sisaldab järgmist teavet:

taaskasutusse võetavate jäätmete laad ja kogus,

kõrvaldamisviis,

teave jäätmete ja teisese toorme korduskasutamise kohta uute toodete valmistamisel (nii oma tootmisprotsessis kui ka mujal).

Nõukogu direktiivis 75/442/EMÜ (14) sätestatud üldiste tingimuste ja määratluste kohaselt tuleb taaskasutusse võtta vähemalt 85 % kogu protsessis tekkivate jäätmete massist (15).

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab vajalikud dokumendid, mis põhinevad näiteks massibilansil ja/või keskkonnaaruandluse süsteemidel ja milles on näidatud, mil määral võetakse jäätmed taaskasutusse ettevõttes või väljaspool ettevõtet jäätmete ringlussevõtmise, korduskasutamise või taasväärtustamise/regenereerimise teel.

6.   Kasutusetapp

6.1.   Ohtlike ainete eraldumine (ainult glasuuritud plaatide puhul)

Ohtlike ainete võimaliku eraldumise piiramiseks glasuuritud plaatide kasutamisetapil ja olelustsükli lõpus kontrollitakse tooteid standardi EN ISO 10545-15 kohaselt. Ei ole lubatud ületada järgmisi piirväärtusi:

Näitaja

Piirväärtus (mg/m2)

Katsemeetod

Pb

80

EN ISO 10545-15

Cd

7

EN ISO 10545-15

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab nimetatud heitenäitajaid käsitlevad analüüsi- ja katseprotokollid. Nendes protokollides esitatakse ka deklaratsioon selle kohta, et toode vastab nõuetele, mis on sätestatud nõukogu direktiivis 89/106/EMÜ (16) ja asjakohastes CENi harmoneeritud standardites, kui need on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.

7.   Pakendamine

Lõpptoodete pakendamiseks kasutatav papp peab olema ette nähtud taaskasutamiseks või peab olema 70 % ulatuses valmistatud ringlussevõetud materjalidest.

Hindamine ja kontroll: Esitatakse toote pakendi näidis ja deklaratsioon kõikide nõuete täitmise kohta.

8.   Kasutuskõlblikkus

Toode peab olema kasutuskõlblik. Asjaomase tõendusmaterjali hulka võivad kuuluda sobivate ISO või CENi või samaväärsete katsemeetoditega, samuti liikmesriigis ettenähtud või ettevõttesiseste katsemeetoditega saadud andmed.

Peab olema selgelt näidatud, millist laadi kasutuseks on toode ette nähtud: seinaplaat, põrandaplaat või seina- ja põrandaplaat, kui toode sobib mõlemaks otstarbeks.

Hindamine ja kontroll: Esitatakse asjakohaste katsemeetodite ja -tulemuste üksikasjad ning deklaratsioon selle kohta, et toode on kasutuskõlblik kogu muu teabe alusel, mis on olemas selle kohta, kuidas lõpptarbija toodet õigesti kasutab. Direktiivi 89/106/EMÜ kohaselt käsitatakse toodet kasutuskõlblikuna, kui see vastab harmoneeritud standardile, Euroopa tehnilisele tunnustusele või ühenduse tasandil tunnustatud harmoneerimata tehnilisele kirjeldusele. Ehitusmaterjalide EÜ-vastavusmärk „CE” võimaldab tootjal kasutada hõlpsasti äratuntavat vastavustõendit ja seda võib käesoleval juhul pidada piisavaks.

9.   Tarbijale antav teave

Toote müümisel lisatakse sellele asjakohane teave tarbija jaoks, milles antakse soovitused toote õige ja parima üldise ja tehnilise kasutamise ning hooldamise kohta. Toote pakendil ja tootele lisatud dokumentides esitatakse järgmine teave:

a)

teave selle kohta, et tootele on antud ühenduse ökomärgis, ja lisaks logo 2. lahtris olevale üldteabele lühike, kuid täpne selgitus selle kohta, mida ökomärgis tähendab;

b)

soovitused toote kasutamise ja hooldamise kohta. Selle teabega tõstetakse esile kõiki asjakohaseid juhendeid, eriti toodete hooldamist ja kasutamist käsitlevaid juhendeid. Vajaduse korral märgitakse toote kasutamise eripära rasketes kliima- või muudes tingimustes, nt seoses külmakindluse/veeimavuse, värvumiskindluse, kemikaalide toimele vastupidavuse, aluspinna ettevalmistamise vajaduse, puhastamisjuhiste ja soovitatavate puhastusvahendite liikide ning puhastamissagedusega. Kõnealune teave hõlmab ka toote tehnilise olelustsükli võimalikku prognoosi, mis esitatakse kas keskmise väärtusena või vahemikuna;

c)

teave ringlussevõtu- või kõrvaldamissüsteemide kohta;

d)

teave ühenduse ökomärgise ja kõnealuse rühmaga seotud tooterühmade kohta, kaasa arvatud järgmine (või samaväärne) tekst: „Täpsem teave on esitatud ELi ökomärgise veebisaidil: http://www.ecolabel.eu”

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab pakendi näidise ja/või lisatavad tekstid.

10.   Ökomärgisel esitatav teave

Ökomärgise 2. lahtris on järgmine tekst:

 

Looduslikud tooted:

kaevandamise väiksem mõju elupaikadele ja loodusvaradele,

vähem heiteid viimistlemisel,

tõhusam tarbija teavitamine ja jäätmekäitlus.

 

Töödeldud tooted:

tootmisprotsessi väiksem energiatarbimine,

vähem heiteid õhku ja vette,

tõhusam tarbija teavitamine ja jäätmekäitlus.

Hindamine ja kontroll: Taotleja esitab pakendi ja/või lisatavate tekstide näidised.


(1)  EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

(2)  EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

(3)  EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1.

(4)  Täpsem teave vt http://ec.europa.eu/environment/nature/index_en.htm

(5)  Pooltooted on mitmesuguse tooraine tasakaalustatud segud, mis on valmis tootmisprotsessis kasutamiseks.

(6)  EÜT 196, 16.8.1967, lk 1.

(7)  ELT L 200, 30.7.1999, lk 1.

(8)  ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

(9)  „Suletud ahelas ringlusse võtmine” – jäätmete ringlussevõtmine sama toote valmistamiseks. Tootmisprotsessis tekkivate teiseste materjalide (nagu jäägid või jäänused) puhul tähendab suletud ahelas ringlussevõtmine, et materjale kasutatakse uuesti samas protsessis.

(10)  Glasuurid on kõik ained, mis kantakse plaatide pinnale plaadi vormimise ja põletamise vahel.

(11)  EÜT L 262, 27.9.1976, lk 201.

(12)  Rauda käsitlev näitaja kehtib kõikide töödeldud toodete puhul, „välja arvatud keraamilised plaadid”.

(13)  EÜT L 102, 11.4.2006, lk 15.

(14)  EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39.

(15)  Tootmisjäätmete hulka ei kuulu abiteenistuste ja kontori hooldustöödejäätmed, orgaanilised jäätmed ega olmejäätmed.

(16)  EÜT L 40, 11.2.1989, lk 12.

Tehniline liide kõvad katted

Taotleja esitab kogu nõutava teabe, mis on saadud taotlusele vahetult eelneval perioodil arvutamise, mõõtmise või katsetamise teel. Asjaomaste katseseeriate kohta esitatavad mõõtmistulemused peavad olema esindavad ja taotluse eri osades esitatavad mõõtmistulemused peavad olema omavahel vajaduse korral kooskõlas.

A1   Toorme kaevandamine: näitajate ja kaalukoefitsientide määratlused

Survepõhjavee kiht

Mõiste „survepõhjavee kiht” tähendab arteesia vee kihti.

Pinnaveekogu keskmine vooluhulk

Karjääri poolt mõjutatud vooluveekogu keskmise vooluhulga arvutamisel võetakse arvesse asjaomase karjääri kaevandamisloaga hõlmatud ala. Vooluhulga arvutamiseks korrutatakse veekogu ristlõikepindala vee voolukiirusega. Andmed peavad olema esindavad vähemalt 12 kuu kohta.

Näitaja kirjeldus

I.1.   Vee ringlussevõtu suhtarv

Vt A3.

I.2.   Karjääri mõju suhtarv

Näitaja I.2 arvutamiseks mõõdetakse kaevandamistööde alast ja rekultiveerimata puistangualast koosneva ala suurus ning kaevandamisloaga hõlmatud ala suurus. Nende alade suurus mõõdetakse kaevandamistööde ajal.

I.3.   Loodusvarude kaotsiminek

Näitaja I.3 arvutamiseks hinnatakse kasutuskõlbliku materjali maht ja aastas kaevandatud materjali kogumaht. Kasutuskõlblik materjal tähendab kogu materjali, mida saab ükskõik millises protsessis kasutada: näiteks müügikõlblikud plokid, täitematerjal ja kogu muu edasitöötlemiseks ja kasutamiseks sobiv materjal.

I.4.   Õhu kvaliteet

Seda näitajat on kirjeldatud nõukogu direktiivis 1999/30/EÜ (1). Näitaja I.4 arvutamiseks mõõdetakse hõljuvate PM10-osakeste arv karjääriala piiril asjakohase katsemeetodi erinõuete ja eespool nimetatud direktiivi üldsätete alusel (PM10-osakesed on määratletud artikli 2 lõikes 11). Katsemeetod on kindlaks määratud standardis EN 12341.

I.5.   Vee kvaliteet

Selle näitaja puhul võetakse arvesse hõljumi koguheidet pärast karjäärialalt väljavoolava pinnavee puhastamist. Näitaja I.5 arvutamiseks mõõdetakse kogu hõljum standardis ISO 5667-17 esitatud katsemeetodi abil.

I.6.   Müra

Selle näitaja puhul võetakse arvesse karjääriala piiril registreeritud mürataset. Mõõdetakse pidevat müra. Näitaja I.6 arvutamiseks mõõdetakse müra standardis ISO 1996-1 esitatud katsemeetodi abil.

Kaalukoefitsiendi kirjeldus

W1.   Mullakaitse/maakasutusklassid

Euroopa Mullabüroo soovituse kohaselt liigitatakse maa selle kasutusvõimaluste ja põllukultuuride kasvatamise piirangute alusel kaheksasse kasutusklassi. Nimetatud kasutusklasside soovituslik kirjeldus on järgmine:

I klassi maade kasutuspiirangud on ebaolulised,

II klassi maade kasutuspiirangud on mõõdukad, nendega piiratakse kultiveeritavate taimede valikut või nõutakse mõõdukaid kaitsemeetmeid,

III klassi maade kasutuspiirangud on ranged, nendega piiratakse kultiveeritavate taimede valikut, nõutakse erilisi kaitsemeetmeid või tehakse mõlemat,

IV klassi maade kasutuspiirangud on väga ranged, nendega piiratakse kultiveeritavate taimede valikut, nõutakse väga ettevaatlikku majandamist või tehakse mõlemat,

V klassi maade erosioonioht on väike, kuid neil on muud piirangud, mida ei ole otstarbekas kõrvaldada ja mille tõttu neid võib peamiselt kasutada üksnes karja-, jahi- või metsamaana või metsloomade toitumis- ja varjepaigana,

VI klassi maade kasutuspiirangud on ranged, nimetatud piirangute tõttu on VI klassi maad üldiselt viljelemiseks ebasobivad, mistõttu neid võib peamiselt kasutada üksnes karja-, jahi- või metsamaana või metsloomade toitumis- ja varjepaigana,

VII klassi maade kasutuspiirangud on väga ranged, nimetatud piirangute tõttu on VII klassi maad viljelemiseks ebasobivad, mistõttu neid võib kasutada üksnes karja- või metsamaana või metsloomade asualana,

VIII klassi maade ja mitmesuguste alade kasutuspiirangutega on välistatud nende kasutamine müügi eesmärgil toimuvaks taimekasvatuseks, mistõttu neid võib kasutada üksnes puhkeala või metsloomade asualana, veevarustuse otstarbel või esteetilistel eesmärkidel.

A2   Toorme valik

„Suletud ahelas ringlusse võtmine” – jäätmete ringlussevõtmine samalaadse toote valmistamiseks; tootmisprotsessis tekkivate teiseste materjalide (nagu jäägid või jäänused) puhul tähendab suletud ahelas ringlussevõtmine, et materjale kasutatakse uuesti samas protsessis.

A3   Vee ringlussevõtu suhtarv

Vee ringlussevõtu suhtarv arvutatakse järgmise joonisel A1 kujutatud voogudel põhineva valemi abil:

Formula

Image

Reoveena käsitatakse ainult töötlemisettevõttes kasutatud vett, see ei hõlma vihma- ega põhjavett.

A4   Tootmisprotsessi energiatarbe ja põletamise energiatarbe arvutamine

Tootmisprotsessi energiatarbe ja põletamise energiatarbe arvutamisel võetakse arvesse õigeid energiakandjaid kogu ettevõtte puhul või üksnes põletamise puhul. Kütuse koguse mõõtühikute teisendamisel megadžaulideks kasutatakse ülemist kütteväärtust (tabel A1). Muude kütuste kasutamise korral teatatakse arvutamisel kasutatud kütteväärtused. Elekter tähendab kogu elektrivõrgust ettevõttesse ülekantud ja ettevõttes genereeritud elektrienergiat, mis on mõõdetud elektrienergiana.

Aglomeerkivide tootmisprotsessi energiatarbe arvutamisel võetakse arvesse kõiki energiavoogusid, mis sisenevad töötlemisettevõttesse kütuse ja elektrina.

Terratsoplaatide tootmise energiatarbe arvutamisel võetakse arvesse kõiki energiavoogusid, mis sisenevad töötlemisettevõttesse kütuse ja elektrina.

Keraamiliste plaatide põletamise energiatarbe arvutamisel võetakse arvesse kõiki põletusetapil põletusahjudesse kütusena sisenevaid energiavoogusid.

Saviplaatide põletamise energiatarbe arvutamisel võetakse arvesse kõiki põletusetapil põletusahjudesse kütusena sisenevaid energiavoogusid.

Tsemenditootmise energiatarbe arvutamisel võetakse arvesse kõiki tootmissüsteemi kütuse ja elektrina sisenevaid energiavoogusid.

Tabel A1

Tabel tootmisprotsessi energiatarbe ja põletamise energiatarbe arvutamiseks (vt tekst)

Tootmisperiood

Päevade arv

Alguskuupäev

Lõppkuupäev

 

Toodang (kg)

 

Kütus

Kogus

Ühikud

Ümberarvestustegur

Energia (MJ)

Maagaas

 

kg

54,1

 

Maagaas

 

Nm3

38,8

 

Butaan

 

kg

49,3

 

Petrool

 

kg

46,5

 

Bensiin

 

kg

52,7

 

Diislikütus

 

kg

44,6

 

Gaasiõli

 

kg

45,2

 

Raske kütteõli

 

kg

42,7

 

Kuivaurusüsi

 

kg

30,6

 

Antratsiit

 

kg

29,7

 

Puusüsi

 

kg

33,7

 

Tööstuskoks

 

kg

27,9

 

Elekter (vooluvõrgust)

 

kWh

3,6

 

Kogu energiatarve

 

Energia erikulu (MJ toodangu kg kohta)

 

A5   Veetarbimise arvutamine

Puhta vee erikulu arvutatakse järgmise valemi järgi:

CWp-a = (Wp + Wa)/Pt

Cwp-a

=

puhta vee erikulu. Tulemused avaldatakse ühikutes m3/tonn, mis on samaväärne ühikuga l/kg;

Pt

=

lattu antud toodangu üldkogus tonnides;

Wp

=

üksnes tööstuslikuks kasutamiseks ettenähtud kaevuvesi (v.a kaevuvesi, mis võetakse sisekasutuseks, kastmiseks ja muuks kui tööstuslikuks otstarbeks) kuupmeetrites;

Wa

=

üksnes tööstuslikuks kasutamiseks ettenähtud veevärgivesi (v.a veevärgivesi, mis võetakse sisekasutuseks, kastmiseks ja muuks kui tööstuslikuks otstarbeks) kuupmeetrites.

Süsteem ulatub toormaterjalidest kuni põletamiseni.

A6   Heide õhku (ainult töödeldud toodete puhul)

Õhusaastetegurid arvutatakse järgmiselt:

arvutatakse iga tabelites esitatud saasteaine (saastenäitaja) sisaldus keskkonda suunatavates heitgaasides,

arvutamiseks vajalikud mõõtmised tehakse tabelis märgitud katsemeetodite kohaselt,

tootenäidised peavad olema asjakohase toodangu jaoks esindavad.


(1)  EÜT L 163, 29.6.1999, lk 41.

(2)  W on keskkonda suunatud reovesi.


Top