31.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/1

(1)

Siseturg on sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Sel eesmärgil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiviga 2007/46/EÜ (mootorsõidukite ja nende haagiste ning nende sõidukite süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike tunnustamise kohta (raamdirektiiv)) (3) kehtestatud põhjalik ühenduse tüübikinnituse süsteem mootorsõidukitele.

(2)

Käesolev määrus on eraldiseisev määrus direktiivi 2007/46/EMÜ alusel kehtestatud ühenduse tüübikinnitusmenetluses. Seepärast tuleks kõnealuse direktiivi IV, VI, XI ja XV lisa vastavalt muuta.

(3)

Käesolev määrus ei piira direktiivi 2007/46/EÜ artiklis 6 sätestatud sõiduki üheastmelise ja sega-tüübikinnituse menetluse kohaldamist.

(4)

Ühenduse tasandil on mootorsõidukite tüübikinnituse tehnilisi nõudeid ühtlustatud seoses mitmete ohutust ja keskkonda käsitlevate elementidega, et vältida liikmesriigiti erinevaid nõudeid ning tagada kogu ühenduses liiklusohutuse ja keskkonnakaitse kõrge tase.

(5)

Seetõttu on käesoleva määruse eesmärk ka suurendada ühenduse autotööstuse konkurentsivõimet, võimaldades samal ajal liikmesriikidel teostada tõhusat turujärelevalvet vastavuse kohta käesoleva määruse tüübikinnituse nõuetele seoses asjaomaste toodete turuleviimisega.

(6)

Asjakohane on kehtestada nõuded nii mootorsõidukite üldise ohutuse kui rehvide keskkonnamõju kohta, tingituna rehvirõhu seiresüsteemide kättesaadavusest, mis suurendaks samal ajal rehvide ohutust ja parandaks nende keskkonnamõju.

(7)

Euroopa Parlamendi taotluse alusel on ühenduse sõidukeid käsitlevates õigusaktides kasutusele võetud uus reguleeriv lähenemisviis. Käesolevas määruses tuleks seetõttu kehtestada üksnes sõidukiohutust, süsinikdioksiidi ja rehvidest tulenevat müra käsitlevad põhisätted, kuna tehnilised nõuded tuleks näha ette kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (4) vastu võetud rakendusmeetmetega.

(8)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus kehtestada mootorsõidukite, nende osade ja eraldi tehniliste seadmestike tüübikinnituseks erimenetlused, katsed ja nõuded; määratleda täpsemalt rehvi omadused, nii et rehvi saaks määratleda kui „eriotstarbelist rehvi”, „professionaalset maastikurehvi”, „tugevdatud rehvi” või „suurendatud kandevõimega rehvi”, „talverehvi”, „T-tüüpi varurehvi ajutiseks kasutamiseks”, „veorattarehvi”; sätestada konkreetsed täiendavad ohutusnõuded sõidukitele, mida kasutatakse ohtlike kaupade autoveoks liikmesriigis või liikmesriikide vahel; vabastada teatavad M2-, M3-, N2- ja N3-kategooriatesse kuuluvad sõidukid või sõidukiklassid kohustusest paigaldada kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem ja/või sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem; muuta rehvide veeretakistusjõu ja veeremismüra piirväärtusi tulenevalt katsemenetluste muudatustest, vähendamata praegust keskkonnakaitse taset; kehtestada eeskirjad rehvide mürataseme määramise korra kohta; lühendada käesolevas määruses ja selle rakendusmeetmetes sätestatud nõuetele mittevastavate rehvide müügitähtaega; ning muuta IV lisa, lisades sellesse Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad (ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad), mis on kohustuslikud nõukogu 27. novembri 1997. aasta otsuse 97/836/EÜ (Euroopa Ühenduse ühinemise kohta ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kokkuleppega, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist) (5) alusel. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(9)

Lisaks komisjoni käimasolevale algatusele, mille eesmärk on määratleda teede hindamise süsteem, peaks komisjon 12 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist esitama ettepaneku ELi teede klassifitseerimise kohta müra tekitamise alusel, mis täiendab mootorsõidukitranspordi müra kaardistamist, et seada asjakohased prioriteedid ja teekattenõuded ning sätestada maanteemüra maksimummäärad.

(10)

Tehnilised edusammud kõrgetasemeliste sõidukiohutussüsteemide valdkonnas pakuvad liiklusohvrite vähendamiseks uusi võimalusi. Et hoida liiklusohvrite arv võimalikult madalal, on vaja kasutusele võtta asjakohased uued tehnoloogiad.

(11)

Rehvitootmise tipptehnoloogia kohustuslik ja järjepidev kasutamine ning madala veeretakistusjõuga rehvid on transpordisektoris olulisel kohal maanteeliikluse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel, toetades samas innovatsiooni, tööhõivet ja Euroopa autotööstuse konkurentsivõimet;

(12)

Tüübikinnitust käsitlevate õigusaktide lihtsustamiseks kooskõlas CARS 21 lõpparuandes toodud soovitustega on asjakohane tunnistada kehtetuks mitmed direktiivid, vähendamata seejuures liiklejate kaitsetaset. Kõnealustes direktiivides sätestatud nõuded tuleks üle võtta käesolevasse määrusse ning asendada vajaduse korral viidetega ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni vastavatele eeskirjadele, mis on võetud üle ühenduse õigusesse kooskõlas otsusega 97/836/EÜ. Tüübikinnitusmenetluse halduskoormuse vähendamiseks on kohane, et sõidukitootjatel lubatakse vajaduse korral saada käesoleva määruse kohane tüübikinnitus nii, et nad saavad kinnituse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja alusel, nagu on sätestatud käesoleva määruse IV lisas.

(13)

On asjakohane, et sõidukid projekteeritakse, ehitatakse ja monteeritakse nii, et sõitjate ja teiste liiklejate vigastusoht oleks minimaalne. Seetõttu on vaja, et tootjad tagaksid sõidukite vastavuse käesolevas määruses ja selle rakendusmeetmetes sätestatud nõuetele. Kõnealused sätted peaksid sisaldama nõudeid seoses sõiduki struktuurilise terviklikkuse, sõiduki juhtimise abisüsteemide, juhile sõiduki seisukorra ja ümbruse nähtavuse ning neid käsitleva teabe tagavate süsteemide, sõiduki valgustussüsteemide, sõitjate kaitsesüsteemide, sõiduki välispoole ja lisaseadmete, massi ja mõõtmete, rehvide ja kõrgetasemeliste süsteemidega ning mitmete muude osadega, kuid ei tohiks üksnes nimetatud nõuetega piirduda. Lisaks peaksid sõidukid olema vastavalt vajadusele kooskõlas teatavaid veoautosid ja nende haagiseid või busse käsitlevate konkreetsete sätetega.

(14)

Sõidukite tüübikinnitust käsitlevate uute konkreetsete nõuete kehtestamise ajakava puhul tuleks võtta arvesse kõnealuste nõuete tehnilist teostatavust. Üldiselt tuleks nõudeid kohaldada esialgu üksnes uute sõidukitüüpide suhtes. Olemasolevate sõidukitüüpide nõuetega kooskõlla viimiseks tuleks anda lisaaega. Lisaks tuleks rehvirõhu seiresüsteemide kohustuslikku paigaldamist kohaldada üksnes sõiduautode suhtes. Teiste kõrgetasemeliste ohutusseadmete kohustuslikku paigaldamist tuleks esialgu kohaldada üksnes raskeveokite suhtes.

(15)

Komisjon peaks ka edaspidi hindama teiste kõrgetasemeliste ohutusmeetmete tehnilist ja majanduslikku teostatavust ning valmisolekut turuleviimiseks ning esitama aruande, vajadusel koos ettepanekutega käesoleva määruse muutmiseks, hiljemalt 1. detsembriks 2012 ja pärast seda iga kolme aasta järel.

(16)

Komisjon peaks hindama rehvirõhu seiresüsteemide, sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemide ja kõrgetasemeliste hädapidurdussüsteemide kohustusliku paigaldamise nõude muudele sõidukite kategooriatele laiendamise otstarbekust ja vajaduse korral esitama ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks.

(17)

Komisjon peaks hindama rehvide märghaardumise nõuete karmistamise otstarbekust ja vajaduse korral esitama ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks. Liikmesriigid peaksid tagama tõhusa turujärelevalve.

(18)

Ohutuse suurendamise, süsinikdioksiidi heitmete vähendamise ja liiklusmüra alandamise täielikku potentsiaali on võimalik rakendada üksnes rehvide märgistamissüsteemi kasutuselevõtmise abil, mille eesmärk on teavitada tarbijaid rehvide omadustest.

(19)

On asjakohane rakendada komisjoni 7. veebruari 2007. aasta teatises „Sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite süsinikdioksiidiheidete vähendamist käsitleva ühenduse strateegia läbivaatamise tulemused” kirjeldatud meetmeid, mille eesmärk on vähendada rehvide süsinikdioksiidi heitmeid. Vähendamine tuleks saavutada rehvide väikese veeretakistusjõu ja rehvirõhu seiresüsteemide kasutamise kombineerimisel. Samal ajal on asjakohane sätestada nõuded, mille eesmärk on vähendada rehvide maanteemüra ja tagada rehvide ohutustasemete säilitamine märghaardumist käsitlevate nõuete kehtestamise abil. Sellega seotud rakendamise ajakavas peaksid peegelduma kõigi kõnealuste nõuete täitmisega kaasnevat raskusastet. Tingituna veeremismüra käsitlevate nõuete täitmisega kaasnevatest raskustest ja võttes arvesse aega, mis kulub tööstusel olemasolevate rehvide asendamiseks, on eelkõige asjakohane näha ette pikem periood veeremismüra käsitlevate nõuete rakendamiseks seoses uute olemasolevat tüüpi rehvidega.

(20)

Teatavaid rehvide kategooriaid, sealhulgas professionaalseid maastikurehve, mille suhtes kohaldatakse kiirusepiiranguid, ning rehve, mis on mõeldud üksnes enne 1990. aastat registreeritud sõidukitele, toodetakse tõenäoliselt väga väikestes kogustes. Seetõttu on asjakohane jätta sellised rehvikategooriad välja käesolevas määruses ja selle rakendusmeetmetes sätestatud teatavate nõuete kohaldamisalast, kui need nõuded ei ole vastavuses rehvide kasutusega või kui nõuete põhjustatav lisakoorem on ebaproportsionaalne.

(21)

Komisjon peaks seoses protekteeritud rehvidega nimetatud ettevõtlussektorit korralikult hindama, hõlmates kõiki sidusrühmi, ning hindama olemasoleva korra kohandamise vajadust.

(22)

Teatavate konkreetsete rehvikategooriate veeretakistusjõu ja veeremismüra mõne piirväärtuse puhul on kohane kehtestada järeleandmised, võttes arvesse rehvide ehitust või sooritusnäitajaid. Eeskätt on kohane sellised järeleandmised kehtestada rehvidele, mis on välja töötatud suurema veojõu ja pidurduse saavutamiseks rasketes lumeoludes.

(23)

Eriotstarbelisi rehve kasutatakse sõidukitel, millega on võimalik pääseda juurde ehitus- ja kaevandusobjektidele ning raielankidele, ning need rehvid on seetõttu projekteeritud nii, et nende sooritusnäitajad maastikul on paremad kui vaid maanteedel sõitmiseks mõeldud rehvidel. Kõnealuste omaduste saavutamiseks on need rehvid ehitatud materjalidest, mis muudavad nad tavarehvidest kahjustustele vastupidavamaks, ning neil on tahulise struktuuriga rehvimuster. Kuna mõlemad olulised omadused tingivad selle, et eriotstarbelised rehvid põhjustavad tavarehvidega võrreldes suuremat müra, tuleks nende suhtes lubada suuremat mürataset kui tavarehvidele.

(24)

Elektrooniliste stabiilsuskontrollisüsteemide, kõrgetasemeliste hädapidurdussüsteemide ja sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemide puhul on väga suur tõenäosus, et need vähendavad õnnetusjuhtumite arvu. Seetõttu peaks komisjon vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadele kehtestama niisuguseid süsteeme käsitlevad nõuded selliste sõidukikategooriate jaoks, mille puhul kohaldamine on asjakohane ja mille puhul ohutuse üldise taseme suurenemine on tõendatud. Enne nimetatud nõuete rakendamist tuleks kehtestada piisav üleminekuaeg rakendusmeetmete vastuvõtmiseks ja seejärel, et edendada nende keeruliste tehnoloogiate kasutamist sõidukites.

(25)

Raskesõidukitele elektrooniliste stabiilsuskontrollisüsteemide kohustusliku paigaldamise rakendamise tähtpäevade suhtes tuleks uute tüübikinnituste puhul alates 2011. aastast ja uute sõidukite puhul alates 2014. aastast järgida käesolevas määruses sätestatud tähtpäevi.

(26)

Enne elektrooniliste stabiilsuskontrollisüsteemide kasutuselevõtmist peaks komisjon ette nägema süsteemide tõhusust selgitavad ning turustamist soodustavad meetmed ja kampaaniad. Lisaks sellele peaks komisjon jälgima hinnakujundust, et vältida uute sõidukite hindade ebaproportsionaalset suurenemist uutele ohutusstandarditele vastava varustuse tõttu.

(27)

Käesoleva määruse alusel kavandatud edasised meetmed või määruse kohaldamisel rakendatavad menetlused, peaksid olema kooskõlas komisjoni 7. veebruari 2007. aasta teatises „21. sajandi konkurentsivõimelise mootorsõidukitööstuse reguleeriv raamistik” esitatud põhimõtetega. Eelkõige tuleks käesolevas määruses viidata parema õigusliku reguleerimise ja lihtsustamise eesmärgil ning selleks, et vältida kehtivatele ühenduse õigusaktidele tehniliste kirjelduste pidevat lisamist, olemasolevatele rahvusvahelistele standarditele ja eeskirjadele, neid ühenduse õiguslikus raamistikus uuesti esitamata.

(28)

On oluline, et käesoleva määrusega hõlmatud süsteemide varuosade suhtes kohaldataks võrdväärseid ohutusnõudeid ja kinnitamise korda. Seetõttu on asjakohane näha ette varuosade ja eraldi tehniliste seadmestike kinnitamine.

(29)

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning tagama nende rakendamise. Karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(30)

Käesolev määrus on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 715/2007( mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust) (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 443/2009 (millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames) (7). Eelkõige tuleks siduda käesoleva määruse meetmed seoses süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisega võimalikult suures osas lisameetmetega, mille abil saavutada täiendav süsinikdioksiidi vähendamine 10 g võrra, võttes aluseks heitkoguste eesmärgi 130 g süsinikdioksiidi.

(31)

Komisjon peaks mõistliku aja jooksul tegema integreerituma lähenemisviisi raames ettepaneku täiendavate muudatuste kohta käesolevas määruses või esitama muud ettepanekud, lähtudes terviklikust mõjuhinnangust, milles keskendutakse kõikvõimalikele lisameetmetele, et saavutada soovitud süsinikdioksiidi heitkoguste eesmärgid, ja mis hõlmaks turul olevaid teisi tehnoloogiaid, sealhulgas rehvirõhu säilitamise tehnoloogiat, teekatte parandamist ja kõiki teisi asjaomaseid uusi tehnoloogiad, samuti nõudeid seoses kliimaseadmete tõhususega, mis juba avaldavad või võivad avaldada selget mõju rehvide veeretakistusjõule või sõiduki kütusesäästlikkusele ja süsinikdioksiidi heitkogustele.

(32)

Maanteemüra probleemiga tegelemiseks tuleks rakendada sidusat ja terviklikku lähenemisviisi. Seoses sellega, et teekate annab olulise panuse maanteemüra tekkimisse, revideeritakse hetkel ISO 10844 ning seda tuleks kaaluda seoses eesmärgiga täiendavalt optimeerida teekatteid. Liikmesriigid peaksid kehtivate ISO standardite raames tegema rohkem investeeringuid oma teekatete parandamisse. Lisaks tuleks arendada terviklikku müraheite poliitikat, mis hõlmaks kõiki transpordisüsteeme, mille hulka kuuluksid lisaks maanteetranspordimürale ka lennu- ja raudteemüra.

(33)

Alates kuupäevast, mil käesolevas määruses sätestatud nõudeid kohaldatakse uute sõidukite, uute osade ja eraldi tehniliste seadmestike suhtes, tuleks tunnistada kehtetuks järgmised direktiivid:

(34)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt siseturu väljaarendamine mootorsõidukite ja rehvide ohutust ja keskkonnamõju käsitlevate tehniliste nõuete kehtestamise kaudu, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus vastu võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

1)

mootorsõidukite, nende haagiste ja nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike tüübikinnituse kohta nende ohutusega seoses;

2)

mootorsõidukite tüübikinnituse kohta rehvirõhu seiresüsteemide suhtes, võttes arvesse sõidukite ohutust, kütusetõhusust ja süsinikdioksiidi heitkoguseid, ning käiguvahetuse näidikute kohta, võttes arvesse sõidukite kütusetõhusust ja süsinikdioksiidi heitkoguseid; ja

3)

uute rehvide tüübikinnituse suhtes seoses nende ohutuse, veeretakistusjõu ja veeremismüra tasemega.

a)

sõiduki struktuuri terviklikkust, sealhulgas löögikindluskatseid;

b)

sõiduki juhtimise abisüsteeme, sealhulgas roolimis-, pidurdus- ja elektroonilised stabiilsuskontrollisüsteemid;

c)

juhile sõiduki seisukorra ja ümbruse nähtavuse ning neid käsitleva teabe tagavaid süsteeme, sealhulgas klaasid, peeglid ja juhi teabesüsteemid;

d)

sõiduki valgustussüsteeme;

e)

sõitjate kaitset, sealhulgas sõiduki sisustus, peatoed, turvavööd, ISOFIX kinnituspunktid või sisseehitatud lapse turvasüsteemid ja sõiduki uksed;

f)

sõiduki välispoolt ja lisaseadmeid;

g)

elektromagnetilist ühilduvust;

h)

helisignaalseadmeid;

i)

küttesüsteeme;

j)

seadmeid sõiduki omavolilise kasutamise takistamiseks;

k)

sõiduki identifitseerimissüsteeme;

l)

masse ja mõõtmeid;

m)

elektrilist ohutust;

n)

käiguvahetuse näidikuid.

a)

rehvide suhtes, mille nimikiirus on alla 80 km/h;

b)

rehvide suhtes, mille nominaalne veljediameeter ei ületa 254 mm või vähemalt 635 mm;

c)

ajutiseks kasutamiseks mõeldud T-tüüpi varurehvide suhtes;

d)

rehvide suhtes, mis on ette nähtud paigaldamiseks üksnes nendele sõidukitele, mis on esmakordselt registreeritud enne 1. oktoobrit 1990;

e)

rehvide suhtes, mis on varustatud veoomaduste parandamiseks mõeldud lisaseadmetega.

a)

M2- ja M3-kategooria sõidukid, välja arvatud rohkem kui kolme teljega sõidukid, lõõtsbussid ja I klassi või A klassi bussid;

b)

N2- ja N3-kategooria sõidukid, välja arvatud rohkem kui kolme teljega sõidukid, sadulveokid poolhaagistele, mille brutomass on 3,5–7,5 tonni, ja direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osa punktides 5.7 ja 5.8 määratletud eriotstarbelised sõidukid;

c)

kategooriatesse O3 ja O4 kuuluvad sõidukid, mis on varustatud õhkvedrustusega, välja arvatud rohkem kui kolme teljega sõidukid, erakorraliste raskevedude haagised ja haagised, milles on seisukohad reisijatele.

a)

EÜ tüübikinnitust või riikliku tüübikinnitust kõnealustes artiklites ja nende rakendusmeetmetes kirjeldatud kategooriate uut tüüpi sõidukitele, kui nimetatud sõidukid ei vasta käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele, ning

b)

osa/eraldi tehnilise seadmestiku EÜ tüübikinnituse andmisest kõnealustele sõidukitele, kui nimetatud osa/eraldi tehniline seadmestik ei vasta käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele.

a)

kõnealustes artiklites täpsustatud kategooriate uute sõidukite vastavustunnistused on direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 tähenduses kehtetud, ja keelavad niisuguste sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtu, kui nimetatud sõidukid ei vasta käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele, ja

b)

keelavad kõnealuste sõidukite jaoks ette nähtud uute osade või eraldi tehniliste seadmestike müügi ja kasutuselevõtu, kui nimetatud osad või eraldi tehnilised seadmestikud ei vasta käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele.

a)

uute M-, N- ja O-kategooria sõidukite vastavuskinnitusi kehtivaks direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 tähenduses ja keelavad selliste sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtu, kui nimetatud sõidukid ei vasta käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele, ja

b)

kõnealuste sõidukite jaoks ette nähtud uute rehvide müügi ja kasutuselevõtu, kui nimetatud rehvid ei vasta käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele.

a)

ei pea II lisa B osa tabelis 2 sätestatud C1 ja C2 klassi rehvide veeretakistusjõu piirväärtustega seotud põhjustel enam kehtivaks uute M-, N- ja O-kategooria sõidukite vastavuskinnitusi direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 tähenduses ning keelavad selliste sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtu, kui nimetatud sõidukid ei vasta käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele, ja

b)

keelavad kõnealuste sõidukite jaoks ette nähtud uute rehvide müügi ja kasutuselevõtu, kui nimetatud rehvid ei vasta II lisa B osa tabelis 2 sätestatud veeretakistusjõu piirväärtustele.

a)

ei pea II lisa B osa tabelis 2 sätestatud C3 klassi rehvide veeretakistusjõu piirväärtustega seotud põhjustel enam kehtivaks uute M-, N- ja O-kategooria sõidukite vastavuskinnitusi direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 tähenduses ja keelavad selliste sõidukite registreerimise, müügi ja kasutuselevõtu, kui nimetatud sõidukid ei vasta käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele, ja

b)

keelavad kõnealuste sõidukite jaoks ette nähtud uute rehvide müügi ja kasutuselevõtu, kui need rehvid ei vasta II lisa B osa tabelis 2 sätestatud veeretakistusjõu piirväärtustele.

a)

keelduda EÜ tüübikinnituse või riikliku tüübikinnituse andmisest sõiduki uuele tüübile või osa/eraldi tehnilise seadmestiku EÜ tüübikinnituse andmisest osa või eraldi tehnilise seadmestiku uuele tüübile, kui asjaomane sõiduk, osa või eraldi tehniline seadmestik vastab käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele, ega

b)

keelata uue sõiduki registreerimist, müüki või kasutuselevõttu ning uue osa või eraldi tehnilise seadmestiku müüki või kasutuselevõttu, kui asjaomane sõiduk, osa või eraldi tehniline seadmestik vastab käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele.

a)

üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad mootorsõidukite, nende haagiste ning osade ja eraldi tehniliste seadmestike tüübikinnituste jaoks mõeldud konkreetseid menetlusi, katseid ja tehnilisi nõudeid seoses artiklite 5–12 sätetega;

b)

üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad konkreetseid täiendavaid ohutusnõudeid sõidukite suhtes, mida kasutatakse ohtlike kaupade maanteeveoks liikmesriigis või liikmesriikide vahel, võttes arvesse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja 105;

c)

täpsem määratlus rehvi füüsiliste omaduste ja sooritusnõuete kohta, et rehvi saaks artikli 3 lõike 2 punktide 8–13 kohaselt määratleda kui „eriotstarbelist rehvi”, „professionaalset maastikurehvi”, „tugevdatud rehvi”, „suurendatud kandevõimega rehvi”, „talverehvi”, „T-tüüpi varurehvi ajutiseks kasutamiseks”, „veorattarehvi”;

d)

muudatused II lisa B ja C osas sätestatud veeretakistusjõu ja veeremismüra piirväärtuste kohta, niivõrd kuivõrd see on vajalik katsemenetluste muudatuste tõttu, vähendamata praegust keskkonnaalaste ambitsioonide taset;

e)

üksikasjalikud eeskirjad II lisa C osa punktis 1 osutatud müratasemete määramise korra kohta;

f)

sätted, millega muudetakse IV lisa, et lisada sellele ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad, mis on kohustuslikud otsuse 97/836/EÜ artikli 4 lõike 4 alusel.

a)

meetmed, mis vabastavad teatud M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukid või sõidukiklassid kohustusest paigaldada artiklis 10 osutatud kõrgetasemelised süsteemid, kui kulude-tulude analüüsi ja kõiki asjakohaseid ohutusaspekte arvestades nende süsteemide rakendamine ei ole asjaomase sõiduki või sõidukiklassi puhul asjakohane;

b)

meetmed, mis tulude-kulude analüüsi põhjal 31. detsembriks 2010 lühendavad artikli 13 lõikes 11 sätestatud ajavahemikku, mille kestust võib asjaomaste rehvide klassist või kategooriast lähtudes diferentseerida.

a)

valeandmete esitamine tüübikinnituse andmise menetlusel või tühistamiseni viival menetlusel;

b)

tüübikinnituse saamiseks katsetulemuste võltsimine;

c)

selliste andmete või tehniliste kirjelduste esitamisest hoidumine, mis võib tuua kaasa tüübikinnituse andmisest keeldumise või tüübikinnituse tühistamise.