23.7.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 191/17

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 639/2009,

22. juuli 2009,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad eritoetuste suhtes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003, (1) eriti selle artikli 68 lõiget 7, artikli 69 lõike 6 esimese lõigu punkti a, artikli 69 lõike 7 neljandat lõiku, artikli 71 lõike 6 teist lõiku, artikli 71 lõiget 10 ning artikli 142 punkte c ja q,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 73/2009 III jaotise 5. peatükis on sätestatud põllumajandustootjatele makstav eritoetus. Kõnealuse peatüki rakendamiseks tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõikele 6 on nõutav kooskõla kõnealuse artikli kohaselt makstava toetuse ning muude ühenduse meetmete või riigiabi vahenditest rahastatava toetuse vahel. Kavade nõuetekohase haldamise eesmärgil tuleks vältida samalaadsete meetmete topeltrahastamist nii eritoetuste kui ka muude ühenduse abikavade alusel. Eritoetuse rakendamise võimaluste mitmekesisusest tingituna peaksid kooskõla tagamise eest vastutama üldiselt liikmeriigid vastavalt otsusele, mille nad teevad eritoetusmeetmete rakendamiseks määruse (EÜ) nr 73/2009 raames ja käesoleva määruse tingimuste kohaselt.

(3)

Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 71 lõikega 10 ja artikliga 140 on ette nähtud, et liikmesriigid teatavad komisjonile üksikasjalikult meetmetest, mis on võetud eelkõige kõnealuse määruse artiklite 68–72 rakendamiseks. Seepärast tuleks täpsustada selliste teatiste ajastus ja sisu, et komisjon saaks jälgida nende rakendamist.

(4)	Kuna põllumajandustootjad peaksid õigusnorme alati järgima, ei peaks eritoetus olema hüvitis nende täitmise eest.

(5)

Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti a alapunkti i kohaselt võib eritoetust maksta seoses teatavate põllumajanduslike tootmisviisidega, mis on keskkonna kaitsmiseks või parandamiseks olulised. Et jätta liikmesriikidele võimalus tegutseda omal äranägemisel ja samal ajal tagada meetmete hea haldamine, tuleks liikmesriikidele panna vastutus teatavate põllumajanduslike tootmisviiside määramise eest, kusjuures meetmed peaksid ikkagi olema ette nähtud märkimisväärse ja mõõdetava keskkonnaalase kasu saamiseks.

(6)	Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti a alapunkti ii kohaselt võib eritoetust maksta seoses põllumajandustoodete kvaliteedi parandamisega. Liikmesriikide abistamiseks tuleks sätestada täita tulevate tingimuste soovituslik loetelu.

(7)

Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti a alapunkti iii kohaselt võib eritoetust maksta seoses põllumajandustoodete turustamise parandamisega, mida on käsitletud kõnealuse määruse artikli 68 lõike 2 punktis c, milles nõutakse nõukogu 17. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 3/2008 (põllumajandussaaduste ja toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides) (2) artiklites 2–5 sätestatud toetusega seotud tingimuste täitmist. Asjakohane oleks täpsustada abikõlblike meetmete sisu ja komisjoni 5. juuni 2008. aasta määruse (EÜ) nr 501/2008 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 3/2008 (põllumajandussaaduste ja -toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides) üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (3) kohaldatavad sätted.

(8)

Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti a alapunkti iv kohaselt võib eritoetust maksta seoses loomade heaolu kõrgemate standardite järgimisega. Loomade heaolu kõrgemate standardite saavutamiseks tuleks liikmesriikidele panna vastutus sellise süsteemi kehtestamise eest, mille alusel on võimalik hinnata taotleja esitatud kavu, milles käsitletakse loomade heaolu eri aspekte.

(9)

Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti a alapunkti v kohaselt võib eritoetust maksta seoses teatava põllumajandusliku tegevusega, millega kaasnevad täiendavad põllumajanduse keskkonnahüved. Artikli 68 lõike 2 punkti a kohaselt võib toetust anda eelkõige siis, kui komisjon on selle heaks kiitnud. Seepärast tuleks täpsustada üksikasjalik raamistik, mida liikmesriigid peavad järgima toetuse maksmiseks abikõlblikkuse kriteeriumide kehtestamisel. Tuleks kehtestada ka meetmest teatamise ning selle komisjonipoolse hindamise ja heakskiitmise menetlus.

(10)

Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti b kohaselt võib eritoetust maksta, et aidata toime tulla ebasoodsate asjaoludega, mis mõjutavad põllumajandustootjaid majanduslikult haavatavates või keskkonnatundlikes piirkondades või majanduslikult haavatavat liiki põllumajandustootmist samades sektorites. Et jätta liikmesriikidele tegutsemisruumi ning tagada meetmete hea haldamine, tuleks liikmesriikidele panna vastutus abikõlblike põllumajanduslike tootmispiirkondade ja/või tootmisliikide ning vastavate tasemete määratlemise eest. Turumoonutuste vältimiseks ei peaks maksed siiski sõltuma turuhindade kõikumisest või olema samaväärsed hinnavahetoetuste süsteemiga, mille alusel liikmesriikide poolt põllumajandustootjatele makstav omamaine põllumajandustoetus põhineb taotlushinna ja omamaise turuhinna vahel.

(11)

Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti c kohaselt võib eritoetust maksta piirkondades, kus kohaldatakse ümberkorraldus- ja/või arenguprogramme, et tagada see, et maa kasutamisest ei loobuta, ja/või et aidata põllumajandustootjatel toime tulla kõnealuste piirkondade ebasoodsate asjaoludega. Eelkõige tuleks sätestada võrdlussummad abikõlbliku põllumajandustootja kohta, toetusõiguste jaotamine, nende väärtuste suurenemise arvutamine ja liikmesriikide poolt kavade kontrollimine, kusjuures kõnealused sätted peaksid ühtsuse huvides järgima sätteid, milles käsitletakse riigi varudest jaotamist.

(12)

Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti d kohaselt võib eritoetust maksta saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksete toetamise vormis. Tuleks kehtestada miinimumraamistik, mille alusel peaksid liikmesriigid vastavalt siseriiklikele õigusaktidele sätestama eeskirjad, milles määratakse saagi, loomade ja taimede kindlustusmakseteks antava rahalise toetuse eraldamise viis, et tagada toetuste jäämine asjakohasele tasemele, tagades samal ajal talupidajate huvide kindlustamise.

(13)

Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punktis e on üksikasjalikult sätestatud eritoetus põllumajandustootjatele eesmärgiga ühisfondide abil hüvitada teatavad majanduslikud kahjud taime- ja loomahaiguste ning keskkonnajuhtumite korral. Tuleks kehtestada miinimumraamistik, mille alusel peaksid liikmesriigid vastavalt siseriiklikele õigusaktidele sätestama eeskirjad, milles määratakse ühisfondide abil rahalise toetuse organiseerimise viis, et tagada toetuste jäämine asjakohasele tasemele, tagades samal ajal talupidajate huvide kindlustamise.

(14)	Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 69 lõike 6 punktis a osutatud kogused peab komisjon arvutama vastavalt kõnealuse artikli lõikele 7. Seepärast tuleks iga liikmesriigi jaoks kindlaks määrata asjaomased summad ja komisjoni poolt kõnealuste summade läbivaatamisel kohaldatavad tingimused.

(15)	Kuna määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 69 lõikega 1 ette nähtud, eritoetust käsitlevaid teatavaid sätteid kohaldatakse alates 1. augustist 2009, tuleks vastavaid üksikasjalikke eeskirju kohaldada võimalikult kiiresti pärast nende vastuvõtmist.

(16)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDEESKIRJAD

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „eritoetusmeetmed”– määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõikes 1 sätestatud eritoetuse rakendamiseks võetavad meetmed:

b)   „muud ühenduse toetusvahendid”–

i)

nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta), (4)20. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta), (5)20. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta), (6)28. juuni 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta), (7)22. oktoobri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) (8) ja määrusega (EÜ) nr 3/2008 ette nähtud meetmed ning

ii)	nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (9) artikli 3 kohased Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) rahastatud maaelu arendamise meetmed, sh veterinaarmeetmed ja taimetervisemeetmed.

Artikkel 2

Abikõlblikkus eritoetusmeetmete jaoks

1.   Liikmesriigid sätestavad abikõlblikkuse kriteeriumid eritoetusmeetmete jaoks kooskõlas määruses (EÜ) nr 73/2009 sätestatud raamistikuga ning käesolevas määruses sätestatud tingimustega.

2.   Liikmesriigid rakendavad käesolevat määrust, eriti lõiget 1, vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele ja sellisel viisil, et tagatakse põllumajandustootjate võrdne kohtlemine ning välditakse turu- ja konkurentsimoonutusi.

Artikkel 3

Toetuse kooskõla ja kumulatsioon

1.   Liikmesriigid tagavad kooskõla

a)	eritoetusmeetmete ja muude ühenduse toetusvahendite kohaselt rakendatud meetmete vahel;

b)	erinevate eritoetusmeetmete vahel;

c)	eritoetusmeetmete ja riigiabi vahenditest rahastatud meetmete vahel.

Liikmesriigid tagavad eelkõige, et eritoetusmeetmed ei takista muude ühenduse toetusvahendite kohaselt või riigiabi vahenditest rahastatud meetmete nõuetekohast toimimist.

2.   Kui eritoetusmeetme kohast toetust võib maksta ka muude ühenduse toetusvahendite kohaselt rakendatud meetme alusel või muu eritoetusmeetme kohaselt, tagavad liikmesriigid, et põllumajandustootja võib saada konkreetse toimingu jaoks toetust ainult ühe sellise meetme kohaselt.

Artikkel 4

Toetusmeetmeid hõlmavad tingimused

1.   Eritoetusmeetmed ei ole ette nähtud selleks, et hüvitada siduvaid kohustusi, eelkõige määruse (EÜ) nr 73/2009 II ja III lisas sätestatud kohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste standarditega seotud kohustusi ega ka määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõike 3 esimeses lõigus osutatud muude nõuetega seotud kohustusi.

2.   Eritoetusmeetmed ei ole ette nähtud maksude rahastamiseks.

3.   Liikmesriigid tagavad, et nende rakendatud eritoetusmeetmeid saab kindlaks teha ja kontrollida.

Artikkel 5

Teabe edastamine komisjonile

1.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni eritoetusmeetmest, mida nad kavatsevad kohaldada, selle aasta 1. augustiks, mis eelneb kõnealuse meetme kohaldamise esimesele aastale.

Teabe sisu esitatakse vastavalt I lisa A osale, v.a vastavalt I lisa B osale teatatavad eritoetusmeetmed, mis on ette nähtud teatavate põllumajanduslike tegevuste jaoks, millega kaasnevad täiendavad põllumajanduse keskkonnahüved.

2.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni igast määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 136 kohaselt tehtud otsusest 1. augustiks 2009.

3.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni põllumajandustootjatele tehtud maksetest igal aastal meetme ja sektori kaupa selle aasta 15. septembriks, mis järgneb makse tegemise aastale.

4.   Liikmesriikide poolt komisjonile saadetav aastaaruanne määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 71 rakendamise kohta tuleb saata iga aasta 15. septembriks ning peab sisaldama käesoleva määruse II lisas loetletud teavet.

5.   Liikmesriigid saadavad komisjonile 1. oktoobriks 2012 aruande, milles käsitletakse 2009., 2010. ja 2011. aastal rakendatud eritoetusmeetmeid, nende mõju eesmärkidele ja kõiki tekkinud probleeme.

II PEATÜKK

ERIEESKIRJAD

Artikkel 6

Teatavad põllumajanduslikud tootmisviisid, mis on keskkonna kaitsmiseks või parandamiseks olulised

Liikmesriigid määravad keskkonna kaitsmiseks või parandamiseks olulised teatavad põllumajanduslikud tootmisviisid, mille jaoks on määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti a alapunktiga i ette nähtud iga-aastane täiendav makse. Kõnealuste teatavate põllumajanduslike tootmisviisidega tagatakse märkimisväärsed ja mõõdetavad keskkonnahüved.

Artikkel 7

Põllumajandustoodete kvaliteedi parandamine

Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti a alapunktiga ii põllumajandustoodete kvaliteedi parandamiseks ette nähtud iga-aastase täiendava maksega võimaldatakse põllumajandustootjatel eelkõige

a)

täita tingimused, et osaleda ühenduse toidukvaliteedikavades, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 2 punktis b loetletud õigusaktides ning komisjoni 14. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1898/2006 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad), (10)18. oktoobri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1216/2007 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad), (11)5. septembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 889/2008 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga), (12) ja 6. veebruari 2009. aasta määruses (EÜ) nr 114/2009 (millega kehtestatakse üleminekumeetmed nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 kohaldamiseks seoses viidetega kaitstud päritolunimetusega veinidele ja kaitstud geograafilise tähisega veinidele), (13) või

b)	osaleda eraõiguslikes või riiklikes toidukvaliteedi sertifitseerimise süsteemides.

Kui eritoetust antakse esimese lõigu punkti b kohaldamiseks, siis kohaldatakse komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1974/2006 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad) (14) artikli 22 lõike 2 nõudeid mutatis mutandis.

Artikkel 8

Põllumajandustoodete turustamise parandamine

1.   Põllumajandustootjatele määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti a alapunkti iii kohaselt põllumajandustoodete turustamise parandamiseks makstav iga-aastane täiendav makse innustab põllumajandustootjaid parandama oma põllumajandustoodete turustamist, esitades paremat teavet nende kvaliteedi või omaduste või tootmismeetodite kohta ja/või neid paremini reklaamides.

2.   Määruse (EÜ) nr 501/2008 I ja II lisa artikleid 4, 5 ja 6 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 9

Loomade heaolu kõrgemate standardite järgimine

1.   Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti a alapunkti iv kohaselt loomade parema heaolu nõudeid järgivatele põllumajandustootjatele eritoetuse maksmiseks abikõlblikkuse tingimuste kehtestamisel arvestavad liikmesriigid vajaduse korral järgmist:

a)	põllumajandusliku tootmise tüüp;

b)	põllumajandusettevõtte suurus loomkoormuse või loomade ja töötajate arvu järgi ning

c)	kohaldatav põllumajandusettevõtte juhtimissüsteem.

2.   Loomade heaolu kõrgemad standardid on normid, mis on rangemad kehtivates ühenduse ja siseriiklikes õigusaktides sätestatud miinimumnõuetest, eelkõige määruse (EÜ) nr 73/2009 II lisa punktis C osutatud õigusaktidest. Nende hulka võivad kuuluda ka määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 27 lõikes 7 osutatud kõrgemad standardid.

Artikkel 10

Teatavad põllumajanduslikud tegevused, millega kaasnevad täiendavad põllumajanduse keskkonnahüved

1.   Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti a alapunkti v kohaselt põllumajandustootjatele seoses teatava põllumajandusliku tegevusega, millega kaasnevad täiendavad põllumajanduse keskkonnahüved, eritoetuse maksmiseks abikõlblikkuse tingimuste kehtestamisel arvestavad liikmesriigid eelkõige järgmist:

a)	keskkonnaalased eesmärgid piirkonnas, kus meedet kohaldatakse, ning

b)	mis tahes toetus, mida antakse muude ühenduse toetusvahendite või muude eritoetusmeetmete või riigiabi vahenditest rahastatud meetmete kohaselt.

2.   Määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 27 lõikeid 2–6, 8, 9 ja 13, artikleid 48 ja 53 kohaldatakse mutatis mutandis eritoetuse suhtes, mis on ette nähtud põllumajandustootjatele, kes tegelevad teatavate põllumajanduslike tegevustega, millega kaasnevad täiendavad põllumajanduse keskkonnahüved.

3.   Komisjon hindab, kas talle liikmesriikide poolt teatatud kavandatud eritoetusmeetmed, mis on ette nähtud põllumajandustootjatele, kes tegelevad teatavate põllumajanduslike tegevustega, millega kaasnevad täiendavad põllumajanduse keskkonnahüved, vastavad määruse (EÜ) nr 73/2009 ja käesoleva määruse nõuetele.

Kui komisjon leiab, et kavandatud meetmed vastavad nõuetele, siis kiidab ta kõnealused meetmed heaks määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 2 punkti a alapunkti ii kohaselt nelja kuu jooksul pärast käesoleva määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud teabe kättesaamist.

Kui komisjon leiab, et kavandatud meetmed ei vasta nõuetele, siis nõuab ta liikmesriigilt kavandatud meetmete vastavat muutmist ning nendest seejärel komisjonile teavitamist. Komisjon kiidab meetmed heaks, kui ta leiab, et neid on asjakohaselt muudetud.

Artikkel 11

Ebasoodsad asjaolud, mis mõjutavad piima-, veise- ja vasikaliha-, lamba- ja kitseliha- ning riisisektori põllumajandustootjaid

1.   Et aidata määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punkti b kohaselt toime tulla ebasoodsate asjaoludega, mis mõjutavad piima-, veise- ja vasikaliha-, lamba- ja kitseliha- ning riisisektori põllumajandustootjaid majanduslikult haavatavates või keskkonnatundlikes piirkondades või majanduslikult haavatavat liiki põllumajandustootmist samades sektorites, määratlevad liikmesriigid põllumajandustootjatele eritoetuse maksmiseks abikõlblikkuse tingimuste kehtestamisel majanduslikult haavatavad ja/või keskkonnatundlikud piirkonnad ja/või majanduslikult haavatavat liiki põllumajandustootmise, mis on toetuse jaoks abikõlblikud, arvestades eelkõige asjakohaseid tootmisstruktuure ja -tingimusi.

2.   Eritoetus ei tohi põhineda turuhindade kõikumisel ega olla samaväärne hinnavahetoetuste süsteemiga.

Artikkel 12

Piirkonnad, kus kohaldatakse ümberkorraldus- ja/või arenguprogramme

1.   Abikõlblikkuse tingimustes määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punktis c sätestatud eritoetuse maksmiseks piirkondades, kus kohaldatakse ümberkorraldus- ja/või arenguprogramme, et tagada see, et maa kasutamisest ei loobuta, ja/või et aidata põllumajandustootjatel toime tulla kõnealuste piirkondade ebasoodsate asjaoludega, on eelkõige sätestatud

a)	abikõlblike põllumajandustootjate jaoks individuaalsete võrdlussummade kindlaksmääramise meetod ning

b)	ümberkorraldus- ja/või arenguprogrammid ja/või nende heakskiitmise tingimused.

2.   Kui toetusõigusteta talupidaja taotleb lõikes 1 osutatud toetust, võib ta saada toetusõigusi sellisel arvul, mis ei ületa sel ajal tema käsutuses (omanduses või rentimisel) olevate hektarite arvu.

Kui toetusõigustega talupidaja taotleb lõikes 1 osutatud toetust, võib ta saada toetusõigusi sellisel arvul, mis ei ületa tema käsutuses olevate hektarite arvu, mille kohta tal ei ole toetusõigusi.

Suurendada võib iga sellise toetusõiguse ühikuväärtust, mis on põllumajandustootjal juba olemas.

Iga vastavalt käesolevale lõikele, v.a kolmas lõik, saadud toetusõiguse ühikuväärtus arvutatakse, jagades liikmesriigi kehtestatud individuaalne võrdlussumma eelmises lõigus osutatud toetusõiguste arvuga.

3.   Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 131 lõikes 2 osutatud ühtse pindalatoetuse kava raames hektari kohta makstava toetuse suurendamine kehtestatakse, jagades põllumajandustootja individuaalse võrdlussumma selliste toetuskõlblike hektarite arvuga, mida ta on maksmiseks deklareerinud ühtse pindalatoetuse kava kohaselt.

4.   Liikmesriigid tagavad, et piirkondades, kus kohaldatakse ümberkorraldus- ja/või arenguprogramme, ei hüvitata põllumajandustootjatele ebasoodsaid asjaolusid, millega toimetulemiseks on makstud eritoetust, mõne muu samaotstarbelise programmi sätte kohaselt.

Artikkel 13

Saagi, loomade ja taimede kindlustamine

1.   Liikmesriigid sätestavad eritoetuse jaoks abikõlblike lepingute tingimused määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 1 punktis d osutatud saagi, loomade ja taimede kindlustusmakseteks.

2.   Lepingutes sätestatakse järgmine:

a)	kindlustamine konkreetsete ohtude vastu;

b)	kindlustussummadest kaetavad konkreetsed majanduslikud kahjud ning

c)	makstavad kindlustusmaksed, v.a maksud.

3.   Lepingutega ei hõlmata rohkem kui ühe aasta toodangut. Kui lepinguga on hõlmatud kahe kalendriaasta osad, tagab liikmesriik, et sama lepingu kohta ei maksta hüvitist kaks korda.

4.   Liikmesriigid võtavad vastu eeskirjad, mida kasutatakse põllumajandustootja keskmise aastatoodangu hävitamise arvutusmeetodi kehtestamisel vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 70 lõikele 2.

5.   Põllumajandustootja teavitab liikmesriiki igal aastal oma kindlustuspoliisi numbrist ning esitab lepingu koopia ja tõendi kindlustusmakse tegemise kohta.

Artikkel 14

Ühisfondid taime- ja loomahaiguste ning keskkonnajuhtumite korral

1.   Liikmesriikide vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 71 lõikele 9 määratud eeskirjadega kõnealuse määruse artikli 68 lõike 1 punktis e osutatud taime- ja loomahaiguste ning keskkonnajuhtumite puhul rahalisteks toetusteks abikõlblike ühisfondide jaoks hõlmatakse

a)	ühisfondide rahastamise tingimused;

b)	taime- ja loomahaiguste puhangud või keskkonnajuhtumid, mis võivad tingida põllumajandustootjatele kahju hüvitamise, sh vajaduse korral geograafiline ulatus;

c)	hindamiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas konkreetse sündmuse eest makstakse põllumajandustootjatele hüvitist;

d)	määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 71 lõike 2 punkti b kohaselt majanduslike kahjudena käsitatavate täiendavate kulude arvutamise meetodid;

e)	määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 71 lõikes 6 osutatud halduskulude arvutamine;

f)	määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 71 lõike 7 teise lõigu alusel kohaldatava rahalise toetuse abikõlblike kulude mis tahes piirmäärad;

g)	riiklike õigusaktide alusel konkreetse ühisfondi akrediteerimise menetlus;

h)	töökord ning

i)	ühisfondide akrediteerimisele järgnevad vastavuse ning raamatupidamise kontrollimise ja heakskiitmise auditid.

2.   Kui ühisfondide makstav rahaline hüvitis tuleneb kommertslaenust, siis on kõnealuse laenu pikkus vähemalt üks ja mitte rohkem kui viis aastat.

3.   Liikmesriigid tagavad, et nende maakogukonnad on teadlikud järgmisest:

a)	akrediteeritud ühisfondidest;

b)	konkreetsesse ühisfondi kuulumise tingimustest ning

c)	ühisfondide rahastamiskorrast.

Artikkel 15

Eritoetusmeetmete finantssätted

1.   Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 69 lõike 6 punktis a osutatud summad on sätestatud käesoleva määruse III lisas.

2.   Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 69 lõike 7 neljanda lõigu kohaldamisel võivad liikmesriigid alates 2010. aastast iga konkreetse kalendriaasta 1. augustiks taotleda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summade läbivaatamist, kui määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 69 lõike 7 esimeses lõigus sätestatud arvutamismeetodi kohaldamisest tulenev summa kõnealuse eelarveaasta jaoks erineb III lisas kindlaks määratud summast rohkem kui 20 %.

Komisjoni poolt ette nähtud iga läbivaadatud summat kohaldatakse alates kalendriaastast, mis järgneb taotluse esitamise aastale.

III PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 30, 31.1.2009, lk 16.

(2)  ELT L 3, 5.1.2008, lk 1.

(3)  ELT L 147, 6.6.2008, lk 3.

(4)  ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

(5)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 1.

(6)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(7)  ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.

(8)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(9)  ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

(10)  ELT L 369, 23.12.2006, lk 1.

(11)  ELT L 275, 19.10.2007, lk 3.

(12)  ELT L 250, 18.9.2008, lk 1.

(13)  ELT L 38, 7.2.2009, lk 26.

(14)  ELT L 368, 23.12.2006, lk 15.

---

---

---

---