Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32009R0637

    Komisjoni määrus (EÜ) nr 637/2009, 22. juuli 2009 , millega kehtestatakse rakenduseeskirjad seoses põllumajandustaimesortide ja -köögiviljasortide nimede sobivusega (kodifitseeritud versioon) (EMPs kohaldatav tekst)

    ELT L 191, 23.7.2009, p. 10–14 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    ⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2021; kehtetuks tunnistatud 32021R0384

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/637/oj

    23.7.2009   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 191/10

    KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 637/2009,

    22. juuli 2009,

    millega kehtestatakse rakenduseeskirjad seoses põllumajandustaimesortide ja -köögiviljasortide nimede sobivusega

    (kodifitseeritud versioon)

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

    võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/53/EÜ ühise põllumajandustaimesortide kataloogi kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 6,

    võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/55/EÜ köögiviljaseemne turustamise kohta, (2) eriti selle artikli 9 lõiget 6,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Komisjoni 4. mai 2000. aasta määrust (EÜ) nr 930/2000, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad seoses põllumajandustaimesortide ja -köögiviljasortide nimede sobivusega (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

    (2)

    Direktiividega 2002/53/EÜ ja 2002/55/EÜ on sätestatud üldeeskirjad sordinimede sobivuse kohta viitega nõukogu 27. juuli 1994. aasta määruse (EÜ) nr 2100/94 (ühenduse sordikaitse kohta) (5) artiklile 63.

    (3)

    Direktiivide 2002/53/EÜ ja 2002/55/EÜ kohaldamiseks tuleks kehtestada määruse (EÜ) nr 2100/94 artiklis 63 sätestatud kriteeriumide üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eelkõige seoses kõnealuse artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud takistustega sordinime määramisel. Esimesel etapil peaksid asjaomased üksikasjalikud eeskirjad piirduma järgmiste takistustega:

    —

    kasutus on välistatud kolmanda isiku varasema õiguse tõttu;

    —

    raskused äratundmisel ja korduval kasutamisel;

    —

    identsed nimed või nimed, mis võivad segi minna mõne muu sordi nimega;

    —

    identsed nimed või nimed, mis võivad segi minna mõne muu nimega;

    —

    nimed, eksitavad või tekitavad segadust seoses sordi omaduste või muude tunnustega.

    (4)

    Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali komitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Käesoleva määrusega kehtestatakse direktiivi 2002/53/EÜ artikli 9 lõike 6 esimese lõigu ja direktiivi 2002/55/EÜ artikli 9 lõike 6 esimese lõigu kohaldamiseks teatavate määruse (EÜ) nr 2100/94 artiklis 63 ette nähtud ja sordinimede nõuetekohasusega seotud kriteeriumide üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

    Artikkel 2

    1.   Kaubamärgi puhul, millele kolmandal isikul on varasem õigus, loetakse, et sordinime kasutamine on ühenduse territooriumil välistatud, kui sordinime heakskiitmise eest vastutavale pädevale asutusele on teatatud kaubamärgist, mis on enne sordinime heakskiitmist registreeritud ühes või mitmes liikmesriigis või ühenduse tasandil ning mis on sordinimega identne või selle sarnane ning mis on registreeritud seoses kaubaga, mis on asjaomase taimesordiga identne või selle sarnane.

    2.   Põllumajandussaaduste ja toiduainete geograafiliste tähiste ning päritolunimetuste puhul, millele kolmandal isikul on varasem õigus, loetakse, et sordinime kasutamine ühenduse territooriumil on välistatud, kui sordinime kasutamine rikuks nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (6) artiklit 13 geograafiliste tähiste või päritolunimetuste puhul, mis on kaitstud Euroopa Liidu liikmesriigis või ühenduses vastavalt nimetatud määruse artikli 3 lõikele 3, artikli 5 lõike 4 teisele lõigule, artikli 5 lõikele 6, artiklile 6, artikli 7 lõikele 4 või nõukogu määruse (EMÜ) nr 2081/92 (7) endisele artiklile 17 kaupade osas, mis on asjaomase taimesordiga identsed või sarnased.

    3.   Lõikes 2 viidatud eelisõigusest tingitud takistuse võib sordinime sobivuse suhtes kõrvaldada, kui eelisõiguse omanikult on saadud sordinime kasutamiseks kirjalik nõusolek, eeldusel et nõusolek ei eksita üldsust toote tegeliku päritolu osas.

    4.   Juhul, kui taotlejal on varasem õigus kogu pakutud sordinime või selle osa suhtes, kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 2100/94 artikli 18 lõiget 1.

    Artikkel 3

    1.   Sordinime loetakse selle kasutajatele äratundmisel ja korduval kasutamisel probleeme tekitavaks järgmistel juhtudel:

    a)

    nimeks on väljamõeldud nimi, mis

    i)

    koosneb ühest tähest;

    ii)

    koosneb tähtedest, mis ei moodusta ühenduse ametlikus keeles hääldatavat sõna, või sisaldab selliseid tähti eraldi rühmana; siiski, juhul kui kõnealused tähed moodustavad tuntud lühendi, siis koosneb moodustatud lühend maksimaalselt kahest rühmast, mõlemates kuni kolm tähemärki, mis asuvad mõlema nime lõpus;

    iii)

    sisaldab numbrit, välja arvatud juhul, kui see moodustab nime lahutamatu osa või näitab, et asjaomane sort kuulub praegu või hakkab kuuluma aretuse ajaloo kaudu suguluses olevate sortide nummerdatud seeriasse;

    iv)

    koosneb rohkem kui kolmest sõnast või elemendist, välja arvatud juhul, kui sõnastuse lihtsus teeb selle kergesti äratuntavaks või reprodutseeritavaks;

    v)

    koosneb liiga pikast sõnast või elemendist või sisaldab sellist sõna või elementi;

    vi)

    sisaldab kirjavahemärki või muud sümbolit, segamini suur- ja väiketähti (välja arvatud juhul, kui esimene täht on suur ja ülejäänud tähed nimetuses on väikesed), alaindeksit, ülaindeksit või kujundit;

    b)

    nimi on esitatud koodina, mis

    i)

    koosneb ainult numbritest, v.a puhasliinide või sarnaste eriliste sorditüüpide puhul;

    ii)

    koosneb ühest tähest;

    iii)

    koosneb rohkem kui kümnest tähest või tähest ja numbrist;

    iv)

    koosneb rohkem kui neljast rühmast, mis omakorda koosnevad vaheldumisi tähest või tähtedest ja numbrist või numbritest;

    v)

    sisaldab kirjavahemärki või muud sümbolit, alaindeksit, ülaindeksit või kujundit.

    2.   Sordinime ettepaneku esitamisel peab taotleja teatama, kui pakutud nime puhul on tegu väljamõeldud nime või koodiga.

    3.   Kui taotleja ei teata pakutud nime vormi, loetakse sordinime väljamõeldud nimeks.

    Artikkel 4

    Sordinime identsuse või teise sordi nimega segiajamise hindamisel kohaldatakse järgmisi kriteeriume:

    a)

    loetakse, et väljendiga „võib segamini ajada” on muu hulgas hõlmatud sellised sordinimed, mis erinevad ainult ühe tähe või rõhumärkide poolest lähisugulasliigi sellise sordi sordinimest, mille turustamine ühenduses, Euroopa Majanduspiirkonnas või uute taimesortide kaitse konventsiooni (UPOV) osalises riigis on ametlikult heaks kiidetud või mis on kõnealustes piirkondades sordikaitse all. Ühetähelisi erinevusi tuntud lühendites, mis moodustavad sordinimes eraldi täherühma ei peeta segadusttekitavateks. Samuti juhul, kui erinev täht on silmapaistev selles mõttes, et eristab sordinime selgelt juba olemaolevatest registreeritud sordinimedest, ei peeta seda segadusttekitavaks. Kahe- või rohkematähelisi erinevusi ei peeta segadusttekitavaks, välja arvatud juhul, kui kaks tähte vahetavad lihtsalt kohad. Ühe numbri kohalist erinevust numbrites (kui number on väljamõeldud nimedes lubatud) ei loeta segadusttekitavaks.

    Ilma et see piiraks artikli 6 kohaldamist, ei kohaldata esimest lõiku koodina esitatud sordinime puhul, kui võrdlussordi nimi on samuti esitatud koodina. Juhul, kui koodide erinevus seisneb vaid ühes tähemärgis, tähes või numbris, on lubatud kahe koodi kasutamine, et koodid oleksid usutavalt eristatavad. Kui nimesid võrreldakse koodi vormis, jäetakse tühikud tähele panemata;

    b)

    termin „lähisugulasliigid” on määratletud I lisas;

    c)

    „sort, mida enam ei ole” tähendab sorti, mida enam ei turustata;

    d)

    „taimesortide ametlik register” on viide ühisele põllumajandustaimesortide või -köögiviljasortide kataloogile või mis tahes registrile, mille on koostanud ja mida peab ühenduse sordiamet või ühenduse liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või UPOV-osalise riigi ametiasutus;

    e)

    „sordinimi, millel ei ole erilist tähtsust” tähendab olukorda, kus loetakse, et sordinimi, mis on kantud taimesortide ametlikku registrisse ja seeläbi omandanud erilise tähtsuse, kaotab kõnealuse erilise tähtsuse 10 aastat pärast sordinime kustutamist asjaomasest registrist.

    Artikkel 5

    Nimedena, mida tavapäraselt kasutatakse toodete turustamisel või mida muude õigusaktide kohaselt ei tohi kasutada, käsitatakse eelkõige

    a)

    valuutade nimetusi või metroloogiaga seotud mõisteid;

    b)

    väljendeid, mida õigusaktidest tulenevalt ei või kasutada muudel kui kõnealuste õigusaktidega ette nähtud eesmärkidel.

    Artikkel 6

    Sordinime käsitatakse eksitava või segadusse ajavana järgmistel juhtudel:

    a)

    see loob vale mulje, et asjaomasel sordil on erilised omadused või eriline väärtus;

    b)

    see loob vale mulje, et asjaomane sort on suguluses mõne muu konkreetse sordiga või sellest aretatud;

    c)

    see viitab erilisele omadusele või väärtusele ning loob vale mulje, et kõnealune omadus või väärtus on ainult asjaomasel sordil, kuigi tegelikult võib sama omadus või väärtus olla ka teistel sama liigi sortidel;

    d)

    oma sarnasuse tõttu tuntud kaubanimega, mis ei ole registreeritud kaubamärk ega sordinimi, loob see mulje, et asjaomane sort on mingi muu sort, või loob vale mulje seoses taotleja, sordi hooldamise eest vastutava isiku või aretaja isikuga;

    e)

    see koosneb järgmistest elementidest või sisaldab neid:

    i)

    kesk- või ülivõrre;

    ii)

    liigi botaaniline nimi või üldnimetus selles põllumajandustaimeliikide või -köögiviljaliikide rühmas, kuhu asjaomane sort kuulub;

    iii)

    füüsilise isiku nimi või juriidilise isiku ärinimi või viide sellele, mis loob vale mulje seoses taotleja, sordi hooldamise eest vastutava isiku või aretaja isikuga;

    f)

    see hõlmab geograafilist nime, mis tõenäoliselt eksitab avalikkust sordi iseloomulike tunnuste või väärtuse osas.

    Artikkel 7

    Sordinimede puhul, mis on heaks kiidetud koodidena, tehakse sellekohane selge märge liikmesriikide asjakohasesse ametlikku heakskiidetud taimesortide kataloogi või asjakohasesse ühisesse kataloogi koos järgmise selgitava joonealuse märkusega: „sordinimi heaks kiidetud koodina”.

    Artikkel 8

    Määrus (EÜ) nr 930/2000 tunnistatakse kehtetuks.

    Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas III lisas esitatud vastavustabeliga.

    Artikkel 9

    1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    2.   Käesolevat määrust ei kohaldata sordinimede puhul, mille taotleja on esitanud heakskiitmiseks pädevale asutusele enne 25. maid 2000.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 22. juuli 2009

    Komisjoni nimel

    komisjoni liige

    Androulla VASSILIOU

    (1)  EÜT L 193, 20.7.2002, lk 1.

    (2)  EÜT L 193, 20.7.2002, lk 33.

    (3)  EÜT L 108, 5.5.2000, lk 3.

    (4)  Vt II lisa.

    (5)  EÜT L 227, 1.9.1994, lk 1.

    (6)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

    (7)  ELT L 208, 24.7.1992, lk 1.

    I LISA

    LÄHISUGULASLIIGID

    Selleks, et määratleda artikli 4 lõikes b nimetatud termin „lähisugulasliigid”, kohaldatakse järgmist:

    a)

    kui perekonnas on rohkem kui üks klass, kohaldatakse punktis 1 esitatud klasside nimekirja;

    b)

    kui klassid hõlmavad rohkem kui üht perekonda, kohaldatakse punktis 2 esitatud klasside nimekirja;

    c)

    perekondade ja liikide puhul, mida ei ole nimetatud punktides 1 ja 2 esitatud klasside nimekirjades, loetakse üldreeglina perekonda klassiks.

    1.   Klassid perekonna sees

    Klassid

    Teaduslik nimi

    Klass 1.1

    Brassica oleracea

    Klass 1.2

    Muu Brassica kui Brassica oleracea

    Klass 2.1

    Beta vulgaris – suhkrupeet, söödapeet

    Klass 2.2

    Beta vulgaris – harilik peet, kaasa arvatud Cheltenhami peet, lehtpeet või mangold

    Klass 2.3

    Muu Beta kui klassid 2.1 ja 2.2

    Klass 3.1

    Cucumis sativus

    Klass 3.2

    Cucumis melo

    Klass 3.3

    Muu Cucumis kui klassid 3.1 ja 3.2

    Klass 4.1

    Solanum tuberosum

    Klass 4.2

    Muu Solanum kui klass 4.1


    2.   Klassid, mis hõlmavad rohkem kui üht perekonda

    Klassid

    Teaduslik nimi

    Klass 201

    Secale, Triticale, Triticum

    Klass 203 (1)

    Agrostis, Dactylis, Festuca, Festulolium, Lolium, Phalaris, Phleum ja Poa

    Klass 204 (1)

    Lotus, Medicago, Ornithopus, Onobrychis, Trifolium

    Klass 205

    Cichorium, Lactuca

    (1)  Klassid 203 ja 204 ei ole loodud ainult lähisugulasliikide baasil.

    II LISA

    Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatuste loeteluga

    Komisjoni määrus (EÜ) nr 930/2000

    (EÜT L 108, 5.5.2000, lk 3)

    Komisjoni määrus (EÜ) nr 1831/2004

    (ELT L 321, 22.10.2004, lk 29)

    Komisjoni määrus (EÜ) nr 920/2007

    (ELT L 201, 2.8.2007, lk 3)

    III LISA

    Vastavustabel

    Määrus (EÜ) nr 930/2000

    Käesolev määrus

    Artikkel 1

    Artikkel 1

    Artikkel 2

    Artikkel 2

    Artikkel 3

    Artikkel 3

    Artikkel 4

    Artikkel 4

    Artikli 5 punkt a

    Artikli 5 punkt a

    Artikli 5 punkt c

    Artikli 5 punkt b

    Artikli 6 punktid a–d

    Artikli 6 punktid a–d

    Artikli 6 punkti e alapunktid i ja ii

    Artikli 6 punkti e alapunktid i ja ii

    Artikli 6 punkti e alapunkt iv

    Artikli 6 punkti e alapunkt iii

    Artikli 6 punkt f

    Artikli 6 punkt f

    Artikkel 7

    Artikkel 7

    —

    Artikkel 8

    Artikkel 8

    Artikkel 9

    Lisa

    I lisa

    —

    II ja III lisa
    Top