This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32008D0710
2008/710/EC: Commission Decision of 16 April 2008 on State aid C 23/07 (ex N 118/07) which the United Kingdom is planning to implement for Vauxhall Motors Ltd (notified under document number C(2008) 1333) (Text with EEA relevance)
2008/710/EÜ: Komisjoni otsus, 16. aprill 2008 , riigiabi C 23/07 (ex N 118/07) kohta, mida Ühendkuningriik kavatseb anda ettevõtjale Vauxhall Motors Ltd (teatavaks tehtud numbri K(2008) 1333 all) (EMPs kohaldatav tekst)
2008/710/EÜ: Komisjoni otsus, 16. aprill 2008 , riigiabi C 23/07 (ex N 118/07) kohta, mida Ühendkuningriik kavatseb anda ettevõtjale Vauxhall Motors Ltd (teatavaks tehtud numbri K(2008) 1333 all) (EMPs kohaldatav tekst)
ELT L 236, 3.9.2008, p. 50–58
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
3.9.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 236/50 |
KOMISJONI OTSUS,
16. aprill 2008,
riigiabi C 23/07 (ex N 118/07) kohta, mida Ühendkuningriik kavatseb anda ettevõtjale Vauxhall Motors Ltd
(teatavaks tehtud numbri K(2008) 1333 all)
(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2008/710/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,
võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,
olles kutsunud üles huvitatud isikuid esitama märkusi vastavalt osutatud sätetele (1) ja võttes neid märkusi arvesse,
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
(1) |
28. veebruari 2007. kirjas, mille komisjon registreeris 6. märtsil 2007, teatas Ühendkuningriik komisjonile eespool nimetatud abist ettevõtjale General Motor Corporation (edaspidi „GM”) kuuluvale Vauxhalli tootmistehasele Ellesmere Portis. Komisjon taotles täiendavat teavet 4. aprilli 2007. aasta kirjas (viitenumber D/51586), millele ametiasutused vastasid 22. mai 2007. aasta kirjas. |
(2) |
10. juuli 2007. aasta kirjas teatas komisjon Ühendkuningriigile otsusest algatada seoses kõnealuse abiga EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ettenähtud menetlus. |
(3) |
Komisjoni menetluse algatamise otsus (edaspidi „algatamisotsus”) avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon palus huvitatud isikutel esitada oma märkused. |
(4) |
Ühendkuningriik esitas märkused 10. augusti 2007. aasta kirjas (mille komisjon registreeris samal kuupäeval viitenumbri A/36735 all) ja 29. jaanuari 2008. aasta kirjas (mille komisjon registreeris samal kuupäeval viitenumbri A/1724 all). Komisjoni ja Ühendkuningriigi ametiasutuste vahel peeti kohtumine 10. jaanuaril 2008, milles osales ka abisaaja. |
(5) |
Komisjon sai huvitatud isikutelt märkusi. Komisjon edastas need Ühendkuningriigile, andes võimaluse neile vastata. |
2. ABI ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS
2.1. Abisaaja
(6) |
Abisaaja on ettevõtja Vauxhall Motors Ltd, EllesMere Port, Ühendkuningriik (edaspidi „Vauxhall”), autotootmistehas, mis on ettevõtja Vauxhall Motors Ltd tootmisüksus ja osa äriühingust GM. Kõnealune ettevõtja toodab erinevaid Opeli sõiduauto mudeleid (mida Ühendkuningriigis turustatakse peamiselt Vauxhalli nime all), käesoleval ajal Astra mudelit, millel tootmine lõpetatakse 2009. aastal. Vauxhall asub Ellesmere Portis Cheshire’is, Inglismaa loodeosas (3) ning kõnealusel ettevõtjal on peaaegu 2 200 töötajat. |
(7) |
GM teatas 17. aprillil 2007, et Vauxhall kuulus nende GM Euroopa tootmistehaste hulka, kes olid välja valitud tootma Global Compact Vehicule mudelit, mis pidi asendama Astra mudelit. |
2.2. Koolitusprogramm
(8) |
Vauxhall kavatseb oma töötajatele pakkuda laias valikus koolitusprogramme. Koolitus jaguneb kaheksaks individuaalseks koolitusteemaks, millest Ühendkuningriigi arvates kuus on koolitusabi kõlblikud: a) Tootmissüsteemi koolitus: see hõlmab kõiki Vauxhalli tootmise ja kvaliteedikontrollisüsteemide elementide koolitusi. Selle eesmärk on anda töötajatele paremat ettekujutust tootmisprotsessist ning seeläbi luua parem standard, vähendada defektide esinemist ja parandada probleemide lahendamist. b) Integreeritud koolituskava: kõnealune koolitus hõlmab üldise tootmissüsteemi rakendamist, mis kaasab hea tava ja tehnoloogia GM operatsioonide ühtsesse tootmissüsteemi. Mitu erineva suunitlusega koolitust („Inimeste osalus”, „Standardite väljatöötamine”, „Sisseehitatud kvaliteet”, „Lühem teostusaeg”, „Järjepidev areng”) võimaldavad ettevõtja Vauxhall töötajatel toota edukamalt tulevase põlvkonna sõidukeid. c) Kultuuriline muutus: koolituse eesmärk on sisendada tööjõule ühise eesmärgi ja kollektiivse vastutuse tunnetust ning luua meeskonnakultuur, mis põhineks tootmise kõrgel kvaliteedil. d) Mitu kutseoskust: kõnealuse koolituse eesmärk on kujundada välja paindlik tööjõud, võimaldades töötajatel, kelle esmaseks kutseoskuseks on masinaehitus, õppida ka elektriku kutseoskusi ja vastupidi. e) Timmitud tootmine: kõnealuse projekti eesmärgiks on tagada, et timmitud tootmise põhimõtted ja tehnika saaksid töötajatele selgeks ning et tööandjatel oleks täielik ettekujutus kõnealuse tootmisprotsessi kasutamise eelistest Vauxhallis. Kõnealuse koolituse keskne osa on töötajate lähetamine muudesse GMi tehastesse väljaspool Ühendkuningriiki. f) Tudengid: kõnealuse programmi raames korraldab Vauxhall 12kuulised kursused üliõpilastele. Erinevad programmid (näiteks „Sõidukikere insener”, „Finantsanalüütik”, „Üldkoostamise insener”) ühendavad õppimise ja töökogemuse mentori juhendamisel. Koolituse lõppedes ei ole kummalgi poolel lepingulist kohustust töösuhte jätkamiseks. |
(9) |
Lisaks kuuele koolitusvaldkonnale, mille jaoks teatatud riigiabi kavandatud oli, on ette nähtud veel ka koolitusvaldkonnad nagu „Praktikandid” (eelkõige noortele suunatud õppepraktika kava), „Mudeli muudatus” (kõnealune koolitus on vajalik selleks, et kohanduda Global Model Vehicule mudeli tootmisega) ja kavad, mis on seotud „Väljaõppe ja suutlikkuse hindamisega”. Lisaks viib Vauxhall läbi kohustuslikku koolitust tehase tavapäraseks majandustegevuseks vajalike oskuste omandamiseks. |
(10) |
Vastavalt Ühendkuningriigi esitatud teabele on abiga hõlmatav koolitus käsitletav peamiselt üldkoolitusena, sisaldades teatavaid erikoolituse elemente. (4) Koolituskava tuleb rakendada kuueaastase ajavahemiku jooksul (2007–2012 kaasa arvatud) ning hõlmab kõiki Vauxhalli töötajaid. Ühendkuningriik on kinnitanud komisjonile, et abi antakse ainult pärast seda, kui komisjon on selle heaks kiitnud. |
2.3. Abi
(11) |
Abi antakse otsetoetuse (8 784 767 Suurbritannia naelsterlingit) vormis, mis makstakse välja kuue aastase osamaksena koolitusprogrammi kestuse jooksul. Abi rakendatakse North West Regional Development Agency (Renaissance House, Centre Park, Warrington WA1 1XB) poolt antava üksikabina. |
(12) |
Ühendkuningriigi esitatud teabe kohaselt võib koolituse abikõlblikud kulud jagada vastavalt allpool esitatud tabelile (Ühendkuningriik ei pea koolitusabikõlblikeks kulusid, mis on seotud järgmiste koolitustega: „Õppepraktika”, „Mudeli muudatused”, „Kohustusliku koolituse eelarve”): (5)
|
(13) |
Ühendkuningriigi väitel vastavad abisummad koolitusabi määruse artikli 4 alusel suurte ettevõtete suhtes kehtestatud abi osatähtsustele, st 50 % üldkoolituse ja 25 % erikoolituse puhul, mida võib suurendada 3,7 protsendipunkti võrra ebasoodsas olukorras olevate töötajate koolituste puhul, nagu on määratletud kõnealuse määruse artikli 2 punktis g. (7) |
3. AMETLIKU UURIMISE ALGATAMISE ALUSED
(14) |
Algatamisotsuses väljendati kahtlusi abi ühisturuga kokkusobivuse osas punktides 3.1 ja 3.2 esitatud alustel. |
3.1. Abi ergutav mõju
(15) |
Punktis 7 („Hinnangu” punkt) üksikasjalikult esitatud põhjustel võib koolitust pidada ühisturuga kokkusobivaks ainult juhul, kui sellel on ergutav mõju rahastatavale koolitusele, selle puudumisel koolitust ei toimuks. Koolitus, mis moodustab osa ettevõtja tavapärasest tegevusest ja mille toimumiseks peaks ainuüksi turusurve andma piisava ergutava mõju, ei kvalifitseeru koolitusabi saamiseks. |
(16) |
Algatamisotsuses kaheldi abi ergutavas mõjus järgmistele koolitusvaldkondadele: „Tootmissüsteemi koolitus”, „Integreeritud koolituskava” ja „Tudengid”. Nende kahtluste sisu on esitatud üksikasjalikumalt punktis 7. |
3.2. Üldkoolituse ja erikoolituse eristamine
(17) |
Vauxhalli koolitusprogrammide erinevate osade puhul on Ühendkuningriigi ametiasutused märkinud, kas nad peavad koolitust üld- või erikoolituseks, ja sellest tulenevalt, millist abi suurimat osatähtsust tuleks koolitusabi määruse artikli 4 alusel kohaldada. Ühendkuningriigi hinnangud seati algatamisotsuses kahtluse alla järgmiste koolitusvaldkondade puhul: tootmissüsteemi koolitus, integreeritud koolituskava, kultuuriline muutus ja timmitud tootmine. Nende kahtluste sisu on esitatud üksikasjalikumalt punktis 7. |
4. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED
(18) |
Komisjon sai märkusi lisas loetletud huvitatud isikutelt. Märkused olid suures osas sarnased ja keskendusid peamiselt üldistele aspektidele, süvenemata üksikasjalikult abisse. Vauxhalli konkurentidelt märkusi ei saadud. |
(19) |
Huvitatud isikute märkused võib kokku võtta järgmiselt:
|
5. ÜHENDKUNINGRIIGI MÄRKUSED
5.1. Ergutav mõju
(20) |
Seoses ergutava mõjuga on Ühendkuningriik väitnud, et tootmise jätkamiseks vajalikud oskused, ning mida sellest tulenevalt omandatakse ka abita, antakse edasi personali kohustuslikel koolitusel, mida vajadusel täiendatakse lisakoolitustega, kui sõidukimudeleid muudetakse. Seoses kohustusliku koolitusega on Ühendkuningriik märkinud, et aastased kulud (ilma mudeli muudatuste koolituse erakorraliste kuludeta) jäid stabiilseks, moodustades ajavahemikus 2002–2007 keskmiselt […] Suurbritannia naelsterlingit aastas. (8) |
(21) |
Seevastu põhjenduses 8 osutatud koolitusprogrammi eesmärk on anda tööjõule oskused, mis ületavad konkurentsivõime säilitamiseks vajalikud oskused ning mida sellest tulenevalt ei õigustaks vaid turujõud. Selline koolitusprogramm erineb Vauxhalli kohustuslikust koolitusprogrammist ja erikoolitusest, mida viiakse läbi seoses otsusega hakata Vauxhallis tootma uut Global Compact Vehicule mudelit. Abi kaudu ei toetata seega lihtsalt olulist kutsekoolitust, vaid luuakse vajalik ajend täiendavaks koolituseks. |
(22) |
Konkreetsemalt mitmetest algatamisotsuses käsitletud koolitusprogrammi koolitusvaldkondadest: |
(23) |
Tootmissüsteemi koolitus: Ühendkuningriik on selgitanud, et Vauxhall viib igal aastal läbi kohustusliku koolituse, milles töötajad omandavad teadmised rangete standarditega meetoditest iga tööülesande kohta. See põhineb pigem mehaanilisel õppel kui sügavamal arusaamisel protsessist. Kõnealune kohustuslik koolitus annab oskused, mis on vajalikud tehase tavapäraseks toimimiseks ning seda viiakse läbi paralleelselt koolitusprogrammiga. Seevastu täiendab koolitusprogramm kohustuslikku koolitust ning selle eesmärk on anda töötajatele oskused, mis ületavad tehase tegevuslikke vajadusi ning mida võivad õigustada ainuüksi turujõud. Ühendkuningriik on esitanud ka üksikasjalikud andmed nii kohustusliku koolitusprogrammi kui ka kavandatud tootmissüsteemi koolituse sisu kohta. (9) |
(24) |
Integreeritud koolituskava: Üldise tootmissüsteemi koolitust on varem korraldatud ja Vauxhall on järjepidevalt täitnud GMi kontserni nõudeid üldise tootmissüsteemi vastavuse osas. (10) Vauxhall peaks jätkuvalt suutma täita kõnealuseid standardeid oma kohustusliku miinimumkoolituse raames. Integreeritud koolituskava ületab tootmise ja GMi kontserni standarditele vastamise vajadused. Selle eesmärk on võimaldada töötajatel saada oma tööülesannete täitmiseks vajalikust koolitusest enamat ning aidata neil omandada põhjalikum arusaamine tootmisprotsessi aluspõhimõtetest. Märkimisväärsete kulude tõttu ei saaks kõnealust mitte esmavajalikku koolitust pakkuda Vauxhalli tavapärase koolituseelarve raames. |
(25) |
Tudengid: Kuigi kõnealuse koolituse puhul ei rakendatud varem abi, on kõnealusest koolitusest Vauxhallile saadav kasu olnud väga piiratud, kuna Vauxhall ei ole viimastel aastatel suutnud ühtegi tudengit pärast kõrgkooli lõpetamist tööle võtta. Tudengitele suunatud programm, mis nõuab koosseisulistelt töötajatelt märkimisväärset ajakulu tudengite koolitamiseks, seega abi saamata jäämise korral tõenäoliselt ei jätku. |
5.2. Üld- ja erikoolituse eristamine
(26) |
Ühendkuningriik esitas vastuses algatamisotsusele järgmised märkused seoses üld- ja erikoolituse omadustega erinevates koolitusvaldkondades. |
(27) |
Tootmissüsteemi koolitus: Kõnealuse koolituse raames omandatud oskused on suures osas ülekantavad autotööstus- või kergetööstussektori piires. Koolituse viivad täies mahus läbi väliskoolitajad ning tavaliselt kasutatakse selleks kolmandate poolte varustust (peamiselt seadmeid, mis ei ole omased Vauxhallile, kuid mida kasutatakse laialdaselt erinevates tööstustes. (11) Ühendkuningriik on esitanud üksikasjalikud näited kõnealuse koolituse sisu kohta, et tõendada selle raames saadavate oskuste ülekantavust. |
(28) |
Integreeritud koolituskava: Üldine tootmissüsteem ei ole ärisaladust hõlmav tootmisprotsess, vaid lihtsalt GMi sisene üldiste tootmismeetodite süsteem (mille raames pakutakse töötajatele järjepidevaid seadmetega seotud koolitusi), mis põhineb Jaapani tootjate väljatöötatud tehnikatel ning mida tänapäeval kasutatakse kogu autotöstuses ja muudes sektorites. Kuigi kursused on tihedasti seotud tootmisprotsessi praktiliste elementidega, on koolitust vaja selleks, et töötajatele edasi anda põhilised üldoskused. |
(29) |
Kultuuriline muutus: Kõnealune koolitus ei keskendu Vauxhalli korporatiivsele kultuurile, vaid selle eesmärk on anda edasi üldised käitumuslikud suunad suhtumise muutmiseks. Kogu koolituse töötavad välja ja viivad läbi väliskonsultandid, kasutades üldkoolituspakette. |
(30) |
Timmitud tootmine: Kõnealuse koolituse eesmärk on luua töötajatele ettekujutus timmitud tootmise üldpõhimõtetest, mis täiendavad muude koolitusprogrammi osade raames saadavaid praktilisi oskusi. See on teooriakoolitus, mis on täiesti erinev töötajate igapäevasest tootmisprotsessist ning ei käsitle ehitus- ega tootmisprotsessi. Koolituse eesmärk on viia töötajad eemale nende igapäevasest töökeskkonnast ja koolitada neid simuleeritud töökeskkonnas (12) või lasta neil tutvuda timmimispõhimõtetega, mida kohaldatakse muudes „võrdlusalustes tehastes”. |
6. ÜHENDKUNINGRIIGI MÄRKUSED HUVITATUD ISIKUTE TÄHELEPANEKUTE KOHTA
(31) |
Huvitatud isikute märkused edastati Ühendkuningriigile, kes ei esitanud ühtegi märkust. |
7. ABI HINDAMINE
7.1. Riigiabina käsitlemine
(32) |
Asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on „igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust, kui see ei ole õigustatud asutamislepingu artikli 87 lõigete 2 või 3 alusel. ” |
(33) |
Teatatud abi tuleb käsitleda riigiabina asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Rahastamine toimub loode piirkonna valitsuse üldisest eelarvest ja on seega käsitletav riigivahenditest rahastamisena. Abi on valikuline, kuna see on piiratud ettevõtjaga Vauxhall. Tõenäoliselt moonutab kõnealune abi konkurentsi ühisturul, kuna kõnealuse abi kaudu hüvitatakse ettevõtjale märkimisväärne osa koolituse kuludest, meede annab Vauxhallile eelise konkurentide ees, kes sellist abi ei saa. Mootorsõidukite turgu iseloomustab ulatuslik liikmesriikidevaheline kaubandus. |
7.2. Hinnangu õiguslik alus
(34) |
Ühendkuningriik teatas abist kui koolitusabi määruse artikli 5 kohasest üksikabist. Kõnealuses artiklis on sätestatud, et kui ühele ettevõtjale üheks koolitusprojektiks antav abisumma ületab 1 miljon eurot, ei ole abi teatamisnõudest vabastatud. Kuna abi summa on 8 784 767 Suurbritannia naelsterlingit, ületab see 1 miljoni euro piiri, seda makstakse ühele ettevõtjale ja koolitusprojekt on ühekordne projekt. Seega kohaldatakse kõnealuse abi suhtes teatamisnõuet ning Ühendkuningriik on sellest kinni pidanud. |
(35) |
Hinnates koolituse üksiktoetust, millele ei laiene koolitusabi määruse artikliga 3 ette nähtud vabastus ning kooskõlas varasemate otsustega, (13) peab seda hindama asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel. Kõnealuse abi hindamise eesmärgil võetakse samalaadsuse tõttu arvesse ka koolitusabi määruse sätteid ja eelkõige selle artiklis 4 sätestatud tingimusi erandi tegemiseks. |
7.3. Ühisturuga kokkusobivus
7.3.1. Ergutav mõju
(36) |
Nagu juba märgitud algatamisotsuses ja komisjoni väljakujunenud tava kohaselt tuleks hinnata, kas abi on kõnealuse koolituse korraldamiseks vajalik. Abi vajalikkus on selle ühisturuga kokkusobivuse tuvastamisel üldine tingimus. (14) Kui abi ei vii täiendava koolituse läbiviimiseni, ei saa seda käsitleda teatava majandustegevuse või teatavate asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohaste majanduspiirkondade majandusarengu hõlbustajana, ning selle abil ei saa ka parandada turu puudujääke, mille tulemusel ettevõtjad investeerivad koolitamisse liiga vähe, nagu on osutatud koolitamisabi määruse põhjenduses 10. |
(37) |
Komisjon märgib, et koolitus, mis on vajalik uue Global Compact Vehicle mudeli tutvustamiseks, ja kohustuslik koolitus ei kuulu teatises koolitusabi saamiseks kõlblike hüvitatavate kulude hulka. |
(38) |
Ametliku uurimismenetluse jooksul Ühendkuningriigi esitatud märkuste taustal on komisjon erinevate koolitusprogrammi osade kohta järeldanud järgmist: |
7.3.1.1. Tootmissüsteemi koolitus
(39) |
Komisjon leidis algatamisotsuses, et kõnealune koolitus näis olevat vajalik Vauxhalli tavapärase majandustegevuse tagamiseks, mis peaks Vauxhallile andma piisava ergutava mõju koolituse läbiviimiseks abi saamata. Sellestulenevalt väljendati kahtlusi, kas abi oli Vauxhallile vajalik selleks, et tootmissüsteemi koolitust läbi viia. |
(40) |
Vastusena algatamisotsusele esitas Ühendkuningriik põhjendatud märkused, mis tõendavad, et koolitus, mis on vajalik tehase majandustegevuseks, moodustab osa iga-aastasest kohustuslikust koolitusest. Tootmissüsteemi koolitus süvendab (lisaks tootmisoskuste arendamisele) kohustuslikku koolitust ja laiendab seda, et kaasata ka need töötajate rühmad, kes ei ole hõlmatud kohustusliku koolitusega. Nagu juba märgitud põhjenduses 20, on aastane kohustusliku koolituse eelarve ajavahemikus 2002–2007 jäänud stabiilseks, mis näitab seda, et kohustusliku koolituse tavapärane tase on piisav Vauxhalli tavapärase majandustegevuse vajadusteks. Selle koolituse maht, mida antakse tootmissüsteemi koolituse raames, ületab selle koolituse mahu, mida ettevõtja Vauxhall peaks igal juhul ka abita läbi viima. |
(41) |
Sellest tulenevalt tuleks järeldada, et abi annab kõnealuse koolitusvaldkonna puhul ergutava mõju. |
7.3.1.2. Integreeritud koolituskava
(42) |
Algatamisotsuses võeti esialgne seisukoht, et üldise tootmissüsteemi koolitus näis olevat vajalik ettevõtja Vauxhall tavapärase majandustegevuse seisukohast ning tõenäoliselt oleks see ette võetud ka abita. Sellestulenevalt väljendati kahtlusi, kas abi oli Vauxhallile vajalik selleks, et integreeritud koolituskava läbi viia. Kõnealuseid kahtlusi süvendas asjaolu, et Vauxhall peaks omama kõrgemat üldisele tootmissüsteemile vastavuse taset 2008. aastal (eelkõige […] võrreldes Vauxhalli 2007. aastal saavutatud […] tasemega), et vastata GM kontserni sisestele standarditele, asjaolu, mis annaks ettevõtjale Vauxhall stiimuli koolituse läbiviimiseks ka abita, vähemalt osaliselt. |
(43) |
Ühendkuningriigi märkustest algatamisotsuse kohta tuleneb, et üldise tootmissüsteemi koolitust on varem läbi viidud ning et Vauxhall on suutnud vastata GM sisestele standarditele üldise tootmissüsteemi vastavuse osas. See asjaolu näitab, et Vauxhall on juba suutnud pakkuda oma majandustegevuseks vajalikku üldise tootmissüsteemi koolitust oma kohustusliku koolituse eelarve piires. |
(44) |
Vajadus vastata kõrgemale üldise tootmissüsteemi vastavuse tasemele 2008. aastal võiks ettevõtjale Vauxhall luua stiimuli täiendavate üldise tootmissüsteemi koolituste läbiviimiseks. Kuigi nõutava vastavustaseme paranemine ei loo tõenäoliselt piisavat stiimulit koolitusprogrammile, millega kaasneks Vauxhalli aastase kohustusliku koolituse eelarve suurenemine umbes 60 % võrra (kuna integreeritud koolituskava abikõlblikud kulud on ligikaudu […] Suurbritannia naelsterlingit aastas, võrreldes keskmise kohustusliku koolituse eelarvega […] Suurbritannia naelsterlingit aastas). |
(45) |
Seetõttu tuleks järeldada, et integreeritud koolitusprogrammi ei oleks abita ette võetud. |
7.3.1.3. Tudengid
(46) |
Algatamisotsuses märgiti, et tudengitele suunatud programmi on rakendatud mitme aasta jooksul riigiabita, mis võiks tõendada, et teatatud abi ei pruugi olla koolituse läbiviimiseks vajalik stiimul. |
(47) |
Ühendkuningriik selgitas oma märkustes algatamisotsuse kohta, et eelarvepiirangute tõttu ei ole Vauxhall saanud tööle võtta ühtegi 60-st praktikandist, kes on alates 2002. aastast läbinud tudengitele suunatud programmi. Ühendkuningriik on märkinud, et tudengitele suunatud programmi eelarve vaadatakse läbi ja tõenäoliselt kõnealust programmi ei jätkata. |
(48) |
On aktsepteeritav, et Vauxhalli võimetus kasutada ära koolitusest saadavaid eeliseid ja katta koolituskulud vähendab jõudsalt tema stiimulit pakkuda kõnealust koolitust vaid omavahenditest. (15) Sellest tulenevalt on tõenäoline, et abi saamata kõnealust koolitust enam läbi ei viida. |
7.3.2. Üldkoolituse ja erikoolituse eristamine
(49) |
Mõisted eri- ja üldkoolitus on määratletud koolitusabi määruse artikli 2 punktides d ja e. Erikoolitus on koolitus, mille raames õpitut saab vahetult ja peaasjalikult kasutada abistavas ettevõttes töötaja praegusel või tulevasel töökohal ja millega antakse oskusi, mida ei saa üle kanda muudesse ettevõtetesse või töövaldkondadesse või mida saab üle kanda üksnes piiratud ulatuses. Üldkoolitus on teisalt koolitus, millega antakse oskusi, mida saab suuresti üle kanda muudesse ettevõtetesse või töövaldkondadesse ja mis seeläbi parandavad töötaja tööalast konkurentsivõimet tunduvalt. Peamiseks eristajaks kahe koolituse vormi vahel on seega nende raames omandatavate oskuste ülekantavus. |
(50) |
Ametliku uurimismenetluse jooksul Ühendkuningriigi esitatud märkuste taustal on komisjon erinevate koolitusvaldkondade kohta järeldanud järgmist: |
7.3.2.1. Tootmissüsteemi koolitus
(51) |
Kõnealune koolitus käsitleb kõiki Vauxhalli tootmis- ja kvaliteedikontrollisüsteeme. Algatamisotsuses leiti, et komisjonil puudub piisav teave selle kohta, kas kõnealuse pealkirja all pakutavad koolitused on tõesti suures osas ülekantavad ning on seetõttu käsitletavad üldkoolitusena. |
(52) |
Ühendkuningriik esitas märkustes algatamisotsuse kohta üksikasjaliku teabe tootmissüsteemi koolituse raames pakutavate kursuste kohta. Nagu juba osutatud põhjenduses 27, viivad kõnealused kursused läbi väliskoolitajad ja kasutades selleks peamiselt kolmandate isikute seadmeid, mida tootmissektoris laialdaselt kasutatakse. Kõnealuse teabe põhjal tuleks järeldada, et tootmissüsteemi koolituse raames omandatakse oskusi, mis on ülekantavad muudesse ettevõtetesse või töövaldkondadesse. |
7.3.2.2. Integreeritud koolituskava
(53) |
Algatamisotsuses kaheldi selles, kas koolitus, mis näis käsitlevat sisemist tootmissüsteemi, saaks käsitleda koolitusena, mille raames omandatakse ülekantavaid oskusi. Leiti, et koolitus, mis käsitles GMi sisest tootmisprotsessi, oli tõenäoliselt käsitletav erikoolitusena. |
(54) |
Ühendkuningriigilt saadud märkustest algatamisotsuse kohta võis järeldada, et üldine tootmissüsteem ei hõlma protsesse, mis on omased vaid ettevõtjatele Vauxhall ja GM, vaid protsesse, mis on omased autotööstusele ja ka laiemalt tootmissektorile. Integreeritud koolituskava eesmärk on suurendada töötajate teadlikkust timmitud tootmisprotsessi aluseks olevatest tänapäevastest üldpõhimõtetest. Ühendkuningriik on seda põhjendanud, esitades üksikasjalikku teavet mitmete integreeritud koolituskava kursuste kohta. (16) |
(55) |
Võttes arvesse Ühendkuningriigi esitatud täiendavat teavet, tuleks järeldada, et üldkoolitusena teatatud integreeritud koolitusprogrammi raames pakutavatel kursustel omandatakse tõeliselt ülekantavaid oskusi. |
7.3.2.3. Kultuuriline muutus
(56) |
Komisjon märkis algatamisotsuses, et Ühendkuningriigi ametiasutused ei olnud esitanud üksikasjalikku teavet kõnealuse koolituse sisu ja oodatava tulemuse kohta. Komisjon väljendas kahtlusi kultuurilise muutuse koolituse raames omandatavate oskuste ülekantavuse osas, mis näisid olevat konkreetselt suunatud korporatiivse kultuuri muutmisele Vauxhallis. |
(57) |
Komisjon märkis, et kõnealust koolitust viivad läbi väliskonsultandid, kes kasutavad standardkoolituspakette, mida on kohaldatud mitmes majandusvaldkonnas. (17) Koolituse kaudu ei lahendata seega Vauxhalliga seotud küsimusi, vaid keskendutakse üldise kultuurilise muutuse haldamisega seotud üldküsimustele. Selle põhjal tuleks järeldada, et kultuurilise muutuse programmi raames omandatakse oskusi, mis on ülekantavad muudesse ettevõtetesse või tööstustesse. |
7.3.2.4. Timmitud tootmine
(58) |
Ühendkuningriik väitis teatises, et timmitud tootmise põhimõtteid kohaldatakse üldiselt kogu tootvas tööstuses ning et kõnealuste põhimõtete parem tundmine annab oskusi, mis on suures osas üle kantavad. Siiski väljendati algatamisotsuses kahtlusi selle kohta, kas kõnealuse koolituse raames omandatavaid oskusi saaks praktiliselt kasutada ka väljaspool Vauxhalli, ning kas töötajad saaksid neid suures osas üle kanda ka muudesse ettevõtetesse ja töövaldkondadesse. |
(59) |
Ühendkuningriik on oma märkustes toonud välja, et timmitud tootmise koolitus ei hõlma ainult sõidukite tootmisprotsessi ning see ei ole kavandatud selleks, et anda töötajatele praktilisi oskusi, mis on koheselt kasutatavad nende tavapärasel ametikohal (seda võiks saavutada palju väiksemate kuludega tavapärase koolituse kaudu töökohal). Komisjon on eelkõige märkinud, et kõik koolituse praktilised elemendid põhinevad valdkondadel, mis erinevad nendest valdkondadest, kus praktikandid tavaliselt töötavad. Timmitud tootmine on teoreetiline kursus (timmitud tootmise praktilised küljed on peamiselt hõlmatud integreeritud koolituskavaga) ning töötajad viiakse koolituse ajaks eemale nende tavalisest töökeskkonnast. Selline koolitus väljaspool töökohta viiakse läbi kas simuleeritud töökeskkonnas või mõnes muus GMi tehases. (18) |
(60) |
Tuleks järeldada, et timmitud tootmise üldpõhimõtted on ülekantavad muudesse ettevõtetesse ja sektoritesse. |
8. KOKKUVÕTE
(61) |
Eespool nimetatud põhjustel tuleks järeldada, et teatatud abi loob vajaliku ergutava mõju koolitusprogrammi läbiviimiseks. |
(62) |
Ühendkuningriik on esitanud läbipaistvad ja detailsed dokumentaalsed tõendid koolituskulude kohta. Kõnealuste tõendite põhjal tuleks järeldada, et Ühendkuningriik on abikõlblikke kulusid nõuetekohaselt hinnanud, nagu on märgitud põhjenduses 12. Eelkõige tuleks järeldada, et praktikantidest töötajate koolituskulude hüvitamine ei ületa kõigi muude abikõlblike kulude kogusummat, mida on nõutud koolitusabi määruse artikli 4 lõike 7 punktis g. |
(63) |
Võttes arvesse eespool nimetatud kaalutlusi, tuleks järeldada, et teatises eristatakse nõuetekohaselt üld- ja erikoolitust nagu on määratletud koolitusabi määruse artiklis 2. |
(64) |
Abi osatähtsused vastavad koolitusabi määruse artiklile 4. Eelkõige vastab abi osatähtsuse suurendamine ebasoodsas olukorras olevate töötajate puhul kõnealuse määruse artikli 4 lõikele 4. |
(65) |
Ühendkuningriigi ametiasutused on kinnitanud, et teatatud abi ei saa ühendada muu riigiabiga, et katta samu abikõlblikke kulusid ning et Vauxhall ei ole saanud riigiabi, mille suhtes on algatatud tagasinõudemenetlus. |
(66) |
Eelnevat silmas pidades leiab komisjon, et abi on ühisturuga kokkusobiv, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Riigiabi, mida Ühendkuningriik kavatseb anda ettevõtjale Vauxhall Motors Ltd summas 8 784 767 Suurbritannia naelsterlingit, on ühisturuga kokkusobiv asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses.
Seega on 8 784 767 Suurbritannia naelsterlingi suuruse abi rakendamine lubatud.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.
Brüssel, 16. aprill 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Neelie KROES
(1) ELT C 243, 17.10.2007, lk 4.
(2) Vt joonealune märkus 1.
(3) Vauxhall asub piirkonnas, millel oli kuni 31. detsembrini 2006 õigus saada piirkondlikku abi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel. Alates 1. jaanuarist 2007 ei kuulu kõnealune piirkond enam abisaavate piirkondade hulka.
(4) Mõisteid „üldkoolitus” ja „erikoolitus” on kasutatud vastavalt komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 68/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 20)) artikli 2 punktile d. Määrus nr 68/2001 on käesolevas otsuses edaspidi „koolitusabi määrus”.
(5) Tabelis esitatud summad on Ühendkuningriigi märkustes algatamisotsuse kohta esitatud lõplikud summad (esitatud komisjoni nõudmisel. Vt algatamisotsuse joonealune märkus 3).
(6) Konfidentsiaalne teave.
(7) Praegu on umbes 37 % Vauxhalli töötajatest käsitletavad ebasoodsas olukorras olevate töötajatena. Nad kuuluvad peamiselt kategooriasse üle 45aastased isikud, kes ei ole saanud gümnaasiumiharidust. Siiski kuna koolitus toimub kuueaastase ajavahemiku jooksul ning kuna koolitust saavate ebasoodsas olukorras olevate töötajate täpne arv saab teatavaks vaid koolituse lõppedes, kavatsevad Ühendkuningriigi ametiasutused tõsta abi osatähtsust 3,7 % võrra kõikide koolituskavade puhul. Ühendkuningriigi ametiasutused on võtnud kohustuse teha kindlaks ebasoodsas olukorras olevate töötajate tegelik arv iga koolituskava puhul tagantjärele ning kohandada vastavalt sellele kohaldatavat abiosatähtsust.
(8) Kohustusliku koolituse eelarve (millest on välja arvatud mudeli muudatuste koolitus): […].
(9) Kohustuslik koolitus põhineb täpsemalt töövõtja konkreetse ametikohaga seotud nõuete (mis on kehtestatud mitmes alusdokumendis) omaksvõtmisel. Sellist erialast koolitust täiendavad kogu personalile või konkreetsetele töötajarühmadele antavad korduvad kursused Vauxhallis töötamise üldiste aspektide kohta. Sellise koolituse näiteks on „5S” (töökorralduse põhimõtted), „PDCA & PPS” (protsessid, mis tagavad, et iga ülesanne on lõpetatud ja tuvastatud probleemid ei esine uuesti), „Tõmbesüsteemid” (Andoni ja tarneahela koolitus) või „Konflikti lahendamine” (tegelemine küsimustega, mis on seotud ahistamisega töökohas).
(10) Kõigi GM-i tehaste puhul hinnatakse igal aastal nende üldistele tootmisstandarditele vastavuse taset. Hindamisstandardid ja taseme künnis erinevad aastate lõikes. 2007. aastal sai Vauxhall […]. Vaatamata sellele peab Vauxhall selleks, et vastata kontserni 2008. aasta standarditele, saavutama […].
(11) Näiteks tootmissüsteemi koolitus, mis käsitleb sõiduki kereehitust, hõlmab muu hulgas: Fanuci robotitehnikat, Siemensi kontrollisüsteeme ja Perceptroni mõõtesüsteeme. Kõiki kõnealuseid koolitusi viivad läbi väliskoolitajad.
(12) Simuleeritud töökeskkond on väga lihtsustatud mudeli tootmisliin, milles vähendatud mõõtmetega auto ehitatakse mõne etapiga. Kõnealusel koolitusel ei ole mingit seost tegeliku tootmisprotsessiga, kuid see on loodud selleks, et anda koolitavatele praktiline kogemus disaini üldistes küsimustes ja tootmisprotsessi vormingus.
(13) Vt komisjoni 4. juuli 2006. aasta otsus 2006/938/EÜ riigiabi C 40/05 (ex N 331/05) kohta, mida Belgia kavatseb anda ettevõtjale Ford Genk (ELT C 366, 21.12.2006, lk 32) ja komisjoni 4. aprilli 2007. aasta otsus 2007/612/EÜ riigiabi C14/06 kohta, mida Belgia kavatseb anda Antwerpenis asuvale General Motors Belgiumile (ELT L 243, 18.9.2007, lk 71). See on kooskõlas koolitusabi määruse põhjendusega 16.
(14) Seda on rõhutatud koolitusabi määruse põhjenduses 11, milles selgitatakse, et tuleb tagada, „et riigiabi piirduks üksnes miinimummääraga, mida on vaja sellise ühenduse eesmärgi saavutamiseks, mida turujõud üksi ei suudaks saavutada […]”.
(15) Samalaadne asjaolu oli aktsepteeritav 4. aprilli 2007. aasta otsuses 2007/612/EÜ riigiabi C 14/06 kohta. Vt kõnealuse otsuse põhjendus 44.
(16) Nii näiteks kasutatakse kursustel „Astra keremudel” ja „Kütuse ja pidurdusmudel” kokkupaneku protsessi taustal praktilisi meetodeid, et illustreerida mitmeid üldoskusi, millega saaks parandada töö kvaliteeti ja teostust, nagu näiteks liini paiknemine (töötades välja optimaalse suhte materjalivoo, seadmete asupaiga ja töötajate liigutuste vahel), optimaalne lõpetamata toodangu hulk (saades aru vajadusest omada õiges koguses lõpetamata toodangut) või ergonoomika. Need oskused on ülekantavad mitmetesse tegevusaladesse nii tootmissektoris kui ka väljaspool.
(17) Vauxhall kavatseb koolituse tellida kahelt ettevõtjalt – Impact Training Consultancy’lt and Dale Carnegie’lt.
(18) Eeldatavasti GMi tehastes Eisenachis (Saksamaal) või Gliwice’is (Poolas), mis on üldiselt tuntud timmitud tootmise puhul nn võrdlustehastena. Kõnealused tehased on üldiselt tunnustatud kui eeskuju andvad tehased ning neid külastavad korrapäraselt muude ettevõtete või sektorite esindajad. On selge, et valik nende tehaste kasuks võib olla tehtud nende üldise „võrdlusaluse” staatuse tõttu seoses timmitud tootmise põhimõtete kohaldamisega ning see ei tähenda ilmtingimata, et koolitus on GMi keskne.
LISA
Loetelu huvitatud isikutest, kes esitasid märkused pärast asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohast põhjaliku uurimismenetluse algatamist
— |
Northwest Automotive Alliance Ltd |
— |
Andrew Miller MP |
— |
Christine Russel MP |
— |
Cheshire & Warrington Economic Alliance |
— |
Ian Lucas MP |
— |
Wirral Council |
— |
The National Skills Academy for Manufacturing |
— |
European Metalworkers Federation |
— |
Ellesmere Port and Neston Borough Council |
— |
Lady Winterton MP |
— |
The Manufacturing Institute |
— |
Ben Chapman MP |
— |
Cyngor Sir y Fflint/Flintshire County Council |
— |
Confederation of British Industry North West |
— |
Brian Simpson MP |
— |
Cyngor Sir Ddinbych/Denbighshire County Council |