Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32008E0230

    Nõukogu ühismeede 2008/230/ÜVJP, 17. märts 2008 , relvaekspordikontrolli ning relvaekspordi toimimisjuhendi põhimõtete ja kriteeriumide edendamiseks kolmandates riikides läbiviidava ELi tegevuse toetamise kohta

    ELT L 75, 18.3.2008, p. 81–85 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 17/03/2010

    ELI: http://data.europa.eu/eli/joint_action/2008/230/oj

    18.3.2008   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 75/81


    NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2008/230/ÜVJP,

    17. märts 2008,

    relvaekspordikontrolli ning relvaekspordi toimimisjuhendi põhimõtete ja kriteeriumide edendamiseks kolmandates riikides läbiviidava ELi tegevuse toetamise kohta

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Nõukogu võttis 26. juunil 1997 vastu tavarelvade ebaseadusliku kaubanduse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ELi programmi, millega Euroopa Liit ja selle liikmesriigid võtavad endile kohustuse tegutseda kooskõlastatult, et abistada teisi riike relvade ebaseadusliku kaubanduse tõkestamisel ja selle vastu võitlemisel.

    (2)

    Nõukogu võttis 8. juunil 1998 vastu Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhendi, milles nähakse tavarelvade ekspordiks ette kaheksa kriteeriumit, luuakse teavitamise ja konsulteerimise kord keeldumiste jaoks ning esitatakse menetlus läbipaistvuse tagamiseks, mis hõlmab relvaeksporti käsitlevate ELi aastaaruannete avaldamist. Toimimisjuhendi vastuvõtmisest alates on see aidanud oluliselt kaasa relvaekspordi kontrolli käsitlevate riiklike poliitikate ühtlustamisele ning selle põhimõtted ja kriteeriumid on võetud ametlikult üle paljude kolmandate riikide poolt.

    (3)

    Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhendi rakendussättes 11 nähakse ette, et liikmesriigid annavad endast parima, et julgustada teisi relvaekspordiga tegelevaid riike võtma üle juhendi põhimõtteid.

    (4)

    Riigi- ja valitsusjuhtide poolt 12. detsembril 2003 vastu võetud Euroopa julgeolekustrateegias on toodud välja viis peamist väljakutset, millega Euroopa Liit peab külma sõja järgsel perioodil tegelema: terrorism, massihävitusrelvade levik, piirkondlikud konfliktid, riikide kokkuvarisemine ja organiseeritud kuritegevus. Kõnealusest viiest väljakutsest nelja puhul on keskseks teguriks tavarelvade kontrollimatu ringluse tagajärjed. Relvade kontrollimatu üleandmine soodustab terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse süvenemist ning on üheks konfliktide vallandumise ja leviku ning riigistruktuuride kokkuvarisemise peamistest teguritest. Lisaks rõhutatakse kõnealuses strateegias ekspordikontrolli tähtsust massihävitusrelvade leviku piiramisel.

    (5)

    ÜRO Peaassamblee võttis 8. detsembril 2005 vastu riikidel ebaseaduslike väike- ja kergrelvade õigeaegset ja usaldusväärset tuvastamist ja päritolu kindlakstegemist võimaldava rahvusvahelise vahendi, mille eesmärk on tõhustada ja täiendada kehtivaid kahepoolseid, piirkondlikke ja rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis on sõlmitud väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse tõkestamiseks, likvideerimiseks ja selle vastu võitlemiseks igas aspektis.

    (6)

    Euroopa Ülemkogu poolt 15. ja 16. detsembril 2005 vastu võetud ELi strateegias väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks nähakse ette, et EL peaks piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil toetama ekspordikontrolli tugevdamist ning relvaekspordi toimimisjuhendi kriteeriumide edendamist, aidates muu hulgas kolmandatel riikidel koostada sellekohaseid siseriiklikke õigusakte ning edendades läbipaistvust suurendavaid meetmeid.

    (7)

    Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee võttis 6. detsembril 2006 kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide toetusel vastu resolutsiooni nr 61/89 „Relvakaubandusleping: tavarelvade impordi, ekspordi ja üleandmise ühtsete rahvusvaheliste standardite kehtestamine”. 2006. aasta detsembris ning 2007. aasta juunis ja detsembris võttis nõukogu vastu järeldused, milles rõhutatakse, kui tähtis on see, et EL ja liikmesriigid osaleksid aktiivselt ja teeksid koostööd teiste riikide ja piirkondlike organisatsioonidega ÜRO protsessis, et kehtestada tavarelvade impordi, ekspordi ja üleandmise ühtsed rahvusvahelised standardid, mis annaksid suure panuse rahu, julgeolekut, arengut ja inimõiguste igakülgset austamist ohustava tavarelvade soovimatu ja vastutustundetu leviku piiramisele.

    (8)

    ELi ja partnerriikide vahel Euroopa naabruspoliitika raames kokkulepitud tegevuskavades viidatakse kas otseselt ELi relvaekspordi toimimisjuhendile või riiklike ekspordikontrollide tõhusate süsteemide arendamisele,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

    Artikkel 1

    1.   Selleks et praktiliselt rakendada:

    Euroopa julgeolekustrateegiat,

    väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseaduslikku hankimist ja salakaubaveo vastast võitlust käsitlevat ELi strateegiat,

    Euroopa relvaekspordi toimimisjuhendi rakendussätet 11,

    tavarelvade ebaseadusliku kaubanduse tõkestamist ja selle vastu võitlemist käsitlevat ELi programmi,

    riikidel ebaseaduslike väike- ja kergrelvade õigeaegset ja usaldusväärset tuvastamist ja päritolu kindlakstegemist võimaldavat rahvusvahelist vahendit,

    Euroopa naabruspoliitika raames kokkulepitud tegevuskavasid ning

    rahvusvahelist relvakaubanduslepingut käsitlevaid nõukogu järeldusi,

    toetab Euroopa Liit järgmiste eesmärkide saavutamisele suunatud tegevust:

    a)

    edendada ELi relvaekspordi toimimisjuhendi kriteeriume ja põhimõtteid kolmandates riikides;

    b)

    abistada kolmandaid riike tõhusa relvaekspordikontrolli tagamiseks õigusaktide koostamisel ja rakendamisel;

    c)

    abistada riike litsentse väljastavate ametnike koolitamisel, et tagada piisav relvaekspordi kontrollide rakendamine ja jõustamine;

    d)

    abistada riike relvaeksporti käsitlevate riiklike aruannete väljatöötamisel ja muude kontrollivormide edendamisel, et edendada läbipaistvust ja vastutust relvaekspordi valdkonnas;

    e)

    julgustada kolmandaid riike toetama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni protsessi, mille eesmärk on võtta vastu õiguslikult siduv rahvusvaheline leping, millega kehtestatakse ühtsed standardid tavarelvade ülemaailmsele kaubandusele, ning abistada kolmandaid riike, et tagada nende valmisolek selliste võimalike ühiste standardite järgimiseks.

    2.   Lõikes 1 viidatud eesmärkide edasiarendamisprojektide kirjeldus on esitatud käesoleva ühismeetme lisas.

    Artikkel 2

    1.   Käesoleva ühismeetme rakendamise eest vastutab eesistujariik, keda abistab nõukogu peasekretär/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „peasekretär/kõrge esindaja”). Komisjon on sellesse täiel määral kaasatud.

    2.   Artikli 1 lõikes 2 nimetatud projektide tehnilise rakendamise eest vastutavad:

    Sloveenia Euroopa perspektiivi keskus, kes tegutseb Sloveenia Vabariigi välisministeeriumi nimel ning vastutab Lääne-Balkani riike ja Türgit puudutavate projektide eest,

    Prantsuse Vabariigi välis- ja Euroopa asjade ministeerium, kes vastutab Põhja-Aafrika ja Vahemere piirkonna riike puudutavate projektide eest,

    Tšehhi Vabariigi välisministeerium, kes vastutab Lääne-Balkani riike ja Ukrainat puudutavate projektide eest,

    Rootsi strateegiliste kaupade inspektsioon, kes tegutseb Rootsi Kuningriigi välisministeeriumi nimel ning vastutab Armeeniat, Aserbaidžaani, Valgevenet, Gruusiat ja Moldovat puudutava projekti eest.

    3.   Eesistujariik, peasekretär/kõrge esindaja ja komisjon teavitavad oma pädevuse piires korrapäraselt üksteist käesoleva ühismeetme rakendamisest.

    Artikkel 3

    1.   Artikli 1 lõikes 2 nimetatud projektide rakendamise lähtesumma on 500 500 eurot ja seda rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

    2.   Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summast, hallatakse vastavalt Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele Euroopa Ühenduse menetlustele ja eeskirjadele. Kulutused, sealhulgas kaudsed kulutused, on rahastamiskõlblikud alates käesoleva ühismeetme jõustumise kuupäevast.

    3.   Järelevalvet lõikes 1 osutatud ELi rahalise abi nõuetekohase rakendamise üle teostab komisjon. Sel eesmärgil sõlmib ta artiklis 2 nimetatud rakendusüksustega rahastamislepingud ELi rahalise abi kasutamise tingimuste kohta. Rahastamislepingutes nähakse ette, et rakendusüksused tagavad ELi rahalise abi läbipaistvuse, mis vastab abi suurusele.

    Artikkel 4

    Käesoleva ühismeetme rakendamise kohta annab nõukogule aru eesistujariik, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja. Nimetatud aruanded on nõukogu poolt läbiviidava hindamise aluseks. Komisjon kaasatakse täiel määral ja ta annab teavet projektide rahalise teostamise kohta, nagu on sätestatud artikli 3 lõikes 3.

    Artikkel 5

    Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

    See kaotab kehtivuse 17. märtsil 2010.

    Artikkel 6

    Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

    Brüssel, 17. märts 2008

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    I. JARC


    LISA

    ELi tegevuse toetamine relvaekspordikontrolli ning relvaekspordi toimimisjuhendi põhimõtete ja kriteeriumide edendamiseks kolmandates riikides

    I.   Eesmärgid

    Käesoleva ühismeetme üldised eesmärgid on:

    a)

    edendada ELi relvaekspordi toimimisjuhendi kriteeriume ja põhimõtteid kolmandates riikides;

    b)

    abistada kolmandaid riike tõhusa relvaekspordikontrolli tagamiseks õigusaktide koostamisel ja rakendamisel;

    c)

    abistada riike litsentse väljastavate ametnike koolitamisel, et tagada piisav relvaekspordi kontrollide rakendamine ja jõustamine;

    d)

    abistada riike relvaeksporti käsitlevate riiklike aruannete väljatöötamisel ja muude kontrollivormide edendamisel, et edendada läbipaistvust ja vastutust relvaekspordi valdkonnas;

    e)

    julgustada kolmandaid riike toetama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni protsessi, mille eesmärk on võtta vastu õiguslikult siduv rahvusvaheline leping, millega kehtestatakse ühtsed standardid tavarelvade ülemaailmsele kaubandusele, ning abistada kolmandaid riike, et tagada nende valmisolek selliste võimalike ühiste standardite järgimiseks.

    II.   Projektid

     

    Eesmärk:

    Anda tehnilist abi huvitatud kolmandatele riikidele, kes on näidanud üles soovi parandada oma standardeid ja tavasid sõjaliste kaupade ekspordikontrolli valdkonnas, ning ühtlustada nende standardeid ja tavasid Euroopa Liidus kokkulepitud ja kohaldatavate standardite ja tavadega, mis on sätestatud ELi relvaekspordi toimimisjuhendis ja selle kasutusjuhendis.

     

    Kirjeldus ja hinnangulised kulud:

    i)

    Kirjeldus ja hinnangulised kulud:

    Projekt kujutab endast nelja kahepäevast seminari, kuhu kutsutakse osalema valitsuste ametnikke ja litsentse väljastavaid ametnikke valitud riikide rühmast. Seminaride toimumise kohana eelistatakse mõnda sihtriiki ning koolituse viivad asjaomastes valdkondades läbi ELi liikmesriikide valitsusasutuste, ELi nõukogu sekretariaadi ja/või erasektori (sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide) eksperdid.

    ii)

    Seminarid üksikutele riikidele

    Projekt kujutab endast üksikutele sihtriikidele korraldatavat kahte kahepäevast seminari, kuhu kutsutakse osalema sihtriigi valitsusametnikke ja litsentse väljastavaid ametnikke. Seminaride toimumise kohana eelistatakse sihtriiki ning koolituse viivad asjaomastes valdkondades läbi ELi liikmesriikide valitsusasutuste, ELi nõukogu sekretariaadi ja/või erasektori (sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide) eksperdid.

    III.   Kestus

    Projekti rakendamise eeldatav kogukestus on 24 kuud.

    IV.   Abisaajad

     

    Abisaajariikide rühmad:

    i)

    Lääne-Balkani riigid (kaks kahepäevast seminari, üks 2008. aasta esimesel poolaastal ja teine 2009. aasta esimesel poolaastal):

    Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro, Serbia

    ii)

    Euroopa naabruspoliitika Põhja-Aafrika Vahemere piirkonna partnerid (üks kahepäevane seminar 2008. aasta teisel poolaastal):

    Alžeeria, Egiptus, Liibüa, Maroko ja Tuneesia

    iii)

    Euroopa naabruspoliitika Ida-Euroopa ja Kaukaasia partnerid (üks kahepäevane seminar 2009. aasta teisel poolaastal):

    Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia ja Moldova

     

    Üksikud abisaajariigid (üks kahepäevane seminar 2008. aasta esimesel poolaastal ja teine 2009. aasta esimesel poolaastal):

    Türgi, Ukraina

    Juhul kui mõni eespool nimetatud riikidest ei soovi seminaril osaleda, valitakse (1) järgmiste Euroopa naabruspoliitika partnerite seast välja uued riigid: Iisrael, Jordaania, Liibanon, Palestiina omavalitsus ja Süüria.)

    V.   Rahastamiskord

    Projekte rahastatakse täies ulatuses käesoleva ühismeetme alusel.

    Vajalike rahaliste vahendite hinnanguline suurus: käesolevas ühismeetmes kirjeldatud projektide kogukulu on 500 500 eurot.


    (1)  Nõukogu pädevad otsuseid tegevad üksused lepivad selles kokku ettepaneku alusel, mille on esitanud eesistujariik, keda abistab peasekretär / kõrge esindaja. Komisjon on sellesse täiel määral kaasatud.


    Top