6.2.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/21

---

KOMISJONI OTSUS,

20. detsember 2007,

millega lubatakse Belgia taotletud, Valloonia piirkonda käsitlev erand nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest rakendamisel

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 6643 all)

(Ainult prantsuskeelne versioon on autentne)

(2008/96/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, (1) eriti selle III lisa punkti 2 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kui sõnnikukogus, mida liikmesriik kavatseb igal aastal hektari kohta maale laotada, erineb direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimeses lauses ja selle alapunktis a osutatust, peab see kogus olema selline, mis ei piira kõnealuse direktiivi artiklis 1 osutatud eesmärkide saavutamist, ning seda tuleb põhjendada objektiivsete kriteeriumide abil, milleks käesoleval juhul on näiteks pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid.

(2)	Belgia esitas komisjonile taotluse Valloonia piirkonda käsitleva erandi lubamiseks direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 kolmandast lõigust.

(3)

Taotletud erand käsitleb Belgia kavatsust lubada Valloonias kasutada kuni 230 kg loomasõnnikupõhist lämmastikku hektari kohta aastas konkreetsetes põllumajandusettevõtetes, kus rohkem kui 48 % alast on rohumaa. Loomasõnnikupõhise lämmastiku kasutamine rohumaal ei tohiks ületada 230 kg hektari kohta aastas ning nendes põllumajandusettevõtetes kasvatatavate põllukultuuride puhul ei tohi see ületada 115 kg lämmastikku hektari kohta aastas.

(4)	Valloonia puhul nitraaditundlike alade kindlaksmääramine vastavalt direktiivi 91/676/EMÜ artikli 3 lõigetele 2 ja 4 hõlmab umbes 42 % kõnealuse piirkonna territooriumist ja 54 % kasutatud põllumajandusmaast.

(5)	Erand peaks hõlmama umbes 500 põllumajandusettevõtet ehk 5,6 % kõikidest põllumajandusettevõtetest nitraaditundlikes piirkondades ja 3 % kasutatud põllumajandusmaast.

(6)

Õigusakt „Arrêté du Gouvernement wallon du 15 février 2007 modifiant le Livre II du Code de l’Environnement constituant le Code de l’Eau en ce qui concerne la gestion durable de l’azote en agriculture”, millega rakendatakse direktiivi 91/676/EMÜ Valloonia piirkonnas, on vastu võetud ning see kehtib ka taotletud erandi suhtes.

(7)

Esitatud vee kvaliteediandmed näitavad, et 2005. aastal oli Valloonia nitraaditundlikes piirkondades keskmine nitraadisisaldus pinnavees 16,7 mg/l ning ajavahemikul 2001–2005 võis 84 % seirekohtade puhul täheldada stabiilset või vähenemissuundumust. Keskmine nitraadisisaldus põhjavees oli 2005. aastal 24,8 mg/l ning ajavahemikul 2001–2005 võis 74 % seirekohtade puhul täheldada stabiilset või vähenemissuundumust.

(8)

Loomasõnnikupõhise lämmastiku keskmine kogus hektari kohta vähenes alates 1990. aastast 12 % ja 2004. aastal oli see 101 kg kasutatud põllumajandusmaa hektari kohta, millest 94 % oli veisesõnnik, 3 % seasõnnik ja 2 % linnusõnnik. Keemiliste väetiste keskmine kasutus on alates 1990. aastast vähenenud nii lämmastiku kui ka fosfaadi osas vastavalt 19 % ja 49 % ning 2004. aastal oli see keskmiselt 109 kg hektari kohta lämmastiku puhul ja 28 kg hektari kohta fosfaadi puhul.

(9)	Esitatud tõendavatest dokumentidest ilmneb, et kavandatav kogus 230 kg loomasõnnikupõhist lämmastikku aastas hektari kohta on põhjendatud selliste objektiivsete kriteeriumide abil nagu näiteks pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid.

(10)	Komisjon leiab pärast taotluse läbivaatamist, et kavandatav kogus 230 kg loomasõnnikupõhist lämmastikku hektari kohta aastas ei piira direktiivi 91/676/EMÜ eesmärkide saavutamist, kui täidetakse teatavad ranged tingimused.

(11)	Käesolevat otsust tuleks kohaldada seoses Valloonia piirkonna teise tegevuskavaga aastateks 2007–2010.

(12)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 9 alusel moodustatud nitraadikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Belgia 19. oktoobri 2006. aasta kirjas taotletud Valloonia piirkonda käsitlev erand, mille eesmärk on lubada direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimese lausega ette nähtud kogusest suuremat kogust loomasõnnikut, tehakse käesolevas otsuses esitatud tingimuste täitmise korral.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„veisekasvatusettevõtted” – ettevõtted, kus on rohkem kui kolm loomühikut, millest vähemalt kaks kolmandikku on veised;

b)	„rohumaa” – veisekasvatusettevõtte ala, mida haritakse ajutise või püsirohumaana (ajutine rohumaa on tavaliselt kasutuses vähem kui neli aastat).

Artikkel 3

Kohaldamisala

Käesolevat otsust kohaldatakse iga üksikjuhtumi suhtes eraldi, kui artiklites 4, 5 ja 6 veisekasvatusettevõtete kohta esitatud tingimused on täidetud.

Artikkel 4

Iga-aastane luba ja kohustused

1.   Erandit kohaldada soovivad põllumajandustootjad esitavad pädevatele asutustele igal aastal sellekohase taotluse.

2.   Koos lõikes 1 osutatud aastase taotlusega võtavad nad endale kirjalikult kohustuse täita artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimusi.

3.   Pädevad ametiasutused tagavad, et kõik eranditaotlused esitatakse halduskontrolliks. Kui lõikes 1 osutatud taotlustele tehtud riiklike ametiasutuste kontrollist selgub, et artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimused ei ole täidetud, teavitatakse sellest taotluse esitajat ja taotlus loetakse tagasilükatuks.

Artikkel 5

Sõnniku ja muude väetiste laotamine

1.   Loomasõnniku kogus, mida igal aastal veisekasvatusettevõtetes laotatakse, sealhulgas loomade enda poolt, ei ületa sõnnikukogust, mis sisaldab 230 kg lämmastikku hektari kohta, kui lõigetes 2–8 sätestatud tingimused on täidetud.

2.   Rohumaale laotatava loomasõnniku kogus ei ületa 230 kg hektari kohta aastas. Muule põllumajandusmaale laotatava loomasõnniku kogus ei ületa 115 kg hektari kohta.

3.   Iga põllumajandusettevõte koostab väetamiskava, milles on kirjeldatud külvikorda ja sõnniku ning lämmastik- ja fosfaatväetiste kavandatud kasutamist. Kava on põllumajandusettevõttes saadaval hiljemalt iga kalendriaasta 1. märtsiks.

Väetamiskava sisaldab järgmist:

a)	kariloomade arv, lauda ja ladustamissüsteemi kirjeldus, sealhulgas olemasolev sõnnikuhoidla maht;

b)	põllumajandusettevõttes toodetud lämmastikku sisaldava sõnniku (välja arvatud lauda- ja laokaod) ja fosforit sisaldava sõnniku arvestus;

c)	iga rohumaa ja põllukultuuri külvikord ja kasvuala koos skemaatilise kaardiga, millel on märgitud iga põllu asukoht;

d)	põllukultuuride eeldatav lämmastiku- ja fosforivajadus;

e)	põllumajandusettevõttest ja põllumajandusettevõttesse tarnitava sõnniku liik ja kogus;

f)	sõnnikust saadava lämmastiku ja fosfori kasutamine igal põllul;

g)	lämmastiku ja fosfori kasutamine koos keemiliste ja muude väetistega igal põllul.

Vastavuse tagamiseks kavade ja põllumajandustegevuse vahel vaadatakse kavad läbi hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast põllumajandustegevuse muudatusi.

4.   Iga põllumajandusettevõte peab väetamisarvestust. See esitatakse pädevale asutusele iga kalendriaasta kohta.

5.   Iga üksikut erandit kohaldav põllumajandusettevõte on nõus artikli 4 lõikes 1 osutatud taotluse, väetamiskava ja väetamisarvestuse kontrollimisega.

6.   Igas üksikut erandit kohaldavas põllumajandusettevõttes viiakse kõikidel külvikorra ja pinnase omaduste suhtes samalaadsetel maa-aladel vähemalt üks kord nelja aasta jooksul läbi analüüs fosfori sisaldumise kohta pinnases. Iga viie hektari põllumajandusmaa kohta tuleb teha vähemalt üks analüüs.

7.   Igal aastal mõõdetakse nitraadisisaldust pinnases igas üksikut erandit kohaldavas põllumajandusettevõttes. Iga põllumajandusettevõtte puhul analüüsitakse vähemalt viit proovi aastas.

8.   Sõnnikut ei laotata sügisel enne rohumaa harimist.

Artikkel 6

Maaharimine

1.   Veisekasvatusettevõtetes sõnniku laotamiseks olemasolevast alast on 48 % või rohkem rohumaa.

2.   Üksikut erandit kohaldavad põllumajandustootjad võtavad järgmised meetmed:

a)	ajutine rohumaa küntakse kevadel;

b)	rohumaa ei sisalda liblikõielisi ega muid õhulämmastikku siduvaid taimi. See ei kehti siiski liblikõieliste suhtes rohumaal, kus liblikõieliste osakaal on väiksem kui 50 %.

Artikkel 7

Muud meetmed

1.   Selle erandi kasutamine ei piira ühenduse teiste keskkonnaalaste õigusaktide järgimiseks vajalike meetmete kohaldamist.

2.   Igale erandit kohaldavale põllumajandustootjale antakse tehnilist abi nõuandeteenistuse kaudu, kes tagab pinnaseanalüüside tulemuste, väetamiskava ja väetamisarvestuse hindamise. Hindamise tulemused edastatakse pädevatele asutustele, kes kontrollivad vastavust artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimustele.

Artikkel 8

Seire

1.   Pädevad asutused koostavad kaardid, millel on esitatud põllumajandusettevõtete protsent, kariloomade protsent ja üksiku erandi alla kuuluva põllumajandusmaa protsent igas põllumajanduspiirkonnas, ning ajakohastavad neid igal aastal. Nimetatud kaardid esitatakse igal aastal komisjonile ning esimeseks tähtajaks on 2007. aasta lõpp.

2.   Luuakse toimiv pinnavee ja madala põhjavee proovide võtmise seirevõrgustik, et hinnata erandi mõju vee kvaliteedile.

3.   Vaatlus ja toitaineanalüüs annavad teavet maade kasutamise kohta kohalikul tasandil ning külvikordade ja põllumajandustegevuse kohta üksikut erandit kohaldavates põllumajandusettevõtetes. Neid andmeid saab kasutada nitraatide leostumise ulatuse ja fosforikadude arvestuseks kindla mudeli põhjal põldudel, kus kasutatakse kuni 230 kg loomasõnnikupõhist lämmastikku aastas hektari kohta.

4.   Luuakse seirekeskused, et saada andmeid lämmastikusisalduse kohta pinnasevees ning vastavate lämmastikukadude kohta pinnasevee voolamisel juuretasandilt põhjavette, samuti pinna- ja põhjavee äravoolust tingitud lämmastikukadude kohta nii erandi kohaldamise korral kui ka tavapärastes tingimustes.

Artikkel 9

Aruannete esitamine

1.   Pädev asutus esitab igal aastal komisjonile seire tulemused ning põhjaliku aruande vee kvaliteedi muutumise kohta, sügisel täheldatud nitraadijääkide kohta erandit kohaldavates põllumajandusettevõtetes ja hindamismeetodite kohta. Aruanne sisaldab teavet erandi tingimuste rakendamise hindamise kohta põllumajandusettevõtetes läbiviidava kontrollimise abil ning halduskontrolli ja põldtunnustamise käigus saadud teavet tingimustele mittevastavate põllumajandusettevõtete kohta. Esimene aruanne edastatakse juunis 2008 ja seejärel igal aastal hiljemalt juunikuus.

2.   Komisjon võtab kõnealusel viisil saadud tulemusi arvesse seoses võimaliku uue eranditaotlusega.

Artikkel 10

Kohaldamine

Käesolevat otsust kohaldatakse seoses Valloonia piirkonna teise tegevuskavaga aastateks 2007–2010 „Arrêté du Gouvernement wallon du 15 février 2007 modifiant le Livre II du Code de l’Environnement constituant le Code de l’Eau en ce qui concerne la gestion durable de l’azote en agriculture”. See kehtib kuni 31. detsembrini 2010.

Artikkel 11

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile.

---

(1)  EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

---