Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32007R0275

Komisjoni määrus (EÜ) nr 275/2007, 15. märts 2007 , millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1825/2000, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veiseliha ja veiselihatoodete märgistamisega

ELT L 76, 16.3.2007, p. 12–15 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
ELT L 327M, 5.12.2008, p. 899–905 (MT)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 23/03/2007

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2007/275/oj

16.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 76/12


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 275/2007,

15. märts 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1825/2000, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veiseliha ja veiselihatoodete märgistamisega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 14 neljandat lõiku ja artikli 19 punkte a ja b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1760/2000 artiklis 13 osutatud rühmade määratlust ja nende ühtlikkuse küsimust on tõlgendatud erinevalt. Seetõttu tuleks komisjoni määruses (EÜ) nr 1825/2000 (2) täpsustada, kuidas kõnealused rühmad moodustatakse.

(2)

Palju küsimusi on põhjustanud veisehakkliha märgistamine juhul, kui seda segatakse muud liiki lihaga. Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (3) I lisa esimese osa I jaotises nähakse ette üksikasjalikud eeskirjad sellistest segudest koosnevate toodete liigitamiseks. Seetõttu tagab vajaliku selguse kõnealusele nomenklatuurile viitamine määruse (EÜ) nr 1760/2000 artiklis 12 osutatud CN-koodide abil.

(3)

Seoses määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 13 kohaldamisest tulenevate ühtlustamispiirangutega on tükeldatud liha ja konditustamisjäätmeid tootvatel ettevõtjatel raske moodustada piisava suurusega ühetaolisi rühmi, et rahuldada oma klientide nõudmisi. Need raskused muutuvad veelgi teravamaks, kui nõutakse suuri toodangukoguseid. Kogemus näitab, et nende raskuste tõttu ja seoses sellega teostatavate oluliste lisatoimingute tõttu võib esineda arvukaid vigu ning et see võib tihtipeale halvendada selliste toodete päritolu jälgitavust.

(4)

Et vältida väiksemate erinevate parameetritega rühmade haldamisest tulenevaid täiendavaid piiranguid, püüavad ettevõtjad võimaluse korral piirata varustamist üksikute suurtarnijatega. Pikema aja jooksul võib see ohustada teatavate väiksemate ja keskmise suurusega tapamajade ja lihatükeldamisettevõtete tegevust, kuivõrd võib tekkida olukord, et need ettevõtted lülitatakse kaubanduskanalitest välja.

(5)

Tegelikkuses on tükeldatud liha ja konditustamisjäätmeid tootvate ettevõtjate olukord samalaadne hakkliha tootvate ettevõtjate omaga. Konditustamisjäätmete suhtes hakkliha puhul võetud meetmetega samalaadsete meetmete võtmine võimaldaks lahendada nende ettevõtjate ees seisvad raskused. Tükeldatud liha puhul on kogemus näidanud, et valdava osa probleemide lahendamiseks piisab, kui anda võimalus moodustada rühmi loomadest, kes on tapetud kuni kolmes erinevas tapamajas ja kelle rümbad pärinevad kuni kolmest lihalõikusettevõttest, jälgides seejuures, et toodangu päritolu jälgitavus oleks tagatud.

(6)

Kogemus on samuti näidanud, et müügipunktides, kus müüakse lõpptarbijale eelnevalt pakendamata tükeldatud liha, on ettevõtjatel tihtipeale raskusi määruse (EÜ) nr 1760/2000 nende sätete rakendamisega, mis käsitlevad toodete märgistamist. Tükeldamine ja müük toimub tavaliselt kliendi nõudmisel, see aga muudab keeruliseks või isegi võimatuks moodustada eelnevalt loomarühmad määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 13 lõike 1 tähenduses. Samuti osutub toodangu müügivitriinides pideva ümberpaigutamise tõttu äärmiselt keeruliseks tagada märgistamiseks nõutava teabe reaalajas ajakohastamine. Sellise liha jaoks tuleks seega samuti võtta vastu lihtsustatud märgistamiseeskirjad. Kui selle liha puhul võtta vastu samalaadsed sätted, mida kohaldatakse hakkliha puhul, oleks võimalik lahendada suurem osa ettevõtjate ees seisvatest probleemidest.

(7)

Samaaegselt tuleks veenduda, et müügipunktides, kus toimub müük lõpptarbijale, oleks eelnevalt pakendamata tükeldatud ja müüki pandud liha puhul igal müügipäeval pidevalt kättesaadav teave loomade tapmise ja rümpade tükeldamise teostanud ettevõtte kohta, nii et seda oleks võimalik tarbijale nõudmisel suuliselt teatada. Samuti tuleb tagada liha päritolu jälgitavus, mis on vähemalt samaväärne sellega, mis on ette nähtud hakkliha puhul.

(8)

Lisaks sellele tuleks lubada, säilitades nõuded liha päritolu jälgitavuse ja lõpptarbijale müügipunktides liha kohta väljapandava teabe kohta, et liha tükeldamine võib toimuda erinevatel päevadel.

(9)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1825/2000 vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed vastavad veiselihaturu korralduskomitee arvamusele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1825/2000 muudetakse järgmiselt.

1.

Artikli 1 järele lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 1a

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   hakkliha– liha, mis on peeneks hakitud või läbi spiraalkruviga hakklihamasina lastud, mis vastab ühele määruse (EÜ) nr 1760/2000 artiklis 12 osutatud CN-koodile ja mis sisaldab vähemalt 1 % soola;

b)   konditustamisjäätmed– inimtarbimiseks sobivad väikesed lihatükid, mis tulenevad üksnes konditustamise toimingust ja mis tekivad rümpadest kontide eemaldamisel ja/või liha tükeldamisel;

c)   tükeldatud liha– väikesteks kuubikuteks, lõikudeks või muukujulisteks üksikportsjoniteks lõigatud liha, mida ettevõtja ei pea enam täiendavalt tükeldama enne lõpptarbijale müümist ning mida lõpptarbija saab otseselt kasutada. Selle mõiste alla ei kuulu hakkliha ja konditustamisjäätmed;

d)   eelnevalt pakendatud tükeldatud liha– müügiühik, mida pakutakse valmiskujul lõpptarbijale või ainult jaemüügiga tegelevale ettevõttele, mis hõlmab tükeldatud liha ja pakendit, millesse liha on pakendatud enne müüki andmist, kusjuures kõnealune pakend katab liha osaliselt või täielikult, kuid sellisel viisil, et pakendi sisu ei oleks võimalik muuta ilma pakendit avamata või selle omadusi muutmata.

e)   eelnevalt pakendamata tükeldatud liha– tükeldatud liha, mis pannakse müügipunktis müüki eelnevalt pakendamata kujul, samuti lihatükk, mis on pakendamata kujul välja pandud müügipunktis, kus toimub müük lõpptarbijale, ning mida tükeldatakse vastavalt lõpptarbija soovile;

f)   partii– samal ajal ja samaväärsetes tingimustes müügiks ettevalmistatud (lõigatud, hakitud või pakendatud) lihakogus, milleks võib olla kontidega või ilma kontideta liha, näiteks rümbad või veerandrümbad või kontideta tükeldatud või hakitud liha;

g)   jaemüük– liha käitlemine ja/või töötlemine ning hoiustamine müügikohas või tarnimine lõpptarbijale, kaasa arvatud peoteenindajad, tehasesööklad, ametiasutuste toitlustajad, restoranid või muud samalaadsed toitlustusalase teenuse osutajad, kauplused, selvehallide jaotuskeskused ja hulgimüügipunktid;

h)   lõpptarbija– tükeldatud liha viimane tarbija, kes ei kasuta kõnealust liha toidukäitlemistoimingus või sellega seotud tegevuses.”

2.

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 4

Rühma suurus ja koosseis

1.   Määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 13 lõike 1 teises lõigus osutatud rühma suurus määratakse kindlaks:

a)

rümpade või veerandrümpade tükeldamisel, asjaomases lihalõikusettevõttes ühe partii moodustavate rümpade või veerandrümpade arvu järgi;

b)

hilisema tükeldamise või hakkimise käigus, rümpade või veerandrümpade arvu järgi, mille liha moodustab asjaomases lihalõikus- või hakkimisettevõttes ühe partii.

Suurus ei või mingil juhul ületada ühe päeva toodangut.

2.   Lõikes 1 osutatud rühmade moodustamisel veenduvad ettevõtjad, et:

a)

rümpade või veerandrümpade tükeldamisel pärinevad kõik rümbad või veerandrümbad loomadelt, kes on sündinud samas riigis, kes on nuumatud samas riigis ning kes on tapetud samas riigis ja samas tapamajas;

b)

liha hilisemal tükeldamisel on punktis a sätestatud nõue täidetud kõikide partiisse kuuluvate rümpade puhul ning et kõik need rümbad on tükeldatud samas lihalõikusettevõttes;

c)

liha hakkimisel pärinevad lihapartiidesse kuuluvad loomad samast riigist.

3.   Erandina tapamaja samasuse ja lõike 2 punktis b sätestatud rümpade tükeldamise ettevõtte samasuse nõudest on tükeldatud liha tootmisel ettevõtjatel lubatud partiid moodustada loomadest, kes on tapetud enimalt kolmes erinevas tapamajas, ja rümpadest, mis on tükeldatud enimalt kolmes erinevas lihalõikusettevõttes.

4.   Erandina lõike 2 punktist b on konditustamisjäätmete tootmisel ettevõtjad kohustatud partii moodustamisel jälgima vaid tapmisriigi samasuse nõuet.”

3.

Artikli 5 lõige 1 jäetakse välja.

4.

Artikli 5 järele lisatakse järgmised artiklid:

“Artikkel 5a

Konditustamisjäätmed

1.   Erandina määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 13 lõike 2 punktidest b ja c ning lõike 5 punkti a alapunktidest i ja ii peavad ettevõtjad ja organisatsioonid kandma konditustamisjäätmete märgisele järgmised andmed:

a)

riik, kus asub tapamaja, kus tapeti loom, kellelt konditustamisjäätmed pärinevad. Märkus on järgmine: “Tapetud (liikmesriigi või kolmanda riigi nimi)”;

b)

riik, kus konditustamisjäätmed toodeti ja ettevõtte loa number, kus need jäätmed on saadud. Märkus on järgmine: “Toodetud (liikmesriigi või kolmanda riigi nimi ja ettevõtte loa number)”;

c)

gruppi kuuluvate loomade sündimise ja nuumamise riikide nimed. Märkus on järgmine: “Sünni- ja nuumamisriik (riikide nimed, kus loomad on sündinud ja nuumatud)”.

2.   Erandina lõike 1 punktidest a ja c, kui kõik gruppi kuuluvad loomad on sündinud, nuumatud ja tapetud samas riigis, on ettevõtjatel lubatud kasutada märkust “Päritolu”, millele järgneb liikmesriigi või kolmanda riigi nimi, kus loomad on sündinud, nuumatud ja tapetud.

Artikkel 5b

Eelnevalt pakendatud tükeldatud liha

Erandina määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 13 lõike 2 punktidest b ja c peab ettevõtja või organisatsioon, kes kasutab käesoleva määruse artikli 4 lõikes 3 sätestatud võimalust, kandma eelnevalt pakendatud tükeldatud liha märgisele lisaks määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 13 lõike 5 punktis a osutatud andmetele veel järgmised andmed:

a)

riigi nimi, kus loomad on tapetud ja tapamaja loa number või vajadusel kahe või kolme tapamaja lubade numbrid, kus rühma kuuluvad loomad on tapetud. Märkus on järgmine: “Rühma kuuluvad loomad on tapetud (tapmise liikmesriigi või kolmanda riigi nimi) (tapamaja loa number või kahe või kolme tapamaja lubade numbrid)”;

b)

riigi nimi, kus rümbad on tükeldatud, ja lihalõikusettevõtte loa number või vajadusel kahe või kolme lihalõikusettevõtte lubade numbrid, kus rümbad on tükeldatud. Märkus on järgmine: “Partiisse kuuluv liha on tükeldatud (tükeldamise liikmesriigi või kolmanda riigi nimi) (asjaomase lihalõikusettevõtte loa number või kahe või kolme asjaomase lihalõikusettevõtte lubade numbrid)”.

Artikkel 5c

Eelnevalt pakendamata tükeldatud liha

1.   Eelnevalt pakendamata tükeldatud liha müüki panemisel müügipunktis, kus toimub müük lõpptarbijale, peavad ettevõtjad ja organisatsioonid artikli 4 lõikes 3 sätestatud erandi kohaldamisel tagama, et partiide koosseis vastab kõnealusele lõikele kogu samaaegselt müükipandud eelnevalt pakendamata tükeldatud liha osas.

2.   Erandina määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 13 lõike 2 punktidest b ja c esitavad ettevõtjad ja organisatsioonid liha puhul, mis on müüki pandud müügipunktides, kuis toimub müük lõpptarbijale, märgistusel järgmised andmed: riigi nimi, kus on sündinud, nuumatud ja tapetud loomad, kellelt liha pärineb ning riigi nimi, kus toimus rümpade tükeldamine.

Liha, mis pärineb eri riigis sündinud ja/või nuumatud ja/või tapetud loomadelt, tuleb müügiks panemisel selgelt eraldada. Müügipunktis välja pandud teave peab paiknema kõnealuse liha läheduses, nii et lõpptarbija saab hõlpsasti vahet teha erineva päritoluga liha vahel.

Ettevõtja registreerib kuupäevade lõikes samaaegselt müüki pandud liha puhul tapamajade lubade numbrid, kus on tapetud loomad, kellelt eelnevalt pakendamata tükeldatud liha pärineb, ning rümbad tükeldanud lihalõikusettevõtete lubade numbrid. Nõudmisel edastab müüjaettevõte selle teabe tarbijale.

3.   Erandina artikli 4 lõike 1 teises lõigus sätestatust, eeldusel, et käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud, võib eelnevalt pakendamata kujul lõpptarbijale müüki pandav tükeldatud veiseliha rühma suurus ületada ühe päeva toodangut.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. märts 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(2)  EÜT L 216, 26.8.2000, lk 8.

(3)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 129/2007 (ELT L 56, 23.2.2007, lk 1).


Top