This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52022IR5495
Opinion of the European Committee of the Regions on adequate minimum income for social inclusion: the local and regional perspective
Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Piisav miinimumsissetulek sotsiaalseks kaasamiseks: kohalik ja piirkondlik perspektiiv“
Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Piisav miinimumsissetulek sotsiaalseks kaasamiseks: kohalik ja piirkondlik perspektiiv“
COR 2022/05495
ELT C 157, 3.5.2023, pp. 33–37
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
3.5.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 157/33 |
Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Piisav miinimumsissetulek sotsiaalseks kaasamiseks: kohalik ja piirkondlik perspektiiv“
(2023/C 157/07)
|
I. MUUDATUSETTEPANEKUTE SOOVITUSED
Muudatusettepanek 1
Punkt 5
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||||||||||
|
Tagades töövõimeliste inimeste jaoks tööturule (re)integreerumise stiimulid, tuleks sissetulekutoetusega järk-järgult suurendada piisavate vahenditeta inimeste sissetulekut tasemele, mis on vähemalt võrdne ühega järgmistest: |
Tagades töövõimeliste inimeste jaoks tööturule (re)integreerumise stiimulid ja selleks, et aidata inimesi mõistlikult vaesusest või vaesusriskist välja , tuleks sissetulekutoetusega järk-järgult suurendada piisavate vahenditeta inimeste sissetulekut tasemele, mis ületab ühte järgmistest: |
||||||||||||
|
|
Motivatsioon
Peamise eesmärgi saavutamiseks peaks sissetulekutoetus suurendama nende inimeste sissetulekut, kellel puuduvad piisavad vaesuspiiri ületavad vahendid, vastasel juhul eesmärki ei saavutata.
Lisaks tuleks „tugi-“ ja „esmatähtsate“ teenuste riiklikke määratlusi kohaldada üksnes juhul, kui need hõlmavad rohkem teenuseid kui need, mis sisalduvad siin vaadeldavas soovituses esitatud määratlustes.
Muudatusettepanek 2
Punkt 6
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
Liikmesriikidel soovitatakse saavutada punktis 5 sätestatud sissetulekutoetuse piisav tase hiljemalt 31. detsembriks 2030 , tagades samal ajal riigi rahanduse jätkusuutlikkuse. |
Liikmesriikidel soovitatakse saavutada punktis 5 sätestatud sissetulekutoetuse piisav tase hiljemalt 31. detsembriks 2027 , tagades samal ajal riigi rahanduse jätkusuutlikkuse. |
Motivatsioon
Ajavahemik, mille jooksul liikmesriigid peavad saavutama piisava sissetulekutoetuse taseme, peaks olema lühem, et jätta piisavalt aega, et hinnata selle poliitikameetme mõju vaesuse vähendamisele ja lõpuks vaadata ettepanek läbi, eesmärgiga parandada selle tõhusust.
Muudatusettepanek 3
Punkti 9 alapunkt a
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
läbipaistvad ja mittediskrimineerivad toetusõiguslikkuse kriteeriumid, millega tagatakse noortele täiskasvanutele tegelik juurdepääs miinimumsissetulekule, olenemata alalise elukoha olemasolust, tagades samas, et seadusliku elamise kestuse nõue on proportsionaalne ; |
läbipaistvad ja mittediskrimineerivad toetusõiguslikkuse kriteeriumid, millega tagatakse noortele täiskasvanutele tegelik juurdepääs miinimumsissetulekule, olenemata alalise elukoha olemasolust, tagades samas, et seadusliku elamise kestus ei ületa pikaajalise elaniku staatuse saamiseks nõutavat viieaastast katkematut seaduslikku riigis viibimist ; |
Motivatsioon
Silmatorkavaid lahknevusi seadusliku elamise miinimumkestusega seotud nõuetes peetakse oluliseks takistuseks mittekodanike juurdepääsul miinimumsissetulekule. Seetõttu on selliste nõuete ratsionaliseerimine äärmiselt oluline.
Muudatusettepanek 4
Punkti 10 alapunkt d
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
meetmete võtmine vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega seotud häbimärgistamise ja kaudsete eelarvamuste vastu võitlemiseks; |
meetmete võtmine vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega seotud häbimärgistamise ja eelarvamuste vastu võitlemiseks; |
Motivatsioon
Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega seotud eelarvamuste vastu tuleks võidelda olenemata sellest, kas tegemist on otseste või kaudsete eelarvamustega.
Muudatusettepanek 5
Punkti 16 alapunkt e
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
teha kokkuvõte käesoleva soovituse alusel võetud meetmetest, eelkõige seoses selle mõjuga vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisele, tööhõive suurendamisele ja koolitusel osalemise parandamisele, ning esitada 2032. aastaks nõukogule aruanne. |
teha kokkuvõte käesoleva soovituse alusel võetud meetmetest, eelkõige seoses selle mõjuga vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisele, tööhõive suurendamisele ja koolitusel osalemise parandamisele, ning esitada nõukogule iga nelja aasta tagant aruanne ja 2030. aastaks lõpparuanne . |
Motivatsioon
Kohandatakse ajakava, mille kohaselt peab komisjon esitama nõukogule aruande, tähtajale, mis on ette nähtud Porto sotsiaaltippkohtumise peamiste eesmärkide saavutamiseks.
II. POLIITIKASOOVITUSED
EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE
|
1. |
väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Komisjon tunnistab vajadust võtta täiendavaid meetmeid vaesuse vastu võitlemiseks kogu Euroopa Liidus, mis nõuab keskendumist vaesuse algpõhjustele ning tõhusaid meetmeid vaesuse vastu võitlemiseks ja selle ennetamiseks. Riiklikud sissetuleku tagamise kavad koos neid võimaldavate teenustega on sealjuures viimane abinõu, mis peab tagama inimväärse elu; |
|
2. |
rõhutab, et liikmesriigid peavad igati pingutama nõukogu soovituse rakendamise nimel, et saavutada 2030. aasta eesmärk vähendada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu. Komitee on varem (1) rõhutanud vajadust asjakohaste õigusnormide järele, et tagada vaesuspiiri ületav miinimumsissetulek; |
|
3. |
toonitab, et selle soovitusega peaks kaasnema miinimumpalga direktiivi kiire ja täielik rakendamine. Komitee juhib samas tähelepanu asjaolule, et kuigi soovitus on esimene samm õiges suunas, nõuab tungiv vajadus võtta meetmeid miinimumsissetuleku tagamiseks kogu ELis edasist arutelu selle üle, millise õigusraamistikuga selliseid meetmeid Euroopa tasandil kõige tõhusamalt rakendada; |
|
4. |
tuletab meelde, et kodanikud toetavad selgelt ka sotsiaalset Euroopat (2) ja ühist miinimumsissetuleku raamistikku, nagu väljendati Euroopa tuleviku konverentsil (3); |
|
5. |
märgib, et jõupingutustest hoolimata on vaesus ja sotsiaalne tõrjutus veelgi süvenenud ning 2021. aastal elas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus üle 90 miljoni eurooplase. Olukorra kiireloomulisus nõuab rangemat ajakava soovituse rakendamiseks, mistõttu teeb komitee ettepaneku tuua selle rakendamise tähtaeg 2027. aastasse. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles jälgima tähelepanelikumalt 2027. aastaks tehtud edusamme, mille kohta liikmesriigid esitavad nõukogule iga nelja aasta tagant aruande ja koostavad 2030. aastal lõpparuande; |
|
6. |
tunneb muret selle pärast, et soovituses ei järgita õigustel põhinevat lähenemisviisi. Nüüdisaegsed miinimumsissetuleku kavad võivad tagada inimväärse elu, suurendada inimeste osalemist ühiskonnaelus ja nende kaasamist ühiskonda ning edendada integreerumist tööturule; |
|
7. |
juhib tähelepanu sellele, et vaesuse puhul on tegemist inimõiguste rikkumisega ning et tõhusatel miinimumsissetuleku kavadel ja asjaomastel teenustel on stabiliseeriv mõju majandusele tervikuna, kuna vaesuse kaotamine ja sissetulekute erinevuste vähendamine on oluline mitte ainult sotsiaalse õigluse edendamiseks, vaid ka majanduskasvu toetamiseks. Sissetulekute erinevuste vähendamiseks peavad liikmesriigid võtma sihipäraseid meetmeid mitmes poliitikavaldkonnas; |
|
8. |
juhib tähelepanu sellele, et naistel on oluline roll põlvkonnalt põlvkonnale edasikanduva vaesuse nõiaringi murdmisel perekonnas. Samal ajal parandab naiste tööhõive määra tõstmine ja palgalõhe vähendamine naiste pensione, vähendades vaesusriski pensionipõlves. Laste vaesuse vähendamiseks on oluline, et neil oleks juurdepääs ulatuslikele teenustele, nagu alusharidus ja lapsehoid, algharidus ja koolitoit, ning vaba aja veetmise võimalustele; |
|
9. |
teeb ettepaneku, et riiklike vaesuse vähendamise tegevuskavade keskmes peaks olema miinimumsissetuleku kavade väljatöötamine, sealhulgas meetmed õiglase palga ja inimväärse töö saavutamiseks, kvaliteetsete põhiteenuste tagamiseks ning piisava sissetulekutoetuse ja kohandatud sotsiaalteenuste pakkumiseks. Sellega seoses on selliste sotsiaalteenuste kavade väljatöötamisel oluline võtta arvesse, et need peaksid tagama maksimaalse ulatuse ning ergutama ja võimestama töövõimelisi toetusesaajaid tööturule (taas)sisenema; |
|
10. |
rõhutab, et kuigi vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu vähendamise eesmärk ulatub 2030. aastani, on COVID-19 pandeemia, jätkuv sõda Ukrainas, energiahindade järsk tõus ja kasvav inflatsioon kõige rängemalt tabanud madala sissetulekuga leibkondi, suurendades vaesust ja ebavõrdsust. Samal ajal on see olukord eriti murettekitav vähekaitstud rühmade, eelkõige puuetega inimeste jaoks. Seetõttu on vaja värsket mõtlemist ja võimalikult kiiresti tuleb võtta meetmeid, tuginedes varasematest kriisidest saadud õppetundidele ning vaadates kõnealuse peaeesmärgi saavutamiseks üle rahaliste vahendite ja inimressursside eraldamise, võttes aluseks vaesuse ohus olevate inimeste arvu korrapärase läbivaatamise; |
|
11. |
rõhutab, et rohepöörde ja CO2-neutraalse majanduse puhul tuleb arvesse võtta sotsiaalset mõõdet ning toetada töötuse ohus olevate inimeste, töötute või majanduslikult mitteaktiivsete inimeste oskuste täiendamist. Miinimumsissetuleku kavadel peaks olema keskne roll toe ja stiimulite pakkumisel inimeste tööturule naasmiseks. Samuti võtab komitee huviga teadmiseks miinimumpalga osas tehtud edusammud, tunnistades „asjaolu, et komisjon on kehtestanud […] paradigma muutuse, mille kohaselt piisav miinimumpalk on põhiõigus ning Euroopa ühtse turu aluseks oleva sotsiaalse, õiglase ja jätkusuutliku turumajanduse eeltingimus“; (4) |
|
12. |
tuletab meelde, et kliimamuutused suurendavad veelgi vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste ja eelkõige nende arvu, kes elavad tasakaalustamata ja kliimatundliku majandusstruktuuriga piirkondades. Sotsiaalkaitsesüsteemid peavad hädasti kohanema kliimamuutustega, kuna abivajadus suureneb ja uued inimrühmad vajavad abi; |
|
13. |
kutsub Euroopa Liitu ja liikmesriike üles rakendama koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega konkreetseid meetmeid kodutuse ja energiaostuvõimetuse vähendamiseks ja kaotamiseks. Energiahindade tõus muudab vähekaitstud leibkondade jaoks keeruliseks energiakuludega toimetuleku; |
|
14. |
väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Komisjon tunnistab vajadust kaasata vaesuse vähendamisse kõik valitsustasandid. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline roll siin vaadeldava soovituse edu kindlustamisel, eelkõige kvaliteetsete sotsiaalteenuste osutamise kaudu. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on kõige parem jõuda aktiivselt toetust vajavate inimesteni ja teha kindlaks üksikisikute erivajadused, et töötada välja inimkesksed võimalused nende aktiivseks kaasamiseks ühiskonda: |
|
15. |
rõhutab vajadust nüüdisaegse, tervikliku, läbipaistval lähenemisviisil ja võrreldavatel andmetel põhineva Euroopa võrdlusraamistiku järele miinimumsissetuleku tagamise kavade jaoks, mis hõlbustaks ühist arusaama sellest kontseptsioonist Euroopa tasandil ja liikmesriikide vahel, kajastaks paremini erinevaid sissetulekuallikaid ja leibkondade konkreetset olukorda ning aitaks inimestel püsida ülalpool riikliku vaesuspiiri, sealhulgas töövõimelistele inimestele pakutavate võimaluste kaudu saada tasustatavat ja püsivat tööd; |
|
16. |
rõhutab, et kui miinimumsissetulek peab täitma oma eesmärgi vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel, peab ta sammu pidama inflatsiooniga, eelkõige toiduainete ja energia hindade tõusuga. Seetõttu toetab komitee täielikult esitatud soovitust iga-aastase läbivaatamise kohta liikmesriikide tasandil, arvestades, et see on põhieeldus kõnealuse meetme tulemuslikuks ja tõhusaks rakendamiseks; |
|
17. |
peab oluliseks, et miinimumsissetulekut saaks maksta ka leibkonna ühele liikmele, mis edendab soolist võrdõiguslikkust, noorte täiskasvanute ja puuetega inimeste osalemist ühiskonnaelus ja kaasamist ühiskonda ning integreerumist tööturule; |
|
18. |
rõhutab vajadust kehtestada liikmesriikides läbipaistvad ja mittediskrimineerivad toetusõiguslikkuse kriteeriumid. Komitee tunneb muret soovituse teksti ebaselguse pärast selles osas, mis on „proportsionaalne“ või „järkjärguline“ meede, ning kutsub samal ajal üles looma üldise raamistiku seadusliku riigis elamise nõuete kohta; |
|
19. |
rõhutab, et soovituses esitatud tugi- ja esmatähtsate teenuste määratlusi tuleks täiendada ja mitte asendada riiklike määratlustega, et tagada kõnealuse soovitusliku teenuste loetelu kohaldamine kogu ELis. See kehtib eelkõige digitaalse side suhtes, millele ei omistata kogu ELis esmatähtsa teenuse staatust; |
|
20. |
teeb ettepaneku kehtestada toetusõiguslikkuse kindlakstegemise künnised selliselt, et inimesed ei jääks miinimumsissetulekutoetusest ilma seetõttu, et hindamisel antakse liiga suur kaal väikestele varadele, isiklikuks kasutamiseks mõeldud eluasemele, hädavajalikele transpordivahenditele või vallasvarale. See kehtib eelkõige teravas kriisiolukorras olevate taotlejate või eakate inimeste puhul; |
|
21. |
tuletab meelde vajadust kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate järele kohalikul, piirkondlikul ja Euroopa Liidu tasandil, et jälgida miinimumsissetuleku kavade katvust, pöörates tähelepanu digitaalse juurdepääsetavuse parandamisele, infotehnoloogia kättesaadavusele ja digioskuste tagamisele; |
|
22. |
rõhutab, et miinimumsissetuleku kavades peavad sisalduma tõhusad, õiglased ning erinevatele sihtrühmadele suunatud ja tööhõivet toetavad individuaalsed elemendid, mis kõrvaldavad tööturule naasmist ja seal püsimist takistavad tõkked ning tagavad, et töötegemine tasub end ära, suurendades sotsiaalset kaasatust. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata noorte, sealhulgas lastekaitsesüsteemist lahkunud noorte tööturule integreerimisele. Lisaks märgib komitee, et oluline on toetada meetmeid, mis julgustavad sihtrühmi (taas)sisenema tööturule võimaluse korral kohapeal, et minimeerida mujale elama asumisega seotud probleeme. Liikmesriigid peaksid koguma teavet toimetulekupiiril olevate inimeste tööhõivet takistavate tegurite kohta (nt madal haridustase) ja leidma neile lahendusi, nagu ajutise tööturu loomine, palgatoetused ning oskuste täiendamine, ümberõpe ja elukestev õpe; |
|
23. |
rõhutab ressursside õiglase, õiguspärase ja tõhusa jaotamise tähtsust. Seetõttu nõustub komitee täielikult Euroopa Komisjoniga vajaduse osas vaadata korrapäraselt läbi maksu- ja hüvitissüsteemidest tulenevad stiimulid ja pärssivad tegurid; |
|
24. |
on seisukohal, et riigihangete õige kasutamine võib aidata kaasa pikaajaliste töötute ning sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse ohus olevate inimeste tööhõivele; |
|
25. |
kutsub üles selgitama, milline asutus vastutab üksikute kavade koostamise eest, et vältida meetmete dubleerimist. Samuti tuleb teabevahetuses pöörata erilist tähelepanu andmekaitsele. |
Brüssel, 9. veebruar 2023
Euroopa Regioonide Komitee president
Vasco ALVES CORDEIRO
(1) Regioonide Komitee arvamus teemal „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm“ (ELT C 166, 7.6.2011, lk 18).
(2) Eurobaromeetri uuring sotsiaalküsimuste kohta, märts 2021.
(3) 2022. aasta lõpparuanne.
(4) Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Piisav miinimumpalk Euroopa Liidus“ (ELT C 175, 7.5.2021, lk 89).