This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52023XC0324(02)
Publication of the single document referred to in Article 94(1)(d) of Regulation (EU) No 1308/2013 of the European Parliament and of the Council and of the reference to the publication of the product specification for a name in the wine sector 2023/C 109/05
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendi ja veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi avaldamist käsitleva viite avaldamine 2023/C 109/05
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendi ja veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi avaldamist käsitleva viite avaldamine 2023/C 109/05
C/2023/1895
ELT C 109, 24.3.2023, p. 73–79
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
24.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 109/73 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendi ja veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi avaldamist käsitleva viite avaldamine
(2023/C 109/05)
Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artikli 98 kohaselt kahe kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.
KOONDDOKUMENT
„Terras do Dão“
KGT-PT-02352
Taotluse esitamise kuupäev: 2.3.2017.
1. Registreeritav nimetus
Terras do Dão.
2. Geograafilise tähise tüüp
KGT – kaitstud geograafiline tähis.
3. Viinamarjasaaduste kategooriad
1. |
Vein. |
4. |
Vahuvein. |
4. Veini(de) kirjeldus
1. Vein (valge, punane ja roosa)
LÜHIKIRJELDUS
Valge vein on selge kuni särava välimusega, värvus varieerub kerge tsitriini varjundiga kahvatuvalgest kuni intensiivsema kuldpruuni varjundiga valgeni. Hästi väljendunud ja peene lõhnaga, noorte veinide puhul peamiselt lille- ja puuviljanüanssidega (valge viljalihaga puuviljad). Aja jooksul muutuvad need tasapisi keerukamateks ja hõrgumateks aroomideks. Maitse on hästi tasakaalustatud ja mineraalne, märkimisväärse peene happesusega, mis annab neile värskuse ja hea konsistentsi. Struktureeritud, keskmine kuni püsiv järelmaitse.
Roosa vein on selge kuni särava välimusega, värvus varieerub sibulakesta meenutavast kirsiroosani. Peen lõhn mõõdukate, peamiselt marjade ja neile viinamarjasortidele iseloomulike punaste puuviljade nüanssidega. Aja jooksul aroomid muutuvad ja omandavad keerukamaid ja peenemaid nüansse. Maitse on väga keerukas ja mineraalne, hästi on väljendunud mittelenduvate hapete sisaldus ning hea tasakaal värskuse ja tekstuuri vahel. Keskmise kuni tugeva struktuuriga, mis aitab kaasa rikkalikule järelmaitsele.
Punane vein on selge välimusega, värvus varieerub avatud rubiinpunasest sügava purpurseni. Aastate möödudes omandab värvus tellispunasest kastanpruunini ulatuvaid varjundeid. Väga täpselt määratletud, iseloomulikult peene lõhnaga, peamiselt viinamarjasortidele iseloomulike puuviljanüanssidega; noorte veinide puhul on domineerivad punased ja mustad puuviljad. Aja jooksul arenevad need õrnalt keerukamaks aroomideks, millel on väljakujunenud nüansid, peamiselt kuivatatud puuviljad ja vürtsid. Maitse on kompleksne ja hõrk, tasakaal hapete ja alkoholi vahel on hea ning iseloomulik on mineraalsus. Keskmine kuni tugev struktuur, hästi integreeritud tanniinid, sametine tekstuur ja pikk järelmaitse.
Muud analüütilised omadused peavad vastama kohaldatavate õigusaktide piirnormidele.
Üldised analüütilised omadused |
|
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
10,0 |
Minimaalne üldhappesus |
|
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) |
|
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) |
|
2. Vahuvein (valge, punane ja roosa)
LÜHIKIRJELDUS
Valge veini värvus varieerub tsitriinist õlgkollaseni, vein on peamiselt lille-, puuvilja- (tsitrus ja valged puuviljad) ja mineraalse aroomiga, värske ja tasakaalustatud maitsega, mis tuleneb mittelenduvate hapete sisaldusest, ning peened püsivad mullid.
Roosad veinid on roosa värvusega, peamiselt puuviljase aroomiga. Tasakaalustatud happesusega värsked veinid, peened ja püsivad mullid.
Punaste veinide värvus varieerub heledast kuni intensiivse punaseni, kusjuures aja jooksul tekivad tellispunased nüansid. Peamiselt küpsete punaste puuviljade ja marjade aroom. Tasakaalustatud veinid, millel on peened ja püsivad mullid.
Muud analüütilised omadused peavad vastama kohaldatavate õigusaktide piirnormidele.
Üldised analüütilised omadused |
|
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
10,0 |
Minimaalne üldhappesus |
|
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) |
|
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) |
|
5. Veinivalmistustavad
a. Peamised veinivalmistustavad
1. Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (vein ja vahuvein)
Veinivalmistamisega seotud piirangud
Viinamarjavirde minimaalse tegeliku alkoholisisalduse nõue mahuprotsentides:
kaitstud geograafilise tähisega veinid „Terras do Dão“
— |
valge, roosa ja punane vein: vähemalt 10 mahuprotsenti, |
— |
vahuveini kuvee: vähemalt 10 mahuprotsenti; |
veinid täiendava tähisega „Terras de Lafões“:
— |
valge, roosa ja punane vein: vähemalt 9,5 mahuprotsenti, |
— |
vahuveini kuvee: vähemalt 9,5 mahuprotsenti. |
2. Valmistamismeetod (vahuvein)
Konkreetsed veinivalmistustavad
Kaitstud geograafilise tähisega „Terras do Dão“ hõlmatud vahuveinide valmistamisel tuleb kasutada traditsioonilist meetodit kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega.
3. Muld ja viinamarjakasvatusviisid
Viinamarjakasvatusviis
Kaitstud geograafilise tähisega veinide „Terras do Dão“ tootmiseks ettenähtud viinamarjaistandustes kasutatavad viinamarjakasvatusviisid peavad olema piirkonna traditsioonilised või sertifitseerimisasutuse soovitatud meetodid.
Kaitstud geograafilise tähisega veinide „Terras do Dão“ tootmiseks kasutatavad viinamarjaistandused rajatakse järgmist tüüpi pinnasele:
— |
huumusaineid mittesisaldavad või sisaldavad kivinemata liivakivimaterjalidest pärinevad mineraalmullad või huumusaineid sisaldavad kiltkivist ja/või graniitmaterjalist pärinevad mineraalmullad; |
— |
kiltkivist pärinevad tugevasti küllastumata kiltmullad; |
— |
kiltkivist, merglist ja/või kõvast lubjakivist pärinevad vahemerelised pruun- ja/või punamullad; |
— |
liivast või liivakivist pärinevad leedemullad; |
— |
liivased psammiit-rähkmullad; |
— |
tänapäevased lammimullad. |
b. Maksimaalne saagikus
1. |
Punased viinamarjad (vein ja vahuvein)
18 000 kg viinamarju hektari kohta. |
2. |
Heledad viinamarjad (vein ja vahuvein)
20 000 kg viinamarju hektari kohta. |
6. Määratletud geograafiline piirkond
Geograafilise tähisega „Terras do Dão“ veinide tootmise geograafiline piirkond on järgmine:
a) |
Aveiro ringkonnas ainult Cedrimi haldusüksus (frequesia) Sever do Vouga haldusüksuses (municipio) ning Cedrimi ja Paradela haldusüksuste liidus; |
b) |
Coimbra ringkonnas kõik järgmised haldusüksused: Arganil, Oliveira do Hospital ja Tábua; |
c) |
Guarda ringkonnas kõik järgmised haldusüksused: Aguiar da Beira, Fornos de Algodres, Gouveia ja Seia; |
d) |
Viseu ringkonnas kõik järgmised haldusüksused: Carregal do Sal, Castro Daire, Mangualde, Mortágua, Nelas, Oliveira de Frades, Penalva do Castelo, Santa Comba Dão, São Pedro do Sul, Sátão, Tondela, Vila Nova de Paiva, Viseu ja Vouzela. |
Geograafiline piirkond, kus toodetakse veine ja vahuveine, mida võib müüa koos allpiirkonna täiendava tähisega „Terras de Lafões“, on järgmine:
a) |
Aveiro ringkonnas Couto de Estevesi haldusüksus (frequesia) Sever do Vouga haldusüksuses (municipio) ja ainult Cedrimi haldusüksus (frequesia) Cedrimi ja Paradela haldusüksuste liidus; |
b) |
Viseu ringkonnas kõik järgmised haldusüksused: Oliveira de Frades, São Pedro do Sul, Vouzela ja Castro Daire. Samas ringkonnas Viseu haldusüksuses (municipio) järgmised haldusüksused (frequesia): Bodiosa, Calde, Campo, Lordosa ja Ribafeita. |
7. Peamised veiniviinamarjasordid
Alfrocheiro - Tinta-Bastardinha
Alicante-Bouschet
Alicante-Branco
Alvar
Alvar-Roxo
Alvarelhão-Brancelho
Alvarinho
Amaral
Aragonez - Tinta-Roriz; Tempranillo
Arinto-Pedernã
Arinto-do-Interior
Assaraky
Azal
Baga
Barcelo
Bastardo-Graciosa
Bical - Borrado-das-Moscas
Branda
Cabernet Franc
Cabernet Sauvignon
Camarate
Campanário
Castelão - João-de-Santarém(1); Periquita
Cerceal-Branco
Cercial - Cercial-da-Bairrada
Chardonnay
Cidreiro
Coração-de-Galo
Cornifesto
Douradinha
Encruzado
Esganoso
Fernão-Pires - Maria-Gomes
Folgasão-Terrantez
Folgasão-Roxo
Folha-de-Figueira - Dona-Branca
Fonte-Cal
Gewürztraminer
Gouveio
Grand Noir
Jaen-Mencia
Jampal
Loureiro
Luzidio
Malvasia-Fina - Boal; Bual
Malvasia-Fina-Roxa
Malvasia-Preta
Malvasia-Rei
Marufo - Mourisco-Roxo
Merlot
Monvedro
Moreto
Moscatel-Galego-Branco - Muscat-à-Petits-Grains
Mourisco
Pilongo
Pinot Blanc
Pinot Noir
Português-Azul - Blauer-Portugieser
Rabo-de-Ovelha
Riesling
Rufete - Tinta-Pinheira
Sauvignon - Sauvignon Blanc
Semillon
Sercial - Esgana-Cão
Sercialinho
Syrah - Shiraz
Síria-Roupeiro, Códega
Tamarez-Molinha
Terrantez
Tinta-Carvalha
Tinta-Francisca
Tintem
Tinto-Cão
Touriga Franca
Touriga Fêmea
Touriga Nacional
Trincadeira - Tinta-Amarela, Trincadeira-Preta
Tália - Ugni-Blanc; Trebbiano-Toscano
Uva-Cão
Verdelho
Verdial-Branco
Vinhão-Sousão
Viosinho
Vital
Água-Santa
8. Seos(t)e kirjeldus
Vein ja vahuvein
Looduslikud ja inimtegurid
Geograafilist piirkonda ümbritsevad mäestikualad, mis kaitsevad sisemaa poolt tulevate idatuulte ja rannikult tulevate niiskete õhumasside eest.
Maastiku põhitunnused on paljud sügavad orud, mis moodustavad tiheda veekogude võrgustiku.
Parasvöötmekliima, keskmiselt 1 100–1 600 mm vihma aastas (peamiselt sügisel ja talvel) ning keskmiselt 2 200–2 700 tundi päikesevalgust aastas (peamiselt maist augustini).
Piirkonnas on väga suurte temperatuurikõikumistega külmad talved ja soojad suved.
Mullad (peamiselt graniitset päritolu ja eelkambriumist pärineva kiltsavi jälgedega) sisaldavad üldiselt vähe orgaanilist ainet ja nende pH on madal.
Piisavalt leidub tõendeid selle kohta, et selles geograafilises piirkonnas on viinapuid kasvatatud üle tuhande aasta. Dokumenteeritud andmed näitavad viinamarjaistanduste ja veini majanduslikku tähtsust selles piirkonnas alates 12. sajandist.
Veinide omadused, mis on seotud geograafilise piirkonnaga
Nendel veinidel on valdavalt mineraalsed nüansid ja eri viinamarjasortide hästi väljendunud aroom. Tegemist on püsiva järelmaitsega veinidega, millel on hea tasakaal alkoholi, magususe ja happesuse vahel.
Valged ja roosad veinid on värsked, märkimisväärselt tasakaalustatud happesusega.
Punaste veinide tekstuur on sametine ja täidlane, mahedate tanniinidega.
Vahuveinid on väga peened, hästi väljenduva ja integreeritud happesuse ja värskusega ning peente ja püsivate mullidega.
Põhjuslik seos
Reljeefi pakutav kaitse on geograafilise piirkonna põhiomadus, mis mõjutab ka kliimat. Kliima kujundab viinamarjade kasvamist ja küpsemist, mis tähendab, et see mõjutab otseselt veinide kvaliteeti. See mõju ilmneb selgelt veinide maheduses ja aroomi avaldumises.
Peamiselt vähese orgaanilise aine sisaldusega ja madala pH-ga graniitmullad annavad veinidele ja vahuveinidele mineraalse iseloomu ning aitavad suurel määral kaasa nende heale mittelenduvate hapete sisaldusele.
Veinid on aromaatsed, mineraalsed ja värsked, tasakaalustatud happesusega, mis tuleneb viinamarjade küpsemistingimustest: kuumad suved, kus temperatuur iga päev suuresti muutub.
Soojad ja päikesepaistelised suved tagavad viinamarjade täieliku küpsemise. Suured ööpäevased temperatuurikõikumised tagavad suhkrute õige tekke ja optimaalse happesuse säilimise.
Selle tulemusena on valged ja roosad veinid värsked, harmoonilised ja peente mineraalsete aroomidega, märkimisväärselt tasakaalustatud mittelenduvate hapete sisaldusega, sortide hästiväljendunud aroomiga ja püsiva järelmaitsega. Punastel veinidel on sortide hästiväljendunud aroom, optimaalne polüfenoolide sisaldus, hea tasakaal hapete ja alkoholi vahel, mineraalsed aroomid, mahedad tanniinid, sametine tekstuur ja püsiv järelmaitse.
Tänu suhteliselt pikale ja õrnale laagerdumisele saadakse veinid, millel on viinamarjasortide aroomid hästi väljendunud.
Tänu veekogude tihedale võrgustikule, pinnast murendavale vihmale ja vee kogunemisele talvel ning tugeva külma mõjule ajal, mil viinapuud on puhkeseisundis, sobib geograafiline piirkond viinamarjakasvatuseks hästi.
Kuna traditsioon on säilinud rohkem kui tuhande aasta jooksul, kajastub inimtegur geograafilise piirkonna tingimustega kõige paremini sobivate sortide valikus. See on otsustava tähtsusega kvaliteetviinamarjade tootmise ja veinide omaduste tagamisel.
9. Muud olulised tingimused
Vein ja vahuvein
Õigusraamistik:
liikmesriigi õigusaktid.
Lisatingimuse liik:
märgistamise täiendavad nõuded.
Tingimuse kirjeldus
Märgistamise täiendavad nõuded
— |
Märgistuse eelnev heakskiitmine. Kaitstud geograafilise tähisega toodete „Terras do Dão“ märgistused tuleb kõigepealt esitada kinnitamiseks sertifitseerimisasutusele. |
— |
Kaubamärk tuleb registreerida riiklikus tööstusomandi instituudis INPI, nagu muudelgi juhtudel. |
— |
Täiendavat tähist „Terras de Lafões“ on lubatud kasutada üksnes selliste kaitstud geograafilise tähisega veinide „Terras do Dão“ märgistusel, mis on toodetud allpiirkonna „Terras de Lafões“ geograafilises piirkonnas (ja mille minimaalne tegelik alkoholisisaldus on 9,5 mahuprotsenti). |
Tootespetsifikaadi link
http://www.ivv.gov.pt/np4/8616.html