Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52022AE3551

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa uus innovatsioonikava““ (COM(2022) 332 final)

    EESC 2022/03551

    ELT C 100, 16.3.2023, p. 89–94 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    16.3.2023   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 100/89

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa uus innovatsioonikava““

    (COM(2022) 332 final)

    (2023/C 100/13)

    Raportöör:

    Maurizio MENSI

    Kaasraportöör:

    Christophe LEFÈVRE

    Konsulteerimistaotlus

    Euroopa Komisjon, 27.10.2022

    Õiguslik alus

    Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

    Vastutav sektsioon

    ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon

    Vastuvõtmine sektsioonis

    10.11.2022

    Vastuvõtmine täiskogus

    14.12.2022

    Täiskogu istungjärk nr

    574

    Hääletuse tulemus

    (poolt/vastu/erapooletuid)

    177/0/0

    1.   Järeldused ja soovitused

    1.1.

    		 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt Euroopa Komisjoni esitatud Euroopa innovatsioonikava üle ning toetab eelkõige selle kahte eesmärki – edendada Euroopa konkurentsivõimet ning elanike heaolu.

    1.2.

    		 Komitee tunneb heameelt ka selle üle, et komisjon rõhutab vajadust kõrvaldada praegused puudujäägid Euroopa Liidu kasvufirmades (scale-up) ja süvatehnoloogiaettevõtetes võrreldes kolmandate riikidega, kus kasvufaasis tehnoloogiaettevõtted on rohkem levinud. Komitee soovitab komisjonil pöörata suuremat tähelepanu eelkõige ettevõtjate, VKEde ja idufirmade ning nende juhitud innovatsioonivõrgustike rollile rohe- ja digipöörde saavutamisel.

    1.3.

    		 Komitee toetab algatuse ülesehitust, mis põhineb viiel juhtalgatusel. Samuti on vaja ette näha vahendid saavutatud tulemuste kontrollimiseks ja jälgimiseks.

    1.4.

    		 Komitee väljendab heameelt ettepaneku üle luua avalike teenuste valdkonnas innovatsioonisõbralike eeskirjade nõuanderühm ning teeb ettepaneku kaasata komitee sellesse rühma täisliikmena.

    1.5.

    		 Komitee rõhutab, kui oluline on rahastada eksperimenteerimis- ja katsetamistaristut, et aidata idufirmasid ning kõrvaldada lõhe laborite ja ärirakenduste vahel. Seetõttu tunneb komitee heameelt uue mõiste „katsetamis- ja eksperimenteerimistaristu“ lisamise üle riigiabi käsitleva üldise grupierandi määruse läbivaatamise eelnõusse.

    1.6.

    		 Komitee tunneb heameelt ka riigihankeid käsitleva algatuse üle. Sellega seoses teeb komitee ettepaneku näha ette vähemalt ühe idufirma osalemine innovatsioonihangetes.

    1.7.

    		 Komitee rõhutab, kui oluline on kehtestada tugev intellektuaalomandi kord, mida kohaldatakse idufirmade leiutiste suhtes, et edendada pidevat teadustegevust.

    1.8.

    		 Komitee kutsub komisjoni üles edendama investeeringute piirkondadevahelist mõõdet, nii et investeerimises osaleksid ühiselt nii vähem kui ka rohkem innovaatilised piirkonnad.

    1.9.

    		 Komitee rõhutab, et avaliku sektori toetus peaks tooma kasu ka kõrgharidusele ja innovatsioonilaboritele. Sellega seoses soovitab komitee komisjonil kasutada mitmeid katseteaduskeskusi ja -ülikoole, mis innovaatilisi eesmärke püüaksid saavutada.

    1.10.

    		 Komitee tunneb heameelt ka komisjoni toetuse üle liikmesriikidele üleeuroopalist huvi pakkuvate piiriüleste projektide arendamisel. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku rahastada nii teadusuuringuid kui ka teadlaste erialast arengut ning võimaldada novaatoritel avaliku sektori toetatud teadusuuringute tulemusi edasi arendada, võimaluse korral Innospace’i platvormi kaudu.

    1.11.

    		 Komitee väljendab heameelt juhenddokumendi avaldamise üle, et aidata asjaomastel ametiasutustel valida kõige asjakohasem ELi poliitikaprogramm, ning rõhutab poliitikaprogrammide horisontaalse käsitlemise tähtsust.

    1.12.

    		 Komitee pooldab ideed uurida soodsamaid aktsiaoptsioonide maksustamise lahendusi ning maksukorda üle piiri liikuvate andekate inimeste jaoks. Komitee kutsub komisjoni üles koordineerima andekate inimeste toetamisele suunatud riiklikke algatusi.

    1.13.

    		 Komitee toetab komisjoni kavatsust töötada välja usaldusväärsemad ja võrreldavamad andmekogumid ja ühtne andmetaksonoomia, et nende andmete põhjal kujundada poliitikat kõigil tasanditel. Samuti pooldab komitee komisjoni kavatsust levitada parimaid tavasid struktureeritud viisil Euroopa Innovatsiooninõukogu foorumi kaudu.

    1.14.

    		 Komitee tunneb heameelt ka komisjoni kavatsuse üle tutvustada parimaid tavasid ja avaldada valitsustele suunised selle kohta, kuidas neid kasutada, et vähendada liikmesriikide õiguslikku killustatust.

    2.   Arvamuse taust

    2.1.

    		 Euroopa uue innovatsioonikava eesmärk on viia Euroopa Liit süvatehnoloogia innovatsiooni ja idufirmade uue laine harjale järgmiste algatuste kaudu:

    —

    parandada Euroopa idu- ja kasvufirmade juurdepääsu rahastamisele;

    —

    parandada novaatorite tingimusi uute ideede katsetamiseks reguleeritud testkeskkondade abil;

    —

    aidata kaasa piirkondlike innovatsiooniorgude loomisele, sealhulgas mahajäänud piirkondades;

    —

    meelitada talente Euroopasse ja neid siin hoida;

    —

    parandada poliitikaraamistikku selgema terminoloogia, selgemate näitajate ja andmekogumite ning liikmesriikidele antava poliitilise toetuse abil.

    2.2.

    		 Euroopa uus innovatsioonikava sisaldab 25 konkreetset meedet, mis on rühmitatud viide juhtalgatusse.

    —

    Kasvufirmade rahastamine stimuleerib institutsionaalsete investorite ja muude erainvestorite investeeringuid.

    —

    Innovatsiooni võimaldamine eksperimenteerimisruumide ja riigihangete kaudu hõlbustab innovatsiooni.

    —

    Innovatsiooni kiirendamine ja tugevdamine kogu ELi hõlmavates ökosüsteemides, käsitledes riikide ja piirkondade vahelise lõhe probleemi, toetab piirkondlike innovatsiooniorgude loomist ja omavahel ühendamist ning aitab liikmesriikidel eraldada vähemalt 10 miljardit eurot piirkonna tasandi innovatsiooniks, mis on seotud ELi prioriteetidega.

    —

    Süvatehnoloogiatalentide arendamine, ligimeelitamine ja kohalhoidmine tagab oluliste süvatehnoloogiatalentide arengu ja liikumise ELis.

    —

    Poliitikakujundamisvahendite täiustamine on otsustava tähtsusega, et töötada välja ja kasutada usaldusväärseid ja võrreldavaid andmekogumeid ja ühiseid määratlusi (idufirmad, kasvufirmad), millest saab juhinduda kogu ELi poliitika kõigil tasanditel.

    3.   Üldised märkused

    3.1.

    		 Komitee väljendab heameelt komisjoni koostatud Euroopa innovatsioonikava ja eelkõige selle kahe eesmärgi üle – edendada Euroopa konkurentsivõimet ja Euroopa kodanike heaolu.

    3.2.

    		 Sellega seoses tunneb komitee heameelt asjaolu üle, et komisjoni kava põhineb üldeesmärgil kõrvaldada püsiv innovatsioonilõhe eri liikmesriikide ja Euroopa piirkondade vahel, mis võib pärssida sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust.

    3.3.

    		 Komitee leiab, et digitaalne dividend peaks olema kättesaadav kõigile Euroopa kodanikele, olenemata nende elukohast. Digirevolutsioon peaks täitma püsivad lüngad, mis tekkisid tööstusrevolutsiooni ajal ja süvenesid pärast raudse eesriide langemist mõnes ELiga ühinenud liikmesriigis.

    3.4.

    		 See on praegu seda olulisem, et kõik ELi liikmesriigid ja piirkonnad peavad olema sõltumatud kolmandatest riikidest, mis, nagu Ukraina sõda, praegune energiakriis ja kiibipuudus näitavad, ei ole alati usaldusväärsed ega juhindu igal juhul Euroopa põhiväärtustega.

    3.5.

    		 Komitee väljendab heameelt ka selle üle, et komisjon rõhutab vajadust kõrvaldada kasvufirmade ja süvatehnoloogiaettevõtete puudujäägid võrreldes kolmandate riikidega, kus kasvufaasis tehnoloogiaettevõtted on rohkem levinud. Samuti soovitab ta komisjonil pöörata suuremat tähelepanu ettevõtjate, VKEde, idufirmade ja nende juhitud innovatsioonivõrgustike rollile rohe- ja digipöörde saavutamisel nende konkurentsivõime edendamise kaudu (1). Lisaks on oluline edendada algatusi, mille eesmärk on muuta traditsioonilised ettevõtted uuenduslikeks.

    3.6.

    		 Komitee arvates võib sügavam ja ühtsem digiüleminek käivitada positiivse mõjuringi: parandada kodanike heaolu, saavutada kestlikkuse eesmärgid, tugevdada liidus majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning vähendada tööstuslikku ja majanduslikku sõltuvust kolmandatest riikidest, kes ei jaga samu väärtusi.

    3.7.

    		 Kõigil eespool nimetatud põhjustel tunneb komitee igati heameelt komisjoni algatuse sisu üle ja toetab seda.

    3.8.

    		 Komitee kiidab heaks ka algatuse ülesehituse, mis koosneb viiest juhtalgatusest. Soovitatav on ette näha vahendid saavutatud tulemuste pidevaks kontrollimiseks ja jälgimiseks, et valmistada vajaduse korral ette vajalikud parandus- ja täiendusmeetmed.

    3.9.

    		 Komitee väljendab heameelt ettepaneku üle luua avalike teenuste valdkonnas innovatsioonisõbralike eeskirjade nõuanderühm ning teeb ettepaneku kaasata komitee sellesse rühma täisliikmena.

    4.   Süvatehnoloogia kasvufirmade rahastamise juhtalgatus

    4.1.

    		 Komitee tunneb suurt heameelt kõigi kavandatud meetmete üle, mille eesmärk on vähendada uue omakapitali maksumust kogu ELis. Need hõlmavad võimalust kasutada intellektuaalomandiõigusi tagatisena ja ettepanekut võtta vastu uus, noteerimist käsitlev õigusakt, mis lihtsustab ja hõlbustab noteerimisnõudeid nii börsile minevate kui ka seal juba noteeritud ettevõtjate jaoks. Eesmärk on vähendada kulusid ja suurendada emitentide õiguskindlust, tagades samal ajal investorite kaitse ja turu usaldusväärsuse.

    4.2.

    		 Komitee märgib, et Euroopal peab olema intellektuaalomandi kord, mis tasakaalustab piisavalt avatud teadust ja intellektuaalomandit. Sellega seoses omavad (või kasutavad) paljud idufirmad standardi rakendamiseks olulist patenti. Tuleks vältida seda, et kehtestatakse juriidilised kohustused (vähemalt VKEde puhul) kontrollida standardi rakendamiseks oluliste patentide kogumeid, mida nad kavatsevad litsentsida. Selline kohustus võib olla innovatsioonile kahjulik, sest see võib pikendada läbirääkimisi, tekitades vaidlusi etapis, kus litsentsitulu väljavaated ei ole veel kindlad.

    4.3.

    		 Komiteel on hea meel, et tähelepanu keskmesse on seatud naised ning andmete kogumine naiste ja vähem esindatud rühmade kohta, et töötada välja sihipärane poliitika soolise ja muu ebavõrdsuse kaotamiseks, mis mõjutab ka idufirmasid. Naiste tööhõive edendamine innovatsiooni valdkonnas on Euroopa konkurentsivõime tagamisel keskse tähtsusega. Samal ajal on soolise võrdõiguslikkuse ja vähem esindatud rühmade indeksi loomine kasulik, et parandada teadmisi selle probleemi käsitlemiseks.

    4.4.

    		 Komitee juhib tähelepanu vajadusele, et ka väljakujunenud VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad tegeleksid rohe- ja digipöörde eesmärgil innovatsiooniga. Seetõttu tuleks tegevuskavasse lisada meetmed, mis abistavad neid selles projektis ja edendavad nende konkurentsivõimet. Üldisemalt on oluline luua ökosüsteem, mis võimaldab ka traditsioonilistel ettevõtetel areneda uuenduslikeks ettevõteteks.

    4.5.

    		 Võttes arvesse, nagu märgib komisjon, et pangatooted on ettevõtete peamine rahastusallikas, rõhutab komitee avaliku sektori rahastatud tagatiste tähtsust ja kutsub komisjoni üles kaaluma siingi valdkonnas selle kordamist, mida on juba tehtud COVID-19 ja Ukraina sõja ajutistes raamistikes. Seejuures on võimalik, et riigigarantiid meelitavad ligi pikaajalisi ja riskikartlikumaid investoreid (nt pensionifondid ja riiklikud investeerimisfondid), kelle rahastamist Euroopas vähe kasutatakse.

    4.6.

    		 Komitee kutsub komisjoni üles seadma selle juhtalgatuse rakendamisel esikohale piiriülesed teaduslaborid ja eri ülikoolide võrsefirmad (spin-off startups). Ülikoolide ulatuslik koostöö võib tõepoolest soodustada innovatsiooni praktilisi rakendusi, kasutades alt-üles lähenemisviisi, mis tundub loovuse edendamiseks asjakohasem.

    4.7.

    		 Samuti kutsub komitee komisjoni üles suunama ELi toetust üksikutele sektoritele (nt kiibid, taastuvenergia jne), et edendada rakendusuuringuid seal, kus neid on liidu strateegiliste eesmärkide saavutamiseks tõesti vaja.

    4.8.

    		 Lisaks omakapitali maksumuse vähendamisele ja maksustamissüsteemide ühtlustamisele kutsub komitee komisjoni üles kaaluma ELi spetsiaalse laienemisetapi rahastamise kasutuselevõttu, et toetada teatavate strateegiliste idufirmade kasvu. See võib muuta ka konkurentsist vabanemise eesmärgil toimuva omandamise või välismaale üleviimise vähem atraktiivseks, sest asutajad võiksid soodustada oma ettevõtete arengut ilma neid müümata või ümber paigutamata.

    4.9.

    		 Komitee kutsub komisjoni üles kaaluma Euroopa internetipõhise turu loomist idufirmade jaoks, et nad saaksid suhelda potentsiaalsete investoritega kogu ELis. Selline turg võiks ületada raskused, millega idufirmad, eriti väiksemates liikmesriikides, võivad silmitsi seista, et leida kohalikke investoreid ja saada õigeaegselt märkimisväärset likviidsust.

    4.10.

    		 Komitee rõhutab, kui oluline on tehnoloogiataristu süvatehnoloogia idufirmade tehnoloogiate laiendamisel. Seetõttu tuleks sellist juurdepääsu paremini soodustada ja hõlbustada. Avaliku sektori rahastatavatele taristutele ja andmetele võiks kehtestada avatud ja mittediskrimineeriva juurdepääsu kohustuse.

    5.   Juhtalgatus süvatehnoloogia innovatsiooni võimaldamiseks eksperimenteerimisruumide ja riigihangete kaudu

    5.1.

    		 Komitee väljendab heameelt reguleeritud testkeskkondade, katsekeskkondade ja eluslaborite juhenddokumendi avaldamise üle, mis on vahend eksperimenteerimise meelitamiseks ELi. Samuti toetab komitee parimate tavade levitamist liikmesriikides, et edendada ühtlustamist.

    5.2.

    		 Komitee tunneb heameelt ka uue eeskirja kehtestamise üle teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riigiabi raames, mis võimaldab liikmesriikidel rahastada rohkem katsetamis- ja eksperimenteerimistaristuid. Sellega seoses teeb komitee ettepaneku kehtestada abikõlblike riiklike vahendite ülemmäär, et vältida väiksemate või vaesemate liikmesriikide karistamist. Alternatiivne võimalus oleks tagada sihipärane ja täiendav Euroopa rahastamine neile liikmesriikidele, kes ei suuda konkureerida riigiabi võidujooksus. Samuti teeb komitee ettepaneku avaldada Euroopa suunised, et ühtlustada riiklikke tõlgendusi, kus need võivad erineda.

    5.3.

    		 Komitee rõhutab, kui oluline on rahastada eksperimenteerimis- ja katsetamistaristut, et aidata idufirmadel arendada oma tehnoloogiaid ning ületada lõhe laborite ja ärirakenduste vahel. Seepärast pooldab komitee uue mõiste „katsetamis- ja eksperimenteerimistaristu“ lisamist riigiabi käsitleva üldise grupierandi määruse läbivaatamise eelnõusse. Eelkõige tuleks eristada katsetamis- ja eksperimenteerimistaristu mõistet sellest, mida tavaliselt nimetatakse tehnoloogiataristuks. Seejuures võib eristav element olla valdav majanduslik kasutusviis. Lisaks tuleks ühtlustada teatamiskünnised 20 miljonile eurole nii katsetamis- ja eksperimenteerimistaristu kui ka tehnoloogiataristute puhul ning ette tuleks näha sooduskord äriühingutele, kes katavad vähemalt 5 % katsetamis- ja eksperimenteerimistaristute investeerimiskuludest.

    5.4.

    		 Komitee tunneb heameelt ka riigihankeid käsitleva algatuse üle. Sellega seoses soovitab komitee kaaluda võimalust võtta kasutusele mehhanism, millega tagatakse vähemalt ühe idufirma osalemine kõige uuenduslikumates hangetes.

    5.5.

    		 Komitee rõhutab, kui oluline on kehtestada tugev intellektuaalomandi kord, mida kohaldatakse idufirmade leiutiste suhtes, et edendada pidevat teadustegevust. Kui äripartnerid nõuavad varajases staadiumis olevate teadustulemuste ainuõigust (mis tähendab, et teaduslaborite toetamiseks ja koostööks on vaja ainuõigust), on oht, et teaduslaborid ei arenda neid tulemusi edasi, sest need ei ole enam majanduslikult huvipakkuvad.

    6.   Juhtalgatus innovatsiooni kiirendamiseks ja tugevdamiseks kogu ELi hõlmavates innovatsiooniökosüsteemides ning innovatsioonilõhe kõrvaldamiseks

    6.1.

    		 Komitee kutsub komisjoni üles edendama investeeringute piirkondadevahelist mõõdet. Eelkõige väljendab komitee heameelt selle üle, et prioriseeritakse teatavaid piirkondadevahelisi innovatsiooniprojekte, mis on seotud ELi peamiste prioriteetidega (nt kestlikkus). Neis osalevad ühiselt nii vähem kui ka rohkem innovaatilised piirkonnad.

    6.2.

    		 Komitee rõhutab, et innovatsioon põhineb kogu teadus- ja arendustegevuse ahelal. See ulatub uudishimupõhistest teadusuuringutest kuni rakendusliku teadus- ja arendustegevuse ning hariduse ja koolituseni välja, ning sõltub uuenduste vastuvõtmiseks vajalikust suutlikkusest ja ressurssidest, mille määravad poliitilised, kultuurilised ja sotsiaal-majanduslikud süsteemid. Siinjuures toonitab komitee, et struktuurse innovatsiooni huvides ja uute ideede rakendamiseks peaks riiklik toetus tooma kasu ka kõrgharidusele, sh kutseharidusele (mis on innovatsiooni kiirendamise võti), ja innovatsioonilaboritele, mitte ainult projektidele, mis on juba jõudnud turustamisetappi. Komisjon võiks sel eesmärgil kasutada mitmeid katseülikoole.

    6.3.

    		 Komitee tunneb heameelt ka selle üle, et komisjon toetab liikmesriike Euroopa ühist huvi pakkuvate oluliste piiriüleste projektide arendamisel. Samuti rõhutab ta seda, kui tähtis on toetada teadusuuringute faasi, sest innovatsioon on kohalik protsess, mida tuleks algusest peale toetada alt üles suunatud stsenaariumi alusel kooskõlas Euroopa tulevikku käsitleva lõpparuandega (ettepanekud 12 ja 35). Sellest tulenevalt tuleks rahastada nii teadlaste teadustegevust kui ka nende kutsealast arengut. Riiklikult toetatud uurimistulemused peaksid olema novaatoritele avatud edasiseks arendamiseks, võimaluse korral Innospace’i platvormi kaudu.

    6.4.

    		 Komitee väljendab heameelt juhenddokumendi avaldamise üle, et aidata asjaomastel ametiasutustel valida kõige asjakohasem Euroopa poliitikaprogramm. Samuti rõhutab ta, kui oluline on poliitikaprogramme välja töötada mitte suletud osadena, vaid võtta arvesse nende vastastikust täiendavust ja võimaluse korral käsitleda neid horisontaalselt.

    7.   Süvatehnoloogiatalentide arendamise, ligimeelitamise ja kohalhoidmise juhtalgatus

    7.1.

    		 Komitee väljendab heameelt selle algatuse üle, mille eesmärk on suurendada võimalusi ning tuua kokku tööandjad ja talendid kogu Euroopas.

    7.2.

    		 Komitee tunneb erilist heameelt idee üle hinnata võimalust ELis aktsiaoptsioone soodsamalt maksustada.

    7.3.

    		 Komitee palub komisjonil arvesse võtta piiriüleselt liikuvate andekate inimeste maksuolukorda, et vältida takistusi talentide vabale liikumisele.

    7.4.

    		 Komitee kutsub komisjoni üles koordineerima andekate inimeste toetamisele suunatud riiklikke algatusi.

    8.   Poliitikakujundamisvahendite täiustamise juhtalgatus

    8.1.

    		 Komitee on rahul komisjoni kavatsusega töötada välja usaldusväärsemad ja võrreldavamad andmekogumid ja ühtne andmetaksonoomia ning sellega, et komisjon plaanib levitada parimaid tavasid struktureeritud viisil Euroopa Innovatsiooninõukogu foorumi kaudu.

    8.2.

    		 Komitee tunneb heameelt ka komisjoni kavatsuse üle tutvustada parimaid tavasid, et koguda häid näiteid reguleeritud testkeskkondade ja paindlike õigusraamistike kohta kogu ELis ning avaldada valitsustele suunised nende kasutamise kohta. Komitee julgustab komisjoni kasutama neid vahendeid, et vähendada liikmesriikide õiguslikku killustatust ja erinevusi.

    Brüssel, 14. detsember 2022

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

    Christa SCHWENG

    (1)  Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Digitaalse innovatsiooni keskused ja VKEd“ (ELT C 75, 28.2.2023, lk 82).

    Top