KOMISJONI TEATIS

suuniste kohta seoses Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevate inimeste juurdepääsuga tööturule, kutseharidusele ja täiskasvanuharidusele

(2022/C 233/01)

1.   SISSEJUHATUS

Alates Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja algusest on Ukrainast põgenenud ja ELi jõudnud üle 6,5 miljoni inimese, kellest ligikaudu 3 miljonit on registreeritud ajutise kaitse saamiseks ja enamik neist on lastega naised (1). Seni kättesaadava teabe põhjal on sellistest tööealistest inimestest ELi tööturule sisenenud või avalikes tööturuasutustes registreeritud vaid suhteliselt väike arv. Selle põhjuseks võivad olla füüsilised ja psühholoogilised traumad, jätkuv kohanemine vastuvõtvas liikmesriigis, teabe puudumine olemasolevate võimaluste kohta või muud takistused (nt keeleoskus ja lastehoiukohustused).

Kuigi ei ole teada kui palju inimesi jääb tõenäoliselt ELi ja millised on lootused kodumaale naasmiseks, suureneb eeldatavasti liikmesriikide tööturule siseneda soovivate inimeste arv.

Kiire ja tõhus tööturule integreerimine on oluline nii vastuvõtvate kogukondade kui ka Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevate inimeste jaoks, kuna nad saavad oma elu uuesti üles ehitada ja jätkata oskuste arendamist. Sellest on kasu asjaomastele isikutele, ELile ja hiljem ka Ukraina ülesehitamisele.

Käesolevas teatises esitatakse poliitilised suunised liikmesriikide meetmeteks seoses Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevate inimeste juurdepääsuga tööturule, kutseharidusele ja täiskasvanuharidusele.

Suunised täiendavad ja arendavad edasi ELi tasandil juba võetud meetmeid, mille eesmärk on toetada ELi saabuvaid inimesi. 4. märtsil 2022 võttis nõukogu vastu rakendusotsuse (EL) 2022/382, (2) millega määratakse kindlaks Ukrainast lähtuva põgenike massilise sissevoolu olemasolu direktiivi 2001/55/EÜ (edaspidi „ajutise kaitse direktiiv“) artikli 5 tähenduses ning nähakse selle tulemusena ette ajutine kaitse (3). Komisjon esitas 21. märtsil kõnealuse otsuse rakendamise tegevussuunised (4) (edaspidi „tegevussuunised“), 23. märtsil teatise „Ukrainas toimuva sõja eest põgenevate inimeste vastuvõtmine“ (5) (edaspidi „23. märtsi teatis“) ning 5. aprillil komisjoni soovituse Venemaa sissetungi tõttu Ukrainast põgenevate inimeste kvalifikatsiooni tunnustamise kohta (6) (edaspidi „kvalifikatsiooni tunnustamist käsitlev soovitus“). Justiits- ja siseküsimuste nõukogu erakorralisel istungil 28. märtsil esitas komisjon koostöös nõukogu eesistujariigi Prantsusmaaga 10-punktilise kava, mis käsitleb tugevamat koordineerimist Euroopa tasandil Ukraina-vastase sõja eest põgenevate inimeste vastuvõtmisel (7). Neid põhidokumente ajakohastatakse vastavalt vajadusele, et võtta arvesse muutuvaid asjaolusid, ja juhul, kui oleks abi täiendavatest suunistest.

Ajutise kaitse saajatel on õigus pääseda juurde ELi tööturule, kutseharidusele ning täiskasvanuharidusele. Komisjon julgustas oma 23. märtsi teatises liikmesriike võimaldama juurdepääsu tööturule ja laiendama ajutise kaitse direktiivi artikli 12 sätteid ka isikutele, kes saavad siseriikliku õiguse kohast piisavat kaitset, nagu on sätestatud nõukogu rakendusotsuse (EL) 2022/382 artikli 2 lõikes 2 (edaspidi „siseriikliku õiguse kohane piisav kaitse“). Käesoleva teatisega kutsub komisjon liikmesriike üles laiendama ajutise kaitse direktiivi artikli 14 kutsehariduse ja täiskasvanuharidusega seotud sätteid võimalikult suures ulatuses ka isikutele, kes saavad siseriikliku õiguse kohast piisavat kaitset. Seepärast osutatakse käesolevas teatises inimestele, kes põgenevad Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest ja kellel on ajutise kaitse direktiivi alusel õigus saada ajutist kaitset ning ühtlasi ka inimestele, kes saavad siseriikliku õiguse kohast piisavat kaitset.

Komisjon suhtleb mitmesuguste kanalite kaudu riiklike ametiasutuste, sotsiaal- ja majanduspartnerite, erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kes on seotud Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevate isikute vastuvõtmise ja integreerimisega. Solidaarsusplatvormi (8) kaudu koordineeritakse liikmesriikidevahelist koostööd, näiteks vajaduste, ressursside, vastuvõtusuutlikkuse ja ümberpaigutamiste kaardistamisel, pöörates erilist tähelepanu kõige kaitsetumate isikute, eelkõige laste vajadustele. Komisjon on loonud mitmekeelse veebisaidi, millel antakse Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevatele inimestele teavet nende õiguste, võimaluste ja korra kohta, mida nad peavad ELi saabumisel järgima (9). Lisaks tagatakse mitme ELi tasandi algatusega, et liikmesriigid saavad olemasolevaid ELi vahendeid täielikult ära kasutada, eelkõige osana algatusest „Ühtekuuluvusmeetmed pagulaste toetamiseks Euroopas“ (CARE) (10).

Saabumiste ulatus ja kiirus on enneolematu ning nõuab tõhusat reageerimist kõigil tasanditel. Käesoleva dokumendi eesmärk on anda liikmesriikidele poliitilisi suuniseid, et hõlbustada Ukrainast saabuvate inimeste integreerimist tööturule. Selles esitatakse konkreetsed meetmed, mida liikmesriigid saavad võtta, tuginedes viimastel kuudel ja pärast 2015.–2016. aasta rändekriisi saadud kogemustele ja parimatele tavadele. Edukas tööturule integreerimine sõltub ka meetmetest, mida võetakse muudes valdkondades, nagu juurdepääs majutusele, tervishoiule (sealhulgas vaimse tervise ja reproduktiivtervise teenused), sotsiaalkaitsele ja -teenustele, ning lapsevanemate puhul juurdepääs alusharidusele ja lapsehoiule ning kooliharidusele. Meetmed, mida komisjon kõigis neis valdkondades võtab, (11) täiendavad üksteist.

Liikmesriike julgustatakse rakendama käesolevas teatises esitatud suuniseid kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega, (12) mis on olulised õiglaste ja hästitoimivate Euroopa tööturgude ja sotsiaalkaitsesüsteemide jaoks. Paljud komisjoni integratsiooni ja kaasamise tegevuskavas (2021–2027) (13) sisalduvad meetmed on eriti tähtsad inimeste jaoks, kes põgenevad Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest. Tähelepanu tuleks pöörata ka mittediskrimineerimisele ning teatavate suurema diskrimineerimisohuga rühmade, sealhulgas romade ja rassilise või etnilise vähemuse taustaga inimeste, puuetega inimeste ja LGBTIQ-kogukonna erilisele haavatavusele.

EL jätkab koostööd Ukraina ametivõimudega, et toetada meetmeid, millega tagatakse, et Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevad inimesed saavad kasutada oma õigusi. Ukraina diasporaal ELis on eriline roll Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevate inimeste toetamisel.

2.   JUURDEPÄÄS TÖÖTURULE JA KOOLITUSELE

2.1.   Palgatöö ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine

Kiire ja tõhus juurdepääs ja integreerimine tööturule on ülimalt olulised Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevate inimeste jaoks, kes on võimelised ja valmis töötama. Nad võivad teha palgatööd või tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana, mis võimaldab neil olla ka rahaliselt sõltumatu, ehitada oma elu uuesti üles ning integreeruda kohalikku kogukonda ja anda seal oma panus ELis viibimise ajal. Sellest on kasu asjaomastele isikutele, ELile ja hiljem ka Ukraina ülesehitamisele.

Ajutise kaitse saajatel on õigus töötada või tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana vastavalt kutseala suhtes kohaldatavatele eeskirjadele. Tööturupoliitikaga seotud põhjustel võivad liikmesriigid eelistada ELi kodanikke ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga seotud riikide kodanikke, samuti seaduslikult nende territooriumidel elavaid kolmandate riikide kodanikke, kes saavad töötushüvitist. Töötasu, töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustussüsteemidele juurdepääsu ning muude töötingimuste osas kohaldatakse liikmesriikides kehtivat üldist õigust.

23. märtsi teatises soovitas komisjon, et liikmesriigid tõlgendaksid ajutise kaitse direktiiviga antud ELi tööturule juurdepääsu õigusi kõige laiemal võimalikul viisil, kohaldades siseturul vaba liikumise erandeid ainult põhjendatud juhul. Komisjon julgustab liikmesriike tagama sellise juurdepääsu tööturule ka siseriikliku õiguse kohase piisava kaitse saajatele. Kvalifikatsiooni tunnustamist käsitlevas soovituses tegi komisjon samuti ettepaneku, et liikmesriigid ei kehtestaks ega säilitaks nõuet, mille kohaselt peavad ettevõtjad enne ajutist kaitset saava isiku värbamist tõendama, et nad ei saa tööle võtta ELi kodanikku.

Samuti on oluline vältida tööalast ärakasutamist ja deklareerimata tööd. Euroopa Tööjõuamet toetab parimate tavade vahetamist deklareerimata töö vastase platvormi kaudu, (14) et võidelda võimalike kuritarvituste või tööalase ärakasutamise vastu. Viimastel aastatel on platvorm edendanud terviklikku lähenemisviisi, milles on ühendatud ennetavad meetmed (nt teadlikkuse tõstmine ja teabe andmine) ja töökoha inspekteerimise järgsed karistused (15).

Avalikel tööturuasutustel on võtmeroll inimeste integreerimisel tööturule, andes teavet saabujatele ning tegutsedes tööotsijate ja tööandjate vaheliste kontaktide loojatena. Nad teevad koostööd ja koordineerivad meetmeid teiste sidusrühmadega, nagu muud riiklikud ametiasutused, omavalitsused, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas rändajate ja Ukraina diasporaa organisatsioonid, et tagada õigeaegne ja sihipärane toetus. Avalikud tööturuasutused on ka peamised EURESi teenuste (16) osutajad, millest mõnda saavad kasutada ka Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevad inimesed. Komisjon on valmis veelgi hõlbustama teabevahetust ja koostööd nendes küsimustes Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustiku kaudu.

Avalike tööturuasutuste uuring 2022. aasta märtsis korraldas komisjon avalike tööturuasutuste uuringu, mis näitas, et nad on asjaomaseid protsesse kiiresti kohandanud, kasutades veebipõhist teavet mitmes keeles (mõnikord ka ukraina keeles) ja spetsiaalseid nõustajaid. Mõnes riigis on avalikud tööturuasutused loonud spetsiaalsed harukontorid tööotsijatele, kes põgenevad Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest, ning mõnel juhul reklaamivad neile suunatud tööpakkumisi. Mõned avalikud tööturuasutused tegutsevad juba vastuvõtukeskustes ja -teenistustes ning mõned on kaasatud ühistesse hädaolukordadele reageerimise rühmadesse või rakkerühmadesse, mis on mõeldud Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevate inimeste heaks. Paljud avalikud tööturuasutused on viimastel aastatel omandanud märkimisväärseid kogemusi varjupaigataotlejate ja pagulaste registreerimisel, profileerimisel ja nende tööturule integreerimise toetamisel ning seetõttu julgustatakse neid tegema koostööd ja vahetama häid tavasid Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustiku kaudu.

Komisjon teeb Euroopa integratsioonipartnerluse (17) kaudu koostööd ka sotsiaal- ja majanduspartneritega, et edendada Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevate inimeste tööturule integreerimist. Liikmesriike kutsutakse üles võtma riiklikul tasandil vastu mitut sidusrühma hõlmav lähenemisviis koostöös majandus- ja sotsiaalpartneritega, kuna neil on oluline roll tööhõive ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise võimaluste loomisel ja kättesaadavuse tagamisel vajaliku toetuse abil.

Komisjon kutsub liikmesriike üles tegema tööturule juurdepääsu ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisega seotud meetmete võtmisel järgmist. — Teha kättesaadavaks teave — olemasolevate toetuste kohta Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevatele inimestele. See läheb kaugemale õiguslikust kohustusest anda neile teavet seoses nende õigustega ning puudutab ka teavet toetuste kohta, nagu karjäärinõustamine, nõustamine, mentorlus, kaitse diskrimineerimise eest (eriti raseduse ja väikelapsevanemaks olemise ajal) ning töö- ja eraelu tasakaalustamise meetmed. Sellise teabe võiks lisada ajutise kaitse direktiivi artikli 9 kohaselt loodavasse dokumenti, ideaaljuhul vastuvõtja keeles, ja teha selle ka kättesaadavaks spetsiaalsete veebisaitide, äppide või reklaamide kaudu. Liikmesriike julgustatakse tegema sarnase dokumendi ja teabe kättesaadavaks ka neile, kes vastavad siseriikliku õiguse kohase piisava kaitse saamise kriteeriumidele. — ajutise kaitse saajate ja siseriikliku õiguse kohase piisava kaitse saajate õiguste kohta integratsioonikeskustele, kohalikele omavalitsustele, sotsiaalkindlustusasutustele, potentsiaalsetele tööandjatele ja sotsiaalpartneritele. Seda saab teha teabeürituste ja koolituste kaudu ning julgustades neid osalema ELi tasandi algatustes, näiteks oskuste paktis (18). — Hõlbustada ajutise kaitse saajate ja, kui see on asjakohane, siseriikliku õiguse kohase piisava kaitse saajate integreerimist tööturule järgmiselt. — Julgustada ELi saabujaid registreeruma kiiresti kohalikes tööturuasutustes, näiteks andes vastavat teavet saabumisel või vastuvõtukeskustes ja -teenistustes. — Peegeldada ametiasutuste ja avalike tööturuasutuste töös Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevate inimeste vajadusi. — Pöörata eelkõige tähelepanu kutsealadele, kus ajutise kaitse saajad ja siseriikliku õiguse kohase piisava kaitse saajad võivad toetada teisi Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevaid inimesi (nt arstid, õed, õpetajad ja koolitajad, alusharidus- ja lapsehoiutöötajad, tööturunõustajad ning avalike tööturuasutuste bürood). Selleks tuleks vähendada takistusi sellistele kutsealadele juurdepääsul ning teha koostööd Ukraina ametiasutuste ja diasporaaga. — Pöörata erilist tähelepanu naiste juurdepääsule tööturule ning tegeleda esmajärjekorras lastega naiste vajadustega, sealhulgas seoses nende õigusega saada juurdepääs alusharidusele ja lapsehoiule ning kooliharidusele, kuna see võib aidata neil töövõimalusi kasutada. — Soodustada töölesuunamist sektoritesse ja ametitesse, kus vastuvõtvates liikmesriikides valitseb tööjõupuudus. Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse analüüs vabade töökohtade kohta kogu Euroopas (19) võib aidata liikmesriikidel uurida, milliseid oskusi on vaja ja kus, sealhulgas piirkondlikul tasandil. Lisaks võib Euroopa Tööjõuameti aruanne tööjõu puuduse ja ülejäägiga kutsealade kohta (20) toetada liikmesriike vajaduste kindlakstegemisel. — Suurendada teadlikkust mitmekesisusest töökohal ja pakkuda sissejuhatavaid ühiskonnaõpetuse/sotsiaal-kultuurilisi kursusi, mis kajastavad konkreetsete rühmade (nt naised, puuetega inimesed, vähemused jne) vajadusi ning teavitavad neid mittediskrimineerimise õigustest ja sellest, mida teha nende õiguste rikkumise korral. — Tugevdada tööturule juurdepääsu ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist võimaldavat raamistikku. — Toetada tööandjaid, kes palkavad Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevaid inimesi, ning pakkuda toetusi idufirmade loomiseks. Integratsioonialaseid jõupingutusi võivad toetada ka sotsiaalsed ettevõtted ja võrgustikud. — Avada ettevõtluse toetusprogrammid Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevatele inimestele, nt koolitus, mentorlus, juhendamine ja võrgustike loomine, samuti mikrorahastamine või rahaliste ja mitterahaliste toetusmeetmete kombineerimine. Selleks võib kasutada parema ettevõtluspoliitika abivahendit (21). — Edendada Euroopa ettevõtluse toetusprogramme, nagu programm „Erasmus noortele ettevõtjatele“ (22) ja Euroopa ettevõtlusvõrgustik (23). — Tagada töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele võimalikult laialdane juurdepääs tööturule. — Tegeleda tööalase ärakasutamise ja deklareerimata töö ohuga, (24) tagades koostöö eri osalejate, sealhulgas õiguskaitseasutuste ja tööinspektsioonide vahel, kooskõlas tervikliku lähenemisviisiga, mida viimastel aastatel on propageeritud deklareerimata töö vastase platvormi, inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegia (2021–2025) (25) ja ühise inimkaubandusevastase plaani (mille eesmärk on käsitleda inimkaubanduse ohtu ja toetada võimalikke ohvreid Ukraina sõjapõgenike hulgas) (26) kaudu. — Mitte kasutada ajutise kaitse direktiivi artiklis 12 sätestatud võimalust eelistada tööturule pääsemisel ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga seotud riikide kodanikke või seaduslikult riigis elavaid kolmandate riikide kodanikke, kes saavad töötushüvitisi. — Tagada, et tööturul võetavad meetmed hõlmaksid alati puuetega inimeste vaatenurka, võimaldades teabe ja teenuste kättesaadavuse kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba 17. põhimõttega ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevate kohustustega.

Näited asjakohastest ELi rahastatavatest projektidest ELi rahastatud projektid (27) võivad olla inspiratsiooniks ja tutvustada häid tavasid. Näiteks kiirendatud integratsiooni programmid, milles keskendutakse nii keeleõppele kui ka töökohapõhisele kutseõppele, on osutunud varjupaigataotlejate ja pagulaste integreerimisel eriti tõhusaks. Pagulastöötajate võimaluste edendamine (FORWORK) (28) on Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi raames rahastatav katseprojekt, mille eesmärk on Piemontes (Itaalia) ja Albaanias asuvates vastuvõtukeskustes viibivate varjupaigataotlejate ja pagulaste integreerimine tööturule. Projekti raames pakutakse oskuste hindamist ja soospetsiifilisi mentorlusteenuseid koos keeleõppe ja kutsealase koolitusega, et töötada välja individuaalne integratsioonikava. Teine Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi raames rahastatud katseprojekt on kiirmeetmete hoogustamine (FAB), (29) milles keskenduti linnapõhisele lähenemisviisile pagulaste ja nende perekondade tööturule integreerimise kiirendamiseks, pöörates erilist tähelepanu naissoost pagulastele. Partnerluses osalesid Belgrad, Berliin, Madrid, Milano, Stockholm ja Viin. Edukas näide mitut sidusrühma hõlmavatest partnerlustest on projekt Labour INT, (30) millega edendatakse varjupaigataotlejate ja pagulaste jaoks mitmekihilisi integratsioonivõimalusi (vastuvõtust töökohani, sealhulgas haridus, koolitus ja töölesuunamine), tuginedes ettevõtjate, tööstus- ja kaubanduskodade, ametiühingute ja rändajate ühenduste huvidele ja suutlikkusele. ESFi rahastatud projektid, milles keskendutakse naissoost sisserändajate tööturule integreerimisele, on näiteks Stark im Beruf (31) (Saksamaa) rändetaustaga emadele, Mirjam (32) Rootsi saabuvatele naistele ning CIAO (33) (Luksemburg) rändetaustaga naistele.

2.2.   Oskuste kaardistamine ja kvalifikatsioonide kiire tunnustamine

Ajutise kaitse saajad ja siseriikliku õiguse kohase piisava kaitse saajad peavad kiireks tööturule integreerumiseks suutma tõendada, millised oskused ja kvalifikatsioonid neil on. Mitu liikmesriiki on kehtestanud menetlused, et hinnata õpingute ja kvalifikatsioonide samaväärsust, kui dokumendid on kättesaadavad, ning kui ei ole, siis et valideerida oskusi ning varasemaid õpinguid ja kogemusi (nt testide, praktiliste oskuste hindamise või oskuste demonstreerimise, intervjuude või veebipõhise enesehindamise kaudu). On oluline, et need meetmed ei tekitaks tarbetuid takistusi tõhusal tööturule juurdepääsul, sealhulgas näiteks keelenõuded.

Reguleeritud kutsealadel töötamiseks, näiteks tervishoiu- ja õpetajakutsete erinevad tasemed, on tavaliselt vaja välisriigi kvalifikatsiooni hindamist ja ametlikku tunnustamist. Kvalifikatsiooni tunnustamist käsitlevas soovituses antakse suuniseid ja praktilisi nõuandeid, et tagada kiire, õiglane ja paindlik tunnustamisprotsess, ning rõhutatakse veelgi, kui oluline on hõlbustada akadeemilist tunnustamist, nt ülikoolidiplomite puhul. Enamik õppeprogramme, sealhulgas tööturu- ja tööandjapõhised õppeprogrammid või tunnistused, ei ole siiski seotud reguleeritud kutsealadega. Lisaks võivad paljud inimesed evida oskusi, mis on omandatud töö, ettevõtte juhtimise või muus kontekstis, näiteks vabatahtliku tegevuse käigus. Need oskused võivad olla tööturul väga väärtuslikud, kuid jääda tunnustamata ja alahinnatuks.

Komisjon pakub lõppkasutajatele ja vahendajatele mitmeid oskustega seotud töövahendeid, näiteks ELi vahend kolmandate riikide kodanike kutsekirjelduse koostamiseks, (34) mis on nüüd kättesaadav ka ukraina keeles. Kõnealune vahend võib olla abiks ukraina keelt kõnelevatele tööotsijatele ning neile, kes soovivad jätkata oma koolitust ja õpinguid. Vahend aitab kaardistada oskused ning koguda struktureeritud intervjuu raames tõendeid kvalifikatsiooni ja kogemuste kohta. Juunis tehakse ukraina keeles kättesaadavaks ka oskuste, kompetentside, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaator (ESCO), (35) et hõlbustada kutsekirjelduse koostamise vahendi ja sarnaste vahendite kasutamist erasektoris. Europassi (36) e-portfell tehti ukraina keeles kättesaadavaks 2022. aasta aprilli lõpus. Komisjon käivitab ka ELi talendireservi katsealgatuse, (37) katsetades sellise kogu ELi hõlmava veebiportaali väljatöötamist, mis võimaldab Ukrainast põgenenud inimestel registreerida oma oskused ja huvi töö leidmise vastu, hõlbustades seeläbi selles kogukonnas olemasolevate oskuste kaardistamist ja võimalikku sobivust tööandjate vajadustega. Katsealgatuse kavandamisel peetakse arutelusid liikmesriikide ja peamiste sidusrühmadega.

Selleks et tagada Ukraina kvalifikatsioonide parem piiriülene arusaadavus nii tööandjate kui ka haridus- ja koolituspakkujate jaoks, on komisjon teinud koostööd Euroopa Koolitusfondi, Ukraina ametiasutuste (38) ja ELi liikmesriikidega, et võrrelda Ukraina riiklikku kvalifikatsiooniraamistikku ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku. Euroopa Koolitusfond on loonud ressursikeskuse, (39) et aidata Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevatel inimestel saada teavet selle kohta, kuidas jätkata haridusteed ja väljaõpet ning otsida abi oma kvalifikatsiooni tunnustamiseks, ning et aidata teisi nende kvalifikatsioonide tõlgendamisel. Komisjon uurib ka Euroopa digitaalsete kvalifikatsioonitunnistuste potentsiaali, et anda uuesti välja digitaalsed diplomid sõjapõgenikele, kellel ei ole vajalikke dokumente.

Komisjon kutsub liikmesriike üles, kui nad võtavad meetmeid seoses oskuste ja kvalifikatsioonide kaardistamise ja tunnustamisega, tegema järgmist. — Tagada, et inimeste oskusi ja kvalifikatsioone saab hinnata ja vajaduse korral kiiresti tunnustada, olenemata sellest, kas dokumendid on kättesaadavad või mitte, nt toetades CVde koostamist, oskuste testimist ja puuduvate kvalifikatsioonide hankimist. Koostöö avalike tööturuasutuste, sotsiaalpartnerite, kvalifikatsioonide valideerimise ja tunnustamise eest vastutavate asutuste, nagu riiklikud akadeemilise tunnustamise infokeskused, (40) ning Ukraina ametiasutuste vahel on hädavajalik, et toetada oskuste ja kvalifikatsioonide kiiret, tasuta ja lihtsat kaardistamist ja tunnustamist ning tagada, et teave nende võimaluste kohta on tegelikult kättesaadav Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevate inimeste jaoks. — Julgustada varasemate kogemuste ja õpingute, sealhulgas mitteformaalse ja informaalse õppe hindamise ja tunnustamise eest vastutavaid talitusi tegema ennetavat koostööd Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevate inimeste ja neid toetavate organisatsioonidega, et tagada igasuguse oskuste taustaga inimeste toetamine nende oskuste kindlakstegemiseks ja kaardistamiseks.

Näited asjakohastest ELi rahastatavatest projektidest Belgias (Valloonias) aitavad ESFi vahenditest toetatavad oskuste valideerimiskeskused, (41) Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevatel töökogemustega inimestel valideerida oma oskused ametlikult ja tasuta. Ametlik tunnustamine aitab tõendada oskusi tööandjale, jätkata eriloaga koolitust või saada juurdepääs kutsealale.

2.3.   Esmakutseõpe

Komisjon teeb koostööd Euroopa Koolitusfondiga, et toetada kutseõppurite õpingute jätkamist veebi kaudu. Euroopa Koolitusfond teeb eelkõige koostööd Ukraina ametiasutuste ja teiste partneritega, et teha kindlaks ja koguda veebipõhist õppesisu ja koolitusmaterjale, nagu mikrokursused ja lühikesed kutsemoodulid, mis pärinevad liikmesriikidest ja partnerriikidest ning mida võiks laialdaselt levitada, et pakkuda Ukraina sõjapõgenikest õppijatele õppimisvõimalusi, mis viivad konkreetsete kutsehariduse pädevusteni ja mikrokvalifikatsioonitunnistusteni.

Uuring kutseharidusega seotud meetmete kohta Selleks et saada teavet liikmesriikides seni võetud kutseharidusega seotud meetmete kohta ning toetada heade tavade vahetamist, korraldas komisjon 2022. aasta märtsis kutseõppe nõuandekomitee liikmete, kutsehariduse valdkonna peadirektorite, Euroopa kutsehariduse pakkujate ühenduste ning oskuste pakti liikmete (ettevõtjad, ühendused, kaubanduskojad, koolituste pakkujad jt) seas uuringu. Esialgsetes tulemustes (42) anti ülevaade liikmesriikide senisest tegevusest ja toodi näiteid headest tavadest, mis võivad olla teistele eeskujuks. Nende hulka kuuluvad kiirendatud menetlused, õpingute samaväärsus ja valideerimismenetlused, individuaalsed kavad, mentorlus ja nõustamine, töökohapõhine õpe ning ettevalmistavad kursused, sealhulgas keele ja suhtlemise valdkonnas.

Komisjon kutsub liikmesriike üles tegema järgmist. — Tagada kiire juurdepääs esmasele kutseharidusele, sealhulgas õpipoisiõppele, ning laiendada koostöös sotsiaal- ja majanduspartneritega kvaliteetsete töökohapõhise õppe ja õpipoisiõppe võimaluste pakkumist kooskõlas kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku põhimõtetega, (43) sealhulgas seoses tasustamisega. — Toetada kutsehariduse pakkujaid täiendava rahastamise kaudu, suurendades paindlikkust koolitusprogrammide kohandamisel Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevate õppurite vajadustega ning kaaludes selliste kutseõpetajate palkamist, kes on ajutise kaitse saajad või siseriikliku õiguse kohase piisava kaitse saajad. — Tunnustada varasemaid õpikogemusi ja kvalifikatsioone, kasutades olemasolevaid valideerimisprotsesse konkreetsete õppeviiside määramiseks, ning kaasata sotsiaal- ja majanduspartnereid, et aidata Ukraina noortel õppuritel läbida kutseeksam, et saada pädevuspõhine kutsetunnistus. — Uurida võimalusi pikendada selliste Ukraina kutseõppurite Erasmus+ õpirände kestust, kes ei saa koju tagasi minna ja kes võivad taotleda ajutist kaitset.

Näited asjakohastest ELi rahastatavatest projektidest Concordia kutsekool (44) pakub Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatava ja Bukarestis teostatava projektiga „First Room“ koolitus- ja nõustamisteenuseid, et toetada hiljuti riiklike kaitsesüsteemide all olnud laste ja noorte sotsiaalset integratsiooni. Kutsekool tagab noorte pädevuste sertifitseerimise ning pakub tööhõive ja tööalase nõustamise võimalusi. Integreeritud teenused toetavad ka süsteemist lahkunud noori, sest Concordia transiidikeskuses üüritakse välja vabu tube. Praegu pakutakse toetust ka Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevatele inimestele.

2.4.   Täiskasvanute oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalused, et lihtsustada juurdepääsu tööturule

Ajutise kaitse saajatele tuleb anda juurdepääs täiskasvanute haridusvõimalustele, kutseõppele ja praktilisele töökogemusele. Praktiline töökohapõhine õpe on osutunud rändajate ja pagulaste integreerimisel väga tõhusaks. Lisaks on nn pehmete ja kõvade oskuste (sealhulgas ettevõtlusoskused, enesearendamine ja arvutioskus), eelkõige keeleõppe parandamine (sealhulgas tööalase tegevuse kaudu) oluline tegur edukaks osalemiseks tööturul ja ühiskonnas (ka rändajate teadlikkuse ja õiguste kasutamise seisukohast). Investeerides täna Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevate inimeste oskustesse, saavad liikmesriigid anda olulise panuse Ukraina tulevasse ülesehitamisse.

Komisjon kutsub liikmesriike üles täiskasvanute haridust ja koolitust puudutavate meetmete võtmisel tegema järgmist. — Pakkuda võimalikult kiiresti sihipäraseid täiendus- ja ümberõppe võimalusi, kutseharidust ja/või praktilisi töökogemusi, võttes arvesse konkreetsete rühmade (nt naised, puuetega inimesed, vähemused) vajadusi ja toetades neid selliste võimaluste tõhusal kasutamisel. Liikmesriike julgustatakse tegema koostööd haridus- ja koolitusteenuse osutajatega, sotsiaal- ja majanduspartneritega ning erasektoriga, et tagada nende võimaluste vastavus tööturu vajadustele ja oskuste nappusele. — Pakkuda tugimeetmeid ja teavitustegevust, et hõlbustada täiendus- ja ümberõppe võimaluste kasutuselevõttu, sealhulgas aidata teha kindlaks asjakohased programmid ja rahaline toetus (nt koolitusvautšerid ja isiklikud õppekontod).

Näited asjakohastest ELi rahastatavatest projektidest Omnia oskuste keskus (45) (Soome), mida toetab ERASMUS+, pakub Espoos sisserändajatele teenuseid, et parandada nende kutseoskusi ja edendada tööhõivet. Muu hulgas korraldatakse koolitusi, juhendamist ja nõustamist ning pakutakse soome keele kursusi. ESFi rahastatud projekt Bremen Integration Qualification (46) (Saksamaa) keskendub õppimisele juurdepääsule ja töövõimaluste loomisele 18–26aastaste sisserändajate jaoks, sealhulgas keeleõppe intensiivkursuste kaudu. Punase Risti hallatava projektiga toetatakse juba ka Ukraina sõja eest põgenevaid noori.

2.5.   Täiskasvanutele haridustee lõpetamiseks võimaluste pakkumine

Liikmesriigid võivad ajutist kaitset saavatele täiskasvanutele võimaldada juurdepääsu üldisele haridussüsteemile. See võib olla abiks inimestele, kes ei saanud oma formaalset algharidust lõpetada ja omandada keskharidust või kelle kõrghariduse omandamine tuli sissetungi tõttu katkestada, või inimestele, kellel ei olnud võimalust kõrghariduse omandamiseks. Nendest jõupingutustest saavad kasu mitte ainult asjaomased isikud, vaid ka EL ja lõpuks Ukraina.

Komisjon kutsub liikmesriike üles, kui nad võtavad riiklikke meetmeid seoses täiskasvanute haridustee lõpuleviimisega, tegema järgmist. — Pakkuda Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevatele täiskasvanutele võimalusi saada üldharidust, sealhulgas teise võimaluse hariduse kaudu. Need võimalused peaksid olema paindlikud ja sihipärased ning võtma arvesse ajutise kaitse saajate ja siseriikliku õiguse kohase piisava kaitse saajate vajadusi. Selleks kutsutakse liikmesriike üles tegema koostööd sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna ja kogukonnapõhiste organisatsioonidega, et toetada inimesi, kes selliseid võimalusi tõhusalt kasutavad. — Pakkuda võimalusi Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevatele täiskasvanutele, kes on huvitatud kõrgkoolidesse astumisest, et lõpetada juba alustatud õpingud või alustada uue õppekavaga. Selleks võivad liikmesriigid julgustada ja toetada kõrgkoole, et nad saaksid neid vastu võtta või lubada neil jätkata kaugõppimist, sealhulgas näiteks ELi ja Ukraina kõrgharidusasutuste vahelise koostöö edendamise kaudu – vajaduse korral ka selleks, et hõlbustada taasintegreerumist Ukraina süsteemi. — Tagada juurdepääs taristule, näiteks eksamikeskustele ja IT-seadmetele, ning teha koostööd Ukraina ametiasutustega, et võimaldada põgenikel sooritada sisseastumiseksameid Ukraina kõrghariduse omandamiseks.

3.   TOETUS ELi FONDIDEST

Käesolevas teatises kirjeldatud meetmeid saab toetada mitmesuguste ELi fondide ja algatustega. Kehtivate määruste hiljutised muudatused on keskendunud programmitöö perioodi 2014–2020 kasutamata vahenditele, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondile (ESF), Euroopa Regionaalarengu Fondile (ERF), Euroopa abifondile enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD) ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondile (AMIF).

Algatuses „Ühtekuuluvusmeede pagulaste toetuseks Euroopas“ (CARE), millega muudeti fonde reguleerivaid määrusi, (47) on keskendutud liikmesriikidele suurema paindlikkuse andmisele ELi ühtekuuluvusfondide kiireks kasutuselevõtuks ilma nende reguleerimisala muutmata.

CARE algatus CARE määrusega sisse viidud peamised muudatused on järgmised. — Toetus Ukraina kriisiga seotud operatsioonidele alates 24. veebruarist 2022, ka taotluste puhul, mis on esitatud pärast seda kuupäeva. — Liikmesriigid võivad piiranguteta kasutada ESFi või ERFi, et toetada meetmeid, mis on rahastamiskõlblikud teisest fondist. Näiteks võib taristuprojektidele eraldatud ERFi vahendeid ümber jaotada ESFi tüüpi meetmete jaoks sotsiaalsele kaasatusele, hooldusele ja haridusele ning vastupidi, ESFi vahendeid saab kasutada Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevate pagulaste varustuse ja taristu rahastamiseks. — Liikmesriikidele hüvitatakse 100 % kuni 30. juunini 2022 komisjonile deklareeritud kuludest (48). — Lisaks võivad liikmesriigid kavandada oma REACT-EU eraldisi (kokku kuni 10 miljardit eurot) kriisi lahendamiseks. — Liikmesriigid said täiendavaid REACT-EU eelmakseid 3,5 miljardi euro ulatuses (eelkõige need liikmesriigid, kes võtsid vastu kõige rohkem Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevaid inimesi (49)). — Liikmesriigid võivad kasutada uut ühikuhinda 40 eurot nädalas inimese kohta, mis aitab pakkuda kohest abi, lihtsustades samas kuludeklaratsioonide eeskirju (50).

6. aprillil vastu võetud määrusega (EL) 2022/585 (51) pikendatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi rakendusperioodi ühe aasta võrra (kuni 2024. aasta juunini) ning vabastatakse 2014.–2020. aasta Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendid, mis olid ette nähtud konkreetseteks meetmeteks.

Selleks et aidata liikmesriikidel kasutada maksimaalselt ära olemasolevaid rahastamisvõimalusi ja programmitöö korda, on komisjon koostanud soovitusliku loetelu ESFi, FEADi, ERFi, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning välispiiride ja viisade rahastamisvahendi raames rahastamiskõlblikest meetmetest ning loonud küsimuste ja vastuste veebisaidi, (52) mis on peamiselt, kuid mitte ainult kättesaadav programmi haldavatele asutustele, et anda liikmesriikidele kiireid ja koordineeritud vastuseid.

ESF võib aidata rahastada enamikku eelmistes punktides esitatud meetmetest, sealhulgas juhendamine, karjäärinõustamine, oskuste täiendamine ja ümberõpe, tööle suunamine, õpipoisiõpe ja praktika, avalike tööturuasutuste toetamine ning diskrimineerimise vältimise ja teabe kättesaadavuse tagamise kord kõigile töötajatele. ESFist võib rahastada ka töötajaid, kes tegelevad Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevate inimestega kas piiril või mujal liikmesriigis, samuti nii laste kui ka täiskasvanute haridust ning juurdepääsu tervishoiule, eluasemele ja sotsiaalteenustele.

Lisaks sellele võib ERFist toetada juurdepääsu üldistele mittesegregeeritud teenustele hariduse, tööhõive ja koolituse, eluaseme, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas juurdepääsetava taristu arendamise (nt ehitamine/renoveerimine/laiendamine) ja sellega seotud varustuse kaudu. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, välispiiride ja viisade rahastamisvahendi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi abil võib katta Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevate inimeste esmase vastuvõtu vajadused ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi puhul ka nende integreerimise vastuvõtvatesse riikidesse.

Lisaks oma põhiülesandele parandada pikas perspektiivis tööhõivevõimalusi, võib ESFist toetada erakorralisi meetmeid, nagu toit ja esmane materiaalne abi, majutus- või transpordikulud, tingimusel, et need on ühendatud individuaalse integratsioonikavaga abi andvas riigis. FEADi kohaldamisala on veelgi laiem ning seda saab kasutada esmase materiaalse abi, näiteks toidu, hügieenitoodete, imikutele ja lastele mõeldud esemete jms tarnimiseks saaja staatusest ja elukohast olenemata.

InvestEU rahalisi vahendeid, eelkõige oskuste ja hariduse garantii raames, saab kasutada ka selleks, et toetada inimesi nende oskuste parandamisel, või haridus- ja koolitusorganisatsioonide poolt, et laiendada oma teenuseid, samuti füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ning põgenikke värbavate ja koolitavate ettevõtete toetamiseks. Lisaks saab tehnilise toe instrumendist (53) taotluse korral pakkuda liikmesriikidele tehnilist tuge, et hõlbustada juurdepääsu tööhõivele ja koolitusele, sotsiaalsele kaasatusele ja haridusele.

Programmi „Erasmus+“ rahastamisvõimalusi on kasutatud tänu programmisisesele paindlikkusele. Näiteks võivad Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevad õpetajad ja koolitajad saada rahalist toetust, et hõlbustada nende integreerumist ja aidata neil omandada ELi haridussüsteemis töötamiseks vajalikke oskusi. Kvalifitseeritud töötajaid võib ajutiselt saata piirkondadesse, kus majutatakse Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevaid inimesi. Õpilasi saavad kiiresti vastu võtta ka programmi „Erasmus+“ koostööprojektidesse kaasatud haridusasutused. Programmi „Erasmus+“ koostööprojektide rahalisi vahendeid saab kasutada paindlikult, et hõlbustada Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevate laste integreerimist.

Lisaks võib 2021.–2027. aasta ühtekuuluvusprogrammide ettevalmistamisel endiselt arvesse võtta kõiki vajadusi, mis on seotud Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevate inimeste toetamisega. Pärast vastuvõtmist kasutatakse neid programme ka selleks, et rahastada meetmeid, millega toetatakse Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevaid inimesi tööhõive, hariduse ja koolituse, sotsiaalse kaasatuse, eluaseme, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ning toidu ja esmase materiaalse abi valdkonnas (FEADi ühendamise tõttu ESF+ga) (54). Nende programmide raames tehtavad kulutused on rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2021.

Komisjon kutsub liikmesriike üles tegema järgmist. — Kasutada parimal viisil ära olemasolevaid vahendeid kõigi meetmete jaoks, mille kohta on käesolevas teatises esitatud suunised. — Koordineerida tegevust erinevate vastutavate asutuste, sealhulgas piirkondlike ja kohalike asutuste vahel, et tagada asjakohasus ja vastastikune täiendavus. — Koordineerida tegevust komisjoniga ja kasutada eespool nimetatud küsimuste ja vastuste veebilehte.

4.   KOKKUVÕTE JA EDASISED SAMMUD

Liikmesriike kutsutakse üles jätkama jõupingutusi, et toetada Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevaid inimesi ning hõlbustada nende integreerimist tööturule kooskõlas käesolevas teatises esitatud suunistega ja muude seni ELi tasandil esitatud algatustega. Liikmesriike julgustatakse tegema koostööd asjaomaste sidusrühmadega, et tagada terviklik ja koordineeritud reageerimine, ning kasutama kogu kättesaadavat ELi tasandi toetust, sealhulgas rahastamist.

Komisjon on valmis jätkama koostööd riiklike ametiasutuste ja muude asjaomaste sidusrühmadega ning jätkab muutuvat olukorda silmas pidades suuniste andmist, sealhulgas solidaarsusplatvormi ja fondide küsimuste ja vastuste veebilehe kaudu. Samuti toetab komisjon jätkuvalt liikmesriikidevahelist vastastikust õppimist, kogub teavet liikmesriikide võetud meetmete kohta, (55) eelkõige selliste sihtotstarbeliste võrgustike kaudu nagu Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustik ja kutseõppe nõuandekomitee, ning annab asjakohast teavet Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevatele inimestele spetsiaalse veebilehe (56) ja sotsiaalmeedia kaudu. Iga euro ja jõupingutus, mis täna kulutatakse Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenejate inimarengule, annab panuse ELi ja Ukraina tulevikku.

---

(1)  Kõige uuemad andmed, mis on saadud rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava ELi võrgustikult.

(2)  ELT L 71, 4.3.2022, lk 1.

(3)  Nagu on sätestatud tegevussuunistes ja 23. märtsi teatises, nähakse nõukogu rakendusotsuse (EL) 2022/382 artikli 2 lõikega 1 ette, et lisaks Ukraina kodanikele tuleks anda ajutine kaitse ka Ukrainas rahvusvahelist kaitset saavatele kolmandate riikide kodanikele või kodakondsuseta isikutele ja nende pereliikmetele, kui nad elasid Ukrainas enne 24. veebruari 2022 või sel kuupäeval. Enne 24. veebruari või sel kuupäeval Ukrainas elavate kolmandate riikide kodanike suhtes, kellel on alaline elamisluba ja kes ei saa turvaliselt oma päritoluriiki tagasi pöörduda, kohaldavad liikmesriigid kas ajutist kaitset või siseriikliku õiguse kohast piisavat kaitset (nõukogu rakendusotsuse artikli 2 lõige 2). Liikmesriigid võivad anda ajutise kaitse ka muudele kolmandate riikide kodanikele, kes elasid seaduslikult Ukrainas ega saa päritoluriiki tagasi pöörduda (nõukogu rakendusotsuse artikli 2 lõige 3). Tegevussuuniste kohaselt kestab nõukogu rakendusotsusega kehtestatud ajutine kaitse üks aasta alates otsuse jõustumisest, st 4. märtsist 2022 kuni 4. märtsini 2023 kooskõlas direktiivi 2001/55/EÜ artikli 4 lõikega 1. Kui nõukogu ei võta selle ajavahemiku jooksul komisjoni ettepaneku põhjal vastu otsust ajutise kaitse lõpetamise kohta, pikendatakse seda automaatselt kuue kuu võrra, st kuni 4. septembrini 2023, ja seejärel veel kuue kuu võrra, st kuni 4. märtsini 2024.

(4)  Komisjoni Teatis — Tegevussuunised nõukogu rakendusotsuse (EL) 2022/382 (millega määratakse kindlaks Ukrainast lähtuva põgenike massilise sissevoolu olemasolu direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 tähenduses ning nähakse selle tulemusena ette ajutine kaitse) rakendamiseks (ELT C 126 I, 21.3.2022, lk 1.).

(5)  COM(2022) 131 final.

(6)  Komisjoni soovitus (EL) 2022/554, 5. aprill 2022, Venemaa sissetungi tõttu Ukrainast põgenevate inimeste kvalifikatsiooni tunnustamise kohta (EÜT L 107 I, 6.4.2022, lk 1).

(7)  Justiits- ja siseküsimuste nõukogu:10-punktiline kava (europa.eu)

(8)  Asutatud komisjoni poolt ajutise kaitse direktiivi artiklite 24–27 alusel.

(9)  Teadmiseks Ukraina sõjapõgenikele | Euroopa Komisjon (europa.eu)

(10)  Ukraina: algatuse „CARE“ lõplik vastuvõtmine | Euroopa Sotsiaalfond+ (europa.eu)

(11)  Nendes valdkondades on rakendamisel täiendavad meetmed – vt näiteks algatused 10-punktilise kava elluviimiseks, sealhulgas algatus „Safe Homes“; hariduse valdkonnas on komisjon koostanud poliitikasuunised Ukraina pagulaste haridusse kaasamise toetamiseks: kaalutlused, peamised põhimõtted ja tavad (schooleducationgateway.eu)

(12)  Euroopa sotsiaalõiguste sammas | Euroopa Komisjon (europa.eu)

(13)  COM(2020) 758 final.

(14)  Deklareerimata töö vastane Euroopa platvorm | Euroopa Tööjõuamet (europa.eu)

(15)  Selliseid projekte on rahastanud ka ESF, vt nt Integrazione migranti Progetto PIU’ SUPREME (lavoro.gov.it).

(16)  EURES (europa.eu) on Euroopa tööturuasutuste koostöövõrgustik, mille eesmärk on hõlbustada töötajate vaba liikumist. Vt eelkõige rubriik „Elamine ja töötamine“.

(17)  Euroopa integratsioonipartnerlus (europa.eu) hõlmab Euroopa Komisjoni ning viit sotsiaal- ja majanduspartnerite organisatsiooni (ETUC, Business Europe, SMEUnited, CEEP, Eurochambres). Alates partnerluse käivitamisest 2017. aastal on sotsiaal- ja majanduspartnerid rohkem kui 20 ELi riigis rakendanud tööturule integreerimise valdkonnas mitmesuguseid meetmeid. Euroopa Komisjon on kaasrahastanud mitmeid uuenduslikke projekte, et aidata pagulastel ja teistel rändajatel tööturule integreeruda. Komisjon teeb koostööd sotsiaal- ja majanduspartneritega, et tugevdada Euroopa integratsioonipartnerlust ja tõhustada Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevate inimeste tööturule integreerimist.

(18)  Oskuste pakt on ühine kaasamismudel oskuste arendamiseks Euroopas. Komisjon mobiliseerib pakti sidusrühmad, et pakkuda konkreetseid koolitus- ja tööhõivevõimalusi Venemaa sissetungi tõttu Ukrainast põgenevatele inimestele.

(19)  Skills-OVATE | CEDEFOP (europa.eu)

(20)  2021. aasta tööjõupuuduse ja -ülejäägi analüüs | Euroopa Tööjõuamet (europa.eu)

(21)  Koduleht | Parema ettevõtluspoliitika abivahend on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni ning komisjoni välja töötatud veebipõhine vahend, mis on mõeldud poliitikakujundajatele ning teistele kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi huvitatud isikutele, kes soovivad uurida, kuidas saab avaliku poliitikaga toetada noori, naisi, rändajaid ja töötuid ettevõtete loomisel ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisel ning toetada sotsiaalsete ettevõtete arengut.

(22)  Programm „Erasmus noortele ettevõtjatele“ (erasmus-entrepreneurs.eu) aitab anda tulevastele Euroopa ettevõtjatele oskusi, mis on vajalikud väikeettevõtte asutamiseks ja/või edukaks juhtimiseks Euroopas.

(23)  Euroopa ettevõtlusvõrgustik (europa.eu) aitab ettevõtetel teha uuendusi ja kasvada rahvusvahelisel tasandil. See on maailma suurim väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) tugivõrgustik.

(24)  Vt näiteks Varajase hoiatamise teade – sõda Ukrainas: Ukrainast ELi saabuvad pagulased on inimkaubanduse raames toimuva ärakasutamise ohus | Europol (europa.eu)

(25)  COM(2021) 171 final

(26)  Uus inimkaubandusevastane plaan Ukraina sõja eest põgenevate inimeste kaitsmiseks (europa.eu)

(27)  Projektide näited on esitatud ESFi veebisaidil, ESF+ veebisaidil ja Euroopa integratsiooni veebisaidil. Kõige uuemad näited pagulaste ja rändajate integreerimise headest tavadest on kokku võetud 2021., 2020. ja 2019. aasta vastastikuse õppe konverentside lõpp- ja temaatilistes aruannetes.

(28)  Forwork

(29)  FAB

(30)  Labour-INT

(31)  Stark im Beruf

(32)  Mirjam

(33)  CIAO

(34)  Kutsekirjelduse koostamise vahend (europa.eu). See mitmekeelne vahend on mõeldud kolmandate riikide kodanikele abi pakkuvatele organisatsioonidele. Selle abil saab kaardistada kolmandate riikide kodanike oskusi, kvalifikatsioone ja töökogemusi ning nõustada neid personaalselt edaspidiste sammude osas, nt diplomite tunnustamise taotlemine, oskuste valideerimine, edaspidine väljaõpe või tööhõivetugiteenused.

(35)  Koduleht (europa.eu). ESCO on Euroopa mitmekeelne oskuste, kompetentside ja ametite klassifikaator. See toimib sõnastikuna, milles kirjeldatakse, määratakse kindlaks ja klassifitseeritakse ELi tööturu ning hariduse ja koolituse seisukohast olulised ametid ja oskused.

(36)  Koduleht | Europass on veebipõhiste vahendite kogum, mis võimaldab luua CVsid ja kaaskirju ning aitab kasutajatel leida ELis tööd ja kursusi.

(37)  Katseprojekti käivitamise etapid on esitatud komisjoni 27. aprilli 2022. aasta teatises „Oskustööliste ja andekate inimeste meelitamine ELi“ (COM(2022) 657 final).

(38)  Näiteks haridusministeerium, riiklik kvalifikatsiooniamet, riiklik kõrghariduse kvaliteedi tagamise amet, ENIC/NARIC keskus.

(39)  Haridus- ja tööalane teave ukrainlastele ja ELi riikidele | ETF (europa.eu)

(40)  ENIC/NARIC: ENIC/NARIC-võrgustikus (Euroopa regiooni akadeemilise tunnustamise infokeskuste ja ELi akadeemilise tunnustamise infokeskuste võrgustik) on töötatud välja programmi „Erasmus+“ Q-entry andmebaas, millest saab teavet kõrghariduse omandamiseks vajalike kvalifikatsioonide kohta liikmesriikides ja ELi mittekuuluvate riikides.

(41)  CVDC | Site de la validation des compétences (validationdescompetences.be)

(42)  Esialgsed tulemused: uuring Ukraina pagulaste integreerimise kohta kutseharidusse – tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus – Euroopa Komisjon (europa.eu)

(43)  Nõukogu soovitus 15. märts 2018, kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta (ELT C 153, 2.5.2018, lk 1).

(44)  Volinik Schmit külastab Rumeenias ESFi rahastatud projekte, mis toetavad Ukrainast pärit pagulasi | Euroopa Sotsiaalfond+ (europa.eu)

(45)  Toetus ja koolitus sisserändajatele Omnia oskuste keskuses | Omnia

(46)  Keeleõppe abil sisserändajatele tööturule pääsemise võimaluste loomine | Euroopa Sotsiaalfond+ (europa.eu)

(47)  Määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320) ning määrus (EL) nr 223/2014 Euroopa abifondi kohta enim puudust kannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.3.2014, lk 1).

(48)  1. juulil 2021 algava ja 30. juunil 2022 lõppeva arvestusperioodi puhul.

(49)  Esialgset REACT-EU eelmakset suurendati 11 protsendilt 15 protsendini kõigi liikmesriikide puhul ning 45 protsendini kõige suurema surve all olevate liikmesriikide (HU, PL, RO, SK) ja suurima saabujate arvuga liikmesriikide puhul (23. märtsi seisuga üle 1 % elanikkonnast: AT, BG, CZ, EE, LT).

(50)  Ukraina: lihtsustada ja kiirendada liikmesriikide jaoks ühtekuuluvusfondide kasutamist pagulaste esmavajaduste rahuldamiseks | Euroopa Sotsiaalfond+ (europa.eu) See kehtib igaühe suhtes, kellele on ajutise kaitse direktiivi alusel antud ajutine kaitse, mida kasutatakse kuni 13 nädalat pärast nende saabumist.

(51)  Määrus (EL) 2022/585, millega muudetakse määrusi (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted, (EL) nr 516/2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, ning (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond.

(52)  See on poolavalik veebileht, mis on peamiselt, kuid mitte ainult kättesaadav programmi haldavatele asutustele.

(53)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/240, millega luuakse tehnilise toe instrument.

(54)  Komisjon avaldas „töövahendi ELi vahendite kasutamise kohta rändetaustaga inimeste integreerimiseks 2021.–2027. aasta programmitöö perioodil“, et edendada ERFi, ESF+ ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi täiendavat kasutamist rändetaustaga inimeste integreerimiseks.

(55)  Kasutades küsitlusi ja täiendavaid seiretegevusi, näiteks neid, mida teostavad Eurofound, Cedefop ja Euroopa Koolitusfond.

(56)  Teadmiseks Ukraina sõjapõgenikele | Euroopa Komisjon (europa.eu)