Resolutsioon teemal „Euroopa Komisjoni 2022. aasta tööprogramm ning Euroopa Regioonide Komitee 2022. aasta poliitilised prioriteedid“

(2022/C 97/01)

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE,

võttes arvesse

—	Euroopa Komisjoni 2022. aasta tööprogrammi,

—	2012. aasta veebruaris Euroopa Komisjoniga allkirjastatud koostööprotokolli,

—	komitee resolutsiooni tema prioriteetide kohta aastatel 2020–2025 (1),

—	komitee resolutsiooni tema ettepanekute kohta seoses Euroopa Komisjoni 2022. aasta tööprogrammiga (2) ning

—	komitee resolutsiooni „ELi 2021. aasta kohalik ja piirkondlik baromeeter“ (3),

1.

kutsub Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni üles võtma arvesse selles resolutsioonis sisalduvaid seisukohti ja ettepanekuid ELi 2022. aasta seadusandlikke prioriteete käsitlevas ühisavalduses ning on valmis selle rakendamisse panustama;

2.

tuletab meelde komisjoni võetud kohustust jälgida tööd seoses Euroopa tuleviku konverentsil esitatud ettepanekutega. Komitee peab interaktiivset mitmekeelset digiplatvormi ja kodanike paneelarutelusid võimalikuks vahendiks luua kogu ELi hõlmav mehhanism kodanikega alalise dialoogi pidamiseks ning on valmis täitma selles protsessis keskset osa;

3.

tunneb heameelt Euroopa noorteaasta 2022 üle ning kohustub tegema tihedat koostööd teiste ELi institutsioonide ja kõigi asjaomaste sidusrühmadega, et edendada noorte osalust kõigil tasanditel;

Euroopa lähendamine inimestele

4.

kordab oma üleskutset komisjonile lisada piirkondlik ja kohalik mõõde Euroopa demokraatia tegevuskavas esitatud seadusandlike ja muude kui seadusandlike meetmete kohaldamisalasse, ning rõhutab, et tähtis on tagada kohalike ja piirkondlike valimiste usaldusväärsus ning suurendada kohalike kogukondade mõjuvõimu võitluses diskrimineerimise ja desinformatsiooni vastu;

5.

nõuab, et tulevases seadusandlikus algatuses meediavabaduse kaitsmiseks võetaks arvesse kohaliku ja piirkondliku meedia olukorda;

6.

toetab komisjoni keskendumist õigusriigi, sealhulgas ELi õiguse ülimuslikkuse põhimõtte tõhusa kohaldamise tagamisele, mis on võrdsete õiguste ja õiguskindluse eeltingimus ühise poliitika elluviimisel;

7.

juhib tähelepanu vajadusele jätkata jõupingutusi võrdõiguslikkuse liidu loomiseks, sealhulgas pakkudes välja uusi meetmeid naistevastase vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, ning loodab seepärast, et komitee kaasatakse uue institutsioonidevahelise ELi eetikaorgani loomisse;

8.

on täielikult pühendunud aktiivse subsidiaarsuse kontseptsiooni rakendamisele ja kordab oma üleskutset kasutada komisjoni ettepanekutes süstemaatiliselt subsidiaarsuse hindamise tabelit;

9.

toetab kavatsust vähendada kodanike ja ettevõtete halduskoormust lähenemisviisi „üks sisse, üks välja“ abil. Komitee eeldab siiski, et see tegevus on kooskõlas ELi majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnastandarditega ning tugineb tõenduspõhisele lähenemisviisile ja tegevusetusega kaasnevate kulude hindamisele;

10.

kordab oma üleskutset vaadata läbi institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe ning parema õigusloome suunised ja vahendid, lisades neisse Euroopa õigusloomeprotsessi mitmetasandilise mõõtme, nagu on soovitanud subsidiaarsuse rakkerühm;

11.

tunnustab sellega seoses komisjoni võetud kohustust tugevdada territoriaalse mõju ning maapiirkondadele avalduva mõju hindamist, et võtta paremini arvesse ELi eri piirkondade vajadusi ja iseärasusi, samuti juhib tähelepanu vajadusele võtta arvesse ka piirialasid. Komitee kutsub komisjoni seepärast üles tagama, et esialgsed mõjuhinnangud ning mõjuhinnangud sisaldaksid iga seadusandliku algatuse võimaliku territoriaalselt diferentseeritud mõju hindamist. Komitee toetab lisaks komisjoni kava korraldada 2022. aastal laiaulatuslik konverents parema õigusloome teemal, võttes eelkõige arvesse kohalikku ja piirkondlikku mõõdet, nagu komisjon tegi seda tulevikukindluse platvormi puhul;

12.

rõhutab prognooside kasvavat tähtsust poliitilise vahendina tõenduspõhise pikaajalise perspektiivi väljatöötamiseks paljudes poliitikavaldkondades, kus kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel lasub peamine vastutus, näiteks majandusliku toetuse, demograafia, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete, hariduse, tervishoiu, oskuste või taristu valdkonnas. Komitee kordab seetõttu oma lubadust toetada komisjoni kohaliku ja piirkondliku prognoosisuutlikkuse kaardistamisel, et võtta arvesse kohalikke ja piirkondlikke kogemusi, eelkõige mis puudutab iga-aastast aruannet tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta;

Vastupidavate kogukondade rajamine

13.

kutsub üles korraldama süstemaatiliselt mitmetasandilisi platvorme ja dialooge, et tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste struktureeritud ja kaasav osalemine Euroopa rohelise kokkuleppe algatuste kavandamisel ja elluviimisel;

14.

rõhutab rohepöördest tingitud ulatuslikke territoriaalseid raskusi muu hulgas transpordisektoris ja tunnistab autotööstuse piirkondade spetsiifilist olukorda ning nõuab mitmetasandilist dialoogi autotööstuse õiglase ülemineku tagamiseks;

15.

toetab ka edaspidi maapiirkondade pikaajalise visiooni rakendamist ning rohelisemale, arukamale ja kestlikumale põllumajandusele üleminekut. Maaelu tegevuskava koostamine peaks looma aluse maapiirkondade juhtimismehhanismile, kaitstes nende kohalikku identiteeti ja eripära, ja selgetele kvantitatiivsetele näitajatele maaelu mõõtme jaoks Euroopa poolaastal;

16.

toetab nullsaaste eesmärgi esikohale seadmist inimeste ja ökosüsteemide kaitsmiseks ning ootab, et tulevases nullsaaste paketis võetaks arvesse kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, luues eelkõige asjakohase sidusrühmade platvormi ja ELi piirkondade tulemustabeli;

17.

nõuab, et tulevastes ettepanekutes plasti ja ringmajanduse kohta võetaks arvesse komitee asjaomastes arvamustes juba esitatud seisukohti, sealhulgas keskendudes kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevusele jäätmete kogumisel ja käitlemisel;

18.

kutsub komisjoni üles veelgi edendama kosmosetehnoloogia kasutamist ja andmete kättesaadavust kohalikul tasandil, et võidelda kliimamuutuste vastu, soodustada energiasüsteemi ümberkujundamist, kaitsta keskkonda ja rakendada Euroopa rohelist kokkulepet;

19.

ootab hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamist, pidades silmas renoveerimislaine täielikku rakendamist, ja kutsub komisjoni üles toetuma käimasolevale tõhustatud koostööle komiteega;

20.

kordab, et Euroopa rohelise kokkuleppe õnnestumiseks on vaja põhjalikult läbi vaadata energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlev määrus, sidudes selle ÜRO tegevuskavaga 2030 ja kestliku arengu eesmärkide raamistikuga ning mitmetasandilise valitsemise struktuurse rakendamisega süstemaatiliste mitmetasandiliste Euroopa rohelise kokkuleppe dialoogide kaudu;

21.

tunneb heameelt energiahindade kõikumiste juhtimise meetmepaketi üle ja kutsub üles alustama tugevdatud meetmetega, et võidelda energiaostuvõimetuse ja kliimamuutuste suhtes haavatavuse vastu;

22.

tunneb heameelt selle üle, et komisjoni tööprogrammis tunnistatakse olemuslikku seost kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse kriisi vahel, ning nõuab, et Euroopa Komisjon jätkaks ELis ja kogu maailmas mitmetasandilise valitsemise edendamist vastavalt Edinburghi deklaratsioonile, iseäranis eelseisval ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgul ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 27. istungjärgul. Komitee kutsub üles koostama ookeaniseaduse, mille kohaselt oleksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kaasatud merekeskkonna kaitsesse;

23.

kutsub üles tõhustama kliimamuutustega kohanemise ELi strateegia rakendamist, tuginedes kohanemise missioonile ja ELi poliitika toetusvahendile kohanemise valdkonnas;

24.

tunneb heameelt komisjoni eesmärgi üle saavutada 2030. aasta digikompassis seatud eesmärgid. Komitee kutsub üles integreerima ELi poliitikasse majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust täiendava digitaalse ühtekuuluvuse mõõtme;

25.

peab kahetsusväärseks, et kohalikul ja piirkondlikul tasandil puuduvad asjakohased näitajad, mille abil jälgida Euroopa digikümnendi 2030 eesmärke, ja püüab seepärast selliseid näitajaid välja töötada;

26.

tunneb heameelt komisjoni võetud kohustuse üle võtta vastu Euroopa kiipide õigusakt, et käsitleda ELi suurt sõltuvust kolmandate riikide tipptehnoloogia tarnetest;

27.

tunnustab kavandatavat õiguslikku algatust ühtse turu erakorraliste meetmete paketi kohta. Komitee kutsub komisjoni üles tagama, et tema ettepanekus kajastuks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll eesliinil, eriti kui kõne all on ühtse turu häiretega tegelemine piirkondades, mis sõltuvad tugevatest piiriülestest tarneahelatest ja kaubavahetusest;

28.

tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle vaadata läbi ELi konkurentsipoliitika. Komitee rõhutab, et turu määratluse võimalikul läbivaatamisel tuleb hoolikalt kaaluda, mil määral mõjutab see majanduslikku tasakaalu erinevate ELi piirkondade ning VKEde ja tarbijate vahel;

29.

peab kahetsusväärseks, et komisjoni tööprogrammis ei ole ette nähtud meetmeid, mille abil käsitleda põhimõttelisi muutusi, mida Euroopa roheline kokkulepe, digiüleminek ja süsinikuheite vähendamine toovad kaasa Euroopa tööstusele. Komitee soovitab seepärast komisjonil siduda oma tulevane tööstuspoliitika tihedamalt tulevikukindlusega ning võtta arvesse konkurentsivõimelistest piirkondlikest ökosüsteemidest saadud õppetunde, peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate tähtsust ning vajadust leida tasakaal konkurentsivõime ja avatud strateegilise autonoomia vahel;

30.

rõhutab, et tulevastes tehisintellekti käsitlevates ELi määrustes on oluline kaitsta kodanike põhiõigusi ja tugevdada eetikanõudeid kõrge riskitasemega tehisintellekti kasutuselevõtuks. Sellega seoses peab komitee kiiduväärseks Euroopa Komisjoni avalikku konsultatsiooni tsiviilvastutuse eeskirjade kohandamise üle digiajastu ja tehisintellekti konkreetsetele probleemidele (4) ning loodab, et selle tulemuseks on ajakohastatud raamistik, mille eesmärk on tagada tarbijatele tehisintellekti rakenduste põhjustatud kahju hüvitamine;

31.

on pühendunud tööle subsidiaarsuse põhimõtet järgiva täiemahulise Euroopa terviseliidu loomise nimel ning nõuab Euroopa Parlamendile ja piirkondadele selgemat rolli tulevases ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuses (HERA) ning tervishoiu Euroopa andmeruumis. Komitee nõuab sõnaselgelt, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kaasataks tervisekriisi lahendamisega seotud meetmete planeerimisse ja elluviimisse nii HERA ettepaneku kui ka tõsiste piiriüleste terviseohtude määruse eelnõu raames;

32.

kutsub komisjoni üles võtma arvesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli vähktõve ennetamisel. Komitee on valmis andma nõu eesseisva sõeluuringute soovituse kohta ja osalema selle rakendusprotsessis;

33.

kordab komitee arvamuses „Uus rände- ja varjupaigalepe“ sisalduvaid soovitusi. Ühist rändepoliitikat, mis põhineb aluslepingutes nõutud solidaarsusel ja rändevoogude tõhusa juhtimise tagamisel, on võimalik saavutada üksnes kõigi valitsemistasandite, sealhulgas kohaliku ja piirkondliku tasandi osalusel;

34.

kordab vajadust toimiva sisepiirideta Schengeni ala järele. Komitee toetab liikmesriikide ja komisjoni jõupingutusi ELi välispiiride kaitsmisel, järgides samal ajal õigusriigi põhimõtet ja austades inimõigusi;

35.

kutsub ELi institutsioone üles toetama rahaliselt neid liikmesriike, kes kaitsevad edukalt ELi välispiire;

36.

rõhutab vajadust tugevama koordineerimise, koostöö ja olulise teabevahetuse järele kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, liikmesriikide ja õiguskaitseasutuste vahel, et võidelda tõhusalt piiriüleste kuritegude ning iseäranis terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu;

37.

ootab, et komisjon võtaks järelmeetmeid seoses komitee palvega süvendada territoriaalselt Ühendkuningriigi ja ELi suhteid. Komitee aitab lihtsustada ja arendada territoriaalset koostööd riigi detsentraliseeritud osade ning Ühendkuningriigi kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, sealhulgas väljaspool kaubandus- ja koostöölepingu institutsionaalset raamistikku;

38.

kutsub komisjoni üles seadma sisse pideva ja struktureeritud toetuse vastastikuseks koostööks Lääne-Balkani riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja nende ELi partnerite vahel, eelkõige Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbiaga loodud ühiste nõuandekomiteede ning komitee Lääne-Balkani töörühma kaudu. Komitee tunnustab Lääne-Balkani riikide kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele suunatud TAIEXi strateegilise toetuse taaskäivitamist;

39.

toetab komisjoni jätkuvat pühendumist idapartnerlusele, eelkõige seda, et komisjon võtab arvesse komitee ettepanekut avada idapartnerluse avaliku halduse akadeemia;

40.

kordab, et uuendatud partnerluse raames lõunapoolsete naaberriikidega peaksid kõik ELi institutsioonid käsitama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kestliku arengu peamiste partneritena ja andma seeläbi detsentraliseerimisreformidele uut hoogu;

41.

kutsub komisjoni üles tunnustama rolli, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad täita rahu ja heaolu edendamisel kolmandates riikides selliste algatuste kaudu nagu Nikosia algatus, mis on konkreetne näide vastastikusest koostööst;

42.

nõuab selget kava pikaajaliseks pühendumiseks ELi elanikkonnakaitse mehhanismile ja selle vahenditele ning mehhanismi rahaliseks tugevdamiseks, seda nii katastroofide ennetamise ja nendeks valmisoleku kui ka kollektiivse hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse osas. Komitee nõuab samuti tungivalt, et komisjon lisaks hiljuti loodud liidu elanikkonnakaitse teadmusvõrgustikku kohalikud ja piirkondlikud kogemused katastroofide ohjamisel;

Ühtekuuluvus, meie põhiväärtus

43.

rõhutab ühtekuuluvuspoliitika üliolulist rolli ja nõuab seepärast, et linnadele ja piirkondadele antaks võimalus kasutada maksimaalselt ära taasterahastut „NextGenerationEU“, et konsolideerida pikaajalisi ja kestlikke investeeringuid, mida nad ühtekuuluvuspoliitika raames kavandavad;

44.

kutsub komisjoni üles andma oma läbivaatamisaruandes taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise kohta aru kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamise kohta riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendusetappi. Nimetatud aruanne tuleb esitada 2022. aasta juuliks (taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikkel 16). Komitee nõuab, et partnerluspõhimõtet järgitaks täielikult ja seda rakendataks õiglase ülemineku fondis ning taaste- ja vastupidavusrahastus, ning et kõik riiklikud reformikavad kiiresti heaks kiidetaks;

45.

kiidab heaks selle, et komisjon on taasalgatanud majanduse juhtimise paketi hindamise, ning on seisukohal, et on saabunud aeg vaadata ümber ELi eelarveraamistik, et vältida taas avaliku sektori investeeringute ja avalike teenuste muutmist kohandatavaks muutujaks;

46.

peab kahetsusväärseks, et komisjon ei kaalunud 100 % kaasrahastamise määra pikendamist veel ühe aasta võrra ega vähese tähtsusega abi künnise suurendamist koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuses (CRII+), võttes arvesse eelarvepiiranguid, millega kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ikka veel silmitsi seisavad;

47.

tunnustab otsust uuendada ELi strateegilist partnerlust äärepoolseimate piirkondadega, et võtta nõuetekohaselt arvesse COVIDi puhangu mõju ja kohandada ELi toetust;

48.

tunneb muret partnerluslepingute aeglase heakskiitmise pärast liikmesriikides, pidades silmas olemasolevate struktuurifondide vähest kasutamist, ja soovitab tihedat koostööd piirkondade ja ELi institutsioonide vahel, et kiirendada heakskiitmise protsessi muu hulgas rakenduskavade puhul;

49.

palub komisjonil luua lisaks olemasolevale investorisuhete veebisaidile ka eriotstarbelise veebiportaali Euroopa võlakirjade emiteerimise jaoks, mis sisaldab täielikke koondandmeid kõigi taasterahastu „NextGenerationEU“ raames turustatavate võlakirjade ja vekslite ning roheliste võlakirjade kohta;

50.

rõhutab, et ELi poliitikaraamistik peab võimaldama tõhusalt luua ja hallata piiriüleseid avalikke teenuseid. Komitee nõuab ka tugevamat õigusraamistikku, mille abil toetataks piirkondlike ja kohalike osalejate koostööd ELi piirialadel, tagades minimaalsed standardid piiriüleseks koostööks kriiside korral, et säilitada avalike teenuste piisav tase;

51.

peab kahetsusväärseks, et mitmed 2022. aastaks kavandatud säästva ja aruka liikuvuse strateegia meetmed ei kajastu komisjoni tööprogrammis, eelkõige mis puudutab kombineeritud vedusid, jõeteabeteenuseid ning rahvusvahelise raudteetranspordi tõhusust. Komitee tunneb siiski heameelt, et tööprogrammi on lisatud mitmeliigilised digitaalsed liikuvusteenused, ja rõhutab, et selle algatuse keskmes peab olema avalik ühistransport, mida sageli korraldavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused otse üldist majandushuvi pakkuva teenusena;

52.

kordab vajadust viia kiiresti ellu Euroopa sotsiaalõiguste sammas ja SKPst kaugemale ulatuvad näitajad, et mõõta majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid edusamme, mis hõlbustavad üleminekut kestlikule heaolumajandusele;

53.

ootab väga soovitust miinimumsissetuleku kohta kui sammu vaesuse kaotamise suunas ELis ja piisava miinimumpalga direktiivi hädavajalikku järelmeedet;

54.

tunneb heameelt kodutuse vastu võitlemise Euroopa platvormi loomise üle. Tegemist on esimese sammuga, mis kajastab komitee aastatepikkusi nõudmisi viia ellu tõhusamat kodutuse vastu võitlemise poliitikat;

55.

nõuab tungivalt, et komisjon võtaks oma tulevases Euroopa hooldusstrateegias nõuetekohaselt arvesse komitee hiljutist tööd hooldustöötajate ja hooldusteenuste vallas;

56.

ootab huviga komisjoni hariduspaketti ja rõhutab, et tähtis on tagada koosmõju ja sidusus tulevaste algatustega digioskuste parandamise valdkonnas;

57.

kiidab heaks kavandatud programmi ALMA (Aim, Learn, Master, Achieve – eesmärk, õpingud, oskused, edu) ja rõhutab vajadust tagada, et programmile eraldatud vahendid vastaksid mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noored) märkimisväärsele arvule ELis;

58.

rõhutab vajadust muuta Euroopa teadusruum reaalsuseks, toetades piirkondlikke innovatsiooni ökosüsteeme kõigi valitsustasandite strateegilise ja kooskõlastatud lähenemisviisi kaudu, ning ootab piirkondlike Euroopa teadusruumi keskuste kontseptsiooni väljatöötamist koos komisjoniga;

59.

toetab programmi „Euroopa Horisont“ missioonide rakendamist kui julgeid samme ühiskondlike probleemide lahendamiseks, kuid rõhutab ka vajadust tõhusa mitmetasandilise valitsemissüsteemi järele, mis ühendaks missioonid kohalike ja piirkondlike arengustrateegiate, COVIDi taastemeetmete ja innovatsiooni rahastamisega struktuurifondide kaudu;

60.

peab kahetsusväärseks, et tööprogrammis ei nimetata arukat spetsialiseerumist kui keskset kontseptsiooni erinevate innovatsiooni edendavate programmide ja meetmete hajutatuse ületamiseks;

61.

avaldab kahetsust, et komisjoni 2022. aasta tööprogrammis ei nimetata tema ettepanekut uue Euroopa turismistrateegia 2030/2050 kohta. Komitee kutsub komisjoni üles esitama uue kaugeleulatuva visiooni säästva turismi kohta, milles võetakse arvesse nii COVID-19 mõju kui ka keskkonnahoidlikku ja digitaalset taastumist;

62.

teeb komitee presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile, ELi nõukogu eesistujariikidele Sloveeniale, Prantsusmaale ja Tšehhi Vabariigile ning Euroopa Ülemkogu eesistujale.

---

(1)  COR-2020-01392-00-00-RES-TRA.

(2)  COR-2021-02507-00-00-RES-TRA.

(3)  COR-2021-03857-00-00-RES-TRA.

(4)  https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12979-Civil-liability-adapting-liability-rules-to-the-digital-age-and-artificial-intelligence/public-consultation_et.