1.

Kas sellisena, nagu on direktiivi 2008/94 (1) ülevõtmiseks kehtestatud riigisiseseid õigusnorme – töötasunõuete rahuldamise tagatisfondi loomise ja kasutamise seaduse nr 200/2006 (Legea nr. 200/2006 privind constituirea și utilizarea Fondului de garantare pentru plata creanțelor salariale) artikli 15 lõikeid 1 ja 2 koostoimes seaduse nr 200/2006 metodoloogiliste rakendusnormide (Normele metodologice de aplicare a Legii nr. 200/2006) artikliga 7 – tõlgendatud Înalta Curte de Casație și Justiție – Completul pentru dezlegarea unor chestiuni de drept (Rumeenia kassatsioonikohtu õigusküsimuste kolleegium) otsuses nr 16/2018, nimelt et kolmekuine ajavahemik, mille eest saab tagatisfond maksejõuetu tööandja vastu tekkinud töötasunõudeid katta ja rahuldada, on seotud üksnes maksejõuetusmenetluse algatamise kuupäevaga, on need õigusnormid autonoomse mõiste „maksejõuetus“ aspektist direktiivi 2008/94 artikli 1 lõikega 1 ja artikli 2 lõikega 1 vastuolus?

2.

Kas sellisena, nagu on töötasunõuete rahuldamise tagatisfondi loomise ja kasutamise seaduse nr 200/2006 artikli 15 lõikeid 1 ja 2 tõlgendatud Înalta Curte de Casație și Justiție – Completul pentru dezlegarea unor chestiuni de drept (Rumeenia kassatsioonikohtu õigusküsimuste kolleegium) otsuses nr 16/2018, nimelt et kuni kolmekuine ajavahemik, mille eest saab tagatisfond maksejõuetu tööandja vastu tekkinud töötasunõudeid katta ja rahuldada, jääb võrdlusperioodi piiresse, mis kestab kolm maksejõuetusmenetluse algatamisele vahetult eelnevat kuud ja kolm maksejõuetusmenetluse algatamisele vahetult järgnevat kuud, on need õigusnormid direktiivi 2008/94 artikli 3 [teise lõiguga] ja artikli 4 lõikega 2 vastuolus?

3.

Kas liikmesriigi haldustava, mille kohaselt nõutakse Curtea de Conturi (kontrollikoda) otsuse alusel ja olukorras, kus puuduvad töötajat tagasi maksma kohustavad riigisisesed erinormid, töötajalt sisse summad, mis on väidetavalt välja makstud ajavahemike eest, mis ei kuulu õigusnormides ette nähtud piiresse, või mida on taotletud pärast seaduses ette nähtud aegumistähtaega, on direktiivi 2008/94 sotsiaalse eesmärgiga ja direktiivi artikli 12 punktiga a kooskõlas?

4.

Kas direktiivi 2008/94 artikli 12 punktis a kasutatud mõiste „kuritarvitus“ tõlgendamisel saab seda, et pankrotihalduri vahendusel fondist välja makstud töötasunõuded nõutakse töötajalt tagasi üldise aegumistähtaja järgimise eesmärgil, pidada piisavaks objektiivseks põhjenduseks?

5.

Kas selline tõlgendus ja riigisisene haldustava, mis võrdsustavad töötajatelt tagasi nõutavad töötasunõuded maksunõuetega, millelt arvestatakse intressi ja viivitustrahvi, on direktiivi sätete ja eesmärgiga kooskõlas?